Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 170 7253526 7253431 2026-10-15T13:16:11Z Kuuskinen 33651 7253526 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Belgia Kuningriik | omastav = Belgia | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Koninkrijk België | nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Royaume de Belgique | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Königreich Belgien | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Great coat of arms of Belgium.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Belgium in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[hollandi keel|hollandi]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel|saksa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Brüssel]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Bart De Wever]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[4. oktoober]] [[1830]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Brabançonne]] | usund = | üladomeen = [[.be]] | telefonikood = 32 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BEL | märkused = }} '''Belgia''', ametliku nimega '''Belgia Kuningriik''', on riik [[Loode-Euroopa]]s. See asub rannikulähedasel madalikul, mida tuntakse [[Madalmaad]]ena. Belgia piirneb põhjas [[Holland]]iga, idas [[Saksamaa]]ga, kagus [[Luksemburg]]iga, lõunas [[Prantsusmaa]]ga ning läänes [[Põhjameri|Põhjamerega]]. Belgia pindala on 30 690&nbsp;km² ja seal elab üle 11,8 miljoni inimese.<ref name="StatBel" /><ref name="StatBel_2" /> Rahvastikutihedus on 383 inimest ruutkilomeetri kohta, mis annab riigile maailmas 22. ja Euroopas kuuenda koha. Pealinn ja suurim linn on [[Brüssel]]. Teised suuremad linnad on [[Antwerpen]], [[Gent]], [[Charleroi]], [[Liège]], [[Brugge]], [[Namur]] ja [[Leuven]].<ref name="bFfYl" /> Belgia on parlamentaarne föderaalne konstitutsiooniline monarhia, millel on keerukas föderaalne riigikorraldus, mis põhineb piirkondlikel ja keelelistel eripäradel. Riik jaguneb kolmeks suure autonoomiaga piirkonnaks: põhjas asuv [[Flandria]], lõunas asuv [[Valloonia]] ja keskel paiknev Brüsseli pealinnapiirkond.<ref name="Welc" /> Brüssel on väikseim, kõige tihedamini asustatud ja [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] järgi kõige rikkam piirkond. Belgias on ka kaks peamist keelekogukonda: [[hollandi keel]]t kõnelev flaami kogukond, kuhu kuulub ligikaudu 60 protsenti elanikkonnast, ning [[prantsuse keel]]t kõnelev prantsuse kogukond, kuhu kuulub umbes 40 protsenti elanikkonnast. Riigi idaosas asub ka väike saksakeelne kogukond, mis moodustab vähem kui ühe protsendi elanikkonnast.<ref name="dcLSo" /><ref name="Lesser" /> Antiikajal elasid tänapäeva Belgia territooriumil [[belgid]], enne kui ala liideti 1. sajandi keskel eKr [[Rooma keisririik|Rooma keisririigiga]]. Keskajal aitas Belgia keskne asukoht säilitada piirkonna jõukust ning sidus selle kaubanduslikult ja poliitiliselt suuremate naabritega. Piirkond kuulus [[Karolingide keisririik|Karolingide impeeriumi]], sellele järgnenud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja hiljem [[Burgundia Madalmaad]]e koosseisu. Pärast valitsemist [[Hispaania Madalmaad]]e (1556–1714), [[Austria Madalmaad]]e (1714–1794) ja revolutsioonilise [[Prantsusmaa]] (1794–1815) võimu all liideti suurem osa tänapäeva Belgiast 1815. aastal [[Viini kongress]]i järel [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaade ühendkuningriigiga]]. Belgia sai ametlikult sõltumatuks [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigist]] [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1830]].<ref name="Birth" /> [[Belgia rahvuspäev|Iseseisvuspäev]]ana tähistatakse [[21. juuli]]t, mil [[Léopold I]] sai [[1831]]. aastal esimeseks [[Belgia kuningas|Belgia kuningaks]]. Holland tunnustas Belgiat iseseisva riigina 1839. aastal.<ref name="Guide" /> [[19. sajand]]il oli Belgia üks esimesi [[tööstusrevolutsioon]]is osalenud riike ning esimene riik Mandri-Euroopas, kus kujunes välja tööstusühiskond. 20. sajandi alguseks oli Belgial mitu kolooniat, eelkõige [[Belgia Kongo]] ja [[Ruanda-Urundi]], mis saavutasid iseseisvuse aastatel 1960–1962.<ref name="Monde" /> 20. sajandi teist poolt iseloomustasid hollandikeelsete ja prantsuskeelsete elanike vahel süvenenud pinged. Neid võimendasid erinevused poliitilises kultuuris ning Flandria ja Valloonia majandusliku arengu ebavõrdsus. Selle tulemusel viidi ellu mitu ulatuslikku riigireformi, mille käigus muutus Belgia aastatel 1970–1993 unitaarriigist föderaalriigiks. Pinged püsivad ning riigis jätkuvad reformid. Belgia seisab silmitsi tugeva flaami separatismimeelsusega, vastuoluliste keeleseadustega ja killustunud poliitilise maastikuga. Viimane põhjustas olukorra, kus pärast 2010. aasta föderaalvalimisi kulus uue valitsuse moodustamiseks rekordilised 589 päeva.<ref name="Without" /> Belgia on [[NATO]] üks asutajariike 1949. aastal ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) eelkäija üks asutajariike 1957. aastal. Brüssel on kujunenud ELi tegelikuks pealinnaks, sest seal asuvad [[Euroopa Komisjon]]i, [[Euroopa Liidu Nõukogu]], [[Euroopa Ülemkogu]] ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ühe töökoha ametlikud asukohad (teine asub [[Strasbourg]]is). Brüsselis paiknevad ka paljude suurte rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks NATO peakorterid. ==Riik== Belgia on [[konstitutsiooniline monarhia]] ja föderaalne parlamentaarne demokraatia. Kahekojaline [[Belgia Föderaalparlament|Föderaalparlament]] koosneb [[Belgia Senat|Senatist]] ja [[Belgia Esindajatekoda|Esindajatekojast]].<ref name="Parliament" /> Senatisse kuulub 50 kogukondade ja piirkondade parlamentide määratud senaatorit ning 10 kaasvalitud senaatorit. Enne 2014. aastat valiti enamik senati liikmeid otsevalimistel. Esindajatekoja 150 liiget valitakse [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel 11 valimisringkonnast. Belgias on hääletamine kohustuslik, mistõttu on seal üks maailma kõrgemaid valimisaktiivsuse määrasid.<ref name="Voting" /> [[Belglaste kuningas|Kuningas]] (praegu [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]) on [[riigipea]], kuid tema volitused on piiratud. Ta nimetab ametisse ministrid, sealhulgas [[Belgia peaminister|peaministri]], kellel on föderaalvalitsuse moodustamiseks esindajatekoja usaldus. [[Ministrite Nõukogu (Belgia)|Ministrite Nõukogus]] võib olla kuni 15 liiget. Peaminister võib olla võimalik erand, kuid üldjuhul kuulub ministrite nõukogusse võrdne arv hollandi- ja prantsuskeelseid liikmeid. Kohtusüsteem põhineb tsiviilõigusel ja pärineb [[Napoleoni koodeks]]ist. [[Belgia Kassatsioonikohus|Kassatsioonikohus]] on kõrgeim kohtuaste ning sellest astme võrra madalamal asuvad apellatsioonikohtud. === Haldusjaotus === [[Pilt:Regions of Belgium.svg|pisi|Piirkonnad:{{legend|#fab274|[[Flandria]] (hollandikeelne ala)}}{{legend|#2385d2|[[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüssel]] (mõlemad keeled)}}{{legend|#f2536b|[[Valloonia]] (prantsuse- ja saksakeelne ala)}}]] Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ |- bgcolor=#DCDCDC !Piirkond !Pealinn !Pindala<br />(km²) !Rahvaarv<ref name="6WbbC" /><br />(2006) !Rahvastiku-<br />tihedus<br /><small>(in/km²)</small> |- |align="left"|{{pisiLipp|Flandria}} |align="left"|[[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüssel]] |13 522 |6 078 600 |442 |- |align="left"|{{pisiLipp|Valloonia}} |align="left"|[[Namur]] |16 844 |3 413 978 |199 |- |align="left"|{{pisiLipp|Pealinna Brüsseli piirkond}} | |161 |1 018 804 |6238 |- |} {{Belgia provintside kaart|2=pisi|3=400px|4=Belgia provintsid (lingitud)}} Belgial on kümme provintsi: *{{Riigi ikoon|Flandria}} [[Flandria|Flandria piirkonna provintsid]] **{{riigi ikoon|Antwerpeni provints}} [[Antwerpeni provints]] (keskus [[Antwerpen]]) **{{riigi ikoon|Limburgi provints (Belgia)}} [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]] ([[Hasselt]]) **{{riigi ikoon|Flaami Brabant}} [[Flaami Brabandi provints]] ([[Leuven]]) **{{riigi ikoon|Ida-Flandria}} [[Ida-Flandria provints]] ([[Gent]]) **{{riigi ikoon|Lääne-Flandria}} [[Lääne-Flandria provints]] ([[Brugge]]) *{{Riigi ikoon|Valloonia}} [[Valloonia|Valloonia piirkonna provintsid]] **{{riigi ikoon|Hainaut}} [[Hainaut' provints]] ([[Mons]]) **{{riigi ikoon|Vallooni Brabant}} [[Vallooni Brabandi provints]] ([[Wavre]]) **{{riigi ikoon|Namuri provints}} [[Namuri provints]] ([[Namur]]) **{{riigi ikoon|Liège'i provints}} [[Liège'i provints]] ([[Liège]]) **{{riigi ikoon|Luxembourgi provints}} [[Luxembourgi provints]] ([[Arlon]]) Pealinna Brüsseli piirkond provintside hulka ei kuulu. Belgia jaguneb [[Belgia haldusringkonnad|43 haldusringkonnaks]] ja [[Belgia kohturingkonnad|27 kohturingkonnaks]]. [[Fail:Belgian_King_Philippe_and_Queen_Mathilde.JPG|pisi|Belgia kuningas Philipp ja kuninganna Mathilde]] [[Fail:Palais de la Nation (DSC01812).jpg|pisi|Belgia parlament [[Brüssel]]is]] ==Ajalugu== [[Reini jõgi|Reini jõest]] lõunas asuvad [[Madalmaad]]e territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres Madalmaad, [[Calais]]'st põhja pool [[Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabant]]i ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka. [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). [[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal. [[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa [[Lõuna-Madalmaad]]est, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] provintsid [[Utrechti liit|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[26. juuli]]l [[1581]] kuulutati välja [[Hollandi Vabariik]]. Alates 1584. aastast juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga. Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Lõuna-Madalmaad valitsesid aga [[Hispaania#Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini|Hispaania]] [[Habsburgid#Habsburgidest Burgundia hertsogid|Habsburgid]] (1579–1713) ja [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]] (1713–1794) ning [[Napoleon I]] annekteeris alad (1794–1815) [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]]. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] lõpu järel võitjariikide korraldatud [[1815]]. aasta [[Viini kongress]]i otsusega liideti Holland ja [[Lõuna-Madalmaad]] (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse [[Madalmaade ühendatud kuningriik]], kuhu [[Madalmaade kuningas|kuningas]] [[Willem I (Madalmaad)|Willem I]] tuli [[Oranje-Nassau dünastia]]st. [[Madalmaade ühendatud kuningriik]] ja [[Luksemburg|Luksemburgi Suurhertsogiriik]] moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu all [[personaalunioon]]i. 1830. aasta [[Belgia revolutsioon]]i tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. [[21. juuli]]l [[1831]]. aastal sai [[Léopold I]], [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]st esimeseks [[Belgia kuningas|Belgia kuningaks]]. [[2. august]]il tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid [[1839]] sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. [[Suurbritannia]] maadeuurija [[Henry Morton Stanley]] retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuninga [[Léopold II]] huvi Kesk-Aafrika vastu. [[1876]]. aastal korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luua [[Rahvusvaheline Aafrika Ühing]] (''International African Association''), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel. ==Geograafia== [[Pilt:Belgium relief location map.jpg|pisi|Belgia reljeefikaart]] Belgia piirneb Prantsusmaaga (620 km), Saksamaaga (162 km), Luksemburgiga (148 km) ja Madalmaadega (450 km). Riigi kogupindala koos veepindalaga on 30 689 km². Enne 2018. aastat arvati, et Belgia kogupindala on 30 528 km², aga kui 2018. aastal mõõdeti riigi pindala statistiliste andmete kogumiseks uuesti, kasutati uut arvutusmeetodit.<ref name="StatBel_3" /> Erinevalt varasematest arvutustest hõlmas see meetod ka rannikuala mõõnast tingitud madalveepiirini, mistõttu selgus, et riigi pindala on varasemast arvatust 160 km² võrra suurem.<ref name="Has" /> Belgia maismaapindala on 30 494 km². Riik paikneb põhjalaiuste 49°30′ ja 51°30′ ning idapikkuste 2°33′ ja 6°24′ vahel.<ref name="Geo" /> Belgias eristatakse kolme peamist geograafilist piirkonda: loodeosas asuv rannikutasandik ja keskosas paiknev lavamaa kuuluvad Inglise-Belgia nõkku ning kagus asuvad [[Ardennid]]e kõrgustikud Hertsüünia kurrutusvööndisse. [[Pariisi nõgu]] ulatub väikese neljanda piirkonnana Belgia lõunapoolseima tipuni, mida nimetatakse [[Belgia Lorraine]]'iks. Rannikutasandik koosneb peamiselt liivaluidetest ja [[Polder|poldritest]] ehk mere või siseveekogude eest tammidega kaitstud ning kuivendatud aladest. Kaugemal sisemaal paikneb tasane, aeglaselt tõusev maastik, mida niisutavad arvukad veeteed. Seal leidub viljakaid orge ja [[Campine]]'i (Kempeni) liivatasandik riigi kirdeosas. Tihedalt metsaga kaetud Ardennide künkad ja lavamaad on künklikumad ning kivisemad, neis leidub koopaid ja väikeseid kuristikke. Prantsusmaa suunas läände ulatuv piirkond on idas ühendatud Saksamaa [[Eifel]]i piirkonnaga [[Hautes Fagnes]]'i lavamaa kaudu. Sellel lavamaal asub Belgia kõrgeim punkt, [[Signal de Botrange]], mille kõrgus on 694 m. Belgia kliima on [[Parasvöötme kliima|parasvöötmeline]] [[Mereline kliima|mereline kliima]], kus sademeid esineb märkimisväärselt kõigil aastaaegadel, nagu enamikus Loode-Euroopast. Keskmine temperatuur on madalaim jaanuaris, mil see on 3 °C, ning kõrgeim juulis, mil see ulatub 18 °C-ni. Kuu keskmine sademete hulk varieerub veebruari ja aprilli 54 mm-st juuli 78 mm-ni. Aastate 2000–2006 keskmised näitajad näitavad, et ööpäevane minimaalne temperatuur oli 7 °C ja maksimaalne temperatuur 14 °C, samas kui kuu keskmine sademete hulk oli 74 mm. Need näitajad ületavad vastavalt ligikaudu 1 °C ja peaaegu 10 mm võrra eelmise sajandi normväärtusi. Belgias katavad [[mets]]ad ligikaudu 23% kogu maismaapindalast, mis vastas 2020. aastal 689 300 hektarile metsamaale. 1990. aastal oli metsade pindala 677 400 hektarit. 2020. aastal hõlmas looduslikult uuenev mets 251 200 hektarit ning istutatud mets 438 200 hektarit. 2015. aasta andmetel kuulus 47% metsamaast avalikule sektorile ja 53% eraomanikele. ==Majandus== [[Pilt:2021-02-05 17-55-36 ILCE-7C DSC02429 DxO (50997118001).jpg|pisi|Brüsseli ärihooned]] [[Pilt:Port cranes at Zeebrügge, Belgium 2.JPG|pisi|Kraanad Zeebrügge sadamas]] Belgial on kõrgelt arenenud ja suure sissetulekuga [[segamajandus]]. Belgia majandus on saanud kasu riigi kesksest geograafilisest asukohast, hästi arenenud transpordivõrgust ning mitmekesisest tööstus- ja kaubandusbaasist. Belgia oli esimene Euroopa riik, mis liitus 19. sajandi alguses tööstusrevolutsiooniga. Sellest ajast alates on riik arendanud ulatuslikku transporditaristut, kuhu kuuluvad sadamad (eelkõige [[Antwerpeni sadam]]), kanalid, raudteed ja maanteed. Selle eesmärk on olnud lõimida Belgia tööstus naaberriikide omaga. Belgia majanduse oluliste sektorite hulka kuuluvad kaubandus, transport ja majutus- ning toitlustusteenused, tööstus ja avalik haldus.<ref name="CEDE" /> [[OECD]] riikide seas on Belgial väga tõhus ja tugev sotsiaalkindlustussüsteem; sotsiaalkulutused moodustavad ligikaudu 29% [[sisemajanduse koguprodukt]]ist (SKP). Riigis on selgelt tajutav vastuolu rikkama Flandria ja vaesunud Valloonia vahel. Enne teist maailmasõda oli tööstuslik Valloonia jõukam kui Flandria, kuid pärast sõda ja rasketööstuse allakäiku on Valloonia vaesunud, töötus on seal suurem.<ref name="ArcGIS" /> See on üheks flaami separatismi põhjuseks. Üldine töötus oli Belgias 2026. aastal 6,1%.<ref name="EMPL" /> Valloonias on tööpuudus peamiselt struktuurne, Flandrias aga tsükliline. Kuna ekspordi väärtus moodustab üle kahe kolmandiku riigi tuludest, sõltub Belgia suurel määral maailmakaubandusest. Belgia eelised kaubanduses tulenevad selle kesksest geograafilisest asukohast ning kõrgelt kvalifitseeritud, mitmekeelsest ja tootlikust tööjõust. Belgia toetab kindlalt tänapäeva Euroopa Liidu pädevuse laiendamist, et Euroopa riikide majandusi veelgi tihedamalt lõimida. Ligikaudu kolmveerand Belgia väliskaubandusest toimub teiste ELi riikidega. 2025. aastal moodustas Belgia riigivõlg ligikaudu 108% riigi SKP-st.<ref name="Debt" /> === Väliskaubandus === Belgia suuremad ekspordiartiklid on masinad ja varustus, kemikaalid, viimistletud teemandid, metall ja metallitooted ning toidukaubad. Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 19,58%, [[Prantsusmaa]] 17,71%, [[Holland]] 11,84%, [[Suurbritannia]] 7,21%, [[Ameerika Ühendriigid]] 5,37%, [[Itaalia]] 4,77% (2009). Belgia suuremad impordiartiklid on toorained, masinad ja varustus, kemikaalid, teemandid, ravimid, toidukaubad, transpordivarustus ning õlitooted. Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, [[Iirimaa]] 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, [[Hiina RV]] 4,09% (2009). ==Rahvastik== [[Pilt:Population density in Belgium.png|pisi|Belgia rahvastikujaotus 2019. aastal]] 2024. aasta 1. jaanuari seisuga oli Belgias kokku 11,8 miljonit elanikku. Belgia rahvastikutihedus oli 2024. aasta jaanuaris 383 inimest ruutkilomeetri kohta, mis teeb sellest maailma 22. ja Euroopa kuuenda kõige tihedamalt asustatud riigi. Kõige suurema rahvastikutihedusega provints on [[Antwerpeni provints|Antwerpen]] ja kõige väiksema rahvastikutihedusega on [[Luxembourgi provints]]. 2024. aasta jaanuari seisuga elas Flandrias 6,8 miljonit inimest, mis moodustas 58,0% Belgia elanikkonnast. Flandria suurimad linnad olid Antwerpen, Gent ja Brugge. Valloonias elas 3,6 miljonit inimest, mis moodustas 31,4% Belgia elanikkonnast. Valloonia suurimad linnad olid Charleroi, Liège ja Namur. Brüsseli pealinnapiirkonnas elas 1,2 miljonit inimest ehk 10,6% elanikkonnast. Piirkond koosneb 19 omavalitsusest ning selle suurimad linnad ja omavalitsused olid Brüsseli linn, Schaerbeek ja Anderlecht.<ref name="StatBel_2" /> 2023. aastal oli Belgia keskmine [[summaarne sündimuskordaja]] (TFR) 1,38 last naise kohta, mis jääb alla rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta). See näitaja on endiselt märkimisväärselt madalam kui 1873. aastal saavutatud kõrgtase, mil ühe naise kohta sündis keskmiselt 4,87 last. Seetõttu on Belgia üks maailma vanema elanikkonnaga riike ja elanike keskmine vanus on 41,6 aastat. ===Migratsioon=== Belgia statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2021 seisuga 67,3% Belgia elanikkonnast etniliselt belglased ning 32,7% välismaist päritolu või välismaise kodakondsusega. Neist välismaist päritolu või välismaise etnilise taustaga inimestest 20,3% pärines naaberriikidest. Statistikaameti andmetest selgus samuti, et 74,5% Brüsseli pealinna piirkonna elanikest olid mitte-belgia päritolu, kusjuures 13,8% neist pärines naaberriikidest. === Suuremad linnad === {|class="wikitable" !Jrk-nr !Linn !Provints !Elanike arv<ref name="bFfYl" /> |- |1. |[[Brüssel]] |– |1 019 022 |- |2. |[[Antwerpen]] |[[Antwerpeni provints|Antwerpen]] |459 805 |- |3. |[[Gent]] |[[Ida-Flandria provints|Ida-Flandria]] |231 493 |- |4. |[[Charleroi]] |[[Hainaut' provints|Hainaut]] |200 132 |- |5. |[[Liège]] |[[Liège'i provints|Liège]] |182 597 |- |6. |[[Brügge|Brugge]] |[[Lääne-Flandria provints|Lääne-Flandria]] |116 709 |- |7. |[[Namur]] |[[Namuri provints|Namur]] |106 284 |- |8. |[[Leuven]] |[[Flaami Brabandi provints|Flaami Brabant]] |92 892 |- |9. |[[Mons]] |[[Hainaut' provints|Hainaut]] |91 277 |- |10. |[[Aalst]] |[[Ida-Flandria provints|Ida-Flandria]] |77 534 |} ==Meedia== {{Vaata|Belgia meediasüsteem}} Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena. Belgias on 21 tasulist [[päevaleht]]e, millest kõige suurema trükiarvuga hollandikeelne ajaleht on [[De Standaard]] ja prantsuskeelne [[Le Soir]]. Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal [[Een]], mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum [[RTL-TVI]] (19,3%). ==Vaata ka== *[[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Belgia linnade loend]] *[[Belgia lennufirmade loend]] *[[Belgia jalgpallikoondis]] *[[Merovingid]] ja [[Merovech]] *[[Eestlased Belgias]] *[[Eesti Selts Belgias]] *[[Eesti suursaadik Belgias]] *[[Eesti-Belgia suhted]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="StatBel">{{netiviide |pealkiri=With 265 km², Bastogne is the largest municipality in Belgium |väljaanne=StatBel |url=https://statbel.fgov.be/en/themes/housing/land-cover |vaadatud=2026-10-14}}</ref> <ref name="StatBel_2">{{netiviide |pealkiri=On 1 January 2026, Belgium had 11,867,634 inhabitants |väljaanne=StatBel |url=https://statbel.fgov.be/en/themes/population/population-movement |vaadatud=2026-10-14}}</ref> <ref name="Welc">{{netiviide |pealkiri=Visit Belgium: Flanders, Wallonia and Brussels |väljaanne=VisitBelgium |url=https://visitbelgium.net/ |vaadatud=2026-10-14}}</ref> <ref name="bFfYl">{{netiviide |pealkiri=Belgium - 10 Largest Cities |väljaanne=GeoNames |url=https://www.geonames.org/BE/largest-cities-in-belgium.html |vaadatud=2026-10-14}}</ref> <ref name="Birth">{{netiviide |pealkiri=The birth of Belgium – archive, 1830 |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/from-the-archive-blog/2020/oct/07/birth-of-belgium-october-1830-archive |vaadatud=2026-10-14}}</ref> <ref name="Guide">{{netiviide |pealkiri=A Guide to the United States’ History of Recognition, Diplomatic, and Consular Relations, by Country, since 1776: Belgium |väljaanne=U.S Dept. of State, Office of the Historian |url=https://history.state.gov/countries/belgium |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Monde">{{netiviide |pealkiri=Belgium’s role in Rwandan genocide |väljaanne=Le Monde Diplomatique |url=https://mondediplo.com/2021/06/11rwanda |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Without">{{netiviide |pealkiri=Longest time without a government in peacetime |väljaanne=Guinness World Records |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/96893-longest-time-without-a-government-in-peacetime |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Parliament">{{netiviide |pealkiri=The federal parliament |väljaanne=Belgium.be |url=https://www.belgium.be/en/about_belgium/government/federal_authorities/federal_parliament |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Voting">{{netiviide |pealkiri=Why are Belgians so much better at voting than everyone else? |väljaanne=Quartz |url=https://qz.com/1605690/european-election-belgiums-voter-turnout-rate-is-an-outlier |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="6WbbC">[https://web.archive.org/web/20070429131504/http://www.statbel.fgov.be/figures/d21_nl.asp#3 statbel.fgov.be] vaadatud 22.01.11</ref> <ref name="dcLSo">{{netiviide |pealkiri=What Languages do People Speak in Belgium? |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/countries/belgium/language |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Lesser">{{netiviide |pealkiri=The lesser-known and oft-forgotten Belgians |väljaanne=Brussels Express |url=https://brussels-express.eu/the-lesser-known-and-oft-forgotten-belgians/ |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="StatBel_3">{{netiviide |pealkiri=New data on land use |väljaanne=StatBel |url=https://statbel.fgov.be/en/news/new-data-land-use |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Has">{{netiviide |pealkiri=Has Belgium now got larger in 2018 … or slightly smaller? |väljaanne=Focus on Belgium |url=https://focusonbelgium.be/en/science/has-belgium-now-got-larger-2018-or-slightly-smaller |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Geo">{{netiviide |pealkiri=Geographical description of Belgium |väljaanne=Belgium.be |url=https://www.belgium.be/en/about_belgium/country/geography |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="CEDE">{{netiviide |pealkiri=About Belgium |väljaanne=CEDEFOP |url=https://www.cedefop.europa.eu/en/countries/belgium#1 |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="ArcGIS">{{netiviide |pealkiri=Flanders vs Wallonia |väljaanne=ArcGIS |url=https://storymaps.arcgis.com/stories/dffb416c79404fe2a6ffa88b553759db |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="EMPL">{{netiviide |pealkiri=Employment and unemployment |väljaanne=StatBel |url=https://statbel.fgov.be/en/themes/work-training/labour-market/employment-and-unemployment |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Debt">{{netiviide |pealkiri=Belgium Government Debt to GDP |väljaanne=Trading Economics |url=https://tradingeconomics.com/belgium/government-debt-to-gdp |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.belgium.be/ belgium.be] Belgia föderaalvalitsuse Belgiat tutvustav portaal * [http://www.ilotsacre.be/ Brüsseli kaart] *[http://www.epl.ee/artikkel/435648 Kas Belgia liigub ikkagi kaheks lagunemise suunas?], Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=BE}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Belgia| ]] 99edte51rj36qpaljqffwiua19gbszl 0 179 7253710 7253445 2026-10-15T18:51:11Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7253445|7253445]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-55260-06|~2026-55260-06]] ([[User talk:~2026-55260-06|arutelu]]) 7253710 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Brasiilia Liitvabariik | omastav = Brasiilia | nimi1_keel = portugali | nimi1 = República Federativa do Brasil | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Brazil.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Brazil in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[portugali keel|portugali]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Brasília]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi_2 = | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 7. september 1822 | valuuta = [[Brasiilia reaal]] (BRL) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] –2 kuni –5 | hümn = "[[Hino Nacional Brasileiro]]" [[File: Hino-Nacional-Brasil-instrumental-mec.ogg|160px]] | usund = | tippdomeen = [[.br]] | telefonikood = 55 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BRA | märkused = }} '''Brasiilia''' (ametliku riiginimega '''Brasiilia Liitvabariik''', portugali keeles ''República Federativa do Brasil''), on [[Lõuna-Ameerika]] suurim riik, olles pindalalt ja rahvaarvult maailma viies riik.<ref name=":0" /> Brasiilias elab üle 212 miljoni inimese. Brasiilia on föderaalriik, mis koosneb 26 osariigist ja föderaalringkonnast, mille keskuseks on pealinn [[Brasília]]. Suurim linn on [[São Paulo]], millele järgneb [[Rio de Janeiro]]. Brasiilia on maailma suurim portugali keelt kõnelev riik ning ainus ainus [[portugali keel|portugalikeelne]] riik [[Ameerika]]s. Maismaapiiri pikkus on 15 700 km, mis on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir [[Hiina]] ja [[Venemaa]] järel. Riik piirneb idas [[Atlandi ookean]]iga, mille rannajoone pikkus ulatub 7491 kilomeetrini. Brasiilia hõlmab ligikaudu 47% Lõuna-Ameerika maismaast ning piirneb kõigi Lõuna-Ameerika mandri riikidega, välja arvatud [[Ecuador]]i ja [[Tšiili]]ga.<ref name=":0" /> Maastik on mitmekesine: seal leidub troopilisi ja lähistroopilisi metsi, märgalasid, savanne, platookõrgustikke ja madalaid mäestikke. Brasiilia territooriumil paikneb enamik [[Amasoonia]]st, kuhu kuulub maailma suurim jõesüsteem ja ulatuslikem säilinud vihmamets. Riik on tuntud erakordse bioloogilise mitmekesisuse poolest ning kuulub maailma megamitmekesisemate riikide hulka. Brasiilia loodus ja ökosüsteemid on rahvusvahelise tähelepanu all, kuna selle keskkonnaprobleemid mõjutavad otseselt globaalseid probleeme, sealhulgas kliimamuutust ja elurikkuse vähenemist. Brasiilia majandus on mitmekesine, olles üks maailma juhtivaid põllumajandustoodete, maavarade ja tööstuskaupade eksportijaid. Kultuurilise ja ajaloolise rikkuse poolest on Brasiilial 13 [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi]] objekti, millega ollakse maailmas 13. kohal. Brasiilia on [[ÜRO]], [[G20]], [[BRICS]]i, [[Mercosur]]i ja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i asutajaliige. Samuti on riik vaatlejaliige [[Araabia Liiga]]s ja oluline [[NATO]]sse mittekuuluv liitlane [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. == Loodus == Brasiilia rannajoone pikkus on 7400 km ning see on pikkuselt 15. maailmas.<ref name=":0" /> Brasiilia põhjaosas asub [[Amazonase madalik]]. Lõunaosas on aga kõrgemad mäed. Näiteks asuvad [[Brasiilia mägismaa]]l tugevasti kulunud [[Campos|mägi Campos]] ja [[Gerali mäed]]. Brasiilia kõrgeim tipp on [[Guajaana mägismaa]]l asuv 3014 m<ref name="V2hCu" /> kõrgune [[Pico da Neblina]] mägi. Kuigi [[Andid]] kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika, siis ei ulatu Brasiilia territoorium Andideni. Brasiilia kuulub nelja kliimavöötmesse: [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalsesse]], [[lähisekvatoriaalne kliima|lähisekvatoriaalsesse]], [[troopiline kliima|troopilisse]] ja [[lähistroopiline kliima|lähistroopilisse kliimasse]]. Viimane on üksnes riigi lõunaotsas.<ref name="7Rv1y" /> Brasiilias on sademete hulk suur ning mõningates kohtades tuleb aastas mitu meetrit sademeid. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala [[Pantanal]], mis on sajuperioodil Eestist üle nelja korra suurem. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, aga kõrbesid Brasiilias ei ole. Samuti ei leidu kohti, kus talvedel püsiv lumekate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed [[Amazonas]] ja [[Paraná jõgi]]. Seal on tihe jõgedevõrk ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades, kus see on tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes [[ajavööde|ajavöötmes]]. == Ajalugu == Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et regioon oli asustatud juba enne 9000 aastat eKr. Brasiilia avastas 1500. aastal [[Pedro Álvares Cabral]] ja kuulutas selle [[Portugal]]ile kuuluvaks ja koloniseerimine algas 1534. Brasiilia kuulus aastatel 1815–1825 [[Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriik|Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriigi]] koosseisu. 1822. aastal [[Brasiilia iseseisvumine|saavutas Brasiilia iseseisvuse]] ning sellest sai [[Brasiilia keisririik]], mida valitses konstitutsioonilise monarhina [[Brasiilia keiser]] [[Bragança dünastia]]st. Brasiilia iseseisvuse väljakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine Portugali kroonprints ja Brasiilia asevalitseja [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro I]], kes oli asunud toetama Brasiilia iseseisvusliikumist. 12. oktoobril 1822 nimetati ta keisriks Pedro I nime all ja krooniti sama aasta 1. detsembril. [[Brasiilia põhiseadus]] võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka [[Brasiilia parlament]]. Pedro I troonist loobumise järel 7. aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg [[Pedro II (Brasiilia)|Pedro II]], kes valitses kuni riigipöördeni 15. novembril 1889, mil monarhia likvideeriti ja kuulutati välja Brasiilia vabariik.<ref name=":0" /> Pärast orjakauplemise keelustamist 1850. aastal ja eriti pärast orjuse keelustamist 1888. aastal algas suur eurooplaste immigratsioonilaine Brasiiliasse, kuna riigi suured kohviistandused vajasid palju abilisi. Valdav enamus immigrante pärines Itaalia põhjaosast, eriti Venetost, kuid oli ka palju portugallasi, hispaanlasi ja sakslasi. == Haldusjaotus == {{Brasiilia osariikide kaart|float=right}} Brasiilias on 26 [[osariik (Brasiilia)|osariiki]] (''estados'', ainsus ''estado'') ja 1 liiduringkond (''distrito federal''): {| class=wikitable ! Osariik !! Pealinn |- | [[Acre osariik|Acre]] || [[Rio Branco]] |- | [[Alagoase osariik|Alagoas]] || [[Maceió]] |- | [[Amapá osariik|Amapá]] || [[Macapá]] |- | [[Amazonase osariik (Brasiilia)|Amazonas]] || [[Manaus]] |- | [[Bahia osariik|Bahia]] || [[Salvador da Bahia|Salvador]] |- | [[Ceará osariik|Ceará]] || [[Fortaleza]] |- | [[Espírito Santo osariik|Espírito Santo]] || [[Vitória]] |- | [[Goiási osariik|Goiás]] || [[Goiânia]] |- | [[Liiduringkond (Brasiilia)|Liiduringkond]] || [[Brasília]] |- | [[Maranhão osariik|Maranhão]] || [[São Luís]] |- | [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]] || [[Cuiabá]] |- | [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Sul]] || [[Campo Grande]] |- | [[Minas Geraisi osariik|Minas Gerais]] || [[Belo Horizonte]] |- | [[Pará osariik|Pará]] || [[Belém]] |- | [[Paraíba osariik|Paraíba]] || [[João Pessoa]] |- | [[Paraná osariik|Paraná]] || [[Curitiba]] |- | [[Pernambuco osariik|Pernambuco]] || [[Recife]] |- | [[Piauí osariik|Piauí]] || [[Teresina]] |- | [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro]] || [[Rio de Janeiro]] |- | [[Rio Grande do Norte osariik|Rio Grande do Norte]] || [[Natal]] |- | [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Sul]] || [[Porto Alegre]] |- | [[Rondônia osariik|Rondônia]] || [[Porto Velho]] |- | [[Roraima osariik|Roraima]] || [[Boa Vista]] |- | [[Santa Catarina osariik|Santa Catarina]] || [[Florianópolis]] |- | [[São Paulo osariik|São Paulo]] || [[São Paulo]] |- | [[Sergipe osariik|Sergipe]] || [[Aracaju]] |- | [[Tocantinsi osariik|Tocantins]] || [[Palmas]] |} Need osariigid võib jagada viieks suureks geograafiliseks ja statistiliseks piirkonnaks: [[Põhjapiirkond (Brasiilia)|Põhja-]], [[Kirdepiirkond (Brasiilia)|Kirde-]], [[Kesk-Läänepiirkond (Brasiilia)|Kesk-Lääne-]], [[Kagupiirkond (Brasiilia)|Kagu-]] ja [[Lõunapiirkond (Brasiilia)|Lõunapiirkonnaks]] (''Norte'', ''Nordeste'', ''Centro-Oeste'', ''Sudeste'' ja ''Sul''). [[Kohalik omavalitsus|Kohalikke omavalitsusi]] on Brasiilias 5564. == Rahvastik == 2022. aasta rahvaloenduse järgi oli Brasiilia rahvaarv 203 062 512. Mistõttu on see maailma suurim portugalikeelne riik, olles rahvaarvult ka Portugalist 20 korda suurem. Kõige suurema rahvaarvuga on Kagupiirkond, kus asuvad ka Brasiilia suurimad linnad São Paulo, Brasília ja Rio de Janeiro.<ref name="h4t8E" /> Rassiliselt on Brasiilias kaks suurimat rühma europiidid (''branca''), kes moodustavad ligi 43,5%, ja segarassilised (''parda''), kes moodustavad 45,3% rahvastikust. Peale nende on umbes 10% negriide (''preta''), 0,6% põliselanikke (''indígen''a) ja 0,4% asiaate (''amarela''). Lõunapiirkonnas on enamuses europiidid (moodustavad elanikest 72,5%), Kesk-Lääne, Põhja- ja Kirdepiirkonnas segarassilised ning Kagupiirkonnas on pool elanikkonnast europiidid. Lisaks on Põhjapiirkonnas suurim põliselanike osakaal (3,1%, Roraima osariigis koguni 14%).<ref name="Gc8XN" /> == Rahvusvahelised suhted == 9. aprillil 2013 avati Brasílias [[Portugal]]i saatkonna ruumides Eesti erimissioon, mis on Eesti esimene diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas. == Majandus == === Sisemajandus === [[Sisemajanduse kogutoodang]]ult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on [[G20]], [[Mercosol]]i ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige ja üks [[BRIC|BRIC-]]i riikidest. Brasiilial on suured [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud, olles naftatoodangult 15. riik maailmas. Samuti on Brasiilia suurim [[etanool]]itootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% [[hüdroenergia]]. [[Itaipu HEJ]] on maailma suurim toimiv [[hüdroelektrijaam]] (14 GW). Brasiilia ainus tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga [[Angra TEJ]], mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on [[Eesti]] järel maailmas teine [[põlevkivi]]toodangult. === Väliskaubandus === Tähtsate [[eksport|ekspordiartiklitena]] veetakse Brasiiliast [[lennuk]]iosi [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]] ning [[sojauba]], [[suhkur|suhkrut]] ja [[kohv]]i [[Holland]]isse. Sisse veetakse [[toornafta]]t [[Saudi Araabia]]st ja [[Nigeeria]]st, [[ravim]]eid USA-st ning [[mineraalväetis]]i [[Saksamaa]]lt ja [[Kanada]]st. == Vaata ka == * [[Brasiilia neegerorjad|Brasiilia orjad]] * [[Capoeira]] * [[2011. aasta Brasiilia tulvad]] * [[Brasiilia muusika]] * [[Campeonato Brasileiro Série A]] * [[Brasiilia riigipeade loend]] * [[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised]] * [[2022. aasta Brasiilia riigipöördeplaan]] * [[Brasiilia jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=Brazil {{!}} History, Map, Culture, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Brazil |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> <ref name="V2hCu">Suur maailma atlas, lk 136, 140.</ref> <ref name="7Rv1y">[[Suur maailma atlas]], lk 16.</ref> <ref name="h4t8E">{{Uudiseviide |pealkiri=IBGE: Brazil's population reaches 212.6 million |keel=en-GB |väljaanne=Secretaria de Comunicação Social |url=https://www.gov.br/secom/en/latest-news/2024/08/ibge-brazils-population-reaches-212-6-million |vaadatud=2025-02-02}}</ref> <ref name="Gc8XN">{{Netiviide |pealkiri=Panorama do Censo 2022 |url=https://censo2022.ibge.gov.br/panorama/ |vaadatud=2024-01-04 |väljaanne=Panorama do Censo 2022 |keel=pt-BR}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid}} * Aprill 2010, [[Krista Lillemets]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/12212 Brasiiliat demüstifitseerides] {{Ameerikariigid}} {{koord|type=country|region=BR}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Brasiilia| ]] 04180js95rmirvqyeriguazvwjkvhhp 0 559 7253590 7252924 2026-10-15T15:55:45Z Velirand 67997 7253590 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (01.01.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Kesk-Atlandi mäestik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === {{Vaata|Islandi avastamine|Islandi asustamine}} [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed ([[sissetung Islandile]]). 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === {{Vaata ka|Islandi taimed}} [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. [[Lupiin]]id, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada [[mulla erosioon]]i. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda [[tuuleerosioon]]i eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Samblikud === Islandilt on leitud üle 800 [[samblikud|sambliku]]. Üle 500 liigi on [[liudsamblikulaadsed]], umbes 70 liiki [[kilpsamblikulaadsed]] ja umbes 70 liiki [[kirmesamblikulaadsed]]. Jätkuvalt leitakse uusi samblikuliike.<ref name="IINH-lichens">[https://www.natt.is/en/flora-funga/lichens Lichens], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> [[Pilt:Isländisches Moos (Cetraria islandica) 6101.JPG|pisi|[[Islandi käokõrv]]]] [[Islandi käokõrv]] on Islandil laialt levinud samblik. Seda on traditsiooniliselt kasutatud ka toiduks.<ref name="IINH-lichens" /> Värskel [[laavaväli|laavaväljal]] algab taimkatte kujunemine [[sammal]]de ja [[samblik]]ega. === Seened === Islandil on praeguseks teada ligi 3000 [[seen]]eliiki. Umbes kolmandik neist on samblikke moodustavad või samblikel elavad seened. On teada umbes 770 [[kandseened|kandseente]] liiki ja umbes 960 [[kottseened|kottseente]] liiki, samuti teiste seenerühmade esindajaid.<ref name="IINH-fungi"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/fungi Fungi], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne asustamist oli Islandi ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Taimtoidulised imetajad puudusid.<ref name="Iceland-fauna"> [https://www.natt.is/en/fauna Fauna], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref>[https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> ===Vaata ka=== *[[Islandi kalandus]] == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] * [[Vaalapüük Islandil]] * [[Metro (restoranikett)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''[[Iseseisvad inimesed]]'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson.''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-1-906694-53-1. ISBN 978-0-85705-020-5. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] 0vv9812db003w8qtmwnifr266cl26nc 7253591 7253590 2026-10-15T15:56:08Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sendrasendra|Sendrasendra]]. 7252924 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Kesk-Atlandi mäestik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === {{Vaata|Islandi avastamine|Islandi asustamine}} [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed ([[sissetung Islandile]]). 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === {{Vaata ka|Islandi taimed}} [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. [[Lupiin]]id, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada [[mulla erosioon]]i. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda [[tuuleerosioon]]i eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Samblikud === Islandilt on leitud üle 800 [[samblikud|sambliku]]. Üle 500 liigi on [[liudsamblikulaadsed]], umbes 70 liiki [[kilpsamblikulaadsed]] ja umbes 70 liiki [[kirmesamblikulaadsed]]. Jätkuvalt leitakse uusi samblikuliike.<ref name="IINH-lichens">[https://www.natt.is/en/flora-funga/lichens Lichens], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> [[Pilt:Isländisches Moos (Cetraria islandica) 6101.JPG|pisi|[[Islandi käokõrv]]]] [[Islandi käokõrv]] on Islandil laialt levinud samblik. Seda on traditsiooniliselt kasutatud ka toiduks.<ref name="IINH-lichens" /> Värskel [[laavaväli|laavaväljal]] algab taimkatte kujunemine [[sammal]]de ja [[samblik]]ega. === Seened === Islandil on praeguseks teada ligi 3000 [[seen]]eliiki. Umbes kolmandik neist on samblikke moodustavad või samblikel elavad seened. On teada umbes 770 [[kandseened|kandseente]] liiki ja umbes 960 [[kottseened|kottseente]] liiki, samuti teiste seenerühmade esindajaid.<ref name="IINH-fungi"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/fungi Fungi], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne asustamist oli Islandi ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Taimtoidulised imetajad puudusid.<ref name="Iceland-fauna"> [https://www.natt.is/en/fauna Fauna], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref>[https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> ===Vaata ka=== *[[Islandi kalandus]] == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] * [[Vaalapüük Islandil]] * [[Metro (restoranikett)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''[[Iseseisvad inimesed]]'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson.''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-1-906694-53-1. ISBN 978-0-85705-020-5. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] s5ygw4kfkr4jwg1jd7z94qd6mmg4fdk 0 593 7253838 6647792 2026-10-16T01:54:07Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7253838 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Athletissima 2012 - Jonathan Edwards.jpg|thumb|Jonathan Edwards (2012)]] '''Jonathan David Edwards''' [[CBE]] (sündinud [[10. mai]]l [[1966]] [[London]]is [[Westminster]]is) on [[Suurbritannia|Briti]] [[kolmikhüpe|kolmikhüppaja]], kes hüppas esimesena üle 18 meetri, 2000. aasta olümpiavõitja. == Elulugu == Edwardsi sportlasetee sai alguse 1984, kui ta tuli [[Suurbritannia]] koolide meistriks. 1988. aastal võistles ta olümpiamängudel. Võitis 1990. ja 1994. aasta Briti Ühenduse mängude hõbemedali. 1992. aastal võitis maailma karika. Edwards keeldus algul usuliste veendumuste tõttu pühapäeviti võistlemast, mistõttu ta ei osalenud 1988. aasta olümpiamängudel ja 1989. aasta Euroopa karikavõistlustel ega võistelnud ka 1991. aasta maailmameistrivõistlustel. Ent 1993. aastal mõtles ta pärast [[vikaar]]ist isaga nõupidamist ümber, leides, et Jumal on talle ande andnud võistlemiseks, ning võitis kohe 1993. aasta maailmameistrivõistlustel (kus kvalifikatsioonivõistlus oli pühapäeval) pronksmedali. Tõsise tormihoiatuse andis Edwards 1995. aasta Euroopa karika meistrivõistlustel, kui lendas lubatust tugevama taganttuule (+2,4m/s) toel 18.43 (!). Varasem pikim hüpe – 18.20 (+5,2&nbsp;m/s) – kuulus [[Willie Banks|Willie Banksi]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) nimele, aastast 1988 [[Indianapolis]]es. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel [[Göteborg]]is [[7. august]]il ületas ta 20 minuti jooksul kaks korda omaenda maailmarekordi. See on vist ainus kord, kui kaks maailmarekordit on sündinud sama inimese kahe järjest hüpatud hüppega. Rekordiks jäi lõpuks 18.29. Edwards suutis oma tulemust vaevalt uskuda ja hoidis käsi üleval. Esimese katsega (18.16) oli ta lisanud 18 sentimeetrit oma eelmisele rekordile ([[Salamanca]]s [[18. juuli]]l 1995). 1996. aasta olümpiamängudelt sai hõbemedali. 1996. aasta lõppes hüppeliigesevigastusega. 2000. aasta suveolümpiamängudel võitis Edwards kuldmedali. == Saavutused == *1990 Briti Ühenduse mängud: hõbe *1992 maailma karikas *1993 maailmameistrivõistlused: pronks *1994 Briti Ühenduse mängud: hõbe *1995 maailmameistrivõistlused: kuld, maailmarekord 18.29 *1996 olümpiamängud: hõbe *1996 Euroopa meistrivõistlused: kuld *1996 Euroopa sisemeistrivõistlused: kuld *1996 Euroopa karikas *1997 maailmameistrivõistlused: hõbe *1998 Euroopa meistrivõistlused: kuld, EM-rekord 17.99 *1998 Euroopa sisemeistrivõistlused: kuld (17.43) *2000 olümpiamängud: kuld *2000 IAAF Grand Prix: kuld *2001 sisemaailmameistrivõistlused: hõbe *2001 maailmameistrivõistlused: kuld == Tunnustus == *1995 [[Suurbritannia]] parim sportlane ja parim meessportlane *1995 [[BBC]] aasta spordiisiksus *1995 Rahvusvahelise Amatöörsportlaste Assotsiatsiooni aasta sportlane *1995 [[MBE]] *1996 Euroopa aasta sportlane *2000 [[Suurbritannia]] parim meessportlane *2000 [[CBE]] *2001 [[Suurbritannia]] parim meessportlane *2002 [[Edinburghi Ülikool]]i audoktor [[5. märts]]il 2003 osales Edwards [[Tallinn]]as võistlusel "Hüppegala Tallinn 2003" ja võitis tulemusega 17.05. Jonathani pikkus on 182 cm ja kaal 73&nbsp;kg (2003). Kuulub klubisse Gateshead Harriers & AC. Treenerid on Norman Anderson ja Peter Stanley. Jonathan Edwards on lõpetanud [[Durhami Ülikool]]i [[füüsika]] alal. On töötanud geneetikalaboris [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]]'i haiglas ja elektroonikatehases. == Vaated == Sportlasena ei pea Edwards õigeks püüda võitu, vaid anda Jumalale oma parim. Jumal annab talle enne võistlusi rahu. Hakkas tegelema kergejõustikuga, sest tundis, et Jumal soovib seda. Selle kaudu saab ta evangeeliumi kuulutada. == Isiklikku == On abielus Allisoniga, kes on samuti pärit rangelt kristlikust perekonnast. Neil on pojad Samuel ja Nathan. Nad elavad [[Newcastle upon Tyne]]'is. Jonathani lemmikraamatud on [[Piibel]] ja "[[Sõrmuste isand]]", lemmikfilmid "[[Tähtede sõda]]" ja "[[Matrix]]". == Välislingid == * {{IAAF}} *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Fotod: pressikonverents maailmarekordijärgsel hommikul] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Fotod 1996. aastast] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Fotod 1996. aastast, enne olümpiamänge Atlantas] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Foto 1996. aasta olümpiamängudelt] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 7. augustil 1996 Sestrieres] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 12. juulil 1996 pärast ebaõnnestunud hüpet Londonis] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 1996 Oslos] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 5. juuli 1996 Oslos] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 1998 Monacos] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 1998 Euroopa meistrivõistlustel] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html juunis 1999 Gatesheadis] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 1999. aasta maailmameistrivõistlustel] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 1999. aasta maailmameistrivõistlustel] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Glasgow's 1999. aastal] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html juulis 2000 Roomas] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html Zürichis 11. augustil 2000] *[http://www.geocities.com/goxyn/efoteddif.html 28. augustil 2000 Gatesheadis] *[http://www.soon.org.uk/page41.htm Foto] *[http://uk.sports.yahoo.com/030202/59/dqlco.html Foto] *[http://news.bbc.co.uk/sport/hi/english/static/in_depth/athletics/2001/world_athletics/triple_jump.stm Foto: reaktsioon maailmarekordile] *[http://www.geocities.com/goxyn/ehomeddif.html Fotod, teine pilt Edinburghi ülikooli audoktori kraadi saamisest] *[http://www.ukathletics.net/vsite/vcontent/page/custom/0,8510,4854-132131-133439-21064-77191-custom-item,00.html Foto] *[http://www.geocities.com/goxyn/evideosf.html Liikuvad pildid maailmarekordijärgsest rõõmustamisest ja 1996. aasta olümpiamängude hüppest, video ja fotod üle autode hüppamisest 2002] {{Olümpiavõitjad meeste kolmikhüppes}} {{Maailmameistrid meeste kolmikhüppes}} {{DEFAULTSORT:Edwards, Jonathan}} [[Kategooria:Suurbritannia kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 8f2ai8kb9jnatpan5yycaxcsnpg3gur 0 597 7253615 7237177 2026-10-15T17:21:05Z Neptuunium 58653 /* Tõnisson kui rahvusmüüt */ arusaamatu sisu välja 7253615 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)]].}} {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaan Tõnisson | pilt = Jaan Tonisson1928.jpg | pildiallkiri = Jaan Tõnisson (1928) | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 18. november 1919 | ametiajalõpp = 28. juuli 1920 | eelmine = [[Otto Strandman]] | järgmine = [[Ado Birk]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 30. juuli 1920 | ametiajalõpp2 = 26. oktoober 1920 | eelmine2 = [[Ado Birk]] | järgmine2 = [[Ants Piip]] | amet3 = Eesti [[riigivanem]] | ametiajaalgus3 = 9. detsember 1927 | ametiajalõpp3 = 4. detsember 1928 | eelmine3 = [[Jaan Teemant]] | järgmine3 = [[August Rei]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 18. mai 1933 | ametiajalõpp4 = 21. oktoober 1933 | eelmine4 = [[Konstantin Päts]] | järgmine4 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünniaeg = 22. detsember 1868 | sünnikoht = [[Tänassilma]] lähedal, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik | surmaaeg = tõenäoliselt 3. juuli 1941 (72-aastaselt) | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]] (1905–1917) <br/> [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–1919) <br/> [[Eesti Rahvaerakond]] (1919–1932) <br/> [[Rahvuslik Keskerakond]] (1932–1935) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]], [[Heldur Tõnisson|Heldur]], Rein, Hilja ja Lagle | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = riigi- ja õigusteadlane | tegevusala = | autasud = ''[[Jaan Tõnisson#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jaan Tõnisson''' [[VR III/1]] (10.[[vkj]] / [[22. detsember]] [[1868]] [[Surva]] küla, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[3. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]?)<ref name="30nGf" />{{efn|Arvatavalt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surmakuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus.}} oli [[Eesti]] riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte [[Postimees]] ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli [[I Riigiduuma]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], I–V [[Riigikogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige; [[Eesti peaminister]], [[Riigikogu esimees]], [[riigivanem]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane, [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktor, [[Vanemuise Selts]]i, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]], [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i ja veel mitme organisatsiooni auliige ning [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]. Tema auks on nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]] Tartus ja püstitatud [[Jaan Tõnissoni monument]]. Tegutseb [[Jaan Tõnissoni Instituut]] ja [[Jaan Tõnissoni Selts]]. [[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> == Elulugu == === Noorpõlv === Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kodus valitsesid [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduse]] kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti [[külakool]]is, Viljandi [[elementaarkool]]is ja [[Viljandi Kreiskool|kreiskoolis]], sooritas seejärel [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is eksternina [[gümnaasium]]i küpsuseksamid ja astus 1888. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (''cand. jur.'') kraadiga. Tõnisson oli 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees. 1892. aastal astus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja hakkas kuuluma [[Karl August Hermann]]i toimetatud ajalehe [[Postimees]] toimetusse. Aastatel 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Venemaal [[Orjoli kubermang]]us, seejärel naasis Tartusse. === Ühiskondliku tegevuse algus === 1896. aastal ostsid [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]] ja [[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]] Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul.<ref name="o9F8e" /> Tõnissoni nimega seotakse niinimetatud [[Tartu renessanss]]i ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid [[1890. aastad|1890. aastatel]] Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased hüüdsid teda "Nuustaku hertsogiks", mis oli seotud ka tema džentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.<ref name="7ki7l" /> Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. [[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis [[Ado Grenzstein]]i [[Olevik (ajaleht)|Olevikuga]]. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Eestist ja siirdus [[Prantsusmaa]]le. === 20. sajandi esimesed aastad === Aastatel 1898–1918 oli Tõnisson [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees ehk tegelikult kõigi [[Eesti Põllumeeste Seltsid]]e keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]], sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse eestvedajaid, 1911. aastal sai temast [[Ühistegevuse Edendamise Keskselts]]i esimees ja Eesti Vabariigi ajal ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega [[Teataja]], mille toimetaja oli [[Konstantin Päts]]. Tavaliselt on [[Postimees|Postimehe]] ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe gigandi" heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ja pöörasid suurt tähelepanu ka põllumajandusele, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu Tartu ajalehega [[Uudised]], mille toimetaja oli sotsialistlike vaadetega [[Peeter Speek]]. Aastatel 1903–1905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati üksteist üpris ägedalt. Samas olid ka Uudiste vaated üldiselt rahvuslikud, kuid Tõnissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale. === 1905. aasta revolutsioon === [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril [[parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]] ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Ühisusest]], sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid. [[Fail:Tynnisson Ya.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ([[Carl Oswald Bulla]] foto, u. 1906)]] Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest]]is kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika, nn [[Bürgermusse]] majja, radikaalid eesotsas [[Jaan Teemant]]iga pidasid oma koosoleku aga [[Tartu Ülikool]]i aulas ("[[aulakoosolek]]"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi, ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud [[Friedebert Tuglas]]. === Revolutsioonist revolutsioonini (1906–1917) === [[Pilt:Jaan Tõnisson, 1908.jpg|pisi|Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest 3 kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (1908)]] 1906. aastal valiti Tõnisson [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vallast]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1906/08/18/14 Kohalikud uudised. Saadikute valimised Liivimaa kubermangunõukogusse], Postimees (1886–1944), nr. 187, 18 august 1906.</ref> [[Liivimaa kubermangunõukogu]]sse ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade saadikuna [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduumasse]] ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvus[[autonoomia]]t. Venemaa [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadettide]] saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka [[karistussalk]]ade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali. Hiljem arreteeriti Tõnisson [[Viiburi märgukiri|Viiburi märgukirjale]] (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts|Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts]] (ENKS) ja Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitu eestikeelset erakooli, eriti tütarlastele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]], mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid [[sõjapõgenik]]e või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid. === Tõnisson 1917. ja 1918. aastal === Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas Tõnisson [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Rahvameelse Eduerakonna]] ümber [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks]], mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai [[Eesti Rahvaerakond]]. 1917. aasta 12. aprillil ([[vkj]] 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning [[Peterburi|Petrogradis]] hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermang]], mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud [[regionaalpoliitika]] ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist 5. juunil 1917 valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]] liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa [[Föderatsioon]]i ideed. 1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Tema eestvedamisel toimus kuu lõpus "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks [[Eesti Maanõukogu]] poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid (Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis ja maa Venemaast eraldunuks) ning nõudmaks enamlaste [[diktatuur]]i lõpetamist. Seepeale arreteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülem [[Aleksander Tõnisson]]. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna [[Patarei vangla]]sse, kus kommunistide juht [[Viktor Kingissepp]] neid üle kuulas. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ja nii sai temast pooleldi vastu tahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ja püüdis esialgu veel välja kuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid ''de facto'' tunnustama [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], mais 1918 ka [[Itaalia]]. === Tõnisson ja liberaalne Eesti Vabariik === 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai [[Konstantin Pätsi teine valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ja osales [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson [[Eesti peaminister|Eesti peaministrina]] [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|oma esimese valitsuse]], mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt [[Vabadussõda]], sõlmiti [[Tartu rahu]] ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister [[Ado Birk]] sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|teise valitsuse]] kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus [[Ants Piip|Ants Piibu]] [[Ants Piibu valitsus|valitsus]]. Järgnevalt oli Tõnisson I–V [[Riigikogu]] liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister. Aastail 1919–1933 elas ta püsivalt Tallinnas<ref name="QFt5Q" /> ja osales poliitikas Tallinnas ning oli ka [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|Tallinna linnavolinik]]. Postimehe majanduslikud raskused jätkusid. 31. juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu.<ref name="DnhoH" /> 1930. aastal loovutas Jaan Tõnisson Postimehe väljaandmise Eesti Kirjastus-Ühisusele Postimees ja jäi ise Postimehe palgaliseks peatoimetajaks.<ref name="Y4xrP" /> Pankrotti välditi vaid raamatupidamislike manipulatsioonidega.<ref name="Y4xrP" /> 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid [[Rootsi]]ga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas [[Gustav V]] vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis [[Poola]] toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud [[Balti Liit|Balti Liiduga]]. Aastatel 1931–1932 oli Tõnisson teatava üllatusena Konstantin Pätsi [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|valitsuse]] välisminister. 1932–1935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] ja [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ühinemisel moodustunud [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht. Kui ta 1933. aastal uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida [[Eesti kroon]]; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises [[Peruu]]le, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. 1. juunil 1933 pidas Jaan Tõnisson Vanemuises kõne põhiseaduse muutmisest. Kui ta oli öelnud: "Peame looma võimu, kes pole rippuv rahvaesitusest, kes aga ei teotseks omast tahtest, vaid seaduslikult ja lojaalselt," katkestas teda [[vapsid]]e tekitatud müra ja visati paukpadruneid. Politsei ajas mürgeldajad laiali ja Jaan Tõnisson sõitis minema. Järgmisel päeval kehtestas tema valitsus [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]].<ref name="4z7dy" /> Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid ühinguid. Jaan Tõnissoni valitsus Tõnisson kuulutas kogu riigis välja [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]], löögirühmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste eelnõu kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagasi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai [[Konstantin Pätsi viies valitsus]]. 17. jaanuaril 1934 sai Jaan Tõnisson vandeadvokaadiks. === Tõnisson ja 1930. aastate presidentaalne Eesti === Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud [[kaitseseisukord]]a, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis, ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus. Aastal 1935 vabastati Tõnisson seoses kirjastusühisuse sekvestri alla panemisega Postimehe peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati Rahvusliku Keskerakonna tegevus. Tõnisson oli aastail 1935–1939 ka Tartu Ülikooli [[ühistegevus]]e professor. [[Fail:Fotokoopia. Jaan Tõnisson ja kindral Gustav Janson president Pätsi esindajana 1930. aastatel., TM F 993-70.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ja kindral [[Gustav Jonson]] (u. 1938)]] 5. novembril 1936 avaldas ta koos [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]], [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Jaan Teemant]]iga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda [[tsensuur]]i tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri [[Soome]] ajalehes [[Helsingin Sanomat]]. 1938. aastal naasis Tõnisson poliitikasse ja kandideeris edukalt [[I Riigivolikogu|Riigivolikokku]]. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal suure häälteenamusega kaotas. 28. märtsil 1940 määras [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Tõnissonile pensioni 250 krooni kuus.<ref name="4WsAw" /> === Seosed Nõukogude luurega === 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitu korda Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt [[Johan Laidoner]]i ja Pätsi nõusolekul) Eestile toetust ka [[Rootsi]]st, [[Soome]]st ja [[Suurbritannia]]st. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik [[Ilmar Tõnisson]], mistõttu teda tabas tugev vapustus. Ilmar Tõnissoni mõrvariks oli tema enda naine. Tõnisson haigestus raskelt ja tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud.<ref name="f4p3H" /> === Vangistamine ja kadumine === Kui [[NSV Liit]] 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel [[Riigivolikogu]] valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni [[Pagari tänava sisevangla]]s<ref name="YonjA" /> ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. [[Kaupo Deemant]] ja teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.<ref name="tvso8" /> Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongis, kuskil asulas teisel pool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ilmselt ei tasu neid teateid eriti tõsiselt võtta.<ref name="4aEbg" /> == Kronoloogia == * 1878–1886 Tusti külakool * 1888 lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi * 1888–1892 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat * 1892–1894 töötas Postimehe toimetuses * 1894–1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus * 1896–1930 Postimehe omanik * 1896–1935 Postimehe peatoimetaja (vaheaegadega) * 1898–1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat * 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest * 1935–1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. == Poliitiline tegevus == * 1905–1917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht * 1906–1907 I Vene Riigiduuma (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm) * 1915–1917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees * 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht * 1917–1919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik * 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni juht * 1918–1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal * 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna juht * 1919–1920 Asutava Kogu liige * 18. november 1919 – 28. juuli 1920 peaminister * 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 peaminister * 1920–1937 I–V Riigikogu liige * 1923–1925 II Riigikogu esimees * 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 riigivanem * 1931–1932 välisminister * 1932–1933 V Riigikogu esimees * 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna juht * 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 riigivanem * 1938–1940 Riigivolikogu liige == Ühiskondlik tegevus == * 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees * 1898–1917 [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees * 1902 [[Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]e nõukogu esimees * 1908–1917 [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i esimees * 1909–1916 eelnevale seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees * 1909–1920 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eestseisuse liige * 1932–1940 [[Eesti-Suurbritannia Ühing]]u esimees * 1933–1940 [[Eesti-Rootsi Ühing]]u esimees * 1936 rahvusvahelise ühistegevuse instituudi liige<ref name="n0D3a" /> == Tunnustus == * 1920 [[Vabadusristi III liigi 1. järk]] * 1921 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 1922 [[Vanemuise selts|Vanemuise Seltsi]] auliige * 1928 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste]] * 1928 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * 1929 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] * 1930–1933 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]] auliige * 1931 [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusliidu]] auliige * 1938 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 1938 Tartu majaomanike ühingu auliige * 1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * ka [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i jt auliige. * [[Kolme Tähe orden|Läti Kolmetähe Ordu]] 1. järgu teenetemärk == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Statue of Jaan Tõnisson.jpg|pisi|püsti|[[Jaan Tõnissoni monument]] Tartus. Skulptor [[Mati Karmin]] ]] Tartus on tema auks nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]]. 11. aprillil 1991 asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]], mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega. 2001. aastal püstitati [[Tartu]]sse ([[Tõnissoni plats]]ile [[Postimehe maja]] vastas) Jaan Tõnissoni [[Jaan Tõnissoni monument|mälestussammas]]. 2010. aastal ilmus Soome poliitiku [[Erkki Tuomioja]] raamat "[[Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus]]" (tõlgitud eesti keelde 2011). 2015. aastal pandi [[Jaan Tõnissoni Selts]]i algatusel Tõnissoni lähedaste hauaplatsile Tartus [[Raadi kalmistu]]l Jaan Tõnissoni mälestuskivi. == Kirjanduslik tegevus == Jaan Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi. === Teoseid === * "Ühistegevuse alalt"; Tartu, 1935 * "Ühistegevuse üldkursus", I ja II osa (Jaan Tõnissoni loengute kokkuvõtted); Tartu, 1936 ==== Artiklid ==== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=650 Maa ja rahva vaim], Oma maa, II osa. * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=678 Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.], [[Soome-Eesti hõimualbum]] nr I == Isiklikku == Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890–1976). Neil sündis viis last: pojad [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]] (1911–1939; tapeti oma abikaasa [[Amanda Tõnisson]]i poolt), [[Heldur Tõnisson|Heldur]] (1912–2014; oli üks rikkamaid eestlasi maailmas) ja Rein (1918–1934) ning tütred Hilja (1916–1976) ja Lagle (1922–2006). Jaan Tõnissonile kuulus Tartu telefoninumber 1.<ref name="5EBT8" /> == Vaata ka == * [[Jaan Tõnissoni instituut]] * [[Jaan Tõnissoni Selts]] * [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="30nGf">[[Mart Laar]], [https://web.archive.org/web/20111205023226/http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/16/ajalugu1.htm "Jaan Tõnissoni viimased päevad"]</ref> <ref name="o9F8e">[http://tartu.postimees.ee/133491/ilmekas-kolmikportree-eesti-ajakirjanikest Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest]</ref> <ref name="7ki7l">Nimedest pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="QFt5Q">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 302.</ref> <ref name="DnhoH">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 246.</ref> <ref name="Y4xrP">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 254.</ref> <ref name="4z7dy">Riigivanemale visati paukpadruniga. Vaba Maa, 3. juuni 1933, nr. 129, lk. 1.</ref> <ref name="4WsAw">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.911:29 Valitsuse koosoleku protokoll nr 30]</ref> <ref name="f4p3H">Pikemalt: [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk-d 1815–1829.</ref> <ref name="YonjA">Kaupo Deemant, "Kadrioru pargivahi [[Kalju Luhaste]] mälestused, "Pagari keldrist Kirovi vanglasse" Kultuur ja Elu, 1991/5. lk 42–43.</ref> <ref name="tvso8">[[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk 1829.</ref> <ref name="4aEbg">[[Aarne Ruben]]. "Vares-Barbaruse valitsus" Tallinn, SE&JS 2001 ISBN 9985-854-36-5 (köites); lk 18.</ref> <ref name="hfdjz">Pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="5EBT8">Eesti Aadress-raamat 1938–1939. Lk. 10.</ref> <ref name="n0D3a">Prof. Jaan Tõnisson... Rahvaleht, 9. detsember 1936, nr. 144, lk. 1.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans Kruus]], "Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina". [[Tartu]] 1921 * "Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks" (koguteos, autorid [[Anton Jürgenstein]], [[Jaan Lattik]], [[Peeter Põld]], [[Oskar Kallas]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Karl Eduard Sööt]]), [[Tartu]] 1928, 88 lk * "Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul" (sisaldab [[Jaan Roos]]i ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" lk 11–98 ning 90 autori meenutusi ja artikleid), [[Tartu]] 1938, 612 lk. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, [[Konstantin Päts]] ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1953; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] 1991 * [[Toomas Haug]], [[Mart Laar]], "Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts" – Looming 1988, nr 9, lk 1246–1254 * Jaan Tõnisson oli pikka aega Patareis. Eesti Päevaleht, 28. august 1992, nr 66, lk 5. * "Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale". [[Tallinn]] 1993 * [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1998, nr 9, lk 1815–1829 * [[Tiiu Põld]], "Märgitud mees" (NKVD kuritööd Eestis 1940–41). [[Tänapäev]], [[Tallinn]] 2000 (Jaan Tõnissoni vanglatoimikust lk 8–31 ja lisad) * [[Oskar Loorits]], "Koodi Jaan – kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1949–1965 * [[Peeter Tarvel]], "Jaan Tõnissoni rahvuspoliitiliste vaadete kujunemine" – ''Demokraatia tulevik''. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 354–403 * [[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: [[Karl August Hermann|K. A. Hermann]], J. Tõnisson, [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, [[Eesti Kirjandusmuuseum|EKM]] Teaduskirjastus, [[Tartu]] 2008, 480 lk (II osa "Jaan Tõnisson ja ''Postimees'' (1896–1935)" lk 107–307) * [[Erkki Tuomioja]], "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys", [[Helsingi]]: Tammi 2010, 352 lk, ISBN 9789513157319; eesti keeles: "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus", soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]] ja [[Katrin Kurmiste]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2011, 334 lk; ISBN 9789985322246 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". Postimees, 31. juuli 1993 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". Kirjastus SE&JS, Tallinn 2014. * Krista Aru "Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem" ISBN 978-9949-630-04-2 (ISBN 978-9949-630-05-9 ja ISBN 978-9949-630-06-6) [http://www.ra.ee/vau/index.php/et/shop/product/view?id=322& Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem], Rahvusarhiiv, Tartu 2019 == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/koneleb-jaan-tonisson Jaan Tõnissoni kõne mais 1939 olukorrast Euroopas ja selle mõjust Eestile] * {{ISIK|4027}} * [[Krista Aru]] [https://web.archive.org/web/20071224090854/https://www.tuglas.fi/artikkelit/Krista_Aru.html "Katse näha Jaan Tõnissoni"], ettekanne Tuglase Seltsis, 28. oktoober 1999 * [[Alo Lõhmus]], [http://www.postimees.ee/1870631/mees-kes-soi-tuld-ja-ruupas-sademeid-peale "Mees, kes sõi tuld ja rüüpas sädemeid peale"] Postimees, 31. mai 2001 * [http://jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson/ Jaan Tõnissoni elulugu] Jaan Tõnissoni Instituudi kodulehel * [http://heli.er.ee/helid/906821.mp3 Jaan Tõnisson], [[Vikerraadio]] saatesarjas "Eesti lugu", 16. veebruar 2008 * Ilmunud 23. veebruaril 2007 ajalehes Sirp: ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juhtima-peab-le-ldine-tulu-ja-t-sine-mehemeel/ Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saateks-jaan-t-nissoni-juhtkirjadele/ Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politilise-elu-terwenemise-tee/ Meie politilise elu terwenemise tee] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politiline-elu-n-uab-terwendust/ Meie politiline elu nõuab terwendust] * [[Jaak Valge]], [http://www.postimees.ee/60805/ Postimees: Jaan Tõnisson suure kriisi ajal: majandus õnnestus päästa, demokraatia aga mitte] Postimees, 20. detsember 2008 * [[Ene Puusemp]]. [http://www.tartupostimees.ee./index.php?id=61123&print=1 Elusoojad mälestuseniidid ulatuvad suurmeheni], [[Tartu Postimees]], 22. detsember 2008 * Krista Aru. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tartu-renessansipaeevil-loodi-kodanikuuehiskonda/ "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda"] Sirp, 8. oktoober 2010 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-aatemehe-postimees Ajavaod: Aatemehe "Postimees"], ETV, 30.10.2011 (ERRi arhiiv) * [[Ülo Mallene]] [https://arvamus.postimees.ee/6483153/jaan-tonisson-150-oiguse-eest-voideldes-kindlustame-iseenda-ja-oma-rahva-vabaduse "Õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse"] Postimees, 22. detsember 2018 * [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/1018245/marju-lepajoe-markmeid-jaan-tonissoni-hariduskasitusest "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest"] Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1919–1920 | järgnev=[[Ado Birk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Birk]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1920 | järgnev=[[Ants Piip]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Teemant]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1927–1928 | järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Lattik]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=12. veebruar 1931 – 19. juuli 1932 | järgnev=[[Mihkel Pung]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933 | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti VM}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi I Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühistegelased]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1941]] r18jhkwlav1llyfozqa54to2i95p54u 7253619 7253615 2026-10-15T17:22:51Z Neptuunium 58653 7253619 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)]].}} {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaan Tõnisson | pilt = Jaan Tonisson1928.jpg | pildiallkiri = Jaan Tõnisson (1928) | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 18. november 1919 | ametiajalõpp = 28. juuli 1920 | eelmine = [[Otto Strandman]] | järgmine = [[Ado Birk]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 30. juuli 1920 | ametiajalõpp2 = 26. oktoober 1920 | eelmine2 = [[Ado Birk]] | järgmine2 = [[Ants Piip]] | amet3 = Eesti [[riigivanem]] | ametiajaalgus3 = 9. detsember 1927 | ametiajalõpp3 = 4. detsember 1928 | eelmine3 = [[Jaan Teemant]] | järgmine3 = [[August Rei]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 18. mai 1933 | ametiajalõpp4 = 21. oktoober 1933 | eelmine4 = [[Konstantin Päts]] | järgmine4 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünniaeg = 22. detsember 1868 | sünnikoht = [[Tänassilma]] lähedal, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik | surmaaeg = tõenäoliselt 3. juuli 1941 (72-aastaselt) | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]] (1905–1917) <br/> [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–1919) <br/> [[Eesti Rahvaerakond]] (1919–1932) <br/> [[Rahvuslik Keskerakond]] (1932–1935) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]], [[Heldur Tõnisson|Heldur]], Rein, Hilja ja Lagle | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = riigi- ja õigusteadlane | tegevusala = | autasud = ''[[Jaan Tõnisson#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jaan Tõnisson''' [[VR III/1]] (10.[[vkj]] / [[22. detsember]] [[1868]] [[Surva]] küla, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[3. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]?)<ref name="30nGf" />{{efn|Arvatavalt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surmakuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus.}} oli [[Eesti]] riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte [[Postimees]] ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli [[I Riigiduuma]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], I–V [[Riigikogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige; [[Eesti peaminister]], [[Riigikogu esimees]], [[riigivanem]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane, [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktor, [[Vanemuise Selts]]i, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]], [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i ja veel mitme organisatsiooni auliige ning [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]. Tema auks on nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]] Tartus ja püstitatud [[Jaan Tõnissoni monument]]. Tegutseb [[Jaan Tõnissoni Instituut]] ja [[Jaan Tõnissoni Selts]]. [[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> == Elulugu == === Noorpõlv === Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kodus valitsesid [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduse]] kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti [[külakool]]is, Viljandi [[elementaarkool]]is ja [[Viljandi Kreiskool|kreiskoolis]], sooritas seejärel [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is eksternina [[gümnaasium]]i küpsuseksamid ja astus 1888. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (''cand. jur.'') kraadiga. Tõnisson oli 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees. 1892. aastal astus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja hakkas kuuluma [[Karl August Hermann]]i toimetatud ajalehe [[Postimees]] toimetusse. Aastatel 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Venemaal [[Orjoli kubermang]]us, seejärel naasis Tartusse. === Ühiskondliku tegevuse algus === 1896. aastal ostsid [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]] ja [[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]] Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul.<ref name="o9F8e" /> Tõnissoni nimega seotakse niinimetatud [[Tartu renessanss]]i ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid [[1890. aastad|1890. aastatel]] Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased hüüdsid teda "Nuustaku hertsogiks", mis oli seotud ka tema džentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.<ref name="7ki7l" /> Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. [[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis [[Ado Grenzstein]]i [[Olevik (ajaleht)|Olevikuga]]. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Eestist ja siirdus [[Prantsusmaa]]le. === 20. sajandi esimesed aastad === Aastatel 1898–1918 oli Tõnisson [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees ehk tegelikult kõigi [[Eesti Põllumeeste Seltsid]]e keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]], sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse eestvedajaid, 1911. aastal sai temast [[Ühistegevuse Edendamise Keskselts]]i esimees ja Eesti Vabariigi ajal ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega [[Teataja]], mille toimetaja oli [[Konstantin Päts]]. Tavaliselt on [[Postimees|Postimehe]] ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe gigandi" heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ja pöörasid suurt tähelepanu ka põllumajandusele, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu Tartu ajalehega [[Uudised]], mille toimetaja oli sotsialistlike vaadetega [[Peeter Speek]]. Aastatel 1903–1905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati üksteist üpris ägedalt. Samas olid ka Uudiste vaated üldiselt rahvuslikud, kuid Tõnissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale. === 1905. aasta revolutsioon === [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril [[parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]] ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Ühisusest]], sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid. [[Fail:Tynnisson Ya.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ([[Carl Oswald Bulla]] foto, u. 1906)]] Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest]]is kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika, nn [[Bürgermusse]] majja, radikaalid eesotsas [[Jaan Teemant]]iga pidasid oma koosoleku aga [[Tartu Ülikool]]i aulas ("[[aulakoosolek]]"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi, ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud [[Friedebert Tuglas]]. === Revolutsioonist revolutsioonini (1906–1917) === [[Pilt:Jaan Tõnisson, 1908.jpg|pisi|Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest 3 kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (1908)]] 1906. aastal valiti Tõnisson [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vallast]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1906/08/18/14 Kohalikud uudised. Saadikute valimised Liivimaa kubermangunõukogusse], Postimees (1886–1944), nr. 187, 18 august 1906.</ref> [[Liivimaa kubermangunõukogu]]sse ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade saadikuna [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduumasse]] ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvus[[autonoomia]]t. Venemaa [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadettide]] saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka [[karistussalk]]ade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali. Hiljem arreteeriti Tõnisson [[Viiburi märgukiri|Viiburi märgukirjale]] (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts|Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts]] (ENKS) ja Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitu eestikeelset erakooli, eriti tütarlastele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]], mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid [[sõjapõgenik]]e või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid. === Tõnisson 1917. ja 1918. aastal === Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas Tõnisson [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Rahvameelse Eduerakonna]] ümber [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks]], mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai [[Eesti Rahvaerakond]]. 1917. aasta 12. aprillil ([[vkj]] 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning [[Peterburi|Petrogradis]] hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermang]], mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud [[regionaalpoliitika]] ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist 5. juunil 1917 valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]] liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa [[Föderatsioon]]i ideed. 1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Tema eestvedamisel toimus kuu lõpus "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks [[Eesti Maanõukogu]] poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid (Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis ja maa Venemaast eraldunuks) ning nõudmaks enamlaste [[diktatuur]]i lõpetamist. Seepeale arreteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülem [[Aleksander Tõnisson]]. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna [[Patarei vangla]]sse, kus kommunistide juht [[Viktor Kingissepp]] neid üle kuulas. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ja nii sai temast pooleldi vastu tahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ja püüdis esialgu veel välja kuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid ''de facto'' tunnustama [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], mais 1918 ka [[Itaalia]]. === Tõnisson ja liberaalne Eesti Vabariik === 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai [[Konstantin Pätsi teine valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ja osales [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson [[Eesti peaminister|Eesti peaministrina]] [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|oma esimese valitsuse]], mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt [[Vabadussõda]], sõlmiti [[Tartu rahu]] ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister [[Ado Birk]] sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|teise valitsuse]] kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus [[Ants Piip|Ants Piibu]] [[Ants Piibu valitsus|valitsus]]. Järgnevalt oli Tõnisson I–V [[Riigikogu]] liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister. Aastail 1919–1933 elas ta püsivalt Tallinnas<ref name="QFt5Q" /> ja osales poliitikas Tallinnas ning oli ka [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|Tallinna linnavolinik]]. Postimehe majanduslikud raskused jätkusid. 31. juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu.<ref name="DnhoH" /> 1930. aastal loovutas Jaan Tõnisson Postimehe väljaandmise Eesti Kirjastus-Ühisusele Postimees ja jäi ise Postimehe palgaliseks peatoimetajaks.<ref name="Y4xrP" /> Pankrotti välditi vaid raamatupidamislike manipulatsioonidega.<ref name="Y4xrP" /> 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid [[Rootsi]]ga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas [[Gustav V]] vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis [[Poola]] toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud [[Balti Liit|Balti Liiduga]]. Aastatel 1931–1932 oli Tõnisson teatava üllatusena Konstantin Pätsi [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|valitsuse]] välisminister. 1932–1935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] ja [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ühinemisel moodustunud [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht. Kui ta 1933. aastal uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida [[Eesti kroon]]; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises [[Peruu]]le, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. 1. juunil 1933 pidas Jaan Tõnisson Vanemuises kõne põhiseaduse muutmisest. Kui ta oli öelnud: "Peame looma võimu, kes pole rippuv rahvaesitusest, kes aga ei teotseks omast tahtest, vaid seaduslikult ja lojaalselt," katkestas teda [[vapsid]]e tekitatud müra ja visati paukpadruneid. Politsei ajas mürgeldajad laiali ja Jaan Tõnisson sõitis minema. Järgmisel päeval kehtestas tema valitsus [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]].<ref name="4z7dy" /> Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid ühinguid. Jaan Tõnissoni valitsus Tõnisson kuulutas kogu riigis välja [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]], löögirühmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste eelnõu kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagasi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai [[Konstantin Pätsi viies valitsus]]. 17. jaanuaril 1934 sai Jaan Tõnisson vandeadvokaadiks. === Tõnisson ja 1930. aastate presidentaalne Eesti === Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud [[kaitseseisukord]]a, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis, ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus. Aastal 1935 vabastati Tõnisson seoses kirjastusühisuse sekvestri alla panemisega Postimehe peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati Rahvusliku Keskerakonna tegevus. Tõnisson oli aastail 1935–1939 ka Tartu Ülikooli [[ühistegevus]]e professor. [[Fail:Fotokoopia. Jaan Tõnisson ja kindral Gustav Janson president Pätsi esindajana 1930. aastatel., TM F 993-70.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ja kindral [[Gustav Jonson]] (u. 1938)]] 5. novembril 1936 avaldas ta koos [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]], [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Jaan Teemant]]iga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda [[tsensuur]]i tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri [[Soome]] ajalehes [[Helsingin Sanomat]]. 1938. aastal naasis Tõnisson poliitikasse ja kandideeris edukalt [[I Riigivolikogu|Riigivolikokku]]. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal suure häälteenamusega kaotas. 28. märtsil 1940 määras [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Tõnissonile pensioni 250 krooni kuus.<ref name="4WsAw" /> === Seosed Nõukogude luurega === 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitu korda Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt [[Johan Laidoner]]i ja Pätsi nõusolekul) Eestile toetust ka [[Rootsi]]st, [[Soome]]st ja [[Suurbritannia]]st. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik [[Ilmar Tõnisson]], mistõttu teda tabas tugev vapustus. Ilmar Tõnissoni mõrvariks oli tema enda naine. Tõnisson haigestus raskelt ja tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud.<ref name="f4p3H" /> === Vangistamine ja kadumine === Kui [[NSV Liit]] 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel [[Riigivolikogu]] valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni [[Pagari tänava sisevangla]]s<ref name="YonjA" /> ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. [[Kaupo Deemant]] ja teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.<ref name="tvso8" /> Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongis, kuskil asulas teisel pool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ilmselt ei tasu neid teateid eriti tõsiselt võtta.<ref name="4aEbg" /> == Kronoloogia == * 1878–1886 Tusti külakool * 1888 lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi * 1888–1892 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat * 1892–1894 töötas Postimehe toimetuses * 1894–1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus * 1896–1930 Postimehe omanik * 1896–1935 Postimehe peatoimetaja (vaheaegadega) * 1898–1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat * 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest * 1935–1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. == Poliitiline tegevus == * 1905–1917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht * 1906–1907 I Vene Riigiduuma (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm) * 1915–1917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees * 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht * 1917–1919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik * 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni juht * 1918–1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal * 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna juht * 1919–1920 Asutava Kogu liige * 18. november 1919 – 28. juuli 1920 peaminister * 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 peaminister * 1920–1937 I–V Riigikogu liige * 1923–1925 II Riigikogu esimees * 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 riigivanem * 1931–1932 välisminister * 1932–1933 V Riigikogu esimees * 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna juht * 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 riigivanem * 1938–1940 Riigivolikogu liige == Ühiskondlik tegevus == * 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees * 1898–1917 [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees * 1902 [[Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]e nõukogu esimees * 1908–1917 [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i esimees * 1909–1916 eelnevale seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees * 1909–1920 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eestseisuse liige * 1932–1940 [[Eesti-Suurbritannia Ühing]]u esimees * 1933–1940 [[Eesti-Rootsi Ühing]]u esimees * 1936 rahvusvahelise ühistegevuse instituudi liige<ref name="n0D3a" /> == Tunnustus == * 1920 [[Vabadusristi III liigi 1. järk]] * 1921 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 1922 [[Vanemuise selts|Vanemuise Seltsi]] auliige * 1928 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste]] * 1928 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * 1929 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] * 1930–1933 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]] auliige * 1931 [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusliidu]] auliige * 1938 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 1938 Tartu majaomanike ühingu auliige * 1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * ka [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i jt auliige. * [[Kolme Tähe orden|Läti Kolmetähe Ordu]] 1. järgu teenetemärk == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Statue of Jaan Tõnisson.jpg|pisi|püsti|[[Jaan Tõnissoni monument]] Tartus. Skulptor [[Mati Karmin]] ]] Tartus on tema auks nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]]. 11. aprillil 1991 asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]], mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega. 2001. aastal püstitati [[Tartu]]sse ([[Tõnissoni plats]]ile [[Postimehe maja]] vastas) Jaan Tõnissoni [[Jaan Tõnissoni monument|mälestussammas]]. 2010. aastal ilmus Soome poliitiku [[Erkki Tuomioja]] raamat "[[Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus]]" (tõlgitud eesti keelde 2011). 2015. aastal pandi [[Jaan Tõnissoni Selts]]i algatusel Tõnissoni lähedaste hauaplatsile Tartus [[Raadi kalmistu]]l Jaan Tõnissoni mälestuskivi. == Kirjanduslik tegevus == Jaan Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi. === Teoseid === * "Ühistegevuse alalt"; Tartu, 1935 * "Ühistegevuse üldkursus", I ja II osa (Jaan Tõnissoni loengute kokkuvõtted); Tartu, 1936 ==== Artiklid ==== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=650 Maa ja rahva vaim], Oma maa, II osa. * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=678 Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.], [[Soome-Eesti hõimualbum]] nr I == Isiklikku == Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890–1976). Neil sündis viis last: pojad [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]] (1911–1939; tapeti oma abikaasa [[Amanda Tõnisson]]i poolt), [[Heldur Tõnisson|Heldur]] (1912–2014; oli üks rikkamaid eestlasi maailmas) ja Rein (1918–1934) ning tütred Hilja (1916–1976) ja Lagle (1922–2006). Jaan Tõnissonile kuulus Tartu telefoninumber 1.<ref name="5EBT8" /> == Vaata ka == * [[Jaan Tõnissoni instituut]] * [[Jaan Tõnissoni Selts]] * [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="30nGf">[[Mart Laar]], [https://web.archive.org/web/20111205023226/http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/16/ajalugu1.htm "Jaan Tõnissoni viimased päevad"]</ref> <ref name="o9F8e">[http://tartu.postimees.ee/133491/ilmekas-kolmikportree-eesti-ajakirjanikest Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest]</ref> <ref name="7ki7l">Nimedest pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="QFt5Q">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 302.</ref> <ref name="DnhoH">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 246.</ref> <ref name="Y4xrP">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 254.</ref> <ref name="4z7dy">Riigivanemale visati paukpadruniga. Vaba Maa, 3. juuni 1933, nr. 129, lk. 1.</ref> <ref name="4WsAw">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.911:29 Valitsuse koosoleku protokoll nr 30]</ref> <ref name="f4p3H">Pikemalt: [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk-d 1815–1829.</ref> <ref name="YonjA">Kaupo Deemant, "Kadrioru pargivahi [[Kalju Luhaste]] mälestused, "Pagari keldrist Kirovi vanglasse" Kultuur ja Elu, 1991/5. lk 42–43.</ref> <ref name="tvso8">[[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk 1829.</ref> <ref name="4aEbg">[[Aarne Ruben]]. "Vares-Barbaruse valitsus" Tallinn, SE&JS 2001 ISBN 9985-854-36-5 (köites); lk 18.</ref> <ref name="5EBT8">Eesti Aadress-raamat 1938–1939. Lk. 10.</ref> <ref name="n0D3a">Prof. Jaan Tõnisson... Rahvaleht, 9. detsember 1936, nr. 144, lk. 1.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans Kruus]], "Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina". [[Tartu]] 1921 * "Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks" (koguteos, autorid [[Anton Jürgenstein]], [[Jaan Lattik]], [[Peeter Põld]], [[Oskar Kallas]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Karl Eduard Sööt]]), [[Tartu]] 1928, 88 lk * "Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul" (sisaldab [[Jaan Roos]]i ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" lk 11–98 ning 90 autori meenutusi ja artikleid), [[Tartu]] 1938, 612 lk. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, [[Konstantin Päts]] ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1953; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] 1991 * [[Toomas Haug]], [[Mart Laar]], "Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts" – Looming 1988, nr 9, lk 1246–1254 * Jaan Tõnisson oli pikka aega Patareis. Eesti Päevaleht, 28. august 1992, nr 66, lk 5. * "Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale". [[Tallinn]] 1993 * [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1998, nr 9, lk 1815–1829 * [[Tiiu Põld]], "Märgitud mees" (NKVD kuritööd Eestis 1940–41). [[Tänapäev]], [[Tallinn]] 2000 (Jaan Tõnissoni vanglatoimikust lk 8–31 ja lisad) * [[Oskar Loorits]], "Koodi Jaan – kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1949–1965 * [[Peeter Tarvel]], "Jaan Tõnissoni rahvuspoliitiliste vaadete kujunemine" – ''Demokraatia tulevik''. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 354–403 * [[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: [[Karl August Hermann|K. A. Hermann]], J. Tõnisson, [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, [[Eesti Kirjandusmuuseum|EKM]] Teaduskirjastus, [[Tartu]] 2008, 480 lk (II osa "Jaan Tõnisson ja ''Postimees'' (1896–1935)" lk 107–307) * [[Erkki Tuomioja]], "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys", [[Helsingi]]: Tammi 2010, 352 lk, ISBN 9789513157319; eesti keeles: "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus", soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]] ja [[Katrin Kurmiste]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2011, 334 lk; ISBN 9789985322246 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". Postimees, 31. juuli 1993 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". Kirjastus SE&JS, Tallinn 2014. * Krista Aru "Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem" ISBN 978-9949-630-04-2 (ISBN 978-9949-630-05-9 ja ISBN 978-9949-630-06-6) [http://www.ra.ee/vau/index.php/et/shop/product/view?id=322& Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem], Rahvusarhiiv, Tartu 2019 == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/koneleb-jaan-tonisson Jaan Tõnissoni kõne mais 1939 olukorrast Euroopas ja selle mõjust Eestile] * {{ISIK|4027}} * [[Krista Aru]] [https://web.archive.org/web/20071224090854/https://www.tuglas.fi/artikkelit/Krista_Aru.html "Katse näha Jaan Tõnissoni"], ettekanne Tuglase Seltsis, 28. oktoober 1999 * [[Alo Lõhmus]], [http://www.postimees.ee/1870631/mees-kes-soi-tuld-ja-ruupas-sademeid-peale "Mees, kes sõi tuld ja rüüpas sädemeid peale"] Postimees, 31. mai 2001 * [http://jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson/ Jaan Tõnissoni elulugu] Jaan Tõnissoni Instituudi kodulehel * [http://heli.er.ee/helid/906821.mp3 Jaan Tõnisson], [[Vikerraadio]] saatesarjas "Eesti lugu", 16. veebruar 2008 * Ilmunud 23. veebruaril 2007 ajalehes Sirp: ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juhtima-peab-le-ldine-tulu-ja-t-sine-mehemeel/ Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saateks-jaan-t-nissoni-juhtkirjadele/ Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politilise-elu-terwenemise-tee/ Meie politilise elu terwenemise tee] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politiline-elu-n-uab-terwendust/ Meie politiline elu nõuab terwendust] * [[Jaak Valge]], [http://www.postimees.ee/60805/ Postimees: Jaan Tõnisson suure kriisi ajal: majandus õnnestus päästa, demokraatia aga mitte] Postimees, 20. detsember 2008 * [[Ene Puusemp]]. [http://www.tartupostimees.ee./index.php?id=61123&print=1 Elusoojad mälestuseniidid ulatuvad suurmeheni], [[Tartu Postimees]], 22. detsember 2008 * Krista Aru. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tartu-renessansipaeevil-loodi-kodanikuuehiskonda/ "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda"] Sirp, 8. oktoober 2010 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-aatemehe-postimees Ajavaod: Aatemehe "Postimees"], ETV, 30.10.2011 (ERRi arhiiv) * [[Ülo Mallene]] [https://arvamus.postimees.ee/6483153/jaan-tonisson-150-oiguse-eest-voideldes-kindlustame-iseenda-ja-oma-rahva-vabaduse "Õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse"] Postimees, 22. detsember 2018 * [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/1018245/marju-lepajoe-markmeid-jaan-tonissoni-hariduskasitusest "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest"] Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1919–1920 | järgnev=[[Ado Birk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Birk]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1920 | järgnev=[[Ants Piip]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Teemant]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1927–1928 | järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Lattik]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=12. veebruar 1931 – 19. juuli 1932 | järgnev=[[Mihkel Pung]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933 | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti VM}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi I Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühistegelased]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1941]] g8al276va3evpdem3839w6xinxrtdus 7253635 7253619 2026-10-15T17:28:54Z Neptuunium 58653 /* Kronoloogia */ sellist peatykki ei ole vaja - sisu lõimitud ettepoole 7253635 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)]].}} {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaan Tõnisson | pilt = Jaan Tonisson1928.jpg | pildiallkiri = Jaan Tõnisson (1928) | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 18. november 1919 | ametiajalõpp = 28. juuli 1920 | eelmine = [[Otto Strandman]] | järgmine = [[Ado Birk]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 30. juuli 1920 | ametiajalõpp2 = 26. oktoober 1920 | eelmine2 = [[Ado Birk]] | järgmine2 = [[Ants Piip]] | amet3 = Eesti [[riigivanem]] | ametiajaalgus3 = 9. detsember 1927 | ametiajalõpp3 = 4. detsember 1928 | eelmine3 = [[Jaan Teemant]] | järgmine3 = [[August Rei]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 18. mai 1933 | ametiajalõpp4 = 21. oktoober 1933 | eelmine4 = [[Konstantin Päts]] | järgmine4 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünniaeg = 22. detsember 1868 | sünnikoht = [[Tänassilma]] lähedal, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik | surmaaeg = tõenäoliselt 3. juuli 1941 (72-aastaselt) | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]] (1905–1917) <br/> [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–1919) <br/> [[Eesti Rahvaerakond]] (1919–1932) <br/> [[Rahvuslik Keskerakond]] (1932–1935) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]], [[Heldur Tõnisson|Heldur]], Rein, Hilja ja Lagle | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = riigi- ja õigusteadlane | tegevusala = | autasud = ''[[Jaan Tõnisson#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jaan Tõnisson''' [[VR III/1]] (10.[[vkj]] / [[22. detsember]] [[1868]] [[Surva]] küla, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[3. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]?)<ref name="30nGf" />{{efn|Arvatavalt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surmakuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus.}} oli [[Eesti]] riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte [[Postimees]] ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli [[I Riigiduuma]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], I–V [[Riigikogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige; [[Eesti peaminister]], [[Riigikogu esimees]], [[riigivanem]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane, [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktor, [[Vanemuise Selts]]i, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]], [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i ja veel mitme organisatsiooni auliige ning [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]. Tema auks on nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]] Tartus ja püstitatud [[Jaan Tõnissoni monument]]. Tegutseb [[Jaan Tõnissoni Instituut]] ja [[Jaan Tõnissoni Selts]]. [[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> == Elulugu == === Noorpõlv === Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kodus valitsesid [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduse]] kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti [[külakool]]is, Viljandi [[elementaarkool]]is ja [[Viljandi Kreiskool|kreiskoolis]], sooritas seejärel [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is eksternina [[gümnaasium]]i küpsuseksamid ja astus 1888. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (''cand. jur.'') kraadiga. Tõnisson oli 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees. 1892. aastal astus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja hakkas kuuluma [[Karl August Hermann]]i toimetatud ajalehe [[Postimees]] toimetusse. Aastatel 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Venemaal [[Orjoli kubermang]]us, seejärel naasis Tartusse. === Ühiskondliku tegevuse algus === 1896. aastal ostsid [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]] ja [[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]] Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul.<ref name="o9F8e" /> Tõnissoni nimega seotakse niinimetatud [[Tartu renessanss]]i ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid [[1890. aastad|1890. aastatel]] Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased hüüdsid teda "Nuustaku hertsogiks", mis oli seotud ka tema džentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.<ref name="7ki7l" /> Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. [[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis [[Ado Grenzstein]]i [[Olevik (ajaleht)|Olevikuga]]. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Eestist ja siirdus [[Prantsusmaa]]le. === 20. sajandi esimesed aastad === Aastatel 1898–1918 oli Tõnisson [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees ehk tegelikult kõigi [[Eesti Põllumeeste Seltsid]]e keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]], sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse eestvedajaid, 1911. aastal sai temast [[Ühistegevuse Edendamise Keskselts]]i esimees ja Eesti Vabariigi ajal ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega [[Teataja]], mille toimetaja oli [[Konstantin Päts]]. Tavaliselt on [[Postimees|Postimehe]] ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe gigandi" heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ja pöörasid suurt tähelepanu ka põllumajandusele, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu Tartu ajalehega [[Uudised]], mille toimetaja oli sotsialistlike vaadetega [[Peeter Speek]]. Aastatel 1903–1905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati üksteist üpris ägedalt. Samas olid ka Uudiste vaated üldiselt rahvuslikud, kuid Tõnissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale. === 1905. aasta revolutsioon === [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril [[parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]] ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Ühisusest]], sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid. [[Fail:Tynnisson Ya.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ([[Carl Oswald Bulla]] foto, u. 1906)]] Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest]]is kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika, nn [[Bürgermusse]] majja, radikaalid eesotsas [[Jaan Teemant]]iga pidasid oma koosoleku aga [[Tartu Ülikool]]i aulas ("[[aulakoosolek]]"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi, ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud [[Friedebert Tuglas]]. === Revolutsioonist revolutsioonini (1906–1917) === [[Pilt:Jaan Tõnisson, 1908.jpg|pisi|Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest 3 kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (1908)]] 1906. aastal valiti Tõnisson [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vallast]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1906/08/18/14 Kohalikud uudised. Saadikute valimised Liivimaa kubermangunõukogusse], Postimees (1886–1944), nr. 187, 18 august 1906.</ref> [[Liivimaa kubermangunõukogu]]sse ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade saadikuna [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduumasse]] ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvus[[autonoomia]]t. Venemaa [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadettide]] saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka [[karistussalk]]ade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali. Hiljem arreteeriti Tõnisson [[Viiburi märgukiri|Viiburi märgukirjale]] (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts|Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts]] (ENKS) ja Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitu eestikeelset erakooli, eriti tütarlastele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]], mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid [[sõjapõgenik]]e või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid. === Tõnisson 1917. ja 1918. aastal === Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas Tõnisson [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Rahvameelse Eduerakonna]] ümber [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks]], mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai [[Eesti Rahvaerakond]]. 1917. aasta 12. aprillil ([[vkj]] 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning [[Peterburi|Petrogradis]] hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermang]], mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud [[regionaalpoliitika]] ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist 5. juunil 1917 valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]] liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa [[Föderatsioon]]i ideed. 1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Tema eestvedamisel toimus kuu lõpus "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks [[Eesti Maanõukogu]] poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid (Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis ja maa Venemaast eraldunuks) ning nõudmaks enamlaste [[diktatuur]]i lõpetamist. Seepeale arreteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülem [[Aleksander Tõnisson]]. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna [[Patarei vangla]]sse, kus kommunistide juht [[Viktor Kingissepp]] neid üle kuulas. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ja nii sai temast pooleldi vastu tahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ja püüdis esialgu veel välja kuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid ''de facto'' tunnustama [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], mais 1918 ka [[Itaalia]]. === Tõnisson ja liberaalne Eesti Vabariik === 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai [[Konstantin Pätsi teine valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ja osales [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson [[Eesti peaminister|Eesti peaministrina]] [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|oma esimese valitsuse]], mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt [[Vabadussõda]], sõlmiti [[Tartu rahu]] ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister [[Ado Birk]] sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|teise valitsuse]] kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus [[Ants Piip|Ants Piibu]] [[Ants Piibu valitsus|valitsus]]. Järgnevalt oli Tõnisson I–V [[Riigikogu]] liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister. Aastail 1919–1933 elas ta püsivalt Tallinnas<ref name="QFt5Q" /> ja osales poliitikas Tallinnas ning oli ka [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|Tallinna linnavolinik]]. Postimehe majanduslikud raskused jätkusid. 31. juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu.<ref name="DnhoH" /> 1930. aastal loovutas Jaan Tõnisson Postimehe väljaandmise Eesti Kirjastus-Ühisusele Postimees ja jäi ise Postimehe palgaliseks peatoimetajaks.<ref name="Y4xrP" /> Pankrotti välditi vaid raamatupidamislike manipulatsioonidega.<ref name="Y4xrP" /> 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid [[Rootsi]]ga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas [[Gustav V]] vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis [[Poola]] toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud [[Balti Liit|Balti Liiduga]]. Aastatel 1931–1932 oli Tõnisson teatava üllatusena Konstantin Pätsi [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|valitsuse]] välisminister. 1932–1935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] ja [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ühinemisel moodustunud [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht. Kui ta 1933. aastal uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida [[Eesti kroon]]; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises [[Peruu]]le, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. 1. juunil 1933 pidas Jaan Tõnisson Vanemuises kõne põhiseaduse muutmisest. Kui ta oli öelnud: "Peame looma võimu, kes pole rippuv rahvaesitusest, kes aga ei teotseks omast tahtest, vaid seaduslikult ja lojaalselt," katkestas teda [[vapsid]]e tekitatud müra ja visati paukpadruneid. Politsei ajas mürgeldajad laiali ja Jaan Tõnisson sõitis minema. Järgmisel päeval kehtestas tema valitsus [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]].<ref name="4z7dy" /> Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid ühinguid. Jaan Tõnissoni valitsus Tõnisson kuulutas kogu riigis välja [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]], löögirühmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste eelnõu kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagasi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai [[Konstantin Pätsi viies valitsus]]. 17. jaanuaril 1934 sai Jaan Tõnisson vandeadvokaadiks. === Tõnisson ja 1930. aastate presidentaalne Eesti === Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud [[kaitseseisukord]]a, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis, ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus. Aastal 1935 vabastati Tõnisson seoses kirjastusühisuse sekvestri alla panemisega Postimehe peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati Rahvusliku Keskerakonna tegevus. Tõnisson oli aastail 1935–1939 ka Tartu Ülikooli [[ühistegevus]]e professor. [[Fail:Fotokoopia. Jaan Tõnisson ja kindral Gustav Janson president Pätsi esindajana 1930. aastatel., TM F 993-70.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ja kindral [[Gustav Jonson]] (u. 1938)]] 5. novembril 1936 avaldas ta koos [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]], [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Jaan Teemant]]iga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda [[tsensuur]]i tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri [[Soome]] ajalehes [[Helsingin Sanomat]]. 1938. aastal naasis Tõnisson poliitikasse ja kandideeris edukalt [[I Riigivolikogu|Riigivolikokku]]. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal suure häälteenamusega kaotas. 28. märtsil 1940 määras [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Tõnissonile pensioni 250 krooni kuus.<ref name="4WsAw" /> === Seosed Nõukogude luurega === 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitu korda Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt [[Johan Laidoner]]i ja Pätsi nõusolekul) Eestile toetust ka [[Rootsi]]st, [[Soome]]st ja [[Suurbritannia]]st. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik [[Ilmar Tõnisson]], mistõttu teda tabas tugev vapustus. Ilmar Tõnissoni mõrvariks oli tema enda naine. Tõnisson haigestus raskelt ja tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud.<ref name="f4p3H" /> === Vangistamine ja kadumine === Kui [[NSV Liit]] 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel [[Riigivolikogu]] valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni [[Pagari tänava sisevangla]]s<ref name="YonjA" /> ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. [[Kaupo Deemant]] ja teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.<ref name="tvso8" /> Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongis, kuskil asulas teisel pool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ilmselt ei tasu neid teateid eriti tõsiselt võtta.<ref name="4aEbg" /> == Poliitiline tegevus == * 1905–1917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht * 1906–1907 I Vene Riigiduuma (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm) * 1915–1917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees * 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht * 1917–1919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik * 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni juht * 1918–1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal * 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna juht * 1919–1920 Asutava Kogu liige * 18. november 1919 – 28. juuli 1920 peaminister * 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 peaminister * 1920–1937 I–V Riigikogu liige * 1923–1925 II Riigikogu esimees * 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 riigivanem * 1931–1932 välisminister * 1932–1933 V Riigikogu esimees * 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna juht * 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 riigivanem * 1938–1940 Riigivolikogu liige == Ühiskondlik tegevus == * 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees * 1898–1917 [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees * 1902 [[Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]e nõukogu esimees * 1908–1917 [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i esimees * 1909–1916 eelnevale seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees * 1909–1920 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eestseisuse liige * 1932–1940 [[Eesti-Suurbritannia Ühing]]u esimees * 1933–1940 [[Eesti-Rootsi Ühing]]u esimees * 1936 rahvusvahelise ühistegevuse instituudi liige<ref name="n0D3a" /> == Tunnustus == * 1920 [[Vabadusristi III liigi 1. järk]] * 1921 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 1922 [[Vanemuise selts|Vanemuise Seltsi]] auliige * 1928 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste]] * 1928 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * 1929 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] * 1930–1933 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]] auliige * 1931 [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusliidu]] auliige * 1938 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 1938 Tartu majaomanike ühingu auliige * 1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * ka [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i jt auliige. * [[Kolme Tähe orden|Läti Kolmetähe Ordu]] 1. järgu teenetemärk == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Statue of Jaan Tõnisson.jpg|pisi|püsti|[[Jaan Tõnissoni monument]] Tartus. Skulptor [[Mati Karmin]] ]] Tartus on tema auks nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]]. 11. aprillil 1991 asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]], mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega. 2001. aastal püstitati [[Tartu]]sse ([[Tõnissoni plats]]ile [[Postimehe maja]] vastas) Jaan Tõnissoni [[Jaan Tõnissoni monument|mälestussammas]]. 2010. aastal ilmus Soome poliitiku [[Erkki Tuomioja]] raamat "[[Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus]]" (tõlgitud eesti keelde 2011). 2015. aastal pandi [[Jaan Tõnissoni Selts]]i algatusel Tõnissoni lähedaste hauaplatsile Tartus [[Raadi kalmistu]]l Jaan Tõnissoni mälestuskivi. == Kirjanduslik tegevus == Jaan Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi. === Teoseid === * "Ühistegevuse alalt"; Tartu, 1935 * "Ühistegevuse üldkursus", I ja II osa (Jaan Tõnissoni loengute kokkuvõtted); Tartu, 1936 ==== Artiklid ==== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=650 Maa ja rahva vaim], Oma maa, II osa. * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=678 Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.], [[Soome-Eesti hõimualbum]] nr I == Isiklikku == Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890–1976). Neil sündis viis last: pojad [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]] (1911–1939; tapeti oma abikaasa [[Amanda Tõnisson]]i poolt), [[Heldur Tõnisson|Heldur]] (1912–2014; oli üks rikkamaid eestlasi maailmas) ja Rein (1918–1934) ning tütred Hilja (1916–1976) ja Lagle (1922–2006). Jaan Tõnissonile kuulus Tartu telefoninumber 1.<ref name="5EBT8" /> == Vaata ka == * [[Jaan Tõnissoni instituut]] * [[Jaan Tõnissoni Selts]] * [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="30nGf">[[Mart Laar]], [https://web.archive.org/web/20111205023226/http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/16/ajalugu1.htm "Jaan Tõnissoni viimased päevad"]</ref> <ref name="o9F8e">[http://tartu.postimees.ee/133491/ilmekas-kolmikportree-eesti-ajakirjanikest Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest]</ref> <ref name="7ki7l">Nimedest pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="QFt5Q">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 302.</ref> <ref name="DnhoH">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 246.</ref> <ref name="Y4xrP">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 254.</ref> <ref name="4z7dy">Riigivanemale visati paukpadruniga. Vaba Maa, 3. juuni 1933, nr. 129, lk. 1.</ref> <ref name="4WsAw">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.911:29 Valitsuse koosoleku protokoll nr 30]</ref> <ref name="f4p3H">Pikemalt: [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk-d 1815–1829.</ref> <ref name="YonjA">Kaupo Deemant, "Kadrioru pargivahi [[Kalju Luhaste]] mälestused, "Pagari keldrist Kirovi vanglasse" Kultuur ja Elu, 1991/5. lk 42–43.</ref> <ref name="tvso8">[[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk 1829.</ref> <ref name="4aEbg">[[Aarne Ruben]]. "Vares-Barbaruse valitsus" Tallinn, SE&JS 2001 ISBN 9985-854-36-5 (köites); lk 18.</ref> <ref name="5EBT8">Eesti Aadress-raamat 1938–1939. Lk. 10.</ref> <ref name="n0D3a">Prof. Jaan Tõnisson... Rahvaleht, 9. detsember 1936, nr. 144, lk. 1.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans Kruus]], "Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina". [[Tartu]] 1921 * "Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks" (koguteos, autorid [[Anton Jürgenstein]], [[Jaan Lattik]], [[Peeter Põld]], [[Oskar Kallas]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Karl Eduard Sööt]]), [[Tartu]] 1928, 88 lk * "Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul" (sisaldab [[Jaan Roos]]i ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" lk 11–98 ning 90 autori meenutusi ja artikleid), [[Tartu]] 1938, 612 lk. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, [[Konstantin Päts]] ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1953; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] 1991 * [[Toomas Haug]], [[Mart Laar]], "Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts" – Looming 1988, nr 9, lk 1246–1254 * Jaan Tõnisson oli pikka aega Patareis. Eesti Päevaleht, 28. august 1992, nr 66, lk 5. * "Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale". [[Tallinn]] 1993 * [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1998, nr 9, lk 1815–1829 * [[Tiiu Põld]], "Märgitud mees" (NKVD kuritööd Eestis 1940–41). [[Tänapäev]], [[Tallinn]] 2000 (Jaan Tõnissoni vanglatoimikust lk 8–31 ja lisad) * [[Oskar Loorits]], "Koodi Jaan – kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1949–1965 * [[Peeter Tarvel]], "Jaan Tõnissoni rahvuspoliitiliste vaadete kujunemine" – ''Demokraatia tulevik''. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 354–403 * [[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: [[Karl August Hermann|K. A. Hermann]], J. Tõnisson, [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, [[Eesti Kirjandusmuuseum|EKM]] Teaduskirjastus, [[Tartu]] 2008, 480 lk (II osa "Jaan Tõnisson ja ''Postimees'' (1896–1935)" lk 107–307) * [[Erkki Tuomioja]], "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys", [[Helsingi]]: Tammi 2010, 352 lk, ISBN 9789513157319; eesti keeles: "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus", soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]] ja [[Katrin Kurmiste]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2011, 334 lk; ISBN 9789985322246 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". Postimees, 31. juuli 1993 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". Kirjastus SE&JS, Tallinn 2014. * Krista Aru "Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem" ISBN 978-9949-630-04-2 (ISBN 978-9949-630-05-9 ja ISBN 978-9949-630-06-6) [http://www.ra.ee/vau/index.php/et/shop/product/view?id=322& Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem], Rahvusarhiiv, Tartu 2019 == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/koneleb-jaan-tonisson Jaan Tõnissoni kõne mais 1939 olukorrast Euroopas ja selle mõjust Eestile] * {{ISIK|4027}} * [[Krista Aru]] [https://web.archive.org/web/20071224090854/https://www.tuglas.fi/artikkelit/Krista_Aru.html "Katse näha Jaan Tõnissoni"], ettekanne Tuglase Seltsis, 28. oktoober 1999 * [[Alo Lõhmus]], [http://www.postimees.ee/1870631/mees-kes-soi-tuld-ja-ruupas-sademeid-peale "Mees, kes sõi tuld ja rüüpas sädemeid peale"] Postimees, 31. mai 2001 * [http://jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson/ Jaan Tõnissoni elulugu] Jaan Tõnissoni Instituudi kodulehel * [http://heli.er.ee/helid/906821.mp3 Jaan Tõnisson], [[Vikerraadio]] saatesarjas "Eesti lugu", 16. veebruar 2008 * Ilmunud 23. veebruaril 2007 ajalehes Sirp: ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juhtima-peab-le-ldine-tulu-ja-t-sine-mehemeel/ Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saateks-jaan-t-nissoni-juhtkirjadele/ Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politilise-elu-terwenemise-tee/ Meie politilise elu terwenemise tee] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politiline-elu-n-uab-terwendust/ Meie politiline elu nõuab terwendust] * [[Jaak Valge]], [http://www.postimees.ee/60805/ Postimees: Jaan Tõnisson suure kriisi ajal: majandus õnnestus päästa, demokraatia aga mitte] Postimees, 20. detsember 2008 * [[Ene Puusemp]]. [http://www.tartupostimees.ee./index.php?id=61123&print=1 Elusoojad mälestuseniidid ulatuvad suurmeheni], [[Tartu Postimees]], 22. detsember 2008 * Krista Aru. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tartu-renessansipaeevil-loodi-kodanikuuehiskonda/ "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda"] Sirp, 8. oktoober 2010 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-aatemehe-postimees Ajavaod: Aatemehe "Postimees"], ETV, 30.10.2011 (ERRi arhiiv) * [[Ülo Mallene]] [https://arvamus.postimees.ee/6483153/jaan-tonisson-150-oiguse-eest-voideldes-kindlustame-iseenda-ja-oma-rahva-vabaduse "Õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse"] Postimees, 22. detsember 2018 * [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/1018245/marju-lepajoe-markmeid-jaan-tonissoni-hariduskasitusest "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest"] Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1919–1920 | järgnev=[[Ado Birk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Birk]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1920 | järgnev=[[Ants Piip]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Teemant]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1927–1928 | järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Lattik]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=12. veebruar 1931 – 19. juuli 1932 | järgnev=[[Mihkel Pung]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933 | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti VM}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi I Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühistegelased]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1941]] kb9bo7ne2qfqsn1kguj3brkst4p794h 7253656 7253635 2026-10-15T17:32:21Z Neptuunium 58653 igasuguseid parandusi (sh kopipeisti kõrvaldamine) 7253656 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)]].}} {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaan Tõnisson | pilt = Jaan Tonisson1928.jpg | pildiallkiri = Jaan Tõnisson (1928) | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 18. november 1919 | ametiajalõpp = 28. juuli 1920 | eelmine = [[Otto Strandman]] | järgmine = [[Ado Birk]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 30. juuli 1920 | ametiajalõpp2 = 26. oktoober 1920 | eelmine2 = [[Ado Birk]] | järgmine2 = [[Ants Piip]] | amet3 = Eesti [[riigivanem]] | ametiajaalgus3 = 9. detsember 1927 | ametiajalõpp3 = 4. detsember 1928 | eelmine3 = [[Jaan Teemant]] | järgmine3 = [[August Rei]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 18. mai 1933 | ametiajalõpp4 = 21. oktoober 1933 | eelmine4 = [[Konstantin Päts]] | järgmine4 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünniaeg = 22. detsember 1868 | sünnikoht = [[Tänassilma]] lähedal, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik | surmaaeg = tõenäoliselt 3. juuli 1941 (72-aastaselt) | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]] (1905–1917) <br/> [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–1919) <br/> [[Eesti Rahvaerakond]] (1919–1932) <br/> [[Rahvuslik Keskerakond]] (1932–1935) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]], [[Heldur Tõnisson|Heldur]], Rein, Hilja ja Lagle | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = riigi- ja õigusteadlane | tegevusala = | autasud = ''[[Jaan Tõnisson#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jaan Tõnisson''' [[VR III/1]] (10.[[vkj]] / [[22. detsember]] [[1868]] [[Surva]] küla, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[3. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]?)<ref name="30nGf" />{{efn|Arvatavalt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surmakuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus.}} oli [[Eesti]] riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte [[Postimees]] ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli [[I Riigiduuma]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], I–V [[Riigikogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige; [[Eesti peaminister]], [[Riigikogu esimees]], [[riigivanem]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane, [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktor, [[Vanemuise Selts]]i, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]], [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i ja veel mitme organisatsiooni auliige ning [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]. Tema auks on nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]] Tartus ja püstitatud [[Jaan Tõnissoni monument]]. Tegutseb [[Jaan Tõnissoni Instituut]] ja [[Jaan Tõnissoni Selts]]. [[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> == Elulugu == === Noorpõlv === Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kodus valitsesid [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduse]] kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti [[külakool]]is, Viljandi [[elementaarkool]]is ja [[Viljandi Kreiskool|kreiskoolis]], sooritas seejärel 1888 [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is eksternina [[gümnaasium]]i küpsuseksamid ja astus 1888. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (''cand. jur.'') kraadiga. Tõnisson oli 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees. 1892. aastal astus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja hakkas kuuluma [[Karl August Hermann]]i toimetatud ajalehe [[Postimees]] toimetusse, kus töötas 1894. aastani. Aastatel 1894–1896 töötas Tõnisson kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaadina Venemaal [[Orjoli kubermang]]us, seejärel naasis Tartusse. === Ühiskondliku tegevuse algus === 1896. aastal ostsid [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]] ja [[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]] Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. [[Aivar Kull]] on öelnud, et "Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul".<ref name="o9F8e" /> Tõnissoni nimega seotakse niinimetatud [[Tartu renessanss]]i ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid [[1890. aastad|1890. aastatel]] Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased hüüdsid teda "Nuustaku hertsogiks", mis oli seotud ka tema džentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.<ref name="7ki7l" /> Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. 1899. aastast kuni 1930. aastani oli ta Tartus paikneva raamatukaupluse ja trükikoja omanik, töötades samal ajal ka vandeadvokaadina. [[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis [[Ado Grenzstein]]i [[Olevik (ajaleht)|Olevikuga]]. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Eestist ja siirdus [[Prantsusmaa]]le. === 20. sajandi esimesed aastad === Aastatel 1898–1918 oli Tõnisson [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees ehk tegelikult kõigi [[Eesti Põllumeeste Seltsid]]e keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]], sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse eestvedajaid, 1911. aastal sai temast [[Ühistegevuse Edendamise Keskselts]]i esimees ja Eesti Vabariigi ajal ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega [[Teataja]], mille toimetaja oli [[Konstantin Päts]]. Tavaliselt on [[Postimees|Postimehe]] ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe gigandi" heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ja pöörasid suurt tähelepanu ka põllumajandusele, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu Tartu ajalehega [[Uudised]], mille toimetaja oli sotsialistlike vaadetega [[Peeter Speek]]. Aastatel 1903–1905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati üksteist üpris ägedalt. Samas olid ka Uudiste vaated üldiselt rahvuslikud, kuid Tõnissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale. === 1905. aasta revolutsioon === [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril [[parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]] ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Ühisusest]], sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid. [[Fail:Tynnisson Ya.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ([[Carl Oswald Bulla]] foto, u. 1906)]] Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest]]is kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika, nn [[Bürgermusse]] majja, radikaalid eesotsas [[Jaan Teemant]]iga pidasid oma koosoleku aga [[Tartu Ülikool]]i aulas ("[[aulakoosolek]]"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi, ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud [[Friedebert Tuglas]]. === Revolutsioonist revolutsioonini (1906–1917) === [[Pilt:Jaan Tõnisson, 1908.jpg|pisi|Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest 3 kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (1908)]] 1906. aastal valiti Tõnisson [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vallast]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1906/08/18/14 Kohalikud uudised. Saadikute valimised Liivimaa kubermangunõukogusse], Postimees (1886–1944), nr. 187, 18 august 1906.</ref> [[Liivimaa kubermangunõukogu]]sse ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade saadikuna [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduumasse]] ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvus[[autonoomia]]t. Venemaa [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadettide]] saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka [[karistussalk]]ade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali. Hiljem arreteeriti Tõnisson [[Viiburi märgukiri|Viiburi märgukirjale]] (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts|Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts]] (ENKS) ja Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitu eestikeelset erakooli, eriti tütarlastele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]], mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid [[sõjapõgenik]]e või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid. === Tõnisson 1917. ja 1918. aastal === Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas Tõnisson [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Rahvameelse Eduerakonna]] ümber [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks]], mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai [[Eesti Rahvaerakond]]. 1917. aasta 12. aprillil ([[vkj]] 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning [[Peterburi|Petrogradis]] hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermang]], mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud [[regionaalpoliitika]] ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist 5. juunil 1917 valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]] liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa [[Föderatsioon]]i ideed. 1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Tema eestvedamisel toimus kuu lõpus "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks [[Eesti Maanõukogu]] poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid (Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis ja maa Venemaast eraldunuks) ning nõudmaks enamlaste [[diktatuur]]i lõpetamist. Seepeale arreteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülem [[Aleksander Tõnisson]]. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna [[Patarei vangla]]sse, kus kommunistide juht [[Viktor Kingissepp]] neid üle kuulas. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ja nii sai temast pooleldi vastu tahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ja püüdis esialgu veel välja kuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid ''de facto'' tunnustama [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], mais 1918 ka [[Itaalia]]. === Tõnisson ja liberaalne Eesti Vabariik === 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai [[Konstantin Pätsi teine valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ja osales [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson [[Eesti peaminister|Eesti peaministrina]] [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|oma esimese valitsuse]], mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt [[Vabadussõda]], sõlmiti [[Tartu rahu]] ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister [[Ado Birk]] sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|teise valitsuse]] kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus [[Ants Piip|Ants Piibu]] [[Ants Piibu valitsus|valitsus]]. Järgnevalt oli Tõnisson I–V [[Riigikogu]] liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister. Aastail 1919–1933 elas ta püsivalt Tallinnas<ref name="QFt5Q" /> ja osales poliitikas Tallinnas ning oli ka [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|Tallinna linnavolinik]]. Postimehe majanduslikud raskused jätkusid. 31. juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu.<ref name="DnhoH" /> 1930. aastal loovutas Jaan Tõnisson Postimehe väljaandmise Eesti Kirjastus-Ühisusele Postimees ja jäi ise Postimehe palgaliseks peatoimetajaks.<ref name="Y4xrP" /> Pankrotti välditi vaid raamatupidamislike manipulatsioonidega.<ref name="Y4xrP" /> 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid [[Rootsi]]ga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas [[Gustav V]] vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis [[Poola]] toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud [[Balti Liit|Balti Liiduga]]. Aastatel 1931–1932 oli Tõnisson teatava üllatusena Konstantin Pätsi [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|valitsuse]] välisminister. 1932–1935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] ja [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ühinemisel moodustunud [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht. Kui ta 1933. aastal uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida [[Eesti kroon]]; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises [[Peruu]]le, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. 1. juunil 1933 pidas Jaan Tõnisson Vanemuises kõne põhiseaduse muutmisest. Kui ta oli öelnud: "Peame looma võimu, kes pole rippuv rahvaesitusest, kes aga ei teotseks omast tahtest, vaid seaduslikult ja lojaalselt," katkestas teda [[vapsid]]e tekitatud müra ja visati paukpadruneid. Politsei ajas mürgeldajad laiali ja Jaan Tõnisson sõitis minema. Järgmisel päeval kehtestas tema valitsus [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]].<ref name="4z7dy" /> Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid ühinguid. Jaan Tõnissoni valitsus Tõnisson kuulutas kogu riigis välja [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]], löögirühmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste eelnõu kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagasi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai [[Konstantin Pätsi viies valitsus]]. 17. jaanuaril 1934 sai Jaan Tõnisson vandeadvokaadiks. === Tõnisson ja 1930. aastate presidentaalne Eesti === Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud [[kaitseseisukord]]a, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis, ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus. Aastal 1935 vabastati Tõnisson seoses kirjastusühisuse sekvestri alla panemisega Postimehe peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati Rahvusliku Keskerakonna tegevus. Tõnisson oli aastail 1935–1939 ka Tartu Ülikooli [[ühistegevus]]e professor. [[Fail:Fotokoopia. Jaan Tõnisson ja kindral Gustav Janson president Pätsi esindajana 1930. aastatel., TM F 993-70.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ja kindral [[Gustav Jonson]] (u. 1938)]] 5. novembril 1936 avaldas ta koos [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]], [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Jaan Teemant]]iga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda [[tsensuur]]i tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri [[Soome]] ajalehes [[Helsingin Sanomat]]. 1938. aastal naasis Tõnisson poliitikasse ja kandideeris edukalt [[I Riigivolikogu|Riigivolikokku]]. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal suure häälteenamusega kaotas. 28. märtsil 1940 määras [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Tõnissonile pensioni 250 krooni kuus.<ref name="4WsAw" /> === Seosed Nõukogude luurega === 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitu korda Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt [[Johan Laidoner]]i ja Pätsi nõusolekul) Eestile toetust ka [[Rootsi]]st, [[Soome]]st ja [[Suurbritannia]]st. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik [[Ilmar Tõnisson]], mistõttu teda tabas tugev vapustus. Ilmar Tõnissoni mõrvariks oli tema enda naine. Tõnisson haigestus raskelt ja tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud.<ref name="f4p3H" /> === Vangistamine ja kadumine === Kui [[NSV Liit]] 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel [[Riigivolikogu]] valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni [[Pagari tänava sisevangla]]s<ref name="YonjA" /> ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. [[Kaupo Deemant]] ja teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.<ref name="tvso8" /> Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongis, kuskil asulas teisel pool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ilmselt ei tasu neid teateid eriti tõsiselt võtta.<ref name="4aEbg" /> == Poliitiline tegevus == * 1905–1917 [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] juht * 1906–1907 [[I Vene Riigiduuma]] (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm) * 1915–1917 [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]] esimees * 1917–1919 [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]] juht * 1917–1919 [[Maanõukogu]] (Maapäeva) saadik * 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni juht * 1918–1919 [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal * 1919–1932 [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] juht * 1919–1920 [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 18. november 1919 – 28. juuli 1920 [[Eesti peaminister|peaminister]] * 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 peaminister * 1920–1937 [[I Riigikogu|I]]–[[V Riigikogu]] liige * 1923–1925 [[II Riigikogu]] [[Riigikogu esimees|esimees]] * 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 [[Eesti riigivanem|riigivanem]] * 1931–1932 [[Eesti välisminister|välisminister]] * 1932–1933 [[V Riigikogu]] esimees * 1932–1935 [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht * 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 riigivanem * 1938–1940 [[Eesti Riigivolikogu|Riigivolikogu]] liige == Ühiskondlik tegevus == * 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees * 1898–1917 [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees * 1902 [[Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]e nõukogu esimees * 1908–1917 [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i esimees * 1909–1916 eelnevale seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees * 1909–1920 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eestseisuse liige * 1932–1940 [[Eesti-Suurbritannia Ühing]]u esimees * 1933–1940 [[Eesti-Rootsi Ühing]]u esimees * 1936 rahvusvahelise ühistegevuse instituudi liige<ref name="n0D3a" /> == Tunnustus == * 1920 [[Vabadusristi III liigi 1. järk]] * 1921 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 1922 [[Vanemuise selts|Vanemuise Seltsi]] auliige * 1928 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste]] * 1928 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * 1929 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] * 1930–1933 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]] auliige * 1931 [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusliidu]] auliige * 1938 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 1938 Tartu majaomanike ühingu auliige * 1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * ka [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i jt auliige. * [[Kolme Tähe orden|Läti Kolmetähe Ordu]] 1. järgu teenetemärk == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Statue of Jaan Tõnisson.jpg|pisi|püsti|[[Jaan Tõnissoni monument]] Tartus. Skulptor [[Mati Karmin]] ]] Tartus on tema auks nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]]. 11. aprillil 1991 asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]], mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega. 2001. aastal püstitati [[Tartu]]sse ([[Tõnissoni plats]]ile [[Postimehe maja]] vastas) Jaan Tõnissoni [[Jaan Tõnissoni monument|mälestussammas]]. 2010. aastal ilmus Soome poliitiku [[Erkki Tuomioja]] raamat "[[Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus]]" (tõlgitud eesti keelde 2011). 2015. aastal pandi [[Jaan Tõnissoni Selts]]i algatusel Tõnissoni lähedaste hauaplatsile Tartus [[Raadi kalmistu]]l Jaan Tõnissoni mälestuskivi. == Kirjanduslik tegevus == Jaan Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi. === Teoseid === * "Ühistegevuse alalt"; Tartu, 1935 * "Ühistegevuse üldkursus", I ja II osa (Jaan Tõnissoni loengute kokkuvõtted); Tartu, 1936 ==== Artiklid ==== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=650 Maa ja rahva vaim], Oma maa, II osa. * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=678 Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.], [[Soome-Eesti hõimualbum]] nr I == Isiklikku == Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890–1976). Neil sündis viis last: pojad [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]] (1911–1939; tapeti oma abikaasa [[Amanda Tõnisson]]i poolt), [[Heldur Tõnisson|Heldur]] (1912–2014; oli üks rikkamaid eestlasi maailmas) ja Rein (1918–1934) ning tütred Hilja (1916–1976) ja Lagle (1922–2006). Jaan Tõnissonile kuulus Tartu telefoninumber 1.<ref name="5EBT8" /> == Vaata ka == * [[Jaan Tõnissoni instituut]] * [[Jaan Tõnissoni Selts]] * [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="30nGf">[[Mart Laar]], [https://web.archive.org/web/20111205023226/http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/16/ajalugu1.htm "Jaan Tõnissoni viimased päevad"]</ref> <ref name="o9F8e">[http://tartu.postimees.ee/133491/ilmekas-kolmikportree-eesti-ajakirjanikest Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest]</ref> <ref name="7ki7l">Nimedest pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="QFt5Q">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 302.</ref> <ref name="DnhoH">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 246.</ref> <ref name="Y4xrP">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 254.</ref> <ref name="4z7dy">Riigivanemale visati paukpadruniga. Vaba Maa, 3. juuni 1933, nr. 129, lk. 1.</ref> <ref name="4WsAw">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.911:29 Valitsuse koosoleku protokoll nr 30]</ref> <ref name="f4p3H">Pikemalt: [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk-d 1815–1829.</ref> <ref name="YonjA">Kaupo Deemant, "Kadrioru pargivahi [[Kalju Luhaste]] mälestused, "Pagari keldrist Kirovi vanglasse" Kultuur ja Elu, 1991/5. lk 42–43.</ref> <ref name="tvso8">[[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk 1829.</ref> <ref name="4aEbg">[[Aarne Ruben]]. "Vares-Barbaruse valitsus" Tallinn, SE&JS 2001 ISBN 9985-854-36-5 (köites); lk 18.</ref> <ref name="5EBT8">Eesti Aadress-raamat 1938–1939. Lk. 10.</ref> <ref name="n0D3a">Prof. Jaan Tõnisson... Rahvaleht, 9. detsember 1936, nr. 144, lk. 1.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans Kruus]], "Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina". [[Tartu]] 1921 * "Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks" (koguteos, autorid [[Anton Jürgenstein]], [[Jaan Lattik]], [[Peeter Põld]], [[Oskar Kallas]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Karl Eduard Sööt]]), [[Tartu]] 1928, 88 lk * "Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul" (sisaldab [[Jaan Roos]]i ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" lk 11–98 ning 90 autori meenutusi ja artikleid), [[Tartu]] 1938, 612 lk. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, [[Konstantin Päts]] ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1953; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] 1991 * [[Toomas Haug]], [[Mart Laar]], "Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts" – Looming 1988, nr 9, lk 1246–1254 * Jaan Tõnisson oli pikka aega Patareis. Eesti Päevaleht, 28. august 1992, nr 66, lk 5. * "Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale". [[Tallinn]] 1993 * [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1998, nr 9, lk 1815–1829 * [[Tiiu Põld]], "Märgitud mees" (NKVD kuritööd Eestis 1940–41). [[Tänapäev]], [[Tallinn]] 2000 (Jaan Tõnissoni vanglatoimikust lk 8–31 ja lisad) * [[Oskar Loorits]], "Koodi Jaan – kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1949–1965 * [[Peeter Tarvel]], "Jaan Tõnissoni rahvuspoliitiliste vaadete kujunemine" – ''Demokraatia tulevik''. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 354–403 * [[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: [[Karl August Hermann|K. A. Hermann]], J. Tõnisson, [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, [[Eesti Kirjandusmuuseum|EKM]] Teaduskirjastus, [[Tartu]] 2008, 480 lk (II osa "Jaan Tõnisson ja ''Postimees'' (1896–1935)" lk 107–307) * [[Erkki Tuomioja]], "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys", [[Helsingi]]: Tammi 2010, 352 lk, ISBN 9789513157319; eesti keeles: "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus", soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]] ja [[Katrin Kurmiste]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2011, 334 lk; ISBN 9789985322246 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". Postimees, 31. juuli 1993 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". Kirjastus SE&JS, Tallinn 2014. * Krista Aru "Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem" ISBN 978-9949-630-04-2 (ISBN 978-9949-630-05-9 ja ISBN 978-9949-630-06-6) [http://www.ra.ee/vau/index.php/et/shop/product/view?id=322& Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem], Rahvusarhiiv, Tartu 2019 == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/koneleb-jaan-tonisson Jaan Tõnissoni kõne mais 1939 olukorrast Euroopas ja selle mõjust Eestile] * {{ISIK|4027}} * [[Krista Aru]] [https://web.archive.org/web/20071224090854/https://www.tuglas.fi/artikkelit/Krista_Aru.html "Katse näha Jaan Tõnissoni"], ettekanne Tuglase Seltsis, 28. oktoober 1999 * [[Alo Lõhmus]], [http://www.postimees.ee/1870631/mees-kes-soi-tuld-ja-ruupas-sademeid-peale "Mees, kes sõi tuld ja rüüpas sädemeid peale"] Postimees, 31. mai 2001 * [http://jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson/ Jaan Tõnissoni elulugu] Jaan Tõnissoni Instituudi kodulehel * [http://heli.er.ee/helid/906821.mp3 Jaan Tõnisson], [[Vikerraadio]] saatesarjas "Eesti lugu", 16. veebruar 2008 * Ilmunud 23. veebruaril 2007 ajalehes Sirp: ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juhtima-peab-le-ldine-tulu-ja-t-sine-mehemeel/ Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saateks-jaan-t-nissoni-juhtkirjadele/ Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politilise-elu-terwenemise-tee/ Meie politilise elu terwenemise tee] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politiline-elu-n-uab-terwendust/ Meie politiline elu nõuab terwendust] * [[Jaak Valge]], [http://www.postimees.ee/60805/ Postimees: Jaan Tõnisson suure kriisi ajal: majandus õnnestus päästa, demokraatia aga mitte] Postimees, 20. detsember 2008 * [[Ene Puusemp]]. [http://www.tartupostimees.ee./index.php?id=61123&print=1 Elusoojad mälestuseniidid ulatuvad suurmeheni], [[Tartu Postimees]], 22. detsember 2008 * Krista Aru. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tartu-renessansipaeevil-loodi-kodanikuuehiskonda/ "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda"] Sirp, 8. oktoober 2010 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-aatemehe-postimees Ajavaod: Aatemehe "Postimees"], ETV, 30.10.2011 (ERRi arhiiv) * [[Ülo Mallene]] [https://arvamus.postimees.ee/6483153/jaan-tonisson-150-oiguse-eest-voideldes-kindlustame-iseenda-ja-oma-rahva-vabaduse "Õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse"] Postimees, 22. detsember 2018 * [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/1018245/marju-lepajoe-markmeid-jaan-tonissoni-hariduskasitusest "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest"] Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1919–1920 | järgnev=[[Ado Birk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Birk]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1920 | järgnev=[[Ants Piip]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Teemant]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1927–1928 | järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Lattik]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=12. veebruar 1931 – 19. juuli 1932 | järgnev=[[Mihkel Pung]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933 | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti VM}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi I Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühistegelased]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 1zxn06c4w7hr7jcsgbnmkh3i8ag566a 7253667 7253656 2026-10-15T17:34:36Z Neptuunium 58653 ei ole siia sellisena seda tsitaati vaja 7253667 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)]].}} {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaan Tõnisson | pilt = Jaan Tonisson1928.jpg | pildiallkiri = Jaan Tõnisson (1928) | amet = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus = 18. november 1919 | ametiajalõpp = 28. juuli 1920 | eelmine = [[Otto Strandman]] | järgmine = [[Ado Birk]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 30. juuli 1920 | ametiajalõpp2 = 26. oktoober 1920 | eelmine2 = [[Ado Birk]] | järgmine2 = [[Ants Piip]] | amet3 = Eesti [[riigivanem]] | ametiajaalgus3 = 9. detsember 1927 | ametiajalõpp3 = 4. detsember 1928 | eelmine3 = [[Jaan Teemant]] | järgmine3 = [[August Rei]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 18. mai 1933 | ametiajalõpp4 = 21. oktoober 1933 | eelmine4 = [[Konstantin Päts]] | järgmine4 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünniaeg = 22. detsember 1868 | sünnikoht = [[Tänassilma]] lähedal, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik | surmaaeg = tõenäoliselt 3. juuli 1941 (72-aastaselt) | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]] (1905–1917) <br/> [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–1919) <br/> [[Eesti Rahvaerakond]] (1919–1932) <br/> [[Rahvuslik Keskerakond]] (1932–1935) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]], [[Heldur Tõnisson|Heldur]], Rein, Hilja ja Lagle | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = riigi- ja õigusteadlane | tegevusala = | autasud = ''[[Jaan Tõnisson#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jaan Tõnisson''' [[VR III/1]] (10.[[vkj]] / [[22. detsember]] [[1868]] [[Surva]] küla, [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[3. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]?)<ref name="30nGf" />{{efn|Arvatavalt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surmakuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus.}} oli [[Eesti]] riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte [[Postimees]] ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli [[I Riigiduuma]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], I–V [[Riigikogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige; [[Eesti peaminister]], [[Riigikogu esimees]], [[riigivanem]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane, [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktor, [[Vanemuise Selts]]i, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]], [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i ja veel mitme organisatsiooni auliige ning [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]. Tema auks on nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]] Tartus ja püstitatud [[Jaan Tõnissoni monument]]. Tegutseb [[Jaan Tõnissoni Instituut]] ja [[Jaan Tõnissoni Selts]]. == Elulugu == === Noorpõlv === Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kodus valitsesid [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduse]] kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti [[külakool]]is, Viljandi [[elementaarkool]]is ja [[Viljandi Kreiskool|kreiskoolis]], sooritas seejärel 1888 [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is eksternina [[gümnaasium]]i küpsuseksamid ja astus 1888. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (''cand. jur.'') kraadiga. Tõnisson oli 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees. 1892. aastal astus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja hakkas kuuluma [[Karl August Hermann]]i toimetatud ajalehe [[Postimees]] toimetusse, kus töötas 1894. aastani. Aastatel 1894–1896 töötas Tõnisson kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaadina Venemaal [[Orjoli kubermang]]us, seejärel naasis Tartusse. === Ühiskondliku tegevuse algus === 1896. aastal ostsid [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]] ja [[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]] Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. [[Aivar Kull]] on öelnud, et "Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul".<ref name="o9F8e" /> Tõnissoni nimega seotakse niinimetatud [[Tartu renessanss]]i ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid [[1890. aastad|1890. aastatel]] Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased hüüdsid teda "Nuustaku hertsogiks", mis oli seotud ka tema džentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.<ref name="7ki7l" /> Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. 1899. aastast kuni 1930. aastani oli ta Tartus paikneva raamatukaupluse ja trükikoja omanik, töötades samal ajal ka vandeadvokaadina. [[1890. aastad|1890. aastate]] lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis [[Ado Grenzstein]]i [[Olevik (ajaleht)|Olevikuga]]. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Eestist ja siirdus [[Prantsusmaa]]le. === 20. sajandi esimesed aastad === Aastatel 1898–1918 oli Tõnisson [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees ehk tegelikult kõigi [[Eesti Põllumeeste Seltsid]]e keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]], sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse eestvedajaid, 1911. aastal sai temast [[Ühistegevuse Edendamise Keskselts]]i esimees ja Eesti Vabariigi ajal ka ühistegevuse professor (1935). 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega [[Teataja]], mille toimetaja oli [[Konstantin Päts]]. Tavaliselt on [[Postimees|Postimehe]] ja Teataja vastuolu hinnatud põhimõtteliseks ning teravaks, kujutades seda tagantjärele "kahe gigandi" heitlusena. Ajalehtede sisu näib siiski olevat suhteliselt sarnane, mõlemad toetasid tugevalt Eesti rahvuslikku liikumist ja pöörasid suurt tähelepanu ka põllumajandusele, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu Tartu ajalehega [[Uudised]], mille toimetaja oli sotsialistlike vaadetega [[Peeter Speek]]. Aastatel 1903–1905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati üksteist üpris ägedalt. Samas olid ka Uudiste vaated üldiselt rahvuslikud, kuid Tõnissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale. === 1905. aasta revolutsioon === [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril [[parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]] ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Ühisusest]], sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid. [[Fail:Tynnisson Ya.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ([[Carl Oswald Bulla]] foto, u. 1906)]] Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest]]is kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika, nn [[Bürgermusse]] majja, radikaalid eesotsas [[Jaan Teemant]]iga pidasid oma koosoleku aga [[Tartu Ülikool]]i aulas ("[[aulakoosolek]]"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi, ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud [[Friedebert Tuglas]]. === Revolutsioonist revolutsioonini (1906–1917) === [[Pilt:Jaan Tõnisson, 1908.jpg|pisi|Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest 3 kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (1908)]] 1906. aastal valiti Tõnisson [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vallast]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1906/08/18/14 Kohalikud uudised. Saadikute valimised Liivimaa kubermangunõukogusse], Postimees (1886–1944), nr. 187, 18 august 1906.</ref> [[Liivimaa kubermangunõukogu]]sse ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade saadikuna [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduumasse]] ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvus[[autonoomia]]t. Venemaa [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadettide]] saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka [[karistussalk]]ade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali. Hiljem arreteeriti Tõnisson [[Viiburi märgukiri|Viiburi märgukirjale]] (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi [[1910. aastad|1910. aastate]] alguses [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts|Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts]] (ENKS) ja Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitu eestikeelset erakooli, eriti tütarlastele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]], mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid [[sõjapõgenik]]e või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid. === Tõnisson 1917. ja 1918. aastal === Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas Tõnisson [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Rahvameelse Eduerakonna]] ümber [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks]], mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai [[Eesti Rahvaerakond]]. 1917. aasta 12. aprillil ([[vkj]] 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning [[Peterburi|Petrogradis]] hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermang]], mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud [[regionaalpoliitika]] ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist 5. juunil 1917 valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Ajutise Maanõukogu]] liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa [[Föderatsioon]]i ideed. 1917. aasta novembris, kui oli toimunud enamlaste võimuhaaramine, oli Tõnisson üks peamisi Eesti demokraatliku opositsiooni juhte. Tema eestvedamisel toimus kuu lõpus "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks [[Eesti Maanõukogu]] poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid (Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis ja maa Venemaast eraldunuks) ning nõudmaks enamlaste [[diktatuur]]i lõpetamist. Seepeale arreteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülem [[Aleksander Tõnisson]]. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna [[Patarei vangla]]sse, kus kommunistide juht [[Viktor Kingissepp]] neid üle kuulas. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ja nii sai temast pooleldi vastu tahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ja püüdis esialgu veel välja kuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid ''de facto'' tunnustama [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], mais 1918 ka [[Itaalia]]. === Tõnisson ja liberaalne Eesti Vabariik === 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai [[Konstantin Pätsi teine valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ja osales [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson [[Eesti peaminister|Eesti peaministrina]] [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|oma esimese valitsuse]], mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt [[Vabadussõda]], sõlmiti [[Tartu rahu]] ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister [[Ado Birk]] sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|teise valitsuse]] kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus [[Ants Piip|Ants Piibu]] [[Ants Piibu valitsus|valitsus]]. Järgnevalt oli Tõnisson I–V [[Riigikogu]] liige; 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees, 1927–1928 ja 1933 riigivanem ning 1931–1932 välisminister. Aastail 1919–1933 elas ta püsivalt Tallinnas<ref name="QFt5Q" /> ja osales poliitikas Tallinnas ning oli ka [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|Tallinna linnavolinik]]. Postimehe majanduslikud raskused jätkusid. 31. juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu.<ref name="DnhoH" /> 1930. aastal loovutas Jaan Tõnisson Postimehe väljaandmise Eesti Kirjastus-Ühisusele Postimees ja jäi ise Postimehe palgaliseks peatoimetajaks.<ref name="Y4xrP" /> Pankrotti välditi vaid raamatupidamislike manipulatsioonidega.<ref name="Y4xrP" /> 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid [[Rootsi]]ga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas [[Gustav V]] vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis [[Poola]] toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud [[Balti Liit|Balti Liiduga]]. Aastatel 1931–1932 oli Tõnisson teatava üllatusena Konstantin Pätsi [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|valitsuse]] välisminister. 1932–1935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] ja [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ühinemisel moodustunud [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht. Kui ta 1933. aastal uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida [[Eesti kroon]]; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises [[Peruu]]le, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. 1. juunil 1933 pidas Jaan Tõnisson Vanemuises kõne põhiseaduse muutmisest. Kui ta oli öelnud: "Peame looma võimu, kes pole rippuv rahvaesitusest, kes aga ei teotseks omast tahtest, vaid seaduslikult ja lojaalselt," katkestas teda [[vapsid]]e tekitatud müra ja visati paukpadruneid. Politsei ajas mürgeldajad laiali ja Jaan Tõnisson sõitis minema. Järgmisel päeval kehtestas tema valitsus [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]].<ref name="4z7dy" /> Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid ühinguid. Jaan Tõnissoni valitsus Tõnisson kuulutas kogu riigis välja [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]], löögirühmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste eelnõu kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagasi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai [[Konstantin Pätsi viies valitsus]]. 17. jaanuaril 1934 sai Jaan Tõnisson vandeadvokaadiks. === Tõnisson ja 1930. aastate presidentaalne Eesti === Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud [[kaitseseisukord]]a, arvates, et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis, ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud, taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus. Aastal 1935 vabastati Tõnisson seoses kirjastusühisuse sekvestri alla panemisega Postimehe peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati Rahvusliku Keskerakonna tegevus. Tõnisson oli aastail 1935–1939 ka Tartu Ülikooli [[ühistegevus]]e professor. [[Fail:Fotokoopia. Jaan Tõnisson ja kindral Gustav Janson president Pätsi esindajana 1930. aastatel., TM F 993-70.jpg|pisi|Jaan Tõnisson ja kindral [[Gustav Jonson]] (u. 1938)]] 5. novembril 1936 avaldas ta koos [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]], [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Jaan Teemant]]iga märgukirja Pätsi autoritaarsele valitsusele, nõudes demokraatia taastamist. Et seda [[tsensuur]]i tõttu Eestis avaldada ei saanud, ilmus märgukiri [[Soome]] ajalehes [[Helsingin Sanomat]]. 1938. aastal naasis Tõnisson poliitikasse ja kandideeris edukalt [[I Riigivolikogu|Riigivolikokku]]. Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal suure häälteenamusega kaotas. 28. märtsil 1940 määras [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Tõnissonile pensioni 250 krooni kuus.<ref name="4WsAw" /> === Seosed Nõukogude luurega === 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitu korda Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt [[Johan Laidoner]]i ja Pätsi nõusolekul) Eestile toetust ka [[Rootsi]]st, [[Soome]]st ja [[Suurbritannia]]st. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik [[Ilmar Tõnisson]], mistõttu teda tabas tugev vapustus. Ilmar Tõnissoni mõrvariks oli tema enda naine. Tõnisson haigestus raskelt ja tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud.<ref name="f4p3H" /> === Vangistamine ja kadumine === Kui [[NSV Liit]] 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel [[Riigivolikogu]] valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni [[Pagari tänava sisevangla]]s<ref name="YonjA" /> ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. [[Kaupo Deemant]] ja teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.<ref name="tvso8" /> Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongis, kuskil asulas teisel pool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ilmselt ei tasu neid teateid eriti tõsiselt võtta.<ref name="4aEbg" /> == Poliitiline tegevus == * 1905–1917 [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] juht * 1906–1907 [[I Vene Riigiduuma]] (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm) * 1915–1917 [[Ajutine Põhja-Balti Komitee|Ajutise Põhja-Balti Komitee]] esimees * 1917–1919 [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]] juht * 1917–1919 [[Maanõukogu]] (Maapäeva) saadik * 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni juht * 1918–1919 [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal * 1919–1932 [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] juht * 1919–1920 [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 18. november 1919 – 28. juuli 1920 [[Eesti peaminister|peaminister]] * 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 peaminister * 1920–1937 [[I Riigikogu|I]]–[[V Riigikogu]] liige * 1923–1925 [[II Riigikogu]] [[Riigikogu esimees|esimees]] * 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 [[Eesti riigivanem|riigivanem]] * 1931–1932 [[Eesti välisminister|välisminister]] * 1932–1933 [[V Riigikogu]] esimees * 1932–1935 [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] juht * 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 riigivanem * 1938–1940 [[Eesti Riigivolikogu|Riigivolikogu]] liige == Ühiskondlik tegevus == * 1891–1892 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i esimees * 1898–1917 [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimees * 1902 [[Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]e nõukogu esimees * 1908–1917 [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i esimees * 1909–1916 eelnevale seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees * 1909–1920 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eestseisuse liige * 1932–1940 [[Eesti-Suurbritannia Ühing]]u esimees * 1933–1940 [[Eesti-Rootsi Ühing]]u esimees * 1936 rahvusvahelise ühistegevuse instituudi liige<ref name="n0D3a" /> == Tunnustus == * 1920 [[Vabadusristi III liigi 1. järk]] * 1921 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 1922 [[Vanemuise selts|Vanemuise Seltsi]] auliige * 1928 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste]] * 1928 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * 1929 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] * 1930–1933 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]] auliige * 1931 [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusliidu]] auliige * 1938 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 1938 Tartu majaomanike ühingu auliige * 1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * ka [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i, [[Tartu Meestelaulu Selts]]i jt auliige. * [[Kolme Tähe orden|Läti Kolmetähe Ordu]] 1. järgu teenetemärk == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Statue of Jaan Tõnisson.jpg|pisi|püsti|[[Jaan Tõnissoni monument]] Tartus. Skulptor [[Mati Karmin]] ]] Tartus on tema auks nimetatud [[Jaan Tõnissoni tänav]]. 11. aprillil 1991 asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]], mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega. 2001. aastal püstitati [[Tartu]]sse ([[Tõnissoni plats]]ile [[Postimehe maja]] vastas) Jaan Tõnissoni [[Jaan Tõnissoni monument|mälestussammas]]. 2010. aastal ilmus Soome poliitiku [[Erkki Tuomioja]] raamat "[[Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus]]" (tõlgitud eesti keelde 2011). 2015. aastal pandi [[Jaan Tõnissoni Selts]]i algatusel Tõnissoni lähedaste hauaplatsile Tartus [[Raadi kalmistu]]l Jaan Tõnissoni mälestuskivi. == Kirjanduslik tegevus == Jaan Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi. === Teoseid === * "Ühistegevuse alalt"; Tartu, 1935 * "Ühistegevuse üldkursus", I ja II osa (Jaan Tõnissoni loengute kokkuvõtted); Tartu, 1936 ==== Artiklid ==== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=650 Maa ja rahva vaim], Oma maa, II osa. * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=678 Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.], [[Soome-Eesti hõimualbum]] nr I == Isiklikku == Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890–1976). Neil sündis viis last: pojad [[Ilmar Tõnisson|Ilmar]] (1911–1939; tapeti oma abikaasa [[Amanda Tõnisson]]i poolt), [[Heldur Tõnisson|Heldur]] (1912–2014; oli üks rikkamaid eestlasi maailmas) ja Rein (1918–1934) ning tütred Hilja (1916–1976) ja Lagle (1922–2006). Jaan Tõnissonile kuulus Tartu telefoninumber 1.<ref name="5EBT8" /> == Vaata ka == * [[Jaan Tõnissoni instituut]] * [[Jaan Tõnissoni Selts]] * [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] * [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="30nGf">[[Mart Laar]], [https://web.archive.org/web/20111205023226/http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/16/ajalugu1.htm "Jaan Tõnissoni viimased päevad"]</ref> <ref name="o9F8e">[http://tartu.postimees.ee/133491/ilmekas-kolmikportree-eesti-ajakirjanikest Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest]</ref> <ref name="7ki7l">Nimedest pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> <ref name="QFt5Q">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 302.</ref> <ref name="DnhoH">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 246.</ref> <ref name="Y4xrP">Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Lk. 254.</ref> <ref name="4z7dy">Riigivanemale visati paukpadruniga. Vaba Maa, 3. juuni 1933, nr. 129, lk. 1.</ref> <ref name="4WsAw">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.911:29 Valitsuse koosoleku protokoll nr 30]</ref> <ref name="f4p3H">Pikemalt: [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk-d 1815–1829.</ref> <ref name="YonjA">Kaupo Deemant, "Kadrioru pargivahi [[Kalju Luhaste]] mälestused, "Pagari keldrist Kirovi vanglasse" Kultuur ja Elu, 1991/5. lk 42–43.</ref> <ref name="tvso8">[[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1998, nr 9, lk 1829.</ref> <ref name="4aEbg">[[Aarne Ruben]]. "Vares-Barbaruse valitsus" Tallinn, SE&JS 2001 ISBN 9985-854-36-5 (köites); lk 18.</ref> <ref name="5EBT8">Eesti Aadress-raamat 1938–1939. Lk. 10.</ref> <ref name="n0D3a">Prof. Jaan Tõnisson... Rahvaleht, 9. detsember 1936, nr. 144, lk. 1.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans Kruus]], "Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina". [[Tartu]] 1921 * "Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks" (koguteos, autorid [[Anton Jürgenstein]], [[Jaan Lattik]], [[Peeter Põld]], [[Oskar Kallas]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Karl Eduard Sööt]]), [[Tartu]] 1928, 88 lk * "Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul" (sisaldab [[Jaan Roos]]i ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" lk 11–98 ning 90 autori meenutusi ja artikleid), [[Tartu]] 1938, 612 lk. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, [[Konstantin Päts]] ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1953; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] 1991 * [[Toomas Haug]], [[Mart Laar]], "Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts" – Looming 1988, nr 9, lk 1246–1254 * Jaan Tõnisson oli pikka aega Patareis. Eesti Päevaleht, 28. august 1992, nr 66, lk 5. * "Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale". [[Tallinn]] 1993 * [[Kaupo Deemant]], "Jaan Tõnissoni ja Nõukogude luure salajastest suhetest" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1998, nr 9, lk 1815–1829 * [[Tiiu Põld]], "Märgitud mees" (NKVD kuritööd Eestis 1940–41). [[Tänapäev]], [[Tallinn]] 2000 (Jaan Tõnissoni vanglatoimikust lk 8–31 ja lisad) * [[Oskar Loorits]], "Koodi Jaan – kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1949–1965 * [[Peeter Tarvel]], "Jaan Tõnissoni rahvuspoliitiliste vaadete kujunemine" – ''Demokraatia tulevik''. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 354–403 * [[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: [[Karl August Hermann|K. A. Hermann]], J. Tõnisson, [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, [[Eesti Kirjandusmuuseum|EKM]] Teaduskirjastus, [[Tartu]] 2008, 480 lk (II osa "Jaan Tõnisson ja ''Postimees'' (1896–1935)" lk 107–307) * [[Erkki Tuomioja]], "Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys", [[Helsingi]]: Tammi 2010, 352 lk, ISBN 9789513157319; eesti keeles: "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus", soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]] ja [[Katrin Kurmiste]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2011, 334 lk; ISBN 9789985322246 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". Postimees, 31. juuli 1993 * Ülo Mallene "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". Kirjastus SE&JS, Tallinn 2014. * Krista Aru "Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem" ISBN 978-9949-630-04-2 (ISBN 978-9949-630-05-9 ja ISBN 978-9949-630-06-6) [http://www.ra.ee/vau/index.php/et/shop/product/view?id=322& Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem], Rahvusarhiiv, Tartu 2019 == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/koneleb-jaan-tonisson Jaan Tõnissoni kõne mais 1939 olukorrast Euroopas ja selle mõjust Eestile] * {{ISIK|4027}} * [[Krista Aru]] [https://web.archive.org/web/20071224090854/https://www.tuglas.fi/artikkelit/Krista_Aru.html "Katse näha Jaan Tõnissoni"], ettekanne Tuglase Seltsis, 28. oktoober 1999 * [[Alo Lõhmus]], [http://www.postimees.ee/1870631/mees-kes-soi-tuld-ja-ruupas-sademeid-peale "Mees, kes sõi tuld ja rüüpas sädemeid peale"] Postimees, 31. mai 2001 * [http://jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson/ Jaan Tõnissoni elulugu] Jaan Tõnissoni Instituudi kodulehel * [http://heli.er.ee/helid/906821.mp3 Jaan Tõnisson], [[Vikerraadio]] saatesarjas "Eesti lugu", 16. veebruar 2008 * Ilmunud 23. veebruaril 2007 ajalehes Sirp: ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juhtima-peab-le-ldine-tulu-ja-t-sine-mehemeel/ Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saateks-jaan-t-nissoni-juhtkirjadele/ Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politilise-elu-terwenemise-tee/ Meie politilise elu terwenemise tee] ** [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-politiline-elu-n-uab-terwendust/ Meie politiline elu nõuab terwendust] * [[Jaak Valge]], [http://www.postimees.ee/60805/ Postimees: Jaan Tõnisson suure kriisi ajal: majandus õnnestus päästa, demokraatia aga mitte] Postimees, 20. detsember 2008 * [[Ene Puusemp]]. [http://www.tartupostimees.ee./index.php?id=61123&print=1 Elusoojad mälestuseniidid ulatuvad suurmeheni], [[Tartu Postimees]], 22. detsember 2008 * Krista Aru. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tartu-renessansipaeevil-loodi-kodanikuuehiskonda/ "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda"] Sirp, 8. oktoober 2010 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-aatemehe-postimees Ajavaod: Aatemehe "Postimees"], ETV, 30.10.2011 (ERRi arhiiv) * [[Ülo Mallene]] [https://arvamus.postimees.ee/6483153/jaan-tonisson-150-oiguse-eest-voideldes-kindlustame-iseenda-ja-oma-rahva-vabaduse "Õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse"] Postimees, 22. detsember 2018 * [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/1018245/marju-lepajoe-markmeid-jaan-tonissoni-hariduskasitusest "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest"] Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1919–1920 | järgnev=[[Ado Birk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Birk]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1920 | järgnev=[[Ants Piip]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Teemant]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1927–1928 | järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Lattik]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=12. veebruar 1931 – 19. juuli 1932 | järgnev=[[Mihkel Pung]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933 | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti VM}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi I Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühistegelased]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1941]] bkxj0gpg7qcssw57nyzuzizionzrvie 1 600 7253607 5882016 2026-10-15T17:08:36Z Pikne 13803 7253607 wikitext text/x-wiki See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud: '''Tõnisson, Jaan''' (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna ''cand. jur.'' kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. ---- Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:41, 18 august 2005 (UTC) : Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST) "1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:46, 18 august 2005 (UTC) --------- võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja. suwa : Kas ikka oli nii? <pre><gallery> Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II </gallery></pre> : --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST) ---- ''tuntud ka kui Tjoška : Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC) -------- Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus. ''11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.'' ''1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.'' ''Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.'' Välja on jäetud veel järgmine lause. ''Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide ([[sealhulgas Konstantin Päts]]) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid. Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC) : Mis puutub Pätsisse, siis artiklis [[Konstantin Päts]] midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC) ---- Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde. Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --[[Kasutaja:Suwa|Suwa]] 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC) ...''kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.'' See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC) ---- Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC) ==Picture of memorial in Tartu== Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --[[Kasutaja:Mghamburg|Mghamburg]] 26. august 2006, kell 00:23 (UTC) ==Kysitav tsitaat== Lisan artiklis oleva tsitaadi allika: --------- N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi) -------- Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:09 (UTC) Tõstan selle lõigu praegu siia: Tsitaat ''Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun. '' (Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga [[15. aprill]]il [[1939]] [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=4918]) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:11 (UTC) : Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. august 2006, kell 10:12 (UTC) :: Jah, võtsin maha. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:17 (UTC) Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma. ---- ''Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada [[Hendrik Laas]]i, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.'' Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC) ---- ''kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia : See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC) ---- ''"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket. : Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC) ---- ''sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. : Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC) :: Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC) ::: Eelmine lause lõpeb sõnadega: ''mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917''. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC) ---- [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister : Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC) ---- ''kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi : Mis tähendab "analoogselt"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC) Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud. : Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC) ---- ''Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. : See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) ---- ''Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 22:35 (UTC) ----- ''Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud. ::Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud. ::: Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis [[Konstantin Päts]] on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) ''Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral [[Johan Laidoner]]i kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda. ::Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi? :: Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) :::Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks. :::: Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada. :::: Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC) : Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC) ---- ''Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina. : See on hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2007, kell 11:57 (UTC) ---- Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC) ''Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas.'' See lause ei ole üheselt mõistetav. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. november 2008, kell 20:29 (UTC) Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC) == Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. == Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi. Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC) : allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC) Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00128_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=61fca1a47323e6f8d11c8e7b1a8cdb72] --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET) ---- Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET) J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET) ==Samanimeline isik? esperanto viki== Esperanto vikis on isik [[:eo:Jaan Tenisson]], kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST) : Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , '''endinerätsep''' , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju . : Nähtavasti on teine isik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST) :Tõlge oleks niisugune: :"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST) :: neid on vist mitmeid olnud, ntx: :: s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847 :: s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266& :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST) ---- ''Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul. :See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST) ''Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. :Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST) ---- Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine. Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST) ---- Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET) ''Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.'' väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.{{allkirjata|Maritsk}} Keegi [[Oskar Öpik]]. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.{{allkirjata|193.40.110.5}} Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET) Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET) ---- ''[[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> :Huvitav, aga kuidagi kontekstita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST) == Veel üks haud. == * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1991/01/04/9 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST) ---- [[User:Amherst99|Amherst99]], lühendist VR on enne mitu korda juttu olnud (nt [[Arutelu:Johannes Orasmaa]]). Ma leaian samuti, et pole head põhjust üht tunnustust teiste seast sedasi esile tõsta ja veel sellises imelikus kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:08 (EEST) aaz5m4zgmmgml8hu3b2wv5djk84vucj 7253616 7253607 2026-10-15T17:21:58Z Neptuunium 58653 7253616 wikitext text/x-wiki See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud: '''Tõnisson, Jaan''' (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna ''cand. jur.'' kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. ---- Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:41, 18 august 2005 (UTC) : Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST) "1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:46, 18 august 2005 (UTC) --------- võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja. suwa : Kas ikka oli nii? <pre><gallery> Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II </gallery></pre> : --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST) ---- ''tuntud ka kui Tjoška : Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC) -------- Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus. ''11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.'' ''1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.'' ''Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.'' Välja on jäetud veel järgmine lause. ''Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide ([[sealhulgas Konstantin Päts]]) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid. Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC) : Mis puutub Pätsisse, siis artiklis [[Konstantin Päts]] midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC) ---- Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde. Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --[[Kasutaja:Suwa|Suwa]] 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC) ...''kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.'' See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC) ---- Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC) ==Picture of memorial in Tartu== Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --[[Kasutaja:Mghamburg|Mghamburg]] 26. august 2006, kell 00:23 (UTC) ==Kysitav tsitaat== Lisan artiklis oleva tsitaadi allika: --------- N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi) -------- Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:09 (UTC) Tõstan selle lõigu praegu siia: Tsitaat ''Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun. '' (Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga [[15. aprill]]il [[1939]] [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=4918]) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:11 (UTC) : Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. august 2006, kell 10:12 (UTC) :: Jah, võtsin maha. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:17 (UTC) Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma. ---- ''Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada [[Hendrik Laas]]i, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.'' Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC) ---- ''kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia : See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC) ---- ''"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket. : Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC) ---- ''sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. : Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC) :: Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC) ::: Eelmine lause lõpeb sõnadega: ''mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917''. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC) ---- [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister : Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC) ---- ''kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi : Mis tähendab "analoogselt"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC) Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud. : Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC) ---- ''Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. : See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) ---- ''Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 22:35 (UTC) ----- ''Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud. ::Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud. ::: Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis [[Konstantin Päts]] on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) ''Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral [[Johan Laidoner]]i kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda. ::Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi? :: Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) :::Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks. :::: Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada. :::: Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC) : Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC) ---- ''Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina. : See on hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2007, kell 11:57 (UTC) ---- Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC) ''Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas.'' See lause ei ole üheselt mõistetav. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. november 2008, kell 20:29 (UTC) Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC) == Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. == Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi. Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC) : allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC) Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00128_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=61fca1a47323e6f8d11c8e7b1a8cdb72] --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET) ---- Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET) J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET) ==Samanimeline isik? esperanto viki== Esperanto vikis on isik [[:eo:Jaan Tenisson]], kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST) : Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , '''endinerätsep''' , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju . : Nähtavasti on teine isik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST) :Tõlge oleks niisugune: :"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST) :: neid on vist mitmeid olnud, ntx: :: s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847 :: s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266& :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST) ---- ''Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul. :See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST) ''Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. :Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST) ---- Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine. Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST) ---- Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET) ''Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.'' väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.{{allkirjata|Maritsk}} Keegi [[Oskar Öpik]]. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.{{allkirjata|193.40.110.5}} Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET) Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET) ---- ''[[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> :Huvitav, aga kuidagi kontekstita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST) == Veel üks haud. == * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1991/01/04/9 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST) ---- [[User:Amherst99|Amherst99]], lühendist VR on enne mitu korda juttu olnud (nt [[Arutelu:Johannes Orasmaa]]). Ma leaian samuti, et pole head põhjust üht tunnustust teiste seast sedasi esile tõsta ja veel sellises imelikus kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:08 (EEST) == Tõnisson kui rahvusmüüt == Esitek täiesti sobimatu pealkiri ja teiseks ka sisu on arusaamatu. Võtsin välja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:21 (EEST) Jaan Tõnissoni kui rahvusliku suurkuju ja isegi müüdi olemust ning tekkepõhjusi on käsitlenud oma 1933. aastal ilmunud artiklis folklorist [[Oskar Loorits]]. Ta toob selles ära levinumaid müüte ja legende Tõnissoni ehk ''Koodi-Jaani'' või ka ''Vana Jaani'' kohta ning püüab jõuda ka hüüdnimede paneku põhjusteni. Loorits on pakkunud hüüdnime Koodi-Jaan tekke oletustena välja neli versiooni: # Mulgimaal olnud koodimehed kottiajajatest lastehirmutised ning kommunist [[Hans Pöögelmann]] ähvardanud, et kapitalistist natsionalist Koodi-Jaan tuleb ja ajab kogu Eesti kotti; # [[Setumaa]]l olnud Koodi Jaan naljamehe sünonüüm ja pilkeks pandud see siis ka Tõnissonile; # [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal ähvardanud töölised Tõnissoni kotti ajada ja too hüüdnud neile seepeale, et neile on kooti vaja; # Tõnissoni pooldava kirjasaatja sõnul olnud "tõnissonlaste" enda versioon järgmine: Tõnisson saanud hüüdnime selle järgi, et öelnud korra, et mõisnikele tuleks koodiga koonu pihta anda. Milline versioon nendest (kui üldse) on õige, ei ole ilmselt võimalik kindlaks teha. Kui ''Koodi-Jaanist'' kujunes pigem pilkenimi, siis ''Vana Jaan'' oli kahtlemata austav nimetus.<ref name="hfdjz" /> Samas on mitme leeri poliitilised vastased andnud Tõnissoni kohta ka ülikriitilisi hinnanguid. Nii on Eesti viimane ametisse astunud saadik [[Oskar Öpik]] kirjutanud: :: ''Tõnisson oli hull ([[paranoia]]) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n-ö siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka "rahvajuhi" – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega.<ref>[[Oskar Öpik]], kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, "Sajandi Eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist", Tallinn: Aade, 2017, lk 464</ref>'' tvk3on4cdytn9alxk5hs565n48shfmz 7253620 7253616 2026-10-15T17:23:01Z Neptuunium 58653 /* Tõnisson kui rahvusmüüt */ 7253620 wikitext text/x-wiki See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud: '''Tõnisson, Jaan''' (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna ''cand. jur.'' kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. ---- Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:41, 18 august 2005 (UTC) : Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST) "1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:46, 18 august 2005 (UTC) --------- võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja. suwa : Kas ikka oli nii? <pre><gallery> Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II </gallery></pre> : --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST) ---- ''tuntud ka kui Tjoška : Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC) -------- Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus. ''11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.'' ''1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.'' ''Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.'' Välja on jäetud veel järgmine lause. ''Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide ([[sealhulgas Konstantin Päts]]) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid. Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC) : Mis puutub Pätsisse, siis artiklis [[Konstantin Päts]] midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC) ---- Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde. Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --[[Kasutaja:Suwa|Suwa]] 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC) ...''kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.'' See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC) ---- Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC) ==Picture of memorial in Tartu== Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --[[Kasutaja:Mghamburg|Mghamburg]] 26. august 2006, kell 00:23 (UTC) ==Kysitav tsitaat== Lisan artiklis oleva tsitaadi allika: --------- N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi) -------- Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:09 (UTC) Tõstan selle lõigu praegu siia: Tsitaat ''Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun. '' (Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga [[15. aprill]]il [[1939]] [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=4918]) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:11 (UTC) : Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. august 2006, kell 10:12 (UTC) :: Jah, võtsin maha. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:17 (UTC) Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma. ---- ''Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada [[Hendrik Laas]]i, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.'' Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC) ---- ''kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia : See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC) ---- ''"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket. : Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC) ---- ''sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. : Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC) :: Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC) ::: Eelmine lause lõpeb sõnadega: ''mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917''. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC) ---- [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister : Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC) ---- ''kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi : Mis tähendab "analoogselt"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC) Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud. : Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC) ---- ''Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. : See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) ---- ''Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 22:35 (UTC) ----- ''Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud. ::Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud. ::: Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis [[Konstantin Päts]] on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) ''Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral [[Johan Laidoner]]i kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda. ::Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi? :: Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) :::Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks. :::: Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada. :::: Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC) : Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC) ---- ''Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina. : See on hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2007, kell 11:57 (UTC) ---- Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC) ''Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas.'' See lause ei ole üheselt mõistetav. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. november 2008, kell 20:29 (UTC) Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC) == Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. == Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi. Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC) : allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC) Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00128_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=61fca1a47323e6f8d11c8e7b1a8cdb72] --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET) ---- Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET) J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET) ==Samanimeline isik? esperanto viki== Esperanto vikis on isik [[:eo:Jaan Tenisson]], kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST) : Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , '''endinerätsep''' , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju . : Nähtavasti on teine isik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST) :Tõlge oleks niisugune: :"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST) :: neid on vist mitmeid olnud, ntx: :: s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847 :: s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266& :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST) ---- ''Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul. :See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST) ''Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. :Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST) ---- Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine. Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST) ---- Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET) ''Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.'' väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.{{allkirjata|Maritsk}} Keegi [[Oskar Öpik]]. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.{{allkirjata|193.40.110.5}} Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET) Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET) ---- ''[[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> :Huvitav, aga kuidagi kontekstita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST) == Veel üks haud. == * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1991/01/04/9 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST) ---- [[User:Amherst99|Amherst99]], lühendist VR on enne mitu korda juttu olnud (nt [[Arutelu:Johannes Orasmaa]]). Ma leaian samuti, et pole head põhjust üht tunnustust teiste seast sedasi esile tõsta ja veel sellises imelikus kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:08 (EEST) == Tõnisson kui rahvusmüüt == Esitek täiesti sobimatu pealkiri ja teiseks ka sisu on arusaamatu. Võtsin välja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:21 (EEST) <blockquote>Jaan Tõnissoni kui rahvusliku suurkuju ja isegi müüdi olemust ning tekkepõhjusi on käsitlenud oma 1933. aastal ilmunud artiklis folklorist [[Oskar Loorits]]. Ta toob selles ära levinumaid müüte ja legende Tõnissoni ehk ''Koodi-Jaani'' või ka ''Vana Jaani'' kohta ning püüab jõuda ka hüüdnimede paneku põhjusteni. Loorits on pakkunud hüüdnime Koodi-Jaan tekke oletustena välja neli versiooni: # Mulgimaal olnud koodimehed kottiajajatest lastehirmutised ning kommunist [[Hans Pöögelmann]] ähvardanud, et kapitalistist natsionalist Koodi-Jaan tuleb ja ajab kogu Eesti kotti; # [[Setumaa]]l olnud Koodi Jaan naljamehe sünonüüm ja pilkeks pandud see siis ka Tõnissonile; # [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal ähvardanud töölised Tõnissoni kotti ajada ja too hüüdnud neile seepeale, et neile on kooti vaja; # Tõnissoni pooldava kirjasaatja sõnul olnud "tõnissonlaste" enda versioon järgmine: Tõnisson saanud hüüdnime selle järgi, et öelnud korra, et mõisnikele tuleks koodiga koonu pihta anda. Milline versioon nendest (kui üldse) on õige, ei ole ilmselt võimalik kindlaks teha. Kui ''Koodi-Jaanist'' kujunes pigem pilkenimi, siis ''Vana Jaan'' oli kahtlemata austav nimetus.<ref name="hfdjz">Pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> Samas on mitme leeri poliitilised vastased andnud Tõnissoni kohta ka ülikriitilisi hinnanguid. Nii on Eesti viimane ametisse astunud saadik [[Oskar Öpik]] kirjutanud: :: ''Tõnisson oli hull ([[paranoia]]) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n-ö siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka "rahvajuhi" – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega.<ref>[[Oskar Öpik]], kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, "Sajandi Eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist", Tallinn: Aade, 2017, lk 464</ref>''</blockquote> 85mxo3cn0yk2eoms8cpcdt2x572vz25 7253621 7253620 2026-10-15T17:23:12Z Neptuunium 58653 /* Tõnisson kui rahvusmüüt */ 7253621 wikitext text/x-wiki See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud: '''Tõnisson, Jaan''' (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna ''cand. jur.'' kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. ---- Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:41, 18 august 2005 (UTC) : Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST) "1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:46, 18 august 2005 (UTC) --------- võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja. suwa : Kas ikka oli nii? <pre><gallery> Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II </gallery></pre> : --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST) ---- ''tuntud ka kui Tjoška : Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC) -------- Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus. ''11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.'' ''1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.'' ''Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.'' Välja on jäetud veel järgmine lause. ''Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide ([[sealhulgas Konstantin Päts]]) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid. Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC) : Mis puutub Pätsisse, siis artiklis [[Konstantin Päts]] midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC) ---- Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde. Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --[[Kasutaja:Suwa|Suwa]] 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC) ...''kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.'' See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC) ---- Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC) ==Picture of memorial in Tartu== Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --[[Kasutaja:Mghamburg|Mghamburg]] 26. august 2006, kell 00:23 (UTC) ==Kysitav tsitaat== Lisan artiklis oleva tsitaadi allika: --------- N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi) -------- Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:09 (UTC) Tõstan selle lõigu praegu siia: Tsitaat ''Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun. '' (Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga [[15. aprill]]il [[1939]] [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=4918]) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:11 (UTC) : Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. august 2006, kell 10:12 (UTC) :: Jah, võtsin maha. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:17 (UTC) Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma. ---- ''Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada [[Hendrik Laas]]i, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.'' Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC) ---- ''kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia : See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC) ---- ''"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket. : Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC) ---- ''sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. : Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC) :: Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC) ::: Eelmine lause lõpeb sõnadega: ''mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917''. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC) ---- [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister : Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC) ---- ''kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi : Mis tähendab "analoogselt"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC) Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud. : Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC) ---- ''Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. : See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) ---- ''Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 22:35 (UTC) ----- ''Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud. ::Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud. ::: Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis [[Konstantin Päts]] on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) ''Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral [[Johan Laidoner]]i kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda. ::Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi? :: Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) :::Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks. :::: Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada. :::: Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC) : Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC) ---- ''Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina. : See on hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2007, kell 11:57 (UTC) ---- Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC) ''Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas.'' See lause ei ole üheselt mõistetav. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. november 2008, kell 20:29 (UTC) Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC) == Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. == Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi. Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC) : allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC) Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00128_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=61fca1a47323e6f8d11c8e7b1a8cdb72] --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET) ---- Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET) J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET) ==Samanimeline isik? esperanto viki== Esperanto vikis on isik [[:eo:Jaan Tenisson]], kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST) : Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , '''endinerätsep''' , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju . : Nähtavasti on teine isik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST) :Tõlge oleks niisugune: :"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST) :: neid on vist mitmeid olnud, ntx: :: s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847 :: s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266& :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST) ---- ''Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul. :See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST) ''Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. :Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST) ---- Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine. Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST) ---- Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET) ''Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.'' väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.{{allkirjata|Maritsk}} Keegi [[Oskar Öpik]]. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.{{allkirjata|193.40.110.5}} Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET) Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET) ---- ''[[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> :Huvitav, aga kuidagi kontekstita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST) == Veel üks haud. == * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1991/01/04/9 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST) ---- [[User:Amherst99|Amherst99]], lühendist VR on enne mitu korda juttu olnud (nt [[Arutelu:Johannes Orasmaa]]). Ma leaian samuti, et pole head põhjust üht tunnustust teiste seast sedasi esile tõsta ja veel sellises imelikus kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:08 (EEST) == Tõnisson kui rahvusmüüt == Esiteks täiesti sobimatu pealkiri ja teiseks ka sisu on arusaamatu. Võtsin välja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:21 (EEST) <blockquote>Jaan Tõnissoni kui rahvusliku suurkuju ja isegi müüdi olemust ning tekkepõhjusi on käsitlenud oma 1933. aastal ilmunud artiklis folklorist [[Oskar Loorits]]. Ta toob selles ära levinumaid müüte ja legende Tõnissoni ehk ''Koodi-Jaani'' või ka ''Vana Jaani'' kohta ning püüab jõuda ka hüüdnimede paneku põhjusteni. Loorits on pakkunud hüüdnime Koodi-Jaan tekke oletustena välja neli versiooni: # Mulgimaal olnud koodimehed kottiajajatest lastehirmutised ning kommunist [[Hans Pöögelmann]] ähvardanud, et kapitalistist natsionalist Koodi-Jaan tuleb ja ajab kogu Eesti kotti; # [[Setumaa]]l olnud Koodi Jaan naljamehe sünonüüm ja pilkeks pandud see siis ka Tõnissonile; # [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal ähvardanud töölised Tõnissoni kotti ajada ja too hüüdnud neile seepeale, et neile on kooti vaja; # Tõnissoni pooldava kirjasaatja sõnul olnud "tõnissonlaste" enda versioon järgmine: Tõnisson saanud hüüdnime selle järgi, et öelnud korra, et mõisnikele tuleks koodiga koonu pihta anda. Milline versioon nendest (kui üldse) on õige, ei ole ilmselt võimalik kindlaks teha. Kui ''Koodi-Jaanist'' kujunes pigem pilkenimi, siis ''Vana Jaan'' oli kahtlemata austav nimetus.<ref name="hfdjz">Pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> Samas on mitme leeri poliitilised vastased andnud Tõnissoni kohta ka ülikriitilisi hinnanguid. Nii on Eesti viimane ametisse astunud saadik [[Oskar Öpik]] kirjutanud: :: ''Tõnisson oli hull ([[paranoia]]) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n-ö siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka "rahvajuhi" – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega.<ref>[[Oskar Öpik]], kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, "Sajandi Eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist", Tallinn: Aade, 2017, lk 464</ref>''</blockquote> 0yu40bpw2ip6ocqm0neuodesym22an1 7254047 7253621 2026-10-16T10:44:51Z Sendrasendra 225202 /* Tõnisson kui rahvusmüüt */ 7254047 wikitext text/x-wiki See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud: '''Tõnisson, Jaan''' (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna ''cand. jur.'' kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. ---- Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:41, 18 august 2005 (UTC) : Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST) "1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13:46, 18 august 2005 (UTC) --------- võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja. suwa : Kas ikka oli nii? <pre><gallery> Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II </gallery></pre> : --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST) ---- ''tuntud ka kui Tjoška : Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC) -------- Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus. ''11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.'' ''1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.'' ''Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.'' Välja on jäetud veel järgmine lause. ''Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide ([[sealhulgas Konstantin Päts]]) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid. Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC) : Mis puutub Pätsisse, siis artiklis [[Konstantin Päts]] midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC) ---- Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde. Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --[[Kasutaja:Suwa|Suwa]] 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC) ...''kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.'' See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC) ---- Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC) ==Picture of memorial in Tartu== Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --[[Kasutaja:Mghamburg|Mghamburg]] 26. august 2006, kell 00:23 (UTC) ==Kysitav tsitaat== Lisan artiklis oleva tsitaadi allika: --------- N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi) -------- Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:09 (UTC) Tõstan selle lõigu praegu siia: Tsitaat ''Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun. '' (Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga [[15. aprill]]il [[1939]] [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=4918]) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:11 (UTC) : Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. august 2006, kell 10:12 (UTC) :: Jah, võtsin maha. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 26. august 2006, kell 10:17 (UTC) Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma. ---- ''Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada [[Hendrik Laas]]i, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.'' Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC) ---- ''kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia : See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC) ---- ''"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket. : Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC) ---- ''sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. : Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC) :: Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC) ::: Eelmine lause lõpeb sõnadega: ''mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917''. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC) ---- [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi teise valitsuse]] portfellita minister : Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC) ---- ''kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi : Mis tähendab "analoogselt"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC) Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud. : Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC) ---- ''Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal. : See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) ---- ''Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 22:35 (UTC) ----- ''Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud. ::Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud. ::: Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis [[Konstantin Päts]] on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) ''Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral [[Johan Laidoner]]i kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda. ::Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi? :: Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC) :::Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks. :::: Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada. :::: Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC) : Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC) ---- ''Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina. : See on hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2007, kell 11:57 (UTC) ---- Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC) ''Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas.'' See lause ei ole üheselt mõistetav. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. november 2008, kell 20:29 (UTC) Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC) == Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. == Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi. Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC) : allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC) Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00128_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=61fca1a47323e6f8d11c8e7b1a8cdb72] --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET) ---- Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET) J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET) ==Samanimeline isik? esperanto viki== Esperanto vikis on isik [[:eo:Jaan Tenisson]], kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST) : Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , '''endinerätsep''' , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju . : Nähtavasti on teine isik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST) :Tõlge oleks niisugune: :"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST) :: neid on vist mitmeid olnud, ntx: :: s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847 :: s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266& :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST) ---- ''Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul. :See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST) ''Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. :Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST) ---- Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine. Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST) ---- Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET) ''Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.'' väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.{{allkirjata|Maritsk}} Keegi [[Oskar Öpik]]. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.{{allkirjata|193.40.110.5}} Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET) Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET) ---- ''[[Gustav Suits]] on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."<ref>Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.</ref> :Huvitav, aga kuidagi kontekstita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST) == Veel üks haud. == * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1991/01/04/9 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST) ---- [[User:Amherst99|Amherst99]], lühendist VR on enne mitu korda juttu olnud (nt [[Arutelu:Johannes Orasmaa]]). Ma leaian samuti, et pole head põhjust üht tunnustust teiste seast sedasi esile tõsta ja veel sellises imelikus kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:08 (EEST) == Tõnisson kui rahvusmüüt == Esiteks täiesti sobimatu pealkiri ja teiseks ka sisu on arusaamatu. Võtsin välja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:21 (EEST) <blockquote>Jaan Tõnissoni kui rahvusliku suurkuju ja isegi müüdi olemust ning tekkepõhjusi on käsitlenud oma 1933. aastal ilmunud artiklis folklorist [[Oskar Loorits]]. Ta toob selles ära levinumaid müüte ja legende Tõnissoni ehk ''Koodi-Jaani'' või ka ''Vana Jaani'' kohta ning püüab jõuda ka hüüdnimede paneku põhjusteni. Loorits on pakkunud hüüdnime Koodi-Jaan tekke oletustena välja neli versiooni: # Mulgimaal olnud koodimehed kottiajajatest lastehirmutised ning kommunist [[Hans Pöögelmann]] ähvardanud, et kapitalistist natsionalist Koodi-Jaan tuleb ja ajab kogu Eesti kotti; # [[Setumaa]]l olnud Koodi Jaan naljamehe sünonüüm ja pilkeks pandud see siis ka Tõnissonile; # [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal ähvardanud töölised Tõnissoni kotti ajada ja too hüüdnud neile seepeale, et neile on kooti vaja; # Tõnissoni pooldava kirjasaatja sõnul olnud "tõnissonlaste" enda versioon järgmine: Tõnisson saanud hüüdnime selle järgi, et öelnud korra, et mõisnikele tuleks koodiga koonu pihta anda. Milline versioon nendest (kui üldse) on õige, ei ole ilmselt võimalik kindlaks teha. Kui ''Koodi-Jaanist'' kujunes pigem pilkenimi, siis ''Vana Jaan'' oli kahtlemata austav nimetus.<ref name="hfdjz">Pikemalt: [[Oskar Loorits]]. "Koodi Jaan– kuidas tekivad kangelasmüüdid?" – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 9, lk-d 1949–1965.</ref> Samas on mitme leeri poliitilised vastased andnud Tõnissoni kohta ka ülikriitilisi hinnanguid. Nii on Eesti viimane ametisse astunud saadik [[Oskar Öpik]] kirjutanud: :: ''Tõnisson oli hull ([[paranoia]]) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n-ö siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka "rahvajuhi" – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega.<ref>[[Oskar Öpik]], kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, "Sajandi Eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist", Tallinn: Aade, 2017, lk 464</ref>''</blockquote> :Jah, pealkiri ei ole hea ja väike osa sisust on arusaamatu. Teemad (Koodi-Jaani nime päritolu ja hinnangud Tõnissoni hinnangule) on iseenesest vajalikud, iseasi, kuidas neid esitada. Ei ole üheselt selge, et Koodi-Jaan on pilkenimi. Ain Kaalep tõlkis selle ühes luuletuses hispaania keelde, vedades tsensuuri ninapidi. 17hyv0zydox4rv4nuwa6xoq3rfp7xt7 0 602 7253762 7238499 2026-10-15T19:40:37Z MarkkuP 14250 7253762 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Justinianus I Suur | pilt = Mosaic of Justinianus I - Basilica San Vitale (Ravenna).jpg | pildiallkiri = Justinainus I mosaiik San Vitale basiilikas Ravennas | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajaalgus = 1. aprill 527 | ametiajalõpp = 14. november 565 | eelmine = [[Justinus I]] | järgmine = [[Justinus II]] | sünninimi = Petrus Sabbatius; Flavius Petrus Sabbatius Justinianu | sünniaeg = 482 | sünnikoht = Tauresium, Dardania provints, Bütsants | surmaaeg = 14. november 565 (83) | surmakoht = Suur palee, [[Konstantinoopol]] | abikaasa = Theodora | vanemad = Sabbatius ja Vigilantia; Justinus I (kasuisa) }} '''Justinianus I''' ('''Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius ''Iustinianus'' Augustus''', tuntud kui '''Justinianus Suur'''; kreeka keeles Ἰουστινιανός ''Ioustinianós''; umbes [[482]] – [[14. november]] [[565]]) oli [[Ida-Rooma keiser]] 1. aprillist 527 kuni 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva. Tema põhieesmärgiks oli taastada [[Rooma keisririik]] (''renovatio imperii)'', mille läänepoolne osa hävines 476. aastal. Ta plaanis taastada [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]], vallutades selle alad [[frangid|frangi]] ja [[germaanlased|germaani]] hõimude käest. Justinianuse märkimisväärsed teod olid [[Põhja-Aafrika]] vallutamine aastal 533 pKr [[Trikamaarumi sõda|Trikamaarumi sõjas]], Itaalia vallutamine 535–540. aastatel pKr ja [[Rooma õigus]]e kogu "[[Corpus iuris civilis]]" koostamine aastatel 529–534 pKr. Tema ajal puhkes Bütsantsi kultuur õitsele, ning ehitati [[Hagia Sophia katedraal]]. Õigeusu kirikus kutsutakse teda pühaks keiser Justinianuseks. == Noorus == Justinianus sündis tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]] alal 482. aastal. Ta pärines talupoja perest, kes olid Illüüria-Rooma või Traakia-Rooma päritolu.<ref name="Yd9z2" /> Noore mehena läks ta [[Konstantinoopol]]isse, kus sai hea hariduse õigus- ja usuteaduses ja Rooma ajaloos.<ref name="ATmsK" /> Justinianuse onu [[Justinus I]] oli kõrge auastmega sõjaväelane, kellest sai aastal 518 keiser.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=62-66}}</ref> [[Justinus I]] valitsemisajal oli Justinianus talle lähedane usaldusisik, näidates üles ambitsiooni ning ilmselt oli ta ''de facto'' valitseja juba sellel ajal. 1. aprillil 527 tegi [[Justinus I|Justinus]] temast abikeisri.<ref name="HPL7a" /><ref name="ZGsjV" /> Oma onu varjus tegi Justinianus mitmeid rahvale meelepäraseid otsuseid. Näiteks taastas ta loomade võitlused ja tantsijate esinemised, sest need meeldisid talle endale. 1. jaanuaril 521. aastal astus Justinianus oma esimesse konsuliametisse ning ta tähistas seda hiilgavate pidustustega, kus osales 20 lõvi ja 30 pantrit.<ref name=":0" /> Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas võim koonduma keisri õepoja, noore Justinianuse kätte. [[Justinus I]]-l endal lapsi polnud ja nii nägi ta aina enam õepojas oma järeltulijat.<ref name=":0" /> == Perekond == [[Fail:Theodora - Basilica San Vitale (Ravenna, Italy) - croped.jpg|pisi|Keisrinna Theodorat kujutav mosaiik San Vitale kirikus Ravennas]] Aastal 522, kui Justinianus oli 40-aastane, tutvus ta [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodoraga]].<ref name="agBXd" /> Tolleaegsed autorid kirjutavad, et naise ilu pole mõtet kirjeldada, sest see olevat kirjeldamatu. Theodora kasvas üles hipodroomil, kus tema isa kasvatas Roheliste partei karusid. Naisel oli kaks õde: vanem ja noorem. Varajases nooruses suri Theodora isa ning tema ema abiellus uuesti. Pärast seda järgnes Theodora elus seiklusrikas aeg. Ta abiellus, jättis peagi mehe maha, elas lõbusat elu mitmes linnas (töötas väidetavalt erootikatantsija ja lõbutüdrukuna) ning pöördus siis tagasi Konstantinoopolisse, kus saatus viis ta kokku Justinianusega. Naise ilust lummatud mees otsustas hoolimata madalast päritolust ja kirevast minevikust temaga abielluda. Keisrist onu, kes ise oli samuti lihtsat päritolu, oli sellega nõus. Vastu oli aga keisrinna, kelle arvates oli see vastuolus kristliku moraaliga. Justinianusel õnnestus seetõttu Theodoraga abielluda alles pärast keisrinna surma 525. aastal.<ref name=":0" /> Theodora oli vaesest perest ning Justinianusest 20 aastat noorem. Varasemate seaduste kohaselt ei oleks nad oma klassivahe pärast saanud abielluda, sest Rooma õigus keelas näitlejate ja teiste sobimatute elukutsete pidajatega abiellumise, kuid Justinianuse onu [[Justinus I]] võttis vastu seaduse, mis seda teha lubas.<ref name="agBXd" /> Theodora sai peagi Euroopa poliitikas mõjuvõimsaks isikuks ning nende abielu seadis pretsedendi, millega tulevased keisrid abiellusid alamatest klassidest naistega. == Välimus ja iseloom == [[Pilt:Mosaic of Justinianus I - Basilica San Vitale (Ravenna).jpg|pisi|Justinianus I ühel San Vitale basiilika freskol]]Keisrit on kirjeldatud heledanahalisena, suhteliselt lühikest kasvu ja tüsedusse kalduva mehena. Tema juuksed muutusid juba noores eas halliks ning hakkasid hõrenema. Tema välimust peeti üldiselt ilusaks, kuid teist hinnangut poleks saanud valitseja kohta andagi.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=67-91}}</ref> Justinianuse iseloomu osas aga arvamused lahknevad. Need algavad piiritust ülistamisest ning lõpevad täieliku mahategemisega. Mõlemas pooles võib peituda tõde, sest Justinianus oli väljapaistva isikuna mitmekülgne ja tal oligi erinevaid omadusi. Mõnede autorite arvates kujutaski valitseja endas sulamit mõlemast äärmusest.<ref name=":1" /> Negatiivsete hinnangute kohaselt olevat keisris eriskummalisel viisil ühildunud rumalus ja alatus, salakavalus ja otsustusvõimetus, kahepalgelisus ja valelikkus. Ta olevat osanud suurepäraselt varjata oma tõelisi tundeid, isegi viha, ning vajadusel suutis ta poetada isegi pisara. Sealjuures olevat keiser valetanud mitte asjaolude sunnil, vaid põhimõtteliselt, sest teisiti ei saanud ta toimida.<ref name=":1" /> Need äärmuslikud hinnangud keisrile pole siiski õhust võetud. Neid kinnitavad konkreetsed faktid tema elust. Nii võis Justinianus näidata end mõnes olukorras erakordselt otsustuskindlana, teises aga täieliku argpüksina. Ta võis olla ääretult heldekäeline ja samas väiklaselt kitsi. Kord oli ta suuremeelne, siis jälle kättemaksuhimuline. Teda võis tabada meeletu tegutsemishoog, ent vahel langes ta täielikku [[apaatia]]sse. Valdavalt iseloomustas Justinianust siiski fenomenaalne töövõime ja hea organisaatorianne. Kaasaegsed on märkinud ka seda, et keisril oli tugev tervis. Ilmselt vastas see tõele, sest tal õnnestus isegi katku käest pääseda. Keiser olevat väga vähe maganud, tegeledes öösiti riigiasjadega. Seetõttu hüüti teda ka "unetuks valitsejaks".<ref name=":1" /> Justinianus oli üsna ükskõikne välise hiilguse vastu ning ta eelistas ka suhteliselt lihtsat toitu. Targa inimesena sai ta aga suurepäraselt aru hiilguse lummavast mõjust inimestele. On isegi öeldud, et pole olnud teist valitsejat, kes oleks suutnud nii osavalt ära kasutada inimestele omast lömitamist hiilguse ees. Hiilgus ei kujutanud Justinianusele omaette väärtust, vaid selle ülesandeks oli näidata võimu vägevust. Ka pealinna ehitised pidid saabunud külalisi rabama, ilmutades neile nii riigi kui valitseja suurust.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Justinianuse valitsemise ajal tehti õukonna elu- ja käitumisreeglites mitmeid muudatusi, kusjuures need sammud pidid veelgi kinnitama keisri erilist jumalikku positsiooni ühiskonnas. Õukonnaetikett oli kehtinud praktiliselt muutmata kujul juba alates [[Diocletianus]]e valitsemisajast (283–305). Näiteks pidid kõrged ametikandjad keisrit tervitades suudlema teda rinna paremale küljele. Keiser omalt poolt vastas neile suu andmisega laubale. Väiksema tähtsusega tegelased aga tervitasid keisrit paremale põlvele laskudes. Nüüd see kord muudeti. Kõik Justinianuse palge ette ilmunud pidid viskuma pikali ja suudlema keisri jalgu. Sama protseduur seati sisse ka keisrinna puhul. Samas võis keiser vajadusel rahumeeli loobuda nii välisest hiilgusest kui ka igasugustest väljapoole suunatud kulutustest. Näiteks kui 557. aastal tabas riiki ohvrirohke maavärin, siis Justinianus andis käsu jätta ära kõik pidustused ning jagada kokkuhoitud raha kannatanutele.<ref name=":1" /> Auahne keiser ei seadnud ennast kõrgemale mitte ainult alamatest ja riigist tervikuna, vaid ka kirikust. Loomulikult ei saanud kristlik valitseja ennast ametlikult võrdsustada jumalaga ja tuli leida mingi muu formuleering ning selleks osutuski keisri uus aunimetus "võrdne Apostlitega".<ref name=":1" /> Kirjeldades keiser Justinianust väljapaistva isiksusena, olid nii kaasaegsed kui ka hilisemad ajaloolased valdavalt seisukohal, et tema kõrval seisis mitte vähem väljapaistev lähedane inimene, kelleks oli keisrinna Theodora. Ta võttis otseselt osa praktiliselt kõigi riigi valitsemist puudutavate küsimuste lahendamisest, näiteks kohtudes iseseisvalt välisriikide saadikutega ja tehes neile kingitusi. Keisrinna pidas ka isiklikku diplomaatilist kirjavahetust. Samuti korraldas Theodora uhkeid vastuvõtte ja väljasõite; seejuures on tema saatjaskonna suuruseks märgitud 4000 inimest. Keisrinna viha alla sattumine võis lõppeda väga kurbade tagajärgedega ja viia aastateks tema paleesse rajatud vanglasse.<ref name=":1" /> Kui Justinianus traditsiooni järgides võttis võimule asudes vastu konsuli tiitli, siis selle sündmuse auks korraldatud pidustused ületasid märkimisväärselt varem nähtut. Selles väljendus ka keisri suur isiklik huvi meelelahutuste vastu. Kuid oma kire muretuks rahuldamiseks polnud keisril eriti aega. Kogu tema valitsemisaeg möödus lakkamatutes sõdades, oma pika võimulolekuaja jooksul jõudis Justinianus sõdida kõigi naabritega. Samas aga eristas teda teistest sõjakatest valitsejatest üks erandlik joon – ta ei võtnud isiklikult osa ühestki sõjakäigust, ühestki lahingust. Justinianus juhtis kogu laiahaardelist sõjategevust oma kabinetist õieti väljumata.<ref name=":1" /> Keisril oli oma elu jooksul palju unistusi ja eesmärke. Kuid kõige suuremaks neist oli Rooma impeerium (''renovatio imperii''). See aga tähendas, et valitsedes Idas, tuli enesele allutada ka Lääs. Oma eesmärkide elluviimist ei saanud Justinianus siiski mitte kohe alustada. Kõigepealt tuli kindlustada tagala Idas ning klaarida suhted [[Sassaniidide riik|Pärsia]] ja [[Araablased|araablaste]] hõimudega. Mõlemal suunal oli olukord muutunud küllaltki keerukaks. Juba pikemat aega kestnud sõjas Pärsiaga sai Bütsants mitu valusat kaotust. Samal ajal tungisid keisririigi piiridesse suured araablaste jõud. Nii oli Justinianus kõigepealt sunnitud tegema mitte läänesuunalise rünnaku planeerimisega, vaid naabrite kallaletungi tagasilöömisega. Olukord muutus alles 532. aastal, kui õnnestus sõlmida Pärsiaga tähtajatu "igavene rahu". Kuigi selle tingimused polnud Bütsantsile eriti soodsad, ülistas keiser rahu suure võiduna. Tema jaoks oli rahulepingu puhul kõige tähtsam vabade käte saamine tegutsemiseks Läänes. Samal ajal löödi tagasi ka araablaste pealetung.<ref name=":1" /> Sajandeid ette rutates võib öelda, et Justinianuse tung Läände ja seal saavutatud edu osutusid [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduks]]. Alates Justinianusest kujunes Bütsantsis poliitiline [[traditsioon]], mis lõppkokkuvõttes viis Läände suunatud tegevuse ülehindamiseni ja Idast ähvardava ohu alahindamiseni. Soov taastada impeerium oma endises hiilguses sundis Bütsantsi valitsejaid kasvõi ainuüksi vaistlikult suunama oma pilku Läände. ldas toimuvat sageli lihtsalt ignoreeriti, pidades seda suunda suhteliselt vähetähtsaks. Lõpptulemusena magatigi impeeriumi ähvardava tõelise ohu sünd maha. Kuid selle tõdemiseni kulus veel ligikaudu tuhat aastat.<ref name=":1" /> === Diplomaatia ja välispoliitika === Kui otsida valdkonda, milles Justinianus I on enim mõjutanud poliitilisi arusaamu, siis selleks on diplomaatia. Keisrit võib pidada diplomaatiakunsti üheks parimaks valdajaks kogu inimkonna ajaloos. Kusjuures Bütsantsi diplomaatia on oluliselt mõjutanud selle valdkonna arengut kogu Euroopas. Mis aga puudutab konkreetselt Justinianuse peamisi diplomaatilisi käike, siis nendeks olid kavaldamine ja intriigid. Sageli tuli ka siin initsiatiiv Theodoralt. On ju keisrinna ise kirjutanud, et "keiser ei võta ette ühtegi sammu minuga eelnevalt nõu pidamata". Ka välismaised saatkonnad külastasid kõigepealt Theodorat ja alles siis pääsesid keisri vastuvõtule. Lisaks diplomaatilisele suhtlusele oskas keiser suurepäraselt varieerida diplomaatilisi käike sõjaliste löökidega. Seejuures pidas ta eduka diplomaatia üheks olulisemaks eelduseks informeeritust. Nii alustati tema käsul piiritaguste barbaririikide kohta käivate andmete kogumist ja üleskirjutamist. Kirja läks kõik: sõjalised andmed, kaubanduslikud sidemed, isiklikud suhted ja läbikäimised. Eraldi arvet peeti ka mõjuvõimsate tegelaste kohta. Seal olid fikseeritud huvialuste tugevad küljed ja nõrkused ning võimalikud viisid nende äraostmiseks. Tegemist oli täieliku kartoteegiga. Kokkuvõtvalt nimetati seda kõike "barbarite juhtimise teaduseks". Kogutud andmetele tuginedes kujundatigi Bütsantsi üldist välispoliitikat ja üksikuid diplomaatilisi samme.<ref name=":1" /> Justinianuse üldiseks välispoliitiliseks ideeks suhetes barbaritest naabritega oli panna nad teenima ning sõdima keisririigi huvides. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, kuni otsese äraostmiseni välja. Nii maksti näiteks piiriäärsetele hõimudele pidevalt suuri summasid, et suunata neid riigi ründamise asemel piiride kaitsmisele. Lisaks rahale läksid käiku ka uhked tiitlid ja muud võimuatribuudid. Bütsantsi hõimunaabritest pealikest said konsulid ja muud tähtsad tegelased, neile jagati kullast ja hõbedast eraldusmärke, kroone ning valitsejakeppe. Vahel võis keiser ka lubada naabritel asuda elama riigi piiridesse, mispuhul lasus neil muidugi kohustus edaspidi selles lõigus piiri kaitsta. Veel üks Justinianuse ikka ja jälle rakendatud diplomaatilisi nippe oli barbarite eliidi otsene sidumine Konstantinoopoli õukonnaga. Selleks kasutati kõige sagedamini abielude sõlmimist, pannes mõnegi pealiku paari riigi väljapaistvast perekonnast pärit tütarlapsega.<ref name=":1" /> Justinianus I aegne Bütsants jälgis suure tähelepanuga naabrite sisepoliitilist võitlust ning pakkus sageli meeleldi varjupaika võimuvõitluses kaotajaks jäänule. Nii saadi enesele oluline trump suhetes barbaritega. Vajadusel sai poliitilise põgeniku abil kas naabrit šantažeerida või, tehes pagulasele panuse, hakata teda otseselt troonile upitama. Kuid suhetes naabritega ei õnnestunud mitte alati piirduda vaid diplomaatiliste vahenditega. Pealegi võis barbarite ahnus ületada kõik piirid ja nõutava rahasumma maksmine osutuda liiga koormavaks. Seepärast püüdis Bütsants iga naabri jaoks lisaks präänikule ka piitsa tagavaraks hoida ja jälgis tähelepanelikult, et ükski neist liialt ei tugevneks. Ning selleks piitsaks oli tavaliselt mõni teine hõim või riik, mida üritati kõikide vahenditega ässitada potentsiaalsele ohuallikale kallale. Nii viidi täiuslikult ellu vana roomlaste põhimõte "jaga ja valitse". Selleks et saada lahti tülikast naabrist, võidi koostada malekombinatsiooni meenutav skeem, kus alustades käikudega ühel malelaua serval, kahiti lõpptulemusena mõni figuur hoopis laua teises otsas.<ref name=":1" /> Justinianuse-aegses diplomaatias kasutati sageli mõjutamisvahendina ka majanduslikku ja poliitilist blokaadi. Keiser ja tema abilised mõistsid, kuivõrd tihedalt on omavahel seotud majandus ja poliitika ning kui efektiivseks võib osutuda "kaubandussõda". Kaupmehed ja misjonärid aga sobisid hästi informatsiooni kogumiseks. Samuti pole mingit kahtlust, et välispoliitilisi huve peeti silmas ka ristiusu levitamisel. See torkab silma näiteks abielude sõlmimise puhul, kui veel paganast hõimupealiku juurde saadeti kristlasest bütsantslanna. Siis asus koos temaga teele "vaimulik isa", kelle üheks olulisemaks ülesandeks oli koguda informatsiooni ja ristiusku levitades tugevdada sealmail Bütsantsi mõju.<ref name=":1" /> Konstantinoopoli õukonna juures võis alati kohata arvukalt välissaatkondi, näha kirevaid rõivaid, kuulda mitmeid võõrkeeli. Väga suurearvuline oli ka otseselt diplomaatilise välissuhtlusega tegelev ametnikkond. Ainuüksi tõlke oli riigi teenistuses kümneid. Saatkondade vastuvõtuks oli koostatud üksikasjalik reeglistik, kusjuures korraldatud ametliku tseremoonia peamiseks eesmärgiks oli saatkonda rabada, demonstreerides neile õukonna ja keisri vägevust. Saatkonnad pidid viima kodumaale just nimelt sellise mulje, millise Bütsants soovis neile jätta. Erilise tähelepanuga aga hoolitseti selle eest, et saadikud ei saaks liiga palju teada – seda eriti Bütsantsi nõrkust puudutavates küsimustes. Saatkondade petmiseks kasutati kõikvõimalikke nippe. Nii võeti neid tavaliselt vastu juba piiril. Ametlikult seletati seda suure lugupidamise väljendamisega saatkonna vastu, kuid tegelikult võimaldas see jälgida teekonnal pealinna külaliste igat sammu. Samuti oli saatkonnal keelatud omada suurearvulist relvastatud saatjaskonda, sest esines juhuseid, kus "saatkond" vallutas ootamatult mõne kindluse. Diplomaatilisi külalisi üritati juhatada Konstantinoopolisse mööda kõrvalisi teid, varjates nende eest kiiremat moodust piirilt pealinna jõudmiseks. Saadikuid meelitati igati, uinutades nende valvsust, et nad oleksid hõlpsamini petetavad. Jõudes Konstantinoopolisse, tutvustati neile ka linna ning eriti selle võimsaid kindlustusi, mille nägemine pidi viima peast igasuguse võimaliku mõtte tungida linnale kallale. Justinianuse ajal kujuneski lõplikult välja saadikute vastuvõtuga seotud tseremoonia kord. Näiteks esimese piduliku vastuvõtu ajal andsid saadikud edasi vaid oma volikirjad ning kingitused. Kingitusteks olid tavaliselt selle maa tooted, kust külalised tulid. Üsna levinud oli ka tava kinkida piirkonnas levinud loomi. Paavsti saadikud võisid aga kinkida keisrile reliikviaid, mida peeti eriti hinnaliseks kingituseks. Samas said kingitusi ka saadikud. Kuid lõplik vastus anti saatkonnale alles järgmise, mitte vähem piduliku audientsi ajal. Ka Bütsants ise lähetas teele arvukaid saatkondi, kellele olid lisaks volitustele antud salajased juhtnöörid, mis peamiselt seisnesid salaandmete kogumises.<ref name=":1" /> Keiser Justinianus I ajal kehtis üldiselt aktsepteeritud põhimõte, et saadiku isik on puutumatu. Saadiku tapmine oli keelatud, kuid siiski olid nende vangistamise juhused küllaltki sagedased.<ref name=":1" /> === Ehitustegevus === Justinianus polnud mitte ainult väljapaistev poliitik ja diplomaat, vaid ka väga suur ehitaja. Peatselt pärast Nika ülestõusu mahasurumist hakkas ta mõtlema pealinna taastamisele. Keisri eesmärk oli ehitada linn suursugusemaks, kui see oli kunagi varem olnud. Seega polnud tegu mitte lihtsalt kannatada saanud hoonete taastamisega, vaid sisuliselt uute ja suuremate hoonete püstitamisega.<ref name=":1" /> [[Fail:Hagia sophia museum.jpg|pisi|Hagia Sophia katedraal]] Kõige väljapaistvamaks keisri ehitusalaseks ettevõtmiseks sai tules hävinud hoone asemele [[Hagia Sophia]] (uuskreeka keeles 'püha tarkus') kiriku rajamine. Esimese kivi sellesse ehitusse pani keiser isiklikult. Kiriku püstitamiseks oli koondatud tohutu armee ehitajaid. Kahele peamisele arhitektile, Anthemiosele Tralleisest ja Isidorosele Mileetosest allus 100 meistrit, igale meistrile omakorda 100 töölist. Seega oli ehitustöödega seotud kokku 10 000 inimest. Justinianus pidas kiriku püstitamist niivõrd oluliseks, et loobus isegi oma traditsioonilistest lõunauinakutest ja külastas iga päev ehitust. Sel perioodil sündis ka legend kirikut kaitsvast inglist. Kord lõuna ajal olevat meister Ignatios jätnud tellingutele oma 14-aastase poja, keelates tal sealt lahkuda. Ootamatult ilmus poisi juurde valgeis rõivais tundmatu ja küsis, miks too seisab, ning käskis kutsuda töölised. Poiss vastas talle, et isa keelas tal lahkuda. Selle peale aga ütles tundmatu, et jääb kuni poisi tagasitulekuni valvama. Kui poiss oli tellingutelt alla laskunud, kohtas ta oma isa ja jutustas talle juhtunust. Isa aga rääkis kõik edasi keisrile. Keiser, kes tundmatu riiete kirjelduse järgi oletas, et tegu võis olla mõne tema õukonna eunuhhiga, andis korralduse nad kõik kokku kutsuda, et poiss tunneks nende seast ära temaga vestelnu. Kuid poiss ei tunnistanud neist ühtegi. Siis saadigi aru, et tegemist sai olla vaid taevase ingliga, ning keiser saatis poisi igaveseks ajaks kaugele saarele, et ingel jääks alatiseks kirikut valvama.<ref name=":1" /> [[Fail:Meister der Predigten des Mönchs Johannes Kokkinobaphos 002.jpg|pisi|Apostlite kirik]] Ehituse käigus juhtus teisigi imesid. Kord hakkas keisril raha otsa saama ning tekkis oht, et ehitamine tuleb peatada. See muutis Justinianuse väga murelikuks. Siis aga ilmus keisri juurde üks võõras ja ütles talle, et raha pärast pole vaja muretseda. Andku keiser talle vaid inimesi ja ta toob nii palju raha kui tarvis. Keiser andiski tundmatule inimesi ja 20 muula ning tundmatu juhtimisel jõudsid nad imelise paleeni, mille toad olid täis kulda, mis siis viidigi keisrile. Hiljem aga ei õnnestunud leida ei võõrast abimeest ega imelist lossi. Igatahes sai kirik uskumatu kiirusega valmis. Ehitamiseks kulus täpselt 5 aastat, 11 kuud ja 10 päeva ning kirik pühitseti sisse 27. detsembril 537. "Au olgu Jumalale, et ta pidas mind vääriliseks seda tööd lõpetama. [[Saalomon]], ma olen su üle trumbanud!" hüüdis keiser, imetledes oma kätetööd. Selle tähtsa sündmuse puhul toimusid suured rahvapidustused ja kingituste jagamised, veristati 6000 lammast, 1000 härga, 1000 siga, 1000 lindu ja 500 hirve. Vastavatud kirikusse oli määratud teenima 1000 vaimulikku. Paarikümne aasta möödudes, 558. aasta 7. mai maavärisemise ajal kiriku kuppel pragunes ja kukkus alla. Keerulised taastamistööd lõppesid alles 562. aasta lõpus ning siis pühitseti kirik teist korda.<ref name=":1" /> Ehitamine oli üldse üks Justinianuse suuremaid kirgi, millega ta tegeles innukalt kogu valitsemise aja vältel. Sama agar ehitaja oli ka keisrinna Theodora. Tema erilise tähelepanu all oli [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Pühade Apostlite kiriku]] taastamine. Sinna olid maetud varasemad keisrid ja nende lähedased. Selle viie kupliga ehitise välisilmest võeti hiljem eeskuju paljude vene kirikute ehitamisel.<ref name=":1" /> === Sõjategevus === [[Pilt:LocationByzantineEmpire 550.png|pisi|Bütsants selle territooriumi suurima ulatuse ajal keiser Justinianus I valitsemisajal 550]] ==== Põhja-Aafrika kampaania ==== Kuid on veel üks epiteet, mida keiser Justinianus I kindlasti väärib. Ta oli suur vallutaja. Pärast rahu taastamist idapiiril keskendus keiser arvete klaarimisele Põhja-Aafrikas paikneva [[vandaalid]]e riigiga. See valitseja idee ei leidnud õukonnas erilist toetust, sest veel olid hästi meeles hävitavad lüüasaamised vandaalidelt. Kuid ühe legendi järgi katkesid kõhklused siis, kui keisri juurde ilmus üks Idamaadelt tulnud piiskop. Ta teatas keisrile, et oli näinud öösel ilmutust – tema poole pöördus [[Jeesus]] Kristus ning käskis tal keisrile edasi öelda, et aitab teda sõjas [[Arianism|ariaanidest]] uskmatute vastu. Pärast sellist teadet polevat Justinianus enam hetkegi kõhelnud oma ettevõtmise õiguses.<ref name=":1" /> [[Fail:Belisarius mosaic.jpg|pisi|Belisariuse mosaiik]] Olukord oli rünnaku alustamiseks igati soodne, kuna vandaalide riigis oli puhkenud mäss. Nagu juba öeldud, Justinianus ise sõjakäikudest osa ei võtnud. Vandaalide vastu saatis ta oma [[Germaanlased|germaanlasest]] väepealiku [[Belisarios]]e, kelle üheks suuremaks varasemaks teeneks oli Nika ülestõusu mahasurumine. Kokku aga saadeti sõjalisele ekspeditsioonile vandaalide vastu ligikaudu 500 laeva, millel oli umbes 20 000 sõudjat, 10 000 jalaväelast ja 5000 ratsaväelast. Kogu see vägi asus teele 533. aasta 22. juunil ning septembris maabuti Aafrika rannikul. 533. aasta sügisel – 534. aasta talvel õnnestus bütsantslastel anda vandaalidele mitmeid hävitavaid hoope. Koos Belisariosega selle sõjakäigu läbi teinud väljapaistev ajaloolane [[Prokopios Caesareast]] teatab näiteks, et vandaalide kaotused olid tohutud.<ref name=":1" /> Belisariose põhjaliku kirjelduse on jätnud [[Prokopios Caesareast|Prokopios]], kes oli omal ajal pikka aega väepealiku sekretär. Prokopiose sõnade järgi oli Belisarios ilus pikk rühikas mees. Tal olid sõbralikud näojooned, meeldivad maneerid ning ta paistis silma karskete elukommetega. Vestlus temaga olevat pakkunud suurt naudingut. Belisarios polnud mitte ainult hea väepealik, vaid ka vapper sõjamees, kes võttis korduvalt lahingutest isiklikult osa ning näitas seejuures üles suurt julgust. Prokopios teatab, et Belisarios võis vajadusel olla äärmuslikult julm, kuid seda mitte kunagi rahulike elanike või vangide suhtes. Hiilgeaegadel kuulus Belisariosele tohutu varandus ning tema autoriteet rahva ja sõjaväe hulgas oli väga kõrge. Justinianus võttis talt kunagi isegi vande, et ta iialgi ei ürita võimu haarata, kuid vaevalt suutis kuulsusrikka väepealiku vanne keisrit täielikult rahustada. Üheks potentsiaalseks ohuks keisri võimule oli kas või Belisariose suurearvuline ihukaitse, kuhu kuulus 5000 ustavat ja oma juhti jumaldavat sõjameest. Belisarios tavatses vahel maksta neile palgalisa omast taskust. Kui aga keegi tema ihukaitsjatest juhtus haigestuma või sai tapluses haavata, siis olevat väepealik teda isiklikult külastanud. Loomulikult suurendas see sõdurite silmis veelgi Belisariose populaarsust.<ref name=":1" /> Üldiselt soodsad hinnangud Belisariose aadressil ei tähenda kaugeltki seda, et ta oleks jätnud kasutamata avanevaid rikastumisvõimalusi. Väidetavalt olevat ta omistanud näiteks suurema osa Itaalias saadud sõjasaagist. Prokopios teatab ka, et muidu nii läbinägelik väepealik oli üllatavalt kergeusklik kõiges selles, mis puudutas tema pereelu. Nii olevat kuulsa väepealiku naine Antonina petnud teda suisa mehe silmade all.<ref name=":1" /> Kui väed jõudsid Aafrikast tagasi, siis tähistati võitu vana Rooma kombe kohaselt hiilgava triumfiga, mille keiser võttis vastu, istudes kuldsel troonil. Hipodroomile oli välja pandud kogu vandaalide pealinnast [[Kartaago]]st kaasa toodud varandus. Selle hulgas tunti ära ka kullast anumad, mis olid kunagi pärast [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]] purustamist viidud keiser [[Titus]]e poolt [[Rooma]] ning sealt 455. aastal vandaalide rüüsteretke ajal röövitud. [[Belisarios]]ele omistati, samuti vastavalt vanale traditsioonile, lähemaks aastaks [[Konsul (Vana-Rooma)|konsuli]] tiitel, mida võidukas väepealik tähistas 535. aasta 1. jaanuaril väljasõiduga sõjavankril, mida vedasid vandaalidest sõjavangid. Seejuures heitis ta rahva sekka tavaliste müntide asemel vandaalide vara.<ref name=":1" /> Ülistades saavutatud võitu vandaalide üle, pidas Justinianus eriti oluliseks ideoloogilist aspekti. Keisri sõnade järgi taastati sõjaga vana õiglane kord. Selle seisukoha toonitamiseks taaskehtestati vanu Rooma seadusi ning kehtestati kolme põlvkonna ulatuses õigus vara tagasisaamisele.<ref name=":1" /> ==== Itaalia kampaania ==== Vandaalide riigi purustamine Põhja-Aafrikas seadis löögi alla ka barbarid Itaalias. Kui [[Theoderich Suur|Theoderich]] 526. aastal [[Ravenna]]s suri, polnud tal meessoost liinis järeltulijaid. Idagootide suurel valitsejal oli vaid üks tütar Amalasunta ning formaalselt läkski võim tema kümneaastasele pojale Atalarichile. Tegelikult valitsev ema üritas igati kasvatada poega rooma traditsioonides, mis aga polnud meeltmööda tema hõimukaaslastele. Tundes suurt ohtu oma positsioonile, pöördus Amalasunta abipalvega Justinianuse poole. Kui hiljem Atalarich suri ja Amalasunta tapeti, siis Justinianus saigi suurepärase formaalse ettekäände kättemaksuks ja Itaaliasse tungimiseks.<ref name=":1" /> 535. aasta suvel jõudis Bütsantsi väikesearvuline, kuid väga hästi välja õpetatud sõjavägi [[Idagootide kuningriik|idagootide]] valdustesse. Läänest toetasid bütsantslasi kullaga ära ostetud [[frangid]]. Hirmunud idagootide valitseja palus rahu ja oli juba nõus troonist loobuma, kui Belisarios pidi kiiruga lahkuma Aafrikasse, kus oli puhkenud sõdurite mäss. Kuid sügisel asusid keisri väed uuesti rünnakule ning novembri keskel vallutasid tormijooksuga [[Napoli]] linna. Mõne aja pärast olid Belisariose sõdurid juba [[Rooma]] all. Linnaelanikud, eriti vana aristokraatia, rõõmustasid avalikult võimaluse üle pääseda barbarite võimu alt. Ning ööl vastu 10. detsembrit 536. aastal jättis gootide garnison linna maha ja praktiliselt samal ajal sisenesid teisest väravast roomlaste (bütsantslased kutsusid ennast jätkuvalt nii) väed. Järgmisel, 537. aastal piirasid barbarite ülekaalukad väed Rooma uuesti sisse. Nad purustasid kõik 14 linna varustavat veejuhet, mis peatas ka vee jõul töötavad veskid. See aga tähendas leiva puudust ja nälga. Kriitilises olukorras andis Belisarios käsu paigutada veskid keset [[Tevere|Tiberi jõge]] parvedele. Selle peale hakkasid piirajad laskma mööda voolu alla palke, et rikkuda veskite rattaid. Kuid Belisarios leidis ka selles olukorras väljapääsu. Parvedest kõrgemale tõmmati massiivne kett, mis peatas pealetungivad palgid. Et vaenlased ei pääseks linna, laoti kõik kanalid ja veetorud kividega täis. Linnaväravatele sepistati perioodiliselt uusi lukke ja võtmeid, välistades nii nende salajast avamist. Lisaks vangistati sissepiiratud linnas inimesi ja süüdistati neid reetmises, ei unustatud ka poliitilisi eesmärke. Nii võeti paljude väljapaistvate kodanike seas kinni paavst [[Silverius]], kellele süüdistuste esitamine oli ilmselt vaid ettekäändeks, sest Justinianusel oli sellele ametikohale teine kandidaat.<ref name=":1" /> Roomat vallutada barbaritel aga ei õnnestunud ning pärast aasta ja üheksa päeva kestnud piiramist olid nad sunnitud taanduma. Omakorda pealetungile asunud Belisariose väed piirasid 539. aasta lõpus sisse [[Ravenna]] ning järgmise aasta kevadel idagootide riigi pealinn langes. Sattunud väljapääsmatusse olukorda, pakkusid goodid Belisariosele võimalust hakata nende valitsejaks, kuid väepealik lükkas selle ettepaneku tagasi. Justinianuse kõrvu ulatunud kuuldus sellest sündmusest oli piisavaks põhjuseks, et äratada temas kahtlusi, ja keiser kutsus oma silmapaistva väejuhi [[Konstantinoopol]]isse tagasi. Seal ei lubatud tal isegi korraldada võidu auks triumfi ja ta saadeti kiiruga teisele rindele sõdima pärslastega. Kuna suurem osa Bütsantsi jõududest oli seotud sõjategevusega Läänes, avanes pärslastele soodne võimalus rünnakuks. Väiksearvulised keisririigi väed piirdusid vaid kindluste kaitsmisega, andes vaenlastele võimaluse sisuliselt takistamatult rüüstata maad. Pärslaste vastu saadetud Belisariosel oli ainult tühine arv sõjamehi postihobustel, kuid tema võitmatu väepealiku kuulsus oli niivõrd suur, et pärslased otsustasid kiiruga taganeda piiride taha. Väljateenitud au asemel sattus Belisarios Konstantinoopolisse naasnuna aga veelgi suuremasse ebasoosingusse ning seda suures osas tänu Theodorale. Nimelt oli Justinianus vahepeal raskelt haigestunud ja keisrinna kartis tõsiselt tema elu pärast. Samal ajal teatas sõjavägi, et kui keiser peaks surema, siis järgmise valitseja valimistes ei lasta õukonnal osaleda. Theodora nägi selle avalduse taga Belisariost ning keiser, kes oli naise mõju all, näitas oma väepealiku suhtes üles jäist külmust. Mõne aja möödudes selgus, et süüdistused olid alusetud, ja Belisariosele anti andeks, kuid mõra kahe mehe suhetes jäi püsima.<ref name=":1" /> 541. aastal sai idagootide valitsejaks andekas ja mehine väejuht Totila. Tal õnnestus koondada allesjäänud jõud ning organiseerida vastupanu väikesearvulistel Bütsantsi vägedele. Juba üsna pea haaras ta sõjalise initsiatiivi täielikult oma kätesse. Ka 545. aastal Itaaliasse saabunud Belisarios ei suutnud olukorda päästa. Keiser ei andnud tema silmis usalduse kaotanud väepealikule kaasa peaaegu üldse raha ega mehi. Vähe sellest, teele asudes pidi Belisarios loobuma isegi oma ihukaitsest. Keisri poolt teadlikult väljapääsmatusse olukorda asetatud vapper väepealik oli sisuliselt võimetu midagi ette võtma. Aktiivse tegevuse asemel pidi ta hoopis varjuma ühte kindlusse. Sealt saatis ta keisrile tulutult anuvaid kirju palvega saata mehi, hobuseid, relvi ja raha. Totila ei jätnud soodsat olukorda kasutamata ning 546. aasta 17. detsembril vallutasid tema väed [[Rooma]].<ref name=":1" /> Rooma kaotusele järgnenud paari aastaga jäi Bütsants praktiliselt ilma kõigist vallutustest Itaalias. Ilmnes, et piisava edu saavutamiseks läheks vaja tunduvalt suuremat sõjaväge, ning Justinianus otsustas saata Itaaliasse uued väed, mille etteotsa sai armeenia päritolu eunuhh [[Narses]]. Tema sõdurid maabusid Apenniini poolsaarel 552. aastal ning sama aasta juunis Totila väed purustati. Idagootide vapra juhi aga tapsid tema enda õukondlased ja Totila verised riided saadeti Konstantinoopolisse. Mõne aja pärast sai lüüa ka Totila järeltulija Teja ning 554. aastal purustati Itaaliasse tunginud suurearvuline [[Frangid|frankide]] ja [[alemannid]]e vägi. Samal ajal õnnestus bütsantslastel vallutada [[vandaalid]]e käest osa Lõuna-Hispaaniast. Sellega oli Justinianuse suur unistus teostunud. Rooma impeerium oli taastatud.<ref name=":1" /> Kuid Justinianuse poolt keisririigiga taasliidetud Itaalia polnud enam ammugi endine. Kunagi õitsvast piirkonnast oli saanud sõdades laostatud maa. Viis korda käest kätte käinud Rooma oli inimtühi ning igal pool ähvardasid rändureid röövlite jõugud. Lisaks nõudsid vallutused Bütsantsilt tohutult rahalisi vahendeid. Samas ei tähendanud Itaalias ja Hispaanias saavutatud võit veel kaugeltki sõdade lõppu. Uueks ohuks keisririigile kujunesid barbarite-slaavlaste rünnakud põhjast, mille käigus neil õnnestus 559. aastal jõuda Konstantinoopoli müürideni välja. Linnas polnud praktiliselt üldse vägesid ning Justinianus saatis müüridele kõik, kes vähegi olid võimelised kandma relva. See keisri meeleheitlik otsus puudutas näiteks ka palee valvet ja senaatoreid. Isegi hipodroomi hobused mobiliseeriti ratsaväkke. Nüüd tuli keisrile meelde juba 549. aastal erru saadetud Belisarios, kelle ta määras vastupanu korraldama. Ka seekord sai Belisarios oma ülesandega hiilgavalt hakkama ning suurte jõupingutustega õnnestus barbarite rünnak lõpuks ikkagi tagasi lüüa.<ref name=":1" /> ==== Maksupoliitika ==== Justinianuse agressiivne välispoliitika nõudis väga palju raha, millest oluline osa kulus valdavalt barbaritest koosneva palgasõdurite armee ülalpidamiseks. Kuid isegi nii rikkal riigil, nagu seda oli Justinianuse-aegne Bütsants, ei jätkunud raha kõigeks. Nii pöörduti jälle vana äraproovitud vahendi poole ning riigis hakati järsult makse tõstma. Seejuures osutus keiser raha hankimise valdkonnas niisama leidlikuks kui diplomaatia vallas. Riigis taastati ametite müük, vähendati müntide kaalu, kehtestati riiklikud monopolid. Viimaste seas kujunes üheks tulusamaks monopol siidile. Kaks munka olid eluga riskides toonud tühjaks uuristatud keppides salaja [[Hiina ajalugu|Hiinast]] Bütsantsi [[Siidikedrik|siidiussid]], pannes nii aluse kohalikule siiditootmisele, millest kujunes väga tulus riigikassa täitmise allikas. Loomulikult tõi maksude järsk tõstmine enesega kaasa rahulolematuse kasvu. Lisaks ei suutnud osa vanast aristokraatiast kuidagi leppida keisri madala päritoluga, nad pidasid keisrit tõusikuks ja kõiki tema kulutusi tõusiku saamahimuks. === Rahulolematus ja Belisarios === Rahulolematuse harjal sündiski järjekordne idee keiser tappa. Tegelikult saatsid seesugused plaanid Justinianust kogu valitsemisaja jooksul. Näiteks 562. aastal kavandasid vandeseltslased tappa keiser audientsi ajal, kuid üks vandeseltslane reetis salaplaani ning kui tapja sisenes paleesse, pussnuga riiete all peidus, siis ta vangistati. Temal õnnestus küll end sellesama pussnoaga tappa, kuid teised vandenõulased tunnistasid piinamiste käigus, et said tegutsemiseks juhtnööre Belisarioselt. Nii sattus kunagine keisri soosik ja rohkete võitude sepitseja järjekordselt laimu ohvriks.<ref name=":1" /> Belisariose järjekordne süüdistamine lõppes tema jaoks vägagi kurvalt. 562. aastal konfiskeeriti peaaegu kogu tema hiiglaslik varandus ning kunagine keisri soosik saadeti Konstantinoopolist välja. Võimuahne keiser ei suutnud lihtsalt uskuda, et kellelgi teisel need ambitsioonid puuduvad. Andeks anti Belisariosele alles kahe aasta pärast ning tagasi sai ta vaid poole oma kunagisest varandusest. Kuid legendi järgi oli kunagise suure väepealiku lõpp veelgi traagilisem. Väidetavalt andis Justinianus käsu võtta Belisarioselt nägemine ning keisrile loendamatuid võite ja kuulsust toonud mees veetis viimased eluaastad pimeda kerjusena almust paludes. See lugu illustreerib järjekordselt tänulikkuse puudumist ajaloos. Kas see ka tõele vastab, pole täpselt teada, kuid Belisarios suri 565. aasta 13. märtsil tõesti praktiliselt kõigi poolt unustatuna.<ref name=":1" /> === Justinianuse toetajad ja nõuandjad === ==== Johannes Kapadookiast ==== Rääkides keiser Justinianus I Suure lähikondlastest, mainitakse tavaliselt väljapaistvate väepealike [[Belisarios]]e ja [[Narses]]e kõrval veel ka [[Johannes Kapadookiast|Johannest Kapadookiast]]. Tema käes olid pikemat aega riigi rahandusasjad. Johannesele kui inimesele antakse reeglina hävitav hinnang. [[Prokopios Caesareast|Prokopios]] kirjutab näiteks, et koolis suutis ta kuidagimoodi ära õppida vaid kirjade kirjutamise, kuid ikkagi polevat ta sellegagi hiljem hakkama saanud. Samas ületas ta aga kõiki seda sorti tarkuse poolest, mida võiks pidada pigem kavaluseks. Johannes polevat tundnud mingit häbi ning oma tegudes ei mõelnud ta kunagi Jumalale ja ta ajas kokku hiiglasliku varanduse. Prokopios teatab: "Enne lõunat Johannes röövis teiste vara ja pärast lõunat andus joomisele ning liiderdamisele. Kokku hoidis ta vaid teiste arvelt, ise aga raiskas nii palju kui jaksas." Üldiselt polevat keegi teda sallinud ning tema vastu oli ka Theodora. Lõpuks Theodoral õnnestuski provotseerida Johannest esinema keisrivastaste sõnavõttudega, mis ajasid Justinianuse vihale, ning keiser andis käsu oma "rahandusminister" vangistada ja pügada mungaks. Ka selle loo kohta läks hiljem liikvele legend. Nimelt olevat Johannesele kunagi ennustatud, et ta saab tulevikus kandma augustuse rüüd, mis pidi tähendama, et temast saab valitseja. Kui Johannesest sai keisri käsul munk, siis anti talle ühe endise munga riided. Hiljem selgus, et selle munga nimi oli Augustus. Nii läkski ammune ennustus täide.<ref name=":1" /> ==== Keisrinna Theodora ==== Kuid kõige olulisemaks inimeseks Justinianuse kõrval oli tema abikaasa [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodora]], kes 22 aasta jooksul osales sisuliselt koos keisriga riigi juhtimises. Justinianusest ja Theodorast kirjutab palju huvitavat ka Prokopios. Seda eriti pärast Justinianuse ja tema enese surma ilmunud salaajaloos "Anekdota" ("Sala-ajalugu"). Kõige pealt kirjeldab Prokopios tundmusi, mis teda valdasid raamatu kirjutamise ajal. Ta olevat tükk aega lükanud oma kavatsust edasi, kui aga töö kallale asus, siis kirjutades värises hirmust. Selleks oli tal ka veenvaid põhjusi. Vanast aristokraadisuguvõsast pärit Prokopios mustas oma salaajaloos keisrit ja keisrinnat nii kuidas jaksas, ning võib kindlalt oletada, milliste tagajärgedega oleks lõppenud kirjatöö ilmsikstulek. Kuid ise põhjendas ta oma hirmu soovimatusega tulevastele põlvedele türannide tegudest teada anda, sest inimestele on omane pahesid matkida. Justinianust aga nimetab ta üheks koletuslikumaks keisriks, kes eales valitsenud on. Iseloomustades Justinianust kõige negatiivsemast küljest, vihjas Prokopios Justinianuse ema kunagi öeldud sõnadele, et lapse olevat talle sigitanud mehe kuju võtnud deemon. Nii polevat ka mingi ime, pajatab Prokopios, et keegi olevat pealt näinud, kuidas keiser tõusis troonilt ning järsku ta pea kadus – Justinianus aga jätkas ilma peata rahulikult kõndimist. Prokopios küll täpsustab, et ta pole seda oma silmaga näinud, kuid annab edasi seda, mida paljud olevat näinud.<ref name=":1" /> Prokopios pole palju leebem ka keisrinna suhtes. Theodora oli graatsiline, lühikest kasvu, heleda näonahaga, kuid tema peamiseks tunnusmärgiks oli hirmuäratav pilk. Kuigi Prokopios teatab, et keisrinna amoraalse käitumise kirjeldamiseks ei jätkuks isegi tervest sajandist, asub ta siiski üsna põhjalikult asja kallale, keskendudes peamiselt Theodora abielueelsetele tegudele. Tõsi küll, pärast Justinianusega abiellumist olevat temast saanud hoopis teine inimene, sellest perioodist ei leiduvat enam ühtegi seika, mis viitaks keisrinna kergemeelsusele. Vastupidi, on palju näiteid, kus Theodora on isiklikult aidanud täbarasse olukorda sattunud naisi. Tema algatusel ilmusid seadused, mis otseselt kaitsesid naiste õigusi. Need puudutasid pärimis- ja lahutamiskorda ning nägid ette karistusi meestele-võrgutajatele. Neist viimased olid näiteks võrdsustatud kurjategijatega. Keisrinna korraldusel suleti lõbumajad ja nende pidajad saadeti linnast välja. Endistel lõbunaistel aga lubati elada erilises "paranduslikus ja patukahetsuslikus" kloostris.<ref name=":1" /> Tänu Prokopiosele on meilgi üsna põhjalik ülevaade Justinianuse-aegse Konstantinoopoli elust. Tolleaegsete linlaste mured sarnanesid paljuski tänapäevaste linlaste omadega. Nii oli linna üheks suurimaks probleemiks kuritegevus. Inimesed ei julgenud pimedas väljuda tänavatele, ja kui pidid seda olude sunnil tegema, siis näiteks asendasid oma kuldehted vasest valmistatud koopiatega. Et mitte ahvatleda röövleid, loobuti ka luksuslikest riietest. Võimud aga polevat pööranud kujunenud olukorrale mingit tähelepanu. Ülevaate kuritegevusest lõpetab Prokopios talle omase tõdemusega: "Röövimised linnatänavatel olid, võrreldes keisripoolse röövimisega, tühi-tähi."<ref name=":1" /> Theodora suri pärast pikka ja piinarikast haigust 548. aasta 28. juunil arvatavasti rinnavähki. Justinianusele oli see ränk hoop, mida ta elas väga raskelt üle. Pidas ju ta oma naist sõna otseses mõttes "Jumala kingituseks", mida keisrinna nimi kreeka keeles ka tähendab.<ref name=":1" /> Justinianusel ja Theodoral ühiseid lapsi polnud, kuid keisrinnal oli varasemast ajast tütar.<ref name=":1" /> Theodora oli küll keisrile ühe lapse sünnitanud, kuid paraku surnult. === Kirik ja usund === Usuküsimustes jätkas Justinianus üldiselt oma eelkäija [[Justinus I|Justinuse]] suunda, piirates igati teisitimõtlemist. Juba valitsemise algul, 529. aastal andis keiser korralduse keelata teisitimõtlejate võtmise riigiteenistusse. Ta väitis, et on õiglane jätta maisetest hüvedest ilma need, kes valesti kummardavad Jumalat. Veel resoluutsem aga oli keiser paganate suhtes, kutsudes üles nad maa pealt minema pühkima. 529. aastal käskis Justinianus sulgeda [[Ateena akadeemia]], viimase õppeasutuse, kus [[uusplatonism]]i vaimus õpetati antiikset maailmakäsitlust. Mõnikord on ajaloolased seda sündmust pidanud isegi antiigi ajajärgu sümboolseks lõpuks. Ainsaks vooluks kristluses, mida keiser eriti taga ei kiusanud, oli [[Monofüsitism|monofüsiitlus]], kuigi see oli juba 451. aastal [[Kalchedoni kirikukogu]]l hukka mõistetud. Võib-olla seletub keisri suhtumine Theodora väidetava kaldumisega monofüsiitlusse. Samas võisid selle taga olla ka kained poliitilised kaalutlused, kuna monofüsiitlusel oli palju järgijaid ning nende avalik tagakiusamine võinuks kaasa tuua soovimatuid tagajärgi.<ref name=":1" /> Usuteemalised arutelud pakkusid Justinianusele suurt huvi juba noorest east alates. Valitsemisaja lõpuks sai neist aga tema peamine meelelahutus, Selle valdkonna küsimustesse suhtus ta suure tõsidusega. Näiteks kord olevat Justinianusele soovitatud kasutada võitluses Pärsia valitsejaga kuulsa maagi ja nõia teeneid. Keiser aga vastanud: "Kuidas mina, Justinianus, kristlik valitseja, hakkan võidutsema deemonite abil?"<ref name=":1" /> Pidades ennast ühtse Rooma riigi keisriks ja kõrgeimaks võimukandjaks, käsitles Justinianus Ida ja Lääne kirikut ühtsena. Kuna Roomast oli saanud taas keisririigi linn, puudus Justinianusel vajadus Konstantinoopoli patriarhi ja Rooma paavsti vastandada. Pigem pidas ta paavsti patriarhist kõrgemaks. Selleks polnud keisril ka mingeid takistusi – pani ta ju paavste ametisse vastavalt oma tahtele.<ref name=":1" /> Justinianuse viimased valitsemisaastad möödusid peamiselt teoloogilistes vaidlustes, kusjuures tema vestluspartneriteks olid nii väljapaistvad kirikuisad kui tavalised mungad. Riigiasjad keisrit enam ei huvitanud. On isegi öeldud, et tema hing oli juba taevas.<ref name=":1" /> == Nika ülestõus == Keisri poolt kavandatavad ulatuslikud sõjalised ettevõtmised nõudsid hiiglaslikke rahalisi vahendeid. Nende hankimiseks kasutati vana, äraproovitud viisi – maksude tõstmist. See aga tekitas omakorda rahulolematust ning põhjustas mitmeid väljaastumisi keisri vastu. Neist kõige laiahaardelisemaks kujunes Nika ülestõus', mida peetakse üldse Konstantinoopoli ajaloo suurimaks ülestõusuks, mille tulemusena hävis pea pool linnast ning hukkus kümneid tuhandeid inimesi. Kreekakeelne sõna ''nika'' (võida!) oli hipodroomi võitlushüüdeks ning rahutused saidki alguse hipodroomilt.<ref name=":1" /> Keiser Justinianus Suure kohta pole kirjutatud ühtegi teost, kus poleks juttu Nika ülestõusust. Ülestõusu mahasurumise käigus üles näidatud julmus on aga üheks peamiseks põhjuseks, miks Justinianus on läinud ajalukku kõigele lisaks ka timukana.<ref name=":1" /> Nika ülestõusu põhjustena on toodud välja väga erinevaid lähtepunkte. Kaasaegsed on seda seletanud isegi Saatana kätetööna, kes saatis rahvast hullutama kurjad deemonid. Niisiis sai ülestõus alguse hipodroomil, 532. aasta jaanuaris. Keisri poole pöördus kaebusega Roheliste partei esindaja, väljendades selle värvi toetuspartei rahulolematust Siniste tegevusega. Sinised olid aga õukonna ja eriti keisrinna lemmikuteks. Kuid keiser ei edastanud oma spetsiaalse ametniku kaudu õigust kummalegi poolele. Arusaadavalt ei tahtnud Justinianus, kes asetas ennast jumalikule tasandile, anda oma tegutsemisvabadust ahistada võivaid siduvaid lubadusi. Pealegi oli ta ülepea huvitatud hoopiski sellest, et vähendada toetusparteide aktiivsust või vähemalt lõpetada nendevahelised verised kokkupõrked. Saamata soovitud tulemust, lahkusid Rohelised vaatemängult, solvates selle väljakutsuva sammuga keisrit isiklikult. Pärast hipodroomil toimunut puhkesid linnas juba tõsised käsikähmlused. Selle peale andis linna prefekt käsu selgitada välja aktiivsemad märatsejad ja nad vangistada. Selliseid inimesi, keda süüdistati otseselt tapmistes, oli seitse ja nad võeti kinni. Neist neljal otsustati pea maha raiuda ja kolm üles puua. Seejuures oli surmamääratute seas mõlema toetuspartei esindajaid. Kuid esimeste karistuste elluviimisel murdus [[võllas]] ja neljast surmamõistetust kaks pääsesid. Üritati uuesti, ent seegi katse lõppes samasuguse ebaõnnestumisega. Hukkamise juures viibiv rahvas nägi selles jumalikku märki ning nõudis mässajatele andestust. Kui 13. jaanuaril olid hipodroomil uued pidustused, siis areenil toimunu ei köitnud enam kedagi. Selle asemel hakati nõudma hoopis armu nendele, kellele jumal oli juba armu andnud. Keiser aga keeldus sellele nõudmisele vastamast. Seepeale kostsid vaenujalal olnud toetusparteide liikmete seast hõiked ühinemiseks ning üsna pea liitusid endised vihavaenlased ühtseks keisrivastaseks jõuks. Hipodroomilt lahkudes purustati nüüd juba kõike, mis tee peale ette jäi. Üldises segaduses vajusid üsna pea unustuse kaks surmamõistetut, kelle pärast kirjeldatud sündmused üldse algasid. Nende vabastamist mindi prefekti residentsi juurde nõudma alles õhtul. Ning kui prefektilt ei tulnud mingit vastust, pandi ta residents põlema. Samal ajal jätkusid vägivallatsemised, tapmised ja süütamised ka linna teistes paikades.<ref name=":1" /> Järgmisel päeval, 14. jaanuaril kuulutas keiser välja uued mängud. Tagantjärele on raske öelda, millistest kaalutlustest ta lähtus, võttes vastu sellise ootamatu otsuse. Ei saa ju oletada, et Justinianus ei pööranud eelmisel päeval toimunud rahutustele mingit tähelepanu. Selleks olid nad liiga ulatuslikud ja ohvriterohked. Pigem lootis ta uute mängudega juhtida rahva tähelepanu mujale. Kuid mängude vaatamise asemel pani juba metsistunud rahvamass hipodroomi põlema. Nüüd oli keiser tõeliselt mures ja soostus saatma erru kõige vihatumad ametnikud. Sündmuste käik aga oli selleks ajaks juba täielikult kontrolli alt väljunud ning miski ei suutnud enam märatsevaid jõuke vaigistada. Juba kostsid üleskutsed: "Tahame teist valitsejat roomlastele!" Järgmise sammuna üritas keiser saada olukorda kontrolli alla sõjaväe abil, kuid tulemuseks oli vaid katustelt sõdurite pihta suunatud kivirahe. Selleks ajaks kujutas Konstantinoopol enesest juba leegitsevais varemeis linna, mille tänavatel võis igal pool näha arvukalt laipu.<ref name=":1" /> Pühapäeval, 18. jaanuaril ei jäänud Justinianusel teist teed, kui ilmuda pühakiri käes hipodroomile ning paluda rahutused lõpetada. Keiser tunnistas oma süüd, et ei kuulanud kohe rahva nõuandeid, ning lubas jätta rahutustes osalenud karistamata. Mõned kogunenutest olid nõus keisrit uskuma, kuid enamus skandeeris, et ta vannet andes luiskab. Üsna pea kostsid jälle ka hüüded, millega nõuti uut keisrit. Nii oli Justinianus sunnitud lahkuma tühjade kätega ning anarhia linnas jätkus.<ref name=":1" /> Hipodroomil hõiguti juba ka uue keisri nime. Selleks oli omaaegse valitseja [[Anastasius I (keiser)|Anastasios I]] sugulane Ipatius, kelle maja piiras peagi suur juubeldav rahvahulk. Ning vaatamata Ipatiuse palvetele ja ta naise pisaratele otsustati rahva lemmik sisuliselt vägisi kroonida. Selleks ajaks olid ülestõusnute poolele asunud ka juba mõned senaatorid ja kõlasid üleskutsed vallutada keisripalee. Olukord muutus Justinianuse jaoks kriitiliseks. Paistis, et tema võimu- ja elupäevad on loetud.<ref name=":1" /> Samal ajal, kui ülestõusnud arutasid eelseisvaid tegutsemisplaane, toimus palees nõupidamine. Peamiseks küsimuseks oli tegutsemisvariantide valik: kas jääda pealinna või põgeneda. Ning selles eriti pingelises olukorras säilitas kõige suurema otsustuskindluse keisrinna Theodora. Ta oli kategooriliselt vastu ettepanekule jätta Konstantinoopol maha. Theodora arvates oli põgenemine sedavõrd vääritu tegu, millist keiser lihtsalt ei saa enesele lubada.<ref name=":1" /> Theodora sõnavõttu peavad ajaloolased toimunud faktiks. Ta olevat keisrile öelnud: "Jää paigale ja võitle! Keiserlik purpur on kõige kaunim surirüü.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Imeline Ajalugu 9/2021. Justinianuse katk|aasta=2021|koht=Tallinn}}</ref>" Igatahes olevat just tema suutnud ägeda vaidluse käigus kallutada Justinianust otsustama kohalejäämise kasuks. Sellega olid Justinianuse kõhklused lõpetatud ja ta hakkas energiliselt tegutsema. Kõigepealt jagati õukondliku Sinise partei juhtidele raha, lüües nii ülestõusnute ridadesse kiilu. Järgmise sammuna saadeti keisrile ustavaks jäänud väed ründama hipodroomile kogunenud rahvast. See keisri käsk pani alguse tõelistele tapatalgutele linnas. Bütsantsi autorite väitel sai karistusoperatsioonide käigus surma 35 000 inimest, suuremalt jaolt mehed. Kui arvestada, et tolleaegse Konstantinoopoli elanikkonna suuruseks on pakutud 375 000 inimest, siis moodustas hukkunute arv küllaltki suure osa. Vahepeal uueks keisriks kuulutatud Ipatius ja tema vend hukati. Väidetavalt teenisid nad nii ränga karistuse Theodora pealekäimisel. Sellega oli ülestõus, mis jäi veel paljudeks aastateks linlaste mällu, lõplikult maha surutud. Mõne aja möödudes ennistati ametitesse ka need, kellest keiser oli vahepeal sunnitud loobuma. Toimus see ilma igasuguse vastupanuta.<ref name=":1" /> === Teised rahutused === Pärast Nika ülestõusu mahasurumist valitses riigi siserindel suhteliselt pikka aega rahu. Vaid Justinianuse valitsemisaja lõpupoole ilmnes taas rahulolematuse märke. Näiteks 556. aastal, kui toimusid [[Konstantinoopol]]i asutamist tähistavad pidustused, nõudis rahvas hipodroomil häälekalt heaolu linnale, keiser aga jäi sootuks mainimata. Justinianuses tekitas erilist viha, et see kõik toimus Pärsia saadiku juuresolekul. Sellise demonstratiivse lugupidamatuse tulemuseks oli paljude kohalviibijate vangistamine ja järgnev hukkamine. Veelgi tõsisemad rahutused puhkesid 560. aasta septembris, kui levisid jutud, et haigestunud keiser on surnud, ning linnas algasid röövimised ja süütamised. Olukord muutus niivõrd kriitiliseks, et linnavõimud olid sunnitud paigutama nähtavatele kohtadele teateid keisri tervislikust seisust ja korraldama rahva meeleolu muutmiseks suure ilutulestiku, mis suutiski rahva maha rahustada.<ref name=":1" /> == "Corpus iuris civilis" == Justinianuse suureks teeneks kujunes Rooma õiguse kodifitseerimine. Justinianus I tahtis, et Ida-Rooma õigussüsteem oleks sama hea või parem kui Lääne-Rooma õigussüsteem. Lääne-Roomas kirjutati 455 eKr [[kaheteistkümne tahvli seadused]], mis olid ühed esimesed üleskirjutatud õigused. Lääne-Rooma õigussüsteem inspireeris Justinianust koostama Ida-Roomale vastava õigussüsteemi, milleks sai "[[Corpus iuris civilis]]". Selle koostamisel lootis ta taastada rahva huvi õigusest arusaamise vastu. Lisaks asutas Justinianus I uusi õigusakadeemiaid, kus "Corpus iuris civilist" õpetati, ning rõhutas sealse õpetuse kvaliteedi tähtsust. "Corpus iuris civilis" oli kirjutatud [[ladina keel]]es, kuigi põhiline suhtluskeel oli Ida-Roomas kreeka keel. Keelebarjäär raskendas kohalike arusaamist uuest õigussüsteemist ning oli põhiline põhjus, miks rahval ei tekkinud huvi õigusest arusaamise vastu.  Uue õiguse loomiseks andis keiser käsu moodustada kümneliikmeline komisjon. 529. aasta 7. aprilliks oli mahukas, 12 raamatust koosnev seadustekogu, mis hiljem sai pealkirja "Corpus iuris civilis", valmis ja saadetud kõikidesse riigi piirkondadesse ning jõustus alates 16. aprillist. Kui Theodosiuse koodeksis olid usuküsimused paigutatud viimasesse köitesse, siis nüüd olid nad esimesel kohal. Ristiusust oli selleks ajaks saanud Bütsantsi õigussüsteemi alus.<ref name=":1" /> Keisri suur huvi riigi seadusandliku baasi korrastamise vastu ei tähendanud samas seda, et seadused kehtiksid ka tema kohta isiklikult. Justinianus oli veendunud, et tema isik asub seadustest kõrgemal. Ta võttis enesele ka seaduste lõpliku tõlgendaja rolli. Nii olevat ta teatanud, et kui mõni küsimus jääb lahendamata, siis kantagu talle ette ja ta annab õige vastuse. Kunagine seadusandlik organ senat oli Justinianuse ajal muutunud täielikuks võimu ripatsiks, kelle ülesandeks jäi vaid keisri seaduste ja otsuste kinnitamine. 541. aastal lõpetati ka iga-aastased konsulite määramised ja nendega kaasnenud kulukad mängud, mis aga ei takistanud keisril ennast nimetamast eluaegseks konsuliks.<ref name=":1" /> == Justinianuse katk == [[Fail:Plaguet03.jpg|pisi|Püha Sebastian palub Jeesuselt Justinianuse katku nakatunud hauakaevaja elu eest (Josse Lieferinxe, u 1497–1499)]] 540. aastal hakkas levima Bütsantsi keisri järgi nimetuse saanud [[Justinianuse katk]]. See kujunes kiiresti esimeseks pandeemiaks ning kestis 750. aastateni, mille jooksul toimus 18 suuremat katkulainet. Konkreetne Justinianuse katk kestis 541.–549. aastani. Ajaloolaste hinnangul suri Vahemere maades kuni neli miljonit inimest enne kui katk 549. aastal hääbus. Kogu keisririigis arvatakse surnute arvuks 7 miljonit. Hukkus iga neljas Justinianuse 27 miljonist alamast. [[Konstantinoopol]]is suri [[katk]]u üle 230 000 inimese (40–45% elanikkonnast), [[Antakya]]s ja [[Aleksandria]]s ligikaudu 25% elanikkonnast ja vähemalt kaks miljonit mujal Bütsantsi impeeriumis, s.o ligikaudu 25% elanikkonnast.<ref name=":2" /> Teadlaste hinnangu suri esimese pandeemia käigus katku kokku umbes 25 miljonit inimest. Samas hindavad osad ajaloolased katkuohvrite arvuks 10–12 miljonit.<ref name=":2" /> === Leviku algus === 541. aastaks oli keiser vallutanud suurem osa kunagisest Lääne-Roomast ning väljastpoolt tundus riik tugevam kui kunagi varem. Kuid 540. aastal jõudsid [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptusse]] [[Pelusion]]i sadamalinna Aasiast laevad. Linnast veeti üle kogu impeeriumi laiali riiet ja nisu. Laevade lastis peitusid aga rotid, kes kandsid oma karvades Aasiast pärit katku nakatunud kirpe. Kuigi toona arvati haigust pärinevat Aafrikast, on teadlased kindlad, et see sai alguse pigem Indiast. 540. aastal hakkas linna katk levima ning inimesed haigestusid, jäid palavikku, sonisid. "Mõnel tulid kehale mustad, umbes oasuurused paised. Nood ei elanud päevagi üle. Paljud oksendasid ka verd ilma nähtava põhjuseta," kirjeldas ajaloolane Prokopius. Haiguse põhjuste mõistmisele ei aidanud kaasa seegi, et katkust tabatud näisid olevat deemonitest vaevatud: nad rääkisid segaselt ning paljud neist viskusid merre, et oma põletavat nahka jahutada. Säärane tavatu käitumine pani preestreid neist vaime välja ajama. Haigus võis areneda niivõrd kiiresti, et nii mõnigi nakatunu kukkus kohe kokku ja suri kohapeal. Seetõttu hakkasid inimesed rõivastele oma nimesid õmblema. Kui nad surnuna leiti, olid nad vähemasti tuvastatavad.<ref name=":2" /> Hinnatud kaupa veeti aga tuntud sadamalinnast laiali ning sellega koos hakkas levima ka katk. "See levis igale poole, igasse maailma otsa," ütleb Prokopius. Esmalt jõudis katk 541. aastal [[Aleksandria]]sse ja [[Gaza]]sse. Juba 542. aastal jõudis haigus impeeriumi südamesse, [[Konstantinoopol]]isse ja ka [[Jeruusalemm]]a ja [[Antakya|Antiookiasse]]. 543. aastal tabas katk ka [[Rooma]]t, [[Kartaago]]t ning jõudis ka frankide aladele ja koguni Iirimaale. Poeet Corippus kirjutas katkust Kartaagos: "Surm oli nii domineeriv, et inimesed muutusid selle suhtes emotsionaalselt külmaks ega nutnud enam surnud lähedaste pärast." Pärast esimest katkupuhangut oli Rooma jäänud vaid mõni tuhat elanikku. Süüria preester Efesose Johannes oli katku leviku ajal impeeriumis ringreisil. Vapustatud vaimulik nägi katkunuhtlust oma silmadega ning kirjutas: "Neis piirkondades nägime hävinud ja vaevatud külasid. Maapinnal vedelesid surnukehad, ilma et keegi oleks neid maha matnud." Preester lisas, et mujal kaevati päev otsa haudu. Lehmad ja kitsed jooksid vabalt ringi, kuna nende omanikud olid surnud. Katk tõi kaasa põllumajanduse allakäigu. "Kõigis piirkonnis, kust me läbi läksime, laiusid viljakad põllud valge kõrguva nisuga, kuid nisu koristamas polnud kedagi," märkis Johannes.<ref name=":2" /> === Katk Konstantinoopolis === Konstantinoopolis levis katk nagu tulekahju. Tihedasti rahvastatud ligi poole miljoni elanikuga linn oli toona maailma suurim. Ajaloolase Prokopiose sõnul tuli haigusele lõivu maksta 5000 – 10 000 surnuga päevas. Laibad kuhjusid pealinna tänavaile, sest hauakaevajad ei jõudnud kõiki maha matta. "Tol ajal möllas katk, mis oleks kogu inimkonna peaaegu hävitanud," kirjutas Prokopios. Isegi oma palees Konstantinoopolis ei suutnud Justinianus ja tema naine Theodora vältida surma lehka, kuna suvel hakkasid tuhanded laibad roiskuma. Keiser andis loa saata surnud viimsele teekonnale ilma kristlike matusteta. Selle asemel visati laibad [[Bosporus|Bosporuse väina]] või viidi teisele poole väina [[Sycae]] eeslinna. "Hauakaevajad ronisid Sycae kindluse tornidesse ja täitsid need laipadega. Selle tagajärjel voogas lehk üle linna ning häiris elanikke," kirjutas ajaloolane Prokopios. Laibad lagunesid nii kiiresti, et hauakaevajad pidid laibad kottidesse õmblema, kuna muidu pudenesid surnukehad koost enne, kui need kanderaamidele jõuti asetada. Peagi selgus veel, et terves linnas polnud piisavalt kanderaame, nii et keiser laskis linna puuseppadel neid 600 tükki juurde teha.<ref name=":2" /> Justinianus polnud võitluses katkuga kuigi edukas, mis tekitas rahvas rahulolematust. Prokopios kirjeldas oma kirjutises "Anekdota" Justinianust ahne ja õelana. Kuna katk võttis järjest enam võimust, süvenes ka keisrivastane kriitika. Katk tabas rängalt ka ülemklassi. Nad kaebasid "skandaalse kasumi" pärast, kuna linna hauakaevajad nõudsid palga kahekordistamist, enne kui lasid töömeestel roiskuvad laibad ära viia. Tööjõupuudus tõstis palgad lakke ning isegi pesupesemine muutus kolm korda kallimaks. Ei läinud kaua, kui elav kauplemine turul lõppes ja puhkes näljahäda. Eriti karmilt tabas nälg linnainimesi, sest nakkusehirmus talupojad ei tulnud enam linna kaupa müüma. Justinianus keelustas hindade üleskruvimise, kuid toidunappus sundis inimesi leiva eest maksma kasvõi viimase varaga.<ref name=":2" /> Keisrile tähendas kriis maksutulude vähenemist. Väärismetallide säästmiseks oli keiser sunnitud vähendama riigi müntide kulla-, hõbeda- ja vasesisaldust. Need tehti nüüd väiksemad või valmistati sootuks rauast ja tinast. Arheoloogilised leiud osutavad näiteks sellele, et vaskmünte hakati katkupuhangu ajal vermima 23 protsenti kergemana, kui need olid olnud enne katkuaega. Justinianusel ei olnud valikut: ta lasi taas makse kergitada, mis aga vähendas tema populaarsust veelgi. Üks vastuolulisemaid samme oli see, et ta nõudis talupoegadelt mitte ainult nende endi, vaid ka surnud naabrite maksude tasumist.<ref name=":2" /> Lisaks tekitas katk religioosse paanika, sest inimesed ei suutnud mõista massilist suremist. Rahvas tungles kirikusse, et paluda jumalalt armu.<ref name=":2" /> === Keisri nakatumine === Et epideemia mõjutas kõiki ühiskonnakihte, ilmnes lõplikult 542. aastal, kui haigestus isegi keiser Justinianus. Sellal kui keiser kõikus elu ja surma vahel, võttis võimu üle Theodora. See polnud elanikele sugugi meeltmööda. Keisrinna ei lasknud ennast heidutada. Pääsenud ligi riigi varakambrile, lasi ta ehitada muu hulgas katkuhaiglaid ja orbudekodusid lastele, kellelt katk oli röövinud vanemad. Theodora heateod ei leevendanud rahulolematust tema suhtes. Kuigi keiser oli osa võimu ametlikult oma naisele andnud, kartis Theodora vandenõu. Keisripaar oli lastetu ja Theodora värvikas minevik nõrgestas tema autoriteeti. Kogu epideemia vältel jäi Theodora pealinna, kindlustades seal, et keisri eest hoolitseksid parimad arstid. Konstantinoopolis sai ta ka kõigil rivaalidel silma peal hoida. Suurima vastasena nägi keisrinna väejuht Belisariust. Kuna populaarsuse tõttu teda vangistada ega hukata ei saanud, saadeti ta jälle erru, nii nagu varem ja hiljemgi temaga tehti.<ref name=":2" /> Kõrvaldanud väejuhi teelt, jätkas keisrinna valitsemist. 543. aastal Justinianus I paranes ning suutis juhtimise taas üle võtta.<ref name=":2" /> === Katku mõju === Pärast katku sissetungi oli riik peaaegu välja surnud. Ainuüksi Konstantinoopolis suri kuni 40 protsenti elanikest ning kogu impeeriumis hukkusid pandeemia esimesel aastal miljonid.<ref name=":2" /> Katk hõrendas ka Justinianuse sõdurite ridu. Piirikindlused, mis asusid vastu rivaalitseva Pärsia riigi piiri, olid pooleldi mehitamata. Pärsia valitseja Husrav I ei viivitanud nõrkuse ärakasutamisega. Pärslased taandusid vaid seetõttu, et keiser oli Belisariuse tagasi teenistusse võtnud ning sissetungijat pagesid hirmust väejuhi ees.<ref name=":2" /> [[540. aastad|540]]. aastate keskpaigaks olid kõige hullemad katkupuhangud Bütsantsi riigis lõppenud. Küllap olid paljud ellujäänud immuunseks muutunud. Kuna inimesi oli vähem, levis ka haigus vähem.<ref name=":2" /> Pandeemiast jäi maha nõrgestatud riik. 548. aastal suri keisrinna Theodora ning Justinianusele käis valitsemine üle jõu. Peagi langesid vallutatud piirkonnad Hispaanias ja Itaalias tagasi gootidele. Lisaks mässasid ja rüüstasid samal ajal Bütsantsi väejuhid. 554. aastal võideti kaotatud alad siiski tagasi ning 555. aastal saavutas Bütsants oma suurima ulatuse. Justinianus oli 28 aastaga suurendanud riiki enam kui 45 protsendi võrra. Kuid see hetk tähistas bütsantslaste õitseaja lõppu. 556. aastal naasid katk ja välisvaenlased. 558. aastal ründas epideemia taas Konstantinoopolit, mis läks taas maksma palju elusid ja maksutulu. Keiser otsustas alandada seetõttu sõdurite palka, mis aga pani viimased mässama.<ref name=":2" /> 559. aastal jõudsid pealinna müüride alla erilise vastupanuta bulgaarlased, kes suudeti tagasi lüüa vaid tänu Belisaruiuse kavalusele. Väejuht kutsuti taas tagasi teenistusse. Kuna inimesi katkust räsitud linnas polnud palju. Pandi lihtrahvale sõdurirüü selga ning see tekitas bulgaarlastes hirmu ning nad taandusid.<ref name=":2" /> Bulgaaria sõdalased jõudsid 559. aastal erilist vastupanu kohtamata peaaegu takistamatult Konstantinoopoli väravateni. Justinianus keelitas Belisariost taas pealinna päästma. 60-aastane Belisarius suri 565. aastal, kurnatuna paljudest lahinguväljal kulutatud aastatest. Mõne kuu pärast suri ka 83-aastane keiser ning frangid hõivasid Bütsantsile kuulunud Gallia osa ja langobardid vallutasid 568. aastal kogu Itaalia. Enamik Belisariuse vallutustest läks kaotsi. Bütsantsi kontroll suurte Euroopa osade üle oli murtud.<ref name=":2" /> Sõdade tõttu valgus riik üle sõjapõgenikest ning nendega koos hakkas taas levima katk. Järgneva paarisaja aasta jooksul raevutses katk vähemalt 18. korral.<ref name=":2" /> Selleks ajaks, kui katk 750. aastal seletamatult kadus, oli surnud kuni 25 miljonit inimest.<ref name=":2" /> Aegamööda tuhmus mälestus Justinianusest ja tema katkust, nii et kui [[must surm]] 1347. aastal uuesti uksele koputas, oli Euroopa täiesti ette valmistamata.<ref name=":2" /> === Impeeriumi lõpu algus? === Ajaloolased ei ole siiani üksmeelel, kui tõsised tagajärjed olid katkul hiiglaslikule riigile. Osa uuringuid näitab, et tollased kirjamehed liialdasid selle nakkushaiguse surmavusega.<ref name=":2" /> Katku tagajärjel surid miljonid ning toonased kirjamehed väidavad, et päevas suri pealinnas 10 000 inimest ning teadlased hindavad, et pandeemia tagajärjel suri kuni 25 miljonit inimest. Samas arvavad osad teadlased, et neid arve on hinnatud liiga suureks ning nende arvutused näitavad, et surnuid oli 10–12 miljonit. Kaubandus riigis seiskus, kuid samas näitavad arheoloogilised uuringud, et põllumajandusega tegeleti pea sama intensiivselt edasi, sest maapiirkondades levis haigus vähem. Impeerium nõrgenes ja lagunes. Mitmes olulises piirkonnas läks võim üle naaberriikidele. Samas püsis veel impeerium sajandeid ning ette tuli nii tõuse kui ka langusi.<ref name=":2" /> Siiski andis katk tugeva hoobi kogu riigile. Vähenes maksutulu, sõdurite arv ning lõpptulemusena kaotati eelnevalt võidetud alasid.<ref name=":2" /> == Surm ja pärand == Justinianus I Suure täpne surmapäev pole teada, kuid keisri lahkumine maisest elust toimus 565. aasta 11. ja 14. novembri vahel. Nii ebamäärast kuupäeva on seletatud vajadusega varjata keisri surma kuni troonipärija kinnitamiseni.<ref name=":1" /> Siiski peetakse üldiselt tema surmakuupäevaks 14. novembrit. Tal polnud ühtegi last, seega sai Justinianuse järeltulijaks tema õepoeg [[Justinus II]]. Justinianus oli maetud [[Konstantinoopol]]isse [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirikusse]] kuni aastani 1204, mil ristisõdades ta hauda rööviti. Justinianus I Suur oli esimene Bütsantsi valitseja, kelle kohta on öeldud, et ta ei näidanud ennast Rooma keisrina mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, jätkates nii [[Augustus]]e, [[Traianus]]e ja [[Marcus Aurelius]]e kuulsusrikast loetelu.<ref name=":1" /> Justinianus I oli vaieldamatult üks silmapaistvamaid keisreid riigi ajaloos. Tema peaaegu nelikümmend aastat kestnud valitsemisaja võib nihutada kümne aasta võrra varasemasse aega, mil ta valitses oma onu [[Justinus I|Justinuse]] kõrval ning juhtiski sisuliselt riiki. Tema kohta on säilinud väga palju, kuid hämmastavalt vastuolulist informatsiooni.<ref name=":1" /> Justinianus I ajal hakati keisrit nimetama isevalitsejaks.<ref name=":1" /> Ajalukku läheb ta peamiselt kui impeeriumi taastaja, Hagia Sophia ehitaja ja Rooma õiguse "[[Corpus iuris civilis]]" väljaandja. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Yd9z2">{{Raamatuviide|autor=Michael Maas|pealkiri=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="ATmsK">{{Raamatuviide|autor=[[Robert Browning (ajaloolane)|Robert Browning]]|pealkiri=Entsüklopeedia "Dictionary of the Middle Ages"|aasta=1986|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="HPL7a">{{Raamatuviide|autor=John Moorhead|pealkiri="Justinian.(The Medieval World.)"|aasta=1994|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="ZGsjV">{{Raamatuviide|autor=Roger Crowley|pealkiri=City of Fortune, How Venice Won and Lost a Naval Empire.|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="agBXd">{{Raamatuviide|autor=M. Meier|pealkiri=Justinian: Herrschaft, Reich und Religion.|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Justinus I]]|nimi=[[Ida-Rooma keiser]]|aeg=527–565|järgnev=[[Justinus II]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Pühakud]] [[Kategooria:Surnud 565]] 9yipt8kvrhgta0o878jzmiglucqyovv 0 706 7253707 7232324 2026-10-15T18:46:03Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253707 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[kirjandusteos]]eid. {{tähed}} ==#== *"[[12 tooli]]" ([[Ilf ja Petrov]]) *"[[1Q84]]" ([[Haruki Murakami]]) *"[[20 000 ljööd vee all]]" ([[Jules Verne]]) *"[[451⁰ Fahrenheiti]]" ([[Ray Bradbury]]) *"[[80 päevaga ümber maailma]]" ([[Jules Verne]]) ==A== *"[[Aabitsa kukk]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Aadama mäng]]" *"[[Aarete saar]]" ([[Robert Louis Stevenson]]) *"[[Abbey Grange'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[ABC mõrvad]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Absolution Gap]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Adam Bede]]" ([[George Eliot]]) *"[[Achilleuse laul]]" ([[Madeline Miller]]) *"[[Aeg antud elada, aeg antud surra]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Aeliita]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Aeneis]]" ([[Vergilius]]) *"[[Agu Sihvka annab aru]]" ([[Jaan Rannap]]) *"[[Ahasveeruse uni]]" ([[Ene Mihkelson]]) *"[[Ahermaa]]" ([[T. S. Eliot]]) *"[[Ahvikäpp]]" ([[W. W. Jacobs]]) *"[[Ahvide planeet]]" ([[Pierre Boulle]]) *"[[Aken (raamat)|Aken]]" ([[Madis Kõiv]]) *"[[Alasti lõunasöök]]" ([[William Burroughs]]) *"[[Alias Grace]]" ([[Margaret Atwood]]) *"[[Alice Imedemaal]]" ([[Lewis Carroll]]) *"[[All My Sons]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Ameerika psühhopaat]]" ([[Bret Easton Ellis]]) *"[[Amfiibinimene]]" ([[Aleksandr Beljajev]]) *"[[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]]" ([[Tõnu Trubetsky]]) *"[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" ([[Ivan Jefremov]]) *"[[Androslanna]]" ([[Terentius]]) *"[[Angela tuhk]]" ([[Frank McCourt]]) *"[[Ankruketi lõpp on laulu algus]]" ([[Ilmar Laaban]]) *"[[Antigone (Sophoklese näidend)|Antigone]]" ([[Sophokles]]) *"[[Antonius ja Kleopatra]] ([[William Shakespeare]]) *"[[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja nõiutud kabel]]" (Indrek Hargla) *"[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Arabella, mereröövli tütar]]" ([[Aino Pervik]]) *[[aranjakad]] *"[[Arbuusisuhkrus]]" ([[Richard Brautigan]]) *"[[Argipäev]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Argonautika]]" ([[Apollonios Rhodoselt]]) *"[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]" ([[Tom Stoppard]]) *"[[Armastuse lugu]]" ([[Erich Segal]]) *"[[Armastus kolme apelsini vastu]]" (muinasjutt) *"[[Armastus kolme apelsini vastu (näidend)|Armastus kolme apelsini vastu]]" ([[Carlo Gozzi]]) *"[[Arst vastu tahtmist]]" ([[Molière]]) *"[[Artemis (romaan)|Artemis]]" ([[Andy Weir]]) *"[[Asum (romaan)|Asum]]" ([[Isaac Asimov]]) *"[[Atharvaveeda]]" *"[[Augud]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[August Oja päevaraamat]]" ([[Merle Karusoo]]) *"[[Augustivalgus]]" ([[William Faulkner]]) *"[[Ay, Carmela!]]" ([[José Sanchis Sinisterra]]) ==B== *"[[Bambi]]" ([[Felix Salten]]) *"[[Bard Beedle'i lood]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Baskerville'ide koer]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Beowulf]]" (anglosaksi eepos) *"[[Berliini paplid]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Berülldiadeemi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *[[Bhagavadgītā]] (osa [[Vyāsa]] eeposest "[[Mahābhārata]]") *"[[Biarmia (poeem)|Biarmia]]" ([[Kallistrat Žakov]]) *"[[Billy Bathgate]]" ([[Edgar Lawrence Doctorow]]) *"[[Blue Remembered Earth]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Boscombe'i oru mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *[[braahmanad]] *"[[Bremeni linna moosekandid]]" ([[vennad Grimmid]]) *"[[Brisingr]]" ([[Christopher Paolini]]) *"[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]] ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Bruno's Dream]]" ([[Iris Murdoch]]) *"[[Bullerby lapsed]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Birdy]]" ([[William Wharton]]) ==C== *"[[Canterbury lood]]" ([[Geoffrey Chaucer]]) *"[[Casino Royale]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Changhen ge]]" ([[Bai Juyi]]) *"[[Charles Augustus Milvertoni mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Charlie ja šokolaadivabrik]]" ([[Roald Dahl]]) *"[[Charlotte koob võrku]]" ([[Elwyn Brooks White]]) *"[[Check out]]" ([[Kaur Kender]]) *"[[Colomba]]" ([[Prosper Mérimée]]) ==D== *"[[Da Vinci kood]]" ([[Dan Brown]]) *"[[Danny, maailma parim]]" ([[Roald Dahl]]) *"[[Dekameron]]" ([[Giovanni Boccaccio]]) *"[[Demian]]" ([[Hermann Hesse]]) *"[[Dina raamat]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Direktor. Ühe turu erastamise lugu]]" ([[Andres Anvelt]]) *"[[Doonori meelespea]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Dorian Gray portree]]" ([[Oscar Wilde]]) *"[[Draama Liivimaal]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Džuudopoisid]]" ([[Janno Põldma]]) *"[[Dublinlased]]" ([[James Joyce]]) *"[[Dumbo]]" ([[Helen Aberson]] ja [[Harold Perl]]) *"[[Düün (romaan)|Düün]]" ([[Frank Herbert]]) ==E== *"[[Ebahaige]]" ([[Molière]]) *"[[Ebanormaalne]]" ([[Kaur Kender]]) *"[[Edevuse laat]]" ([[William Makepeace Thackeray]]) *"[[Edevuse tuleriit]]" ([[Tom Wolfe]]) *"[[Egeri tähed]]" ([[Géza Gárdonyi]]) *"[[Egilli saaga]]" *"[[Ei lähe kõrvalteed]]" *"[[Ei saa mitte vaiki olla]]" ([[Anna Haava]]) *"[[Eile nägin ma Eestimaad!]]" ([[Juhan Liiv]]) *"[[Eiríkr Punase saaga]]" *"[[Ela ja lase teistel surra]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Elu allikad]]" ([[Mihkel Mutt]]) *"[[Elu ja armastus]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Eluslaevnikud]]" ([[Robin Hobb]]) *"[[Emajõe kallastelt Jäämereni]]" *"[[Emajõe ääres kasvanud]]" *"[[Eneida]]" ([[Ivan Kotljarevskõi]]) *"[[Eragon]]" ([[Christopher Paolini]]) *"[[Erakordselt vali ja uskumatult lähedal]]" ([[Jonathan Safran Foer]]) *"[[Erakvähid (romaan)|Erakvähid]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Etüüd punases]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) ==F== *"[[Fabian. Ühe moralisti lugu]]" ([[Erich Kästner]]) *"[[Fantastiline valgus]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Fantastilised elukad ja kust neid leida]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Faust (Goethe)|Faust]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Felix Ormusson]]" ([[Friedebert Tuglas]]) *"[[Frankenstein]]" ([[Mary Shelley]]) *"[[Fredegunde, Neustria kuninganna]]" ([[Raivo Seppo]]) ==G== *"[[Galatea (novell)|Galatea]]" ([[Madeline Miller]]) *"[[Gei wo laoye mai yugan]]" ([[Gao Xingjian]]) *"[[Georgica]]" ([[Vergilius]]) *"[[Giovanni tuba]]" ([[James Baldwin]]) *"[[Gloria Scott]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Gomorra (Saviano)|Gomorra]]" ([[Roberto Saviano]]) *"[[Goodbye, Mr. Chips]]" ([[James Hilton]]) *"[[Gösta Berlingi saaga]]" ([[Selma Lagerlöf]]) ==H== *"[[Haapsalu detektiiv]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Hamlet]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Harry Potter ja Azkabani vang]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Harry Potter ja Fööniksi Ordu]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja saladuste kamber]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja segavereline prints]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja surma vägised]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja tarkade kivi]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja tulepeeker]]" (J. K. Rowling) *"[[Harti sõda]]" ([[John Katzenbach]]) *"[[Hea meremeeste hoidja]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Hea sadam]]" ([[August Mälk]]) *"[[Hea uus ilm]]" ([[Aldous Huxley]]) *"[[Head ended]]" ([[Terry Pratchett]], [[Neil Gaiman]]) *"[[Heartstopper]]" ([[Alice Oseman]]) *"[[Heliseb-kõliseb...]]" ([[Teet Kallas]]) *"[[Hernani]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Hiired tuules]]" ([[Mihkel Mutt]]) *"[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Hiiu lossist – Siberisse]]" ([[Mihkel Aitsam (1877-1953)|Mihkel Aitsam]]) *"[[Hilja novembris]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Hirmu org]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Hingede öö]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Hirvekütt]]" ([[James Fenimore Cooper]]) *"[[Hobune, kes kaotas prillid ära]]" ([[Hannu Mäkelä]]) *"[[Hommikueine Tiffany juures]]" ([[Truman Capote]]) *"[[Hommiku pool Eedenit]]" ([[John Steinbeck]]) *"[[Honors at Dawn]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Hookuspookus]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[House of Suns]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Hugo Cabret' leiutis]]" ([[Brian Selznick]]) *"[["Hukkunud Alpinisti" hotell]]" ([[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]) *"[[Hulkur Rasmus]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Hõbelauk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Hõbevalge]]" ([[Lennart Meri]]) *"[[Hõbevalgem]]" (Lennart Meri) *"[[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] ([[Peter Andreas Johann Steinsberg]]) *"[[Häda ellujäänuile]] ([[Daniel Woodrell]]) *"[[Hääletu ruum]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Hüljatud]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Hüvasti, kollane kass]]" ([[Mati Unt]]) ==I== *"[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Idioot (Gailit)|Idioot]]" ([[August Gailit]]) *"[[Idüll uppuva koeraga]]" ([[Michael Köhlmeier]]) *"[[Igitee]]" ([[Antti Tuuri]]) *[[Iidmaa sari]] ([[Maniakkide Tänav]]) *"[[Ilias]]" ([[Homeros]]) *"[[Ilma lõputa lugu]]" ([[Michael Ende]]) *"[[Ilusast naisest ei saa head muumiat]]" ([[Aarne Ruben]]) *"[[Imede saar]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[In Other Lands]]" ([[Sarah Rees Brennan]]) *"[[Inglid Ameerikas]]" ([[Tony Kushner]]) *"[[Inglise patsient]]" ([[Michael Ondaatje]]) *"[[Inimese saatus]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Inimese teekond]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Inimorjusest]]" ([[William Somerset Maugham]]) *"[[Insener Garini hüperboloid]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Inseneri pöidla mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Intervjuu vampiiriga (romaan)|Intervjuu vampiiriga]]" ([[Anne Rice]]) *"[[Isad ja pojad]]" ([[Ivan Turgenev]]) *"[[Ivanhoe]]" ([[Walter Scott]]) ==J== *"[[J. Alfred Prufrocki armulaul]]" ([[T. S. Eliot]]) *"[[Ja päike tõuseb]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Ja taamal laulavad metsad]]" ([[Trygve Gulbranssen]]) *"[[Jadžurveeda]]" *"[[Janu (Valev Uibopuu romaan)|Janu]]" ([[Valev Uibopuu]]) *"[[Jevgeni Onegin]]" ([[Aleksandr Puškin]]) *"[[Jobu (Vilde)|Jobu]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Josefine Mutzenbacher]]" *"[[Julio Jurenito]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Jumalaema kirik Pariisis]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Jumalik komöödia]]" ([[Dante Alighieri]]) *"[[Jurassic Park]]" ([[Michael Crichton]]) *"[[Jussikese seitse sõpra]]" ([[Silvi Väljal]]) *"[[Justine]]" ([[markii de Sade]]) *"[[Juudit (näidend)|Juudit]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Jäljed lumel]]" ([[Georgi Brjantsev]]) *"[[Jälle need naksitrallid. Esimene raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Jälle need naksitrallid. Teine raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Järeltulijad]]" ([[Kaui Hart Hemmings]]) *"[[Jänese aasta]]" ([[Arto Paasilinna]]) *"[[Jääauku]]" ([[Helga Nõu]]) *"[[Jää ja tule laul]]" ([[George R. R. Martin]]) *"[[Jäälätted]]" ([[Bernard Kangro]]) ==K== *"[[Kaame sõduri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kabiri laulud]]" ([[Kabir]]) *"[[Kadunud peigmehe juhtum]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kadri (Rannamaa)|Kadri]]" ([[Silvia Rannamaa]]) *"[[Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kadunud viiuldaja]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Kaelkirjak (Kivirähk)|Kaelkirjak]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Kaelkirjaku kael]]" ([[Judith Schalansky]]) *"[[Kahekordne mäng]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Kahe ookeani saladus]]" ([[Grigori Adamov]]) *"[[Kaitseala (luulekogu)|Kaitseala]]" ([[Kristiina Ehin]]) *"[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" ([[Anton Tšehhov]]) *"[[Kaka ja kevad]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Kaklusklubi]]" ([[Chuck Palahniuk]]) *"[[Kaks kantsi]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Kaks kaptenit]]" ([[Venjamin Kaverin]]) *"[[Kalevala]]" ([[Elias Lönnrot]]) *"[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Kallis härra Q]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Kammeljas (Grass)|Kammeljas]]" ([[Günter Grass]]) *"[[Kangelane tiigrinahas]]" ([[Šotha Rusthaveli]]) *"[[Kangelased nagu meie]]" ([[Thomas Brussig]]) *"[[Kapsapea]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Kapten Corelli mandoliin]] ([[Louis de Bernières]]) *"[[Kapten Granti lapsed]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Kapten Hatterase seiklused]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Karbiküla]]" ehk "Karbitänav" ([[John Steinbeck]]) *"[[Karlsson katuselt hiilib jälle]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Karlsson katuselt lendab jälle]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Karge meri]]" ([[August Gailit]]) *"[[Karmavõlad]]" ([[Inga Raitar]]) *"[[Karu süda]]" ([[Nikolai Baturin]]) *"[[Kas androidid unistavad elektrilammastest?]]" ([[Philip K. Dick]]) *"[[Kasarmus ja õppeväljal]]" ([[Pentti Haanpää]]) *"[[Kass arvab, et...]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Kassett '88]]", luulekassett ([[Ringo Ringvee]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Tõnu Trubetsky]], [[Märt Väljataga]]) *"[[Kassimäng]]" ([[István Örkény]]) *"[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]" ([[Silvia Rannamaa]]) *"[[Katk (Camus)|Katk]]" ([[Albert Camus]]) *"[[Katkurong]]" ([[Rein Raud]]) *"[[Kauka jumal]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Kaukaasia vang]]" ([[Aleksandr Puškin]]) *"[[Kaunitar ja koletis]]" *"[[Keisri hull]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Kellavärgiga apelsin]]" ([[Anthony Burgess]]) *"[[Kellel on Venemaal hea elada]]" ([[Nikolai Nekrassov]]) *"[[Kellele lüüakse hingekella]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Kesköö raamatukogu]]" ([[Matt Haig]]) *"[[Keskööpäike]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Kessu ja Tripp]]" ([[Robert Vaidlo]]) *"[[Kevade]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Kevadkülvi volinik]]" ([[Karl Helemäe]]) *"[[Kihnu-Jõnn ehk Metskapten]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Kilplased]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Kirjad India ookeanilt]]" ([[Georg Kirsberg]]) *"[[Kirjad Sõgedate külast]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Kirju liblika suvi]]" ([[Leelo Tungal]]) *"[[Kirjutajad]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Kirke (romaan)|Kirke]]" ([[Madeline Miller]]) *"[[Klaasist loomaaed]]" ([[Tennessee Williams]]) *"[[Klaasist võti]]" ([[Dashiell Hammett]]) *"[[Klaaskuppel]]" ([[Sylvia Plath]]) *"[[Klaaspärlimäng]]" ([[Hermann Hesse]]) *"[[Klounid ja faunid]]" ([[August Gailit]]) *"[[Kodanlasest aadlimees]]" ([[Molière]]) *"[[Koduabiline]]" ([[Kathryn Stockett]]) *"[[Kodune patsient]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Koera süda]]" ([[Nikolai Bulgakov]]) *"[[Koertepark (romaan)|Koertepark]]", [[Sofi Oksanen]] *"[[Kogutud novellid I–III]]" ([[August Gailit]]) *"[[Koidukuma]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Koit ja Hämarik]]" ([[Friedrich Robert Faehlmann]]) *"[[Kollane nägu]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolm musketäri]]" ([[Alexandre Dumas vanem]]) *"[[Kolm põrsakest]]" (muinasjutt) *"[[Kolme Garridebi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolme katku vahel]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Kolme raamat]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Kolme ärkliga maja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolme üliõpilase mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolmekrossiooper]]" ([[Bertolt Brecht]]) *"[[Kool piiril]] ([[Géza Ottlik]]) *"[[Kreeka keele tõlk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kriipsukujukeste mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kristus peatus Ebolis]]" ([[Carlo Levi]]) *"[[Kroonu onu]]" ([[Juhan Kunder]]) *"[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Kui päike läheb looja]]" ([[August Gailit]]) *"[[Kui tuvid kadusid]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Kui tähtis on olla tõsine]]" ([[Oscar Wilde]]) *"[[Kuidas kuningas kuu peale kippus]]" ([[Joachim Knauth]]) *"[[Kui kassid maailmast kaoksid]]2 ([[Genki Kawamura]]) *"[[Kujuteldavate olendite raamat]]" ([[Jorge Luis Borges]]) *"[[Kuldmamma]]" ([[Aleksander Heintalu]]) *"[[Kuldne karikas]]" ([[Henry James]]) *"[[Kuldrannake]]" ([[Ado Reinvald]]) *"[[Kuldsete näpitsprillide mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Kultuuritõkestus]]" ([[Kalle Lasn]]) *"[[Kummardus Katalooniale]]" ([[George Orwell]]) *"[[Kummitusjutt]]" ([[Peter Straub]]) *"[[Kuninga tagasitulek]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Kuninga uued rõivad]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Kuningal on külm]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Kuningas Lear]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Kuningas Oidipus]]" ([[Sophokles]]) *"[[Kunksmoor]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Kuradijala mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuristik rukkis]]" ([[Jerome David Salinger]]) *"[[Kuritöö ja karistus]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Kuu aega maal]]" ([[Ivan Turgenev]]) *"[[Kuue Napoleoni mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuukivi (Collins)|Kuukivi]]" ([[Wilkie Collins]]) *"[[Kuulsa kliendi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuulsuse narrid]]" ([[Eduard Bornhöhe]]) *"[[Kuunar "Kolumbus"]]" ([[Nikolai Trublaini]]) *"[[Kõik see silmale nähtamatu valgus]]" ([[Anthony Doerr]]) *"[[Kõrboja peremees]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Kõrge Kuningas]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Kõrgest soost poissmehe mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kõver kuningriik]]" ([[Leigh Bardugo]]) *"[[Kärbes (raamat)|Kärbes]]" (A. H. Tammsaare) *"[[Kärbeste jumal]]" ([[William Golding]]) *[[Käsu Hansu nutulaul]] ([[Käsu Hans]]) *"[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Küla põleb kahest otsast]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Külm halastus]]" ([[Daniel Woodrell]]) *"[[Külmale maale]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Kümme väikest neegrit]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Kütt (romaan)|Kütt]]" ([[James Aldridge]]) *"[[Küünlad põlevad lõpuni]]" ([[Sándor Márai]])) ==L== *"[[Laevastikuleping]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Lahtine aken]]" ([[Andrzej Piwowarczyk]]) *"[[L'Astrée]]" ([[Honoré d'Urfé]]) *"[[Lasud kodutänaval]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Laul Haiavatast]]" ([[Henry Wadsworth Longfellow]]) *"[[Laul tulipunasest lillest]]" ([[Johannes Linnankoski]]) *"[[Laulude raamat]]" *"[[Leedi Frances Carfaxi kadumine]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Leedi Windermere'i lehvik]]" ([[Oscar Wilde]]) *"[[Leili ja Medžnun]]" ([[Füzuli]]) *"[[Lembitu (poeem)|Lembitu]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Lembitu (romaan)|Lembitu]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Lendluudpall läbi aegade]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Lepatriinupunane]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Lepitus]]" ([[Ian McEwan]]) *"[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Liblikas (Kivirähk)|Liblikas]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Liblikas ja peegel]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Liisil on punane pliiats]]" ([[Pedro Krusten]]) *"[[Liivakella sanatoorium]]" ([[Bruno Schulz]]) *"[[Limpa ja mereröövlid]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Linnud (Aristophanes)|Linnud]]" ([[Aristophanes]]) *"[[Lipamäe]]" ([[Wimberg]]) *"[[Lissaboni öö]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Llyri loss]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Lohe hambad]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Lohejooksja]]" ([[Khaled Hosseini]]) *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Lolita]]" ([[Vladimir Nabokov]]) *"[[Loojangul lahkume Tallinnast]]" ([[Einar Sanden]]) *"[[Loomade farm]]" ([[George Orwell]]) *"[[Looritatud üürniku mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Lugu Igori sõjaretkest]]" *"[[Lugu lendavate taldrikutega]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Luus]]" ([[Peeter Sauter]]) *"[[Lõikepind]]" ([[Gillian Flynn]]) *"[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" ([[C. S. Lewis]]) *"[[Lõvilaka mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Läänerindel muutuseta]]" ([[Erich Maria Remarque]]) ==M== *"[[Ma armastasin sakslast]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Ma armastasin venelast]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Maa ja rahvas]]" ([[Rudolf Sirge]]) *"[[Maag (Fowles)|Maag]]" ([[John Fowles]]) *"[[Maailmavalitseja]]" ([[Aleksandr Beljajev]]) *"[[Maaklerikontori ametnik]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Maamõõtjate ajad]]" ([[Reinis Kaudzīte]] ja [[Matīss Kaudzīte]]) *"[[Mabinogion]]" *"[[Macbeth]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Madlike]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Malakas]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Malta pistrik]]" ([[Dashiell Hammett]]) *"[[The Man Who Had All the Luck]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Manas]]" *[[Mandariinid (Beauvoir)|"Mandariinid"]] ([[Simone de Beauvoir]]) *"[[Mandžuuria kandidaat]]" ([[Richard Cordon]]) *"[[Manon Lescaut]]" ([[Antoine François Prévost]]) *"[[Mao tee kalju peal]]" ([[Torgny Lindgren]]) *"[[Marraskil taevas]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Marsi printsess]]" ([[Edgar Rice Burroughs]]) *"[[Marslane (romaan)|Marslane]]" ([[Andy Weir]]) *"[[Mary Poppins (raamat)|Mary Poppins]]" (raamat; [[P. L. Travers]]) *"[[Mary Poppins (raamatusari)|Mary Poppins]]" (raamatusari; [[P. L. Travers]]) *"[[Mary Poppins avab ukse]]" ([[P. L. Travers]]) *"[[Mary Poppins tuleb tagasi]]" ([[P. L. Travers]]) *"[[Mary Poppins pargis]]" ([[P. L. Travers]]) *"[[Mastorava]]" ([[Aleksandr Šaronov]] jt) *"[[Mazarini kalliskivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Max ja Moritz]]" ([[Wilhelm Busch]]) *"[[Medeia (näidend)|Medeia]]" ([[Euripides]]) *"[[Meeletu]]" ([[Jaan Tätte]]) *"[[Meelis (Kippel)|Meelis]]" ([[Enn Kippel]]) *"[[Mees, kes jäi ellu]]" ([[Michael Punke]]) *"[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Mees lamas surnult]]" ([[Ngaio Marsh]]) *"[[Mees on mees]]" ([[Bertolt Brecht]]) *"[[Meeter ja Demeeter]]" ([[Hasso Krull]]) *"[[Meie mees Havannas]]" ([[Graham Greene]]) *"[[Meister ja Margarita]]" ([[Mihhail Bulgakov]]) *"[[Meisterdetektiiv Blomkvist]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Me peame rääkima Kevinist]]" ([[Lionel Shriver]]) *"[[Meluha surematud]]" ([[Amish Tripathi]]) *"[[Merkuuri tütar]]" ([[Aili Paju]]) *"[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" ([[Meelis Friedenthal]]) *"[[Mesmeri ring]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Mida teha emaga]]" ([[Mari Saat]]) *"[[Midnight Express]]" ([[Billy Hayes]] ja [[William Hoffer]]) *"[[Miia-Milla-Manda]]" ([[Joyce Lankester Brisley]]) *"[[Mina, robot]]" ([[Isaac Asimov]]) *"[[Mingem üles mägedele]]" ([[Mihkel Veske]]) *"[[Minu inimesed]]" ([[Chalice]]) *"[[Minu lapsepõlve Paganamaa]]" ([[Julius Ungru]]) *"[[Minu pere ja muud loomad]]" ([[Gerald Durrell]]) *"[[Misantroop]]" ([[Molière]]) *"[[Mitu suve ja kevadet]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Moll Flanders]]" ([[Daniel Defoe]]) *"[[Momo]]" ([[Michael Ende]]) *"[[Morelya Manthony saladused]]" ([[Maiu Laaneoja]]) *"[[Moskva–Petuški]]" ([[Venedikt Jerofejev]]) *"[[Mowgli]]" ([[Rudyard Kipling]]) *"[[Mudasegaja armuke]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Muinasmaa]]" ([[August Gailit]]) *"[[Mu isamaa on minu arm]]" ([[Lydia Koidula]]) *"[[Muhu monoloogid]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Musgrave'i rituaal]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Must kohv (Christie)|Must kohv]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Must nool]]" ([[Robert Louis Stevenson]]) *"[[Must pada]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Must vihm]]" ([[Masuji Ibuse]]) *"[[Musta mantliga mees]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Musta Peetri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Musta risti ikke all]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Muumipapa ja meri]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Muumipapa memuaarid]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Mõistus ja tunded]]" ([[Jane Austen]]) *"[[Mõned päevad septembris]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Mõrsjalinik]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Mõrv golfiväljakul]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõrv Idaekspressis]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõrvad Mesopotaamias]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõõgaga mõõdetud maa]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Mäeküla piimamees]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Mäng sõiduplaaniga]]" ([[Seichō Matsumoto]]) *"[[Märgutuled Padalaiul]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Müürililleks olemise iseärasused]]" ([[Stephen Chbosky]]) *"[[My Heart's in the Highlands]]" ([[Robert Burns]]) ==N== *"[[Naeruväärsed eputised]]" ([[Molière]]) *"[[Nagu teile meeldib]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Naiste maailm]]" ([[Henn-Kaarel Hellat]]) *"[[Naksitrallid. Esimene raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Naksitrallid. Teine raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Naljakas tüdruk]]" ([[Nick Hornby]]) *"[[Narva kosk (raamat)|Narva kosk]]" ([[Vladimir Beekman]]) *"[[Nardid]]" *"[[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]]" ([[Anne Vabarna]]) *"[[Neli monoloogi Püha Jüri asjus]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Nelja märk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Neuromant]]" ([[William Gibson]]) *"[[Nibelungide laul]]" *"[[Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi]]" ([[Selma Lagerlöf]]) *"[[Nimed marmortahvlil]]" ([[Albert Kivikas]]) *"[[Niskamäe naised]]" ([[Hella Wuolijoki]]) *"[[No Country for Old Men]]" ([[Cormac McCarthy]]) *"[[Noore Wertheri kannatused]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Noored hinged]]" (A. H. Tammsaare) *"[[Noorkuu (Meyer)|Noorkuu]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Norra mets]]" ([[Haruki Murakami]]) *"[[Norwoodi ehitusmeistri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Nukitsamees]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Nullpunkt (romaan)|Nullpunkt]]" ([[Margus Karu]]) *"[[Nõidur]]" ([[Andrzej Sapkowski]]) *"[[Nõiduse õpilane]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Nõmmekingsepad]]" ([[Aleksis Kivi]]) *[["Nähtamatu laps" ja teisi jutte]] ([[Tove Jansson]]) *"[[Nähtamatu mees]]" ([[Herbert George Wells]]) *"[[Näitlikud novellid]]" ([[Miguel de Cervantes]]) *"[[Näkimadalad (romaan)|Näkimadalad]]" ([[Herman Sergo]]) *"[[Näljamängud]]" ([[Suzanne Collins]]) *"[[Näota mõrvarid]]" ([[Henning Mankell]]) *"[[Närvitrükk]]" ([[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Jüri Üdi]], [[Johnny B. Isotamm]]) ==O== *"[[Odüsseia]]" ([[Homeros]]) *"[[Ohakalind (romaan)|Ohakalind]]" ([[Donna Tartt]]) *"[[Ohtlik jaanipäev]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Ohtlikud suhted]]" ([[Pierre Choderlos de Laclos]]) *"[[Ohvrilaev]]" ([[Gert Helbemäe]]) *"[[Ohvrisuits]]" ([[Gustav Suits]]) *"[[Oikumeeni äärel]]" ([[Ivan Jefremov]]) *"[[Olemise talumatu kergus]]" ([[Milan Kundera]]) *"[[Olen kolmeteistkümne aastane]]" ([[Merle Karusoo]]) *"[[Oliver Twist]]" ([[Charles Dickens]]) *"[[Ooperikummitus]]" ([[Gaston Leroux]]) *"[[Orlando furioso]]" ([[Ludovico Ariosto]]) *"[[Oskar ja asjad]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Ossiani laulud]]" ([[James Macpherson]]) *"[[Ostře sledované vlaky]]" ([[Bohumil Hrabal]]) *"[[Othello]]" ([[William Shakespeare]]") ==P== *"[[Paat (romaan)|Paat]]" ([[Kauksi Ülle]]) *"[[Padjamärkmed]]" ([[Sei Shōnagon]]) *"[[Pahupidikool kukub kokku]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[Pahupidikooli isemoodi lood]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[Paigallend]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Pajupill (raamat)|Pajupill]]" ([[Juhan Jaik]]) *[[Palestiina laul]] ([[Walther von der Vogelweide]]) *"[[Palgasõdur. Üksik hunt]]" ([[Kalle Klandorf]]) *"[[Pál-tänava poisid]]" ([[Ferenc Molnár]]) *"[[Pantrikuru vangid]]" ([[Vahtang Ananjan]]) *"[[Pappkarbi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Paradiisi Illu]]" ([[Lembit Kivisaar]]) *"[[Paradiisi pärisperenaine]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Parzival]]" ([[Wolfram von Eschenbach]]) *"[[Patrioot (Pratchett)|Patrioot]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Peata ratsanik]]" ([[Thomas Mayne Reid]]) *"[[Peenike punane joon]]" ([[James Jones]]) *"[[Peer Gynt]]" ([[Henrik Ibsen]]) *"[[Peeter Lätlane]]" ([[Georges Simenon]]) *"[[Peko (eepos)|Peko]]" ([[Anne Vabarna]]) *"[[Pelikani memorandum]]" ([[John Grisham]]) *"[[Pensionärist maalermeistri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Peterburg]]" ([[Andrei Belõi]]) *"[[Phenomenal Woman: Four Poems Celebrating Women]]" ([[Maya Angelou]]) *"[[Pidu katku ajal]] ([[Aleksandr Puškin]]) *"[[Pii elu]]" ([[Yann Martel]]) *"[[Piiririik]]" ([[Tõnu Õnnepalu]]) *"[[Pikad sammud]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Pime raamat]]" ([[Toomas Raudam]]) *"[[Pimeda klaasverandaga maja]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Pinnaletõus]]" ([[Margaret Atwood]]) *"[[Pinocchio seiklused]]" ([[Carlo Collodi]]) *"[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Pisuhänd]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Plekktrumm]]" ([[Günter Grass]]) *"[[Pogo (Tõnu Trubetsky luulekogu)|Pogo]]" ([[Tõnu Trubetsky]]) *"[[Poisid Brasiiliast]]" ([[Ira Levin]]) *"[[Polaarekspress (raamat)|Polaarekspress]]" ([[Chris Van Allsberg]]) *"[[Pommeri aed]]" ([[Mats Traat]]) *"[[Pool kollast Päikest]]" ([[Chimamanda Ngozi Adichie]]) *"[[Popi ja Huhuu]]" ([[Friedebert Tuglas]]) *"[[Popol Vuh]]" *"[[Postiteenistus]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Prints ja kerjus]]" ([[Mark Twain]]) *"[[Priory kooli mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Professor Lillepooli kroonika]]" ([[Herta Laipaik]]) *"[[Professor Martensi ärasõit]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Prohvet (raamat)|Prohvet]]" ([[Khalil Gibran]]) *"[[Prohvet Maltsvet]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Protsess (Kafka)|Protsess]]" ([[Franz Kafka]]) *"[[Puhastus]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Punapeade liit]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Punane elavhõbe (romaan)|Punane elavhõbe]]" ([[Andres Anvelt]]) *"[[Punane sorgo]]" ([[Mo Yan]]) *"[[Punase kambri unenägu]]" ([[Cao Xueqin]]) *"[[Punase ringi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Punaste pöökide mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Purple Hibiscus]]" ([[Chimamanda Ngozi Adichie]]) *"[[Purpurne surm]]" ([[August Gailit]]) *"[[Purpurpunaste pilvede maa]]" ([[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]) *"[[Purustatud õhuloss]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Pushing Ice]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Puu on puude kõrgune]]" ([[Heiki Vilep]]) *"[[Puulane ja Tohtlane]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Põlev lipp]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]" ([[Anton Hansen Tammsaare]]) *"[[Päevanurme]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Päikeseprintsess]]" ([[Antoine B. Daniel]]) *"[[Päikesevarjutus (Meyer)|Päikesevarjutus]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Pärand (Paolini raamat)|Pärand]]" (raamat, [[Christopher Paolini]]) *"[[Pärand (Paolini sari)|Pärand]]" (sari, [[Christopher Paolini]]) *"[[Päris kriminaalne lugu]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Pöial-Liisi]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Pöörane Villemiine]]" ([[Raivo Seppo]]) *"[[Pöördtoolitund]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Püha ja õudne lõhn]]" ([[Robert Kurvitz]]) *"[[Püüa päeva]]" ([[Saul Bellow]]) ==Q== *"[[¡Que viva la música!]]" ([[Andrés Caicedo]]) *"[[Queen Bees and Wannabes]]" ([[Rosalind Wiseman]]) ==R== *"[[Raevuka oja org]]" ([[Benno Voelkner]]) *"[[Rahva vaenlane]]" ([[Henrik Ibsen]]) *"[[Rakvere romaan]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Rapuntsel (muinasjutt)|Rapuntsel]]" ([[Jacob Grimm]] ja [[Wilhelm Grimm]]) *"[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Raudsed käed]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp ehk November]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Reigate'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Reigi õpetaja]]" ([[Aino Kallas]]) *"[[Reinuvader Rebane]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Reis maakera südamesse]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Relvis mehed]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Riders to the Sea]]" ([[John Millington Synge]]) *"[[Rigveeda]]" *"[[Riia koerad]]" ([[Henning Mankell]]) *"[[Rist ja rõõm]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Ristideta hauad]]" ([[Arved Viirlaid]]) *"[[Ristikoerad]]" ([[Juhan Sütiste]]) *"[[Ristisõitjad]]" ([[August Gailit]]) *"[[Robinson Crusoe (romaan)|Robinson Crusoe]]" ([[Daniel Defoe]]) *"[[Rob Roy]]" ([[Walter Scott]]) *"[[Roger Ackroydi mõrvamine]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Roheline miil (romaan)|Roheline miil]]" ([[Stephen King]]) *"[[Rohelised aasad]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Rohelised maskid]]" ([[Holger Pukk]]) *"[[Roheliste lippude reservaat]]" ([[Tiit Tarlap]]) *"[[Rohtaed]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Rolandi laul]]" *"[[Romeo, Julia ja pimedus]]" ([[Jan Otčenášek]]) *"[[Roniva mehe mõistatus]]" *"[[Rooma päevik]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Roosiromaan]]" *"[[Roostevaba mõõk]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Rops]]" ([[Boris Kabur]]) *"[[Rops aitab kõiki]]" ([[Boris Kabur]]) *"[[Rõõmulaul]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Räestu raamat]]" ([[Lauri Sommer]]) *"[[Rändur Taran]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Röövlid]]" ([[Friedrich Schiller]]) *"[[Röövlitütar Ronja]]" ([[Astrid Lindgren]]) ==S== *"[[Saabastega kass]]" ([[Charles Perrault]]) *"[[Saatan ihus]]" ([[Raymond Radiguet]]) *"[[Saatanlikud värsid]]" ([[Salman Rushdie]]) *"[[Saatusetus]]" ([[Imre Kertész]]) *"[[Sabatäht]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Sabrina, teismeline nõid]]" *"[[Sada aastat üksildust]]" ([[Gabriel García Márquez]]) *"[[Salaaed]]" ([[Frances Hodgson Burnett]]) *"[[Saladuslik juhtum Stylesis]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Saladuslik saar]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Salajane ajalugu]]" ([[Donna Tartt]]) *"[[Samarkandi amulett]]" ([[Jonathan Stroud]]) *"[[Sannikovi maa (romaan)|Sannikovi maa]]" ([[Vladimir Obrutšev]]) *"[[Sari õnnetuid lugusid]]" ([[Daniel Handler]]) *"[[Sassuuni Davith]]" *"[[Satyricon]]" (tõenäoliselt [[Petronius]]) *"[[Savijalad]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Seaduse ees]]" ([[Franz Kafka]]) *"[[Seeba kuninganna sõrmus]]" ([[Henry Rider Haggard]]) *"[[Seesama jõgi]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Seisab üksi mäe peal]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Seitse aastat Tiibetis]]" ([[Heinrich Harrer]]) *"[[Seitse Teeba vastu (Aischylos)|Seitse Teeba vastu]]" ([[Aischylos]]) *"[[Seitsmes laps]]" ([[Erik Valeur]]) *"[[Seitsmes rahukevad]]" ([[Viivi Luik]]) *"[[Sellest mustast mungast]]" ([[Gert Helbemäe]]) *"[[Serafima ja Bogdan]]" ([[Vahur Afanasjev]]) *"[[Shāhnāmeh]]" *"[[Sherlock Holmesi memuaarid]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi märkmeraamat]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi seiklused]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi tagasitulek]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Shirley]]" ([[Charlotte Brontë]]) *"[[Shōgun]]" ([[James Clavell]]) *"[[Shoscombe Old Place'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sigtuna väravad]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Siidrimaja reeglid]]" ([[John Irving]]) *"[[Siil udus]]" ([[Sergei Kozlov]]) *"[[Siin Põhjatähe all]]" ([[Väinö Linna]]) *"[[Siiski on elu ilus]]" ([[Anna Haava]]) *"[[Siit igavikku (romaan)|Siit igavikku]]" ([[James Jones]]) *"[[Sild Terabithiasse]]" ([[Katherine Paterson]]) *"[[Sild üle Kwai jõe]]" ([[Pierre Boulle]]) *"[[Silmitsen taevast ja mõtteid mõlgutan]] ([[Mõhhailo Petrenko]]) *"[[Simunapäev (luulekogu)|Simunapäev]]" ([[Kristiina Ehin]]) *"[[Sinimandria]]" ([[Hugo Raudsepp]]) *"[[Sinise granaatkivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sinine on sinu taevas]]" ([[Mihkel Raud]]) *"[[Sipelgaõli]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Sipsik (raamat)|Sipsik]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Skandaal Böömimaal]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sofie maailm]]" ([[Jostein Gaarder]]) *"[[Solaris (romaan)|Solaris]]" ([[Stanisław Lem]]) *"[[Sookoll ja sisalik]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Soomustüdruk]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Söekaevurid]]" ([[Émile Zola]]) *"[[Spioon, kes pääses külma käest]]" ([[John le Carré]]) *"[[Stalini lehmad]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Sug]]" ([[Cecilie Løveid]]) *"[[Sugulased (romaan)|Sugulased]]" ([[Zsigmond Móricz]]) *"[[Sula (jutustus)|Sula]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Sulajää]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Sureva detektiivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Surm Hundikaril]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Surm Veneetsias]]" ([[Thomas Mann]]) *"[[Surmahagijas]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Surma ratsanikud]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Surmav Eros]]" ([[Aino Kallas]]) *"[[Sussexi vampiiri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Suur Gatsby]]" ([[Francis Scott Fitzgerald]]) *"[[Suur maalritöö]]" ([[Ellen Niit]]) *"[[Suured lootused]]" ([[Charles Dickens]]) *"[[Suured tissid ja paks tagumik]]" ([[Mo Yan]]) *"[[Sõda ja rahu]]" ([[Lev Tolstoi]]) *"[[Sõja jalus]]" ([[Ülo Tuulik]]) *"[[Sõjakirves on välja kaevatud]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Sõjaratsu]]" ([[Michael Morpurgo]]) *"[[Sõrmuse Vennaskond]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Sõrmuste Isand]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Säärane mulk]]" ([[Lydia Koidula]]) *"[[Südamlik tervitus Venemaalt]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Sügav uni]]" ([[Raymond Chandler]]) *"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Sügisball]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Süütud enesetapud]]" ([[Jeffrey Eugenides]]) ==Z== *"[[Zadig]]" ([[Voltaire]]) ==T== *"[[Tabamata ime]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Tabamatus]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Taevakivi]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Tagasitee]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Tahkuna (luulekogu)|Tahkuna]]" ([[Julius Oengo]]) *"[[Talve]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Tahtamaa]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Tants aurukatla ümber]]" ([[Mats Traat]]) *"[[Tapamaja, korpus viis]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[Tarantel (raamat)|Tarantel]]" ([[Herman Matvejev]]) *"[[Tarass Bulba]]" ([[Nikolai Gogol]]) *"[[Tarzan of the Apes]]" ([[Edgar Rice Burroughs]]) *"[[Tasuja]]" ([[Eduard Bornhöhe]]) *"[[Teekond maailma lõppu]]" ([[Mehis Heinsaar]]) *"[[Teise laigu mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Telepaatiline lugu]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Teofrastus]]" ([[Astrid Reinla]]) *"[[Teraspoiss]]" ([[Jüri Parijõgi]]) *"[[Terastormis]]" ([[Ernst Jünger]]) *"[[The Beginning After the End]]" ([[TurtleMe]]) *"[[The Cat and the Canary]]" ([[John Willard]]) *"[[The Gilded Age: A Tale of Today]]" ([[Mark Twain]], [[Charles Dudley Warner]]) *"[[The Little Friend]]" ([[Donna Tartt]]) *"[[The Most Dangerous Game]]" ([[Richard Connell]]) *"[[The Price of Salt]]" ([[Patricia Highsmith]]) *"[[The Tenant of Wildfell Hall]]" ([[Anne Brontë]]) *"[[Thérèse Raquin]]" ([[Émile Zola]]) *"[[Thor Bridge'i probleem]] ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Tiivad varvaste vahel]]" ([[Tuija Lehtinen]]) *"[[Timukas (romaan)|Timukas]]" ([[Edzard Schaper]]) *"[[Tisza kaldal]]" ([[Aleksandr Avdejenko]]) *"[[Tolmust ja värvidest]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Tondiöömaja]]" ([[Heino Kiik]]) *"[[Toomas Nipernaadi]]" ([[August Gailit]]) *"[[Tootsi pulm]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Torquato Tasso (Goethe)|Torquato Tasso]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Trainspotting]]" ([[Irvine Welsh]]) *"[[Trangviksposten]]" ([[Jacob Hilditch]]) *"[[Trollitalv]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Tsementaed]]" ([[Ian McEwan]]) *"[[Tšempionide eine|Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[Tubakas (Pratchett)|Tubakas]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Tuhat hiilgavat päikest]]" ([[Khaled Hosseini]]) *"[[Tuhat ja üks ööd]]" *"[[Tuli ja raud]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Tuli pimendatud linnas]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Tunnid]]" ([[Michael Cunningham]]) *"[[Turms, surematu]]" ([[Mika Waltari]]) *"[[Tuuled puhuvad Vaimudemäelt]]" ([[Trygve Gulbranssen]]) *"[[Tuulte pöörises]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Tõde ja õigus]]" ([[A. H. Tammsaare]]) **[[Tõde ja õigus (I)|I raamat]] **[[Tõde ja õigus (II)|II raamat]] **[[Tõde ja õigus (III)|III raamat]] **[[Tõde ja õigus (IV)|IV raamat]] **[[Tõde ja õigus (V)|V raamat]] *"[[Tõde on aja tütar]]" ([[Josephine Tey]]) *"[[Tõelised lood]]" ([[Lukianos]]) *"[[Tõestus (näidend)|Tõestus]]" ([[David Auburn]]) *"[[Tähnilise lindi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Tüdruk, kes mängis tulega]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Tühirand]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Tühja maja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Türann Oidipus]]" ([[Arne Merilai]]) ==U== *"[[Ubik]]" ([[Philip K. Dick]]) *"[[Udu (King)|Udu]]" ([[Stephen King]]) *"[[Uhkus ja eelarvamus]]" ([[Jane Austin]]) *"[[Uksekell helises]]" ([[Rex Stout]]) *"[[Ukuaru]]" ([[Veera Saar]]) *"[[Ulysses]]" ([[James Joyce]]) *"[[Umbluu (raamat)|Umbluu]]" ([[Aino Pervik]]) *[[upanišadid]] *"[[Under der linden]]" ([[Walther von der Vogelweide]]) *"[[Unistuste tappev kasvamine]]" ([[Mehis Heinsaar]]) *"[[Uppuva pardi juhtum]]" ([[Erle Stanley Gardner]]) *"[[Ustav Ülo]]" ([[Jaan Bergmann]]) *"[[Uus evangeelium]]" ([[Voldemar Õun]]) *"[[Uute kivide kasvamine]]" ([[Jaan Kaplinski]]) ==V== *"[[Vabana sündinud]]" ([[Joy Adamson]]) *"[[Vaesed inimesed]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Vaeste-Patuste alev]]" ([[August Jakobson]]) *"[[Vaheliku vapustused]]" ([[Hugo Raudsepp]]) *"[[Vahid! Vahid!]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]" ([[Jaroslav Hašek]]) *"[[Vaikne Don]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Vaimude maja (romaan)]]" ([[Isabel Allende]]) *"[[Valged ööd (jutustus)|Valged ööd]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Valge joon Võrumaa kohale]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Valge koer]]" ([[Romain Gary]]) *"[[Valgekihv]]" ([[Jack London]]) *"[[Valge kuningas]]" ([[György Dragomán]]) *"[[Valge tee kutse]]" ([[Juhan Saar]]) *"[[Valgus Koordis]]" ([[Hans Leberecht]]) *"[[Vampiiride akadeemia]]" (sari; [[Michelle Read]]) *"[[Vana daami visiit]]" ([[Friedrich Dürrenmatt]]) *"[[Vanamees ja meri]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Vanem (Paolini)|Vanem]]" ([[Christopher Paolini]]) *[[Vanem Edda]] *"[[Varastatud oranž jalgratas]]" ([[Mika Keränen]]) *"[[Vareste kuus]]" ([[Leigh Bardugo]]) *"[[Varjundid]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Varjuteater (romaan)|Varjuteater]]" ([[Viivi Luik]]) *"[[Vastu hommikut]]" ([[August Gailit]]) *[[veedad]] *"[[Veli Oliver]]" ([[Reet Made]]) *"[[Vennad Lõvisüdamed]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Veskimees]]" ([[Hando Runnel]]) *"[[Videvik (romaan)|Videvik]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Videvik (romaanisari)]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Vigane mees]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Vihurimäe]]" ([[Emily Brontë]]) *"[[Viies elevant]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Viieteistkümneaastane kapten]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Viimane kummardus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viimane kummardus (jutustus)]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viimne linn]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Viinakatk]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Viis apelsiniseemet]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viiskümmend halli varjundit]]" ([[E. L. James]]) *"[[Vikatimees (Pratchett)|Vikatimees]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Viltuse suuga mees]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Vips ja Sulli (lastejutt)|Vips ja Sulli]]" ([[Daniel P. Mannix]]) *"[[Virantanaz]]" ([[Nina Zaitseva]]) *"[[Vistaariamaja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Volta annab kaeblikku vilet]]" ([[Aarne Ruben]]) *"[[Võlg (Unt)|Võlg]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Võlukasukas]]" ([[Ferenc Móra]]) *"[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Võlur Oz]]" *"[[Võlurite Gild]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Võluv võrdsus]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Võõras]]" *"[[Vähktõvekorpus]]" ([[Aleksandr Solženitsõn]]) *"[[Väike maja preerias]]" ([[Laura Ingalls Wilder]]) *"[[Väike merineitsi]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Väike prints]]" ([[Antoine de Saint-Exupéry]]) *"[[Väike printsess]]" ([[Frances Hodgson Burnett]]) *"[[Väike reekviem suupillile]]" ([[Enn Vetemaa]]) *"[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Väljakaevamised (Kross)|Väljakaevamised]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Väljasõit rohelisse]]" ([[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]) *"[[Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad]]" ([[Haruki Murakami]]) ==W== *"[[Waverley]]" ([[Walter Scott]]) *"[[Where the Truth Lies]]" ([[Rupert Holmes]]) *"[[Whisky Galore]]" ([[Compton Mackenzie]]) *"[[Wikmani poisid]]" ([[Jaan Kross]]) ==Õ== *"[[Õige mehe koda]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Õilsad südamed]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Õnne poeg]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Õnneseen]]" ([[Venda Sõelsepp]]) *"[[Õpilane (Bourget)|Õpilane]]" ([[Paul Bourget]]) *"[[Õpilane (Canavan)|Õpilane]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Ära]]" ([[Maimu Berg]]) ==Ö== *"[[Öös on asju]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Öövahtkond (Pratchett)|Öövahtkond]]" ([[Terry Pratchett]]) ==Ü== *"[[Üheksas laine (romaan)|Üheksas laine]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Ühe skandaali märkmed]]" ([[Zoë Heller]]) *"[[Ühe suve akvarellid]]" ([[Lilli Promet]]) *"[[Üksildase jalgratturi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Üle piiri]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Üle rahutu vee]]" ([[August Gailit]]) *"[[Ülemlord]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Ülesküntud uudismaa]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Ümera jõel]]" ([[Mait Metsanurk]]) *"[[Ürgne kutse]]" ([[Jack London]]) ==Y== *"[[Yuppiejumal]]" ([[Kaur Kender]]) [[Kategooria:Kirjandusteosed| ]] [[Kategooria:Kirjanduse loendid]] 1rohy4fn6baiaddb1828gi6xobyw34o 0 956 7253612 7245254 2026-10-15T17:19:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253612 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib astronoomilisest taevakehast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Päike (astroloogia)]]}} {| border=1 cellspacinghx=0 align=right | align=center colspan=2 | <big>'''Päike'''</big> [[Fail:Sun symbol (bold).svg|24px|alt=☉|Päikese astronoomiline sümbol]] |- ! bgcolor="black" colspan=2 align=center |[[Fail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|260px]] |- | align=center colspan=2 |<small>[[Päikese Dünaamika Observatoorium|SDO]] abil tehtud valevärvifoto Päikesest</small> |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Vaatlusandmed<ref name="fHbfR" /> |- | Keskmine kaugus [[Maa (planeet)|Maast]] || align=right | 149,6×10⁶ km<br>1 [[astronoomiline ühik]] |- | Visuaalne [[tähesuurus]] || align=right | −26,74 |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || align=right | 4,83 |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- | Keskmine kaugus<br>[[Linnutee]] tuumast || align=right | ~2,5×10¹⁷ km<br>26 000 [[valgusaasta]]t |- | [[Tiirlemisperiood]] || align=right | (2,25–2,50)×10⁸ [[Juliuse aasta|a_J]] |- | [[Orbitaalkiirus]]<br>ümber Linnutee tuuma|| align=right | ~220&nbsp;km/s |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Füüsikalised parameetrid<ref name="KqhII" /> |- | Keskmine [[diameeter]] || align=right | 1,391×10⁶ km |- | Ekvatoriaalne [[raadius]] || align=right | 6,955×10⁵ km |- | [[Pindala]] || align=right | 6,078×10¹² km² |- | [[Ruumala]] || align=right | 1,409×10¹⁸ km³ |- | [[Mass]] || align=right | 1,989×10³⁰ kg |- | Keskmine [[tihedus]] || align=right | 1,409 g/cm³ |- | [[Raskuskiirendus]] ekvaatoril || align=right | 274,0&nbsp;m/s² |- | [[Paokiirus]] || align=right | 617,7&nbsp;km/s |- | [[Sideeriline pöörlemisperiood]]|| align="right" | 609,12 h<br>25,38 ööpäeva |- | Pinna [[temperatuur]] || align=right | 5778&nbsp; K |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Fotosfäär]]i koostis <small>(massi järgi)</small> <ref name="vitalstats" /> |- | [[Vesinik]] || align=right | 73,46% |- | [[Heelium]] || align=right | 24,85% |- | [[Hapnik]] || align=right | 0,77% |- | [[Süsinik]] || align=right | 0,29% |- | [[Raud]] || align=right | 0,16% |- | [[Neoon]] || align=right | 0,12% |} '''Päike''' on heledaim [[Maa (planeet)|Maal]]t nähtav [[Täht (astronoomia)|täht]], [[Päikesesüsteem]]i keskne keha. == Iseloomustus == [[Fail:Paike logoga.jpg|vasakul|pisi|Päike pildistatud teleskoobiga läbi lairibafiltri. Valevärvides. Paremale üleval mõõtkavalises suuruses Maa kujutis.]] Päikese [[näiv tähesuurus|näiv visuaalne tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" /> Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />. See tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti. Ent kuumimaist peajadal asuvaist tähtedest on tema raadius umbes 10 korda ning (Päikesest väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks. Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10³⁰ kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10⁸ m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10¹⁸ m², [[ruumala]] 1,4122×10²⁷ m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" /> [[Raskuskiirendus]] Päikese pinnal on 273,98&nbsp;m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7&nbsp;km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" /> == Asukoht == [[Fail:The Sun at perihelion and aphelion.jpg|pisi|vasakul|Päikese suuruse esinevus Maalt vaadates, kui Päikese kaugus Maast on suurim ja väikseim]] Päikese keskmine kaugus Maast on 149,6 miljonit km. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. Päikese [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36&nbsp;kW/m².<ref name="A&O" /> Päikese ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]]. Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5&nbsp;km/s. Päike liigub [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese]] [[tähtkuju]] suunas. Päikese kaugus [[Linnutee]] tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250&nbsp;km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.<ref name="A&O" /> == Koostis ja ehitus == Päike koosneb eelkõige [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000&nbsp;kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10¹⁶ Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]], muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10³⁸ [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse [[Päikese fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10²⁶ J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. Päikese koguenergia on 7×10⁴¹ J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[Tuumareaktor|termotuumareaktorites]]. Vesinik saab Päikeses otsa umbes viie miljardi aasta pärast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mööduv täht võib Maa Päikesesüsteemist välja visata |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/06/03/mooduv-taht-voib-maa-paikesesusteemist-valja-visata |vaadatud=2025-08-27 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> [[Fail:11742 SDO-Year 5 ProRes 1920x1080 2997.webm|pisi|Video päikese tegevusest]] [[Pilt:Sun diagram.svg|pisi|Päikese ehitus: 1 [[Päikese tuum]], 2 [[Päikese kiirgustsoon]], 3 [[Päikese konvektsioonitsoon]], 4 [[Päikese fotosfäär]], 5 [[Päikese kromosfäär]], 6 [[Päikese kroon]], 7 [[päikeseplekk]], 8 [[Päikese fotosfääri graanulid]], 9 [[protuberants]]]] [[Päikese fotosfäär|Päikese pinnaks]] loetakse ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[Päikese kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.<ref name="A&O" /> Päikese nähtav pind (kromosfäärist seespool) on [[Päikese fotosfäär]]. See valgust kiirgav kiht ulatub umbes 320&nbsp;km kõrgusele [[Päikese konvektsioonitsoon]]i ülemisest osast. Fotosfäärist kõrgemale jäävad [[Päikese atmosfäär]]i hõredamad kihid – [[Päikese kromosfäär]] ja [[Päikese kroon]]<ref name="Rännakud kõiksuses" />. Kromosfääri paksus on umbes 2000&nbsp;km ja temperatuur selles kasvab kauguse suurenedes kuni umbes 20 000 K. Sellest kõrgemale (umbes 200 km) jääb Päikese kroon, kus temperatuur kasvab järsult veelgi (kuni umbes 1 000 000 K). [[Päikese kroon]]i tihedus on 10¹¹ ning fotosfääri 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta. [[Spiikul|Spiikulite]] ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000&nbsp;km, [[gaas]]i kiirus neis 4&nbsp;km/s. [[Protuberants]]ide kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000&nbsp;km ja pikkus kuni 200 000&nbsp;km.<ref name="A&O" /> Päikese pinna[[temperatuur]] fotosfääris on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulite ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantsidel 7000 K.<ref name="A&O" /> Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoreetiliselt ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]]. Seetõttu saavad nad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päike == Päikeseplekid == [[Pilt:Sonnenfleck.jpg|pisi|left|Päikeseplekid]] Kogu Päikese [[aine (füüsika)|aine]] on väga kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus (mis on aga erineva ionisatsiooniastmega, sõltudes sellest, mis Päikese ossa see plasmaolekus aine kuulub). Et Päike ei ole [[tahke keha]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: [[Ekvaator|ekvaatoril]] kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad nii, et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades [[päikeseplekk]]e ja protuberantse. [[Fail:Sun and sunspots.jpg|pisi|Päike ja plekid läbi lairibafiltri. Foto on tehtud 2024. aasta suvel Tõrvast. Foto on valevärvides.]] Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, siis tsükli pikkus on 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Päikeseplekkide keskmine läbimõõt on 10 000&nbsp;km, aga suurim seni nähtud päikeseplekk oli läbimõõduga 185 000&nbsp;km. Päikesepleki keskmine sügavus on 500&nbsp;km. Pleki tuuma ehk [[umbra]] keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk [[penumbra]] temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Plekkide eluiga on 6 päeva kuni poolteist kuud.<ref name="A&O" /> == Päikesevarjutus == [[Päikesevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] [[Maa|Maal]] asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutuse]] ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610⁻⁹ Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110⁻¹⁰ Päikese heledusest.<ref name="A&O" /> Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus]]e ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad üksnes Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest need ei neela Päikese [[infrapunakiirgus]]t. == Vaata ka == *[[Päikesepurse]] *[[Päikese mass]] *[[Heliofüüsika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fHbfR">{{netiviide| URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| Pealkiri = "Sun Fact Sheet"| Väljaanne = nssdc.gsfc.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100715200549/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="KqhII">{{netiviide| URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Display=Facts&Object=Sun| Pealkiri = "Sun: Facts & Figures"| Väljaanne = solarsystem.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.07.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150703111716/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Sun&Display=Facts| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vitalstats">{{netiviide| URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.07.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120703061116/http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref> <ref name="ZmMAM">{{netiviide| URL = http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi/composite/SolarConstant| Pealkiri = "Solar Constant"| Väljaanne = Physikalisch-Meteorologisches Observatorium Davos| Kasutatud = 02.02.2014| Keel = inglise| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110801183920/http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi%2Fcomposite%2FSolarConstant| arhiivimisaeg = 1.08.2011| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref> <ref name="Rännakud kõiksuses">"Rännakud kõiksuses", autor [[Laurits Leedjärv]], 2020, ISBN 9789985777565 (lk 143)/</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{Vikitsitaadid}} {{commonscat|Sun|Sun}} * [https://www.youtube.com/watch?v=O5SIUoi2d2Y&t=1283s] astronoom [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] peab [[Vaba Akadeemia]] kanalil videoloengu teemal "Kuidas Päike sureb?" {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Päike| ]] 0xhurbvf6b2vwn7h15w4s48o8zjayzb 0 1217 7253889 7251724 2026-10-16T06:51:50Z Kuuskinen 33651 7253889 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire.<ref name="Brit" /> Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal.<ref name="HUN_EU" /> [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut.<ref name="After" /> Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2025. aastal umbes 20 miljonit väliskülalist.<ref name="Booms" /> Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. ==Riik== [[Pilt:Péter Magyar at EC, May 2026.jpg|pisi|Peaminister [[Péter Magyar]]]] [[Pilt:Hungarian Parliament Building from across the Danube, 2025-01-11.jpg|pisi|[[Ungari parlamendihoone]]]] Ungari on [[Unitaarriik|unitaarne]] [[parlamentaarne vabariik]]. Riigi poliitiline süsteem toimib põhiseaduslikus raamistikus, mille aluseks on [[Ungari põhiseadus]]. Selle seaduse muutmiseks on tavaliselt vaja parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust, kuigi seadus sisaldab ka teatavaid muutmatuid igavikuklausleid (sätteid, mis tagavad inimväärikuse, võimude lahususe, riigikorralduse ja õigusriigi põhimõtte). Iga nelja aasta tagant valitakse ühekojalisse [[Ungari Rahvuskogu]]sse (''Országgyűlés'') 199 parlamendiliiget (ungari keeles ''országgyűlési képviselők'', ainsuses ''képviselő''). Valimistel kasutatakse segasüsteemi, mis ühendab ühemandaadiliste valimisringkondade enamuspõhise esindatuse ja proportsionaalse esindatuse. 106 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest valimisringkondadest suhtelise häälteenamuse põhimõttel, mille kohaselt osutub valituks enim hääli saanud kandidaat. Ülejäänud 93 kohta jaotatakse muudetud proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel ühe üleriigilise valimisringkonna kaudu. Valimiskünnis on üksikute erakondade nimekirjade puhul 5%, kahe erakonna valimisliitude puhul 10% ning kolme või enama erakonna valimisliitude puhul 15%. [[Ungari president|President]] (ungari keeles ''köztársasági elnök'') on riigipea, kelle valib Rahvuskogu iga viie aasta järel. Presidendi ülesanded ja volitused on peamiselt esinduslikud: ta võtab vastu välisriikide riigipäid, nimetab Rahvuskogu ettepanekul ametisse [[Ungari peaminister|peaministri]] ning on [[Ungari relvajõud|relvajõudude]] ülemjuhataja. Presidendi amet ei ole siiski täielikult tseremoniaalne: president võib seadustele veto panna ja saata need läbivaatamiseks 15-liikmelisele [[Ungari Põhiseaduskohus|Põhiseaduskohtule]].<ref name="President" /> Peaministri (ungari keeles ''miniszterelnök'') valib Rahvuskogu. Ta juhib valitsust ja teostab täidesaatvat võimu. Väljakujunenud tava kohaselt on peaminister Rahvuskogu suurima erakonna juht. Peaminister valib valitsuse ministrid ning tal on ainuõigus nad ametist vabastada. Ministrikandidaadid peavad siiski osalema avalikel konsultatiivsetel kuulamistel ühes või mitmes parlamendikomisjonis, saama Rahvuskogult heakskiidu ning saama ametisse nimetamiseks presidendi ametliku kinnituse. Ministrid ei pea olema parlamendiliikmed. Valitsus annab oma tegevusest aru parlamendile.<ref name="About" /> === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin"/> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondises 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="HUN_EU">{{netiviide |pealkiri=Hungary |väljaanne=European Union |url=https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/eu-countries/hungary_en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="After">{{netiviide |pealkiri=Hungary After Orbán: The Hard Road Back to Democracy |väljaanne=CSIS |url=https://www.csis.org/analysis/hungary-after-orban-hard-road-back-democracy |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="Booms">{{netiviide |pealkiri=Tourism Booms in 2025 as Visitor Numbers Hit New Highs |väljaanne=Hungary Today |url=https://hungarytoday.hu/tourism-booms-in-2025-as-visitor-numbers-hit-new-highs/ |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="Brit">{{netiviide |pealkiri=Hungary |väljaanne=Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="President">{{netiviide |pealkiri=The President of the Republic |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Government |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-government-and-commissioners/the-government |vaadatud=2026-10-16}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] 156vw79t8ito8ew4s8181jwdlg0mnqx 7253891 7253889 2026-10-16T06:52:16Z Kuuskinen 33651 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7253891 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire.<ref name="Brit" /> Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal.<ref name="HUN_EU" /> [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut.<ref name="After" /> Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2025. aastal umbes 20 miljonit väliskülalist.<ref name="Booms" /> Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. ==Riik== [[Pilt:Péter Magyar at EC, May 2026.jpg|pisi|Peaminister [[Péter Magyar]]]] [[Pilt:Hungarian Parliament Building from across the Danube, 2025-01-11.jpg|pisi|[[Ungari parlamendihoone]]]] Ungari on [[Unitaarriik|unitaarne]] [[parlamentaarne vabariik]]. Riigi poliitiline süsteem toimib põhiseaduslikus raamistikus, mille aluseks on [[Ungari põhiseadus]]. Selle seaduse muutmiseks on tavaliselt vaja parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust, kuigi seadus sisaldab ka teatavaid muutmatuid igavikuklausleid (sätteid, mis tagavad inimväärikuse, võimude lahususe, riigikorralduse ja õigusriigi põhimõtte). Iga nelja aasta tagant valitakse ühekojalisse [[Ungari Rahvuskogu]]sse (''Országgyűlés'') 199 parlamendiliiget (ungari keeles ''országgyűlési képviselők'', ainsuses ''képviselő''). Valimistel kasutatakse segasüsteemi, mis ühendab ühemandaadiliste valimisringkondade enamuspõhise esindatuse ja proportsionaalse esindatuse. 106 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest valimisringkondadest suhtelise häälteenamuse põhimõttel, mille kohaselt osutub valituks enim hääli saanud kandidaat. Ülejäänud 93 kohta jaotatakse muudetud proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel ühe üleriigilise valimisringkonna kaudu. Valimiskünnis on üksikute erakondade nimekirjade puhul 5%, kahe erakonna valimisliitude puhul 10% ning kolme või enama erakonna valimisliitude puhul 15%. [[Ungari president|President]] (ungari keeles ''köztársasági elnök'') on riigipea, kelle valib Rahvuskogu iga viie aasta järel. Presidendi ülesanded ja volitused on peamiselt esinduslikud: ta võtab vastu välisriikide riigipäid, nimetab Rahvuskogu ettepanekul ametisse [[Ungari peaminister|peaministri]] ning on [[Ungari relvajõud|relvajõudude]] ülemjuhataja. Presidendi amet ei ole siiski täielikult tseremoniaalne: president võib seadustele veto panna ja saata need läbivaatamiseks 15-liikmelisele [[Ungari Põhiseaduskohus|Põhiseaduskohtule]].<ref name="President" /> Peaministri (ungari keeles ''miniszterelnök'') valib Rahvuskogu. Ta juhib valitsust ja teostab täidesaatvat võimu. Väljakujunenud tava kohaselt on peaminister Rahvuskogu suurima erakonna juht. Peaminister valib valitsuse ministrid ning tal on ainuõigus nad ametist vabastada. Ministrikandidaadid peavad siiski osalema avalikel konsultatiivsetel kuulamistel ühes või mitmes parlamendikomisjonis, saama Rahvuskogult heakskiidu ning saama ametisse nimetamiseks presidendi ametliku kinnituse. Ministrid ei pea olema parlamendiliikmed. Valitsus annab oma tegevusest aru parlamendile.<ref name="About" /> === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia" /> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia" /> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === [[Pilt:Hortobagy-ziehbrunnen.jpg|pisi|[[Hortobágyi rahvuspark]], Ungari [[stepp]] ]] Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === [[Pilt:Colchicum hungaricum.jpg|pisi|left|[[Ungari krookus]] (''Colchicum hungaricum'')]] Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. <gallery> Pilt:Magyar szürke.jpg|Ungari hall veisetõug Pilt:PuliDog.jpg|[[Puli]], Ungari lambakoer Pilt:Komondor delvin.jpg|[[Komondor]] Pilt:Vizsla standing Rosie harness.jpg|[[Vizsla]] Pilt:Buffalo-bivaly.JPG|Ungari pühvel [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] asuvas pühvlite reservaadis </gallery> === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Kultuur == <gallery> Pilt:Arrival of the Hungarians (Árpád Feszty).jpg|Maal "[[Ungarlaste saabumine]]" Pilt:Hungarian folk wrangler.jpg|Ungari rahvapärane karjane ''[[csikós]]'' Pilt:Hungarian Dances in front of the Catholic church of Kelebija.JPG|Ungari rahvatants Pilt:Ancient Hungarian - traditional coppersmith master at work.jpg|Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl Pilt:Hungarian horse archers.jpg|Ungari ratsutav vibukütt Pilt:Husaren Elsterwerda Oktober 2007 1.jpg|Ungari husaarid Elsterwerda's Pilt:Paprika Vendor Budapest big hall.jpg|Ungari paprikamüüja [[Budapest]]is Pilt:Szeged-paprika1.jpg|Ungari paprika [[Szeged]]is Pilt:Mangalitsa (Paleo) Festival - Budapest, 2013 (13).JPG|Ungari karjuse (''[[gulyás]]'') traditsioonilised rõivad </gallery> === Ungari köök === {{Vaata|Ungari köök}} Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin" /> Kõikjalt laiab [[paprika]]t, [[sibul]]at ja [[küüslauk]]u. [[Keskaeg|Keskajal]] oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, [[guljašš]], erinevad hautised ja ''[[paprikás]]'', on paprikast punased.<ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin" /> <gallery> Pilt:Dobos cake (Gerbeaud Confectionery Budapest Hungary).jpg|Tort ''[[dobos]]'' Pilt:Hortobagy palacsinta.JPG|[[Hortobágyi palacsinta|Ungari täidetud pannkook]] Pilt:Gulyas080.jpg|[[Guljašš]] Pilt:Kurtoskalacs.jpg|Kuulus Ungari "korsten-kook" ''[[kürtőskalács]]'' Pilt:Unicum bottle.JPG|Külm pudel [[Unicum]]'i Pilt:Palinka.jpg|[[Pálinka]] Pilt:Tokaji Aszu.JPG|[[Tokaji]] vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas") </gallery> === Ungari sport === {{Vaata|Ungari sport}} [[Pilt:Egerszegi Krisztina fortepan 40687.jpg|pisi|left|Ungari ujuja [[Krisztina Egerszegi]] osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit]] Ungari on üks enim [[suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit. [[Pilt:Dezso Gyarmati (cropped).jpg|pisi|[[Dezső Gyarmati]] võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini]] Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige [[ujumine|ujumises]], [[veepall]]is ja [[kanuusõit|kanuusõidus]]. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge ([[Doonau]] ja [[Tisza]]) ning suur järv ([[Balaton]]) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks. Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad [[espadron]]ivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka [[golf]]imängijate hulk. [[Ungari korvpallikoondis]] oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld [[1955. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1955. aastal]], hõbe [[1953. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1953. aastal]] ja pronks [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1946. aastal]]) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele. [[Ungari jalgpallikoondis]] on kahel korral tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on [[Ferenc Puskás]] (1927–2006), kes lõi Ungari koondises 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis Lääne-Saksamaa vastu. [[Ungari jäähokikoondis]] on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja [[Ungari võrkpallikoondis]] saavutas [[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963. aastal]] [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] teise koha. Ungarlane [[Ernő Rubik]] leiutas [[Rubiku kuubik]]u ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed [[maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="HUN_EU">{{netiviide |pealkiri=Hungary |väljaanne=European Union |url=https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/eu-countries/hungary_en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="After">{{netiviide |pealkiri=Hungary After Orbán: The Hard Road Back to Democracy |väljaanne=CSIS |url=https://www.csis.org/analysis/hungary-after-orban-hard-road-back-democracy |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="Booms">{{netiviide |pealkiri=Tourism Booms in 2025 as Visitor Numbers Hit New Highs |väljaanne=Hungary Today |url=https://hungarytoday.hu/tourism-booms-in-2025-as-visitor-numbers-hit-new-highs/ |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="Brit">{{netiviide |pealkiri=Hungary |väljaanne=Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Hungary |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="President">{{netiviide |pealkiri=The President of the Republic |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Government |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-government-and-commissioners/the-government |vaadatud=2026-10-16}}</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> <ref name="Vaz,Nijkamp,Rastoin">Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. [http://books.google.co.uk/books?id=nxAuyQ1yArUC&pg=PA106&dq=hungarian+cuisine&hl=en&ei=9YdaTp_9EI-j-gbLrby-DA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CDkQ6AEwATgK#v=onepage&q=hungarian%20cuisine&f=false "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge"]. Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] pcg15snwk7uyf635225pd6xj25nvh12 0 2263 7254063 7240600 2026-10-16T11:28:10Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7254063 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge [[Läti (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Läti Vabariik | omastav = Läti | nimi1_keel = läti | nimi1 = Latvijas Republika | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Latvia.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Latvia in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[läti keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Riia]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Edgars Rinkēvičs]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Andris Kulbergs]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = – kuulutatud [[Venemaa]]st sõltumatuks 18. novembril 1918<br>– tunnustatud 26. jaanuaril 1921<br> – [[NSV Liit|NSV Liidu]] 1. okupatsioon<br> 17. juuli 1940<br> – [[Kolmas Riik|Saksa]] okupatsioon<br> 10. juuli 1941<br> – NSV Liidu 2. okupatsioon<br> 1944<br> – taasiseseisvumine 21. august 1991 | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Dievs, svētī Latviju]] | usund = kristlus (79%) | üladomeen = [[.lv]] | telefonikood = 371 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LAT | märkused = }} '''Läti''' ({{keel-lv|Latvija}}, {{keel-liv|Lețmō}}, ametliku nimega '''Läti Vabariik''' (''Latvijas Republika'', ''Lețmō Vabāmō'')) on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks kolmest [[Balti riigid|Balti riigist]]. [[Pilt:Latvia 1998 CIA map.jpg|pisi|Kaart]] Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul, [[Eesti]]st lõunas, [[Leedu]]st põhjas. Idas on maapiir [[Venemaa]]ga ja kagus [[Valgevene]]ga. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes [[Liivi laht]]. Lätil ei ole mere[[saar]]i ega asumaid. Pindala on 64 589&nbsp;km². Läti on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]], mis kuulub 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ([[ÜRO]]), 29. märtsist 2004 [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i ([[NATO]]) ja 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u ([[EL]]). == Asend ja piir == Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s, [[Ida-Euroopa lauskmaa]] lääneosas, [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Maapiiri Balti naabritega on Eestiga põhjas (340&nbsp;km) ja [[Leedu]]ga lõunas (570&nbsp;km). Idapiir [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]iga on 283&nbsp;km. Kagus on maismaapiir [[Valgevene]]ga (163&nbsp;km). Lätil on ka 531&nbsp;km merepiiri. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Lätil ühtki meresaart. 1920. aastal taotles Läti endale Eestile kuuluvat [[Ruhnu]] saart.<ref name="mIToN" /> == Loodus == [[Pilt:Satellite image of Latvia in March 2003.jpg|pisi|Läti satelliidilt]] === Pinnamood === Läti asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]] serval. [[Aluspõhi]] on kaetud liustikusetetega, mis on kujundanud praeguse künkliku pinnamoe. Lätis on kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, [[Kurzeme]] keskosas asub [[Kurzeme kõrgustik]], mis ulatub üle 180&nbsp;m merepinnast. Kirde-Lätis asub [[Vidzeme kõrgustik]], millel on mitu üle 300&nbsp;m kõrgust tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp [[Gaiziņkalns]] (312&nbsp;m). Kõrguselt teine mägi [[Sirdskalns]] on Kirde-Lätis, Eesti piiri läheduses asub [[Alūksne kõrgustik]], mis ühineb Eestis asuva [[Haanja kõrgustik]]uga. Alūksne kõrgustik on Vidzeme kõrgustikust madalam, kuid suuremate kõrgusvahedega. Ka osa [[Sakala kõrgustik]]ust asub Lätis. Kagu-Lätis asub [[Latgale kõrgustik]]. Enamiku riigist moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub [[Zemgale tasandik]], põhjaosas [[Tālava madalik]]. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb rannikumadalik, mis jätkub [[Leedu]]s. Vidzeme kõrgustikku piiravad [[Kesk-Läti madalik]] ja [[Ida-Läti madalik]]. Läti idapiirile ulatub [[Velikaja madalik]]. Need madalikud on ka kohati soised. [[Pilt:Latvija fizGeogr.jpg|pisi|Looduskaart]] === Geoloogiline ehitus ja maavarad === Suurem osa Läti [[Aluspõhi|aluspõhjast]] on tekkinud [[Paleosoikum|vanaaegkonna]] lõpus, [[Devon]]i ajastul. Riigi edelaosa aluspõhjakihid on aga tekkinud [[Mesosoikum|keskaegkonnas]]. [[Eelkambrium]]i kristalliline [[aluskord]] on kaetud [[settekivim]]ite kihiga, mille peal on [[kvaternaar]]i setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad mitme jõe ürgorgudes ka devoni punased liivakivid. Läti keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad [[Daugava]] keskjooksu, tema lisajõgesid ja [[Lielupe|Lielup]]<nowiki/>e ülemjooksu. Lätil ei ole palju maavarasid. Enamik Lätis leiduvaist maavaradest kasutatakse ehituses. Kõrgustikes leidub palju liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Kasutatakse ka devoni, juura ja kvaternaari savisid. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses. Leidub suuremas koguses turvast, mille ladestumine on alanud mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku. === Veestik === Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500&nbsp;km. Enamik jõgedest on lühikesed. Üksnes 17 jõge on pikemad kui 100&nbsp;km. Pikimad jõed on Väina ([[Daugava jõgi|Daugava]]), [[Lielupe jõgi|Lielupe]], Koiva ([[Gauja jõgi|Gauja]]), [[Venta jõgi|Venta]] ja [[Salatsi jõgi]]. Praegune jõgedevõrk on kujunenud 10 000 – 12 000 aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub [[Liivi laht]]e; väiksem osa otse Läänemerre ja [[Velikaja jõgi|Velikaja]] lisajõed suubuvad ([[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Narva jõgi|Narva jõe]] kaudu) [[Soome laht]]e. Lätis on üle 3000 järve. Suurem osa neist on väiksed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Ainult 15 järve pindala on suurem kui 10&nbsp;km². Suuremad järved on [[Lubānsi järv|Lubāns]], [[Rāzna järv|Rāznas]], [[Engurese järv|Engures]], [[Asti järv|Asti]] ja [[Usma järv|Usma]]. Sügavaim järv on [[Drīdzis]] (63,1 m). === Kliima === Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel [[Labradori poolsaar]]ega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga on Läti kliima märksa pehmem. Seda põhjustab [[Atlandi ookean]]i ja [[Golfi hoovus]]e mõju. Talv ei ole väga külm. Jaanuari keskmine [[õhutemperatuur]] on riigi lääneosas [[Liepaja]]s −2,8&nbsp;°C ja kaguosas [[Daugavpils]]is −6,6&nbsp;°C. Juuli keskmine õhutemperatuur on neis linnades vastavalt 16,7&nbsp;°C ja 17,6&nbsp;°C. {| |- | [[Pilt:Liepaja LVA climate.svg|150px]] | [[Pilt:Riia-kliima.svg|150px]] | [[Pilt:Daugavpils-kliima.svg|150px]] |- style="text-align:center;" | [[Liep&#257;ja]] | [[Riia]] | Daugavpils |} [[Sademed]] saabuvad Põhja-Atlandilt. [[Sademete hulk]] on suurim suve teisel poolel ja sügisel. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on siis väike. Kõige vähem on sademeid kevadel. Aastane sademete hulk on rannikul ja madalikel 550–600&nbsp;mm ning kõrgustikel 700–800&nbsp;mm. === Taimestik === 44% Läti pindalast on kaetud [[mets]]adega. Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Euroopa lauskmaa]] aladest sarnaneb Läti taimestik väga [[taiga]]ga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on [[harilik mänd]] (51%), [[kask]] (24%), [[harilik kuusk]] (17%). == Riik == === Riigikord === Läti on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]]. Kõrgeima võimu organ on Läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmeline parlament [[Seim (Läti)|seim]] (''saeima'') ja omavalitsuste volikogud. === President === {{vaata|Läti president}} Läti riigipea on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib seim salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks. Läti president alates 8. juulist 2023 on [[Edgars Rinkēvičs]]. === Seim === [[Pilt:Saeima in Riga.jpg|pisi|[[Liivimaa rüütelkonna hoone|Seimihoone]]<ref name="vnOdd" /> [[Riia vanalinn]]as]] {{vaata|Seim (Läti)}} Seim (''Saeima)'' on Läti parlament. Tegemist on ühekojalise parlamendiga, millel on 100 liiget. Valimised toimuvad [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant oktoobri esimesel laupäeval. [[Läti president|Presidendil]] on õigus seim laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist. Seim asub Riia vanalinnas, endises [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] hoones. === Valitsus === {{vaata|Läti valitsus}} [[Pilt:Gabinete de Ministerios de Letonia, Riga, Letonia, 2012-08-07, DD 01.JPG|pisi|Justiitspalee (Latvijas Tiesu pils) Riias aadressil [[Brīvības bulvāris]] 36.<ref name="5AtRf" /> Hoones tegutsevad [[Läti Ülemkohus]], [[Läti Vabariigi Ministrite kabinet]] ja [[Läti Justiitsministeerium|Justiitsministeerium]]]] Parlamendivalimiste järel on [[Läti president|presidendil]] õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament seim. Valitsusse kuulub 16 ministrit. Läti peaminister on [[Evika Siliņa]], kes astus ametisse koos valitsusega 15. septembril 2023. === Välispoliitika === {{vaata|Läti välispoliitika}} Kohe pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ([[ÜRO]]) liige. [[1990. aastad|1990. aastate]] Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liitu astumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ([[EL]]) täieõiguslik liige. Läti astus [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i 29. märtsil 2004. Läti osaleb ÜRO rahuvalvemissioonidel. Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu [[Euroopa Nõukogu]], [[UNESCO]], [[UNICEF]], [[Maailmapank]], [[IMF]], [[Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu]] ([[ICES]]) ja paljudesse teistesse. === Pealinn === Läti pealinn on [[Riia]]. === Haldusjaotus === [[Pilt:Latvia, administrative divisions 2021 - et - colored.svg|pisi|Läti haldusjaotus]] {{vaata|Läti haldusjaotus}} Läti jaguneb 35 [[piirkond (Läti)|piirkonnaks]] ja seitsmeks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks. Aastatel 2009–2021 oli vabariigilinnu üheksa ja piirkondi 109. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes rajoonides ei eksisteeri. 2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks, mis rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja viieks ajalooliseks piirkonnaks: [[Riia]], [[Kuramaa]], [[Latgale]], [[Zemgale]], [[Vidzeme]] ja [[Sēlija]]. Vahel liidetakse Sēlija ja Zemgale kokku ühtseks Zemgaleks, ka loetakse neid piirkondi koos Kuramaaga vahel ühtseks Kuramaaks, kuna need alad kuulusid kõik kunagi [[Kuramaa hertsogiriik]]i. === Parteid === Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi. Läti parlamendis olid alates 2014. aastast järgmised erakonnad ja valimisliidud: * [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (''VIENOTĪBA'') * [[Koosmeel (Läti partei)|Koosmeel]] (''Saskaņa'') * [[Roheliste ja Talurahva Liit]] (''Zaļo un Zemnieku Savienība'', ZZS) * [[Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK]] (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" – Tēvzemei un Brīvībai/LNNK) * [[Südamest Lätile]] * [[Läti Regioonide Ühendus]] == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === ==== Rahvaarv ==== Läti rahvaarv mai 2014 seisuga oli 1 997 500. Sellega on Läti rahvaarvult Euroopas 36. kohal. 2017. aasta detsembris elas Lätis ligikaudu 1,95 mln inimest. 2019. aasta alguses oli Läti rahvaarv 1 919 968 inimest.<ref>https://www.csb.gov.lv/en/statistics/statistics-by-theme/population/number-and-change/key-indicator/population-number-its-changes-and-density</ref> 2021. aasta juulis oli Läti rahvaarv 1 862 687 inimest. Läti rahvaarv aastati * 1 905 936 (1935) * 1 708 800 (1946)<ref name="nLU5O" /> * 2 079 948 (1959) * 2 351 903 (1970) * 2 503 145 (1979) * 2 665 770 (1989) * 2 377 383 (2000) * 2 067 887 (2011) * 1 986 096 (2015) * 1 907 675 (2020) * 1 883 008 (2023) ==== Asustus ==== [[Rahvastikutihedus]] on 30 in/km². Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures väheneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates. ==== Linnad ==== Lätis on 77 linna. Kõigis linnades peale [[Riia]] on alla 100 000 elaniku. {| class="wikitable" style="margin:auto; font-size:90%" |+ Suuremad linnad (2020)<ref name="SYGcw" /> |- ! Järjekord ! Linn ! Piirkond ! Elanikke ! Järjekord ! Linn ! Piirkond ! Elanikke | rowspan="11" style="text-align:center" | <br>[[Pilt:Riian_vanhakaupunki.jpg|border|150px|Riia]]<br>[[Riia]]<br>[[Pilt:Daugavpils_Evangelical_Lutheran_church_of_Martin_Luther11.JPG|border|150px|Daugavpils]]<br>Daugavpils |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 1 || '''[[Riia]]''' || [[Riia]] || align="right" | 627 487 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 11 || '''[[Salaspils]]''' || [[Salaspilsi piirkond]] || align="right" | 17 977 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 2 || '''[[Daugavpils]]''' || [[Daugavpils]] || align="right" | 82 046 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 12 || '''[[Tukums]]''' || [[Tukumsi piirkond]] || align="right" | 16 896 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 3 || '''[[Liepāja]]''' || [[Liepāja]] || align="right" | 68 535 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 13 || '''[[Cēsis]]''' || [[Cēsise piirkond]] || align="right" | 14 960 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 4 || '''[[Jelgava]]''' || [[Jelgava]] || align="right" | 56 062 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 14 || '''[[Sigulda]]''' || [[Sigulda piirkond]] || align="right" | 11 823 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 5 || '''[[Jūrmala]]''' || [[Jūrmala]] || align="right" | 49 687 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 15 || '''[[Olaine]]''' || [[Olaine piirkond]] || align="right" | 10 668 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 6 || '''[[Ventspils]]''' || [[Ventspils]] || align="right" | 33 906 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 16 || '''[[Kuldīga]]''' || [[Kuldīga piirkond]] || align="right" | 10 352 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 7 || '''[[Rēzekne]]''' || [[Rēzekne]] || align="right" | 27 613 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 17 || '''[[Saldus]]''' || [[Salduse piirkond]] || align="right" | 9775 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 8 || '''[[Ogre]]''' || [[Ogre piirkond]] || align="right" | 23 273 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 18 || '''[[Talsi]]''' || [[Talsi piirkond]] || align="right" | 9026 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 9 || '''[[Valmiera]]''' || [[Valmiera]] || align="right" | 23 050 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 19 || '''[[Dobele]]''' || [[Dobele piirkond]] || align="right" | 8856 |- | align="center" style="background:#f0f0f0;" | 10 || '''[[Jēkabpils]]''' || [[Jēkabpils]] || align="right" | 21 928 || align="center" style="background:#f0f0f0;" | 20 || '''[[Bauska]]''' || [[Bauska piirkond]] || align="right" | 8246 |- |} ==== Etniline koosseis ==== Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, [[emigratsioon]]i, [[Baltisakslased|baltisakslaste lahkumise]], [[holokaust]]i ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on [[lätlased]] ja [[liivlased]], kes moodustavad 2016. aasta seisuga 61,8% riigi elanikkonnast. Suurim vähemusrahvus on [[venelased]], kes moodustavad 25,6% rahvastikust.<ref>http://www.csb.gov.lv/notikumi/2016-gada-sakuma-latvija-par-171-tukstoti-iedzivotaju-mazak-neka-pirms-gada-43973.html</ref> Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka [[ukrainlased|ukrainlaste]] ja [[valgevenelased|valgevenelaste]] osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud. Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%), [[poolakad]] (2,2%), [[leedulased]] (1,2%), [[juudid]] (0,3%), [[sakslased]] (0,3%), [[mustlased]] (0,1%) ja [[eestlased]] (0,1%). ==== Religioon ==== Suurim religioon Lätis on [[kristlus]], kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on: * [[luterlased]] – 450 000 * [[katoliiklased]] – 450 000 * [[õigeusklikud]] – 350 000 Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad [[jumal]]asse. 49% vastas, et usub mingi vaimse jõu olemasollu, ja 10% vastas, et ei usu mingi vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 [[moslemid|moslemit]], kuid eeldatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000. == Majandus == {{vaata|Läti majandus}} [[Pilt:Lv real gdp growth.svg|pisi|Läti majanduse reaalkasv 1996–2006]] Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on [[Ventspils]]i vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus ([[Ventbunkers]], [[Latrostrans]], [[Ventspils Nafta]], mille suuromanik on maailma üks suuremaid [[toornafta|toor]][[nafta]]ga tegelevaid [[Vitol]] Group ja [[Läti Merelaevandus]]).<ref name="X6vXU" /> Kui alates 1996. aastast kasvas majandus pidevalt, sai Lätist Euroopa Liidu kiireima [[majanduskasv]]uga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega [[majanduskriis]]. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli −18%. 1. jaanuaril 2014 mindi [[Läti latt|Läti latilt]] (LVL) üle eurole. === Inflatsioon === Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. [[Inflatsioon]] oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase kümne aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. === Keskmine palk === Läti [[keskmine brutopalk]] oli 2019. aastal 1076 [[euro]]t kuus, mediaanpalk oli 832 eurot kuus.<ref>http://data.csb.gov.lv/pxweb/en/sociala/sociala__dsamaksa__ikgad/DSG010.px/ {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2007. aasta [[teine kvartal|teises kvartalis]] oli keskmine brutopalk 558 [[euro]]t kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%). == Kaitsejõud == [[Läti Relvajõud]] suurus on umbes 7 345 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000 [[Zemessardze]], Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Par mums {{!}} Nacionālie bruņotie spēki |url=https://www.mil.lv/lv/par-mums |vaadatud=2024-10-08 |väljaanne=www.mil.lv |keel=lv}}</ref> Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi moodustab [[Läti kaitseministeerium]], mis vastutab nii kaitsepoliitika kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe juhataja allub [[Läti kaitseministrite loend|Läti kaitseministrile]] ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne. Ühendstaabi ülesanded on taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ja igapäevategevuse juhtimisele. Kolmas, taktikaline tasand – jalaväe[[brigaad]], õhuväebaas ja mereväe [[flotill]] on otse allutatud kaitseväe juhatajale. [[Läti maavägi|Läti maaväe]] komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväe[[pataljon]]ist, [[logistika]]pataljonist ja tsiviil-militaarkoostöö (''CIMIC'') keskusest. Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses toetavaid ülesandeid, näiteks julgestamine või [[tagalaala]]de kontroll. [[Läti õhuvägi|Läti õhuväe]] pearõhk on suunatud [[õhuseire]]suutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväes on investeeritud eelkõige [[radar]]isüsteemidesse ja viimastel aastatel ka lennuväljade väljaarendamisse. [[Läti merevägi|Läti mereväe]] relvastuses on neli [[Imantas-tüüpi miinijahtija]]t ja neli Norralt saadud Storm-tüüpi patrullkaatrit. Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni [[Zemessardze]] liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu [[KASP]] on põhimõtteliselt võrreldavad Eesti [[Kaitseliit|Kaitseliiduga]]. Zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks. 1. regiooni staap paikneb [[Liepāja]]s ja regiooni kuulub viis pataljoni. Teise regiooni staap asub [[Rēzekne]]s ja selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni staap on [[Riia]]s ja selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsioonis kokku on umbes 10 000 liiget. Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56-millimeetrise kaliibriga automaadid [[G-36]], tankitõrjeraketikompleksid [[Spike]] ja 40-millimeetrise kaliibriga automaat[[granaadiheitja]]id. == Ajalugu == {{Vaata|Läti ajalugu}} Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. [[Balti hõimud]] jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed [[Rooma riik|Rooma]] ja [[Bütsants]]iga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku [[merevaik]]u metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: [[kuralased]], [[latgalid]], [[seelid]], [[semgalid]] ja ka [[Soome-ugri keeled|soome-ugri]] keelt kõnelevad [[liivlased]], kellest aja jooksul kujunes [[lätlased|läti]] rahvus. === Keskaeg === Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, [[12. sajand]]il aga saatis [[Rooma-katoliku kirik]]u pea [[Rooma paavst]] Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid [[ristiusk]] ei leidnud laia kõlapinda ja kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida. [[13. sajand]]il vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui [[Vana-Liivimaa]]. 1228. aastal liideti Riia [[Hansa liit]]u. Hiljem kuulusid sinna ka [[Cēsis]], [[Limbaži]], [[Koknese]] ja [[Valmiera]]. Sellest ajast saadik oli Riial kui sadamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses. Pärast [[Liivi sõda]] (1558–1583) läks Liivimaa ning Kuramaa [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu riigi]] valdustesse. [[17. sajand]] oli kogu [[Euroopa]]s ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus [[reformatsioon]], Vana-Liivimaa ([[Liivi ordu]] ja [[piiskopkond]]ade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitme riigi vahel. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]lepingu ja 1660. aasta [[Oliwa rahu]]lepingu nn Poola Liivimaa (v.a [[Latgale]]) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli [[Liivimaa kubermang]]una Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv [[Kuramaa hertsogiriik]], [[Rzeczpospolita]] [[vasallriik]]. Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kuberner]], koos Liivimaa provintsi kantseleiga ja [[Liivimaa rüütelkond]]. === Põhjasõda ja Venemaa keisririik === {{vaata|Põhjasõda}} Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Läti [[Riia kubermang (1713–1722)|Riia kubermang]], kuhu kuulus kolm maakonda: [[Riia maakond]], [[Wendeni maakond]] ja [[Pärnu-Kokenhuseni maakond]]. Hilisem Liivimaa kubermangu Tartu maakond kuulus aastatel 1704–1713 Sankt-[[Peterburi maakonda]]. 1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa keisririigiga liidetud [[Kuramaa kubermang]]us olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus: {{veergude loend|laius=12em|stiil=width:45em| * [[Kuldiga maakond]] * [[Riia maakond]] * [[Aizpute maakond]] * [[Grobiņa maakond]] * [[Talsi maakond]] * [[Cēsise maakond]] * [[Dobele maakond]] * [[Tukumsi maakond]] * [[Ilūkste maakond]] * [[Ventspilsi maakond]] * [[Bauska maakond]] * [[Valmiera maakond]] * [[Valga maakond]] * [[Jaunjelgava maakond]] }} 1783. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] läbi viidud [[haldusreform]]ide käigus moodustati Liivimaa kubermangust [[Riia asehaldurkond]], mis eksisteeris kuni 1796. aastani, kui Katariina poeg [[Paul I]] taastas endisaegse halduskorralduse. Valitsusorganitena tegutsesid Lätis Liivimaa osas [[Liivimaa kubermanguvalitsus]], mida juhtis [[Liivimaa kuberneride loend#Vene aeg 1710–1917|Liivimaa kuberner]] ja [[Liivimaa rüütelkond]] ning [[Kuramaa kubermanguvalitsus]], mida juhtis [[Kuramaa kuberneride loend#Venemaa aegsed kubernerid|Kuramaa kuberner]] ja [[Kuramaa rüütelkond]]. === Läti ärkamisaeg === {{vaata|Esimene Läti ärkamisaeg}} Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silma­paistvate nimedega nagu [[Kaspars Biezbārdis]], [[Juris Alunāns]], [[Krišjānis Valdemārs]], [[Krišjānis Barons]], [[Atis Kronvalds]]. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka tänapäeva Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid [[Liivimaa kubermang]]u ainsas ülikoolis – [[Tartu ülikool]]is. === Läti poliitilised organisatsioonid === Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: [[Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] (1904) ja [[Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing]] (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) ja juudi [[Bund]]i sektsioonid. === Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid === 1914. aasta sügisel alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedut ka Läti kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil ([[3. september]] [[ukj]]) 1917. aastal. Läti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada [[Läti rahvusväeosad]], 8 polku ja 1 tagavarapolgu (asukohaga [[Tartu]]s). <table><tr valign=top><td> 1. Läti kütibrigaad: * 1. Läti Daugavpilsi kütipolk * 2. Läti Riia kütipolk * 3. Läti Kurzeme kütipolk * 4. Läti Vidzeme kütipolk <td> 2. Läti kütibrigaad: * 5. Läti Zemgale kütipolk * 6. Läti Tukumsi kütipolk * 7. Läti Bauska kütipolk * 8. Läti Valmiera kütipolk </table> 1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid Nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini organiseeritud sõjalise jõuna – [[läti punased kütid|läti küttidena]]. Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad [[Läti Sotsiaaldemokraatia]]liikumise esindajad 30. juulil (12. augustil [[ukj]]) 1917. aastal Riias, [[Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]] [[Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]], mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast Saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid [[Fricis Rozinš]]i juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. === Iseseisvumine === Läti püsis Esimese maailmasõja käigus Saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni [[Compiegne'i vaherahu]]ga. [[18. november|18. novembril]] 1918 tulid Riias kokku rahvaesindajad ja kuulutasid välja Läti riigi iseseisvuse, kuid [[Kārlis Ulmanis]]e juhitud Läti valitsus ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste organiseeritud [[Landeswehr]]i palgasõdurite poolt [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel Nõukogude [[Punaarmee]] ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik [[Andrievs Niedra]] juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse. Pärast Nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning Saksa Landeswehri vägede [[invasioon]]i peatas 1919. aasta [[Võnnu lahing]]. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus. 28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti ''de jure'' iseseisvaks riigiks.<ref name="1ZSF7" /> [[Pilt:1990 Latvian Stationery.jpg|pisi|Läti [[postmark|postmargiga]] [[ümbrik]], mis on välja antud Läti taasiseseisvumise puhul 4. mail 1990]] == Kultuur == Läti rahvuslind on [[linavästrik]] ja rahvuslill [[harilik härjasilm]]. === Kirjandus === Läti rahvuseepos on [[Andrejs Pumpurs]]i kirjutatud kunsteepos "[[Lāčplēsis]]". Tuntud läti kirjanikud on [[Rainis]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Vilis Lācis]] ja [[Andrejs Upīts]]. Noorematest kirjanikest on tuntumad [[Pauls Bankovskis]], [[Janis Einfelds]], [[Gundega Repse]], [[Andra Neiburga]], [[Laima Muktapavele]] ja [[Nora Ikstena]]. Esimene lätikeelne [[romaan]] oli 1879. aastal ilmunud [[Reinis Kaudzīte]] ja [[Matīss Kaudzīte]] "[[Maamõõtjate ajad]]". === Muusika === {{vaata|Läti muusika}} Tuntud heliloojad on [[Jāzeps Vītols]], [[Raimonds Pauls]] ja [[Imants Kalniņš]]. Läti võitis 2002. aasta [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eurovisiooni lauluvõistluse]]. === Ajakirjandus === {{vaata|Läti meedia}} Läti suurimad päevalehed on [[Diena]], [[Neatkarīgā Rīta Avīze]] ja [[Latvijas Avīze]]. Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid [[Läti Televisioon]]i regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), [[LNT (telekanal)|LNT]] ja [[TV3 Latvia]]. == Sport == {{vaata ka|Läti olümpiamängudel}} Lätis on [[jäähoki]], [[jalgpall]]i ja [[korvpall]]iliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on [[Sandis Ozoliņš]] ja [[Artūrs Irbe]]. [[Läti jalgpallikoondis]] pääses [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on [[BK Barons/LMT]], [[BK Ventspils]] ja [[ASK Rīga]]. Tuntumad korvpallurid on [[Jānis Krūmiņš]] ja [[Gundars Vētra]]. Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad [[Jānis Lūsis]], [[Elvīra Ozoliņa]], [[Dainis Kūla]], [[Vadims Vasiļevskis]] ja [[Ainārs Kovals]], käija [[Aigars Fadejevs]] ning tõkkejooksja [[Staņislavs Olijars]]. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud [[BMX]]-rattur [[Māris Štrombergs]]. Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist [[Ernests Gulbis]]. [[Mihhail Tal]] oli [[male]] maailmameister 1960–1961. == Haridus == {{vaata|Läti haridus}} Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud [[Läti Ülikool]]. Suuremad ülikoolid on veel [[Riia Tehnikaülikool]], Jelgavas asuv [[Läti Põllumajandusülikool]] ja [[Daugavpilsi Ülikool]]. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004. õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides. == Lätiga seotud isikud == * [[Jānis Cimze]] == Vaata ka == * [[Läti riigipeade loend]] * [[Läti Vabariigi põhiseadus]] * [[Läti mõisate loend]] * [[Läti lennufirmade loend]] * [[Läti leegionäride päev]] * [[Läti Pank]] * [[Läti Vabadussõda]] * [[Raudteetransport Lätis]] * [[Jaunsardze]] * [[2015. aasta Läti presidendivalimised]] * [[Läti saksakeelsete kohanimede loend]] * [[Läti filosoofia]] * [[Läti näitlejate loend]] * [[Läti üldlaulu- ja tantsupidu]] * [[Pērkonkrusts]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mIToN">{{netiviide | url = http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php | pealkiri = Ruhnu ajalugu|arhiivimisaeg=2009-08-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090813192256/http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php}}</ref> <ref name="vnOdd">[http://www.saeima.lv/en Läti parlament – seim]</ref> <ref name="5AtRf">[http://www.mk.gov.lv/en/?lang=1 Information about the Republic of Latvia ]</ref> <ref name="nLU5O">http://www.letonika.lv/groups/?title=Iedz%C4%ABvot%C4%81ji/32603</ref> <ref name="SYGcw">http://data.csb.gov.lv/pxweb/en/iedz/iedz__iedzskaits__ikgad/ISG020.px/table/tableViewLayout1/ {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="X6vXU">[https://web.archive.org/web/20100928014043/http://logistikauudised.ee/Default.aspx?ArticleID=717d3221-460d-4270-8b88-9ef126058d5e Austria oligarh ihaleb Läti transiiti], logistikauudised.ee, 20.09.2010</ref> <ref name="1ZSF7">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:460 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{Vikisõnastikus}} * [https://www.mk.gov.lv Valitsuse veebisait] * [http://latvia.eu Latvia Online] * [http://www.latviansonline.com LatviansOnline] * [http://www.latvians.com latvians.com] * [http://www.viss.lv/karte.php?lang=lat&xno=372&yno=62&x=1024&y=768&xp=168&yp=339 Läti kaart] * Rein Sikk, [https://www.delfi.ee/artikkel/20290194 Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk] * [[Veiko Spolitis]]. [http://www.postimees.ee/?id=69363 Veiko Spolitis: Läti kolmikkriis] Postimees, 15. jaanuar 2009 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/37778635 Läti hakkab kinnisvara ostjatele ja investoritele, kellel ei ole EL-i elamisluba – EL-i elamislubasid jagama] Eesti Päevaleht, 4. jaanuar 2011 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord|NS=57.00|EW=25.00|type=country|region=LV}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Läti| ]] 1zh4md4z4k3z0ayauw6a34xotz755br 0 2564 7253980 7247435 2026-10-16T08:47:46Z Kent Wang 239163 Sintra - Palacio da Pena (20332995770).jpg 7253980 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; filmi kohta vaata artiklit [[Portugal (film)]]}} {{Riik | riiginimi = Portugali Vabariik | omastav = Portugali | nimi1_keel = portugali | nimi1 = República Portuguesa | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Portugal.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Portugal in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[portugali keel|portugali]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Lissabon]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[António José Seguro]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Luís Montenegro]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = "[[A Portuguesa]]" [[File:A Portuguesa.ogg|150px]]</div> | usund = | tippdomeen = [[.pt]] | telefonikood = 351 | riigikord =poolpresidentaalne vabariik | SKT = 297,1 miljardit [[USA dollar|$]] (2016)<ref name="CIA" /> | SKT_elaniku_kohta = 28 500 [[USA dollar|$]] (2016)<ref name="CIA" /> | rok-i_kood = [[POR]] | märkused = }} '''Portugal''' (ametlikult '''Portugali Vabariik''') on riik [[Lõuna-Euroopa]]s [[Pürenee poolsaar]]e lääneosas. See piirneb läänes ja lõunas [[Atlandi ookean]]iga ning idas ja põhjas [[Hispaania]]ga, ühtlasi on [[Mandri-Euroopa]] kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, [[Assoorid]] ja [[Madeira]], millel on [[autonoomne piirkond (Portugal)|autonoomse piirkonna]] staatus. Nime on Portugal saanud [[Douro]] jõe suudmes asunud muistse [[Rooma riik|rooma]] asula [[Portus Cale]] järgi, mille lähistel asub tänapäeval riigi suuruselt teine linn [[Porto]]. Tänapäevase Portugali territoorium on olnud asustatud ja võitluste objektiks [[esiaeg|esiajast]] alates. [[Keldid|Keltidele]] ja [[roomlased|roomlastele]] järgnesid [[germaanlased|germaani]] rahvad [[läänegoodid]] ja [[sueebid]]; nende valdused hõivasid omakorda [[araablased]] ja [[berberid]], keda hakati hiljem nimetama [[maurid]]eks. Need [[muslimid|muslimitest]] elanikud tõrjuti poolsaarelt välja sajandeid kestnud kristlike tagasivallutussõdade käigus, mida tuntakse nimetusega "[[rekonkista]]". 1139. aastal eraldus [[Portugali kuningriik]] [[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigist]].<ref name="H0yZT" /> 15.–16. sajandil [[Suured maadeavastused|suurte maadeavastuste ajastul]] laiendas Portugal [[läänemaailm]]a mõjupiire ja rajas [[Portugali koloniaalimpeerium|esimese ülemaailmse koloniaalimpeeriumi]].<ref name="gEu0r" /><ref name="KOHra" /><ref name="9INRD" /> Portugalist sai üks majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt [[üliriik|võimsamaid riike]] kogu maailmas, mis jagas 1494. aastal sõlmitud [[Tordesillase leping]]uga suurema osa maailmast enda ja Hispaania vahel. Portugali impeerium oli [[uusaeg]]se Euroopa koloniaalimpeeriumidest kõige pikaealisem: see püsis ligi 600 aastat, alates [[Ceuta]] vallutamisest 1415. aastal kuni [[Macau]] loovutamiseni [[Hiina]]le 1999. aastal (''[[de facto]]'') või kuni [[Ida-Timor]]i iseseisvumiseni 2002. aastal (''[[de iure]]''; kuigi ametlikult Portugali valduses, okupeeris Ida-Timori juba 1975. aastal [[Indoneesia]]). Impeerium hõlmas tohutu territooriumi, millel asub tänapäeval 53 iseseisvat riiki, avaldades sügavat kultuurilist ja arhitektuurilist mõju üle maailma. Selle pärandiks on tänapäevases maailmas 250 miljonit [[portugali keel]]t kõnelevat inimest (mis teeb portugali keelest kõnelejate arvult kuuenda keele maailmas) ja lisaks veel mitmed portugali keelel põhinevad [[kreoolkeel]]ed. Portugali rahvusvaheline mõju hakkas oluliselt vähenema 19. sajandil, eriti pärast [[Brasiilia iseseisvumine|Brasiilia iseseisvumist]]. 5. oktoobril 1910 kukutati [[Portugali revolutsioon (1910)|revolutsiooniga]] kuningavõim ja loodi demokraatlik, kuid ebastabiilne vabariik. 1920.–1930. aastatel asendus demokraatia parempoolse autokraatliku režiimiga, mida tuntakse ''[[Estado Novo]]'' ('uus riik') nime all. Demokraatia taastati pärast [[Portugali koloniaalsõda]] ja 1974. aasta [[nelgirevolutsioon]]i. Nende sündmuste käigus või järel said iseseisvuse senised kolooniad [[Angola]], [[Mosambiik]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Roheneemesaared]] ning [[Guinea-Bissau]]. Portugal on [[arenenud riik]],<ref name="h8y63" /> millel on arenenud majandus, kõrge [[elustandard]] ja kvaliteetne [[taristu]]. Teedevõrgu kvaliteedilt on Portugal 2014. aasta andmetel maailmas 2. kohal<ref name="statroad" /> ja kogu taristu kvaliteedilt 12. kohal.<ref name="n24GG" /> Ühtlasi kuulub Portugal maailma [[globaliseerumine|globaliseerunumate]] ja rahulikumate riikide sekka, näiteks [[globaalne rahuindeks|globaalses rahuindeksis]] oli riik 2014. aastal 18. kohal.<ref name="W3jkI" /> Portugal kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i, [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]]. Portugal oli üks esimesi riike maailmas, mis kaotas tsiviilõiguses [[surmanuhtlus]]e (1867).<ref name="proc" /> 2001. aastal pälvis Portugal rahvusvahelist tähelepanu sellega, et esimese maailma riigina dekriminaliseeriti seal narkootikumide tarbimine.<ref name="k4dcL" /> Juunis 2010 sai Portugalist kuues riik Euroopas ja kaheksas riik maailmas, kus jõustus riiklikul tasandil [[samasooliste abielu]].<ref name="eRFcH" /><ref name="gxVBr" /> == Nimi == Riigi ametlik nimi on [[portugali keel]]es ''República Portuguesa'', [[eesti keel]]es ''Portugali Vabariik''. Lühinimi on mõlemas keeles ''Portugal''. Portugali nimi tuleb antiikajal [[Douro]] jõe suudmes, tänapäevase [[Porto]] linna lähistel asunud [[Rooma riik|roomlaste]] asula [[Portus Cale]] nimest.<ref name="oBycx" /> ''Portus'' tähendab [[ladina keel]]es sadamat, ''Cale'' päritolu on aga vaieldav. Kuna samas kohas asus varem [[keldid|keltide]] asula, siis on arvatud, et nimi "Callaici" või "Cale" võis olla seda piirkonda asustanud keldi hõimu [[etnonüüm]]. Samas leidub ajaloolasi, kelle arvates rajasid Portus Calele eelnenud asula hoopis [[kreeklased]] ja Cale nimi tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''Καλλις'' ('ilus'). Alternatiivne teooria, mille pakkus välja 15.–16. sajandi vahetusel elanud [[šotlased|šoti]] filosoof ja ajaloolane [[Hector Boece]], väidab, et Portugali nimi tuleb hoopis kohanimest Porto Gatelli, mille andis [[Braga]]le (teise versiooni kohaselt Portole<ref name="w66cA" /><ref name="lqrXz" />) sellesse piirkonda elama asunud [[gaelid]]e esiisa [[Goídel Glas]] ehk Gatelo.<ref name="IrsQ8" /> == Suurus ja piirid == Portugali pindala on 92 090&nbsp;km² (91 470&nbsp;km² maad, 620&nbsp;km² vett), millega ta on maailma riikide seas suuruselt 111. kohal.<ref name="CIA" /> Eestiga võrreldes on Portugal pindalalt veidi üle kahe korra suurem. [[Pürenee poolsaar]]e kogupindalast moodustab Portugal ühe kuuendiku. Euroopa läänepoolseima maana Pürenee poolsaare lääne- ja edelarannikul on Portugalil maismaapiir vaid ühe riigi, [[Hispaania]]ga. Portugal piirneb Hispaaniaga põhjas ja idas, maismaapiiri kogupikkus on 1214&nbsp;km. See on pikim Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline riigipiir. Maismaapiirist oluliselt pikem on Portugali [[rannajoon]], kokku 1793&nbsp;km.<ref name="CIA" /> Selle tingib Portugali piirnemine läänes ja lõunas [[Atlandi ookean]]iga, samuti pikendavad Portugali rannajoont talle kuuluvad [[Assoorid]]e ja [[Madeira]] saarestikud. Maismaapiiri osas on Portugalil ja Hispaanial endiselt lahendamata küsimusi. Portugal on vaidlustanud piiri [[Caia]] ja [[Cuncos]]e jõe deltade vahel, mis kujunes välja 1801. aastal pärast [[Olivenza]] liitmist Hispaaniaga. Kuigi vastavalt [[Badajozi rahu]]le läks piirkond Hispaania koosseisu, leiab Portugal, et rahulepingu tingimused tühistati 1815. aastal [[Viini kongress]]iga ja peab seda ''[[de iure]]'' endiselt enda territooriumiks. Seetõttu puudub seal ka konsensus piiri osas.<ref name="1U0He" /> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Portugali [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="CIA" /> Eksklusiivse majandustsooni pindala on kokku 1 727 408&nbsp;km², mis on Euroopa riikide seas suuruselt 3. ja maailma riikide seas suuruselt 11. kohal. === Äärmuspunktid === Portugali maismaaterritooriumi äärmuspunktideks on põhjas [[Cevide]] küla [[Viana do Castelo ringkond|Viana do Castelo ringkonnas]] (42° 9' N, 8° 11' W), lõunas [[Santa Maria neem]] [[Faro ringkond|Faro ringkonnas]] (36° 57' N, 7° 53' W), läänes [[Roca neem]] [[Lissaboni ringkond|Lissaboni ringkonnas]] (38° 46' N, 9° 30' W) ja idas [[Paradela]] küla [[Bragança ringkond|Bragança ringkonnas]] (41° 34' N, 6° 11' W). Roca neem on ühtlasi kogu Mandri-Euroopa läänepoolseim punkt. Kui arvestada ka Portugalile kuuluvaid saarestikke, siis on riigi ja ühtlasi kogu Euroopa läänepoolseim punkt [[Monchique saar]] [[Assoorid]]e saarestikus (39° 29' N, 31° 16' W) ning riigi lõunapoolseim punkt [[Ponta do Sul]] [[Fora]] saarel (30° 2' N, 16° 2' W). === Ajavöönd === Portugal on üks neljast Euroopa riigist, kus on kasutusel [[maailmaaeg]]. Teised sellised riigid on [[Iirimaa]], [[Island]] ja [[Suurbritannia]]. Ajavahe [[Eesti]]s kehtiva [[Ida-Euroopa aeg|Ida-Euroopa ajaga]] on −2 tundi.<ref name="CIRKA" /> == Loodus == [[Pilt:Satellite_image_of_Portugal_in_January_2004.jpg|pisi|Satelliidifoto, millel on näha Portugali pinnamood]] === Pinnamood === Portugali pinnamoes võib eristada kahte küllaltki erinevat piirkonda: riigi põhja- ja keskosa, mis asuvad [[Meseta kiltmaa]] äärealal, koosnevad peamiselt [[lavamaa]]dest ja [[mäeahelik]]est. Viimaste seas on suurim [[Serra de Estrela]] ahelik, mille kõrgeim tipp on [[Torre (Serra da Estrela)|Torre]] (1993 meetrit); riigi lääne- ja lõunaosas domineerivad peamiselt [[madalik]]ud ja madalad mäed.<ref name="EE7-425" /> Riigi lõunaosas on vaid üks mäeahelik, [[São Mamede]], kus kõrgused ulatuvad üle 1000 meetri merepinnast.<ref name="Britannica" /> Kõrgeid mägesid leidub ka vulkaanilise tekkega [[Assoorid]]el ja [[Madeira]]l – Madeira saarestiku kõrgeim tipp on [[Madeira saar]]el asuv [[Pico Ruivo]] (1862 meetrit), Assooride ja ühtlasi kogu Portugali kõrgeim tipp aga [[Pico]] saarel asuv [[Ponta de Pico]] (2351 meetrit).<ref name="eAXgR" /> Tervikuna jäävad Portugali keskmised kõrgused siiski alla 700 meetri – üle selle piiri ulatub vaid üks kaheksandik riigi territooriumist. [[Tejo]] jõest põhja pool on üheksa kümnendikku territooriumist kõrgemal kui 400 meetrit merepinnast.<ref name="Britannica" /> === Geoloogiline ehitus === Portugali geoloogilisest ehitusest rääkides tuleks eristada kolme piirkonda: riigi põhjaosa, põhjapoolset sisemaad ja riigi lõunaosa. Põhja-Portugalina käsitletakse [[Atlandi ookean]]i rannikul asuva ajaloolise [[Minho provints]]i alasid, mida ümbritsevad [[Larouco]] mäed. Seal domineerivad peamiselt [[moondekivim]]id ([[kristalne kilt|kristalsed kildad]], [[kilt|kildad]] ja [[kvartsiit|kvartsiidid]]) ja [[tardkivim]]id (sh [[granitoid]]id), milles esinevad [[murrang]]ud on soodustanud [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] teket.<ref name="Britannica" /> Põhjapoolse sisemaa moodustab kahest küljest [[Hispaania]]ga piiratud [[Trás-os-Montes]]e piirkond. Sisemaa [[lavamaa]]d on sügavate murrangutega ja koosnevad enam kui 540 miljoni aasta vanustest [[Eelkambrium]]i kivimitest, peamiselt kiltadest ja granitoididest.<ref name="Britannica" /> Lõuna-Portugal moodustab kolm viiendikku riigi territooriumist; need on alad [[Douro]] ja [[Tejo]] jõe alamjooksust lõunas. Rannikualade aluspinna moodustavad seal suures osas [[Triias]]eaegsed [[settekivim]]id, peamiselt [[liivakivi]]. Sisemaal domineerivad [[juura (geoloogia)|Juura ladestu]] settekivimid ([[lubjakivi]]), millega vaheldumisi leidub [[Kriit (ajastu)|kriidiaegseid]] settekivimeid (liivakivi, [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraadid]]). Vulkaaniline tegevus on tekitanud [[basalt|basaldist]] lavamaasid. Tejo ja [[Guadiana]] jõe vahel [[Alentejo]] regioonis domineerivad lavamaad, mis koosnevad [[kambrium]]i ja [[silur]]i ajastu kristalsetest kiltadest või lubjakivist. [[Algarve]] piirkonna mäed koosnevad peamiselt [[mesosoikum]]i aegsest lubja- ja liivakivist; erandiks on [[Serra de Monchique]]' mäed, mis on moodustunud valdavalt [[Süeniit|süeniidist]].<ref name="Britannica" /> [[Tejo]] ja [[Sado (jõgi)|Sado]] jõe suudmeala loetakse Mandri-Euroopa [[Seismilised lained|seismiliselt]] aktiivsemate piirkondade hulka, kõige tõsisem maavärinate oht on [[Assoorid]]e saarestikus.<ref name="CIA" /><ref name="EE7-425" /> Enamik Assooride ja [[Madeira]] saari on [[vulkaan]]ilise tekkega ja nende geoloogilises koostises domineerivad basaltkivimid. Suurem osa vulkaane ei ole tegutsenud enam sajandeid, kuid 1958. aastal purskas veel [[Faial]]i vulkaan (kõrgus 1043 meetrit). Teistest kunagi aktiivsetest vulkaanidest väärivad mainimist [[Agua de Pau]], [[Furnas]], [[Pico]], [[San Jorge]], [[Sete Cidades]] ja [[Terceira]].<ref name="CIA" /> === Loodusvarad === [[Maavarad]]est on olulisel kohal mitmesugused [[metallid]]: leidub ja kaevandatakse [[raud|raua-]] ja [[vask|vasemaaki]], [[tsink]]i, [[tina]] ja [[volfram]]it, [[väärismetallid]]est [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a. Portugalil on ka suured [[uraan]]ivarud. Vähesel määral kaevandatakse oma energiavajaduse leevendamiseks [[kivisüsi|kivisütt]].<ref name="CIA" /><ref name="Britannica" /> Olulised on mitmed [[kivim]]id ja [[mineraal]]id: leidub [[kips]]i, [[marmor]]it ja [[savi]], samuti [[naatriumkloriid]]i (soola) sisaldavaid mineraale.<ref name="CIA" /> Palju on [[mineraalvesi|mineraalveeallikaid]].<ref name="EE7-425" /> Portugali rohked ja kiirevoolulised jõed on suurepärased [[hüdroenergia]] allikad. Jõed ja territoriaalveed on ka rikkad [[kalad]]e poolest. Nii looduslikult kasvavate kui ka kunstlikult kasvatatavate [[korgitamm]]ede koorest saadakse [[kork]]i.<ref name="CIA" /> [[Haritav maa|Haritavat maad]] on Portugalis vaid 11,88% kogu pindalast.<ref name="CIA" /> === Mullastik === Portugali [[muld|mullad]] on suuresti välja kujunenud [[vulkaan]]ilise tegevuse mõjul ning on valdavas osas kuivad ja happelised [[liivmullad]], mis ei ole taimekasvatuseks soodsad. Nii kliimatingimused kui ka mullatüübid eeldavad põllumajandusega tegelemiseks rohket [[niisutus]]t. Erandiks on peamiselt [[Tejo]], aga ka teiste jõgede orgudes [[jõesete]]te baasil tekkinud [[liivsavimullad]], samuti Lõuna-Portugali [[Alentejo]] regiooni üksikud [[dioriit|dioriidi]] väljasopistused, mis on tekitanud viljakaid [[mustmuld|mustmulla]] ladestusi.<ref name="Britannica" /> === Veekogud ja märgalad === [[Pilt:Alqueva dam.JPG|pisi|Alqueva veehoidla]] Portugali läbivad mitmed jõed, mis saavad enamikus alguse [[Hispaania]]st, voolavad valdavalt idast läände ja suubuvad [[Atlandi ookean]]i; seega asub Portugal nende alamjooksul. Põhjast lõuna suunas liikudes on tähtsaimad jõed [[Minho]], [[Douro]], [[Mondego]], [[Tejo]] ja [[Guadiana]].<ref name="7eNqf" /> Kirdest edelasse voolav Tejo jõgi jagab Portugali kaheks, eristades pinnamoelt erinevat põhja- ja lõunaosa.<ref name="Britannica" /> Suuri looduslikke järvi Portugalis ei ole ja suurimad sisemaised veekogud on paisude abil tekitatud veehoidlad. Suurim nende seas on [[Alqueva veehoidla]], mille pindala on 250&nbsp;km².<ref name="Y2NXk" /> Küll leidub Portugalis mitmeid väiksemaid järvi, eriti [[Serra da Estrela]] mäeahelikus. Tähtsaimad neist on [[liustik]]e sulamisel tekkinud [[Comprida]] ja [[Escura]]. Lõuna-Portugali jõgede suudmetes esineb [[laguun]]e, millest üks tuntumaid on [[Aveiro laguun]] [[Vouga]] jõe suudmes. Jõgede suudmealadel on rannik sageli soine, seal esineb ka [[soolasoo|soolasoid]].<ref name="Britannica" /> === Kliima === ==== Portugali mandriosa kliima ==== [[Pilt:Lissabon kliimadiagramm.png|pisi|Lissaboni kliimadiagramm]] Portugal asub [[lähistroopika]]s, tal on [[lähistroopiline vahemereline kliima]] sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas, [[Beja]] ümbruses esineb väikesel alal ka kuiva [[poolkõrb]]e- ehk [[stepp|stepikliimat]].<ref name="y8ef5" /> Portugal kuulub Euroopa kõige soojemate riikide hulka: mandriosa aasta keskmine õhutemperatuur on madalaim mägise sisemaa põhjaosas (8–12&nbsp;°C), kõrgeim Lõuna-Portugalis ja [[Guadiana]] jõeorus (16–19&nbsp;°C). Portugali lõunapoolseima regiooni [[Algarve]] kliimat võib võrrelda [[Hispaania]] lõunaranniku või [[Austraalia|Edela-Austraalia]] kliimaga. Lõuna-Portugali kliima on niisiis riigi põhjaosast mõnevõrra soojem ja kuivem. Lõunarannikul [[Faro (Portugal)|Faros]] on augusti keskmine maksimaalne [[õhutemperatuur]] 28,8&nbsp;°C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94&nbsp;mm.<ref name="5eeSX" /> Samal ajal on Põhja-Portugali tähtsaimas linnas [[Porto]]s augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25&nbsp;°C ja lausa seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100&nbsp;mm.<ref name="PCaAs" /> Suvine õhutemperatuuri rekord talletati 1. augustil 2003 [[Amareleja]]s, kus sooja oli 47,4&nbsp;°C. Kõige külmem on olnud 5. veebruaril 1954 [[Penhas da Saúde]]s, kus õhutemperatuuriks mõõdeti −16&nbsp;°C.<ref name="7HeYE" /> Päikesepaistet on keskmiselt 2500–3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Kõige päikeselisem piirkond on Kagu-Portugal, kõige vähem päikest näeb Loode-Portugalis. Portugali kõige vihmasem piirkond on [[Serra da Estrela]] mäeahelik, kus [[Aasta keskmine sademete hulk|aasta sademete hulk]] on tihti üle 2500&nbsp;mm. Piirkonniti on aasta sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920&nbsp;mm aastas. [[Lumi|Lund]] esineb peamiselt sisemaal ja Põhja-Portugali mägistes piirkondades.<ref name="K0sjP" /> Mäeahelikes nagu Serra de Estrela, [[Serra do Gerês]], [[Serra do Marão]] ja [[Serra de Montesinho]] ei ole talvel haruldased ka temperatuurid alla −10&nbsp;°C. Lumesadu võib seal esineda oktoobrist maini. Lõuna-Portugalis leidub lund harva ja ainult kõrgemates mäetippudes. Igal aastal tekitavad probleeme ulatuslikud metsatulekahjud. Tavaliselt esineb neid kesksuvel, kuid kuivadel aastatel võib metsapõlengute hooaeg alata juba jaanuaris ja kesta kuni novembrini.<ref name="QimAh" /> [[Atlandi ookean]]ilt tulevad talvetormid ja nende tekitatud suured lained, mis kliimamuutuste mõjul on tugevnenud, põhjustavad Portugali rannikualal [[erosioon]]i. Kasvanud on ka neist loodusnähtustest tingitud inimohvrite arv.<ref name="3oqMH" /> Merepinna temperatuur ulatub läänerannikul 14–16&nbsp;°C talvel 18–21&nbsp;°C suvel. Lõunarannikul on merevesi veidi soojem, sealsed veetemperatuurid ulatuvad 15–17&nbsp;°C talvel ja 21–24&nbsp;°C suvel.<ref name="H9YXR" /> ==== Assooride ja Madeira kliima ==== Nii [[Assoorid]]e kui ka [[Madeira]] saarestikul valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], kuigi saarte vahel on ka erinevusi. Mere mõjud ja mägine maastik muudavad ilma ennustamise seal keeruliseks. Võrreldes mandriga kõigub õhutemperatuur saartel vähem. Assooridel kõigub keskmine päevane õhutemperatuur vahemikus 11–26&nbsp;°C.<ref name="Wa8EH" /> Ida-Assooridel on reeglina kuivad suved ja pehmed talved, Lääne-Assooride kliimat mõjutab tugevamalt ookean, seal on suved jahedamad ja sademerohked. Sademete hulk suureneb idast läände, ulatudes keskmiselt 700–1600&nbsp;mm aastas. Kõige vihmasem on kõige kõrgem saar, [[Pico]], kus aasta keskmine sademete hulk on 6300&nbsp;mm. Päikesepaistet on talveperioodil 3–4 tundi päevas ja suveperioodil 7–8 tundi päevas. Merevee temperatuur jääb tavaliselt vahemikku 14–22&nbsp;°C.<ref name="3XAJ9" /> Madeira kliimat mõjutavad [[Golfi hoovus]] ja [[Kanaari hoovus]], mis tagavad aasta läbi saarestikus maheda kliima. [[Funchal]]i keskmine õhutemperatuur kõigub näiteks 15,9&nbsp;°C märtsis kuni 22,2&nbsp;°C augustis. Madeira saare eri osades kõigub aasta sademete hulk 553–3084&nbsp;mm, teistel saartel on erinevused sademete hulgas väiksemad. Kõige niiskemad on kuud oktoobrist märtsini. Merevee temperatuur Madeira saarte rannikul on talvel 17–18&nbsp;°C ja suvel 24–25&nbsp;°C, ulatudes suvel kohati isegi 26&nbsp;°C.<ref name="madeiraclimate" /> Osal Madeira saartest on tavalisest erinev kliimatüüp – näiteks [[Porto Santo]] saarel valitseb [[poolkõrb]]eline kliima ja sademete hulk on seal 362&nbsp;mm aastas. Administratiivselt Madeira koosseisu kuuluvad [[Selvagensi saared]] on [[kõrb]]elise kliimaga ja aasta keskmine sademete hulk on seal vaid 150&nbsp;mm.<ref name="madeiraclimate" /> <gallery mode="packed" caption="Portugali maastikud ja kliima"> Fail:Dona Ana beach, Lagos.jpg|[[Algarve]] kaljud ja liivarannad Fail:Lagoa das Sete Cidades, Miradouro da vista do Rei, Sete Cidades, Ponta Delgada, ilha de São Miguel, Açores.JPG|[[Sete Cidades]]e vulkaanilised järved [[São Miguel]]i saarel Fail:Serra da Estrela II Portugal.jpg|[[Serra da Estrela]], Mandri-Portugali kõrgeim mäeahelik Fail:Alentejo oak on wheat field.jpg|[[Alentejo]] suured tasandikud ja korgipuud Fail:CurralDasFreiras-2013.JPG|[[Curral das Freiras]]e sügavad orud [[Madeira saar]]el </gallery> <gallery mode="packed"> Fail:Alto Douro.jpg|Haritav maa Põhja-Portugali mäekülgedel ja jõeorgudes Fail:Montezinho 7.jpg|Tüüpiline mets [[Montesinho rahvuspark|Montesinho rahvuspargis]] [[Bragança ringkond|Braganças]] Fail:2010-08-09 Ponta do Pico 01.jpg|Portugali kõrgeim tipp [[Ponta de Pico]] vulkaanilisel [[Pico]] saarel Fail:Parque Natural da Arrábida, Setúbal, Portugal, 2012-05-11, DD 05.JPG|Mäed ja meri [[Arrábida rahvuspark|Arrábida rahvuspargis]] Fail:Ilha do Pessegueiro 2007.03.23.jpg|Kõrbeline [[Pessegueiro]] saar [[Alentejo]] rannikul </gallery> === Taimestik === Kuna inimesed on Portugali alasid asustanud juba tuhandeid aastaid, on vähe säilinud sealsest algsest elusloodusest. Vaatamata sellele on Portugali taimestik väga mitmekesine. Puudest leidub Portugalis mitmesuguseid [[mänd (perekond)|männiliike]], eriti [[merimänd]]i ja [[piinia]]t, aga ka mitmeid [[tamm (perekond)|tammeliike]], eelkõige [[harilik tamm|harilikku tamme]], [[pürenee tamm]]e, [[korgitamm]]e, [[iilekstamm]]e ja [[portugali tamm]]e. Samuti on levinud [[kastanipuu]]. Kunstlikult hakati 1950. aastatel nende majandusliku väärtuse (rakendamine paberitööstuses, taimede kiire kasv) tõttu Portugali sisse tooma [[eukalüpt (perekond)|eukalüptiliike]] ja need nüüd laialdaselt levinud.<ref name="EEA" /> Kokku on metsade all 31% riigi pindalast.<ref name="EE7-425" /> Kõige tihedamad metsad asuvad [[Beira (Portugal)|Beira]] regioonis. Ülejäänud osa kultiveerimata maast moodustavad peamiselt [[võsa]] ja [[stepp|stepid]].<ref name="britnature" /> Vähestes maailma paikades leidub unikaalsed lähistroopilisi taimekooslusi, mida nimetatakse [[loorberimets]]adeks: Portugalis leidub neid eriti rohkelt [[Madeira]] saarestikus, aga ka [[Assoorid]]e saartel. [[Madeira saar]]el leidub umbes 100 [[endeem]]ilist taimeliiki.<ref name="britnature" /> [[Kultuurtaim]]edena on laialt levinud [[harilik jaanikaunapuu]], [[harilik mandlipuu]], [[oliivipuu]], [[viigipuu]], [[viinapuu]]<ref name="britnature" /> ja [[harilik sibul]].<ref name="TJmat" /> [[21. sajand]]i alguseks oli Portugalis üle 500 võõrliigi, neist 184 oli sisse toodud aastatel 1974–1999. Kokku moodustasid võõrliigid selleks ajaks umbes 15% Portugali taimestikust.<ref name="szIEh" /> Teistel andmetel moodustavad võõrliigid Portugali taimestikust isegi kolmandiku.<ref name="britnature" /> === Loomastik === [[Pilt:CapraPyrenaicaVictoriae1.JPG|pisi|Pürenee kaljukits]] Portugalis leidub kokku 400 liiki [[selgroogsed|selgroogseid]], [[selgrootud|selgrootute]] liikide arv on teadmata.<ref name="EEA" /> Nii nagu ka [[Hispaania]]s, on levinumad [[imetajad]] [[pulstikkits]]ed, [[pürenee kaljukits]]ed, [[hirv]]ed ja [[metssiga|metssead]]. Põhja-Portugalis võib kohata [[ibeeria hunt]]i, [[Malcata]] mägesid asustab [[ibeeria ilves]].<ref name="britwild" /> [[Roomajad|Roomajatest]] võib Portugalis kohata ''[[Colubridae]]'' sugukonna madusid: [[harilik nastik]], [[harilik silenastik]], [[Hemorrhois hippocrepis|hoburaud-vilbasnastik]], [[kapuutsnastik]], [[lõuna-silenastik]], [[rästiknastik]], ''[[Macroprotodon brevis]]'' ja [[trepi-roninastik‎]]. Samuti esineb seal sugukonna ''[[Lamprophiidae]]'' maoliiki ''[[Malpolon monspessulanus]]'' ning [[rästiklased|rästiklasi]] nagu [[tömpnina-rästik]] ja [[Seoane rästik]].<ref name="069Zx" /> Portugali aladel on mitmeid peatuspaiku Euroopa ja Aafrika vahel kevadel ja sügisel liikuvatele [[rändlinnud|rändlindudele]]. Neist peatuspaikadest tähtsaimad on [[São Vicente neem]] ja [[Serra de Monchique]] mäeahelik. Portugalis on loendatud kokku ligi 600 linnuliiki (võttes arvesse nii seal pesitsevaid kui ka rändel Portugali läbivaid liike). Assooridel ja Madeira saarestikus peatuvad lisaks Euroopa ja Aafrika liikidele ka mõned Ameerika liigid, keda Portugali mandriosas ei kohta. Portugalis on üle 100 liigi [[mageveekala|mageveekalu]] alates suurtest [[säga]]dest ([[Tejo rahvusvaheline looduspark|Tejo rahvusvahelises looduspargis]]) kuni väikeste ja [[endeem]]iliste liikideni, kes asustavad ainult väikseid järvi. Mõned neist haruldastest endeemidest on elupaikade kadumise, veesaaste ja põudade tõttu ohustatud. Lisaks järvedele ja jõgedele on kalarikkad ka [[Atlandi ookean]]i veed Portugali läänerannikul; Portugali territoriaalveed kuuluvad maailma kalarikkaimate sekka. Meres elavaid kalaliike on Portugalis tuhandeid, väga levinud on [[sardiinid]], [[tuunikala]] ja [[makrell]]. Veeasukate seas on ka mitmeid [[bioluminestsents]]eid organisme, näiteks vahel randadeski vaadeldav helendav [[plankton]]. [[Putukad|Putukate]] seas on Portugalis samuti mitmeid endeeme, aga ka laiemalt levinud liike nagu [[põderpõrnikas]] ja [[tsikaadid]]e perekonda kuuluvad liigid. Kõige omapärasem ja endeemirohkem on Assooride ja Madeira loomastik, mis kujunes välja eraldi ülejäänud Portugali faunast. Hinnanguliselt leidub seal 1700 endeemilist liiki.<ref name="EEA" /> Näiteks ainuüksi [[Madeira saar]]el on võimalik näha enam kui 250 liiki [[teod|tigusid]]. Nende saarestike loorberimetsades leidub rohkelt mitmesuguseid imetajaid: [[rebane|rebaseid]], [[mäger|mäkrasid]], ibeeria ilveseid, [[ibeeria hunt]]e, pürenee kaljukitsi, [[metskass]]e, [[jänes]]eid, [[nirk]]e, [[tuhkur|tuhkruid]], [[kameeleon]]e, [[mangust]]e, [[aafrika tsiibet]]eid, [[pruunkaru]]sid ja muid loomaliike. Jahipidamine on lubatud umbes ühel kolmandikul Portugali territooriumist.<ref name="britwild" /> === Looduskaitse === [[Pilt:Geres1.jpg|pisi|Peneda-Gerêsi rahvuspark on Portugali ainus rahvuspark]] [[Pilt:Berlengas (5).jpg|pisi|Berlenga saarte loodusreservaat]] [[Pilt:Barca03.jpg|pisi|Douro rahvusvaheline looduspark]] [[Pilt:Nt-vvrodao-portasderodao.jpg|pisi|Portas de Ródão loodusmälestis]] Portugali territooriumil on kokku 44 [[looduskaitseala]].<ref name="ljsp4" /> Kaitsealad hõlmavad kokku umbes 5% Portugali territooriumist.<ref name="britnature" /> Neist riiklikke kaitsealasid on 32: 1 [[rahvuspark]], 13 [[looduspark]]i, 9 [[loodusreservaat]]i, 2 [[maastikukaitseala]] ja 7 [[loodusmälestis]]t. Need riiklikud objektid on järgmised:<ref name="99Sz8" /> * [[Peneda-Gerêsi rahvuspark]] * [[Alvão looduspark]] * [[Arrábida looduspark]] * [[Douro rahvusvaheline looduspark]] * [[Guadiana oru looduspark]] * [[Kagu-Alentejo ja Vicente ranniku looduspark]] * [[Litoral Norte looduspark]] * [[Montesinho looduspark]] * [[Ria Formosa looduspark]] * [[Serra da Estrela looduspark]] * [[Serra de São Mamede looduspark]] * [[Serras de Aire ja Candeeirose looduspark]] * [[Sintra-Cascaisi looduspark]] * [[Tejo rahvusvaheline looduspark]] * [[Berlenga saarte loodusreservaat]] * [[Castro Marimi ja Vila Real de Santo António soolasoode loodusreservaat]] * [[Paul de Arzila loodusreservaat]] * [[Paul do Boquilobo loodusreservaat]] * [[Sado jõe suudmeala loodusreservaat]] * [[Santo André ja Sancha laguunide loodusreservaat]] * [[São Jacinto düünide loodusreservaat]] * [[Serra da Malcata loodusreservaat]] * [[Tejo jõe suudmeala loodusreservaat]] * [[Caparica ranniku fossiilide maastikukaitseala]] * [[Serra do Açori maastikukaitseala]] * [[Avelino kivimurd]] (loodusmälestis) * [[Carenque]] (loodusmälestis) * [[Lagosteiros]] (loodusmälestis) * [[Mondego neem]] (loodusmälestis) * [[Mua kalju]] (loodusmälestis) * [[Ourémi/Torres Novase sauruste jalajäljed]] (loodusmälestis) * [[Portas de Ródão]] (loodusmälestis) === Keskkonnaprobleemid === Peamised keskkonnaprobleemid Portugalis on pinnase [[erosioon]], tööstuse ja sõidukite põhjustatud [[õhusaaste]] ja iseäranis rannaalasid mõjutav [[veesaaste]].<ref name="CIA" /> 1990. aastal moodustas Portugali valitsus keskkonnaprobleemide ohjeldamiseks ja looduskaitse tõhustamiseks keskkonnaministeeriumi.<ref name="britnature" /> == Riik == === Riigikord === Portugal on [[demokraatia|demokraatlik]] [[poolpresidentaalne vabariik]]. Portugali pealinn on riigi suurim linn [[Lissabon]]. Riigis kehtib 2. aprillil 1976 vastu võetud ja 25. aprillil 1976 jõustunud [[Portugali põhiseadus (1976)|põhiseadus]], mida on viimast korda muudetud 2005. aastal.<ref name="CIA" /> Kehtiv põhiseadus sätestab klassikalise võimude lahususe [[seadusandlik võim|seadusandliku]], [[täidesaatev võim|täidesaatva]] ja [[kohtuvõim]]u vahel. Põhiseaduses on kirjeldatud nelja peamist riiklikku institutsiooni: [[Portugali president|president]], [[Portugali parlament|parlament]], [[Portugali valitsus|valitsus]] ja [[Portugali õigussüsteem|kohtud]].<ref name="const" /> Portugalis kehtib [[mitmeparteisüsteem]]. [[Valimisõigus]] on vähemalt 18-aastastel Portugali kodanikel. Riigis kehtib 1979. aastal vastu võetud valimisseadus, mida muudeti viimati 2001. aastal.<ref name="IPU" /> Piiratud [[naiste valimisõigus]]e kehtestas Portugal 1931. aastal, laiendas seda 1946. ja 1968. aastal ning kaotas täielikult kõik soopõhised erinevused valimisõiguses 1974. aastal.<ref name="women" /> Portugali [[rahvuspüha]] on [[Portugali päev]] ehk [[Camõesi päev]], mida tähistatakse 10. juunil. See on Portugali kuulsaima luuletaja [[Luís Vaz de Camões]]i surmapäev (1580. aastal).<ref name="CIA" /> === Täidesaatev võim === [[Täidesaatev võim|Täidesaatva võimu]] kaks peamist institutsiooni Portugalis on [[Portugali president|president]] ja [[Portugali valitsus|valitsus]]. ==== President ==== {{vaata|Portugali president|Portugali presidendivalimised|Portugali riigipeade loend}} Portugali [[riigipea]] on president, kes valitakse viieaastaseks ametiajaks otsevalimistel, millel saavad osaleda vähemalt 18-aastased Portugali kodanikud. Sama inimese võib valida presidendiks kokku kaheks järjestikuseks ametiajaks.<ref name="CIA" /> Portugali president on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja. Tema volituste hulka kuulub [[Portugali peaminister|peaministri]] ja [[Portugali valitsus|valitsuskabineti]] ametisse nimetamine, kuid ta peab seejuures arvestama parlamendivalimiste tulemusi. Tal on õigus vabastada peaminister ametist, saata laiali parlament ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamiseks, [[veto]]stada seadusi ja kuulutada riigis välja sõjaseisukord.<ref name="const" /> Alates 9. märtsist 2016 on president [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige [[Marcelo Rebelo de Sousa]], kes valiti ametisse sama aasta jaanuaris toimunud [[2016. aasta Portugali presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Presidendi juures tegutseb nõuandva organina [[Portugali Riiginõukogu|riiginõukogu]], millega president on kohustatud nõu pidama teatud oluliste otsuste langetamisel (peaministri ja valitsuse tagandamine, parlamendi laialisaatmine, sõja kuulutamine, jms). Riiginõukogu koosseisu kuuluvad:<ref name="const" /> * parlamendi esimees * peaminister * konstitutsioonikohtu esimees * õiguskantsler * piirkondade valitsuste juhid * kõik kehtiva põhiseaduse järgi ametisse valitud endised presidendid * presidendi nimetatud viis isikut * parlamendi valitud viis isikut ==== Valitsus ==== {{Vaata|Portugali peaminister|Portugali valitsus|Portugali valitsusjuhtide loend}} Kõrgeim igapäevane täidesaatev võim kuulub valitsusele ehk ministrite nõukogule, mida juhib presidendi ametisse nimetatud valitsusjuht ehk [[Portugali peaminister|peaminister]]. Vastavalt põhiseadusele peab president arvestama peaministri määramisel parlamendivalimiste tulemusi,<ref name="const" /> mis tähendab, et reeglina nimetatakse peaministriks valimised võitnud erakonna esimees. Valitsuse liikmed kinnitab ametisse president, kuid ta lähtub selles peaministri tehtud ettepanekust. Peaministril on õigus nimetada endale ka asepeaministrid, kelle arv pole piiratud. Kui valitsuses puudub asepeaminister, peab peaminister kindlaks määrama, kes ministritest teda vajadusel asendab.<ref name="const" /> Põhiseadus kohustab valitsust koostama tegevuskava ja esitama selle parlamendile kinnitamiseks. Tegevuskava kinnitamiseks on vajalik parlamendi liikmete absoluutne häälteenamus.<ref name="const" /> Alates 2. aprillist 2024 on Portugali peaminister [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] esimees [[Luís Montenegro]]. Esimene ja seni ainus naisminister Portugali ajaloos oli 1974. aastal sotsiaalministriks nimetatud [[Maria de Lourdes Pintasilgo]] (1979–1980).<ref name="hx3dX" /> === Seadusandlik võim === {{Vaata|Vabariigi Kogu|Portugali parlamendivalimised}} [[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab Portugali Vabariigis parlament, mille ametlik nimi on [[Vabariigi Kogu]]. See on ühekojaline parlament, mille liikmete arv võib vastavalt põhiseadusele ulatuda 180–230 liikmeni.<ref name="const" /> Enne 1989. aastal põhiseadusse tehtud parandusi võis Vabariigi Kogus olla kuni 250 liiget.<ref name="EE7-425" /> Vabariigi Kogu liikmed valitakse otsevalimistel nelja-aastaseks ametiajaks. Valimiste täpsema korra, sealhulgas valimisringkondade arvu ja piirid, sätestab valimisseadus. Kehtiva valimisseaduse järgi on riigis praegu 22 valimisringkonda, kust valitakse maksimaalne lubatud arv (230) parlamendi liikmeid.<ref name="IPU" /> Vastavalt põhiseadusele võivad parlamendivalimistel kandideerida ainult parteide nimetatud kandidaadid. Sellega välistab Portugali põhiseadus üksikkandidaadid. Parteidel on lubatud moodustada valimisliite ja neil on lubatud esitada oma nimekirjas kandidaate, kes ei ole partei liikmed.<ref name="const" /> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigina valib Portugal oma esindajad ka [[Euroopa Parlament]]i. Praegu on Portugalil Euroopa Parlamendis 21 saadikut.<ref name="DzpYR" /> === Parteid === {{Vaata|Portugali parteid}} Kuna parlamendivalimistel on võimalik kandideerida ainult parteinimekirjades, on parteid oluliseks vahendiks seadusandliku ja täidesaatva võimu teostamisel. Portugalis kehtib [[mitmeparteisüsteem]], kus domineerivad kaks suuremat parteid – paremtsentristlik [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tasandil kuulub [[Euroopa Rahvapartei]]sse, ja vasakpoolne [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]], mis Euroopa Liidu tasandil on [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistliku Partei]] liige.<ref name="BOIAI" /> Lisaks neile on tavaliselt esindatuseni parlamendis jõudnud veel kolm poliitilist liikumist: konservatiivne [[CDS – Rahvapartei]], vasakäärmuslike parteide liit [[Demokraatlik Ühtsuse Koalitsioon]] ja vasakpoolne [[Vasakblokk]]. Kokku on Portugalis registreeritud üle 20 partei. === Õigussüsteem === {{Vaata|Portugali õigussüsteem|Portugali uimastipoliitika}} [[Pilt:Raul R Lima Palácio da Justiça Porto 3445.jpg|pisi|Porto kohtumaja]] [[Pilt:GNR-USHE.jpg|pisi|Rahvuskaart paraadvormis]] Portugali õigussüsteem põhineb [[Mandri-Euroopa õigussüsteem]]il.<ref name="CIA" /> Kuna Portugal on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik, kehtib seal ka [[Euroopa Liidu õigus]]. Riigi õigussüsteemi peamised alusdokumendid on [[Portugali põhiseadus (1976)|põhiseadus]] (1976, hiljem muudetud), [[Potugali tsiviilseadustik|tsiviilseadustik]] (1966, hiljem muudetud) ja [[Portugali karistusseadustik|karistusseadustik]] (1982, hiljem muudetud). Muud olulised õigusaktid on äriseadustik (1888, hiljem muudetud) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (1961, hiljem muudetud). Sama õigus kehtis ka [[Portugali kolooniad|Portugali kolooniates]] ning mõjutab siiani nende tänapäevaks iseseisvate riikide õigussüsteemi. Portugali kohtute struktuur ja toimimise põhialused on sätestatud riigi põhiseaduses. Eristatakse järgmisi kohtu tüüpe:<ref name="const" /> * [[Portugali konstitutsoonikohus|konstitutsioonikohus]]; * [[Portugali ülemkohus|ülemkohus]] ning sellele alluvad esimese ja teise astme kohtud; * [[Portugali ülemhalduskohus|ülemhalduskohus]] ning sellele alluvad muud haldus- ja maksukohtud; * [[Portugali audiitorkohus|audiitorkohus]]. Lisaks näeb põhiseadus ette võimaluse moodustada merekohtuid, arbitraažitribunale ja rahukohtuid. Kaitsejõududesiseseid õigusrikkumisi lahendavad sõjakohtud.<ref name="const" /> [[Korrakaitse]]ga tegelevad Portugalis politseiametkonnad. [[Sandarmeeria]] funktsioone täidab Vabariiklik Rahvuskaart (''Guarda Nacional Republicana''), mis tegutseb peamiselt maapiirkondades. Tsiviilpolitseid nimetatakse Avaliku Julgeoleku Politseiks (''Polícia de Segurança Pública'') ja see tegutseb peamiselt linnades. Mõlemad ametkonnad alluvad siseministeeriumile. Lisaks on olemas eraldi [[kriminaalpolitsei]] (''Polícia Judiciária''), mis allub justiitsministeeriumile.<ref name="USstate" /> Portugal oli üks esimesi riike maailmas, kus kaotati [[surmanuhtlus]]. 1852. aastal kaotati surmanuhtlus poliitiliste kuritegude eest ja 1867. aastal kõigi tsiviilkuritegude eest. 1911. aastal kaotati surmanuhtlus ka [[militaarõigus|sõjaväelises õigussüsteemis]].<ref name="proc" /> Tänapäeval on maksimaalne karistus 25 aastat vangistust.<ref name="KmP13" /> Portugalis on maailma ühed liberaalsemad uimastiseadused. Paljude [[uimasti|narkootiliste]] ja [[psühhotroopne aine|psühhotroopsete ainete]] valdamine isiklikuks otstarbeks on alates 2001. aastast dekriminaliseeritud.<ref name="tvjQm" /> === Sümbolid === Portugali riiklikud sümbolid on vastavalt [[Portugali põhiseadus (1976)|põhiseaduse]] 11. artiklile [[riigilipp]] ja [[riigihümn]].<ref name="const" /> [[Portugali lipp]] selle tänapäevasel kujul võeti ametlikult kasutusele 30. juunil 1911.<ref name="7dVD7" /> See on põhiseaduse kohaselt "vabariigi enesemääramise ning Portugali iseseisvuse, ühtsuse ja terviklikkuse" sümbol ja lipu muutmine eeldab põhiseaduse muutmist.<ref name="const" /> [[Portugali vapp]]i ei ole mainitud küll eraldi riigi põhiseaduses, kuid seegi on riigi üks sümboleid. See võeti tänapäevasel kujul kasutusele koos lipuga 30. juunil 1911 ja on lihtsustatud kujul integreeritud ka Portugali lipu disaini. Portugali hümn on "[[A Portuguesa]]".<ref name="const" /> See laul võeti hümnina kasutusele pärast vabariigi väljakuulutamist 1910. aastal. Algselt oli see kirjutatud 1890. aastal protestina Portugali kuningriigi otsuse vastu nõustuda [[Suurbritannia]] ultimaatumiga osa koloniaalvalduste loovutamiseks Aafrikas.<ref name="CIA" /> Portugali [[rahvustaim]]eks kinnitati 2011. aastal [[korgitamm]].<ref name="rn7fO" /> === Haldusjaotus === {{Vaata|Portugali haldusjaotus}} Portugali [[1. järgu haldusüksus]]ed on [[autonoomne piirkond (Portugal)|autonoomne piirkond]] (''região autónoma'') ja [[ringkond (Portugal)|ringkond]] (''distrito''). Autonoomseid piirkondi on kaks: selles staatuses on mõlemad Portugalile kuuluvad saarestikud, [[Assoorid]] ja [[Madeira]]. {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:center;" |+ Autonoomsed piirkonnad<ref name="CIA" /><ref name="statoids" /> |- ! Autonoomne piirkond ! Pindala (km²) ! Rahvaarv (2011) |- | style="text-align:left;" | [[Assoorid]] | 2333 | 246 772 |- | style="text-align:left;" | [[Madeira]] | 801 | 267 785 |} Portugali mandriosa on jagatud 18 ringkonnaks, mis on kõik saanud nime ringkonna keskuse järgi: [[Aveiro ringkond|Aveiro]], [[Beja ringkond|Beja]], [[Braga ringkond|Braga]], [[Bragança ringkond|Bragança]], [[Castelo Branco ringkond|Castelo Branco]], [[Coimbra ringkond|Coimbra]], [[Évora ringkond|Évora]], [[Faro ringkond|Faro]], [[Guarda ringkond|Guarda]], [[Leiria ringkond|Leiria]], [[Lisaboni ringkond|Lissabon]], [[Portalegre ringkond|Portalegre]], [[Porto ringkond|Porto]], [[Santarémi ringkond|Santarém]], [[Setúbali ringkond|Setúbal]], [[Viana do Castelo ringkond|Viana do Castelo]], [[Vila Reali ringkond|Vila Real]] ja [[Viseu ringkond|Viseu]]. [[Portugali põhiseadus (1976)|Põhiseadus]] nägi juba 1976. aastal ette piirkondlike omavalitsuste moodustamise ja ringkondade kaotamise, kuid kuna Portugal ei ole siiani haldusreformi ellu viinud, kehtib 1977. aasta seadus, mis lubab kuni reformi teostamiseni säilitada ringkonnad.<ref name="statoids" /> {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:center;" |- |+ Ringkonnad<ref name="CIA" /><ref name="statoids" /> |- style="" ! ! Ringkond ! Pindala (km²) ! Rahvaarv (2011) ! rowspan="10" style="background:white;"|[[Pilt:PortugalNumbered.png|110px]] ! ! Ringkond ! Pindala (km²) ! Rahvaarv (2011) |- | 1 | style="text-align:left;| [[Lissaboni ringkond|Lissabon]] | 2761 | 2 250 533 | 10 | style="text-align:left;"| [[Guarda ringkond|Guarda]] | 5518 | 160 939 |- | 2 | style="text-align:left;"| [[Leiria ringkond|Leiria]] | 3517 | 470 930 | 11 | style="text-align:left;"| [[Coimbra ringkond|Coimbra]] | 3947 | 430 104 |- | 3 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Santarémi ringkond|Santarém]] | 6747 | 453 638 | 12 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Aveiro ringkond|Aveiro]] | 2808 | 714 200 |- style="font-size:95%" | 4 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Setúbali ringkond|Setúbal]] | 5064 | 851 258 | 13 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Viseu ringkond|Viseu]] | 5007 | 377 653 |- style="font-size:95%" | 5 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Beja ringkond|Beja]] | 10225 | 152 758 | 14 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Bragança ringkond|Bragança]] | 6608 | 136 252 |- style="font-size:95%" | 6 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Faro ringkond|Faro]] | 4960 | 451 006 | 15 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Vila Reali ringkond|Vila Real]] | 4328 | 206 661 |- style="font-size:95%" | 7 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Évora ringkond|Évora]] | 7393 | 166 706 | 16 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Porto ringkond|Porto]] | 2395 | 1 817 117 |- style="font-size:95%" | 8 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Portalegre ringkond|Portalegre]] | 6065 | 118 506 | 17 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Braga ringkond|Braga]] | 2673 | 848 185 |- style="font-size:95%" | 9 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Castelo Branco ringkond|Castelo Branco]] | 6675 | 196 264 | 18 | style="text-align:left; padding-left:5px;"| [[Viana do Castelo ringkond|Viana do Castelo]] | 2255 | 244 836 |} Portugali [[2. järgu haldusüksus]] on ''[[município]]'', neid on Portugalis kokku 308. Need jagunevad omakorda [[3. järgu haldusüksus]]teks, mille nimi on ''[[freguesia]]'' – neid on Portugalis kokku 4260. Need kaks on juriidilises mõttes ainsad kohalikud haldusüksused – Portugali halduskorralduses ei eksisteeri juriidiliste mõistetena linnasid ega külasid. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] statistika kogumiseks kasutab Portugali valitsus [[statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur]]i, mille järgi on Portugal jagatud seitsmeks piirkonnaks: [[Alentejo]], [[Algarve]], [[Assoorid]], [[Kesk-Portugal]], [[Lissaboni piirkond|Lissabon]], [[Madeira]] ja [[Põhja-Portugal]]. Need on jagatud omakorda kokku 28 alampiirkonnaks. Erandiks on Assoorid ja Madeira, kus alampiirkondi ei eksisteeri. === Riigikaitse === {{Vaata|Portugali relvajõud}} {{mitu pilti | päis = Portugali relvajõudude väeliigid ja nende sõjatehnika | kogulaius = 390 | pilt1 = PoA Chaimite V-200 convoy DF-SD-04-08002.JPEG | allkiri1 = [[Portugali maavägi]]<br />[[Bravia Chaimite|Chaimite V-200]] | pilt2 = POS Corte Real (F 332).jpg | allkiri2 = [[Portugali merevägi]]<br />[[MEKO 200|MEKO-200 PN]] | pilt3 = Lockheed Martin F-16 Fighting Falcon of Portuguese Air Force @ Porto Red Bull Air Race 2008 02.jpg | allkiri3 = [[Portugali õhujõud]]<br />[[F-16 Fighting Falcon]] }} Riigikaitse eest vastutavad vastavalt [[Portugali põhiseadus (1976)|põhiseaduse]] 273. artiklile Portugali relvajõud, mille ülesanne on riikliku iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamine ning Portugali elanikkonna vabaduse ja julgeoleku kaitse kõikvõimalike välisohtude ja -agressiooni eest.<ref name="const" /> Portugali relvajõudude ülemjuhataja on [[Portugali president|vabariigi president]]. Riigikaitse küsimustes konsulteerib teda [[Riigikaitse Ülemnõukogu]].<ref name="const" /> 2014. aastal kulutas Portugal riigikaitsele 1,29% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust, mis jäi märkimisväärselt alla [[NATO]] liikmetele kehtestatud soovitusliku 2% taset, kuid tõusis võrreldes 2013. aastaga 0,9%.<ref name="CIA" /> Riigikaitse eelarve rahaline maht oli 2,1387 miljardit [[euro]]t.<ref name="aUhVw" /> Varem oli Portugalis üldine kaitseväekohustus, kuid 2004. aastal asendati see vabatahtliku väeteenistusega, milles võivad osaleda kõik kehtestatud kriteeriumitele vastavad 18–30-aastased Portugali kodanikud. Erandolukorras on võimalik kohustusliku väeteenistuse ajutine taastamine või [[mobilisatsioon]]i väljakuulutamine.<ref name="CIA" /><ref name="fNPsV" /> Portugali relvajõududel on kolm väeliiki: [[Portugali maavägi|maavägi]], [[Portugali mereväegi|merevägi]] ja [[Portugali õhujõud|õhujõud]]. Tegevteenistuses oli 2014. aasta seisuga kokku 32 992 meest ja naist, kellest 54% teenis maaväes, 26% mereväes ja ülejäänud 20% õhujõududes. Naiste osakaal oli 12%.<ref name="EMGFA" /> [[20. sajand]]il osalesid Portugali relvajõud kahes suures relvakonfliktis: [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] ja [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]]. Hiljem on Portugali relvajõud osalenud rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel [[Ida-Timor]]is, [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, [[Kosovo]]s, [[Afganistan]]is, [[Somaalia]]s, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Portugal on algatanud ka mitmeid ühepoolseid sõjalisi missioone välismaal, peamiselt Portugali kodanike aitamiseks. Nii sekkuti 1992. aastal [[Angola]] kodusõtta ja 1998. aastal [[Guinea-Bissau]] relvakonflikti. [[Assoorid]]e saarestikus [[Terceira]] saarel [[Lajesi õhubaas]]is paikneb umbes 600 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhuväelast.<ref name="MjNSq" /> [[Lissabon]]i lähistel [[Oeiras]]es asus 1972–2012 [[NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgem peakorter|NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgema peakorteri]] üks kolmest juhtimiskeskusest (''[[Allied Joint Force Command Lisbon]]''). === Rahvusvahelised suhted === Portugalil on kaks territoriaalvaidlust oma naaberriigi [[Hispaania]]ga: * [[Olivenza]] – Olivenza (portugalipäraselt Olivença) kuulus alates 1297. aastast Portugali koosseisu, kuid läks pärast [[Apelsinide sõda]] 1801. aastal [[Badajozi leping]]uga Hispaaniale. Portugal leiab, et 1815. aastal toimunud [[Viini kongress]]i otsuste põhjal oleks Hispaania pidanud Olivenza tagastama. Vaatamata sellele ei ole Hispaania Olivenzast loobunud ning peab seda tänapäevani nii ''[[de facto]]'' kui ka ''[[de iure]]'' oma territooriumiks.<ref name="oneeurope" /> * [[Selvagensi saared]] – saarestik on lähemal [[Kanaari saared|Kanaari saartele]] (165&nbsp;km) kui [[Madeira]]le (280&nbsp;km), mille koosseisu nad halduslikult kuuluvad. Itaalia meresõitjad avastasid need 1364. aastal ja kuni 1971. aastani kuulusid need eraomanikele. Siis ostis Portugali valitsus saared ära ja asutas tervet saarestikku hõlmava [[loodusreservaat|loodusreservaadi]]. Hispaania on samuti neid saari endale nõudnud ja see vaidlus on aeg-ajalt kahe riigi vahel pingeid tekitanud. Saared ise ei ole majanduslikult eriti väärtuslikud, kuid need võimaldavad Portugalil [[Atlandi ookean]]il märkimisväärselt laiendada oma [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivset majandustsooni]].<ref name="oneeurope" /> ==== Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ==== Portugal kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:<ref name="CIA" /> {{veergude loend| * [[Aafrika Arengupank]] (AfDB) * [[Aasia Arengupank]] (ADB) * [[Austraalia Grupp]] * [[Doonau Komisjon]] (CD) * [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC) * [[Euroopa Investeerimispank]] (EIB) * [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE) * [[Euroopa Keskpank]] (ECB) * [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA) * [[Euroopa Liit]] (EL/EU) * [[Euroopa majandus- ja rahaliit]] (EMU) * [[Euroopa Nõukogu]] (CE) * [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank]] (EBRD) * [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]] (CERN) * [[Inter-Ameerika Arengupank]] (IADB) * [[Interpol]] * [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] (OPCW) * [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon]] (WIPO) * [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] (WTO) * [[Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon]] (WMO) * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) * [[Maailma Tolliorganisatsioon]] (WCO) * [[Maailma Turismiorganisatsioon]] (UNWTO) * [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] (OECD) * [[Multilateraalne Investeeringute Garanteerimise Agentuur]] (MIGA) * [[Pariisi Klubi]] (assotsieerunud liige) * [[Parlamentidevaheline Liit]] (IPU) * [[Portugalikeelsete Riikide Ühendus]] (CPLP) * [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] (NATO) * [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IAEA) * [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] (IDA) * [[Rahvusvaheline Arvelduspank]] (BIS) * [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) * [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] (IFC) * [[Rahvusvaheline Hüdrograafia Organisatsioon]] (IHO) * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] (ICC) * [[Rahvusvaheline Liikuvsatelliitide Organisatsioon]] (IMSO) * [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) * [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] (IOM) * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK/IOC) * [[Rahvusvaheline Punane Rist]] (ICRM) * [[Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond]] (IFAD) * [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] (IBRD) * [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]] (ISO) * [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]] (ITU) * [[Rahvusvaheline Telekommunikatsioonisatelliitide Organisatsioon]] (ITSO) * [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] (ICAO) * [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] (ILO) * [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF) * [[Zanggeri Komitee]] (ZC) * [[Tuumaenergia Agentuur]] (NEA) * [[Union Latina]] * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO/UN) * [[Ülemaailmne Postiliit]] (UPU) * [[UNESCO|ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon]] (UNESCO) * [[ÜRO Integreeritud Missioon Ida-Timoris]] (UNMIT) * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents|ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]] (UNCTAD) * [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] (UNHCR) * [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] (FAO) * [[ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon]] (UNIDO) }} Lisaks on Portugalil vaatlejastaatus järgmistes rahvusvahelistes organisatsioonides:<ref name="CIA" /> * [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] (OAS) * [[Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon]] (LAIA) * [[Vaikse Ookeani Allianss]] ==== Suhted Eestiga ==== {{Pikemalt artiklis|Eesti-Portugali suhted}} Portugal tunnustas Eesti Vabariiki ''[[de facto]]'' 1918. aastal ja andis Eestile ''[[de iure]]'' tunnustuse 6. veebruaril 1921. Portugal ei tunnustanud kunagi Eesti annekteerimist [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt. 1987. aastal keelas toonane peaminister [[Aníbal Cavaco Silva]] NSV Liitu suundunud Portugali parlamendidelegatsioonil protesti märgiks külastada Eestit. 2008. aastal autasustas Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Cavaco Silvat [[mittetunnustamispoliitika]] järjekindla järgimise eesti [[Maarjamaa Rist]]i teenetemärgi ketiga.<ref name="estemb" /> Portugal tunnustas iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati sama aasta 1. oktoobril.<ref name="estemb" /> Aastatel 2006–2012 oli Portugalil saatkond [[Tallinn]]as. Alates 2012. aastast haldab Eestit [[Helsingi]]s asuv Portugali saatkond.<ref name="estemb" /> Alates 2020. aastast on [[Portugali suursaadik Soomes]] ja Eestis [[Francisco Vaz Patto]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-12-17 |pealkiri=New Ambassador from Portugal to Finland |url=https://um.fi/diplomatic/news/-/asset_publisher/fafu6ekMotnc/content/new-ambassador-from-portugal-to-finland/385072 |väljaanne=[[Soome välisministeerium]]}}</ref> Eesti suursaatkonna [[Lissabon]]is avas 17. augustil 1998 peaminister [[Mart Siimann]]. [[Eesti suursaadik Portugalis]] on alates 25. aprillist 2022 [[Moonika Kase]].<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/53645-98-m-kase-nimetamine-ja-r-lausma-luige-tagasikutsumine 98. M. Kase nimetamine ja R. Lausma Luige tagasikutsumine.] Eesti presidendi otsused. Presidendi Kantselei veebisait.</ref> Lisaks on Eestil Portugalis kolm aukonsulit.<ref name="estemb" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Suursaadik |url=https://lisbon.mfa.ee/et/suursaadik/ |vaadatud=2024-08-16 |väljaanne=[[Eesti suursaatkond Lissabonis]] |arhiivimisaeg=2024-08-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240816092146/https://lisbon.mfa.ee/et/suursaadik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Districts and Autonomous Regions of Portugal by population dencity.svg|pisi|Portugali 1. järgu haldusüksuste rahvastikutihedus]] {{Vaata|Portugali rahvastik}} === Demograafilised näitajad === 2016. aasta juuli seisuga oli Portugali hinnanguline rahvaarv [[Luure Keskagentuur]]i andmetel 10 833 816 inimest ja riik maailmas rahvaarvult 83. kohal.<ref name="CIA" /> Portugali Riiklik Statistikainstituut esitab hinnangulise rahvaarvu 2015. aasta seisuga – selle järgi elas Portugalis kokku 10 341 330 inimest, neist 9 839 140 riigi mandriosas, 245 766 [[Assoorid]]el ja 256 424 [[Madeira]]l.<ref name="statinst" /> Viimane rahvaloendus toimus Portugalis 2011. aastal. Selle andmetel elas Portugalis 10 562 178 inimest, neist 10 047 621 riigi mandriosas, 246 772 Assooridel ja 267 785 Madeiral.<ref name="49PrR" /> 2015. aasta hinnangulise rahvaarvu põhjal oli keskmine rahvastikutihedus 112,3 inimest/km². Tegemist on vananeva rahvastikuga riigiga. Seejuures on rahvastiku ealine struktuur teiste Euroopa riikide, sealhulgas Eestiga võrreldes üsna tüüpiline. 2016. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 15,5%, 15–24-aastasi 11,4%, 25–54-aastasi 41,9%, 55–64-aastasi 12,1% ja üle 65-aastasi 19,15%. [[Mediaanvanus]] oli 41,8 aastat, meestel 39,8 ja naistel 44 aastat.<ref name="CIA" /> [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i andmetel oli 2012. aastal Portugalis keskmine [[eeldatav eluiga]] 81 aastat – meestel 77 ja naistel 84 eluaastat.<ref name="Svfzl" /> Portugal on negatiivse [[loomulik iive|loomuliku iibega]] riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2016. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9,1 sündi ja 11,1 surma. Ühe naise kohta sündis 1,53 last. [[Rändeiive]] on aidanud hoida Portugali rahvastikku siiani kerges kasvus: 2014. aastal lisandus iga 1000 elaniku kohta 2,74 immigranti ja rahvastiku juurdekasv oli kokku 0,12%, 2016. aastal lisandus iga 1000 elaniku kohta 2,6 immigranti ja rahvastiku juurdekasv oli 0,07%.<ref name="CIA" /> === Linnad === 2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustas linnaelanikkond Portugali rahvastikust 61,1%, 2015. aasta hinnangutel oli linnaelanikkonna osakaal veelgi kasvanud ja moodustas 63,5%. [[Linnastumise tempo]] on perioodil 2010–2015 olnud hinnanguliselt 0,97% aastas.<ref name="CIA" /> Portugali suurim linn on pealinn [[Lissabon]], kus 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas 552 700 inimest. Selle [[suurlinna-ala]]s elas aga samal ajal 2 821 876 inimest. Suuruselt teise linna [[Porto]] piirides elas vaid 237 591 inimest, kuid selle suurlinna-ala elanikkond ulatus 1 759 524 inimeseni.<ref name="metro2011" /> {| class="wikitable" style="text-align:left" |- ! style="background:lightgrey" colspan=7 align=center | '''Portugali suurimad linnad'''<ref name="cities2011" /> |- ! width=20px | Koht ! width=120px | Nimi ! width=60px | Rahvaarv ! rowspan="11" align=center | [[Pilt:Metro, Ponte e Porto.jpg|pisi|150px|center|Porto]]<br>[[Pilt:Vila_Nova_de_Gaia_seen_from_Porto.jpg|pisi|150px|center|Vila Nova de Gaia]] ! width=20px | Koht ! width=120px | Nimi ! width=60px | Rahvaarv |- | 1 || [[Lissabon]] || align=right | 552 700 || 11 || [[Queluz]]|| align="right" | 75 169 |- | 2 || [[Porto]] || align=right | 237 591 || 12 || [[Rio Tinto]]|| align="right" | 64 185 |- | 3 || [[Vila Nova de Gaia]]|| align="right" | 186 502 || 13 || [[Barreiro]]|| align="right" | 63 353 |- | 4 || [[Amadora]]|| align="right" | 175 136 || 14 || [[Aveiro]]|| align="right" | 60 058 |- | 5 || [[Braga]] || align=right | 136 885 || 15 || [[Viseu]]|| align="right" | 57 975 |- | 6 || [[Funchal]] || align=right | 111 541 || 16 || [[Odivelas]]|| align="right" | 56 847 |- | 7 || [[Coimbra]] || align=right | 105 842 || 17 || [[Leiria]] || align=right | 50 533 |- | 8 || [[Setúbal]]|| align="right" | 98 131 || 18 || [[Matosinhos]]|| align="right" | 49 486 |- | 9 || [[Almada]]|| align="right" | 96 404 || 19 || [[Guimarães]] || align=right | 47 588 |- | 10 || [[Agualva-Cacém]]|| align="right" | 79 805 || 20 || [[Faro (Portugal)|Faro]]|| align="right" | 47 575 |} === Rahvad === Ajalooliselt on Portugali rahvastik olnud väga homogeenne, eriti pärast [[maurid]]e ja [[juudid|juutide]] pagendamist, kuid alates [[20. sajand]]i viimasest kümnendist on oluliselt kasvanud immigrantide osakaal rahvastikus. Üle 90% Portugali elanikkonnast moodustavad [[portugallased]], kes kuuluvad [[romaani rahvad|romaani rahvaste]] hulka. Nad kujunesid välja muistsetest [[lusitaanid]]est ja [[keldid|keltidest]], romaniseerusid [[Rooma riik|Rooma]] ülemvõimu ajal ning segunesid hiljem maa vallutanud [[sueebid]]e ja [[araablased|araablastega]].<ref name="EE7-427" /> Portugali ajaloolised rahvusvähemused on juudid ja [[mustlased]]. Portugali juudid kuuluvad [[sefaradi juudid|sefaradi juutide]] hulka. Kuigi suurem osa juute kihutati [[15. sajand]]i lõpul Portugalist välja, lubati riiki jääda neil, kes võtsid vastu [[katoliiklus|katoliku usu]]. Neid nimetati ajalooliselt uuskristlasteks (''cristãos-novos'') või [[marraanid]]eks (''marranos''). Suur osa neist jätkas salaja [[judaism|juudi usukommete]] täitmist, hoides nii alal oma pärandi ja identiteedi. Tänapäeval on neid umbes 1% rahvastikust. Portugali mustlaste kogukond elab peamiselt [[Algarve]] piirkonnas.<ref name="SEo1f" /> Kui 1960. aastatel rändasid paljud portugallased peamiselt majanduslikel põhjustel riigist välja, moodustades suuri portugallaste kogukondi Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides (eelkõige [[Prantsusmaa]]l, [[Luksemburg]]is ja [[Šveits]]is), siis alates 1990. aastatest on Portugal ise muutunud immigratsiooni sihtriigiks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Portugalis 394 496 välisriikide kodanikku, võrreldes 2001. aastaga suurenes nende arv 74%. Kõige enam oli Portugali endistest kolooniatest pärit immigrante, kelle seas domineerisid omakorda [[brasiillased]] (kokku 109 787 ehk 27,8% kõigist Portugalis alaliselt elavatest välismaalastest). Kõige suurem immigratsiooni kasv on viimasel 15 aastal olnud [[Hiina]]st ja Ida-Euroopa riikidest, eriti [[Rumeenia]]st ja [[Ukraina]]st. Perioodil 2001–2011 kasvas hiinlaste arv riigis 427% võrra 11 458 inimeseni, rumeenlaste arv 815% võrra 24 356 inimeseni ja ukrainlaste arv 213% võrra 33 790 inimeseni.<ref name="hbunT" /> === Keeled === Portugali ainus riigikeel on [[portugali keel]]. See on [[romaani keeled|romaani keel]], mis sarnaneb kõige enam [[Hispaania]]s [[Galicia]]s kõneldava [[galeegi keel]]ega. Ühe teooria kohaselt olid need keeled kuni [[12. sajand]]ini üks keel ([[galeegi-portugali keel]]) ja hakkasid teineteisest eralduma pärast Portugali iseseisvumist; teise teooria kohaselt on galeegi keel portugali keele murre.<ref name="britportlang" /> Suuri sarnasusi on portugali keelel ka [[hispaania keel]]ega – kahe keele sõnavara sarnaneb 89% ulatuses.<ref name="RqzDE" /> Lisaks Portugalile on portugali keel riigikeeleks veel mitmes endises Portugali kolooniates – [[Angola]]s, [[Brasiilia]]s, [[Ekvatoriaal-Guinea]]s, [[Guinea-Bissau]]s, [[Ida-Timor]]is, [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] ning [[São Tomé ja Príncipe]]s.<ref name="X8D1s" /> 2008. aastal viidi Portugalis kasutatav portugali keele [[ortograafia]] vastavusse Brasiilia portugali keele ortograafiaga.<ref name="britportlang" /> [[Pilt:Gen%C3%ADsio04.jpg|pisi|Portugali- ja mirandakeelne tänavasilt [[Miranda do Douro]]s]] Portugali territooriumil eristatakse ja kõneldakse mitmeid portugali keele [[murre|murdeid]]. Need murded jagunevad nelja rühma: Põhja-Portugali, Kesk-Portugali, Lõuna-Portugali ja saarte murded.<ref name="britportlang" /> Täiesti eraldi keele moodustab peamiselt Portugali kirdeosas kõneldav [[miranda keel]]. See on astuuria-leoni rühma kuuluv romaani keel, millele anti 1990. aastate lõpul kolmes kohalikus omavalitsuses paralleelse ametliku keele staatus portugali keele kõrval. Miranda keele kõnelejaid on Portugalis umbes 5000 inimest ja see on kantud ohustatud keelte nimekirja.<ref name="Pck0J" /><ref name="hW1Ea" /> Võõrkeeltest kõneldakse Portugalis peamiselt [[inglise keel]]t, aga ka mitmeid romaani keeli. Rahvusvahelise keeleõppefirma [[EF Education First]] koostatava inglise keele kui võõrkeele oskuse edetabelis on Portugal riikide seas 21. kohal, paigutudes mõõduka inglise keele oskusega riikide hulka ning edestades mitmeid Euroopa riike (näiteks [[Itaalia]]t, [[Prantsusmaa]]d ja [[Venemaa]]d).<ref name="qFwVH" /> === Religioon === {{Vaata|Religioon Portugalis}} [[Pilt:Santuário de Fátima (3) - Jul 2008.jpg|pisi|Neitsi Maarja kirik [[Fátima]]s on üks suuremaid temale pühitsetud kirikuid maailmas]] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel olid 81% Portugali elanikest [[katoliiklus|katoliiklased]]. Teistesse kristlikesse kirikutesse kuulus 3,3% rahvastikust, kõigi teiste religioonide esindajaid (sealhulgas [[juudid|juute]] ja [[muslim]]eid) oli kokku 0,6%. Ühtegi usku ei tunnistanud 6,8% inimestest ja 8,3% keeldus oma usulisi veendumusi avalikustamast. Need tulemused saadi vähemalt 15-aastaste elanike küsitlemisel.<ref name="CIA" /> 2012. aastal [[Portugali Katoliku Ülikool]]i teadlaste läbi viidud uuring näitas, et 79,5% Portugali elanikest pidasid ennast katoliiklasteks ja 18% käisid regulaarselt [[missa]]l. 2001. aasta andmetel oli katoliiklasi veel 86,9%. Seevastu tõusis 11 aastaga märkimisväärselt mitte ühtegi usku tunnistavate elanike osakaal (2001 – 8,2%, 2012 – 14,2%).<ref name="0zNBI" /> Portugal on [[sekularism|sekulaarne]] riik: kirik ja riik on ametlikult lahutatud. Esimest korda kehtestati see põhimõte pärast Portugali Vabariigi väljakuulutamist 1910. aastal ja seda sätestab ka [[Portugali põhiseadus (1976)|1976. aasta põhiseadus]].<ref name="const" /> Usuelu puudutavatest seadustest on oluline veel 2001. aastal vastu võetud usuvabaduse seadus.<ref name="Qp20p" /> Ajalooliselt on suhted Portugali riigi ja katoliku kiriku vahel olnud soojad ja tihedad. Ka suuremas osas Portugali pühades, rahvakommetes ja traditsioonides on märgata katoliikluse tugevat kultuurimõju. Alates autoritaarse režiimi langemisest 1974. aastal on kiriku mõju ühiskonnaelus jätkuvalt vähenenud, kuid kultuuriliselt on katoliiklus endiselt tugevalt seotud portugallaste identiteediga. Ametlikke suhteid katoliku kirikuga reguleerib Portugali ja [[Vatikan]]i vahel sõlmitud [[konkordaat]]. Selle esimene versioon allkirjastati 1940. aastal ja seda muudeti 1975. aastal eesmärgiga seadustada riigis [[tsiviilabielu]]. See dokument kehtis kuni 2004. aastani, mil allkirjastati uus, 2001. aasta usuvabaduse seaduse nõuetele vastav konkordaat.<ref name="concordat" /> == Majandus == {{Vaata|Portugali majandus|Portugali võlakriis}} [[20. sajand]]il tegi Portugal läbi kaks kiire majanduskasvu perioodi. Neist esimene leidis aset 1960. aastatel ja 1970. aastate alguses ning seda iseloomustas Portugali majandusstruktuuri oluline ümberkujunemine: seni domineerinud põllumajanduse asemel hakkasid üha olulisemaks muutuma tööstus ja teenindus. Pärast 1970. aastate keskpaiga ühiskondlikke vapustusi (riigikorra muutus, asumaade kaotamine, massilise riigistamise kaasa toonud vasakpoolne majanduspoliitika) kõikuma löönud majandus pöördus uuele kasvule 1980. aastate alguses. Majanduse arengule aitas kaasa Portugali liitumine [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusega]] 1986. aastal.<ref name="CIA" /><ref name="lains" /> 1990. aastate lõpus majanduskasv aeglustus. 1. jaanuaril 2002 võttis Portugal kasutusele [[euro]].<ref name="CIA" /> 2000. aastate lõpus alguse saanud [[suur majandussurutis]] kutsus Portugalis esile kinnisvarakriisi ja sundis riiki välja aitama kaht suurt raskustesse sattunud Portugali panka. Suure majandussurutise kannul tabas Portugali 2010. aastal [[Portugali võlakriis|avaliku sektori võlakriis]], mis oli osa mitmeid Euroopa riike tabanud niinimetatud [[Euroopa võlakriis]]ist ja hakkas leevenema alles 2013.–2014. aastal. Euroopa Liidu ja [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] survel ellu viidud avaliku sektori reformid, millega kaasnesid ka ulatuslikud kärped ja koondamised, aitasid koos välisabiga kriisi ületada, kuid täielikult ei ole Portugali majandus kriisi mõjudest siiani taastunud.<ref name="CIA" /> === Peamised majandusnäitajad === Portugali [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) oli 2013. aasta hinnangul 243,3 miljardit [[USA dollar]]it, millega Portugal paigutus maailma riikide seas 54. kohale. 2000. aastate lõpust on SKT majanduskriisi tõttu pidevalt langenud.<ref name="CIA" /> Portugali [[majandusvabadus]]e indeks on 65,3. Sellega on ta maailma riikide seas 64. kohal. Peamiste probleemidena on Portugali majandusvabaduse puhul välja toodud avaliku sektori liiga suured kulud ja jäik tööseadusandlus.<ref name="ecofreedom" /> 2013. aastal vähenes Portugali majandus tervikuna veel 1,4%, kuid 2014. aastal pöördus majandus esimest korda pärast kriisi kasvule. 2014. aasta [[majanduskasv]]uks hinnati 0,9%.<ref name="cIPhd" /> 2014. aastal langes Portugal esimest korda pärast 2009. aastat [[deflatsioon]]i. Portugali inflatsioon oli sel aastal −0,36% (2013 – 0,20%, 2012 – 1,92%).<ref name="P5nNZ" /> [[Euroala]] keskmine inflatsioon oli samal ajal 0,54%.<ref name="3MBHR" /> Tööealisi elanikke oli 2013. aastal Portugalis 5 395 000. [[Tööpuudus]]e määr oli 16,8% ja jätkas kriisi tõttu veel kasvamist (2012. aastal oli töötus 15,7%, 2010. aastal ainult 10,7%).<ref name="CIA" /> 2014. aasta esimeses kvartalis hakkas tööpuudus esimest korda alates kriisi algusest vähenema.<ref name="ecofreedom" /> Portugali avaliku sektori kulud on tuludest suuremad ja selle võlakoormus kasvab. 2012. aastal oli avaliku sektori võlg 123,6% sisemajanduse kogutoodangust, 2013. aastaks oli see kasvanud 127,8% sisemajanduse kogutoodangust. Üldine maksukoormus oli 43,5% sisemajanduse kogutoodangust, millega Portugal kuulub maailmas suure maksukoormusega riikide hulka (25. kohal). Riigieelarve puudujääki on kriisiaastatel oluliselt vähendatud (2009 – 10,1%, 2013 – 5,1%), kuid see pole peatanud riigi võlakoormuse kasvu. Riigi [[välisvõlg]] oli 2013. aasta alguseks 508,3 miljardit dollarit, millega Portugal oli maailma riikide seas 26. kohal.<ref name="CIA" /> Portugal kuulub ka Euroopa kõige [[korruptsioon|korrumpeerunumate]] riikide hulka – [[Ernst & Young]]i 2013. aasta uuringu kohaselt oli ta Euroopa Liidu riikide seas korruptsioonitasemelt kuuendal kohal.<ref name="hKYBB" /> Allpool vaesuspiiri elas 2013. aastal 18% elanikkonnast.<ref name="CIA" /> === Põllumajandus === [[Pilt:Douro (do Museu do Côa) 2 (4928227584) (3).jpg|pisi|Põhja-Portugalis Douro jõe orus asub rohkelt viinamarjaistandusi, mille saagist valmistatakse portveini]] [[Primaarne sektor]] andis 2016. aastal 2,4% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="CIA" /> Suurem osa Portugali [[põllumajandus]]est põhineb väikestel ja keskmistel, valdavalt perekondadele kuuluvatel talumajapidamistel. Eriti palju väga väikseid ja seetõttu majanduslikult väheefektiivseid talusid on Portugali põhjaosas. Põllumajanduse saagikus jääb alla [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskmise, selle peamised põhjused on investeeringute vähesus, madal mehhaniseerituse tase ja [[väetis]]te ebapiisav kasutamine.<ref name="britporteco" /> Samas tegutseb selles sektoris siiski ka suuri ja edukaid ekspordile orienteeritud põllumajandusettevõtteid (näiteks [[Vitacress]], [[Sovena]], [[Lactogal]], [[Vale da Rosa]], [[Companhia das Lezírias]] ja [[Valouro]]). Portugali peamise põllumajandustoodangu moodustavad [[teravili]] (eriti [[riis]], [[mais]], [[nisu]] ja [[oder]]), [[kartul]], [[tomat]]id, [[oliivid]] ja [[viinamari|viinamarjad]]. Alates 1999. aastast on kasvatatud ka [[geenmuundatud organism|geenmuundatud]] maisi. Uuematest põllukultuuridest kasvatatakse [[päevalill]]i. Olulisel kohal on [[puuviljandus]], mille kultuuride seas domineerivad [[õunapuu|õuna-]] ja [[apelsinipuu]]d.<ref name="britporteco" /> Levinud on looma- ja linnukasvatus, kuigi selle tähtsus on piirkonniti erinev: kasvatatakse [[veis]]eid, [[siga|sigu]], [[kodukits]]i, [[lammas|lambaid]] ja [[kana|kanu]].<ref name="CIA" /> Portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik sõltub liha impordist.<ref name="britporteco" /> Ajaloolise mereriigina on Portugalis olulisel kohal [[kalandus]]. Ühtlasi tarbitakse Portugalis maailma riikidest kõige enam kala ja kalatooteid ühe elaniku kohta.<ref name="yjYGW" /> Portugali vetest püütakse umbes 70 kalaliiki. Euroopa Liidu toetusel uuendati 1990. aastatel kalalaevastikku ja kalurite väljaõpet, mis aitas Portugali kalanduse efektiivsust tõsta, kuid siiski ei suuda Portugali enda kalurid riigi kalavajadust rahuldada ja umbes veerand riigis tarbitavatest kalatoodetest imporditakse. Peamised kalasadamad on [[Leixões]] Portugali põhjaosas, [[Peniche]] ja [[Setúbal]] riigi läänerannikul ning [[Portimão]] ja [[Olhão]] riigi lõunaosas [[Algarve]]s.<ref name="britporteco" /> Oluline on ka [[metsandus]], mis annab toorainet Portugali paberi-, ehitusmaterjali- ja mööblitööstusele. [[Mets]]ad katavad ligi kaks viiendikku Portugali territooriumist, eriti rohkelt on neid mägistel aladel. [[19. sajand]]i lõpust alates on metsa istutatud ka varem põllukultuuride kasvatamiseks rakendatud, kuid väikese saagikusega aladele. Portugal on maailma juhtiv [[kork|korgitootja]]; lisaks [[korgitamm]]ele on olulised metsakultuurid ka [[eukalüpt]] ja [[mänd (perekond)|mänd]].<ref name="britporteco" /> === Tööstus === [[Sekundaarne sektor]] andis 2016. aastal 21,9% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="CIA" /> Neli viiendikku Portugali [[tööstus]]est on koondunud kahte piirkonda: [[Lissabon]]i ja [[Setúbal]]i ümbrusse riigi lõunaosas ning [[Porto]], [[Braga]] ja [[Aveiro]] ümbrusse riigi põhjaosas. Esimeses piirkonnas domineerib [[rasketööstus]] ([[nafta]] rafineerimine, [[keemiatööstus]], [[tsement|tsemenditööstus]], [[masinaehitus]]), kuid samuti on seal olulisel kohal [[elektroonikatööstus]], [[puidutööstus]] ja [[toiduainetööstus]], eriti kalatoodete ja jookide tootmine. Riigi põhjaosas domineerib [[kergetööstus]]: Porto on oluline [[tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[jalatsitööstus|jalatsi-]], [[veinitööstus|veini-]] ja toiduainetööstuse keskus, Aveiro on keskendunud puidutööstusele, Braga tugevuseks on tekstiilitööstus, elektroonika ja köögitarvete valmistamine. Masinaehitus- ja plastitehaseid paikneb [[Coimbra]] ja [[Leira]] ümbruses.<ref name="britportenergy" /> Portugalis on hästi arenenud toiduainetööstus, riik kuulub maailma suuremate [[tomatipasta]] ja [[vein]]i tootjate hulka.<ref name="6U3RL" /><ref name="yr1Sj" /> Suurtest rahvusvahelistest koostööprojektidest väärib mainimist [[Palmela]]s tegutsev autotehas [[AutoEuropa]], mis kuulub [[Saksamaa]] autotootjale [[Volkswagen AG|Volkswagenile]]. Samuti toodetakse Portugalis mitmesuguseid lennukite komponente: selles valdkonnas on suurimad ettevõtted [[Alverca do Ribatejo]]s asuv Portugali firma [[OGMA]] ja [[Brasiilia]] lennukitootja [[Embraer]]. [[21. sajand]]i alguses on hüppeliselt kasvanud [[biotehnoloogia]]- ja [[infotehnoloogia]]firmade tähtsus Portugali majanduses.<ref name="aicep" /> [[Pilt:No Carregado Edifer2.jpg|pisi|Soojuselektrijaamad [[Carregado]]s]] [[Energeetika]] üks keskusi on 150&nbsp;km Lissabonist lõunas asuv süvaveesadam [[Sines]]. Kuna Portugal sõltub nelja viiendiku osas oma energiavajaduse rahuldamisel välismaistest energiaallikatest, siis on strateegiliselt oluline tööstusharu riiki sisse toodud toornafta töötlemine. Kuigi Portugalis leidub ka [[kivisüsi|kivisütt]], on see madala kvaliteediga ja suurema osa [[elektrienergia tootmine|elektrienergia tootmiseks]] kuluvast kivisöest peab Portugal samuti importima. 1997. aastal valmis Põhja-Aafrika ja Portugali vaheline gaasitoru [[maagaas]]i importimiseks. Kodumaistest energialiikidest on [[soojusenergia]]st olulisem [[hüdroenergia]], mille kasutamist soodustavad mitmed Portugali läbivad suured jõed.<ref name="britportenergy" /> Portugali [[mäetööstus]] tegeleb peamiselt riigis leiduvate maavarade kaevandamise ja töötlemisega. Portugali mäetööstuse konkurentsivõime on kaasaja Euroopas suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu maavarade kaevandamine on 1970. aastatest vähenenud. Kaevandatakse näiteks [[kroom]]i, [[tina]], [[vask]]e ja [[volfram]]it, neist peamised ekspordiallikad on volfram ja vasekontsentraat. Olulisel kohal on ka [[mineraalid]]e ja [[marmor]]i kaevandamine ning eksport.<ref name="britportenergy" /> === Teenindus === [[Teenindus]] andis 2016. aastal 75,9% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="CIA" /> [[Pilt:Sintra - Palacio da Pena (20332995770).jpg|pisi|[[Sintra]]s asuv [[Pena rahvuspalee|Pena palee]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse]] Portugal on oluline [[turism]]i sihtkoht, mistõttu on majanduses oluline roll turismimajandusel ja sellega seotud teenindusharudel. 2013. aastal külastas Portugali umbes 8 324 000 välisturisti, kes jätsid riiki ligi 12,284 miljardit [[USA dollar]]it. Turistide arv on kasvamas – võrreldes 2010. aastaga kasvas 2013. aastal Portugali välisturistide arv ligi 1,5 miljonit ja nende toodud tulu nominaalväärtuses 2,2 miljardit.<ref name="DzwF3" /> Turismis oli otseselt hõivatud 7,2% kogu tööjõust, kuid koos kaudselt turismist sõltuvate töökohtadega andsid turism ja sellega seotud teenused ligi 18,2% kogu Portugali [[tööhõive]]st. Turism andis Portugali sisemajanduse kogutoodangust 5,8% ja sellega paigutus Portugal maailma riikide seas 45. kohale.<ref name="9dQDg" /> Peamised turismipiirkonnad Portugalis on [[Lissabon]]i, [[Coimbra]] ja [[Porto]] linnad, [[Algarve]] piirkond ning [[Assoorid]]e ja [[Madeira]] saarestikud. Aastatel 2013–2014 on need sihtkohad saanud ka mitmeid rahvusvahelisi turismiauhindu.<ref name="vV9Rt" /> Religioosse turismi sihtkohana on oluline [[Fátima]], mida seostatakse 1917. aastal aset leidnud ilmutustega ([[Fátima neitsi Maarja]]). Kuni 2000. aastate lõpu kriisideni iseloomustas Portugali ka näiliselt tugev [[pangandus]]- ja [[kindlustus]]sektor, kuid kriisides osutusid paljud Portugali finantsettevõtted nõrgaks ja vähekindlustatuks võetud finantsriskide suhtes. Kaks suurt Portugali panka, [[Banco Português de Negócios]] ja [[Banco Privado Português]], vajasid ulatuslikku riigiabi – neist esimene on tänapäevaks müüdud, teine likvideerimisel. 2014. aastal sattus raskustesse Portugali suuruselt teine pank [[Banco Espírito Santo]], mis vajas samuti ulatuslikku riigiabi ja jagati lõpuks kaheks ettevõtteks.<ref name="aItLO" /> === Väliskaubandus === Väikese riigi kohta on Portugalil ulatuslik väliskaubandus. Riigi peamised kaubanduspartnerid on teised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid, kuid viimastel kümnenditel on oluliselt kasvanud Portugali endiste kolooniate, eriti [[Angola]] ja [[Brasiilia]] roll.<ref name="otbCh" /> ==== Eksport ==== Portugali peamised [[eksport|ekspordiartiklid]] on põllumajandustoodang, toidukaubad, vein, naftatooted, keemiatooted, plastid ja kumm, nahktooted, puitmaterjal ja kork, puidumass ja paber, tekstiilid, riided, jalatsid, masinad ja masinaosad ning metallid.<ref name="CIA" /> 2015. aasta seisuga olid Portugali peamised ekspordipartnerid [[Hispaania]] (25%), [[Prantsusmaa]] (12,1%), [[Saksamaa]] (11,8%), [[Suurbritannia]] (6,7%), [[Ameerika Ühendriigid]] (5,2%), [[Angola]] (4,2%) ja [[Holland]] (4%).<ref name="CIA" /> 2015. aasta hinnangul oli ekspordi rahaline maht 54,33 miljardit USA dollarit ja see on aastast aastasse langenud.<ref name="CIA" /> ==== Import ==== Portugali peamised [[import|impordiartiklid]] on põllumajandustoodang, keemiatooted, sõidukid ja sõidukiosad, optikatooted, arvutitarvikud ja -osad, pooljuhid ja muud elektroonikatööstuse komponendid, naftatooted, metallid, toiduained ja tekstiilid.<ref name="CIA" /> 2015. aasta seisuga olid Portugali peamised impordipartnerid [[Hispaania]] (32,9%), [[Saksamaa]] (12,9%), [[Prantsusmaa]] (7,4%), [[Itaalia]] (5,4%) ja [[Holland]] (5,1%).<ref name="CIA" /> 2015. aasta hinnangul oli impordi rahaline maht 64,49 miljardit USA dollarit.<ref name="CIA" /> === Rahandus === [[Pilt:Casa da Moeda Jorge Segurado 6641.jpg|pisi|Portugali riiklik trüki- ja mündikoda (''Imprensa Nacional-Casa da Moeda'')]] [[Portugali kuningriik|Portugali kuningriigis]] kehtis rahaühikuna [[Portugali reaal]]. Pärast Portugali Vabariigi väljakuulutamist võeti 1911. aastal kasutusele uus rahaühik [[Portugali eskuudo|eskuudo]], mis jagunes 100 [[Portugali sentaavo|sentaavoks]].<ref name="britportfin" /> 1998. aastal liitus Portugal [[Euroopa majandus- ja rahaliit|Euroopa majandus- ja rahaliiduga]], alustades ettevalmistusi Euroopa ühisraha [[euro]] kasutuselevõtmiseks. 1. jaanuaril 2002 võeti euro kasutusele Portugali uue valuutana ja 28. veebruaril 2002 kadus eskuudo lõplikult käibelt.<ref name="CIA" /> Nii nagu teiste [[euroala]] riikide puhul, kontrollib ka Portugali [[rahapoliitika]]t [[Euroopa Keskpank]].<ref name="CIA" /> Riigi [[keskpank|keskpanga]] rolli täidab 1846. aastal asutatud [[Portugali Pank]] (''Banco de Portugal''), mille üheks ülesandeks sai pärast asutamist [[raha emissioon]]. Sellega tegeles pank kuni euro kasutuselevõtmiseni. 1975. aastal tehti Portugali Pangale ülesandeks ka pangandussüsteemi riiklik järelevalve. Alates 1999. aastast jagab Portugali Pank oma funktsioone Euroopa Keskpangaga.<ref name="HnHXQ" /> Portugali pangandussektor sai tugevalt kannatada [[suur majandussurutis|suure majandussurutise]] ja sellele järgnenud [[Portugali võlakriis|võlakriisi]] käigus. Mitu panka võeti pankrotiohtu sattununa riigi poolt üle, muuhulgas ka riigi suuruselt teine pank [[Banco Espírito Santo]]. Varade mahult on riigi suurimad tegutsevad pangad [[Caiza Geral de Depositos]] ja [[Banco Comercial Português]], mis kuuluvad maailma 150 suurima panga hulka.<ref name="6USDM" /> Portugali turul tegutseb ka [[Hispaania]] panku.<ref name="britportfin" /> ==== Maksusüsteem ==== Portugalil on keeruline ja mitmeastmeline maksusüsteem. Ettevõtte [[tulumaks]] on Portugalis 21%, millele lisandub alates 1,5 miljoni euro suurusest kasumist astmeline lisamaks 3–7% sõltuvalt kasumi suurusest. Lisaks võib kohalik omavalitsus selle territooriumil registreeritud ettevõtte kasumit maksustada täiendavalt veel kuni 1,5% lisamaksuga. Maksusoodustusi tehakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.<ref name="santander" /> Peamine tarbimismaks on [[käibemaks]], mille tavamäär on 23%. Lisaks kehtib teatud teenustele ja toodetele alandatud käibemaksumäär, vastavalt kas 6% või 13%. Enamik toidukaupu, kommunaalkulusid, majutus- ja transporditeenused on maksustatud kuueprotsendilise käibemaksuga. Käibemaksuvabad on finantsteenused, ravimid, haridus- ja koolituskulud.<ref name="santander" /> Eraisikutele kehtib [[progressiivne tulumaks]], millel on viis astet vahemikus 14,5–48%. Sissetulekutele üle 80 000 euro kuus rakendatakse veel täiendavat solidaarsusmaksu 2,5–5% sõltuvalt sissetuleku suurusest. Maksustatud on ka kapitalitulu, kinnisvaratehingud, maa, pärand ja mootorsõidukid.<ref name="santander" /> === Teed ja transport === ==== Maanteetransport ==== [[Pilt:IC27 Algarve.jpg|pisi|Maantee IC27 [[Algarve]]s]] Portugali üks prioriteete alates 1970. aastate algusest on olnud maanteedevõrgu arendamine, mille tulemusel on riik teedevõrgu kvaliteedilt 2014. aasta andmetel maailmas 2. kohal.<ref name="statroad" /> 2008. aasta andmetel oli riigis 82 900&nbsp;km maanteid, neist 71 294&nbsp;km kõvakattega. [[Kiirteed]]e kogupikkus oli 2613&nbsp;km.<ref name="CIA" /> Riigi esimene kiirtee ehitati 1944. aastal ja see ühendas pealinna [[Lissabon]]i rahvusstaadioniga, kuid laialdasem kiirteede ehitus algas 1980. aastatel. Teedeehitusele aitas kaasa Portugali liitumine [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusega]] ja sealt saadud struktuuritoetused. Kaks suuremat riigisisest kiirteed ühendavad Lissaboni ja [[Porto]]t ning Lissaboni ja [[Algarve]] regiooni, lisaks ühendab kiirtee Lissaboni ka [[Hispaania]] pealinna [[Madrid]]iga.<ref name="britporttrans" /> Teedevõrgu haldamisega tegeles aastakümneid riiklik teedevalitsus ([[Estradas de Portugal]]), mis 2007. aastal reorganiseeriti samanimeliseks riiklikuks aktsiaseltsiks.<ref name="jS3hE" /> Teede ehituse ja korrashoiu rahastamiseks kasutatakse mitmesuguseid otseseid makse – kõik autoomanikud on kohustatud tasuma aastast teemaksu,<ref name="cGtdZ" /> lisaks kehtivad kiirteedel ja suurematel maanteedel läbisõidu pealt kogutavad teemaksud ehk niinimetatud teetollid.<ref name="HXYc3" /> [[Pilt:Vasco da Gama Bridge aerial view.jpg|pisi|[[Vasco da Gama sild]]]] 1998. aastal valmis Lissaboni lähistel 17,2-kilomeetrine [[Vasco da Gama sild]] üle [[Tejo]] jõe, mis on Euroopa pikim sild. See ei ole siiski suutnud leevendada Lissaboni ja selle lähiümbruse liiklusummikuid, mistõttu on aastaid olnud kaalumisel veel ühe silla või autotunneli rajamine.<ref name="britporttrans" /> ==== Raudteetransport ==== Portugali raudteede kogupikkus oli 2008. aastal 3319&nbsp;km. Enamiku raudteevõrgust (2700&nbsp;km) moodustas [[laiarööpmeline raudtee]], millest 1436&nbsp;km oli elektrifitseeritud.<ref name="CIA" /> Raudteevõrku haldab riigiettevõte [[REFER]], kauba- ja reisirongiliiklusega tegeleb teine riigiettevõte [[Comboios de Portugal]] (CP). 2013. aastal transportis CP kokku umbes 107 200 000 reisijat.<ref name="f6cjY" /> Majandussurutise ja võlakriisi tingimustes on raudteeliiklust, eriti reisirongiliiklust viimasel viiel aastal olulisel määral kärbitud. ==== Lennutransport ==== [[Pilt:TAP Air Portugal Airbus A320-214; CS-TNJ@FNC;12.07.2011 607bc (5940056994).jpg|pisi|[[TAP Portugal]]i [[Airbus A320]]-214]] 2013. aastal oli Portugalis kokku 64 lennujaama, millest 43 olid kõvakattega maandumisradadega. Viies lennujaamas ületas maandumisradade kogupikkus 3047 meetrit.<ref name="CIA" /> Riigi suurim lennujaam on [[Lissaboni Portela lennujaam]]. Rahvusvahelised lennujaamad asuvad lisaks Lissabonile ka [[Beja]]s, [[Faro (Portugal)|Faros]] ja [[Porto]]s, aga ka [[Madeira saar]]el [[Funchal]]is ja [[Assoorid]]e saarestikus [[São Miguel]]i saarel [[Ponta Delgada]] lähistel.<ref name="britporttrans" /> Enamikku suuremaid lennujaamu haldub riigiettevõte [[ANA Aeroportos de Portugal]].<ref name="mZ0ih" /> Portugali rahvuslik [[lennufirma]] on riigile kuuluv [[TAP Portugal]], kuigi selle kõrval pakuvad lennuühendusi veel mitmed kodu- ja välismaised lennundusettevõtted.<ref name="britporttrans" /> Juulist 2014 kuni jaanuarini 2015 teenindas TAP Portugal ka otselende [[Tallinn]]a ja Lissaboni vahel.<ref name="L3GPv" /> ==== Veetransport ==== Portugali suurimad sadamad on [[Leixões]], [[Lissabon]], [[Setúbal]] ja [[Sines]]. Ainsaks laevatatavaks siseveeteeks on [[Douro]] jõgi, mille laevatatav osa ulatub 210&nbsp;km kaugusele [[Porto]]st.<ref name="CIA" /><ref name="britporttrans" /> Portugali kaubalaevastikku kuulus 2010. aasta seisuga 109 laeva, millest 81 oli välisriikide omanduses ja 15 registreeritud välisriikides.<ref name="CIA" /> == Meedia ja telekommunikatsioon == {{Vaata|Portugali meedia}} Portugali uudisteagentuur on 1986. aastal asutatud [[Lusa – Agência de Notícias de Portugal]], millest riigile kuulub 50,14%.<ref name="PSght" /> === Raadio ja televisioon === Portugali avalik-õiguslik ringhääling on [[Rádio e Televisão de Portugal]] (RTP, tõlkes 'Portugali Raadio ja Televisioon'). See edastab 16 raadiokanalit ja 8 telekanalit. Osa neist on üleriigilised, osa regionaalsed, osa suunatud peamiselt välisriikide elanikkonnale. Viimaste seas on näiteks raadiokanalid [[RDP Africa]] ja [[RDP Internacional]] ning telekanalid [[RTP Africa]] ja [[RTP Internacional]].<ref name="brhnX" /> Kokku tegutses 2008. aastal riigis umbes 40 kodumaist telekanalit. Eraomandis raadiokanaleid oli riigis kokku üle 300. Enam kui pooltel majapidamistel oli olemas kaabel- või satelliittelevisiooniteenus, mis tagas neile juurdepääsu ka rohketele välismaistele telekanalitele.<ref name="CIA" /> === Trükiajakirjandus === Sarnaselt teiste lääneriikidega on ka Portugali trükiajakirjandus kaotanud [[21. sajand]]il nii lugejaid kui ka reklaamiraha. Suurem osa trükiajakirjandusest on koondunud suurte kodumaises omanduses meediakonglomeraatide kätte.<ref name="ivFHc" /> Neist olulisemad on järgmised: * [[Cofina]] – omab 5 ajalehte, 6 ajakirja ja 1 telekanalit. Olulisemad grupile kuuluvad väljaanded on päevaleht [[Correio da Manhã]] (asutatud 1979, tiraaž ~ 150 000 eksemplari), majandusteemaline päevaleht [[Jornal de Negócios]] (asutatud 1998, tiraaž ~ 12 500), sporditeemaline päevaleht [[Record]] (asutatud 1948, tiraaž ~80 000) ja nädalalõpu ajakiri [[Sábado]] (tiraaž ~ 84 000).<ref name="ii1QN" /><ref name="apct" /> * [[Global Media Group]] (varem Controlinveste) – annab välja 8 ajalehte, sealhulgas Portugali vanimate väljaannete hulka kuuluvat kahte päevalehte [[Diário de Notícias]] (asutatud 1864, tiraaž ~ 31 000) ja [[Jornal de Notícias]] (asutatud 1888, tiraaž ~ 82 000).<ref name="apct" /><ref name="sp0Lu" /> * [[Grupo Impresa]] – ettevõtte portfelli kuulub 14 trükiväljaannet ja 7 telekanalit. Olulisematest ajalehtedest kirjastab Impresa nädalalehte [[Expresso]] (asutatud 1973, tiraaž ~ 98 000).<ref name="apct" /><ref name="1dwqa" /> * [[Sonaecom]] – on keskendunud viimastel aastatel rohkem telekommunikatsiooniärile, kuid omab ka päevalehte [[Público]] (asutatud 1990, tiraaž ~ 35 000).<ref name="apct" /><ref name="zeg0s" /> Enamik üleriigilisi päevalehti ilmub pealinnas [[Lissabon]]is, vaid Jornal de Notíciase toimetus asub [[Porto]]s ja Públicol on toimetused nii Lissabonis kui ka Portos. 2014. aasta lõpu seisuga oli suurima tiraaži ja läbimüügiga päevaleht Correio da Manhã (tiraaž 148 730, läbimüük 110 422 eksemplari).<ref name="apct" /> === Sidevõrgud === 2012. aasta seisuga oli Portugalis 4 558 000 [[telefonivõrk|telefonivõrgu]] abonenti (35. koht maailma riikide seas) ja 12 312 000 [[mobiilside]] klienti (70. koht maailma riikide seas). Portugali [[maakood (telefon)|maakood]] on 351.<ref name="CIA" /> [[Internet]]i kasutajaid oli Portugalis 2014. aasta seisuga 7 015 519, mis tähendab, et internetti kasutas 66,12% elanikkonnast. Võrreldes 2013. aastaga kasvas interneti kasutajate arv 2%. Maailma riikide seas oli Portugal kasutajate arvult 53. kohal.<ref name="rkREX" /> Portugali [[tippdomeen]] on .pt.<ref name="CIA" /> Suurimad telefoni- ja internetiteenuse osutajad Portugalis on ettevõtted [[Portugal Telecom]] (PT) ja [[NOS Comunicações]]. Kolm peamist mobiilsideoperaatorit on Portugal Telecomi gruppi kuuluv [[TMN]], firmade ZON ja Optimus ühinemisel 2014. aastal tekkinud NOS Comunicações ja [[Suurbritannia]] ettevõte [[Vodafone]].<ref name="XCmhm" /> == Haridus ja teadus == {{Vaata|Portugali haridus|Portugali teadus}} Portugal on [[kirjaoskus]]elt heal tasemel. 2011. aastal oli hinnanguline kirjaoskuse tase riigis 95,4%, meeste seas 97% ja naiste seas 95%.<ref name="CIA" /> 2013. aastal moodustasid hariduskulud 5,7%<ref name="monitor2014" /> ning kulutused teadus- ja arendustegevusele on viimastel aastatel püsinud umbes 1,5% juures [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="worldbankRD" /> Nii hariduse kui ka teaduse riikliku koordinatsiooniga tegeleb Portugalis haridus- ja teadusministeerium.<ref name="88qoQ" /> === Üldharidus === Portugali haridussüsteemi astmed on eelkool (3–5-aastastele lastele), põhikool (kolmeastmeline, kokku 9 aastat), keskkool (3 aastat) ja kõrgkool (ülikoolid ja polütehnikumid). Üldharidus on riigis tasuta (välja arvatud erakoolides), [[koolikohustus]] kehtib põhikoolis ehk 6.–15. eluaastani.<ref name="bpw8g" /> [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i [[PISA]] 2009. aasta uuringu kohaselt on keskmise 15-aastase Portugali kooliõpilase kirjaoskus ning teadmised matemaatikas ja loodusteadustes võrreldavad tema eakaaslaste oskuste ja teadmistega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Prantsusmaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s, [[Taani]]s ja [[Ungari]]s. Portugali õpilaste keskmine tulemus oli uuringus 489 punkti, mis oli veidi madalam uuringu üldisest keskmisest (493 punkti).<ref name="2D8I9" /> 2012. aasta seisuga omandas 43,6% Portugali keskkooliõpilastest [[kutsekeskharidus]]t.<ref name="monitor2014" /> === Kõrgharidus === [[Pilt:Coimbra_University.jpg|pisi|Portugali vanima kõrgkooli [[Coimbra Ülikool]]i õu]] Üle 35% 20-aastastest portugallastest õpib mõnes kõrgkoolis.<ref name="v7FFT" /> Kõrgkoolide tüüpe on Portugalis kaks: [[ülikool]]id, mis keskenduvad eelkõige akadeemilisele õppele, ning [[polütehnikum]]id, mis on rakendusliku suunitlusega kõrgkoolid. Eksisteerivad nii riiklikud kui ka erakõrgkoolid. Valdavalt on õppekeeleks [[portugali keel]], kuigi üha enam pakutakse ka [[inglise keel|ingliskeelseid]] kursusi.<ref name="QS" /> Alates 2006. aastast on Portugal osalenud üleeuroopalises kõrgharidusstandardite ühtlustamises ehk niinimetatud [[Bologna protsess]]is. Kõrghariduses on kolm astet: kolme- kuni nelja-aastane [[bakalaureuseõpe]] (''licenciatura''), ühe- kuni kaheaastane [[magistriõpe]] (''mestrado'') ja enamasti kolmeaastane [[doktoriõpe]] (''duotoramento'').<ref name="QS" /> Portugali vanim ülikool on 1290. aastal asutatud [[Coimbra Ülikool]], mis asutati esialgu [[Lissabon]]is ja viidi [[Coimbra]]sse üle hiljem.<ref name="HHpoz" /> Tänu [[Portugali koloniaalimpeerium]]ile on Portugal pannud aluse [[Ladina-Ameerika]] vanimale tehnikakõrgkoolile ([[Real Academia de Artilharia, Fortificação e Desenho]], asutatud 1792) ja [[Aasia]] vanimale meditsiinikoolile ([[Escola Médico-Cirúrgica de Goa]], asutatud 1842). 2014.–2015. õppeaastal oli maailma 500 parima ülikooli nimestikus kolm Portugali ülikooli: [[Porto Ülikool]] (293. koht), [[Universidade Nova de Lisboa]] (312. koht) ja Coimbra Ülikool (351. koht).<ref name="hw8Gm" /> Portugali suurim ülikool on [[Lissaboni Ülikool]], kus on üle 48 000 üliõpilase.<ref name="CdoTO" /> === Teadus- ja arendustegevus === Portugali peamised teadusasutused on riiklikud ülikoolid ja ülikoolidest sõltumatud riiklikud uurimisinstituudid, näiteks [[Instituto Nacional de Engenharia, Tecnologia e Inovação]] (INETI) ja [[Instituto Nacional dos Recursos Biológicos]] (INRB). Teadustegevuse riiklikku rahastamist korraldab haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutsev teaduse ja tehnoloogia sihtasutus (''[[Fundação para a Ciência e a Tecnologia]]'', FCT).<ref name="3vptk" /> Majanduskriisi tingimustes on teaduse rahastamine vähenenud – aastatel 2010–2012 langes teaduskulutuste osakaal 1,6 protsendilt 1,5 protsendile [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="worldbankRD" /> [[Pilt:Nanotecnologia.jpg|pisi|[[Ibeeria Rahvusvaheline Nanotehnoloogia Laboratoorium]] [[Braga]]s]] Suuremate erakapitalil põhinevate teadusasutuste hulka kuuluvad [[biomeditsiin]]iuuringutega tegelevad [[Instituto Gulbenkian de Ciência]] ja [[Fundação Champalimaud]]. Neist teine annab alates 2007. aastast välja iga-aastast teadusauhinda [[Prémio de Visão António Champalimaud]], millega tunnustatakse [[pimesus]]e vastu võitlemisel edu saavutanud teadlasi.<ref name="1UFNx" /> Mitmeid teadus- ja arendusprojekte korraldatakse koostöös naaberriigi [[Hispaania]]ga. Suuremate koostööprojektina väärivad mainimist [[Braga]]s asuv [[Ibeeria Rahvusvaheline Nanotehnoloogia Laboratoorium]] ja [[hajusarvutus]]projekt [[Ibercivis]]. Portugal kuulub mitmesse Euroopa teadusorganisatsiooni, näiteks nagu [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskus]] (CERN), [[ITER]] ja [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] (ESO). Teadus- ja arendustegevuses on oluline roll ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] raamprogrammidel.<ref name="KS9ly" /> [[Pilt:Visionarium.JPG|pisi|Teadusmuuseum [[Visionarium]] [[Santa Maria de Feira]]s]] Tehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks on riigis rajatud ja rajamisel [[teaduspark]]e, millest enamik on koondunud teadusparkide ühendusse [[Tecparques]]. Suuremad ja tuntumad teaduspargid on [[Oeiras]]es asuv [[Taguspark]], [[Lissabon]]is asuv [[Lispolis]], [[Coimbra]] lähistel asuv [[Biocant]] ja [[Porto]] lähistel asuv [[Portus Park]]. Teaduspargid on loodud ka [[Assoorid]]el ja [[Madeira]]l.<ref name="ZTrHi" /> Riigi üks vanemaid ja prominentsemaid [[teaduste akadeemia|teadusühinguid]] on 1779. aastal asutatud [[Lissaboni Teaduste Akadeemia]], millel on kokku 70 täisliiget ja 140 korrespondentliiget.<ref name="M3OVd" /> Portugali teadlane [[António Egas Moniz]] pälvis [[ajuangiograafia]] ja [[lobotoomia|leukotoomia]] väljatöötamise eest 1949. aastal [[Nobeli auhind füsioloogias või meditsiinis|Nobeli auhinna füsioloogias või meditsiinis]], saades esimeseks Nobeli auhinna laureaadiks Portugalis.<ref name="CyMWR" /> Teaduse ja tehnika saavutuste populariseerimiseks ja eksponeerimiseks on moodustatud riiklik agentuur [[Ciência Viva]] ('elav teadus').<ref name="3rFhJ" /> Portugali teadussaavutusi saab näha ka sellistes muuseumides nagu [[Coimbra Ülikooli Teadusmuuseum]], [[Lissaboni Ülikool]]i juures asuv [[Riiklik Loodusloo Muuseum]] ja [[Santa Maria da Feira]]s asuv teadusmuuseum [[Visionarium]]. Portugalis asub maailma üks suuremaid ja Euroopa suurim suletud [[akvaarium]] – [[Lissaboni okeanaarium]].<ref name="43e7B" /> == Tervishoid == {{Vaata|Portugali tervishoid}} === Peamised tervisenäitajad === [[Pilt:Hoptial Viseu.jpg|pisi|Santo Teotónio haigla [[Viseu]]s]] [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i andmetel oli 2012. aastal Portugalis keskmine [[eeldatav eluiga]] 81 aastat – meestel 77 ja naistel 84 eluaastat.<ref name="Svfzl" /> [[Sünnitus]]el surnud naiste arv oli 2010. aastal oli 8 surmajuhtumit 100 000 sünnituse kohta, mis on maailmas üks madalamaid näitajaid – emade suremuselt on Portugal maailma riikide seas 162. kohal. [[Laste suremus]] oli 2014. aasta andmetel 4,48 surma 1000 elussünni kohta, mis on samuti väga hea näitaja – maailma riikide seas oli Portugal laste suremuselt 188. kohal.<ref name="CIA" /> Veel 1970. aastate lõpus suri 24 last iga 1000 elussünni kohta, kuid [[neonatoloogia]] areng on suremust kiiresti ja efektiivselt vähendanud. Sarnaselt enamiku [[Eur-A]] kategooria riikidega (väga väikese laste ja täiskasvanute suremusega Euroopa riigid) sureb enamik portugallasi [[mittenakkushaigus]]tesse. Haigestumine ja suremus [[kardiovaskulaarsed haigused|südame-veresoonkonna haigustesse]] on Euroopa keskmisest suurem, kuid selle kaks peamist komponenti, [[südame isheemiatõbi]] ja [[peaajuveresoonte haigused]] näitavad ülejäänud Eur-A kategooria riikide taustal vastupidist arengut: Portugalis on peamine surmapõhjus just ajuveresoonkonna haigused (17%). Ülejäänud Eur-A riikidega võrreldes surevad portugallased 12% vähem [[vähk (haigus)|vähki]], kuid samal ajal ei vähene vähki suremus nii kiiresti kui teistes sama kategooria riikides. Vähki esineb keskmisest sagedamini lastel ja alla 44-aastastel naistel. Kui Eur-A keskmisest vähem esineb [[kopsuvähk]]i ja [[rinnavähk]]i, siis [[emakakaelavähk|emakakaelavähi]] ja [[eesnäärmevähk|eesnäärmevähi]] esinemissagedus on suurem. Eur-A kategoorias on Portugalis suurim suremus [[diabeet]]i ja see on oluliselt alates 1980. aastatest kasvanud.<ref name="highlights" /> 2009. aastal oli [[HIV]] esinemissagedus täiskasvanud elanikkonna seas 0,6%, see viirus oli hinnanguliselt umbes 42 000 inimesel ja aastas suri selle tõttu alla 500 inimese.<ref name="CIA" /> [[Rasvumus]] on kasvav probleem, 2008. aastal oli rasvunud täiskasvanuid 24% rahvastikust ja sellega paigutus Portugal maailma riikide seas 69. kohale.<ref name="CIA" /> === Tervishoiusüsteem === [[Pilt:Hospital de Santa Maria.jpg|pisi|Portugali suurim haigla on Santa Maria haigla [[Lissabon]]is]] 2011. aastal kulutas riik tervishoiule 10,7% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. 2009. aasta andmetel oli riigis iga 1000 elaniku kohta 3,76 arsti ja 3,4 haiglavoodikohta.<ref name="CIA" /> Portugali tervishoius eksisteerib kõrvuti kolm tervisekindlustussüsteemi: riiklik tervisekindlustus, teatud erialade töötajatele loodud spetsiaalsed tervisekindlustusskeemid (tervisekindlustuse allsüsteemid) ja vabatahtlik eratervisekindlustus. Riiklik tervisekindlustus hõlmab kogu elanikkonda.<ref name="WKP9E" /> Lisaks sellele on umbes 20–25% elanikkonnast kaetud täiendavalt veel tervisekindlustuse allsüsteemidega ja ligi 20% elanikkonnast on täiendav eratervisekindlustus.<ref name="siemensmag" /> Tervishoiupoliitika ja tervishoiusüsteemi toimimise eest vastutab tervishoiuministeerium.<ref name="tLV46" /> Ministeeriumi haldusalas tegutseb viis piirkondlikku tervishoiuvalitsust, mille ülesanne on tagada riikliku tervishoiupoliitika elluviimine, vajalike juhendite ja protokollide koostamine ning tervishoiuteenuste kvaliteet. Tervishoiusüsteemi üheks arengusuunaks on detsentraliseerimine, mis peaks andma rohkem rahalist ja haldusvastutust piirkondadesse. Tegelikult on siiani suudetud detsentraliseerida ainult [[esmaabi]] süsteem.<ref name="siemensmag" /> Riiklikku tervisekindlustust, mis loodi esialgsel kujul 1946. aastal, rahastatakse peamiselt maksudest, eelkõige [[sotsiaalmaks]]ust. Tervisekindlustuse allsüsteemidesse teevad makseid nendega liitunud töötajad ja tööandjad. Samamoodi rahastavad eratervisekindlustust oma maksetest sellega liitunud isikud. Eraraha on Portugali tervishoiusüsteemis umbes 30% – lisaks erakindlustusele hõlmab see ka patsientide otsemakseid tervishoiuteenuse osutajatele nende teenuste eest, mida kindlustus ei hüvita.<ref name="siemensmag" /> == Ajalugu == {{vaata|Portugali ajalugu}} === Esiajalugu === [[Pilt:Mapa de Portugal tribos principais.png|pisi|püsti|Rooma-eelsed hõimud ja nende asuala laienemise suunad Portugalis]] Portugali esiajalugu on osa kogu [[Pürenee poolsaar]]e kui terviku varasest ajaloost. Tänapäevase Portugali aladele jõudsid esimesena umbes 100 000 aastat tagasi [[neandertallane|neandertallased]]. Kesk-Portugalist [[Estremadura]]st [[Nova da Columbeira]] koopast avastatud neandertallase hammas on vanim Portugali aladelt leitud inimfossiil. ''[[Homo sapiens]]'' saabus Portugali aladele umbes 35 000 aastat tagasi.<ref name="anEzi" /> Arheoloogilisi leide on Portugalis saadud mitmest [[paleoliitikum]]i ajastust. Perioodist 25 000 – 10 000 aastat tagasi pärinevad [[Beira Alta]] piirkonnast [[Côa]] jõe orust leitud, kaljudesse ja kivirahnudesse graveeritud loomade (hobused, mägikitsed, tarvad) kujutised. Tegemist on seni suurima paleoliitikumiaegse vabaõhukunsti leiuga kogu maailmas.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=6}} [[Mesoliitikum]]i ajal umbes 11 000 aastat tagasi muutus Portugali kliima sarnaseks sellega, millisena teame seda tänapäeval. Sel perioodil kasutati [[mikroliit]]e ja toituti peamiselt [[limused|limustest]]. Surnuid maeti sel ajal juba asulatesse, nii näiteks on [[Tejo]] jõe alamjooksul [[Muge]] asulakohas leitud üle 200 matuse.<ref name="EE7-425" /> [[Neoliitikum]]i ajal hakati Portugalis kodustama kariloomi, kasvatama teravilja ning püüdma merest ja jõgedest kala.<ref name="Q6z8X" /> IV aastatuhandel eKr ehitati matmiseks [[dolmen]]eid, hiljem hakati rajama [[käiguskalme]]id ja kaljudesse raiutud hauakambreid. III aastatuhande lõpus eKr jõudis Portugali [[kellpeekrite kultuur]], sel ajal õpiti kasutama [[vask]]e ja [[pronks]]i. II aastatuhandest eKr pärinevad esimesed kindlustatud asulad (näiteks [[Palmella]]). [[Rauaaeg|Rauaaja]] alguseks Portugalis peetakse 9.–8. sajandit eKr.<ref name="EE7-425" /> Sellele ajastule omase [[castro kultuur]]i paremini säilinud asulakohad on [[Citânia de Briteiros]] [[Minho]] piirkonnas [[Guimarães]]i linna lähistel ja [[Citânia Sanfins]] tänapäevasest [[Porto]] linnast kirdes.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=15}} <gallery> Fail:23.4.14 Briteiros 086 (14012393034).jpg|[[Citânia de Briteiros]]e asulakoht Fail:Museu da Cultura Castreja (14926282396).jpg|Arheoloogiline artefakt Citânia de Briteirosest Fail:23.4.14 Briteiros 109 (14012600704).jpg|Rist Citânia de Briteirosest Fail:23.4.14 Briteiros 055 (13988507706).jpg|Citânia de Briteirose asulakoha infotahvel Fail:Museu da Cultura Castreja (14762739747).jpg|Arheoloogiline artefakt Citânia de Briteirosest. Fail:Pedra Formosa Briteiros.jpg|Samast leitud ''pedra formosa'' </gallery> Oletatakse, et I aastatuhandel eKr tungisid [[Kesk-Euroopa]] aladelt Portugali mitme lainena [[keldid]], kes varasema rahvastikuga segunedes panid aluse mitmele rahvusrühmale, mis jagunesid omakorda hõimudeks ja hõimuliitudeks. [[Riik]]e keldi hõimude seas välja ei kujunenud. Esimese migratsioonilaine ajaks on pakutud perioodi 10.–6. sajandini eKr.<ref name="EE7-425" /><ref name="Anderson19" /><ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=14}} Portugali asustanud hõimude hulka kuulusid põhjas elanud [[galläägid]] ja Portugali keskosas elanud [[lusitaanid]]. Lusitaanid olid kindlasti [[indoeurooplased]], kuid kas ka keldid, selles osas ei ole ajaloolased ühel meelel.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=14}} Sel ajal kui keldi hõimud asustasid riigi põhja- ja keskosa, jõudsid mereteed pidi Portugali lõunarannikule [[foiniiklased]] ja hiljem ka [[kreeklased]].<ref name="Anderson19" /> Kõige enam mõjutasid Portugali ajalugu Põhja-Aafrikas asunud [[Kartaago]] meresõitjad ja kaupmehed. Arvatakse, et nende ekspeditsioonid jõudsid välja isegi [[Tejo]] jõe suudmealani. Aastatel [[221 eKr|221]]–[[218 eKr]] rajas Kartaago silmapaistvaim väejuht [[Hannibal]] Portugali lõunarannikule [[Algarve]]sse püsiva asula, mida roomlased hakkasid hiljem kutsuma [[Portus Hannibalis]]eks ja mis asus tänapäevase [[Portimão]] linna lähistel. Kartaagolaste kohalolekule osutavaid esemeid on leitud lisaks Algarve rannikualadele ka [[Beira Litoral]]i ja Minho piirkondadest.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=18}} === Antiikaeg === 3. sajandiks eKr oli selge, et Pürenee poolsaar langeb varem või hiljem mõne suurriigi mõju alla. Esialgu näis, et selleks saab [[Kartaago]]. [[218 eKr]] korraldas Kartaago väejuht [[Hannibal]] Carthago Novast (tänapäevane [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] [[Hispaania]]s) eduka sõjakäigu Põhja-Itaaliasse, millega vallandus [[Teine Puunia sõda]]. See ajendas roomlasi pöörama tähelepanu Pürenee aladele, nad korraldasid samal aastal vasturünnaku ja vallutasid [[209 eKr]] Carthago Nova, moodustades peatselt tänapäevase Hispaania aladel kaks provintsi, [[Hispania Citerior]] ja [[Hispania Ulterior]].<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=20}} Sealt tungisid nad umbes [[202 eKr]] tänapäevase Portugali lõunaossa ja hakkasid liikuma järk-järgult põhja suunas.<ref name="Anderson19" /> [[Pilt:Evora-RomanTemple edit.jpg|pisi|Rooma tempel [[Évora]]s on üks muistse Lusitaania provintsi sümbolitest]] Tänapäevaste piiridega Portugali vallutamisele kulus roomlastel 175–200 aastat ja see nõudis rohkelt inimelusid. Roomlaste võim lõi kõikuma kui aastal [[150 eKr]] puhkes Portugalis mäss. [[Lusitaanlased]] ja teised kohalikud hõimud, kes koondusid [[Viriathus]]e juhtimise alla, suutsid tagasi vallutada Pürenee poolsaare lääneosa. Roomlased saatsid ülestõusnute vastu mitu [[leegion]]i eesotsas vabariigi parimate väejuhtidega, kuid mässuliste edasitungi ei suudetud peatada. Siis muutsid roomlased strateegiat ja ostsid üles Viriathuse liitlased, et need ta ise tapaksid. [[139 eKr]] Viriathus mõrvati ja mässuliste hõimude uueks juhiks sai [[Tautalus]], kes ei suutnud aga enam roomlastele piisavat vastupanu osutada.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=22}}<ref name="jyQMo" /> Aastatel [[61 eKr|61]]–[[44 eKr]] okupeerisid Hispania Ulteriori kubernerid [[Julius Caesar]] ja [[Pompeius|Gnaeus Pompeius]] lõplikult [[Tejo]] ja [[Douro]] jõe vahele jäänud maad. Ka vähesed iseseisvuse säilitanud lusitaanlased integreerusid aja jooksul kultuurimõjude tulemusel [[Rooma riik]]i. Portugali alade vallutamise viis lõpule aastatel [[24 eKr|24]]–[[19 eKr]] keiser [[Augustus]], kes alistas Portugali mägise põhjaosa.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=22–23}} Rooma riigi ligi 450 aastat kestnud võim tõi kaasa kohaliku elanikkonna romaniseerumise, millele aitas kaasa ka roomlastest asunike ja endiste sõdurite asustamine vallutatud aladele. See oli siiski aeglane protsess ja jõudis lõpule alles [[läänegoodid|läänegootide]] ajastul. Rooma võimuga kaasnes kiire linnade teke ja teedevõrgu areng, samuti suurte kaevanduste rajamine. Linnadest said ka sulatuskatlad, kus lusitaanlased segunesid roomlastega.<ref name="GrdHe" /> Suurem osa tänapäevaseid Portugali linnu kujunes välja just Rooma ajal: vähesed nagu Pax Julia (tänapäeval [[Beja]]) ja Bracara Augusta (tänapäeval [[Braga]]) rajati uusasundustena, enamik kujunesid välja aga varasematest asulatest. Nende seas olid Olispio ([[Lissabon]]), Ebora ([[Évora]]), Scallabis ([[Santarém (Portugal)|Santarém]]), Aeminium ([[Coimbra]]), Ossonoba ([[Faro (Portugal)|Faro]]) ja Portus Cale ([[Porto]]), mis andis hiljem nime Portugali riigile.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=24}} Muistsetes rooma asulakohtades on säilinud mitmeid Rooma ehituskunsti mälestisi nagu saunad, templid, sillad, teed, tsirkused, teatrid ja kodanike majad. Samuti on leitud nii võõrast kui kohalikku päritolu Rooma-aegseid münte ja mitmesuguseid keraamilisi leide. Aastal [[27 eKr]] moodustati valdavast osast Portugali aladest [[Lusitania (Rooma provints)|Lusitania]] provints, kuid tänapäevase riigi põhjaosa kuulus Hispania Citeriori (kandis hiljem [[Tarraconensis]]e nime) provintsi koosseisu. Keiser [[Diocletianus]]e ajal ([[284]]–[[288]] pKr) moodustati Tarraconensise provintsi loodeosast uus [[Gallaecia]] provints, mille koosseisu läks ka Portugali põhjaosa ja mille halduskeskuseks sai Bracara Augusta (Braga).<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=30}} [[2. sajand]]il hakkas Portugali aladel levima [[kristlus]], kuid domineeriva [[vanarooma mütoloogia|rooma usundi]] kõrval olid sel ajal elujõulised ka veel vanad [[keldi usund]]i tavad ja [[Lähis-Ida]]st Euroopasse jõudnud kristluse-eelsed kultused. Sarnaselt ülejäänud Rooma riigiga sai kristlus Portugalis algul sallitud ja seejärel ainsaks lubatud usundiks [[4. sajand]]il.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=33}} Rooma võimu viimaseid aastaid Pürenee poolsaarel ja [[germaanlased|germaani hõimude]] saabumist on kirjeldanud [[5. sajand]]i ajaloolased [[Paulus Orosius]] (u [[380]]–[[420]]) ja [[Aquae Flaviae]] piiskop [[Hydatius]] (u [[400]]–[[469]]). === Keskaeg === ==== Sueebid ja läänegoodid ==== [[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|vasakul|Sueebide riik (roheline) ja läänegootide riik (oranž)]] [[Pilt:Hispania 700 AD.PNG|pisi|Läänegootide riigi haldusjaotus enne araablaste sissetungi (u 700)]] Enne [[5. sajand]]it ei olnud [[germaanlased|germaanlaste]] rünnakud [[Lusitania (Rooma provints)|Lusitania]] ja [[Gallaecia]] provintse tõsiselt ähvardanud, kuid 5. sajandi alguses see olukord muutus. Aastatel [[409]]–[[411]] ründas [[barbarid|barbarite]] konföderatsioon ([[sueebid]] ja [[vandaalid]] koos oma liitlaste [[alaanid]]e ja [[sarmaatlased|sarmaatlastega]]) Rooma valdusi Pürenee poolsaarel, hõivates peaaegu kogu territooriumi peale [[Tarraconensis]]e provintsi. Vallutatud maad jagati rahvaste vahel ära – Lusitania provintsi said oma valdusse alaanid, Gallaecia läks vandaalide valdusse.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=34–35}} [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal pidasid vallutajad omavahel mitmeid sõdu: lõpuks jäid algsetest vallutajatest Pürenee poolsaarele pidama vaid sueebid, teiste asemele tulid aga esimest korda [[416]]. aastal Hispaania aladele tunginud [[läänegoodid]].<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=35–37}} Sueebid rajasid umbes 409. aastal esimesena oma kuningriigi, mille pealinn asus kas tänapäevases [[Braga]]s või selle lähistel. Kuningriigi esimesed valitsejad oli [[Hermeric]] (kuni [[438]]) ja tema poeg [[Réchila]] ([[438]]–[[448]]). Nende võim Pürenee poolsaarel laienes kuni [[456]]. aastani, mil nad sattusid konflikti läänegootide valitseja [[Theoderich II]], kes purustas sueebide väed, hukkas nende kuninga [[Rechiarius]]e ja laastas nende valdused.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=37–39}} Läänegoodid laiendasid oma võimu tänapäevase Portugali aladele Theoderich II ja tema järeltulija [[Eurich]]i (võimul [[466]]–[[484]]) ajal. [[585]]. aastal vallutasid nad ka Põhja-Portugali hõlmanud sueebide kuningriigi. Läänegootide riigi keskuseks kujunes [[Toledo]] Hispaanias ja vaid väga lühikesel perioodil ([[549]]–[[554]]) resideeris läänegootide kuningas endise Lusitania provintsi aladel. Läänegootide võimu ajal oli kuni kuningas [[Reccared]]i pöördumiseni [[587]]. aastal domineerivaks religiooniks kristluse [[arianism|ariaanlik]] vorm.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=40–42}} Sel ajal oli tänapäevase Hispaania ja Portugali aladel tekkinud juba ka suur [[juudid|juutide]] kogukond. Läänegootide riik jäi püsima kuni [[8. sajand]]i alguseni, mil seda tabasid üheaegselt viljaikaldusest tingitud näljahädad ning [[araablased|araablaste]] ja [[berberid|berberite]] rünnakud.<ref name="3uTdN" /> ==== Maurid Pürenee poolsaarel ==== [[Pilt:Map Iberian Peninsula 750-es.svg|225px|pisi|vasakul|[[Al-Ándalus]] osana [[Omaijaadid]]e kalifaadist (u 720)]] [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|225px|pisi|Araablaste [[kalifaat|kalifaadi]] laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Omaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]] [[Pilt:Al Andalus - 2.png|225px|pisi|[[Córdoba kalifaat]] [[al-Manşūr]]i võimu tipul (u 1000)]] Esimene suur [[muslim]]ite invasioon, milles osalesid peamiselt [[berberid]], toimus üle [[Gibraltari väin]]a [[Põhja-Aafrika]]st [[711]]. aastal. Berberid purustasid [[läänegoodid|läänegootide]] armee, kuningas Rodrigo hukkus kas lahingus või tapeti peatselt pärast seda. [[712]]. aastal langes [[Toledo]] ja [[716]]. aastaks olid kõik läänegootide tähtsamad keskused langenud muslimite võimu alla. Portugali alad alistati aastatel [[713]]–[[715]].<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=51–53}} Portugal muutus nüüd osaks [[Omaijaadid]]e kalifaadist, mille valdused ulatusid [[Indus]]e jõest [[Atlandi ookean]]ini. Omaijaadide kalifaat lagunes küll [[750]]. aastal, kuid dünastia säilitas võimu senise kalifaadi lääneosas, kus [[‘Abd ar-Raḩmān I]] rajas [[756]]. aastal iseseisva [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]]. [[929]]. aastal nimetati see ümber [[Córdoba kalifaat|Córdoba kalifaadiks]]. Kalifaat lagunes 1031. aastal ja selle senise 23 haldusüksuse kubernerid kuulutasid ennast iseseisvateks valitsejateks. Nende valdusi nimetati [[taifa]]deks. Enda kontrolli all olevale Pürenee poolsaare osale andsid muslimid nimeks [[Al-Ándalus]] ja Portugal moodustas selle lääneosa.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=53–57}} Peamine haldusüksus muslimite võimu all oli ''[[kura (haldusüksus)|kura]]'', millest igaühel oli oma kuberner ja halduskeskus. Portugali aladel asus neid eri perioodidel kuni kümme, neist tähtsaimate keskused olid [[Beja]], [[Silves]], [[Alcácer do Sal]], [[Santarém (Portugal)|Santarém]], [[Lissabon]], [[Idanha]] ja [[Coimbra]].<ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=55}} Kuna muslimite võimuperiood Pürenee poolsaarel langes [[islam]]i tsivilisatsiooni kuldajale, tõi see kaasa mitmed arengud teaduses ja tehnoloogias. Kaliifid soodustasid haridust ja kultuuri. Põllumajanduses arendati oluliselt niisutussüsteeme, kasvatama hakati uusi vilju nagu apelsinid, virsikud, safran, datlid, suhkruroog ja puuvill. [[10. sajand]]il oli Córdoba kalifaat teaduslikult ja majanduslikult enamikust Euroopa kristlikest riikidest märkimisväärselt arenenum.<ref name="EsBzd" /> [[Maurid|Maure]] ehk vallutatud aladele elama asunud araablasi ja berbereid ei olnud ilmselt üle mõne tuhande ja reeglina asustasid nad vaid alasid [[Tejo]] jõest lõunas. Muslimite enamuse moodustasid islami vastu võtnud põliselanikud, keda hakati portugali keeles tähistama sõnaga ''[[muladi]]'' ([[araabia keel|araabia]] sõnast ''mūwallad'').<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=57–58}} Valdav osa vallutatud maade elanikest säilitas siiski kristliku usu. Kalifaadi lagunemine [[11. sajand]]i esimesel poolel tähendas muslimite võimu allakäigu algust. Taifade valitsejad võitlesid pidevalt omavahel ja valdused käisid käest kätte: suurem osa Portugalist kuulus esialgu [[Aftasiidid]]e [[Badajozi taifa]]sse, vahepeal eksisteeris seal lühikest aega [[Lissaboni taifa]] ning lõpuks kuulus see [[Abbadiidid]]e dünastia valitsetavale [[Sevilla taifa]]le. Muslimite ühtsuse suutsid lühiajaliselt taastada 11. sajandi lõpus [[Maroko]]st sisse tunginud [[Almoraviidid]] ja uuesti [[12. sajand]]i keskel samuti Marokost saabunud [[Almohaadid]]. ==== Rekonkista ==== [[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|[[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] rajaja [[Pelayo]] monument]] Kristlaste riigid jäid püsima Pürenee poolsaare põhjaosas; Portugalis oli valduste loomulikuks piiriks suure osa ajast [[Douro]] jõgi. Aastatel [[718]]–[[722]] pani [[läänegoodid|läänegootide]] juhiks tõusnud ja edukalt mauride rünnakud tõrjunud [[Pelayo]] aluse [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigile]], mille tuumikuks kujunesid tänapäevase [[Hispaania]] aladel asuvad [[Kantaabria mäed]] ja [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] rannikualad. Just Astuuria kuningriigist sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutussõjad, mis on tuntud [[rekonkista]] nime all.<ref name="2xkoP" /> [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] valitsusajal [[868]]. aastaks õnnestus kristlastel tagasi vallutada maa-ala [[Douro]] ja [[Minho]] jõe vahel. Seda piirkonda ja sealseid kunagisi linnu hakati uuesti asustama kristlastega. [[869]]. aastal sai sellest piirkonnast [[Vímara Peres]]i valitsuse all uus krahvkond Astuuria kuningriigi koosseisus. Vímara Peres andis sellele nime muistse sadamalinna [[Portus Cale]] järgi ja nii sai see tuntuks Portucale ehk [[Portugali krahvkond|Portugali krahvkonnana]]. Muuhulgas asutas ta ka uue, oma nime kandva linna Vimaranese, mida teatakse tänapäeval [[Guimarães]]i nime all ja peetakse Portugali riikluse hälliks.<ref name="X3N9U" /> [[878]]. aastal hõivasid kristlased ka [[Mondego]] jõel asuva strateegilise tähtsusega [[Coimbra]] linna, kuid [[987]]. aastal vallutas kaliif [[al-Manşūr]] linna kristlastelt tagasi ja surus nad uuesti Douro jõe taha. Kui [[Córdoba kalifaat]] lagunes ja muslimid sattusid pidevatesse omavahelistesse sõdadesse, kasutas olukorda ära [[910]]. aastal Astuuria kuningriigi jagunemisel tekkinud [[Leóni kuningriik]]. Eriti jõuliselt ründas muslimite riike [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] ja Leóni troonid ühendanud [[Fernando I (Kastiilia ja León)|Fernando I]] (valitses 1037–1065). 1057. aastal alustati Douro ja Mondego jõe vahelise ala tagasivallutamist: 1058 langes [[Viseu]] ja 1064 alistus kristlastele taas Coimbra.<ref name="xW6AZ" /> Tagasivallutatud aladele asustati enamasti kristlasi, kellest paljud olid varem põgenenud põhja muslimite tagakiusamise eest ja said nüüd koju tagasi pöörduda.<ref name="lNrm7" /> 1096. aastal naitis Kastiilia ja Leóni kuningas [[Alfonso VI]] oma tütre [[Teresa de León|Teresa]] [[Burgundia]] hertsogi noorema poja [[Henrique|Henriga]], kes sai kaasavaraks Portugali krahvkonna ja pani aluse tulevase Portugali kuningriigi troonile tõusnud [[Portugali Burgundia dünastia|Burgundia dünastiale]].<ref name="X3N9U" /> Pärast kodusõja puhkemist Leóni kuningriigis 1109. aastal valitses ta sisuliselt sõltumatult. Tema ja ta perekonna kuninglikest ambitsioonidest andis juba tunnistust see, et kui Henri või portugalipäraselt Henrique 1112. aastal suri, hakkas nende poja [[Afonso I]] eest regendina valitsenud Teresa kasutama kuninganna tiitlit.<ref name="RQAOQ" /> [[Pilt:BatalhaOurique.jpg|pisi|[[Ourique lahing]] oli oluline samm Portugali [[rekonkista]] ajaloos]] Krahvinna Teresa ja tema armukese [[Fernão Peres de Trava]] valitsus ei olnud aga meelepärane paljudele Portugali aadlikele, kelle poolele asus 1127. aastal selgelt ka valitsejanna 18-aastane poeg Afonso. Puhkes kodsõda, mille otsustas 24. juunil 1128 [[Guimarães]]i lähistel toimunud [[São Mamede lahing]]. Teresa väed said seal lüüa ja Afonsost sai Portugali ainuvalitseja. 1131. aastal viis ta oma pealinna Guimarãesist üle Coimbrasse, mis toetas tema plaane tungida edasi lõunas asuvatele mauride aladele.<ref name="Disney2009" />{{Rp|lkd=74–75}} 25. juulil 1139 purustas ta [[Ourique lahing]]us [[Almoraviidid]]e väed. Selle lahingu kohta on väga vähe teada, isegi mitte selle täpset toimumiskohta. Ka kuupäev on vaid oletuslik. Pärast seda olevat ta kutsunud kokku [[Lamego cortes]]e, kus [[Braga peapiiskop]] kroonis ta esimeseks [[Portugali kuningas|Portugali kuningaks]]. Ka seda sündmust on peetud vaid hilisemas ajaloos käibele tulnud müüdiks. Ilmselt ei kroonitud Afonsot kunagi ja ta hakkas ennast ise kuningaks tituleerima, tõenäoliselt juba aastaid enne otsustavat võitu mauride üle.<ref name="sb0pa" /><ref name="Disney2009" />{{Rp|lk=75}} Siiski saavutas ta oma tiitlile aastate jooksul ka tunnustuse – 1143. aastal tunnustas seda Kastiilia ja Leóni kuningas [[Alfonso VII]] ning 1179. aastal [[paavst]] [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]].<ref name="l2yry" /> [[Sõjaline ordu|Sõjaliste ordude]] toel jätkasid Afonso I ja tema järeltulijad tungimist lõuna suunas. Tema ajal hõlmas Portugal umbes poole oma tänapäevasest territooriumist. Rekonkista lõpuks võib pidada aastaid 1249–1250, mil kuningas [[Afonso III]] juhtimisel vallutati [[Algarve]] piirkond ja likvideeriti viimased mauride tugipunktid Portugali lõunarannikul. Selle tulemusel kujunesid välja Portugali piirid, mis on püsinud suures osas muutumatuna tänapäevani.<ref name="xcvBb" /> ==== Maadeavastuste-eelne periood ==== [[Pilt:Anoniem - Koning Johan I van Portugal (1450-1500) - Lissabon Museu Nacional de Arte Antiga 19-10-2010 16-12-61.jpg|pisi|püsti|[[João I]] pani aluse Portugali koloniaalimpeeriumile]] [[13. sajand]]il teravnesid suhted [[katoliku kirik]]u ja Portugali monarhide vahel. Nii [[Afonso II]] kui ka [[Afonso III]] sattusid [[paavst]]i [[interdikt]]i alla, sest püüdsid takistada maavalduste koondumist kiriku kätte.<ref name="Cnnxv" /> Konflikti lahendas Afonso III poeg [[Dinis I]] (valitses 1279–1325). Kuigi ta võõrandas kiriku kätte ebaseaduslikult koondunud maad ning keelustas vaimulikel ordudel ja vaimulikel kinnisvara omandamise, sõlmis ta 1288. aastal piiskoppidega suhete normaliseerimiseks [[konkordaat|konkordaadi]], mille paavst [[Nicolaus IV]] kinnitas järgmisel aastal.<ref name="NLOCN" /><ref name="STUX1" /> Tema ajal anti Portugalis varju ka [[Prantsusmaa]]l tagakiusamise alla sattunud [[Templiordu]] liikmetele ja rajati 1319. aastal selle baasil [[Kristuse ordu]].<ref name="zPCUW" /> Tema ja ta järglaste ajal valitses Portugali ja selle naabrite vahel enamasti rahu. Aastatel 1348–1351 laastas Portugali sarnaselt teiste Euroopa riikidega [[katk]]uepideemia, mille tulemusel suri rannikualadel ligi kaks kolmandikku elanikkonnast.<ref name="cdATh" /> Juba Dinis I ajal hakkasid tihenema Portugali kaubandussidemed [[Inglismaa]]ga – esimene kaubandusleping sõlmiti kahe riigi vahel 1308. aastal. 1373. aastal sõlmiti Portugali ja Inglismaa vahel ka poliitiline liiduleping, mille allkirjastasid [[London]]is [[Saint Pauli katedraal (London, Inglismaa)|Saint Pauli katedraalis]] Inglismaa kuningas [[Edward III]] ja Portugali prints Dom Fernando. Inglismaa lubas sellega edaspidi kaitsta Portugali [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] rünnakute eest. See on üks püsivamaid liidulepinguid maailma ajaloos, mida järgiti sajandeid ning mis on kaudselt aluseks ka Portugali ja [[Suurbritannia]] tänapäevastele headele suhetele.<ref name="HWIOf" /> 1383. aastal pärast kuningas [[Fernando I (Portugal)|Fernando I]] surma, kelle mõlemad pojad olid surnud enne teda, esitas nõude Portugali troonile tema väimees, Kastiilia kuningas [[Juan I]]. Suuremale osale Portugali aadlist oli kastiillase trooniletõus vastuvõetamatu – aasta lõpul puhkes riigis [[Portugali interreegnum|kodusõda]], millesse sekkusid ka Kastiilia väed. Juan I vastaseid asusid juhtima surnud kuninga poolvend, [[Avisi ordu]] suurmeister [[João I|Dom João]] ja väejuht [[Nuno Álvares Pereira]], kellel õnnestus kolmekordses ülekaalus olnud Kastiilia väed 6. aprillil 1384 toimunud [[Atoleirosi lahing]]us purustada. Lõplikult said kastiillased lüüa 14. augustil 1385 peetud [[Aljubarrota lahing]]us, mis kindlustas Portugali iseseisvuse järgmiseks 200 aastaks. 6. aprillil 1385 oli [[Coimbra]]s kogunenud [[Cortes (Portugal)|Cortes]] kuulutanud Dom João Portugali uueks kuningaks, millega sai alguse [[Avisi dünastia]].<ref name="l8bcR" /> === Uusaeg === ==== Suured maadeavastused ==== [[Pilt:Padrão Descobrimentos April 2009-3c.jpg|295px|pisi|"[[Padrão dos Descobrimentos]]" ehk "Avastuste monument" asub [[Lissabon]]is ja on pühendatud Portugali maadeavastustele 15.–16. sajandil]] [[Suured maadeavastused|Suurte maadeavastuste]] ajastu juhatasid sisse Portugali avastus- ja vallutusretked väljaspool Euroopat. Väga oluline roll oli seejuures kuningas [[João I]] pojal [[Henrique Meresõitja]]l, kes sai paljude nende retkede peamiseks toetajaks ja rahastajaks. Sel perioodil uurisid portugallased [[Atlandi ookean]]i, avastades seejuures [[Assoorid]]e, [[Madeira]] ja [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] saarestikud ning kaardistades ja koloniseerides osa [[Aafrika]] rannikust. Nad avastasid idapoolse meretee [[India]]sse ümber [[Hea Lootuse neem]]e, avastasid [[Brasiilia]], uurisid [[India ookean]]i, rajasid kaubateed läbi suurema osa [[Lõuna-Aasia]] ning saatsid Euroopa riikidest esimesena kaubandus- ja diplomaatilised missioonid [[Hiina]]sse ja [[Jaapan]]isse. Kõige sellega panid nad aluse [[Portugali koloniaalimpeerium|esimesele ülemaailmsele koloniaalimpeeriumile]]. 1415. aastal hõivati [[Põhja-Aafrika]]s muslimite õitsev kaubanduskeskus [[Ceuta]], millest sai Portugali esimene ülemerekoloonia.<ref name="LoblJ" /> Madeira saartele jõuti aastatel 1418–1419, koloniseerimine algas seal 1425. aastal<ref name="zLUwz" />; Assooride saarestik avastati 1432. aastal ja koloniseerimine algas 1439. aastal.<ref name="zyCYe" /> 1437. aastal püüti vallutati [[Tangier]]i linna, kuid see katse ebaõnnestus. Kuigi ebaõnnestunud sõjakäik vähendas portugallaste huvi Põhja-Aafrika vastu, ei peatanud see koloniaalekspansiooni laiemalt: 1456. aastal jõudsid portugali meresõitjad Roheneemesaartele, 1488. aastal avastas aga [[Bartolomeu Dias]] Indiasse teed otsides Hea Lootuse neeme.<ref name="Zy3SX" /> Aafrika rannikule rajati 15. sajandil mitmeid kaubanduspunkte, millest kujunesid hiljem kolooniad. Sealt hangiti paljusid sel ajal nõutud kaupu [[kuld|kullast]] [[orjandus|orjadeni]]. [[Pilt:Lisboa-Museu Nacional de Arte Antiga-Retrato dito de Vasco da Gama-20140917.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Vasco da Gama]] avas Portugalile tee itta]] 7. juunil 1494 allkirjastati [[Tordesillase leping]], mis jagas väljaspool Euroopat avastatud maa-alad Portugali ja [[Hispaania]] (tollal veel [[Kastiilia kroon|Kastiilia]]) vahel mööda eraldusjoont 370 [[ljöö]]d Roheneemesaartest lääne pool. Kahe riigi koloniaalvaidluse olid esile kutsunud Kastiilia lipu all seilanud [[Christoph Kolumbus]]e avastused.<ref name="z0Dn6" /> 1498. aastal jõudis Portugali maadeavastaja [[Vasco da Gama]] Indiasse ning pani aluse Portugali ja selle 1,7 miljoni elaniku senisest veelgi suuremale majanduslikule õitsengule. Kultuurielus soodustas see [[Portugali renessanss]]i. 1500. aastal avastas [[Pedro Álvares Cabral]] teekonnal Indiasse Brasiilia, kuigi on oletatud, et portugallased võisid Brasiiliast olla teadlikud ka juba varem. Samal aastal jõudis Portugali maadeavastaja [[Gaspar Corte-Real]] tänapäevase [[Kanada]] rannikule ja rajas asunduse, millest kasvas hiljem välja [[Portugal Cove-St. Philip's]]i linn. Süstemaatilist [[Põhja-Ameerika]] koloniseerimist portugallased siiski läbi ei viinud. Samuti on alust arvata, et 1500. aastal jõudsid Portugali maadeavastajad ka [[Gröönimaa]]le.<ref name="EmgoZ" /><ref name="x93mW" /> Kümmekond aastat hiljem vallutas [[Afonso de Albuquerque]] Portugalile [[Goa]] Indias, [[Ormuz]]i [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] rannikul ja [[Malaka poolsaar]]e ranniku. Nii saavutasid portugallased kontrolli kaubanduse üle India ookeanis ja Atlandi ookeani lõunaosas. Portugali meresõitjad jõudsid välja Ida-Aasiasse, külastades ja koloniseerides alasid Hiina ja Jaapani rannikul ning [[Timor]]i saarel. Viimastel aastatel ilmnenud tõendid näivad osutavat, et ka [[Austraalia]]t ei avastanud esimesena hollandlased, vaid 1521. aastal portugallased.<ref name="2DufU" /><ref name="04nON" /><ref name="aesr3" /> 22. aprillil 1529 allkirjastasid Portugal ja Hispaania [[Zaragoza leping]]u, mis määras kindlaks nende koloniaalvalduste vahelise piiri (Tordesillase antimeridiaan) Maa idapoolkeral.<ref name="6pNEp" /> Sel ajastul sai Portugalist majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt maailma juhtiv riik. Portugali domineerimine maailma meredel kestis 15. sajandi lõpust 16. sajandi lõpuni, kuid majanduse õitseng jäi lühikeseks. Seda nõrgestasid rohke väljaränne, katk, näljahädad, [[marraanid]]e ja [[moriskid|moriskite]] tagakiusamine ning [[hinnarevolutsioon]]. 16. sajandil suurenes ühiskonnas taas [[katoliku kirik]]u võim: 1536. aastal alustas tegevust [[inkvisitsioon]] ja suure mõju saavutas samal perioodil asutatud [[jesuiidid|jesuiitide ordu]].<ref name="EE7-425" /> ==== Personaalunioon Hispaaniaga ==== [[Pilt:Acclamation of King John IV of Portugal.jpg|pisi|[[João IV|João de Bragança]] võitis [[Portugali iseseisvussõda|Portugali iseseisvussõja]] ja tõusis 1640. aastal Portugali troonile João IV nime all]] Portugali iseseisvust piirati oluliselt aastatel 1580–1640. See juhtus [[Avisi dünastia]] hääbumise tõttu.<ref name="EE7-425" /> Kaks selle viimast kuningat, 1578. aastal [[Maroko]]s [[Alcácer Quibiri lahing]]us langenud [[Sebastião I]] ning tema vanaonu ja järeltulija [[Henrique I]], surid ilma järeltulijateta, kutsudes esile [[1580. aasta Portugali troonipäriluskriis]]i.<ref name="IlSb0" /> Sellest kriisist väljus võitjana [[Hispaania]] (ametlikult endiselt [[Aragóni kroon|Aragóni]] ja [[Kastiilia kroon|Kastiilia]]) kuningas [[Felipe II]], kes krooniti 1581. aastal Portugali kuningaks Filipe I nime all.<ref name="MPWQB" /> Formaalselt Portugal oma iseseisvust ei kaotanud ja riigid olid ühendatud vaid valitseja isiku kaudu, nii et ametlikult oli tegemist [[personaalunioon]]iga, kuid Felipe II järeltulijad asusid Portugali autonoomiat oluliselt piirama. Portugal kaotas ka õiguse ajada iseseisvat välispoliitikat ning tõmmati Hispaania poolel [[kaheksakümneaastane sõda|kaheksakümneaastasse sõtta]] [[Holland]]iga. Sõda halvendas Portugali suhteid oma traditsioonilise liitlase [[Inglismaa]]ga ja viis Pärsia lahe ääres asuva [[Hormuz]]i koloonia kaotuseni. Aastatel 1595–1663 peetud [[Hollandi-Portugali sõda|Hollandi-Portugali sõjas]] tungisid Hollandi kaubandusfirmad Portugali kolooniatesse ja tegid lõpu Portugali kaubandusmonopolile [[India ookean]]il.<ref name="britportunion" /> Portugali mõjutas negatiivselt ka [[Felipe IV]] (Portugali kuningana Filipe III) soosiku ja peaministri, Olivarese krahvi [[Gaspar de Guzmán y Pimentel]]i (ametis 1621–1643) tsentraliseerimispoliitika. Tema ajal püüti Portugali ühendada Kastiilia haldus- ja finantssüsteemi, suurendati kastiillaste osakaalu Portugali riigiametites ja paigutati Portugali aladele Kastiilia garnisonid.<ref name="TmhG0" /> Portugallased tõusid Hispaania ülemvõimu vastu üles 1634. ja 1637. aastal, kuid need ülestõusud lõppesid tulemusteta. Edukaks osutus 1640. aasta ülestõus, sest see sattus samale ajale [[Kataloonia]]s puhkenud ülestõusuga ning Hispaania ja [[Prantsusmaa]] vahel puhkenud sõjategevusega. Ülestõusu etteotsa asus [[Bragança hertsog]] [[João IV|João]], kes kuulutati pärast Hispaania garnisonide väljakihutamist 15. detsembril 1640 Portugali kuningaks João IV nime all. Sellega sai ühtlasi alguse [[Bragança dünastia]].<ref name="britportunion" /> Hispaania keeldus aga Portugali iseseisvust tunnistamast ja nii puhkes detsembris 1640 [[Portugali iseseisvussõda]], mis kestis kuni 1668. aastani.<ref name="nJGmM" /> 1660. aastatel asus Portugali sõjaliselt toetama Inglismaa kuningas [[Charles II]] ja 1668. aastal sõlmitud [[Lissaboni rahu]]ga oli Hispaania sunnitud tunnistama Portugali iseseisvust.<ref name="britbraganca" /> [[17. sajand]]i lõpus ja [[18. sajand]]i alguses avastati [[Brasiilia]]s mitmeid uusi maavarasid. Neist kõige olulisem oli [[kuld|kulla]] leidmine [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisis]] 1693. aastal ja [[teemant]]ide avastamine 1728. aastal. Nii mängis Brasiilia üha olulisemat rolli Portugali sissetulekute tagamisel. See tagas ka kuningavõimule iseseisva sissetulekuallika, mis võimaldas kuningas [[João V]] (troonil 1706–1750) suurendada oma [[absolutism|absolutistlikku]] võimu ja loobuda üldse [[Cortes (Portugal)|kortese]] kokkukutsumisest.<ref name="britbraganca" /><ref name="britport18" /> ==== Pombali markii ajastu ==== [[Pilt:O marques de pombal, conde de Oeiras.jpg|pisi|püsti|[[Sebastião José de Carvalho e Melo]] reformis peaministrina Portugali]] 1750. aastal sai Portugali välisministriks mitmes Euroopa riigis saadikuks olnud [[Sebastião José de Carvalho e Melo]]. Kuningas [[José I]] ja tema ema [[Austria Maria Anna]] soosikuna edutati ta 1755. aastal Portugali peaministriks, kellena ta asus suures osas [[Suurbritannia]]st inspiratsiooni saanuna läbi viima mitmeid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid reforme. Kohe tema valitsusaja alguses tabas Portugali riigi ajaloo suurim katastroof, 1755. aasta [[Lissaboni maavärin]], mis hävitas Lissaboni linna ja põhjustas ainuüksi pealinnas eri hinnangutel 10 000 – 100 000 inimese surma. Peaminister de Carvalho e Melo kiire ja efektiivne tegutsemine maavärina tagajärgede likvideerimisel suurendas tema võimu veelgi. Lissaboni linn ehitati üles vähem kui ühe aastaga. 1759. aastal anti talle [[Oeirase krahv]]i ja 1770. aastal [[Pombali markii]] tiitel.<ref name="britport18" /> Carvalho e Melo reformis enamiku Portugali majandusharudest, alustades suhkru- ja teemandikaubandusega. Ta asutas kaks [[kaubakompanii]]d, millest üks sai ülesandeks tegeleda kalatööstuse ja -kaubandusega [[Algarve]]s, teise vastutusalasse kuulus kaubandus [[Brasiilia]] põhjaosas. 1756. aastal võttis ta riikliku kontrolli alla [[portvein]]ikaubanduse. Samuti asutas ta mitmeid uusi tööstusharusid nagu kübaratööstus, lauanõude tööstus, jpm. Ta piiras ka Briti kaupmeestele Portugalis ja selle kolooniates antud laialdasi eesõigusi.<ref name="britport18" /> Ta reformis riigi maksusüsteemi ja kehtestas universaalse õiguskoodeksi, mis laienes kõigile seisustele. Kiriku- ja hariduspoliitikas oli tema oluliseks sammuks [[jesuiidid|jesuiitide ordu]] keelustamine ja jesuiitide väljasaatmine Portugalist 1759. aastal. See võimaldas tal haridussüsteemis suurendada riigi rolli. 1768. aastal seadis ta sisse kuningliku [[tsensuur]]i, millele allutati 1771. aastal põhiharidussüsteem, 1772. aastal reformis ta [[Coimbra Ülikool]]i.<ref name="britport18" /> [[Hispaania-Portugali sõda (1761–1763)|Hispaania-Portugali sõjas]] aastatel 1761–1763 toetus ta tugevalt Suurbritannia sõjalisele abile ja sõda lõppes sellele eelnenud ''[[status quo]]'' taastamisega. Peaministrina reformis Carvalho e Melo ka Portugali maa- ja mereväe. 1773. aastal kaotas ta Portugalis ja Portugali India kolooniates [[orjandus]]e. Samuti kehtestas ta riigis piiratud kujul [[usuvabadus]]e, lõpetades [[katoliku kirik]]u kõrval tegutsenud muude kristlike usuühingute tagakiusamise. Carvalho e Melo viis oma reformid läbi [[valgustatud absolutism]]i vaimus ja kuigi enamik neist tõid Portugalile mitmekülgset kasu, on neid ka kritiseeritud. Tema sammud aitasid tugevdada [[autokraatia]]t isikuvabaduste piiramise ja opositsiooni allasurumise kaudu. Ta vaigistas igasuguse kriitika ja süvendas kolooniate majanduslikku ekspluateerimist. Jätkusuutlike valitsemismehhanismide loomise asemel keskendus ta isikliku poliitilise ja majandusliku võimu kasvatamisele.<ref name="7tlHr" /> Muidugi ei sallinud tema reforme ka kõrgaadel ja vaimulikkond, kelle õigusi need oluliselt piirasid. José I surma järel troonile tõusnud [[Maria I]] ei sallinud peaministrit ja tagandas Pombali markii 1777. aastal kõigist ametitest. Suur osa tema reformidest tühistati. Kuna Maria I oli vaga naine, lubas ta kohe riiki tagasi ka jesuiidid.<ref name="britport18" /> ==== Napoleoni vallutused ja kodusõda ==== [[Pilt:Joao VI Portugal.jpg|pisi|püsti|Kuningas [[João VI]] ajal sai Portugalist riik mitmel mandril]] Pärast [[Maria I]] vaimuhaiguse süvenemist 1790. aastatel koondus reaalne võim üha enam tema poja, kroonprints [[João VI|João]] kätte, kes nimetati 1799. aastal ametlikult [[regent|regendiks]] ja tõusis ema surma järel 1816. aastal troonile João VI (valitses 1816–1826) nime all. Portugal osales nii [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]] kui ka neile järgnenud [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]]. See tõi kaasa kahel korral invasiooni Portugali territooriumile. 1801. aastal tungisid [[Hispaania]] väed niinimetatud [[Apelsinide sõda|Apelsinide sõja]] ajal [[Alentejo]]sse, mille tulemusel kaotas Portugal Hispaaniale [[Olivenza]] linna. 1807. aastal [[1807. aasta sissetung Portugali|tungis]] Portugali [[Napoleon I]] oma vägedega ja kuninglik perekond põgenes [[Brasiilia]]sse. Portugalis pidasid aastatel 1808–1811 omavahel võitlusi [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] väed, rahu Prantsusmaa ja Portugali vahel sõlmiti ametlikult alles 1814. aastal.<ref name="britportrev" /> Napoleoni sõdadega algas Portugali ja tema [[Portugali koloniaalimpeerium|koloniaalimpeeriumi]] allakäik, mis kestis kuni [[20. sajand]]i teise pooleni. Kuninglik perekond jäi Brasiiliasse kuni 1821. aastani. 1815. aastal anti Brasiiliale, mis seni oli olnud koloonia staatuses, võrdne positsioon emamaaga. Portugali kuninga ametlikuks tiitliks sai edaspidi Portugali, Brasiilia ja Algarvede kuningas. Samal ajal levisid mõlemal pool ookeani [[liberalism|liberaalsed]] ideed, muuhulgas nõuti [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooni]] vastuvõtmist. Portugalis [[Porto]]s vallandus 1820. aastal [[Portugali liberaalne revolutsioon|liberaalne revolutsioon]], mis sundis kuningat 1821. aastal Portugali tagasi pöörduma ja kinnitama liberaalide juhtimisel vastu võetud riigi esimese [[Portugali põhiseadus (1821)|põhiseaduse]].<ref name="britportrev" /> 1822. aastal püüdis Portugali valitsus Brasiilialt kuningriigi staatust ära võtta, kuid brasiillased ei olnud sellega nõus. Brasiiliasse asevalitsejaks jäänud kroonprints [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] soovis tagada [[Bragança dünastia]] püsimise Brasiilia troonil ja nõustus seetõttu Brasiilia iseseisvumisega. 7. septembril 1822 kuulutas Brasiilia ennast sõltumatuks keisririigiks, mille esimeseks keisriks krooniti Pedro I.<ref name="britportrev" /> Portugal kaotas sellega oma suurima ja rikkaima territooriumi. Portugalis viisid lahkhelid [[absoluutne monarhia|absolutistide]] ja [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsionalistide]] vahel [[1820. aastad|1820. aastatel]] mässude ja ülestõusudeni, mis kulmineerusid aastatel 1828–1834 toimunud [[Miguelistide sõjad|kodusõjaga]]. Selles said absoluutse monarhia toetajad eesotsas João VI noorema poja [[Miguel I]] lüüa ja Portugalist sai lõplikult konstitutsiooniline monarhia Brasiilia keisri Pedro I tütre [[Maria II]] (võimul 1834–1853) valitsemise all.<ref name="EE7-425" /><ref name="britportmiguel" /> ==== Uus koloniaalekspansioon ==== [[Pilt:Mouzinho a.jpg|pisi|püsti|Kindral [[Joaquim Augusto Mouzinho de Albuquerque|Mouzinho de Albuquerque]] oli 19. sajandi Portugali üks tähtsamaid koloniaaladministraatoreid]] [[19. sajand]]i keskpaigaks oli Portugal kaotanud enamiku asumaid [[Lõuna-Ameerika]]s ja [[Aasia]]s. [[Aafrika]] rannikul püsisid aga Portugali valduses mitmed vanad portugallaste rajatud asulad nagu [[Luanda]], [[Benguela]], [[Bissau]], [[Maputo|Lourenço Marques]] ja [[Porto Amboim]]. 19. sajandi teisel poolel keskendus Portugal oma mõjuvõimu laiendamisele nende asustatud punktide ümber, et võistelda teiste Aafrikat koloniseerivate Euroopa riikidega. Kolm prioriteetset piirkonda olid Portugali jaoks [[Angola]], [[Mosambiik]] ja [[Guinea-Bissau|Guinea]].<ref name="britportover" /> [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] 1884–1885 määrati Portugali soovil kindlaks tema koloniaalvalduste piirid Aafrikas, et vältida Portugali sajanditepikkuste huvide riivamist olukorras, kus uued ja vanad Euroopa koloniaalriigid püüdsid Aafrikas haarata endale võimalikult palju alasid. Neil kümnenditel rajasid portugallased mitmeid uusi linnu Aafrika sisemaale, näiteks [[Huambo|Nova Lisboa]], [[Lubango|Sá da Bandeira]], [[Kuito|Silva Porto]], [[Malanje]], [[Tete]], [[Vila Junqueiro]], [[Vila Pery]] ja [[Vila Cabral]]. Linnaehitus jätkus ka Aafrika rannikul, kus asutati [[Beira (Mosambiik)|Beira]], [[Namibe|Moçâmedes]], [[Lobito]], [[João Belo (linn)|João Belo]], [[Nacala]] ja [[Porto Amélia]]. 19. sajandi lõpus hakati ranniku ja sisemaa vahele rajama raudteeliine, näiteks [[Benguela raudtee]] Angolas ja [[Beira raudtee]] Mosambiigis. [[1890. aasta Suurbritannia ultimaatum]] puudutas samuti Aafrika kolooniaid ning rikkus sõbralikke suhteid Portugali ja [[Suurbritannia]] vahel. Selle ultimaatumi põhjal kohustus Portugal oma väed välja tõmbama aladelt Angola ja Mosambiigi vahel, kuhu britid kavatsesid rajada [[Kaplinn]]ast [[Kairo]]sse kulgeva raudtee. Portugal oli need alad (tänapäeval [[Sambia]] ja [[Zimbabwe]]) kandnud juba oma [[roosa kaart|roosale kaardile]] ja oleks nii saanud Aafrika kahel rannikul asuvad kolooniad ühendada. Suurbritannia ultimaatumi tõttu sellest plaanist siiski loobuti. Portugali ja Suurbritannia asumaade piirid Aafrikas määrati lõplikult kindlaks 1891. ja 1899. aasta lepingutega, mis taastasid ja kindlustasid vanade liitlaste head suhted. 20. sajandi alguseks kuulus Portugalile umbes 8% kogu Aafrikast.<ref name="britportover" /> Samal ajal süvenesid emamaal majanduslikud, rahanduslikud ja poliitilised probleemid, kuid lahendusi neile ei suudetud leida. Stagnatsiooni olukorras andis 1890. aasta ultimaatum üha ebapopulaarsemale monarhiale veel täiendava löögi ja tugevdas riigis vabariiklaste positsioone. Portugali kuningavõimu autoriteet nõrgenes veelgi pärast 1906. aastal peaminister [[João Franco]] diktatuuri kehtestamist ja 1. veebruaril 1908 toime pandud atentaati, milles hukkusid nii kuningas [[Carlos I (Portugal)|Carlos I]] kui ka kroonprints [[Luís Filipe]].<ref name="britportover" /> === Lähiajalugu === ==== Vabariigi loomine ==== [[Pilt:Revoltosos nas barricadas marcha com a bandeira da carbonaria.jpg|pisi|[[Portugali revolutsioon (1910)|1910. aasta revolutsioon]] ei leidnud algul laialdast toetust ja arvati, et see kukub läbi. Selle tulemusel kukutati aga Portugalis konstitutsiooniline monarhia ja kehtestati vabariik]] Pärast edukat atentaati kuningale ja troonipärijale 1908. aastal tuli võimule [[Carlos I (Portugal)|Carlos I]] noorem poeg [[Manuel II]], kes 18-aastaselt ei olnud piisavalt tugev valitseja, et ühendada omavahel rivaalitsevaid poliitilisi rühmitusi. Toetus monarhiale üha vähenes ja augustis 1910 toimunud [[1910. aasta Portugali parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] saavutasid vabariiklased võidu nii [[Lissabon]]is kui ka [[Porto]]s. Kui 3. oktoobril 1910 mõrvas vaimuhaige patsient vabariiklaste ühe nimekama juhi, psühhiaater [[Miguel Bombarda]], kasutati seda ettekäändena juba varem kavandatud revolutsiooni vallapäästmiseks. Osa sõjaväelasi ühines revolutsionääridega ja 5. oktoobril 1910 kuulutati Lissaboni linnavalitsuse rõdult välja Portugali Vabariik. Kuningas Manuel II põgenes oma jahtlaeval [[Gibraltar]]isse ja sealt [[Suurbritannia]]sse, kuhu ta jäi surmani 1932. aastal.<ref name="britportover" /> Portugali Vabariigi ajutiseks riigipeaks sai tuntud kirjanik [[Teófilo Braga]]. Võeti vastu uus valimisseadus ja selle alusel valiti põhiseaduslik assamblee, mis võttis 20. augustil 1911 vastu Portugali Vabariigi esimese [[Portugali põhiseadus (1911)|põhiseaduse]]. 24. augustil astus ametisse riigi esimene põhiseaduslikult valitud president [[Manuel José de Arriaga]]. Kuid vabariik ei suutnud monarhialt päritud majanduslikke ja poliitilisi probleeme lahendada ning Portugalist kujunes üks Euroopa kõige ebastabiilsemaid demokraatiaid.<ref name="britportrep" /> Vabariiklased ise olid sisemiselt lõhestatud ja jagunesid 1912. aastal kolme tiiva vahel. Palju vastuolusid tekitas ka vabariikliku valitsuse raevukalt kirikuvastane poliitika, mille alusel saadeti riigist välja vaimulikud ordud, konfiskeeriti nende varad ja keelustati koolides usuõpetus. Juba oktoobris 1911 püüdsid [[Henrique de Paiva Couceiro]] juhitud monarhistid võimu haarata, kuid see katse kukkus läbi. Esimene riigipööre, millesse oli segatud ka sõjavägi, leidis aset juba 1915. aastal. Detsembris 1917 kehtestas major [[Sidónio Pais]] oma diktatuuri, kuid aasta hiljem ta mõrvati. See sündmus vallandas jaanuaris 1919 lühikese kodusõja vabariiklaste ja monarhistide vahel, millest sai viimane ebaõnnestunud katse taastada kuningavõimu. Poliitiline ebastabiilsus ei vähenenud ka nüüd, selle jätkumist soodustasid neli tegurit: (1) poliitiliste jõudude äärmine lõhestatus, (2) poliitiliste rühmituste lojaalsus isikutele, mitte ideedele, (3) suured erinevused maaomandis riigi lõuna- ja põhjaosa vahel, (4) majandusliku arengu koondumine pealinna ja provintside vaesumine.<ref name="britportrep" /> [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Portugal alates 1916. aastast [[Antant|Antandi]] poolel.<ref name="EE7-425" /> ==== Autoritaarne režiim ==== [[Pilt:Antonio Salazar-1.jpg|pisi|püsti|Peaminister [[António de Oliveira Salazar|António Salazar]] valitses Portugali kokku 36 aastat]] 28. mail 1926 toimus veretu sõjaväeline riigipööre, millega pandi alus Euroopa kõige pikemale autoritaarsele režiimile. 1926. aasta jooksul konsolideeris võimu oma kätte kindral [[António Óscar Carmona]], kes jäi Portugali presidendiks kuni surmani 1951. aastal.<ref name="britportrep" /> Majandusliku olukorra halvenedes nimetas Carmona 1928. aastal rahandusministriks [[Coimbra Ülikool]]i majandusõppejõu [[António de Oliveira Salazar]]i, kes suutis üle pika aja viia riigieelarve ülejääki ja teha koostööd vägagi erinevate poliitiliste jõududega. Juulis 1932 nimetati Salazar peaministriks ja ta jäi sellesse ametisse kuni 1968. aastani. Kuigi Portugal oli formaalselt presidentaalne vabariik, koondus võimutäius nüüd tegelikult üha enam peaministri kätte.<ref name="britportrep" /> 1933. aastal hakkas Salazar üles ehitama [[korporatism|korporatiivset]] riigikorraldust, mis sai tuntuks nimega [[Estado Novo]] ('uus riik'). Selle põhimõtted sätestati ka [[Portugali põhiseadus (1933)|uues põhiseaduses]]. Praktikas taastas uus režiim [[katoliku kirik]]u privileegid, viis sisse [[tsensuur]]i, lõi ametkonnad poliitilise propaganda tegemiseks ja hakkas taga kiusama poliitilisi vastaseid. Parteid keelustati ja asendati ühiskondliku organisatsiooniga [[Rahvuslik Liit]].<ref name="britportrep" /> Välispoliitikas säilitas Salazari valitsus Portugali neutraalsuse, kuigi [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] toetati varjatult [[Francisco Franco]] juhitud vägesid. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Portugal üks vaid viiest Euroopa riigist, mis säilitasid neutraalsuse. Varjatult toetati siiski [[Suurbritannia]]t ja 1943. aastal anti vastavalt kahe riigi liidulepingule brittide kasutusse mereväebaasid [[Assoorid]]el. 1949. aastal sai Portugalist [[NATO]] asutajaliige, kuid [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i võeti ta diktatuuririigina vastu alles 1955. aastal.<ref name="britportrep" /> Portugal püsis Lääne-Euroopa vaeseima riigina, kuid Salazari valitsus arendas sihikindlalt majandust, vähendades riigi välisvõlga ja sõltuvust välisinvesteeringutest, eriti Suurbritannia majanduslikust mõjust. Perioodil 1960–1973 saavutati üsna kiire majanduskasv, keskmiselt 5–7% aastas. Suurt rõhku pandi [[infrastruktuur]]i arendamisele, kuid haridus- ja sotsiaalvaldkond jäid raha eraldamisel vaeslapse ossa.<ref name="britportrep" /> Portugallasi hakati ümber asustama ka asumaadele, eriti [[Angola]]sse ja [[Mosambiik]]i, et aidata kaasa sealsele majanduslikule arengule ning rõhutada seda, et Portugal pole koloniaalimpeerium, vaid lihtsalt riik mitmel mandril. [[Pilt:Sempreatentos...aoperigo!.jpg|pisi|Portugali sõdurid Angolas]] Olukord asumaades teravnes alates [[1940. aastad|1940. aastate]] teisest poolest. Pärast [[India]] iseseisvumist 1947. aastal tekkisid püüdlused Indiaga ühinemiseks sealsetes Portugali kolooniates. 1954. aastal kuulutasid [[Dadra ja Nagar Haveli]] elanikud ennast India valitsuse varjatud toetusel Portugalist sõltumatuks ja ühinesid Indiaga.<ref name="lele" /> See viis 1955. aastal diplomaatiliste suhete katkemiseni India ja Portugali vahel. 1961. aastal annekteeris India [[Goa osariik|Goa]] ning [[Daman ja Diu|Damani ja Diu]], Portugali viimased kolooniad Indias.<ref name="britportrep" /> Selle raames toimusid ka relvastatud kokkupõrked Portugali ja India relvajõudude vahel. Portugal ei tunnistanud nende alade annekteerimist ja nende kohad Portugali parlamendi alamkojas säilitati kuni 1974. aasta revolutsioonini. Samal, 1961. aastal algas koloniaalimpeeriumi murenemine Aafrikas, kui [[Benin|Dahomee Vabariik]] annekteeris Portugalile kuulunud [[São João Baptista de Ajudá]]. Aastatel 1961–1964 puhkesid relvakokkupõrked ka iseseisvust taotlevates Angolas, Mosambiigis ja Portugali Guineas. Kuna Salazar ei nõustunud mingisuguse dekoloniseerimisega, suurendas ta Portugali vägede kohalolekut Aafrika kolooniates ning andis korralduse iseseisvusliikumised maha suruda. Neid relvakonflikte nimetatakse [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjaks]] ja need kestsid kuni autoritaarse režiimi kukutamiseni 1974. aastal.<ref name="britportrep" /> 1968. aastal pärast Salazari tabanud insulti peaministriks nimetatud [[Marcello Caetano]] üritas režiimi liberaliseerida, taastas osaliselt mitmeparteisüsteemi ja suurendas isikuvabadusi, kuid jätkas kaotusele määratud koloniaalsõda Aafrikas, mis laostas Portugali majanduslikult ja viis režiimi languseni.<ref name="britport1974" /> ==== Demokraatia taastamine ==== {{Vaata|Nelgirevolutsioon}} [[Pilt:Portuguese colonial war blank map.svg|pisi|Pärast [[nelgirevolutsioon]]i said kaardil tumepunasega märgitud alad iseseisvuse]] Portugali valitsus ja armee avaldasid dekoloniseerimisele edukalt vastupanu kuni 25. aprillini 1974, kui [[Lissabon]]is toimunud veretu riigipööre, mis on tuntud [[nelgirevolutsioon]]i nime all, kukutas [[Marcello Caetano]] valitsuse ja avas Portugali kolooniatele tee iseseisvusele. Revolutsiooni organiseerisid 200–300 ohvitseri, kes ei olnud rahul [[Portugali koloniaalsõda|koloniaalsõja]] kulgemisega ega uskunud, et kolooniaid saab relvajõul sundida Portugali võimu alla jääma.<ref name="britport1974" /> Pärast Caetano kukutamist ja eksiili saatmist haaras see ohvitseride rühmitus, mis kandis nime [[Relvajõudude Liikumine]] (''Movimento das Forças Armadas''), ise riigis võimu, moodustas rahvusliku päästmise hunta ja alustas üleminekuprotsessi demokraatlikule riigikorrale. Üleminekuperiood kestis kaks aastat (1974–1976) ja seda iseloomustasid poliitilised lahkhelid ning vastuolud ka võimu haaranud sõjaväelaste endi seas. 1975. aastal saavutasid Relvajõudude Liikumise üle kontrolli [[marksism|marksistlikud]] jõud, kes olid seotud [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Parteiga]]. Rahvusliku päästmise hunta asendati kindral [[Francisco da Costa Gomes]]i juhitud revolutsiooninõukoguga, kes viis läbi kiire dekoloniseerimise (1975. aasta lõpuks olid kõik Portugali kolooniad saanud iseseisvuse) ja algatas majanduses massiivse riigistamise.<ref name="britport1974" /> Kiire dekoloniseerimine tõi kaasa valgete portugallaste massilise tagasipöördumise kodumaale – kokku pöördus kodumaale sel perioodil tagasi üle 1 miljoni kolonisti.<ref name="MnChm" /><ref name="XjW7C" /> Kõik see kahjustas oluliselt Portugali majandust. Aprillis 1976 võeti vastu [[sotsialism]]i ideoloogiast kantud uus [[Portugali põhiseadus (1976)|põhiseadus]]. Samal aastal toimusid esimesed vabad [[1976. aasta Portugali parlamendivalimised|parlamendi-]] ja [[1976. aasta Portugali presidendivalimised|presidendivalimised]]. Esimesed neli aastat valitsesid Portugali ebastabiilsed, enamasti vasakpoolsed koalitsioonivalitsused. Portugali majanduslik olukord üha halvenes ning aastatel 1977–1978 ja 1983–1985 oldi sunnitud osalema [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] stabilisatsiooniprogrammides. Poliitiline olukord hakkas stabiliseeruma pärast [[1980. aasta Portugali parlamendivalimised|1980. aasta parlamendivalimisi]]. 1982. ja 1989. aastal parandati oluliselt põhiseadust, võttes sellest välja otseselt sotsialistlikud põhimõtted. Ellu hakati viima ka ülivajalikke majandusreforme. 1986. aastal toimunud [[1986. aasta Portugali presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti presidendiks [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] kandidaat, mitmekordne peaminister [[Mário Soares]], kellest sai pärast kuuekümneaastast vaheaega esimene tsiviilisik Portugali presidendi ametikohal.<ref name="britport1976" /> Seda võib pidada Portugali demokraatiale ülemineku protsessi lõpuks. ==== Eurointegratsioon ==== [[Pilt:Tratado de Lisboa 13 12 2007 (081).jpg|pisi|[[Lissaboni leping]]u allkirjastamine 2007. aastal]] Peaminister [[Mário Soares]] oli avanud juba 1977. aastal liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusega]] ja konservatiivse peaministri [[Aníbal Cavaco Silva]] (ametis 1985–1995) valitsusajal sai Portugalist 1. jaanuaril 1986 Euroopa Ühenduse liige.<ref name="britport1976" /> Riigis läbi viidud majandusreformid, sealhulgas riigistatud ettevõtete erastamine, aga ka eurointegratsioon ja sellega kaasnenud majandusabi Portugalile kui toona ühenduse ühele vaesemale liikmele aitas pöörata Portugali majanduse uuele kasvule. 1999. aastal loovutas Portugal [[Hiina]]le oma viimase koloniaalvalduse [[Macau]] ja 2002. aastal tunnustati ametlikult oma endise koloonia [[Ida-Timor]]i iseseisvust.<ref name="britport1976" /> 1998. aastal toimus [[Lissabon]]is [[1998. aasta Lissaboni maailmanäitus|maailmanäitus Expo '98]]. 1999. aastal liitus Portugal [[euro]]ga (sularahana võeti see kasutusele 1. jaanuaril 2002).<ref name="britport1976" /> Aastatel 2004–2014 oli Portugali poliitik [[José Manuel Durão Barroso]] [[Euroopa Komisjoni president]]. 1992., 2000. ja 2007. aastal oli Portugal [[Euroopa Liidu eesistujariik]]. 1. detsembril 2009 jõustus Euroopa Liidu ühe aluslepinguna Portugali pealinnas allkirjastatud [[Lissaboni leping]]. Vaatamata edukale eurointegratsioonile andsid Portugalis tunda mitmed struktuursed majandus- ja sotsiaalprobleemid – suur tööpuudus, suhteliselt madal haridustase keskealiste inimeste seas, ebaefektiivne põllumajandus, varandusliku ebavõrdsuse kasv, avaliku sektori ülepaisutatus ja suur võlakoormus.<ref name="britport1976" /> 2007.–2008. aasta [[suur majandussurutis|suure majandussurutise]] tingimustes halvenes Portugali majanduslik olukord märkimisväärselt. Sellele 2010. aastal järgnenud [[Euroopa võlakriis]] kutsus Portugalis esile [[Portugali võlakriis|oma võlakriisi]], mis sundis riiki ellu viima karmi kärpepoliitikat ning paluma taas abi Euroopa Liidult ja [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]]. Alates 2013.–2014. aastast on Portugali majandus- ja finantssektor näidanud paranemise märke, kuid kriisi mõjud püsivad ühiskonnas siiani.<ref name="mXH2R" /> == Kultuur == === Muusika === {{Vaata|Portugali muusika}} [[Pilt:Jose malhoa fado.jpg|pisi|[[José Malhoa]] maal "O Fado"]] Portugali muusika hõlmab mitmeid žanreid. [[Rahvamuusika]] tuntuim žanr on ''[[fado]]'', melanhoolne linnamuusika, mis sai alguse [[Lissabon]]ist. Selle läbivaks teemaks on ''saudade'' ('igatsus') ning seda esitatakse tavaliselt [[portugali kitarr]]i saatel.<ref name="0aRLn" /> ''Fado'' üks silmapaistvaid alaliike on ''[[Coimbra fado]]'', mis kuulub niinimetatud [[serenaad]]i-''fado'' hulka. Rahvusvaheliselt tuntud ''fado''-muusikud on [[Amália Rodrigues]], [[Carlos Paredes]], [[José Afonso]], [[Mariza]], [[Carlos do Carmo]], [[António Chainho]], [[Mísia]] ja [[Madredeus]].<ref name="britportmusic" /> [[Pilt:1-Casa da Musica-exterior (1).jpg|pisi|[[Porto]] kontserdisaal [[Casa da Música]]]] [[Klassikaline muusika|Klassikalises muusikas]] domineeris 16.–17. sajandil [[Holland]]ist mõjutatud polüfoonilise vokaal- ja klavessiinimuusika koolkond, 18. sajandil läks moodi [[itaalia ooper]]. Eriti tuntuks sai oma koomiliste ooperitega [[Marcos Portugal]]. 19. sajandi kammer- ja sümfoonilise muusika tähtsamaid loojaid oli [[João Domingos Bomtempo]], kes rajas ka 1835. aastal Lissaboni konservatooriumi. Rahvamuusika mõjudega klassikalisi muusikapalu on loonud [[José Vianna da Motta]] ja [[Óscar da Silva]]. 20. sajandi klassikutest on olulised kaasaegse portugali ooperi looja [[Ruy Coelho]], sümfoonilisi teoseid loonud [[Luís de Freitas Branco]] ja tema õpilane [[Joly Braga Santos]], aga ka paljud teised heliloojad ([[Fernando Lopes-Graça]], [[Frederico de Freitas]], [[Armando José Fernandes]], jt).<ref name="EE7-426" /> Interpreetidest on tuntud pianistid [[Artur Pizarro]], [[Maria João Pires]] ja [[Sequeira Costa]], viiulimängijad Carlos Damas ja [[Gerardo Ribeiro]] ning tšellist [[Guilhermina Suggia]]. Lissabonis asub 1793. aastal asutatud São Carlose ooperiteater ning tegutsevad mitmed klassikalise muusika kollektiivid.<ref name="britportmusic" /> [[Filmimuusika]]s on mõningast rahvusvahelist tuntust kogunud [[Nuno Malo]] ja [[Miguel d'Oliveira]]. [[Popmuusika]]s on lisaks kodumaisele muusikale ja rahvusvahelisele ingliskeelsele popmuusikale populaarne teiste portugalikeelsete riikide popmuusika. Rahvusvahelist tunnustust pälvinud Portugali popmuusikute ja popmuusika kollektiividena võib nimetada [[Dulce Pontes]]t, [[Moonspell]]i, [[Buraka Som Sistema]]t, [[Blasted Mechanism]]i ja [[The Gift]]i, neist kaks viimast on kandideerinud ka telekanali [[MTV Europe]] [[MTV Europe muusikaauhind|muusikaauhinnale]]. 2005. aastal võõrustas auhinnatseremooniat Portugal ise, see toimus Lissaboni kontserdi- ja messikeskuses [[Pavilhão Atlântico]].<ref name="H2Nfh" /> Portugalis toimub ka [[muusikafestival]]e. Suvistest festivalidest on suurimad "[[Festival Sudoeste]]" [[Zambujeira do Mar]]is, "[[Festival de Paredes de Coura]]" [[Paredes de Coura]]s, "[[Festival Vilar de Mouros]]" [[Caminha]] lähistel, "[[Sumol Summer Fest]]" [[Ericeira]]s, "[[Rock in Rio]] Lisboa" Lissabonis ja "[[Super Bock Super Rock]]" Lissaboni lähistel. [[Idanha-a-Nova]]s toimuv "[[Boom Festival]]" on üks suuremaid rahvusvahelisi ''[[goa trance]]'' elektroonilise muusika festivale, mis on võitnud ka rahvusvahelisi auhindu. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el on Portugal osalenud alates 1964. aastast.<ref name="S3f4u" /> 13. mail 2017 viis [[Salvador Sobral]] lauluga "[[Amar pelos dois]]" Portugali [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is esimest korda lauluvõistluse ajaloos esikohale, mis tähendab, et [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] toimub Portugali pealinnas [[Lissabon]]is.<ref>[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-39911839 Eurovision 2017: Portugal's ballad wins contest] BBC News, 14.05.2017 (vaadatud 14.05.2017)</ref> {{Vaata ka|Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel}} === Kujutav kunst === {{Vaata|Portugali kunst}} [[Pilt:Painel dos Infantes Nuno Gonçalves circa 1460.jpeg|pisi|püsti|Fragment Püha Vincenti tahvelmaalide sarjast, mille autor on arvatavasti renessansiaja meister [[Nuno Gonçalves]]]] Portugalil on pikk ja väärikas [[maalikunst]]i ajalugu. Selle õitsenguperioodiks loetakse 15.–16. sajandit. Tuntuimad selle perioodi meistrid olid [[Nuno Gonçalves]] (tema loomingus on märgata 1428. aastal Portugali külastanud hollandi kunstniku [[Jan van Eyck]]i mõjusid), [[Grão Vasco]], [[Gregório Lopes]] ja [[Jorge Afonso]]. 17.–18. sajandil järgiti peamiselt itaalia eeskujusid, hiljem tugevnesid prantsuse mõjud. 19.–20. sajandi vahetuse maalikunstnikest on tuntud [[naturalism|naturalistid]] [[José Malhoa]], [[Columbano Bordalo Pinheiro]] ja [[Antero de Quental]].<ref name="EE7-426" /> Portugali nimekaimad maalikunstnikud on 20. sajandi [[modernism|modernistid]]: prantsuse kunstist, eriti [[Robert Delaunay]] loomingust sügavalt mõjutatud [[Amadeo de Souza-Cardoso]], samuti [[Carlos Botelho]] ja [[Almada Negreiros]].<ref name="britportart" /> Negreiros viljeles ka [[kubism|kubistlikku]] ja [[futurism|futuristlikku]] kunsti. Kaasaja maalikunstis on tuntumad nimed [[Maria Elena Vieira da Silva]], [[Júlio Pomar]], [[Helena Almeida]], [[Joana Vasconcelos]], [[Julião Sarmento]] ja [[Paula Rego]]. [[Skulptuur]]i varajaste tähtteoste hulka loetakse [[Egas Moniz]]i hauamonumenti aastast 1144 ja [[Gonçalo Pereira]] hauamonumenti aastast 1336.<ref name="EE7-426" /> Hilisemast skulptuurikunstist tõusevad esile 18. sajandi puidust [[barokk]]skulptuurid, millest parimaid lõi kujur [[Joachim Machado de Castro]].<ref name="britportart" /> === Ehituskunst === {{Vaata|Portugali arhitektuur}} [[Pilt:Azulejos Parque Eduardo VII-2.jpg|pisi|vasakul|[[Jorge Colaço]] loodud [[azulejo]] 1922. aastast, mis kujutab [[Aljubarrota lahing]]ut. Asub [[Lissabon]]is [[Pavilhão Carlos Lopes]]is]] [[Hispaania]] stiilist erinev portugali arhitektuur hakkas välja kujunema peatselt pärast Portugali iseseisvumist 12. sajandil. [[Romaani stiil]]is rajatud [[Coimbra katedraal|Coimbra]], [[Lissaboni katedraal|Lissaboni]] ja [[Porto katedraal]]il on juba märgata omapäraseid kaunistuselemente. Portugali arhitektuuri tippajaks peetakse kuningas [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] valitsemisaega (1495–1521). Sel ajal domineerinud [[gooti stiil|hilisgootika]] portugali vormi hakati kuninga järgi nimetama ''manuel''-stiiliks. Seda iseloomustas külluslik dekoor ning prantsuse, mauri ja india kunstilis-arhitektuuriliste mõjude põimumine. 16. sajandi kuulsaimad arhitektuurimälestised on arhitekt [[João de Castilho]] rajatud [[Kristuse klooster]] [[Tomar]]is ja [[Hieronymuse klooster]] [[Lissabon]]i [[Belém (Lissabon)|Belémi]] linnaosas.<ref name="EE7-426" /> 20. sajandi Portugal on andnud maailmale rahvusvaheliselt tuntud arhitekte nagu [[Eduardo Souto de Moura]] ja [[Álvaro Siza Vieira]], kes mõlemad on võitnud [[Pritzkeri auhind|Pritzkeri auhinna]]. Siza Vieira loomingut on kirjeldatud kui modernismi ja Portugali ehituskunstitavade ühendamist orgaanilise arhitektuuri ja ratsionalismi põhimõtetele tuginedes. Tema tuntuimad teosed on restoran [[Leça da Palmeira]]s (1963) ja ujula [[Matosinhos]]es (1965).<ref name="EE7-426" /> Siza Vieiral oli ka oluline roll 1988. aasta tulekahjus kannatada saanud Lissaboni [[Chiado]] ajaloolise linnaosa taastamisel.<ref name="britportart" /> Tuntud arhitektid on ka [[Gonçalo Byrne]] ja [[Tomás Taveira]], neist Taveira on rajanud Portugalis mitmeid suuri staadione. Rääkides Portugali ehituskunstist, ei saa mööda minna hoonete dekoreerimisel kasutatud glasuuritud keraamilistest plaatidest ([[azulejo]]), mida esineb nii sise- kui ka väliskujunduses. Iseäranis tüüpilised on need paljudes 16.–17. sajandi hoonetes, mille fassaadid ning tubade ja saalide seinad on kaunistatud enamasti sinivalgete või muudes pehmetes toonides ''azulejo''-plaatidega. Silmapaistvaimad näited nende kasutamisest on [[Pátio da Carranca]] [[Sintra]]s asuvas [[Pena rahvuspalee]]s, [[São Roque kirik]] ja [[Fronteira palee]] Lissabonis ning [[Setúbal]]i lähistel asuv [[Quinta da Bacalhoa]] veinimõis. Lissabonis asub ka dekoratiivplaatide muuseum.<ref name="britportart" /> === Kirjandus === {{Vaata|Portugalikeelne kirjandus}} [[Pilt:Camões, por Fernão Gomes.jpg|pisi|[[Luís de Camões]]]] [[Pilt:Fernando-pessoa1.jpg|pisi|[[Fernando Pessoa]]]] Portugali kirjandusest saab rääkida peatselt pärast [[portugali keel]]e kujunemist 12. sajandil. 13.–15. sajandini viljeldi kõrgetasemelist [[lüürika]]t, mille peamisteks autoriteks ja levitajateks olid portugali-galeegi [[trubaduur]]id. Selle õitsenguajaks peetakse kuningas [[Dinis I]] valitsemisaastaid (1279–1325), kes oli ka ise hinnatud luuletaja. Originaalproosat viljeldi algul vähe, peamiselt tõlgiti ja kohandati prantsuse rüütliromaane. Olulisel kohal olid ajalookroonikad ja reisikirjeldused. Portugali ja hispaania [[dramaatika|näitekirjandusele]] pani rahvuslikust [[farss|farsist]] lähtudes aluse 15.–16. sajandi vahetusel elanud [[Gil Vicente]].<ref name="EE7-426" /> Portugali kirjanduse suurkujuks loetakse 16. sajandi luuletajat [[Luís de Camões]]i, kes kirjutas 1572. aastal Portugali värsseepose "[[Lusiaadid]]", tuntud on ka tema lüüriline luule. Muudest žanritest õitsesid sel perioodil [[lamburiluule]] ja näitekirjanduses itaalia draamatikast inspireeritud [[komöödia]]d. Näitekirjanduse tippteos oli [[António Ferreira]] ajalooaineline [[tragöödia]] "[[Inês de Castro]]", mille ta kirjutas 1567. aasta paiku.<ref name="EE7-426" /> Portugali kirjanduse uuest tõusust saab rääkida 19. sajandil. Sajandi keskel domineeris peamiselt [[rahvusromantism]], mille silmapaistvamad esindajad oli [[João Baptista da Silva Leitão de Almeida Garrett]] ja [[Alexandre Herculano]]. 1860. aastatel muutus mõjukaks [[Realism (kirjandus)|realismist]] mõjutatud [[Coimbra koolkond]], kuhu kuulus ka hiljem Portugali Vabariigi esimeseks riigipeaks saanud [[Teófilo Braga]]. Tuntuim kriitilis-realistliku romaani viljeleja oli [[José Maria Eça de Queirós]], kellelt [[eesti keel]]de on tõlgitud romaanid "Reliikvia" ja "Isa Amaro kuritegu".<ref name="EE7-426" /><ref name="britportlit" /> 20. sajandi esimesel poolel paistsid kirjanduses silma moodsat lüürilist luulet viljelenud [[Fernando Pessoa]], kelle kolm luulekogumikku on tõlgitud ka eesti keelde, ning realistidest romaanikirjanikud [[Aquilino Ribeiro]] (tuntuimad teosed "Jardim das tormentas" (1913) ja "O homem que matou o Diabo" (1930) ja [[José Maria Ferreira de Castro]] (tuntuimad teosed "Os emigrantes" (1928) ja "A selva" (1930)).<ref name="britportlit" /> [[Estado Novo]] ajal kehtinud tsensuur piiras kirjanduslikku eneseväljendust, kuid 1970. aastatest algas uus kirjanduse tõus, muuhulgas hakati laiemalt käsitlema ka poliitilisi teemasid. Tähtsaimad revolutsioonijärgsed kirjanikud olid arsti taustaga [[Fernando Namora]] ja [[Miguel Torga]], kes kirjutasid nii luulet kui ka proosat. Namoralt on eesti keelde tõlgitud romaan "Pühapäeva õhtupoolikul". Nende kõrval väärivad mainimist ka romaanikirjanik [[Vergílio Ferreira]] ja esseist [[Eduardo Lourenço]].<ref name="britportlit" /> 1998. aastal sai romaanikirjanik [[José Saramago]] [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. Eesti keelde on temalt tõlgitud üks teos, romaan "Pimedus". === Film ja teater === {{Vaata|Portugali film|Portugali teater}} [[Pilt:Manoel de Oliveira Cannes.jpg|pisi|püsti|Portugali tuntuim filmilavastaja [[Manoel de Oliveira]]]] Portugali esimene film valmis 1896. aastal, esimene mängufilm "Diogo Alvese roim" 1911. aastal, esimene helifilm 1931. aastal.<ref name="EE7-427a" /> 20. sajandi Portugali kino ajalugu on eelkõige seotud filmilavastaja [[Manoel de Oliveira]] nimega, kes alustas oma karjääri 1931. aastal dokumentaalse lühifilmiga "Douro, faina fluvial" ("Douro, raske töö jõel") ja lavastas oma esimese täispika mängufilmi "Aniki-Bóbó" 1942. aastal. Teda on peetud 20. sajandi üheks innovatiivsemaks režissööriks, kes saavutas erilise populaarsuse 1980.–1990. aastatel lavastatud kirjandusklassika ekraniseeringutega. Oma viimased teosed lõi ta 21. sajandi alguses, 90. eluaastates. Teistest režissööridest väärivad mainimist [[Jorge Brum do Canto]], [[António de Macedo]], [[Paolo Rocha]], [[João César Monteiro]], [[João Botelho]] ja [[Maria de Medeiros]].<ref name="EE7-427a" /><ref name="britportfilm" /> Filminäitlejatest saavutas rahvusvahelise tuntuse [[Joaquim de Almeida]], kes mängis ka mitmes [[Hollywood]]i filmis.<ref name="britportfilm" /> Viimastel aastatel on ameerika filmides [[Jeesus]]e rollis üles astunud portugali näitleja [[Diogo Morgado]]. Portugali tähtsaim teater on näitekirjanik [[João Baptista da Silva Leitão de Almeida Garrett]]i algatusel 1846. aastal [[Lissabon]]is asutatud [[Kuninganna Maria II Rahvusteater]], kus etendatakse nii sõnalavastusi kui ka [[muusikal]]e. Rahvusvahelise tuntusega näitekirjanikke 20. sajandil riigis esile kerkinud ei ole.<ref name="EE7-427a" /> === Toidukultuur === {{Vaata|Portugali köök|Portugali veinid}} [[Pilt:Pastel de Nata Guangzhou China.jpg|pisi|[[Pastéis de Belém]] on üks tüüpilisi Portugali maiustusi]] [[Pilt:Porto.Grahams02.jpg|pisi|Portveini degusteerimise ruum veinimõisas]] Portugali köök on mitmekesine ja eri regioonides on levinud erinevad road, kuid väga olulisel kohal on seal kala. Portugallased söövad palju kuivatatud [[tursk]]a ([[portugali keel]]es ''bacalhau''), millest toidu valmistamiseks on nii palju retsepte, et aasta igaks päevaks võib valmistada erineva roa kuivatatud tursast ja retsepte jääb veel ülegi. Muud populaarsed kalaroad on grillitud [[sardiinid]] ja ''[[caldeirada]]'', mis kujutab endast kartulitest ja kalast valmistatud [[hautis]]t. Liharoogades kasutavad portugallased nii sea-, veise-, lamba- kui ka linnuliha. Tüüpilised portugali liharoad on ''[[cozido à portuguesa]]'' (liha-juurviljahautis), ''[[feijoada]]'' (oahautis sea- või loomalihaga), ''[[frango de churrasco]]'' (röstitud kana teravas kastmes), ''[[leitão assado]]'' (röstitud põrsas) and ''[[carne de porco à alentejana]]'' (marineeritud sealiha karpide, kartuli ja koriandriga). Portugali põhjaosas on väga populaarsed road ''arroz de sarrabulho'' (seaveres hautatud riis sealihatükkidega) või ''arroz de cabidela'' (kanaveres hautatud riis kanalihatükkidega).<ref name="lKgHh" /><ref name="nZP47" /><ref name="lisbontour" /><ref name="1mdvq" /> Traditsiooniline portugali kiirtoit on [[Porto]]st pärit ''[[francesinha]]'' (teatud tüüpi soe võileib), üle riigi on levinud ka ''bifanas'' (võileib grillitud sealihaga) ja ''prego'' (võileib grillitud loomalihaga). Portugali kondiitrikunst on alguse saanud keskaegsetest kloostritest; neid oli riigis rohkesti. Kloostrid, kus oli kasutada vaid piiratud hulgal koostisosi (enamasti mandlid, jahu, kanamunad ja mingi alkohol), suutsid sellest napist toorainest luua hämmastavalt laias valikus küpsetisi, mille headeks näideteks on [[Lissabon]]ist pärit ''[[pastéis de Belém]]'' (ehk ''pastéis de nata'')<ref name="Vgc4j" /> ja [[Aveiro]]st pärit ''[[ovos moles de Aveiro]]''.<ref name="FbMbF" /> Juba [[Rooma riik|Rooma ajast]] alates on Portugali [[vein]]id olnud rahvusvaheliselt tuntud. Tuntumad ja hinnatumad Portugali veinimargid on tänapäeval [[Vinho Verde]], [[Vinho Alvarinho]], [[Vinho do Douro]], [[Vinho do Alentejo]], [[Vinho do Dão]] ja [[Vinho da Bairrada]]. Portugal on [[portvein]]i kodumaa ja on andnud sellele magusale, kangestatud veinile ka nime.<ref name="SkhxA" /> Eriline portveini sort on veel [[Madeira (vein)|Madeira vein]], mida kuumutatakse enne pudeldamist kuus kuud temperatuuril 50&nbsp;°C.<ref name="lisbontour" /> Portugali dessertveinidest on tuntumad [[Favaios]] ja [[Setúbal]]i veinikasvatuspiirkonna [[Moscatel]]. === Tähtpäevad === Portugali riiklikud tähtpäevad sisaldavad nii katoliiklikke kirikupühi kui ka kohaliku ja riikliku tähtsusega ilmalikke pühi. Neist on [[riigipüha]]de staatuses järgmised:<ref name="vUa4d" /> * [[uusaasta]] ehk neitsi Maarja püha (''Solenidade de Santa Maria, Mãe de Deus'') – 1. jaanuar; * [[karneval]] (''Carnaval'') – liikuv püha, alati [[suur paast|suure paastu]] eelõhtul; * [[suur reede]] (''Sexta-feira Santa'') – liikuv püha, seotud ülestõusmispühade tsükliga; * [[ülestõusmispühad|esimene ülestõusmispüha]] ehk paasapüha (''Páscoa'') – liikuv püha, langeb alati pühapäevale; * vabaduspäev (''Dia da Liberdade'') – 25. aprill, [[nelgirevolutsioon]]i aastapäev; * [[töörahvapüha]] (''Dia do Trabalhador'') – 1. mai; * [[Assooride päev]] (''Dia dos Açores'') – 1. juuni, tähistatakse ainult [[Assoorid]]el; * [[Portugali päev]] (''Dia de Portugal, de Camões e das Comunidades Portuguesas'') – 10. juuni, rahvuspüha; * [[Madeira päev]] (''Dia da Madeira'') – 1. juuli, tähistatakse ainult [[Madeira]]l; * neitsi Maarja taevamineku püha (''Assunção de Nossa Senhora'') – 15. august; * neitsi Maarja pärispatuta saamise püha (''Imaculada Conceição'') – 8. detsember; * [[jõulud|esimene jõulupüha]] ehk Issanda sündimise püha (''Natal do Senhor'') – 25. detsember. Enne 2013. aastat olid riigipühad ka [[Issanda ihu ja vere suurpüha]] (''Corpo de Deus'', liikuv püha), vabariigi asutamise päev (''Implantação da República'', 5. oktoober), [[pühakutepäev]] (''Dia de Todos-os-Santos'', 1. november) ja iseseisvuse taastamise päev (''Restauração da Independência'', 1. detsember), kuid 2012. aastal tühistas valitsus need majanduskriisi tõttu. == Sport == [[Pilt:Cristiano Ronaldo 20120609.jpg|pisi|püsti|[[Portugali jalgpallikoondis]]e kapten [[Cristiano Ronaldo]]]] Portugali populaarseim spordiala on [[jalgpall]].<ref name="britportsport" /> Riigis toimub mitmeid jalgpallivõistlusi kohalikest kuni maailmaklassiliste profivõistlusteni. Portugali jalgpalliajaloo suurimaks täheks peetakse siiani [[Eusébio]]t, kuid ikooni staatuses on ka kaks [[FIFA aasta jalgpallur]]i tiitli pälvinud nooremat mängijat [[Luís Figo]] ja [[Cristiano Ronaldo]],<ref name="britportsport" /> kellest viimane võitis 2013. ja 2014. aastal ka [[FIFA Ballon d'Or]]i auhinna. Rahvusvaheliselt on tuntud ka portugallastest jalgpallitreenerid, näiteks [[José Mourinho]], [[André Villas-Boas]], [[Fernando Santos (jalgpallur)|Fernando Santos]], [[Carlos Queiroz]] ja [[Manuel José]]. [[Portugali jalgpallikoondis]] on võitnud väärt kohti nii [[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] kui ka [[UEFA]] korraldatavatel noorte meistrivõistlustel. Jalgpallikoondise põhimeeskond tuli [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] teisele kohale, sai kolmanda koha [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja neljanda koha [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Need on siiani nende parimad tulemused Euroopa ja maailma tasandil. [[Primeira Liga|Portugali jalgpalli kõrgliiga]] suurimad ja edukaimad [[jalgpalliklubi]]d on [[SL Benfica]], [[FC Porto]] ja [[Lissaboni Sporting|Sporting CP]]. Koos tuntakse neid ka nimetuse ''os três grandes'' ('kolm suurt') all. UEFA korraldatud klubide võistlustel on nad kokku võitnud kaheksa tiitlit, osalenud finaalmängudes ja jõudnud peaaegu igal hooajal tõenäoliste tiitlipretendentide sekka. [[Portugali jalgpalliföderatsioon]] (portugali keeles ''Federação Portuguesa de Futebol'', FPF, asutatud 1914<ref name="QHHJj" />) korraldab muu hulgas igal aastal [[naiste jalgpall]]i võistlust [[Algarve Cup]], mis on Portugali [[Algarve]] piirkonnas üsna populaarne. Lisaks jalgpallile võistlevad paljud Portugali spordiklubid, nende seas "kolm suurt", erineva eduga ka sellistel spordialadel nagu [[rulluisuhoki]], [[korvpall]], [[käsipall]], [[võrkpall]] ja [[futsal]]. [[Pilt:Euro2004OpeningCeremony.jpg|vasakul|pisi|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistluste]] avatseremoonia [[Porto]]s [[Dragão staadion]]il]] Portugalil on edukas rulluisuhoki meeskond, mis on võitnud 15 korral maailma karika ja tulnud 20 korral Euroopa meistriks. Selle tulemusega on Portugal nii Euroopa kui ka maailma arvestuses kõige enam tiitleid võitnud riik. Kõige edukamad Portugal rulluisuhokiklubid on olnud FC Porto, SL Benfica, Lissaboni Sporting ja [[Óquei de Barcelos]]. [[Portugali ragbi liidu koondis]] kvalifitseerus ootamatult 2007. aasta ragbi liidu maailma karikavõistlustele, olles esimene amatööride meeskond, kes elukutseliste ragbi ajaloos on sinna välja jõudnud. [[Portugali seitsmeragbi koondis]] on samuti hästi esinenud, saades Euroopa üheks tugevaimaks meeskonnaks ja tõestades oma headust mitmel korral Euroopa meistrina. [[Kergejõustik]]us on Portugali sportlased võitnud medaleid nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel. [[Jalgrattasport|Jalgrattaspordis]] korraldab Portugal võistlust [[Volta a Portugal]]. Sellel osalevad mitmed elukutseliste jalgrattaklubid, nagu SL Benfica, [[Boavista]], [[Clube de Ciclismo de Tavira]] ja [[União Ciclista da Maia]]. Silmapaistvaid tulemusi on Portugalil ette näidata ka [[vehklemine|vehklemises]], [[džuudo|judos]], [[Surfamine|surfis]], [[lohesurf]]is, [[aerutamine|aerutamises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[laskmine|laskmises]] ja [[triatlon]]is. Portugali [[paraolümpiamängud|paraolümpialased]] on võitnud medaleid sellistel spordialadel nagu [[ujumine]], [[boccia]] ja [[maadlus]]. [[Motosport|Motospordis]] on Portugal rahvusvaheliselt tuntud alates 1975. aastast riigis korraldatava [[Portugali ralli]] järgi.<ref name="yAcEO" /> Seal asuvad ka mitmed [[Vormel 1]] ringrajad, nagu [[Estorili ringrada]], [[Algarve ringrada]] ja [[Boavista tänavarada]] [[Porto]]s, neist viimasel toimuvad iga kahe aasta järel [[World Touring Car Championship]] võistlused.<ref name="CH20B" /> [[Ratsasport|Ratsaspordis]] on Portugali sportlased silma paistnud [[hobupall]]is, kus nad võitsid seni ainsad, 2006. aastal toimunud hobupalli – ''[[pato]]'' – maailmameistrivõistlused ning tulid kolmandale kohale hobupalli esimestel maailma karikavõistlustel, mis toimusid 2008. aastal Portugalis [[Ponte de Lima]]s. Mitmeid võite on saavutatud ''[[working equitation]]''<nowiki/>'i ratsutamises. [[Veesport|Veespordis]] on Portugal tugev eelkõige kahel alal: ujumine ja [[veepall]]. Põhja-Portugalist pärineb kohalik [[võitluskunst]] ''[[Jogo do pau|jogo do pau]]'' ehk Portugali kepivõitlus, kus võitlus toimub sauade abil ja igal osalejal võib olla üks või mitu vastast. Muud spordiga seotud meelelahutuslikud tegevused, milles osaleb tuhandeid entusiaste üle riigi, on [[kalapüük]], [[golf]], [[matkamine]], [[jahipidamine]], [[orienteerumine]] ja ''[[airsoft]]''. Portugali rahvusspordiks võib pidada ka [[härjavõitlus]]t, mis erineb märkimisväärselt selle spordiala Hispaania versioonist. Portugali härjavõitleja, kes kannab tavaliselt 18. sajandi stiilis kuube ja kolmnurkset kübarat, ratsutab hobuse seljas ega püüa härga tappa. Härja sarved on hobuse kaitsmiseks sageli kinni kaetud. Hobusel härjavõitlejale järgnevad jalgsi noormehed (''forcados''), kes püüavad härjale paljakäsi vastu astuda.<ref name="britportsport" /> == Vaata ka == * [[Portugali koloniaalimpeerium]] * [[Portugali kuningriik]] * [[Portugal 2018. aasta taliolümpiamängudel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20200519213218/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/po.html Europe: Portugal] The World Factbook (vaadatud 20.02.2017)</ref> <ref name="statinst">[https://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_indicadores&indOcorrCod=0008272&contexto=pi&selTab=tab0 Statistics Portugal: Resident Population] Instituto Nacional de Estatística (vaadatud 20.02.2017)</ref> <ref name="statroad">[http://www.statista.com/statistics/268157/ranking-of-the-20-countries-with-the-highest-road-quality/ Ranking of the countries with the highest road quality in 2013/14] Statista: The Statistics Portal (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="H0yZT">Jenkins, Brian; Sofos, Spyros A. ''Nation and identity in contemporary Europe.'' Routledge, 1996, 145.</ref> <ref name="proc">[https://web.archive.org/web/20150402142156/http://www.pgr.pt/english/grupo_soltas/efemerides/morte/indice.htm The Abolition of the Death Penalty] The Prosecutor General's Office (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="gEu0r">Page, Melvin Eugene; Sonnenburg, Penny M. ''Colonialism: An International, Social, Cultural, and Political Encyclopedia.'' Vol. 2. ABC-CLIO, 2003, 481.</ref> <ref name="EE7-425">Portugal. – ''Eesti Entsüklopeedia, 7: Nõuk–Rah.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, 425.</ref> <ref name="KOHra">[http://www.guinnessworldrecords.com/records-9000/first-global-empire/ First global empire] Guinness World Records (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="Britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal Portugal]. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="9INRD">[https://web.archive.org/web/20161031003626/http://empires.findthedata.com/l/33/Portuguese-Empire Portuguese Empire] Find the Data (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="madeiraclimate">[https://web.archive.org/web/20150311195347/http://www.visitmadeira.pt/en-gb/madeira/climate Climate] Visit Madeira (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="h8y63">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2014/02/pdf/c2.pdf Country and Regional Perspectives] World Economic Outlook 2014. International Monetary Fund (IMF) (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="EEA">[http://www.eea.europa.eu/soer/countries/pt/nature-protection-and-biodiversity-state Nature protection and biodiversity – State and impacts (Portugal)] European Environment Agency, 26.11.2010 (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="n24GG">[http://www.statista.com/statistics/264753/ranking-of-countries-according-to-the-general-quality-of-infrastructure/ Top 100: Ranking of countries according to general quality of infrastructure in 2014] Statista: The Statistics Portal (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="britnature">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23795/Climate#toc23796 Portugal: Vegetation]. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="W3jkI">[http://www.visionofhumanity.org/#page/indexes/global-peace-index/2014 Global Peace Index 2014] Vision of Humanity (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="britwild">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23798/Wildlife Portugal: Wildlife]. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="k4dcL">Blackstone, Samuel. [http://www.businessinsider.com/portugal-drug-policy-decriminalization-works-2012-7 Portugal Drug Policy: Decriminalization Works] Business Insider, 17.07.2012 (vaadatud 19.03.2015)</ref> <ref name="const">[http://app.parlamento.pt/site_antigo/ingles/cons_leg/Constitution_VII_revisao_definitive.pdf Constitution of the Portuguese Republic] (Portugali põhiseaduse ingliskeelne tõlge parlamendi serveris, vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="eRFcH">Bruni, Frank. [http://www.nytimes.com/2011/10/09/opinion/sunday/bruni-same-sex-marriage-in-portugal.html One Country’s Big Gay Leap]. – ''The New York Times'', 08.10.2011 (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="IPU">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2257_B.htm Portugal] Inter-Parliamentary Union (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="gxVBr">[https://web.archive.org/web/20140728164429/http://www.pewforum.org/2013/12/19/gay-marriage-around-the-world-2013/#portugal Gay Marriage Around the World] Pew Research Center (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="women">[http://www.db-decision.de/CoRe/Portugal.htm Report from Portugal] European Database: Women in Decision-making, August 2000 (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="oBycx">Livermore, H. V. [https://books.google.ee/books?id=fHI3AAAAIAAJ&pg=PA19 A History of Portugal] CUP Archive, 1947, 419–420.</ref> <ref name="USstate">[http://www.state.gov/documents/organization/186604.pdf Country Reports on Human Rights Practices 2011: Portugal] United States Department of State (vaadatud 25.03.2015)</ref> <ref name="w66cA">Michaud, Joseph Fr.; Michaud, Louis Gabriel [http://books.google.com/books?id=WrIFAAAAQAAJ&pg=PA312 Biographie universelle, ancienne et moderne] Michaud, 1832, 312.</ref> <ref name="statoids">[http://www.statoids.com/upt.html Districts of Portugal] Statoids (vaadatud 26.03.2015)</ref> <ref name="lqrXz">Fuentes, Alvaro Galmés de. [http://books.google.com/books?id=PPFpEh5qJcEC&pg=PA111 Los topónimos: sus blasones y trofeos (la toponimia mítica)] Real Academia de la Historia, 2000, 111.</ref> <ref name="EMGFA">[https://web.archive.org/web/20150122104035/http://www.emgfa.pt/pt/organizacao Organização: Aa Forças Armadas] Estado-Maior-General das Forças Armadas (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="IrsQ8">[http://books.google.com/books?id=DesAAAAAYAAJ&pg=PA382&q=Gatelli Proceedings of the Royal Irish Academy]. Royal Irish Academy, 1864, 382.</ref> <ref name="oneeurope">Paulos, Fábio. [http://one-europe.info/portugal-spain-the-territorial-disputes-of-olivenza-and-the-savage-islands Portugal & Spain – the territorial disputes of Olivenza and the Savage Islands (Part II)] One Europe, 11.02.2015 (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="1U0He">Rongxing Guo. [https://books.google.ee/books?id=z5Le627xQLgC&pg=PA199 Territorial Disputes and Resource Management: A Global Handbook]. New York, Nova Science Publisher, 2007, 199–200.</ref> <ref name="estemb">[https://web.archive.org/web/20180719131946/http://www.embest.pt/est/eesti_ja_portugal Eesti ja Portugal] Eesti Suursaatkond Lissabonis (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="CIRKA">[http://localtimes.info/Europe/ Europe Clock and Time Zone Map] Local Times (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="metro2011">[https://dre.pt/application/dir/pdf1s/2013/09/17600/0568805724.pdf Lei n.º 75/2013] ''Diário da República'', 1.ª série, 176, 12.09.2013, 5718–5722 (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="eAXgR">[http://www.geonames.org/PT/highest-mountains-in-portugal.html Portugal – Highest Mountains] GeoNames (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="cities2011">[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_indicadores&indOcorrCod=0007897&contexto=bd&selTab=tab2 Resident population by place of residence 2011] Statistics Portugal (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="7eNqf">Moores, Eldridge M.; Fairbridge, Rhodes Whitmore, eds. ''Encyclopedia of European and Asian Regional Geology.'' London, Chapman & Hall, 1997, 612.</ref> <ref name="EE7-427">Portugallased. – ''Eesti Entsüklopeedia 7: Nõuk–Rah.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, 427.</ref> <ref name="Y2NXk">Weale, Sally. [http://www.theguardian.com/travel/2011/jul/15/boat-alquevar-lake-alentejo-portugal All aboard a houseboat in Portugal] The Guardin, 15.07.2011 (vaadatud 20.03.2015)</ref> <ref name="britportlang">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471644/Portuguese-language Portuguese language]. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="y8ef5">[http://www.ipma.pt/en/oclima/normais.clima/ Climate normals] IPMA: Instituto Português do Mar e da Atmosfera (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="concordat">[http://www.concordatwatch.eu/portugal--s1361 Portugal] Concordat Watch (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="5eeSX">[http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=4 World Weather Information: Faro, Portugal] World Meteorological Organization (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="lains">Lains, Pedro. [https://web.archive.org/web/20150407030215/https://www.bportugal.pt/pt-PT/EstudosEconomicos/Conferencias/Documents/2002DesenvEcon/Paper_1.pdf Why growth rates differ in the long run: capital deepening, productivity growth and structural change in Portugal, 1910–1990] Banco de Portugal, 2002 (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="PCaAs">[http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=3 World Weather Information: Porto, Portugal] World Meteorological Organization (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="ecofreedom">[https://web.archive.org/web/20150407111615/http://www.heritage.org/index/country/portugal 2015 Index of Economic Freedom] The Heritage Foundation (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="7HeYE">[http://www.ipma.pt/en/oclima/extremos.clima/ Climate records] IPMA: Instituto Português do Mar e da Atmosfera (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="britporteco">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23801/Economy Portugal: Economy] – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="K0sjP">[http://www.bbc.co.uk/weather/features/18021942 Country Guide: Portugal] BBC Weather (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="britportenergy">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256290/Resources-and-power Portugal: Resources and Power] – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="QimAh">[http://www.roughguides.com/destinations/europe/portugal/forest-fires-bombeiros-voluntários/ Forest fires and Bombeiros Voluntários]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Rough Guides (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="aicep">[http://ec.europa.eu/enterprise/initiatives/mission-growth/missions-for-growth/files/europe/portugal/life-sciences_en.pdf AICEP Portugal Global: Life Sciences] European Commission (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="3oqMH">Kause, Pilvikki. [https://web.archive.org/web/20150402121424/http://www.hs.fi/ulkomaat/a1390689220105 Jättiaallot kurittavat Portugalia]. Helsingin Sanomat, 26.01.2014 (vaadatud 22.03.2015)</ref> <ref name="britportfin">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256290/Resources-and-power#toc23804 Portugal: Finance] – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="H9YXR">[http://www.portugal.com/information/temperature Average Season Temperatures] Portugal.com (vaadatud 23.03.2015)</ref> <ref name="santander">[https://web.archive.org/web/20160304224855/https://en.santandertrade.com/establish-overseas/portugal/tax-system Portuguese Tax System] Santander Trade (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="Wa8EH">[https://web.archive.org/web/20150327040204/http://www.azoreschoice.com/the-azores/climate Climate] The Azores Choice (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="britporttrans">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256292/Labour-and-taxation#toc23806 Portugal: Transportation and telecommunications] – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="3XAJ9">[https://web.archive.org/web/20150311071421/http://www.azoresweb.com/about_azores_climate.html Climate at the Azores] Azores Web (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="apct">[http://www.apct.pt/Analise_simples.php Análise simples 2014] APCT: Associação Portuguesa para o Controlo de Tiragem e Circulação (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="TJmat">A.S. Rodrigues, M.R. Pérez-Gregorio, M.S. García-Falcón, J. Simal-Gándara, D.P.F. Almeida. [https://web.archive.org/web/20160305082951/http://www.ci.esapl.pt/sofia/flavonoids_effectmeteo_foodchem124_2011_sr.pdf "Effect of meteorological conditions on antioxidant flavonoids in Portuguese cultivars of white and red onions"]. Food Chemistry 124 (2011), 303–308</ref> <ref name="monitor2014">[http://ec.europa.eu/education/tools/docs/2014/monitor2014-pt_en.pdf Education and Training Monitor 2014: Portugal] European Commission (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="szIEh">Domingues de Almeida, João; Freitas, Helena. [http://revistas.ucm.es/index.php/BOCM/article/viewFile/BOCM0101110317A/6399 The exotic and invasive flora of Portugal] – ''Bot. complutensis'', 25 (2001), 317–327 (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="worldbankRD">[http://data.worldbank.org/indicator/GB.XPD.RSDV.GD.ZS Research and development expenditure] The World Bank (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="069Zx">[http://reptile-database.reptarium.cz/search?search=portugal&submit=Search Portugal] The Reptile Database (vaadatud 25.03.2015)</ref> <ref name="QS">[http://www.topuniversities.com/where-to-study/europe/portugal/guide Study in Portugal] QS Top Universities (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="ljsp4">[https://web.archive.org/web/20161104221419/http://www.icnf.pt/portal/ap Áreas Protegidas] Instituto da Conservação da Natureza e das Florestas (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="highlights">[https://web.archive.org/web/20150413204908/http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0004/103576/e88944.pdf Highlights on health in Portugal 2004] World Health Organisation, 2006 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="99Sz8">[https://web.archive.org/web/20150721045646/http://www.icnf.pt/portal/ap/resource/doc/ap-rnap Rede Nacionalde Áreas Protegidas] Instituto da Conservação da Natureza e das Florestas (vaadatud 24.03.2015)</ref> <ref name="siemensmag">Simões, Jorge. [https://web.archive.org/web/20150415085252/http://www.healthcare.siemens.com/siemens_hwem-hwem_ssxa_websites-context-root/wcm/idc/siemens_hwem-hwem_ssxa_websites-context-root/wcm/idc/groups/public/@global/documents/download/mdaw/mtqy/~edisp/medsol_2012_2_essay_portugal-00068236.pdf The Portuguese Healthcare System: Successes and Challenges] Medical Solutions: Siemens Healthcare Magazine, April 2012 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="SMdSX">[http://www.portugal.gov.pt/en/the-government/ministers.aspx Ministers] Governo de Portugal (vaadatud 26.11.2015)</ref> <ref name="Anderson19">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 19.</ref> <ref name="hx3dX">O'Shaughnessy, Hugh. [https://web.archive.org/web/20150925113423/http://www.independent.co.uk/news/obituaries/maria-de-lourdes-pintasilgo-6165587.html Maria de Lourdes Pintasilgo: Europe's Second Female Prime Minister] ''The Independent'', 14.07.2004, 34 (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="Disney2009">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Disney |eesnimi=Anthony R. |pealkiri=A History of Portugal and the Portuguese Empire: From Beginnings to 1807 |url=https://archive.org/details/historyofportuga0000disn |kirjastus=[[Cambridge'i Ülikool|Cambridge University Press]] |aasta=2009 |isbn=9780511813337 |keel=inglise}}</ref> <ref name="DzpYR">[http://www.europarl.europa.eu/meps/en/search.html?country=PT Portugal MEPs] European Parliament (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="britportunion">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23768/Control-of-the-sea-trade#toc23769 Portugal: Union of Spain and Portugal 1580–1640]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="BOIAI">[https://web.archive.org/web/20160620044556/http://www.portugaldailyview.com/02-politics/political-parties-a-guide-to-the-conundrums-of-portuguese-politics Political parties: A guide to the conundrums of Portuguese politics] Portugal Daily View, 3.06.2011 (vaadatud 25.03.2015)</ref> <ref name="britbraganca">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23770/The-house-of-Braganca-1640-1910 Portugal: The house of Bragança, 1640–1910]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="KmP13">Liem, Marieke C. A.; Pridemore, William Alex. [https://books.google.ee/books?id=T4ulqwBynCIC&pg=PA9 andbook of European Homicide Research: Patterns, Explanations, and Country Studies] Springer Science & Business Media, 2011, 9.</ref> <ref name="britport18">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23771/The-18th-century Portugal: The 18th Century]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="tvjQm">Greenwald, Glenn. [http://object.cato.org/sites/cato.org/files/pubs/pdf/greenwald_whitepaper.pdf Drug Decriminalization in Portugal] Cato Institute (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britportrev">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23772/The-French-revolutionary-and-Napoleonic-wars Portugal: The French Revolutionary and Napoleonic Wars]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="7dVD7">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1355463/flag-of-Portugal Flag of Portugal] Encyclopaedia Britannica (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britportmiguel">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23774/The-War-of-the-Two-Brothers Portugal: The War of the Two Brothers]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="rn7fO">[http://portuguese-american-journal.com/portugal-names-sobreiro-its-national-tree/ Portugal names 'sobreiro' it's national tree] Portuguese American Journal, 26.12.2011 (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britportover">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23776/Overseas-empire Portugal: Overseas Empire]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 17.04.2015)</ref> <ref name="aUhVw">[https://web.archive.org/web/20160303232721/http://www.ionline.pt/artigos/portugal-orcamento-estado-2014/oe-2014-defesa-nacional-aumenta-despesa-total-68-face-2013 OE 2014. Defesa Nacional aumenta despesa total em 6,8 %face a 2013] Jornal i, 15.10.2013 (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britportrep">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23779/The-First-Republic-1910-26 Portugal: The First Republic, 1910–26]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="fNPsV">[https://web.archive.org/web/20150505160953/http://www.dgap.gov.pt/upload/Legis/2004_dl_118_21_05.pdf Decreto-Lei n.º 118/2004 de 21 de Maio] Directorate General for Administration and Public Employment (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="lele">Lele, P. S. ''Dadra and Nagar Haveli: past and present.'' Usha P. Lele, 1987.</ref> <ref name="MjNSq">[https://web.archive.org/web/20160303210409/http://www.militaryinstallations.dod.mil/pls/psgprod/f?p=132%3ACONTENT%3A0%3A%3ANO%3A%3AP4_INST_ID%2CP4_INST_TYPE%3A360%2CINSTALLATION Lajes Field, Armed Forces Europe, Middle East, Africa] Military Installations (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britport1974">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23782/The-New-State-after-Salazar The New State After Salazar]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="49PrR">[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=148275789&PUBLICACOESmodo=2 Census – Final results. Portugal – 2011] Statistics Portugal, 2012 (vaadatud 29.03.2015)</ref> <ref name="britport1976">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23785/The-1976-constitution-and-subsequent-reforms Portugal: The 1976 Constitution and subsequent reforms]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="Svfzl">[http://apps.who.int/gho/data/view.main.680?lang=en Global Health Observatory Data Repository: Life expectancy] World Health Organisation (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="britportmusic">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23813/Architecture Portugal: Music]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="SEo1f">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23798/Wildlife#toc23800 Portugal: People]. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="EE7-426">Portugal. – ''Eesti Entsüklopeedia 7: Nõuk–Rah.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, 426.</ref> <ref name="hbunT">[http://www.oi.acidi.gov.pt/docs/Col_ImigNumeros/Monitorizar%20a%20Integracao%20de%20Imigrantes%20em%20Portugal.pdf Monitorizar a Integração de Imigrantes em Portugal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Lisboa, Alto Comissariado para as Migrações, 2014, 32 (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="britportart">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23813/Architecture Portugal: Visual and Decorative Arts]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="RqzDE">[http://www.ethnologue.com/country/ES/languages Spain] Ethnologue: Languages of the World (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="britportlit">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23812/Daily-life-and-social-customs Portugal: Literature]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="X8D1s">[http://www.nationsonline.org/oneworld/countries_by_languages.htm Countries by Languages] One World – Nations Online (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="EE7-427a">Portugal. – ''Eesti Entsüklopeedia 7: Nõuk–Rah.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, 427.</ref> <ref name="Pck0J">[http://languagesindanger.eu/book-of-knowledge/list-of-languages/ List of Languages] Languages in Danger: Book of Knowledge (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="britportfilm">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23817/Theatre-and-motion-pictures Portugal: Theatre and motion pictures]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="hW1Ea">[http://www.uoc.edu/euromosaic/web/document/mirandes/an/i1/i1.html Mirandese in Portugal] Euromosaic (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="lisbontour">[https://web.archive.org/web/20150427124759/http://www.lisbon-tourism.com/en/traditional-portuguese-cuisine-in-lisbon.html Traditional Portuguese Cuisine in Lisbon] Lisbon Tourism (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="qFwVH">[http://www.ef.com/epi/ EF English Proficiency Index] Education First, 2014 (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="britportsport">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23817/Theatre-and-motion-pictures#toc23819 Portugal: Sports and recreation]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="0zNBI">[https://web.archive.org/web/20150226163621/http://www.tvi24.iol.pt/sociedade/catolicos-conferencia-episcopal-cep-estudo-tvi24/1341085-4071.html Número de católicos portugueses tem vindo a diminuir] TVI24, 16.04.2012 (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="Qp20p">[https://web.archive.org/web/20130518202935/http://host.uniroma3.it/progetti/cedir/cedir/Lex-doc/Pt_l_16-01in.pdf Law on Religious Freedom 22.06.2001] (vaadatud 2.04.2015)</ref> <ref name="cIPhd">[http://www.rte.ie/news/business/2015/0227/683277-portugal-economy/ Portugal's economy returns to growth in 2014] RTE News, 27.02.2015 (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="P5nNZ">[http://www.inflation.eu/inflation-rates/portugal/historic-inflation/cpi-inflation-portugal.aspx Historic inflation Portugal] Inflation.eu (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="3MBHR">[http://www.statista.com/statistics/267908/inflation-rate-in-eu-and-euro-area/ Inflation rate in the European Union and the Euro area from 2004 to 2014] Statista: The Statistics Portal (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="hKYBB">Rettmann, Andrew. [https://euobserver.com/justice/120064 Survey: Croatia and Slovenia most corrupt in EU] EU Observer, 08.05.2013 (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="yjYGW">Pessoa, M. F.; Mendes, B.; Oliveira, J. S. [https://web.archive.org/web/20081029054523/http://igbp-portugal.org/cluster2006/comunicacoes/m_f_pessoa/cluster2006-zc06c-comun.pdf Culturas marinhas em Portugal] (Wayback Machine'i arhiveeritud koopia 29.10.2008; vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="6U3RL">[http://www.freshplaza.com/article/105657/Portugal-surpasses-Spain-and-becomes-the-fourth-biggest-processed-tomato-exporter. Portugal surpasses Spain and becomes the fourth biggest processed tomato exporter] Fresh Plaza, 2.04.2013 (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="yr1Sj">[https://web.archive.org/web/20141215141808/http://www.viniportugal.pt/en/TheSector/Statistics Statistics] ViniPortugal (vaadatud 3.04.2015)</ref> <ref name="DzwF3">[https://web.archive.org/web/20150205165056/http://www.e-unwto.org/content/r13521/fulltext.pdf UNWTO Tourism Highlights 2014] UNWTO eLibrary (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="9dQDg">[https://web.archive.org/web/20150407171739/http://www.wttc.org/-/media/files/reports/economic%20impact%20research/country%20reports/portugal2014.pdf Travel and Tourism Economic Impact 2014: Portugal] World Travel and Tourism Council (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="vV9Rt">[http://www.euromonitor.com/travel-and-tourism-in-portugal/report Travel and Tourism in Portugal (Nov 2014)] Euromonitor International (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="aItLO">Goncalves, Sergio. [https://web.archive.org/web/20140804180600/http://uk.reuters.com/article/2014/08/04/uk-portugal-bes-cenbank-idUKKBN0G30TA20140804 Portugal in 4.9 billion euro rescue of Banco Espirito Santo] Reuters, 04.08.2014 (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="otbCh">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256290/Resources-and-power#toc23805 Portugal: Trade] – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="HnHXQ">[https://web.archive.org/web/20160304192951/http://www.bportugal.pt/en-US/OBancoeoEurosistema/Pages/default.aspx Bank and the Eurosystem] Banco de Portugal (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="6USDM">[https://web.archive.org/web/20150616100528/http://www.cba.ca/contents/files/statistics/stat_bankranking_en.pdf Top 150 Banks Worldwide Ranked By Asset Size (2013)] Canadian Bankers Association (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="jS3hE">[https://web.archive.org/web/20121130141740/http://www.worldhighways.com/sections/eurofile/features/financing-portugals-road-network/ Financing Portugal's road network] World Highways, March 2010 (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="cGtdZ">[https://web.archive.org/web/20150411224634/http://portugal.angloinfo.com/money/general-taxes/vehicle-taxes/ Vehicle Taxes] Angloinfo.com (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="HXYc3">[http://www.highwaymaps.eu/portugal Portugal highways] Highwaymaps.eu (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="f6cjY">[http://www.cp.pt/institucional/en/the-company The Company] Comboios de Portugal (vaadatud 5.04.2015)</ref> <ref name="mZ0ih">[http://www.ana.pt/en-US/Pages/Homepage.aspx ANA Aeroportos de Portugal] (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="L3GPv">[http://majandus24.postimees.ee/3028133/portugali-lennufirma-pidas-eestis-vastu-pool-aastat Portugali lennufirma pidas Eestis vastu pool aastat] Postimees Majandus, 16.12.2014 (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="PSght">[http://www.lusa.pt/info.aspx?page=estruturaacionista Estrutura acionista] Lusa – Agência de Notícias de Portugal (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="brhnX">[http://www.rtp.pt/homepage/ Rádio e Televisão de Portugal] (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="ivFHc">Correia, Fernando; Martins, Carla. [http://ejc.net/media_landscapes/portugal Media Landscapes: Portugal] European Journalism Centre (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="ii1QN">[https://web.archive.org/web/20150414053402/http://www.cofina.pt/about-cofina/company-profile.aspx?sc_lang=en Company profile] COFINA-SGPS (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="sp0Lu">[http://www.globalmediagroup.pt/marcas/media/jornais/ Jornais] Global Media Group (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="1dwqa">[https://web.archive.org/web/20150419050427/http://www.impresa.pt/portfolio-marcas Portfólio de marcas] Grupo Impresa (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="zeg0s">[https://web.archive.org/web/20150409073919/http://www.sonae.com/sobre-a-sonaecom/quem-somos/portfolio/ Portfolio] Sonaecom (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="rkREX">[http://www.internetlivestats.com/internet-users/ List of countries by Internet Usage] Internet Live Stats (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="XCmhm">[https://web.archive.org/web/20150331211916/http://meravista.com/en/algarve/resources/settling/Getting-connected-in-Portugal TV, phones and internet in Portugal] Meravista (vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="88qoQ">[http://www.portugal.gov.pt/en/the-ministries/ministry-of-education-and-science.aspx Ministry of Education and Science] Governo de Portugal (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="bpw8g">[https://web.archive.org/web/20150414041307/http://www.expatica.com/pt/education/Education-in-Portugal_105195.html The education system in Portugal] Expatica, 12.09.2011 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="2D8I9">[http://www.destak.pt/artigo/82223-alunos-portugueses-pela-primeira-vez-perto-da-media-relatorio-pisa Alunos portugueses pela primeira vez "perto da média" – relatório PISA] Destak, 07.12.2010 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="v7FFT">[https://web.archive.org/web/20110724173015/http://www.portugal.gov.pt/pt/GC18/Governo/Ministerios/MCTES/Intervencoes/Pages/20100111_MCTES_Int_Contrato_Confianca_EnsSup.aspx Um Contrato de confiança no Ensino Superior para o futuro de Portugal] Governo de Portugal, 11.01.2010 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="HHpoz">[https://web.archive.org/web/20150412124226/http://www.uc.pt/en/informacaosobre/universidadecoimbra/marcoshistoricos_xii_xvi University History – 13th to 16th century] Universidade de Coimbra (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="hw8Gm">[http://www.topuniversities.com/university-rankings/world-university-rankings/2014#sorting=rank+region=+country=191+faculty=+stars=false+search= QS World University Rankings® 2014/15] QS Top Universities (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="CdoTO">[https://web.archive.org/web/20150926073210/http://www.ulisboa.pt/en/inicio/university/facts-and-figures/ Facts and Figures] Universidade de Lisboa (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="3vptk">[https://web.archive.org/web/20150425161825/http://www.fct.pt/index.phtml.en FCT – Fundação para a Ciência e a Tecnologia] (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="1UFNx">[https://web.archive.org/web/20150429185843/http://www.fchampalimaud.org/pt/premio-de-visao/ Prémio de Visão] Fundação Champalimaud (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="KS9ly">[https://web.archive.org/web/20150320201330/http://www.fct.pt/apoios/cooptrans/index.phtml.en Transnational Cooperation] FCT – Fundação para a Ciência e a Tecnologia (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="ZTrHi">[https://web.archive.org/web/20150223171408/http://tecparques.pt/ASSOCIADOS.html Associados] Tecparques (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="M3OVd">[https://web.archive.org/web/20150924035457/http://www.interacademies.net/Academies/ByRegion/WesternNorthernEurope/Portugal/12413.aspx Academy of Sciences of Lisbon] IAP: The Global Network of Science Academies (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="CyMWR">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1949/ The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1949] The Nobel Prize (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="3rFhJ">[http://www.cienciaviva.pt/cienciaviva/index.asp?accao=changelang&lang=en Ciência Viva] (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="43e7B">[http://www.mnn.com/family/family-activities/photos/10-of-the-worlds-most-impressive-aquariums/lisbon-oceanarium 10 of the world's most impressive aquariums] Mother Nature Network (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="WKP9E">[https://web.archive.org/web/20150409035107/http://www.expatica.com/pt/healthcare/Healthcare-in-Portugal_106770.html Healthcare in Portugal] Expatica, 24.01.2012 (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="tLV46">[http://www.portugal.gov.pt/en/the-ministries/ministry-of-health.aspx Ministry of Health] Governo de Portugal (vaadatud 8.04.2015)</ref> <ref name="anEzi">Disney, A. R. ''A History of Portugal and the Portuguese Empire: From Beginnings to 1807. Vol. I'' Cambridge University Press, 2009, lk 5.</ref> <ref name="Q6z8X">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 17–18.</ref> <ref name="jyQMo">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 19–20.</ref> <ref name="GrdHe">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 20.</ref> <ref name="3uTdN">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 22.</ref> <ref name="EsBzd">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 23.</ref> <ref name="2xkoP">Livermore, H. V. ''A New History of Portugal.'' Cambridge University Press, 1969, 32–33.</ref> <ref name="X3N9U">Lay, Stephen. ''The Reconquest Kings of Portugal: Political and Cultural Reorientation on the Medieval Frontier.'' Palgrave Macmillan, 2009, 7.</ref> <ref name="xW6AZ">Lay, Stephen. ''The Reconquest Kings of Portugal: Political and Cultural Reorientation on the Medieval Frontier.'' Palgrave Macmillan, 2009, 8–9.</ref> <ref name="lNrm7">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 24.</ref> <ref name="RQAOQ">Anderson, James M. ''The History of Portugal.'' Greenwood Press, 2000, 25.</ref> <ref name="sb0pa">Lay, Stephen. ''The Reconquest Kings of Portugal: Political and Cultural Reorientation on the Medieval Frontier.'' Palgrave Macmillan, 2009, 79–80.</ref> <ref name="l2yry">Lay, Stephen. ''The Reconquest Kings of Portugal: Political and Cultural Reorientation on the Medieval Frontier.'' Palgrave Macmillan, 2009, 81, 141–142.</ref> <ref name="xcvBb">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. ''Португалия: дороги истории.'' Москва. Наука, 1990, 28–29.</ref> <ref name="Cnnxv">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 31–32.</ref> <ref name="NLOCN">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 33–34.</ref> <ref name="STUX1">[http://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm Concordat] Catholic Encyclopedia (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="zPCUW">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 37–38.</ref> <ref name="cdATh">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 45.</ref> <ref name="HWIOf">[https://web.archive.org/web/20160115105239/http://www.angloportuguesesociety.org.uk/alliance-history History of the Relations between Portugal and England] The Anglo Portuguese Society (vaadatud 15.04.2015)</ref> <ref name="l8bcR">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 61–77.</ref> <ref name="LoblJ">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 88.</ref> <ref name="zLUwz">[https://web.archive.org/web/20150517163817/http://www.visitmadeira.pt/en-gb/madeira/history/discovery-of-the-archipelago-of-madeira Discovery of the Achipelago of Madeira] Madeira Islands (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="zyCYe">[https://web.archive.org/web/20130329024000/http://www.azoresweb.com/history_azores.html History of the Azores] Azores Web (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="Zy3SX">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, 91–92.</ref> <ref name="z0Dn6">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/599856/Treaty-of-Tordesillas Treaty of Tordesillas]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="EmgoZ">[http://www.heritage.nf.ca/exploration/portuguese.html The Portuguese Explorers] Memorial University of Newfoundland (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="x93mW">[http://www.biographi.ca/en/bio/corte_real_gaspar_1E.html Corte-Real, Gaspar] Dictionary of Canadian Biography. Volume I (1000–1700) (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="2DufU">Tremlett, Giles. [http://www.theguardian.com/world/2007/mar/22/uk.australia Another nail in Cook's coffin as map suggests he was pipped by Portugal] The Guardian, 22.03.2007 (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="04nON">Debusmann, Bernd. [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/australiaandthepacific/australia/10575227/Kangaroo-in-400-year-old-manuscript-could-change-Australian-history.html Kangaroo in 400-year-old manuscript could change Australian history] The Daily Telegraph, 15.01.2014 (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="aesr3">Perry, Michael. [https://web.archive.org/web/20151018025046/http://www.reuters.com/article/2007/03/21/us-australia-map-idUSSYD3449720070321 Map proves Portuguese discovered Australia: new book] Reuters, 21.03.2007 (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="6pNEp">[http://libweb5.princeton.edu/visual_materials/maps/websites/pacific/spice-islands/demarcation-lines.html Lines of Demarcation] Strait Through: Magellan to Cook & the Pacific. Princeton University Library, 2010 (vaadatud 16.04.2015)</ref> <ref name="IlSb0">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 101–104.</ref> <ref name="MPWQB">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 104.</ref> <ref name="TmhG0">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 108.</ref> <ref name="nJGmM">Варьяш, О. И.; Черных, А. П. 1990, lk 121.</ref> <ref name="7tlHr">Maxwell, Kenneth. ''Pombal, Paradox of the Enlightenment.'' Cambridge, Cambridge University Press, 1995, 83, 91–108, 160–62.</ref> <ref name="MnChm">[http://www.economist.com/node/12079340 Flight from Angola] The Economist, 16.08.1975 (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="XjW7C">[https://web.archive.org/web/20130723130930/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,913229-1,00.html Dismantling the Portuguese Empire] Time Magazine, 07.07.1975 (vaadatud 18.04.1975)</ref> <ref name="mXH2R">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/301272/Sovereign-debt-crisis Portugal: Sovereign debt crisis]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 18.04.2015)</ref> <ref name="0aRLn">[http://www.unesco.org/culture/ich/RL/00563 Fado, urban popular song of Portugal] UNESCO Cultural Heritage (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="H2Nfh">[http://top40-charts.com/news.php?nid=11792 MTV Europe chooses Lisbon (Portugal) for MTV Europe Music Awards 2005] Top40-Charts.com (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="S3f4u">[http://www.eurovision-contest.eu/portugal.html Portugal] eurovision-contest.eu (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="lKgHh">[http://www.golisbon.com/food/food.html The Food of Portugal] Go Lisbon (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="nZP47">Naylor, Tony. [http://www.theguardian.com/lifeandstyle/2013/apr/10/quick-guide-to-portuguese-cuisine A quick guide to Portuguese cuisine] The Guardian, 10.04.2013 (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="1mdvq">[https://web.archive.org/web/20150427124704/http://portugal.angloinfo.com/lifestyle/food-and-drink/portuguese-dishes/ Traditional Portuguese Dishes] Angloinfo: The Global Expat Network (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="Vgc4j">[https://web.archive.org/web/20150427143504/http://www.portugaldailyview.com/04-tours/pasteis-de-belem-the-secret-recipe-of-the-best-portuguese-cake Pastéis de Belém: The secrets behind the finest Portuguese pastry] Portugal Daily View, 20.07.2011 (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="FbMbF">[https://web.archive.org/web/20150424193517/http://www.visitcentrodeportugal.com.pt/pt/ovos-moles-de-aveiro/ Ovos moles de Aveiro] Turismo de Portugal (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="SkhxA">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/23812/Daily-life-and-social-customs Portugal: Daily life and social customs]. – ''Encyclopaedia Britannica'' (vaadatud 19.04.2015)</ref> <ref name="vUa4d">[http://www.officeholidays.com/countries/portugal/ Public Holidays in Portugal in 2015] OfficeHolidays (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="QHHJj">[https://web.archive.org/web/20141206155804/http://www.fpf.pt/Institutional/About-FPF/History History] Portuguese Football Federation (vaadatud 20.04.2015)</ref> <ref name="yAcEO">[http://uk.rallydeportugal.pt/content.aspx?menuid=45 History] Rally de Portugal (vaadatud 21.04.2015)</ref> <ref name="CH20B">[https://web.archive.org/web/20150313022735/http://www.circuitodaboavista.com/gca/?id=390#cont History] Circuito da Boavista (vaadatud 21.04.2015)</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=PT}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Portugal| ]] amnhtc83iuk5kqw5a1newvl9jsvbkyj 0 2638 7254012 7162242 2026-10-16T09:46:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254012 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; Eesti endisest külast vaata artiklit [[Saksamaa (Jõgeva)]]. "Deutschland" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Deutschland (täpsustus)]]}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Riik | riiginimi = Saksamaa Liitvabariik | omastav = Saksamaa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bundesrepublik Deutschland | vapp = Coat of arms of Germany.svg | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 80px | asendikaart = Germany in European Union.svg | deviis = Einigkeit und Recht und Freiheit | riigikeel = [[saksa keel|saksa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Berliin]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Frank-Walter Steinmeier]] | valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler | valitsusjuhi_nimi = [[Friedrich Merz]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 843 | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Das Lied der Deutschen]] | usund = | üladomeen = [[.de]] | telefonikood = 49 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] [[liitvabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = GER | märkused = }} '''Saksamaa''' (ametlikult '''Saksamaa Liitvabariik''') on föderaalne vabariik [[Kesk-Euroopa]]s. See piirneb [[Taani]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Austria]], [[Šveits]]i, [[Prantsusmaa]], [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Holland]]iga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]]. Pealinn ja valitsuse asukoht on [[Berliin]], mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad [[Bonn]]is, endise [[Lääne-Saksamaa]] pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiana]]. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest [[liidumaa]]st. 83 miljoni elanikuga Saksamaa on [[Venemaa]] järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka [[ÜRO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja [[G8]] liikmesriik. == Asend == Saksamaa asub [[Kesk-Euroopa]]s 47°&nbsp;16′&nbsp;15″ ja 55°&nbsp;03′&nbsp;33″ [[põhjalaius]]e ning 5°&nbsp;52′&nbsp;01″ ja 15°&nbsp;02′&nbsp;37″ [[idapikkus]]e vahel. Põhjas piirneb Saksamaa [[Taani]]ga (piiri pikkus 140&nbsp;km), idas [[Poola]] (447&nbsp;km) ja [[Tšehhi]]ga (704&nbsp;km), lõunas [[Austria]] (801&nbsp;km, ilma piirita üle [[Bodensee]]) ja [[Šveits]]iga (348&nbsp;km, koos [[Büsingeni eksklaav]]iga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas [[Prantsusmaa]]ga (418&nbsp;km), läänes [[Luksemburg]]i (128&nbsp;km) ja [[Belgia]]ga (133&nbsp;km) ning loodes [[Holland]]iga (575&nbsp;km). Maismaapiiri kogu pikkus on 3694&nbsp;km.<ref>{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany/|pealkiri=CIA world factbook|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2021-01-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109075739/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany|url-olek=ei tööta}}</ref> Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]], Saksamaale kuulub ka osa [[Alpid]]est. == Loodus == === Kliima === Saksamaal valitseb mõõdukas [[kliima]] sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine [[õhutemperatuur]] on 0&nbsp;°C. [[Sademete hulk]] on mõõdukas, 500&nbsp;mm. === Maastik === Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal on peamiselt mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad [[Maagimäestik]]uga [[Tšehh]]i piiril. [[Berliin]]ist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. [[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits]]ist ja [[Austria]]st asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel. === Maakasutus === Saksamaa pindalast (357 021&nbsp;km²) on 4750&nbsp;km² niisutamata maa ja 7798&nbsp;km² kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389&nbsp;km ja maismaapiire 3694&nbsp;km. 2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast põllumajandusmaa, samas kui 30% on metsamaa ja 14% on kaetud asulate või infrastruktuuriga.<ref>Appunn, Kerstine (30 October 2018). "[https://www.cleanenergywire.org/factsheets/climate-impact-farming-land-use-change-and-forestry-germany Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany]". ''Clean Energy Wire''. Archived from the original on 13 May 2020.</ref> === Bioloogiline mitmekesisus === Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaimeliiki. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Mõne linnu- ja nahkhiireliigi populatsioonid aga suurenevad. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2020-03-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200324013625/https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Veestik === Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju [[kanal]]eid. [[Järv]]i on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised: # [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km), # [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km), # [[Elbe]] (1165&nbsp;km), # [[Odra]] (''Oder''; 866,12&nbsp;km), # [[Mosel]] (545&nbsp;km), # [[Main]] (524&nbsp;km), # [[Inn]] (510&nbsp;km), # [[Weser]] (433&nbsp;km), # [[Saale]] (413&nbsp;km), # [[Spree]] (382&nbsp;km). Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²). == Riik == === Nimi === 1949. aastast on riigi ametlik nimi ''Bundesrepublik Deutschland'', eesti keeles ''Saksamaa Liitvabariik'' (kuni 1983. aastani ''Saksa Föderatiivne Vabariik''). === Haldusjaotus === {{vaata|Liidumaa}} [[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]] Saksamaa koosneb 16 [[liidumaa]]st: {{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em| # [[Alam-Saksi]] # [[Baden-Württemberg]] # [[Baieri]] # [[Berliin]] # [[Brandenburg]] # [[Bremeni liidumaa|Bremen]] # [[Hamburg]] # [[Hessen]] # [[Mecklenburg-Vorpommern]] # [[Nordrhein-Westfalen]] # [[Rheinland-Pfalz]] # [[Saarimaa]] # [[Saksi-Anhalt]] # [[Saksimaa]] # [[Schleswig-Holstein]] # [[Tüüringi]] }} === Poliitiline süsteem === Saksamaa on [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] liitvabariik. Riigipea on [[Saksamaa president|liidupresident]] (''Bundespräsident''), kelle valib 5 aastaks [[valimiskogu (Saksamaa)|valimiskogu]] (''Bundesversammlung''), mis koosneb [[Liidupäev]]a liikmetest (50%) ja [[liidumaa]]de esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks ametiaega järjest. Seadusandlikku võimu teostavad [[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidunõukogu]] (''Bundesrat'') ja Liidupäev (''Bundestag''). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3–6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate ([[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]] lisandus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. [[Liidupäev|Bundestagi]] valimistel saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja [[Saksamaa kodakondsus]]t omavad inimesed. Liidumaavalimistel (''Landtagswahlen'') saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja Saksamaa kodakondsusega inimesed. [[Brandenburg]]is, [[Schleswig-Holstein]]is, [[Bremen]]is ja [[Hamburg]]is saab hääletada alates 16. eluaastast, Saksamaa kodakondsus on endiselt nõutav. Munitsipaal/kohalikel valimistel (''Kommunalwahlen'') saavad hääletada kõik Saksamaa kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kes on Saksamaal elanud üle kolme kuu. Vanuse alammäär oleneb osariigist. [[Saksimaa]]l, [[Saarimaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]is, [[Hessen]]is ja [[Baieri]]s saavad hääletada ainult 18-aastased ja vanemad inimesed. Teistes liidumaades saab kohalikel valimistel hääletada alates 16. eluaastast. Lisaks on kõigil täiskasvanud ELi kodanikel lubatud hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.<ref>{{Netiviide|url=https://handbookgermany.de/en/rights-laws/elections.html|pealkiri=Saksamaa valimisõigused|autor=neuemedienmacher.de}}</ref> [[Täidesaatev võim]] kuulub [[Saksamaa liiduvalitsus|liiduvalitsusele]] (''Bundesregierung''), mida juhib [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] (''Bundeskanzler''), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident. Saksamaal kehtib mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatlik Liit]] (''Christlich Demokratische Union Deutschlands'') ja selle sõsarpartei [[Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit]] (''Christlich-Soziale Union in Bayern''), [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'') ja [[Vaba Demokraatlik Partei]] (''Freie Demokratische Partei''). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhiseaduslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|1949. aasta põhiseadus]] (mida on hiljem mitu korda täiendatud). Igal liidumaal on oma [[põhiseadus]], [[parlament]] ja [[valitsus]]. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. [[Korruptsiooniindeks]]i järgi asub Saksamaa maailmas 10. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Transparency International|url=https://www.transparency.org/en/countries/germany|pealkiri=Korruptsioonitase}}</ref> === Riiklik julgeolekusüsteem === Saksamaa riikliku julgeolekusüsteemi moodustavad [[välisluure]]amet – [[Bundesnachrichtendienst|Föderaalne Teabeteenistus]] (saksa k. ''[[Bundesnachrichtendienst]] BND''), [[vastuluure]]asutus – Saksamaa föderaalne julgeolekuteenistus ehk Föderaalne Põhiseaduse Kaitsmise asutus (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV''), sõjaväe [[vastuluure]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/173025/saksamaal-tabati-vene-diplomaadist-luuraja Saksamaal tabati Vene diplomaadist luuraja], www.ohtuleht.ee, 20. aprill 2005</ref> (''Militärische Abschirmdienst, MAD'') ja üleriigiline föderaalne [[kriminaalpolitsei]] asutus (''Bundeskriminalamt, BKA''). == Rahvastik == [[Pilt:Pyramide Allemagne.PNG|pisi|Saksamaa rahvastikupüramiid]] Saksamaa on suurriik, kus elab 2021. aasta septembri andmete järgi 83 222 442 inimest, sellega on Saksamaa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suurima rahvaarvuga riik.<ref name="elHLJ" /> Maailmas on ta selle näitaja poolest 19. kohal.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on 240 inimest ruutkilomeetri kohta.<ref>{{Netiviide|autor=worldometer.info|url=https://www.worldometers.info/world-population/germany-population/|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Keskmine eeldatav eluiga on meestel 78,6 ja naistel 83,4 aastat.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Deaths-Life-Expectancy/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Sündimus on 9,3 ja suremus 11,8 1000 inimese kohta aastal 2020.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/birth-deaths.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Saksamaa loomulik sünni ja suremuse suhe on olnud negatiivne 49 aastat järjest, mis on globaalselt selle näitaja pikim ametlik kestus.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/lrbev04.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> 87% elanikkonnast moodustavad Saksamaa kodanikud. 2021. aasta septembri seisuga on registreeritud Saksamaal 10,79 miljonit välisriikide kodanikku.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/Tables/liste-current-population.html|pealkiri=Saksamaa populatsioon}}</ref> Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, 20. sajandil oli 3 suuremat mõõna, 2 maailmasõda ning aastad 1969–1973,<ref>{{Netiviide|autor=Macrotrends|url=https://www.macrotrends.net/countries/DEU/germany/birth-rate|pealkiri=Saksamaa iibe statistika|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220125144519/https://www.macrotrends.net/countries/DEU/germany/birth-rate|arhiivimisaeg=2022-01-25|url-olek=ei tööta}}</ref> mille järel on iive püsinud võrdlemisi stabiilsena. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 77,6–83,6 miljonini erinevate mudelite tulemusena.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Population-Projection/Tables/variant-1-2-3-agegroups.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on suurim endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks teguriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/EN.POP.DNST?locations=DE|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> === Linnad === Saksamaa suurimad linnad on [[Berliin]], [[Hamburg]], [[München]], [[Köln]], [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]]. Suurim linnastuvõrk on [[Reini hiidlinnastu|Reini-Ruhri piirkond]], kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal)|url=https://deutsche-metropolregionen.org/metropolregion-rhein-ruhr/?lang=en|pealkiri=Rahvastikustatistika/metropol}}</ref> {| class="wikitable" !Koht !Linn !Liidumaa !Elanike arv |- |1. |[[Berliin]] |[[Berliin]] |align="right"|3 439 100 |- |2. |[[Hamburg]] |[[Hamburg]] |align="right"|1 769 117 |- |3. |[[München]] |[[Baieri]] |align="right"|1 330 440 |- |4. |[[Köln]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|1 000 660 |- |5. |[[Frankfurt am Main]] |[[Hessen]] |align="right"|671 927 |- |6. |[[Stuttgart]] |[[Baden-Württemberg]] |align="right"|600 068 |- |7. |[[Düsseldorf]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|586 217 |- |8. |[[Dortmund]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|581 308 |- |9. |[[Essen]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|576 259 |- |10. |[[Bremen]] |[[Bremen]] |align="right"|547 685 |- |11. |[[Hannover]] |[[Alam-Saksi]] |align="right"|520 966 |- |12. |[[Leipzig]] |[[Saksimaa]] |align="right"|518 862 |- |13. |[[Dresden]] |[[Saksimaa]] |align="right"|517 052 |- |14. |[[Nürnberg]] |Baieri |align="right"|503 673 |- |15. |[[Duisburg]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|491 931 |- |} {{vaata ka|Saksamaa linnade loend}} === Religioon === Pärast [[reformatsioon]]i on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. [[19. sajand]]i lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik [[natsionaalsotsialism]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on Saksamaale saabunud hulgaliselt [[Türgi]]st pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa [[islam]]i. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude [[Aasia]] ja [[Ameerika]] uusreligioonide keskusteks [[Euroopa]]s. {{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}} == Majandus == {{Vaata|Saksamaa majandus}} Saksamaa oli 2020. aastal SKT suuruse poolest neljas riik maailmas.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=DE&most_recent_value_desc=true|pealkiri=Majandusstatistika/SKT}}</ref> Ekspordimahult Hiina ja Ameerika Ühendriikide järel maailma kolmas<ref name=":0"/> ja impordimahult Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel maailma kolmas.<ref name=":0"/> 2023. aastal oli Saksamaa SKP 4,46 triljonit dollarit, millega see oli USA ja Hiina järel ning Jaapani ees maailmas kolmas.<ref>[https://www.err.ee/1609253967/saksamaa-tousis-suuruselt-maailma-kolmandaks-majanduseks "Saksamaa tõusis suuruselt maailma kolmandaks majanduseks"] ERR, 15. veebruar 2024</ref> Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]]. Tööjõulisi elanikke oli 2022. aastal Saksamaal 42,92 miljonit<ref>{{Netiviide|väljaanne=statista.com|url=https://www.statista.com/statistics/795244/employment-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Tööjõuline elanikkond}}</ref> ja töötuid 7,5%.<ref>{{Netiviide|autor=statista|url=https://www.statista.com/statistics/227005/unemployment-rate-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Töötud}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 0,9% || 2,4% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,8% || 29,7% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 72,3% || 67,8% |- |} === Väliskaubandus === Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, meditsiini- ja toidukaubad. Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] – 9,11%, [[Prantsusmaa]] – 7,97%, [[Hiina]] – 7,48%, [[Holland]] – 6,1%, [[Suurbritannia]] – 5,98%, [[Itaalia]] – 5,23%, [[Poola]] – 4,84%, [[Austria]] – 4,7% (2019).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=OEC|url=https://oec.world/en/profile/country/deu|pealkiri=Majandusstatistika}}</ref> Saksamaa põhilised impordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, nafta ja selle saadused, metalli-, plastmass- ja tekstiilitooted. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on [[Hollandi Vabariik|Holland]] – 9,15%, [[Hiina]] – 8,34%, [[Prantsusmaa]] – 6,56%, [[Belgia]] – 5,92%, [[Poola]] – 5,88%, [[Itaalia]] – 5,55%, [[Tšehhi]] – 5,33%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,15 (2019).<ref name=":0"/> === Energiamajandus === Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale. === Tööstus === [[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]] Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suuremad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. == Kultuur == {{Vaata|Saksa kultuur}} [[Pilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|pisi|püsti|Lucas Cranach vanema maal "Jeesuse ristilöömine"]] [[Saksa keel]] oli varem ''[[lingua franca]]'' [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s ning on [[inglise keel]]e järel teine õpituim võõrkeel. [[Saksa kultuur]] on rikas, riiki tuntakse "poeetide ja mõtlejate maana" (''das Land der Dichter und Denker''){{lisa viide}}. * Heliloojaid: [[Johann Sebastian Bach]], [[Ludwig van Beethoven]], [[Johannes Brahms]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Schumann]], [[Richard Wagner]]. * Kirjanikke: [[Heinrich Böll]], [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Günter Grass]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Thomas Mann]], [[Karl May]], [[Friedrich Schiller]], [[Albert Schweitzer]]. * Kunstnikke: [[Albrecht Altdorfer]], [[Albrecht Dürer]], [[Max Ernst]], [[Georg Baselitz]], [[Joseph Beuys]], [[Lucas Cranach vanem]]. * Filosoofe: [[Friedrich Engels]], [[Jürgen Habermas]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Martin Heidegger]], [[Immanuel Kant]], [[Gottfried Leibniz]], [[Karl Marx]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Arthur Schopenhauer]]. * Teadlasi: [[Max Born]], [[Robert Bunsen]], [[Albert Einstein]], [[Carl Friedrich Gauss]], [[Werner Heisenberg]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[David Hilbert]], [[Johannes Kepler]], [[Georg Simon Ohm]], [[Max Planck]], [[Wilhelm Röntgen]]. * Leiutajaid: [[Karl Benz]], [[Rudolf Diesel]], [[Johannes Gutenberg]], [[Otto Lilienthal]], [[Carl von Linde]], [[Nikolaus Otto]], [[Werner von Siemens]], [[Konrad Zuse]]. == Ajalugu == {{vaata|Saksamaa ajalugu}} === Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr–300 pKr) === Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaaviast]] ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi hõimudega]]] Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga. [[1. sajand]]i algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Rooma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Piirkond kuulutati rahulikuks [[7]]. a pKr ning [[Germaania]] [[asehaldur]]iks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria]]s puhkenud ülestõusuga. [[9]]. aastal toimunud [[Teutoburgi lahing]]us said Varuse juhitud Rooma väed germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. [[Heruskid]]e pealik [[Arminius]] oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil [[Teutoburgi mets]]a, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest. Aastaks 100, mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes 260. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. === Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806) === Keskaegne [[Saksa keel|saksakeelse]] tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis 843. aastal [[Verduni leping]]u alusel, 800. aastal [[Karl Suur]]e loodud [[Frangi riik|Karolingide impeeriumi]] jagunemise tagajärjel. Värske [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma impeerium]] püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es ''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''). Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[roomakatoliku kirik]]u peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. [[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmetena. [[13. sajand]]i keskel, kui [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks [[interregnum]] ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, [[aadlik]]ud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli [[vabalinn]]adel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad [[hansalinnad]]e liidu. Lõpuks leiti [[Rudolf I Habsburg|Rudolf I]] näol mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama, ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid [[Habsburgid]]e, [[Wittelsbachid]]e või [[Luxemburgid]]e dünastiast. Keiser [[Karl IV]] valitsemisajal (1346–1378) viidi Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi pealinn [[Praha]]sse ja põhiosa [[Böömimaa|Tšehhi (Böömi)maale]], [[Habsburgide dünastia]] esindaja [[Karl V]] ([[Aragóni kuningriik|Aragóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]])) kuningas, [[Saksa kuningas]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]], [[Burgundia hertsog]] ja [[Austria ertshertsog]]i valitsemisajal (1519–1556) asus keisririigi pealinn [[Madrid]]is ja põhikeskus [[Pürenee poolsaar]]el. === Reformatsioon === [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]] 1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus ([[kaksikmonarhia]]) – Austria Habsburgid ja [[Preisimaa kuningriik]]. [[Brandenburgi mark]]-Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa ühe [[kuurvürstiriik|kuurvürstiriigi]] esiletõusu aluseks oli [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelmi]] poolt 1618. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[lään]]iks Preisimaa ühendamine Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine ([[Halle ülikool]]i (1694) ja [[Teaduste akadeemia]] (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa [[hugenotid|hugenottidele]] ja teistele ([[Madalmaad]]e) usuvähemustele, kes leidsid [[protestantism|protestantlikul]] Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka [[Poola jagamised|Poola jagamiste käigus]]: 1772. aastal Ida-[[Pommeri]], [[Warmia]] ja [[Kulmimaa]] (Chelmnomaa) vastavalt 1793. ja 1795. aastal. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi. === Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871) === Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]]. Viini kongressil asutati [[Saksa Konföderatsioon]] ([[Saksa Liit]]), mis koosnes 35 riigist ja 4 [[vabalinn]]ast, mida juhtis [[Bundestag]] [[Frankfurt Maini ääres|Maini-äärsest Frankfurdist]], milles mängis olulist rolli Austria võimukas kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]. 1820–1830 toimus Saksamaa kiire [[industrialiseerimine]] ja moodustati [[Saksa tolliliit]], mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler [[Otto von Bismarck]] soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass [[Märtsirevolutsioon]]i Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]]. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja [[Hannover]]iga sama aasta mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa [[Olomouc]]i linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi [[Versailles' loss]]i peegelsaalis 18. jaanuaril 1871 välja Saksa riik. {{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}} === Teine Saksa Riik (1871–1918) === {{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}} Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat. Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka Gründerzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene Saksamaa riigikantsler [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski hakkas Saksamaa oma ühendamise tõttu teistesse riikidesse üleolevamalt suhtuma ning see tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades 1904 Ühendkuningriigiga alla [[Entente Cordiale]]'i lepingule ja kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhete jäi Saksamaa poliitiliselt üha enam isoleerituks. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel. === Esimene maailmasõda === Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914 vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega. === Weimari Vabariik (1919–1933) === {{Vaata|Weimari vabariik}} Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]]. Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjest. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. === Kolmas Reich (1933–1945) === {{Vaata|Kolmas Riik}} 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud [[dekreet]] tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud). Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon välispoliitikas üha agressiivsemaks. 1938. aastal võeti oma kontrolli alla Austria (''[[Anschluss]]''), millele järgnes 1939. aastal [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimine. Ettevalmistava sammuna Poola ründamiseks sõlmiti 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]. === Teine maailmasõda === 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat [[Pearl Harbour]]is, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956 aastateks. [[Natsionaalsotsialism|Natsistliku]] režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ([[holokaust]]). Kogu Euroopas on Teine maailmasõda vastutav 35 miljoni inimese surma eest. Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud peaaegu 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi peaaegu kõik suuremad Saksamaa linnad. === Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–1990) === Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]. Kolme suurriigi juhtide [[Jalta konverents|konverents Jaltas]] määras Saksamaa edasise struktuuri. [[Potsdami konverents|Potsdamis]] fikseeriti ka selle üksikasjad. [[Suurbritannia]], Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja [[Nõukogude Liit]] jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. [[Külm sõda]] sai alguse [[Berliini blokaad]]ist 1948–1949, mis jaotas Saksamaa pealinna [[Berliin]]i kaheks. 23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]]. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt|Varssavi Lepingu Organisatsiooni]] läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953,<ref name="vKOtH" /> suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür]]i ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950. aastal jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui 1969. aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. [[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]]. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. {{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}} === Saksamaa taasühinemine === {{Vaata|Saksamaa taasühinemine}} Alates taasühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s. Saksamaa on saatnud [[rahuvalve]]korpusi Balkanile ja osalenud sõdades [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] ning pidanud luuresõda [[Taliban]]i vastu. == Vaata ka == * [[Bundeswehr]] * [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Saksamaa kodakondsus]] * [[Saksamaa meediasüsteem]] * [[Saksamaa rahvuslill]] * [[Saksamaa välisministeerium]] * [[Saksamaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Saksamaa veinid]] * [[Eesti-Saksa suhted]] * [[Saksamaa näitlejate loend]] * [[Saksamaa eestlased]] * [[2009. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1949. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1972. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1965. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[Saksamaa numbrimärgid]] * [[Valgusfoorikoalitsioon]] * [[Saksamaa laskesuusatamine]] * [[Saksamaa seente punane nimestik]] * [[1930. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elHLJ">[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-QA-09-047/EN/KS-QA-09-047-EN.PDF eurostat.ec] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20160211075204/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gm.html cia.gov] välja otsitud 15.11.10</ref> <ref name="vKOtH">[https://web.archive.org/web/20060218033842/http://www.ib.hu-berlin.de/~pbruhn/juni1953.htm 17. Juni 1953] Bibliogr. database of the international literature</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht] * [http://www.deutschland.de/en www.deutschland.de] – tänapäevane mitmekeelne Saksamaa portaal {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Saksamaa| ]] 0ujv0vi8b88guj0ubusqztiadl2p0zs 0 5344 7253733 7220745 2026-10-15T19:00:35Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7253733 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Serbia Vabariik | omastav = Serbia | nimi1_keel = serbia | nimi1 = Републикa Србијa | nimi1_latin = Republika Srbija | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Serbia.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Serbia in Europe (claimed hatched).svg | deviis = | riigikeel = [[serbia keel|serbia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Belgrad]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Aleksandar Vučić]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Đuro Macut]] | pindala = 77453 | pindala_viide = {{efn|Ilma Kosovota. Koos Kosovoga on pindala 88 361 km².}} | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 1877 | valuuta = [[Serbia dinaar]] (CSD) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Bože Pravde]]" | usund = | üladomeen = [[.rs]], [[.срб]] | telefonikood = 381 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SRB | märkused = {{märkused}} }} [[Pilt:Serbia-CIA WFB Map-et.png|pisi|Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel]] [[Fail:Merry_brothers_1887.jpg|pisi|Serbia kunstniku [[Uroš Predić]]i teos "Rõõmsad vennad" (1887)]] '''Serbia Vabariik''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e keskosas. [[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud Serbia piirneb [[Montenegro]] ja [[Albaania]]ga edelas, [[Bosnia ja Hertsegoviina]] ja [[Horvaatia]]ga läänes, [[Ungari|Ungariga]] põhjas, [[Rumeenia|Rumeeniaga]] kirdes, [[Bulgaaria]]ga kagus ning [[Põhja-Makedoonia]]ga lõunas. Kuni 2006. aastani moodustas nüüdne Serbia riik [[Serbia ja Montenegro]] liitriigi tuumikala. 3. juunil 2006 kuulutas [[Montenegro]] parlament Montenegro iseseisvaks ja 5. juunil kuulutas Serbia end Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. 17. veebruaril 2008 kuulutas end ühepoolselt Serbiast sõltumatuks [[Kosovo]], mille iseseisvust Serbia ei tunnusta. Mitmed riigid, kaasa arvatud [[Eesti]], on Kosovot tunnustanud. Serbia loeb riigi koosseisu kuuluvaks kaks autonoomset piirkonda: lisaks [[Vojvodina autonoomne piirkond|Vojvodinale]] ka ''de facto'' iseseisvunud [[Kosovo ja Metohija autonoomne piirkond|Kosovo ja Metohija]]. Riigi pindala on 77 453&nbsp;km² (koos Kosovoga 88 361&nbsp;km²). == Loodus == Kosovo läänepiirile Albaaniaga [[Dinaari mäed|Dinaari mägedesse]] jääb endise Jugoslaavia kõrgeim tipp [[Daravica]] (2656 m), mida peab senini oma kõrgeimaks tipuks ka Serbia. Ilma eraldunud Kosovota jääb Serbia „laeks" nüüd aga 500 meetrit madalam [[Midžor]] idapiiril [[Bulgaaria]]ga (2169&nbsp;m, [[Stara planina]] aheliku lääneotsas). === Kliima === Põhjaosas parasvöötme kontinentaalne kliima külmade talvede ja palavate niiskete suvedega. Põhjaosa ilma kujundavad õhumassid Põhja- ja Lääne-Euroopast. Lõuna pool vahemereline kliima palavate ja kuivade suvede ja sügistega, talved on võrdlemisi külmad ja lumerohked. Vahemerelt lähtuvate soojade õhumasside mõju vähendavad mäeahelikud. == Riik == === Haldusjaotus === Serbia on jagatud 24 ringkonnaks (''okrug'') ja [[Belgrad]]i linnaks. Lisaks loeb Serbia enda koosseisu kuuluvaks [[Kosovo ja Metohija]] autonoomset piirkonda, mis on jaotatud viieks ringkonnaks. Ringkonnad (kaasa arvatud Belgrad) on omakorda jagatud omavalitsuspiirkondadeks (''opština''). Serbia põhjaosas asub [[Vojvodina]] autonoomne piirkond ning lõunaosas Kosovo ja Metohija autonoomne piirkond, millest viimane on ühepoolselt välja kuulutanud iseseisvuse ja leidnud osalist rahvusvahelist tunnustust. Seda osa Serbiast, mis ei kuulu kummagi autonoomse piirkonna koosseisu, nimetatakse [[Kesk-Serbia]]ks (''Centralna Srbija''). Tegemist ei ole eraldi haldusüksusega. [[Fail:Serbia (Kosovo semi-independent), administrative divisions - et (districts) - colored.svg|pisi|Serbia ringkonnad]] {{veergude loend|laius=16em| # [[Belgradi ringkond]] # [[Bori ringkond]] # [[Braničevo ringkond]] # [[Jablanica ringkond]] # [[Kesk-Banati ringkond]] # [[Kolubara ringkond]] # [[Kosovo ringkond]]{{efn|name=Kos|''De facto'' iseseisva [[Kosovo]] osa.}} # [[Kosovo-Pomoravlje ringkond]]{{efn|name=Kos}} # [[Kosovska Mitrovica ringkond]]{{efn|name=Kos}} # [[Lõuna-Bačka ringkond]] # [[Lõuna-Banati ringkond]] # [[Lääne-Bačka ringkond]] # [[Mačva ringkond]] # [[Moravica ringkond]] # [[Nišava ringkond]] # [[Pčinja ringkond]] # [[Peći ringkond]]{{efn|name=Kos}} # [[Piroti ringkond]] # [[Podunavlje ringkond]] # [[Pomoravlje ringkond]] # [[Prizreni ringkond]]{{efn|name=Kos}} # [[Põhja-Bačka ringkond]] # [[Põhja-Banati ringkond]] # [[Rasina ringkond]] # [[Raška ringkond]] # [[Sremi ringkond]] # [[Šumadija ringkond]] # [[Zaječari ringkond]] # [[Zlatibori ringkond]] # [[Toplica ringkond]] }} {{märkused}} === Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse === Serbia on [[ÜRO]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i, [[Euroopa Nõukogu]] ja [[Kesk-Euroopa Vabakaubandusleping]]u liige. Serbia taotleb [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesust. == Rahvastik == 2008. aastal elas Serbias 7 498 001 inimest (koos Kosovoga 9 524 359). Suurimad linnad (üldjuhul 2002. aasta andmetel): * [[Belgrad]] – 1 576 124 (2007. aasta andmed), * [[Novi Sad]] – 255 071 (2005. aasta andmed), * [[Niš]] – 236 722, * [[Kragujevac]] – 175 473, * [[Subotica]] – 99 471, * [[Zrenjanin]] – 79 545, * [[Leskovac]] – 78 030, * [[Smederevo]] – 77 808, * [[Pančevo]] – 77 087, * [[Kruševac]] – 75 256, * [[Čačak]] – 73 217. == Ajalugu == Serbia riigi juured ulatuvad [[9. sajand]]i esimesse poolde. [[Serbia vürstkond (keskaegne)|Serbia vürstkond]] (768–969), [[Bütsants|Ida-Rooma riigi]] [[vasall]] [[Duklja]] (960–1101), [[Serbia suurvürstkond]] (1101–1217), [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] (1217–1346), Serblaste riik loodi [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai sellest suurriik [[Serbia tsaaririik]] (1346–1371). Pärast lüüasaamist 1389. aastal peetud [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahing]] langes suurem osa riigist [[Osmanite riik|Osmanite]] kätte. Osa Serbia piirkondi ([[Morava Serbia]] (1373–1403), [[Serbia despootkond]] (1402–1459)) suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui [[Osmanite riik]] needki [[Anneksioon|annekteeris]]. Hoolimata kolmest [[Austria]]-[[Habsburgid]]e sissetungist, arvukatest vastuhakkudest, ajutisest [[Serbia kuningriik (1718–1739)|Serbia kuningriigist (1718–1739)]] jäi Osmanite võim püsima sajanditeks. [[19. sajand]]il võimaldasid Esimene [[Serbia ülestõus]] (1804–1813) ja Teine Serbia ülestõus (1815) luua [[Serbia vürstkond|Serbia vürstkonna]] (1815–1882), mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse Osmanite riigist. 1876. aastal kuulutasid [[Montenegro vürstkond]], Serbia vürstkond ja [[Bosnia]] sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. [[Berliini kongress]]il anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole ja [[Rumeenia]]le, seevastu Bosnia ja [[Raška]] jäeti [[Austria-Ungari]]le. Serbia vürstkond kestis aastani 1882, mil see ülendati [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigiks]] (1882–1918). Pärast [[Balkani sõjad|Balkani sõdu]] (1912–1913) ja [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] (1914–1918) asutati [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]], mis 1929. aastal nimetati ümber [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigiks]] (–1943). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil okupeeris Jugoslaavia riigi [[Natsi-Saksamaa]] ning riigis moodustati [[Milan Nedić]]i juhitud valitsus. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnud [[Horvaatia]] separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juht [[Josip Broz Tito]]. Tito ja tema järglaste juhitud [[Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaatiivne Vabariik]] püüdis [[Külm sõda|külma sõja]] päevil jääda neutraalseks riigiks ja oli [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] üheks algatajaks. 1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiks [[Slobodan Milošević]], kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaks [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ja [[Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik]]. Järgmisel aastal järgnes neile [[Bosnia]]. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitud [[Daytoni rahuleping]]. 1998. aastal kasvasid Jugoslaavia jõudude relvakokkupõrked [[Kosovo Vabastusarmee]]ga üle [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaks]]. Pärast nurjunud rahukõnelusi 1999. algul sekkusid sõjategevusse [[NATO]] õhujõud ja Serbia sunniti kapituleeruma. Kosovo staatus jäeti rahvusvaheliste kõneluste otsustada. 2008. aastal kuulutas Kosovo end ühepoolselt iseseisvaks. == Vaata ka == * [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] * [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] * [[Serbia muusika]] * [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Serbia jalgpallikoondis]] * [[Serbia 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] * [[Lääne-Balkani riigid]] * [[Eesti-Serbia suhted]] * [[Serbia pass]] * [[Serbia korvpallikoondis]] * [[Serbia meeste võrkpallikoondis]] * [[Bütsantsi arhitektuur Serbias]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.srbija.gov.rs/ Serbia Vabariigi valitsus] {{koord |NS=43.95 |EW=20.93 |type=country |region=RS |dim=250000}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Balkan]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Serbia| ]] klvbrjk95mgwot3r2xza3qsce1kaq57 0 6528 7253820 6426288 2026-10-15T22:28:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253820 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{F1piloot | nimi = Ralf Schumacher | riik = Saksamaa | pilt = [[Pilt:Ralf Schumacher cropped.jpg|200px]] | pildiallkiri = Ralf Schumacher – Indianapolis 2005 | sünniaeg ={{süv|1975|6|30}} | seisuga = 26.09.2007 | maailmameister = – | GP punkte = 329 | GP võite = 6 | 2. kohti = 6 | 3. kohti = 15 | starte = 177 | kiireimaid ringe = 8 | kvalifikatsioonivõite = 6 | aastatel = 1997–2007 | meeskonnad = [[Jordan Grand Prix|Jordan]]<br>[[WilliamsF1|Williams]]<br>[[Toyota F1|Toyota]] }} [[Pilt:Ralf Schumacher 2008.jpg|pisi|Ralf Schumacher (2008)]] '''Ralf Schumacher''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1975]] [[Nordrhein-Westfalen]]is [[Hürth]]is) on [[Saksamaa]] [[DTM-sari|DTM-sarja]] sõitja. Ralf Schumacher on [[Michael Schumacher]]i noorem vend. == Enne Vormel 1 == Sarnaselt vennaga hakkas Ralf kartidega sõitma juba lapsena: kolmeaastaselt Kerpeni rajal, kus nende vanemad töötasid. 1989 ja 1991 tuli ta Saksamaa juunioride klassi meistriks. [[1992]]. ja [[1993]]. aastal sõitis Ralf [[Vormel BMW]] juunioride sarjas ning tuli vastavalt 6. ja 2. kohale. [[1994]] osales Ralf Saksamaa [[Vormel 3]] sarjas, kus 19 etapist võitis 2 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning oli kokkuvõttes 158 punktiga kolmas. Sel aastal saavutas ta [[Macao Grand Prix]]'l 4. koha, [[Monaco Grand Prix]]'l 15. koha (võitis [[Giancarlo Fisichella]], 10. [[Alexander Wurz]]) ja Vormel 3 meistrite sõidu ta katkestas. [[1995]] osales ta samadel võistlustel ja tegi seda märksa paremini. Vormel 3 sarjas võitis ta 15 etapist 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning oli 171 punktiga argentiinlase Norberto Fontana järel teine. Macao Grand Prix'l võitis ta nii kvalifikatsiooni kui kogu sõidu. Monaco Grand Prix'l oli ta itaallase Gianantonio Pacchioni järel teine (Alexander Wurz 6., Norberto Fontana 8.). Vormel 3 meistrite sõidu kvalifikatsiooni lõpetas ta Fontana järel ja Pacchioni ees teisena ning põhisõidu Fontana järel ja [[Hlio Castroneves]]i ees samuti teisena. [[1996]] osales Schumacher [[Vormel Nippon]]i sarjas, kus 10 etapist võitis 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi, aga ei sõitnud ühtki kiireimat ringi. Kokkuvõttes tuli ta 40 punktiga [[Jaapan]]i meistriks (Fontana 5., [[Pedro de la Rosa]] 8.). Samal aastal osales ta ka Jaapani [[sportauto]]de meistrivõistluste 6 etapil, millest võitis 4 kvalifikatsiooni ja 3 etappi. See andis sarja kokkuvõttes 60 punktiga 2. koha. == Vormel 1 == === 1997–1998: Jordan === [[1997. aasta Vormel 1 hooaeg|1997. aastaks]] vajas [[Jordan (Vormel 1)|Jordan]] kaht sõitjat, sest eelmise aasta sõitjatest oli [[Martin Brundle]] spordist loobunud ja [[Rubens Barrichello]] oli läinud äsja moodustatud [[Stewart Grand Prix|Stewartisse]]. Nende asemele palgati debütant Ralf Schumacher ja Fisichella. Tulemuseks oli Jordani läbi aegade parim hooaeg. Schumacher tuli juba 3. etapil [[Argentina Grand Prix|Argentinas]] kolmandaks. Sel päeval oli ta 21 aastat ja 287 päeva vana, millega sai temast Vormel 1 kõigi aegade noorimaks esikolmikusse tulnud sportlane. [[2003]] ületas selle rekordi [[Fernando Alonso]]. Fisichella sai järgmisel etapil [[San Marino Grand Prix|San Marinos]] 4. kohaga oma esimesed punktid, tuli [[Kanada Grand Prix|Kanadas]] kolmandakski ja lisas [[Belgia Grand Prix|Belgias]] koguni teise koha. Kokku oli Fisichella 20 punktiga 8. ja Schumacher 13 punktiga 11. Etapivõit jäi küll saamata, ent veel kunagi polnud Jordan saanud ühel hooajal kolme poodiumikohta, ühelt sportlaselt 20 punkti ega kokku 33 punkti. Meeskondlikult oli Jordan 5. [[1998. aasta Vormel 1 hooaeg|Järgmiseks aastaks]] pikendas Jordan lepingu just Schumacheriga, palgates Fisichella asemele eksmaailmameistri [[Damon Hill]]i, kes tõigi Jordanile läbi aegade esimese etapivõidu, kuid kokkuvõttes sai samamoodi 20 punkti ja Schumachergi ei saanud rohkem. Poole hooaja peal, pärast 8 etappi polnud veel kummalgi ainsatki punkti, siis olukord paranes. Belgiast, kus esimesel ringil katkestas kokkupõrgete tõttu 7 sõitjat, saadi koguni kaksikvõit ja Schumacher võinuks võitagi, kui meeskonna juhid poleks tal käskinud mitte Hillist mööda sõita. Järgmisel etapil [[Itaalia Grand Prix|Itaalias]] oli Schumacher kolmas. Hooaja kokkuvõttes oli Hill 20 punktiga 6., Schumacher 14 punktiga 10. ja Jordan 34 punktiga 11 meeskonna seas 4. Tiimikäskude tõttu halvenes Schumacheri suhe Jordaniga, ning ta vend Michael (kes oli ise Jordani tiimist 1991. aastal peale oma esimest etappi üle läinud [[Benetton Formula|Benettoni]]) ütles Eddie Jordanile, et Ralf ei sõida enam kunagi Jordani tiimis ja ostis ta lepingu kahe miljoni [[Naelsterling|naelsterlingi]] eest välja.<ref>{{Netiviide|autor=Dhruv George|url=https://www.essentiallysports.com/f1-news-how-2-million-pounds-helped-michael-schumacher-rescue-his-brother-ralf/|pealkiri=How 2 Million Pounds Helped Michael Schumacher Rescue his Brother Ralf|väljaanne=Essentially Sports|aeg=7. juuni 2020|vaadatud=25.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230101111736/https://www.essentiallysports.com/f1-news-how-2-million-pounds-helped-michael-schumacher-rescue-his-brother-ralf/|arhiivimisaeg=1.01.2023|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Pilt:Ralf Schumacher 1999 Canada.jpg|pisi|Schumacher tuli 1999 [[Kanada Grand Prix|Kanadas]] 4. kohale.]] === 1999–2004: Williams === [[1999. aasta Vormel 1 hooaeg|1999. aastaks]] sai Schumacher koha Williamsisse ja tema asemele Williamsist Jordanisse läks [[Heinz-Harald Frentzen]], kes sõitis Jordanis välja oma elu parima, 3. kohaga lõppenud hooaja. Seevastu Jordani esisõitjaks jäänud Hill kogus vaevased 7 punkti ja tema vormelikarjäär lõppes. Teine eelmisel aastal Williamsis sõitnu [[Jacques Villeneuve]] läks suurte lootustega äsjamoodustatud [[BAR]]i, aga lootused jäid tühjadeks ja BAR jäi ainsagi punktita meeskondlikuks viimaseks. Williamsisse palgati Schumacheri kõrvale kahel viimasel aastal [[CART]]-sarja võitnud [[Alessandro Zanardi]], aga Zanardi võistlused ebaõnnestusid täielikult, ei saanud ainsatki punkti ja läks järgmiseks aastaks CART-sarja tagasi. Schumacher oli avaetapil [[Austraalia Grand Prix|Austraalias]] kolmas ja [[Briti Grand Prix|Inglismaal]] samuti. Itaalias tuli ta Frentzeni järel teiseks, sõites kiireima ringi. Hooaja kokkuvõttes oli Schumacher 35 punktiga 6., Zanardi 19. ja Williams meeskondlikult 5. [[2000. aasta Vormel 1 hooaeg|2000. aastaks]] palkas Williams Schumacheri kõrvale debütandi [[Jenson Button]]i. Kohe teisel etapil [[Brasiilia Grand Prix|Brasiilias]] sai Button kõigi aegade noorimaks Vormel 1 sõitjaks, kes punktikohale jõudnud, aga poodiumile ta ei pääsenud ja oli hooaja kokkuvõttes 12 punktiga 8. Schumacher sai 3 kolmandat kohta ja oli 24 punktiga 5. Kokkuvõttes saavutas Williams 36 punktiga 3. koha. [[2001. aasta Vormel 1 hooaeg|2001. aastaks]] saatis Williams Buttoni, kellega tal oli endiselt kehtiv leping, sõitma [[Bennetton]]i, kus ta lõpetas hooaja 17. kohal. Tema asemel sõitis Schumacheri kõrval Vormel 1 debütant [[Juan Pablo Montoya]]. Pärast 10 esimest etappi oli Montoyal kirjas 8 katkestamist ja 2 teist kohta, Itaalias ta võitiski. Kuid Schumacheri tulemused olid veel paremad: ta võitis ühe kvalifikatsiooni ja 3 etappi ja sõitis 5 etapil kiireima ringi. Kokkuvõttes oli Schumacher 49 punktiga 4., Montoya 31 punktiga 6. ja Williams 80 punktiga 3. Hooajal võitis ta oma esimese etapivõidu San Marinos ja ka teise Kanadas, kus ta vend Michael tuli teiseks. See oli esimene kord Vormel 1 ajaloos, kui kaks venda on võtnud kaksikvõidu. Prantsusmaal järgnes vendade teine kaksikvõit, kui Ralf tuli Michaeli järel 10 sekundiga teiseks. [[Pilt:Ralf Schumacher 2002.jpg|pisi|Ralf Schumacher (2002)]] [[2002. aasta Vormel 1 hooaeg|2002. aastaks]] pikendati mõlema sõitjaga lepingut. Mõlemad katkestasid märksa vähem, sealjuures kõigil 4 etapil, mille Montoya katkestas, oli ta kvalifikatsiooni võitnud. Williamsi ainsa etapivõidu tõi Schumacher, kes ei saanud aga kiireimaid ringe ega kvalifikatsioonivõite, seevastu Montoya võitis 7 kvalifikatsiooni ja saavutas 3 kiireimat ringi. Hooaja kokkuvõttes tuli Montoya 50 punktiga 3. kohale, Schumacher oli 42 punktiga tema taga. Meeskondlikult tõusis Williams 92 punktiga [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] (221 punkti) järele teiseks. Schumacher võitis Malaisia GP, järgmisel etapis Brasiilias järgnes vendade kolmas kaksikvõit - Ralf tuli Michaeli järel 0.588 sekundiga teiseks. [[2003. aasta Vormel 1 hooaeg|2003. aastal]] jäi jõudude vahekord samaks. Etapivõidud 2:2, kvalifikatsioonivõidud 3:1 Schumacheri kasuks, kiireimad ringid 3:1 Montoya kasuks. Hooaja kokkuvõttes oli Montoya 82 punktiga 3. ja Schumacher 65 punktiga 4. Williams oli 144 punktiga teine, jäädes maha Ferrarist (158), kuid edestades [[McLaren]]it (142). Kanada GPl võtsid vennad neljanda kaksikvõidu - Michael edestas Ralfi 0.784 sekundiga, seejärel võitis Schumacher Euroopa ja Prantsuse GP, mis jäi tema viimaseks võiduks. [[2004. aasta Vormel 1 hooaeg|2004. aasta]] [[USA Grand Prix]]'l sõitis Schumacher [[rehv]]i purunemise tõttu müüri kiirusega 290 km/h. Talle mõjus kuni seismajäämiseni [[kiirendus]] 78 g, mis on üks kõige rängemaid mootorispordi ajaloos, kus inimene ellu on jäänud. Tal oli [[ajupõrutus]] ning väikesed mõrad [[selgroog|selgroos]]. Ta pidi olema 4 päeva haiglas ja mitu kuud kodus ning vahele jätma 6 etappi. Montoya sai hooajal 1 kolmanda, 1 teise ja 1 (viimasel etapil) esikoha, Schumacher piirdus 1 kvalifikatsioonivõidu ja eelviimasel etapil [[Jaapani Grand Prix|Jaapanis]] saadud teise kohaga, mis oli Schumacheri vendade viimane kaksikvõit. Kokkuvõttes oli Montoya 58 punktiga 5., Schumacher 24 punktiga 9. ja Williams 88 punktiga 4. === 2005–2007: Toyota === [[2005. aasta Vormel 1 hooaeg|2005. aastal]] lahkus Schumacher Williamsist Toyotasse, sest Williams ei tulnud vastu tema nõudmistele palga osas. Montoya lahkus McLarenisse ja Williams ei suutnud nendeta enam kunagi nii kõrget meeskondlikku kohta saavutada. Toyotas oli Schumacheri partneriks [[Jarno Trulli]]. Hooaja alguses oli parem Trulli, kes sai 2 teist kohta (Schumacher nii kõrgele ei küündinudki), aga hooaja lõpuks oli Schumacher 45 punktiga 6. ja Trulli 43 punktiga 7. Meeskond oli 88 punktiga 4. Schumacher võitis 1 kvalifikatsiooni. Sel hooajal purunes USA Grand Prix' eelsel treeningul Schumacheril taas rehv. Rehvitootja [[Michelin]] otsustas, et ta ei suuda tagada oma rehvide ohutust sel rajal, ja kõik Michelini rehvidega sõitvad meeskonnad loobusid sõidust, nii et üksnes 6 sõitjat osalesidki. [[Pilt:Rschumacher2006.jpg|pisi|Ralf Schumacher (2006)]] [[2006. aasta Vormel 1 hooaeg|2006. aastal]] tegi Toyota sammu tagasi. Schumacheri ja kogu meeskonna parimaks tulemuseks jäi 3. etapilt Austraaliast saadud kolmas koht. Kokku oli ta 20 punktiga 10. ja Trulli 15 punktiga 12. Toyota oli meeskondlikult 35 punktiga 6. [[2007. aasta Vormel 1 hooaeg|2007. aastal]] meeskonna allakäik jätkus. Kummagi sõitja parimaks kohaks jäi 6. Trulli oli 8 punktiga 13. ja Schumacher 5 punktiga 16. Kokku andsid 11 punkti siiski 11 meeskonna seas 8. koha. Sel aastal oli Ralf Schumacheri palk Vormel 1 sarjas [[Mika Häkkinen|Mika Häkkise]] järel suuruselt teine. Trulliga pikendati siiski lepingut, aga Schumacheriga mitte. Sellega Schumacheri vormelikarjäär lõppes. Ta pidas läbirääkimisi mitme meeskonnaga, sealhulgas McLareni, [[Toro Rosso]] ja [[Force India]]ga, aga need kõik ebaõnnestusid. Teda seostati ka mitme uue meeskonnaga, aga need meeskonnad enamasti jäidki projekti tasemele. == Pärast Vormel 1 == [[Pilt:Ralf Schumacher Brands Hatch DTM 2008.jpg|pisi|Ralf Schumacher tuli 2008 [[Brands Hatch]]is 15. kohale.]] [[2008]]–[[2010]] sõitis Schumacher [[DTM]] sarjas. 2008. aastal jäi tema parimaks kohaks 7. ja ta oli 3 punktiga 14. [[2009]]. aastal oli tema parim koht 5. ja ta oli 9 punktiga 11. 2010. aastal võitis ta 1 kvalifikatsiooni, aga parimaks kohaks etapilt jäi 6. ja ta oli 3 punktiga taas 14. == Eraelu == [[2001]]. aasta oktoobris abiellus Ralf endise modelli Cora-Caroline Brinkmanniga. [[23. oktoober|23. oktoobril]] 2001 sündis nende poeg David. Nad lahutasid 18. veebruaril 2015. Ka David on sarnaselt isa, onu Michaeli ja nõo Mickiga mootorisporti jõudnud kartide kaudu, 2017. aastal tuli ta Saksamaa kardimeistrivõistlustel teiseks. 2017. aastal hakkas David sõitma Vormel 4 sarjas, 2018. aastal ka Vormel 3 sarjas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * {{F1statistics|Ralf_Schumacher}} * {{F1database|Ralf_Schumacher}} * [http://ralfs.250free.com Ralf Schumacheri fännileht] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Schumacher, Ralf}} [[Kategooria:Saksamaa Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] lociu2374ea2c9akc9o1q2grjnfijdh 0 6560 7253685 7202867 2026-10-15T18:03:54Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7253685 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teatud protestantlikust liikumisest; Lenny Kravitzi albumi kohta vaata artiklit [[Baptism (Kravitz)]].}} '''Baptism''' (ka '''baptistlus''') on [[protestantism|protestantlik]] kristlik usuliikumine, mille järgijaid nimetatakse '''baptistideks'''. Nimetus tuleneb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''baptízō'' („kastma; sukelduma; pesema“). Baptistlikus traditsioonis rõhutatakse üldiselt usku tunnistavate inimeste ristimist ning seetõttu ei praktiseerita baptistikogudustes imikute ega väikelaste ristimist. Ristimise viisiks on tavaliselt üleni vette kastmine, kuid praktika võib koguduseti erineda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism [[17. sajand]]i alguse [[Inglismaa]]l [[puritaanlased|puritaanlaste]] keskel ja levis [[Põhja-Ameerika]]s, kus see on tänapäevaks levinuim protestantlik usuvool. [[1689]]. aastast pärineb [[Londoni baptistlik usutunnistus]], mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks [[16. sajand]]i [[anabaptism|anabaptistlikud]] ehk taasristijate liikumised, mis oli üks [[reformatsioon]]i harusid. 19. ja 20. sajandi USA baptistide seas levis teooria, mille kohaselt pidasid nad endid pärinevaks [[algkristlus]]e aegadest ning seega keeldusid kasutamast protestantismi silti, tuues välja, et baptistid pole kunagi olnud osa roomakatoliku kirikust (nagu viimasest välja hargnenud protestantlikud denominatisoonid olid). Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid [[piibel|Piiblit]] (''solo''/''nuda scriptura''), millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. [[fundamentalism|Fundamentalistlikud]] baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistid ei tunnista preesterlikku vahendust uskliku ja Jumala vahel. Rõhutatakse kõigi usklike preesterlust. Vaimulikest talitustest tunnistatakse usklike ristimist ja [[armulaud|püha õhtusöömaaeg]]a, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse [[transsubstantsiatsioon]]i. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning pääsemist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, näiteks koorilaulu või ansamblimuusikat. Kuna baptistlikud kogudused on autonoomsed, võib nende usuline praktika mõneti erineda. Samuti leidub konservatiivseid (traditsiooniline muusika, ranged nõuded riietuse suhtes jms) ja liberaalseid baptistide kogudusi. Sageli moodustatakse liite omasuguste kogudustega, tugevalt erinevate kogudustega suheldakse harva. Baptistidel puudub üksmeel ka paljudes teoloogilistes küsimustes. Näiteks osa baptiste usub, et [[Kristus]] lunastas [[patt]]udest terve inimkonna, teised aga, et ainult usklike inimeste patud. [[1905]]. aastal asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad [[Inglismaa]]l ja [[Ukraina]]s. ==Ajalugu== Baptismi kujunemist seostatakse tavaliselt 17. sajandi alguse inglise separatistidega (''Separatists''), kes eraldusid [[Anglikaani kirik]]ust ning püüdsid enda arvates taastada koguduse mudelit, mis lähtuks [[Uus testament|Uue Testamendi]] tunnistusest. Nende vaidluste keskmesse tõusis küsimus, kas [[ristimine]] kuulub ka imikutele/väikelastele või üksnes usku tunnistavatele inimestele.<ref name="baptist-hi">{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Baptist/History |title=Baptist – History |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}</ref> Kuigi baptistlikud kogudused organiseerusid eristatava liikumisena varauusajal eeskätt 17. sajandi Inglismaal, peetakse 16. sajandi Mandri-Euroopa [[anabaptism|anabaptiste]] sageli baptistliku traditsiooni oluliseks ideeliseks eelkäijaks. Anabaptiste iseloomustas eeskätt täiskasvanute/usklike ristimise rõhutamine ning kriitiline hoiak riigikirikliku kristluse ja nad pidasid viimaseid sundivateks, mistõttu neid on nimetatud mitme hilisema suuna, nagu baptistid ja nelipühilased, „vaimseks eelkäijaks“.<ref>{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Anabaptists |title=Anabaptist |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Protestantism/The-Anabaptists |title=Protestantism – The Anabaptists |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}</ref> Samas rõhutavad uurimuslikud käsitlused, et baptistid kujunesid institutsionaalselt välja inglise dissentluse/separatismi pinnalt, kuid oluline on tõsiasi, et anabaptistlik mõju avaldus eriti varases vaidluses ristimise subjekti ja kiriku-riigi suhte üle, seega baptism kasvas teoloogiliselt välja anabaptismist.<ref>{{Cite web |url=https://www.cambridge.org/core/books/cambridge-companion-to-american-protestantism/baptists/1804FDC6460506FE5009E666B28083BA |title=Baptists (Chapter 21) |website=Cambridge Core |access-date=27.01.2026}}</ref><ref name="baptist-hi" /> ===Separatism ja pagulus Hollandisse=== 17. sajandi alguses kujunes osa inglise puritaanlikust liikumisest radikaalsemaks separatismiks, mis pidas Anglikaani kirikut parandamatult korrumpeerunuks ja/või liiga leigeks. Usulise surve tõttu siirdus osa neist 1608. aastal Hollandisse, kus kujunes välja Amsterdami ingliskeelne kogudus.<ref name="baptist-hi" /> ===John Smyth ja koguduse ümberkujundamine === Amsterdamis teenis separatistide koguduse vaimulikuna Cambridge’is õppinud [[John Smyth]] (u 1570–1612).<ref name="baptist-hi" /> Smyth töötas Hollandis edasi oma kogudusekäsitlust (''visible church'') ning pidas oluliseks eristada enda hinnangul piibellikku kogudusekorraldust vääraks peetavatest kirikukujudest.<ref>{{Cite web |url=https://llds.ling-phil.ox.ac.uk/llds/xmlui/bitstream/handle/20.500.14106/A12553/A12553.html?isAllowed=y&sequence=5 |title=The differences of the churches of the seperation (1608) – full text |website=Oxford Text Archive (LLDS) |access-date=27.01.2026}}</ref> 1609. aastal avaldas Smyth teose ''The character of the beast'', milles formuleeris kaks keskset väidet: (1) imikuid ei tohi ristida ning (2) tema hinnangul antikristlikust (st valest) kirikutaustast pöördunud inimesed tuleb liita tõelise kogudusega ristimise kaudu.<ref name="the-charac">{{Cite web |url=https://quod.lib.umich.edu/e/eebo2/A12552.0001.001/1%3A4?rgn=div1%3Bview%3Dfulltext |title=The character of the beast (1609) – full text (EEBO, University of Michigan) |website=University of Michigan Library Digital Collections |access-date=27.01.2026}}</ref> Samas tekstis seostab Smyth imikute ristimise tava „antikristlike“ kirikutega ning räägib vajadusest „õõnestada Antikristuse templi vundamenti“ ristimisega, mida antakse üksnes neile, kes on suutelised oma patte ja usku tunnistama.<ref name="the-charac" /> Smyth viis oma järeldused praktikasse: 1609. aastal ristis ta esmalt iseenda ning seejärel teisi (kokku 36 inimest), kujundades seeläbi koguduse, mida on sageli peetud baptistliku traditsiooni varaseimaks lähtekohaks.<ref name="baptist-hi" /> Mõned kuud pärast iseenda ristimist jõudis Smyth järelduseni, et ta oli eksinud õiguses ristida ja end ‘kirikustada’, ning Amsterdami koguduse enamus viimaks ekskommunikeeris Smythi. Nõnda heideti Smyth välja kogudusest, mille ta oli ise algatanud. ===Kontakt mennoniitidega === Amsterdamis puutus Smyth kokku Waterlandi mennoniitidega (anabaptistliku traditsiooniga) ning anabaptistliku teoloogilise mõjuga (sh kirjandusega). Seejärel tõusis teravalt üles tema enda 1609. aasta eneseristimise küsimus: kui ristimise kehtivus eeldab seda, et ristimise annab kehtiva koguduse teenija, siis tekib pinge, kuidas hinnata eneseristimist ja sellelt saadud volitusel toimunud koguduse ristimisi.<ref name="baptist-hi" /><ref>{{Cite book |last=Dexter |first=Henry Martyn |title=The English and American Puritans |url=https://archive.org/details/englishamericanpu00dextuoft/page/n1/mode/2up |publisher=Longmans, Green, and Co. |year=1881 |access-date=27.01.2026}}</ref> Smyth hakkas kahtlema oma eneseristimise kehtivuses ning püüdis hiljem liituda Waterlandi mennoniitidega, kuna temas tekkis veendumus, et kirik ei tohi tekkida tühjalt kohalt, vaid tõelist kirikut iseloomustab järjepidevus.<ref>{{Cite web |url=https://www.britannica.com/biography/John-Smyth |title=John Smyth |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}</ref> See tekitas koguduses erimeelsusi ning Smythi enda suund (mennoniitidega ühinemise taotlus) ja tema varasem iseenda [[Ristimine|ristimise]] lahendus (mis lähtus Smythi oletusest, kus kõik kirikud olid kuradist ning üksnes tema oli avastanud Uue Testamendi tõe, avastades seejuures hiljem, et anabaptistid olid enne teda tõe avastanud) tekitasid pingeid. Erimeelsuste tõttu baptistliku liikumise algfaasis tekkisid sellest mitu konkureerivat arengujoont.<ref name="baptist-hi" /> === Thomas Helwys ja tagasipöördumine Inglismaale (1611/1612) === Smythi suunamuutus ja plaan liituda mennoniitidega tekitas vastses liikumises lõhe. [[Thomas Helwys]] ja osa kogudusest ei nõustunud mõttega, et Amsterdami rühm peaks mennoniitidega ühinema, ning pöördusid 1611/1612 Inglismaale tagasi, kus rajasid Londonis baptistliku koguduse.<ref name="baptist-hi" /> Helwysi rühma naasmist ja koguduse rajamist on sageli käsitatud organiseeritud baptistliku liikumise varaseima püsiva alguspunktina Inglismaal.<ref name="thomas-hel">{{Cite web |url=https://firstamendment.mtsu.edu/article/thomas-helwys/ |title=Thomas Helwys |website=The First Amendment Encyclopedia (Middle Tennessee State University) |access-date=27.01.2026}}</ref> Seega peetakse teda inglise baptistliku liikumise rajajaks ning esimeseks baptistliku koguduse organiseerijaks Inglismaal. 1612. aastal avaldas Helwys teose ''A shorte declaration of the mistery of iniquity'' (''A Short Declaration of the Mystery of Iniquity''), mis on varane ingliskeelne tekst südametunnistuse vabaduse ja usuvabaduse kaitseks.<ref>{{Cite web |url=https://quod.lib.umich.edu/e/eebo2/A02915.0001.001?view=toc |title=A shorte declaration of the mistery of iniquity (1612) – item information |website=University of Michigan Library Digital Collections (EEBO) |access-date=27.01.2026}}</ref><ref name="thomas-hel" /> Helwys rõhutas, et kuningal puudub meelevald alamate usu üle: „The king is a mortal man and not God … has no power over the immortal souls of his subjects …”.<ref name="thomas-hel" /> Ta laiendas südametunnistuse vabaduse põhimõtet ka neile, keda ta nimetas „ketseriteks, türklasteks, juutideks“ jm, väites, et ilmalikul võimul ei ole õigust neid usu pärast karistada.<ref name="thomas-hel" /> Helwysi raamatuköide saadeti kuningas [[James I]]-le, mis seostub Helwysi vangistamisega Newgate’i vanglas, kus ta tõenäoliselt suri umbes 1616. aastal.<ref name="thomas-hel" /><ref>{{Cite web |url=https://www.britannica.com/biography/Thomas-Helwys |title=Thomas Helwys |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}</ref> ==Harud ja suunad== Kuna baptistikogudused on autonoomsed ning puudub keskne üleilmne juhtorgan, on baptistlik traditsioon ajalooliselt kujunenud mitmeks haruks ja suunaks, mis võivad erineda nii soterioloogias (nt arminianism vs kalvinism) kui ka kirikukorralduses ja koostöövormides.<ref name="baptist-hi" /> ===Üldbaptistid ja partikulaarsed baptistid=== Inglismaal eristusid traditsiooni algfaasis kaks suuremat suunda: * '''Üldbaptistid''' (''General Baptists'') – rõhutasid üldist lepitust: Kristus suri kõigi inimeste eest, andes inimestele võimaluse pöörduda ja saada osa igavikulistest hüvedest. * '''Partikulaarsed baptistid''' (''Particular Baptists'') – rõhutasid partikulaarset lepitust: Kristus suri üksnes valitute eest (piiratud lepitus) ning see haru oli selgemalt kalvinistliku orientatsiooniga.<ref name="baptist-hi" /> ===Kalvinistlikud ja arminiaanlikud baptistid=== Hiljem on sama põhiline jaotus (kalvinistlikum vs arminiaanlikum) kandunud eri maade baptistlikku maastikku erinevate nimetuste ja organisatsioonivormidena. Sageli kasutatakse nende kohta ka termineid nagu reformeeritud baptistid<ref>Lähtuvad konkreetselt 1677. aastal loodud ja 1689. aastal vastu võetud baptistide usutunnistusest</ref>, mis on kalvinistlikuma kallakuga traditsioon, kuid seegi on eriilmeline. 1689. aasta usutunnistust mittetunnistavad, kuid sellegipoolest kalvinistliku soterioloogiaga baptistid määratlevad endid kalvinistlike baptistidena. Universaalsele armupakkumisele ja tahtevabadusele rõhuvad baptistid (arminiaanlikum traditsioon) on samuti eriilmelised.<ref name="baptists">{{Cite web |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Baptists |title=Baptists |website=Wikipedia |access-date=27.01.2026}}</ref> ===Organisatsioonilised vormid ja liidud=== Baptistid tegutsevad tihti liitude ja assotsiatsioonidena (koostöövõrgustikud), mille liikmeks on autonoomsed kogudused. Näiteks Ameerika Ühendriikides eksisteerib suur hulk ajalooliselt kujunenud baptistlikke denominatsioone ja koostööorganisatsioone (sh eri piirkondlikud, teoloogilised ja etnilised liinid).<ref>{{Cite web |url=https://religion.artsandsciences.baylor.edu/affiliated-programs/baptist-studies-center-research/resources/baptist-denominations-america |title=Baptist Denominations in America |website=Baylor University |access-date=27.01.2026}}</ref> ===Konservatiivsed ja liberaalsemad suunad=== Paljudes riikides leidub spekter konservatiivsest (nt rangem koguduslik distsipliin, eraldatuse rõhutamine, traditsioonilisem jumalateenistus ja piiblitõlgendus) kuni liberaalsemate ja oikumeenilisemate hoiakuteni. Mitmekesisus tuleneb muuhulgas koguduste autonoomiast ja sellest, et baptistlik identiteet koondub pigem mõne põhitunnuse (nt usus ristimine, koguduslik kirikukorraldus) ümber kui ühtse õpetusliku keskme ümber. Kui vaadetes on palju erimeelsusi, siis ühiseks tunnuseks on reeglina arusaam ristimisest ja kirikukorrast. <ref name="baptists" /> ==Eesti baptistid== [[Eesti]]s loodi esimesed baptistikogudused [[1880. aastad|1880. aastatel]]. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. Vanim Eesti baptistikogudus asutati [[Haapsalu]]s 24. veebruaril [[1884]]. [[1900]]. aastal moodustati baptistikoguduste liit. [[1945]]. aastal liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks. [[1989]]. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]], kuhu [[2005]]. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. 2025. aasta alguse seisuga koondas liit 85 iseseisvat kogudust ning liidu registris oli 6513 liiget (koos pühapäevakooli laste ja noortega).<ref>{{Cite web |url=https://kogudused.ee/eng/ |title=Union of Free Evangelical and Baptist Churches of Estonia – About |website=kogudused.ee |access-date=27.01.2026}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://kogudused.ee/ |title=Eesti EKB Liit (avaleht) |website=kogudused.ee |access-date=27.01.2026}}</ref> ==Baptiste== *[[Martin Luther King]] *[[Chuck Norris]] *[[John D. Rockefeller]] *[[John Bunyan]] *[[Charles Spurgeon]] *[[Jimmy Carter]] *[[Bill Clinton]] *[[Billy Graham]] ==Vaata ka== *[[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://kogudused.ee Eesti EKB Koguduste Liit] *[http://www.ebf.org/ Euroopa Baptistiföderatsioon] *[http://www.bwanet.org/ Baptistide Maailmaliit] *[http://www.teek.ee Ajakiri Teekäija] [[Kategooria:Baptism| ]] g0ddi7c83laqli2m9x02jbe9okjcj8c 0 7230 7253709 7233974 2026-10-15T18:50:39Z NOSSER 8097 7253709 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:4. 1561 Norden Estland accepterer SE's overherredømme.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561]] [[File:Livland1560-85.gif|pisi|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]]]] [[File:5. 1595 Norden Sverige udvider grænserne i Estland og Finland.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595]] [[File:6. Sverige erobrer Ingria og Kexholm i 1617 og Letland i 1629.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629 koos [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i ning [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]ga]] [[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal]] '''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]]. Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1561]]–[[1710]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Põhja-Eesti]] ehk [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]: *1560–1568 [[Erik XIV]] *1568–1592 [[Johan III]] *1592–1599 [[Zygmunt III Waza|Sigismund III Vasa]], ka Poola kuningas 1587–1632 [[Zygmunt III Waza]] * 1599–1604 Rootsi riigihoidja [[Karl IX|Karl]] *[[1604]]–[[1611]] [[Karl IX]] *[[1611]]–[[1632]] [[Gustav II Adolf]] *1632–[[1654]] [[Kristiina]] *1654–[[1660]] [[Karl X Gustav]] *1660–[[1697]] [[Karl XI]] *1697–[[1718]] [[Karl XII]] [[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]: *[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]] *1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]] *1648–[[1668]] [[Jan II Kazimierz]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani asehaldurid Saaremaal#Taani aeg|asehalduri]] [[Taani valdused Eestis|võim Saaremaal kehtis kuni]] [[1645]]. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud [[Brömsebro rahuleping]]uga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada [[Feodalism|feoda]]alse [[lään]]ikorra likvideerimist<ref name=":0">[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015</ref>, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtusüsteem]]i ümberkorraldamist ja uue [[Rootsi aeg#Kubermangud|haldusjaotus]]e väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis [[Balti erikord|Balti erikorra]] osana osaliselt isegi kuni [[19. sajand]]i lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga lühikest aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680|1695.–1697]]. aasta [[suur nälg|suure näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustus]] tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. == Rootsi aja kriitiline käsitlus ja „hea Rootsi aja“ müüt == Mõiste „hea Rootsi aeg“ tähistab Eesti kultuurimälus ja varasemas ajalookirjutuses Rootsi võimu perioodi Eesti- ja Liivimaal (umbes 1561–1710) kui suhteliselt soodsat aega<ref>Raun, Toivo U. ''Eesti ajalugu''. Tallinn, 2001, lk 78–80.</ref> Kaasaegses historiograafias käsitletakse seda mõistet valdavalt hilisema idealiseeriva konstruktsioonina, mis ei kajasta Eesti põhirahvastiku – talurahva – tegelikku sotsiaalset ja majanduslikku olukorda<ref>[[Ralph Tuchtenhagen|Tuchtenhagen, Ralph]]. ''Baltische Geschichte''. München, 2005, lk 112–115.</ref>. === Mõiste kujunemine ja ideoloogiline taust === Väljend „hea Rootsi aeg“ ei olnud kasutusel Rootsi võimu ajal. See kujunes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, eriti rahvusliku ärkamise perioodil<ref>[[Heldur Palli|Palli, Heldur]]. ''Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1795''. Tallinn, 1996, lk 34.</ref>. Mõiste levikut soodustasid: * baltisaksa ja luteri vaimulike ajalookäsitlused<ref>[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. ''Luterlik kirik ja rahvas Eestis Rootsi ajal''. Tartu, 1930, lk 22–25.</ref>, * Vene keisririigi poliitika suhtes kriitiline võrdlus, * soov näha Rootsi aega osana „Lääne“ õigus- ja kultuuriruumist. Selline käsitlus keskendus eeskätt riiklikele institutsioonidele (nt koolikorraldus, seadusandlus), jättes kõrvale asjaolu, et Eesti põlisrahvas oli kogu perioodi vältel poliitilise otsustusõiguseta allutatud seisuses<ref>[[Toivo Ülo Raun|Raun, Toivo]] U., lk 80–81.</ref>. === Talurahva olukord Rootsi võimu all === Rootsi ajal pärisorjust Eesti- ja Liivimaal ei kaotatud ega leevendatud<ref>Tuchtenhagen, lk 114.</ref>. Vastupidi, 17. sajandi jooksul: * talurahva õiguslik sõltuvus mõisatest süvenes, * teokoormised kasvasid, * liikumisvabadus oli piiratud, * talupoegi käsitleti mõisamajanduse tööjõuna, mitte Rootsi riigi subjektidena. === Suur näljahäda ja koloniaalne majanduspoliitika === Aastatel 1695–1697 tabas Eestit suur näljahäda, mille käigus hukkus hinnanguliselt 15–20% elanikkonnast<ref>Plath, Ulrike. ''Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen''. Wiesbaden, 2011, lk 59–61.</ref>. Allikad näitavad, et: * vilja väljavedu jätkus ka nälja tipphetkedel, * riiklikud sekkumismeetmed olid hilinenud ja ebapiisavad, === Asustus-, haldus- ja koloniseerimispoliitika === Rootsi võimu ajal viidi läbi mitmeid halduslikke ja demograafilisi ümberkorraldusi: * rajati Rootsi asundusi, eriti rannikualadel ja saartel, * toimus kohaliku halduskorralduse ümberkujundamine, * kasutusele võeti Rootsi õigus- ja maksusüsteem<ref>Kõpp, lk 23–24.</ref>. Need protsessid ei lähtunud kohaliku põlisrahvastiku huvidest, vaid Rootsi riigi strateegilistest ja sõjalis-majanduslikest vajadustest. Eesti elanikkond ei osalenud nende otsuste kujundamises ning oli objektiks, mitte subjektiks, mis asetab Rootsi aja samasse võõrvõimu raamistikku kui [[Saksa ordu]] ja [[Venemaa Keisririik|Vene keisririi]]gi perioodid<ref>Plath, lk 62.</ref>. [[Pilt:17cenBaltic.jpg|pisi|Rootsi Idaprovintsid Läänemere idaosas ja [[Rzeczpospolita]]le jäänud valdused Liivimaal ja vasallriik [[Kuramaa]]l]] == Eesti alade ametlik minek Rootsi valdusse == Pärast [[Liivimaa sõda|Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. *[[1561]]. aastal liitus Rootsiga [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] ning [[Tallinn]]. *[[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. *[[1629]]. aastal [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. *[[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. *[[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e. [[Poola aeg Lõuna-Eestis]] – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Rootsi aeg Põhja-Eestis]] – [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa Taani riigi osana]]. == Rootsi aja algus == Rootsi aeg Põhja-Eestis algas kui 1561. aastal liitusid Rootsiga Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning Tallinn<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> ning 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ning kuningas [[Johan III]] teostas 1584. aastal [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]] liitmise ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonnaks]] ning ühise aadlikorporatsiooni [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] moodustamise. Aastal [[1629]] sõlmiti [[Preisimaa]]l [[Altmargi]] külas (praegu [[Stary Targ]] Poola Vabariigis) [[vaherahu]] ([[Altmargi vaherahu]]), millega [[Poola]] loovutas kõik [[Väina jõgi|Väina]] jõest ülespoole jäävad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] alad [[Rootsi]]le. [[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]]–[[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel [[Torstensoni sõda]], mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise [[Vana-Liivimaa]] eestlaste maa läinud Rootsi riigile. == Rootsi kuningriigi valitsusalad == {{Provints |nimi = [[Läänemereprovintsid]] |nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Östersjöprovinserna | nimi2_latin = |nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Baltiska provinserna | nimi3_latin = |pindala = |elanikke = |keskuse_nimetus = Keskus |keskuse_nimi = [[Riia]] |asendikaardi_pilt = Sw BalticPr 17cen.jpg|| asendikaardi_pilt_laius = 250px| asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi krooni Idaprovintsid }} [[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal]] Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks: *Eestimaa provints (1673. aastast kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l; *eraldiseisva osana linnana, [[Tallinn]]a linn; *[[Liivimaa kindralkubermang]]; *[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]); *[[Saaremaa provints]]. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. ==Idaprovintside valitsemine== Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allunud Eestimaa Liivimaa ja Ingerimaa kuberner/[[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas, [[Toompea]]l ja [[Riia]]s, [[Riia loss]]is ning [[Nyen]]is/[[Narva]]s: *aastatel 1561–1674 Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]; *aastatel 1617–1629 [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner ja aastatel 1629–1643 Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner *aastatel 1621–1629 [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kubernerid]] ja aastatel 1629–1710 [[Liivimaa kindralkuberner]] *aastatel 1642–1681 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ja aastatel 1681–1687 Ingerimaa kuberner ja 1687–1703 Ingerimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] kinnitatud [[Axel Oxenstierna]] Rootsi "valitsemiskorraldusele" (''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]] Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|sõjaga]] liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Rootsi Ingeri|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi provintsidest]] ühise kindralkuberneri valitsusala ja 10.12.1629 instruktsiooniga pandi ametisse [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Liivimaa ja [[Karjala]] kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja [[Ingerimaa kuberner]]id ja 6 asehalduskonda eesotsas [[asehaldur]]itega (Riia, [[Koknese]], Tartu, Narva, [[Nöteborg]], [[Käkisalmi]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Rootsi kuningriigis oli keskajal kaks [[haldussüsteem]]i [[Maakond|maakon]]nad ja [[linnuselään]]id. Maakond oli aadli omavalitsuse ning osalt ka kohturingkond, linnuseläänid hõlmasid Rootsi riigile kuulunud läänistamata alasid. Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest [[Katoliku kirik Eestis|katoliikliku kiriku]] ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see [[lääniasehaldur]]ite juhitavateks [[linnuselään]]ideks, need omakorda [[riigimõis]]ateks, mida juhtisid [[mõisafoogt]]id. [[Gustav II Adolf]]i valitsemisajal (1611–1632) moodustati{{lisa viide}} [[kohtukond]]ade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, kuninganna [[Kristiina]] (1626–1689) [[Kuninganna Kristiina eestkostevalitsus]]e juhi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel viidi läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], mille käigus rajati uus valitsussüsteem, kus valitsemine põhines viie [[Kolleegium|kolleegium]]i. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref>. Rootsi aja lõpus, [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i ajal [[1690]]. aastal moodustati [[Liivimaa kindralkubermang]]us kaks majandus[[distrikt]]i: Eesti<ref>[[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Torma kihelkond|Torma]]–[[Lohusuu kihelkond|Lohusuu]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]-[[Laatre mõis|Laatre]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]]; [[Võrumaa]]l: [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]]; [[Pärnumaa]]l: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jaagupi]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Tori kihelkond|Tori]]; [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Tarvastu kihelkond]]</ref><ref>[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001239?page=,1 Erster Theil, Der ehstnische District]</ref> ja Läti<ref>Stryk, Leonhard von: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11887853?page=4,5 Zweiter Teil, Der lettische Distrikt]</ref> majandusdistrikt. [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade kohtualluvuse piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Cēsis|Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. == Rüütelkonnad == Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja [[linnavalitsus]]ed. [[Eestimaa rüütelkond|Eesti]]- ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]], mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Saksa keelel oli varauusajal Rootsis [[lingua franca]] staatus, seda räägiti Rootsi kuninga [[Õukond|õukon]]nas ja kasutas laialdaselt ka Rootsi võimueliit. Mitmekeelsel Rootsi keskvõimul ei tekkinud tõsisemaid takistusi läbikäimises saksa eliidiga [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsid]]e haldamisel. [[Kubermangukantselei]]d kopeerisid kuningliku [[kantselei]] ülesehitust Rootsis ja suhtlesid nii saksa kui ka rootsi keeles, Rootsi [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteemi osana Eestis]] asutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tus toimus töö samuti kahes keeles. Halduses ning suhetes linnade ja rüütelkondadega kujunes välja üldine (aga siiski sagedaste eranditega) tava, et Stockholmi läkitused olid enamasti rootsi keeles, Läänemere provintside omad saksa keeles<ref>[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7</ref><ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], 2023, 173 lk</ref>. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa [[aadel|aadliseisusest]] maavaldajaid, pidasid kohalikku [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna]] [[aadlimatrikkel|aadlimatriklit]], kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]adel (''Landtag''), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] 12 (Saaremaal 6) [[maanõunik]]ku (''Landrat''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. ===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond=== [[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, Dux Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'' ja [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstkonna]], Põhja-Soome, Lõuna-Soome, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]], Karjala, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva, [[Tavastehus]], [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]], [[Uusimaa lään|Nyland]], [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Ostrbotnia]], [[Ahvenamaa saarestik|Åland]], [[Savo|Savolax]], [[Lapimaa lään|Lapimaa]], [[Medelpadi maakond|Medelpad]], [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]], [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]], [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]], [[Ölandi maakond|Öland]], [[Dalsland]], [[Värmland]], [[Närke]], [[Hälsingland]], [[Dalarna maakond|Dalarna]], [[Västmanland]], [[Södermanland]], [[Östergötland]], [[Småland]], [[Västergötland]], [[Uppland]]i vapid]] Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]ad) Rootsi kõrgaadlile. Eestimaa aadlikele (Arbutnoth, [[Baranoff]], Berndes, Cobron, [[Delwig|Dellwig]], [[Vegesack|Fegesack]], Gilthrist, Golawitz, [[Grotthuss|Grothusen]], Grull, Guthrie, [[Hastfer]], Jordan, [[Krüdener]], Kubich, Lewold, [[Lode]], [[Metztacken|Metstake]], [[Nasackin|Nasakin]], [[von der Pahlen]], Plather, Plagman, Reckenberg, [[Rehbinder]], Schrapfer, Sekler, Schultz, Stilken, Wittenberg, [[Wrangell|Wrangel]] ja [[Wrede]]) doneeriti [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõ]]dade ajal sõjaliste teenete eest maid ja valdusi Rootsi kuningriigi Soome aladel<ref>[[Arvi Korhonen]], Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul", [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 52</ref>. Rootsi kuningate nobiliteerimispoliitikaga läbi tõsteti [[Aadeldamine|aadliseisusse]] [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|rootsi rüütelkonda kandmata]] ja osaliselt naturaliseeriti ka [[Rootsi rüütelkond]]a suur hulk mitteaadlikke sõjaväelasi, [[Raad|ra]]eliikmeid (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku [[Aadliseisus|aadliseis]]undi) ja madalamaid ning riigiametnikke ja suguvõsasid<ref name=":0" />, näiteks: [[Albedyll]], [[Anrep]], [[Baggehufwudt]], [[Bellingshausen]], [[Bock (Lahmuse)|Bock]], [[Broemsen]], [[Budberg]], [[Dellingshausen]], [[Drenteln]], [[Dücker]], [[Fischbach]], [[Fock]], [[Gersdorff]], [[Grotenhielm]], [[Helmersen]], [[Igelström]], [[Kaulbars]], [[Klugen]], [[Krusenstern]], [[Lantingshausen]], [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]], [[Lode]], [[Löschern von Herzfeld]], [[Löwenstern]], [[Löwenwolde]], [[Manderstjerna]], [[Mellin]], [[Mohrenschildt]], [[Müller (Kunda)|Müller]], [[Osten-Sacken]], [[Patkul]], [[Pohlmann]], [[Ramm]], [[Raß]], [[Reutern]], [[Riesenkampff]], [[Rosen (valge)]], [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]], [[Rüdinger]], [[Schulmann]], [[Schwengelm]], [[Silberarm]], [[Silfverharnisk]], [[Smitten]], [[Staël von Holstein]], [[Straelborn]], [[Taube]] jt) {{vaata|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkond}}, ''[[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|Introdutseerimata aadel]]'' Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemereprovintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, oli [[Stenbock]]id. {{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]'' == Läänikorra likvideerimine == Põhja-Eesti [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] ning hiljem ka Järva- ja Läänemaa poolt Rootsi kuningale truudusvande andmist, võeti Rootsi krooni valdusteks [[Liivimaa ordu]] ja piiskopilinnused koos juurdekuuluvate kinnistutega ning valdused, mis kuulusid aadlikele, kes lahkusid riigist samal ajal kui Poola sõjavägi. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki neid valdusi ise hallata, nii et näiteks [[Axel Oxenstierna]] sai Liivimaal [[Cēsis]]e ja [[Valmiera]], mis Poola ajal kuulus [[Võnnu piiskop]]ile. [[Gustav Brahe]] sai [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni lossi]] (1586), [[Hermann Wrangell vanem]] sai [[Toolse ordulinnus|Toolse]] (ca 1600), [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]] sai [[Viljandi ajalugu|Viljandi]] (1624) ja [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] (1628), [[Thomas von Ramm|Thomas Ramm]] sai [[Padise linnus|Padise]] (1628), [[Åke Henriksson Tott]] sai [[Lihula linnus|Lihula]] (1629), [[Lennart Torstenson]] sai [[Paide ajalugu|Paide]] (1636) ja [[Hans von Fersen]] (1669), [[Reinhold von Brederode]] (1618) ja von [[Tiesenhausen]]ite (1669) perekond [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] linna<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)</ref>, [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] sai [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]] (1646), õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]] [[Valga (Liivimaa)|Valga linna]] koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga. Rootsi krooni poolt, 1681. aastal [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]]a otsuse alusel teostatud [[mõisate reduktsioon]]iga kehtestas Rootsi valitsus ka keskaegse läänikorra likvideerimise, mis tõi endaga kaasa maa[[valdus]]e põhjaliku ümberjaotuse ja maavaldamise uued vormid. Reduktsiooniga rootsiaegsed läänistused tagastati Rootsi riigile. Läänikorra likvideerimine tähendas aga ka aadlikest mõisnike ühiskondliku positsiooni ümberkujundamist [[feodaal]]suhetes kuningavõimuga ja alluvate talupoegadega<ref name=":0" />. == Kohtud ja korrakaitse== {{vaata|Eesti kohtusüsteem}} Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu [[Adrakohus|adrakohtunikud]], Liivimaal [[Sillakohus|sillakohtunikud]]. Nende ülesandeks oli pagenud [[talupoeg]]ade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal [[Meeskohus|meeskohtud]] ja Liivimaal [[Maakohus|maakohtud]], mis arutasid [[talupoeg]]ade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal [[Eestimaa Ülemmaakohus]] Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud [[Tartu õuekohus]] ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist [[Liivimaa Õuekohus]], kus arutati raskemaid kuritegusid ja [[Aadel|aadlike]] kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], kes [[suverään]]ina oli ka viimane [[kohtuinstants]]. == Taristuareng == [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] Postiliiklust Eestimaal korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Postiveokord oli täielikult Rootsi riigi teenistuses, erateenuseid ei osutatud. Postisüsteem vormus lõplikult 1631. aastaks, kui kehtestati postiveokord, et Tallinnast lähtuvalt Tartu, Pärnu ja Narva suunas minevail teedel kehtestati [[postijaam]]asüsteem. {{vaata|postimaantee|Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Tartu postimaantee}} == Rahvastik == Maa oli pikkade sõdade tagajärjel harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes. [[1620]] elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. [[1630]]. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. [[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem [[Venemaa|vene]] talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid [[Soome|soomlased]], kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka [[Põltsamaa]] ja [[Tartu]] ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks – Rootsimaal ei olnud talupojad [[pärisorjus]]es ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[Läti|lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedukad|leedulasi]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]] ning isegi [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]]. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõja]] sündmused ja [[1656]].–[[1658]]. aasta [[katk]]. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid [[1695]]. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. == Luterlik kirik == {{Vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]'' Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga [[1561]]. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba [[16. veebruar]]il [[1593]]. aastal ja seda positsiooni tugevdati [[1595]]. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. [[Läänemereprovintsid]]e usu- ja kirikuelu integreerimine [[Rootsi riigikirik|Rootsi]] riigikirikusse toimus kiriku administratiivse korralduse reformimise kaudu ning selle vastavusse viimisega Rootsi riigikiriku normide ja korraldusega. Eriti oluline oli [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]e kehtestamine Eesti- ja Liivimaal, mis oli ainuke üldine Rootsi seadus, mis kehtestati ka Läänemereprovintsides<ref>[[Sirje Krikk de Mateo]], Eesti kultuurilisest integreerimisest Põhjalasse. [[Forseliuse Sõnumid]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6acd93a4-a789-4190-bd32-7bc4c7757303/content 2000, nr 7], lk 45 [[B. G. Forseliuse Selts|B. Forseliuse selts]]</ref>. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. [[Kirik (pühakoda)|Kirikutes]] ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eesti keel|eestikeelseid]] [[jumalateenistus]]i. Kirikute juures hakati talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama [[köster|köstrid]] ([[kirikuõpetaja]]te abilised). [[Kirjaoskus|Lugemisoskus]] hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi [[haridus]] oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, [[rahvakirjandus]]e väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendend]]il [[Johann Fischer]]il. Juba [[1641]]. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese [[Eestikeelsete aabitsate loend|eestikeelse aabitsa]] väljaandmise kohta. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. [[1645]]. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis [[katekismus]]e- ja [[aabits]]aõpetuse nõue. Igas [[kihelkond|kihelkonnas]] tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada [[köstrimaa]]. Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal. == Haridus ja kultuur == {{vaata|Eesti haridus}} === Tartu ülikool === [[Eesti haridus]]e edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner [[Johan Skytte]], kes oli Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]] kasvataja ja hiljem [[Uppsala ülikool]]i [[kantsler]]. Tänu temale loodi [[1630]]. aastal [[Tartu Akadeemiline Gümnaasium]]. [[1631]]. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]], millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. {{vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}} === Rahvakoolid === [[Talupoeg]]ade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada [[rahvakool]]ide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid [[1655]]. aastal, et igas [[kihelkond|kihelkonnas]] peab olema ametis [[koolmeister]]. [[1675]] nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et [[kogudus]]te juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta [[Harjumaa]]l pärinevad [[1680]]. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles [[1686]]. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. {{vaata|kihelkonnakool|Forseliuse seminar}} [[Haridus]]e andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas [[evangeelne|evangeelsesse]] usku, sest [[luterlus]]e põhimõtete järgi pidi iga [[kogudus]]eliige olema ise suuteline [[pühakiri|pühakirja]] ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast [[õpetajate seminar]]i loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel]] Harjumaalt, Rootsi [[pastor]]i perest pärit [[Bengt Gottfried Forselius]]el rajas [[1684]]. aastal Tartu lähedale [[Piiskopimõis]]a ([[Papimõis]]a) kuninga nõusolekul õpetajate [[Forseliuse seminar|seminar]]i. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said [[koolmeister|koolmeistrid]] ja [[köster|köstrid]]. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt [[rehetuba|rehetoas]]. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema [[17. sajand]]i lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Forseliuse rajatud koolis oli tähtsal kohal õpetaja seletus ja õpilaste iseseisev lugemine. Esikohale seati huvi äratamine õpetuse vastu. Et lugema õppimine toimus Forseliuse uuendatud, lihtsustatud meetodil ja tema koostatud aabitsa järgi, saadi lugemine selgeks mõne kuuga esimese õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka [[araabia numbrid|araabia]] ja [[rooma numbrid|Rooma numbreid]], mistõttu hakati varsti pisut [[matemaatika]]tki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist. Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka [[koduõpetus]]. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3–4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast [[mardipäev]]a või [[kolmekuningapäev]]a, lõpetati aprillis [[jüripäev]]a paiku. === Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus=== Juba [[Gustav II Adolf]]i päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. [[1637]]. aastal koostas [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]] esimese eesti keele [[grammatika]] reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises [[saksa keel]]e reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel [[soome keel]]e eeskujul [[foneetiline kirjaviis|foneetilist kirjaviisi]], kuid see lükati vanameelsete [[pastor]]ite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka [[piiblikonverents]]idel [[1686]]. ja [[1687]]. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. [[1693]]. aastal avaldas [[Johann Hornung]] ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult [[vana kirjaviis]]i nime all, kehtisid [[19. sajand]]i keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud [[piibel]] eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi ([[põhjaeesti kirjakeel]] vs [[lõunaeesti kirjakeel]]) osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. [[1686]]. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne [[Uus Testament]], mille tõlkisid ja toimetasid [[Kambja]] pastor [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]] ja tema poeg [[Adrian Virginius]] ja mis oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne [[juhuluule]]. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti [[ajakirjandus]]e algus. [[1675]]. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne [[nädalaleht]] [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. == Rootsi-Vene sõda 1656–1661 == [[Pilt:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|pisi|Karl X Gustav]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl X Gustav]] alustas [[1655]]. aastal sõjakäiku [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Venemaaga sõdiva]] [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] vastu, millega hõivas [[Kuramaa]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]] ja suure osa [[Poola]]st. Sellega oli [[Läänemeri]] muutunud Rootsi sisemereks. {{vaata|Rootsi-Poola sõda}} ehk ''[[Uputus (Poola)|Uputus]]'' 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all ulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja [[Ingerimaa]] ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar [[1656]]. aasta suve hakul [[Ingeri sõda]]. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad [[Nöteborg]]i ja [[Nyen]]i. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-augustis [[Dünaburg]]i ja [[Kokenhusen]]i, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna [[Riia piiramine (1656)|Riiat piiram]]a. Suurimaks võiduks jäi [[Tartu]] vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka [[Vastseliina linnus]]. Sõja ajal hävisid Võrumaal [[Kirumpää linnus]] ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim [[Valga lahing]] [[8. juuni]]l [[1657]]. Vene väed ei suutnud Riiat vallutada, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. [[1658]]. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. {{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga [[Oliwa rahu]]ga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa [[1661]]. aastal Rootsiga [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Kärde mõis]]as lõplik rahu ([[Kärde rahu]]), millega tuli venelastel loobuda oma 1656.–1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised [[Rootsi dominioonid|Rootsi valduste]] piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma ajaloo suurima võimsuse]]. == Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal == Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt värvatud Rootsi ja Soome väeüksused, [[Karl XI]] poolt läbi viidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapaigalised sõdurid ja rügemendid (''indelningsverket''). Riigikaitsereform ei puudutanud, välja arvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad, sest neis Rootsi riigi osades ei olnud praktiliselt vabu talupoegi ning [[Läänemere maad]]e mõisnikud ei olnud huvitatud selle süsteemi rakendamisest majanduslikel ega poliitilistel põhjustel. Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] vallutatud [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks. Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel: kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. {{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}} == Mõisate reduktsioon == {{Vaata|Mõisate reduktsioon}} [[Pilt:Karl XI staty i Karlskrona.jpg|pisi|Karl XI ausammas [[Karlskrona]]s]] [[1660]]. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane [[Karl XI]], kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja [[riigikassa]], alustas Karl XI [[1680]]. aastal [[Balti provints]]ides ([[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]]) oma eelkäijate poolt eraomandusse antud riigimaade tagasivõtmist, [[mõisamaa]]de riigistamist – [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i, kuna mõisaomanikest [[aadlik]]ud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad [[riigimõis]]ad olid vahetanud omanikku. 1686.–1688. aastal koostati [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i käsul mõisate inventuuriaktid ja [[vakuraamat]]ud. Rootsi riigi ja kohaliku [[baltisakslased|sakslastest]] aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. [[1700]]. aastal seoses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algusega katkestas [[Karl XII]] mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. [[1694]]. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete [[haridus]]- ja [[Kirik (institutsioon)|kirikuolude]] parandamiseks. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus ja teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal. ==Pärisorjuse likvideerimise algus== [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale '''[[riigimõis]]ate talupoegade''' senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast [[pärisorjus]]est priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik [[Mõisate reduktsioon|redutseerinud]] 5/6 maadest [[Läänemereprovintsid|Liivi- ja 1/2 Eestimaal]]<ref name="O0EzQ" />. Karl XI poolt [[21. august]]il [[1691]] kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise järgi [[asehaldur]]ite kaudu, ja [[21. märts]]il [[1696]] kinnitatud [[tulundusreglement]] määras kindlaks riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja [[teoorjus]]e õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust [[Liivimaa kindralkuberner#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kindralkuberner]]ist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele peale enam makse, kui määratud [[vakuraamat]]us, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse [[rakmepäev]]a eest pidi rentnik maksma kaks [[hõbetaaler|hõbetaalrit]], iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 [[öör]]i. Ka keelati rentnikel [[kodukariõigus|talupoegi (peremehi) karistada]], kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla<ref name="6014i" />. Karl XI tegi kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]ile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta [[aadlimõis]]ates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane [[Karl XII]] arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või muul viisil teha korraldusi [[eraomand]]i puhul. Ta andis kindralkubernerile käsu teha muudatuste projekt rüütelkonnale [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud [[Põhjasõda]] muutis olukorda põhjalikult. == Talupoegade kohustused == Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti [[teoorjus]]. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse [[vakuraamat]]ud. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad [[loonusrent|loonusrendina]] andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka [[riigimaks]]e. [[1632]]. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja [[1645]]. aastal fikseeris [[Eestimaa kuberner]] [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustav Oxenstierna]] uuendatud maakorraldus [[sunnismaisus]]e Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut: sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka [[ihunuhtlus]]t. Ka see oli vana orduaegne tava. [[1639]]. aasta seaduse ja 1671. aasta [[maapolitsei]] korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata.Liivimaal oli selline seadus antud juba 1632.a. maaseadusega. {{vaata|Liivimaa talurahvarahutused (1638–1639)}} 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn [[Suur Rootsi kataster]]. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. == Katk == Lisaks sõjakoledustele hakkas levima [[katk]], mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel [[1665]]–[[1690]] ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi [[Gustav II Adolf]]i poolt [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu ülikool]]is ([[Academia Gustaviana]]s). == Suur nälg == {{vaata|Suur nälg}} Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim [[näljahäda]] oli Eestis aastail [[1695]]–[[1697]]. Saagi[[ikaldus]]i, mis aga tõsisemaid näljahädade mõõtmeid ei võtnud oli ka aastatel: 1629–1631, 1641–1642, 1684–1685, 1691, 1709–1710<ref>[[Marten Seppel]]. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS, [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]], Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 38</ref> [[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevusüritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus. Levisid [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]]. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701.–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. == Rootsi kalender == {{vaata|Rootsi kalender}} ==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp== {{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]'' == Kronoloogia 1600–1700 == [[Pilt:Livonia sive Liefland.jpg|300px|pisi|Eesti ja Läti ala kaart (u 1630)]] *[[1595]]. aasta [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale. *[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is. *[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref name="shbif" /> *[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. [[Eesti rahvaarv]] oli vähenenud 100 000 inimeseni.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76</ref> Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse. *[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s. *[[1629]]. aasta [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile. *[[1630]] – avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu akadeemiline gümnaasium]]). *1630 – [[1630. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1631]] – asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]]. *[[1631]] – Tartus asutati esimene [[trükikoda]] Eestis. *[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]). *[[1634]] – Liivimaa konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. *[[1636]] – peeti [[Haapsalu]]s [[nõiaprotsess]]. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati [[Kastinina]]l elavat naist [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib [[must kass|mustaks kassiks]] moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Aastatest [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. *[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika. *1638 – [[1638. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. *[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]] *[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis. *[[1656]] – Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. *[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga. *[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile. *[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks. *[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel. *[[1671]] – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Claes Tott]]i politseikorralduse). *[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. *[[1679]] – [[Soomerootslased|soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahvakool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|[[Nicolas de Fer]]i koostatud kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal]] [[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ([[1705]])]] *[[1680]] – suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid. *[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Forseliuse seminar]]. *[[1686]]–[[1687]] – [[piiblikonverents]]id [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. *[[1686]] – ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. *[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine. *[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s). * [[1693]] – [[Johann Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani. * [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani. *[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000. *[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|suur nälg]] Eestis, suri 70 000 – 75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. *[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu. *[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t. *[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu. [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit Narva lahingus]] *[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil. *[[1700]]. aasta [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini [[Riia]]t. *[[1700]]. aasta [[19. august]] – Venemaa kuulutas Rootsile sõja. *[[1700]]. aasta [[22. september]] – Vene väed jõudsid [[Narva]] alla. *[[1700]]. aasta [[4. november]] – Tallinnas maabus [[Karl XII]] koos vägedega. *[[1700]]. aasta [[19. november]] – Rootsi väed Karl XII juhtimisel lõid venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. ==Vaata ka== *[[Rootsi suurvõimu ajastu]] *R. Ajastu uuringute [[Eesti ajaloolaste loend|Eesti ajaloolas]]i ja publikatsioone: [[Hendrik Sepp]], [[Arnold Soom]], [[Otto Liiv]], [[Juhan Vasar]], [[Evald Blumfeldt]], [[Elina Öpik]], [[Enn Küng]], [[Helmut Piirimäe]], [[Margus Laidre]], [[Ilmar Tammisto]], [[Aleksander Loit]], [[Ülle Tarkiainen]], [[Aivar Põldvee]], [[Andres Adamson]], [[Kalle Kroon]], [[Marten Seppel]], [[Raimo Raag]] jt ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="O0EzQ">[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 16 (1996)</ref> <ref name="6014i">[[Hendrik Sepp]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15265 Talupoegade kaitse Rootsi aja lõpul, eriti Liivimaal.], Ajalooline Ajakiri, 1929 nr 4</ref> <ref name="shbif">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v.|authorlink=Alexander von Richter|year=1858|publisher=Nicolai Kymmel|location= Riga|isbn=|pages=|url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ&printsec=titlepage&source=gbs_summary_r&cad=0#PRA1-PA1,M1}} *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630]. ''Estland och. Livland''. Stockholm 1922 *Eesti rahva ajalugu 4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda. Tartu: Loodus, 1932; Tallinn, 1997, 354 lk, ISBN 9985909836 *[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961 *Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. 212 lk. Tartu: [[Eesti Ajalooarhiiv]], 1998, [[Eesti Ajalooarhiivi toimetised]] nr 3 (10), ISBN ISBN 9985-858-10-7 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng, 424 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 12 (19), ISBN 9985-858-47-6 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Koostanud Enn Küng, 534 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 17 (24), ISBN 978-9985-858-66-0 *[[Ülle Tarkiainen]], [[Kari Tarkiainen]]. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2014, ISBN: 9789985332498, 456 lk *[[Aleksander Loit]]. [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015 *[[Margus Laidre]], Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Argo, 2015. 912 lk, ISBN 978-9949-527-54-0 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar%20Tammisto%20magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine]. Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2017 *[[Ragnar Nurk]], [https://www.academia.edu/107548965/Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_v%C3%B5imu_all_1561_1710_kindluslinnades Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561-1710 kindluslinnades], 2019, Eesti linnaehituse ajalugu 1 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://dspace.ut.ee/items/db2fbdbf-541c-47ff-bb3c-16d3310012e7 Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680]. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 55. Tartu, 2023 {{commonskat|Estonia under Swedish rule}} == Välislingid == *[http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=1 Eesti ajalugu 1558–1710. Rootsi aeg] *[http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html Rootsi aeg] *[http://www.ut.ee/SOPL/04s/kursused/BaltiVP3loeng.htm Balti riikide ajaloo lühiülevaade] *[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Vana.html Mälestusi vanast ajast] *[http://www.ngonet.ee/eltt/ajalugu/ajalugu5.html Kirikulugu] *[http://haridus.opleht.ee/2003/4/4/1.shtml Luterlik kirikukorraldus] *[http://www.ng.edu.ee/~kool/noarootsi.html Noarootsi] *[http://www.viljandimaa.ee/VMA/ajalugu/piirid/rootsi.htm Viljandi] *[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?X=10863 Haapsalu] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis| ]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Eestis]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:18. sajand Eestis]] e56vhf6orsucye42rlk6g669c67h7qo 0 8607 7253716 7181413 2026-10-15T18:54:25Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (ühik)]] 7253716 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib füüsikalisest suurusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jõud (täpsustus)]].}} '''Jõud''' on [[füüsika]]s [[keha]]le suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema [[liikumine|liikumise]] olekut ja/või [[kuju]]. [[Mehaanika]]s on jõud kehade vastastikuse mõju mõõt. Jõud on [[vektoriaalne suurus]], mis tähendab, et tal on * suund, milles jõud mõjub; * suurus, mida väljendatakse arvväärtuse ja [[mõõtühik]]u abil. Jõu kui [[füüsikaline suurus |füüsikalise suuruse]] tähis on ''F'', mis tuleneb [[ladina keel]]e sõnast ''fortis'' (tugev). Jõuvektorit tähistatakse noolega tähise kohal (<math>\vec F</math>) või kasutatakse paksu [[trükikiri |kirja]] (<math>\mathbf F</math>). Jõu [[mõõtühik]] [[SI-süsteem]]is on [[njuuton]] (tähis N). Jõud 1 N annab kehale, mille [[mass]] on 1 [[Kilogramm|kg]], kiirenduse 1&nbsp;m/s&sup2;. Vastav [[CGS]]-ühik on [[Düün (ühik)|düün]] (tähis dyn), mis on vajalik 1 [[gramm |g]] massi kiirendamiseks 1 [[sentimeeter |cm]] võrra sekundi ruudu kohta. Seega on üks njuuton võrdne 100 000 düüniga. == Jõud klassikalises mehaanikas == Füüsikalise jõu mõiste põhineb suuresti [[Isaac Newton]]il, kes pani 17. sajandil oma kolme [[Newtoni seadused |liikumisseadusega]] aluse klassikalisele mehaanikale. Kõige olulisem jõudu määrav füüsikaseadus on [[Newtoni teine seadus]]t, mille kohaselt [[keha]] [[kiirendus]] (<math>\vec a</math>) on samasuunaline ja tugevuselt [[võrdelisus|võrdeline]] talle mõjuva jõuga (<math>\vec F</math>) ja pöördvõreline keha [[mass]]iga (<math>m</math>). Sellest seosest <math>\vec{a}=\vec{F}/m</math> avaldub jõud massi ja kiirenduse korrutisena: : <math>\vec{F} = m\vec{a}\,.</math> Kui kehale, mis saab vabalt liikuda, mõjub mitu jõudu, annab igaüks neist kehale sama kiirenduse, nagu see annaks teiste jõudude puudumisel ([[superpositsiooniprintsiip]]). Sel juhul asendatakse keha kiirenduse arvutamisel kõik sellele mõjuvad jõud ([[jõusüsteem]]) ühe jõuga, mida nimetatakse resultantjõuks ehk mõjuvate jõudude vektorsummaks. Peamised jõud klassikalises mehaanikas: * [[gravitatsioonijõud]] ([[ gravitatsioon]]), * elektromagnetiline jõud ([[elektromagnetism]]), * [[normaalreaktsioon |normaaljsihiline jõud]], * [[elastsus]] |elastsusjõud]], * [[tsentripetaaljõud]], * [[inertsijõud]], sealhulgas [[tsentrifugaaljõud]] ja [[Coriolise jõud]]. Neid jõude peetakse fiktiivseteks, sest nad ei eksisteeri mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) taustsüsteemides Kuna need jõud ei ole ehtsad, nimetatakse neid ka pseudojõududeks. Jõu pöörlemisversioon on [[pöördemoment]], mis tekitab objekti [[nurkkiirendus |pöörlemiskiiruse]] muutusi. Mõned jõud, mida Newtoni ajal peeti eraldiseisvateks, osutusid elektromagnetismi väljenduseks aines. Need jõud avalduvad * vedelike kokkusurutavuses ja [[viskoossus]]es, * erinevate kehade pindade vahelises [[hõõre |hõõrdumises]], * keha deformatsioonitakistuses (vedrujõud, kokkusurutavus, nihkemoodul). Klassikalise mehaanika pakutav jõu kontseptsioon on praktilistel eesmärkidel kasutusel tänapäevani.<ref>{{Cite web |last=Cohen |first=Michael |title=Klassikaline mehaanika: kriitiline sissejuhatus |url=https://www.physics.upenn.edu/sites/default/files/Classical_Mechanics_a_Critical_Introduction_0_0.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220703194458/https://www.physics.upenn.edu/sites/default/files/Classical_Mechanics_a_Critical_Introduction_0_0.pdf |archive-date=July 3, 2022 |access-date=January 9, 2024 |website=[[University of Pennsylvania]]}}</ref> == Jõukontseptsiooni areng == Klassikalise antiikajastu filosoofid kasutasid jõu mõistet [[staatika |statsionaarsete]] ja [[dünaamika (füüsika) |liikuvate]] objektide ning lihtsate [[masin]]ate uurimisel, kuid sellised mõtlejad nagu [[Aristoteles]] ja [[Archimedes]] tegidid jõu mõistmisel põhimõttelisi vigu. Osaliselt tuli see liikumise loomuliku olemuse ebapiisavast mõistmisest. Põhimõtteline eksiarvamus, et liikumise säilitamiseks on vaja jõudu isegi konstantse kiiruse korral. Enamiku varasemaid arusaamatusi liikumise ja jõu kohta seletasid lõpuks ära [[Galileo Galilei]] ja [[Sir Isaac Newton]]. Oma matemaatilist taipu rakendades sõnastas Newton [[Newtoni liikumisseadused|liikumisseadused]], mida pole parandatud enam kui kahesaja aasta jooksul.<ref name=uniphysics_ch2>{{cite book|title=University Physics |last1=Sears |first1=Francis W. |last2=Zemansky |first2=Mark W. |last3=Young |first3=Hugh D. |author-link1=Francis Sears |author-link2=Mark Zemansky |author-link3=Hugh D. Young |title-link=University Physics |pages=[https://archive.org/details/universityphysic0000sear/page/18 18]–38 |publisher=Addison-Wesley |edition=6th |year=1982 |isbn=0-201-07199-1}}</ref> 20. sajandi alguses tekkisid füüsikas uued ideed, et seletada eksperimentides saadud tulemusi astronoomilistes ja submikroskoopilistes valdkondades. Selgus, et [[relatiivsusteooria]] muudab [[impulss |impulsi]] definitsiooni ja kvantmehaanika taaskasutab jõu mõistet mikroskoopilistes kontekstides, kus Newtoni seadused otseselt ei kehti. [[Albert Einstein|Einstein]] töötas välja teooria, mis ennustas õigesti jõudude mõju objektidele, mille impulss suureneb valguse kiiruse lähedale, ning andis ka ülevaate gravitatsiooni ja [[inerts]]i põhjustatud jõududest. Tuginedes tänapäevastele arusaamadele [[kvantmehaanika]]st ja tehnikale, mis suudab osakesi valguse kiiruse lähedale kiirendada, on loodud [[osakestefüüsika standardmudel]], mis kirjeldab aatomitest väiksemate osakeste vahelisi jõude. Standardmudel ennustab, et [[vaheosake |vaheosakestel]] on määrav roll jõudude kiirgamisel ja neeldumisel. === Jõud kvantmehaanikas === Väikseimate osakeste vastastikmõju uurimisel saadud katsetulemused on vastuolus klassikalise mehaanikaga. Eelkõige on teatud suurused kvanditud, mis tähendab, et need esinevad ainult teatud portsjonite (pakettide) kaupa, mida nimetatakse [[kvant]]ideks. Kuigi jõud ise ei ole kvanditud, võivad jõud põhjustada osakeste energia võimalikku kvantimist. Jõudude põhjustatud nähtusi kirjeldatakse [[kvantmehaanika]]s (nii nagu klassikalises mehaanikaski) [[potentsiaal]]i kaudu. On kvantmehaanilisi efekte, mis avalduvad jõuna, kuid mida ei saa seosstada ühelegi põhijõuga. Niisuguste nähtuste näideteks on [[Pauli printsiip]] ja [[vahetusmõju |vahetusinteraktsioonid]]. Kvantvälja teoorias taandatakse kõik jõud virtuaalsete [[boson]]ite vahetusele. Need iga põhijõu interaktsiooniosakesed on tegelikult individuaalsed jõukandjad. === Jõud relatiivsusteoorias === 20. sajandi alguseks töötas [[Albert Einstein|Einstein]] välja [[relatiivsusteooria]], mis ennustas õigesti jõudude mõju objektidele, mille [[impulss]] (massi ja kiiruse korrutis) suureneb valguse kiirusele lähenedes, ning andis ka ülevaate [[gravitatsioo]]i ja [[inerts]]i tekitatud jõududest. Kui vaadeldavad kiirused ei ole enam valguse kiirusega võrreldes tühised. asendab klassikalise mehaanika dünaamika seadusi [[erirelatiivsusteooria]]. Siis tuleb [[impulss]] üldistada relativistlikuks impulsiks. Jõud jääb endiselt arvutatavaks valemiga <math>\vec{F} = \tfrac{\mathrm d \vec{p}}{\mathrm d t}</math>, kuid impulssi ei saa enam arvutada seose <math>\vec{p} = m \cdot \vec{v}</math> abil. Newtoni võrrand <math>\vec{F} = m \cdot \vec{a}</math> (jõud võrdub mass korda kiirendus) asendatakse järgmise võrrandiga: :<math>\vec{F} = \frac{\mathrm d}{\mathrm{d}t}\frac{m\cdot\vec v}{\sqrt{1-\frac{v^2}{c^2}}}\,.</math> [[Üldrelatiivsusteooria]]s mõistetakse gravitatsioonijõudu kõvera aegruumi geomeetrilise omadusena: aine energia, impulss ja rõhk mõjutavad aegruumi geomeetriat, milles nad asuvad. Seda mõju saab kirjeldada [[aegruumi kõverus]]e mõistega. === Põhijõudude unifitseerimine === Tänapäeva füüsikas eristatakse tavaliselt nelja põhijõudu ehk fundamentaalset [[interaktsioon]]i ehk vastastikmõju. Järjestatuna kasvava suhtelise tugevuse järgi (mida tavaliselt mõõdetakse [[sidestuskonstant |sidestuskonstandiga]]) on need jõud järgmised: * [[gravitatsioonijõud]], * [[nõrk vastastimõju |nõrk tuumajõud]], * [[elektromagnetiline vastastikmõju |elektromagnetiline jõud]], * [[ugev vastastikmõju |tugev tuumajõud]]. Tugevad ja nõrgad jõud toimivad ainult väga lühikestel vahemaadel subatomaarsete osakeste, sealhulgas [[nukleon]]ide ja [[aatomituum]]ade vahel. Elektromagnetiline jõud toimib elektrilaengute vahel ja gravitatsioonijõud masside vahel. Kõik muud looduses esinevad jõud tulenevad nendest neljast kvantmehaanika raames toimivast fundamentaalsest vastastikmõjust, samuti [[Schrödingeri võrrand]]i ja [[Pauli printsiip |Pauli printsiibiga]] kindlaks määratud piirangutest.<ref name=Lieb-Bulletin>{{Cite journal |last=Lieb |first=Elliott H. |date=1990 |title=The stability of matter: from atoms to stars |url=https://www.ams.org/bull/1990-22-01/S0273-0979-1990-15831-8/ |journal=Bulletin of the American Mathematical Society |language=en |volume=22 |issue=1 |pages=1–49 |doi=10.1090/S0273-0979-1990-15831-8 |issn=0273-0979}}</ref> Näiteks [[hõõre |hõõrdumine]] on kahe pinna aatomite vahel toimiva elektromagnetilise jõu ilming. Vedrudes olevad jõud, mida modelleerib [[Hooke'i seadus]], on samuti elektromagnetiliste jõudude tagajärg. [[Tsentrifugaaljõud]] on kiirendusjõud, mis tuleneb pöörleva taustsüsteemi kiirendusest. [[Impulsi jäävuse seadus |Impulsi jäävuse]] saab otseselt tuletada ruumi homogeensusest või sümmeetriast ja seetõttu peetakse seda tavaliselt fundamentaalsemaks kui jõu mõistet. Seega peetakse praegu teadaolevaid fundamentaalseid jõude täpsemalt fundamentaalseteks interaktsioonideks. Sõna „jõud“ laiemas tähenduses võib fundamentaalseid vastastikmõjusid nimetada ka looduse põhijõududeks; kõik teadaolevad füüsikalised protsessid kehade vahel on neile tagasi viidavad. Üks füüsika eesmärke on kirjeldada kõiki fundamentaalseid jõude ehk vastastikmõjusid ühtse üldkontseptsioonina [[suur õhendteooria |suure ühendteooria]] raames. See põhineb eeldusel, et need fundamentaalsed jõud olid [[Suur Pauk |Suure Paugu]] ajal üks jõud, mis seejärel jahtumise tagajärjel jagunes erinevateks jõududeks. ==Vaata ka== *[[Ampère'i jõud]] *[[fundamentaalne vastastikmõju]] *[[jõusüsteem]] *[[inertsijõud]] *[[jõumoment]] *[[jõupaar]] *[[konservatiivne jõud (füüsika)]] *[[Lorentzi jõud]] *[[Van der Waalsi jõud]] {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Füüsikalised suurused]] s22dn9m6qm8il7crkgk4d1qz3espy9x 10 9462 7253678 7131089 2026-10-15T17:59:54Z Pikne 13803 7253678 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall |päis=[[Iraan]]i provintsid |sisu=[[Alborzi provints|Alborz]]{{·}} [[Ardabīli provints|Ardabīl]]{{·}} [[Būshehri provints|Būshehr]]{{·}} [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints|Chahār Maḩāl ja Bakhtīārī]]{{·}} [[Eşfahāni provints|Eşfahān]]{{·}} [[Fārsi provints|Fārs]]{{·}} [[Gīlāni provints|Gīlān]]{{·}} [[Golestāni provints|Golestān]]{{·}} [[Hamadāni provints|Hamadān]]{{·}} [[Hormozgāni provints|Hormozgān]]{{·}} [[Ida-Aserbaidžaani provints|Ida-Aserbaidžaan]]{{·}} [[Īlāmi provints|Īlām]]{{·}} [[Kermāni provints|Kermān]]{{·}} [[Kermānshāhi provints|Kermānshāh]]{{·}} [[Khorāsān-e Raẕavī provints|Khorāsān-e Raẕavī]]{{·}} [[Khūzestāni provints|Khūzestān]]{{·}} [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints|Kohgīlūyeh ja Bowyer Aḩmad]]{{·}} [[Kurdistani provints|Kurdistan]]{{·}} [[Lorestāni provints|Lorestān]]{{·}} [[Lõuna-Khorāsāni provints|Lõuna-Khorāsān]]{{·}} [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaan]]{{·}} [[Markazī provints|Markazī]]{{·}} [[Māzandarāni provints|Māzandarān]]{{·}} [[Põhja-Khorāsāni provints|Põhja-Khorāsān]]{{·}} [[Qazvīni provints|Qazvīn]]{{·}} [[Qomi provints|Qom]]{{·}} [[Semnāni provints|Semnān]]{{·}} [[Sīstāni ja Belutšistani provints|Sīstān ja Belutšistan]]{{·}} [[Zanjāni provints|Zanjān]]{{·}} [[Teherani provints|Teheran]]{{·}} [[Yazdi provints|Yazd]] }}<noinclude> [[Kategooria:Haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> p3jx437mri2gtvpyrcrgfamgboxcplm 0 9548 7253997 7217109 2026-10-16T09:19:40Z ~2026-55485-97 239863 /* */ llsoele 7253997 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib paljukeelsest entsüklopeediast; eesti versiooni kohta vaata artiklit [[Eestikeelne Vikipeedia]]; asteroidi kohta vaata artiklit [[274301 Wikipedia]].}} {{viita}} [[Pilt:Www.wikipedia screenshot (2021).png|thumb|300px|Lehekülg www.wikipedia.org]] '''Vikipeedia''' ([[inglise keel]]es ''Wikipedia'' /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne [[veeb]]ipõhine vaba sisuga [[entsüklopeedia]], mida kirjutab ühiselt suur hulk [[vabatahtlik|pedesid.]]ke 2025. jaanuari seisuga oli Vikipeedial 340 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 64 miljoni. Suurim keeleversioon on [[ingliskeelne Vikipeedia]], kus on üle 7,1 miljoni artikli.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias List of Wikipedias.] meta.wikimedia.org</ref> Artiklite arvult järgnevad [[sebukeelne Vikipeedia|sebu]], [[saksakeelne Vikipeedia|saksa]], [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsuse]] ja [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi Vikipeedia]]. [[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses Vikipeedias]] on üle 250&nbsp;000 artiklit. Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks [[Vikisõnastik]] (Wiktionary) ja [[Vikiülikool]] (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on [[Wikimedia Commons]] ja [[Wikidata]]. Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja [[konsensus]]e või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika. Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse [[vikipedist]]ideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.<ref name="timesofindia" /> Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mittetulundusorganisatsioon [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.<ref name="timesofindia">[http://timesofindia.indiatimes.com/tech/tech-news/Wikipedia-turns-15-year-old-gets-new-source-of-cash/articleshow/50586571.cms Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash] Times of India/AP, 15. jaanuar 2015</ref> == Keeleversioonid == {| class="wikitable" style="float:right;" |+25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni<br / ><small>(seisuga 3. mai 2024){{cn}}</small> |- ! Keeleversioon !! Artiklite arv |- | [[ingliskeelne Vikipeedia]] || 6 819 400 |- | [[sebukeelne Vikipeedia]] || 6 118 669 |- | [[saksakeelne Vikipeedia]] || 2 906 421 |- | [[prantsuskeelne Vikipeedia]] || 2 609 202 |- | [[rootsikeelne Vikipeedia]] || 2 583 926 |- | [[hollandikeelne Vikipeedia]] || 2 157 504 |- | [[venekeelne Vikipeedia]] || 1 977 337 |- | [[hispaaniakeelne Vikipeedia]] || 1 950 309 |- | [[itaaliakeelne Vikipeedia]] || 1 861 916 |- | [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)keelne Vikipeedia]] || 1 623 208 |- | [[poolakeelne Vikipeedia]] ||1 613 195 |- | [[hiinakeelne Vikipeedia]] || 1 417 207 |- | [[jaapanikeelne Vikipeedia]] || 1 414 053 |- | [[ukrainakeelne Vikipeedia]] || 1 321 939 |- | [[vietnamikeelne Vikipeedia]] || 1 293 122 |- | [[varaikeelne Vikipeedia]] || 1 266 437 |- | [[araabiakeelne Vikipeedia]] || 1 231 934 |- | [[portugalikeelne Vikipeedia]] || 1 123 786 |- | [[pärsiakeelne Vikipeedia]] || 1 001 152 |- | [[katalaanikeelne Vikipeedia]] || 750 841 |- | [[indoneesiakeelne Vikipeedia]] || 692 129 |- | [[serbiakeelne Vikipeedia]] || 688 777 |- | [[koreakeelne Vikipeedia]] || 667 300 |- | [[norrakeelne Vikipeedia]] || 628 637 |- | [[türgikeelne Vikipeedia]] || 606 782 |} {{Vaata|Vikipeediate loend}} 2025. aasta jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 340 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: [[ingliskeelne Vikipeedia|inglis-]] (esimene, 7,1 miljonit artiklit), [[sebukeelne Vikipeedia|sebu-]] (6,1 mln), [[saksakeelne Vikipeedia|saksa-]] (2,9 mln), [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsus-]] (2,6 mln), [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi-]] (2,6 mln), [[hollandikeelne Vikipeedia|hollandi-]] (2,1 mln), [[venekeelne Vikipeedia|vene-]] (2,0 mln), [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaania-]] (2,0 mln), [[itaaliakeelne Vikipeedia|itaalia-]] (1,9 mln), [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)-]] (1,6 mln), [[poolakeelne Vikipeedia|poola-]] (1,6 mln), [[hiinakeelne Vikipeedia|hiina-]] (1,4 mln), [[jaapanikeelne Vikipeedia|jaapani-]] (1,4 mln), [[ukrainakeelne Vikipeedia|ukraina-]] (1,3 mln), [[vietnamikeelne Vikipeedia|vietnami-]] (1,2 mln), [[varaikeelne Vikipeedia|varai-]] (1,2 mln), [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia-]] (1,2 mln), [[portugalikeelne Vikipeedia|portugali-]] (1,1 mln) ja [[pärsiakeelne Vikipeedia|pärsiakeelses Vikipeedias]] (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaani-]], [[serbiakeelne Vikipeedia|serbia-]], [[indoneesiakeelne Vikipeedia|indoneesia-]], [[koreakeelne Vikipeedia|korea-]], [[norrakeelne Vikipeedia|norrakeelses Vikipeedias]], [[soomekeelne Vikipeedia|soomekeelses Vikipeedias]] jne. Üle 100&nbsp;000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas [[eestikeelne Vikipeedia|eesti-]], [[leedukeelne Vikipeedia|leedu-]] ja [[lätikeelne Vikipeedia|lätikeelses Vikipeedias]]. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli [[Kanada]]s kõneldavas [[krii keel]]es (12 artiklit).<ref name="meta">[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias Vikipeediate loend, andmed reaalajas], vaadatud 29.08.2024.</ref> Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (''Simple English'') ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid [[väljasurnud keeled|väljasurnud]] ja [[tehiskeel]]tes nagu [[ladina keel]], [[esperanto]] ja [[volapük]], nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta. Saksakeelne versioon on välja antud ka [[DVD|DVD-ROM]]-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu. [[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses versioonis]] on praegu '''[[Eri:Statistics|{{ARTIKLIMÄÄR}}]]''' artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 47. Vikipeedia, paiknedes edetabelis [[Valgevenekeelne Vikipeedia|valgevenekeelse]] ja [[Slovakikeelne Vikipeedia|slovakikeelse]] vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka [[võrukeelne Vikipeedia]], mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.<ref name="meta" /> Kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist seadmest.<ref>[https://stats.wikimedia.org/#/all-wikipedia-projects Monthly overview] Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)</ref> Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia Statistics All languages |url=https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaZZ.htm |vaadatud=6. oktoobril 2024 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaba sisu == Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud [[GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents|GNU vaba dokumentatsiooni litsents]]i (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest ''[[copyleft]]''-litsentsidest (vrdl ''copyright'' 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele [[Creative Commons]] Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel. ==Nimi== Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab [[havai keel]]es 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist'). == Ajalugu == [[Pilt:Nupedia.svg|pisi|left|[[Nupedia]], Vikipeedia eelkäija]] Vikipeedia loodi [[2001]]. aasta [[15. jaanuar]]il esialgu osana [[Nupedia]] projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati [[9. märts]]il [[2000]] ning selle omanik oli [[Bomis]], [[internetiportaal]]i haldav firma. Nupedia peamised juhid olid [[Jimmy Wales]] (Bomise [[tegevdirektor]]) ja [[Larry Sanger]] (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia [[peatoimetaja]]). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.<ref>Larry Sanger, "[https://web.archive.org/web/20000510132952/http://www.nupedia.com/interview.html Küsimused ja vastused Nupedia kohta]", Nupedia, märts 2000</ref> Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat [[mittetulundusühing]] [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation). == Riist- ja tarkvara == [[Pilt:Wikimedia-servers-2010-12-28.svg|pisi|400px| Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga]] 2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis [[Virginia|Virginia osariigis]] [[Washington]]i lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte [[Equinix]]. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis [[Texas|Texase osariigis]], kus serveriteenust osutab USA ettevõte [[CyrusOne]]. Puhverserverite asukohad:<ref>[https://wikitech.wikimedia.org/wiki/Data_centers Data centers] Wikitech</ref> * [[Amsterdam]] (u 2005) * [[San Francisco]] (2014) * [[Singapur]] (2017) * [[Marseille]] (2022) * [[São Paulo]] (2024) Tarkvarana kasutatakse: * OS – [[Linux]]; * WWW – [[Apache HTTP Server]] ja [[Squid cache server]]id, viimaste koormust jaotab [[Perlbal]]; * DB – [[MySQL]]; * Skriptid – [[PHP]]. == Logo == [[Fail:SF-Bay-Area-Wikipedia-Day-Logo-no-text.svg|pisi|Vikipeedia 25. sünnipäevaks loodud [[maskott]]]] {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="1" style="border:1px solid #aaa" |- align=center !height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Old wikipedia logo.png|120px]] !height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Wikipedia-2nd-logo.png|135px]] ! rowspan="2" height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Wikipedia-logo-en.png|135px]] |- !width="150px" colspan="1" bgcolor="#CCCCCC" | 2001 (esialgne) !width="150px" colspan="1" bgcolor="#CCCCCC" | 2001–2003 |} == Teabe otsimine == Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Jacob |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Daily briefing: Three unique Wikipedia curiosity styles revealed |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03537-5 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03537-5}}</ref> === Otsinguprofiilid === 2024. aastal ajakirjas [[Science Advances]] avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k ''busybody'', ''hunter, dancer).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kudiabor |eesnimi=Helena |kuupäev=2024-10-25 |pealkiri=Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03454-7 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03454-7}}</ref>'' Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab [[uudishimu]] kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25.10.2024 |pealkiri=Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership |url=https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adn3268 |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Science Advances}}</ref> Ühtlasi tuvastati [[korrelatsioon]] uuritava riigi [[Võrdsus|võrdsuse]] taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab [[Interdistsiplinaarne mõiste|interdistsiplinaarsele]] mõtlemisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Magubane |eesnimi=Nathi |kuupäev=26.10.2024 |pealkiri=Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing |url=https://phys.org/news/2024-10-dancer-curiosity-style-wikipedia-browsing.html |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Phus.org}}</ref> == Probleemid == Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad [[Poliitik|poliitikud]] või muud [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelased]] püüda neid puudutavat [[Valeinfo|infot manipuleerida]], aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi [[Ajalugu|ajalooliste]] faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja [[Allikakriitika|allikakriitilisus]].<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama|title=Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama|website=ERR|date=25 August 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}</ref><ref name="Port 2022">{{cite web|last=Port|first=Kristjan|url=https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss|title=Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss|website=ERR|date=22 November 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}</ref> Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks [[Ravim|ravimite]] artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.<ref name="Kupferberg Protus 2011 pp. 310–313">{{cite journal|last=Kupferberg|first=Natalie|title=Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-medical-library-association_2011-10_99_4/page/310|publisher=University Library System, University of Pittsburgh|journal=Journal of the Medical Library Association : JMLA|volume=99|issue=4|pages=310–313|year=2011|last2=Protus|first2=Bridget McCrate|doi=10.3163/1536-5050.99.4.010|issn=1536-5050}}</ref> Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult [[röster]]i leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit<ref name="Port 2022" /> ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja [[Venemaa]] ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.<ref name="Felton 2022">{{cite web|last=Felton|first=James|url=https://iflscience.com/woman-writes-fake-russian-history-on-wikipedia-for-over-a-decade-before-being-caught-64245|title=Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught|website=IFLScience|date=29 June 2022|access-date=23 November 2022}}</ref> === Vikipeedia tsenseerimine === {{Vaata|Vikipeedia tsenseerimine}} Vikipeedia blokeerimine on osa [[Tsensuur internetis|tsensuurist internetis]]. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu [[Valgevene]], [[Iraan]], [[Pakistan]], [[Venemaa]], [[Saudi Araabia]], [[Süüria]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Venezuela]]. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist [[Hiina|Hiinas]]<ref name="Harrison 2019">{{cite web|last=Harrison|first=Stephen|url=https://slate.com/technology/2019/05/wikipedia-china-block-censorship-tiananmen-square.html|title=Why China Blocked Wikipedia in All Languages|website=Slate Magazine|date=21 May 2019|access-date=4 February 2023}}</ref> ja 2021. aasta 21. veebruarist [[Myanmar|Myanmaris]]<ref name="Business Standard News 2021">{{cite web|url=https://www.business-standard.com/article/international/myanmar-blocks-wikipedia-in-all-languages-internet-suspended-netblocks-121022100112_1.html|title=Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks|website=Business Standard News|date=21 February 2021|access-date=4 February 2023}}</ref>. Samuti on ähvardatud<ref name="Forte 2022">{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/a/96058147|title=Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega|website=Forte|date=1 March 2022|access-date=4 February 2023|language=et}}</ref> ja taga kiusatud selle toimetajaid.<ref name="Belanger 2023">{{cite web|last=Belanger|first=Ashley|url=https://arstechnica.com/tech-policy/2023/01/wikipedia-admin-jailed-for-32-years-after-alleged-saudi-spy-infiltration/|title=Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration|website=Ars Technica|date=6 January 2023|access-date=4 February 2023}}</ref> == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Sissejuhatus]] lugejatele ja toimetajatele * [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]] * [[Vikipeedia:Pressiülevaade]] * [[Citizendium]] * [[Eestikeelne Vikipeedia]] * [[Wikimedia Commons]] * [[Wikipedia mälestusmärk]] * [[Vikipeedia blokeerimine Türgis]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons|Category:Wikimedia servers|Wikimedia serverid}} * [http://stats.grok.se Vikipeedia artiklite külastatavuse statistika] * [https://www.wikipedia.org Vikipeedia koduleht] * [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Ivo Kruusamägi: mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 [[Kategooria:Vikipeedia| ]] [[Kategooria:Võrguentsüklopeediad]] fpo50lb3daulrfewbhso9v74jbzqakx 7254039 7253997 2026-10-16T10:24:41Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-55485-97|~2026-55485-97]] ([[User talk:~2026-55485-97|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ojassaar|Ojassaar]]. 7217109 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib paljukeelsest entsüklopeediast; eesti versiooni kohta vaata artiklit [[Eestikeelne Vikipeedia]]; asteroidi kohta vaata artiklit [[274301 Wikipedia]].}} {{viita}} [[Pilt:Www.wikipedia screenshot (2021).png|thumb|300px|Lehekülg www.wikipedia.org]] '''Vikipeedia''' ([[inglise keel]]es ''Wikipedia'' /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne [[veeb]]ipõhine vaba sisuga [[entsüklopeedia]], mida kirjutab ühiselt suur hulk [[vabatahtlik]]ke. 2025. jaanuari seisuga oli Vikipeedial 340 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 64 miljoni. Suurim keeleversioon on [[ingliskeelne Vikipeedia]], kus on üle 7,1 miljoni artikli.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias List of Wikipedias.] meta.wikimedia.org</ref> Artiklite arvult järgnevad [[sebukeelne Vikipeedia|sebu]], [[saksakeelne Vikipeedia|saksa]], [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsuse]] ja [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi Vikipeedia]]. [[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses Vikipeedias]] on üle 250&nbsp;000 artiklit. Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks [[Vikisõnastik]] (Wiktionary) ja [[Vikiülikool]] (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on [[Wikimedia Commons]] ja [[Wikidata]]. Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja [[konsensus]]e või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika. Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse [[vikipedist]]ideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.<ref name="timesofindia" /> Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mittetulundusorganisatsioon [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.<ref name="timesofindia">[http://timesofindia.indiatimes.com/tech/tech-news/Wikipedia-turns-15-year-old-gets-new-source-of-cash/articleshow/50586571.cms Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash] Times of India/AP, 15. jaanuar 2015</ref> == Keeleversioonid == {| class="wikitable" style="float:right;" |+25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni<br / ><small>(seisuga 3. mai 2024){{cn}}</small> |- ! Keeleversioon !! Artiklite arv |- | [[ingliskeelne Vikipeedia]] || 6 819 400 |- | [[sebukeelne Vikipeedia]] || 6 118 669 |- | [[saksakeelne Vikipeedia]] || 2 906 421 |- | [[prantsuskeelne Vikipeedia]] || 2 609 202 |- | [[rootsikeelne Vikipeedia]] || 2 583 926 |- | [[hollandikeelne Vikipeedia]] || 2 157 504 |- | [[venekeelne Vikipeedia]] || 1 977 337 |- | [[hispaaniakeelne Vikipeedia]] || 1 950 309 |- | [[itaaliakeelne Vikipeedia]] || 1 861 916 |- | [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)keelne Vikipeedia]] || 1 623 208 |- | [[poolakeelne Vikipeedia]] ||1 613 195 |- | [[hiinakeelne Vikipeedia]] || 1 417 207 |- | [[jaapanikeelne Vikipeedia]] || 1 414 053 |- | [[ukrainakeelne Vikipeedia]] || 1 321 939 |- | [[vietnamikeelne Vikipeedia]] || 1 293 122 |- | [[varaikeelne Vikipeedia]] || 1 266 437 |- | [[araabiakeelne Vikipeedia]] || 1 231 934 |- | [[portugalikeelne Vikipeedia]] || 1 123 786 |- | [[pärsiakeelne Vikipeedia]] || 1 001 152 |- | [[katalaanikeelne Vikipeedia]] || 750 841 |- | [[indoneesiakeelne Vikipeedia]] || 692 129 |- | [[serbiakeelne Vikipeedia]] || 688 777 |- | [[koreakeelne Vikipeedia]] || 667 300 |- | [[norrakeelne Vikipeedia]] || 628 637 |- | [[türgikeelne Vikipeedia]] || 606 782 |} {{Vaata|Vikipeediate loend}} 2025. aasta jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 340 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: [[ingliskeelne Vikipeedia|inglis-]] (esimene, 7,1 miljonit artiklit), [[sebukeelne Vikipeedia|sebu-]] (6,1 mln), [[saksakeelne Vikipeedia|saksa-]] (2,9 mln), [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsus-]] (2,6 mln), [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi-]] (2,6 mln), [[hollandikeelne Vikipeedia|hollandi-]] (2,1 mln), [[venekeelne Vikipeedia|vene-]] (2,0 mln), [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaania-]] (2,0 mln), [[itaaliakeelne Vikipeedia|itaalia-]] (1,9 mln), [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)-]] (1,6 mln), [[poolakeelne Vikipeedia|poola-]] (1,6 mln), [[hiinakeelne Vikipeedia|hiina-]] (1,4 mln), [[jaapanikeelne Vikipeedia|jaapani-]] (1,4 mln), [[ukrainakeelne Vikipeedia|ukraina-]] (1,3 mln), [[vietnamikeelne Vikipeedia|vietnami-]] (1,2 mln), [[varaikeelne Vikipeedia|varai-]] (1,2 mln), [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia-]] (1,2 mln), [[portugalikeelne Vikipeedia|portugali-]] (1,1 mln) ja [[pärsiakeelne Vikipeedia|pärsiakeelses Vikipeedias]] (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaani-]], [[serbiakeelne Vikipeedia|serbia-]], [[indoneesiakeelne Vikipeedia|indoneesia-]], [[koreakeelne Vikipeedia|korea-]], [[norrakeelne Vikipeedia|norrakeelses Vikipeedias]], [[soomekeelne Vikipeedia|soomekeelses Vikipeedias]] jne. Üle 100&nbsp;000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas [[eestikeelne Vikipeedia|eesti-]], [[leedukeelne Vikipeedia|leedu-]] ja [[lätikeelne Vikipeedia|lätikeelses Vikipeedias]]. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli [[Kanada]]s kõneldavas [[krii keel]]es (12 artiklit).<ref name="meta">[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias Vikipeediate loend, andmed reaalajas], vaadatud 29.08.2024.</ref> Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (''Simple English'') ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid [[väljasurnud keeled|väljasurnud]] ja [[tehiskeel]]tes nagu [[ladina keel]], [[esperanto]] ja [[volapük]], nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta. Saksakeelne versioon on välja antud ka [[DVD|DVD-ROM]]-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu. [[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses versioonis]] on praegu '''[[Eri:Statistics|{{ARTIKLIMÄÄR}}]]''' artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 47. Vikipeedia, paiknedes edetabelis [[Valgevenekeelne Vikipeedia|valgevenekeelse]] ja [[Slovakikeelne Vikipeedia|slovakikeelse]] vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka [[võrukeelne Vikipeedia]], mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.<ref name="meta" /> Kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist seadmest.<ref>[https://stats.wikimedia.org/#/all-wikipedia-projects Monthly overview] Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)</ref> Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia Statistics All languages |url=https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaZZ.htm |vaadatud=6. oktoobril 2024 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaba sisu == Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud [[GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents|GNU vaba dokumentatsiooni litsents]]i (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest ''[[copyleft]]''-litsentsidest (vrdl ''copyright'' 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele [[Creative Commons]] Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel. ==Nimi== Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab [[havai keel]]es 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist'). == Ajalugu == [[Pilt:Nupedia.svg|pisi|left|[[Nupedia]], Vikipeedia eelkäija]] Vikipeedia loodi [[2001]]. aasta [[15. jaanuar]]il esialgu osana [[Nupedia]] projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati [[9. märts]]il [[2000]] ning selle omanik oli [[Bomis]], [[internetiportaal]]i haldav firma. Nupedia peamised juhid olid [[Jimmy Wales]] (Bomise [[tegevdirektor]]) ja [[Larry Sanger]] (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia [[peatoimetaja]]). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.<ref>Larry Sanger, "[https://web.archive.org/web/20000510132952/http://www.nupedia.com/interview.html Küsimused ja vastused Nupedia kohta]", Nupedia, märts 2000</ref> Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat [[mittetulundusühing]] [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation). == Riist- ja tarkvara == [[Pilt:Wikimedia-servers-2010-12-28.svg|pisi|400px| Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga]] 2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis [[Virginia|Virginia osariigis]] [[Washington]]i lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte [[Equinix]]. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis [[Texas|Texase osariigis]], kus serveriteenust osutab USA ettevõte [[CyrusOne]]. Puhverserverite asukohad:<ref>[https://wikitech.wikimedia.org/wiki/Data_centers Data centers] Wikitech</ref> * [[Amsterdam]] (u 2005) * [[San Francisco]] (2014) * [[Singapur]] (2017) * [[Marseille]] (2022) * [[São Paulo]] (2024) Tarkvarana kasutatakse: * OS – [[Linux]]; * WWW – [[Apache HTTP Server]] ja [[Squid cache server]]id, viimaste koormust jaotab [[Perlbal]]; * DB – [[MySQL]]; * Skriptid – [[PHP]]. == Logo == [[Fail:SF-Bay-Area-Wikipedia-Day-Logo-no-text.svg|pisi|Vikipeedia 25. sünnipäevaks loodud [[maskott]]]] {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="1" style="border:1px solid #aaa" |- align=center !height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Old wikipedia logo.png|120px]] !height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Wikipedia-2nd-logo.png|135px]] ! rowspan="2" height="150px" bgcolor="#F9F9F9" | [[Pilt:Wikipedia-logo-en.png|135px]] |- !width="150px" colspan="1" bgcolor="#CCCCCC" | 2001 (esialgne) !width="150px" colspan="1" bgcolor="#CCCCCC" | 2001–2003 |} == Teabe otsimine == Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Jacob |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Daily briefing: Three unique Wikipedia curiosity styles revealed |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03537-5 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03537-5}}</ref> === Otsinguprofiilid === 2024. aastal ajakirjas [[Science Advances]] avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k ''busybody'', ''hunter, dancer).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kudiabor |eesnimi=Helena |kuupäev=2024-10-25 |pealkiri=Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03454-7 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03454-7}}</ref>'' Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab [[uudishimu]] kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25.10.2024 |pealkiri=Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership |url=https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adn3268 |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Science Advances}}</ref> Ühtlasi tuvastati [[korrelatsioon]] uuritava riigi [[Võrdsus|võrdsuse]] taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab [[Interdistsiplinaarne mõiste|interdistsiplinaarsele]] mõtlemisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Magubane |eesnimi=Nathi |kuupäev=26.10.2024 |pealkiri=Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing |url=https://phys.org/news/2024-10-dancer-curiosity-style-wikipedia-browsing.html |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Phus.org}}</ref> == Probleemid == Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad [[Poliitik|poliitikud]] või muud [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelased]] püüda neid puudutavat [[Valeinfo|infot manipuleerida]], aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi [[Ajalugu|ajalooliste]] faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja [[Allikakriitika|allikakriitilisus]].<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama|title=Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama|website=ERR|date=25 August 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}</ref><ref name="Port 2022">{{cite web|last=Port|first=Kristjan|url=https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss|title=Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss|website=ERR|date=22 November 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}</ref> Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks [[Ravim|ravimite]] artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.<ref name="Kupferberg Protus 2011 pp. 310–313">{{cite journal|last=Kupferberg|first=Natalie|title=Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-medical-library-association_2011-10_99_4/page/310|publisher=University Library System, University of Pittsburgh|journal=Journal of the Medical Library Association : JMLA|volume=99|issue=4|pages=310–313|year=2011|last2=Protus|first2=Bridget McCrate|doi=10.3163/1536-5050.99.4.010|issn=1536-5050}}</ref> Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult [[röster]]i leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit<ref name="Port 2022" /> ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja [[Venemaa]] ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.<ref name="Felton 2022">{{cite web|last=Felton|first=James|url=https://iflscience.com/woman-writes-fake-russian-history-on-wikipedia-for-over-a-decade-before-being-caught-64245|title=Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught|website=IFLScience|date=29 June 2022|access-date=23 November 2022}}</ref> === Vikipeedia tsenseerimine === {{Vaata|Vikipeedia tsenseerimine}} Vikipeedia blokeerimine on osa [[Tsensuur internetis|tsensuurist internetis]]. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu [[Valgevene]], [[Iraan]], [[Pakistan]], [[Venemaa]], [[Saudi Araabia]], [[Süüria]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Venezuela]]. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist [[Hiina|Hiinas]]<ref name="Harrison 2019">{{cite web|last=Harrison|first=Stephen|url=https://slate.com/technology/2019/05/wikipedia-china-block-censorship-tiananmen-square.html|title=Why China Blocked Wikipedia in All Languages|website=Slate Magazine|date=21 May 2019|access-date=4 February 2023}}</ref> ja 2021. aasta 21. veebruarist [[Myanmar|Myanmaris]]<ref name="Business Standard News 2021">{{cite web|url=https://www.business-standard.com/article/international/myanmar-blocks-wikipedia-in-all-languages-internet-suspended-netblocks-121022100112_1.html|title=Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks|website=Business Standard News|date=21 February 2021|access-date=4 February 2023}}</ref>. Samuti on ähvardatud<ref name="Forte 2022">{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/a/96058147|title=Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega|website=Forte|date=1 March 2022|access-date=4 February 2023|language=et}}</ref> ja taga kiusatud selle toimetajaid.<ref name="Belanger 2023">{{cite web|last=Belanger|first=Ashley|url=https://arstechnica.com/tech-policy/2023/01/wikipedia-admin-jailed-for-32-years-after-alleged-saudi-spy-infiltration/|title=Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration|website=Ars Technica|date=6 January 2023|access-date=4 February 2023}}</ref> == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Sissejuhatus]] lugejatele ja toimetajatele * [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]] * [[Vikipeedia:Pressiülevaade]] * [[Citizendium]] * [[Eestikeelne Vikipeedia]] * [[Wikimedia Commons]] * [[Wikipedia mälestusmärk]] * [[Vikipeedia blokeerimine Türgis]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons|Category:Wikimedia servers|Wikimedia serverid}} * [http://stats.grok.se Vikipeedia artiklite külastatavuse statistika] * [https://www.wikipedia.org Vikipeedia koduleht] * [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Ivo Kruusamägi: mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 [[Kategooria:Vikipeedia| ]] [[Kategooria:Võrguentsüklopeediad]] 49naoaofwu14zr5b44gv66w7yyhqzqt 0 11259 7253680 7189858 2026-10-15T18:00:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253680 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} [[Pilt:Pääsküla raba mänd.jpg|pisi|Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal]] '''Pääsküla raba''' on [[raba]], mis asub [[Tallinn]]a linna ja [[Saku vald|Saku valla]] territooriumil.<ref>{{Netiviide|autor=Mehikas Lada, Muuga Meelis|url=http://nommeloodusmaja.ee/dokumendid/loodusrada.pdf|pealkiri=Retked Pääsküla Rabas|väljaanne=|aeg=2010|vaadatud=31.03.2020|arhiivimisaeg=18.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210918180217/http://nommeloodusmaja.ee/dokumendid/loodusrada.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Rabast suure osa moodustab inimtegevuse tulemusel metsastunud raba. Pääsküla rabas asuvad õpperajad ning raba alale kuulub ka endine [[Pääsküla prügila]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est//Paaskula-rabarada|pealkiri=Pääsküla raba õpperada|väljaanne=Tallinn|aeg=2010|vaadatud=30.03.2020}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pääsküla raba pindala on 9 km² ning see on Tallinna üks suuremaid [[roheala]]sid.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://citynature.eu/et/ala/paaskula-raba/?section=home|pealkiri=Pääsküla raba|väljaanne=CityNature|aeg=|vaadatud=01.04.2020}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ajalugu == Pääsküla raba kohal oli kunagi [[laguunjärv]], mis oli tekkinud sinna umbes 8000 aastat tagasi. [[Järv]] on kasvanud aja jooksul kinni. Pääsküla raba vanust hinnatakse [[Turvas|turbakihi]] paksuse järgi, kui aastaseks juurdekasvuks hinnatakse 1 millimeeter. Raba keskmiseks turba paksuseks hinnatakse 2,5 meetrit, kuid leidub ka kuni 5 meetri paksust turbakihti. Raba loodeosas on asunud enne 1950. aastaid ka [[turbatööstus]], mis hõlmas 10 hektarit rabast. Pärast [[1950. aastad|1950]]. aastaid on raba lõunapoolses osas jätkatud turbakaevandamist. Lisaks on Pääsküla raba [[Kuivendus|kuivendatud]] alates [[19. sajand]]ist. Sel ajal oli [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe]] ja [[Saue mõis]]a maadel asuva raba nimedeks ''Sita soo'',<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=4607 EAA.854.4.812 leht 1]</ref> ''Sitasoo raba''<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=4606 EAA.854.4.813 leht 1]</ref> ja ''Sita raba''.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=2911 EAA.2072.4.154 leht 1]</ref> Lõunaosas rajati kuivendatud rabale ka [[Heinamaa|heinamaid]]. Endiste turbaväljadele rajati ajutine Pääsküla prügila, mis tegutses aastatel [[1974]]–[[2003]]. Seejärel kaeti prügila pinnasega. 66,6 meetri kõrgune Pääsküla endine prügimägi üks Tallinna kõrgemaid punkte.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/26/paaskula-raba/|pealkiri=Pääsküla raba|väljaanne=Tallinna Linnaarhiiv|aeg=26. mai 2017|vaadatud=01.04.2020}}</ref> [[2002]]. aastal toimus Pääsküla rabas [[metsapõleng]], mille tagajärjel hävis umbes 150 hektarit rabast.<ref>{{Netiviide|autor=Muuga Meelis|url=https://www.tallinn.ee/est/g6312s63360|pealkiri=Pääsküla raba ja õpperada|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=01.04.2020|failitüüp=pdf|koht=Tallinn}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aastal aeti kinni osad nõukogudeaegsed kuivenduskraavid, et taastada kunagist rabamaastikku enne selle täielikku metsastumist.<ref>[https://www.err.ee/1608711895/tallinnas-taastatakse-viimast-allesjaanud-raba "Tallinnas taastatakse viimast allesjäänud raba"] ERR, 10. september 2022</ref> == Loodus == Aja jooksul on jõutud selgusele, et raba loodus peaks jääma muutumatuks. On otsustatud, et sellesse piirkonda ei rajata loodust muutvaid ja kahjustavaid rajatisi.<ref name=":2" /> Pääsküla raba on Tallinna üks suuremaid [[roheala]]sid. Praeguseks{{millal}} on Pääsküla raba kogu ulatuses kuivendatud ning raba alast moodustab 90% [[mets]].<ref name=":1" /> [[2013]]. aastal võeti Pääsküla raba Tallinna-osa kohaliku kaitstava objektina [[looduskaitse]] alla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/411102013068|pealkiri=Pääsküla raba kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri|väljaanne=Riigi teataja|aeg=2013|vaadatud=01.04.2020|väljaandja=Tallinna Linnavolikogu}}</ref> === Taimed === Taimei esineb Pääsküla rabas ligikaudu 300 liiki. Peamised taimeliigid: * [[Kanarbik]] (''Calluna vulgaris'') * [[Kukemari]] (''Empetrum nigrum'') * [[Laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') * [[Põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium'') * [[Harilik pohl|Pohl]] (''Vaccinum vitis-idaea'') * [[Rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus'') * [[Sinikas]] (''Vaccinum uliginosum'') * [[Sookail]] (''Ledum palustre'') * [[Soopihl]] (''Comarum palustre'') * [[Soovõhk]] (''Calla palustris'')<ref name=":1" /> [[Fail:Pääsküla raba tiik.JPG|pisi|Pääsküla raba tiik]] === Linnud === Lindudest võib leida üle 140 liigi. Levinumad linnuliigid: * [[Aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum'') * [[Metsvint]] (''Fringilla coelebs'') * [[Musträhn]] (''Dryocopus martius'') * [[Nõmmelõoke]] (''Lullula arborea'') * [[Öösorr]] (''Caprimulgus europaeus'') * [[Punaselg-õgija]] (''Lanius collario'') * [[Ronk]] ehk kaaren (''Corvus corax'')<ref name=":1" /> === Imetajad === Peamised imetajad: * [[kobras]] (''Castor fiber'') * [[metskits]] (''Capreolus capreolus'')<ref name=":1" /> === Putukad === Pääsküla raba üks Tallinna kiilirikkamaid kohti. Rabast on leitud 17 kiililiiki. Liigirikkust esineb ka kimalaste ja liblikate seas. Levinumad putukaliigid: * [[Admiral (liblikas)|Admiral]] (''Vanessa atalanta'') * [[Kiililised]] (''Odanata'') * [[Kimalane|Kimalased]] (''Bombus'') * [[Päevapaabusilm]] (''Inachis io L.'')<ref name=":1" /> == Õpperajad == [[Pilt:Pääsküla_raba_01.jpg‎|thumb|Loodusõpperaja "Pääsküla rabarada" stend ja vaateplatvorm]][[2007]]. aastal hakati Pääsküla rappa ehitama [[õpperada|õpperadu]]. Õpperadade projekt valmis [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e ja [[Nõmme linnaosavalitsus]]e koostöös, selle kogumaksumus oli 1,3 miljonit [[Kroon (rahaühik)|krooni]].<ref name=":0" /> Rajati laudteid, platvorme ja infotahvleid. Tegemist on Tallinnale kõige lähema tähistatud õpperajaga.<ref name=":2" /> Pääsküla rabas on kaks rada. Kahe kilomeetri pikkune rada, mis kulgeb mööda pinnatud teid, on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi eri [[metsatüüp|tüüpi metsa]], [[Allikas|allikate]] ja [[kanal]]ite. Pääsküla rabas on ka kümne meetri kõrgune vaatlustorn, mis asub raja [[Männiku asum|Männiku]]-poolses osas. Rajade juures asuvad ka infostendid raba looduse kohta. Pääsküla raba on läbitav igal aastaajal.<ref name=":1" /> === Reeglid ja juhised === * Rabas on keelatud telkimine ja lõkke tegemine. * Rabasse prügi jätmine on keelatud. * Pääsküla rabas on luba korjata [[Seened|seeni]] ja [[Marjad|marju]], välja arvatud radade ja sildade ümbruses. * Jalgrattaga on lubatud sõita kattega radadel ja teedel.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[Pääsküla]] * [[raba]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{koord|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Harju maakonna sood]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] [[Kategooria:Saku vald]] n9ddj573x07uz44n3kexmuagcwen69x 0 17736 7253970 7210721 2026-10-16T08:35:25Z Sendrasendra 225202 /* S */ 7253970 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[lahing]]uid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingud on loetletud ka [[Teise maailmasõja lahingute loend]]is. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Abrahami tasandiku lahing]] *[[Adrianoopoli lahing (378)]] *[[Adua lahing]] (1896) *[[Aidu lahing]] (1919) *[[Aktioni lahing]] (31 eKr) *[[Alamo lahing]] (1836) *[[Teine Al-Fallūjah' lahing]] (2004) *[[Ambergi lahing]] (1796) *[[Antonovi lennujaama lahing]] (2022) *[[Arbedo lahing]] (1422) *[[Ardenni lahing]] (1944) *[[Ardennide vastupealetung]] (1944–1945) *[[Aruküla punkrilahing]] (1946) *[[Asperni-Esslingi lahing]] (1809) *[[Assanduni lahing]] (1016) *[[Asseiceira lahing]] (1834) *[[Azincourti lahing]] (1415) *[[Austerlitzi lahing]] (1805) *[[Auvere lahingud]] (1944) *[[Avdijivka lahing (2017)]] *[[Avdijivka lahing (2022–2024)]] *[[Avinurme lahing]] (1944) *[[Ayacucho lahing]] (1824) ==B== *[[Bahmuti lahing]] (2022–) *[[Baia lahing]] (1467) *[[Balaklija lahing]] (2022) *[[Benacuse järve lahing]] (268 või 269) *[[Bengtskäri lahing]] (1941) *[[Berliini lahing]] (1945) *[[Beverini piiramine (1208)]] *[[Beverini piiramine (1211)]] *[[Bilohorivka lahing]] (2022–) *[[Blair Mountaini lahing]] (2021) *[[Blenheimi lahing]] *[[Borodino lahing]] (1812) *[[Boyne'i lahing]] *[[Breitenfeldi lahing (1642)]] *[[Bråvalla lahing]] (8. sajand) *[[Brovarõ lahing]] (2022) *[[Bzura lahing]] (1939) *[[Budapesti piiramine]] (1944–1945) *[[Butša lahing]] (2022) ==C== *[[Cambrai lahing]] (1917) *[[Campformio lahing]] *[[Cannae lahing]] (216 eKr) *[[Caporetto lahing]] *[[Caransebeși lahing]] (1788) *[[Chaironeia lahing]] *[[Cherry Valley veresaun]] (1778) *[[Covadonga lahing]] == D == *[[Davõdiv Bridi lahing]] (2022) *[[Debaltseve lahing]] (2015) *[[Delioni lahing]] *[[Desio lahing]] *[[Diabaly lahing]] (2013) *[[Điện Biên Phủ lahing]] *[[Donetski lahing]] *[[Drøbaki lahing]] (1940) *[[Durbe lahing]] (1260) *[[Dürensteini lahing]] (1805) *[[Dyrrhachiumi lahing (1081)]] ==E== *[[Ecnomuse lahing]] (256 eKr) *[[Egeri piiramine (1552)]] *[[Ellamaa lahing]] (1992) *[[Emajõe lahing (1234)]] *[[Emmendingeni lahing]] (1796) *[[Enerhodari lahing]] (2022) *[[Esimene Harkivi lahing]] (1941) *[[Ettlingeni lahing]] (1796) ==F== * [[Falmouthi põletamine]] (1775) * [[Famagusta piiramine]] (1570–1571) * [[Fombio lahing]] (1796) * [[Fornovo lahing]] (1495) * [[Fort Sumteri lahing]] (1861) * [[Fredericia lahing]] (1849) * [[Frenchtowni lahing]] (1812) * [[Frigiduse lahing]] (394) ==G== *[[Gaugamela lahing]] *[[Gemauerthofi lahing]] *[[Gettysburgi lahing]] *[[Głogówi piiramine]] (1109) *[[Kolmas Goa lahing]] (2013) *[[Granhamni merelahing]] *[[Granikose lahing]] *[[Grodno lahing]] (1708) *[[Grünwaldi lahing]] ==H== *[[Haapsalu lahing]] (1944) *[[Hafrsfjordi lahing]] *[[Halhõn goli lahing]] *[[Kolmas Harkovi lahing]] (1943) *[[Harkivi lahing (2022)]] *[[Hastenbecki lahing]] (1757) *[[Hastingsi lahing]] *[[Helme lahing]] *[[Helsingborgi lahing]] (1362) *[[Helsingborgi lahing (1710)]] *[[1206. aasta esimene Holmi lahing]] *[[1206. aasta teine Holmi lahing]] *[[Hersoni lahing]] (2022) *[[Hluhhini lahing]] (2022) *[[Hołowczyni lahing]] *[[Hostomeli lahing]] (2022) *[[Huljaipole lahing]] (2022–2023) *[[Hummuli lahing]] (1702) *[[Härgmäe lahing]] *[[Häädemeeste lahing]] (1944) *[[Hydaspese lahing]] (327 eKr, kevad) ==I== *[[Ifoghasi lahing]] (2013) *[[Ilovaiski lahing]] (2014) *[[Iminenase lahing]] (2013) *[[Inchoni lahing]] (1950) *[[Irpini lahing]] (2022) *[[Issose lahing]] (333 eKr) *[[Izjumi lahing]] (1943) *[[Izjumi lahing (2022)]] ==J== *[[Sissetung Jamaicale]] (1655) *[[Jena ja Auerstedti lahing]] (1806) *[[Jeruusalemma mäe lahing]] (1560) *[[Joala lahing]] (1918) *[[Juminda miinilahing]] (1941) *[[Jõepera lahing]] (1944) *[[Jäälahing]] (1242) ==K== *[[Kaliszi lahing]] (1706) *[[Kalka lahing]] (1223) *[[Kanavere lahing]] (1343) *[[Karbalā’ lahing]] (680) *[[Kareda lahing]] (1220) *[[Karksi lahing]] (1600) *[[Karuse lahing]] (1270) *[[Kastre jõelahing]] (1704) *[[Katalaunia lahing]] (451) *[[Kautla lahing]] (1941) *[[Kehra lahing]] (1919) *[[Keila lahing (1918)]] *[[Keila lahing (1944)]] *[[Khalili lahing]] (2013) *[[Kiievi lahing]] (1941) *[[Kiievi lahing (2022)]] *[[Kiievi rüüstamine (1169)]] *[[Kikka lahing]] (1919) *[[Kohima lahing]] (1944) *[[Koiva lahing (1608)]] *[[Koiva lahing (1609)]] *[[Koknese lahing (1601)]] *[[Koknese lahing (1605)]] *[[Koli Pointi lahing]] (1942) *[[Koluvere lahing]] (1573) *[[Konna lahing]] (2013) *[[Konstantinoopoli piiramine (1453)]] *[[Kortrijki lahing]] (1302) *[[Kose lahing]] (1944) *[[Kosovo lahing (1915)]] *[[Krasnõi Lõmani lahing]] (2014) *[[Krivasoo lahing]] (1919) *[[Kulikovo lahing]] *[[Kupjanski lahing]] (2022) *[[Kuramaa lahingud]] *[[Kurski lahing]] (1943) *[[Kärevere lahing]] (1944) ==L== *[[La Plata lahing]] (1939) *[[Esimene Laadoga lahing]] (1941) *[[Teine Laadoga lahing]] (1943) *[[Laagna lahing]] (1919) *[[Lahingud Kurski oblastis]] (2024) *[[Le Cateau lahing]] (1914) *[[Lebavere lahing]] (1941) *[[Lebedõni lahing]] (2022) *[[Lechi lahing (910)]] *[[Lechi lahing (955)]] *[[Lechi lahing (1632)]] *[[Legnano lahing]] (1176) *[[Lehola lahing (1215)]] *[[Leipzigi lahing]] *[[Lemsalu ja Roopa lahing]] (1919) *[[Lahing Lenina all]] *[[Lesnaja lahing]] (1708) *[[Lihula lahing]] (1220) *[[Liivamäe lahing]] (1941) *[[Lindanise lahing]] (1219) *[[Lodi lahing]] (1796) *[[Lohu linnuse piiramine]] (1223) *[[Long Islandi lahing]] (1776) *[[Loobu lahing]] (1941) *[[Lutteri lahing]] (1626) *[[Esimene Lõmani lahing]] (2022) *[[Teine Lõmani lahing]] (2022) *[[Lõssõtšanski lahing]] (2022) *[[Läsna-Valgejõe lahing]] (1704) *[[Läänemere lahing]] (1939–1945) *[[Lützeni lahing]] (1632) ==M== *[[Madisepäeva lahing]] (1217) *[[Magenta lahing]] (1854) *[[Makarivi lahing]] (2022) *[[Malatitze lahing]] (1708) *[[Malborki piiramine (1410)]] *[[Malta piiramine]] (1565) *[[Manzikerti lahing]] (1071) *[[Maosaare lahing]] (2022) *[[Maratoni lahing]] (490 eKr) *[[Mariupoli piiramine]] (2022) *[[Marjinka lahing (2015)]] *[[Marjinka lahing (2022–)]] *[[Marne'i lahing]] (1914) *[[Marne'i lahing (1918)]] *[[Mediolanumi lahing]] *[[Meerapalu lahing]] (1944) *[[Mehikoorma lahing]] (1944) *[[Melitopoli lahing]] (2022) *[[Meriküla lahing]] (1944) *[[Mesolóngi esimene piiramine]] (1822) *[[Mesolóngi teine piiramine]] (1823) *[[Mewe lahing]] (1626) (ka [[Gniewi lahing]]) *[[Mežotne piiramine]] (1220) *[[Midway lahing]] (1942) *[[Miitavi lahing]] (1625) *[[Mohácsi lahing]] (1526) *[[Mondovì lahing|Mondovi lahing]] (1796) *[[Muhu lahing]] (1227) *[[Muhu väina merelahing]] (1917) *[[Mukdeni lahing]] (1905) *[[Mulviuse silla lahing]] (312) *[[Munamäe lahing]] (1919) *[[Muqdisho lahing]] (1993) *[[Muska lahing]] (1701) *[[Mõkolajivi lahing]] (2022) *[[Märjamaa lahing]] (1941) *[[Mühlbergi lahing]] (1547) ==N== *[[Nancy lahing]] (1477) *[[Narva lahing (1558)]] *[[Narva lahing (1700)]] *[[Narva lahing (1704)]] *[[Narva lahing (1918)]] *[[Narva lahing (1919)]] *[[Narva lahing (1944)]] *[[Narva piiramine (1581)]] *[[Narva piiramine (1700)]] *[[Neeva lahing]] *[[Neljas Gao lahing]] (2013) *[[Neresheimi lahing]] (1796) *[[Neuermühleni lahing]] (1491) *[[Nikopoli lahing]] (1396) *[[Nõo lahing]] (1559) ==O== *[[Ohtõrka lahing]] (2022) *[[Lahing Ojamaa väinas]] (1210) *[[Oppelni lahing]] (1945) *[[Orihhivi lahing]] (2022–2023) *[[Ortona lahing]] (1943) *[[Osula lahing]] (1946) *[[Otepää lahing]] (1217) *[[Otepää lahing (1210)]] *[[Otepää-Vastseliina lahing]] (1343) ==P== *[[Pagari lahing]] (1919) *[[Paide piiramine (1560)|Paide piiramine]] (1560) *[[Paide piiramine (1602)|Paide piiramine]] (1602) *[[Paide lahing]] (1604) *[[Paimio lahing]] (1599) *[[Paju lahing]] (1919) *[[Paldiski mereblokaad]] (1808) *[[Operatsioon Panther]] (2013) *[[Pavia lahing]] (1525) *[[Pihkva lahing (1601)]] *[[Pihkva piiramine]] (1581–1582) *[[Pihkva piiramine (1615)]] *[[Pikksaare lahing]] (1919) *[[Piroti lahing]] (1885) *[[Plataia lahing]] (479 eKr) *[[Poitiers' lahing (732)]] *[[Poitiers' lahing (1356)]] *[[Poltava lahing]] (1709) *[[Ponte Ferreira lahing]] (1832) *[[Popasna lahing]] (2022) *[[Porkuni lahing]] (1944) *[[Préveza merelahing]] *[[Priske lahing]] (1919) *[[Prohhorovka lahing]] (1943) *[[Punapargi lahing]] (1918) *[[Purtse lahing]] (1941) *[[Putki lahing]] (1944) *[[Puutli punkrilahing]] (1953) *[[Põõsaspea lahing]] (1951) *[[Pärnu piiramine]] (1609) *[[Pühajõe lahing]] (1700) ==R== *[[Raate tee lahing]] (1940) *[[Rakvere lahing (1268)]] *[[Rakvere lahing (1603)]] *[[Ratva lahing]] (1941) *[[Raudvärava lahing]] (1032) *[[Regilluse järve lahing]] (umbes 496 eKr) *[[Reidilahing]] (1801) *[[Reola lahing]] (1919) *[[Rhodose piiramine (1480)]] *[[Rhodose piiramine (1522)]] *[[Riia lahing (1198)]] *[[Riia lahing (1210)]] *[[Riia lahing (1215)]] *[[Riia lahing (1621)]] *[[Riia lahing (1710)]] *[[Riia lahing (1917)]] *[[Riia lahing (1919)]] *[[Riigiküla lahing]] (1944) *[[Ropaži lahing]] (1205) *[[Roueni piiramine (1418–1419)]] *[[Roueni piiramine (1562)]] *[[Roueni piiramine (1591–1592)]] *[[Rubižne lahing]] (2022) *[[Räpina lahing]] (1701) *[[Rünnak Pearl Harborile]] (1941) ==S== *[[Saaremaa lahing (1222)]] *[[Saaremaa lahing (1719)]] *[[Saaremaa lahing (1789)]] *[[Lahing Saaremaa Uues sadamas]] (1215) *[[Saari pealetung]] (1939) *[[Saika punkrilahing]] (1951) *[[Saladeni lahing]] (1703) *[[Salāsili lahing]] (633) *[[Salaspilsi lahing]] (1605) *[[Salatsi lahing]] (1609) *[[Sattesele piiramine (1206)]] *[[Sattesele piiramine (1212)]] *[[Saule lahing]] (1236) *[[Schliengeni lahing]] (1796) *[[Sedani lahing]] (1870) *[[Sedani lahing (1940)]] *[[Sekigahara lahing]] (1600) *[[Sentinumi lahing]] (295 eKr) *[[Seritsa lahing]] (1501) *[[Selångeri lahing]] (1721) *[[Sidepataljoni lahing]] (1940) *[[Sinimägede lahingud]] (1944) *[[Sipingi lahing]] (1946) *[[Siti lahing]] (1238) *[[Siverski lahing]] (2022) *[[Slavutõtši lahing]] (2022) *[[Smolino lahing]] (1522) *[[Solferino lahing]] *[[Soltau lahing]] (1519) *[[Somme'i lahing]] (1916) *[[Spilve lahing]] (1701) *[[Stalingradi lahing]] (1942–1943) *[[Stamford Bridge'i lahing]] (1066) *[[Stångebro lahing]] (1598) *[[Stiklestadi lahing]] *[[Storkyro lahing]] (1714) *[[Stralsundi lahing]] (1715) *[[Suomussalmi lahing]] (1940) *[[Surnud meeste rünnak]] (1915) *[[Suursaare lahing]] (1788) *[[Svjatohirski lahing]] (2022) *[[Svitlodarski kaare lahingud]] (2015–2022) *[[Svolderi merelahing]] (1000 või 999) *[[Sõjamäe lahing]] (1343) *[[Sõrve lahing]] (1944) *[[Sänna – Suure-Ruuga lahing]] (1919) *[[Systerbäcki lahing]] (1703) ==Z== *[[Zama lahing]] (202 eKr) *[[Zara piiramine]] ==T== *[[Talana lahing]] (1899) *[[Tali-Ihantala lahing]] (1944) *[[Tallinna lahing (1602)]] *[[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna lahing]] (1944) *[[Tallinna merelahing]] *[[Tallinna piiramine (1221)]] *[[Tallinna piiramine (1223 veebruar-märts)]] *[[Tallinna piiramine (1223 sügis)]] *[[Tallinna piiramine (1570–1571)]] *[[Tallinna piiramine (1577)]] *[[Tallinna piiramine (1710)]] *[[Tallinna vabastamine]] (1941) *[[Tampere lahing]] (1918) *[[Tamsa lahing]] (1944) *[[Tannenbergi lahing (1914)]] *[[Tapa vallutamine]] (1919) *[[Tarawa lahing]] (1943) *[[Tartu lahing (1224)]] *[[Tartu lahing (1625)]] *[[Tartu lahing (1919)]] *[[Tartu lahing (1944)]] *[[Tartu piiramine (1558)]] *[[Tartu piiramine (1656)]] *[[Tartu piiramine (1657)]] *[[Tartu piiramine (1704)]] *[[Tehumardi lahing]] (1944) *[[Teine Gao lahing]] (2013) *[[Tejo lahing]] (1831) *[[Termopüülide lahing]] *[[Teutoburgi metsa lahing]] (9) *[[Tigharghari lahing]] (2013) *[[Tippecanoe lahing]] (1811) *[[Toškivka lahing]] (2022) *[[Trafalgari lahing]] (1805) *[[Trostjanetsi lahing]] (2022) *[[Tsushima lahing]] (1905) *[[Tšesme lahing]] (merelahing) *[[Turaida lahing]] (1211) *[[Tüürose lahing]] (332 eKr) ==V== *[[Vahejuhtum Marco Polo sillal]] (1937) *[[Vaida lahing]] (1944) *[[Valga lahing]] (1657) *[[Valgejõe lahing]] (1918) *[[Valgemäe lahing]] (1620) *[[Varja lahing]] (1700) *[[Varssavi lahing]] (1920) *[[Velikije Luki operatsioon]] (1942–1943) *[[Verduni lahing]] (1916) *[[Verise jõe lahing]] (1838) *[[Viapori pommitamine]] (1855) *[[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi piiramine]] (1211) *[[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]] (1223) *[[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi piiramine]] (1560) *[[Viljandi piiramine (1602)|Viljandi piiramine]] (1602) *[[Vinni lahing]] *[[Voldi lahing]] (1944) *[[Volhovi lahing]] (1942) *[[Volmari piiramine (1601)]] *[[Volnovahha lahing]] *[[Voznessenski lahingud]] (2022) *[[Vozuća lahing]] (1995) *[[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]] (1578) *[[Võnnu lahing (1601)|Võnnu lahing]] (1601) *[[Võnnu lahing (1626)|Võnnu lahing]] (1626) *[[Võnnu lahing]] (1919) *[[Võnnu piiramine]] ==W== *[[Wallhofi lahing]] (ka [[Vallē lahing]]) (1626) *[[Waterloo lahing]] (1815) *[[Wildernessi lahing]] (1864) *[[Wimpfeni lahing]] (1622) *[[Winwaedi lahing]] (655) *[[Wizna lahing]] (1939) *[[Würzburgi lahing]] (1796) ==Ä== *[[Älgaråsi lahing]] ==Ü== *[[Ümera lahing]] (1210) *[[Ümera lahing (1223)]] ==Y== *[[Yorktowni piiramine]] (1791) ==Vaata ka== *[[Blokaadide loend]] *[[Dessantide loend]] *[[Sõdade loend]] [[Kategooria:Lahingud| ]] [[Kategooria:Ajaloo loendid]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] 9rjs47xwcmwcfhlmf9wkm9mus8uo80n 0 18848 7253734 7240485 2026-10-15T19:01:57Z Pikne 13803 7253734 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Düün}} [[Pilt:Mesquite Sand Dunes.JPG|pisi|Mesquite Flat Dunes [[Surmaoru rahvuspark|Surmaoru rahvuspargis]]]] [[Pilt:KelsoDunesAvalancheDeposits.JPG|pisi|[[Kelso luited]] [[Mojave kõrb]]es]] '''Luide''' ehk '''düün''' on tuuletekkeline [[positiivne pinnavorm]]. Luidete rühma nimetatakse '''luitestikuks'''. Luiteid esineb tihti [[liiv]]astel [[rannik]]utel ja [[kõrb]]etes. Luited koosnevad [[Purdsete|teralistest]] [[Sete (geoloogia)|setetest]], mida [[tuul]] jõuab ühest kohast teise kanda. Kui tuul kohtab takistust, siis tema jõud väheneb ja tuule kantud liivaterad pudenevad maha – tekib [[eelluide]]. Takistuseks võib olla kasvõi põõsas. Luide kasvab ja matab takistuse enda alla. Luitel on iseloomulik kuju, mis ei olene suurusest: tuulealune serv on lauge ja tuulepealne serv järsk. Luited võivad liiva asemel moodustuda ka näiteks [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilisest tuhast]]. Kui eelluide on küllalt suureks kasvanud, hakkab ta tuule mõjul liikuma. Tuulealusel serval olevaid osakesi puhub tuul mööda luidet edasi, kuni nad jõuavad üle luite tipu ja kukuvad oma raskuse mõjul maha, nende peale aga ladestuvad üha uued ja uued üle luiteserva puhutud osakesed. Eestis esineb luiteid näiteks [[Peipsi järv]]e rannikul. Kuid Eesti luited on sageli kinnistunud, kasvanud täis taimestikku, isegi [[puu|puid]]. Luited võivad olla enam kui kilomeetri kõrgused. Maailma kõrgeim luide on Argentinas [[Catamarca provints]]is asuv Federico Kirbuse luide, mis ulatub jalamilt 1230&nbsp;m ja merepinnast 2845&nbsp;m kõrgusele. Palju ei jää maha Peruus [[Nazca provints]]is [[Sechura kõrb]]es asuv Cerro Blanco luide, mis ulatub jalamilt 1176 ja merepinnast 2080&nbsp;m kõrgusele. Paigalseisvad luited pole kaugeltki nii kõrged. Hiinas [[Sise-Mongoolia]]s [[Alashan]]i tasandikul [[Gobi kõrb]]es asuv Badan Jarani luide on jalamilt umbes 500&nbsp;m kõrge ja maailma kõrgeim liikumatu luide. Euroopa kõrgeim luide [[Pyla luide]] asub Prantsusmaal [[Uus-Akvitaania]] piirkonnass [[Arcachon]]is ja kerkib merepiirilt 108&nbsp;m kõrgusele. Luited võivad tekkida kõikjale, kus on piisavalt tuult ja tolmu või liiva. Lisaks [[Maa (planeet)|Maale]] on luiteid avastatud [[Marss|Marsilt]] ja [[Saturn]]i suurimalt kuult [[Titan]]ilt. Hiinas [[Ningxia provints]]is täheldati, et luidete rühm liikus aastail 1954–1959 100 meetrit. Umbes sama liikumiskiirus on registreeritud [[Egiptus]]es. See kiirus pole suur, aga luited matavad edasi liikudes enda alla kõik, mida kohtavad, kaasa arvatud puud ja hooned. Korduvalt on juhtunud, et mõni [[küla]] tuleb teise kohta kolida, sest luide matab kõik vanas asukohas olevad majad enese alla. Sellepärast on suure praktilise tähtsusega luidete kinnistamine. Põhiliselt istutatakse selleks luidetele [[taim]]i. Luited koosnevad peamiselt liivast, mis ei sisalda peaaegu üldse [[toitaine]]id. Sellepärast ei pruugi taimed luidetele kasvama jääda. Märgatavalt lihtsam on kinnistada liikumatuid luiteid. == Vaata ka == * [[Barhaan]] * [[Erg (kõrb)]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Geomorfoloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]] p4h1f0ryh9ve79w3kxcu0oymistc0q2 0 21033 7253825 7253310 2026-10-15T22:58:39Z Kruusamägi 1530 täpsustus 7253825 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Léopold I | omakeelne_nimi = | pilt = NICAISE Leopold ANV.jpg | pildiallkiri = [[Nicaise de Keyser]]i portree, 1856 | amet = [[Belglaste kuningas]] | ametiajaalgus = 21. juuli 1831 | ametiajalõpp = 10. detsember 1865 | eelmine = | järgmine = [[Léopold II]] | sünninimi = | sünniaeg = [[16. detsember]] [[1790]] | sünnikoht = [[Coburg]], [[Baieri]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1865|12|10|1790|12|16}} | surmakoht = [[Brüssel]], [[Belgia]] | abikaasa = [[Orléansi Louise]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | autogramm = Signature of Leopold I of Belgium.svg | moodul = }} '''Léopold I''' [leop'ool esimene] ([[16. detsember]] [[1790]] [[Baieri]], [[Coburg]], [[Ehrenburgi loss]] – [[10. detsember]] [[1865]] [[Brüssel]], [[Laeken]]) oli esimene [[belglaste kuningas]] ([[Belgia]] [[kuningas]]; [[1831]] kuni surmani). Tema täisnimi oli Leopold Georg Christian Friedrich (prantsuse keeles ''Léopold-Georges-Chrétien-Frédéric'', flaami keeles ''Leopold Joris Christiaan Frederik''). Ta oli [[Franz Friedrich (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi Franz Friedrichi]] ([[1750]]–[[1806]]) ja krahvinna [[Auguste Reuss-Ebersdorf]]i ([[1757]]–[[1831]]) noorim poeg. [[1795]]. aastal määrati Léopold I viieaastaselt [[Venemaa]] Izmailovski keiserliku [[polk|polgu]] [[polkovnik]]uks ja [[1802]] [[kindral]]iks. Kui [[Napoleon I|Napoleon]] [[1806]] okupeeris [[Saksi-Coburgi hertsogiriik|Saksi-Coburgi hertsogiriigi]], siis läks Léopold I [[Pariis]]i. Napoleon pakkus talle adjutandi kohta, kuid ta keeldus. Hiljem tegi ta [[kampaania]]t Napoleoni vastu. [[1815]] määrati Léopold I armee ülemjuhatajaks. [[2. mai]]l [[1816]] abiellus ta printsess [[Charlotte Augusta]]ga ([[1796]]–[[1817]]), kes oli Inglise printsregendi, hilisema kuninga [[George IV]] ainus seaduslik tütar ja seetõttu Inglise troonipärija. [[5. november|5. novembril]] [[1817]] sündis printsessil surnud poeg ja ta ise suri järgmisel päeval. [[2. juuli]]l [[1829]] abiellus Léopold I näitleja [[Caroline Bauer]]iga, kes oli Léopold I nõuniku nõbu ja kes määrati Montgomery krahvinnaks. Selle abielu seaduslikkus on kaheldav, sest see oli omavaheline abieluleping ilma religioosse või avaliku tseremooniata. Abielu lõppes kuuldavasti [[1831]]. aastal. Kui [[Kreeka]]st sai [[1830]] kuningriik, pakuti valitsejakohta Léopold I-le, kuid ta loobus sellest. Kui Belgia kinnitas oma iseseisvust [[Holland]]ist [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1830, palus Belgia Kongress hakata Léopold I äsja moodustatud riigi kuningaks. Ta astus ametisse Belgia Kuningapalees [[21. juuli]]l 1831. Sellest päevast sai Belgia iseseisvuspäev. Juba [[2. august]]il tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid [[1839]] sõlmisid kaks riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. [[9. august]]il [[1832]] abiellus Léopold I [[Prantsusmaa]] kuninga [[Louis-Philippe I]] tütre printsess Louise-Marie Thérèse Charlotte Isabelle d'Orléansiga ([[3. aprill]] [[1812]] – [[11. oktoober]] [[1850]]). Neil oli neli last: *Louis-Philippe Léopold Victor Ernst Saksi-Coburg ([[24. juuli]] [[1833]]–[[16. mai]] [[1834]]) *Léopold Louis-Philippe Marie Victor Saksi-Coburg ([[9. aprill]] [[1835]]–[[17. detsember]] [[1909]]), Belgia teine kuningas *Philippe Eugène Ferdinand Marie Clément Baudouin Léopold George ([[24. märts]] [[1837]]–[[17. november]] [[1905]]) *Marie-Charlotte Amélie Auguste Victoire Clémentine Léopoldine ([[7. juuni]] [[1840]]–[[19. jaanuar]] [[1927]]) Kuningal oli oma armukese Arcadia Claret'ga veel kaks poega: parun Georg Eppinghoven ([[1849]]–[[1904]]) ja Arthur Eppinghoven ([[1852]]–[[1940]]). [[5. mai]]l [[1835]] sai teoks üks Léopold I unistustest: avati esimene raudteeliin Mandri-Euroopas (Brüsseli ja [[Mechelen]]i vahel). Léopold I suri [[10. detsember|10. detsembril]] [[1865]] [[Laeken]]is. Ta maeti Jumalaema kiriku kuninglikku võlvkambrisse Laekeni surnuaias. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Puudus | nimi = [[Belgia kuningas]] | aeg=[[1831]]–[[1865]] | järgnev=[[Léopold II]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Belgia monarhid]] [[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade sõjaväelased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Kulmi Risti kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1790]] [[Kategooria:Surnud 1865]] c08lyp8zmr5cj5rkt1ak34y1hyiyg8i 7253827 7253825 2026-10-15T23:40:46Z Kruusamägi 1530 7253827 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Léopold I | omakeelne_nimi = | pilt = NICAISE Leopold ANV.jpg | pildiallkiri = [[Nicaise de Keyser]]i portree, 1856 | amet = [[Belglaste kuningas]] | ametiajaalgus = 21. juuli 1831 | ametiajalõpp = 10. detsember 1865 | eelmine = | järgmine = [[Léopold II]] | sünninimi = | sünniaeg = [[16. detsember]] [[1790]] | sünnikoht = [[Coburg]], [[Baieri]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1865|12|10|1790|12|16}} | surmakoht = [[Brüssel]], [[Belgia]] | abikaasa = [[Orléansi Louise]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | autogramm = Signature of Leopold I of Belgium.svg | moodul = }} '''Léopold I''' [leop'ool esimene] ([[16. detsember]] [[1790]] [[Baieri]], [[Coburg]], [[Ehrenburgi loss]] – [[10. detsember]] [[1865]] [[Brüssel]], [[Laeken]]) oli esimene [[belglaste kuningas]] ning ta valitses [[1831]]. aastast kuni oma surmani. Tema kuningaks saamist tähistatakse igal aastal Belgia rahvuspühana. Tema valitsusaega iseloomustasid hollandlaste katsed Belgiat tagasi vallutada ning hiljem sisepoliitilised lõhed liberaalide ja katoliiklaste vahel. Léopold I peeti liberaalseks protestantlikuks valitsejaks; ta soosis majanduslikku moderniseerimist ning etendas olulist rolli Belgia esimese raudtee rajamise rahastamisel 1835. aastal ja sellele järgnenud industrialiseerimisel. Belgia põhiseaduses leiduvate ebamäärasuste tõttu õnnestus Léopoldil oma valitsusajal monarhi volitusi veidi laiendada ning ta võttis enda kanda mitme ministeeriumi juhtimise. Samuti oli tal oluline osa [[1848. aasta revolutsioonid]]e Belgiasse leviku tõkestamisel. == Elukäik == Tema täisnimi oli Léopold Georg Christian Friedrich (prantsuse keeles ''Léopold-Georges-Chrétien-Frédéric'', flaami keeles ''Leopold Joris Christiaan Frederik''). Ta oli [[Franz Friedrich (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi Franz Friedrichi]] ([[1750]]–[[1806]]) ja krahvinna [[Auguste Reuss-Ebersdorf]]i ([[1757]]–[[1831]]) noorim poeg. [[1795]]. aastal määrati Léopold I viieaastaselt [[Venemaa]] Izmailovski keiserliku [[polk|polgu]] [[polkovnik]]uks ja [[1802]] [[kindral]]iks. Pärast seda kui [[Napoleon I|Napoleon]] okupeeris [[1806]]. aastal [[Saksi-Coburgi hertsogiriik|Saksi-Coburgi hertsogiriigi]]. Peagi suundus Léopold [[Pariis]]i, kus ta liitus Napoleoni keiserliku õukonnaga. Napoleoni abikaasa [[Joséphine de Beauharnais]] võttis Léopoldi oma tiiva alla ning Léopold ise kohtus Napoleoniga 1808. aasta oktoobris. Hiljem pakkus Napoleon Léopoldile adjutandi kohta, kuid viimane keeldus ja suundus hoopis Venemaale, et alustada sõjaväeteenistust Venemaa keiserlikus ratsaväes – väeüksuses, mis hiljem astus Prantsusmaa vastu sõtta. 1808. aasta septembris saatis Léopold keiser [[Aleksander I]]-t ja esindas oma koduhertsogkonda [[Erfurdi kongress]]il. Seal ei õnnestunud Napoleonil Prantsusmaa ja Venemaa suhteid tugevdada, hertsogkonna huvidega aga ei arvestatud. Léopold pöördus abi saamiseks Aleksander I poole, mis viis selleni, et Napoleon nõudis tema lahkumist Venemaa sõjaväest. 1810. aasta sügisel palus ta vend Ernest I leida hertsogiriigile rahalist abi, kuna riigil nappis sõdureid ning see oli sõja ja varasema okupatsiooni tõttu rängalt kannatada saanud. Léopold kohtus Napoleoniga, kes keeldus hertsogiriiki abistamast, kuid tegi talle ettepaneku astuda Prantsuse armeesse, millest Léopold keeldus kategooriliselt. 1811. aasta mais suundus Léopold [[München]]isse. Kuigi tal ei õnnestunud rahalist toetust hankida, suutis ta veenda Baieri valitsejat [[Maximilian I Joseph]]it tagastama väikesed alad, mille Baieri oli varem hertsogiriigilt annekteerinud. Meedia kiitis Léopoldi selle saavutuse eest. Pärast Müncheni-visiiti reisis Léopold [[Viin]]i ja külastas seejärel talve jooksul mitmeid Itaalia linnu. 1813. aastal asus Léopoldil Venemaa keiserlikku armeesse ja osales Saksa riikide vabastamises Napoleoni-aegse Prantsusmaa võimu alt. Ta osales mitmes kokkupõrkes Prantsuse vägedega, sealhulgas [[Lützeni lahhing|Lützeni]], [[Bautzeni lahing|Bautzeni]] ja [[Leipzigi lahing]]us. Sel perioodil tegi ta tihedat koostööd oma õemehe, Venemaa suurvürst [[Konstantin Pavlovitš]]iga. 26. augustil 1813 aitas Léopold Württembergi hertsog Eugenil okupantide käest pääseda. Kolm päeva hiljem sattus Léopold ise peaaegu Prantsuse vägede kätte vangi. Hiljem, 29. ja 30. augustil 1813, osales Léopold [[Kulmi lahing]]us oma kürassiiridiviisi ülemana. Lahing lõppes prantslaste kaotusega ning Léopoldi autasustati osalemise eest [[Georgi rist]]i, [[Püha Andreas Esmakutsutu orden]]i, [[Püha Aleksander Nevski orden]]i, [[Püha Anna orden]]i ja [[Kulmi rist]]iga. Lisaks ülendati ta Vene armees kindralmajoriks. Léopoldil ja Konstantin Pavlovitšil ei õnnestunud 1814. aasta jaanuaris Bernis kohtuda Léopoldi õe Juliannega. 30. jaanuaril sisenes Léopold koos Vene armeega Prantsusmaale. 1. veebruaril osales ta [[Brienne'i lahing]]us, mille tulemusena vallutati [[Troyes]]. [[Arcis-sur-Aube'i lahing]]us juhatas Léopold armee paremat tiiba; prantslased said lüüa ning neli päeva hiljem liiguti edasi Pariisi suunas. 31. märtsil sisenes ka Léopold Pariisi, kui Napoleon oli võimult tõrjutud. Léopold ja Ernst esindasid [[Viini kongress]]il Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogiriiki. [[Preisimaa kuningriik]] – kelle poolel Léopold ja Vene keiserlik armee olid võidelnud – oli vastu hertsogiriigi igasugustele territoriaalsetele omandustele, kuna hertsogiriik oli olnud vastu Prantsusmaa liitlase [[Saksimaa]] annekteerimisele. Kongressi ajal kohtus Léopold Austria ertshertsog Johanniga ja kantsler Klemens von Metternichiga. Kui Napoleon 1815. aasta märtsis pagendusest naasis, juhatas 25-aastane Léopold kindralleitnandina Vene ratsaväebrigaadi Prantsusmaa piirialadel; samal ajal sai Napoleon [[Waterloo lahing]]us lüüa. Pärast Napoleoni lüüasaamist kolis Léopold Ühendkuningriiki, kus ta abiellus 1816. aastal Walesi printsessi Charlotte'iga – Briti printsregendi (hilisema [[George IV]]) ainsa lapsega. Léopoldi ja Charlotte'i abielu oli õnnelik, kuid see lõppes poolteise aasta pärast, kui Charlotte suri pärast surnult sündinud poja ilmaletoomist. Léopold säilitas Suurbritannias siiski kõrge positsiooni. Olles oma õe kaudu [[kuninganna Victoria]] onu, mängis ta Victoria elus olulist rolli ja täitis sageli isafiguuri rolli; muu hulgas korraldas ta Victoria abielu oma teise õepoja, Saksi-Coburgi ja Gotha printsi [[Albert]]iga. Pärast [[Kreeka iseseisvussõda]] pakuti Léopoldile 1830. aasta Londoni protokolli alusel – millega loodi iseseisev [[Kreeka]] riik – Kreeka trooni, kuid ta keeldus sellest, pidades olukorda liiga ebakindlaks. Kui Belgia kinnitas oma iseseisvust [[Holland]]ist [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1830, palus Belgia Kongress hakata Léopoldil äsja moodustatud riigi kuningaks. Belgia valitsus tegi Léopoldile selle ettepaneku tema diplomaatiliste sidemete tõttu Euroopa kuningakodadega. Lisaks ei olnud ta – olles Suurbritannia toetatud kandidaat – seotud teiste suurriikidega (näiteks Prantsusmaaga), kellel arvati olevat Belgia suhtes territoriaalseid ambitsioone; need oleksid võinud ohustada 1815. aasta Viini kongressil loodud Euroopa jõudude tasakaalu. Ta astus ametisse Belgia Kuningapalees [[21. juuli]]l 1831. Sellest päevast sai Belgia iseseisvuspäev. Juba [[2. august]]il tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid [[1839]] sõlmisid kaks riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. 1832. aastal abiellus Léopold I Orléansi printsessi Louise'iga, kellega tal oli neli last. Samuti sündis tal kaks vallaspoega oma armukese Arcadie Claret'ga. [[5. mai]]l [[1835]] sai teoks üks Léopold I unistustest: avati esimene raudteeliin Mandri-Euroopas (Brüsseli ja [[Mechelen]]i vahel). Léopold I suri [[10. detsember|10. detsembril]] [[1865]] [[Laeken]]is. Ta maeti Jumalaema kiriku kuninglikku võlvkambrisse Laekeni surnuaias. Tema järglaseks sai tema poeg [[Léopold II]]. == Perekond == [[2. mai]]l [[1816]] abiellus ta printsess [[Charlotte Augusta]]ga ([[1796]]–[[1817]]), kes oli Inglise printsregendi, hilisema kuninga [[George IV]] ainus seaduslik tütar ja seetõttu Inglise troonipärija. [[5. november|5. novembril]] [[1817]] sündis printsessil surnud poeg ja ta ise suri järgmisel päeval. [[2. juuli]]l [[1829]] abiellus Léopold I näitleja [[Caroline Bauer]]iga, kes oli Léopold I nõuniku nõbu ja kes määrati Montgomery krahvinnaks. Selle abielu seaduslikkus on kaheldav, sest see oli omavaheline abieluleping ilma religioosse või avaliku tseremooniata. Abielu lõppes kuuldavasti [[1831]]. aastal. [[9. august]]il [[1832]] abiellus Léopold I [[Prantsusmaa]] kuninga [[Louis-Philippe I]] tütre printsess Louise-Marie Thérèse Charlotte Isabelle d'Orléansiga ([[3. aprill]] [[1812]] – [[11. oktoober]] [[1850]]). Neil oli neli last: *Louis-Philippe Léopold Victor Ernst Saksi-Coburg ([[24. juuli]] [[1833]]–[[16. mai]] [[1834]]) *Léopold Louis-Philippe Marie Victor Saksi-Coburg ([[9. aprill]] [[1835]]–[[17. detsember]] [[1909]]), Belgia teine kuningas *Philippe Eugène Ferdinand Marie Clément Baudouin Léopold George ([[24. märts]] [[1837]]–[[17. november]] [[1905]]) *Marie-Charlotte Amélie Auguste Victoire Clémentine Léopoldine ([[7. juuni]] [[1840]]–[[19. jaanuar]] [[1927]]) Kuningal oli oma armukese Arcadia Claret'ga veel kaks poega: parun Georg Eppinghoven ([[1849]]–[[1904]]) ja Arthur Eppinghoven ([[1852]]–[[1940]]). {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Puudus | nimi = [[Belgia kuningas]] | aeg=[[1831]]–[[1865]] | järgnev=[[Léopold II]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Belgia monarhid]] [[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade sõjaväelased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Kulmi Risti kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1790]] [[Kategooria:Surnud 1865]] fhixvu709rq3vxbuqn8f21r56grf8ex 7253828 7253827 2026-10-15T23:42:18Z Kruusamägi 1530 7253828 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Léopold I | omakeelne_nimi = | pilt = NICAISE Leopold ANV.jpg | pildiallkiri = [[Nicaise de Keyser]]i portree, 1856 | amet = [[Belglaste kuningas]] | ametiajaalgus = 21. juuli 1831 | ametiajalõpp = 10. detsember 1865 | eelmine = | järgmine = [[Léopold II]] | sünninimi = | sünniaeg = [[16. detsember]] [[1790]] | sünnikoht = [[Coburg]], [[Baieri]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1865|12|10|1790|12|16}} | surmakoht = [[Brüssel]], [[Belgia]] | abikaasa = [[Orléansi Louise]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | autogramm = Signature of Leopold I of Belgium.svg | moodul = }} '''Léopold I''' [leop'ool esimene] ([[16. detsember]] [[1790]] [[Baieri]], [[Coburg]], [[Ehrenburgi loss]] – [[10. detsember]] [[1865]] [[Brüssel]], [[Laeken]]) oli esimene [[belglaste kuningas]] ning ta valitses [[1831]]. aastast kuni oma surmani. Tema kuningaks saamist tähistatakse igal aastal Belgia rahvuspühana. Tema valitsusaega iseloomustasid hollandlaste katsed Belgiat tagasi vallutada ning hiljem sisepoliitilised lõhed liberaalide ja katoliiklaste vahel. Léopold I peeti liberaalseks protestantlikuks valitsejaks; ta soosis majanduslikku moderniseerimist ning etendas olulist rolli Belgia esimese raudtee rajamise rahastamisel 1835. aastal ja sellele järgnenud industrialiseerimisel. Belgia põhiseaduses leiduvate ebamäärasuste tõttu õnnestus Léopoldil oma valitsusajal monarhi volitusi veidi laiendada ning ta võttis enda kanda mitme ministeeriumi juhtimise. Samuti oli tal oluline osa [[1848. aasta revolutsioonid]]e Belgiasse leviku tõkestamisel. == Elukäik == Tema täisnimi oli Léopold Georg Christian Friedrich (prantsuse keeles ''Léopold-Georges-Chrétien-Frédéric'', flaami keeles ''Leopold Joris Christiaan Frederik''). Ta oli [[Franz Friedrich (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi Franz Friedrichi]] ([[1750]]–[[1806]]) ja krahvinna [[Auguste Reuss-Ebersdorf]]i ([[1757]]–[[1831]]) noorim poeg. [[1795]]. aastal määrati Léopold I viieaastaselt [[Venemaa]] Izmailovski keiserliku [[polk|polgu]] [[polkovnik]]uks ja [[1802]] [[kindral]]iks. Pärast seda kui [[Napoleon I|Napoleon]] okupeeris [[1806]]. aastal [[Saksi-Coburgi hertsogiriik|Saksi-Coburgi hertsogiriigi]]. Peagi suundus Léopold [[Pariis]]i, kus ta liitus Napoleoni keiserliku õukonnaga. Napoleoni abikaasa [[Joséphine de Beauharnais]] võttis Léopoldi oma tiiva alla ning Léopold ise kohtus Napoleoniga 1808. aasta oktoobris. Hiljem pakkus Napoleon Léopoldile adjutandi kohta, kuid viimane keeldus ja suundus hoopis Venemaale, et alustada sõjaväeteenistust Venemaa keiserlikus ratsaväes – väeüksuses, mis hiljem astus Prantsusmaa vastu sõtta. 1808. aasta septembris saatis Léopold keiser [[Aleksander I]]-t ja esindas oma koduhertsogkonda [[Erfurdi kongress]]il. Seal ei õnnestunud Napoleonil Prantsusmaa ja Venemaa suhteid tugevdada, hertsogkonna huvidega aga ei arvestatud. Léopold pöördus abi saamiseks Aleksander I poole, mis viis selleni, et Napoleon nõudis tema lahkumist Venemaa sõjaväest. 1810. aasta sügisel palus ta vend Ernest I leida hertsogiriigile rahalist abi, kuna riigil nappis sõdureid ning see oli sõja ja varasema okupatsiooni tõttu rängalt kannatada saanud. Léopold kohtus Napoleoniga, kes keeldus hertsogiriiki abistamast, kuid tegi talle ettepaneku astuda Prantsuse armeesse, millest Léopold keeldus kategooriliselt. 1811. aasta mais suundus Léopold [[München]]isse. Kuigi tal ei õnnestunud rahalist toetust hankida, suutis ta veenda Baieri valitsejat [[Maximilian I Joseph]]it tagastama väikesed alad, mille Baieri oli varem hertsogiriigilt annekteerinud. Meedia kiitis Léopoldi selle saavutuse eest. Pärast Müncheni-visiiti reisis Léopold [[Viin]]i ja külastas seejärel talve jooksul mitmeid Itaalia linnu. 1813. aastal asus Léopoldil Venemaa keiserlikku armeesse ja osales Saksa riikide vabastamises Napoleoni-aegse Prantsusmaa võimu alt. Ta osales mitmes kokkupõrkes Prantsuse vägedega, sealhulgas [[Lützeni lahhing|Lützeni]], [[Bautzeni lahing|Bautzeni]] ja [[Leipzigi lahing]]us. Sel perioodil tegi ta tihedat koostööd oma õemehe, Venemaa suurvürst [[Konstantin Pavlovitš]]iga. 26. augustil 1813 aitas Léopold Württembergi hertsog Eugenil okupantide käest pääseda. Kolm päeva hiljem sattus Léopold ise peaaegu Prantsuse vägede kätte vangi. Hiljem, 29. ja 30. augustil 1813, osales Léopold [[Kulmi lahing]]us oma kürassiiridiviisi ülemana. Lahing lõppes prantslaste kaotusega ning Léopoldi autasustati osalemise eest [[Georgi rist]]i, [[Püha Andreas Esmakutsutu orden]]i, [[Püha Aleksander Nevski orden]]i, [[Püha Anna orden]]i ja [[Kulmi rist]]iga. Lisaks ülendati ta Vene armees kindralmajoriks. Léopoldil ja Konstantin Pavlovitšil ei õnnestunud 1814. aasta jaanuaris Bernis kohtuda Léopoldi õe Juliannega. 30. jaanuaril sisenes Léopold koos Vene armeega Prantsusmaale. 1. veebruaril osales ta [[Brienne'i lahing]]us, mille tulemusena vallutati [[Troyes]]. [[Arcis-sur-Aube'i lahing]]us juhatas Léopold armee paremat tiiba; prantslased said lüüa ning neli päeva hiljem liiguti edasi Pariisi suunas. 31. märtsil sisenes ka Léopold Pariisi, kui Napoleon oli võimult tõrjutud. Léopold ja Ernst esindasid [[Viini kongress]]il Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogiriiki. [[Preisimaa kuningriik]] – kelle poolel Léopold ja Vene keiserlik armee olid võidelnud – oli vastu hertsogiriigi igasugustele territoriaalsetele omandustele, kuna hertsogiriik oli olnud vastu Prantsusmaa liitlase [[Saksimaa]] annekteerimisele. Kongressi ajal kohtus Léopold Austria ertshertsog Johanniga ja kantsler Klemens von Metternichiga. Kui Napoleon 1815. aasta märtsis pagendusest naasis, juhatas 25-aastane Léopold kindralleitnandina Vene ratsaväebrigaadi Prantsusmaa piirialadel; samal ajal sai Napoleon [[Waterloo lahing]]us lüüa. Pärast Napoleoni lüüasaamist kolis Léopold Ühendkuningriiki, kus ta abiellus 1816. aastal Walesi printsessi Charlotte'iga – Briti printsregendi (hilisema [[George IV]]) ainsa lapsega. Léopoldi ja Charlotte'i abielu oli õnnelik, kuid see lõppes poolteise aasta pärast, kui Charlotte suri pärast surnult sündinud poja ilmaletoomist. Léopold säilitas Suurbritannias siiski kõrge positsiooni. Olles oma õe kaudu [[kuninganna Victoria]] onu, mängis ta Victoria elus olulist rolli ja täitis sageli isafiguuri rolli; muu hulgas korraldas ta Victoria abielu oma teise õepoja, Saksi-Coburgi ja Gotha [[Albert (Saksi-Coburg-Gotha)|printsi Albertiga]]. Pärast [[Kreeka iseseisvussõda]] pakuti Léopoldile 1830. aasta Londoni protokolli alusel – millega loodi iseseisev [[Kreeka]] riik – Kreeka trooni, kuid ta keeldus sellest, pidades olukorda liiga ebakindlaks. Kui Belgia kinnitas oma iseseisvust [[Holland]]ist [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1830, palus Belgia Kongress hakata Léopoldil äsja moodustatud riigi kuningaks. Belgia valitsus tegi Léopoldile selle ettepaneku tema diplomaatiliste sidemete tõttu Euroopa kuningakodadega. Lisaks ei olnud ta – olles Suurbritannia toetatud kandidaat – seotud teiste suurriikidega (näiteks Prantsusmaaga), kellel arvati olevat Belgia suhtes territoriaalseid ambitsioone; need oleksid võinud ohustada 1815. aasta Viini kongressil loodud Euroopa jõudude tasakaalu. Ta astus ametisse Belgia Kuningapalees [[21. juuli]]l 1831. Sellest päevast sai Belgia iseseisvuspäev. Juba [[2. august]]il tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid [[1839]] sõlmisid kaks riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. 1832. aastal abiellus Léopold I Orléansi printsessi Louise'iga, kellega tal oli neli last. Samuti sündis tal kaks vallaspoega oma armukese Arcadie Claret'ga. [[5. mai]]l [[1835]] sai teoks üks Léopold I unistustest: avati esimene raudteeliin Mandri-Euroopas (Brüsseli ja [[Mechelen]]i vahel). Léopold I suri [[10. detsember|10. detsembril]] [[1865]] [[Laeken]]is. Ta maeti Jumalaema kiriku kuninglikku võlvkambrisse Laekeni surnuaias. Tema järglaseks sai tema poeg [[Léopold II]]. == Perekond == [[2. mai]]l [[1816]] abiellus ta printsess [[Charlotte Augusta]]ga ([[1796]]–[[1817]]), kes oli Inglise printsregendi, hilisema kuninga [[George IV]] ainus seaduslik tütar ja seetõttu Inglise troonipärija. [[5. november|5. novembril]] [[1817]] sündis printsessil surnud poeg ja ta ise suri järgmisel päeval. [[2. juuli]]l [[1829]] abiellus Léopold I näitleja [[Caroline Bauer]]iga, kes oli Léopold I nõuniku nõbu ja kes määrati Montgomery krahvinnaks. Selle abielu seaduslikkus on kaheldav, sest see oli omavaheline abieluleping ilma religioosse või avaliku tseremooniata. Abielu lõppes kuuldavasti [[1831]]. aastal. [[9. august]]il [[1832]] abiellus Léopold I [[Prantsusmaa]] kuninga [[Louis-Philippe I]] tütre printsess Louise-Marie Thérèse Charlotte Isabelle d'Orléansiga ([[3. aprill]] [[1812]] – [[11. oktoober]] [[1850]]). Neil oli neli last: *Louis-Philippe Léopold Victor Ernst Saksi-Coburg ([[24. juuli]] [[1833]]–[[16. mai]] [[1834]]) *Léopold Louis-Philippe Marie Victor Saksi-Coburg ([[9. aprill]] [[1835]]–[[17. detsember]] [[1909]]), Belgia teine kuningas *Philippe Eugène Ferdinand Marie Clément Baudouin Léopold George ([[24. märts]] [[1837]]–[[17. november]] [[1905]]) *Marie-Charlotte Amélie Auguste Victoire Clémentine Léopoldine ([[7. juuni]] [[1840]]–[[19. jaanuar]] [[1927]]) Kuningal oli oma armukese Arcadia Claret'ga veel kaks poega: parun Georg Eppinghoven ([[1849]]–[[1904]]) ja Arthur Eppinghoven ([[1852]]–[[1940]]). {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Puudus | nimi = [[Belgia kuningas]] | aeg=[[1831]]–[[1865]] | järgnev=[[Léopold II]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Belgia monarhid]] [[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade sõjaväelased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Kulmi Risti kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1790]] [[Kategooria:Surnud 1865]] c6dh3366wd48al7e2b6eclhq476pq37 0 27041 7253600 7232818 2026-10-15T16:43:55Z Funktsionalism-modernism 231916 7253600 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, ansambli kohta vaata [[Velikije Luki (ansambel)]].}} {{viita}} {{linn | nimi = Velikije Luki | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Великие Луки |(Velikije Luki) | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Velikiye Luki 2.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Velikie Luki COA (Pskov Governorate).png | vapi_link = [[Velikije Luki vapp]] | pindala = 60,1 | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast }} '''Velikije Luki''' on linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i lõunaosas [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] ääres, [[Velikije Luki rajoon]]i halduskeskus. == Ajalugu == Linna on esmamainitud [[1166]]. aastal (Luki Lovati jõel). [[1211]] ehitati sinna kindlus. [[1406]]. aastast kannab linn nime Velikije Luki, Vene riigi koosseisu kuulub alates [[1478]]. aastast. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] päevil paiknes seal [[Ivan IV]] peakorter. [[1580]]. aastal vallutati linn Poola-Leedu vägede poolt. [[1583]]. aastal taastati Vene võim. [[17. sajand]]i algul vallutati linn [[Vale-Dmitri I]], seejärel [[Vale-Dmitri II]] vägede poolt. [[1611]]. aastal purustati linn täielikult; see taastati [[1619]]. aastal. {{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1941]]&ndash;[[1942]] peeti [[Velikije Luki operatsioon|linna lähedal ägedaid lahinguid]]. [[1942]]. aasta lõpus piirati linn koos 7000 Saksa sõduriga sisse, [[1943]]. aasta jaanuaris õnnestus [[Punaarmee]]l linn sakslastelt tagasi võtta.{{lisa viide}} Lahingutes hukkus, sai haavata või jooksis üle tuhandeid Eesti Laskurkorpuse võitlejaid. [[Virbi tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1995]] Velikije Luki nime.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päring Virbi tn |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8www.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Virbi+tn&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb |vaadatud=15 oktoober 2026 |väljaanne=EKI}}</ref> 2023. aasta 15. augustil avati [[Jossif Stalin|Jossif Vissarionovitš Stalini]] massiivne [[pronksskulptuur]].<ref name=rferl_2023-08-23 /> [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 274.jpg|pisi|Velikije Luki linna plaan 18. sajandi II pool]] ==Elanike arv== * 58 939 (1959) * 85 994 (1970) * 101 500 (1979) * 113 235 (1989) * 116 300 (2000) * 102 400 (2006) * 101 100 (2007) * 100 300 (2008) * 99 300 (2009) * 98 300 (2010) * 97 900 (2013) * 90 922 (2020){{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Velikije Luki operatsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=rferl_2023-08-23>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-stalin-momument-police-officer-protest/32561747.html |title='A Tyrant, A Murderer': Former Police Officer Wages A Lonely Protest As Russian Town Erects Massive Stalin Monument |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=2023-08-23 |access-date=2023-08-25 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=Thanks to Stalin, the Russian Orthodox Church has “a large number of new martyrs,” a priest said at the unveiling of a massive bronze statue of the dictator on August 15.&nbsp;// "Christ is risen!" Russian Orthodox priest Father Antony intoned as he scattered holy water over the base of a new monument to Soviet dictator Josef Stalin and the crowd of dozens gathered for the event. }}</ref> }} == Kirjandus == *"Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa" ([[1974]]) ==Välislingid== *[http://www.velikieluki.ru/ Velikije Luki koduleht] *[http://www.vluki.ru/ Linna info- ja meelelahutusportaal] *[http://vluki.info/ Infoportaal] {{RUS-Pihkva oblast}} [[Kategooria:Pihkva oblasti linnad]] kknrs1uaup5bwll8c2v8bvqe8xpr8gl 7253601 7253600 2026-10-15T16:45:53Z Funktsionalism-modernism 231916 Viide korda 7253601 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, ansambli kohta vaata [[Velikije Luki (ansambel)]].}} {{viita}} {{linn | nimi = Velikije Luki | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Великие Луки |(Velikije Luki) | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Velikiye Luki 2.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Velikie Luki COA (Pskov Governorate).png | vapi_link = [[Velikije Luki vapp]] | pindala = 60,1 | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast }} '''Velikije Luki''' on linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i lõunaosas [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] ääres, [[Velikije Luki rajoon]]i halduskeskus. == Ajalugu == Linna on esmamainitud [[1166]]. aastal (Luki Lovati jõel). [[1211]] ehitati sinna kindlus. [[1406]]. aastast kannab linn nime Velikije Luki, Vene riigi koosseisu kuulub alates [[1478]]. aastast. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] päevil paiknes seal [[Ivan IV]] peakorter. [[1580]]. aastal vallutati linn Poola-Leedu vägede poolt. [[1583]]. aastal taastati Vene võim. [[17. sajand]]i algul vallutati linn [[Vale-Dmitri I]], seejärel [[Vale-Dmitri II]] vägede poolt. [[1611]]. aastal purustati linn täielikult; see taastati [[1619]]. aastal. {{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1941]]&ndash;[[1942]] peeti [[Velikije Luki operatsioon|linna lähedal ägedaid lahinguid]]. [[1942]]. aasta lõpus piirati linn koos 7000 Saksa sõduriga sisse, [[1943]]. aasta jaanuaris õnnestus [[Punaarmee]]l linn sakslastelt tagasi võtta.{{lisa viide}} Lahingutes hukkus, sai haavata või jooksis üle tuhandeid Eesti Laskurkorpuse võitlejaid. [[Virbi tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1995]] Velikije Luki nime.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päring Virbi tn |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8www.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Virbi+tn&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb |vaadatud=15 oktoober 2026 |väljaanne=EKI}}</ref> 2023. aasta 15. augustil avati [[Jossif Stalin|Jossif Vissarionovitš Stalini]] massiivne [[pronksskulptuur]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=RFE/RL's North.Realities |kuupäev=23 august 2023 |pealkiri='A Tyrant, A Murderer': Former Police Officer Wages A Lonely Protest As Russian Town Erects Massive Stalin Monument |väljaanne=Radio Free Europe |url=https://www.rferl.org/a/russia-stalin-momument-police-officer-protest/32561747.html |vaadatud=15 oktoober 2026}}</ref> [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 274.jpg|pisi|Velikije Luki linna plaan 18. sajandi II pool]] ==Elanike arv== * 58 939 (1959) * 85 994 (1970) * 101 500 (1979) * 113 235 (1989) * 116 300 (2000) * 102 400 (2006) * 101 100 (2007) * 100 300 (2008) * 99 300 (2009) * 98 300 (2010) * 97 900 (2013) * 90 922 (2020){{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Velikije Luki operatsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=rferl_2023-08-23>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-stalin-momument-police-officer-protest/32561747.html |title='A Tyrant, A Murderer': Former Police Officer Wages A Lonely Protest As Russian Town Erects Massive Stalin Monument |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=2023-08-23 |access-date=2023-08-25 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=Thanks to Stalin, the Russian Orthodox Church has “a large number of new martyrs,” a priest said at the unveiling of a massive bronze statue of the dictator on August 15.&nbsp;// "Christ is risen!" Russian Orthodox priest Father Antony intoned as he scattered holy water over the base of a new monument to Soviet dictator Josef Stalin and the crowd of dozens gathered for the event. }}</ref> }} == Kirjandus == *"Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa" ([[1974]]) ==Välislingid== *[http://www.velikieluki.ru/ Velikije Luki koduleht] *[http://www.vluki.ru/ Linna info- ja meelelahutusportaal] *[http://vluki.info/ Infoportaal] {{RUS-Pihkva oblast}} [[Kategooria:Pihkva oblasti linnad]] 4b2t3fkpccbsifuppl118qphub08092 0 30771 7253998 7250158 2026-10-16T09:20:38Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7253998 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[basiilik]]uga}} [[Fail:Salzburg - Flickr - GregTheBusker (6).jpg|pisi|[[Salzburgi toomkirik]] järgib algse basiilika konstruktsioone]] [[Pilt:St. Nicolas' Church, Tallinn.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik Tallinnas]] on hoone tüübilt basiilika]] [[Pilt:Cathedral.svg|pisi|Basiilika põhiplaan]] [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|Basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal, 10. sajand]] '''Basiilika''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] ''stoa basilikē'' 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega [[lööv]]ideks jaotatud [[hoone]] tüüp, mille [[kesklööv]] on [[külglööv]]idest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk [[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u. Kui need aknad puuduvad, on tegemist [[pseudobasiilika]]ga. ==Antiikbasiilika== [[Vana-Kreeka]]s oli basiilika [[basileus]]e valitsushoone. [[Vana-Rooma]]s kasutati basiilikat [[kohus|kohtu]]- ja [[turg|turu]]hoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes [[portikus]] ja teises [[apsiid]], kus asus [[kohtunik]]u [[iste]] või [[jumal]]a [[kuju]]. Vanim säilinud basiilika on [[Rooma]] [[Basilica Porcia]] ([[184 eKr]]). ==Kirikubasiilika== Rooma basiilikad said [[varakristlased|varakristlaste]] kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp [[kirik (pühakoda)|kirik]]ute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] basiilikad. Tüüpilises kirikubasiilikas asuvad apsiidi ja [[pikihoone]] vahel [[kooriruum]] ja risthoone ehk [[transept]]. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva [[nelitis]]e kohal asub [[kesktorn]]. ==Vaata ka== *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kuppelbasiilika]] ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Vana-Rooma]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] pb811q89wn5cd9anptdxlmwvja8blfe 7254021 7253998 2026-10-16T09:52:12Z Evlper 104506 /* Kirikubasiilika */ 7254021 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[basiilik]]uga}} [[Fail:Salzburg - Flickr - GregTheBusker (6).jpg|pisi|[[Salzburgi toomkirik]] järgib algse basiilika konstruktsioone]] [[Pilt:St. Nicolas' Church, Tallinn.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik Tallinnas]] on hoone tüübilt basiilika]] [[Pilt:Cathedral.svg|pisi|Basiilika põhiplaan]] [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|Basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal, 10. sajand]] '''Basiilika''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] ''stoa basilikē'' 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega [[lööv]]ideks jaotatud [[hoone]] tüüp, mille [[kesklööv]] on [[külglööv]]idest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk [[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u. Kui need aknad puuduvad, on tegemist [[pseudobasiilika]]ga. ==Antiikbasiilika== [[Vana-Kreeka]]s oli basiilika [[basileus]]e valitsushoone. [[Vana-Rooma]]s kasutati basiilikat [[kohus|kohtu]]- ja [[turg|turu]]hoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes [[portikus]] ja teises [[apsiid]], kus asus [[kohtunik]]u [[iste]] või [[jumal]]a [[kuju]]. Vanim säilinud basiilika on [[Rooma]] [[Basilica Porcia]] ([[184 eKr]]). [[File:Dehio I 56 Konstanz Section.jpg|thumb|Romaani basiilika ristlõige perspektiivvaatega]] [[File:Basilica, cross-section scheme.png|thumb|[[Tugikaar]]tega [[Gooti arhitektuur|gooti]] basiilika skemaatiline ristlõige]] == Basiilika tüüpi kirik == Rooma basiilikad said [[varakristlased|varakristlaste]] kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp [[kirik (pühakoda)|kirik]]ute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] basiilikad. Arhitektuuriliselt on basiilika kirik, mille siseruum on [[sammas]]te või [[piilar]]ite ridadega jaotatud kolmeks või enamaks, tavaliselt paarituks arvuks pikisuunaliseks [[lööv]]iks, millest keskmine lööv on külgmistest tunduvalt kõrgem. Kirikuhoone osad, mis ulatuvad külglöövidest kõrgemale, on [[kesklööv]] ja [[kooriruum]]. Neid valgustab [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] – kesklöövi või kooriruumi [[sein]], milles on [[aknad]]. Valgmik paikneb seina ülaosas külglöövidesse avanevate [[arkaad]]ide kohal. Kesklöövi katab harilikult [[viilkatus]], külglööve aga ühepoolse kaldega [[pultkatus]]ed. Mõnel suurel basiilikal on kolme asemel viis pikilöövi; see tähendab, et kõrgemat kesklöövi ääristavad mõlemalt poolt kaks madalamat külglöövi. Need külglöövid võivad olla ühekõrgused – nagu näiteks [[Pariisi Jumalaema kirik|Pariisi Notre-Dame’i katedraalis]] või [[Kölni toomkirik]]us – või võivad sisemised külglöövid olla välimistest kõrgemad, nagu on algses Vatikani [[Püha Peetruse basiilika]]s, [[Bourgesi katedraal]]is või [[Milano toomkirik]]us. Keskajal tüüpiliseks saanud ristikujulises basiilikas asuvad [[pikihoone]]st ida pool apsiidiga lõppev [[kooriruum]] ja nende vahel risthoone ehk [[transept]]. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva [[nelitis]]e kohal asub [[nelitistorn]]. ==Vaata ka== *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kuppelbasiilika]] ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Vana-Rooma]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] l1nyrrqtwww2hp7whzw6xqmocf704nd 7254024 7254021 2026-10-16T09:59:13Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Basiilika]] pealkirja [[Basiilika (ehitisetüüp)]] alla 7254021 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[basiilik]]uga}} [[Fail:Salzburg - Flickr - GregTheBusker (6).jpg|pisi|[[Salzburgi toomkirik]] järgib algse basiilika konstruktsioone]] [[Pilt:St. Nicolas' Church, Tallinn.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik Tallinnas]] on hoone tüübilt basiilika]] [[Pilt:Cathedral.svg|pisi|Basiilika põhiplaan]] [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|Basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal, 10. sajand]] '''Basiilika''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] ''stoa basilikē'' 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega [[lööv]]ideks jaotatud [[hoone]] tüüp, mille [[kesklööv]] on [[külglööv]]idest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk [[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u. Kui need aknad puuduvad, on tegemist [[pseudobasiilika]]ga. ==Antiikbasiilika== [[Vana-Kreeka]]s oli basiilika [[basileus]]e valitsushoone. [[Vana-Rooma]]s kasutati basiilikat [[kohus|kohtu]]- ja [[turg|turu]]hoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes [[portikus]] ja teises [[apsiid]], kus asus [[kohtunik]]u [[iste]] või [[jumal]]a [[kuju]]. Vanim säilinud basiilika on [[Rooma]] [[Basilica Porcia]] ([[184 eKr]]). [[File:Dehio I 56 Konstanz Section.jpg|thumb|Romaani basiilika ristlõige perspektiivvaatega]] [[File:Basilica, cross-section scheme.png|thumb|[[Tugikaar]]tega [[Gooti arhitektuur|gooti]] basiilika skemaatiline ristlõige]] == Basiilika tüüpi kirik == Rooma basiilikad said [[varakristlased|varakristlaste]] kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp [[kirik (pühakoda)|kirik]]ute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] basiilikad. Arhitektuuriliselt on basiilika kirik, mille siseruum on [[sammas]]te või [[piilar]]ite ridadega jaotatud kolmeks või enamaks, tavaliselt paarituks arvuks pikisuunaliseks [[lööv]]iks, millest keskmine lööv on külgmistest tunduvalt kõrgem. Kirikuhoone osad, mis ulatuvad külglöövidest kõrgemale, on [[kesklööv]] ja [[kooriruum]]. Neid valgustab [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] – kesklöövi või kooriruumi [[sein]], milles on [[aknad]]. Valgmik paikneb seina ülaosas külglöövidesse avanevate [[arkaad]]ide kohal. Kesklöövi katab harilikult [[viilkatus]], külglööve aga ühepoolse kaldega [[pultkatus]]ed. Mõnel suurel basiilikal on kolme asemel viis pikilöövi; see tähendab, et kõrgemat kesklöövi ääristavad mõlemalt poolt kaks madalamat külglöövi. Need külglöövid võivad olla ühekõrgused – nagu näiteks [[Pariisi Jumalaema kirik|Pariisi Notre-Dame’i katedraalis]] või [[Kölni toomkirik]]us – või võivad sisemised külglöövid olla välimistest kõrgemad, nagu on algses Vatikani [[Püha Peetruse basiilika]]s, [[Bourgesi katedraal]]is või [[Milano toomkirik]]us. Keskajal tüüpiliseks saanud ristikujulises basiilikas asuvad [[pikihoone]]st ida pool apsiidiga lõppev [[kooriruum]] ja nende vahel risthoone ehk [[transept]]. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva [[nelitis]]e kohal asub [[nelitistorn]]. ==Vaata ka== *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kuppelbasiilika]] ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Vana-Rooma]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] l1nyrrqtwww2hp7whzw6xqmocf704nd 7254036 7254024 2026-10-16T10:19:01Z Evlper 104506 7254036 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[basiilik]]uga}} [[File:Tunis Carthage Musée 2.jpg|thumb|[[Kartaago]]s [[Byrsa]] tsitadellis asunud Rooma basiilika mudel Kartaago muuseumis [[Tunis]]es]] [[File:Dehio I 56 Konstanz Section.jpg|thumb|Varakristliku või romaani basiilika ristlõige perspektiivvaatega]] [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|Romaani basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal, 10. sajand]] [[File:Basilica, cross-section scheme.png|thumb|[[Tugikaar]]tega [[Gooti arhitektuur|gooti]] basiilika skemaatiline ristlõige]] [[Pilt:St. Nicolas' Church, Tallinn.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik Tallinnas]] on hoone tüübilt basiilika]] [[Pilt:Cathedral.svg|pisi|Ristikujulise basiilika põhiplaan]] '''Basiilika''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] ''stoa basilikē'' 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega [[lööv]]ideks jaotatud [[hoone]] tüüp, mille [[kesklööv]] on [[külglööv]]idest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk [[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u. Kui need aknad puuduvad, on tegemist [[pseudobasiilika]]ga. ==Antiikbasiilika== [[Vana-Kreeka]]s oli basiilika [[basileus]]e valitsushoone. [[Vana-Rooma]]s kasutati basiilikat [[kohus|kohtu]]- ja [[turg|turu]]hoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes [[portikus]] ja teises [[apsiid]], kus asus [[kohtunik]]u [[iste]] või [[jumal]]a [[kuju]]. Vanim säilinud basiilika on [[Rooma]] [[Basilica Porcia]] ([[184 eKr]]). == Basiilika tüüpi kirik == Rooma basiilikad said [[varakristlased|varakristlaste]] kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp [[kirik (pühakoda)|kirik]]ute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] basiilikad. Arhitektuuriliselt on basiilika kirik, mille siseruum on [[sammas]]te või [[piilar]]ite ridadega jaotatud kolmeks või enamaks, tavaliselt paarituks arvuks pikisuunaliseks [[lööv]]iks, millest keskmine lööv on külgmistest tunduvalt kõrgem. Kirikuhoone osad, mis ulatuvad külglöövidest kõrgemale, on [[kesklööv]] ja [[kooriruum]]. Neid valgustab [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] – kesklöövi või kooriruumi [[sein]], milles on [[aknad]]. Valgmik paikneb seina ülaosas külglöövidesse avanevate [[arkaad]]ide kohal. Kesklöövi katab harilikult [[viilkatus]], külglööve aga ühepoolse kaldega [[pultkatus]]ed. Mõnel suurel basiilikal on kolme asemel viis pikilöövi; see tähendab, et kõrgemat kesklöövi ääristavad mõlemalt poolt kaks madalamat külglöövi. Need külglöövid võivad olla ühekõrgused – nagu näiteks [[Pariisi Jumalaema kirik|Pariisi Notre-Dame’i katedraalis]] või [[Kölni toomkirik]]us – või võivad sisemised külglöövid olla välimistest kõrgemad, nagu on algses Vatikani [[Püha Peetruse basiilika]]s, [[Bourgesi katedraal]]is või [[Milano toomkirik]]us. Keskajal tüüpiliseks saanud ristikujulises basiilikas asuvad [[pikihoone]]st ida pool apsiidiga lõppev [[kooriruum]] ja nende vahel risthoone ehk [[transept]]. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva [[nelitis]]e kohal asub [[nelitistorn]]. ==Vaata ka== *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kuppelbasiilika]] ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Vana-Rooma]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] 11ehiufd1hmpoft5h7ohequpi53fdc3 0 30988 7253547 6771604 2026-10-15T14:11:33Z Evlper 104506 7253547 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Kirik |Nimi = Hagia Sophia |Pildinimi = Hagia Sophia Mars 2013.jpg |Pildiallkiri = |Riik = {{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] |Asukoht = [[İstanbul]] |Ehituse algus = 532 |Ehituse lõpp = 537 |Esmamainimine = |Laiendatud = 1453 |Kuuluvus = |Laiuskoord = 41/0/31 |Pikkuskoord = 28/58/47 |Url = |kaart = pind }} [[Pilt:"The girl and the cat" (Hagia Sophia) (8291188112).jpg|pisi||[[Istanbul]]i Hagia Sophia]] '''Hagia Sophia''' [aja sofiia] on endine [[Õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[İstanbul]]is, üks [[Bütsantsi arhitektuur]]i kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail [[532]]–[[537]]. Aastatel 1204–1261 oli see [[Katoliiklus|katoliku]] kirik, aastatel 1935–2020 [[muuseum]], aastatel 1453–1931 oli ja alates 2020. aastast on see [[mošee]]. [[Bütsants]]i kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser [[Justinianus I]] näinud öösel unes ja andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal [[527]] andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast [[porfüür]]i, valget ja kollast [[marmor]]it ning rohelist [[Serpentiin (mineraal)|serpentiin]]i. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama [[532]] ning ta sai valmis kuue aastaga. [[Maavärin]]aterohkes piirkonnas vajus 21 aasta pärast kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid [[Anthemos Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest]] ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – [[basiilika]] ja tsentraalehitise – [[kuppelbasiilika]]ks. Kiriku 77 meetri pikkune [[kesklööv]] on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat [[piilar]]it, millele toetub kuppel. Hagia Sophia katedraal on omalaadne [[ehitismälestis]], kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased [[1453]]. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik [[mošee]]ks ja lisati [[minarett|minaretid]], mis moonutasid hoone ilusat siluetti. ==Interjöör== Enamik mosaiike on kaetud, üle krohvitud mošeeks tegemise käigus, sest [[islam]]is ei ole lubatud inimest kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane [[Prokopios]] võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. [[987]] kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: "Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäevaks on kuld tuhmunud, hoones on muuseum alates [[1935]]. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati [[Kristus]]t, [[apostel|apostleid]] ja [[prohvet]]eid. Igal neljal kupli küljel kujutati [[ingel|ingleid]]. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. ==Vaata ka== *[[İzniki Hagia Sophia kirik]], [[İznik]] (Nikaia) == Välislingid == {{Commonskat|Hagia Sophia}} {{Vikitsitaadid}} *[https://edasi.org/61921/hille-hanso-hagia-sophia-puha-tarkus-endiselt-paevakorras/ Hille Hanso. Hagia Sophia püha tarkus endiselt päevakorras]. [[Edasi (võrguajakiri)|Edasi]], 21.06.2020. [[Kategooria:İstanbuli ehitised]] [[Kategooria:İstanbuli muuseumid]] [[Kategooria:Konstantinoopoli sakraalehitised]] [[Kategooria:Bütsantsi ehitised]] [[Kategooria:Türgi kirikud]] efmpp6mj1k7bg0rzyxpqs04i6un1wbf 0 34120 7253866 7174350 2026-10-16T05:34:26Z Raamaturott 56450 7253866 wikitext text/x-wiki {{infokast korvpalliklubi | nimi = Portland Trail Blazers | logo = TrailBlazers.png | konverents = [[Läänekonverents (NBA)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Loodedivisjon]] | asutatud = 1970 | ajalugu = '''Portland Trail Blazers'''<br> (1979. aastast) | kodusaal = [[Moda Center]] | asukoht = [[Portland]], [[Oregon]] | värvid = punane, must ja valge<br>{{värviruut|#E03A3E}} {{värviruut|#000000}} {{värviruut|#FFFFFF}} | president = [[Chris McGowan]] | treener = [[Terry Stotts]] | omanik = [[Jody Allen]] | t1 = Meistritiitleid (NBA) | t1arv = 1 | t1aastad = 1977 | t2 = Konverentsi võidud | t2arv = 3 | t2aastad = 1977, 1990, 1992 | t3 = Divisjoni võidud | t3arv = 6 | t3aastad = 1978, 1991, 1992, 1999, 2015, 2018 }} [[File:Modacenter2019.jpg|pisi|[[Moda Center]]]] '''Portland Trail Blazers''' on [[USA]] [[korvpall]]iklubi, mis mängib korvpalliliigas [[NBA]]. Meeskond kuulub [[Läänekonverents (NBA)|läänekonverentsi]] [[loodedivisjon]]i ja peab oma kodumänge [[Portland]]is [[Moda Center]]is. == Ajalugu == [[1970]]. aastal loodud klubi ainus meistritiitel pärineb [[1977]]. aastast, kui finaalseerias alistati 4 : 2 [[Philadelphia 76ers]]. Trail Blazers on NBA finaali jõudnud ka [[1990]]. ja [[1992]]. aastal, kuid siis kaotati vastavalt [[Detroit Pistons]]ile ja [[Chicago Bulls]]ile. Portland Trail Blazersi viimaste aastate parim tulemus pärineb hooajast 2018/19, kui põhihooajal 53 mängu võitnud meeskond jõudis välja läänekonverentsi finaali, kus tuli aga tunnistada [[Golden State Warriors]]i kindlat paremust. ==Mängijad hooajal 2020/2021== * [[Carmelo Anthony]] * [[Zach Collins]] * [[Robert Covington]] * [[C. J. Elleby]] * [[Harry Giles]] * [[Rodney Hood]] * [[Derrick Jones jr]] * [[Enes Kanter]] * [[Damian Lillard]] * [[Nassir Little]] * [[CJ McCollum]] * [[Jusuf Nurkić]] * [[Anfernee Simons]] * [[Gary Trent jr]] == Kuulsuste halli liikmed == * [[Lenny Wilkens]] * [[Bill Walton]] * [[Dražen Petrović]] * [[Clyde Drexler]] * [[Scottie Pippen]] * [[Arvydas Sabonis]] * [[Jack Ramsay]] == Igavikustatud numbrid == * #1 [[Lenny Weinberg]], võistkonna asutaja ja omanik 1970–1988. * #13 [[Dave Twardzik]], tagamängija 1976–1980. * #14 [[Lionel Hollins]], tagamängija 1975–1980. * #15 [[Larry Steele]], tagamängija 1971–1980. * #20 [[Maurice Lucas]], ääremängija 1976–1980 ja 1987–1988. * #22 [[Clyde Drexler]], tagamängija 1984–1994. * #30 [[Bob Gross]], ääremängija 1975–1982. * #30 [[Terry Porter]], tagamängija 1985–1995. * #32 [[Bill Walton]], keskmängija 1974–1978. * #36 [[Lloyd Neal]], keskmängija 1972–1979. * #45 [[Geoff Petrie]], tagamängija 1970–1976. * #77 [[Jack Ramsay]], peatreener 1976–1986. ==Endisi mängijaid== * [[Jermaine O'Neal]] * [[Scottie Pippen]] * [[Clifford Robinson]] * [[Steve Smith]] * [[Damon Stoudamire]] * [[Rod Strickland]] * [[Mychael Thompson]] * [[Kiki Vandeweghe]] * [[Rasheed Wallace]] * [[Bonzi Wells]] * [[Buck Williams]] == Seosed Eestiga == 2024. aastal allkirjastas tallinlane [[Henri Drell]] klubiga lepingu ja mängis organisatsiooni arendustiimis Rip City Remix.<ref name="aripaev">[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/15/taavet-hinrikus-ostis-esimese-eestlasena-osaluse-nba-meeskonnas-suur-au "Taavet Hinrikus ostis esimese eestlasena osaluse NBA meeskonnas. “Suur au”"] Äripäev, 15. juuni 2026</ref> 2026. aastal omandas Texase miljardäri [[Thomas Dundon]]i juhtimisel investeerimisgrupp Rip City Rising Portland Trail Blazersi 4,25 miljardi dollari eest. Investeerimisettevõtte Skaala Investmentsi kaudu osales tehingus ka Eesti ettevõtja [[Taavet Hinrikus]].<ref name="aripaev" /><ref>[https://www.nba.com/news/new-blazers-owner-tom-dundon-says-team-is-shifting-away-from-development-mindset-of-recent-years "New Blazers owner Tom Dundon says team is shifting away from development mindset of recent years"] NBA, 3. aprill 2026</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.nba.com/blazers/ Portland Trail Blazers] [[Kategooria:NBA korvpalliklubid]] [[Kategooria:Portland]] 8w0wdwoe169jgi2de00kftynzclttf5 0 34678 7253677 7253249 2026-10-15T17:56:42Z Kruusamägi 1530 7253677 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Infokast hoone | nimi = Ruhnu tuletorn | omakeelne nimi = | pilt = Ruhnu tuletorn 2005-08.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ruhnu tuletorn 2005. aastal | asukoht = [[Håubjärre]], [[Ruhnu]] | stiil = | ehituse algus = 1876 | ehituse lõpp = 1877 | sissepühitsemine = | avamine = 1877 | maksumus = | juurdeehitus = | renoveeritud = 2021–2022 | aadress = | kõrgus = 40 m | vundamendi pindala = | korruseid = | lifte = | ehitusmaterjal = [[teras]] | liigitus = | arhitekt = L. E. Lecointre | sisearhitekt = | omanik = | peatöövõtja = | ehitusinsener = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaart = punkt | veel = }} '''Ruhnu tuletorn''' on tuletorn [[Ruhnu]] saarel. Tegemist on Eesti kõige lõunapoolsema [[tuletorn]]iga. 1877. aastal ehitatud ja aastatel 2021–2022 täielikult renoveeritud roostepunane tuletorn paikneb [[Håubjärre]] mäel [[Ruhnu]] idaosas, saare kõrgeimas punktis. Laternaruumi ja rõduga tugipiilaritega raudtorni kõrgus jalamist on 40 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 65 meetrit. Tuletorn koos selle ümbruses asuvate ülevaataja elamu, keldri, hobusetalli ja kaevuga on võetud muinsuskaitse alla. == Varasemad tuletornid == [[Pilt:Runö.jpg|pisi|vasakul|Ruhnu tuletorn [[Ludwig August Mellin]]i "[[Liivimaa atlas]]es". Torn on näha kaardi vasakus servas kirja “Feuerbake” juures]] Esimene puidust tuletorn ehitati Ruhnu saarele 1646. aastal varasema [[Rootsi]] kuninga [[Gustav II Adolf]]i korraldusel.{{efn|Mõningatel andmetel olevat saarel algelisi tuletorne olnud juba 1643. aastast.<ref name="VES17108" />}} See tuletorn püstitati saare lääneosas asuvale [[Pärsi neem]]ele. Tegemist oli lihtsa puitkonstruktsiooniga, mille eesmärk oli tõsta metallpuuris põlev [[kivisüsi|kivisöetuli]] umbes 110 [[jalg (pikkusühik)|jala]] (33 m) kõrgusele. Ruhnu esimest tuletorni on kujutatud ka [[Ludwig August Mellin]]i 18. sajandi lõpus koostatud "[[Liivimaa atlas]]es".<ref name="NMA" /><ref name="mälestis,pass" /> Mõningatel andmetel oli "Liivimaa atlases" kujutatud küll juba teist tuletorni, kahekorruselist neljatahulist puidust torni, mis valmis hiljemalt 1760. aastaks. Selle torni jäänusteks peetakse [[2005. aasta jaanuaritorm]]i järel paljastunud varemeid Pärsil, mis 2008. aastal võeti [[arheoloogiamälestis]]ena kaitse alla.<ref name="ents,varemed" /><ref name="mälestis,asulakoht" /> Uus tuletorn Pärsi neemele ehitati 1811. aastal. Tegemist oli kaheksatahulise umbes 24 m kõrguse [[tüvipüramiid]]i<nowiki/>kujulise puidust tuletorniga. Selle tuletorni valgustusseade oli katoptriline ja valgust saadi [[kanepiõli]] kasutanud lambist. Tuletorn oli võimeline valgustama saarest põhjas ja läänes kulgevaid [[laevatee|laevateid]] 14 [[meremiil]]i kaugusele, ent ei suutnud valgustada saarest ida pool kulgenud veeteid.<ref name="NMA" /> Järgmist torni hakati rajama juba Håubjärre mäele saare idaosas. Kuuetahuline kollaseks värvitud laudvooderdisega tüvipüramiidikujuline puidust torn valmis 1860. aastal. Selle torni tipus, merepinnast umbes 61 m kõrgusel asus 16 meremiili kaugusele valgustanud ringlatern.<ref name="NMA" /> 1869. aastal plaaniti torni paigutada uus valgustusseade, ent see osutus puidust torni jaoks liiga raskeks. Nii tekkis vajadus rajada uus tugevama konstruktsiooniga tuletorn.<ref name="ETTS" /> == Praeguse tuletorni ajalugu == === Ehitamine === [[Pilt:2013 08 24 Tahvel Eiffel 1875 Ruhnu tuletornil aastast 1877.jpg|pisi|Tahvel tuletornil]] Tänapäevani säilinud [[teras]]est tuletorn ehitati nagu selle eelkäija Håubjärre mäele. Uue tuletorni ehitamiseks Ruhnu saarele telliti 1875. aastal projekt ja tarindid [[Prantsusmaa]]lt, [[Le Havre]]’i ettevõttest Forges et Chantiers de la Mediterranee. Tuletorni detailid jõudsid kohale 1876. aastaks ja monteeriti kohapeal. Detailide transportimiseks saarele ehitati spetsiaalselt paadisild ja kivitee üle luidete. Algselt halli kehandi ja punase kupliga torn sai valmis ning alustas tööd 1877. aastal. Üleni punaseks värviti torn 1904. aastal. Tuletorni juurde rajati ka mitmed abihooned.<ref name="NMA" /><ref name="mälestis" /><ref name="mälestis,pass" /><ref name="ETTS" /> Kaua oli levinud arvamus, et Ruhnu tuletorni projekteeris [[Gustave Eiffel]]. See arvamus põhines eeldusel, et Eiffel töötas 1875. aastal Le Havre’i ettevõttes, millelt tuletorn telliti.<ref name="VES17108" /> Gustave Eiffel arvatakse olevat ka Ruhnu tuletorni 1871. aastal valminud [[Egiptus]]e analoogi autor.<ref name="SIS,Eg" /> Eesti [[transpordiamet]]i navigatsioonimärkide andmekogu järgi oli Ruhnu tuletorni projekti autor L. E. Lecointre, mistõttu ei saanud see olla Gustave Eiffel,<ref name="NMA" /> ent kohati mööndakse siiski Eiffeli võimalikku autorlust märkides, et selle kohta puuduvad kindlad andmed.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> === Hilisemad arendused ja teenistus === [[Pilt:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b36 840-2 (cropped, Ruhnu).jpg|pisi|Joonistus Ruhnu tuletornist Brockhausi ja Efroni leksikonis 19.–20. sajandi vahetusel]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, 1915. aastal saabusid saarele [[Saksamaa|Saksa]] väed, kes tuletorni teenindus- ja laternaruumi õhkisid. Torni töö taastati ajutise lahendusena 1921. aastal ja paigaldati [[atsetüleen]]gaasilatern.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> Torni teenindus- ja laternaruum taastati 1936.–1937. aastal, mõningatel andmetel muudetud, teistel andmetel "peaaegu vanal kujul". Projekti autor oli insener [[Ants Niilre]]. Taastatud laternaruumi paigaldati pöörlev dioptriline valgustusseade. See paiknes 63 m kõrgusel merepinnast ja oli võimeline valgustama 21 meremiili kaugusele.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> 1920.–1930. aastatel teenisid tuletorni ülematena mereväeohvitserid, kellel oli saarel mitmeid ameteid ja keda rahvasuus kutsuti Ruhnu kuningaks. Lisaks tuletorni ülema kohustele pidi ta täitma meresidepunkti ülema, konstaabli, piirivalve- ja tolliülema, metsaülema, postiagentuuri juhataja ning [[Tartu ülikool]]i ilmajaama ülema rolli. Neis ametites olid sõdadevahelisel perioodil [[Arseni Brakmann]] (aastatel 1922–1928) ja [[Villem Karineem]] (1928–1940).<ref name="ents,tuletorn" /> Tuletorni juures läbisid ajateenistuse ka Ruhnu noormehed.<ref name="ML7711" /><ref name="Aman2017,447" /> Aastatel 1958–1964 ehitati tuletorni juurde uus abihoone [[elektrigeneraator|diiselgeneraatorite]] jaoks. See võimaldas senise pöörleva valgustusseadme välja vahetada elektrilise plinkiva laterna vastu. Uus tuli paiknes 65 m kõrgusel merepinnast ja oli nähtav 20 meremiili kaugusele. 1994. aastal vahetati laternasüsteem uuesti välja ja 1997. aastal viidi tuli [[kaugseire]]sse. Edaspidi uuendati laternasüsteemi veel 2000., 2007. ja 2015. aastal. Viimasel korral võeti kasutusele [[LED-lamp|LED]]-ringlatern, mille valgustugevus on 6350 [[kandela]]t.<ref name="NMA" /> 2016. aastal avati tuletorn külastajatele.<ref name="NMA" /> Tuletorni külastas enne selle 2021. aastal toimunud rekonstrueerimiseks sulgemist 2019. aastal 1579 ja 2020. aastal 1872 inimest.<ref name="Meremees2021,nr1,35" /> <gallery> Ruhnu tuletorn ja ülevaataja elamu, august 2021.jpg|Tuletorni ülema elamu Ruhnu tuletorn 01.JPG|Tuletorni ümbrus koos abihoonetega </gallery> === Rekonstrueerimine === [[Pilt:Ruhnu tuletorn, august 2021.jpg|pisi|Tuletorni rekonstrueerimine 2021. aastal]] Esimest korda pärast tuletorni ehitamist võeti selle täielik rekonstrueerimine ette 2021. aastal.<ref name="NMA" /> Renoveerimistööd võtsid plaanitust rohkem aega seoses elektrikilbi ja seadmete kapi tarneraskustega. Renoveerimise käigus rekonstrueeriti [[vundament]], puhastati, remonditi ja värviti üle metallist sise- ja välispinnad (seinad, laed, keerdtrepp, platvormid, piirded, laternaruum), rekonstrueeriti aknaplokid, laternaruumi kuppel ning elektripaigaldis. Rekonstrueerimistööde käigus paljastus pinnase alt torni ja selle tugipiilareid ümbritsev kivikatend, mis remonditi ja eksponeeriti külastajatele. Tuletorni ülemise osa sein oli kuulitabamustest deformeerunud ja selle ilme säilitati ka rekonstrueerimistööde käigus.<ref name="Meremees2021,nr4,39" /> Renoveerimine maksis ligi 700 000 eurot.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> Rekonstrueeritud tuletorn avati külastajatele uuesti 16. juunil 2022. Üle värvitud seintega torn on [[roostepunane]] ja Ruhnu vallavanema [[Andre Nõu]] hinnangul "maitseka" välimusega, jättes mulje, et torni polegi värvitud.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> Ruhnu tuletorn oli 2022. aastal nomineeritud ka [[Muinsuskaitseameti aastaauhinnad|Muinsuskaitseameti aastaauhinnale]] hästi restaureeritud mälestise kategoorias.<ref name="nominent" /> == Kirjeldus == Ruhnu tuletorn on teleskooptugedega punaseks värvitud [[silinder|silindriline]] katlaplekist terastoru, mille tipus asuvad teenindus- ja laternaruum ning rõdu. Silindri sees on 198 astmega keerdtrepp, mis viib teenindusruumi. Viimane asub trepikäigust mõnevõrra laiema terassilindri sees. Tuletorn koos selle juures asuvate ülevaataja elamu, keldri, hobusetalli ja kaevuga on muinsuskaitse alla võetud.<ref name="NMA" /><ref name="mälestis" /><ref name="mälestis,pass" /> Tuletorn on 40 m kõrgune ja selle tuli paikneb 65 m (täpsemalt 64,7 m) kõrgusel merepinnast. Tule nähtavuskauguseks on hinnatud 11 meremiili, ent transpordiameti navigatsioonimärkide andmekogu järgi on tuli hea ilma korral nähtav ka 30 km kaugusele.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> Tänapäeval on tuletorn [[navigatsioonimärk]] numbriga 990. Tuletorni valge 360° ringtuli põleb pimedal ajal aasta läbi tsükliga 4 sekundit (1+3).<ref name="ents,tuletorn" /><ref name="NMA,andmed" /> Ühtlasi on tegemist ainsa omataolise konstruktsiooniga 19. sajandil ehitatud tuletorniga maailmas, mis on jätkuvalt tuletornina kasutusel. Analoogne Ras Gharibi tuletorn Egiptuses [[Punane meri|Punase mere]] ääres on küll säilinud, ent ei täida enam tuletorni funktsiooni.<ref name="NMA" /> <gallery> Ruhnu tuletorn.JPG|Tuletorn vaatega jalamilt tipu poole Ruhnu tuletorn 2005.jpg|Tuletorni teenindus- ja laternaruum väljastpoolt Ruhnu tuletorn 2005 suvi 2.jpg|Tuletorni välissein ja tugipiilarid lähivaates Ruhnu tuletorn 12.jpg|Tuletorni tipp kaugusest </gallery> == Märkused == {{Märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NMA">Navigatsioonimärkide andmekogu, [https://web.archive.org/web/20240314124340/https://nma.vta.ee/aton/2538/info_sheet?lang=ee Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="NMA,andmed">Navigatsioonimärkide andmekogu, [https://nma.vta.ee/aton/2538 Navigatsioonimärgi nr 990, Ruhnu tuletorn, andmed.]</ref> <ref name="mälestis">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21071 21071 Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="mälestis,pass">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6422 Ruhnu tuletorn. Arhitektuurimälestise pass.]</ref> <ref name="ents,varemed">Eesti Entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/asulakoht_tuletorni_varemetega_p%C3%A4rsil2 Asulakoht tuletorni varemetega Pärsil.]</ref> <ref name="mälestis,asulakoht">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=28333 28333 Asulakoht tuletorni varemetega.]</ref> <ref name="ETTS">Eesti Tuletorni Selts, [https://www.etts.ee/tuletornide-nimekiri/ruhnu-tuletorn/ Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="ents,tuletorn">Eesti Entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_tuletorn Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="VES17108">SLOleht. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2008/01/17/6 Ruhnu saarel Eiffeli torni eellane?] – Vaba Eesti Sõna, 17. jaanuar 2008, lk 1, 7.</ref> <ref name="Meremees2021,nr1,35">Andry Rütkinen. [https://dea.digar.ee/article/AKmeremees/2021/03/15/13.4.1 Navigatsioonimärgistuse osakond.] – Meremees 2021, nr 1, lk 35.</ref> <ref name="Meremees2021,nr4,39">Rando Sirak, Laura Tammeorg. [https://dea.digar.ee/article/AKmeremees/2021/12/15/12.5.2 Ülevaade 2021. aasta tuletornide ja tulepaakide renoveerimistöödest.] – Meremees 2021, nr 4, lk 39.</ref> <ref name="SIS,Eg">[https://sis.gov.eg/Story/151813/Eiffel%E2%80%99s-lighthouse-in-Ras-Gharib-listed-as-archaeological-building?lang=en-us Eiffel’s lighthouse in Ras Gharib listed as archaeological building]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – State Information Service, 26. august 2020.</ref> <ref name="Teejuht2022,nr3,24-25">Laura Tammeorg. [https://dea.digar.ee/article/AKteejuht/2022/09/0/6.5 Suvel avati külastajatele Ruhnu tuletorn.] – Teejuht 2022, nr 3, lk 24–25.</ref> <ref name="nominent">Muinsuskaitseamet, [https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/tunnustus/muinsuskaitseameti-aastaauhinnad#item-2 Muinsuskaitseameti aastaauhinnad.]</ref> <ref name="ML7711">Küllo Arjakas. [https://dea.digar.ee/page/maaleht/2011/07/07/33 Ruhnlaste kink Eesti riigipeale – 10 värsket kanamuna.] – Maaleht, 7. juuli 2011, lk 34–35.</ref> <ref name="Aman2017,447">Viktor Aman. Raamat Eestimaa rootslastest: Kultuurilooline ülevaade. Tõlkinud Ivar Rüütli. Tallinn: Argo, 2017, lk 447.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Ruhnu lighthouse}} * {{VTAtuletorn|2538}} * {{kultuurimälestis|21071}} [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] [[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Saare maakonna ehitised]] dmecu264tzibyzyyhtouzzu7awvgulh 11 37342 7253605 7251932 2026-10-15T17:02:19Z Pikne 13803 7253605 wikitext text/x-wiki Vaata ka: * [[Moodul:Infobox/geo]] * [[:Kategooria:Parameetrite vead]] === piltide suurused ette määrata === Äkki näidata juba kohe mallis asendikaardi, lipu ja vapi pildi suurused ette, puuduva korral saaks ju panna automaatselt näitama panna seda mis need olidki (Pilt:Sin bandera.svg ja Sin escudo.svg) ja ka et siia lipu pilt ja siia vapi pilt... (probleem muidugi siis kui mõnda on mitu) - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. veebruar 2006, kell 12.24 (UTC) : ei poolda seda, suurused võivad olla erinevad ja on ka kohti kus ei olegi lippu/vappi jne (+ mainitud mitu sümboolika elementi) samuti leian et on selgem kui parameetri väärtus on wiki kood mida ise näha soovib selle asemel et panna mingi väärtus ja siis vaadata kuidas see selle malliga toimib. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 28. veebruar 2006, kell 14.30 (UTC) :: mitme lipu, vapi probleemi tegelt ei teki sellesama hiddenstructurega... ainult ma ei kujuta ette mitu vappi võib olla eri üksustel... Eesti puhul on vist ainuke mitme vapiga koht Tallinn (ja neid ju lausa 3)... ja suuruste puhul ma ei saa aru, mida sa sellega mõtled (infokasti ju nii ehk naa kirjutad sa miski ümmarguse arvu ette kas siis 150 või 200... ma hästi ei usu et seal oleks vaja miskit spetsiifilist lähenemist, pealegi saaks sellegi vajaduse tekkides parameetrina sisse lugeda) ... aga jah vaikimisi lipu-vapipildi võib vist jah ära jätta, ning asukoha kaartidega on vist küll see jama et nad on suhtkoht eri suurustes, (aga miks nad peavad olema ?)... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. veebruar 2006, kell 15.29 (UTC) ::: mitu lippu/vappi: selles see ongi et kui plaju neid peaks olema ei ole selge ja niisama heast peast teha ilmatu suur mall, mis peaks oskama arvestada igasuguste erijuthtumitega ei ole kõikse mõtekam, keerukam üleval pidada + tekitab kasutajale rohkem segadust et mida ja kuidas kasutada. ::: kuid suurem miinus on tegelikult pildi suuruses. lipud/vapid on erinevate suhetega, näiteks Šveitsi lipp või läti lipp, lippude suhted on erinevad ja kui määrata neile mingi fikseeritud suurus siis visuaalselt need paistavad eri suurustena, jah on võimalus mängida wiki koodiga, kuid jään arvamuse juurde et ei ole mõtekas tekitada uusi asju kasutajale õppimiseks kui saab piirduda juba olemasoleva teadmistega. ::: asendikaarte on väga raske/kui mitte võimatu panna sama suurusteks, võrdle skandinaavia riike või Jaapanit ja näteks Venemaad, ühed on püstisuunas välja venitatud, teine laius suunas ja sellepärast ongi parem jätta selle määramine malli lisajale. ja lisaparameetrid ... juba sai mainitud miks ei ole hea ::: lisaks ka veel see, et malli koodi on hea hoida võimalikult minimaalne, vähendab tarkvara töö mahtu (teemast natuke kõrvale minnes, mallide kasutamis tekstid on sellepärast ka hea viia arutelu lehele, mitte panna malli sisse "peidetud" tekstina, samuti on malli koodi lugemine sedasi selgem) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 1. märts 2006, kell 08.23 (UTC) ===Provints9=== Tegin ka malli "Provints9", mida osade LAV provintside ja Dagestani juures vaja läks. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. veebruar 2006, kell 17.11 (UTC) === asendikaardi peitmine === tegelt vist võiks ka asendikaart varjatud olla, alati ei ole seda ju kuskilt võtta... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 11. märts 2006, kell 13.45 (UTC) :Jah, võiks küll. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 11. märts 2006, kell 14.18 (UTC) :: :o) ... kui asendikaarti ei ole antud siis seda ju ei tulnud ka, nii et peita seda mida ei ole ...? (või on mul midagi kahe silma vahele jäänud?) ::: ilmselt siis miski tarkvara kala, aga kui see unustada määramata näitas vähemalt minul küll selles reas nimelt järgmist {{{asendikaardi_pilt}}} - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] :::: huvitav, peaks teine päev vaatama seda. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 11.11 (UTC) :::: Proovisin järele, see malli kood tuleb siis nähtavale kui selle parameetri nimi puudub mallist, kui see on olemas kuid tühjaks jäetud siis ei tule lehele midagi, nii et paistab et toodud juhtumil oli lihtsalt malli kutsumiskood puudulik --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 15. märts 2006, kell 12.44 (UTC) :: selliseid peitmis koode on vaja juhtumitel kui näiteks pildi järel on reavahetus ja seda ei taha lehele, kui pilti ennast ei ole, praegusel juhul lihtsalt tekitab mall lehele lisa koodi --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 09.11 (UTC) ::: muide... tegelt tundub et siin infoboksis peaks olema veel üks lahter... nimelt võimalike lisamärkuste jaoks... [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] :::: vt. näiteks [[Espoo]]. Et saab neid märkusi ka praegu lisada, kuigi ega see vist kõikse lihtsamini ei ole tehtud --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 11.11 (UTC) ::::: nu samamoodi võiks ju selle varjatud struktuuriga rea tabelisse juurde lisada... siis olemasolevaid artikleid muutma ei pea, aga kui vaja lisada märkuselahter oleks see ju suhtkoht lihtsalt teostatav... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. märts 2006, kell 12.59 (UTC) :::::: seda küll, kuid üldiselt püüaks viia miinimumini sellised parameetrid mida võib jätta malli kutsumisest välja, pikemas persepktiivis tekitab see rohkem segadust, eriti uutele kasutajatele, nähes eri artiklites mitut erinevat malli kasutamise moodust --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 15. märts 2006, kell 12.44 (UTC) ::::::: Võimalik, et selline nüanss nati segadust tekitab, samas võib ju selle lahti kirjutada... ja pealegi, ei saa me ju välistada, et kunagi tulevikus tekib tahtmine nendesse boksidesse veel miskeid lisaandmeid panna, siis ootab ju ees põhimõtteliselt kõikide selliste mallide kasutamiskohtade ülevaatamine, samas kui sisuline vajadus selle järgi puudub - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. märts 2006, kell 07.39 (UTC) === Keskuse nimetus === väike üllatus ootas mind ees, kui ma teadmatusest jätsin muutujale 'Keskuse nimetus' väärtuse andmata... siis ei ilmu ju keskuse nimetusega rida üldse nähtavale... äkki õnnestuks see kuidagi nii ümber teha, et kui 'Keskuse nimi' on määratud... siis see rida ikkagi ilmuks ja siis näiteks kuidagi Keskus: 'Keskuse nimi' - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. august 2006, kell 19:58 (UTC) : ehk võiks proovida, kui teinepäev viitsimist on. Kuid teisalt ei ole ju konti murdev kirjutada see keskuse nimetus ja ei tuleks see üllatusena ka kui lugeda "kasutamise" -lõigus olevat teksti :o) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10. september 2006, kell 10:16 (UTC) === ajaloolied "provintsid" === Märkasin nüüd Urmase tehtud muudatust mis "eemaldab"/peidab pindala ja rahavaarvu et ''saaks kasutada ajalooliste puhul''. Minu arust ei ole see hea muutus. Tulemuseks võib nüüd olla et artiklis on infotabel vaid pealkirjaga ja ilma sisuta -> muudab infotabeli mõtetuks. Ja teisalt kui on vaja ajaloolistele "provintsidele" siis oleks vast mõistlikum teha oma mall, kus oleks siis näiteks ka info millal see "provints" eksisteeris ja pindala ja rahvaarv teistmoodi toodud (näiteks min/max) jne. Ei maksaks ühte malli väänata selliseks et seda saaks kõikides variatsioonides kasutada mis on enamvähem samas valdkonnas. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10. september 2006, kell 11:45 (UTC) === koordinaadid === Kas sellele mallile on võimalik lisada võimalus kasutada geograafilisi koordinaate? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 10. aprill 2009, kell 09:26 (UTC) === Teeb katki === See mall teeb praegu seda pruukivatest artiklitest suure osa katki. Mina üle viie minuti temaga maadlemisele preagu ei kavatse kulutada. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 00:17 (UTC) Ja täiesti inimvaenulik süntaks, muide. tuleks parser tekitada. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 00:43 (UTC) : oli siiski ajutine probleem, praeguseks on artiklid jälle korras. Ehk viga polnud mallis vaid andmebaasis (või tarkvaras) --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 20:40 (UTC) ---- Kui mall juba rahvastikutihedust arvutab, peaks saama seda arvutada ka Vikiandmetest võetud rahvaarvuga. Mitte ei tuleks rahvastikutihedusest lihtsalt loobuda nagu [[Eri:Diff/3981673|siin]]. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 30. august 2014, kell 22:24 (EEST) == Malli uuendus == Tekst infokastis läks natuke liiga väikseks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 28. mai 2019, kell 21:55 (EEST) : See on veidike väiksem küll, aga sama suur kui enamikus infokastides, mis kasutavad malli [[Mall:Infokast|Infokast]]. Minu poolest võib ka suuremaks tagasi teha. Teisesed omakeelsed nimed olid ka enne suuremad, sama suured nagu kasti pealkiri. Neid ma pigem sama suureks tagasi ei teeks, nad ei pea nii palju ruumi võtma ja olema sama palju esile tõstetud kui esimene nimi pealkirjas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 22:17 (EEST) :: Nüüd kiri suurem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 22:39 (EEST) :::Ainuküsimus: kas Sa püüdled tegevuses ka selle poole, et ladina tähti kasutavad vikid (v.a. lõunanaabrid, sest Kuu tagaveerandiku firmast tellitud teleskoop³prillid ei ole IKKA veel kohale jõudnud) oleksid enam-vähemgi „harmoniseeruvad“?, kujundite suuruselt jm?<br />Ainuküsimuse kaasa küsib: miks ei tohi (loe: puudub eristamisvõimalus) nt hieroglüüfide, kiilkirja jne edastamisel neid algvormi jätta (vt nt <nowiki>| italic title = {{{italic title|no}}} </nowiki>) (source: [[:en:Template:Infobox game|Template:Infobox game]])°—°&#160;Pietadè 31. mai 2019, kell 05:39 (EEST) Font võiks olla sama suur kui sisukorras (13,3 px). Praegu on sellest veidi väiksem (12,6 px). --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 19:16 (EEST) : Selle 12,6 px (90%) ma panin viimati inglise viki asulate infokasti järgi (seal on suurem kiri kui enamikus infokastides, tuleb kaasa klassiga "geography"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuni 2019, kell 20:02 (EEST) ---- Samas võiks uuendada nt ka päise (pilt/vapp/lipp) vasema veeru "kooditundlikkust" (praegu on nii, et 10+ aastat tagasi kirjutatud „"P", ei olegi enam 'p'“), kaedes samas, kus see mall kasutusel on (huupvalikuga jäi esimesena sõelale 2. november 2003, kell 23:59‎ alustatud [[Vaasa]])..., küllaltki «pudru ja kapsad»...<br>Lisan et mall linn sündis '24. veebruar 2006, kell 17:35‎'...°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 14:56 (EEST) : Milline "P"? Kus? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 20:46 (EEST) ::Oli vist «Pilt/pilt», nt kui tahad provintsi alla pandud linna linnaks teha, siis vanad asjad ei sobinud (koduarvutis saaks nt Homesite'i abil find/replace käsuga vasema veeru ühtlustada), kogu "kupatus" tuleks ehk siis ühtlustada, et 2002, 2012, 2022, 2032 jne kirjutatu "koos jookseks".°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 20:57 (EEST)<!--samuti Pildilaius/pildilaius malli 'laevad' all--> ::Näide ka: mallis [[mall:Laevad|Laevad]] ei toimi "|pildisuurus=" suure P-ga (kui keegi on loonud artikli nt 300px pildilaiusega (laevad kipuvad olema pikemad kui kõrgemad), siis kes olen mina, et seda muuta...); provintsi kohta ei ole hetkel aega otsida.°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:16 (EEST) ::: Siin mallis ei ole parameetrit "pilt" ja linnamalli lisati see hiljuti (väikese tähega). Kaheldav, kas seda ka linnamalli tarvis oli: on ettepanek asula infokasti pilte mitte lisada, vt [[Arutelu:Thessaloníki]]. Muidu on linna- ja haldusüksuste mall ikka põhjusega erinevad mallid, neil on veel erinevusi, mida silmas pidada.<!--mõnes wikis on infokasti pildid ekstra "laiaks ja madalaks" (st, kujutise laius kordades kujutise kõrgusest suurem); rohkem maitse küsimus, ja, maitse on inimeseti/sooti/ajati erinev, IMHO--> ::: Laevamallis on ka "pildisuurus" selle parameetri lisamisest peale väikese tähega. Seal, kus vanemad parameetrid on jäänud veel suure tähega, tuleks need parandada (nii nagu malli dokumentatsioonis näidatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 21:21 (EEST) ::::Mulle jäi silma Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad [[:et:Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad aegunud pildisüntaksiga infokasti malli|aegunud pildisüntaksiga infokasti mall]]i (hetkel 6436 liiget), ja mõtlesin, et nt W juurde jõudmiseks oleks parem mahtu vähendada...;-)°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:27 (EEST) :::::Hetkenäide: [[Åmåli vald]], mis oli provintsi malli all...°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:46 (EEST) :::::Hetke2näide: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lingid_siia/Mall:Provints&hideredirs=1&hidelinks=1&limit=500 nt Holland] — miks?°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:52 (EEST) == Asendikaart == Asendikaardina on dünaamiline kaart hulgal põhjustel hädapärane (vt [[Malli arutelu:Kaart]]). Vähemasti siis, kui Commonsis on saadaval korrektselt vormistatud asendikaart, ei tohiks olla erilist põhjust kasutada selle asemel dünaamilist kaarti. Näiteks kui olemas on [[:Fail:Elstertrebnitz in L.svg]], siis palun kasutame ikka seda, mitte automaatselt genereeritud kribu ja muidu viletsa vormistusega dünaamilist kaardi, mis on praegu artiklis [[Eri:Püsilink/5444346|Elstertrebnitzi vald]]. Ma lisasin siia parameetri "osm", millega saab vajadusel näidata asendikaardi all dünaamilist kaarti, millel on esile tõstetud asjakohase haldusüksuse OSM-ist pärit piir (näide artiklis [[Sēja piirkond]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2019, kell 11:18 (EEST) :Aga kas saaks midagi ette võtta, et dünaamilisel kaardil näitaks kohe väiksemat ala ja objekt oleks ülesleitav? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 9. november 2019, kell 16:36 (EET) :: Pead vist silmas Prantsuse valdu, mille puhul enamasti haldusüksusest ja asulast eraldi artiklit ei ole. Ma kasutaks neis artiklites provintsimalli asemel linnamalli. Seal saab ka vajadusel parameetriga "osm" eraldi dünaamilise kaardi lisada, näiteks nagu praegu artiklis [[Tori]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. november 2019, kell 17:23 (EET) : Seda ka, et Wikimedial on juba aastaid kaardiandmebaasis mingi probleem, mille tõttu mõned objektid pole vahepeal pikemat aega saadaval. Praegu on näiteks Saksamaa ja Leedu dünaamilistel kaartidel on mitme 1. järgu haldusüksuse kohal auk. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 17:18 (EET) == Foto päises == Kas mallile oleks võimalik lisada võimalust lisada nime(de) alla fotot? Midagi sarnast nagu Mall:EestiAsula all. [[Kasutaja:Nielander|Nielander]] ([[Kasutaja arutelu:Nielander|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) : Ma ei lisaks. Asula puhul võib leiduda asulale kui sellisele iseloomulik üldvaade (vt ka [[Malli arutelu:Linn#Pilt]]), aga suurema territoorimi puhul kujutab pilt üldiselt pigem mingit väiksemat kohta või muud objekti selle territooriumi piires. Muud infokastis leiduvad andmed ei läheks siis pildil kujutatud objektiga üldse kokku. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. aprill 2022, kell 19:35 (EEST) == teha == pindala puhul vaja lisada ka kehtivusosa kontroll: https://www.wikidata.org/wiki/Q1945263?uselang=et#P2046 [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 21:05 (EET) : Vahest siis teha abimall või -moodul nii, et seda saaks kasutada ka teistes infokastimallides, mis kasutavad sama Wikidata omadust (või samu omadusi). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2024, kell 20:16 (EET) nullini ümardamisel vaja ka nulli näidata: [[Kavandi]] 7,03 -> 7,0 --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 17:29 (EET) == eelisjärgu märkimine Wikidatas == [[pilt:Eelisjärgu märkimine Wikidatas.png|pisi|eelisjärgu märkimine Wikidatas]] kui Wikidatas on kõik rahvaarvu väärtused vaikimisi lisatava tavajärguga, siis tuleks infokasti sobivale rahvaarvule märkida Wikidatas eelisjärk. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 25. november 2024, kell 10:55 (EET) == Uued parameetrid == Viimaste muudatustega läks malli kood üsna kohmakaks ja segaseks. Kahtlen ka lisatud parameetritest osa vajalikkuses. Arvan, et praegusel kujul võiks muudatused tühistada ning võiks kõigepealt arutada, milliseid parameetreid lisada. Kui kõigi nende div-ide eesmärk on lihtsalt kuvada tekst kahes veerus, siis nende asemel tuleks kasutada malli {{tl|infokast}} vastavaid parameetreid. Siin olid tekstiväljad jäänud seni ühte veergu vist seetõttu, et nii on kompaktsem ja paari järjestikuse välja puhul veerud eriti midagi juurde ei anna. Kui lisada rohkem välju, siis küllap on parem proovida lisada tavapärasemad veerud. Omakeelsed ametlikud nimed samas võiks minu meelest jääda senisele kompaktsemale kujule. Lisatud parameetritest on minu meelest ebavajalik "osa" (riik), kuna see info on niigi kõigis artiklites avalauses esile tõstetud (v.a Eesti haldusüksuste puhul). Või kui see tõesti peab olema, siis parameetri nimi võikski olla selgemini "riik". Samal põhjusel tundub ebavajalik parameeter "tüüp". Kas parameeter "lühinimi" on lihtsalt ilma liigisõnata nime jaoks? Suurema osa välismaa haldusüksuste puhul on võimalik liigisõna ära jätta. Seda iga nime juures eraldi parameetriga näidata tundub mulle seetõttu asjatu. Ma kõhkleksin lisamast ka valitsusjuhi parameetrit, kuna mõne (väiksema) haldusüksuse puhul on meil varem kurdetud, et andmed kipuvad kiiresti vananema, artikleid ei jõuta hoida ajakohasena ning seetõttu ehk poleks seda infot artiklisse üldse vaja lisada. Teatud suuremate haldusüksuste puhul on see väiksem probleem, aga kui mallis on juba parameeter olemas, siis julgustab see lisama neid andmeid kõigi haldusüksuste artiklitesse. Kui "juht2" on valitsusorgani jaoks, siis jälle võikski parameetri nimi olla selgemini "valitsusorgan" vmt. Sõna "asutatud" asemel tundub haldusüksuse puhul mulle sobilikum "moodustatud". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. oktoober 2026, kell 21:39 (EEST) : Ma ei nõustu, et lisandused on ebavajalikud. Meie asula- ja haldusyksuste mallid on kehvas seisus ja sealt on puudu hulgaliselt olulisi parameetreid, mis nt enwikis on ammu vastavates mallides olemas. Tõsi kyll, siinne mall vajaks paremat vormistust, täpsemalt infokastilikumaks muutmist. Vana vormistus uute parameetritega kõige parem tõesti pole. : Lisaks võiks likvideerida imeliku seisu, kus Eesti asulate jmt jaoks on vaja eraldi malle ({{t1|EestiAsula}}), mis niigi ebavajalikult raskendab juba mallide haldamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 10:55 (EEST) :: Ma ei öelnudki, et kõik lisatud parameetrid on ebavajalikud. Aga konkreetsete parameerite lisamist võiks siiski põhjendada ja võiks püüda jõuda konsensusele. Me ei pea teatud parameetrit lisama lihtsalt sellepärast, et inglise vikis või mõnes teises vikis on see lisatud. Vastan sellele täpsemalt allpool. Eesti malli kohta vastasin enne siin: [[Malli arutelu:EestiAsula#Praktilisus]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :Nõus kujunduse osas. Nägin ka seda muutes, et tegelikult saab luua ekstra lehe, kus kujundus on, aga ei tahtnud veel sellega ise nullist tegelema hakata. Aga kui selle ära ühtlustaks, poleks mul midagi selle vastu, praegune kood muutus sellest tõesti väga pikaks ja segaseks. Põhimõtteliselt pole ka selle vastu, et omakeelsed nimed võiks olla endises kujunduses. Eelistan küll praegust, aga ei saanud seda väga ilusalt käima ja [[Kabardi-Balkaaria|siin]] on näha, kuivõrd mõttetult palju ruumi praegune versioon võtab. :"Lühinimi" oleks tõesti sageli, nagu sa välja tõid, nimi ilma haldusüksuseta, aga selleks see sisse ei saanud. Lisasin selle, sest olen haldusüksuste puhul kohanud olukordi, et lühinimi on erinev ametlikust nimest, mida ka kasutatakse. Näidetena oskan kohe tuua välja [[Komimaa]], [[Neenetsimaa]] ja [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]. Kui see on samasugune, siis minu meelest ei peagi lühinime välja tooma, aga see lisab võimaluse seda teha kohtades, kus see erineb. :"Tüübi" lisasin selleks, et oleks võimalik välja tuua, mis haldusüksusega tegemist on. Ideaalis lingitav, link võiks viia haldusüksuse tutvustuseni, näiteks Oregon puhul oleks tüüp [[Ameerika Ühendriikide osariik]], Haut-Rhin oleks [[Departemang (Prantsusmaa)|Prantsuse departemang]]. :"Osa" jätsin sisse, et saaks ära märkida kõrgemat haldusüksust, mille koosseisu piirkond kuulub. Näiteks Toila puhul "Ida-Viru maakond" või Nassau maakonna puhul "New Yorgi osariik". Meie praeguses näites on kahjuks välja toodud 1. astme haldusüksus, mistõttu ei saanud selle potentsiaali hästi näidata. Kuigi ma ei ütleks ka, et riik peab olema vale kasutus, sest ka praeguse näite puhul on see ainus koht mallis, mis lingib riigi enda juurde. :See, et me ei suuda alati ajakohastada asju, ei tohiks olla põhjuseks, miks mitte anda võimalust seda infot välja tuua. Valitsusjuhi kohast olen kõige rohkem puudust tundnud asula mallidega toimetades. :Nagu ka parameetrites välja tõin, said "juht1" ja "juht2" hetkel loodud paindlikud, et saaks välja tuua vajadusel nii inimesi (näiteks Tatarstanis on nii "riigipea" (endine president) kui ka peaminister) kui asutusi (valitsus, vallavalitsus). Kui see on oluline, et need eraldi oleks, siis võib lisada ka eraldi "valitsusorgani". :Ega haldusüksuste juhte Wikidatast kätte kuidagi ei saaks? Kuigi Venemaa näitel ei oleks nad seal alati eesti keeles õigesti kirjutatud. Aga seal on nad tavaliselt ajakohastatud. :"Moodustatud" vastu mul midagi ei ole. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 11:04 (EEST) ::Minu meelest ei saa "Rais" ega "Glava" tõlkida "riigipeaks". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 12:14 (EEST) ::: Kui juhi rida lisada, siis saab reapäist igas artiklis kohandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :: Taastasin siin esialgu senise koodi ning tegin lehe [[Mall:Infokast provints/liivakast]], et näidata, kuidas veerge saaks teha. :: Jah, sain aru, milleks tüübi parameetrit saaks kasutada, aga tüüp ning ka riik ja kõrgema taseme haldusüksus (harilikult just selles järjekorras) on niigi avalauses esile tõstetud ja niigi hõlpsasti leitavad. Seega, ikkagi, miks neid infokastis korrata? Mulle tunduvad need asjad infokastis mürana. Mida rohkem andmeid infokasti lisada, seda raskem on sealt kokkuvõttes midagi leida. Sellepärast oleks hea hoolega läbi mõelda, mida ja miks infokastis esile tõsta. :: Olgu, kui "lühinimi" on selliste nimede jaoks nagu "Baskimaa", siis ma saan selle mõttest paremini aru. Siis saaks ehk dokumentatsioonis kuidagi täpsemini ütelda, milleks parameeter on. Samas see ei pruugi olla piisav, ka omakeelsete nimede puhul on algusest peale olnud kirjas täpsustus, et parameetrid on ametlike nimede jaoks, aga sageli on dokumentatsiooni vaatamata lisatud ka nimesid muudes keeltes. Kuna sellised lühinimed on samuti artikli alguses niigi rasvas kirjas esile tõstetud ja vastavale malliparameetrile oleks vististi vähe kasutust, siis ma kaldun arvama, et selle veaohtliku parameetri lisamine pole ikkagi seda väärt. :: Võimalus juhi nime ära tuua on ja oli ka ilma mallita. Meil on juhi nimetamist enne juttu olnud näiteks seoses teatud vallavanematega. Need on inimesed, kelle kohta pole arvatavasti teada paljut muud peale nime, kes võivad olla ametis lühikest aega. Siis on juhi nimi lisaks kiiresti vananevale infole ka kõrvalisepoolne info. Võime leida, et seda pole tekstis otstarbekas ära tuua, aga kui mallis on selline lahter siis samas julgustaksime ikkagi selle info lisamist. :: Wikidatas on haldusüksuse juures mõnikord ära toodud valitsusjuhi nimi, aga ka seal minu meelest andmeid kuigi süstemaatiliselt ei uuendata, eriti väiksemate haldusüksuste andmeid. Ja selle juures on keeruline automaatselt õiget ametikoha nimetust leida, üldine "Juht" või "Valitsusjuht" tundub enamikul juhtudel liiga ebamäärasena. :: Kui ka siia juhi lahter lisada, siis arvan, et asulamalli on see parem lisamata jätta, sest juht käib kokku ikkagi just haldusüksustega. Kui on vaja pigem haldusüksustega seotud välju, siis võiks asulamalli asemel kasutada seda malli. :: Kui on vaja nimetada mitme juhi nimi ja lisaks valitsusorgani nimi või ka riik ja teine haldusüksus, siis saab põhimõtteliselt lisada nende jaoks eraldi parameetrid, millel on selgemad nimed ja selgem otstarve. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :::Kõigi muudatuste tagasipööramine oli demotiveeriv ja tundus mulle ka konsensusetu. Sa olid seda küll arutelus soovitanud, aga enne tagasipööramist olid saanud kaks vastust, mis kaitsesid lisanduste vajalikkust ja pakkusid selgitusi. Sellest hoolimata viisid tühistamise oma ettepanekuga samal päeval ellu. :::Kui mall oleks katki, oleks kiire tagasipööramine arusaadav. Praeguses arutelus ei ole aga sellist viga läbi käinud, mille lahendamiseks pidanuks kõik lisandused eemaldama. Kujunduse parandamise vajadus ja sinu kahtlused osa väljade otstarbekuses ei põhjenda kogu varasema versiooni taastamist. Kõigi lisanduste eemaldamise otsuse tegid ka üksi, kuigi arutelus oli esitatud põhjendusi nende säilitamiseks. :::Väide, et info on avalauses niigi olemas, ei ole minu jaoks veenev. Isiku sünniaeg ja -koht esitatakse sageli nii avalauses kui ka infokastis ning selles ei ole vastuolu. Samuti on tavaliselt esimeses-teises lauses välja toodud haldusüksuse keskus, mille leiab ka mallilt. Infokast koondab põhiandmed kohta, kust neid on lihtne leida ja võrrelda. Riik, haldusüksuse tüüp ja kuuluvus kõrgemasse haldusüksusesse on minu hinnangul just sellised põhiandmed. Praeguse malli üks suuremaid puuduseid on see, et selles ei saa selgelt näidata isegi seda, millise riigi haldusüksusega on tegu. :::Ka „seda saab ära tuua mallita“ ei põhjenda välja puudumist. Selle loogika järgi saaks loobuda kogu infokastist, sest üldjuhul on kogu malli sisu artikli tekstis olemas. Olulise info kordamine on infokasti tavaline ülesanne. Lühinimi, hümn ja haldusüksuse juht väärivad asjakohastel juhtudel samamoodi hõlpsasti leitavat kohta. :::Eriti raske on mul mõista vastuseisu juhi väljale. Nõustun, et mõne väikese valla juhi nimi võib olla kõrvaline või kiiresti vananeda. Aga selle tõttu jätta mallist välja võimalus esitada USA osariigi kuberner või Šotimaa peaminister on minu meelest põhjendamatu piirang. :::Kui parameetrid vajavad selgemaid nimetusi, oled väga teretulnud neid parandama. Loodangi, et kaastöölised aitavad nimetusi, dokumentatsiooni ja kujundust parandada ning täiendada. :::Mulle paistab, et hindame erinevalt seda, kui palju infot peaks infokast võimaldama esitada. Minu hinnangul on kõigile lisatud parameetritele põhjendatud kasutus olemas. See, et sa hindad nende vajalikkust teisiti, ei anna aga iseenesest alust kõiki lisandusi eemaldada. Nende vajalikkust tuleks hinnata malli eri kasutusjuhtude põhjal: ühe haldusüksuse puhul kõrvaline väli võib teise puhul olla oluline. Valikulised parameetrid võimaldavad seda arvestada, ilma et igas artiklis peaks kõiki välju täitma. Liivakasti jätmine tundub mulle Eesti Vikipeedia kohati aeglast töötempot arvestades sisuliselt muudatuste lõpliku tühistamisena. Pean mõistlikuks võtta täiendatud versioon uuesti kasutusele ja lahendada edasise arutelu käigus konkreetsed küsimused, mis selle kasutamisel tekivad. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 10:01 (EEST) ::::Sekundeerin. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 13:45 (EEST) :: See suurem muudatus ise tehti ju siin kõigepealt ilma mingi eelneva aruteluta ja ilma konsensust otsimata. Mina taastasin ''status quo'' pärast arutelus selgitamist. Mulle jäi seejuures mulje, et oldi põhimõttelist nõus, et muudatused sellisel kujul nagu need tehti, vajavad oluliselt ümbertegemist. Kui malli juures ei ole selge, mida täpselt saavutada soovitakse ja milline on kokkuvõttes rahuldav lahendus, siis on liivakasti kasutamine minu meelest mõistlik. Mallide kood lõppude lõpuks peaks olema võimalikult stabiilne. Eriti selliseid malle, mis on kasutusel paljudes artiklites, ei peaks muutma sageli ega katse-eksituse meetodil. Et malli väljanägemine kõigis artiklites muutuks, võib kuluda tükk aega ning see omakorda mingil määral koormab serverit ja aeglustab muudatuste tegemisel üldist tööjärge. Lisaks, malli kasutamisel tekitab see segadust ja lisatööd, kui malli ennast muudetakse aktiivselt ja samal ajal võidakse kasutada artiklites parameetreid, mis sellisel kujul ei jää alles. :: Ma ütleks, et mall siiski oli samahästi kui katki, sest nagu öeldud, veerud olid tehtud teisiti, kui selles abimallis ette nähtud, ning kopeeriti palju keerulist koodi, mille puhul ilmselt ei saadud aru, milleks see tegelikult mõeldud on. Ka mõnda kohta lisandunud tühjast ruumist jäi minu meelest üsna kergesti mulje, et mall on katki läinud. :: Muidu ka on suuremaid muudatusi mõistlik katsetada põhjalikumalt ja liivakastis. Ma ise küll samuti pole seda enamasti teinud, või vähemasti mitte nii sageli kui mõni teine mallitegija siin paremaks praktikaks peab. Kui ka mitte liivakasti kasutada, siis hea toon on minu meelest vähemasti postitada kõigepealt malli arutellu, kui soovitakse teha sisulisi ja mittetriviaalseid parandusi, mis võivad teistes küsimusi tekitada. :: Sellest ma ei saa aru, miks aeglane töötempo liivakasti kasutamise vastu räägib või miks teistpidi tuleks malli muutmisega kiirustada. Inglise vikis ka tehakse selliseid suuremaid muudatusi minu meelest märksa ettevaatlikumalt. :: Rõhutaksin veelkord, et ma ei tühistanud lihtsalt muudatusi, vaid ma siiski püüdsin teha liivakastis ka parandusi ning tegin lisaks arutelus veel parandusettepanekuid. Saaks edasi arutada, mis minu paranduste juures soovida jätab, võib-olla lisaks parameetritele ka vormistusse puutuvalt. Et igaüks teeb omapoolsed parandusettpanekud mallis endas, ei ole eespool välja toodud põhjustel mõistlik. :: See on tõsi, et ka eludaatumid on meil alati avalauses esile tõstetud, aga õigupoolest ma ei tea ka nende puhul, millega mitmes kohas esiletõstmist täpselt põhjendatakse. See võib olla seotud tavadega teistes vikides, kust malle on kopeeritud (nt kui sünnikoht ei ole avalauses, aga on mallis, siis võib olla enam põhjust korrata samas ka sünniaega vmt). Sellega seoses on meil siin-seal juttu olnud sellest, et teatud sisuga infokaste võib kergesti pidada müraks, muu hulgas isikuartiklites infokaste, milles on ainult eludaatumid. :: Keskus minu meelest ei ole haldusüksuse artiklis peaaegu kunagi avalauses ja muud kindlat kohta, kust seda tekstis otsida, ma ka ei tea. Seda pole sageli sissejuhatuseski. Sama pindala ja elanike arvu kohta. Ma olen nõus, et infokast on üldjoontes selleks, et olulist infot kiiresti leida ja et eri artikleid oleks hea võrrelda. Aga siiski, see minu meelest ei selgita seda, miks korrata infokastis seda infot, mis on enamvähem alati ka avalauses kindlas kohas esile tõstetud. Näiteks riigi leiab minu meelest alati avalausest märksa lihtsam kui teisest ekraani servast, kus see on/oleks lisaks esile tõstetud palju muud infot ja kus see sageli on veel kuskilt piltide järel. :: Ma lihtsalt püüan vaadata suuremat pilti ja püüan hinnata ka seda, kas parameeter mis mõnes artiklis on enam põhjendatud võib rohkemates artiklites soodustada info ebasoovitavat esitust. Võib-olla USA osariikide või teatud teiste haldusüksute jaoks võiks kaaluda ka omaette malli tegemist, nii nagu teistes keeltes on mõnikord tehtud. :: Ütlesin küll juhi parameetri kohta, et "seda saab ära tuua mallita", aga see oli tegelikult vastus sinu väitele, et infot justkui ei lubata ära tuua, kui mallis ei ole vastavat parameetrit, mitte põhjendus välja puudumisele. Põhjendada seejuures on vaja eelkõige ikka vastupidi seda, miks mingi väli lisada, mitte seda, miks see ära jätta. Vastasel juhul võiks infokasti lõputult igasugust faktipuru kuhjata, ning nagu öeldud, siis on infokastist olulist sellevõrra keerulisem leida. See, et mingile parameetrile lihtsalt on võimalik kasutust leida, ei selgita iseenesest seda, miks konkreetne info väärib infokastis esile tõstmist. Hea oleks püüda vaadata infokasti tervikuna, mitte ainult üksikute parameetrite kaupa. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2026, kell 14:52 (EEST) : Ma leian, et Andrease lisatud parameetrid on olulised ja need tuleb malli tagasi panna. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. oktoober 2026, kell 23:25 (EEST) :: Mul on küsimused konkreetsete parameetrite kohta. Kas lugesid minu vastust sinu eelmisele kommentaarile? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:02 (EEST) == Lühendid == Siia on 2023. aasta jaanuaris lisatud parameeter "lühendid". Kasutatud on seda seni vaid kahes artiklis, millest ma järeldan, et parameeter ei ole kuigi vajalik või seda ei osata kasutada. Ma arvan, et vabas vormistuses suvaliste lühendite parameetri asemel oleks parem teha parameetrid konkreetsete lühendite jaoks. Aga millised lühendid need oleks? Üks universaalsem lühendilaadne asi, mille lisamist kaaluda, oleks vist [[ISO 3166]] kood, aga see on sageli tuletatud teisest (kohalikust) koodist, mis võib olla olulisem. Lühendeid on haldusüksuste artiklitesse seni lisatud ka väljaspoole infokasti vist harva. Seetõttu on samas ikkagi küsitav, kas lühendeid kui üsna kõrvalist infot siiski on põhjust infokastis esile tõsta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :Vähene senine kasutus ei tähenda minu meelest tingimata, et parameetrit pole vaja. Tõenäoliselt on kasutust piiranud see, et parameeter oli dokumenteerimata ega olnud artiklis malli muutmisel nähtav. Minagi sain selle olemasolust teada alles malli uuendades; muidu oleksin seda juba mõnes artiklis kasutanud. :ISO on küll variant, aga mitte ilmtingimata ainuke, näiteks USA osariikide puhul on palju kasutuses olnud ka kahetähelised postilühendid (AZ, AL, jne). Samas ISO on neist kõigist vist tõesti kõige universaalsem. :Jätaksin lühendite parameetri alles ja pigem ka lahtiseks, kuid olen nõus, et selle otstarvet võiks täpsustada dokumentatsioonis. Juhis võiks täpsustada, kas mallis peaks olema vaid ISO või sobib ka mõni muu levinud lühend. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 10:12 (EEST) :: Dokumentatsioonis [[Eri:Erin/6292016|tehti muudatus]] tegelikult umbes samal ajal. Kui pole teada, milliseid lühendeid silmas peetakse ja kuidas neid vormistada, siis on parameetrit raske kasutada. Või kui igaüks kasutab parameetrit isemoodi, siis ei ole lahtri sisu artiklites kokkuvõttes hästi võrreldav. :: Miks mitte hoida mallis parameetrit, millele on vähe kasutust? Sest mida rohkem parameetreid, seda keerulisem on malli kokkuvõttes kasutada. :: Näiteks EHAK-i kood on meil eraldi mallides, mis on Eesti kohtade jaoks. Võib-olla muude konkreetsete lühendite-koodide jaoks on parem sarnane lahendus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2026, kell 14:52 (EEST) 9w7vyq5f06h0d01jdpgjugtuyrs33x1 0 39854 7254048 6921885 2026-10-16T10:53:28Z ~2026-55350-48 239867 7254048 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Todor Živkov (fototeca.iiccr.ro).jpg|thumb|right|Todor Živkov]] '''Todor''' Hristov '''Živkov''' (''Toдор Xpиcтoв Живков''; [[7. september]] [[1911]] [[Pravec]] – [[5. august]] [[1998]] [[Sofia]]) oli [[Bulgaaria]] poliitik, [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]]<ref>[https://web.archive.org/web/20170202075555/http://osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/5-3-217.shtml The Communist Leadership in Eastern Europe], 1959-3-31</ref> juht 1954–1989, peaminister 1962–1971 ja president 1971–1989. Živkov sündis Pravecis [[talupoeg|talupoja]] peres. [[1928]] astus ta Bulgaaria Noorsoo Liitu, mis oli tihedalt seotud Bulgaaria Tööliste Parteiga. [[1929]] asus ta tööle trükitöölisena [[Sofia]]s valitsuse ametlikus trükikojas Daržavna Pečatnica. [[1932]] astus ta [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistlikku Parteisse]] ja valiti peatselt Sofia piirkonnakomitee liikmeks. [[19. mai]]l [[1934]] korraldatud riigipöörde tulemusel keelustati kõik erakonnad Bulgaarias, ent kommunistliku partei struktuur säilis ja Živkovi roll Sofias samuti. Ta osales [[1941]]–[[1944]] vastupanuliikumises. [[1943]] organiseeris ta oma kodukoha lähedal [[Čavdar]]is [[partisan]]iliikumist. 1944. aasta suvel oli ta [[Sofia operatsioon]]i ajal komandöri asetäitja ja koordineeris partisanirühmade koostööd [[Punaarmee]]ga [[9. september|9. septembril]] 1944 korraldatud nõukogude-meelse riigipöörde ajal, mille käigus Živkov sai Sofia politseijõudude (rahvamiilitsa) juhiks. Pärast sõda eelistas Živkov edutada neid inimesi, kellega oli partisaniliikumise ajal koos töötanud. Pärast sõda valiti ta parlamenti ja edutati peagi Bulgaaria KP sekretariaati ja poliitbüroosse. Bulgaaria KP esimese sekretärina sai temast Bulgaaria poliitika domineeriv kuju [[1956]], kui suri [[Vǎlko Červenkov]]. 1962. aastal valiti Živkov Bulgaaria peaministriks<ref>[http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/6-2-7.shtml The new Bulgarian Government]{{Kõdulink|date=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, 1 DECEMBER 1962</ref> ja [[1971]] Bulgaaria presidendiks, kelleks ta jäi idabloki kokkuvarisemiseni [[1989]]. Živkovi ametiaega iseloomustas ettevaatlik konservatism. {{lisa viide}} [[1990]]. aastal esitati talle süüdistused pettustes ja [[1992]] mõisteti ta seitsmeks aastaks koduaresti. Vabastati jaanuaris [[1997]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anton Jugov]] | nimi=[[Bulgaaria peaminister]] | aeg= [[1962]]–[[1971]] | järgnev=[[Stanko Todorov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petǎr Stojanov]] | nimi=[[Bulgaaria president]] | aeg= [[1971]]–[[1989]] | järgnev=[[Petǎr Mladenov]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{JÄRJESTA:Živkov, Todor}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Bulgaaria presidendid]] [[Kategooria:Bulgaaria Rahvavabariik]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1998]] c4arb15nho2iexuir8fs2d54vt4u8k9 0 42294 7253654 7193214 2026-10-15T17:32:16Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253654 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmisarjast; 1977. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Tähtede sõda]]}} [[Pilt:Star Wars Logo.svg|pisi|"Star Warsi" logo]] [[Fail:Oggy_and_the_Cockroaches_-_THE_MOVIE_Oggy-Wan_Kenoggy_.webm|pisi|Stseen 2013. aasta filmist "Oggy ja kurjad prussakad", kus parodeeritakse Star Warsi tegelasi [[Obi-Wan Kenobi|Obi-Wan Kenobit]] ja [[Darth Vader|Darth Waderit]]]] "'''Star Wars'''" ('tähesõjad') on USA kineasti [[George Lucas]]e loodud [[ulme]]maailm ja filmisari. "Star Warsi" maailm järgib ulme alamžanri [[kosmoseooper]]i kaanoneid, [[Joseph Campbell]]i [[monomüüt|monomüüdi]] struktuuri ning sisaldab arvukalt viiteid [[popkultuur]]ile ja [[mütoloogia]]le. Esimene film, "[[Tähtede sõda]]" ("Star Wars"), esilinastus 25. mail 1977. Hiljem, pärast filmi eelloo tegemist, on kasutatud ka pealkirja "Star Wars: Osa IV – Uus lootus" ("Star Wars Episode IV: A New Hope").<ref>{{Netiviide|autor=James Ryan|url=http://www.inafarawaygalaxy.com/2015/12/when-did-star-wars-become-known-as-new.html|pealkiri=When did Star Wars become known as A New Hope?|väljaanne=inafarawaygalaxy.com|aeg=20.11.2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=16.11.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181116101332/https://www.inafarawaygalaxy.com/2015/12/when-did-star-wars-become-known-as-new.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1980. aastal valmis järjelugu "[[Impeeriumi vastulöök]]" (hiljem ka "Star Wars: Osa V – Impeeriumi vastulöök") ja 1983. aastal "[[Jedi tagasitulek]]" (hiljem ka "Star Wars: Osa VI – Jedi tagasitulek"). Lucas jätkas 1999. aastal filmisaagat eeltriloogiaga "[[Star Wars: Osa I – Nähtamatu oht]]", millele järgnesid 2002. aastal "[[Star Wars: Osa II – Kloonide rünnak]]" (eesti keeles on kasutatud ka pealkirja tõlget "Kloonide sõda") ja 2005. aastal "[[Star Wars: Osa III – Sithi kättemaks]]". Nende filmide sündmustik toimub ajaliselt enne esimest triloogiat ja see sai ka põhjuseks, miks esimesed kolm filmi ümber nimetati. Esimesed kuus filmi tootis filmistuudio [[Lucasfilm]] ning filme levitas firma [[20th Century Fox]]. 2012. aastal müüs George Lucas Lucas filmi koos õigustega [[The Walt Disney Company]]le 4,06 miljardi USA dollari eest.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=http://maailm.postimees.ee/1024316/usa-meelelahutushiid-disney-ostab-lucasfilmi|pealkiri=USA meelelahutushiid Disney ostab Lucasfilmi|väljaanne=Postimees|aeg=30.10.2012|vaadatud=}}</ref> Disney esimene "Star Warsi" film "[[Star Wars: The Force Awakens|Star Wars: Jõud tärkab]]" jõudis Eesti kinodesse 18. detsembril 2015.<ref>{{Netiviide|autor=Forumcinemas|url=http://www.forumcinemas.ee/Event/299867/|pealkiri=Star Wars: Jõud tärkab|väljaanne=Forumcinemas.ee|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151002201616/http://www.forumcinemas.ee/Event/299867/|url-olek=ei tööta}}</ref> "Star Warsi" filmid on üle maailma kuulsad ja filmisaagal on suur poolehoidjaskond. Väljaspool filme on loodud uut materjali, mille kohta on võimalik lugeda "Star Warsi" oma vikis [[Wookiepedia]], andmebaasis Starwars.com ja vikis Star Wars Viki,<ref>[https://starwars.fandom.com/et Starwars Viki]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. [[Fandom]]</ref> sellest on ka raamatuid kirjutatud. [[Fännikirjandus]] hõlmab sündmusi, mis toimusid nii enne kui ka pärast saagat. Loodud lisakirjandust nimetatakse "Expanded Universe" ('laiendatud universum'). Peale "Skywalkeri saaga" on veel tehtud filmid "[[Rogue One: Tähesõdade lugu|Rogue One]]" (2016) ja "[[Solo: Tähesõdade lugu|Solo]]" (2018). == "Star Warsi" maailm == "Star Warsi" sündmustik leiab aset "kaua aega tagasi ühes galaktikas kuskil kaugel-kaugel" ("A long time ago in a galaxy far, far away"),<ref>Star Wars: Episood IV: Uus lootus (DVD). 20th Century Fox. 2006 </ref> kus inimesed ja mitmesugused tulnukad elavad koos [[robot]]itega ehk nn "[[droid]]idega", kes inimesi abistavad, samuti on tänu tipptehnoloogiale võimalik interplanetaarne reisimine. Müstiline energia ehk [[Jõud (Tähtede sõda)|Jõud]] (''The Force'') on energiaväli, mida iga elusolend tekitab, ning mis hoiab Star Warsi mütoloogias kogu galaktikat koos.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/news/6-great-quotes-about-the-force|pealkiri=6 Great Quotes About The Force|väljaanne=Star Wars veebileht|aeg=25. juuli 2016|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Treenides ja [[Meditatsioon|mediteerides]] saavad väljavalitud kasutada Jõu abil selliseid supervõimeid nagu [[telekinees]]i, [[eelaimdus]]t, [[telepaatia]]t ja füüsilise energia manipulatsiooni.<ref>Impeeriumi vastulöök (DVD). 20th Century Fox. 2004.</ref> === Sithi ja jedi ordud === Jõudu oskavad käsitseda kaks [[Rüütellikkus|rüütellikku]] ja [[Munklus|munklikku]] [[ordu]]t, kes on omavahel konfliktis: [[jedi]]d, kes on [[Galaktika Vabariik|Galaktika Vabariigi]] rahuhoidjad toimetavad Jõu valguse poolel ja [[sith]]id, kes on iidsed galaktilise [[demokraatia]] vastased toimetavad Jõu tumedal poolel, manipuleerides hirmu ja vihaga. Jedi rüütleid võib olla arvukalt, aga Tumedaid lorde või sithe või darthe võib olla kaks: meister ja õpilane.<ref>Nicholas, Christopher (2016). ''Star Wars: I Am a Jedi''. Little Golden Books. Illustrated by Ron Cohee. pp. 18–19. {{ISBN|978-0736434874}}.</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/databank/sith|pealkiri=Databank. Sith.|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Jedid on "Star Warsi" universumis põhitegelased. Jedi ordu on sõjandusega tegelev akadeemiline ordu, mille alged ulatuvad kuni 25 000 BBY (ehk 25 000 aastat tagasi alates [[Yavini lahing|Yavini lahingust]]). Jedi põhiväärtusteks on mõtte puhtus ja emotsioonidest lahusolu, sest nende arvates on viha, armastus ja hirm konfliktide peamiseks põhjustajaks. Tähtsal kohal on teadmised ja elutarkus.<ref>Gordon, Andrew. "Star Wars: A myth for our time." Literature/Film Quarterly 6.4 (1978): 314.</ref> Nad on Galaktilise Vabariigi poolt määratud rahuvalvajad, kes ei ründa kunagi, vaid kaitsevad kõiki mõtlevaid eluvorme . Haripunktil oli jedi ordu rüütleid umbes 10 000. Tuntumad jedi meistrid on [[Yoda]], [[Qui-Gon Jin]], [[Mace Windu]], [[Obi-Wan Kenobi]], [[Luke Skywalker]] ja [[Rey (Tähtede sõda)|Rey Skywalker]]. Sithid on "Star Warsi" filmides peamised antagonistid. Sithi ordu on sõjandusega tegelev [[Imperialism|imperialistlik]] ordu, mis on asutatud 6000 BBY ("Star Wars: Legends" kohaselt 25000 BBY). Sithe iseloomustab petlikus, agressiivsed emotsioonid ja omakasupüüdlikkus.<ref name=":2" /> Sithi ordu liikmete vahel esineb suur konkurents ning ordu on väga [[Autoritaarne režiim|autoritaarne]], seetõttu koguneb võim ühe isiku kätte. See isik peab olema piisavalt tugev ning ei tohi oma nõrkusi välja näidata. Sellele, kelle kätte koguneb võim, antakse tiitel "tume sithi lord". Kui sithi lord nõrgeneb võib tema käealune võimu endise käest väevõimuga endale haarata ja sealjuures ka endise sithi lordi tappa. Tuntumad sithi lordid on [[Darth Bane]], [[Darth Plagueis]], [[Palpatine|Darth Sidious (Palpatine)]], [[Darth Maul]] ja [[Anakin Skywalker|Darth Vader]]. === Tehnika === "Star Warsi" maailmas on palju selliseid fantaasiaküllaseid tehnikasaavutusi nagu [[Valgusmõõk|valgusmõõgad]], [[droid]]id ja [[kosmoselaev]]ad. Viimaseid on paljudes suurustes, alustades ühepiloodilaevast ka lõpetades planeedisuuruste laevadega.<ref name="smith-bill">Smith, Bill (19. märts 1996). ''Star Wars: The Essential Guide to Vehicles and Vessels''. LucasBooks. {{ISBN|978-0345392992}}.</ref> Valgusmõõk (inglise keeles ''lightsaber'') on relv, mida kasutavad nii sithid kui ka jedid [[lähivõitlus]]es. Jedide valgusmõõku on paljudes värvides, kuid sithi valgusmõõgad on olnud enamasti punased.<ref name=":2" /> Droidid (ehk interaktiivsed robotid) on enamasti teistele elusolenditele abiks ja kaaslasteks ning vaid mõned neist osalevad ka lahingutegevuses (näiteks sõjapidamise otstarbel loodud lahingudroidid [[B1]]).<ref>Wallace, Daniel (16. veebruar 1999). ''Star Wars: The Essential Guide to Droids''. LucasBooks. {{ISBN|978-0345420671}}.</ref> Tuntumad droidid on humanoid [[C3PO]] ja droid [[R2D2]], mis on esinenud igas "Star Warsi" mängufilmis peale "[[Solo: Tähesõdade lugu|Solo]]".<ref>{{Netiviide|autor=Elle Collins|url=https://www.looper.com/164303/the-entire-c-3po-and-r2-d2-story-finally-explained/|pealkiri=The entire C-3PO and R2-D2 story finally explained|väljaanne=Looper|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Lisaks nendele droididele on järelloos esile kerkinud ka kerakujuline droid [[BB-8]]. Tehnika on universumis kõrgelt arenenud. Kasutusel on [[Holograafia|hologrammtehnika]]. Lisaks omapärastele valgusmõõkadele leidub ka relvi, millega saaks hävitada terve planeedi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://starwars.fandom.com/wiki/Superweapon/Legends|pealkiri=Superweapons|väljaanne=Wookieepedia|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Aegruumis edasi liikumine on võimalik [[valguse kiirus]]el (sooritades vajaliku tehnikaga kosmoselaevaga "hüppe" kahe koha vahel)<ref name="smith-bill" />. Samuti on olemas ka planeet [[Coruscant]], mis on niivõrd arenenud, et on tervenisti linnaga kaetud ([[ekumenopolis]]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/databank/coruscant|pealkiri=Databank. Coruscant|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> [[Fail:Lightsaber blue (with shimmering aura).png|pisi|Valgusmõõk ]] === Sündmuste ajajoon === Aega arvestatakse alates esimese filmi algusest ("Uus lootus"), millal toimus [[Yavini lahing]]. Aega enne Yavini lahingut märgitakse aastaarvude kõrval lühendiga "BBY" ja pärast lahingut "ABY". Nende ingliskeelsete lühendite aluseks on väljendid "Before Battle of Yavin" ('aeg enne Yavini lahingut') ning "After Battle of Yavin" ('aeg pärast Yavini lahingut'). "Star Warsi" sündmustiku saab jagada kolmeks perioodiks: vabariigi aeg, mässu aeg ja vastupanu aeg.<ref>{{Netiviide|autor=@kylebuchanan|url=https://twitter.com/kylebuchanan/status/1165054108144848896|pealkiri="A timeline of STAR WARS endeavors thus far..."|väljaanne=(Tweet) -Twitter|aeg=23. august 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=James Whitbrook|url=https://io9.gizmodo.com/the-clone-wars-returns-february-2020-and-all-the-other-1837525286|pealkiri=The Clone Wars Returns February 2020, and All the Other Star Wars News Just Revealed at D23|väljaanne=Gizmodo|aeg=23. august 2019|vaadatud=07.01.2020|arhiivimisaeg=26.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190826055031/https://io9.gizmodo.com/the-clone-wars-returns-february-2020-and-all-the-other-1837525286|url-olek=ei tööta}}</ref> * Vabariigi aeg on eelloo triloogia aeg. See algas 1032 BBY [[Galaktika Vabariik|Galaktika Vabariigi]] tekkega. Eellugu räägib, kuidas Galaktika Vabariik on [[Korruptsioon|korrumpeerunud]] ülemkantsler [[Palpatine]]'i (tegelikult sithi lord Darth Sidiuse) tõttu. Ta kukutab vabariigi, loob [[Galaktika Impeerium|Galaktika Impeeriumi]] ja hakkab selle valitsejaks, imperaatoriks.<ref>Star Wars: Osa III- Sithi kättemaks (DVD). 20th Century Fox. 2005.</ref> Selle aja tehnika on rohkem ümaram ning vähem robustne kui originaalse triloogia tehnika. * Mässu aeg on originaalse triloogia aeg, kus mässulised on galaktilises kodusõjas Impeeriumiga mitmeid aastaid. Pärast selle aja haripunkti ehk pärast imperaatori näilist surma loovad mässulised [[Uus Vabariik|Uue Vabariigi]].<ref>McDonagh, Tim (2016). ''Star Wars: Galactic Maps''. Disney–Lucasfilm Press. pp. 13, 44. {{ISBN|978-1368003063}}.</ref> Selle ajajärgu universumi on kujutatud veidi süngemana. * Vastupanu aeg on järelloo triloogia aeg. Selles moodustavad impeeriumi jäänukid [[Esimene ordu|Esimese ordu]]. Endise [[Mässuliste allianss|Mässuliste alliansi]] kangelased juhivad vastupanu [[Diktatuur|diktaatorliku]] Esimese ordu vastu.<ref>{{Netiviide|autor=James Dyer|url=https://www.empireonline.com/movies/news/jj-abrams-spills-details-kylo-ren/|pealkiri=JJ Abrams Spills Details On Kylo Ren|väljaanne=Empire Online|aeg=25. august 2015|vaadatud=07.01.2020}}</ref> == Filmid == === Skywalkeri saaga === "Star Warsi" filmid, mis arenesid triloogiate triloogiaks, on nimetatud ümber "Skywalkeri saagaks",<ref>{{Netiviide|autor=Alex Leadbeater|url=https://screenrant.com/star-wars-original-title-last-jedi/|pealkiri=A Brief History of Star Wars Titles|väljaanne=Screen Rant|aeg=24. jaanuar 2017|vaadatud=07.01.2020}}</ref> alustades originaalse triloogiast (1977–1983), jätkates eelloo triloogiaga (1999–2005) ja lõpetades järelloo triloogiaga (2015–2019). Esimesed kaks triloogiat on George Lucase lavastatud ning viimane on [[J. J. Abrams]]i / [[Rian Craig Johnson]]i lavastatud. Kõigi kolme triloogia keskmes on Skywalkeri pere. {| class="wikitable" ! Osa !Esilinastuspäev |- ! colspan="2" |Eelloo triloogia |- | "[[Star Wars: Osa I – Nähtamatu oht]]" ("The Phantom Menace") | 19. mai 1999 |- |"[[Star Wars: Osa II – Kloonide rünnak]]" ("Attack of the Clones") | 16. mai 2002 |- |"[[Star Wars: Osa III – Sithi kättemaks]]" ("Revenge of the Sith") | 19. mai 2005 |- ! colspan="2" |Originaalne triloogia |- | "[[Tähtede sõda]]" ("Star Wars") | 25. mai 1977 |- |"[[Impeeriumi vastulöök]]" ("The Empire Strikes Back") | 21. mai 1980 |- |"[[Jedi tagasitulek]]" ("Return of the Jedi") | 25. mai 1983 |- ! colspan="2" |Järelloo triloogia |- | "[[Star Wars: Jõud tärkab]]" ("The Force Awakens") |18. detsember 2015 |- |"[[Star Wars: Viimased jedid]]" ("The Last Jedi") |15. detsember 2017 |- |"[[Star Wars: Skywalkeri tõus]]" ("The Rise of Skywalker") |20. detsember 2019 |} Eelloo triloogia peanäitlejad on [[Ewan McGregor]] (Obi-Wan Kenobi), [[Natalie Portman]] (Padmé Amidala) ja [[Hayden Christensen]] (Anakin Skywalker). Järelloo triloogia peanäitlejad on [[Adam Driver]] (Kylo Ren), [[Daisy Ridley]] (Rey), [[John Boyega]] (Finn), ja [[Oscar Isaac]] (Poe Dameron). Paljud esimese triloogia näitlejad naasid samasse rolli ka järelloos. <gallery mode="nolines" widths="220" heights="220" perrow="3" caption="Originaalse triloogia peanäitlejad"> Fail:Mark Hamill by Gage Skidmore 2.jpg|[[Mark Hamill]] (Luke Skywalker) Fail:Harrison Ford by Gage Skidmore 3.jpg|[[Harrison Ford]] (Han Solo) Fail:Carrie Fisher 2013-a straightened.jpg|[[Carrie Fisher]] (printsess Leia) </gallery> === Muud filmid === {| class="wikitable" !Filmi pealkiri !Esilinastumise kuupäev |- |"Star Wars: The Clone Wars" |15. august 2008 |- |"[[Rogue One: Tähesõdade lugu]]" |16. detsember 2016 |- |"[[Solo: Tähesõdade lugu]]" |25. mai 2018 |- |"[[Star Wars: Rogue Squadron]]"<ref name=":4" /> |2023<ref name=":4" /> |- |''Nimeta eraldiseisev film''<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Richard Trenholm|url=https://www.cnet.com/news/disney-star-wars-and-avatar-movies-coming-every-christmas-until-2027/|pealkiri=Disney: Star Wars and Avatar movies coming every Christmas until 2027|väljaanne=Cnet|aeg=7. mai 2019|vaadatud=05.01.2020}}</ref> |2024 |- |''Nimeta eraldiseisev film''<ref name=":0" /> |2026 |} Peale "Skywalkeri saaga" on muid filme, mis on seotud osati saagaga. "Star Wars: The Clone Wars" on seotud eellooga, jäädes sündmustikuga "Kloonide rünnaku" ja "Sithi kättemaksu" vahele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/news/the-legendary-star-wars-expanded-universe-turns-a-new-page|pealkiri=The Legendary Star Wars Expanded Universe Turns A New Page|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=25. aprill 2014|vaadatud=07.01.2020}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|autor=Hugh Armitage|url=https://www.digitalspy.com/movies/a825727/star-wars-timeline-chronology-phantom-menace-to-last-jedi/|pealkiri=Star Wars' timeline – the complete chronology from Phantom Menace to Rise of Skywalker|väljaanne=Digital Spy|aeg=20 detsember 2019|vaadatud=07.01.2020}}</ref> "Rogue One" sündmustik on kohe enne "Uut lootust" ning otseselt viimase süžeega seotud.<ref name=":3" /> "Solo" räägib Han Solo, "Skywalkeri saaga" originaalse triloogia ühe peategelase eluloost ja selle sündmused leiavad aset pärast III osa umbes 13–10 BBY.<ref name=":3" /> Disney on kinnitanud, et [[Kevin Feige]] ja [[Kathleen Kennedy]] töötatavad välja uut "Star Warsi" triloogiat, milles ei räägita enam Skywalkeri perekonnast. Filmid tulevad plaani järgi välja iga kahe aasta tagant alates 2022. aastast.<ref name=":0" /> == Televisioon == === Telesarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[The Mandalorian]]" |2 |12. november 2019 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Andor]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Erik Pedersen, Nellie Andreeva|url=https://deadline.com/2019/08/disney-plus-programs-movies-full-list-marvel-star-wars-pixar-simpsons-streaming-service-1202594496/|pealkiri=Disney+ Unveils ‘Lizzie McGuire' Sequel, ‘Muppets' Short-Form, ‘Obi-Wan Kenobi' At D23 – Full List Of Streaming Service's Programming|väljaanne=Deadline|aeg=24. august 2019|vaadatud=06.01.2020}}</ref> |1 |2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Obi-Wan Kenobi]]<ref name=":1" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |-''Nimeta Lando Callrissiani sari'' |- |[[Star Wars: Lando]]<ref name=":4">Geenius diktor: [https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/valja-kuulutati-tohutu-hulk-uusi-star-warsi-filme-ja-seriaale/ Välja kuulutati tohutu hulk uusi star warsi filme ja sarju]</ref> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: A droid story]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Ahsoka]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars Visions]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: The Bad Batch]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: The Acoltye]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars Willow]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |} === Animeeritud sarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[Star Wars: Droids]]" |1 |7. september 1985 |7. juuni 1986 |[[American Broadcasting Company|ABC]] |- |"[[Ewoks]]" |2 |7. september 1985 |13. detsember 1986 |[[American Broadcasting Company|ABC]] |- |"[[Star Wars: The Clone Wars]]" |7 |3. oktoober 2008 |''pole teada'' |Filmilinastus (15. august 2008) [[Cartoon Network]] [[Netflix]] [[Disney+]] |- |"[[Star Wars Rebels]]" |4 |11. august 2014 |5. märts 2018 |[[Disney XD]] |- |"[[Star Wars Resistance]]" |2 |7. oktoober 2018 |26. jaanuar 2020 |[[Disney Channel]] |} === Animeeritud lühisarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[Star Wars: Clone Wars (telesari 2003)|Clone Wars]]" |3 |7. november 2003 |25. märts 2005 |[[Cartoon Network]] |- |"[[Star Wars Forces of Destiny]]" |2 |3. juuli 2017 |25. mai 2018 |[[YouTube]] |- |"[[Star Wars Galaxy of Adventures]] |1 |30. november 2018 |''pole teada'' |[[YouTube]] |- |"[[Star Wars Roll Out]]" |1 |9. august 2019 |''pole teada'' |[[YouTube]] |} == Mängud == {| class="wikitable" |+ "Star Warsi" mängud !Mängu pealkiri !Ilmumiskuupäev !Tootja |- |"[[Star Wars Squadrons]]" |2. oktoober 2020 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Lego Star Wars: The Skywalker Saga]]" |2021 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Star Wars Battlefront II]]" |17. november 2017 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Star Wars Jedi: Fallen Order]]" |2019 |[[Electronic Arts|EA]] |} == Raamatud == {| class="wikitable" |+ !Raamatu(sarja) pealkiri |- |"[[Star Wars: The High Republic]]" |} == Mujal meedias == Lisaks filmidele ja telesarjadele on antud välja ka "Star Warsi" teemalisi romaane, koomikseid, audioraamatuid, kuuldemängusarju ning temaatilisi tooteid (näiteks mänguasju). [[Walt Disney Company]] kasutab "Star Warsi" teemat [[Pariis]]i, [[Shanghai]], [[Hongkong]]i, [[Tōkyō]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] teemaparkides. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.starwars.com/ StarWars.com] * [https://starwars.fandom.com/et/wiki/Esileht Star Warsi viki] * [https://jedipedia.fandom.com/wiki/Main_Page Jedipeedia] [[Kategooria:Star Wars| ]] [[Kategooria:Filmisarjad]] 61laxk4i26ej9g1dbjjqwfjctb7xoh6 0 45554 7253536 7253463 2026-10-15T13:49:26Z Morel 26171 7253536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Schaarwächter Henrik Ibsen cropped.jpg|thumb|Henrik Ibsen]] '''Henrik Johan Ibsen''' ([[20. märts]] [[1828]] [[Skien]] – [[23. mai]] [[1906]] [[Kristiania]]) oli [[norra]] [[näitekirjanik]], kes seisis ka [[Norra Rahvusteater|Norra Rahvusteatri]] rajamise juures. == Teoseid == * "Catilina" (1850) * "Kangelaskalm" ("Kjæmpehøjen", 1850) * "Jaaniöö" (1853) * "Østroti proua Inger" ("Fru Inger til Østeraad", 1855) * "Solhaugi pidu" ("Gildet paa Solhoug", 1856) * "Olaf Liljekrans" (1857) * "Viikingid Helgelandis" ("Hærmændene paa Helgeland", 1858) * "Armastuse komöödia" ("Kjærlighedens Komedie", 1862) * "Võitlus trooni pärast" (1864) * "Brand" (1866) * "[[Peer Gynt]]" (1867) * "Noorte liit" ("De unges Forbund", 1869) * "Luuletused" (1871) * "Keiser ja Kalilealane" ("Kejser og Galilæer", 1873) * "Ühiskonna toed" ("Samfundets Støtter", 1877) * "Nora ehk [[Nukumaja (Ibsen)|Nukumaja]]" ("Et Dukkehjem", 1879) * "Kummitused" ("Gengangere", 1881) * "[[Rahva vaenlane]]" ("En Folkefiende", 1882) * "[[Metspart]]" ("Vildanden", 1884) * "Rosmersholm" (1886) * "Naine merelt" ("Fruen fra Havet", 1888) * "Hedda Gabler" (1890) * "Ehitusmeister Solness" ("Bygmester Solness", 1892) * "Väike Eyolf" ("Lille Eyolf", 1894) * "John Gabriel Borkman" (1896) * "Kui me, surnud, ärkame" ("Når vi døde vaagner", 1899) == Teosed eesti keeles == * "Näidendid" I. Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1978]], 548 lk (näidendid: "Ühiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm") * "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Eesti Raamat, Tallinn [[1981]], 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 [[Arvo Alas]]e saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval) ==Mälestuse jäädvustamine== * 2008. aastal asutas Norra valitsus [[Rahvusvaheline Ibseni auhind|rahvusvahelise Ibseni auhinna]], mis antakse üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kes on toonud silmapaistvalt uuenduslikke tuuli kas näitekirjandusse või lavastuskunsti. Auhinna laureaat kuulutatakse välja 20. märtsil (Ibseni sünniaastapäeval). Auhinna suurus on 2,5 miljonit Norra krooni (ligikaudu 222 735 eurot). Auhind antakse kätte Norras toimuval Ibseni teatrifestivalil.<ref>[http://ibsenawards.com/ Ibseni auhindade ja festivali veebileht] (vaadatud 19.04.2020).</ref> * 2008. aastal asutas Norra valitsus rahvusvahelise Ibseni stipendiumifondi, mis on 2019. aasta seisuga jaganud stipendiume 39 teatriprojekti toetamiseks 27 riigis.<ref>[http://ibsenawards.com/scholarship/winners/ Ibseni auhindade ja festivali veebileht] (vaadatud 19.04.2020).</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Friedebert Tuglas]], "Henrik Ibsen inimesena. Essee". Kirjastus [[Odamees (kirjastus, 1918)|Odamees]], [[Tartu]] [[1920]], 39 lk; 2. trükk: "Kriitika" VI, Tartu [[1936]]; 3. trükk: "Valik kriitilisi töid", [[Tallinn]] [[1959]] * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjanduslugu", II köide, [[Tartu]] [[1941]], lk 351–365 * [[Georgi Plehhanov]], "Kunst ja kirjandus", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1963]] (artikkel "Henrik Ibsen" lk 385–430) * "XIX–XX sajandi väliskirjanikke", I–II, [[Tartu Ülikool|TRÜ]] rotaprintväljaanne, 2. trükk, [[1964]], lk 30–51 ([[Villem Alttoa]], "Henrik Ibseni ühiskonnadraamad") * "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn [[1974]], lk 390–416 * [[Anatoli Lunatšarski]], "Väliskirjandusest". [[Eesti Raamat]] [[1977]], lk 284–296 * [[Oskar Kuningas]], "H. Ibseni varasemast retseptsioonist Eestis ([[1892]]–[[1917]])" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1978]], nr 4, lk 217–222 * [[Lilian Vellerand]], "Ibsen humoristi ja traagikuna: festivalimuljeid [[Oslo]]st" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1992]], nr 12, lk 59–66 * [[Hilve Rebane]], "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], Tallinn [[2003]], lk 9–26 ("Ibsenlikke motiive eesti kirjanduses") ja lk 27–30 ("Peer Gynti tagasitulek") == Välislingid == *[https://web.archive.org/web/20080511034220/http://www.norra.ee:80/ibsen/], norra.ee (arhiiviversioon) *[[Eduard Hubel]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=321|"Henrik Ibsen"]. Väljaanne [[Eesti Kirjandus]], [[1926]], nr. 3 {{DEFAULTSORT:Ibsen, Henrik}} [[Kategooria:Norra näitekirjanikud]] [[Kategooria:Dannebrogi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1828]] [[Kategooria:Surnud 1906]] 4i7cmcb9ed77sibg3yj898nnk661qpk 0 50235 7253723 7252914 2026-10-15T18:55:25Z Sendrasendra 225202 /* S */ 7253723 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] lc2i93z7ghfuahio2lax94iofo02u6g 7253730 7253723 2026-10-15T18:57:22Z Sendrasendra 225202 /* T */ 7253730 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 7olstqeuku2yus1nrwjflg5ll9rsrgb 7253736 7253730 2026-10-15T19:03:01Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7253736 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *''[[prothesis]]'' *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] oz2lykjl019cfm73zxv34zydhgwb3qw 7254000 7253736 2026-10-16T09:25:00Z Sendrasendra 225202 /* K */ 7254000 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kuppelbasiilika]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *''[[prothesis]]'' *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] e2ykamjmgadjiscy2t9x8j73pi93b5i 0 51021 7253755 6556728 2026-10-15T19:33:34Z Kruusamägi 1530 7253755 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Plovdiv | hääldus = | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Пловдив | pilt_üldvaade = Plovdiv_view.jpg | lipp = Plovdiv flag.svg | lipu_link = [[Plovdivi lipp]] | vapp = Plovdiv-coat-of-arms.svg | vapi_link = [[Plovdivi vapp]] | pindala = 510 | elanikke = | asendikaart = Bulgaaria }} '''Plovdiv''' on linn [[Bulgaaria]] keskosas, [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonna]] keskus. Asub [[Marica]] jõe mõlemal kaldal kuuel künkal. Plovdiv on 2019. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]. == Ajalugu == Plovdivi kohal asus [[traaklased|traaklaste]] asula Evmolpia, mille [[Philippos II]] [[342 eKr]] vallutas ja tegi linnast oma pealinna uue nimega ''Philippopolis''. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma läks linn taas traaklaste valdusse. [[72 eKr]] vallutasid linna roomlased ja nimetasid Thrimontiumiks. <gallery> Bulgaria-Plovdiv-02.jpg Bulgaria-Plovdiv-01.jpg Bulgaria-Plovdiv-03.jpg Bulgaria-Plovdiv-04.jpg </gallery> == Sport == Linnas asub [[Hristo Botevi staadion (Plovdiv)|Hristo Botevi staadion]]. == Tuntud inimesi == * [[Boris Hristov]] (1914–1993), ooperilaulja * [[Stefka Kostadinova]] (1965–), kõrgushüppaja * [[Milčo Leviev]] (1937–2019), džässmuusik * [[Hristo Stoičkov]] (1966–), jalgpallur * [[Petǎr Stojanov]] (1952–), Bulgaaria president (1997–2002) * [[Žan Videnov]] (1959–), Bulgaaria peaminister (1995–1997) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Plovdiv}} * [http://www.plovdivcity.net/ Plovdivi koduleht] {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Bulgaaria linnad]] [[Kategooria:Plovdivi piirkond]] fuqct4kh7ilchpb2smrqy2zxy61hck4 0 54574 7253863 7114138 2026-10-16T05:15:44Z CommonsDelinker 1930 Fail Aruvälja_kool,_Ahaste,_Pärnumaa.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Aruvälja kool, Ahaste, Pärnumaa.jpg|]]. 7253863 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Ahaste | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu |endine nimi = Ellamaa }} '''Ahaste''' (kohakääne Ahastesse<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 29</ref>) on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Audru vald]]a. Ahaste asub [[Pärnu–Lihula maantee]] ääres. Maanteed mööda loodesse, Lihula poole jääb [[Soeva]] ja kagusse, Pärnu poole jääb [[Põhara]].<ref>Eesti kohanimeraamat, kaart 28</ref> Ahaste on [[tänavküla]]. Küla põhjaosa on hõredalt asustatud ja lõunaosa tihedalt. See asub Ahaste piirkonnas, mille moodustavad Ahaste, [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], [[Kärbu]], Põhara ja Soeva küla. Piirkond on tiheda asustusega. Seal tegutsevad kool, [[Aruvälja rahvamaja]], lasteaed ja kauplus. Külas on hoogustunud kohaliku ajaloo uurimine raamatukogu juhataja eestvedamisel. Külas on [[Rindali paisjärv]]. == Ajalugu == Ahastet esmamainiti 1601 kujul ''Austa''. 1618 nimetati seda küla nimega ''Autzeby''. Ahaste ja [[Nedrema]] [[lään]]istati hiljemalt aastal 1637 [[Magnus Wollfeld]]ile [[Keblaste mõis]]a osana. 1797 nimetati [[karjamõis]]a nimega ''Ahast''. [[1819]] said need valdused iseseisvaks [[Ahaste mõis]]aks saksakeelse nimega ''Friedenthal'', hiljem ''Friedenthal-Ahhast''. Mõis kuulus [[Mihkli kihelkond]]a.<ref name=Kohanimeraamat/> 1833. aastal oli eraldi Ahaste vald. Ahaste vald oli pikliku kujuga ning see ulatus Nedrema külast Rindali ja Ellamaa külani. Valla territooriumi keskel asus vallamaja, vallamajast põhjas ja lõunas paiknes raba. Vallamaja asupaiga tegi eriliseks see, et tegu oli kahe raba vahelise kõige kitsama kohaga. Mõisa eestikeelne nimi Ahaste pärineb karjamõisalt. Hiljem tuli käibele küla saksakeelse nime mugandus Riintali. 1920-ndatel loodi mõisa maadele Riintali [[asundus]], mis [[1939]] nimetati Ahaste külaks.<ref name=Kohanimeraamat/> Külas toimus 2016. ja 2017. aastal lastelaager Aruvälja Loob.<ref name="loob">[https://aruvaljaajalootuba.weebly.com/aruvaumllja-loob-lugu.html Aruvälja Loob] Aruvälja ajalootuba. Vaadatud 13. veebruar 2024</ref> {| class="wikitable" |+ Elanike arv rahvaloendustel<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/RLV003 Rahvastik elukoha (asula), soo ja vanuserühma järgi (2000, 2011, 2021)]</ref> ! Aasta !! Elanikke |- | 2000 || 224 |- | 2011 || 179 |- | 2021 || 191 |} Külanimi langeb kokku mitmuse [[osastav]]aga sõnast "ahas" 'kitsas'. Küla asubki kahe [[raba]] vahelisel seljandikul. Siiski on pakutud võimalust, et küla nimi tuleb sõnast ''ahane'' 'hall' või linnunimest [[hahk]].<ref name=Kohanimeraamat/> == Galerii == <gallery> Ahaste küla.jpg|Ahaste küla Vana tööstushoone Ahaste külas.jpg|Vana tööstushoone Ahaste külas </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * [https://aruvaljaajalootuba.weebly.com/ Aruvälja Raamatukogu ajalootuba] {{Pärnu linn}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Pärnu linn]] 95n9phb5aakrpgxzt02pb0elb2ae6w6 0 58495 7253533 6574397 2026-10-15T13:47:40Z SLSadamad 222863 täiendatud 7253533 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} [[Pilt:Triigi sadam 2015.jpg|pisi|Triigi sadam 2015. aastal]] '''Triigi sadam''' (sadama kood: EE TGI)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister (Triigi sadam) |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/385 |vaadatud=15.10.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}</ref> on [[sadam]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]] külas [[Triigi laht|Triigi lahe]] ([[Väinameri|Väinamere]] läänepoolses osas) ääres. Triigi sadamast viib laevatee [[Hiiu maakond|Hiiumaale]] [[Sõru sadam]]asse ning seda laevateed mööda toimub regulaarne laevaühendus. Sadam on kaitstud kõigi tuulte eest. Avalikku laevaliinil opereerib [[Kihnu Veeteed]]. Eraldi sadamaosa on väikelaevadele ja paatide vettelaskmiseks slipp. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]] Teenused: [[dušš]], [[elekter]], jäätmete kogumine (prügi), joogivesi, külaliskai, praamikai, sadamakontor, [[saun]], telkimiskoht, [[WC]]. == Ajalugu == <blockquote>Kohanimi Triigi pärineb 16. sajandist toonase maaomaniku Michel Stricki perekonnanimest. Varem nimetati randa Feckerortiks, mis oli ka Triigi mõisa saksakeelne nimi. Kohapealses rannas paiknes ka mõisa paadisadam.</blockquote>Saaremaa ja Hiiumaa vahelist ühendust üle Soela väina peeti aga põhjapoolsemast Soela sadamast, kus asus ka 19. sajandi lõpul rajatud merepäästejaam. 20. sajandi alguses peatusid reisi- ja kaubalaevad lahel, Triiginina läheduses. Nendega peeti rannast ühendust paatidega. Laevade sildumise jaoks sobiva sadamasilla rajamist Triiginina poolsaare idaküljele kavatseti 1912. aastal, mis aga Esimese maailmasõja tõttu edasi lükkus. XIX sajandi lõpul algatas [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]] Triigi sadama plaani. Leisi suurkaupmees A. Üksti oli Leisi läheduses oleva sadama puudumise tõttu äriliste probleemide ees, kuna suurem osa tema kaubast tuli 1895. aastast alates meritsi otse Peterburist. Mees valis Triigi randa sadamale sobiva paiga. Anton Üksti tegigi XX sajandi algaastail Triigi randa pukkidel seisva paiga, mida hakati nimetama Triigi sadamaks. Selle sadama silla viis jää igal talvel minema. Üksti ehitas hiljem sinna ka sadama kuuri ja rööbastee, mida mööda tõugati kaup vagonettidel kuuri – see oli juba suur Triigi sadam. Mees taotles sadama ehitamist edasi – see oli tema suurim panus Leisi ümbruse arengusse. Ajapikku selgus sadama vajalikkus. Uuesti hakati sadamat ehitama 1923. aastal. Olulisemad vesiehitustööd tehti 1925-1926, mille järel algas ka sadamast rannasõidu laevade regulaarne liiklus. Metsaveo aluseid lastiti lahel. Triigi sadam sai ühendussillaks Hiiumaaga ja Leisi, Pärsama ning Valjala valla põllumajandussaaduste väljaveo kohaks. 1931. aastal tehti seal süvendustöid, rajati uus tamm ja sild ehitati laiemaks ning pikemaks. Samal aastal veeti Triigi sadamat ühendavatel rannasõiduliinidel 1014 tonni kaupa ja 2300 reisijat. 1940. aastaks suurenes kaubaveo maht 8500 tonnini. Teise maailmasõja järel oli sadam saartel asuvate sõjaväeosade ühendussadamaks Hiiumaaga ja kaotas oma suletuse tõttu rahvamajandusliku tähtsuse. Näiteks veeti 1953. aastal sadama kaudu ainult 600 tonni kaupa. 1960.–1980. aastatel kasutasid sadamat Saarte kõrgepingevõrkude ujuvvahendid. Inimeste vedu oli range piirikaitse režiimi tõttu piiratud.  1987. aastal taastati sadama kaudu väikeujuvvahendite abil reisiliiklus. 1993.-1994. aastal sadam rekonstrueeriti ja süvendati sobivaks parvlaevaliikluseks ning rajati sildumiskohad purjejahtidele. 1995. aastal avati parvlaevaliin Triigi-Orjaku, mis nüüdseks on arenenud seoses Sõru sadama süvendamise ja laiendamisega laid-tüüpi parvlaeva teenuse kaudu aastaringseks Triigi-Sõru liiniks. See sai võimalikuks tänu sellele, et aastatel 2003–2004 rekonstrueeriti sadam uuesti AS Saarte Liinid poolt. See on ühtlasi ka saarte majanduse integreerumise tee ja osa turismiteest Via Insula tulevikuprojektis.  Teenindushoone kõrval asuvad [[Triigi Filharmoonia]] ja suviti avatud kohvik. Mahukas raamat „Pildikesi Karja kihelkonnast“ (autor Anne Trei) anti välja Kuressaares 2011.<ref>{{Raamatuviide|autor=Anne Trei|pealkiri=Pildikesi Karja kihelkonnast|aasta=2011|koht=Kuressaare|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Pilte== <gallery> Image:Triigi harbour1.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour2.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour3.jpg|Triigi sadam juulis 2007 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Kaardid: EK 305, 513, 622, 752, "Eesti merekaardid" 3. osa * Anne Trei, Pildikesi Karja kihelkonnast, Kuressaare : Saare Matkad, 2011 ==Välislingid== * [http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/385 Triigi sadam sadamaregistris] * [http://www.saarteliinid.ee/ports/triigi/?articleID=147 Triigi sadama ajalugu Saarte Liinide veebilehel] * [http://www.laevakompanii.ee/nuudised.php?paken=1&v_id=1&av_id=4&mode=3&u_id=7 Saaremaa Laevakompanii Triigi sadamast] * [http://www.estonia360.ee/triigi_sadam/ Triigi sadama 360° aeropanoraam / aerofoto. 8 mai 2012] * [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&latitude=58.5919444444444&longitude=22.7169444444444 Kaart (Mapquest)] [[Kategooria:Eesti sadamad]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] n0c5750m0gwsn45oxmop95vfc16n3cm 0 59471 7253538 7252346 2026-10-15T13:51:51Z Morel 26171 /* R */ 7253538 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud kirjandusauhindu''. {{tähed}} ==A== *[[Aasta Rosin]] *[[August Gailiti nimeline novelliauhind]] *[[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] *[[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] *[[Andrei Belõi preemia]] *[[Arved Viirlaiu nimeline kirjandusauhind]] *[[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] ==B== *[[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] *[[Betti Alveri kirjandusauhind]] *[[Bookeri auhind]] ==C== *[[Caine'i auhind]] *[[Camõesi auhind]] ==D== *[[Daggeri auhind]] *[[Doblougi auhind]] *[[Dublin Literary Award]] ==E== *[[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] *[[Eesti-Läti keeleauhind]] *[[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] *[[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] *[[Eesti naiskirjanduse auhind]] *[[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] *[[Eesti Romaanifondi romaanivõistluse auhind]] *[[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia]] *[[Euroopa kirjandusauhind]] *[[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] *[[Esimene Samm]] *[[Erich Friedi auhind]] == F == *[[Vergílio Ferreira auhind]] *[[Finlandia kirjandusauhind]] *[[Flore'i auhind]] ==G== *[[Georg Büchneri auhind]] *[[Go Traveli reisiraamatu preemia]] *[[Goethe auhind]] *[[Goncourti auhind]] *{{ill|ga|Gradam Uí Shúilleabháin|Gradam Uí Shúilleabháin}} *{{ill|ga|Gradam Réics Carló|Gradam Réics Carló}} *{{ill|ga|Gradam de Bhaldraithe|Gradam de Bhaldraithe}} *[[Gustav Suitsu luulepreemia]] == H == * [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] *[[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] * [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind]] * [[Henrik Visnapuu preemia]] * [[Ingeborg Bachmanni nimeline auhind]] == I == *{{ill|en|Irish Book Awards|Irish Book Awards}} ==J== *[[Jaapani Kriminaalkirjanike Seltsi auhind]] *[[J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia]] *[[Järje Hoidja]] ==K== *[[Franz Kafka auhind]] *[[Kanepine hamõ]] *[[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] *[[Gottfried Kelleri auhind]] *[[Klaasist Võti (auhind)|Klaasist Võti]] *[[Jaan Krossi kirjandusauhind]] *[[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] ==L== *[[Selma Lagerlöfi auhind]] *[[Lessingi preemia]] *[[Juhan Liivi luuleauhind]] *[[Astrid Lindgreni mälestusauhind]] ==M== *[[Machado de Assisi auhind]] *[[Miguel de Cervantese auhind]] ==N== *[[National Book Award]] *[[Nebula auhind]] *[[Nobeli kirjandusauhind]] *[[Nukitsa konkurss]] ==O== *[[Orange Prize for Fiction]] ==P== *[[Paabeli Torni auhind]] *[[Palle Rosenkrantzi auhind]] *[[Edgar Allan Poe auhind]] *[[Prix Médicis]] *[[Prudenci Bertrana auhind]] *[[Pulitzeri preemia]] *[[Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind]] *[[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] ==R== *[[Rahvuslik raamatupreemia]] *[[Rahvusvaheline Ibseni auhind]] *[[Rivertoni auhind]] *[[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] *[[Rómulo Gallegose auhind]] *[[Runebergi auhind]] ==S== *[[Nelly Sachsi auhind]] *[[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]] *[[Siugja Sulepea kirjandusauhind]] *[[Juhan Smuuli nimeline preemia]] *[[Soome kriminaalkirjanduse auhind]] *[[Sándor Márai auhind]] *[[Somerset Maughami auhind]] *[[Strega auhind]] *[[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind]] ==T== *[[A. H. Tammsaare nimeline Järva valla kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] *[[Tammsaare romaaniauhind]] *[[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] *[[Tartu Kultuurkapitali suur aastapreemia]] *[[Tartu lastekirjanduse auhind]] *[[Tartu raamat]] *[[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ==V== *[[Vene Booker]] *[[Venemaa suur kirjanduspreemia]] *[[Vergílio Ferreira auhind]] *[[Virumaa kirjandusauhind]] *[[Victor Rosseli auhind]] [[Kategooria:Kirjandusauhinnad| ]] [[Kategooria:Kirjanduse loendid]] 23y089eksqa4y8jk2x2gzdn2mypln1u 0 64938 7253704 7223728 2026-10-15T18:43:03Z Kuuskinen 33651 7253704 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Hollandi parlament | omakeelne_nimi = Staten-Generaal | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Staten Generaal.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline parlament]] | kojad = [[Hollandi senat]]<br/>[[Hollandi esindajatekoda]] | asutatud = | lõpp = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juhataja" --> | juht_nimi = | juht_partei = | juht_valimised = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht2_partei = | kohti = 225<br/>75 senaatorit<br/>150 esindajat | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Den Haag Binnenhof & Skyline 2.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Binnenhof]], [[Haag]] | veebileht = | märkused = }} '''Hollandi parlament''' ([[hollandi keel]]es ''Staten-Generaal van het Koninkrijk der Nederlanden'') on [[Hollan]]di kõrgeim seadusandlik kogu. See koosneb kahest kojast: alamkojast (''Tweede Kamer'' – [[eesti keel]]es 'teine koda') ja ülemkojast (''Eerste Kamer'' – 'esimene koda'), millest olulisem on alamkoda; ülemkoda on mitteametlikult tuntud ka kui senat. Hollandi parlament asub [[Binnenhof]]is [[Haag]]i linnas. == Alamkoda == Alamkoda ehk teine koda koosneb 150 liikmest, kes valitakse üldvalimistel neljaks aastaks. Esimehe määrab [[Hollandi kuningas|kuningas]] kolme kandidaadi hulgast teise koja poolt esitatud saadikute nimekirjast ühe istungjärgu ajaks. == Ülemkoda == Ülemkoda ehk esimene koda koosneb 75 liikmest, kes valitakse provintside esindajate hulgast proportsionaalse esindatuse põhimõttel. [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Hollandi poliitika]] o74j6f1de1p34ovjry9yns8jbcwk4sn 0 65006 7253701 6806472 2026-10-15T18:40:51Z ~2026-54968-81 239627 7253701 wikitext text/x-wiki '''Anne Valge''' ([[22. veebruar]] [[1954]] – [[22. detsember]] [[2013]]) oli eesti näitleja. Anne Valge lõpetas [[1972]]. aastal [[Tartu 8. Keskkool]]i ja 1980. aastal [[Vanemuise õppestuudio]] (juhendaja [[Evald Hermaküla]]). Aastatel 1972–1980 töötas ta müüjana, 1980. aastast oli Valge [[Ugala]] näitleja. Tema viimane suurem roll näitelaval oli vanaema osa [[Madis Kalmet]]i lavastuses "[[Ukuaru]]". Anne Valge suri pärast aastatepikkust rasket haigust. ==Isiklikku== Anne Valge ema oli näitleja [[Ande Rahe]] ja isa näitleja [[Edgar Valge]]. == Rollid == {{veerud}} *'''1979–80''' **"Libahundimäng" (osaline) *'''1980–81''' **"Jõgi voolab" (Tiina) **"Woyzeck" (episoodid) **"Maa (õh-mifi) inimene" (osaline) **"Soome muinasjutud" (osaline) **"Maa laulud" (osaline) *'''1981–82''' **"Rahva sõda" (episoodid) *'''1982–83''' **"Maa ja päikese nimel" (Maria Moskalu) **"Üle lääne kangemees" (Sara Tansey) **"Põhjas" (Nastja) **"Eesti muinasjutud" (osaline) *'''1983–84''' **"Diletantide teekond" (Aglaja) **"Valge katk" (tütar) **"Pikk päevatee kaob öösse" (toatüdruk Cathleen) *'''1984–85''' **"Tsehhovi naljad" (Natalja, Nastasja Mertsutkina) **"Kolm põrsakest ja hea hunt" (Nuff-Nuff) **"Vennad Lautensackid" (episoodid) *'''1985–86''' **"Kuidas mutionu endale uued püksid sai" (siil) **"Kuldrannake (lausujamoor) **"Koduabiline" (Kiira) *'''1986–87''' **"Häda mõistuse pärast" (teenijanna Liisa) **"Naised, kes meid armastavad" (Panja) *'''1987–88''' **"Näärivana ootel" (osaline) **"Side" (noor tüdruk) **"HEA ehk Hirmus Eesti Asi" (Mare) *'''1988–89''' **"Ja sajandist on pikem päev" (Ajzada) **"Salome" (näitsik) **"Igal sõnnil omad sarved" (Liivaaugu Anu) **"Röövlitütar Ronja" (Ronja) **"Becket ehk Jumala au" (Saksi tüdruk) **"Charley tädi" (Kitty) **"Aed ilma mullata" (Olga) *'''1989–90''' **"Rummu Jüri" (Adelheid) **"Viimne romantiline armastaja" (Bobbi Michele) **"Mäng" (sõber Konn) **"Kojutulek" (Ruth) *'''1990–91''' **"Abielufarss" (Susannah) *'''1991–92''' **"Kui me, surnud, ärkame" (diakoniss) **"Jumalad lahkuvad Maalt" (episoodid) **"Ühe kire lugu" (Antonia) **"Püha läte" (episoodid) *'''1992–93''' **"Salakavalus ja armastus" (Milleri naine) **"Surnud liblikate tants" (ema Mutikas) **"Dorian Gray portree" (missis Vane; episoodid) **"Helisev muusika" (proua Schmidt) **"Kirsiaed" (guvernant Šarlotta) *'''1993–94''' **"Valguse põik" (naine) **"Kaasavaratu" (Harita Ogudalova) **"Kolmekrooniooper" (Kõrtsi Jenny) {{veerud-piir}} *'''1994–95''' **"Jutustus tõelisest pardipojast" (sõbranna) **"Salemi nõiad" (Rebecca Nurse) **"Kolm päeva parun von Münchauseni elust" (Jacobina von Münchausen) **"La Traviata" öö (Anne) *'''1995–96''' **"Õde Georgei tapmine" (õde George) **"Kadunud sõrmus" (Polonia) *'''1996–97''' **"Oidipuse kompleks" (Iokaste) **"Proovireisija surm" (naine) **"Saabastega kass" (haldjas) **"Tõde ja õigus" (Pearu eit) *'''1997–98''' **"Väikekodanluse ebadiskreetne valu" (missis Edie Ellis) **"Laul Sipirja lastest" (Eila Mäkiniska) **"Tantsutund" (Lotte) *'''1998–99''' **"Ciao!" (Minouchon) **"Elav laip" (Anna Karenina) **"Lendsaurused" (Grace Duncan) **"Õnne, Leena" (proua Laarmann) *'''1999-00''' **"Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad" (kass) **"Naiste naljad, meeste mängud" (Anna) **"Greenei testament" (kokk Gertrude Mannerheim) **"Scapini kelmused" (Nerine) *'''2000–01''' **"Tom Sawyeri seiklused" (missis Douglas) **"Prantsuse kired Moskva lähistel" (Lilja) *'''2001–02''' **"Alandatud ja solvatud" (Anna Ihmeneva) **"Vabaduse rist" (Lembitu ema) **"Unistus Mallorcast" (mutike) **"Kevade" (taluteenija Mari) **"Deemon ja ingel" (saunanaine Jahne) *'''2002–03''' **"Onu Vanja" (lapsehoidja Marina) **"Niskamäe kired" (Tiipajalg) **"Ullike ootamatuste saarelt" (proua Hyering) **"Don Juani öö" (Hortense de Hauteclaire ehk Nunn) **"Toomas Nipernaadi" (Ann) *'''2003–04''' **"Thijl Ulenspiegel" (Katelijne) **"Vend Aljosa" (Arina Snegirjova) *'''2004–05''' **"Suvi" (agulieit) *'''2005–06''' **"Anna Karenina" (lapsehoidja) **"Kolm klaasikest kirsiviina" (erinevad rollid) *'''2006–07''' **"Keisri hull" (Kannuka Anne) **"Marilyn" (sanitar) **"Opera Comique" (Odile) *'''2007–08''' **"Haldjakuninga kingitus" (ema Anne) *'''2008–09''' **"Väike Tjorven Soolavareselt" (vanaproua Sjöblom) **"Kolm õde" (lapsehoidja Anfissa) **"Linnapea" (linnakodaniku proua; koor) **"Inetu pardipoeg ja lendav kass" (part Raili; vares Veroonika) **"Arturi laulud ja aastad" (daam) {{veerud-lõpp}} {{JÄRJESTA:Valge, Anne}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 3rp8nt78hzb7p0mlp15qxdsussx0fd2 0 68048 7253673 7060180 2026-10-15T17:41:47Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7253673 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{ajakohasta}} [[Pilt:Lechuguilla Cave Pearlsian Gulf.jpg|thumb|[[Lechuguilla koobas]], [[New Mexico]].]] [[Pilt:Cuevas de Acsibi, Salta (Argentina).jpg|thumb|Acsibi koobas, [[Argentina]].]] [[Pilt:Piusa koopad 2011 09.jpg|pisi|[[Piusa koopad]], [[Eesti]]]] '''Koobas''' on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik. Enamasti loetakse koopaiks vaid neid maa-aluseid tühemikke, mis on nii suured, et sinna saab siseneda inimene. Koopad tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel. Enamik koopaid on [[lubjakivi]] [[hape|happelises]] [[põhjavesi|põhjavees]] lahustumise tagajärjel tekkinud [[Karstikoobas|karstikoopad]]. [[Liivakivi]]des esinevad koopad tekivad [[sufosioon]]iliselt ehk siis, kui põhjavesi [[Liivatera|liivateri]] kaasa viies kivimisse tühemikke tekitab. Koopaid esineb ka [[rannik]]uil, kus [[veelaine|laine]]te [[Abrasioon (geoloogia)|abradeeriv]] tegevus tekitab murrutuskulpaid. [[Vulkaan]]ilistes piirkondades võivad esineda [[Basalt|basaldist]] seintega [[laavatunnel]]id. [[Liustik]]u [[Sulamine|sulamise]] tõttu võivad tekkida liustikusisesed koopad. Koobaste uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse [[speleoloogia]]ks. == Elustik == {{Vaata|Koopaelustik}} Koobaste elustik on alati liigivaene, kui välja arvata koopasuu, kuhu vahel langeb päikesevalgus. Kaugemal ei saa valguse puudumise tõttu toimuda [[fotosüntees]] ja sellepärast seal rohelisi taimi ei kasva. Sellegipoolest elavad mitmed loomaliigid koobastes ja isegi eelistavad neid teistele kohtadele. Tüüpilised koopaloomad on [[käsitiivalised]], kes kasutavad koopaid nii igapäevasteks puhkepaikadena kui ka talvitumiseks. [[Kajalokatsioon]]ivõime tõttu suudavad nahkhiired lennata kõige kaugematesse, eraldatumatesse ja raskemini ligipääsetavatesse koopasoppidesse, orienteerudes käigustikus, isegi labürintides, suurepäraselt. Lisaks nahkhiirtele elavad koobastes mõned [[putukad|putukaliigid]], [[ämblik]]ud (''[[Neoleptoneta myopica]]''), [[vähid]], [[krevett|krevetid]] (''[[Palaemonias alabamae]]''), [[salamander|salamandrid]] ja [[kalad]] (''[[Amblyopsidae]]''). Koobastes elavad liigid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja kaotanud [[nägemine|nägemise]]. Sageli on need liigid väga haruldased, endeemsed. == Koopad Päikesesüsteemis == Koopaid on avastatud lisaks [[Maa (planeet)|Maale]] ka [[Kuu]]l ja [[Marss (planeet)|Marsil]]. ==Koopaid== ===Eestis=== *[[Allikukivi koopad]] *[[Aruküla koopad]] *[[Emalätte koobas]] *[[Helme koopad]] *[[Ilmandu koobas]] *[[Koorküla koopad]] *[[Koplipera koobas]] *[[Kuimetsa Iida urked]] *[[Kuradikoobas]] *[[Lopa koobas]] *[[Matu koobas]] *[[Neitsikoobas]] *[[Obinitsa Juudatare]] *[[Piusa koopad]] *[[Tori põrgu]] *[[Viimsi Kuradikoobas]] *[[Virulase koobas]] ===Välismaal=== *[[Altamira]] *[[Gutmani koobas]] *[[Kirkhelleren]] *[[Kolin Pirunkirkko]] *[[Kruberi koobas]] *[[Mammutikoobas]] *[[Nutty Putty koobas]] *[[Pluragrotta]] *[[Susiluola]] *[[Škocjani koopad]] *[[Sơn Đoòng]] *[[Thiên Đườngi koobas]] == Maailma sügavamad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wdeep.htm |pealkiri=Worlds deepest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2017-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171028083708/http://www.caverbob.com/wdeep.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Sügavus, m!!Pikkus, m!!Asukoht |- | 1||[[Kruberi koobas|Kruberi]]||–2191<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10148 Cavers Mailing List № 10148, 25.09.2007]</ref>||13&nbsp;232||[[Abhaasia]], [[Gruusia]] |- | 2||[[Snežnaja koobas|Snežnaja]]||-1753<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10132 Cavers Mailing List № 10132, 18.09.2007]</ref>||24&nbsp;080||Abhaasia, Gruusia |- | 3||[[Lamprechtsofen]]||-1632||50&nbsp;000||[[Austria]] |- | 4||[[Mirolda koobas|Mirolda]]||-1626||13&nbsp;000||[[Prantsusmaa]] |- | 5||[[Gouffre Jean-Bernard]]||-1602||20&nbsp;536||Prantsusmaa |- | 6||[[Torca Del Cerro]]||-1589||7060||[[Hispaania]] |- | 7||[[Sarma koobas|Sarma]]||-1543||6370||Abhaasia, Gruusia |- | 8||[[Pantjuhhinskaja koobas|Pantjuhhinskaja]]||-1508||5530||Abhaasia, Gruusia |- | 9||[[Sima de la Cornisa]]||-1507||6445||Hispaania |- | 10||[[Čehi 2]]||-1502||5291||[[Sloveenia]] |} == Maailma pikimad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wlong.htm |pealkiri=Worlds longest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2019-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608064824/http://www.caverbob.com/wlong.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Pikkus, m!!Sügavus, m!!Asukoht |- | 1||[[Mammutikoobas]]||590&nbsp;629||-115||[[USA]] |- | 2||[[Optimistitšeskaja koopas|Optimistitšeskaja]]||230&nbsp;140||-15||[[Ukraina]] |- | 3||[[Jewel Cave rahvuspark|Jewel Cave]]||225&nbsp;405||-193||USA |- | 4||[[Wind Cave rahvuspark|Wind Cave]]||208&nbsp;651||-197||USA |- | 5||[[Lechuguilla koobas|Lechuguilla]]||201&nbsp;232||-489||USA |- | 6||[[Höllochi koobas|Hölloch]]||194&nbsp;511||-939||[[Šveits]] |- | 7||[[Fisher Ridge koopad]]||180&nbsp;026||-108||USA |- | 8||[[Ox Bel Ha koopad]]||172&nbsp;320||-33||[[Mehhiko]] |- | 9||[[Sac Actuni koopad]]||158&nbsp;326||-72||Mehhiko |- | 10||[[Siebenhengste-Hohgant-Höhle]]||154&nbsp;000||-1340||Šveits |} [[Kategooria:Koopad| ]] ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Speleomatkamine]] *[[Koopasukeldumine]] ==Viited== {{viited}} r4j4p54jmschryw30msnk56ccdmltkb 7253740 7253673 2026-10-15T19:06:13Z Sendrasendra 225202 /* Maailma sügavamad koopad{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wdeep.htm |pealkiri=Worlds deepest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2017-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171028083708/http://www.caverbob.com/wdeep.htm |url-olek=ei tööta }} */ 7253740 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{ajakohasta}} [[Pilt:Lechuguilla Cave Pearlsian Gulf.jpg|thumb|[[Lechuguilla koobas]], [[New Mexico]].]] [[Pilt:Cuevas de Acsibi, Salta (Argentina).jpg|thumb|Acsibi koobas, [[Argentina]].]] [[Pilt:Piusa koopad 2011 09.jpg|pisi|[[Piusa koopad]], [[Eesti]]]] '''Koobas''' on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik. Enamasti loetakse koopaiks vaid neid maa-aluseid tühemikke, mis on nii suured, et sinna saab siseneda inimene. Koopad tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel. Enamik koopaid on [[lubjakivi]] [[hape|happelises]] [[põhjavesi|põhjavees]] lahustumise tagajärjel tekkinud [[Karstikoobas|karstikoopad]]. [[Liivakivi]]des esinevad koopad tekivad [[sufosioon]]iliselt ehk siis, kui põhjavesi [[Liivatera|liivateri]] kaasa viies kivimisse tühemikke tekitab. Koopaid esineb ka [[rannik]]uil, kus [[veelaine|laine]]te [[Abrasioon (geoloogia)|abradeeriv]] tegevus tekitab murrutuskulpaid. [[Vulkaan]]ilistes piirkondades võivad esineda [[Basalt|basaldist]] seintega [[laavatunnel]]id. [[Liustik]]u [[Sulamine|sulamise]] tõttu võivad tekkida liustikusisesed koopad. Koobaste uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse [[speleoloogia]]ks. == Elustik == {{Vaata|Koopaelustik}} Koobaste elustik on alati liigivaene, kui välja arvata koopasuu, kuhu vahel langeb päikesevalgus. Kaugemal ei saa valguse puudumise tõttu toimuda [[fotosüntees]] ja sellepärast seal rohelisi taimi ei kasva. Sellegipoolest elavad mitmed loomaliigid koobastes ja isegi eelistavad neid teistele kohtadele. Tüüpilised koopaloomad on [[käsitiivalised]], kes kasutavad koopaid nii igapäevasteks puhkepaikadena kui ka talvitumiseks. [[Kajalokatsioon]]ivõime tõttu suudavad nahkhiired lennata kõige kaugematesse, eraldatumatesse ja raskemini ligipääsetavatesse koopasoppidesse, orienteerudes käigustikus, isegi labürintides, suurepäraselt. Lisaks nahkhiirtele elavad koobastes mõned [[putukad|putukaliigid]], [[ämblik]]ud (''[[Neoleptoneta myopica]]''), [[vähid]], [[krevett|krevetid]] (''[[Palaemonias alabamae]]''), [[salamander|salamandrid]] ja [[kalad]] (''[[Amblyopsidae]]''). Koobastes elavad liigid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja kaotanud [[nägemine|nägemise]]. Sageli on need liigid väga haruldased, endeemsed. == Koopad Päikesesüsteemis == Koopaid on avastatud lisaks [[Maa (planeet)|Maale]] ka [[Kuu]]l ja [[Marss (planeet)|Marsil]]. ==Koopaid== ===Eestis=== *[[Allikukivi koopad]] *[[Aruküla koopad]] *[[Emalätte koobas]] *[[Helme koopad]] *[[Ilmandu koobas]] *[[Koorküla koopad]] *[[Koplipera koobas]] *[[Kuimetsa Iida urked]] *[[Kuradikoobas]] *[[Lopa koobas]] *[[Matu koobas]] *[[Neitsikoobas]] *[[Obinitsa Juudatare]] *[[Piusa koopad]] *[[Tori põrgu]] *[[Viimsi Kuradikoobas]] *[[Virulase koobas]] ===Välismaal=== *[[Altamira]] *[[Gutmani koobas]] *[[Kirkhelleren]] *[[Kolin Pirunkirkko]] *[[Kruberi koobas]] *[[Mammutikoobas]] *[[Nutty Putty koobas]] *[[Pluragrotta]] *[[Susiluola]] *[[Škocjani koopad]] *[[Sơn Đoòng]] *[[Thiên Đườngi koobas]] == Maailma sügavamad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wdeep.htm |pealkiri=Worlds deepest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2017-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171028083708/http://www.caverbob.com/wdeep.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {{Vaata|Sügavaimate koobaste loend}} {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Sügavus, m!!Pikkus, m!!Asukoht |- | 1||[[Kruberi koobas|Kruberi]]||–2191<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10148 Cavers Mailing List № 10148, 25.09.2007]</ref>||13&nbsp;232||[[Abhaasia]], [[Gruusia]] |- | 2||[[Snežnaja koobas|Snežnaja]]||-1753<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10132 Cavers Mailing List № 10132, 18.09.2007]</ref>||24&nbsp;080||Abhaasia, Gruusia |- | 3||[[Lamprechtsofen]]||-1632||50&nbsp;000||[[Austria]] |- | 4||[[Mirolda koobas|Mirolda]]||-1626||13&nbsp;000||[[Prantsusmaa]] |- | 5||[[Gouffre Jean-Bernard]]||-1602||20&nbsp;536||Prantsusmaa |- | 6||[[Torca Del Cerro]]||-1589||7060||[[Hispaania]] |- | 7||[[Sarma koobas|Sarma]]||-1543||6370||Abhaasia, Gruusia |- | 8||[[Pantjuhhinskaja koobas|Pantjuhhinskaja]]||-1508||5530||Abhaasia, Gruusia |- | 9||[[Sima de la Cornisa]]||-1507||6445||Hispaania |- | 10||[[Čehi 2]]||-1502||5291||[[Sloveenia]] |} == Maailma pikimad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wlong.htm |pealkiri=Worlds longest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2019-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608064824/http://www.caverbob.com/wlong.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Pikkus, m!!Sügavus, m!!Asukoht |- | 1||[[Mammutikoobas]]||590&nbsp;629||-115||[[USA]] |- | 2||[[Optimistitšeskaja koopas|Optimistitšeskaja]]||230&nbsp;140||-15||[[Ukraina]] |- | 3||[[Jewel Cave rahvuspark|Jewel Cave]]||225&nbsp;405||-193||USA |- | 4||[[Wind Cave rahvuspark|Wind Cave]]||208&nbsp;651||-197||USA |- | 5||[[Lechuguilla koobas|Lechuguilla]]||201&nbsp;232||-489||USA |- | 6||[[Höllochi koobas|Hölloch]]||194&nbsp;511||-939||[[Šveits]] |- | 7||[[Fisher Ridge koopad]]||180&nbsp;026||-108||USA |- | 8||[[Ox Bel Ha koopad]]||172&nbsp;320||-33||[[Mehhiko]] |- | 9||[[Sac Actuni koopad]]||158&nbsp;326||-72||Mehhiko |- | 10||[[Siebenhengste-Hohgant-Höhle]]||154&nbsp;000||-1340||Šveits |} [[Kategooria:Koopad| ]] ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Speleomatkamine]] *[[Koopasukeldumine]] ==Viited== {{viited}} 9ra8ab46voaf5z5nic75i3lb8k25ph9 7253746 7253740 2026-10-15T19:11:20Z Sendrasendra 225202 /* Maailma pikimad koopad{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wlong.htm |pealkiri=Worlds longest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2019-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608064824/http://www.caverbob.com/wlong.htm |url-olek=ei tööta }} */ 7253746 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{ajakohasta}} [[Pilt:Lechuguilla Cave Pearlsian Gulf.jpg|thumb|[[Lechuguilla koobas]], [[New Mexico]].]] [[Pilt:Cuevas de Acsibi, Salta (Argentina).jpg|thumb|Acsibi koobas, [[Argentina]].]] [[Pilt:Piusa koopad 2011 09.jpg|pisi|[[Piusa koopad]], [[Eesti]]]] '''Koobas''' on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik. Enamasti loetakse koopaiks vaid neid maa-aluseid tühemikke, mis on nii suured, et sinna saab siseneda inimene. Koopad tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel. Enamik koopaid on [[lubjakivi]] [[hape|happelises]] [[põhjavesi|põhjavees]] lahustumise tagajärjel tekkinud [[Karstikoobas|karstikoopad]]. [[Liivakivi]]des esinevad koopad tekivad [[sufosioon]]iliselt ehk siis, kui põhjavesi [[Liivatera|liivateri]] kaasa viies kivimisse tühemikke tekitab. Koopaid esineb ka [[rannik]]uil, kus [[veelaine|laine]]te [[Abrasioon (geoloogia)|abradeeriv]] tegevus tekitab murrutuskulpaid. [[Vulkaan]]ilistes piirkondades võivad esineda [[Basalt|basaldist]] seintega [[laavatunnel]]id. [[Liustik]]u [[Sulamine|sulamise]] tõttu võivad tekkida liustikusisesed koopad. Koobaste uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse [[speleoloogia]]ks. == Elustik == {{Vaata|Koopaelustik}} Koobaste elustik on alati liigivaene, kui välja arvata koopasuu, kuhu vahel langeb päikesevalgus. Kaugemal ei saa valguse puudumise tõttu toimuda [[fotosüntees]] ja sellepärast seal rohelisi taimi ei kasva. Sellegipoolest elavad mitmed loomaliigid koobastes ja isegi eelistavad neid teistele kohtadele. Tüüpilised koopaloomad on [[käsitiivalised]], kes kasutavad koopaid nii igapäevasteks puhkepaikadena kui ka talvitumiseks. [[Kajalokatsioon]]ivõime tõttu suudavad nahkhiired lennata kõige kaugematesse, eraldatumatesse ja raskemini ligipääsetavatesse koopasoppidesse, orienteerudes käigustikus, isegi labürintides, suurepäraselt. Lisaks nahkhiirtele elavad koobastes mõned [[putukad|putukaliigid]], [[ämblik]]ud (''[[Neoleptoneta myopica]]''), [[vähid]], [[krevett|krevetid]] (''[[Palaemonias alabamae]]''), [[salamander|salamandrid]] ja [[kalad]] (''[[Amblyopsidae]]''). Koobastes elavad liigid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja kaotanud [[nägemine|nägemise]]. Sageli on need liigid väga haruldased, endeemsed. == Koopad Päikesesüsteemis == Koopaid on avastatud lisaks [[Maa (planeet)|Maale]] ka [[Kuu]]l ja [[Marss (planeet)|Marsil]]. ==Koopaid== ===Eestis=== *[[Allikukivi koopad]] *[[Aruküla koopad]] *[[Emalätte koobas]] *[[Helme koopad]] *[[Ilmandu koobas]] *[[Koorküla koopad]] *[[Koplipera koobas]] *[[Kuimetsa Iida urked]] *[[Kuradikoobas]] *[[Lopa koobas]] *[[Matu koobas]] *[[Neitsikoobas]] *[[Obinitsa Juudatare]] *[[Piusa koopad]] *[[Tori põrgu]] *[[Viimsi Kuradikoobas]] *[[Virulase koobas]] ===Välismaal=== *[[Altamira]] *[[Gutmani koobas]] *[[Kirkhelleren]] *[[Kolin Pirunkirkko]] *[[Kruberi koobas]] *[[Mammutikoobas]] *[[Nutty Putty koobas]] *[[Pluragrotta]] *[[Susiluola]] *[[Škocjani koopad]] *[[Sơn Đoòng]] *[[Thiên Đườngi koobas]] == Maailma sügavamad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wdeep.htm |pealkiri=Worlds deepest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2017-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171028083708/http://www.caverbob.com/wdeep.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {{Vaata|Sügavaimate koobaste loend}} {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Sügavus, m!!Pikkus, m!!Asukoht |- | 1||[[Kruberi koobas|Kruberi]]||–2191<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10148 Cavers Mailing List № 10148, 25.09.2007]</ref>||13&nbsp;232||[[Abhaasia]], [[Gruusia]] |- | 2||[[Snežnaja koobas|Snežnaja]]||-1753<ref>[http://cml.happy.kiev.ua/cgi-bin/cml.cgi?num=10132 Cavers Mailing List № 10132, 18.09.2007]</ref>||24&nbsp;080||Abhaasia, Gruusia |- | 3||[[Lamprechtsofen]]||-1632||50&nbsp;000||[[Austria]] |- | 4||[[Mirolda koobas|Mirolda]]||-1626||13&nbsp;000||[[Prantsusmaa]] |- | 5||[[Gouffre Jean-Bernard]]||-1602||20&nbsp;536||Prantsusmaa |- | 6||[[Torca Del Cerro]]||-1589||7060||[[Hispaania]] |- | 7||[[Sarma koobas|Sarma]]||-1543||6370||Abhaasia, Gruusia |- | 8||[[Pantjuhhinskaja koobas|Pantjuhhinskaja]]||-1508||5530||Abhaasia, Gruusia |- | 9||[[Sima de la Cornisa]]||-1507||6445||Hispaania |- | 10||[[Čehi 2]]||-1502||5291||[[Sloveenia]] |} == Maailma pikimad koopad<ref>{{Netiviide |url=http://www.caverbob.com/wlong.htm |pealkiri=Worlds longest caves, Compiled by: Bob Gulden |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2019-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608064824/http://www.caverbob.com/wlong.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == {{Vaata|Maailma pikimate koobaste loend}} {| class="wikitable" |- ! !!Koobas!!Pikkus, m!!Sügavus, m!!Asukoht |- | 1||[[Mammutikoobas]]||590&nbsp;629||-115||[[USA]] |- | 2||[[Optimistitšeskaja koopas|Optimistitšeskaja]]||230&nbsp;140||-15||[[Ukraina]] |- | 3||[[Jewel Cave rahvuspark|Jewel Cave]]||225&nbsp;405||-193||USA |- | 4||[[Wind Cave rahvuspark|Wind Cave]]||208&nbsp;651||-197||USA |- | 5||[[Lechuguilla koobas|Lechuguilla]]||201&nbsp;232||-489||USA |- | 6||[[Höllochi koobas|Hölloch]]||194&nbsp;511||-939||[[Šveits]] |- | 7||[[Fisher Ridge koopad]]||180&nbsp;026||-108||USA |- | 8||[[Ox Bel Ha koopad]]||172&nbsp;320||-33||[[Mehhiko]] |- | 9||[[Sac Actuni koopad]]||158&nbsp;326||-72||Mehhiko |- | 10||[[Siebenhengste-Hohgant-Höhle]]||154&nbsp;000||-1340||Šveits |} [[Kategooria:Koopad| ]] ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Speleomatkamine]] *[[Koopasukeldumine]] ==Viited== {{viited}} 6rf1ci0lob9i4y6bste9n18d8gyxut1 0 69590 7253571 7253481 2026-10-15T15:15:15Z N1releh 199583 7253571 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{keeletoimeta}} {{viita}}'''Põrgu''' ([[sanskriti keel]]es ''naraka'', [[paali keel]]es ''niraya'', [[tiibeti keel]]es ''dmyal ba'', [[hiina keel]]es 地獄 ''diyu'', [[jaapani keel]]es 地獄 ''jigoku'') on [[budism]]is üks [[kuus olemasolu valdkonda|kuuest olemasolu valdkonnast]]. Tavabudismi seisukohast on põrgud päriselt olemas, kuid budismi kõrgemates õpetustes on need vaid pettekujutlus. Põrgu mõiste on tuntud ka [[hinduism]]is. Maa-alusest paigast, kus deemonid patuseid kinni hoiavad, räägitakse esimest korda "[[Atharvaveeda|Atharvaveedas]]", kuid hilisemates allikates ("Manu seaduseraamatus" ja [[puraanad]]es) mainitakse paljusid põrguid. Hinduismi põrgu ei ole igavene, vaid hing viibib seal vaid teatud aja vastavalt patu suurusele.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Põrgu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/P%C3%B5rgu]</ref> == Põrguse sattumine == Põrgusse satuvad olendid ränkade pattude eest, nagu tapmine, pettus, enesetapp, budade ja bodhisattvate laimamine, ning piinad sõltuvad sellest, millisesse põrgusse satutakse. Põrgus sünnivad olendid pärast piinarikast surma korduvalt uuesti ja elavad taas samu kannatusi üle. Põrgus viibimine võib kesta mõnest aastast mitme [[Kalpa|''kalpa''<nowiki/>'ni]]. Pärast seal talutud kannatusi ja karmast vabanemist võib sündida kõrgemale tasandile, kus on soodsamad olud. Erinevatest põrgutest on sügavaim ja hirmsaim [[Avītši|Avíci]]. [[Buda]]d ja [[bodhisattva]]d võivad kaastundest ajendatuna ka ise põrgusse minna, et vabastada sealseid olendeid kannatustest ja suunata neid [[virgumine|virgumiseni]]. == Erinevad põrgud == [[Budistlik mütoloogia|Budistlikus mütoloogias]] tuntakse kaheksat külma ja kaheksat kuuma põrgut, millele lisanduvad juhuslikud ja naabruses olevad põrgud. Juhuslikud põrgud võivad tekkida mõne üksiku inimese või väiksema grupi [[karma]]st, näiteks Paduma põrgu õudusi kirjeldatakse hoiatusena nendele, kes õpetajaid laimavad. Sinna põrgusse minnakse 100 036 ''Nirabudda''<nowiki/>'ks ja viieks [[AdiBuddha|''AdiBuddha''<nowiki/>']]ks, mis on inimese jaoks mõistetamatult pikk aeg. Olustikku kirjeldatakse nii: puud on teravad kui mõõgad, rauast postid, tuleriidad ja kuumad rauast pallid. Sealsed elanikud on mustad ja plekilised koerad, rongad ning maod. === Kaheksa kuuma põrgut === Kuumad põrgud asuvad [[Dzambudvipa]] all ning mida sügavamal on põrgu, seda hullemad on piinad ja kannatused. Iga põrgu neljas küljes asub naaberpõrgu. Põrgud on ülemisest alustades [[Samjíva]] ('taaselustuvad, uuestiärkavad'), [[Kãlasútra]] ('must nöör'), [[Samghãta]] ('kokkujooksvad'), [[Raurava]] ('nutvad'), [[Mahãraurava]] ('suuresti / palju nutvad'), [[Tãpana]] ('küttev'), [[Prtãpana]] ('palju küttev') ja [[Avíci]] ('ilma pääsemiseta'). Kõige alumine põrgu on kõige suurem ja seal veedetav aeg kõige pikem (võib ulatuda tervete ''kalpa''<nowiki/>'deni). Avíci põrgu on kuubik, mille küljed on 20 000 [[yojana|''yojana''<nowiki/>']]t. Põrgute asetuse ja suuruste kohta on erinevaid kirjeldusi: esimene kirjeldus jagab maapinna ja Avici põrgu vahelised 20 000 ''yojanat'' järgmiselt: kõigepealt mudakiht (500 ''yojana''<nowiki/>'t), siis savikiht (500 ''yojana''<nowiki/>'t) ja ülejäänud 19 000 ''yojana'' peale jaotuvad teised seitse põrgut. Nende täpset suurust ei ole antud. Teine seletus asetab Avíci põrgu 40 000 ''yojana'' sügavusele maa alla. Seitse kuuma põrgut on kuubikud, mille küljed on 5000 ''yojana''<nowiki/>'t pikad ning nende peal asetsevad sinine, kollane, punane ja valge maakiht, millest igaüks on 1000 ''yojana''<nowiki/>'t kõrge ning nende kohal on omakorda 500 ''yojana''<nowiki/>'t valget savi- ja mudakihti. Kõige ülemises põrgus [[Samjivas]] tapetakse patuseid mõõkadega ning tapetud elustuvad taas, kui tuul nende jäänustele puhub, ning nad elavad samu piinu uuesti mitu korda läbi. Järgmises põrgus [[Kãlasútra]]s asetatakse pahategijad laudadele ning nende kehadele joonistatakse nööri ja musta tindiga jooned, mida mööda patused lõhki lõigatakse. [[Samghãta]]s toimub mitut sorti piinamist. [[Rauravas]] on piinad viidud säärase suuruseni, et piinatavad nutavad. Järgmises põrgus [[Mahãrauravas]] on patuste piinad veelgi suuremad, nii et nad nutavad veelgi rohkem. [[Tãpana]]s kannatavad kurjategijad leekides. [[Pratãpana]]s on leegid veelgi valusamad. ===== Samghãta ===== [[Genshin]], [[Jaapan]]i munk kirjeldab oma teoses “Essentials of salvation” [[Samghãta]] põrgut järgmiselt: [[põrgu]] [[deemonid]] püüavad põrgusse kukkunud inimesed kinni ja panevad nad elama metsa, milles asuvate puude lehed on teravad nagu mõõgad. Kui [[kurjategija]]d vaatavad üles, näevad nad puudelatvades ilusaid, hästi riietatud naisi ja nendeni ronides lõikavad puulehed kurjategijate kehasid. Kui nad üles jõuavad, on nende kehad täiesti katki ja nad avastavad, et naised on äkki hoopis puude all ning vaatavad üles silmis kirg ja suul sõnad ''„'' Olen just armastusest sinu vastu siia tulnud, miks küll ei tule sa alla, kus mina olen ja ei emba mind?”. Naisi nähes haarab kurjategijaid kirg ning nad hakkavad uuesti alla ronima. Alla jõudes kõik kordub ning jätkub kümme triljonit aastat. See on lõputu piinaring ihaga, mis neid taga ajab, ja kannatuse põhjus on nende endi meel. [[Samghãta]]<nowiki/>ga on seotud 16 teist põrgut, nende hulgas ka Kurja Nägemise Koht. Sinna satuvad need, kes on teinud halba teise inimese lapsele. Seal näevad nad kuidas deemonid nende endi lapsi piinavad, torgates neile rauast vitsasid, väikeseid puure ja konkse suguelunditesse. Selline vaatepilt täidab kurjategijad nii suure armastuse ja kahjutundega, et nad ei suuda vaatepilti taluda. Siiski peetakse seda piina väiksemaks kui piina, mida tekitab tules põlemine. Kui patused on psüühiliselt piinatud, piinatakse nende keha: nad pannakse pea peale seisma ning nende olulisi elundeid ja sisikonda põletatakse sulatatud vasega. Vask kallatakse kehasse päraku kaudu ja pärast siseelundite põletamist voolab see suust välja. Sellised vaimsed ja füüsilised piinad kestavad sadu tuhandeid aastaid. ===== Palju Kannatust ===== Sellisesse põrgusse nagu Palju Kannatust kukuvad need, kes on tegelenud [[sodoomia]]ga. Nende karistus on näha mehi, kellega neil suhted olid, nii et nende kehad ihast põlevad. Kui nad neile lähenevad ja neid embavad, siis nende kehaosad lagunevad laiali ja hajuvad. ==== Alapõrgud ==== Igal kaheksal põrgul on neli sissekäiku ning iga sissekäik viib nelja tüüpi ''[[utsada]]''<nowiki/>'sse ehk alapõrgusse: see teeb kokku 128 alapõrgut. Need neli tüüpi on [[Kukúla]] ('sõkaldega köetud'), [[Kunapa]] ('laibad ja sõnnik'), [[Ksuramãrga]] ('teradega tee') ja [[Nadí Vaitaraní]] ('põlev jõgi'). Esimeses alapõrgus peavad pahategijad kõndima üle kuuma tuha, teises püherdama laipades ja sõnnikust soomülkas, kus vaglad ronivad naha alla, närides luu kuni üdini. Kolmandat alapõrgut on omakorda kolme sorti: esiteks teradega kaetud tee, kus tuleb kõndida ülespoole suunatud mõõgateradel, teiseks teradega mets, kus tuule puhudes langevad teravad lehed, mis lõikavad käsi ja jalgu, mida mustade täppidega koerad söövad, ning kolmandaks mõõkadest mets, kus ähvardatakse kurjategijaid mõõgateraga ning sunnitakse neid puu otsa ronima, mille tüve ümbritsevad mõõgad nii, et kui nad ronida üritavad, lõigatakse nad tükkideks, aga kui nad peatuvad tulevad rongad ning nokivad neil silmad peast ja söövad need ära. Neljas alapõrgu on pikk ja kitsas põlev kraav või jõgi, mille sisse kurjategijad visatakse. Kui nad proovivad välja saada, lõikavad valvurid neil käed otsast. === Kaheksa külma põrgut === Külmad põrgud asetsevad kuumade põrgutega kõrvuti ning seal piinatakse kurjategijaid külmaga. Esimene külm põrgu on [[ArBuddha]] ('mädanik, paistetus'), kuhu sattunute nahale tekib külma tõttu lööve. Teises põrgus [[NiraBuddha]]s on külm veelgi intensiivsem: nahk laguneb lööbe tõttu. Järgmise kolme põrgu nimed – [[Atata]], [[Hahava]], [[Huhuva]] – kirjeldavad selles asuvate piinatavate karjeid ("at-at-at", "haa-haa", "hu-hu"). Viimased kolm on [[Utpala]], Padma ja [[Mahãpadma]]. Nende nimed viitavad lootoslillele ja põrguvärvidele: sinine, punane ja karmiinpunane. Hilisemate seletuste kohaselt on need värvid hirmuäratavad sellepärast, et sama värvi on põrgus ihu, mis külma käes lõhkeb – keha meenutab sama värvi [[lootos]]lille. == Budistliku põrgu mõiste India päritolu == Põrgut kirjeldatakse [[Mahãbhãrata]] viimases osas. Sarnaselt [[Manu seadus|Manu seadustega]], kus on nimekiri 21 põrgust, mille hulgas on ka termin ''naraka'', mis võis seal tähendada põrguid üldiselt või ka ühte kindlat põrgut. [[Džainism|Džainistlikes]] ja [[Brahmanism|brahmanistlikes]] tekstides on mitmeid sarnaseid elemente, mis viitavad, et on pärit samast allikast. Samamoodi on budistlike põrgutega. Pole teada, milline [[religioon]] mõjutas teist, kuna võõraid ideid esitleti vabalt omadena. == Loomade maailm == Loomi kirjeldatakse, kui olendeid, kes on võimelised liikuma horisontaalselt. Nad võivad elada vees, maal ja taevas, kuid on algselt pärit ookeanist – maale ja taevasse liikusid nad hiljem. Budistid usuvad, et olendid sünnivad ümber loomadeks halva karma tõttu, kuid neil on võimalus uuesti inimesena sündida. Tänu nende mineviku heale karmale elavad mõned loomad, näiteks kassid ja koerad, paremat elu kui inimesed. == ''Preeta''<nowiki/>'de maailm == [[Preeta|''Preeta''<nowiki/>']]d ehk näljased vaimud on n-ö surnud hinged (nälja idee on hiljem lisatud, et rõhutada nende kohutavat olukorda). ''Preeta''<nowiki/>'d elavad kas metsades puude otsas, väljaheidetega täidetud aukudes ja kannatavad pideva nälja all või põgenevad maailmast taevasse. Neid kujutatakse pika väljaveninud kaela ning lotakalt rippuva kõhuga. Kuigi nende maailm on viljakas ei saa nad kunagi isu täis ja nälgivad, kuna nad ei saa nad midagi suu kaudu süüa. Näljaste vaimude valitsejaks on [[Jama]]. Jaapanis on ''preetade'' nimeks [[Gaki]] ja neil on lisaks võime kuju muuta. Kuigi nad võivad halba teha, vajavad nad inimeste sümpaatiat ja kaastunnet. [[Bhutan|Bhutanis]] ja [[Birma]]s on nad tuntud kui [[Bhutad]], [[Krodha]] lapsed. Nad on pahatahtlikud [[vaim]]ud ja [[vampiir]]id, kes ei salli inimesi ning elavad surnuaedades. Need, kes on surnud vägivaldset surma, sünnivad ''bhutadena'' ning ei puhka kunagi – sellepärast on võimalik neid vältida maas lamades. Näljased vaimud ei ole vaimud selles mõttes, et nad oleksid ilma füüsilise vormita, vaid on kujult deformeerunud. Nad on suuruselt erinevad, kuid tavaliselt paljale silmale nähtamatud. Nende lugusid jutustab raamat "[[Petavatthu]]". Vaimud võib jagada nelja kategooriasse: *Vantãsikas, kes toituvad väljaheidetest, *Khuppipãsino, kes kannatavad janu ja nälja käes, *Nijjhãmatanhika, kes piinlevad janu käes, *Paradattúpajívino, kes elavad teiste kingitustest. Viimased jagavad meriiti oma elavate sugulastega, kes on nende nimel teinud häid tegusid ja seetõttu võivad ka edasi minna paremasse ellu. == ''Asura''<nowiki/>'de maailm == ''Asura''<nowiki/>'d on olendid, kes elavad meres, mis ümbritseb Meru mäge. Nad on tasemelt madalamal kui inimesed, kuid kõrgemal kui loomad. Kuna nad kasutavad oma suurt jõudu kurjadel eesmärkidel, on nad enamasti hirmuäratavad olendid. [[Vadzrajaana mütoloogia]]s sümboliseerivad ''asurad'' kadedust. Kõige kuulsam ''asura'' on [[Rãhula]] Asura. Ta valitses Meru mäest põhja jäävat järve, kuid ei olnud rahul sellega, et päike, kuu ja 33 jumalat ületasid kogu aeg tema territooriumi. Seetõttu võitles ta [[Indra]]ga ning ähvardas teha päikesest ja kuust endale kõrvarõngad. Mõne allika kohaselt tuleb ta vahel oma territooriumilt välja, et vaadata taevalikke neitsisid, kuid kuna päike on nende nägemiseks liiga ere, katab ta päikese parema käega, põhjustades sellega [[päikesevarjutus]]e. ''Asura''<nowiki/>'d peavad jumalatega igavesti kestvaid lahinguid. Tüli põhjuseks on müütiline puu [[Tšittapãtãli]], mille juured on ''asura''<nowiki/>'de maailmas, kuid viljad jumalate valduses (''asura''<nowiki/>'d jäävad alati kaotajateks). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budistlik kosmoloogia]] 1m82b85xpqiunfjzjupueq9hax0d6y1 7253767 7253571 2026-10-15T19:50:50Z N1releh 199583 7253767 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{keeletoimeta}} {{viita}}'''Põrgu''' ([[sanskriti keel]]es ''naraka'', [[paali keel]]es ''niraya'', [[tiibeti keel]]es ''dmyal ba'', [[hiina keel]]es 地獄 ''diyu'', [[jaapani keel]]es 地獄 ''jigoku'') on [[budism]]is üks [[kuus olemasolu valdkonda|kuuest olemasolu valdkonnast]]. Tavabudismi seisukohast on põrgud päriselt olemas, kuid budismi kõrgemates õpetustes on need pettekujutlus. Põrgu mõiste on tuntud ka [[hinduism]]is. Maa-alusest paigast, kus deemonid patuseid kinni hoiavad, räägitakse esimest korda "[[Atharvaveeda|Atharvaveedas]]", kuid hilisemates allikates ("Manu seaduseraamatus" ja [[puraanad]]es) mainitakse paljusid põrguid. Hinduismi põrgu ei ole igavene, vaid hing viibib seal vaid teatud aja vastavalt patu suurusele.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Põrgu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/P%C3%B5rgu]</ref> == Põrguse sattumine == Põrgusse satuvad olendid ränkade pattude eest, nagu tapmine, pettus, enesetapp, budade ja bodhisattvate laimamine, ning piinad sõltuvad sellest, millises põrgus ollakse. Põrgus sünnivad olendid pärast piinarikast surma korduvalt uuesti ja peavad samu kannatusi taas üle elama. Põrgus viibimine võib kesta mõnest aastast mitme [[Kalpa|kalpani]]. Pärast seal talutud kannatusi ja karmast vabanemist võib sündida kõrgemale tasandile, kus on soodsamad olud. Erinevatest põrgutest sügavaim ja hirmsaim on [[Avītši|Avíci]]. [[Buda]]d ja [[bodhisattva]]d võivad kaastundest ajendatuna ka ise põrgusse minna, et vabastada sealseid olendeid kannatustest ja suunata neid [[virgumine|virgumiseni]]. == Põrgute liigid == [[Budistlik mütoloogia|Budistlikus mütoloogias]] tuntakse kaheksat külma ja kaheksat kuuma põrgut, millele lisanduvad juhuslikud ja naabruses olevad põrgud. Juhuslikud põrgud võivad tekkida mõne üksiku inimese või väiksema grupi [[karma]]st, näiteks Paduma põrgu õudusi räägitakse hoiatusena nendele, kes õpetajaid laimavad. Sinna põrgusse minnakse 100 036 ''Nirabudda''<nowiki/>'ks ja viieks [[AdiBuddha|''AdiBuddha''<nowiki/>']]ks, mis on inimese jaoks mõistetamatult pikk aeg. Olustikku kirjeldatakse nii: puud on teravad kui mõõgad, rauast postid, tuleriidad ja kuumad rauast pallid. Sealsed elanikud on mustad ja plekilised koerad, rongad ning maod. === Kaheksa kuuma põrgut === Kuumad põrgud asuvad [[Dzambudvipa]] all ning mida sügavamal on põrgu, seda hullemad on piinad ja kannatused. Iga põrgu neljas küljes asub naaberpõrgu. Põrgud on ülemisest alustades [[Samjíva]] ('taaselustuvad, uuestiärkavad'), [[Kãlasútra]] ('must nöör'), [[Samghãta]] ('kokkujooksvad'), [[Raurava]] ('nutvad'), [[Mahãraurava]] ('suuresti / palju nutvad'), [[Tãpana]] ('küttev'), [[Prtãpana]] ('palju küttev') ja [[Avíci]] ('ilma pääsemiseta'). Kõige alumine põrgu on kõige suurem ja seal veedetav aeg kõige pikem (võib ulatuda mitme kalpani). Avíci põrgu on kuubik, mille küljed on 20 000 [[yojana|''yojana''<nowiki/>']]t. Põrgute asetuse ja suuruste kohta on erinevaid kirjeldusi: esimene kirjeldus jagab maapinna ja Avíci vahelised 20 000 ''yojana''<nowiki/>'t järgmiselt: kõigepealt mudakiht (500 ''yojana''<nowiki/>'t), siis savikiht (500 ''yojana''<nowiki/>'t) ja ülejäänud 19 000 ''yojana'' peale jaotuvad teised seitse põrgut. Nende täpset suurust ei ole antud. Teine seletus asetab Avíci põrgu 40 000 ''yojana'' sügavusele maa alla. Seitse kuuma põrgut on kuubikud, mille küljed on 5000 ''yojana''<nowiki/>'t pikad ning nende peal asetsevad sinine, kollane, punane ja valge maakiht, millest igaüks on 1000 ''yojana''<nowiki/>'t kõrge ning nende kohal on omakorda 500 ''yojana''<nowiki/>'t valget savi- ja mudakihti. Kõige ülemises põrgus [[Samjivas]] tapetakse patuseid mõõkadega ning tapetud elustuvad taas, kui tuul nende jäänustele puhub, ning nad elavad samu piinu uuesti mitu korda läbi. Järgmises põrgus [[Kãlasútra]]s asetatakse pahategijad laudadele ning nende kehadele joonistatakse nööri ja musta tindiga jooned, mida mööda patused lõhki lõigatakse. [[Samghãta]]s toimub mitut sorti piinamist. [[Rauravas]] on piinad viidud säärase suuruseni, et piinatavad nutavad. Järgmises põrgus [[Mahãrauravas]] on patuste piinad veelgi suuremad, nii et nad nutavad veelgi rohkem. [[Tãpana]]s kannatavad kurjategijad leekides. [[Pratãpana]]s on leegid veelgi valusamad. ===== Samghãta ===== [[Genshin]], [[Jaapan]]i munk kirjeldab oma teoses “Essentials of salvation” [[Samghãta]] põrgut järgmiselt: [[põrgu]] [[deemonid]] püüavad põrgusse kukkunud inimesed kinni ja panevad nad elama metsa, milles asuvate puude lehed on teravad nagu mõõgad. Kui [[kurjategija]]d üles vaatavad, näevad nad puulatvades ilusaid, hästi riietatud naisi, kuid nendeni ronides lõikavad puulehed kurjategijate kehasid. Kui nad üles jõuavad, on nende kehad täiesti katki ja nad avastavad, et naised on äkki hoopis puude all ning vaatavad üles silmis kirg ja suul sõnad: ''„''Olen just armastusest sinu vastu siia tulnud, miks küll ei tule sa alla, kus mina olen ja ei emba mind?”. Naisi nähes haarab kurjategijaid kirg ning nad hakkavad uuesti alla ronima. Alla jõudes kõik kordub ning jätkub kümme triljonit aastat. See on lõputu piinaring ihaga, mis neid taga ajab, ja kannatuse põhjus on nende endi meel. Samghãtaga on seotud 16 teist põrgut, nende hulgas ka Kurja Nägemise Koht. Sinna satuvad need, kes on teinud halba teise inimese lapsele. Seal näevad nad kuidas deemonid nende endi lapsi piinavad, torgates neile rauast vitsasid, väikeseid puure ja konkse suguelunditesse. Selline vaatepilt täidab kurjategijad nii suure armastuse ja kahjutundega, et nad ei suuda vaatepilti taluda. Siiski peetakse seda piina väiksemaks kui piina, mida tekitab tules põlemine. Kui patused on psüühiliselt piinatud, piinatakse nende keha: nad pannakse pea peale seisma ning nende olulised elundid ja sisikond põletatakse sulatatud vasega. Vask kallatakse kehasse päraku kaudu ja pärast siseelundite põletamist voolab see suust välja. Sellised vaimsed ja füüsilised piinad kestavad sadu tuhandeid aastaid. ===== Palju Kannatust ===== Sellisesse põrgusse nagu Palju Kannatust kukuvad need, kes on tegelenud [[sodoomia]]ga. Nende karistus on näha mehi, kellega neil suhted olid, nii et nende kehad ihast põlevad. Kui nad neile lähenevad ja neid embavad, siis nende kehaosad lagunevad laiali ja hajuvad. ==== Alapõrgud ==== Igal kaheksal põrgul on neli sissekäiku ning iga sissekäik viib nelja tüüpi ''[[utsada]]''<nowiki/>'sse ehk alapõrgusse: see teeb kokku 128 alapõrgut. Need neli tüüpi alapõrguid on [[Kukúla]] ('sõkaldega köetud'), [[Kunapa]] ('laibad ja sõnnik'), [[Ksuramãrga]] ('teradega tee') ja [[Nadí Vaitaraní]] ('põlev jõgi'). Esimeses alapõrgus peavad pahategijad kõndima üle kuuma tuha, teises püherdama laipades ja sõnnikust soomülkas, kus vaglad ronivad neile naha alla, närides luu kuni üdini. Kolmandat alapõrgut on omakorda kolme sorti: esiteks teradega kaetud tee, kus tuleb kõndida ülespoole suunatud mõõgateradel, teiseks teradega mets, kus tuule puhudes langevad teravad lehed, mis lõikavad käsi ja jalgu, mida mustade täppidega koerad söövad, ning kolmandaks mõõkadest mets, kus ähvardatakse kurjategijaid mõõgateraga ning sunnitakse neid puu otsa ronima, mille tüve ümbritsevad mõõgad nii, et kui nad ronida üritavad, lõigatakse nad tükkideks, aga kui nad peatuvad, tulevad rongad ning nokivad neil silmad peast ja söövad need ära. Neljas alapõrgu on pikk ja kitsas põlev kraav või jõgi, kuhu kurjategijad visatakse. Kui nad proovivad välja saada, lõikavad valvurid neil käed otsast. === Kaheksa külma põrgut === Külmad põrgud asetsevad kuumade põrgutega kõrvuti ning seal piinatakse kurjategijaid külmaga. Esimene külm põrgu on [[ArBuddha]] ('mädanik, paistetus'), kuhu sattunute nahale tekib külma tõttu lööve. Teises põrgus [[NiraBuddha]]s on külm veelgi intensiivsem: nahk laguneb lööbe tõttu. Järgmise kolme põrgu nimed – [[Atata]], [[Hahava]] ja [[Huhuva]] – kirjeldavad selles asuvate piinatavate karjeid ("at-at-at", "haa-haa", "hu-hu"). Viimased kolm külma põrgut on [[Utpala]], Padma ja [[Mahãpadma]]. Nende nimed viitavad lootoslillele ja põrguvärvidele: sinisele, punasele ja karmiinpunasele. Hilisemate seletuste kohaselt mõjuvad need värvid hirmuäratavad sellepärast, et külma käes lõhkev ihu meenutab värvilt [[lootos]]lille. == Budistliku põrgu mõiste päritolu == Põrgut kirjeldatakse [[Mahãbhãrata]] viimases osas. Sarnaselt [[Manu seadus|Manu seadustega]], kus on nimekiri 21 põrgust, esineb ka termin naraka, mis võis tähendada põrguid üldiselt või ka ühte kindlat põrgut. [[Džainism|Džainistlikes]] ja [[Brahmanism|brahmanistlikes]] tekstides on budistlike põrgutega mitmeid sarnaseid elemente, mis viitavad, et on pärit samast allikast. Pole teada, milline [[religioon]] mõjutas teist, kuna võõraid ideid esitleti vabalt enda omadena. == Loomad == Loomi kirjeldatakse, kui olendeid, kes on võimelised liikuma horisontaalselt. Nad võivad elada vees, maal ja taevas, kuid on algselt pärit ookeanist – maale ja taevasse liikusid nad hiljem. Budistid usuvad, et olendid sünnivad ümber loomadeks halva karma tõttu, kuid neil on võimalus uuesti inimesena sündida. Tänu mineviku heale karmale võivad mõned loomad (näiteks kassid ja koerad) elada paremat elu kui inimesed. == Preetad == [[Preeta]]d ehk näljased vaimud on n-ö surnud hinged (nälja idee on hiljem lisatud, et rõhutada nende kohutavat olukorda). Preetad elavad metsades puude otsas, väljaheidetega täidetud aukudes ja kannatavad pideva nälja all. Mõned põgenevad ka maailmast taevasse. Neid kujutatakse pika väljaveninud kaela ning lotakalt rippuva kõhuga. Kuigi nende maailm on viljakas, ei saa nad kunagi isu täis ja kannatavad pideva nälja käes, kuna nad ei saa midagi suu kaudu süüa. Näljaste vaimude valitsejaks on [[Jama]]. Jaapanis on preetade nimeks [[Gaki]] ja neil on võime kuju muuta. Kuigi nad võivad halba teha, vajavad nad inimeste sümpaatiat ja kaastunnet. [[Bhutan|Bhutanis]] ja [[Birma]]s on nad tuntud kui [[Bhutad|''bhutad'']], [[Krodha]] lapsed, ning on pahatahtlikud [[vaim]]ud ja [[vampiir]]id, kes ei salli inimesi ning elavad surnuaedades. Need, kes on surnud vägivaldset surma, sünnivad ''bhutadena'' ning ei puhka kunagi – sellepärast on võimalik neid vältida maas lamades. Näljased vaimud ei ole vaimud selles mõttes, et neil puuduks füüsiline vorm, vaid nende keha on deformeerunud. Nad on suuruselt erinevad, kuid tavaliselt palja silmaga nähtamatud. Nende lugusid jutustab raamat "[[Petavatthu]]". Vaimud võib jagada nelja kategooriasse: *Vantãsikas, kes toituvad väljaheidetest, *Khuppipãsino, kes kannatavad janu ja nälja käes, *Nijjhãmatanhika, kes piinlevad janu käes, *Paradattúpajívino, kes elavad teiste kingitustest. Viimased jagavad pälvimusi oma elavate sugulastega, kes on nende nimel teinud häid tegusid ja võivad tänu sellele ka paremasse ellu edasi minna. == Asurad == Asurad on olendid, kes elavad Meru mäge ümbritsevas meres. Nad on tasemelt madalamal kui inimesed, kuid kõrgemal kui loomad. Kuna nad kasutavad oma suurt jõudu kurjadel eesmärkidel, on nad enamasti hirmuäratavad olendid. [[Vadzrajaana mütoloogia]]s sümboliseerivad asurad kadedust. Kõige kuulsam asura on [[Rãhula]] Asura. Ta valitses Meru mäest põhja jäävat järve, kuid ei olnud rahul sellega, et päike, kuu ja 33 jumalat ületasid kogu aeg tema territooriumi. Seetõttu võitles ta [[Indra]]ga ning ähvardas teha päikesest ja kuust endale kõrvarõngad. Mõne allika kohaselt tuleb ta vahel oma territooriumilt välja, et vaadata taevalikke neitsisid, kuid kuna päike on nende nägemiseks liiga ere, katab ta päikese parema käega, põhjustades sellega [[päikesevarjutus]]e. Asurad peavad jumalatega igavesti kestvaid lahinguid. Tüli põhjuseks on müütiline puu [[Tšittapãtãli]], mille juured on asurade maailmas, kuid viljad jumalate valduses (asurad jäävad lahingutes alati kaotajateks). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budistlik kosmoloogia]] jlrmsjdihom4hbrfv5gv4wgxf7488lw 0 72858 7253901 6872153 2026-10-16T07:06:40Z Kuuskinen 33651 7253901 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ferenc Gyurcsány | omakeelne_nimi = | pilt = Ferenc Gyurcsany 2012.jpg | pildiallkiri = Ferenc Gyurcsány (2012) | amet = [[Ungari peaminister]] | ametiajaalgus = 29. september 2004 | ametiajalõpp = 14. aprill 2009 | eelmine = [[Péter Medgyessy]] | järgmine = [[Gordon Bajnai]] | amet2 = [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogu]] liige | ametiajaalgus2 = 16. mai 2006 | ametiajalõpp2 = 9. mai 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|6|4}} | sünnikoht = [[Pápa]], [[Ungari]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | alma_mater = [[Pécsi Ülikool]] | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Ferenc Gyurcsány''' [f'äränts dj'urtšaanj] (sündinud [[4. juuni]]l [[1961]] [[Pápa]]s) on [[Ungari]] poliitik, Ungari Vabariigi [[Ungari peaminister|peaminister]] [[29. september|29. septembrist]] [[2004]] kuni [[14. aprill]]ini [[2009]]. Poliitilist karjääri alustas ta [[1983]]. aastal [[Noorte Kommunistide Ühing]]u kohaliku rakukese aseesimehe ja hiljem esimehena. [[1989]]. aastal oli ta lühikest aega ühingu keskkomitee sekretär. Ta õppis [[Pécsi ülikool]]is majandusteadust ja lõpetas selle [[1990]]. aastal. Samal aastal siirdus ta erasektorisse. [[1992]]. aastal asutas ta oma investeerimisfirma [[Altus AG]], mille juhina tõusis ta rikkuselt Ungari 50. inimeseks. [[2002]]. aastal ta naasis poliitikasse peaminister [[Péter Medgyessy]]i nõunikuna ning astus [[Ungari Sotsialistlik Partei|Ungari Sotsialistlikku Parteisse]]. 2003–2004 oli ta laste-, noorte- ja spordiminister [[Péter Medgyessyi valitsus]]es ning tõusis pärast Medgyessy tagasiastumist [[27. september|27. septembril]] [[2003]]<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 188</ref> peaministritoolile. [[Ungari 2006. aasta parlamendivalimised|2006. aasta parlamendivalimistel]] said sotsialistid 210 kohta parlamendi 386-st ja Gyurcsány sai jätkata peaministri ametis. [[17. september|17. septembril]] [[2006]] sai avalikuks parteikoosoleku lindistus, kus ta ropult sõimas ja tunnistas, et andis kevadiste parlamendivalimiste võitmiseks viimase kahe aasta jooksul avalikkusele valeteavet Ungari majandusliku olukorra kohta. Sellele järgnesid mitu nädalat kestnud ulatuslikud meeleavaldused, kus nõuti valitsuse tagasiastumist. [[18. september|18. septembril]] kogunes umbes 10 000 inimest [[Budapest]]is nõudma Gyurcsány tagasiastumist.<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2008]], lk. 227</ref> [[19. september|19. septembril]] vallutasid meeleavaldajad mõneks tunniks Ungari avalik-õigusliku televisiooni hoone ja rüüstasid seda. Vägivaldseks muutunud meeleavaldustest hoolimata keeldus Gyurcsány tagasi astumast. [[27. september|27. septembril]] palus Gyurcsány avalikkusele valetamise eest vabandust, aga lubas ebapopulaarsete kokkuhoiureformide läbisurumist jätkata.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 228</ref> [[1. oktoober|1. oktoobril]] toimusid kohalikud valimised, mille opositsioon ülekaalukalt võitis, ja see tõstatas küsimuse, kas Gyurcsány peaks tagasi astuma.<ref name="KMK?">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 232</ref> [[2. oktoober|2. oktoobril]] teataski Gyurcsány, et soovib usaldushääletuse korraldamist.<ref name="KMK?"/> Tema erakonnal oli aga parlamendis enamus ja [[6. oktoober|6. oktoobril]] võitis ta usaldushääletuse.<ref name="KMK?"/> Seepeale puhkesid Budapestis taas meeleavaldused, kus nõuti Gyurcsány tagasiastumist.<ref name="KMK?"/> Tasapisi meeleavaldused vaibusid. Siiski toimus veel [[15. märts]]il [[2007]] Budapestis umbes 200 000 osavõtjaga meeleavaldus, kus nõuti Gyurcsány tagasiastumist.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 258</ref> Gyurcsány on silma paistnud ka kohatute naljade tegemisega. Näiteks nimetas ta ühes telesaates [[Saudi Araabia]] jalgpallimeeskonda terroristideks ning oli sunnitud hiljem vabandust paluma. == Vaata ka == *[[Ferenc Gyurcsányi esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsányi teine valitsus]] == Viited == <references/> == Välislingid == *[http://www.miniszterelnok.hu/ Peaministri koduleht] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Péter Medgyessy]] | nimi=[[Ungari peaminister]] | aeg= [[2004]]–[[2009]] | järgnev= [[Gordon Bajnai]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Gyurcsány, Ferenc}} [[Kategooria:Ungari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 4ecu5ofi2c9m1gjdo4opemhyqb9k60i 0 73985 7253771 7252199 2026-10-15T20:00:59Z N1releh 199583 7253771 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Hugh Laurie | pilt = Hugh Laurie at Montreux Jazz Festival.jpg | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Laurie 2012. aasta juulis | sünninimi = James Hugh Calum Laurie | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1959|6|11}} | sünnikoht = [[Oxford]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = näitleja, koomik, stsenarist | aktiivne = 1981. aastast | aktiivneaastatel = | abikaasa = | elukaaslane = Jo Green (1989–tänini) | lapsed = | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''James Hugh Calum Laurie''' (sündinud [[11. juuni]]l [[1959]] [[Oxford]]is) on inglise filminäitleja, koomik, stsenarist ja muusik. Ta on oma vanemate neljast lapsest noorim; tal on kuus aastat vanem vend ja kaks õde. Tema ema Patricia suri, kui Laurie oli 29-aastane. Laurie isa [[Ran Laurie]] oli arst, kes võitis [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudel]] kuldmedali [[roolijata kahepaat|roolijata kahepaadis]]. Hugh oli koolis ja ülikoolis samuti sõudja. Ta kuulub ühte maailma vanimasse sõudeklubisse [[Leander Club]]. [[1977]]. aastal tuli ta [[roolijaga kahepaat|roolijaga kahepaadis]] [[Suurbritannia]] noortemeistriks ja osales juunioride maailmameistrivõistlustel. [[1980|1980.]] aastal osales ta [[Cambridge]]'i ja Oxfordi vahelisel sõudevõistlusel Cambridge'i paatkonnas, kuid Oxford võitis. [[Euroopa]]s on Hugh Laurie tuntud mitme tegelaskujuna „[[Blackadder|Blackadderist]]“ ja Woosteri osatäitjana telesarjas „[[Jeeves ja Wooster]]“. Komöödiaduos [[Fry ja Laurie]] kirjutas ja näitles ta koos [[Stephen Fry]]ga sketšisarjas „Tükike Fry'd & Lauriet“. Rahvusvaheliselt sai ta tuntuks dr. Gregory House'i osatäitjana [[Ameerika Ühendriigid|USA]] telesarjas „[[Dr. House]]“. Kuna rolli sooviti palgata ameeriklast, pidi Hugh rääkima ameerika aktsendiga. Sarja teleprodutsent Bryan Singer oli üllatunud, kui sai teada, et Laurie on tegelikult inglane, mitte ameeriklane. Filmiauhindadele on ta „Dr. House'i“ osatäitmise eest nomineeritud olnud palju kordi: ta oli [[Emmy]] nominent 2005 ja 2007–2010, [[Kuldgloobus]]e nominent 2005–2010 (võitis [[2006. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2006]]. ja [[2007. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2007]]. aastal), [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Ekraaninäitlejate Gildi auhinna]] nominent 2006–2010 (võitis 2007. ja 2009. aastal) ning Televisioonikriitikute assotsiatsiooni auhinna nominent aastatel 2005–2007 (võitis 2005 ja 2006). Laurie oskab mängida [[klaver]]it, [[kitarr]]i, [[trumm]]e, [[akordion]]i ja [[saksofon]]i ning on oma muusikaannet demonstreerinud mitmes filmis ja sarjas. Ta on [[Los Angeles]]es tegutseva heategevusliku rokkansambli Band From TV laulusolist ja [[klahvpillimängija]]. Pärast seda, kui [[Meat Loaf]] esines külalisena ühes „Dr. House'i“ osas, mängis Laurie ühel Meat Loafi albumil klaverit. 2010. aasta suvel teatati, et Laurie annab 2011. aasta sügisel välja oma [[bluus]]ialbumi ja sõlmis selleks lepingu [[Warner Brothers]]iga. 2011. aastal valis ettevõte [[L'Oreal]] Hugh Laurie oma meestetoodete reklaaminäoks.<ref>[http://www.elu24.ee/524326/metroseksuaalide-asemele-on-ilmunud-retroseksuaalid/ Metroseksuaalide asemele on ilmunud retroseksuaalid?], elu24.ee, 09.08.2011.</ref> == Filmid == {|class="wikitable" style="font-size: 90%" border=2 ! Aasta !! Pealkiri !! Roll !! Märkused |- |1981 || „The Cellar Tapes“ || mitu tegelast || stsenarist |- |rowspan=2|1983 |„Alfresco“ (sari) || mitu tegelast || stsenarist |- |„The Crystal Cube“ || mitu tegelast, sh. Max Belhaven || |- |1984 || „The Young Ones“ (sari) || lord Monty || 1 osa |- |rowspan=3|1985 |„Plenty“ || Michael || |- |„Mrs. Capper's Birthday“ || Bobby || |- |„Happy Families“ (telesari) || Jim || |- |1986 || „Blackadder II“ || Simon Partridge, Purunemiskindel Prints Ludwig || |- |rowspan=2|1987 |„Filthy Rich & Catflap“ || N'Bend || |- |„Blackadder the Third“ || George, Walesi prints || |- |1988 || „Blackadder's Christmas Carol“ || prints George ja lord Pigmot (tulevikus) || |- |1989–1995 || „A Bit of Fry and Laurie“ || mitu tegelast || stsenarist |- |rowspan=3|1989 |„Blackadder Goes Forth“ || auväärne leitnant George Colhurst St. Barleigh || |- |„Strapless“ || Colin || |- |„The New Statesman“ || kelner || |- |1990–1993 || „[[Jeeves ja Wooster]]“ || Bertie Wooster || |- |1992 || „Peter's Friends“ || Roger Charleston || |- |1993 || „All or Nothing at All“ || Leo Hopkins || TV |- |1993–1995 || „The Legends of Treasure Island“ || squire Trelawney || hääl |- |1995 || „Mõistus ja tunded“ (film)|| Palmer || |- |rowspan=2|1996 |„Tracey Takes On...“ || Timothy Bugge || 1. hooaeg |- |„[[101 dalmaatsia koera]]“ || Jasper || |- |rowspan=3|1997 |„Spiceworld“ || Poirot || |- |„The Borrowers“ || politseinik Steady || |- |„Inetu pardipoeg“ || Tarquin || hääl |- |rowspan=4|1998 |„[[Sõbrad]]“ || härrasmees lennukil || 1 osa |- |„The Bill“ || advokaat Harrap || |- |„Mees raudses maskis“ || Pierre, kuninga nõunik || |- |„Nõbu Bette“ || parun Hector Hulot || |- |rowspan=2|1999 |„[[Blackadder: Edasi ja tagasi]]“|| vikont George Bufton-Tufton / Georgius || |- |„[[Hiireke nimega Stuart Little]]“|| Fredrick Little || |- |2000 || „Maybe Baby“ || Sam Bell || |- |rowspan=3|2001 |„Chica de Río“ || Raymond Woods || |- |„Life with Judy Garland: Me and My Shadows“ || Vincente Minnelli || |- |„Discovering the Real World of Harry Potter“ || jutustaja || hääl |- |rowspan=2|2002 |„[[Hiireke Stuart Little 2]]“|| Frederick Little || |- |„[[Spioonid (seriaal)|Spioonid]]“ (seriaal)|| Jools Siviter || |- |rowspan=3|2003 |„The Young Visiters“ || lord Bernard Clark || |- |„Fortysomething“ || Paul Slippery || |- |„Stuart Little: The Animated Series“ || Frederick Little || 1 osa (hääl) |- |rowspan=2|2004 |„Fire Engine Fred“ || || |- |„Flight of the Phoenix“ || Ian || |- |rowspan=3|2005 |„Valiant“ || jaoülem Gutsy || hääl |- |„The Big Empty“ || arst nr 5 || |- |„[[Stuart Little 3: Looduse kutse]]“|| Frederick Little || hääl |- |2006, 2008 || „[[Saturday Night Live]]“|| saatejuht, mitu tegelast || 2 osa |- |2008 || „Street Kings“ || kapten Biggs || |- |rowspan=2|2009 | „Monsters vs. Aliens“ || dr. Cockroach || hääl |- | „Monsters vs. Aliens: Mutant Pumpkins from Outer Space“ || dr. Cockroach || hääl |- |rowspan=3|2010 | „[[Perepea]]“|| Gregory House/tema ise || hääl osas „Business Guy“ |- | „[[Simpsonid]]“ || Roger || hääl osas „Treehouse of Horror XXI“ |- | „Fry and Laurie Reunited“ || tema ise || |- |rowspan=4|2011 | „Hop“ || Mr. Bunny || hääl |- | „The Oranges“ || David Walling || |- | „Later... with Jools Holland“ || tema ise || esitas „You Don't Know My Mind“ ja „Swanee River“ (mõlemad tema enda albumilt „Let Them Talk“) |- | „Arthur Christmas“ || Steve || hääl |- |2004–2012 || „[[Dr House]]“ || Gregory House || osade „Lockdown“ (6. hooaeg) ja „V-sõna“ (8. hooaeg) režissöör |- |2012 ||„Mister Pip“<ref>[https://web.archive.org/web/20120715021339/http://thefilmstage.com/news/hugh-laurie-starring-in-mister-pip-for-andrew-adamson/ Hugh Laurie Starring In ‘Mister Pip’ For Andrew Adamson ] vaadatud 2012-06-05</ref> || Mr. Watts || võttejärgne tootmisjärk |- | 2013 || „The Canterville Ghost“ || Surm || hääl |- |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Hugh Laurie}} * {{imdb nimi|id=0491402|nimi=Hugh Laurie}} {{JÄRJESTA:Laurie, Hugh}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia koomikud]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] soko9pcz48s9r559xwyjn1wei4wphjl 0 75056 7253599 6775460 2026-10-15T16:38:47Z Funktsionalism-modernism 231916 Pole viiteid 7253599 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2026}} '''Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid''' ([[lühend]] '''ERKA''') asutati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] Kunstide Komitee otsusel märtsis [[1942]] [[Jaroslavl]]is [[Punaarmee]] rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. ERKA-d allusid formaalselt [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]le; sinna kuulusid [[Muusik|muusikutest]] [[sümfooniaorkester]] ([[Dirigent|dirigendid]] [[Eugen Kapp]] ja [[Roman Matsov]]), [[Segakoor|sega]]- ja [[meeskoor]] (dirigent [[Gustav Ernesaks]], [[Harri Kõrvits]] ja [[Jüri Variste]]), [[estraadiorkester]] (dirigent [[Rostislav Merkulov]]), solistid [[Vladimir Alumäe]], [[Aleksander Arder]], [[Anna Klas]], [[Tekla Koha]], [[Bruno Lukk]], [[Olga Lund]], [[Marta Rungi]] jt.), [[Helilooja|heliloojad]] [[Edgar Arro]], [[Gustav Ernesaks]], [[Eugen Kapp]], [[Boris Kõrver]], [[Harri Kõrvits]], [[Hugo Lepnurm]], [[Leo Normet]]; 1944–1945 sai ERKA meeskoorist [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|RAM]]-i tuumik ning segakoorist [[Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor|Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori]] tuumik. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid}} [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] ouy9pfwesmft072uid3c2emy4bzyxxs 0 76344 7253584 6493184 2026-10-15T15:35:07Z Rulakarbes 164113 7253584 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Kaltsiumkarbonaat | pilt = Calcium carbonate.jpg | pildilaius = 150px | valem = [[Kaltsium|Ca]][[Karbonaat|CO₃]] | välimus = valge peen pulber | mass = 100,08 | sulamistemperatuur = 1339 | tihedus = 2710 kg/m³ ([[kaltsiit]]) <br/> 2830 </sup> ([[aragoniit]]) | lahustuvus = vees väga vähelahustuv (0,015 g/l), lahustub hapetes }} '''Kaltsiumkarbonaat''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''CaCO₃''') on [[keemiline aine]], mis koosneb [[kaltsium]]i [[katioon]]ist (Ca²⁺) ja [[karbonaatioon]]ist (CO₃^2–). Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. See esineb peamiselt [[mineraal]]ide [[kaltsiit|kaltsiidi]] ja [[aragoniit|aragoniidina]]. [[Karbonaatsed kivimid]] koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka [[organism]]ide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga [[loodusveed]] sisaldavad alati lahustunud [[süsihappegaas]]i, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsium[[vesinikkarbonaadid]], mis põhjustavad [[vee karedus]]t. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) [[pH]]st. ==Füüsikalised omadused== Ioon Ca²⁺ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged.<ref name="Karik"/> Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega. Erinevatel kaltsiidi polümorfsetel vormidel on ka erinevad füüsikalised omadused. ===Tihedus=== Kaltsiidi tihedus on 2,71 g/cm³, aragoniidi tihedus 2,83 g/cm³.<ref name="neti1"/> ===Sulamistemperatuur=== Kaltsiidi sulamistemperatuur on 1339 °C, aragoniidi sulamistemperatuur 825 °C.<ref name="neti1"/> ===Keemistemperatuur=== Puudub – aine laguneb enne ära.<ref name="neti1"/> ==Keemilised omadused== Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste [[karbonaat]]idega: *kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid; CaCO₃ + 2 HCl → CaCl₂ + CO₂+ H₂O *üle 840 °C kuumutamisel vabaneb [[süsinikdioksiid]]. Moodustub [[kaltsiumoksiid]], mis on tuntud kui [[kustutamata lubi]]; CaCO₃ → CaO + CO₂ *kaltsiumkarbonaat reageerib veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Moodustub vees lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat; CaCO₃ + CO₂ + H₂O → Ca(HCO₃)₂ === Lahustuvus === Kaltsiumkarbonaat on vees vähelahustuv – kõigest 15 mg/l. CaCO₃ lahustub [[tugevad happed|tugevates hapetes]]. Kaltsiumkarbonaadi lahustuvust mõjutavad peamiselt [[rõhk]], [[pH]] ja lahuse [[aluselisus]]. Rõhu vähenedes suureneb CaCO₃ settimine. Rõhu suurenedes suureneb aga kaltsiumkarbonaadi [[lahustuvus]] vees. Kaltsiumkarbonaadi lahustuvus sõltub väga palju ka lahuse [[pH|pH-st]]. Mida madalam on pH, seda paremini CaCO₃ lahustub. Kui pH on aga kõrge, siis CaCO₃ lahustuvus väheneb. St settimiskiirus on suurem kõrgema pH juures. Kaltsiumkarbonaadi lahustuvus sõltub ka lahuse aluselisusest. Mida aluselisem on lahus, seda paremini lahustub selles ka CaCO₃.<ref name="reefkeeping"/> ==Tööstuslik tootmine== Peamine osa tööstuses kasutatavast kaltsiumkarbonaadist toodetakse [[kaevandamine|kaevandamise]] teel. Puhast kaltsiumkarbonaati (nt farmaatsia- või toiduainetetööstusele) saab toota väga puhtast marmorist. Teise võimalusena valmistatakse kaltsiumkarbonaati kaltsiumoksiidi kaltsifitseerimisena. Kaltsiumoksiidi reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. Tekkivat kaltsiumhüdroksiidi nimetatakse [[kustutatud lubi|kustutatud lubjaks]]. Ca(OH)₂ on vees vähelahustuv ning selle segamisel tekib valge piimataoline vedelik, mida nimetatakse lubjapiimaks. Seismisel settib Ca(OH)₂ sademena ning selle kohale jääb küllastunud Ca(OH)₂ lahus. Argielus nimetatakse seda lubjaveeks ja seda kasutatakse CO₂ määramiseks. Kui juhtida läbi selle lahuse CO₂ sisaldavat gaasi, siis tekibki vähelahustuv kaltsiumkarbonaat. CaO + H₂O → Ca(OH)₂ Ca(OH)₂ + CO₂ → CaCO₃+ H₂O ==Esinemine looduses== [[Pilt:Calcite.png|pisi|Kaltsiidi kristallstruktuur]] Kaltsiumkarbonaat leidub looduses [[Polümorfism (mineraloogia)|polümorfsete]] mineraalidena. *[[aragoniit]] *[[kaltsiit]] *[[vateriit]] (μ-CaCO₃) Kaltsiumkarbonaat esineb järgmistes kivimites: *[[kriit]] *[[lubjakivi]] *[[marmor]] *[[travertiin]] <gallery> Pilt:Calcite-HUGE.jpg|Kaltsiit Pilt:Aragonite.jpg|Aragoniit Pilt:MarbleUSGOV.jpg|Marmor Pilt:Kalktuff-Block Schloss-Tuebingen 2.jpg|Travertiin </gallery> Trigonaalse süngooniaga kaltsiit on kõige püsivam CaCO₃ esinemiskuju. See on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kristall võib olla prismaline, romboeedriline, skaleneoeedriline või tahveljas. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on [[islandi pagu]], millele on iseloomulik kaksikmurdumine. CaCO₃ esineb tihti ka aragoniidina, mille kristallid on rombilise [[süngoonia]] pikkprismalised või nõelja kujuga valged, kollakad, sinakad või rohekad klaasiläikega [[mineraal]]id. Aragoniit on ebastabiilne, muundudes aja möödudes kaltsiidiks.<ref name="Viiding"/> Muundumine toimub kiiremini kõrgemal temperatuuril. Samuti esineb CaCO₃ [[pärl]]itena. Pärl sisaldab 90% kaltsiumkarbonaati, 5–8% [[konhiin]]i jm lisaaineid.<ref name="Karik"/> Pärlis on CaCO₃ peamiselt aragoniidina, pärlikarbi pärlmutterkihis on valdavalt kaltsiit. Kaltsiumkarbonaat esineb ka luudes, munakoortes, korallides, limuste kodades jne.<ref name="Karik"/> [[Tilkekivi]]d (speleoteemid, stalaktiidid jt) koosnevad samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadist. 95% tilkekividest on kaltsiidist, aragoniidist on 3% ja 2% moodustavad teised mineraalid, enamasti [[kips]].<ref name="enotes"/> ==Karbonaadi kompensatsiooni sügavus (CCD)== [[Karbonaadi kompensatsiooni sügavus]] (CCD) on koht ookeanis, kus kaltsiumkarbonaadi sadestumine on tasakaalus tema lahustumisega. See toimub sügaval ookeanis, kus temperatuur langeb ja rõhk suureneb. Kaltsiumkarbonaadi sadestumine suureneb temperatuuri vähenedes. Suurenev rõhk kasvatab samuti kaltsiumkarbonaadi lahustuvust. Karbonaadi kompensatsioonisügavus võib varieeruda 4–6 km alla merepinda.<ref name="sciencemag"/> ==Vee karedus== Vee karedust põhjustavad peamiselt Ca²⁺ ja Mg²⁺ katioonid. Vees olev kaltsium pärineb eelkõige kaltsiumkarbonaadist. Kareda vee keetmisel (termilisel pehmendamisel) sadestuvad Ca ja Mg vähelahustuvad ühendid <ref name="Karik2"/> Kaltsiumkarbonaadi ja vees lahustunud Ca²⁺ ioonide vahelise tasakaalu käsitlemisel tuleb arvestada, et kaltsiumkarbonaadi reageerimisel vees lahustunud süsihappegaasiga moodustub temast oluliselt paremini lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO₃)₂. Seega sõltub Ca²⁺ ioonide kontsentratsioon vees tugevasti lahustunud süsihappegaasi kontsentratsioonist. Viimane väheneb temperatuuri tõustes ja/või rõhu kasvades, mille tulemusel üleliigne kaltsium sadestub välja kaltsiumkarbonaadina: Ca(HCO₃)₂ → </sub>CaCO₃ + CO₂ + H₂O Lubja ja süsihappe tasakaalu arvutamiseks on kõige lihtsam kasutada graafilisi meetodeid ([[Langelier’ diagramm]], [[Tillmanni kõver]], [[Hooveri nomogramm]]).<ref name="keskkonnatehnika"/> Kareda vee kasutamisel sadestub anumate sisepinnale [[katlakivi]]kiht. ==Kasutamine== Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on olnud tuntud tooraine ja ehitusmaterjal juba antiikajast. Lubjapõletamisel saadud [[lubi|lupja]] ja [[lubimörti]] kasutati V sajandil eKr Ateena Pikkade müüride ladumisel. Mörti ja krohvi tehti maasse kaevatud augus kustutatud lubjast.<ref name="Karik2"/> Lubjakivi on läbi aegade olnud ka kasutusel ehitusmaterjalina. Näiteks egiptlased kasutasid seda püramiidide ehitamisel – [[Khufu püramiid]] on ehitatud täielikult lubjakivist. Ka muinaseestlased ehitasid oma linnused paekivist. Samuti on Eestis lubjakivist ehitatud kloostrihooneid ja kirikuid. Pärast Tallinna vallutamist taanlaste poolt 1219. aastal rajati Tõnismäele lubjapõletusahjud ning lubimörti hakati siingi kasutama ehitusel sideainena. Praegu enam kaltsiumkarbonaati paekivina ehituses ei kasutata. Selle põhjuseks on eelkõige [[happevihm]]ad, mis paekivist ehitised hävitab. Seega hävitavad happevihmad ka marmorist ehitisi ja kujusid. Kaltsiumkarbonaat on aga tooraineks erinevate ehitusmaterjalide, näiteks kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi tootmisel. Kaltsiumoksiidi ja -hüdroksiidi kasutatakse ehitustel sideainena.<ref name="Karik2"/> Samuti kasutatakse kaltsiumkarbonaati tsemendi tootmisel.<ref name="BGGM"/> Kaltsiumkarbonaat on traditsiooniliselt olnud kriidi põhikomponent. Praegu aga toodetakse kriiti kipsist (CaSO₄•2H₂O). Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks. Peamiselt kasutatakse [[lubjakivijahu]]. Lubjatud muldade viljakus suureneb ning saagi kvaliteet paraneb.<ref name="eria"/> Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel.<ref name="buzzle"/> Kaltsium on organismile vajalik [[makroelement]] ning inimorganismi levinum metalliline element. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht – osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega.<ref name="Karik"/> Selle tõttu kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka [[toidulisand]]ina. Samuti kasutatakse seda olulisel määral ka toidulisaainena. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Karik">Hergi Karik, Kalle Truus. Elementide keemia, Tallinn, Kirjastus Ilo, 2003</ref> <ref name="neti1">{{netiviide | URL = http://www.cdc.gov/niosh/docs/81-123/pdfs/0090.pdf | Pealkiri = Occupational safety and health guideline for calciumcarbonate |Kasutatud = 06.11.2011 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="reefkeeping">{{netiviide | URL = http://reefkeeping.com/issues/2006-06/rhf/index.php| Pealkiri = A Simplified Guide to the Relationship Between Calcium, Alkalinity, Magnesium and pH |Kasutatud = 06.11.2011 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Viiding">Herbert Viiding, Eesti mineraalid ja kivimid, Tallinn, Valgus, 1984</ref> <ref name="enotes">{{netiviide | URL = http://www.enotes.com/cave-minerals-speleothems-reference/cave-minerals-speleothems | Pealkiri = Cave minerals and speleothems | Kasutatud = 05.11.2011 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sciencemag">{{netiviide | URL = http://www.sciencemag.org/content/184/4140/982.short | Pealkiri = Carbonate compensation depth |Kasutatud = 05.11.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Karik2">Hergi Karik. Leiutised ja avastused keemias, Tallinn, Kirjastus Ilo, 2009</ref> <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide | URL = http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/munter.htm | Pealkiri = Joogivee saamise probleeme Eesti põhjaveest | Kasutatud = 05.11.2011 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 6.04.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140406072412/http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/munter.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="BGGM">{{netiviide | URL = http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html | Pealkiri = Lubjakivi ja dolomiit | Kasutatud = 05.11.2011 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 15.10.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101015133822/http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="eria">{{netiviide | URL = http://www.eria.ee/public/files/Poldude_lupjamine.doc | Pealkiri = Põldude lupjamine | Kasutatud = 05.11.2011 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 13.06.2007 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070613024618/http://www.eria.ee/public/files/Poldude_lupjamine.doc | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="buzzle">{{netiviide | URL = http://www.buzzle.com/articles/uses-of-calcium-carbonate.html | Pealkiri = Uses of calcium carbonate |Kasutatud = 05.11.2011 | Keel = inglise}}</ref> }} {{Kaltsiumiühendid}} [[Kategooria:Karbonaadid]] [[Kategooria:Kaltsiumiühendid‎]] 6c769orvc540v5j6e9t2ovhuvty1a4m 0 76397 7253761 4388806 2026-10-15T19:36:57Z Kruusamägi 1530 parem pilt 7253761 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ivan Kostov 1998 (cropped).jpg|thumb|Ivan Kostov 1998. aastal]] '''Ivan Jordanov Kostov''' (''Иван Йорданов Костов''; sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1949]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] [[poliitik]], [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] [[27. mai]]st [[1997]] kuni [[24. juuli]]ni [[2001]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Stefan Sofiyanski]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[1997]]–[[2001]]|järgnev=[[Simeon Sakskoburggotski]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{JÄRJESTA:Kostov, Ivan}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] tw2bhin7foheldmo3nec2m4wettr9h8 0 76398 7253759 6690297 2026-10-15T19:35:29Z Kruusamägi 1530 + pilt 7253759 wikitext text/x-wiki [[Fail:Stefan Sofiyanski (40NS).png|pisi|Stefan Sofijanski]] '''Stefan Antonov Sofijanski''' (ka ''Stefan Antonov Sofiyanski''; [[bulgaaria keel|bulgaaria]] ''Стефан Антонов Софиянски''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1951]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik, [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] 13. veebruarist 1997 kuni 21. maini 1997. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Žan Videnov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=1997|järgnev=[[Ivan Kostov]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{DEFAULTSORT:Sofijanski, Stefan}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] frjj0klcpuu5r2kvh87isdkpimork2m 0 76399 7253756 6556861 2026-10-15T19:34:26Z Kruusamägi 1530 + pilt 7253756 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jean Videnov 1995.png|pisi|Žan Videnov 1995. aastal]] '''Žan Videnov''' (ka ''Zhan Vasilev Videnov''; [[bulgaaria keel|bulgaaria]] ''Жан Василев Виденов''; sündinud [[22. märts]]il [[1959]] [[Plovdiv]]is) on [[Bulgaaria]] poliitik, [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] aastatel 1995–1997. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Reneta Indžova]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=1995–1997|järgnev=[[Stefan Sofijanski]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{DEFAULTSORT:Videnov, Žan}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 1a6pgrth6rbhxilvkso8hcuqkuetjh1 0 76847 7253812 7110754 2026-10-15T21:54:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253812 wikitext text/x-wiki '''Raivo Suni''' (sündinud [[13. märts]]il [[1976]]) on [[eesti]] [[ajakirjanik]] ja [[arheoloog]]. ==Hariduskäik== Raivo Suni on lõpetanud 1991. aastal [[Tootsi Põhikool]]i, 1994. aastal [[Vändra Keskkool]]i ning 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal. Meediamagistri kraadi sai 2001. aastal [[Oslo Ülikool]]ist. Aastatel 2022–2024 õppis [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis]] ning omandas magistrikraadi [[arheoloogia]] erialal.<ref name="paavo" /><ref name="etis" /> ==Töökäik== [[ETV|Eesti Televisiooni]] tööle asunult juhtis Suni saateid "[[Murdepunkt]]" (1996–1997), "[[Parlament (saade)|Parlament]]" (2002–2003) ja "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]" (2003–2005) ning tegi kaastööd saatele "[[Osoon (saade)|Osoon]]". Ta oli 2001.–2002. aastal [[Eesti Televisioon]]i kommunikatsioonijuht ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e kommunikatsioonijuht. Aastatel 2007–2011 oli Suni [[Eesti Rahvusringhääling]]u uuringute ja analüüsi osakonna juhataja. Aastatel 2012–2018 töötas ta [[Jõgevamaa Omavalitsuste Liit|Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu]] tegevdirektorina ning 2019–2022 [[Põltsamaa Vallavalitsus]]e turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina.<ref name="paavo" /> 2024. aastast töötab ta [[Tartu Ülikool]]is arheoloogia nooremteadurina.<ref name="etis" /> ==Ühiskondlik ja kogukondlik tegevus== [[Eesti Meediaettevõtete Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] nõukogu nimetas Suni 2005. aasta 1. oktoobrist kaheks aastaks [[Pressinõukogu]] liikmeks. Sellega oli ta esimene avalik-õigusliku meedia esindaja selles organisatsioonis.<ref name="Press"/> 2008. aastal asutas Suni nelja mõttekaaslasega Põltsamaal [[mittetulundusühing]]u, mis seadis eesmärgiks esimese eestikeelse perioodilise trükise [[Lühhike öppetus]] populariseerimise ja [[Eesti Pressimuuseum]]i rajamise.<ref name="pressimuuseum" /> Ühing korraldas nelja aasta vältel koolitusi ja näitusi ning sisustas Põltsamaal ajakirjanduse ajaloo toa, mis oli avatud aastatel 2011–2012<ref name="ML" />. Suni oli aastatel 2010–2011 sihtasutuse [[Põltsamaa Lossi Arendus]] nõukogu esimees.<ref name="sihtasutus" /> Ta oli üks Põltsamaa filmiklubi asutajaid (tegutses aastatel 2009–2014)<ref name="film" /> ja Põltsamaale infoportaali [[Põltsamaa.info]] asutaja ja toimetaja (2013–2017). Veel on Suni olnud [[II Eesti naiste tantsupidu|II Eesti Naiste Tantsupeo]] teabejuht ja lavastustoimkonna liige<ref name="magi" />, Põltsamaa linnaruumi eksperimendi Ruumeks korraldaja<ref name="ruumeks" /> ja Põltsamaa OTTi [[toiduvõrgustik]]u käivitaja<ref name="ott" />. ==Teosed== * "Pikknurme lätetel" (2026) * "Põltsamaa mosaiik" (2023) * "Varese mõttest sündinud" (2017) * "Ameerika Tootsi rabas" (2009) * "Valla- ja linnalehe toimetaja käsiraamat" (2008) ==Näidendid== * "Meie süü on meie olemine" (2017. aastal mängiti seda Põltsamaa suveetenduste sarjas Põltsamaa lood)<ref name="olemine"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="olemine">Reinpõld, T. Põltsamaa lood sai kolmanda vaatuse, Vooremaa, 17.08.2017, lk 4</ref> <ref name="paavo">Paavo, V. Kuidas Raivo Suni sai telepoisist Põltsamaa fänniks, Vooremaa, 03.02.2023, lk 6-7</ref> <ref name="Press">[https://web.archive.org/web/20240330001335/http://vana.meedialiit.ee/uudised/2005/29_09_05.html Pressinõukogu sai uue liikme], Eesti Ajalehtede Liidu veebileht. Vaadatud 30.03.2024</ref> <ref name="pressimuuseum">Suni, R. Loodava ajakirjandusloo muuseumi algatusrühm ootab materjale, Vooremaa, 01.03.2008, lk 2</ref> <ref name="ML">Raudvere, R. Põltsamaal näeb ajakirjanduse ajalugu, Maaleht, 19.05.2011, lk 13</ref> <ref name="sihtasutus">Reinpõld, T. Sihtasutuse nõukogu esimees astus tagasi, Vooremaa, 26.11.2011, lk 1</ref> <ref name="magi">Mägi, R. Naiste tantsupeo korraldajad asutasid tribüünifondi, Vooremaa, 05.02.2015, lk 6</ref> <ref name="film">Reinpõld, T. Põltsamaal jõuti lossiööst filmiklubini, Vooremaa, 17.19.2009, lk 4</ref> <ref name="ruumeks">Rosin, H. Ruumeksi lõpetas kaunis kontsert, Vooremaa, 21.07.2020, lk 3</ref> <ref name="ott">Vanamb, K-K. Põltsamaa OTT koguneb esimest korda, Vooremaa, 02.06.2020, lk 1</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/CV/Raivo_Suni Raivo Suni. Eesti Teadusinfosüsteem]. Vaadatud 12.03.2025</ref> }} {{JÄRJESTA:Suni, Raivo}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] d54uxvi07111szhgys7l158kzyyjwb5 0 82957 7253948 7252962 2026-10-16T08:25:56Z Sendrasendra 225202 /* D */ 7253948 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[toiduaine]]id ja [[toit]]e, sealhulgas [[jook]]e. Jaapani toite on loetletud ka [[Jaapani toitude loend]]is. Alkohoolseid jooke on loetletud ka [[alkohoolsete jookide loend]]is, ürte [[ürtide loend]]is, vürtse [[vürtside loend]]is. Toidulisaaineid loetletakse [[toidulisaainete loend]]is. {{tähed}} ==#== [[1664 (õlu)|1664]] - [[7 Up kook]] ==A== [[A. Le Coq Premium]] - [[A. Le Coq Special]] - [[aafrika punane tee]] - [[aasšampinjon]] - ''[[æbleskiver]]'' - [[aed-liivatee]] - [[aedmaasikas]] - [[aedoasupp]] - [[aedsalat]] - [[aedviljasupp]] - [[agaavisiirup]] - [[aganaleib]] - [[agar]] - [[ahjuahven]] - [[ahjuforell]] - [[ahjuhaug]] - [[ahjukala]] - [[ahjukana]] - [[ahjukartulid]] - [[ahjulatikas]] - [[ahjuliha]] - [[ahjulõhe]] - [[ahjupraad]] - [[ahjuräimed]] - [[ahjuõun]] - [[ahjuõunakala]] - [[aiva]] - ''[[ale (õlu)|ale]]'' - [[aleksandrikook]] - ''[[aljotta]]'' - [[alkohoolne jook]] - [[alõtša]] - [[alustainas]] - [[Amaretti]] - ''[[amaretto]]'' - [[Amarone]] - [[Amarula]] - [[aniis]] - [[ananass]] - [[aniisiviin]] - [[antrekoot]] - [[apelsin]] - [[apelsinimahl]] - [[aperitiiv]] - [[aprikoosid]] - [[araabika kohv]] - [[arak]] - [[Ararat (brändi)|Ararat]] - [[arbuus]] - [[armanjakk]] - [[arrak]] - [[assai (vili)|assai]] - [[asuu]] - [[austerservik]] - [[austrid]] - [[austrikaste]] - [[avokaado]] ==B== [[baaba]] - [[Baileys]] - [[Bakewelli kook]] - [[baklava]] - [[bambusevõrsed]] - [[banaan]] - ''[[bánh mì]]'' - [[barraquito]] - [[basiilik]] - [[basturma]] - [[Belõi Aist]] - [[bergamotiõli]] - [[besee]] - [[beseetort]] - ''[[bienmesabe]]'' - [[biifsteek]] - [[bilimbi]] - [[biskviitküpsised]] - [[biskviittainas]] - [[biskviittort]] - ''[[bizcocho borracho]]'' - [[Black Velvet (kokteil)|Black Velvet]] - [[Blatina (vein)]] - [[Bombay Sapphire]] - [[borš]] - [[boržomm]] - [[Bounty |(šokolaad)|Bounty]] - [[Brahma õlu]] - [[Brie juust]] - ''[[brunost]]'' - [[brõnsa]] - [[brändi]] - [[Brüsseli vahvlid]] - [[bubert]] - [[Buffalo tiivad]] - [[bulgur]] - [[böfstrooganov]] ==C== ''[[café au lait]]'' - ''[[caffè corretto]]'' - ''[[caffè latte]]'' - [[Campari]] - ''[[cannolo]]'' - ''[[cappuccino]]'' - [[Captain Morgan]] - ''[[carpaccio]]'' - ''[[cava]]'' - [[Cerasuolo di Vittoria]] - ''[[ceviche]]'' - [[Cheddari juust]] - ''[[chili con carne]]'' - [[Chinchón (jook)|Chinchón]] - [[Chorizo]] - [[Coca-Cola]] - [[Cointreau]] - [[Comté juust]] - ''[[corn dog]]'' - ''[[Cozonac]]'' - [[Courvoisier]] - [[Crème de cassis]] - [[Crystal Vodka]] ==D== [[datlid]] - [[Detroiti pitsa]] - [[doktorivorst]] -[[dolma]] - ''[[doppio]]'' - [[dražeekompvek]] - [[džinn]] - [[Dubai šokolaad]] - [[Dunkel]] - [[durian]] - [[Dynami:t]] ==E== [[ebaküdoonia]] - [[einevõileib]] - [[Edami juust]] - [[Emmentali juust]] - [[energiajook]] - [[espresso]] - [[ekleer]] - [[eskalopp]] ==F== [[falafel]] - [[Fanta]] - [[feta]] - [[fetasalat]] - [[filee]] - [[Finlandia Vodka]] - [[Fireball (viski)|Fireball]] - ''[[foie gras]]'' - [[friikartulid]] - [[frikadellid]] - [[frikadellisupp]] – [[fugu]] ==G== [[galantiin]] - ''[[garam masala]]'' - [[Garibaldi küpsis]] - [[garum]] - [[gaseeritud vesi]] - [[gazpacho]] - [[ġbejna]] - ''[[ghaphama]]'' - [[Gorgonzola juust]] - ''[[gnocchi alla sorrentina]]'' - ''[[gofio]]'' - [[Gouda juust]] - [[Grana Padano]] - [[granaatõun]] - [[granadill]] - ''[[grappa]]'' - [[greip]] - ''[[grissini]]'' - [[Gruyère'i juust]] - [[guajaav]] - [[guljašš]] - [[Gösser]] ==H== ''[[hákarl]]'' - [[hakkbitkiid]] - [[hakk-kotlet]] - [[hakkliha]] - [[hakklihakaste]] - [[hakklihapallid]] - [[hakkliharull]] - [[hakkpraad]] - [[hall kärbseseen]] - ''[[halloumi]]'' - [[halvaa]] - [[hamburger]] - [[handsa]] - [[hanepraad]] - [[hapukapsaborš]] - [[hapukapsas]] - [[hapukapsasalat]] - [[hapukapsasupp]] - [[hapukoor]] - [[hapukoorekaste]] - [[hapukurk]] - [[hapupiim]] - [[hapurokk]] - [[hapusilk]] - [[haputaigen]] - [[harilik põdramokk]] - [[harissa]] - [[harissa (puder)]] - [[hartšoo]] - [[Hawaii pitsa]] - [[heres]] - [[hernesupp]] - [[hiinakapsas]] - [[Hispaania omlett]] - [[hobuseliha]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hõõgvein]] - [[hädaleib]] - [[härjasilm (toit)|härjasilm]] ==I== ''[[igunaq]]'' - [[idud]] - [[india pähkel]] - [[ingver]] - [[invertsiirup]] - [[Ipohi valge kohv]] ==J== [[jaanijuust]] - [[jahu]] - [[jahukört]] - [[jahupuder]] - [[jalapeno]] - [[jogurt]] - [[joogivesi]] - [[jujuub]] - ''[[julep]]'' - [[juuretis]] - [[juust]] - [[jõevähk]] - [[jõuluhani (kulinaaria)|jõuluhani]] - [[jõululeib]] - [[Jägerbomb]] - [[Jägermeister]] - [[Jäätee (jook)|jäätee]] - [[jäätis]] ==K== [[K kohuke]] - [[kaalikas]] - [[kaaviar]] - [[kaer]] - [[kaerahelbed]] - [[kaerahelbepuder]] - [[kaerakile]] - [[kaeratangupuder]] - [[kaeratumm]] - [[Kahlúa]] - [[kakao]] - [[kakaooad]] - [[kakaopulber]] - [[kakaovõi]] - [[kala (toit)|kala]] - [[Kalamáta oliivid]] - [[kalapulgad]] - [[kalavalgupulber]] - [[kali]] - [[kalvados]] - [[kama]] - [[kamajahu]] - [[kamakäkk]] - [[kamambäär]] - [[kanaliha]] - [[kananagitsad]] - [[kanawok|kana''wok'']] - [[kaneel]] - [[kaneelirull]] - [[kanepipiim]] - [[kanepitemp]] - [[kappar]] - [[kapsas]] - [[karamboola]] - [[karamell]] - [[karask]] - [[karastusjook]] - [[karbonaad]] - [[Karjala pirukas]] - [[kartul]] - [[kartulileib]] - [[kartuliporss]] - [[kartulisalat]] - [[kartulitärklis]] - [[kartulivorst]] - [[kasemahl]] - [[kaseriisikas]] - [[Kaste (kokandus)|kaste]] - [[kebab]] - [[keeduvorst]] - [[keefir]] - [[keeks]] - [[Kelluke (jook)|Kelluke]] - [[Kelt (konjak)]] - [[Kelt (Slovakkia õlu)]] - [[ketšup]] - [[kevadkogrits]] - [[Kiievi kotlet]] - [[kiivi (vili)|kiivi]] - [[kikerhernes]] - [[kilu]] - [[kiluvõileib]] - [[kirsid]] - ''[[kiviaq]]'' - [[klarett]] - [[klementiin]] - [[kliid]] - [[klimbid]] - [[klimbisupp]] - [[kodujuust]] - [[koduõlu]] - [[kogelmogel]] - [[kohuke]] - [[kohv]] - [[kohvikoor]] - [[kohvioad]] - [[koirohutee]] - [[kollane pilvik]] - [[kollikakk]] - ''[[kombucha]]'' - [[kompott]] - [[kompvek]] - [[kondenspiim]] - [[kondiitritooted]] - [[konjak]] - [[kook]] - [[kookospiim]] - [[kookospähkel]] - [[kookosõli]] - [[kopra]] - [[Kopsud (kulinaaria)|kopsud]] - [[koriander]] - [[korint]] - [[kormoran]] - [[kornišonid]] - [[Koskenkorva Viina]] - [[kostroma juust]] - [[kotlet]] - [[Krakovi vorst]] - [[kreeka pähklid]] - ''[[kreplach]]'' - [[kringel]] - [[kruubipuder]] - [[kruubid]] - [[kuksu]] - [[kuldmampel]] - [[kuldriisikas]] - [[kuldtatik]] - [[kulebjaaka]] - [[kumõss]] - [[kusksu]] - [[kuskuss]] - [[kuuseriisikas]] - [[kõrsik]] - [[käkk]] - [[kört]] - [[köögivili]] - [[köögiviljasupp]] - [[köömned]] - [[käkisupp]] - [[köömnelõhnaline liivatee]] - [[küpsetis]] - [[küpsis]] - [[küüslauguküüned]] ==L== [[laagriõlu]] - [[laboriliha]] - ''[[Lactarius indigo]]'' - [[lahustuv kohv]] - [[laimid]] - [[lambaliha]] - [[lameleib]] - [[lamevirsik]] - [[lasanje]] - [[latikas]] - [[Laua Viin]] - [[lavašš]] - [[leem]] - [[lehmakomm]] - [[lehmatatik]] - [[leib]] - [[leibö]] - "[[Leida Peips (kokteil)|Leida Peips]]" - [[leivajuuretis]] - [[leivasupp]] - [[lemmikvorst]] - [[Leninade]] -[[libekala]] - [[Licor 43]] - [[liha]] - [[liha asendajad]] - [[lihapirukas]] - [[liköör]] - [[limonaad]] - ''[[limoncello]]'' - [[linaseemned]] - [[litšid]] - ''[[London broil]]'' - [[loomaliha]] - [[loorber]] - ''[[Lopadotemakhoselakhogaleokranioleipsanodrimypotrimmatosilfiokarabomelitokatakekhymenokikhlepikossyfofattoperisteralektryonoptokefalliokinklopeleiolagōiosiraiobafetraganopterygōn|Lopado&shy;temacho&shy;selacho&shy;galeo&shy;kranio&shy;leipsano&shy;drim&shy;hypo&shy;trimmato&shy;silphio&shy;parao&shy;melito&shy;katakechy&shy;meno&shy;kichl&shy;epi&shy;kossypho&shy;phatto&shy;perister&shy;alektryon&shy;opte&shy;kephallio&shy;kinklo&shy;peleio&shy;lagoio&shy;siraio&shy;baphe&shy;tragano&shy;ptery&shy;gon]]'' - [[lulod]] - [[läbipaistev Coca-Cola]] - [[lõss]] ==M== [[maapähkel|maapähklid]] - [[maapähklivõi]] - [[Maasdami juust]] - [[aedmaasikas|maasikad]] - [[madeira (vein)|madeira]] - [[maguskirss]] - [[mahl]] - [[maipõrnikasupp]] - [[majonees]] - [[makaronid]] - [[makaronitooted]] - [[makaronid hakklihaga]] - [[makaronivorm]] - [[makrell]] - [[makroon]] - [[maks (kulinaaria)|maks]] - [[maksapasteet]] - [[maksavorst]] - [[Malibu (rumm)|Malibu]] - [[mandariin]]id - [[mandel|mandlid]] - [[mandlipiim]] - [[mango]] - [[manna]] - [[mannapuder]] - [[maoliha]] - ''[[marenque]]'' - [[margariin]] - [[Margherita pitsa]] - [[marinaad]] - [[marineeritud kurk]] - [[marjad]] - [[marmorjas veiseliha]] - [[Martini]] - [[martsipan]] - [[matsa]] - [[melass]] - [[merikapsas (toit)|merikapsas]] - [[mesi]] - ''[[mezcal]]'' - [[metsmaasikas|metsmaasikad]] - [[mineraalvesi]] - [[misosupp]] - ''[[mojito]]'' - [[Monster Energy]] - [[moos]] - ''[[moretum]]'' -[[mortadella]] - [[Moseli veinid]] - ''[[mozzarella]]'' - ''[[mote con huesillo]]'' - [[mulgipuder]] - [[muna (toiduaine)|muna]] - [[munad Benedicti moodi]] - [[munavõi]] - [[munguba]] - [[murel]] - [[muretainas]] - [[murulauk]] - [[musaka]] - [[must küüslauk]] - [[mustad sõstrad]] - [[mustikad]] - [[muulukas|muulukad]] - [[mädarõigas]] - [[mõdu]] - [[mõõkkala]] ==N== [[naan]] - [[nacho'd|''nacho''{{'}}d]] - [[naeris]] - [[Napoli pitsa]] - ''[[nata de coco]]'' - [[nektariin]] - [[Nelk (vürts)|nelk]] - [[nisuõlu]] - [[nugat]] - [[nuikapsas]] - [[Nutella]] - [[nuudlid]] - [[nõmm-liivatee]] - [[nääriorikas]] - [[nääris]]-neljaviljapuder ==O== [[oasupp]] - ''[[oghi]]'' - [[okroška]] - [[Old Monk]] - [[oliivid]] - [[oliiviõli]] - [[Olivier' salat]] - [[onigiri]] - ''[[oúzo]]'' ==P== [[palmkapsas]] - [[paltid]] - ''[[pancetta]]'' - ''[[panettone]]'' - ''[[panna cotta]]'' - [[pannkook]] - [[papaia]] - [[parapähkel]] - [[Parma juust]] - [[pasha]] - ''[[pasta al forno]]'' - [[pasteet]] - [[pastilaa]] - [[Pavlova kook]] - ''[[pecorino]]'' - [[peekon]] - [[peet]] - [[Pekingi part]] - [[pelmeenid]] - [[pelmeenisupp]] - [[pemmikan]] - [[pepiinod]] - [[Pepsi-Cola]] - [[pesto]] - [[pett]] - ''[[phở]]'' - [[piim]] - [[piimakoor]] - [[piimapulber]] - [[piimašokolaad]] - [[pikk sai]] - [[pikkpoiss]] - [[piklid]] - [[pilaff]] - [[Pilseni õlu]] - [[pipar]] - [[piparkook]] - [[piparmündiõli]] - [[Pirita ürdiliköör]] - [[pirn]] - [[pirukad]] - [[pistaatsiapähkel]] - [[pitsa]] - [[plaksumais]] - [[pliin]] - [[poke]] - [[polenta]] - [[pomel]] - [[pomerantsid]] - [[porgand]] - [[porgandimahl]] - [[porgandriisikas]] - [[präänik]] - [[puder]] - [[puding]] - [[puljong]] - [[puuvili]] - [[Põhiseaduse Pilsner]] - [[põletatud suhkur]] - [[päevalilleõli]] - [[pärm]] - [[püha Jaakobuse kook]] - [[püree]] - [[püül]] ==Q== ''[[quesadilla]]'' ==R== [[rabamurakas]] - [[raamen]] - [[rassolnik]] - ''[[ratatouille]]'' - [[RC Cola]] - [[Red Bull]] - [[Red Velvet (kokteil)]] - [[Red Velvet (kook)]] - [[redis]] - [[riis]] - [[Ripasso]] - [[risoto]] - [[rissool]] - [[ristretto]] - [[rjaženka]] - [[robusta kohv]] - [[roheline draakon]] - [[roheline pipar]] - [[roheline tee]] - [[rollmops]] - [[Rooie Dop Chica Americana IPA]] - [[rooma salat]] - [[Roqueforti juust]] - [[rosin]] - [[rosolje]] - [[roti (leib)|roti]] - [[rukkileib]] - [[rumm]] - [[rummibaaba]] - [[Runebergi kook]] - [[rupskid]] - [[rõngel]] - [[röövlisupp]] ==S== [[saago]] - ''[[sahti]]'' - [[sai]] - [[saib]] - [[sake]] - [[salaami]] - [[Salat (toit)|salat]] - [[sarapuupähkel]] - [[sardell]] - [[sardiinid]] - [[sarvesai]] - ''[[sashimi]]'' - [[Sazerac]] - [[sea siseelundite supp]] - [[sealiha]] - [[seapraad]] - [[seedermännipähkel]] - [[seemnesegu]] - [[seened]] ([[söögiseened]]) - [[seenekaste]] - [[seesamihalvaa]] - [[seesamiseemned]] - [[seesamiõli]] - [[sefiir]] - [[seitan]] - [[seljanka]] - ''[[sencha]]'' - [[sepik]] - [[servelaat]] - [[Sex on the Beach]] - ''[[sfogliatella]]'' - ''[[shōchū]]'' - [[sibul]] - [[sibulaõli]] - [[Sichuani pipar]] - [[Sidecar]] - [[sidrun]] - [[sidrun-liivatee]] - [[siider]] - [[siirup]] - [[sinihallitusjuust]] - [[sinikas]] - [[skumbria]] - [[smuuti]] - [[sojakaste]] - [[sojapiim]] - ''[[soju]]'' - [[naatriumkloriid|sool]] - [[soolakurk]] - [[soolvesi]] - [[Sovetskoje Šampanskoje]] - [[spagetid]] - [[spargelkapsas]] - [[spargelsalat]] - [[Sprite]] - [[Spritz]] - [[sprotid]] - [[St. Erhard (õlu)]] - [[struudel]] - [[suhkruvatt]] - [[sahharoos|suhkur]] - [[sukaad]] - [[sulatatud juust]] - [[sultana]] - [[supp]] - [[surimi]] - ''[[sushi]]'' - [[suur sirmik]] - [[sviitid]] - [[sändvitš]] - [[sült]] ==Z== [[Zapiekanka]] - [[Żywieci õlu]] ==Ž== [[Žiguli õlu]] ==Š== [[šampanja]] - [[šerbett]] - [[šerri]] - [[šokolaad]] - [[šoti viski]] - ''[[štši]]'' ==T== [[Tabasco kaste]] - [[tahiini]] - [[tainas]] - [[taimerasv]] - [[taimeõli]] - ''[[taiyaki]]'' -[[tangeriin]] - [[tangud]] - [[tangupuder]] - [[Tanqueray]] - [[Tarhun]] - [[tartaletid]] - [[tatrapuder]] - [[tee (jook)|tee]] - [[teeseenejook]] - [[teevorst]] - [[tekiila]] - [[Tilsiter]] - [[tiramisu]] - [[tofu]] - [[tokai]] - [[tomatid]] - [[tomatikaste]] - [[tomatimahl]] - [[tomatipüree]] - [[tomatisupp]] - [[toonik]] - [[tordipõhi]] - [[tort]] - ''[[triple sec]]'' - [[tsepeliinid]] - ''[[tsípouro]]'' - [[tšatša (brändi)|tšatša]] - [[tšeburekk]] - [[tšillipipar]] - [[tšurtšhela]] - [[tzatziki]] - [[tudraõli]] - ''[[turrón]]'' - [[tähtaniis]] - [[täisterajahu]] - [[Türgi kohv]] - [[Tyskie]] ==U== [[ugli]] - [[uhhaa]] - [[Underberg]] - [[Unicum]] ==V== [[vadak]] - [[vaese mehe kartulid]] - [[vahakõrvits]] - [[vahukoor]] - [[vahuvein]] - [[vahvel]] - [[valge kaste]] - [[valge pipar]] - [[valge rumm]] - [[Vana Tallinn]] - [[vasabi]] - [[vastlakukkel]] - [[vein]] - [[veiseliha]] - [[Vene juust]] - [[verikäkid]] - [[verivorst]] - [[vesi]] - [[vesikringel]] - [[viievürtsisegu]] - [[viigimari]] - [[viin (jook)|viin]] - [[viinamarjad]] - [[viinamarjamahl]] - [[viiner]] - [[viljakohv]] - [[virsikud]] - [[Viru Valge]] - [[Viru õlu]] - [[vorst]] - [[või]] - [[võileib]] - [[võitatik]] - [[vürtsid]] - [[vürtsikilu]] - [[vürtspipar]] ==W== [[Wagyu veiseliha]] - [[Worcestershire'i kaste]] ==Õ== [[õlisalvei seemned]] - [[õlu]] - [[õun]] - [[õuna-kirsimahl]] - [[õunamahl]] - [[õunapirukas]] - [[õunastruudel]] - [[õunaäädikas]] ==Ä== [[äädikas]] ==Ö== ==Ü== [[ühepajatoit]] ==X== ==Y== ==Z== [[Kategooria:Toiduained| ]] [[Kategooria:Toidud| ]] [[Kategooria:Kokanduse loendid]] komd4wun7ixzkyv03y0hgkdfrknxc6l 0 87120 7253963 7053245 2026-10-16T08:32:15Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7253963 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maiustusest; muude asjade kohta vaata lehekülge [[Šokolaad (täpsustus)]].}} {{viita}} [[Pilt:Chocolate02.jpg|pisi|Šokolaad]] [[Pilt:Cocoa Pods.JPG|pisi|Kakaopuu erineval küpsusastmel viljadega]] [[Pilt:Cacao-pod-k4636-14.jpg|pisi|Kakaooad kakaopuu viljas]] [[Pilt:Cacao.jpg|pisi|Kakaoube kuivatatakse enne röstimist.]] '''Šokolaad''' on [[Harilik kakaopuu|kakaopuu]] vilja seemnetest valmistatav [[toiduaine]]. Seda kasutatakse enamasti [[maiustus]]te ([[kompvek]]id, [[jäätis]], [[küpsis]]ed ja [[kook|koogid]]) ühe koostisainena. ==Ajalugu== [[Pilt:Nobleman offering cocoa paste.jpg|pisi|[[Maaja]] ülik kakaopastat ohverdamas. Choco-Story muuseum [[Brugge]]s]] 1502. aastal jõi [[Kolumbus]] Ameerikas oma esimese šokolaadijoogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Sel ajal ei paistnud kakaooad talle tähtsana, alles 27 aastat hiljem jõudis šokolaad [[Euroopa]]sse. Juba 6. sajandil kasutasid šokolaadijooki [[maiad]], kes elasid tänapäeva [[Mehhiko|Lõuna-Mehhikos]], metsikute kakaopuude kasvualal. Neid puid kasvatati ka koduaedades. Maiad röstisid kakaoube, seejärel hõõrusid need pastaks ning lisasid vett ja [[vürts|vürtse]]. Nii valmis jook, mida nimetati ''chocolatl''<nowiki/>'iks. Algul kasutati šokolaadi joogina ka pikka aega Euroopas. Maiade kultuuris oli šokolaad igapäevaelus tähtis, seda kasutati nii usurituaalides kui ka abielu- ja lapse sünni tseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube transporditi meritsi või kanti seljas punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis – tee ja kohv jõudsid sinna hiljem. Šokolaadijoogid olid erilised ka sellepärast, et neid lubati juua paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna [[Hispaania]]s olid kakaojoogid tuntud vaid kuningakojas ning kakaod hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles aastakümnete pärast. [[Prantsusmaa]]le jõudis jook [[1615]]. aastal. Tolleaegne [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|Prantsusmaa kuninganna]] [[Austria Anna]] kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutas jook populaarsuse. Šokolaad jõudis [[1650]]. aasta lõpul [[Inglismaa]]le, kus see saavutas samuti suure populaarsuse. Seitse aastat hiljem avati esimene šokolaadituba. Šokolaaditoad said härrasmeeste, poliitikute ja kirjanike kohtumiskohtadeks. Šokolaadijooki valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest šokolaadikamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. [[18. sajand]]i lõpus hakati šokolaadijookidele lisama ka piima. [[1765]]. aastal avati Ameerika mandril [[Massachusetts]]is esimene šokolaaditehas, kus mehhaniseeriti kakaoubadest šokolaadijoogi massi tooraine valmistamine. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. [[19. sajand]] tõi tormilise arengu Euroopa šokolaadi kvaliteedile ja toodangu mitmekesisusele. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvel- ehk söögišokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama [[piimašokolaad]]i ja kakaopulbrit. Šokolaadikamakate asemel kasutati kakaopulbrit ja jook nimetati ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse [[Bristol]]is tegutsenud firmat Fry & Sons, mis müüs [[1847]]. aastal toodet, mida paljud peavad esimeseks maiustusena müüdud šokolaaditahvliks. ==Šokolaadi valmistamine== Kõigepealt korjatakse valminud [[viljad]] puudelt. Seda tehakse kaks korda aastas. Seejärel viljad kääritatakse, et saavutada šokolaadine maitse. Siis sorteeritakse välja parimad [[kakaouba|kakaooad]], need röstitakse pöörlevates trumlites ettenähtud [[temperatuur]]il ajavahemikus kümme minutit kuni kaks tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse [[tuulamismasin]]asse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate [[ventilaator]]ite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse läbi erineva tihedusega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas šokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste [[valts]]ide. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib šokolaadipasta, mille koostises on 53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja sel lastakse tahkuda, saab sellest [[mõrušokolaad]]. Seda massi pressitakse 25-tonnise pressi abil ning pressimise käigus eraldub [[kakaovõi]]. Kakaovõi on rasvane kollakas vedel mass. 10–25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete šokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge šokolaadi põhikomponendiks. Šokolaaditahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse šokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on [[kondenspiim]] ja [[suhkur]]. Lisatakse kakaovõid, mis hoiab šokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida šokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse šokolaadipasta, [[piim]], suhkur ja kakaovõi retseptile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks, koreda tekstuuriga puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on šokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Mitteküllaldase peenestamise puhul on valmistoode sõmera tekstuuriga, ülepeenestamine võib aga muuta toote kleepuvaks ja nätskeks. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontši, kus massi sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt kaks, paremate sortide puhul isegi kuus päeva. See menetlus ühtlustab segu lõplikult, laseb haihtuda üleliigsel niiskusel ja mõnel ebasobival happelisel ühendil ning aitab kaasa šokolaadi maitse väljakujunemisele ja mahenemisele. Siis läheb mass [[tempereerimisseade|tempereerimisseadmesse]], kus toimub korduv soojendamine ja jahutamine. Tempereerimine annab kakaovõile tagasi tema algse struktuuri, mis on vajalik šokolaadile kauni läike andmiseks ning hõlpsa ja ühtlase sulamise tagamiseks. Viimaseks sammuks on vormimine ja pakendamine. Tänapäeval pakendavad suurtööstuses šokolaaditahvleid masinad, kuid keeruka kujuga ja hinnalisi šokolaade pakendatakse ka käsitsi. ==Šokolaad ja kakao== Keedušokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad šokolaadisordid, kuid maitsevad paljudele ka maiustusena. * Mõrušokolaad, ka magustamata šokolaad, keedušokolaad, köögišokolaad ja küpsetusšokolaad on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam šokolaad. Sellele ei ole lisatud ühtegi lisandit, seega sobib see hästi teiste toiduainete maitsestamiseks. See sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. * Mõrumagus šokolaad, mida võidakse nimetada ka poolmagusaks või tumedaks šokolaadiks, on samuti väga tumeda värvusega, kuid veidi magusam kui mõru šokolaad ja sobib ka maiustuseks. Puhtale šokolaadipastale on lisatud suhkrut, vanilli, täiendavalt kakaovõid või [[emulgaator]]ina toimivat [[letsitiin]]i. Tahket kakaomassi võib olla isegi kuni 75%. Söögišokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mille all mõeldakse peamiselt piimašokolaadi. Söögišokolaadiks võib nimetada ka valget šokolaadi. Piimašokolaadid on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavalt kakaovõid. Euroopas kannab šokolaadi nime ka valge šokolaad, kuid Ameerikas tohib seda nimetada sõnaühendiga ''white coating'' (valge glasuur ehk kate). Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut. Ehtne valge šokolaad peab olema elevandiluu värvi. Kuvertüür, glasuurimisšokolaad ehk dipišokolaad sisaldab tavalise söögišokolaadiga võrreldes rohkem kakaovõid ning sulab seepärast ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu šokolaadikaunistuste tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponent. Väga eriliseks teeb selle veel see, et seda on mitmes variandis: mõrumagusa, poolmagusa, piimašokolaadi ja isegi valge šokolaadina. Parimaid kuvertüüre toodetakse Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Soomes. Šokolaadikompvekkide puhul tehakse valik tavaliselt täidise järgi, tarbija ei tea šokolaadi põhinüanssidest midagi. Kuid tootjatele on ranged nõuded nii põhi- kui ka lisaainete jaoks, eriti aga šokolaadi sisalduse kohta (vähemalt 25% netokaalust). Täidisega šokolaaditahvli kohta kehtivad küll samad nõuded kui kompvekkide kohta, kuid tarbija on nõudlikum šokolaadi suhtes. Tootja märgib alati pakendile, millise šokolaadiga on tegemist. Täidisteks võivad olla pähklid, kuivatatud puuviljatükid jne. Kakao jõuab tavatarbijani tänapäeval pulbrina, mille kakaovõi sisaldus ei tohi olla alla 22%. Pagari- ja kondiitritööstused kasutavad väiksema kakaovõi sisaldusega (10%) kakaod. Sellega maitsestatakse ja kaunistatakse tooteid. Eristatakse kahte tüüpi kakaopulbrit: * Euroopa kakao (''dutched cocoa'') on töödeldud nõrga [[leelis]]ega ([[potas]]ega). Töötlemise järel omandab kakaopulber endisest tugevama, kuid samas mahedama maitse ning sügavama punakaspruuni värvuse. Märgatavalt väheneb kakaopulbri happelisus. Seda kakaod pruugitakse meelsasti küpsetiste ülepuistamiseks, šokolaaditrühvlite pinna katmiseks ning jookide ja külmutatud magusroogade maitsestamiseks. * Ameerika ehk tavaline kakao on töötlemata ning seepärast happelisem ja veidi teistsuguse maitsega. Seda pulbrit eelistavad pagarid ja kondiitrid tainaste maitsestamisel. Suurema happelisuse pärast kohtab USA kokanduskirjanduses kõrvuti kakaopulbriga enamasti väikest kogust söögisoodat, Euroopa kakaole pole seda vaja. ==Tume šokolaad ja tervis== Šokolaad on viimastel aastakümnetel{{millal}} olnud üks toiduteadlaste enim uuritud ja vaidlusi äratanud toiduaine, mille ümber liikuvatest müütidest ja teabest on tavatarbijal küllaltki raske tõetera üles leida. NB! Järgmised faktid kehtivad vaid puhta, lisanditeta šokolaadi kohta. Mõni teaduslikult tõestatud fakt šokolaadi kohta: * Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked [[rasvhape|rasvhapped]] ei tõsta vere [[kolesterool]]itaset ega suurenda südamehaiguste riski. * Nädalas võib süüa 200–300 grammi šokolaadi, ilma, et see tekitaks kahju [[süda]]mele ja [[veresoon]]konnale. * Erinevalt tumedast šokolaadist leidub muudes šokolaadiliikides ohtrasti piimarasvu ja suhkrut, kompvekkides lisaks troopilisi [[õli]]sid, mis suurendavad vere kolesteroolisisaldust. * Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest, aitavad vähendada [[mälukaotus]]e, [[kasvaja]]te, silmakahjustuste, [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|parkinsonismi]] ja veel mitmete raskete tervisehäirete tekkimise ohtu. * Šokolaad sisaldab [[raud]]a, [[kaalium]]i, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i ja [[vask]]e ning [[A-vitamiin|A-]], [[B1-vitamiin|B₁]]-, [[C-vitamiin|C-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin|E-]][[vitamiin|vitamiini]]. * Viimaste aastate{{millal}} uuringutega on tõestatud, et šokolaad ei tekita [[akne]]t ega [[hambakaaries]]t. * Šokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25%. * 100-grammine šokolaad annab keskmiselt 450 [[kilokalor]]it [[energia]]t. * Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige suurema [[kofeiin]]isisaldusega keedušokolaadi 100 grammis on sama palju kofeiini kui ühes tassis (1,25 [[detsiliiter|dl]]) keskmise kangusega kohvis. * Šokolaadist on leitud ohtralt ajuvitamiini ehk meeleolu parandavat [[türosiin]]i, mis alandab ka [[vererõhk]]u, stabiliseerib [[veresuhkur|veresuhkru]] taset ning stimuleerib [[kilpnääre]]t, kiirendades nõnda [[ainevahetus]]t ja alandades kehakaalu. Türosiin on ka üheks lähteaineks õnnehormooni ehk [[serotoniin]]i tekkimisele organismis (serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumist, annab söömisel õigel ajal märku küllastustunde tekkimisest ja teeb reipamaks). ==Vaata ka== *[[Rubiinšokolaad]] *[[Dubai šokolaad]] ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus|šokolaad}} {{commonskat|Chocolate}} {{vikitsitaadid}} *Britt Rosen. [http://www.postimees.ee/?id=41507 "Sõber šokolaad"] Postimees, 18. oktoober 2008 [[Kategooria:Toiduained]] [[Kategooria:Šokolaad| ]] nd4nj7s3mmarjc11b6m4seubuz6vx3y 0 99968 7253630 7192552 2026-10-15T17:27:38Z Pikne 13803 7253630 wikitext text/x-wiki '''Harry Potteri filmid''' on [[fantaasiafilm]]ide sari, mis põhineb [[J. K. Rowling]]u romaanisarjal "[[Harry Potter (romaanisari)|Harry Potter]]". Valmis kaheksa filmi: # [[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|"Harry Potter ja tarkade kivi"]] (2001) # [[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|"Harry Potter ja saladuste kamber"]] (2002) # [[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|"Harry Potter ja Azkabani vang"]] (2004) # [[Harry Potter ja tulepeeker (film)|"Harry Potter ja tulepeeker"]] (2005) # [[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|"Harry Potter ja Fööniksi ordu"]] (2007) # [[Harry Potter ja segavereline prints (film)|"Harry Potter ja segavereline prints"]] (2009) # "[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]" (2010) # "[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" (2011) [[Chris Columbus]] oli kahe esimese filmi [[filmirežissöör|režissöör]], [[Alfonso Cuaron]] kolmanda, [[Mike Newell]] neljanda ja [[David Yates]] viimase nelja filmi režissöör. [[Steve Kloves]] oli kõigi filmide stsenarist peale viienda, mille stsenarist oli [[Michael Goldenberg]]. J. K. Rowling on kõikidel filmidel silma peal hoidnud ning vajaduse korral filmi tegemisse sekkunud, kahel viimasel filmil oli ta ametlikult kaasprodutsent. [[David Heyman]] oli kõigil filmidel kas ainus [[Filmiprodutsent|produtsent]] või kaasprodutsent. == Piletitulu statistika == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! class="unsortable" rowspan="2" style="text-align:center;"| Pealkiri ! rowspan="2" style="text-align:center;"| Esilinastus ! class="unsortable" colspan="4" style="text-align:center;"| Piletitulu ! rowspan="2" style="text-align:center;"| Inflatsiooni arvestades ! rowspan="2" style="text-align:center;"| Eelarve ! class="unsortable" rowspan="2" style="text-align:center;"| Viited |- ! class="sortable" style="text-align:center;"| Maailm ! class="sortable" style="text-align:center;"| Eesti ! class="sortable" style="text-align:center;"| Põhja-Ameerika<br />(müüdud pileteid) ! class="sortable" style="text-align:center;"| Väljaspool Ameerikat |- |[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]] |{{start date|2001|11|16|df=yes}} |$974 755 371 | |$317 575 550 (55 913 000) |$657 158 000 |$1 227 850 042.88 | style="text-align:center;"|$125 000 000 | style="text-align:center;"|<ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter.htm|title=Harry Potter and the Philosopher's Stone (2001)|publisher=[[Box Office Mojo]]}}</ref><ref name="The-Numbers">{{cite web|url=http://www.the-numbers.com/movies/2001/HPOTT.php|publisher=The-Numbers|title=Harry Potter and the Philosopher's Stone – Foreign Box Office Data|access-date=2011-08-05|archive-date=2016-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20160521042422/http://www.the-numbers.com/movies/2001/HPOTT.php|url-status=dead}}</ref><ref name="The-Numbers"/><ref name="25th frame">{{cite web|url=http://www.25thframe.co.uk/chartspagetemplate.php?source=ukboxoffice|title=UK Highest Grossing Movies|work=25^th Frame|publisher=25thframe.co.uk|accessdate=17. detsembril 2010|archive-date=2011-02-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215111058/http://25thframe.co.uk/chartspagetemplate.php?source=ukboxoffice|url-status=dead}}</ref><ref name="potter7billion">http://today.msnbc.msn.com/id/43853570/ns/today-{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} entertainment/</ref> |- |[[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|Harry Potter ja saladuste kamber]] |{{start date|2002|11|14|df=yes}} |$878 979 634 | |$261 988 482 (45 093 000) |$616 655 000 |$1 090 287 929.83 | style="text-align:center;"|$100 000 000 | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter2.htm|title=Harry Potter and the Chamber of Secrets (2002) |publisher=Box Office Mojo}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.the-numbers.com/movies/2002/HPOT2.php|publisher=The-Numbers|title=Harry Potter and the Chamber of Secrets -Foreign Box Office Data|access-date=2011-08-05|archive-date=2016-04-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160414062606/http://www.the-numbers.com/movies/2002/HPOT2.php|url-status=dead}}</ref><ref name="potter7billion"/> |- |[[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|Harry Potter ja Azkabani vang ]] |{{start date|2004|5|31|df=yes}} |$796 688 549 | |$249 541 069 (40 184 000) |$546 093 000 |$947 462 829.52 | style="text-align:center;"|$130 000 000 | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter3.htm|title=Harry Potter and the Prisoner of Azkaban (2004) |publisher=Box Office Mojo}}</ref><ref name="potter7billion"/> |- |[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]] |{{start date|2005|11|18|df=yes}} |$896 911 078 | |$290 013 036 (45 244 000) |$605 908 000 |$1 041 225 686 | style="text-align:center;"|$150 000 000 | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter4.htm|title=Harry Potter and the Goblet of Fire (2005) |publisher =Box Office Mojo}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.the-numbers.com/movies/2005/HPOT4.php|publisher=The-Numbers|title=Harry Potter and the Goblet of Fire -Foreign Box Office Data|access-date=2011-08-05|archive-date=2016-04-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160414062608/http://www.the-numbers.com/movies/2005/HPOT4.php|url-status=dead}}</ref><ref name="potter7billion"/> |- |[[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|Harry Potter ja Fööniksi ordu]] |{{start date|2007|7|11|df=yes}} |$939 885 929 |$251 637 |$292 004 738 (42 443 000) |$646 208 000 |$1 020 828 830.69 | style="text-align:center;"|$150 000 000 | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter5.htm|title=Harry Potter and the Order of the Phoenix (2007)|publisher=Box Office Mojo}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.the-numbers.com/movies/2007/HPOT5.php|publisher=The-Numbers|title=Harry Potter and the Order of the Phoenix -Foreign Box Office Data|access-date=2011-08-05|archive-date=2016-04-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160414062608/http://www.the-numbers.com/movies/2007/HPOT5.php|url-status=dead}}</ref><ref name="potter7billion"/> |- |[[Harry Potter ja segavereline prints (film)|Harry Potter ja segavereline prints]] |{{start date|2009|7|15|df=yes}} |$934 416 487 |$216 589 |$301 959 197 (40 261 000) |$632 000 000 |$974 201 682.00 | style="text-align:center;"|$250 000 000 | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter6.htm|title=Harry Potter and the Half-Blood Prince (2009) |publisher=Box Office Mojo|accessdate=1. detsembril 2009}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.the-numbers.com/movies/2009/HPOT6.php|publisher=The-Numbers|title=Harry Potter and the Half-Blood Prince – Box Office Data|accessdate=11. detsembril 2009|archive-date=2016-04-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160414062609/http://www.the-numbers.com/movies/2009/HPOT6.php|url-status=dead}}</ref><ref name="potter7billion"/> |- |[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]] |{{start date|2010|11|19|df=yes}} |$955 417 476 |$210 781 |$295 001 070 (37 500 000) |$659 500 000 |$969 707 879.97 | rowspan="2" style="text-align:center;"| Vähem kui 250 miljonit dollarit | style="text-align:center;"|<ref name="25th frame"/><ref>{{cite web|url=http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter7.htm|title=Harry Potter and the Deathly Hallows Part 1 (2010)|work=[[Box Office Mojo]] |publisher=boxofficemojo.com |accessdate=17. detsembril 2010}}</ref><ref>{{cite news |last=Frankel |first=Daniel |title=Get Ready for the Biggest 'Potter' Opening Yet |work=[[The Wrap]] |date=17. november 2010 |url=http://www.thewrap.com/movies/article/get-ready-biggest-potter-opening-yet-22607 |accessdate=21. novembril 2010 |archive-date=2019-07-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190718161656/https://www.boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter72.htm |url-status=dead }}</ref><ref name="potter7billion"/><ref name="adjustedus">http://boxofficemojo.com/alltime/adjusted.htm</ref> |- |[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]</br> |{{start date|2011|7|15|df=yes}} |$1 268 203 359 |$324 441 |$366 007 900 (29,000,000) |$690 000 000 |$1 268 203 359 |style="text-align:center;"|<ref name="7.2boxoffice">http://boxofficemojo.com/movies/?id=harrypotter72.htm</ref><ref name="potter7billion"/><ref name="adjustedus"/> |- ! colspan="2" |Kokku !$7 645 257 883 ! !$2 282 265 142 !$4 929 371 112 !$8 498 798 797 !$1 155 000 000 ! |} == Vaata ka == * [[Harry Potteri tegelaste loend]] * [[Harry Potteri kõrvaltegelaste loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harry Potteri filmid| ]] [[Kategooria:Filmisarjad]] gfei9n7kd5hclz2ug6bi2e7gaej77m1 0 101175 7253858 6199560 2026-10-16T04:51:17Z Andrus Kallastu 1157 /* Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias */ 7253858 wikitext text/x-wiki '''Tetrakord''' ehk '''tetrahord''' (vanakreeka sõnast ''tetrachordon'', ''tetra'' ‘neli’ + ''chordē'' ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline [[helisüsteem]]. Tänapäeva [[muusikateooria]]s on tetrakord neljast [[heliklass]]ist koosnev [[heliklassihulk]]. ==Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias== [[Aristoxenos]] eristas kolme tetrakordide põhilist [[sugu (muusika)|sugu]] (''genus''): enharmooniline (tuntud ka kui ''harmonia''), kromaatiline (tuntud ka kui ''chrōma'', st "värv") ja diatooniline, millest kahel viimasel oli erinevaid "varjundeid" (''chroai''). Intoneeriti tetrakordi kaht keskmist nooti, mis olid "liigutatavad" (''kinoumenoi'') suhtes kahe välimise noodiga, mis olid "liikumatud" (''hestōtes''). Nende intonatsioonide kirjeldamiseks esitas Aristoxenos kahe ja poole toonilise tetrakordi, kusjuures toon koosneb pooltoonidest, kolmandiktoonidest ja veerandtoonidest. Konkreetseid numbrilisi väärtusi ta siiski väldib, sest tema kirjeldused on mõeldud ligikaudsetena. Varjundid ei ole tegelikult fikseeritud, vaid lõpmatult varieeruvad oma piirkonnas. Sugude olemust ei tajuta staatilisel skaalal järjestatud kindlate intervallide kindla järjekorra abil, vaid pigem intervallide iseloomulikes dünaamiliste kulgude ehk "teede" (''hodoi'') kaudu, mis on tõusudel ja laskumistel erinevad. Need kulgemised on kergesti äratuntavad, kuigi intervallide täpsed suurused võivad erineda. Sugudele iseloomuliku kvaliteedi edasiandmiseks ei pea teoreetik täpsustama kõiki võimalikke noote ja intervalle, vaid pigem intervallide suhtelisi suurusi ja nende tüüpilisi järgnevuse mustreid. Niisiis suutis Aristoxenus taandada lõpmatu arvu võimalikke kombinatsioone hallatavateks arhetüüpsete sugudeks. Hilisemates Aristoxenose traditsiooni jätkavates traktaatides on säilinud ainult sugude staatilised kirjeldused. Kleoniidid tuletasid 30 ühikust koosneva tetrahordi, millele on projitseeritud sood ja varjundid kindlate arvudena. Kaht väikest intervalli piiravat kolme nooti tunti püknonina (''puknon''), kui nende liitumisel saadud intervall oli väiksem kui tetrakordi ülejäänud intervallid, nagu see on esimese nelja tooni puhul. Hilisemad teoreetikud laiendasid tetrahordi jaotuse 60 osaks ning väljendasid jaotusi osade asemel suhetena ning andsid neile mõnevõrra teistsuguseid nimetusi, kuid Aristoxenose põhisturuktuur jäi standardiks kõigile järgnevatele teoreetikutele, kes tegelesid tetrakordide sugude teemaga. ===Tetrakordide struktuur=== [[Vana-Kreeka muusika]]teoorias nimetati tetrakordiks neljast [[muusikaline heli|helist]] koosnevat [[helisüsteem]]i, mille [[ambitus]] on [[puhas kvart]]. Antiik-Kreekas kasutati tetrakordi meloodilise konstruktsiooni alusena umbes samal moel nagu [[keskaja muusika|keskaja]] [[Polüfoonia|polüfoonilises muusikas]] kasutati [[heksakord]]i ning [[tonaalsus|tonaalses]] muusikas [[duur-moll-süsteem|mažoor- ja minoorheliridu]]. Sõltuvalt helidevaheliste [[intervall]]ide suurustest kuulusid terakordid algselt kolme liiki ehk ''genus'''esse: [[diatoonika|diatoonilised]], [[kromaatika|kromaatilised]] ja [[enharmonism|enharmoonilised]]. Altpoolt ülespoole lugedes diatooniline ''genus'' hõlmas intervalle [[pooltoon]] – [[tervetoon]] – tervetoon, kromaatiline ''genus'' põhines järgnevusele pooltoon – pooltoon – [[väike terts]], enharmooniline ''genus'' intervallidele [[veerandtoon]] – veerandtoon – [[suur terts]]. [[Keskaja muusikateooria]]s (näiteks "[[Musica enchiriadis]]") juurdus vorm tervetoon – pooltoon – tervetoon. ===Tetrakord kui registripiirkonna määraja=== [[Aristoxenos]] kasutas tetrakordi põhilise määrajana üldise notatsioonisüsteemi raames [[registripiirkond]]ade defineerimisel, tehes vahet rohkem või vähem täiuslikel süsteemidel. Madalaim registripiirkonda määravatest tetrakordidest oli ''hypaton'', sisaldades intervalle vahemikus H – e, järgmine oli ''meson'' (e – a). ''Hypaton'''ist oktaavi võrra kõrgem oli ''diezeugmenon'' (h – e') ning kõrgeim tetrakord nimetusega ''hyperbolaion'' oli oktaavi võrra kõrgem kui ''meson'' (e' – a'). ==Tetrakord tänapäeva muusikateoorias== 20.sajandi muusikateoorias nimetatakse tetrakordideks neljast [[heliklass]]ist koosnevaid [[heliklassihulk]]asid. Oma raamatus "[[Atonaalse muusika struktuur]]"<ref>Allen Forte 1973: "The Structure of Atonal Music". New Haven, CT</ref> identifitseerib [[Allen Forte]] kaheteistkümne [[võrdtempereeritud häälestus]]es heliklassi puhul 29 võimalikku tetrakordi (pluss [[inversiooniline ekvivalentsus|inversioonilised ekvivalendid]]). Selle definitsiooni kohaselt nime 'Bach' (ehk B – a – c – h) võib tuletada kromaatilisest tetrakordist A-B-H-C (Allen Forte süsteemis heliklassihulk 4-1 järjestuses B-A-C-H). [[Anton Webern]] oma Keelpillikvartetis op.28 kasutab [[rida (muusika)|kaksteisthelirida]], mis koosneb tetrakordist B-A-C-H ning selle kahest [[transpositsioon]]ist Dis-E-Cis-D ja Ges-F-As-G, esimene neist [[Inversioon (muusika)|inversioonis]]. ==Viited== {{Viited}} {{Helirida}} [[Kategooria:Helikõrgus]] 11jmkwoqfxs6clzig9l4aw56e2goma4 7253859 7253858 2026-10-16T04:52:32Z Andrus Kallastu 1157 /* Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias */ 7253859 wikitext text/x-wiki '''Tetrakord''' ehk '''tetrahord''' (vanakreeka sõnast ''tetrachordon'', ''tetra'' ‘neli’ + ''chordē'' ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline [[helisüsteem]]. Tänapäeva [[muusikateooria]]s on tetrakord neljast [[heliklass]]ist koosnev [[heliklassihulk]]. ==Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias== [[Aristoxenos]] eristas kolme tetrakordide põhilist [[sugu (muusika)|sugu]] (''genos''): enharmooniline (tuntud ka kui ''harmonia''), kromaatiline (tuntud ka kui ''chrōma'', st "värv") ja diatooniline, millest kahel viimasel oli erinevaid "varjundeid" (''chroai''). Intoneeriti tetrakordi kaht keskmist nooti, mis olid "liigutatavad" (''kinoumenoi'') suhtes kahe välimise noodiga, mis olid "liikumatud" (''hestōtes''). Nende intonatsioonide kirjeldamiseks esitas Aristoxenos kahe ja poole toonilise tetrakordi, kusjuures toon koosneb pooltoonidest, kolmandiktoonidest ja veerandtoonidest. Konkreetseid numbrilisi väärtusi ta siiski väldib, sest tema kirjeldused on mõeldud ligikaudsetena. Varjundid ei ole tegelikult fikseeritud, vaid lõpmatult varieeruvad oma piirkonnas. Sugude olemust ei tajuta staatilisel skaalal järjestatud kindlate intervallide kindla järjekorra abil, vaid pigem intervallide iseloomulikes dünaamiliste kulgude ehk "teede" (''hodoi'') kaudu, mis on tõusudel ja laskumistel erinevad. Need kulgemised on kergesti äratuntavad, kuigi intervallide täpsed suurused võivad erineda. Sugudele iseloomuliku kvaliteedi edasiandmiseks ei pea teoreetik täpsustama kõiki võimalikke noote ja intervalle, vaid pigem intervallide suhtelisi suurusi ja nende tüüpilisi järgnevuse mustreid. Niisiis suutis Aristoxenus taandada lõpmatu arvu võimalikke kombinatsioone hallatavateks arhetüüpsete sugudeks. Hilisemates Aristoxenose traditsiooni jätkavates traktaatides on säilinud ainult sugude staatilised kirjeldused. Kleoniidid tuletasid 30 ühikust koosneva tetrahordi, millele on projitseeritud sood ja varjundid kindlate arvudena. Kaht väikest intervalli piiravat kolme nooti tunti püknonina (''puknon''), kui nende liitumisel saadud intervall oli väiksem kui tetrakordi ülejäänud intervallid, nagu see on esimese nelja tooni puhul. Hilisemad teoreetikud laiendasid tetrahordi jaotuse 60 osaks ning väljendasid jaotusi osade asemel suhetena ning andsid neile mõnevõrra teistsuguseid nimetusi, kuid Aristoxenose põhisturuktuur jäi standardiks kõigile järgnevatele teoreetikutele, kes tegelesid tetrakordide sugude teemaga. ===Tetrakordide struktuur=== [[Vana-Kreeka muusika]]teoorias nimetati tetrakordiks neljast [[muusikaline heli|helist]] koosnevat [[helisüsteem]]i, mille [[ambitus]] on [[puhas kvart]]. Antiik-Kreekas kasutati tetrakordi meloodilise konstruktsiooni alusena umbes samal moel nagu [[keskaja muusika|keskaja]] [[Polüfoonia|polüfoonilises muusikas]] kasutati [[heksakord]]i ning [[tonaalsus|tonaalses]] muusikas [[duur-moll-süsteem|mažoor- ja minoorheliridu]]. Sõltuvalt helidevaheliste [[intervall]]ide suurustest kuulusid terakordid algselt kolme liiki ehk ''genus'''esse: [[diatoonika|diatoonilised]], [[kromaatika|kromaatilised]] ja [[enharmonism|enharmoonilised]]. Altpoolt ülespoole lugedes diatooniline ''genus'' hõlmas intervalle [[pooltoon]] – [[tervetoon]] – tervetoon, kromaatiline ''genus'' põhines järgnevusele pooltoon – pooltoon – [[väike terts]], enharmooniline ''genus'' intervallidele [[veerandtoon]] – veerandtoon – [[suur terts]]. [[Keskaja muusikateooria]]s (näiteks "[[Musica enchiriadis]]") juurdus vorm tervetoon – pooltoon – tervetoon. ===Tetrakord kui registripiirkonna määraja=== [[Aristoxenos]] kasutas tetrakordi põhilise määrajana üldise notatsioonisüsteemi raames [[registripiirkond]]ade defineerimisel, tehes vahet rohkem või vähem täiuslikel süsteemidel. Madalaim registripiirkonda määravatest tetrakordidest oli ''hypaton'', sisaldades intervalle vahemikus H – e, järgmine oli ''meson'' (e – a). ''Hypaton'''ist oktaavi võrra kõrgem oli ''diezeugmenon'' (h – e') ning kõrgeim tetrakord nimetusega ''hyperbolaion'' oli oktaavi võrra kõrgem kui ''meson'' (e' – a'). ==Tetrakord tänapäeva muusikateoorias== 20.sajandi muusikateoorias nimetatakse tetrakordideks neljast [[heliklass]]ist koosnevaid [[heliklassihulk]]asid. Oma raamatus "[[Atonaalse muusika struktuur]]"<ref>Allen Forte 1973: "The Structure of Atonal Music". New Haven, CT</ref> identifitseerib [[Allen Forte]] kaheteistkümne [[võrdtempereeritud häälestus]]es heliklassi puhul 29 võimalikku tetrakordi (pluss [[inversiooniline ekvivalentsus|inversioonilised ekvivalendid]]). Selle definitsiooni kohaselt nime 'Bach' (ehk B – a – c – h) võib tuletada kromaatilisest tetrakordist A-B-H-C (Allen Forte süsteemis heliklassihulk 4-1 järjestuses B-A-C-H). [[Anton Webern]] oma Keelpillikvartetis op.28 kasutab [[rida (muusika)|kaksteisthelirida]], mis koosneb tetrakordist B-A-C-H ning selle kahest [[transpositsioon]]ist Dis-E-Cis-D ja Ges-F-As-G, esimene neist [[Inversioon (muusika)|inversioonis]]. ==Viited== {{Viited}} {{Helirida}} [[Kategooria:Helikõrgus]] rm44sbqegkvckotouchbiffzx1kb0du 0 106907 7253712 7207890 2026-10-15T18:51:46Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Düün]] ümbersuunamise [[Düün (romaan)]] asemele ümbersuunamist maha jätmata 7207890 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Frank Herberti romaanist; romaanisarja kohta vaata artiklit "[[Düün (romaanisari)]]"; 1984. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Düün (film 1984)]]; 2021. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Düün (film, 2021)]]; filmisarja kohta artiklit [[Düün (filmisari)]]; luite kohta vaata artiklit [[Luide]]; jõuühiku kohta vaata artiklit [[Düün (ühik)]]}} {{Raamatu info | pealkiri = "Düün" | orig_tiitel = "Dune" | tõlge = [[Urmas Alas]] | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Frank Herbert]] | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | sari = | teema = | žanr = | kirjastaja = Chilton Books | ee_kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | avaldatud = [[1965]] | ee_avaldatud = [[1996]] / [[2002]] | tüüp = | lehekülgi = 412 (originaal)</br>552 / 528 (eesti keeles) | mõõtmed_kaal = | isbn = 9985306341 | oclc = | eelnev = | järgnev = "Düüni messias" }} '''"Düün"''' ([[inglise keel]]es "Dune") on Ameerika kirjaniku [[Frank Herbert]]i [[ulmeromaan]], mis ilmus [[1965]]. aastal. See on "[[Düün (romaanisari)|Düüni]]" romaanisarja esimene teos. Romaani tegevus toimub kauges tulevikus kõrbeplaneedil Arrakis, mis on universumi ainsa melange'i ehk vürtsi leiukoht. Teose peategelane on Paul Atreides, kelle perekond saadetakse Arrakist valitsema. Võimuvõitluse käigus põimuvad romaanis poliitika, religioon, ökoloogia ja inimese areng. "Düün" pälvis [[1966]]. aastal [[Hugo auhind|Hugo]] ja [[Nebula auhind|Nebula auhinna]] ning seda peetakse üheks kõigi aegade mõjukamaks ulmeromaaniks. Romaani põhjal on valminud mitu ekraniseeringut, sealhulgas [[David Lynch]]i [[1984]]. aasta film "[[Düün (film 1984)|Düün]]" ning [[Denis Villeneuve]]'i lavastatud filmid "[[Düün (film, 2021)|Düün]]" (2021) ja "[[Düün: Teine osa]]" (2024). [[Eesti keel]]es ilmus romaan [[1996]]. aastal [[Urmas Alas]]e tõlkes kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] ning pälvis 1998. aastal [[Eesti Ulmeühing]]u auhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]] parima tõlketeose kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stalker 1998 {{!}} Ulme.ee |url=https://ulme.ee/veeb/?page_id=3801&lang=et |vaadatud=2026-07-14 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.dunenovels.com/ "Düüni" sarja koduleht] [[Kategooria:Ulmeromaanid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] [[Kategooria:1965. aasta kirjandusteosed]] jr0xbd4snby5zhx1kbqn9cpzwpaum63 0 113458 7253614 7149088 2026-10-15T17:20:14Z ~2026-55367-72 239823 lisasin ja 7253614 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Pärn|Taimeperekonna|Pärn (perekond)|Perekonnanime|Pärn (perekonnanimi)}}ja {{suunamine|Lõhmus|Perekonnanime|Lõhmus (perekonnanimi)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik pärn | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tilia cordata 60.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales'' | sugukond = [[Pärnalised]] ''Tiliaceae'' | perekond = [[Pärn (perekond)|Pärn]] ''Tilia'' | liik = '''Harilik pärn''' | binaarne = ''Tilia cordata'' | binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]] | levikukaart = | levikukaardi_laius = | sünonüümid = }} '''Harilik pärn''' ehk '''lõhmus''' ehk '''niinepuu''' (''Tilia cordata'') on [[pärnalised|pärnaliste]] sugukonda [[pärn (perekond)|pärna]] perekonda kuuluv [[lehtpuu]]. == Levila ja kasvukoht == Hariliku pärna levila on suur, see hõlmab [[Euroopa|Euroopat]], [[Kaukaasia|Kaukaasiat]] ja [[Siber|Siberit]]. Levila lõunaosas kasvab ta üksnes mägedes, aga mitte kunagi [[metsapiir]]ini. [[Eesti]]s kasvab pärna kõikjal, kuigi tegu on tema levila põhjapiiriga. Eesti kõige põhjapoolsem pärn on [[Mohni pärn]]. Maailma umbes 25 pärnaliigist on harilik pärn ainus, mis kasvab Eestis looduslikult.<ref name="Kees">[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid", 5. kd. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk. 25-26</ref> Pärna enamusega metsa nimetatakse [[pärnik]]uks. Eestis pärnikuid peaaegu ei ole. Neid leidub näiteks [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] kaldal (see jõgi suubub [[Narva jõgi|Narva jõkke]]). == Botaanilised tunnused == [[Puukoor|Koor]] on hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]]. [[Leht|Lehed]] on 4–7 cm pikad, alt sinakasrohelised. Lehed on [[südajas leht|südajad]], lühikese [[terav lehetipp|terava]] tipuga ja karvutud, välja arvatud mõned pruunid tutid [[leherood]]ude nurkades. Leheserv on [[teravsaagjas leheserv|teravsaagjas]], [[Vahelduv leheseis|leheseis vahelduv]]. [[Pilt:Tilia-cordata2.JPG|pisi|left|Lehed ja õied]] Pärn [[õitsemine|õitseb]] [[juuli]]s. [[Õisik]]us on 3–11 mõlemasoolist [[õis|õit]]. Õied on kollakasvalged, mõlemasoolised ja väga hästi [[lõhn]]avad. Õite tugev lõhn meelitab ligi [[putukad|putukaid]], kes puud [[putuktolmlemine|tolmeldavad]]. Õied asetsevad väheseõielistes rippuvates [[ebasarikas|ebasarikates]] rohtsetel [[võrse]]tel. [[Vili]] on 6–7 mm pikk ja 4 mm lai [[viljaliha]]ta pähklisarnane [[luuvili]]. Mõnikord leidub [[kera]]jaid vilju, aga need pole idanemisvõimelised. Algul on ta kaetud udemetega, aga küpsedes muutub siledaks. Vili on õhukese seinaga, vaevalt märgatavate ribidega ja sisaldab 1–2 [[seeme]]t. Viljad valmivad [[oktoober|oktoobris]] ja varisevad kogu talve jooksul. Harilikule pärnale kõige lähedasem sugulasliik on [[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''). Nad erinevad teineteisest selle poolest, et suurelehise pärna lehtede alaküljel roodude hargnemiskohtadel on valged karvad, harilikul pärnal aga roostjad karvad. Suurelehise pärna viljad on selgelt märgatavate ribidega, hariliku pärna viljad mitte. Nad annavad omavahel [[hübriid]]e, mida nimetatakse ''Tilia × europaea'' ehk ''T. × vulgaris''. [[Põhja-Ameerika]]s kasvab [[ameerika pärn]] (''Tilia americana''). See on suuremate ja karedamate lehtedega, mistõttu harilikku pärna nimetatakse Põhja-Ameerikas väikeseleheliseks pärnaks. Lõhna tekitavad [[karboksüülhape]] [[farnesool]], [[glükosiidid]], [[saponiinid]], [[parkaine]]d, [[karoteenid]], [[askorbiinhape]] ja [[suhkrud]]. Lehed sisaldavad karoteene, askorbiinhapet, lima ja üle 12% [[süsivesik]]uid. Viljad sisaldavad pärast puhastamist kuni 58% [[rasvhape|rasvhappeid]]. Koores leidub [[triterpenoid]]i [[tiliadiin]]i, mis ongi nimetuse saanud pärna ladinakeelse nime järgi. == Kasutamine == [[Pilt:Bombus hypnorum - Tilia cordata - Keila.jpg|pisi|[[Talukimalane]] pärna õisikul]] Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] [[mesi|metest]] üks hinnalisemaid. Nii maitse kui ka raviomaduste poolest loetakse seda mett parimaks. Ühelt suurelt pärnalt võib paarinädalase õitsemisajaga saada kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud [[niin]]t kasutati vanasti palju [[rogusk]]ite, mattide, [[nöör]]ide, [[köis|köite]] ja [[viisk]]ude valmistamiseks. Pärna niin oli Eestis üks parimaid looduslikke sidumisvahendeid. Pärnaõitest tehakse ka [[pärnaõietee]]d. Sellel on üldine [[põletik]]uvastane toime ning seda kasutatakse [[külmetus]]e, [[palavik]]u, [[gripp|gripi]], valusa kurgu, [[bronhiit|bronhiidi]] ja [[köha]] ravimiseks. Noored pärnavõrsed on rikkad [[tärklis]]e, suhkrute ja [[vitamiinid]]e poolest. Värskeid võrseid ja [[pung]]i süüakse [[salat (toit)|salatina]] ja isegi [[marineerimine|marineeritakse]]. Tänapäeval ei ole harilikul pärnal suurt majanduslikku tähtsust, sest teda leidub vähe.<ref name=Kees/> Kuid ta on tähtis [[ilupuu]].<ref name=Kees/> Reostunud õhku talub ta hästi ja sellepärast kasvatatakse teda palju linnades. [[Tallinna südalinn]]as moodustavad 30% kõigist puudest pärnad.<ref name=Kees/> Vahest kõige tuntum pärnaallee on [[Unter den Linden]] [[Berliin]]is. Harilik pärn on [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Poola]] ja [[Sloveenia]] [[rahvuspuu]]. == Eesti rekordpuud == [[Pilt:Värava pärn, Hagudi mõis.jpg|pisi|püsti|Värava pärn [[Hagudi mõis]]a peahoone lähedal]] Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kõrgeks ja jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Eesti kõige kõrgem pärn kasvab [[Põlvamaa]]l [[Erastvere park|Erastvere pargis]] ja 1997. aastal oli see 35 m kõrge.<ref name=Kees/> Eestis kasvab väga jäme [[Sipa pärn]] [[Raplamaa]]l [[Märjamaa]] lähedal. See ei ole ametlikult Eesti jämedaim pärn, sest ametlikku jämedust mõõdetakse rinnakõrguselt, aga Sipa pärn haruneb madalamalt. Kõige peenemast kohast enne harunemist, umbes 5 dm kõrguselt on [[tüvi|tüve]] [[ümbermõõt]] täpselt 9 meetrit.<ref name=Kees/> Eesti üks vanemaid pärni [[Ülendi pärn]] asub [[Hiiumaa]]l [[Ülendi]] külas. See on ligi 600 aastat vana. 2004. aasta seisuga oli puu 4,5 m kõrge ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 6 m. Kunagi oli puu kõrge, aga põletati maha, järele jäi üksnes [[känd]]. Kuid kännust kasvasid välja uued võsud ja puu tervis on rahuldav. 2004. aasta seisuga oli Ülendi pärn ainus [[põlispuu]] Eestis, mille tüve ümbermõõt on suurem kui kõrgus.<ref name=Kees/> Ainus puu Eestis, mille mitte ainult [[legend|legendidele]], vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutanud [[Karl XII]], on [[Laiuse]]l kasvav [[Kuninga pärn]]. See istutati [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[18. sajand]]i alguses.<ref name=Kees/> == Vaata ka == * [[Purtse Hiiemäe ohvripärn]] * [[Elku pärn]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pärnalised]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] a7msqnqgn6s9q8ni0jizptsunij4rgr 7253684 7253614 2026-10-15T18:03:18Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-55367-72|~2026-55367-72]] ([[User talk:~2026-55367-72|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. 6878982 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Pärn|Taimeperekonna|Pärn (perekond)|Perekonnanime|Pärn (perekonnanimi)}} {{suunamine|Lõhmus|Perekonnanime|Lõhmus (perekonnanimi)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik pärn | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tilia cordata 60.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales'' | sugukond = [[Pärnalised]] ''Tiliaceae'' | perekond = [[Pärn (perekond)|Pärn]] ''Tilia'' | liik = '''Harilik pärn''' | binaarne = ''Tilia cordata'' | binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]] | levikukaart = | levikukaardi_laius = | sünonüümid = }} '''Harilik pärn''' ehk '''lõhmus''' ehk '''niinepuu''' (''Tilia cordata'') on [[pärnalised|pärnaliste]] sugukonda [[pärn (perekond)|pärna]] perekonda kuuluv [[lehtpuu]]. == Levila ja kasvukoht == Hariliku pärna levila on suur, see hõlmab [[Euroopa|Euroopat]], [[Kaukaasia|Kaukaasiat]] ja [[Siber|Siberit]]. Levila lõunaosas kasvab ta üksnes mägedes, aga mitte kunagi [[metsapiir]]ini. [[Eesti]]s kasvab pärna kõikjal, kuigi tegu on tema levila põhjapiiriga. Eesti kõige põhjapoolsem pärn on [[Mohni pärn]]. Maailma umbes 25 pärnaliigist on harilik pärn ainus, mis kasvab Eestis looduslikult.<ref name="Kees">[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid", 5. kd. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk. 25-26</ref> Pärna enamusega metsa nimetatakse [[pärnik]]uks. Eestis pärnikuid peaaegu ei ole. Neid leidub näiteks [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] kaldal (see jõgi suubub [[Narva jõgi|Narva jõkke]]). == Botaanilised tunnused == [[Puukoor|Koor]] on hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]]. [[Leht|Lehed]] on 4–7 cm pikad, alt sinakasrohelised. Lehed on [[südajas leht|südajad]], lühikese [[terav lehetipp|terava]] tipuga ja karvutud, välja arvatud mõned pruunid tutid [[leherood]]ude nurkades. Leheserv on [[teravsaagjas leheserv|teravsaagjas]], [[Vahelduv leheseis|leheseis vahelduv]]. [[Pilt:Tilia-cordata2.JPG|pisi|left|Lehed ja õied]] Pärn [[õitsemine|õitseb]] [[juuli]]s. [[Õisik]]us on 3–11 mõlemasoolist [[õis|õit]]. Õied on kollakasvalged, mõlemasoolised ja väga hästi [[lõhn]]avad. Õite tugev lõhn meelitab ligi [[putukad|putukaid]], kes puud [[putuktolmlemine|tolmeldavad]]. Õied asetsevad väheseõielistes rippuvates [[ebasarikas|ebasarikates]] rohtsetel [[võrse]]tel. [[Vili]] on 6–7 mm pikk ja 4 mm lai [[viljaliha]]ta pähklisarnane [[luuvili]]. Mõnikord leidub [[kera]]jaid vilju, aga need pole idanemisvõimelised. Algul on ta kaetud udemetega, aga küpsedes muutub siledaks. Vili on õhukese seinaga, vaevalt märgatavate ribidega ja sisaldab 1–2 [[seeme]]t. Viljad valmivad [[oktoober|oktoobris]] ja varisevad kogu talve jooksul. Harilikule pärnale kõige lähedasem sugulasliik on [[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''). Nad erinevad teineteisest selle poolest, et suurelehise pärna lehtede alaküljel roodude hargnemiskohtadel on valged karvad, harilikul pärnal aga roostjad karvad. Suurelehise pärna viljad on selgelt märgatavate ribidega, hariliku pärna viljad mitte. Nad annavad omavahel [[hübriid]]e, mida nimetatakse ''Tilia × europaea'' ehk ''T. × vulgaris''. [[Põhja-Ameerika]]s kasvab [[ameerika pärn]] (''Tilia americana''). See on suuremate ja karedamate lehtedega, mistõttu harilikku pärna nimetatakse Põhja-Ameerikas väikeseleheliseks pärnaks. Lõhna tekitavad [[karboksüülhape]] [[farnesool]], [[glükosiidid]], [[saponiinid]], [[parkaine]]d, [[karoteenid]], [[askorbiinhape]] ja [[suhkrud]]. Lehed sisaldavad karoteene, askorbiinhapet, lima ja üle 12% [[süsivesik]]uid. Viljad sisaldavad pärast puhastamist kuni 58% [[rasvhape|rasvhappeid]]. Koores leidub [[triterpenoid]]i [[tiliadiin]]i, mis ongi nimetuse saanud pärna ladinakeelse nime järgi. == Kasutamine == [[Pilt:Bombus hypnorum - Tilia cordata - Keila.jpg|pisi|[[Talukimalane]] pärna õisikul]] Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] [[mesi|metest]] üks hinnalisemaid. Nii maitse kui ka raviomaduste poolest loetakse seda mett parimaks. Ühelt suurelt pärnalt võib paarinädalase õitsemisajaga saada kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud [[niin]]t kasutati vanasti palju [[rogusk]]ite, mattide, [[nöör]]ide, [[köis|köite]] ja [[viisk]]ude valmistamiseks. Pärna niin oli Eestis üks parimaid looduslikke sidumisvahendeid. Pärnaõitest tehakse ka [[pärnaõietee]]d. Sellel on üldine [[põletik]]uvastane toime ning seda kasutatakse [[külmetus]]e, [[palavik]]u, [[gripp|gripi]], valusa kurgu, [[bronhiit|bronhiidi]] ja [[köha]] ravimiseks. Noored pärnavõrsed on rikkad [[tärklis]]e, suhkrute ja [[vitamiinid]]e poolest. Värskeid võrseid ja [[pung]]i süüakse [[salat (toit)|salatina]] ja isegi [[marineerimine|marineeritakse]]. Tänapäeval ei ole harilikul pärnal suurt majanduslikku tähtsust, sest teda leidub vähe.<ref name=Kees/> Kuid ta on tähtis [[ilupuu]].<ref name=Kees/> Reostunud õhku talub ta hästi ja sellepärast kasvatatakse teda palju linnades. [[Tallinna südalinn]]as moodustavad 30% kõigist puudest pärnad.<ref name=Kees/> Vahest kõige tuntum pärnaallee on [[Unter den Linden]] [[Berliin]]is. Harilik pärn on [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Poola]] ja [[Sloveenia]] [[rahvuspuu]]. == Eesti rekordpuud == [[Pilt:Värava pärn, Hagudi mõis.jpg|pisi|püsti|Värava pärn [[Hagudi mõis]]a peahoone lähedal]] Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kõrgeks ja jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Eesti kõige kõrgem pärn kasvab [[Põlvamaa]]l [[Erastvere park|Erastvere pargis]] ja 1997. aastal oli see 35 m kõrge.<ref name=Kees/> Eestis kasvab väga jäme [[Sipa pärn]] [[Raplamaa]]l [[Märjamaa]] lähedal. See ei ole ametlikult Eesti jämedaim pärn, sest ametlikku jämedust mõõdetakse rinnakõrguselt, aga Sipa pärn haruneb madalamalt. Kõige peenemast kohast enne harunemist, umbes 5 dm kõrguselt on [[tüvi|tüve]] [[ümbermõõt]] täpselt 9 meetrit.<ref name=Kees/> Eesti üks vanemaid pärni [[Ülendi pärn]] asub [[Hiiumaa]]l [[Ülendi]] külas. See on ligi 600 aastat vana. 2004. aasta seisuga oli puu 4,5 m kõrge ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 6 m. Kunagi oli puu kõrge, aga põletati maha, järele jäi üksnes [[känd]]. Kuid kännust kasvasid välja uued võsud ja puu tervis on rahuldav. 2004. aasta seisuga oli Ülendi pärn ainus [[põlispuu]] Eestis, mille tüve ümbermõõt on suurem kui kõrgus.<ref name=Kees/> Ainus puu Eestis, mille mitte ainult [[legend|legendidele]], vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutanud [[Karl XII]], on [[Laiuse]]l kasvav [[Kuninga pärn]]. See istutati [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[18. sajand]]i alguses.<ref name=Kees/> == Vaata ka == * [[Purtse Hiiemäe ohvripärn]] * [[Elku pärn]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pärnalised]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] 28qq7lt6umu2t8jyix3omg7nzk5h27j 0 116875 7253530 7232748 2026-10-15T13:25:52Z SLSadamad 222863 Nõukogu liikme muudatus 7253530 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | logo = Saarte Liinid logo.png | teenused = Sadamateenused, kinnisvara rent | omanik = [[Eesti Vabariik]] - Omaniku esindaja [[taristuminister]] | kodulehekülg = [https://saarteliinid.ee/ saarteliinid.ee] | asutamisaeg = 1. oktoober 1994 | võtmeisikud = Kaida Kauler (juhatuse esimees), Peeter Ojasaar (nõukogu esimees) | peakorter = Rohu 5, 93819, Kuressaare, Saare maakond | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = Merendus, transport ja logistika Sadamate haldamine | käive = 9 mln eurot (2023) }} '''AS Saarte Liinid''' on Eesti sadamaettevõte, mille põhitegevus on [[sadam]]ate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu saartele. Seeläbi elavdades piirkondlikku elukorraldust regionaalselt ja ka tulu mittetoovates sadamates. Äriühingu koosseisu kuulub 18 sadamat: * [[Saare maakond|Saare maakonnas:]] [[Kuivastu sadam]], [[Roomassaare sadam]], [[Triigi sadam]], [[Abruka sadam]], [[Ruhnu sadam]], [[Papissaare sadam]] ja [[Vikati sadam]] * [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]: [[Heltermaa sadam]] ja [[Sõru sadam]] * [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]: [[Rohuküla sadam]] ja [[Sviby sadam]]; * [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]: [[Virtsu sadam]], [[Kihnu sadam]], [[Munalaiu sadam]] ja [[Manilaiu sadam]] * [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]: [[Piirissaare sadam]] * [[Põlva maakond|Põlva maakonnas:]] [[Laaksaare sadam]] * [[Harju maakond|Harju maakonnas]]: [[Naissaare sadam]] Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka [[süvendi]] [[Watermaster]] ja töölaev [[Panda (laev)]]. AS Saarte Liinid on [[Logistika ja Sadamate Liit]], [[Eesti Merendusklaster]] ja [[Eesti Meretööstuse Liit]] liige. Üks AS Saarte Liinid põhiülesandeid on liiniveo tingimuste tagamine parvlaeva ja liini reisilaeva sadamais ühenduseks [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Kihnu]], [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Manilaid|Manilaiu]], [[Piirissaar|Piirissaare]] ja [[Vilsandi]]ga ning neid avalikke laevaliine on kokku 12. Parvlaevad ja liini[[reisilaev]]ad tegid 2017. aastal ASi Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 517 reisi ning vedasid 2 440 113 reisijat ja 1 019 399 sõidukit. Suuremates sadamates võetakse vastu ka [[kaubalaev]]u. Peamiselt veetakse Saarte Liinide sadamate kaudu Lääne-Eesti ja saarte ettevõtete eksportkaupa. Saarte Liinid osaleb ise äriühingu sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. Suuremad kaubasadamad äriühingus on Virtsu sadam, Rohuküla sadam, Heltermaa sadam ja Roomassaare sadam. [[Roomassaare sadam]] on Saaremaa suurim kaubasadam ja [[Heltermaa sadam]] on Hiiumaa suurim kaubasadam. 2017. aastal veeti Saarte Liinide sadamate kaudu 863 837 tonni kaupa, millest 831 154 tonni oli eksport. Imporditi 26 393 tonni puistlasti ning võeti vastu 6209 tonni meresaadusi. Tabel 1. ''Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2016 ja 2017 aastatel (tuhandetes tonnides)'' {| class="wikitable" |Sadama pidaja |2016 |2017 |Muutus tonnides |Muutuse % |Osatähtsus 2016 % |Osatähtsus 2017 % |- |AS Tallinna Sadam |20 120 |19 180 |–940 |–4,67 |57,58 |53,10 |- |sh Paldiski lõunasadam |4276 |4656 |380 |8,89 |12,24 |12,89 |- |AS Sillamäe Sadam |6320 |8180 |1 860 |29,43 |18,09 |22,65 |- |Paldiski Põhjasadam |2500 |2550 |50 |2,00 |7,16 |7,06 |- |AS Pärnu Sadam |1914 |1970 |56 |2,93 |5,48 |5,45 |- |Kunda Sadam |1490 |1500 |10 |0,67 |4,26 |4,15 |- |AS Tallinna Bekkeri Sadam |860 |1150 |290 |33,72 |2,46 |3,18 |- |AS Saarte Liinid |786 |864 |78 |9,92 |2,25 |2,39 |- |Vene-Balti Sadam |680 |550 |–130 |–19,12 |1,95 |1,52 |- |AS Miiduranna Sadam |210 |110 |–100 |–47,62 |0,60 |0,30 |- |Lehtma Sadam |60 |65 |5 |8,33 |0,17 |0,18 |- |Kokku |34 940 |36 119 |1 559 |4,46 |100,00 |100,00 |} Lisaks suuremate laevade teenindamisele on Saarte Liinid välja arendanud ka oma [[väikesadam]]ate võrgustiku [[SL Marinas]]. Väikelaevade teenindamise maht Saarte Liinide hallatavais sadamais on stabiliseerunud eelmiste aastate tasemel ning sõltub suuresti ilmastikust. Saarte Liinide väikesadamaid külastas 2017. aastal 5495 [[väikelaev]]a 20 864 inimesega. == Välislingid == *[http://www.saarteliinid.ee Saarte Liinide koduleht] *[http://www.slmarinas.ee SL Marinase koduleht] [[Kategooria:Eesti sadamaoperaatorid]] [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] [[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]] 3kdnisfrwac8nnpi3yd29vc46wt0i5a 0 124577 7253961 7245568 2026-10-16T08:30:51Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7253961 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; emiraadi kohta vaata artiklit [[Dubai emiraat]].}} {{keeletoimeta}} {{linn | nimi = Dubai | hääldus = | nimi1_keel = araabia | nimi1 = دبي | nimi1_latin = Dubayy | pilt = Madinat Jumeirah-Dubai3303.JPG | pildiallkiri = [[Burj al-‘Arab]] uusarenduse taustal | lipp = Flag of Dubai.svg | lipu_link = [[Dubai lipp]] | vapp= Coat of arms of Dubai.svg | vapi_link = [[Dubai vapp]] | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Araabia Ühendemiraadid | asendikaardi_seletus = Dubai asukoht Araabia Ühendemiraatides }} '''Dubai''' ([[araabia keel]]es دبيّ) on [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] (AÜE) kuuluva [[Dubai emiraat|Dubai emiraadi]] haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres. Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks [[Dubai Creek]], mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune oja Pärsia lahe ääres. Varem oli ojast põhja pool linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki [[Jumeirah]]i randa ja [[Sheikh Zayed Road]]i maanteed; põhjas piirneb Dubai [[Ash-Shāriqah' emiraat|Ash-Shāriqah' emiraadiga]]. 85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas. 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845. Dubais on 2011. aasta seisuga 63 [[pilvelõhkuja]]t, millest 46 on kõrgemad kui 200 m ja 17 kõrgemad kui 300 m. Kõrgeim on 2010. aastal valminud [[Burj Khalīfah]], mis on 828 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetri kõrgust hoonet. ==Ajalugu== Inimasustuse ajalugu, mis on nüüd defineeritud Araabia Ühendemiraatide territooriumiks, on rikas ja keeruline ning viitab ulatuslikele kaubandussidemetele Induse oru ja Mesopotaami tsivilisatsioonide vahel ning ka Levandi piirkonnaga nii kaugel kui võimalik. Arheoloogilised leiud Dubais, eriti Al-Ashooshis, Al Sufouhis ja märkimisväärselt rikkalik leid Saruq Al Hadidist näitavad asustust Ubaidi ja Hafiti perioodidel, Umm Al Nari ja Wadi Suqi perioodidel ning kolmel rauaajal Araabia Ühendemiraatides. Piirkond oli sumerlastele tuntud kui Magan ning see oli metalltoodete, eriti vase ja pronksi allikas. Umbes 5000 aastat tagasi oli piirkond kaetud liivaga, kui rannik taandus sisemaa poole ja sellest sai linna praegune rannajoon. Eelislami aegseid keraamikaleide on leitud 3. ja 4. sajandist. Enne islami vastuvõtmist selles piirkonnas kummardati seal Bajirit (või Bajari). Pärast islami levikut piirkonnas ründas Ida-Islami maailma Umayyadi kalifaat kagu-Araabiat ja ajas Sassaniidid välja. Dubais asuva muuseumi väljakaevamised Al-Jumayra (Jumeirah) piirkonnas leidsid mitu Umayyadi perioodi artefakti. Dubai varajast mainimist leiab 1095. aasta teosest "Geograafia raamat", mille autoriks oli andaluusia araabia geograaf Abu Abdullah al-Bakri. Veneetsia pärliturustaja Gasparo Balbi külastas piirkonda 1580. aastal ja mainis Dubaid (Dibei) selle pärlitööstuse tõttu. ===Kaasaegse Dubai rajamine=== Arvatakse, et Dubaist sai kaluriküla 18. sajandi alguses ning 1822. aastaks oli see Bani Yasi hõimu umbes 700–800 liikme asula ja Abu Dhabi šeikh Tahnun bin Shakhbuti võimu all. 1822. aastal märkis Briti mereuuringute tegija, et Dubais elab tuhat inimest ovaalse kujuga linnas, mis on ümbritsetud savimüüriga ja kus on hajutatud kitsed ja kaamelid. Peamine jalakäijate tee külast viis kõrkjaga kaetud jõeni, samal ajal kui teine läks kõrbesse ja ühines kaubateedega. 1833. aastal lahkusid Al Bu Falasah hõimu liikmed Abu Dhabist pärast hõimudevahelist tüli ja asusid elama Dubaisse. Abu Dhabist lahkumist juhtisid Obeid bin Saeed ja Maktoum bin Butti, kes said Dubai ühiseks juhiks kuni Ubaid surmani 1836. aastal, jättes Maktumi Maktoumi dünastiat looma. Dubai allkirjastas koos teiste Trucial State'i riikidega Briti valitsusega 1820. aastal üldise meresõidulepingu, järgides Briti kampaaniat Ras Al Khaimahi vastu 1819. aastal. See viis 1853. aasta püsiva meresõidu vaherahuni. Dubaiga sõlmis eksklusiivsuse lepingu Ühendkuningriik, kes võttis emiraadi turvalisuse eest vastutuse enda kanda 1892. aastal. 1901. aastal rajas Maktoum bin Hasher Al Maktoum Dubais tollivaba vabakaubasadama, kus impordil ja ekspordil ei olnud maksustamist, samuti andis kaupmeestele maatükke ja tagas kaitse ja tolerantsi. Dubai sadama kasvava tähtsuse kohta annab aimu Bombay ja Pärsia Aurulaevade Navigatsioonikompanii aurikute liikumine, mis külastas Dubai sadamat aastatel 1899–1901 viis korda aastas. 1902. aastal tegid ettevõtte laevad Dubai 21 külastust ja alates 1904. aastast külastasid aurikud Dubaid kaks korda kuus; 1906. aastal kaubeldi 70 000 tonni kaubaga. Nende laevade sagedus aitas kaasa Dubais esilekerkiva sadama ja eelistatud kaubanduskeskuse rolli kiirendamisele. ===Naftaeelne Dubai=== Dubai geograafiline lähedus Iraaniga tegi sellest olulise kaubanduspaiga. Dubais asus tähtis välismaiste kauplejate peatuspaik, eelkõige Iraanist pärit kauplejate jaoks, paljud neist asusid lõpuks Dubaisse elama. 20. sajandi alguseks oli Dubai tähtis sadam. Sel ajal koosnes Dubai Dubais asuvast linnast ja lähedal asuvast Jumeirahi külast, kus asus umbes 45 palmilehehütist koosnev asula. 1920. aastateks oli palju iraanlasi Dubaisse elama asunud ja kolisid üle Pärsia lahe. Selleks ajaks kasvasid linna mugavused ja loodi kaasaegne piirkond Al Bastakiya. Dubai oli tuntud pärliekspordi poolest kuni 1930. aastateni; pärlitööstus sai pöördeliselt kahjustatud 1929. aasta suure depressiooni ja kultiveeritud pärlite innovatsiooni tõttu. Pärlikaubanduse kokkuvarisemisega langes Dubai sügavasse depressiooni ja paljud elanikud elasid vaesuses või kolisid teistesse Pärsia lahe piirkondadesse. 1937. aastal sõlmiti naftaotsingu leping, mis tagas Dubaile õigused saada tasusid naftatöötlemise eest ja Šeik Saeed bin Maktoumile makstavaid soodustusi. Siiski ei leitud naftat Teise maailmasõja tõttu enne 1966. aastat. Alates selle asutamisest oli Dubai alati Abu Dhabiga vastuolus. 1947. aastal puhkes piiritüli Dubai ja Abu Dhabi vahel nende vastastikuse piiri põhjasektoris, mis eskaleerus sõjaks. Briti valitsuse vahendusel saavutatud vahekohtu tulemusena lõpetati vaenutegevus. Hoolimata naftapuudusest kasutas Dubais 1958. aastast valitsev Sheikh Rashid bin Saeed Al Maktoum kaubandustegevusest saadavat tulu infrastruktuuri ehitamiseks. Asutati erasektori ettevõtted, et ehitada ja hallata infrastruktuuri, sealhulgas elektrit, telefoniteenuseid ja sadamate ja lennujaama operaatoreid. Lennuväli rajati Dubaisse 1950. aastatel ja 1959. aastal ehitati emiraadi esimene hotell, Airlines Hotel. Sellele järgnesid 1968. aastal ehitatud Ambassador ja Carltoni hotellid. Sheikh Rashid palkas 1959. aastal Briti arhitektuurifirma Halcrow arhitekti John Harrise, et luua linna esimene üldplaneering. Harris kujutas ette Dubaid, mis tõusis ajaloolisest keskusest Dubais Creekist, omades ulatuslikku teedevõrku, organiseeritud tsoone ja linna keskust, mis kõik oleks suhteliselt napi eelarvega teostatav. 1959. aastal asutati Dubais esimene telefonifirma, millest 51% kuulus IAL-ile (International Aeradio Ltd) ja 49% kuulus Sheikh Rashidile ja kohalikele ärimeestele ning 1961. aastaks olid nii elektrifirma kui ka telefonifirma käivitanud töötavad võrgud. Vee-ettevõte (mille esimees ja enamusosalus oli Sheikh Rashidil) ehitas torujuhtme Awiri kaevudest ja mitmest säilituspaagist ning 1968. aastaks oli Dubail usaldusväärne veevarustus. Dubai esimene lennujaam ehitati linna põhjaossa 1959. aastal ning terminalihoone avati äritegevuseks septembris 1960. aastal. Lennujaama teenindas algul Gulf Aviation (lendades Dakotatega, Heronitega ja Viscountidega), kuid 1961. aastal alustas lennufirma Iran Air lende Shirazi. 1962. aastal märkis Briti poliitiline esindaja, et "palju uusi maju, kontori- ja korteriplokke ehitatakse. Valitseja on otsustanud vastu briti ametivõimude soovitust jätkata tööd lennujaama ehitamisega. Üha enam euroopa ja araabia ettevõtteid avab uksi ning tulevik paistab helge". 1962. aastal, kui infrastruktuuri projektide kulutused olid juba kõrgeks läinud, lähenes Sheikh Rashid oma vennapoeg Qatari valitsejale laenu saamiseks esimese silla ehitamiseks Dubai Creeki ületamiseks. See sild valmis 1963. aasta mais ja selle eest tasuti teemaksuga, mis võeti Dubai poolelt Deira poolele ületamise eest. 1960. aastatel oli Dubai elav kaubanduskeskus, mille keskmes oli kullakaubandus. 1968. aastal imporditi kulda umbes 56 miljoni naela eest. Enamus sellest kullast eksporditi edasi. India kullaimport oli keelatud ja seega iseloomustati kaubandust salakaubaveona, kuigi Dubais asuvad kauplejad olid kiired rõhutama, et nad teevad seaduslikke kullatehinguid ja kliendid otsustavad ise, kuhu need kullahulgad viiakse. 1966. aastal saadeti rohkem kulda Londonist Dubaisse kui peaaegu ükskõik kuhu mujale maailmas (rohkem võeti vastu ainult Prantsusmaal ja Šveitsis) – 4 miljonit untsi. Dubai võttis vastu ka üle 15 miljoni dollari väärtuses kellasid ja üle 5 miljoni untsi hõbedat. 1967. aasta kulla hind oli 35 dollarit untsi kohta, kuid selle turuhind Indias oli 68 dollarit untsi kohta. Tollal hinnati, et Dubaist Indiasse imporditava kulla maht moodustas umbes 75% kogu turust. ===Nafta ajastu=== Pärast aastaid otsimist avastati lõpuks 1966. aastal nafta Dubais asuvates territoriaalvetes. Esimene välja leiukoht nimetati "Fateh" ('hea õnn'). See viis Sheikh Rashidi infrastruktuuri arendusplaanide kiirendamiseni ja ehitusbuumini, mis tõi kaasa massilise sisserände välismaistest töölistest, peamiselt Aasia ja Lähis-Ida riikidest. Aastatel 1968–1975 kasvas linna rahvaarv üle 300%. Dubais oli alanud infrastruktuuri arendamise ja laienemise periood. Naftatulud, mis hakkasid voolama alates 1969. aastast, toetasid kasvuperioodi, kus Sheikh Rashid alustas infrastruktuuri ja mitmekesistatud kaubandusliku majanduse arendamise poliitikat enne emiraadi piiratud varude ammendumist. Nafta moodustas 1990. aastal 24% SKP-st, kuid oli aastaks 2004 vähenenud 7%-ni SKP-st. ===Araabia Ühendemiraatide ühinemisakt=== Dubai ja teised osariigid olid olnud pikka aega Briti protektoraat, kus Briti valitsus hoolitses välispoliitika ja kaitse eest ning oli vahendaja Ida-Pärsia lahe valitsejate vahel, mille tulemusena 1892. aastal sõlmiti "Eksklusiivne leping". Peaminister Harold Wilsoni teatas 16. jaanuaril 1968, et kõik Briti väed tuleb tagasi kutsuda. See otsus sundis rannikuemiirid koos Katari ja Bahreiniga läbirääkimistesse, et täita poliitiline tühimik, mille Briti tagasitõmbumine jätab. Põhimõte liidu loomiseks lepiti esmakordselt kokku Abu Dhabi valitseja Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyan'i ja Dubais asuva Sheikh Rashidi vahel 18. veebruaril 1968 Argoub Al Sedirah'i laagris. Mõlemad leppisid kokku, et töötavad selle nimel, et kaasata liitu teised emiraadid, sealhulgas Katar ja Bahrein. Järgmise kahe aasta jooksul järgnesid valitsejate läbirääkimised ja kohtumised, et välja töötada liidu vorm. Üheksa emiraadi liit ei taastunud kunagi pärast 1969. aasta oktoobrit, kus Briti sekkumine kahe emiraadi agressiivsete tegevuste vastu viis nende, Bahreini ja Katariga läbirääkimistelt lahkumiseni. 2. detsembril 1971 ühinesid Dubai koos Abu Dhabi, Sharjah, Ajmani, Umm al-Quwaini ja Fujairahiga Ühendemiraatide Liidu moodustamiseks. Seitsmes emiraat, Ras Al Khaimah, ühines UAE-ga 10. veebruaril 1972 pärast seda, kui Iraan annekteeris RAK-i nõutud Tunb saared. 1973. aastal liitus Dubai teiste emiraatidega, et võtta kasutusele ühtne valuuta: Araabia Ühendemiraatide dirhem. ===Tänapäevane Dubai=== 1970. aastatel jätkas Dubai kasvu nii naftatulust kui ka kaubandusest saadud tuludest hoolimata sellest, et linna külastasid paljud Liibanoni kodusõda põgenenud sisserändajad. Piirivaidlused emiraatide vahel jätkusid isegi pärast UAE loomist ja alles 1979. aastal jõuti ametliku kompromissini, mis lahendas erimeelsused. Sügava veega Jebel Ali sadam, mis võimaldas suurematel laevadel dokkida, asutati 1979. aastal. Algul sadam edu ei saavutanud, seega rajas šeik Mohammed 1985. aastal sadama juurde JAFZA (Jebel Ali vabatsoon), mis võimaldas välismaistel ettevõtetel piiramatut tööjõu sisseveo ja kapitali väljaveo importi. Dubai lennujaam ja lennundustööstus jätkasid samuti kasvu. Samas oli šeik Rashid endale tunnistanud, et naftajõukus ei kesta igavesti ja Dubai vajab ka majandust, kui ühel päeval nafta otsa peaks lõppema - talle on omistatud fraas: "Minu vanaisa sõitis kaameliga, minu isa sõitis kaameliga, mina sõidan Mercedesega, mu poeg sõidab Land Roveriga, tema poeg hakkab sõitma Land Roveriga, kuid tema poeg hakkab sõitma kaameliga." Seetõttu otsustas ta ka arendada Dubais teisi majandussektoreid, nagu kaubandust ja turismi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hong Kong of the Middle East |url=https://www.gluckman.com/DubaiBiz.html |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=www.gluckman.com}}</ref> 1982. aastal külastas Dubaid 375 000 välisturisti, kuid 1993. aastal juba miljon ja 2012. aastal 10 miljonit. Esimese lahe sõda alguses 1991. aastal oli sõjalistel operatsioonidel negatiivne rahaline mõju linnale, kuna deposiidid tagastati ja kauplejad lõpetasid oma tegevuse, kuid hiljem taastus linn muutuvas poliitilises kliimas ja õitses. 1990. aastate lõpus kolisid paljud välismaised kaubandusühendused Kuveidist ja hiljem Bahreinist, kui seal oli šiiidi rahutusperiood, oma ärid Dubaisse. Dubai pakkus Jebel Ali vabatsoonis liitlasvägedele kütusevarusid esimese lahesõja ajal ja uuesti 2003. aasta Iraagi sissetungi ajal. Suured naftahinna tõusud pärast Esimest lahe sõda julgustasid Dubaid keskenduma endiselt vabakaubandusele ja turismile. ==Valitsus== Dubaid on valitsenud Al Maktoum perekond alates 1833. aastast; emiraat on konstitutsiooniline monarhia. Dubai kodanikud osalevad valimiskolleegiumis, et valida esindajaid Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse. Valitseja, Tema Kõrgeausus Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoum, on ka Araabia Ühendemiraatide asepresident ja peaminister ning liige liidu Ülemnõukogus (SCU). Dubai nimetab kaheksa liiget kaheksa-aastaste ametiaegade jooksul Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse (FNC), ülemasse föderaalsesse seadusandlikku organisse. Dubai Omavalitsus (DM) asutati 1954. aastal Dubai valitseja Rashid bin Saeed Al Maktoumi poolt linna planeerimise, kodanikuteenuste ja kohalike rajatiste hooldamise eesmärgil. Ajapikku on see arenenud autonoomseks alamriigiasutuseks, mida tuntakse ühiselt kui Dubai Valitsus, mis vastutab nii Dubais kui ka suuremas emiraadis. Dubais on üle 58 valitsusasutuse, mis vastutavad julgeoleku, majanduspoliitika, hariduse, transpordi, sisserände ja muu eest. Samuti on Dubai ainus kolmest emiraadist, kellel on eraldiseisev kohtusüsteem föderaalse kohtusüsteemi kõrval. Dubai valitseja on valitsusjuht ja emiir (riigipea) ning seadused, määrused ja kohtuotsused avaldatakse tema nimel, kuid alates 2003. aastast on Dubais valitsusasutuste juhtimise ja järelevalve täidesaatev võim delegeeritud Dubai Tegevusnõukogule, mida juhib Dubai kroonprints Hamdan bin Mohammed Al Maktoum. Kuigi seadusandlikku kogu ei ole, kasutatakse traditsioonilist avatud nõukogu, kus kodanikud ja valitseja esindajad kohtuvad, tagasiside saamiseks teatud koduste küsimuste kohta. ===Õiguskaitse=== Dubai politsei, mis asutati 1956. aastal Naifi piirkonnas, omab õiguskaitse pädevust emiraadi üle. Jõud on otseselt Mohammed bin Rashid al Maktoumi alluvuses. Dubai ja Ras al Khaimah on ainsad emiraadid, mis ei allu Araabia Ühendemiraatide föderaalsetele kohtusüsteemidele. Emiraadi kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kassatsioonikohtust. Esimese astme kohus koosneb tsiviilkohtust, mis kuuleb kõiki tsiviilvaidlusi; kriminaalkohtust, mis kuuleb politsei kaebustest alguse saanud nõudeid; ja šariaatkohtust, mis vastutab muslimite vahelistes asjades. Mittemuslimid ei ilmu šariaatkohtusse. Kassatsioonikohus on emiraadi ülemkohus, mis kuuleb ainult õigusalaseid vaidlusi. ===Alkoholiseadused=== Alkoholi müük ja tarbimine on seaduslik, kuid reguleeritud. Täiskasvanud mittemuslimitel on lubatud tarbida alkoholi litsentseeritud kohtades, tavaliselt hotellides või kodus, kui neil on alkoholilitsents. Tavaliselt ei ole muudes kohtades kui hotellides, klubides ja eraldi määratud piirkondades alkoholi müük lubatud. Nagu mujalgi maailmas, on joomine ja autoroolis juhtimine ebaseaduslik, Emiraadis Dubai on seaduslikuks joomise vanuseks 21. ==Kuritegevus== Dubai on üks maailma madalaima vägivallakuritegevuse määraga linnu ning 2019. aastal oli see turvalisuselt maailma seitsmes linn. Turvaalase tööstuse reguleeriv asutus jagas kuriteod kuude kategooriasse. Nende hulka kuuluvad vargus, röövimine, kodune murdvargus, pettus, seksuaalne ahistamine ja vägivald ning kuritegelikud kahjustused. Gulf Newsi andmetel on Dubai politsei väitnud, et kuritegevus vähenes 2017. aastal 15 protsendi võrra. Siiski suurenes uimastitega seotud kuritegude arv kaheksa protsendi võrra. Kindralmajor Abdullah Khalifa Al Merri, Dubai politsei ülem, kiitis jõustruktuure, mis lahendas 86 protsenti kuritegudest. Statistika näitas ka seda, et mõrvajuhtumid langesid iga 100 000 elaniku kohta 2016. aastal 0,5-lt 2017. aastal 0,3-le. Viimase viie aasta jooksul on vägivaldsed ja agressiivsed kuriteod langenud 2,2-lt kuriteolt 100 000 elaniku kohta 1,2-ni aastal 2017, märkis Al Mansouri. Üldised kuriteod on langenud alates 2013. aastast ning olid aastal 2017 umbes 0,2. Röövimiste arv langes 2013. aastal 3,8-lt 2017. aasta lõpuks 2,1-le, samas kui röövimisjuhtumite arv langes samal perioodil 0,2-lt 0,1-ni. Sõidukivargusi olid 2013. aastal 100 000 elaniku kohta 3,8 ja langesid 2017. aastal 1,7-ni. USA Diplomaatilise Julgeolekubüroo sõnul esineb endiselt väiksemaid vargusi, taskuvargusi, petuskeeme ja seksuaalset ahistamist, kuigi need ei ole tavaliselt vägivaldsed ning relvi ei kasutata. ==Arhitektuur== Dubais on erakordne hoonete ja arhitektuuristiilide kooslus. Sealt võib leida palju islami arhitektuuri kaasaegseid tõlgendusi tänu ehitus- ja arhitektuurilisele innovatsioonile Araabia maailmas üldiselt ning eriti Dubais, mida toetavad mitte ainult tippklassi Araabia või rahvusvahelised arhitektuuri- ja inseneribürood nagu Al Hashemi ja Aedas, vaid ka tippklassi bürood New Yorgis ja Chicagos. Selle buumi tulemusena on kaasaegne islami – ja maailma – arhitektuur viidud pilvelõhkujate ehitamise disaini- ja tehnoloogia uutele tasemetele. Dubais on nüüdseks kõrgemaid kui 2/3 km, 1/3 km või 1/4 km pilvelõhkujaid rohkem kui üheski teises linnas. Kõrgpunkt saavutati 2010. aastal Burj Khalifa (Khalifa torni) valmimisega, mis on nüüd maailma kõrgeim hoone 829,8 m kõrgusega. Khalifa torni valmimine, mis järgnes 1980. aastatel alanud ehitusbuumile, kiirenes 1990. aastatel ning võttis 2000. aastate jooksul ehitustööde osas hoogu, jättis Dubaisse maailma kõrgeima pilvelõhkuja, alates 4. jaanuarist 2010. Burj Khalifa on Dubais üks populaarsemaid turismiobjekte, mida külastas 2013. aastal üle 1,87 miljoni külastaja. Creek Tower oli kavas 2010. aastatel, et hoida Dubaid kõige kõrgemate hoonete nimekirja tipus. Siiski peatati ehitus määramatuks ajaks koroonapandeemia ajal ning projekti jätkamise kuupäeva ei ole veel avalikustatud. ===Burj Al Arab=== Burj Al Arab on luksushotell, mida sageli nimetatakse maailma ainsaks seitsmetärnihotelliks, kuigi selle juhtkond ei ole seda kunagi väitnud, vaid on nimetanud hotelli viie tärniga ''deluxe''-hotelliks. Sõna "seitsmetärnihotell" võttis kasutusele üks Briti ajakirjanik, et ülistada seda hotelli ja seal kogetud teenindust. Jumeirah Groupi esindaja sõnul: "Me ei saa palju teha selle takistamiseks. Me ei soodusta selle termini kasutamist. Me pole kunagi seda oma reklaamis kasutanud." Hotell avati detsembris 1999. ===Palm Jumeirah=== Palm Jumeirah on tehissaarestik Dubais, mille lõi Dubai valitsuse omandis olev ettevõte Nakheel ja mille kujundas Helman Hurley Charvat Peacock/Architects, Inc. Palm Jumeirah on üks kolmest plaanitud saarest, mida nimetatakse Palm Islands, mis ulatuvad Pärsia lahte. Palm Jumeirah, mis asub Dubai Jumeirahi ranniku piirkonnas, on kolmest Palm Islandsi saarest kõige väiksem. Saar ehitati aastatel 2001–2006. ===Maailmasaared=== Maailmasaared on arhipelaag väikestest kunstlikest saartest, mis on ehitatud maailmakaardi kujul ning asuvad Pärsia lahe vetes, 4,0 kilomeetri kaugusel Dubai rannikust, Araabia Ühendemiraatides. Maailma saared koosnevad peamiselt Dubais madalatest rannikuvetest kaevatud liivast ja on üks mitmest Dubais asuvast kunstlikust saarearendusest. ===Dubai imeaed=== [[File:Dubai Miracle Garden-Dubai UAE-Andres Larin.jpg|thumb|right|Südametunnel Dubai Miracle Gardenis]] 14. veebruaril 2013 avati Dubailandis 72 000 ruutmeetri suurune lilleaed. See on maailma suurim lilleaed, kus saab vaadelda vähemalt 50 miljonit taimeõit ja enam kui 70 liiki õistaimi. Aia taimi kastetakse linna veevärgist saadud ja vajaliku tasemeni puhastatud reoveega. Suvehooajal, mai lõpust kuni septembrini, kui ilm võib muutuda eriti palavaks, umbes 40 °C-ni (104 °F), jääb aed suletuks. ===Dubai Marina=== Dubai jahisadam on piirkond Dubais. See on kunstlik kanalilinn, mis on ehitatud mööda 3-kilomeetrist Pärsia lahe rannajoont. 2018. aastaks oli selles piirkonnas elanikke 55 052. Kui kogu arendus on lõpule viidud, mahutab see enam kui 120 000 inimest korterelamutes ja villades. Selle projekti esimene faas on juba valmis. Dubai Marina sai inspiratsiooni Vancouveris Kanadas asuva Concord Pacific Place'i arendusest False Creeki ääres. Selle piirkonnaga on seotud mitmeid juhtumeid mereelustiku (eriti vaalade ja haide) sattumisega Marina piirkonda, kuna see asub avatud merele suhteliselt lähedal. == Kliima == Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur on ligikaudu 41&nbsp;°C ja öine ligikaudu 30&nbsp;°C. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis on keskmine temperatuur päevasel ajal 24&nbsp;°C ja öösiti 14&nbsp;°C.<ref>[https://services.dubaiairports.ae/dubaimet/MET/Climate.aspx Annual Climate and Weather of Dubai] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning sademed ulatuvad juba 94,3&nbsp;mm-ni aastas. Paljudel võib olla Dubai suve raske taluda ka suure õhuniiskuse tõttu.<ref>[http://www.godubai.com/explore/whatshot.asp Temperature and Humidity in Dubai] (vaadatud 03.10.2014)</ref> == Rahvastik == 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured [[migratsioon]]ilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 rändtöölist, kõige enam on neid [[Lõuna-Aasia]]st. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.<ref>[http://www.migrationpolicy.org/programs/data-hub&#x20; Migration Policy] (kasutatud 03.10.2014)</ref> == Kultuur ja vaatamisväärsused == [[Pilt:Dub-jum-mos2.jpg|pisi|Üks paljudest mošeedest AÜE-s – Jumeirahi mošee]] [[Pilt:Abayapair.jpg|pisi|püsti|Traditsiooniline ''abaya'']] === Kultuur === AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja [[beduiin]]i kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, rõivastusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse muslimeid [[minarett]]idelt palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et oleks alati võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.<ref>[https://web.archive.org/web/20110212191741/http://www.ameinfo.com/95027.html "UAE Weekend Switchover"] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Tähtsaimad pühad nii kogu AÜE-s kui ka Dubais on [[Īd al-Fiţr]] ehk [[ramadaan]]i lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember). Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostupidu (''Dubai shopping festival'') ja Dubai suveüllatused (''Dubai summer surprises'') meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit [[Araabia Ühendemiraatide dirhem|dirhemit]] ehk 8% Dubai [[SKP]]-st.<ref>[http://www.dubaicityguide.com/site/dsf/milestones.asp Dubai City Guide] (vaadatud 03.10.2014)</ref><ref>[http://gulfnews.com/in-focus/dubai-shopping-festival/sales-will-account-for-8-of-dubai-s-gdp-1.269917 "Sales will account for 8% of Dubai's GDP"] Gulf News, 3. mai 2009 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Suured ostukeskused, näiteks Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed ''[[souk]]<nowiki>'</nowiki>''id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid. Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha koos paljusid vanu traditsioone. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandi hulka<ref>[http://www.dubaichronicle.com/2013/06/04/dubai-creek-may-become-a-unesco-world-heritage-site/ "Dubai Creek May Become a World Heritage Site"], Dubai Chronicle (kasutatud 03.10.2014)</ref>, kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, ''souk''<nowiki>'</nowiki>ide ja ehitiste kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20141016115652/http://www.thenational.ae/uae/heritage/dubai-creeks-unesco-bid-is-deferred "Dubai Creek's Unesco world heritage bid deferred"] The National, 22. juuni 2014 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Nii nagu AÜE-s üldiselt, on ka Dubais ametlik usund [[islam]]. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid [[Kristlus|kristlased]] ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt [[hinduism|hindud]] ja [[budism|budistid]]).<ref>Central Intelligence Agency [https://web.archive.org/web/20190104010155/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ae.html UNITED ARAB EMIRATES] (vaadatud 03.10.2014)</ref> === Riietus ja etikett === Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda ''[[kandura]]''{{'}}sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad ''[[abaya]]''<nowiki/>'t, musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab enamiku kehast, ning ''[[hijab]]''<nowiki/>'i ehk pearätikut.<ref>UAE Clothing, GrapeShisha https://web.archive.org/web/20120104204209/http://www.grapeshisha.com/about-uae/uae-clothing.html (kasutatud 03.10.2014)</ref> Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla. [[Pilt:Downtown Burj Dubai and Business Bay, seen from Safa Park.jpg|pisi|Dubai panoraam Pärsia lahelt]] === Pilvelõhkujad === Dubaist 40&nbsp;km raadiuses oli 2008. aastal umbes 150 vähemalt 150-meetrit kõrgust pilvelõhkujat, 60 üle 200-meetrist pilvelõhkujat ja kuus üle 300-meetrist pilvelõhkujat. Kõrgeimad tornid on [[Almas Tower]] (360&nbsp;m), [[Emirates Towers|Emiratesi kaksiktornid]] (355 ja 305&nbsp;m), [[Rose Tower]] (333&nbsp;m), [[Burj al-‘Arab]] (321&nbsp;m) ja maailma kõige kõrgem ehitis [[Burj Khalīfah]] (828&nbsp;m). Ligi 20 üle 300 meetri kõrgust pilvelõhkujat on projekteerimis- või ehitusjärgus. === Dubai turismisihtpunkti ja elukohana === 2012. aastal koostatud pingerea järgi on Dubai maailma kõige kalleimate linnade edetabelis 22. kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/business/industry-insights/economics/cost-of-living-in-dubai-rising-rapidly&#x20; "Cost of Living in Dubai Rising Rapidly"], The National (kasutatud 06.10.2014)</ref> 2014. aasta keskel oli Dubai maailma hotellitubade hindade poolest [[Genf]]i järel teisel kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/uae/tourism/dubai-second-most-expensive-city-to-stay-in-report-says "Dubai – Second Most Expensive City to Stay In, Report Says"] The National, 30. juuli 2014 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Dubai (koos [[Abu Dhabi]]ga) on aga nimetatud kõige paremaks elamispaigaks [[Lähis-Ida]]s.<ref>[http://www.thenational.ae/business/economy/abu-dhabi-and-dubai-are-best-places-to-live-in-the-middle-east-survey-says&#x20; "Abu Dhabi and Dubai are the Best Places to Live in the Middle East, Survey Says"] The National, 30. november 2011 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Paljud, kes elavad Dubaiga põhjas piirnevas Schardcha linnas, käivad just sealt odavama üüri tõttu Dubais tööl. == Liiklus == === Kaugtransport === [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] (''Dubai International Airport'', DXB) on üks olulisemaid lennujaamu [[Lähis-Ida]]s. Lennujaam asub Deirast põhja pool, umbes 5&nbsp;km Dubai Creekist. 2010. aastal avati Dubais uus lennujaam ([[Jebel Ali]] juures) – [[Dubai World Central International Airport]]. Uus lennujaam peaks suutma teenindada kuni 120 miljonit inimest aastas. Dubais asub ka Araabia Ühendemiraatide lennufirma [[Emirates]] peakontor. [[Pilt:Dubai creek-2011 (5).JPG|pisi|Abra ehk veetakso Dubai Creekil]] Dubais [[Jebel Ali]]s asub Pärsia lahe kõige suurem kaubaterminal. Kuid Dubais ei peatu ainult kauba-, vaid ka reisilaevad, mis ühendavad Dubaid meritsi kogu maailmaga. Reisilaevad peatuvad vanemas sadamas Port Rashidis, kust on laevaühendus [[Doha]]ga, [[Manama]]ga, [[Kuveit|Kuveidiga]] ja [[Muscat]]iga. Olulisel kohal on ka väiksed traditsionaalsed purjekad, mis seisavad Creeki kai ääres. Nendega püüavad kohalikud meremehed rannikuvetes kala, kuid toimub ka pisemat sorti kaubavedu terves [[Pärsia laht|Pärsia lahes]], [[Omaan]]i ja [[Jeemen]]isse, ka [[Punane meri|Punase mere]] äärsetele aladele, [[Ida-Aafrika]]sse ja [[Pakistan]]i ning ka [[Goa]]sse [[India]]s. Maanteid pidi on Dubai ühenduses [[Abu Dhabi]], Schardscha, [[Hatta (Dubai)|Hatta]] ja [[Al Ain]]iga. === Linnaliiklus === [[Pilt:Dubai Roads on 1 May 2007.jpg|pisi|Keerukad ristmikud Dubais]] [[Pilt:5030 Dubai metro.jpg|pisi|Dubai metroo]] [[Pilt:Sh5-zayed-road.jpg|pisi|Dubaid teiste linnadega ühendav maantee Sheikh Zayed Road]] Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk.<ref>[https://web.archive.org/web/20141031090809/http://articles.economictimes.indiatimes.com/2011-01-22/news/28425973_1_vehicles-dubai-roads-rta Dubai has one car for every two residents] The Economic Times, 22. jaanuar 2011 (vaadatud 30.09.2014)</ref> Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma. Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile [[Salik]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191020022819/https://www.salik.gov.ae/ Salik] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil [[Salik]]i kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve. Ühistransport on Dubai linnas odav ja ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22&nbsp;°C. 2009. aastal avati osa [[Dubai metroo]]st, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ja 75&nbsp;km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka ''gold class'' ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.<ref>[https://archive.today/20121208191313/http://www.rta.ae/dubai_metro/english/home.html Dubai metro] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk ''[[abra]]'dega'' üle lahe sõita. == Dubai EXPO 2020 == 2. novembril 2011 esitas Dubai viimasel minutil soovi saada 2020. aasta EXPO linnaks. 2013. aasta veebruaris käis ''Bureau International des Expositions''i delegatsioon Dubais, et veenduda linna valmisolekus nii suure ürituse korraldamiseks. Delegatsioonile avaldas Dubai infrastruktuur ja rahvusliku toetuse tase muljet. 2013. aasta mais sai ka avalikkus plaanist teada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130622152423/http://www.dubaichronicle.com/2013/05/22/dubai-expo-2020-master-plan/ "Dubai EXPO 2020 Master Plan"] Dubai Chronicle, 22. mai 2013 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Sama aasta novembris sai Dubai õiguse korraldada Expo 2020.<ref>[http://www.ft.com/cms/s/648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0,Authorised=false.html?_i_location=http%3A%2F%2Fwww.ft.com%2Fcms%2Fs%2F0%2F648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0.html%3Fsiteedition%3Duk&siteedition=uk&_i_referer=#axzz2vJUeWw4E "Jubilant Dubai wins bid to host 2020 World Expo"], Financial Times. (kasutatud 03.10.2014)</ref> Üritus toob endaga kaasa palju majanduslikke hüvesid, näiteks luuakse üle 270 000 uue töökoha.<ref>[https://web.archive.org/web/20151017084537/http://www.dubaichronicle.com/2013/05/24/dubai-expo-2020-may-create-over-270000-jobs/ "Dubai Expo May Create Over 270 000 Jobs"] Dubai Chronicle, 24. mai 2013 (vaadatud 06.10.2014)</ref> == Vaata ka == * [[Dubai metroo]] * [[Burj al-‘Arab]] * [[Burj Khalīfah]] * [[Palmisaared]] * [[Dubai šokolaad]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Lara Dunston ja Sarah Monaghan. ''Dubai ja Abu Dhabi''. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645 == Välislingid == {{Commons|Category:Dubai}} * [http://arhiiv.err.ee/vaata/minemine-dubai Minemine: Dubai] arhiiv.err.ee * [https://majandus24.postimees.ee/409497 Voldemar Kolga. Dubai reis kui eneseteostus] eesti.info [[Kategooria:Araabia Ühendemiraatide linnad]] [[Kategooria:Dubai| ]] szlo12gdierszhy3kiotbtbvx8k308v 1 124587 7253956 4338706 2026-10-16T08:29:28Z Sendrasendra 225202 7253956 wikitext text/x-wiki Panin siia kaks intervikilinki, mis käivad linna kohta. Mujal on segadus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. aprill 2008, kell 16:32 (UTC) Inglise viki artikkel räägib kogu emiraadist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. aprill 2008, kell 18:53 (UTC) ---- Kas neil üritustel ja keskustel ongi ingliskeelsed nimed? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 13. oktoober 2014, kell 15:18 (EEST) Jah. ([[Kasutaja arutelu:Lagrits|arutelu]]) 19. november 2014, kell 15:09 (EET) ---- Hetkel on seal kesklinnas suur(ed) tulekahju(d), mitmekümne korruse kõrgusele ulatuv tulemeri.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 31. detsember 2015, kell 20:17 (EET) * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-35207451 Fire breaks out in Dubai skyscraper], [[BBC News Online]], 2015.12.31 * Chris Richards, [http://www.mirror.co.uk/news/world-news/dubai-hotel-fire-huge-blaze-7099859 Dubai hotel fire: Huge blaze breaks out at The Address Downtown ahead of New Year's Eve fireworks], [[Daily Mirror]], 2015.12.31 ---- Valitsus ei ole selle artikli teema. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 11:29 (EEST) iuu6fb5hd8pxi67bza1orv378ifhu3p 0 126503 7253676 7214094 2026-10-15T17:52:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253676 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata [[Pärnu maantee (täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:Viru ring Tallinna kesklinnas.jpg|thumb|[[Viru ring]] ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas]] [[Pilt:AM N06046.jpg|thumb|Vaade Pärnu maantee algusele ja Musumäele (1930. aastate foto)]] [[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Pärnu maantee algus, 1996]] [[File:Pärnu maantee 3.jpg|thumb|Kohvikuhoone, Pärnu mnt 3]] [[Fail:Teatro Dramático de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5]] '''Pärnu maantee''' on kohalik tee ([[tänav]]) [[Tallinn]]as. Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast [[Viru väljak]]ult, suundub mööda [[Vabaduse väljak]]ust ja ristub [[Estonia puiestee]]ga. Seejärel möödub see [[Kino Kosmos|kinost Kosmos]] ning kulgeb üle [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmiku. Seejärel möödub [[Tallinna Ühisgümnaasium]]ist ja ületab [[Pärnu maantee viadukt|viadukti]], mille alla jääb [[raudtee]]. Pärast seda jäävad tee äärde [[Magdaleena haigla]] ja [[Eesti Loto]] peahoone. Edasi möödub maantee endisest [[AS Kalev|Kalevi kompvekivabrikust]] ja praegusest [[Eesti Politsei]] peamajast. Siis ületab ta [[Tammsaare tee]] ning jõuab [[Järve (Tallinn)|Järveni]], kus möödub Järve [[Selver|Selverist]] ja suundub raudtee kõrval [[Nõmme]]le. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee [[Nõmme keskus]]eni ja [[Turu plats]]i ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab [[Pääsküla]]s raudtee ja ristub [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteega]]. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril. Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], ning neljateist [[asum]]it: [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Südalinna asum|Südalinn]], [[Tatari asum|Tatari]], [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Järve asum|Järve]], [[Liiva asum|Liiva]], [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Hiiu asum|Hiiu]], [[Kivimäe asum|Kivimäe]] ja [[Pääsküla asum|Pääsküla]]. Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja [[Saku–Laagri tee]]ni [[Laagri]] alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni [[Männiku tee]]ga ja enne linnapiiri) [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]ga. == Ajalugu == [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linnaplaan 1876. aastast]] Pärnu maantee äärsel alal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegset]] tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[Tallinna vanalinn]]ast [[Pärnu]]sse ja [[Läänemaa]]le suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. [[Tallinnas linnainsener]]i ja [[fortifikatsioon]]iinsenerina tegutsenud Heinrich Julius Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt [[Tallinna linnasaras|Tallinna linna]][[saras]]e plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. [[Samuel Waxelberg]]i Tallinna sarase kaart<ref name="05yPp" /> näitab samuti, et [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka [[Tallinna linnaarhiiv]]is säilitatav [[Tallinna gümnaasium]]i matemaatika ja õigusteaduse professori<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA281#v=onepage&q&f=false seite 281]</ref> [[Heinrich Julius Woltemate]] (1651–1696<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Voltemat_nr_1593 Henrik Julius Voltemat, född 1651, Juris och matheseos professor vid gymnasiet i Reval 1677. Död 1696], Voltemat_nr 1593, www.adelsvapen.com</ref>) teine kaart 1689. aastast.<ref name="NI3FD" /> Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust [[Tondi tänav]]at, suundus [[Rahumäe tee]]lahkme juurest üle [[Tondi liivik]]ute ning tõusis [[Rahumäe kalmistu]] taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust [[Vana-Pärnu maantee]]d kuni Nõmme [[Turu plats|turuplatsini]].<ref>[[Robert Nerman]]. [http://tallinncity.postimees.ee/1620737/iidse-tondi-tanava-umbrus-kasvas-suurejooneliseks-linnaosaks "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslikke metsastamis- ja kuivendustöid, paranesid ka liiklusolud. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et [[Dunteni mõis|Tondi mõisa]] peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast [[Rahumäe]] poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu [[postimaantee]] nime.<ref>Robert Nerman: [https://www.postimees.ee/1702911/tondil-oli-enne-kasarmute-rajamist-aastasadu-suvemois Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis], Postimees 14.09.2007</ref> [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1885. aastast]] 1887. aastal avati praeguse [[Liivalaia tänav]]a ja Suur-Pärnu maantee nurgal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] ees oleva haljasala kohal [[Tallinna Evangeeliumi Selts]]i [[hoolekandeasutus]] nimega [[Magdaleenium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240519091753/https://pealinn.ee/2008/12/08/kui-vaene-elas-haigega-koos-ja-toetus-tuli-tagasi-maksta/ Kui vaene elas haigega koos ja toetus tuli tagasi maksta], Pealinn, 8. detsember 2008</ref>, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1910. aastast]] [[File:Kl. Rosenkranz.png|pisi|[[Väike-Roosikrantsi tänav]] ja [[Väike-Pärnu maantee]]]] Veel [[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee [[Vene turg|Vene turu]] ja [[Vabaduse väljak|Peetri platsi]] vaheline lõik nime [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]], praeguse Pärnu maantee lõigul [[Vabaduse väljak]]ust kuni praeguse [[Sakala tänav]]a ristini kulges ülikitsas [[Väike-Roosikrantsi tänav]] (''Kleine Rosenkranz-Straße''), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem Sakala tänav). Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide [[Herbert Johanson]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8. === Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee === 1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1724825/parnu-maantee-haritlaslinnaosa-kaunistasid-rikkalikud-iluaiad Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad], Postimees, 9. november 2007</ref>. Seni oli [[Tõnismäe]]lt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust [[Suur-Pärnu maantee]]. Suur-Pärnu ja osa [[Väike-Pärnu maantee]]st hakkasid kandma Pärnu maantee nime. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee]]le, [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, Vabaduse väljakule ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. [[File:P2rnu maantee 26 06 1983.jpg|pisi|Pärnu maantee 1983. aastal [[Pärnu maantee viadukt]]ilt]] 1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned ([[Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36]] (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell [[Palace]] 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime ''Pernausche Straße''. [[16. Oktoobri park|16. Oktoobri par]]gi Pärnu maantee poolsel äärel asus [[Valve Pormeister|Valve Pormeist]]i 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel. Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 [[Trammiliiklus Tallinnas|trammide]] ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani. Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 [[Suur-Ameerika tänav|Komsomoli]] ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänava]] ristmikult kuni [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]uni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal. == Ristuvad tänavad == [[Pilt:Saarineni maja.JPG|pisi|Pärnu maantee 10, [[Saarineni maja]]]] [[Pilt:Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG|pisi|Pärnu maantee 10]] [[Pilt:Pärnu maantee, 12.JPG|pisi|Pärnu maantee 12]] [[Pilt:Tallinn, Tatra T4 (2).jpg|pisi|Tramm Pärnu maanteel Inglise Kolledži kõrval 1996. aastal]] [[Pilt:Tallinn, Estonia, near Liberty Square.jpg|pisi|[[Kawe Plaza]] ja Pärnu maantee]] [[Pilt:Tallinn2.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|pisi|Pärnu mnt 36 // [[Roosikrantsi tänav]] 23, 1996]] Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: [[Viru väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] (paremalt), [[Väike-Karja tänav]] (paremalt), [[G. Otsa tänav]] (vasakult), [[Suur-Karja tänav]] (paremalt), [[Vabaduse väljak]] (paremalt), [[Estonia puiestee]] (vasakult), [[Sakala tänav]] (vasakult), [[Peeter Süda tänav]] (vasakult), [[Roosikrantsi tänav]] (paremalt), [[Hariduse tänav]] (paremalt), [[Tõnismägi]] (paremalt), [[Liivalaia tänav]] (vasakult), [[Suur-Ameerika tänav]] (paremalt),<ref name="75Oiy" /> [[Väike-Ameerika tänav]] (paremalt), [[Tatari tänav]] (vasakult), [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]] (paremalt), [[Vineeri tänav]] (vasakult), [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, [[Kauba tänav]] (paremalt viadukti all), [[Jalgpalli tänav]] (vasakult viadukti all), [[Paide tänav]] (vasakult), [[Magdaleena tänav]] (paremalt), [[Rapla tänav]] (vasakult), [[Tondi tänav]] (paremalt), [[Juurdeveo tänav]] (vasakult), [[Kiisa tänav]] (vasakult), [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]] (paremalt),<ref name="bIg0Y" /> [[Saku tänav]] (vasakult), [[Kohila tänav]] (vasakult), [[Hallivanamehe tänav]] (paremalt), [[Karamelli tänav]] (vasakult), [[Piima tänav (Tallinn)|Piima tänav]] (vasakult), [[Järvevana tee]] (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), [[A. H. Tammsaare tee]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Järve tänav]] (paremalt), [[Virve tänav]] (paremalt), [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] (vasakult), [[Rulli tänav]] (vasakult), [[Männiku tee]] (vasakult), [[Risti tänav]] (vasakult), [[Kõrge tänav]] (paremalt), [[Sihi tänav]] (vasakult), [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]] (vasakult), [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]] (vasakult), [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]] (vasakult), [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]] (vasakult), [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]] (vasakult), [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]] (vasakult), [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]] (vasakult), [[Valdeku tänav]] (vasakult), [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] (risti), raudtee, [[N. v. Glehni tänav]] (paremalt), [[Idakaare tänav]] (paremalt), [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] (vasakult), [[Vana-Mustamäe tänav]] (paremalt), [[Kõver tänav]] (vasakult), [[Kuuse tänav]] (vasakult), [[Männi tänav]] (vasakult), [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]] (vasakult),<ref name="K6BNV" /> [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]] (paremalt), [[Võsu tänav]] (vasakult), [[Põhjakaare tänav]] (paremalt), [[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike tänav]] (vasakult), [[Puu tänav]] (risti), [[Hiiu tänav]] (paremalt), [[Vääna tänav]] (paremalt), [[Salve tänav]] (paremalt), [[Valve tänav]] (vasakult), [[Lauliku tänav]] (paremalt), [[Kivimäe tänav]] (risti), [[Liiviku tänav]] (paremalt), [[J. V. Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]] (vasakult), [[Laane tänav]] (paremalt), [[Vesikaare tänav]] (vasakult), [[Varbola tänav]] (paremalt), [[Õitse tänav]] (paremalt), [[Värsi tänav]] (vasakult), Lauliku tänav (risti), [[Rao tänav]] (paremalt), [[Suvila tänav]] (paremalt), [[Viisi tänav]] (vasakult), [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]] (paremalt), [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]] (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (paremalt), [[Rohula tänav]] (paremalt), [[Hirve põik]] (paremalt), raudtee, [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] (vasakult).<ref name="Bxj02" /> == Hoonestus == [[Kesklinna linnaosa]]s: * [[Tammsaare park]], haljasala mis piirneb Pärnu maantee, [[Viru väljak]]u, [[Viru hotell]]i ja [[Viru keskus]]e, [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]u, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ja [[Georg Otsa tänav]]aga * [[Virumägi]] (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, [[Valli tänav]]a ja [[Viru tänav]]a vahel * [[Eesti Draamateater]], Pärnu mnt 5. Arhitektid [[Nikolai Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr]] (1910), algne [[Tallinna Saksa Teater|Tallinna Saksa Teatri hoone]]. Kultuurimälestis nr 3118<ref name="OH9DR" /> * Pärnu maantee 6 // [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] 28 (algselt [[Valli tänav (Tallinn)|Valli]] 10), [[Jaan Urla|Urla]] [[Urla maja|maja]], hoones asub kauplus [[Laste Maailm]]. Arhitekt [[Eugen Habermann]] (1933). Kultuurimälestis nr 3055<ref name="QBkj8" /> Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast [[Majaomanike Krediitpank]]. * Pärnu maantee 7, [[Ringkonnakohtu maja]] kus asuvad: [[Tallinna halduskohus]], [[Tallinna ringkonnakohus]]. Projekteerija [[Erwin Bernhard]] (1893) * Pärnu maantee 8 // [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] 9 [[Heili maja]] (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938<ref> Pealinna Teataja (1933-1939),[https://dea.digar.ee/page/pealinnateataja/1938/01/19/1 19 jaanuar 1938]</ref> [[Majaomanike Krediitpank]], hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt [[Eugen Sacharias]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230108185359/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/ari-ja-elumaja-tallinnas-parnu-mnt-8/ Äri- ja elumaja Tallinnas Pärnu mnt 8], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. * Pärnu maantee 9, büroohoone. [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]e sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka [[Tallinna Linna Kesklinna Rajooni RSN Täitevkomitee|Tallinna Linna Kesklinna Rajooni]] ja [[Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee]]. *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,<ref name="LYIS0" /> [[Saarineni maja]]<ref name="dlB7C" />, kus asuvad [[Rahva Raamat]]u raamatupood. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguses asusid majas ka [[Tallinna Vastastikune Krediitühisus|Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse]]/[[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]] ruumid. Arhitekt [[Eliel Saarinen|Eliel Gottlieb Saarinen]] (1912), kultuurimälestis nr 3056<ref name="J3XZR" /> 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist [[Tartu Kommertspank]], pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Linna I apteek, Pärnu mnt, 10 (tel. 453-47)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> Kui [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumi]]se järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 [[Moratoorium|moratoorium]]i alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid [[Tallinna Pank]]. * Pärnu maantee 11 [[Tallinna Reaalkool]]i [[Tallinna Kesklinna Põhikool]], endine [[Põhja Politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond]] * Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid [[Rudolf von Engelhardt]], [[Nikolai Thamm noorem]] (1900). [[Tallinna Saksa klubi]] ja vana Tallinna peapostkontori hoone * Pärnu maantee 13, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone * [[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone, [[Estonia puiestee]] 10. Arhitektid [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]] (1916). Algne [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone on kultuurimälestis nr 1068<ref name="ljjSr" /> * Pärnu maantee 14 // [[Vabaduse väljak]] 3, Hotell [[Palace]]. Arhitekt oli [[Elmar Lohk]] (1937) *Pärnu mnt 15 // [[Tatari tänav|Tatari]] 2, [[Kawe Plaza]]. Arhitekt [[Henno Sillaste]] (1998) * Pärnu maantee 16 (algselt [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt [[Boris Tšernov]] (1935) * Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone. * Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] lillepood, hiljem AS Comexi<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/29/unustuseholma-vajunud-aritegelased Unustusehõlma vajunud äritegelased. AS Comex], www.aripaev.ee, 30. jaanuar 2007</ref> kauplus [[Westman (kauplus)|Westman]]<ref>[https://tarbija.postimees.ee/7453553/westmani-ari-sulgeb-mupo-ja-koroona-tottu-uksed Westmani äri sulgeb mupo ja koroona tõttu uksed], tarbija.postimees.ee, 14. veebruar 2022</ref> * Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri [[Roman Tavast]]i hoone, projekteerinud [[Karl Burman vanem]] (1938). Kultuurimälestis nr 8530<ref name="0KHSn" /> * Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, [[AS Mobile]] esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1938) *Pärnu maantee 21/2, 2022. aastal valminud 6-korruseline uus ärihoone koos maa-aluse parkimisalaga * Pärnu maantee 22 [[Kawe kelder]], endine šokolaadivabriku [[Kawe]] laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> * Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1934), kultuurimälestis nr 8531<ref name="9eugh" /> * Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1935), kultuurimälestis nr 8532<ref name="UeujJ" /> * Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt [[Sakala tänav|Sakala]] 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku [[Rauaniit]] direktor [[Gedeli Itskowitsch]], arhitekt [[Boris Tšernov]]i projekt (1937)<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 2. juuni 2017</ref> 1940. aasta lõpul asus majas [[NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus]]. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas [[Tallinna Miilitsavalitsus]] ja [[Tallinna Miilitsa Peavalitsus]]<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], linnaarhiiv.wordpress.com, 2 juuni 2017</ref>. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele. *Tallinna esimene [[taskupark]] [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]]a ja Pärnu mnt nurgal<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120059762/tallinn-sai-oma-esimese-taskupargi-voimalus-viibida-avalikus-ruumis-midagi-ostmata Tallinn sai oma esimese taskupargi: võimalus viibida avalikus ruumis midagi ostmata], roheportaal.delfi.ee, 31.08.2022</ref> * Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]] (1937). Kultuurimälestis nr 8533<ref name="XtVjY" /> [[Eesti NSV]] ajal asus hoone esimesel korrusel [[Võitlev Sõna (raamatukauplus)|raamatukauplus Võitlev Sõna]], aastast 1999 Cafe VS. * Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt [[Erich Jacoby]] (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534<ref name="jIaHU" />. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> * Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus [[Balti Sepik]]u kohvik <!-- seal asus enne mingi kohvik, pildid ja ajalooline taust on teretulnud !--> * Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,<ref name="e211Z" /> valmis 1937, arhitekt [[Eugen Habermann]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel [[Tallinna Rajoonidevaheline kaubanduskontor|Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori]] kauplus Aedvili<ref name="erastatava" /> *Pärnu maantee 33 asub [[Das Haus]] 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]] 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Vana-Pärnu apteek, Pärnu mnt. 31 (tel. 459-54)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> tegutses 1882. aastast<ref>Piret Peensoo, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730896/vaike-parnu-apteek-kolis-lasnamae-nolvale Väike-Pärnu apteek kolis Lasnamäe nõlvale], Eesti Päevaleht, 21.09.1996</ref> [[Väike-Pärnu maantee]] nr. 21<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1930/09/26/9 Öövalve apteekides.], Waba Maa, nr. 225, 26 september 1930</ref>, 1859. aastal avatud<ref>[[Heino Gustavson]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730979/kiri-uut-tallinna-apteekide-ajaloos Uut Tallinna apteekide ajaloos ], Eesti Päevaleht, 24.09.1996</ref> Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/09/11/parnu-maantee-puitmajade-paastetoodel Pärnu maantee puitmajade päästetöödel], Äripäev, 12. september 2007</ref> (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pisi|[[Tallinna Polütehnikum]], Pärnu mnt 57a]] [[Pilt:Pärnu mnt - Liivalaia ristmik - panoramio.jpg|pisi|Pärnu mnt-[[Liivalaia tänav]]a ristmik, Tallinna Polütehnikumi hoone]] [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Aerofoto Pärnu maanteest [[Liivalaia tänav]]a ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmikult]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Ehituskool.JPG|pisi|[[Tallinna Ehituskool]], Pärnu maantee 62]] *Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud<ref>[https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/06/tallinn-tahab-muua-parnu-maantee-35-maad-6-8-miljoniga Tallinn tahab müüa Pärnu maantee 35 maad 6,8 miljoniga], www.ehitusuudised.ee, 6. jaanuar 2010</ref> kahekorruseline puuhoone (lammutatud) * [[Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23]]. Arhitekt [[Robert Natus]] (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus [[Sakala (kauplus)|Sakala]] ja Roosa Krantsi kauplus) * Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone * Elamu Pärnu maantee 38.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.98 Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 38. August Kalmo, kinn. nr. 4730.], TLA.R-1..</ref> * Elamu Pärnu maantee 40.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.97 Pärnu mnt. 40. Egon Adams, Asta Nühtern, Senta Tomingas.], TLA.R-1.</ref>. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar<ref name="erastatava" /> ja hiljem kauplus [[Piibeleht (kauplus)|Piibeleht]] * Pärnu maantee 41 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 31) asus kuni 1944. aastani kino [[Kungla (kino)|Kungla]], mis hävis 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel<ref>Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> * Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=12321 Maja Pärnu mnt 41, end. Töölisvõimla, kus 20. juunil 1940. a. toimus Tallinna tööliste esindajate koosolek], kultuurimälestiste riiklik register</ref> * Pärnu maantee 41a, [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev]] Kesknõukogu hoone ja [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Ametiühingute Keskliidu]] hoone * Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone [[Vaestepatuste tänav]] 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt {{kas|V. Tretjakevitš}}/[[Boris Tšernov]].<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Põles 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] seest tühjaks ja taastati pärast sõda * Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]]. Algselt [[Väike-Pärnu maantee|Väike-Pärnu mnt]] 33 // [[Vaestepatuste tänav]] 2,<ref name="0y3P0" /> hilisem aadress Pärnu maantee 43 * (Tõnismägi 11a asub [[Paul Keres]]e [[Paul Kerese monument|monument]], kultuurimälestis nr 2250)<ref name="xNlx8" /> * Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja [[Hariduse tänav]]aga<ref>Tiina Kaukvere, [https://www.ohtuleht.ee/477768/kavandatav-kerese-hoone-hirmutab-naabreid Kavandatav Kerese-hoone hirmutab naabreid], www.ohtuleht.ee, 22. mai 2012</ref> * Pärnu maantee 45, [[kino Kosmos]] (1962) * Pärnu maantee 50, [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]] * Pärnu maantee 57 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 2, [[Tallinna Polütehnikum]] * Pärnu maantee 59 asus [[Tallinna Mäetehnikum]]i, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, [[Tallinna Ülikool]]i ühiselamu (lammutati 2018. aastal, [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i hoone<ref>[https://web.archive.org/web/20220101103028/https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool Tallinna Muusika- ja Balletikool], www.hm.ee</ref> * Pärnu maantee 62, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] 1961. aastast [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT), enne seda [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoone * Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tempo (kauplus)|Tempo]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>) * Pärnu maantee 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja [[Tallinna Tõnismäe Haigla]] Kiirabijaam. [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabi]]haigla Kiirabijaama uus hoone [[Retke tee]] 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt 67 asutati 1. detsembril 1977 kiirabijaama filiaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230507124641/https://tems.ee/kiirabist/ajalugu/ Tallinna Kiirabi], (vaadatud 07.05.2023)</ref> Maja interjöörid tervikuna on kultuurimälestis nr 2203.<ref name="OIby3" /> Arhitektid [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant [[Martin Christian Luther]]ile, kultuurimälestis nr 3119<ref name="v3mIV" /> * Pärnu maantee 67A, [[Ajakirjandusmaja]] *Pärnu maantee 68 // [[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat]]) * Pärnu maantee 71, [[Tallinna Ühisgümnaasium]] * Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud [[Tüüpprojekt 1-317А-15М|tüüpprojekti 1-317А-15М]] järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel * Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu * Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Pärnu (kauplus)|Pärnu]]) * Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles [[Eesti NSV]] ajal tegutses [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Koidu saun|saun nr. 8]] ehk Koidu saun, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * [[Pärnu maantee viadukt]][[File:Pärnu maantee 102b Tallinn.jpg|thumb|Pärnu maantee 102b]][[File:Pärnu maantee 102c Tallinn.jpg|thumb|Pärnu maantee 102c]] * Pärnu maantee 102, [[Diakonisside Asutis]]e hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50 *Pärnu maantee 102b, 2015. aastal valminud neljast korrusest koosnev büroo- ja teenindushoone, kus tegutseb ka [[YIT Ehitus]] AS *Pärnu maantee 102c, büroohoone, kus tegutseb ka [[Eesti Olümpiakomitee]] * Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, A-korpus. * Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik. * Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus. * Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla<ref>[https://www.ra.ee/arhiiviregister/index.php?act=detail&id=1968667&liik=ar&nimetus=&moodustaja=&andmeandja=Haigla&tahis=&alg1=&alg2=&lp1=&lp2=&page_size=20&page=4&rows=82&nocache=1653537816 Tallinna Magdaleena Haigla Arhiiv], Rahvusarhiiv, Arhiiviregister</ref>. * Pärnu maantee 105, büroohoone, endine [[AS Äripäev]]a toimetuse hoone * Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Paide (kauplus)|Paide]]) *Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 113, [[Pärnu maantee viadukt]]i juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.<ref>[https://www.err.ee/1133170/tallinnas-kerkib-parnu-maantee-viadukti-juurde-13-korrusega-korghoone Tallinnas kerkib Pärnu maantee viadukti juurde 13 korrusega kõrghoone], www.err.ee, 10.09.2020</ref> *Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja * Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine [[Tallinna Diakonisside Selts]]i [[Diakonisside lasteaed|Diakonisside lasteaia]] hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] 1882. aastal.<ref name="KRR_27915">{{kultuurimälestis|27915|Puithoone (Diakonisside lasteaed)}} (vaadatud 26.12.2020)</ref> [[Eesti NSV]] aja lõpus tegutses hoones [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[Tšaika (hotell)|hotell Tšaika]], 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks. * Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal [[tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud * Pärnu maantee 132 (algne aadress oli [[Suur-Pärnu maantee]] 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal [[Eugen Habermann]]i projekteeritud hoones asus algselt [[Juhan Susi]] nahaparkimise tööstus,<ref name="tallinna-k">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 16</ref> [[Nahaparkimisevabrik Linda]] ja hiljem [[Riidevabrik Keila]] tsehh<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pika-hermanni-esimese-trikoloori-lipukangad-varviti-keilas?id=65613776 Pika Hermanni esimese trikoloori lipukangad värviti Keilas], Keila Leht, 02.02.2013,</ref> * Pärnu maantee 137 // [[Saku tänav|Saku tn]] 2 // [[Kohila tänav|Kohila tn]] 1, endine [[ETKVL]] Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile. * Pärnu maantee 138 asus AS [[Eesti Tuletikumonopol]]i vabriku hoone [[Fail:Politseiameti hoone 01.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone, Pärnu maantee 139]][[File:Delta Plaza - Pärnu maantee 141.jpg|pisi|Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]]]] * Pärnu maantee 139, [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev. *Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] tootmishoone. * Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud [[Tallinna Piimatoodete Kombinaat|Tallinna Piimatoodete Kombinaadi]] hoone<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-uus-piimakombinaat-tallinnas UUS PIIMAKOMBINAAT TALLINNAS], err.ee, 24. juuni 1961</ref> * Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS, * Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]], * Pärnu maantee 141A, [[Neste]] Järve A24 tankla, * Pärnu maantee 142, [[Donte Ärikeskus]]. Kinnistul<ref name="tallinna-k" /> tegutses kuni 1958. aastani [[Tallinna Tuletikuvabrik]], siis [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas. * Pärnu maantee 143, Järve mets * Casino Grand Prix * Pärnu maantee 146, AS Lukukoda * Pärnu maantee 154, [[ARS Kunstilinnak]].<ref>[[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstilinnak-mitte-meelelahutuskeskus/ Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus], www.sirp.ee, 19.10.2018</ref> Algne Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars. * Pärnu maantee 158, [[Estconde Ärikeskus]], AS [[Andmevara]] * Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone * Pärnu maantee 162, [[Tallinna Ehituskool]] [[Kristiine linnaosa]]s: * Pärnu maantee 186, [[Väike-Järve ärimaja]] ja [[Väike-Järve keskus]]<ref>[https://silikaatgrupp.ee/unikaalne-kaubandus-ja-arikeskuse-vaike-jarve-avas-uksed/ Unikaalne kaubandus- ja ärikeskus, Väike-Järve, avas uksed], silikaatgrupp.ee, 06 / 03 / 2020</ref> * Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, [[Amserv Auto]] AS [[Nõmme linnaosa]]s: [[Pilt:Pärnu mnt Nõmmel.jpg|thumb|Vaade Pärnu maanteele [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] keskusest [[Hiiu]] suunas]] * Pärnu maantee 223, [[Jehoova tunnistajad Eestis|Jehoova tunnistajate]] Nõmme kuningriigisaal<ref>[https://dea.digar.ee/article/nommesonumid/2012/08/10/14 Nõmme Jehoova tunnistajad ühendavad erineva staatusega inimesi] , Nõmme Sõnumid, nr. 16, 10 august 2012</ref> * Pärnu maantee 238, Järve [[Selver]], <!-- Tootmiskoondis Silikaat http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8683&pid=64425#pid64425 !--> * Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). [[Silikaadi saun]]ahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane [[Friedrich Wendach]]. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. [[Eesti NSV]] ajal tegutses Pärnu maantee 240 [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Silikaadi saun|saun nr. 9]]. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.<ref>[https://dea.digar.ee/page/videvik/2007/03/29/8 NÕMME SAUNAD], Videvik, nr. 13/14, 29 märts 2007</ref> * Pärnu maantee 281, [[Nõmme keskus]] – Nõmme Comarket (algne [[Nõmme (restoran)|Nõmme restoran]]) * Pärnu maantee 288b, [[Rahumäe jaamahoone]] * Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov" * Pärnu maantee 325, [[Hiiu Pubi]], (algne [[Hiiu (kauplus)|Hiiu kaupluse]] hoone) * Pärnu maantee 326, [[Nõmme linnaapteek]] * Pärnu maantee 326, [[Sangaste telliskivivabrik]]u omanike vendade Jakob ja Karl Kahro [[Kahro maja]] (1931–1933), kunagise kino [[Victoria Palace]] / [[Võit (kino)|Võit]] hoone. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / [[Edgar Velbri]], [[Pappa Pizza]] * Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / Edgar Velbri (1936) *Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar<ref>[[Hannes Rumm]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50800833/eesti-nsv-ametitelefonid Eesti NSV ametitelefonid ], epl.delfi.ee, 26.03.2001</ref>, hiljem [[Hiiu Õlletuba]] * Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne [[Pääsküla (kauplus)|Pääsküla kauplus]] * Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne [[Laane (kauplus)|Laane kauplus]] * Pärnu maantee 453, [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu * Pärnu maantee 453E, [[Neste]] Laagri A24 * Pärnu maantee 453E, Laagri [[Säästumarket]] * Pärnu maantee 480a, [[Pääsküla raamatukogu]] * Pärnu maantee 492, [[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] * Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood * Pärnu maantee 558a, Laagri [[Maksimarket]] == Galerii == <gallery> Pilt:Pärnu maantee, 4.JPG|Pärnu mnt 4 Pilt:Pärnu maantee, 6.JPG|Pärnu mnt 6, [[Urla maja]] Pärnu maantee 7, Tallinn.jpg|Pärnu maantee 7 Pilt:Pärnu maantee 8, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 8, [[Heili maja]] Pilt:Pärnu maantee 9, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 9 PPP Kesklinna PO.JPG|Pärnu mnt 11 Pärnu mnt.11 - panoramio.jpg|Pärnu mnt 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone Pärnu maantee poolne külg Pilt:Kawe Plaza 30Sep2008.jpg|[[Kawe Plaza]], Pärnu mnt 15 Pilt:Pärnu mnt 18 Ärimaja.jpg|Pärnu mnt 18 Ärimaja Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|Pärnu mnt 22, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid 2011. aastal Pilt:Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG|Elamu Pärnu mnt 23, ehitatud 1934. aastal File:Junction of Parnu mnt and Peeter Suda tn in Kesklinn Tallinn 3 June 2021.jpg|Elamu Pärnu mnt 27 Pilt:Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg|Elamu Pärnu mnt 28 Pilt:E.Jacoby - Pärnu 30 - 1936.JPG|Pärnu mnt 30 Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja 27 valge hoone taamal (1996) Pilt:Pärnu maantee 41a.jpg|Pärnu mnt 41a Tallinn, Estonia (7954558662).jpg|Pärnu mnt 43 Pilt:Tallinn engineering college.jpg|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone, Pärnu mnt 62 Pilt:Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg|Pärnu mnt 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone Pilt:Tallinn Veerenni2.jpg|[[Lutheri vabrik]]u hoone, Pärnu mnt 69 Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Vineeri.JPG|Pärnu mnt 82 ja ristmik [[Vineeri tänav]]aga Pilt:Magdaleena polikliinik.JPG|Magdaleena polikliinik, Pärnu mnt 104 Pilt:Äripäeva maja.JPG|Äripäeva maja, Pärnu mnt 105 Pilt:Ärihoone Talinas.JPG|[[Osten Tor]] Pärnu mnt 110 Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|[[Diakonisside Asutis]]e lasteaed, Pärnu mnt 123 File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 045.JPG|Pärnu mnt. 146 hoone File:Järve Keskus.JPG|[[Järve Keskus]], Pärnu mnt 238 Pilt:Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-1.jpg|Pärnu mnt 318 Pilt:Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg|Pärnu mnt 322 Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|Kinomaja Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326 Pilt:Kahrode maja.jpg|Pärnu mnt 328 Pilt:Hiiu Õlletuba 2008.jpg|[[Hiiu Õlletuba]], Pärnu mnt 370 Pilt:Trammirööbaste vahetus Pärnu mnt-l.IMG 4029.JPG|Trammirööbaste vahetus Tallinnas Pärnu maanteel (suvi 2014) </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="75Oiy">Siiamaale [[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> <ref name="bIg0Y">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart müütkavas 1:23 000</ref> <ref name="K6BNV">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="Bxj02">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 38. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="OH9DR">{{kultuurimälestis|3118|3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a.}}</ref> <ref name="QBkj8">{{kultuurimälestis|3055|3055 Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a.}}</ref> <ref name="dlB7C">[[Jaak Urmet]], "Saarineni maja" (Baltek Arendus 2013), ISBN 9789949330614</ref> <ref name="LYIS0">[http://www.saarinenimaja.ee/ Saarineni maja koduleht]</ref> <ref name="J3XZR">{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> <ref name="ljjSr">{{kultuurimälestis|1068|Koolihoone , 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="0KHSn">{{kultuurimälestis|8530|8530 Elamu Pärnu mnt. 20, 1938. a.}}</ref> <ref name="9eugh">{{kultuurimälestis|8531|8531 Elamu Pärnu mnt. 23, 1934. a.}}</ref> <ref name="UeujJ">{{kultuurimälestis|8532|8532 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 26, 1935. a.}}</ref> <ref name="XtVjY">{{kultuurimälestis|8533|8533 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 28, 1937. a.}}</ref> <ref name="jIaHU">{{kultuurimälestis|8534|8534 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 30, 1936. a.}}</ref> <ref name="e211Z">{{kultuurimälestis|8535|8535 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 32, 1937. a.}}</ref> <ref name="0y3P0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=5028&knr=1289&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiFsKgCAQRfcyG6gxCbuuZigxKYR8fIV7L6mv8xAw7oDRCvQnGTyDjhBjyKVuQ3aS1p3eP707pm4axMosXRl0%252FeROAzol%252Bire9VQgV8i29gB1Vx7c Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289]</ref> <ref name="xNlx8">{{kultuurimälestis|2250|2250 P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)}}</ref> <ref name="OIby3">{{kultuurimälestis|2203|2203 Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982}}</ref> <ref name="v3mIV">{{kultuurimälestis|3119|3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a.}}</ref> <ref name="05yPp">[http://www.nlib.ee/index.php?id=17178 Ajarännak Tallinna plaanidel]</ref> <ref name="NI3FD">{{netiviide | url = http://www.scribd.com/doc/13417106/teeleht51| pealkiri = Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel| autor = Tõnu Raid| väljaanne = Teeleht nr. 3 (51)| aeg = 2007}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=71377 Austria firma tahab Tallinna südalinna rajada üle poole miljardi maksva ärihoone] Postimees 22.01.2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=46424 Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko] – Postimees, 5. november 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=35537 Pärnu maantee äärde tuleb kaheksast majast koosnev büroolinnak] – Postimees, 23. september 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=26919&redir Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik] – Postimees, august, 2008. * [https://www.ohtuleht.ee/12038 Tallinna Osten Tori pooliku ärikeskuse ehitus jätkub], SL Õhtuleht, 4. november 1997. == Välislingid == {{commonskat|Pärnu maantee (Tallinn)}} * [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], [[Andres Tvauri]], [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee, 10. jaanuar 2017 * 26.juuli 2018 11:06, Indrek Tark, [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83163511 Tallinnas Pärnu maantee ääres avastati arheoloogiliste väljakaevamiste käigus rootsiaegne garnisonikalmistu], delfi.ee {{Hiiu asumi tänavad}} {{Järve asumi tänavad}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Kivimäe asumi tänavad}} {{Pääsküla asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} {{Uue Maailma asumi tänavad}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] q7s4x382akwwsg5sdepfm8imwqyffy7 0 136521 7253763 7252653 2026-10-15T19:40:39Z Sendrasendra 225202 /* I */ 7253763 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[auhind]]u, [[preemia]]id, [[teenetemärk]]e, [[aunimetus]]i ja [[stipendium]]e. Riiklikke teenetemärke ja aunimetusi siin loetletud pole.'' Eraldi loendid on veel: *[[kirjandusauhindade loend]] *[[teadusauhindade loend]] {{tähed}} ==A== * [[Alvar Aalto medal]] * [[Aasta aatemees]] * [[Aasta aatenaine]] * [[Aasta ajakirjanik]] (Eesti Ajalehtede Liit) * [[Aasta ajakirjanik (Eesti Ajakirjanike Liit)|Aasta ajakirjanik]] (Eesti Ajakirjanike Liit) * [[Aasta allohvitser]] * [[Aasta arst]] * [[Aasta arvamusliider]] * [[Aasta auto]] * [[Aasta betoonehitis]] * [[Aasta dirigent]] * [[Aasta ema]] * [[Aasta ettevõtja]] * [[Aasta eurooplane]] * [[Aasta eurooplane Lätis]] * [[Aasta film]] * [[Aasta insener]] * [[Aasta interpreet]] * [[Aasta invasportlane]] * [[Aasta isa]] * [[Aasta keeletegu]] * [[Aasta kergejõustiklane]] * [[Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)|Aasta keskkonnakirves]] * [[Aasta keskkonnategu]] * [[Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)]] * [[Aasta kodanik]] * [[Aasta kokk]] * [[Aasta koor]] * [[Aasta küla]] * [[Aasta Liberaal]] * [[Aasta lind]] * [[Aasta loodusesõber]] * [[Aasta loomaarst]] * [[Aasta loom]] * [[Aasta matkaja]] * [[Aasta matkategelane]] * [[Aasta mereharija]] * [[Aasta mesinik]] * [[Aasta muld]] * [[Aasta muuseumisõber]] * [[Aasta muusik]] * [[Aasta muusikaajakirjanik]] * [[Aasta mägironija]] * [[Aasta naine]] * [[Aasta naiskoor]] * [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] * [[Aasta noorsootöötaja]] * [[Aasta noorsportlane]] * [[Aasta ohvitser]] * [[Aasta orhidee]] * [[Aasta parim jalgpallur]] * [[Aasta parim korvpallur]] * [[Aasta parim noor jalgpallur]] * [[Aasta parim noor naisjalgpallur]] * [[Aasta parim rannajalgpallur]] * [[Aasta parim staadion]] * [[Aasta parim sulgpallur]] * [[Aasta parim võrkpallur]] * [[Aasta parim treener (jalgpall)]] * [[Aasta prokurör]] * [[Aasta puitehitis]] * [[Aasta puu]] * [[Aasta põllumees]] * [[Aasta raadiojaam]] * [[Aasta Rosin]] * [[Aasta sammal]] * [[Aasta seen]] * [[Aasta sportlane]] * [[Aasta suhtekorraldaja]] * [[Aasta suurpere]] * [[Aasta talu]] * [[Aasta tegija]] * [[Aasta tegu (Tartu)]] * [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] * [[Aasta tekstiilikunstnik]] * [[Aasta tekstiilitegu]] * [[Aasta tervisesõber]] * [[Aasta treener]] * [[Aasta Tullio]] * [[Aasta turismiedendaja]] * [[Aasta turismiobjekt]] * [[Aasta vabatahtlik]] * [[Aasta võistkond]] * [[Aasta õde]] * [[Aasta õpetaja]] * [[Aasta ärijuht]] * [[Aasta ärimees]] * [[Aastate naine]] * [[Abeli auhind]] * [[Antoine Abeli auhind]] * [[Othenio Abeli auhind]] * [[Academicus Ariste]] * [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] * [[Adamson-Ericu stipendium]] * [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] * [[Karl Adra nimeline auhind]] * [[Aftenposteni kuldmedal]] * [[AIA kuldmedal]] * [[Albu valla aukodanik]] *[[Betti Alveri kirjandusauhind]] * [[Hans Alveri preemia]] * [[Amaldi medal]] * [[America's Cup]] * [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] * [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] * [[ANOBA auhind]] * [[Antsu preemiad]] * [[Paul Ariste medal]] * [[Ars Fennica kunstiauhind]] * [[Astuuria printsi auhind]] * [[Atatürgi rahvusvaheline rahupreemia]] * [[ATP World Touri auhinnad]] * [[Auhind "Elutöö geneetikuna"]] * [[Aukaru]] * [[Ausa mängu auhind]] * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] ==B== * [[Ingeborg Bachmanni nimeline auhind]] * [[Karl Ernst von Baeri medal]] * [[Karl Ernst von Baeri preemia]] * [[BAFTA parima filmi auhind]] *[[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] *[[Balti Assamblee kunstipreemia]] *[[Balti Assamblee teaduspreemia]] * [[Balti Täht]] * [[Balzani auhind]] * [[Val Barkeri karikas]] * [[Andrei Belõi preemia]] * [[Prudenci Bertrana auhind]] * [[Bodil (auhind)|Bodil]] * [[Bonnieri preemia]] * [[Bookeri auhind]] * [[William Bowie medal]] * [[Brage auhind]] * [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind]] * [[Briti Sõltumatu Filmiauhind]] * [[Brouweri auhind]] * [[BRUNO]] * [[Georg Büchneri auhind]] ==C== * [[Caine'i auhind]] * [[Camõesi auhind]] * [[Carnegie medal]] * [[Miguel de Cervantese auhind]] * [[Césari auhind]] * [[Arthur C. Clarke'i auhind]] * [[Copley medal]] * [[Country Music Association Awards]] * [[Crafoordi auhind]] ==D== * [[Daggeri auhind]] * [[Darwini auhind]] * [[Darwini medal]] * [[Darwini-Wallace'i medal]] * [[David di Donatello auhind]] * [[Richard Dawkinsi auhind]] * [[Demidovi auhind]] * [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * [[Descartesi auhind]] * [[Diraci medal]] (täpsustuslehekülg) * [[Diraci medal (UNSW)]] * [[Diraci medal (ICTP)]] * [[Diraci medal (IOP)]] * [[Diraci medal (WATOC)]] * [[Doblougi auhind]] ==E== * [[Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia]] * [[Eesti aasta auto]] * [[Eesti Ajakirjanike Liidu aasta ajakirjanik]] * [[Eesti Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik]] * [[Eesti Ajalehtede Liidu elutöö preemia]] * [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] * [[Eesti Arstide Liidu aumärk]] * [[Eesti folkloristika aastapreemia]] * [[Eesti idufirmade auhinnad]] * [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] * [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind]] * [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]] * [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] * [[Eesti Kultuurkapitali auhinnad]] * [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] * [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] * [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi preemia]] * [[Eesti Liidrieeskuju]] * [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] * [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] *[[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] * [[Eesti Muusikaauhinnad]] * [[Eesti Muusika Päevade preemia]] *[[Eesti naiskirjanduse auhind]] *[[Eesti NSV muusika aastaauhind]] * [[Eesti NSV riiklik preemia]] * [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] * [[Eesti Orienteerumisliidu teenetemärk]] * [[Eesti Panga auhind]] * [[Eesti Parim Puitehitis]] *[[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] * [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] * [[Eesti Romaanifondi romaanivõistluse auhind]] * [[Eesti Taassünni auhind]] * [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti teatri aastaauhinnad]] *[[Eesti Teatriliidu etenduskunsti auhind]] *[[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] *[[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] * [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] * [[Eesti-Ameerika innovatsiooniauhinnad]] * [[Eesti-Läti keeleauhind]] * [[Albert Einsteini auhind]] * [[Albert Einsteini medal]] * [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind]] * [[T. S. Elioti luulepreemia]] * [[Heino Elleri nimeline muusikapreemia]] * [[Heino Elleri Suur Auhind]] * [[Elva linna aukodanik]] * [[Emmy]] * [[Emporis Skyscraper Award]] *[[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium]] *[[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika edendamise stipendium]] *[[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa õppestipendium]] *[[Viive Ernesaksa nimeline auhind]] * [[Erasmuse preemia]] * [[Esiliiga aasta parim mängija]] * [[Esiliiga B aasta parim mängija]] * [[Esimene Samm]] * [[Etnokulp]] * [[Ettevõtluse auhind]] * [[Ettevõtluse sõber]] * [[Euroopa aasta jalgpallur]] * [[Euroopa aasta rahandusminister]] * [[Euroopa filmiauhind]] * [[Euroopa kodanik]] * [[Euroopa Kuldsaabas]] * [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] * [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] * [[Euroopa Roheline Pealinn]] * [[Euroopa Spordipressi Liidu aasta sportlane]] * [[Euroopa uudisteagentuuride aasta sportlane]] * [[Maurice Ewingi medal]] * [[Wilhelm Exneri medal]] ==F== * [[Michael Faraday auhind]] * [[Vergílio Ferreira auhind]] * [[Fieldsi medal]] * [[FIFA aasta jalgpallur]] * [[FIFA Ballon d'Or]] * [[FIFA Puskási auhind]] * [[Finlandia kirjandusauhind]] * [[Flore'i auhind]] * [[Flory ja Erik Kalve stipendium]] * [[Franklini medal]] * [[Benjamin Franklini medal]] (täpsustuslehekülg) * [[Benjamin Franklini medal (APS)]] * [[Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut)]] * [[Bengt Gottfried Forseliuse medal]] * [[Milton Friedmani auhind]] * [[Frischi medal]] ==G== * [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] * [[Rómulo Gallegose auhind]] *[[Go Traveli reisiraamatu preemia]] * [[Goethe auhind]] * [[Golden Boot]] * [[Golden Boy]] * [[Gollegiella]] * [[Goncourti auhind]] * [[Goya auhind]] * [[Marssal Govorovi kirjandusauhind]] * [[Grammy auhind|Grammy]] * [[Wayne Gretzky 99 Award]] * [[Gruberi auhind]] ** [[Gruberi geneetikaauhind]] ** [[Gruberi kosmoloogiaauhind]] ** [[Gruberi neuroteaduse auhind]] * [[Gutenbergi auhind]] ==H== * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Viktor Hambardzumjani nimeline rahvusvaheline auhind]] * [[Hans Kiliani auhind]] * [[Hansapanga kunstipreemia]] * [[C. F. Hanseni medal]] * [[Hea Eeskuju auhind]] * [[Hea sõna auhind]] * [[Hea Teatri Auhind]] * [[Reino Helismaa auhind]] * [[Otto Hermanni nimeline auhind]] * [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] * [[Hiie sõber]] * [[Hughesi medal]] * [[Hugo auhind]] * [[Arnold Humala preemia]] * [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] * [[Hõbepall]] ==I== * [[Rahvusvaheline Ibseni auhind]] * [[IEEE aumedal]] * [[Ig Nobeli auhind]] * [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] * [[Väike Ignatsi Jaagu medal]] * [[IIHF Player of the Year]] * [[Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind]] * [[IStructE kuldmedal]] ==J== * [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] * [[J. Lawrence Smithi medal]] * [[Ernst Jaaksoni õpiraha]] * [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] * [[Jašini auhind]] * [[Thomas Jeffersoni arhitektuurimedal]] * [[Jussi (auhind)|Jussi]] *[[Järje Hoidja]] ==K== * [[Franz Kafka auhind]] * [[Kalevipoeg kündmas (auhind)]] * [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] * [[Kanepine hamõ]] * [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] * [[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] * [[Karl Suure auhind]] * [[Kauni kooli auhind]] * [[Kavli auhind]] * [[Keila kultuuripreemia]] * [[Gottfried Kelleri auhind]] * [[Kellgreni auhind]] * [[Keskkonnakirves]] * [[Klaasist Võti (auhind)|Klaasist Võti]] * [[Oskar Kleini medal]] * [[Kodanikujulguse aumärk]] * [[Rudolf Koivu auhind]] * [[Komenský medal]] * [[Konrad Mäe preemia]] * [[Koosmeele auhind]] * [[Kristallgloobus]] * [[Kristallkingakese auhind]] * [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] * [[Kuldgloobus]] * [[Kuldkaru]] * [[Kuldkaru]] * [[Kuldlõvi]] * [[Kuldmikrofon]] * [[Kuldmuna]] * [[Kuldne Alpikirka]] * [[Kuldne Leopard]] * [[Kuldne Mask]] * [[Kuldne Nael]] ([[Kuldne nael]]) * [[Kuldne Merikarp]] * [[Kuldne Palmioks]] * [[Kuldne Püramiid]] * [[Kuldne Vaarikas]] * [[Kuldnõel]] * [[Kuldplaat]] * [[Kuldsulg (auhind)|Kuldsulg]] * [[Kuldõun]] * [[Mari Kulli kultuuripreemia]] * [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] * [[Kultuurikandja]] * [[Kultuuripärl]] * [[Kultuurivedur]] * [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] * [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] * [[Kuninglik kuldmedal]] * [[Kuningliku seltsi teadusraamatu auhind]] * [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] * [[Johannes Käisi preemia]] * [[Köler Prize]] * [[Kyōto auhind]] ==L== * [[Ants Laikmaa preemia]] * [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[Eino Leino auhind]] * [[Lenini preemia]] * [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia]] * [[Lessingi preemia]] *[[LHV uue heliloomingu Au-tasu|LHV uue heliloomingu Au‑tasu]] * [[Simon Levini mälestusstipendium]] * [[Juhan Liivi luuleauhind]] * [[Lilienfeldi auhind]] * [[Lindberghi auhind]] * [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]] * [[Linné medal]] * [[Lobatševski auhind]] * [[Lobatševski medal]] * [[Lomonossovi suur kuldmedal]] * [[Looduskaitsemärk]] * [[Loomingu aastapreemia]] * [[Juri Lotmani stipendium]] * [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] * [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * [[Läbimurde auhind eluteadustes]] * [[Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas]] * [[Läbimurde auhind matemaatikas]] ==M== * [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] * [[Maarja medal]] * [[MacArthuri stipendium]] * [[Magellanic Premium]] * [[Maksumaksja sõber]] * [[Maksumaksja vaenlane]] * [[Male-Oscar]] * [[Mari Kulli kultuuripreemia]] * [[Mari Möldre nimeline preemia]] * [[Maria žaboo]] * [[Natalie Mei nimeline auhind]] * [[Meie Mats]] * [[Meistriliiga aasta parim mängija]] * [[Suur teenetemedal "Mente et Manu"]] * [[Lennart Meri teadustöö auhind]] * [[Metsanduse elutööpreemia]] * [[Oscar Monteliuse medal]] * [[Felix Moori tänuauhind]] * [[Philip Morrise tantsuauhind]] * [[Muhvi auhind]] * [[Mussolini karikas]] * [[Muusikapreemia (Eesti Muusikanõukogu)]] * [[Mõtlev Mees]] * [[August Mälgu novellipreemia]] ==N== * [[Naiste Meistriliiga aasta parim mängija]] * [[National Book Award]] * [[National Medal of Science]] * [[Nebula auhind]] * [[Gerd Neggo stipendium]] * [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] * [[Nobeli auhind]] ** [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] ** [[Nobeli füüsikaauhind]] ** [[Nobeli keemiaauhind]] ** [[Nobeli kirjandusauhind]] ** [[Nobeli rahuauhind]] * [[Noore arhitekti preemia]] * [[Noore IT-teadlase preemia]] * [[Noore kultuuritegelase preemia]] * [[Noore looduskaitsja auhind‎]] * [[Noore sportlase preemia]] * [[Noore teadlase preemia]] * [[Noorte Kotkaste Aitaja märk]] * [[Noorte Kotkaste Ustava Sõpruse märk]] * [[Ivor Novello auhind]] * [[NSV Liidu riiklik preemia]] * [[Nõukogude Eesti preemia]] * [[Nukitsa konkurss]] ==O== * [[Oikumeeniline aastapreemia]] * [[Oivalise ajakirjanduse aastapreemia]] * [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] * [[Lars Onsageri auhind]] * [[Orange Prize for Fiction]] * [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] * [[J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia]] * [[Karl Orviku preemia]] * [[Thomas Burr Osborne'i medal]] * [[Oscar]] *[[Georg Otsa nimeline auhind]] ==P== * [[Paabeli Torni auhind]] * [[Olavi Paavolaise medal]] * [[Olof Palme auhind]] *[[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia]] * [[Parim lihaveisekarjakasvataja]] * [[Parim taimekasvataja]] * [[Parim valvur]] * [[Peabody auhind]] * [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] * [[Perekond Kreisi arhitektuuripreemia]] * [[Pessoa auhind]] * [[Max Plancki medal]] * [[Pinteri kirjandusauhind]] * [[Edgar Allan Poe auhind]] * [[Polari muusikaauhind]] * [[Porin (muusikaauhind)|Porin]] * [[Postimehe aasta inimene]] * [[Pressisõber]] * [[Pressivaenlane]] * [[Priestley medal]] * [[Primetime Emmy]] * [[Pritzkeri auhind]] * ''[[Prix Médicis]]'' * [[Friedrich Puksoo auhind]] * [[Arthur Puksovi auhind]] * [[Pulitzeri preemia]] * [[Albert Pulleritsu preemia]] * [[Põhjamaade muusikaauhind]] * [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] * [[Põhjamaade Nõukogu filmiauhind]] * [[Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind]] * [[Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhind]] * [[Põhjamaade Nõukogu muusikaauhind]] * [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] * [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] * [[Põhjatähe orden]] * [[Põhjatähe orden (Sahha)]] * [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * [[Põlva maakonna kultuuripreemia]] * [[Põlva valla aukodanik]] * [[Põlvamaa Vapimärk]] * [[Pärandihoidja]] * [[Pärimuspreemia]] * [[Pärnu aukodanik]] * [[Pärnu teenetemärk]] * [[Pärnu vapimärk]] * [[Pärnumaa vapimärk]] * [[PÖFFi elutööpreemia]] * [[Püha Jüri stipendium]] * [[Ervin Pütsepa preemia]] ==R== * [[Raamatuaasta auhinnad]] * [[Raefondi preemia]] * [[Rahvaluule kogumispreemia]] * [[Rahvuslik raamatupreemia]] * [[Rahvuslike akadeemiate teaduskommunikatsiooni auhind]] * [[Rahvusmõtte auhind]] * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] * [[Rahvusvaheline Lenini rahupreemia]] * [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]] * [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] * [[Rajatäht]] * [[Rapla Rüblik]] * [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] * [[Kristjan Raua preemia]] * [[August Rauberi medal]] * [[Anna Raudkatsi auhind]] * [[Salme Reegi nimeline auhind]] * [[Regionaalarengu auhind]] * [[Hans Remmi mälestusmedal]] * [[Riigi teaduspreemia]] * [[Riigivanema auhind]] * [[Rivertoni auhind]] * [[Robert (auhind)|Robert]] * [[Roheline Rist]] * [[Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind]] * [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] * [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks]] * [[Rootsi äriauhind]] * [[Palle Rosenkrantzi auhind]] * [[Victor Rosseli auhind]] * [[Rumfordi auhind]] * [[Rumfordi medal]] * [[Runebergi auhind]] * [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] ==S== * [[Carl Sagani auhind]] * [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] * [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] * [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] * [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] * [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] * [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] * [[Sahharovi auhind]] * [[Nelly Sachsi auhind]] * [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] * [[Saturn (auhind)|Saturn]] * [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]] * [[Selma Lagerlöfi auhind]] * [[Semiootiline Jälg]] * [[Igor Severjanini preemia]] * [[Shaw' auhind]] * [[Siugja Sulepea kirjandusauhind]] * [[Skaudisõber]] * [[Skype'i auhind]] * [[Johan Skytte medal]] * [[Juhan Smuuli nimeline preemia]] * [[Somerset Maughami auhind]] * [[Sonningi auhind]] * [[Léonie Sonningi muusikaauhind]] * [[Aasta sportlane (Soome)|Soome aasta sportlane]] * [[Soome kriminaalkirjanduse auhind]] * [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] * [[Spordihing]] * [[Stalini preemia]] * [[Stalker (auhind)|Stalker]] * [[Stella auhind]] *[[Strega auhind]] * [[August Strindbergi preemia]] *[[Gustav Suitsu luulepreemia]] * [[James E. Sullivani auhind]] * [[Suur Ants]] * [[Medal Suur Kuldtukat]] * [[Suur looduskaitsemärk]] * [[Suure Vankri auhind]] * [[Svenska Dagbladeti kirjandusauhind]] * [[Svenska Dagbladeti kuldmedal]] * [[Svenska Dagbladeti ooperiauhind]] * [[Svenska Dagbladeti teatriauhind Thalia]] *[[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind]] ==Z== * [[Indriķis Zeberiņši auhind]] ==T== * [[Tallinna Spordiliidu aasta treener]] * [[Tallinna teenetemärk]] *[[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] * [[Tammsaare romaaniauhind]] *[[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] *[[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *[[Tartu Kultuurkapitali suur aastapreemia]] *[[Tartu raamat]] * [[Tartu lastekirjanduse auhind]] * [[Tartu Ülikooli aumärk]] * [[Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia]] * [[Tartu Ülikooli medal]] * [[Tartu Ülikooli suur medal]] * [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] * [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|Tartu Ülikooli teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis]]" * [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] * [[Teadusajakirjanduse sõbra auhind]] * [[Teenäitaja]] * [[Gustav Teichmülleri stipendium]] * [[Telvis]] * [[Templetoni auhind]] * [[Terry Foxi auhind]] * [[Tiigri Tegija]] * [[Tieto-Finlandia]] * [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * [[Tomalla auhind]] * [[Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium]] * [[Peeter Toominga fotopreemia]] * [[TriikRaud]] * [[Tšehhovi mälestusmedal]] * [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] * [[tunnustatud klaasikunstnik]] * [[Turingi auhind]] * [[Turneri auhind]] * [[Tõrva Noortevolikogu auhind]] ==U== * [[Ugala teatri kolleegipreemia]] * [[UIA kuldmedal]] * [[Ukraina Rahvakangelane]] * [[Marie Underi nimeline stipendium]] * [[UNESCO rahupreemia]] ==V== * [[Vabariigi Presidendi auhind]] * [[Ado Vabbe nimeline stipendium]] * [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] * [[Venemaa suur kirjanduspreemia]] * [[Venla]] * [[Vetleseni auhind]] * [[Arved Viirlaiu nimeline kirjandusauhind]] * [[Vikipeedia sõber]] * [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] * [[Viljandi linna elutööpreemia]] * [[Villem Raami preemia]] * [[Virumaa kirjandusauhind]] *[[Henrik Visnapuu preemia]] ==W== * [[James Craig Watsoni medal]] * [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[Eduard Wiiralti kunstiauhind]] * [[Eduard Wiiralti nimeline stipendium]] * [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] ==Õ== * [[Õige Elamisviisi Auhind]] ==Ü== *[[Ülikooli Sammas]] ==Y== * [[Yomiuri kirjandusauhind]] *[[YouTube'i loojaauhinnad]] ==Vaata ka== * [[Kirjandusauhindade loend]] *[[Teadusauhindade loend]] *[[Teenetemärk]] *[[Orden]] [[Kategooria:Auhinnad| ]] [[Kategooria:Loendid]] [[he:פרסים]] ocdsyg7dwx3ayycvgxm1msfxnaey7hm 0 139716 7253717 7192962 2026-10-15T18:54:34Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253717 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''"F-sari"''' (ka lihtsalt '''F''') oli kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[Ulmekirjandus|ulmeraamatute]] sari, mida anti välja aastatel 1996–2019. Enamik sarjas ilmunud teostest olid selliste välismaiste kirjanike nagu [[Terry Pratchett]], [[Frank Herbert]], [[George Raymond Richard Martin|George R. R. Martin]], [[Lois McMaster Bujold]] (jpt) loomingu esmatõlked eesti keelde. Esindatud olid ka eesti kirjanikud [[Veiko Belials]], [[Indrek Hargla]], [[Marek Simpson]], [[Lew R. Berg]]. === Raamatud === Sarjas ilmunud järgmised teosed (NB! nimekiri ei pruugi olla täielik, kindlasti puuduvad siit mitmed kordustrükid). {| class="wikitable" |'''Nr''' |'''Aasta''' |'''Teose pealkiri''' |'''Teose autor''' |'''Tõlkija''' |'''Lehekülgi''' |- |1. |1996 |Linn |Clifford D. Simak |Urmas Alas |320 |- |2. |1996 |"[[Düün (romaan)|Düün]]" (Düüni kroonikad ; 1. raamat) |[[Frank Herbert]] |[[Urmas Alas]] |552 |- |3. |1997 |Inetud luiged |Arkadi ja Boriss Strugatski |Kalle Käsper |205 |- |4. |1997 |Võlukunsti värv |Terry Pratchett |Urmas Alas |200 |- |5. |1997 |Ajalaevad |Stephen Baxter |Urmas Alas |464 |- |6. |1997 |Ashinari kroonikad |Veiko Belials | |352 |- |7. |1997 |Surmailm I |Harry Harrison |Urmas Alas |144 |- |8. |1998 |Mõtle Phlebasest |Iain M. Banks |Rein Turu |504 |- |9. |1998 |Surmailm II |Harry Harrison |Urmas Alas |166 |- |10. |1998 |Surmailm III |Harry Harrison |Urmas Alas |216 |- |11. |1998 |Hyperion |Dan Simmons |Mario Kivistik |453 |- |12. |1998 |Fantastiline valgus |Terry Pratchett |Krista Kaer |208 |- |13. |1999 |Mort |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |300 |- |14. |1999 |Existerion |Veiko Belials, Marek Simpson | |139 |- |15. |1999 |Rohtmaa |Sheri S. Tepper |Rein Turu |496 |- |16. |1999 |Asustatud saar |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Kalle Käsper, Gohar Käsper-Markosjan |376 |- |17. |1999 |Võluv võrdsus |Terry Pratchett |Aet Varik |215 |- |18. |1999 |Amberi üheksa printsi (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 1. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |168 |- |19. |1999 |Värav naiste maale |Sheri S. Tepper |Viivi Verrev |312 |- |20. |1999 |Lohelend |Anne McCaffrey |Liisi Ojamaa |296 |- |21. |2000 |Tants tulle |Lew R. Berg | |176 |- |22. |2000 |Hyperioni langus |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |648 |- |23. |2000 |Mängur |Iain M. Banks |Rein Turu |384 |- |24. |2000 |Kaleidoskoop |Ray Bradbury |Mario Kivistik |400 |- |25. |2000 |Põrnikas sipelgapesas |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Leevi Selliov |208 |- |26. |2000 |Hiidkoerte elud |Kirsten Bakis |Ehte Puhang |272 |- |27. |2000 |Enderi mäng |Orson Scott Card |Juhan Habicht |328 |- |28. |2000 |Salamõrtsuka õpilane (Farseeri triloogia 1. raamat) |Robin Hobb |Kaaren Kaer |494 |- |29. |2000 |Avaloni püssid (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 2. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |215 |- |30. |2001 |Võlukunsti värv 2. tr. |Terry Pratchett |Urmas Alas |232 |- |31. |2001 |Ükssarviku märk (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 3. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |183 |- |32. |2001 |Ürgsorts |Terry Pratchett |Kaaren Kaer, Karl Martin Sinijärv |282 |- |33. |2001 |Püramiidid |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |318 |- |34. |2001 |Relvade kasutus |Iain M. Banks |Rein Turu |416 |- |35. |2001 |Suur Ilmutus |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Margus Leemets |164 |- |36. |2001 |Üksildane oktoobriöö |Roger Zelazny |Juhan Habicht |253 |- |37. |2001 |Baiita needus |Indrek Hargla | |208 |- |38. |2001 |Õed nõiduses |Terry Pratchett |Piret Purru, Aet Varik |317 |- |39. |2001 |Mort |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |300 |- |40. |2001 |Kusagil lennata |Charles de Lint |Pille Runtal, Peep Ilmet |576 |- |41. |2001 |Prospero lapsed |Jan Siegel |Aire Kivistik |381 |- |42. |2001 |Lohelaul |Anne McCaffrey |Liisi Ojamaa |184 |- |43. |2002 |Vahid! Vahid! |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |358 |- |44. |2002 |Jääalasi. [Triloogia "Maailma talv" 1. raamat] |Michael Scott Rohan |Allan Eichenbaum |424 |- |45. |2002 |Vikatimees |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |308 |- |46. |2002 |Endymion |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |655 |- |47. |2002 |Idoru |William Gibson |Juhan Habicht |254 |- |48. |2002 |Eric |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |144 |- |49. |2002 |Liikuvad pildid |Terry Pratchett |Avo Reinvald |368 |- |50. |2002 |Düün (Düüni kroonikad ; 1. raamat) 2. tr. |Frank Herbert |Urmas Alas |528 |- |51. |2002 |Oberoni käsi (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 4. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |184 |- |52. |2002 |Kaose kojad (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 5. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |157 |- |53. |2002 |Pimeduse pahem käsi 2. tr. |Ursula K. Le Guin |Krista Kaer |280 |- |54. |2002 |Maailmad ja metsad |Ursula K. Le Guin |Krista Kaer |368 |- |55. |2002 |Rocannoni maailm. Pagenduse planeet |Ursula K. Le Guin |Kaaren Kaer, Krista Kaer |264 |- |56. |2002 |Düüni messias (Düüni kroonikad ; 2. raamat) |Frank Herbert |Viivi Verrev |256 |- |57. |2003 |Relvis mehed |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |336 |- |58. |2003 |Väikesed jumalad |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |295 |- |59. |2003 |Härrasrahvas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |294 |- |60. |2003 |Nõiad võõrsil |Terry Pratchett |Avo Reinvald |309 |- |61. |2003 |Lumevaring |Neal Stephenson |Juhan Habicht |440 |- |62. |2003 |Rõngasplaneedi ehitajad |Larry Niven |Allan Eichenbaum |335 |- |63. |2003 |Rõngasplaneet |Larry Niven |Allan Eichenbaum |375 |- |64. |2003 |Unenägude täisühing |J. G. Ballard |Kristjan Kannike |192 |- |65. |2004 |Orikavana |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |319 |- |66. |2004 |Huvitav aeg |Terry Pratchett |Avo Reinvald |321 |- |67. |2004 |Hinge muusika |Terry Pratchett |Avo Reinvald |334 |- |68. |2004 |Düüni lapsed (Düüni kroonikad ; 3. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |423 |- |69. |2004 |Kantileen Leibowitzile |Walter M. Miller |Juhan Habicht |319 |- |70. |2005 |Patrioot |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |356 |- |71. |2005 |Savijalad |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |318 |- |72. |2005 |Fantastiline valgus 2. tr. |Terry Pratchett |Krista Kaer |212 |- |73. |2005 |Düüni jumal ja keiser (Düüni kroonikad ; 4. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |440 |- |74. |2005 |Peegelduste labürint |Sergei Lukjanenko |Tanel Rõigas, Peep Ilmet |373 |- |75. |2005 |Maskeraad |Terry Pratchett |Triinu Pakk-Allmann |288 |- |76. |2006 |Viies elevant |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |351 |- |77. |2006 |Endymioni tõus |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |744 |- |78. |2006 |Selle ilma väetid |S. Vititski (Boriss Strugatski pseudonüüm) |Margus Leemets, Peep Ilmet |262 |- |79. |2006 |Jumalate vandenõu |Veiko Belials | |208 |- |80. |2006 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |424 |- |81. |2014 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 1. osa) k. tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |424 |- |82. |2006 |Düüni ketserid (Düüni kroonikad ; 5. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |496 |- |83. |2006 |Kontakt |Carl Sagan |Kristjan Kannike |380 |- |84. |2006 |Viimane manner |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |312 |- |85. |2006 |Carpe jugulum (Kettamaailma-sari) |Terry Pratchett |Triinu Pakk-Allmann |328 |- |86. |2007 |Ajavaras |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |336 |- |87. |2007 |Düün - kapiitlisaal (Düüni kroonikad ; 6. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |477 |- |88. |2007 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |408 |- |89. |2011 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 2. osa) k. tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |408 |- |90. |2007 |Tõde |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |304 |- |91. |2008 |Öövahtkond (Kettamaailma-sari) |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |360 |- |92. |2008 |Öine vahtkond |Sergei Lukjanenko |Tanel Rõigas ja Peep Ilmet |406 |- |93. |2008 |Au riismed |Lois McMaster Bujold |Piret Marvet |248 |- |94. |2008 |Kuningate heitlus (Sari "Jää ja tule laul" 2. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |472 |- |95. |2008 |Koletislik rügement |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |357 |- |96. |2009 |Postiteenistus |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |367 |- |97. |2009 |Malakas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |352 |- |98. |2009 |Fevre'i Unelm |George R. R. Martin |Juhan Habicht |388 |- |99. |2009 |Barrayar |Lois McMaster Bujold |Kaur Sinissaar |352 |- |100. |2009 |Kuningate heitlus (Sari "Jää ja tule laul" 2. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |455 |- |101. |2009 |Loomine |Bernard Beckett |Jaak Kangur |135 |- |102. |2009 |Südame metsad |Charles de Lint |Pille Runtal |512 |- |103. |2010 |Nähtamatud akadeemikud |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |406 |- |104. |2010 |Rahategu |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |351 |- |105. |2010 |Maalingutega mees (Deemonite triloogia I raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |519 |- |106. |2010 |Sõduri õpilane |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |- |107. |2010 |Mõõkade maru. Teras ja lumi [Sarja "Jää ja tule laul" 3. raamat 1. osa] |George R. R. Martin |Mario Kivistik |624 |- |108. |2010 |Päevane vahtkond |Sergei Lukjanenko ja Vladimir Vassiljev |Tanel Rõigas ja Peep Ilmet |395 |- |109. |2010 |Tiiger! Tiiger! |Alfred Bester |Juhan Habicht |245 |- |110. |2010 |Varjus hiilija (Siala kroonikad ; 1. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |372 |- |111. |2011 |<s>Faust</s> Eric 2. tr. |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |128 |- |112. |2011 |Lõputuse piirid |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |262 |- |113. |2011 |Mõõkade maru. Veri ja kuld (Sarja "Jää ja tule laul" 3. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |600 |- |114. |2011 |Kõrbeoda (Deemonite triloogia II raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |680 |- |115. |2011 |Vori mäng |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |- |116. |2011 |Võluv võrdsus 2. tr. |Terry Pratchett |Aet Varik |236 |- |117. |2011 |Linn ja linn |China Miéville |Jaak Kangur |312 |- |118. |2011 |Kardinali mõõgad |Pierre Bevel |Ethel Lillemägi |327 |- |119. |2011 |Tigana |Guy Gavriel Kay |Juhan Habicht |629 |- |120. |2012 |Tubakas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |350 |- |121. |2012 |Vareste pidusöök (Sari "Jää ja tule laul" 4. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |440 |- |122. |2012 |Relvavennad |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |296 |- |123. |2012 |Cetaganda |Lois McMaster Bujold |Piret Marvet |269 |- |124. |2012 |Džanga varjudega (Siala kroonikad ; 2. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |357 |- |125. |2013 |Varjude tuisk (Siala kroonikad ; 3. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |496 |- |126. |2014 |Vareste pidusöök (Sari "Jää ja tule laul" 4. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |476 |- |127. |2014 |Päise päeva sõda (Deemonite triloogia III raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |648 |- |128. |2014 |Võlukunsti värv (3.trükk) |Terry Pratchett |Urmas Alas |230 |- |129. |2014 |Auru juurde |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |352 |- |130. |2015 |Abistav õiglus (Sari "Imperial Radch" 1. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |285 |- |131. |2015 |Peeglitants |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |528 |- |132. |2016 |Abistav mõõk (Sari "Imperial Radch" 2. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |262 |- |133. |2016 |Pealuutroon [Deemonite triloogia IV raamat] |Peter V. Brett |Lauri Saaber |647 |- |134. |2016 |Abistav halastus (Sari "Imperial Radch" 3. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |240 |- |135. |2016 |Mälu |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |432 |- |136. |2016 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik ja Tarmo Vaarpuu |607 |- |137. |2017 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik ja Tarmo Vaarpuu |607 |- |138. |2017 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" I/1 + I/2) kordus tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |824 |- |139. |2017 |Komarr |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |376 |- |140. |2017 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Tarmo Vaarpuu |623 |- |141. |2018 |Kodune sõda |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |542 |- |142. |2018 |Maapõu (Deemonite triloogia V raamat 1. osa) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |421 |- |143. |2018 |Maapõu (Deemonite triloogia V raamat 2. osa) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |357 |- |144. |2019 |Diplomaatiline puutumatus |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |} Kuigi kirjastus väidab oma kodulehel eksikombel sarja kuuluvaks ka Robin Hobbi Farseeri-triloogia raamatud "Salamõrtsuka õpilane" (2. trükk, 2007) ja "Kuninglik salamõrtsukas : 1. osa" (2007), puudub neis raamatutes selle kohta märge, samuti ei ole neil sarjale omaseid kujunduselemente ja seega nad sarja ei kuulu. Mitmed sarjas ilmunud teosed on hiljem väljaspool sarja uuesti eesti keeles välja antud: *"Mort", 2020 *"Düün", 2020 ja 2022 *"Düüni messias", 2022 *"Düüni lapsed", 2022 *"Düüni jumal ja keiser", 2022 *"Düüni ketserid", 2022 *"Düün. Kapiitlisaal", 2022 *"Ürgsorts", 2022 *"Õed nõiduses", 2025 [[Kategooria:Raamatusarjad]] b4ulu02i5g9s5cepha5ckiwdv9nfr9w 0 151912 7253798 7030755 2026-10-15T21:03:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253798 wikitext text/x-wiki '''Rahvusmõtte auhind''' on [[Tartu Ülikool]]i poolt alates [[2004]]. aastast välja antav auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.<ref>{{Netiviide|url=https://adr.ut.ee/?page=pub_get_ttxt_dokv_file&pid=68659975&lang=est&u=20221209222130&desktop=57835&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D69329%26u%3D20221209222130|pealkiri=Tartu Ülikooli tunnustamise kord|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Rahvusmõtte auhinna saaja kuulutatakse traditsiooniliselt välja Tartu Ülikooli aastapäevaaktusel 1. detsembril. Laureaat on saanud auhinnaks [[Ilmamaa]] kirjastuse sarja "[[Eesti mõttelugu]]" 50 köidet ning kunstniku valmistatud taiese. ==Laureaadid== Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna on saanud: *2004 [[Ilmar Talve]] *2005 [[Veljo Tormis]] *2006 [[Endel Lippmaa]] *2007 [[Kaljo Põllu]] *2008 [[Ain Kaalep]] *2009 [[Ants Viires]] *2010 [[Mats Traat]] *2011 [[Vello Salo]] *2012 [[Arvo Kruusement]] *2013 [[Anu Raud]] *2014 [[Toomas Paul]] *2015 [[Arvo Valton]] *2016 [[Andres Sööt]] *2017 [[Fred Jüssi]] *2018 [[Kalle Kasemaa]] *2019 [[Hando Runnel]] *2020 [[Lea Tormis]] *2021 [[Erkki-Sven Tüür]] *2022 [[Viivi Luik]] *2023 [[Merle Karusoo]] *2024 [[Krista Aru]] *2025 [[Ene-Margit Tiit]] ==Viited== <references /> ==Välislingid== * [https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind Rahvusmõtte auhind] Tartu Ülikooli kodulehel [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] fmvblcjprxnel73zso0fym74tceveuf 0 161537 7253512 7056202 2026-10-15T12:12:00Z Rulakarbes 164113 7253512 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aineklassist; mesilasvaha kohta vaata artiklit [[Mesilasvaha]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} [[Fail:String wax making 2.jpeg|pisi]] '''Vahad''' on aineklass [[estrid|estrite]] rühmast. Nende hulka arvatakse kõik kõrgemate [[rasvhapped|rasvhapete]] estrid [[kõrgem alkohol|kõrgemate alkoholidega]] (välja arvatud [[glütserool]]iga). Vahad tekivad kõrgemate rasvhapete [[esterifitseerumine|esterifitseerumisel]]. == Füüsikalis-keemilised omadused == Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: *[[plastilisus]] tavatemperatuuridel; *kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui 45 °C; *pärast sulamist suhteliselt väike [[viskoossus]]; *vees lahustumatus; *[[hüdrofoobsus]] ehk veetõrjuvus. == Vahade liigitus == Päritolult saab vahasid liigitada [[taimevahad|taimseteks]], [[loomavahad|loomseteks]], fossiilseteks ja sünteetilisteks. [[Fail:Tuntud vahad.svg|alt=|raam|Tuntud vahade struktuurid. [[Müritsüülpalmitaat|Müritsüülpalmitaati]] leidub mesilasvahas, [[Tsetüülpalmitaat|tsetüülpalmitaati]] [[Kašelott|kašeloti]] spermatseedis.]] Taimevahadest on üks tuntumaid [[karnauubavaha]], loomavahadest aga [[mesilasvaha]] ja [[spermatseet]]. == Vaata ka == *[[Mesilasvaha]] [[Kategooria:Estrid]] f04to8vvu6g59qg6913e8rxvvgubbat 0 164855 7253826 7000833 2026-10-15T23:07:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253826 wikitext text/x-wiki '''Raplamaa Sõnumid''' on [[eesti]] [[ajaleht]], mis hakkas ilmuma nädalalehena [[Rapla]]s [[1992]]. aastal. Kuni 2. aprillini [[2012]] kandis leht nime '''Nädaline'''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-03-30 |pealkiri=Nädalisest saab Raplamaa Sõnumid |url=https://www.err.ee/368160/nadalisest-saab-raplamaa-sonumid |vaadatud=2024-01-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== Ajaleht Raplamaa Sõnumid on kord nädalas (kolmapäeviti) ilmuv poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu väljaanne, mille missiooniks on koguda ja avaldada Rapla maakonda puudutavat informatsiooni, olla tribüüniks ühiskonnaelu puudutavate erinevate seisukohtade esitajatele ning seista niimoodi demokraatia arengu eest. Raplamaa Sõnumid toetab maakonna kultuurielu arendamist ja maakonna (lähi- ja ka kaugemat) minevikku kirjeldavate materjalide kogumist ning korrastamist. Leht asutati 1992. aasta oktoobri viimastel päevadel nädalalehena ja kandis siis nime Nädaline. Maakonnalehe staatuses oli tol ajal ajaleht Ühistöö, mille asutamisaastaks on 1951. Nädalise eelkäijaks oli siiski 1992. aasta veebruaris ajakirjanike loodud aktsiaseltsi Lehtline ja AS Eesti Kaubakompanii ühise ettevõtmisena asutatud nädalaleht Nädalaring, mis lõpetas ilmumise sama aasta oktoobris. 1996. aastast on Nädaline ainus kogu Rapla maakonda kattev ajaleht. Alates 3. aprillist 2012 jätkas Nädaline ilmumist uue nimega, milleks on Raplamaa Sõnumid. Esialgu ilmus kolm korda nädalas, alates 2013. aastast ilmub kord nädalas,<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2772669*est |pealkiri=Raplamaa Sõnumid: sõltumatu nädalaleht |kuupäev=2012 |kirjastus=Nädaline OÜ |toimetaja-perekonnanimi=Nädaline (kirjastus) |koht=Rapla |vaadatud=2024-01-26 |arhiivimisaeg=2024-01-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240126113739/https://www.ester.ee/record=b2772669*est |url-olek=ei tööta}}</ref> igal kolmapäeval 32-leheküljelise ajalehena. Trükib Printall AS. Ajaleht Raplamaa Sõnumid on müügil Raplamaal ja Tallinnas. Raplamaa Sõnumid on Eesti Ajalehtede Liidu liige. ==Tänapäev== Raplamaa Sõnumid ilmus täisvärvilisena kolm korda nädalas: igal teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Ajalehe tiraaž oli 3000 eksemplari (kuni detsembrini 2012). Lehte trükitakse [[Kroonpress]]i trükikojas. Ajalehe Raplamaa Sõnumid vahel on ilmunud lisalehed "Teatriküljed", "Vaimuvara", noorteleht "Skriim", "Talu Leht", "Mõeldes Tagasi", "Terviseedendaja". Alates 2013. aastast ilmub Raplamaa Sõnumid kord nädalas kolmapäeviti. Ajalehe peatoimetaja oli asutamise algusest kuni septembrini 2025 [[Tõnis Tõnisson]]. Praegu on selles ametis Mariliis Vest. == Viited == <references /> ==Välislingid== * [http://www.sonumid.ee/ Raplamaa Sõnumite koduleht] [[Kategooria:Eesti ajalehed]] [[Kategooria:Rapla maakond]] [[Kategooria:Eesti uudistesaidid]] riqd3jiv10vduxfwhrb8sy87txjtlmx 0 170256 7253899 7163080 2026-10-16T06:59:25Z Kuuskinen 33651 7253899 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Viktor Orbán | pilt = Cumbre de Madrid 8 de Febrero - 54314677169 (cropped).jpg | pildiallkiri = Viktor Orbán (2025) | amet = [[Ungari peaminister]] | ametiajaalgus = 29. mai 2010 | ametiajalõpp = 9. mai 2026 | eelmine = [[Gordon Bajnai]] | järgmine = [[Péter Magyar]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 6. juuli 1998 | ametiajalõpp2 = 27. mai 2002 | eelmine2 = [[Gyula Horn]] | järgmine2 = [[Péter Medgyessy]] | amet3 = [[Fidesz]]i president | ametiajaalgus3 = 18. aprill 1993 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2000 <br/> 17. mai 2003 – | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünninimi = Viktor Mihály Orbán | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1963|5|31}} | sünnikoht = [[Székesfehérvár]], [[Ungari Rahvavabariik|Ungari]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Fidesz]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 5 last, sh [[Gáspár Orbán]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Loránd Eötvösi Ülikool]] <br/> [[Pembroke College (Oxford)|Pembroke College]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Accession Treaty 2011 Viktor Orbán signature.svg | moodul = }} '''Viktor Mihály Orbán''' (sündinud [[31. mai]]l [[1963]] [[Székesfehérvár]]is) on [[Ungari]] [[poliitik]], [[Ungari peaminister]] alates [[29. mai]]st [[2010]] kuni [[9. mai]]ni [[2026]]. Orban oli peaminister ka aastatel 1998–2002. Ta valiti peaministriks tagasi aastatel 2014, 2018 ja 2022, kui Orbani partei [[Fidesz]] võitis kõigil kolmel valimisel parlamendis konstitutsioonilise kahekolmandikulise enamuse. 29. novembril 2020 sai temast riigi pikima ametiajaga peaminister. [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|2026. aasta Ungari parlamendivalimistel]], millel oli rekordiline valimisaktiivsus (79,51%), sai Orbáni juhitud partei lüüa opositsiooniparteilt [[Tisza Partei|Tisza]], mille juht on [[Péter Magyar]]. == Elukäik == Ta kasvas üles [[protestantism|protestantlikus]] perekonnas ja on [[kalvinism|kalvinistliku]] koguduse liige. Ta lõpetas 1981. aastal Székesfehérváris keskkooli inglise keele kallakuga klassis. Esimesed kaks aastat tegutses ta koolis Ungari Noorte Kommunistliku Liiga (KISZ) kohaliku sekretärina, mille liikmesus oli edasiseks ülikooli astumiseks kohustuslik.<ref>Debreczeni, József (2002), Orbán Viktor (in Hungarian), Budapest: Osiris</ref> Pärast keskkooli lõpetamist läbis Orbán sõjaväeteenistuse. 1983. aastast õppis Orbán Budapestis [[Eötvös Lorándi Ülikool|Eötvös Lorándi Ülikoolis]] õigusteadust. 1986. aastal esitas Orbán oma magistritöö Poola ametiühinguliikumise [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] kohta, mis põhines intervjuudel liikumise juhtidega.<ref>Kenney, Padraic (2002). A Carnival of Revolution: Central Europe 1989. Princeton: Princeton University Press. ISBN 0-691-05028-7.</ref> Ülikooli lõpetas ta 1987. aastal. Aastatel 1987–1989 elas ta [[Szolnok]]is, kuid töötas [[Budapest]]is sotsioloogiapraktikandina. 1989. aastal asus ta stipendiumi alusel õppima [[Oxfordi Ülikool]]is, kuid katkestas õpingud juba samal aastal, et kandideerida [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogusse]] (parlamenti). == Poliitiline tegevus == Üleriigilise tuntuse saavutas Orbán 1989. aastal sõnavõtuga 1956. aastal toimunud [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]]u ajal tähtsat rolli etendanud [[Imre Nagy]] ümbermatmisel. 1988. aastal oli ta üks parempoolse erakonna [[Fidesz]]i asutajaid. Fidesz vastandus tollal võimul olnud kommunistidele. 1990. aastal valiti ta Fideszi ridades Rahvuskogusse. Ta oli aastatel 1993–2000 ja on uuesti 2003. aastast erakonna esimees. Aastatel 1992–2000 oli ta liberaalseid erakondi ühendava rahvusvahelise [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] aseesimees. Hiljem astus ta konservatiivseid erakondi ühendavasse [[Euroopa Rahvapartei]]sse ning oli aastatel 2002–2012 selle aseesimees. [[1998. aasta Ungari parlamendivalimised|1998. aasta parlamendivalimistel]] võitis tema erakond Fidesz [[Ungari Sotsialistlik Partei|ekskommuniste]]. 35-aastaselt sai Orbán pärast [[András Hegedüs]]i Ungari ajaloo teiseks noorimaks peaministriks. [[2002. aasta Ungari parlamendivalimised|2002. aasta parlamendivalimistel]] sai Fidesz Sotsialistliku Partei käest napilt lüüa. Uuesti sai Orbán peaministriks 2010. aastal, kui [[2010. aasta Ungari parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis Fideszi ja selle satelliiterakonna [[Kristlik-Demokraatlik Rahvapartei (Ungari)|Kristliku-Demokraatliku Rahvapartei]] koalitsioon. Valimised on võidetud ka [[2014. aasta Ungari parlamendivalimised|2014.]] ja [[2018. aasta Ungari parlamendivalimised|2018]]. aastal. Orbán on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma vaadetega. Mitmed poliitikud, teiste seas [[Angela Merkel]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dailynewshungary.com/angela-merkel-criticized-viktor-orban-behind-closed-doors/|Pealkiri=ANGELA MERKEL CRITICIZED VIKTOR ORBAN BEHIND CLOSED DOORS|Väljaanne=Daily News|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja [[Jean-Claude Juncker]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.express.co.uk/news/politics/676886/Jean-Claude-Juncker-slaps-EU-leaders-Hungary-Viktor-Orban-dictator-in-bizarre-video|Pealkiri=Happy slaps, rambling speeches and jaw-dropping insults...this is the man who RUNS the EU|Väljaanne=Express|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on kritiseerinud Orbáni ning süüdistanud teda [[autoritaarsus]]es ja [[demokraatia]] õõnestamises. Teda on süüdistatud ka [[meediavabadus]]e piiramises<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://freedomhouse.org/blog/press-freedom-loser-viktor-orb%C3%A1n%E2%80%99s-winner-take-all-hungary|Pealkiri=Press Freedom a Loser in Viktor Orbán’s Winner-Take-All Hungary|Väljaanne=Freedom House|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-09-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180913075523/https://freedomhouse.org/blog/press-freedom-loser-viktor-orb%C3%A1n%E2%80%99s-winner-take-all-hungary|url-olek=ei tööta}}</ref>, 2011. aasta põhiseaduse ebaseaduslikus muutmises ning ebaeetilises käitumises seoses 2015. aasta valitsuskriisiga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-10-30/orban-accuses-soros-of-stoking-refugee-wave-to-weaken-europe|Pealkiri=Orban Accuses Soros of Stoking Refugee Wave to Weaken Europe|Väljaanne=Bloomberg|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kritiseeritud on ka Orbáni vaateid, sealhulgas tema rahvuslust. Orbán suhtub kriitiliselt [[Euroopa Liit]]u. Mõned uurijad iseloomustavad Orbáni režiimi bonapartistlikuna. Politoloog Bálint Magyari sõnul on Orbán ja Fideszi partei Ungaris alates 2010. aastast üles ehitanud "maffiariigi", kus kogu võim kuulub parteiga ja Orbániga isiklikult seotud rühmitusele. Transparency Internationali andmetel oli Ungari 2023. aastal Euroopa Liidu korrumpeerunuim riik. 2008. aastal mõistis Orban hukka Venemaa sõjalise sissetungi Gruusiasse ning kutsus üles Gruusiat ja Ukrainat võimalikult kiiresti NATO-sse vastu võtma. Orbán on asunud propageerima seisukohta, et [[ungari keel]] ei kuulu [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] hulka, vaid on suguluses hoopis [[turgi keeled|turgi keeltega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20181214070234/https://hungarianspectrum.org/2018/09/03/when-politics-finds-its-way-into-science-viktor-orban-and-linguistics/ When politics finds its way into science: Viktor Orban and linguistics.] Hungarian spectrum, 3. september 2018.</ref> == Isiklikku == 1986. aastal abiellus ta Anikó Lévaiga, neil on viis last. Orbán on [[Kalvinism|kalvinistliku]] suunitlusega Ungari Reformitud Kiriku liige, samas kui tema naine ja nende lapsed on kasvatatud [[Katoliiklus|katoliiklikus]] usus.<ref>István, Sebestyén. "Orbán hite" [The faith of Orbán]. Hetek (in Hungarian). Retrieved 3 November 2013.</ref> Orban on suur jalgpallihuviline. Ta on mänginud ka ise klubijalgpalli ning olnud peaministrina Ungari jalgpalli rahastaja. Tema esimene välisreis peaministrina oli 1998. aastal Pariisi, kus ta vaatas ka [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] finaamängu. Temale lähedaste allikate väitel üritab Orban osaleda vaatajana kõigil maailmameistrivõistluste ega [[UEFA Meistrite Liiga]] finaalmängudel.<ref>Goldblatt, David; Nolan, Daniel (11 January 2018). "Viktor Orbán's reckless football obsession". The Guardian. Retrieved 19 January 2018.</ref> == Vaata ka == * [[Viktor Orbáni esimene valitsus]] * [[Viktor Orbáni teine valitsus]] * [[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat|Viktor Orbán}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gyula Horn]] | nimi=[[Ungari peaminister]] | aeg= 1998–2002 | järgnev=[[Péter Medgyessy]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gordon Bajnai]] | nimi=[[Ungari peaminister]] | aeg= 2010–2026 | järgnev=[[Péter Magyar]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Orban, Viktor}} [[Kategooria:Ungari peaministrid]] [[Kategooria:Loránd Eötvösi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 7kw5dadkxe55fw2u2hutcthcq4mnfru 0 176629 7253766 6651916 2026-10-15T19:45:41Z NOSSER 8097 7253766 wikitext text/x-wiki [[Pilt:R douglas01.jpg|pisi|Robert Douglas]] Krahv '''Robert Douglas''' ([[17. märts]] [[1611]] Standingstone, [[Šotimaa]] – [[28. mai]] [[1662]] [[Blasieholmen]], [[Stockholm]]) oli [[Šotlased|šoti]] päritolu [[Rootsi]] sõjaväelane ja poliitik. Rootsi teenistusse tulles sai temast noore kuninga [[Gustav II Adolf]]i paaž,<ref>Nordisk familjebok, 1880, [https://runeberg.org/nfac/0712.html lk. 1411] ([[rootsi keel]]es)</ref> [[1632]] tragunirügemendi major, [[1635]] [[ooberst]], [[1643]] [[kindralmajor]], [[1647]] [[kindralleitnant]], [[29. märts]]il [[1651]] sai ta [[vabahärra]]tiitli<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=132 Eesti Ajalooarhiiv: Aadlivapid Ajalooarhiivis: Robert Douglas]</ref>, millega kaasnes [[Kalmari lään]]is [[Skälby]] maavaldus. [[28. mai]]l [[1654]] sai ta [[krahv]]itiitli (Nr.19) ja [[Skänninge]] [[Skänninge krahvkond|krahvkonna]] [[Östergötlandi maakond|Östergötland]]is, osales [[ratsaväekindral]]ina [[Karl X Gustav]]i Poola sõjas (1655–1660), [[13. mai]]st [[1657]] [[feldmarssal]] ja salanõunik, [[1658]]–[[1661]] vägede ülemjuhataja [[Liivimaa]]l.<ref>Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, [https://runeberg.org/sbh/a0249.html lk. 249] (rootsi keeles)</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://www.douglashistory.co.uk/history/robertdouglas10.htm |pealkiri=douglashistory.co.uk: General Robert Douglas, Count of Skenninge |vaadatud=2009-06-25 |arhiivimisaeg=2012-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120330202354/http://www.douglashistory.co.uk/history/robertdouglas10.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA487 lk. 487]</ref> [[1630]] astus Rootsi [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasesse sõtta]] ja selle käigus sai Douglasest nagu paljudest teistestki aadlikest saksa kultuuriühingu [[Viljakandev Ühing|Viljakandva Ühingu]] liige. Mittesakslase ja sõjaväelasena jäi tema osalus ühingus formaalseks. [[6. märts]]il [[1645]] toimunud [[Jankau lahing]]us juhatas Douglas Rootsi ratsaväe vasakut tiiba. Vaenuväed olid võrdse suurusega ja nende kaotused samuti, aga Rootsi saavutas võidu. [[Pilt:Stjärnorpsruinen.jpg|thumb|Aastail 1655–1660 Douglase ehitatud [[Stjärnorpi loss]]i varemed.<ref>[[:sv:Stjärnorps slott]]</ref>]] Ta oli Skänninge [[krahv]]; Skälby [[vabahärra]]; Wittinghami [[Pärusvaldus|pärus-parun]]; Zeweni (Saksamaa), Högsäteri ([[Östergötland]]) ja Sannegårdeni ([[Göteborg]]) härra.<ref>[http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/view?id=1021 Eesti Ajalooarhiiv: Robert Douglase korralduse plakat, 13.08.1659 Riias]</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://godouglas.se/Robert%20Douglas.htm |pealkiri=godouglas.se: Robert Douglas |vaadatud=2009-06-25 |arhiivimisaeg=2008-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080701003921/http://godouglas.se/Robert%20Douglas.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 1656. aastal [[Riia piiramine (1656)|Riia piiramise]] ajal, 12. septembril saabus Riia kaitsjatele meritsi 1400-meheline abivägi, mida juhtisid isiklikult kindralleitnant Robert Douglas ja kogenud feldmarssal [[Hans Christoff von Königsmarck]]. Robert Douglas jäi regiooni pikemaks ajaks, aastatel 1658–1661 teenis ta [[Liivimaa kindralkuberner]]i ja Rootsi vägede ülemjuhatajana Liivimaal ja Eestimaal, juhtides siinseid Rootsi operatsioone [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja]] lõpufaasis. [[1660]] juhtis ta Rootsi sõjaväge, mis vallutas [[Valmiera]] ja [[Jelgava]] ning võttis [[Kuramaa hertsog]]i [[Jakob Kettler]]i vangi. ==Perekond== Tema vanemad olid Standingstone`i markii ja härra [[Patrick Douglas]] of Dalkeith (surn.1626) ja Innerdivatist pärit vabapreili Christina Leslie<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA19,M1 lk.19]</ref>. Ta abiellus [[1646]] Stockholmis Hedvig Mörneriga (1610–1663), kes oli riigijäägermeistri ja maavanema [[Stellan von Mörner]]i tütar.<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA248,M1 lk.247-248]</ref> Abielust sündisid: * [[Wilhelm Douglas]] (1646–1674), kolonelleitnant * [[Gustaf Douglas]] (1648–1705), [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]] ja [[Lappmarken]]i maavanem; Eestimaa kuberneri, [[Albu mõis|Albu]] ja [[Kukevere mõis|Kukevere]] mõisniku [[Gustav Otto Douglas]]e isa<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=334 lk.325]</ref> * [[Axel Douglas]] (1650–1673), [[Oranje]] printsessi ihukaitse kapten * [[Adolf Douglas]] (1651–1674), Hollandi sõjaväelane (Kapten) * [[Christina Douglas]] (1652–1712), abiellus 1680 oobersti, kammerhärra, Korsholmi ja Wasa krahvi [[Gustaf Adolf Oxenstierna]]ga (1648–1697), kes oli Tallinna linnuses sündinud riiginõuniku ja riigimarssali [[Gabriel Gabrielsson Oxenstierna]] (1619–1673) poeg. * [[Carl Douglas]] (1656–1678) ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa kindralkuberner]] | aeg=[[1658]]—[[1661]]| järgnev=Krahv [[Axel Lillie]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Douglas, Robert}} [[Kategooria:Šotimaa inimesed]] [[Kategooria:Rootsi feldmarssalid]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi krahvid]] [[Kategooria:Liivimaa kindralkubernerid]] [[Kategooria:Sündinud 1611]] [[Kategooria:Surnud 1662]] [[Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud]] 81mnbp7dp7ifmur7ikjm3kc3w1k2pi8 0 179590 7253844 6769722 2026-10-16T02:11:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253844 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Reykjanesbær | omakeelne_nimi_1 = islandi | Reykjanesbær | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 145 | elanikke = | keskuse_nimetus = Keskus | keskuse_nimi = [[Keflavík]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Reykjanesbaer map.png|250px]] }} '''Reykjanesbær''' on vald [[Island]]i edelaosas [[Reykjanesi poolsaar]]el. Vald loodi [[Keflavík]]i, [[Njarðvík]]i ja [[Hafnir]]i liitumisel 11. juunil 1994.<ref>{{Netiviide |url=https://www.reykjanesbaer.is/is/english |pealkiri=Reykjanesbær |vaadatud=2018-01-23 |arhiivimisaeg=2017-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830150627/https://www.reykjanesbaer.is/is/english |url-olek=ei tööta }}</ref> Novembris 2017 elas vallas 17 668 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20250114233419/https://www.reykjanesbaer.is/is/stjornsysla/fjarmal-og-rekstur/gagnatorg Gagnatorg] reykjanesbaer.is</ref> Reykjanesbæri sõprusomavalitsused on [[Kerava]] Soomes, [[Kristiansand]] Norras, [[Miðvágur]] Fääri saartel, [[Orlando]] USAs ja [[Trollhättan]] Rootsis. Vallas asub [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *http://www.rnb.is/ {{Coordinate |NS=64.00111111 |EW=-22.55194444 |type=city |region=IS}} [[Kategooria:Islandi vallad]] 8km1801yu26srkectr3xjimt1bnwrky 0 182874 7253622 7236688 2026-10-15T17:23:21Z ~2026-49114-55 237309 7253622 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} {{teekaart}} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatusel]] [[Fail:2baltijaam.jpg|pisi|Balti jaama suunal]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Lennujaama peatusel]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Reisisadamal]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunal]] [[Fail:2hobujaama.jpg|pisi|Hobujaama suunal 12 septembril 2026]] '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. * Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Hobujaama - Vabaduse väljak - Mõigu == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Linnahall ; Reisisadama A-terminal | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Balti jaam - A. Laikmaa !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu !Reisisadama A-terminal - Kivisilla |- | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Kivisilla |} == Viited == {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6fx50vlrkpp1z4elrod2841hqwleeks 7253624 7253622 2026-10-15T17:24:19Z ~2026-49114-55 237309 7253624 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} {{teekaart}} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatusel]] [[Fail:2baltijaam.jpg|pisi|Balti jaama suunal]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Lennujaama peatusel]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Reisisadamal]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunal]] [[Fail:2hobujaama.jpg|pisi|Hobujaama suunal 12 septembril 2026]] '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. * Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Hobujaama - Vabaduse väljak - Mõigu. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Linnahall ; Reisisadama A-terminal | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Balti jaam - A. Laikmaa !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu !Reisisadama A-terminal - Kivisilla |- | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Kivisilla |} == Viited == {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] trues9lmq14ghernunb1qmlt1byv24s 0 189154 7253554 7197623 2026-10-15T14:34:12Z Misasja 48519 7253554 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Järva-Jaani | pilt = FC Järva-Jaani logo.png | pildi suurus = 150px | täisnimi = Football Club Järva-Jaani | asutatud = 2002 | väljak = [[Järva-Jaani Kasekopli staadion]] | mahutavus = 600 | liiga = [[III liiga]] Põhi-Ida | hooaeg = 2026 | positsioon = 4. koht | veeb = [https://www.facebook.com/fcjjaani Facebook] }} '''FC Järva-Jaani''' on Eesti jalgpalliklubi, mis asutati 2002. aastal Järva-Jaanis. Kodumänge peab meeskond Järva-Jaani Kasekopli staadionil. Aastatel 2002–2013 kandis võistkond nime '''FCF Järva-Jaani SK'''. == Mängijad == == Statistika ja loendid == === FC Järva-Jaani liigahooajad === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Hooaeg ! Liiga ! Koht / võistkondi ! Mä ! Võ ! Vi ! Ka ! Väravad ! Vahe ! P ! Suurim väravakütt |- ! colspan="11" | FCF Järva-Jaani SK |- | 2002 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 9 || 2 || 7 || 58–36 || +22 || 29 || Anti Orgla (11) |- | 2003 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 12 || 1 || 5 || 44–22 || +22 || 37 || Tõnis Vanna (13) |- | 2004 || IV liiga lõuna || 2. / 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 60–24 || +36 || 39 || Marko Kõiv (14) |- | 2005 || III liiga lõuna || 3. / 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 61–22 || +39 || 45 || Marko Kõiv (19) |- | 2006 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 0 || 20 || 24–135 || −111 || 6 || Arto Saar (6) |- | 2007 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 2 || 18 || 22–98 || −76 || 8 || Arto Saar (8) |- | 2008 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 35–89 || −54 || 13 || Arto Saar (12) |- | 2009 || III liiga lõuna || 7. / 12 || 22 || 8 || 4 || 10 || 44–60 || −16 || 28 || Martin Põvvat (8) |- | 2010 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 3 || 2 || 17 || 32–80 || −48 || 11 || Taivo Idavain (9) |- | 2011 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 3 || 13 || 35–55 || −20 || 21 || Arto Saar (9) |- | 2012 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 2 || 14 || 43–64 || −21 || 20 || Taavi Idavain (12) |- | 2013 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 53–54 || −1 || 39 || Raido Vespere (26) |- ! colspan="11" | FC Järva-Jaani |- | 2014 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 7 || 3 || 12 || 33–68 || −35 || 24 || Raido Vespere (11) |- | 2015 || III liiga ida || 7. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 49–58 || −9 || 27 || Arto Saar (15) |- | 2016 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 9 || 1 || 12 || 56–56 || 0 || 28 || Ervin Kõll (11) |- | 2017 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 69–41 || +28 || 39 || Raido Vespere (17) |- | 2018 || III liiga ida || 9. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 58–51 || +7 || 27 || Raido Vespere (20) |- | 2019 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 11 || 5 || 6 || 63–40 || +23 || 38 || Raido Vespere (12) |- | 2020 || III liiga ida || 5. / 10 || 18 || 7 || 3 || 8 || 45–66 || −21 || 24 || Elvis Homin (18) |- | 2021 || III liiga ida || 8. / 11 || 19 || 5 || 4 || 10 || 39–63 || −24 || 19 || Elvis Homin (12) |- | 2022 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 5 || 2 || 13 || 36–78 || −42 || 17 || Raido Vespere (8) |- | 2023 || III liiga ida || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 42–95 || −53 || 13 || Elvis Homin (21) |- | 2024 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 2 || 2 || 16 || 25–72 || −47 || 8 || Elvis Homin (9) |- | 2025 || III liiga põhi || 2. / 8 || 21 || 13 || 3 || 5 || 67–51 || +16 || 42 || Timo Lomp (11) |- | 2026 || III liiga Põhi-Ida || 4. / 10 || 18 || 10 || 3 || 5 || 78–40 || +38 || 33 || Ralf-Viljar Tammjärv (17) |} === Eesti jalgpalli karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2005/2006 || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[FC Haiba]] || 3:1 |- | || 1/8-finaal || [[JK Tallinna Dünamo]] – FCF Järva-Jaani SK || 5:2 |- | 2006/2007 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Märjamaa Kompanii || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[JK Maag Tartu]] || 0:11 |- | 2007/2008 || 1/64-finaal || [[Tabasalu Palliklubi]] – FCF Järva-Jaani SK || 2:1 |- | 2008/2009 || 1/64-finaal || [[Rakvere FC Flora]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:1 |- | 2009/2010 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[Tallinna FC Flora II]] || 0:2 |- | 2010/2011 || 1/32-finaal || [[Lasnamäe FC Ajax]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:0 |- | 2011/2012 || 1/64-finaal || Tallinna Kalev Juunior – FCF Järva-Jaani SK || 1:4 |- | || 1/32-finaal || [[Põlva FC Lootos]] – FCF Järva-Jaani SK || 6:1 |- | 2012/2013 || 1/64-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[SK Imavere Forss]] || 3:2 |- | || 1/32-finaal || FC Maardu – FCF Järva-Jaani SK || 5:0 |- | 2013/2014 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Tartu FC Merkuur || 2:0 |- | || 1/16-finaal || [[Tallinna FC Puuma]] – FCF Järva-Jaani SK || 8:1 |- | 2014/2015 || 1/64-finaal || [[Viimsi MRJK]] – FC Järva-Jaani || 6:1 |- | 2015/2016 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Navi Vutiselts]] || 1:2 |- | 2016/2017 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || +:− |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Narva United FC]] || 1:4 |- | 2017/2018 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – JK 32. Keskkool || 18:2 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Põhja-Tallinna JK Volta || 1:4 |- | 2018/2019 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Zapoos]] || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – FC Äksi Wolves || 5:0 |- | || 1/8-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Tammeka]] || 0:6 |- | 2019/2020 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Welco]] || 1:10 |- | 2020/2021 || 1/32-finaal || Põhja-Tallinna JK Volta – FC Järva-Jaani || 4:0 |- | 2021/2022 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – FC Kusti || 5:− |- | || 1/32-finaal || JK Tabasalu II – FC Järva-Jaani || 6:0 |- | 2022/2023 || 1/32-finaal || [[Tallinna FC Flora U21]] – FC Järva-Jaani || 13:0 |- | 2023/2024 || 1/32-finaal || [[FC Kuressaare]] – FC Järva-Jaani || +:− |- | 2024/2025 || 1/32-finaal || [[Viljandi JK Tulevik]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2025/2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Keila JK]] || 1:4 |- | 2026/2027 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Elva]] || 0:4 |} === Eesti jalgpalli Väikesed karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2014 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Valga FC Warrior]] || 2:3 |- | 2015 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Tartu FC Merkuur || 0:7 |- | 2016 || 1/64-finaal || [[EMÜ SK]] – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2017 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Zenit Tallinn]] || 0:1 |- | 2018 || 1/32-finaal || [[Viimsi JK]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2019 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || 1:2 |- | 2020 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – IBK Here for Beer || 3:3 (penaltitega 7:6) |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Teleios || 3:2 |- | || 1/16-finaal || Tallinna FC Eston Villa – FC Järva-Jaani || 7:1 |- | 2021 || 1/64-finaal || Viljandi JK Tulevik III – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2025 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Harju JK Laagri III || 2:1 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Eston Villa || 0:0 (penaltitega 4:3) |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Hiiumaa]] || 2:4 |- | 2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Rumori Calcio Tallinn]] || 1:3<ref>{{netiviide | url = https://jalgpall.ee/voistlused/match_info/192802 | pealkiri = FC Järva-Jaani – Rumori Calcio Tallinn | väljaandja = Eesti Jalgpalli Liit | vaadatud = 15. oktoobril 2026 }}</ref> |} === FC Järva-Jaani mängijate statistika === FC Järva-Jaani eest väljakul käinud mängijad ja löödud väravad. Tabelites on mängijad, kes kuuluvad esikümnesse mängude või väravate arvestuses. Statistika hõlmab liiga- ja karikamänge. ==== Enim mänge ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Mänge |- | 1 || Arto Saar || 507 |- | 2 || Taavi Idavain || 355 |- | 3 || Marko Mitt || 289 |- | 4 || Ardi Kender || 282 |- | 5 || Raido Vespere || 273 |- | 6 || Elgar Kõll || 257 |- | 7 || Siim Pedius || 220 |- | 8 || Veiko Vespere || 211 |- | 9 || Oskar Köster || 195 |- | 10 || Risto Trahv || 168 |} ==== Enim väravaid ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Väravaid |- | 1 || Raido Vespere || 164 |- | 2 || Arto Saar || 156 |- | 3 || Elvis Homin || 84 |- | 4 || Taavi Idavain || 54 |- | 5 || Marko Kõiv || 52 |- | 6 || Marko Mitt || 51 |- | 7 || Taivo Idavain || 42 |- | 7 || Ervin Kõll || 42 |- | 9 || Tõnis Vanna || 35 |- | 10 || Martin Põvvat || 31 |} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/fcjjaani FC Järva-Jaani Facebookis] * [https://jalgpall.ee/ Eesti Jalgpalli Liit] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Järva vald]] h71r24x8otwe2pwypjecmr6aaxesv1o 7253592 7253554 2026-10-15T15:56:53Z Misasja 48519 /* Välislingid */ 7253592 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Järva-Jaani | pilt = FC Järva-Jaani logo.png | pildi suurus = 150px | täisnimi = Football Club Järva-Jaani | asutatud = 2002 | väljak = [[Järva-Jaani Kasekopli staadion]] | mahutavus = 600 | liiga = [[III liiga]] Põhi-Ida | hooaeg = 2026 | positsioon = 4. koht | veeb = [https://www.facebook.com/fcjjaani Facebook] }} '''FC Järva-Jaani''' on Eesti jalgpalliklubi, mis asutati 2002. aastal Järva-Jaanis. Kodumänge peab meeskond Järva-Jaani Kasekopli staadionil. Aastatel 2002–2013 kandis võistkond nime '''FCF Järva-Jaani SK'''. == Mängijad == == Statistika ja loendid == === FC Järva-Jaani liigahooajad === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Hooaeg ! Liiga ! Koht / võistkondi ! Mä ! Võ ! Vi ! Ka ! Väravad ! Vahe ! P ! Suurim väravakütt |- ! colspan="11" | FCF Järva-Jaani SK |- | 2002 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 9 || 2 || 7 || 58–36 || +22 || 29 || Anti Orgla (11) |- | 2003 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 12 || 1 || 5 || 44–22 || +22 || 37 || Tõnis Vanna (13) |- | 2004 || IV liiga lõuna || 2. / 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 60–24 || +36 || 39 || Marko Kõiv (14) |- | 2005 || III liiga lõuna || 3. / 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 61–22 || +39 || 45 || Marko Kõiv (19) |- | 2006 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 0 || 20 || 24–135 || −111 || 6 || Arto Saar (6) |- | 2007 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 2 || 18 || 22–98 || −76 || 8 || Arto Saar (8) |- | 2008 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 35–89 || −54 || 13 || Arto Saar (12) |- | 2009 || III liiga lõuna || 7. / 12 || 22 || 8 || 4 || 10 || 44–60 || −16 || 28 || Martin Põvvat (8) |- | 2010 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 3 || 2 || 17 || 32–80 || −48 || 11 || Taivo Idavain (9) |- | 2011 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 3 || 13 || 35–55 || −20 || 21 || Arto Saar (9) |- | 2012 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 2 || 14 || 43–64 || −21 || 20 || Taavi Idavain (12) |- | 2013 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 53–54 || −1 || 39 || Raido Vespere (26) |- ! colspan="11" | FC Järva-Jaani |- | 2014 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 7 || 3 || 12 || 33–68 || −35 || 24 || Raido Vespere (11) |- | 2015 || III liiga ida || 7. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 49–58 || −9 || 27 || Arto Saar (15) |- | 2016 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 9 || 1 || 12 || 56–56 || 0 || 28 || Ervin Kõll (11) |- | 2017 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 69–41 || +28 || 39 || Raido Vespere (17) |- | 2018 || III liiga ida || 9. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 58–51 || +7 || 27 || Raido Vespere (20) |- | 2019 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 11 || 5 || 6 || 63–40 || +23 || 38 || Raido Vespere (12) |- | 2020 || III liiga ida || 5. / 10 || 18 || 7 || 3 || 8 || 45–66 || −21 || 24 || Elvis Homin (18) |- | 2021 || III liiga ida || 8. / 11 || 19 || 5 || 4 || 10 || 39–63 || −24 || 19 || Elvis Homin (12) |- | 2022 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 5 || 2 || 13 || 36–78 || −42 || 17 || Raido Vespere (8) |- | 2023 || III liiga ida || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 42–95 || −53 || 13 || Elvis Homin (21) |- | 2024 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 2 || 2 || 16 || 25–72 || −47 || 8 || Elvis Homin (9) |- | 2025 || III liiga põhi || 2. / 8 || 21 || 13 || 3 || 5 || 67–51 || +16 || 42 || Timo Lomp (11) |- | 2026 || III liiga Põhi-Ida || 4. / 10 || 18 || 10 || 3 || 5 || 78–40 || +38 || 33 || Ralf-Viljar Tammjärv (17) |} === Eesti jalgpalli karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2005/2006 || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[FC Haiba]] || 3:1 |- | || 1/8-finaal || [[JK Tallinna Dünamo]] – FCF Järva-Jaani SK || 5:2 |- | 2006/2007 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Märjamaa Kompanii || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[JK Maag Tartu]] || 0:11 |- | 2007/2008 || 1/64-finaal || [[Tabasalu Palliklubi]] – FCF Järva-Jaani SK || 2:1 |- | 2008/2009 || 1/64-finaal || [[Rakvere FC Flora]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:1 |- | 2009/2010 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[Tallinna FC Flora II]] || 0:2 |- | 2010/2011 || 1/32-finaal || [[Lasnamäe FC Ajax]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:0 |- | 2011/2012 || 1/64-finaal || Tallinna Kalev Juunior – FCF Järva-Jaani SK || 1:4 |- | || 1/32-finaal || [[Põlva FC Lootos]] – FCF Järva-Jaani SK || 6:1 |- | 2012/2013 || 1/64-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[SK Imavere Forss]] || 3:2 |- | || 1/32-finaal || FC Maardu – FCF Järva-Jaani SK || 5:0 |- | 2013/2014 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Tartu FC Merkuur || 2:0 |- | || 1/16-finaal || [[Tallinna FC Puuma]] – FCF Järva-Jaani SK || 8:1 |- | 2014/2015 || 1/64-finaal || [[Viimsi MRJK]] – FC Järva-Jaani || 6:1 |- | 2015/2016 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Navi Vutiselts]] || 1:2 |- | 2016/2017 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || +:− |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Narva United FC]] || 1:4 |- | 2017/2018 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – JK 32. Keskkool || 18:2 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Põhja-Tallinna JK Volta || 1:4 |- | 2018/2019 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Zapoos]] || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – FC Äksi Wolves || 5:0 |- | || 1/8-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Tammeka]] || 0:6 |- | 2019/2020 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Welco]] || 1:10 |- | 2020/2021 || 1/32-finaal || Põhja-Tallinna JK Volta – FC Järva-Jaani || 4:0 |- | 2021/2022 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – FC Kusti || 5:− |- | || 1/32-finaal || JK Tabasalu II – FC Järva-Jaani || 6:0 |- | 2022/2023 || 1/32-finaal || [[Tallinna FC Flora U21]] – FC Järva-Jaani || 13:0 |- | 2023/2024 || 1/32-finaal || [[FC Kuressaare]] – FC Järva-Jaani || +:− |- | 2024/2025 || 1/32-finaal || [[Viljandi JK Tulevik]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2025/2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Keila JK]] || 1:4 |- | 2026/2027 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Elva]] || 0:4 |} === Eesti jalgpalli Väikesed karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2014 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Valga FC Warrior]] || 2:3 |- | 2015 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Tartu FC Merkuur || 0:7 |- | 2016 || 1/64-finaal || [[EMÜ SK]] – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2017 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Zenit Tallinn]] || 0:1 |- | 2018 || 1/32-finaal || [[Viimsi JK]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2019 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || 1:2 |- | 2020 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – IBK Here for Beer || 3:3 (penaltitega 7:6) |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Teleios || 3:2 |- | || 1/16-finaal || Tallinna FC Eston Villa – FC Järva-Jaani || 7:1 |- | 2021 || 1/64-finaal || Viljandi JK Tulevik III – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2025 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Harju JK Laagri III || 2:1 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Eston Villa || 0:0 (penaltitega 4:3) |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Hiiumaa]] || 2:4 |- | 2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Rumori Calcio Tallinn]] || 1:3<ref>{{netiviide | url = https://jalgpall.ee/voistlused/match_info/192802 | pealkiri = FC Järva-Jaani – Rumori Calcio Tallinn | väljaandja = Eesti Jalgpalli Liit | vaadatud = 15. oktoobril 2026 }}</ref> |} === FC Järva-Jaani mängijate statistika === FC Järva-Jaani eest väljakul käinud mängijad ja löödud väravad. Tabelites on mängijad, kes kuuluvad esikümnesse mängude või väravate arvestuses. Statistika hõlmab liiga- ja karikamänge. ==== Enim mänge ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Mänge |- | 1 || Arto Saar || 507 |- | 2 || Taavi Idavain || 355 |- | 3 || Marko Mitt || 289 |- | 4 || Ardi Kender || 282 |- | 5 || Raido Vespere || 273 |- | 6 || Elgar Kõll || 257 |- | 7 || Siim Pedius || 220 |- | 8 || Veiko Vespere || 211 |- | 9 || Oskar Köster || 195 |- | 10 || Risto Trahv || 168 |} ==== Enim väravaid ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Väravaid |- | 1 || Raido Vespere || 164 |- | 2 || Arto Saar || 156 |- | 3 || Elvis Homin || 84 |- | 4 || Taavi Idavain || 54 |- | 5 || Marko Kõiv || 52 |- | 6 || Marko Mitt || 51 |- | 7 || Taivo Idavain || 42 |- | 7 || Ervin Kõll || 42 |- | 9 || Tõnis Vanna || 35 |- | 10 || Martin Põvvat || 31 |} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/fcjjaani FC Järva-Jaani Facebookis] * [https://jalgpall.ee/voistlused/548/team/3121?season=2026 Eesti Jalgpalli Liit] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Järva vald]] fbuw71o0g6csew8r8ls7aqbyi11ltv4 7253593 7253592 2026-10-15T15:57:47Z Misasja 48519 /* Välislingid */ 7253593 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Järva-Jaani | pilt = FC Järva-Jaani logo.png | pildi suurus = 150px | täisnimi = Football Club Järva-Jaani | asutatud = 2002 | väljak = [[Järva-Jaani Kasekopli staadion]] | mahutavus = 600 | liiga = [[III liiga]] Põhi-Ida | hooaeg = 2026 | positsioon = 4. koht | veeb = [https://www.facebook.com/fcjjaani Facebook] }} '''FC Järva-Jaani''' on Eesti jalgpalliklubi, mis asutati 2002. aastal Järva-Jaanis. Kodumänge peab meeskond Järva-Jaani Kasekopli staadionil. Aastatel 2002–2013 kandis võistkond nime '''FCF Järva-Jaani SK'''. == Mängijad == == Statistika ja loendid == === FC Järva-Jaani liigahooajad === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Hooaeg ! Liiga ! Koht / võistkondi ! Mä ! Võ ! Vi ! Ka ! Väravad ! Vahe ! P ! Suurim väravakütt |- ! colspan="11" | FCF Järva-Jaani SK |- | 2002 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 9 || 2 || 7 || 58–36 || +22 || 29 || Anti Orgla (11) |- | 2003 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 12 || 1 || 5 || 44–22 || +22 || 37 || Tõnis Vanna (13) |- | 2004 || IV liiga lõuna || 2. / 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 60–24 || +36 || 39 || Marko Kõiv (14) |- | 2005 || III liiga lõuna || 3. / 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 61–22 || +39 || 45 || Marko Kõiv (19) |- | 2006 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 0 || 20 || 24–135 || −111 || 6 || Arto Saar (6) |- | 2007 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 2 || 18 || 22–98 || −76 || 8 || Arto Saar (8) |- | 2008 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 35–89 || −54 || 13 || Arto Saar (12) |- | 2009 || III liiga lõuna || 7. / 12 || 22 || 8 || 4 || 10 || 44–60 || −16 || 28 || Martin Põvvat (8) |- | 2010 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 3 || 2 || 17 || 32–80 || −48 || 11 || Taivo Idavain (9) |- | 2011 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 3 || 13 || 35–55 || −20 || 21 || Arto Saar (9) |- | 2012 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 2 || 14 || 43–64 || −21 || 20 || Taavi Idavain (12) |- | 2013 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 53–54 || −1 || 39 || Raido Vespere (26) |- ! colspan="11" | FC Järva-Jaani |- | 2014 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 7 || 3 || 12 || 33–68 || −35 || 24 || Raido Vespere (11) |- | 2015 || III liiga ida || 7. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 49–58 || −9 || 27 || Arto Saar (15) |- | 2016 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 9 || 1 || 12 || 56–56 || 0 || 28 || Ervin Kõll (11) |- | 2017 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 69–41 || +28 || 39 || Raido Vespere (17) |- | 2018 || III liiga ida || 9. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 58–51 || +7 || 27 || Raido Vespere (20) |- | 2019 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 11 || 5 || 6 || 63–40 || +23 || 38 || Raido Vespere (12) |- | 2020 || III liiga ida || 5. / 10 || 18 || 7 || 3 || 8 || 45–66 || −21 || 24 || Elvis Homin (18) |- | 2021 || III liiga ida || 8. / 11 || 19 || 5 || 4 || 10 || 39–63 || −24 || 19 || Elvis Homin (12) |- | 2022 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 5 || 2 || 13 || 36–78 || −42 || 17 || Raido Vespere (8) |- | 2023 || III liiga ida || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 42–95 || −53 || 13 || Elvis Homin (21) |- | 2024 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 2 || 2 || 16 || 25–72 || −47 || 8 || Elvis Homin (9) |- | 2025 || III liiga põhi || 2. / 8 || 21 || 13 || 3 || 5 || 67–51 || +16 || 42 || Timo Lomp (11) |- | 2026 || III liiga Põhi-Ida || 4. / 10 || 18 || 10 || 3 || 5 || 78–40 || +38 || 33 || Ralf-Viljar Tammjärv (17) |} === Eesti jalgpalli karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2005/2006 || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[FC Haiba]] || 3:1 |- | || 1/8-finaal || [[JK Tallinna Dünamo]] – FCF Järva-Jaani SK || 5:2 |- | 2006/2007 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Märjamaa Kompanii || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[JK Maag Tartu]] || 0:11 |- | 2007/2008 || 1/64-finaal || [[Tabasalu Palliklubi]] – FCF Järva-Jaani SK || 2:1 |- | 2008/2009 || 1/64-finaal || [[Rakvere FC Flora]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:1 |- | 2009/2010 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[Tallinna FC Flora II]] || 0:2 |- | 2010/2011 || 1/32-finaal || [[Lasnamäe FC Ajax]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:0 |- | 2011/2012 || 1/64-finaal || Tallinna Kalev Juunior – FCF Järva-Jaani SK || 1:4 |- | || 1/32-finaal || [[Põlva FC Lootos]] – FCF Järva-Jaani SK || 6:1 |- | 2012/2013 || 1/64-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[SK Imavere Forss]] || 3:2 |- | || 1/32-finaal || FC Maardu – FCF Järva-Jaani SK || 5:0 |- | 2013/2014 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Tartu FC Merkuur || 2:0 |- | || 1/16-finaal || [[Tallinna FC Puuma]] – FCF Järva-Jaani SK || 8:1 |- | 2014/2015 || 1/64-finaal || [[Viimsi MRJK]] – FC Järva-Jaani || 6:1 |- | 2015/2016 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Navi Vutiselts]] || 1:2 |- | 2016/2017 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || +:− |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Narva United FC]] || 1:4 |- | 2017/2018 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – JK 32. Keskkool || 18:2 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Põhja-Tallinna JK Volta || 1:4 |- | 2018/2019 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Zapoos]] || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – FC Äksi Wolves || 5:0 |- | || 1/8-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Tammeka]] || 0:6 |- | 2019/2020 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Welco]] || 1:10 |- | 2020/2021 || 1/32-finaal || Põhja-Tallinna JK Volta – FC Järva-Jaani || 4:0 |- | 2021/2022 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – FC Kusti || 5:− |- | || 1/32-finaal || JK Tabasalu II – FC Järva-Jaani || 6:0 |- | 2022/2023 || 1/32-finaal || [[Tallinna FC Flora U21]] – FC Järva-Jaani || 13:0 |- | 2023/2024 || 1/32-finaal || [[FC Kuressaare]] – FC Järva-Jaani || +:− |- | 2024/2025 || 1/32-finaal || [[Viljandi JK Tulevik]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2025/2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Keila JK]] || 1:4 |- | 2026/2027 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Elva]] || 0:4 |} === Eesti jalgpalli Väikesed karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2014 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Valga FC Warrior]] || 2:3 |- | 2015 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Tartu FC Merkuur || 0:7 |- | 2016 || 1/64-finaal || [[EMÜ SK]] – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2017 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Zenit Tallinn]] || 0:1 |- | 2018 || 1/32-finaal || [[Viimsi JK]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2019 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || 1:2 |- | 2020 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – IBK Here for Beer || 3:3 (penaltitega 7:6) |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Teleios || 3:2 |- | || 1/16-finaal || Tallinna FC Eston Villa – FC Järva-Jaani || 7:1 |- | 2021 || 1/64-finaal || Viljandi JK Tulevik III – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2025 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Harju JK Laagri III || 2:1 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Eston Villa || 0:0 (penaltitega 4:3) |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Hiiumaa]] || 2:4 |- | 2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Rumori Calcio Tallinn]] || 1:3<ref>{{netiviide | url = https://jalgpall.ee/voistlused/match_info/192802 | pealkiri = FC Järva-Jaani – Rumori Calcio Tallinn | väljaandja = Eesti Jalgpalli Liit | vaadatud = 15. oktoobril 2026 }}</ref> |} === FC Järva-Jaani mängijate statistika === FC Järva-Jaani eest väljakul käinud mängijad ja löödud väravad. Tabelites on mängijad, kes kuuluvad esikümnesse mängude või väravate arvestuses. Statistika hõlmab liiga- ja karikamänge. ==== Enim mänge ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Mänge |- | 1 || Arto Saar || 507 |- | 2 || Taavi Idavain || 355 |- | 3 || Marko Mitt || 289 |- | 4 || Ardi Kender || 282 |- | 5 || Raido Vespere || 273 |- | 6 || Elgar Kõll || 257 |- | 7 || Siim Pedius || 220 |- | 8 || Veiko Vespere || 211 |- | 9 || Oskar Köster || 195 |- | 10 || Risto Trahv || 168 |} ==== Enim väravaid ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Väravaid |- | 1 || Raido Vespere || 164 |- | 2 || Arto Saar || 156 |- | 3 || Elvis Homin || 84 |- | 4 || Taavi Idavain || 54 |- | 5 || Marko Kõiv || 52 |- | 6 || Marko Mitt || 51 |- | 7 || Taivo Idavain || 42 |- | 7 || Ervin Kõll || 42 |- | 9 || Tõnis Vanna || 35 |- | 10 || Martin Põvvat || 31 |} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/fcjjaani FC Järva-Jaani Facebookis] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Järva vald]] 77e186h37sil40stw3gwbsmbgiclp8b 7253594 7253593 2026-10-15T16:05:52Z Misasja 48519 7253594 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Järva-Jaani | pilt = FC Järva-Jaani logo.png | pildi suurus = 150px | täisnimi = Football Club Järva-Jaani | asutatud = 2002 | väljak = [[Järva-Jaani Kasekopli staadion]] | | liiga = [[III liiga]] Põhi-Ida | hooaeg = 2026 | positsioon = 4. koht | veeb = [https://www.facebook.com/fcjjaani Facebook] }} '''FC Järva-Jaani''' on Eesti jalgpalliklubi, mis asutati 2002. aastal Järva-Jaanis. Kodumänge peab meeskond Järva-Jaani Kasekopli staadionil. Aastatel 2002–2013 kandis võistkond nime '''FCF Järva-Jaani SK'''. == Mängijad == == Statistika ja loendid == === FC Järva-Jaani liigahooajad === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Hooaeg ! Liiga ! Koht / võistkondi ! Mä ! Võ ! Vi ! Ka ! Väravad ! Vahe ! P ! Suurim väravakütt |- ! colspan="11" | FCF Järva-Jaani SK |- | 2002 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 9 || 2 || 7 || 58–36 || +22 || 29 || Anti Orgla (11) |- | 2003 || IV liiga lõuna || 4. / 10 || 18 || 12 || 1 || 5 || 44–22 || +22 || 37 || Tõnis Vanna (13) |- | 2004 || IV liiga lõuna || 2. / 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 60–24 || +36 || 39 || Marko Kõiv (14) |- | 2005 || III liiga lõuna || 3. / 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 61–22 || +39 || 45 || Marko Kõiv (19) |- | 2006 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 0 || 20 || 24–135 || −111 || 6 || Arto Saar (6) |- | 2007 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 2 || 2 || 18 || 22–98 || −76 || 8 || Arto Saar (8) |- | 2008 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 35–89 || −54 || 13 || Arto Saar (12) |- | 2009 || III liiga lõuna || 7. / 12 || 22 || 8 || 4 || 10 || 44–60 || −16 || 28 || Martin Põvvat (8) |- | 2010 || III liiga lõuna || 12. / 12 || 22 || 3 || 2 || 17 || 32–80 || −48 || 11 || Taivo Idavain (9) |- | 2011 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 3 || 13 || 35–55 || −20 || 21 || Arto Saar (9) |- | 2012 || III liiga ida || 10. / 12 || 22 || 6 || 2 || 14 || 43–64 || −21 || 20 || Taavi Idavain (12) |- | 2013 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 53–54 || −1 || 39 || Raido Vespere (26) |- ! colspan="11" | FC Järva-Jaani |- | 2014 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 7 || 3 || 12 || 33–68 || −35 || 24 || Raido Vespere (11) |- | 2015 || III liiga ida || 7. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 49–58 || −9 || 27 || Arto Saar (15) |- | 2016 || III liiga ida || 8. / 12 || 22 || 9 || 1 || 12 || 56–56 || 0 || 28 || Ervin Kõll (11) |- | 2017 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 12 || 3 || 7 || 69–41 || +28 || 39 || Raido Vespere (17) |- | 2018 || III liiga ida || 9. / 12 || 22 || 8 || 3 || 11 || 58–51 || +7 || 27 || Raido Vespere (20) |- | 2019 || III liiga ida || 4. / 12 || 22 || 11 || 5 || 6 || 63–40 || +23 || 38 || Raido Vespere (12) |- | 2020 || III liiga ida || 5. / 10 || 18 || 7 || 3 || 8 || 45–66 || −21 || 24 || Elvis Homin (18) |- | 2021 || III liiga ida || 8. / 11 || 19 || 5 || 4 || 10 || 39–63 || −24 || 19 || Elvis Homin (12) |- | 2022 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 5 || 2 || 13 || 36–78 || −42 || 17 || Raido Vespere (8) |- | 2023 || III liiga ida || 12. / 12 || 22 || 4 || 1 || 17 || 42–95 || −53 || 13 || Elvis Homin (21) |- | 2024 || III liiga ida || 10. / 11 || 20 || 2 || 2 || 16 || 25–72 || −47 || 8 || Elvis Homin (9) |- | 2025 || III liiga põhi || 2. / 8 || 21 || 13 || 3 || 5 || 67–51 || +16 || 42 || Timo Lomp (11) |- | 2026 || III liiga Põhi-Ida || 4. / 10 || 18 || 10 || 3 || 5 || 78–40 || +38 || 33 || Ralf-Viljar Tammjärv (17) |} === Eesti jalgpalli karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2005/2006 || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[FC Haiba]] || 3:1 |- | || 1/8-finaal || [[JK Tallinna Dünamo]] – FCF Järva-Jaani SK || 5:2 |- | 2006/2007 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Märjamaa Kompanii || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[JK Maag Tartu]] || 0:11 |- | 2007/2008 || 1/64-finaal || [[Tabasalu Palliklubi]] – FCF Järva-Jaani SK || 2:1 |- | 2008/2009 || 1/64-finaal || [[Rakvere FC Flora]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:1 |- | 2009/2010 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[Tallinna FC Flora II]] || 0:2 |- | 2010/2011 || 1/32-finaal || [[Lasnamäe FC Ajax]] – FCF Järva-Jaani SK || 9:0 |- | 2011/2012 || 1/64-finaal || Tallinna Kalev Juunior – FCF Järva-Jaani SK || 1:4 |- | || 1/32-finaal || [[Põlva FC Lootos]] – FCF Järva-Jaani SK || 6:1 |- | 2012/2013 || 1/64-finaal || FCF Järva-Jaani SK – [[SK Imavere Forss]] || 3:2 |- | || 1/32-finaal || FC Maardu – FCF Järva-Jaani SK || 5:0 |- | 2013/2014 || 1/32-finaal || FCF Järva-Jaani SK – Tartu FC Merkuur || 2:0 |- | || 1/16-finaal || [[Tallinna FC Puuma]] – FCF Järva-Jaani SK || 8:1 |- | 2014/2015 || 1/64-finaal || [[Viimsi MRJK]] – FC Järva-Jaani || 6:1 |- | 2015/2016 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Navi Vutiselts]] || 1:2 |- | 2016/2017 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || +:− |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Narva United FC]] || 1:4 |- | 2017/2018 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – JK 32. Keskkool || 18:2 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Põhja-Tallinna JK Volta || 1:4 |- | 2018/2019 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Zapoos]] || 3:1 |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – FC Äksi Wolves || 5:0 |- | || 1/8-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Tammeka]] || 0:6 |- | 2019/2020 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tartu JK Welco]] || 1:10 |- | 2020/2021 || 1/32-finaal || Põhja-Tallinna JK Volta – FC Järva-Jaani || 4:0 |- | 2021/2022 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – FC Kusti || 5:− |- | || 1/32-finaal || JK Tabasalu II – FC Järva-Jaani || 6:0 |- | 2022/2023 || 1/32-finaal || [[Tallinna FC Flora U21]] – FC Järva-Jaani || 13:0 |- | 2023/2024 || 1/32-finaal || [[FC Kuressaare]] – FC Järva-Jaani || +:− |- | 2024/2025 || 1/32-finaal || [[Viljandi JK Tulevik]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2025/2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Keila JK]] || 1:4 |- | 2026/2027 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Elva]] || 0:4 |} === Eesti jalgpalli Väikesed karikavõistlused === {| class="wikitable" ! Hooaeg ! Voor ! Vastasseis ! Tulemus |- | 2014 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Valga FC Warrior]] || 2:3 |- | 2015 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Tartu FC Merkuur || 0:7 |- | 2016 || 1/64-finaal || [[EMÜ SK]] – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2017 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Zenit Tallinn]] || 0:1 |- | 2018 || 1/32-finaal || [[Viimsi JK]] – FC Järva-Jaani || 3:0 |- | 2019 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – [[Tallinna FC Ararat]] || 1:2 |- | 2020 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – IBK Here for Beer || 3:3 (penaltitega 7:6) |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Teleios || 3:2 |- | || 1/16-finaal || Tallinna FC Eston Villa – FC Järva-Jaani || 7:1 |- | 2021 || 1/64-finaal || Viljandi JK Tulevik III – FC Järva-Jaani || 5:0 |- | 2025 || 1/64-finaal || FC Järva-Jaani – Harju JK Laagri III || 2:1 |- | || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – Tallinna FC Eston Villa || 0:0 (penaltitega 4:3) |- | || 1/16-finaal || FC Järva-Jaani – [[FC Hiiumaa]] || 2:4 |- | 2026 || 1/32-finaal || FC Järva-Jaani – [[Rumori Calcio Tallinn]] || 1:3<ref>{{netiviide | url = https://jalgpall.ee/voistlused/match_info/192802 | pealkiri = FC Järva-Jaani – Rumori Calcio Tallinn | väljaandja = Eesti Jalgpalli Liit | vaadatud = 15. oktoobril 2026 }}</ref> |} === FC Järva-Jaani mängijate statistika === FC Järva-Jaani eest väljakul käinud mängijad ja löödud väravad. Tabelites on mängijad, kes kuuluvad esikümnesse mängude või väravate arvestuses. Statistika hõlmab liiga- ja karikamänge. ==== Enim mänge ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Mänge |- | 1 || Arto Saar || 507 |- | 2 || Taavi Idavain || 355 |- | 3 || Marko Mitt || 289 |- | 4 || Ardi Kender || 282 |- | 5 || Raido Vespere || 273 |- | 6 || Elgar Kõll || 257 |- | 7 || Siim Pedius || 220 |- | 8 || Veiko Vespere || 211 |- | 9 || Oskar Köster || 195 |- | 10 || Risto Trahv || 168 |} ==== Enim väravaid ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! Koht ! Mängija ! Väravaid |- | 1 || Raido Vespere || 164 |- | 2 || Arto Saar || 156 |- | 3 || Elvis Homin || 84 |- | 4 || Taavi Idavain || 54 |- | 5 || Marko Kõiv || 52 |- | 6 || Marko Mitt || 51 |- | 7 || Taivo Idavain || 42 |- | 7 || Ervin Kõll || 42 |- | 9 || Tõnis Vanna || 35 |- | 10 || Martin Põvvat || 31 |} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/fcjjaani FC Järva-Jaani Facebookis] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Järva vald]] fs1f2ucek2xnnvcltddqmjy2tr2ge4l 0 196511 7253679 7244619 2026-10-15T18:00:26Z Fikseerija58 196272 7253679 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = [[Ain Prosa]] | peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Kadri Rämmeld]]<br>(2009–2023, 2026)<br>[[Elina Pähklimägi]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Elina Reinold]]<br>(2013–2024, 2026)<br>[[Adeele Jaago]]<br>(2013–2015)<br>[[Ragne Veensalu]]<br>(2015–2021, 2023)<br>[[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>(2021–2026)<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>(2024–2026)<br>[[Märten Metsaviir]]<br>(2023–2026) | hooaegu = 34 (on eetrisse jõudnud) | jagusid = 391 (on eetrisse jõudnud)<br>(34. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009–2027 | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>(2009–2026)<br>[[Mihkel Seeder]]<br>(2024–2026)<br>[[Marite Butkaite]]<br>(2024–2026)<br>[[Elise Kumm]]<br>(2024–2026)<br>[[Roos Lisette Parmas]] (2025–2026) | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''"Kättemaksukontori"''' viimane ehk 34. hooaeg<ref name="viimased-j">{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> jõudis eetrisse [[Go3|Go3-s]] 29. septembril 2026. Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. * 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad paljud vanad näod. Hooaeg kulmineerub kauaoodatud Marioni ja Aleksanderi pulmaga, mis toob endaga kaasa palju segadust. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== 34. hooaja osatäitjate informatsioon.<ref name="viimased-j" /> {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |2023–2026 |29–34 |} {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Kättemaksukontori" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="40" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023–2026 |29–34 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026 |1–5, 9, 17, 20, 26, 34 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango (endine Säde) |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011–2026 |5–34 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019–2026 |18, 21–34 |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024–2026 |31–34 |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023, 2026 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022, 2026 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34 |- |[[Raivo Rüütel]] |Morten Wilhelmsson |2010, 2012, 2016, 2026 |3, 7, 15, 34 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2026 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–34 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022, 2026 |9, 11, 17, 22–23, 27, 34 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025–2026 |33–34 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32, 34) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–34) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27, 34) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |kevad 2027 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 |29.09.2026 | rowspan="12" |sügis 2027 |Tagasitulek 1 |- |390 |02 |06.10.2026 |Tagasitulek 2 |- |391 |03 |13.10.2026 |Tõde ridade vahel 1 |- |392 |04 |20.10.2026 |Tõde ridade vahel 2 |- |393 |05 |27.10.2026 | |- |394 |06 |03.11.2026 | |- |395 |07 |10.11.2026 | |- |396 |08 |17.11.2026 | |- |397 |09 |24.11.2026 | |- |398 |10 |01.12.2026 | |- |399 |11 |08.12.2026 | |- |400 |12 |15.12.2026 | |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |kevad | rowspan="2" |2027 |- |34. hooaeg | sügis |2026 | sügis |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] qknzfxylt198kglhbcy6b74iod2f2ed 0 210224 7253852 5875111 2026-10-16T02:25:46Z Juppi lantteineen 239848 7253852 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andrei Lugovoi.jpg|pisi|Andrei Lugovoi (2007)]] '''Andrei Lugovoi''' ([[vene keel]]es Андрей Константинович Луговой; sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1966]] [[Bakuu]]s) on [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] liige ja ettevõtja, endine [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee|julgeolekutöötaja]]. Lugovoi on [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] liige ja turvafirma Üheksas Laine (Девятый вал) eksjuht. [[1. november|1. novembril]] [[2006]] kohtusid Lugovoi ja teine endise [[KGB]] agent [[Dmitri Kovtun]] [[London]]is [[Aleksandr Litvinenko]]ga. Samal päeval haigestus Litvinenko raskelt ja suri [[23. november|23. novembril]] haiglas, põhjuseks [[radioaktiivsus|radioaktiivse]] aine [[poloonium]]-210 [[mürgistus]]. Surivoodil süüdistas Litvinenko enda tapmise organiseerimises [[Venemaa valitsus]]t. On selge, et Litvinenko tapmise taga olid väga mõjuvõimsad ringkonnad, sest inimese tapmiseks vajalik polooniumikogus maksab 10 miljonit [[USA dollar]]it ja Litvinenko kehas oli seda kümnekordne surmav kogus. <ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 235-236</ref> Suurbritannia tunnistas Lugovoi Litvinenko tapmises kahtlustatavaks ja nõudis [[2007]]. aasta kevadel Venemaalt tema väljaandmist <ref name="KMK?"/>. Venemaa keeldub Lugovoid välja andmast, väites, et põhiseadus ei luba seda. Pärast Venemaa keeldumist saatis Suurbritannia maalt välja neli Venemaa [[diplomaat]]i, süüdistades neid [[spionaaž]]is. Venemaa vastas samamoodi ja saatis maalt välja neli Suurbritannia diplomaati. <ref name="KMK?"/> 2007. aasta augustis süüdistas Luguvoi [[Anna Politkovskaja]] [[mõrv]]a organiseerimises [[Boriss Berezovski]]t. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 231</ref> Lugovoi kandideeris 2007. aasta septembris Venemaa riigiduumasse [[Vladimir Žirinovski]] juhitava [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas kolmanda numbrina <ref name="KMK?"/>. Ta osutus valituks. == Viited == <references/> == Välislingid == * [http://lenta.ru/lib/14172536/ Луговой, Андрей] Lentapedias. {{JÄRJESTA:Lugovoi, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Luurajad]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 2zihwzpbobm63qmz1fn9y60xjgkwjlg 0 216616 7253681 6586480 2026-10-15T18:01:39Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] pealkirja [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] alla: EKI teatmik 6586480 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Chahār Maḩāll va<br />Bakhtīārī provints | omakeelne_nimi_1 = pärsia | استان چهار‌محال و بختيارى | Ostān-e Chahār Maḩāll va Bakhtīārī | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 16332 | elanikke = 947763 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Shahr-e Kord]] | asendikaart = Iraan }} '''Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints''' 1. järgu haldusüksus ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Jaguneb seitsmeks maakonnaks. Provintsis asub [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mäestiku]] kõrgeim tipp [[Zardkūh]] (4548 m). Pealinn on [[Shahr-e Kord]]. Teised suuremad linnad on [[Shahrekian]], [[Hafshejan]], [[Borūjen]], [[Lordegan]] ja [[Farsan]]. Lisaks pärsia keelele räägitakse provintsis ka [[bahtiari keel|bahtiari]] ja [[luri keel]]t. == Haldusjaotus == {{Image label begin|image=ChaharMahalProvinceMap.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|none}}}}} {{Image label|x=-189.0|y=-94.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Shahr-e Kordi maakond|Shahr-e Kord]]}} {{Image label small|x=-243.0|y=-65.0|scale={{{width|-1}}}|text=Saman}} {{Image label small|x=-202.0|y=-56.0|scale={{{width|-1}}}|text=Bon}} {{Image label small|x=-171.0|y=-79.0|scale={{{width|-1}}}|text=Laran}} {{Image label|x=-243.0|y=-167.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kiari maakond|Kiar]]}} {{Image label|x=-270.0|y=-203.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Borūjeni maakond|Borūjen]]}} {{Image label small|x=-290.0|y=-244.0|scale={{{width|-1}}}|text=Gandoman}} {{Image label small|x=-252.0|y=-225.0|scale={{{width|-1}}}|text=Boldaji}} {{Image label small|x=-261.0|y=-286.0|scale={{{width|-1}}}|text=Khanmirza}} {{Image label small|x=-290.0|y=-327.0|scale={{{width|-1}}}|text=Falard}} {{Image label|x=-206.0|y=-268.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lordegani maakond|Lordegan]]}} {{Image label|x=-161.0|y=-113.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Farsani maakond|Farsan]]}} {{Image label small|x=-178.0|y=-268.0|scale={{{width|-1}}}|text=Manj}} {{Image label small|x=-161.0|y=-232.0|scale={{{width|-1}}}|text=Miankooh}} {{Image label|x=-180.0|y=-214.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ardali maakond|Ardal]]}} {{Image label|x=-35.0|y=-44.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kūhrangi maakond|Kūhrang]]}} {{Image label small|x=-99.0|y=-142.0|scale={{{width|-1}}}|text=Bazaft}} {{Image label small|x=-102.0|y=-80.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Chelgerd|CHELGERD]]}} {{Image label|x=-49.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Khūzestāni provints|Khūzestān]]}} {{Image label|x=-0.0|y=-0.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lorestāni provints|Lorestān]]}} {{Image label|x=-129.0|y=-17.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Eşfahāni provints|Eşfahān]]}} {{Image label|x=-301.0|y=-112.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Eşfahāni provints|Eşfahān]]}} {{Image label|x=-152.0|y=-334.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints|Kohkīlūyeh va]]}} {{Image label|x=-156.0|y=-346.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints|Būyer Aḩmadī]]}} {{Image label small|x=-217.0|y=-130.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Shahr-e Kord|SHAHR-E KORD]]}} {{Image label small|x=-168.0|y=-179.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ardal|ARDAL]]}} {{Image label small|x=-295.0|y=-179.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Borūjen|BORŪJEN]]}} {{Image label small|x=-208.0|y=-296.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lordegan|LORDEGAN]]}} {{Image label small|x=-175.0|y=-141.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Farsan|FARSAN]]}} {{Image label end}} == Välislingid == *[http://www.ostan-chb.ir/ Provintsi koduleht] {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] 6s532xo0zsvcr86afqn0kwmhlxihw1o 7253687 7253681 2026-10-15T18:06:26Z Pikne 13803 7253687 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان چهار‌محال و بختيارى | nimi1_latin = Ostān-e Chahār Maḩāll va Bakhtīārī | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 16332 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Shahr-e Kord]] | asendikaardi_pilt = Chahar Mahaal and Bakhtiari in Iran.svg }} '''Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints''' 1. järgu haldusüksus ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Jaguneb seitsmeks maakonnaks. Provintsis asub [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mäestiku]] kõrgeim tipp [[Zardkūh]] (4548 m). Pealinn on [[Shahr-e Kord]]. Teised suuremad linnad on [[Shahrekian]], [[Hafshejan]], [[Borūjen]], [[Lordegan]] ja [[Farsan]]. Lisaks pärsia keelele räägitakse provintsis ka [[bahtiari keel|bahtiari]] ja [[luri keel]]t. == Haldusjaotus == {{Image label begin|image=ChaharMahalProvinceMap.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|none}}}}} {{Image label|x=-189.0|y=-94.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Shahr-e Kordi maakond|Shahr-e Kord]]}} {{Image label small|x=-243.0|y=-65.0|scale={{{width|-1}}}|text=Saman}} {{Image label small|x=-202.0|y=-56.0|scale={{{width|-1}}}|text=Bon}} {{Image label small|x=-171.0|y=-79.0|scale={{{width|-1}}}|text=Laran}} {{Image label|x=-243.0|y=-167.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kiari maakond|Kiar]]}} {{Image label|x=-270.0|y=-203.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Borūjeni maakond|Borūjen]]}} {{Image label small|x=-290.0|y=-244.0|scale={{{width|-1}}}|text=Gandoman}} {{Image label small|x=-252.0|y=-225.0|scale={{{width|-1}}}|text=Boldaji}} {{Image label small|x=-261.0|y=-286.0|scale={{{width|-1}}}|text=Khanmirza}} {{Image label small|x=-290.0|y=-327.0|scale={{{width|-1}}}|text=Falard}} {{Image label|x=-206.0|y=-268.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lordegani maakond|Lordegan]]}} {{Image label|x=-161.0|y=-113.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Farsani maakond|Farsan]]}} {{Image label small|x=-178.0|y=-268.0|scale={{{width|-1}}}|text=Manj}} {{Image label small|x=-161.0|y=-232.0|scale={{{width|-1}}}|text=Miankooh}} {{Image label|x=-180.0|y=-214.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ardali maakond|Ardal]]}} {{Image label|x=-35.0|y=-44.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kūhrangi maakond|Kūhrang]]}} {{Image label small|x=-99.0|y=-142.0|scale={{{width|-1}}}|text=Bazaft}} {{Image label small|x=-102.0|y=-80.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Chelgerd|CHELGERD]]}} {{Image label|x=-49.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Khūzestāni provints|Khūzestān]]}} {{Image label|x=-0.0|y=-0.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lorestāni provints|Lorestān]]}} {{Image label|x=-129.0|y=-17.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Eşfahāni provints|Eşfahān]]}} {{Image label|x=-301.0|y=-112.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Eşfahāni provints|Eşfahān]]}} {{Image label|x=-152.0|y=-334.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints provints|Kohgīlūyeh ja<br />Bowyer Aḩmad]]}} {{Image label small|x=-217.0|y=-130.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Shahr-e Kord|SHAHR-E KORD]]}} {{Image label small|x=-168.0|y=-179.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ardal|ARDAL]]}} {{Image label small|x=-295.0|y=-179.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Borūjen|BORŪJEN]]}} {{Image label small|x=-208.0|y=-296.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Lordegan|LORDEGAN]]}} {{Image label small|x=-175.0|y=-141.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Farsan|FARSAN]]}} {{Image label end}} == Viited == {{viited}} {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] gcd6s16ezi3y0n4xhh4bus4ocy02kiw 0 216617 7254008 4253013 2026-10-16T09:46:11Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] to [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] 7254008 wikitext text/x-wiki #suuna [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] ol0punhv98fo58sddorfugb0snzi8tz 0 216618 7254009 4253014 2026-10-16T09:46:21Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] to [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] 7254009 wikitext text/x-wiki #suuna [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] ol0punhv98fo58sddorfugb0snzi8tz 0 218502 7253781 6807963 2026-10-15T20:28:03Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253781 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Napoleoni sõjad |osa= |pilt=Sadler, Battle of Waterloo.jpg |pildiallkiri=''Waterloo lahing'' [[William Sadler|William Sadleri]] maal. |aeg= 18. mai 1803 – 20. november 1815 |koht= [[Euroopa]], [[Ameerika]], [[Aafrika]], [[Aasia]] |tulemus= ; [[Kolmanda koalitsiooni sõda]] : Prantsuse&nbsp;võit,&nbsp;[[Pressburgi&nbsp;rahu]] ; [[Neljanda koalitsiooni sõda]] : Prantsuse võit, [[Tilsiti rahu]] ; [[Poolsaare sõda]] : Koalitsiooni võit (1814) ; [[Viienda koalitsiooni sõda]] : Prantsuse võit, [[Schönbrunni rahu]] ; [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta Vene-Prantsuse sõda]] : Prantsuse taktikaline võit, Venemaa strateegiline võit ; [[Kuuenda koalitsiooni sõda]] : Koalitsiooni võit, [[Fontainebleau leping (1814)|Fontainebleau leping]], [[Pariisi rahu (1814)|Esimene Pariisi rahu]] ; [[Sada päeva]] : Otsustav koalitsiooni võit, Napoleoni sõdade lõpp, [[Pariisi rahu (1815)|Teine Pariisi rahu]] |osaline1= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]]<br> Prantsuse kliendid: * [[Reini Liit]]<br> * [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaad]]<br> * [[Pilt:Flag of Poland.svg|25px]] [[Varssavi hertsogiriik]] * [[Pilt:Flag of the Napoleonic Kingdom of Italy.svg|25px]] [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Itaalia]] * [[Pilt:POL COA Ciołek.svg|20px]] [[Poola leegionid (Prantsusmaa)|Poola leegionid]] * [[Pilt:Flag_of_the_Kingdom_of_Etruria.svg|25px]] [[Etruria Kuningriik|Etruria]] * [[Pilt:Flag of the Kingdom of Naples (1811).svg|25px]] [[Napoli kuningriik|Napoli]] * [[Pilt:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits_Napoleoni_ajastul#Vahendusakt|Šveits]] * [[Pilt:Flag of the Principality of Lucca (1805-1809).svg|25px]] [[Lucca ja Piombino vürstkond|Lucca ja Piombino]] * [[Pilt:Bandera de España 1808-1813.svg|25px]] [[Hispaania_ajalugu#Napoleoni_valitsus_ja_selle_tagaj.C3.A4rjed|Bonaparte Hispaania]] (1808–1813) <hr> [[Pilt:Flag of Spain (1785-1873 and 1875-1931).svg|25px]] [[Hispaania#T.C3.B5us_maailmaj.C3.B5una:_renessansist_19._sajandiniHispaania|Hispaania]] (1803–1808)<br> [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Taani-Norra]] (1807–1814)<br> [[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik|Osmanite Impeerium]] (1806–1809)<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Keisririik]] (1807–1812)<br> [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|25px]] [[Preisi Kuningriik]] (1807–1812)<br> [[Pilt:Flag of Agha Mohammad Khan.svg|25px]] [[Kadžaarid|Pärsia]] (1804–1807, 1812–1813)<br> [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]] (1810–1812)<br> |osaline2={{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia kuningriik|Ühendkuningriik]]<br> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria keisririik|Austria]] (1805, 1809, 1813–1815)<br> [[Pilt:Blason_louis_II_de_Hongrie.svg|25px]] [[Ungari_kuningriik#Habsburgide_Ungari|Ungari]] (1809)<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa keisririik|Venemaa]] (1804–1807, 1812–1815)<br> [[File:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa Kuningriik]] (1806–1807, 1813–1815)<br> {{PisiLipp|Rootsi}} (1804–1809, 1812–1815<br> [[Pilt:Flag of Spain.svg|25px]] [[Hispaania_ajalugu#Hispaania_kuningriik|Hispaania]] (1808–1816)<br> [[Pilt:Bandeira Reino Unido Portugal Brasil Algarve.svg|border|25px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]] (1800–1807, 1809–1815)<br> [[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik|Osmanite Impeerium]] (1807–1812)<br> [[Pilt:Flag of Agha Mohammad Khan.svg|25px]] [[Kadžaarid|Pärsia]] (1807–1812)<br> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|25px]] [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] (1806–1815)<br> [[Pilt:Flag_of_Bavaria_(striped).svg|25px]] [[Baieri hertsogkond|Baieri]] (1813–1815)<br> [[Pilt:Flagge_Königreich_Württemberg.svg|25px]] [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] (1813–1815)<br> [[Pilt:Flagge Königreich Sachsen (1815-1918).svg|25px]] [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa]] (1813–1815)<br> [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|25px]] [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]] (1815)<br> [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaad]] (1815)<br> [[Pilt:Flagge Herzogtum Braunschweig.svg|25px]] [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig]] (1815)<br> [[Pilt:Flag of the Grand Duchy of Tuscany (1840).svg|25px]] [[Toscana suurhertsogkond|Toscana]] (1815)<br> [[Pilt:Royal Standard of the King of France.svg|25px]] [[Armée des Émigrés|Prantsuse rojalistid]]<br> [[File:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]<br> [[Pilt:Flagge_Herzogtum_Nassau_(1806-1866).svg|25px]] [[Nassau hertsogkond|Nassau]] (1815)<br> [[Pilt:Flag of the Prince-Bishopric of Montenegro2.svg|25px]] [[Montenegro vürstlik piiskopkond|Montenegro]] (1806–1807, 1813–1814)<br> |väejuht1={{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Napoleon|Napoleon I]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Louis Alexander Berthier]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Joachim Murat]] {{KIA}}<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Louis-Nicolas Davout]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Lannes]]{{KIA}}<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[André Masséna]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Michel Ney]] {{KIA}}<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean-de-Dieu Soult]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[William Pitt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[William Cavendish-Bentinck, 3. Portlandi hertsog|Portlandi hertsog]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Spencer Perceval]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Robert Jenkinson, 2. Liverpooli krahv|Lord Liverpool]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Arthur Wellesley, 1. Wellingtoni hertsog|Wellingtoni hertsog]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Horatio Nelson|Vikont Nelson]]{{KIA}}<br> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Franz I]]<br> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Erthertsog Charles, Tescheni hertsog|Erthertsog Charles]]<br> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Karl Philipp, Schwarzenbergi prints|Schwarzenbergi prints]]<br> |jõud1=Prantslastel: 7 000 000<br> |jõud2=Venelastel: 3 500 000<br> Austerlastel: 2 500 000<br> Preislastel: 2 000 000<br> Brittidel: 1 000 000<br> Hispaanlastel: 800 000<br> Portugallastel: 500 000<br> Rootslastel: 250 000<br> Itaallastel: 200 000<br> '''Kokku:''' 11 000 000 |kaotused1=Prantslastel: 1 300 000<br> Liitlastel: 100 000<br> '''Kokku:''' 1 400 000<br> ~ 2 000 000 tapetud tsiviilisikut<br> |kaotused2=Venelastel: 600 000<br> Austerlastel: 400 000<br> Brittidel: 300 000<br> Preislastel: 250 000<br> Hispaanlastel: 150 000<br> Portugallastel: 100 000<br> Rootslastel: 50 000<br> Itaallastel: 50 000<br> '''Kokku:''' 2 000 000 |märkused= }} [[Pilt:Napoleonbonaparte coloured drawing.png|pisi|Napoleon I]] '''Napoleoni sõjad''' oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte [[Napoleon|Napoleon I]] juhitud [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815. ==Sõjategevuse ajajärgud== * III sõda Napoleoni vastu [[1805]]. aastal. Sõjategevuses osalesid [[Austria keisririik]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], Venemaa Keisririik, [[Rootsi kuningriik]], [[Sitsiilia]], [[Taani]]. {{Vaata|Kolmanda koalitsiooni sõda}}, ''[[Austerlitzi lahing]]'', ''[[Pressburgi rahu]]'' * IV sõda Napoleoni vastu aastatel 1806–1807. Sõjategevuses osalesid [[Preisimaa kuningriik]], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. {{Vaata|Neljanda koalitsiooni sõda}}, ''[[Kontinentaalblokaad]]'', ''[[Tilsiti rahu]]'' * V sõda Napoleoni vastu [[1809]]. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. {{Vaata|Viienda koalitsiooni sõda}} *[[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjakäik Venemaale]]. [[1812]]. aastal tungis Napoleon oma 450 000-mehelise armeega [[Venemaa]]le. Suure Armee häving. {{Vaata|1812. aasta Vene-Prantsuse sõda}} * VI sõda Napoleoni vastu aastatel 1813–[[1814]]. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, [[Hispaania kuningriik]], Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, [[Portugali kuningriik]]. Sõda Euroopas. {{Vaata|Kuuenda koalitsiooni sõda}}, ''[[Leipzigi lahing]]'', ''[[Kieli rahuleping]]'' * VII sõda Napoleoni vastu [[1815]]. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. {{Vaata|Seitsmenda koalitsiooni sõda}}, ''[[Waterloo lahing]]'' {{vaata|Viini kongress}}, ''[[Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815]]'' [[1821]]. aastal Napoleon suri asumisel [[Atlandi ookean]]is asuval [[Saint Helena]] saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. ==Vaata ka== *[[Prantsuse revolutsioonisõjad]] ==Välislingid== *[http://www.napoleon-series.org/military/c_battles.html Napoleon-series.org] [[Kategooria:Napoleoni sõjad]] l8dprd9eymaysu793tsi8qelbu5yyyf 0 220442 7253697 5062155 2026-10-15T18:17:55Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Khorāsān-e Razavī provints]] pealkirja [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] alla: EKI teatmik 5062155 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Khorāsān-e Razavī provints | omakeelne_nimi_1 = pärsia | استان خراسان رزوى | Ostān-e Khorāsān-e Razavī | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 118851 | elanikke = 5994402 | elanikke_seis = 2011 | elanikke_viide = <ref name="amar.org.ir">[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=1222 Khorasan-e Razavi]. Statistical Centre of Iran, vaadatud 25.08.2015.</ref> | keskuse_nimi = [[Mashhad]] | asendikaart = Iraan }} '''Khorāsān-e Razavī provints''' on 1. järgu haldusüksus ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Piirneb põhjas [[Türkmenistan]]iga ja idas [[Afganistan]]iga. Khorāsān-e Razavī provints moodustati 2004. aastal [[Khorāsāni provints]]i keskosast. Provints jaguneb 19 maakonnaks. Suuremad linnad on [[Mashhad]] ja [[Neyshābūr]]. Provintsi pindala on 118 851 km².<ref name="amar.org.ir" /> == Viited == {{viited}} {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] 5kjca7rh9lsmv3d7ilw2auldhbss8mh 7253699 7253697 2026-10-15T18:21:10Z Pikne 13803 7253699 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Khorāsān-e Raẕavī provints | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان خراسان رزوى | nimi1_latin = Ostān-e Khorāsān-e Razavī | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 118851 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Mashhad]] | asendikaardi_pilt = Razavi Khorasan in Iran.svg }} '''Khorāsān-e Raẕavī provints''' on 1. järgu haldusüksus ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Piirneb põhjas [[Türkmenistan]]iga ja idas [[Afganistan]]iga. Khorāsān-e Raẕavī provints moodustati 2004. aastal [[Khorāsāni provints]]i keskosast. Provints jaguneb 19 maakonnaks. Suuremad linnad on [[Mashhad]] ja [[Neyshābūr]]. Provintsi pindala on 118 851 km².<ref>[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=1222 Khorasan-e Razavi]. Statistical Centre of Iran, vaadatud 25.08.2015.</ref> == Viited == {{viited}} {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] 3hplo7752vlyai9h42j043zzehm7c16 0 220470 7254014 4253743 2026-10-16T09:47:01Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Khorāsān-e Razavī provints]] to [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] 7254014 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 220471 7254017 4253744 2026-10-16T09:47:31Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Khorāsān-e Razavī provints]] to [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] 7254017 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 220472 7254015 4253745 2026-10-16T09:47:11Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Khorāsān-e Razavī provints]] to [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] 7254015 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 223008 7253855 7052396 2026-10-16T03:55:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253855 wikitext text/x-wiki '''Robert Heinrich von Holst''' ([[10. veebruar]] [[1858]] [[Kanepi]] – [[23. august]] [[1901]] [[Audru]]) oli Eesti vaimulik. Robert Holst sündis 1858. aastal Võrumaal Kanepis, [[Kanepi kogudus]]e pastori Georg von Holsti (1824–1900) peres. Algõpetuse sai koduõpetaja käe all. Õppis aastatel [[1872]]–[[1876]] Tartus gümnaasiumis. Oli aastatel [[1876]]–[[1877]] praktikandiks Gütersloh kristlikus gümnaasiumis. Õppis usuteadust aastatel [[1877]]–[[1879]] [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]]is, aastatel [[1879]]–[[1881]] [[Tartu Ülikool]]is ja aastatel [[1882]]–[[1883]] [[Erlangeni ülikool]]is. Oli prooviaastal [[Kanepi Jaani kogudus]]es (oma isa käe all). Ordineeriti [[7. august]]il [[1883]] Pärnus õpetajaks. Oli aastal [[1883]] (introdutseeriti [[14. august]]il [[1883]]) [[Audru Püha Risti kogudus]]e adjunktõpetaja, aastatel [[1883]]–[[1901]] (introdutseeriti [[11. detsember|11. detsembril]] [[1883]]) sama koguduse õpetaja. Oli aastal [[1889]] pooleks aastaks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele(õigeusus pettunutele). Oli aastatel [[1892]]–[[1893]] praosti ([[Julius Leo Immanuel Girgensohn]]i) asetäitja. Oli Liivimaa Sinodi misjonireferent. Oli eestikeelse [[Uus lauluraamat|Uue lauluraamatu]] kaastööline<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. 1895. aastal avaldas Robert Holst lehtedes aruanded ning 1895/1896 esimese [[19. sajand Eestis#Eestlaste väljaränne|väljarännanud eestlaste]] eesti asunduste ülevaate "Eestlaste asutused Wenemaal"<ref>Ajalehtedes Ristirahva Pühapäevaleht ja Olevik avaldati pastor Robert Heinrich von Holsti ülevaade eesti asunduste olukorrast Venemaal, mainitud on ligi 100 eri asundust. Tegu on ühe varaseima katsega koostada ülevaadet asunduste kohta. Holsti antud teave põhines peamiselt asundustest saadud kirjadel</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20251230121937/https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Robert Heinrich von Holst) (1858–1901)], ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref>. == Isiklikku == Tema isa [[Georg von Holst]] oli [[Kanepi Jaani kogudus|Kanepi-]] ja [[Käina Martini kogudus|Käina kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|650}} * {{BBLD|GND1187841269}} {{JÄRJESTA:Holst von, Robert Heinrich}} [[Kategooria:Audru Püha Risti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1858]] [[Kategooria:Surnud 1901]] mcwo9gdw5af4g0256ohevd44y16pc2a 1 225897 7253603 7253407 2026-10-15T16:57:56Z Pikne 13803 7253603 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktiga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asustatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väitad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemdalmiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) m41ugtrqjqt5pfgf2ja2vb3jbs882sh 7253604 7253603 2026-10-15T17:00:17Z Pikne 13803 7253604 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) bt9tcbu9n8ax9sy5sa8mtacdpnat2zs 7253610 7253604 2026-10-15T17:16:23Z Neptuunium 58653 7253610 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ::::::: Kahe inimese arvamust saab vaevalt mingiks konsensuseks lugeda. Igal juhul, issand jumal, eks ma siis edaspidi hakkan tegema hulkade kaupa väikseid kategooriaid, kui see mõnele nii jalgu jäi. Seejuures tuleb siis iga artikli kohta luua vähemalt kaks kategooriat (X. aastal asutatud organisatsioonid" ja "x. aastla asutatud Eesti organisatsioonid"), sest minu meelest on seos Eestiga kattidega sidumine oluline. ::::::: Ja teistes Wikides muide tõesti kategoriseeritakse ka nii, et kui spetsiifilist katti ei ole, siis pannakse esialgu yldisesse. Kui meil pole kategooriat "Eesti topoloogid", siis me panemegi katti Eesti matemaatikud või "Eesti inimesed". Tõesti tekitab kysimusi, miks on vaja nii ilmselgeid asju siin isegi välja kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:16 (EEST) m82fhc64c6u8lqpptw51meu2ol4bjav 7253665 7253610 2026-10-15T17:33:04Z Neptuunium 58653 7253665 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ::::::: Kahe inimese arvamust saab vaevalt mingiks konsensuseks lugeda. Igal juhul, issand jumal, eks ma siis edaspidi hakkan tegema hulkade kaupa väikseid kategooriaid, kui see mõnele nii jalgu jäi. Seejuures tuleb siis iga artikli kohta luua vähemalt kaks kategooriat (X. aastal asutatud organisatsioonid" ja "X. aastal asutatud Eesti organisatsioonid"), sest minu meelest on seos Eestiga kattidega sidumine oluline. ::::::: Ja teistes Wikides muide tõesti kategoriseeritakse ka nii, et kui spetsiifilist katti ei ole, siis pannakse esialgu yldisesse. Kui meil pole kategooriat "Eesti topoloogid", siis me panemegi katti Eesti matemaatikud või "Eesti inimesed". Tõesti tekitab kysimusi, miks on vaja nii ilmselgeid asju siin isegi välja kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:16 (EEST) 4d3yxgbgixhcsxuly5n71azvltvdytl 7253669 7253665 2026-10-15T17:36:38Z Neptuunium 58653 7253669 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ::::::: Kahe inimese arvamust saab vaevalt mingiks konsensuseks lugeda. Igal juhul, eks ma siis edaspidi hakkan tegema hulkade kaupa väikseid kategooriaid, kui see mõnele nii jalgu jäi. Seejuures tuleb siis iga artikli kohta luua vähemalt kaks kategooriat (X. aastal asutatud organisatsioonid" ja "X. aastal asutatud Eesti organisatsioonid"), sest minu meelest on seos Eestiga kattidega sidumine oluline. ::::::: Ja teistes Wikides muide tõesti kategoriseeritakse ka nii, et kui spetsiifilist katti ei ole, siis pannakse esialgu yldisesse. Kui meil pole kategooriat "Eesti topoloogid", siis me panemegi katti Eesti matemaatikud või "Eesti inimesed". Tõesti tekitab kysimusi, miks on vaja nii ilmselgeid asju siin isegi välja kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:16 (EEST) e0pc09p8lsqwlnm777zpto9c6rn6gbd 7253674 7253669 2026-10-15T17:44:09Z Pikne 13803 7253674 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ::::::: Kahe inimese arvamust saab vaevalt mingiks konsensuseks lugeda. Igal juhul, eks ma siis edaspidi hakkan tegema hulkade kaupa väikseid kategooriaid, kui see mõnele nii jalgu jäi. Seejuures tuleb siis iga artikli kohta luua vähemalt kaks kategooriat (X. aastal asutatud organisatsioonid" ja "X. aastal asutatud Eesti organisatsioonid"), sest minu meelest on seos Eestiga kattidega sidumine oluline. ::::::: Ja teistes Wikides muide tõesti kategoriseeritakse ka nii, et kui spetsiifilist katti ei ole, siis pannakse esialgu yldisesse. Kui meil pole kategooriat "Eesti topoloogid", siis me panemegi katti Eesti matemaatikud või "Eesti inimesed". Tõesti tekitab kysimusi, miks on vaja nii ilmselgeid asju siin isegi välja kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:16 (EEST) :::::::: Estopedist ka hiljuti eemaldas selliselt lisatud kategooriaid ning kui õigesti mäletan, siis ka Kruusamägi vastustas sellist kategoriseerimist. :::::::: Palun loe, mis ma üldisemate kategooriate kohta eespool juba vastasin. Sinu näited ei ole võrreldavad. :::::::: Ma arvan, et seda võiks veel teiste arvamust küsida selle kohta, milliseid kategooriaid juurde teha, kui teha, ja milliseid pealkirju kasutada. Ei ole siiski enesestmõistetav, et asutamisaja järgi tuleb kategoriseerida (kirjutasin täpsemalt eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:43 (EEST) tg1yk27so1xu0he1atoohsxh10cpahd 7254049 7253674 2026-10-16T10:55:33Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7254049 wikitext text/x-wiki Reorganiseeriti [[Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2010, kell 15:10 (EEST) ---- Vikindus on ära kaotatud. Esitus on muutunud vähem asjalikuks. Visioon, missioon ja põhiväärtused on müra. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. jaanuar 2018, kell 23:07 (EET) Kas "2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus ÕS osana Sõnaveebist" tähendabki Sõnaveebi rubriiki "ÕS soovitab" või mida täpsemalt? [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 14:57 (EEST) :Kardan, et seda ei tea ÕSi koostajad ise ka veel. --[[Kasutaja:SES1 EKI|SES1 EKI]] ([[Kasutaja arutelu:SES1 EKI|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 17:32 (EEST) ---- Seos kategooriaga ongi selge. Ma ei hakka tegema iga artikli puhul uut alamkatti "X. aasta Eesti organisatsioonid", kui alul võib neid organisatsioone vaid yks-kaks olla. Tehniliselt võiks muidugi otsida kohe kõik artiklid yles ja niimoodi ära kategoriseerida, aga ma lihtsalt ei tee tavaliselt sedasi kaastööd, sest ma ei tegele selle alakysimusega nii systemaatiliselt, vaid parandan-täiendan muude otsingute käigus ettejuhtunud artikleid. Lisaks segab see muud kaastööd, sest kõigi org-ide kategoriseerimine on väga ajamahukas protsess. Kokkuvõttes: teiste töö pideva tagasipööramise asemel soovitan vahepeal ka ise millegi sisulisemaga tegeleda (näiteks ise neid kategooriaid luua, kui see niivõrd häirib). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:36 (EEST) : Tõsi kyll, sinu tehniline kaastöö on olnud oluline, aga siiski – ei saa aru, mida selline pidev norimine (?) ilmselgete detailidega saavutama peaks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :: Ma püüan oma kommentaare põhjendada ja loodan, et need siiski ei mõju norimisena. Kui resümees jääb mõni lakoonilisem kommentaar arusaamatuks, siis saaksid paluda täpsustada. :: Sellisest kategoriseerimisest oli meil mõni aeg tagasi juba juttu. Teised on ka sama asja üle kaevanud. Ma ei pea seda tühiseks detailiks. Kuidas peaks kategoorias "1993. aasta Eestis" aru saama, miks need organisatsioonid seal on? "1993. aasta Eesti organisatsioon" oleks samuti arusaamatu. Tuleks öelda täpsemalt "1993. aastal asutatud organisatsiooind". Võib-olla sobiks ka üldisem "Asutatud 1993", nii nagu on "Sündinud 1993". Mul endal ei ole huvi selliseid kategooriaid teha. Ma pole kindel, et asututamisaja järgi on tarvis kategoriseerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2026, kell 22:41 (EEST) :: Ei saa aru, kuidas antud seos on vähem arusaadav kui näiteks artikli "Muretut meelt ja südametuld" puhul. Spetsiifilise alamkati puudumisel me kasutamegi yldisemat kategooriat, see on wiki standardpraktika. :: Seda jah, et peaks ka olema "1993. aasta organisatsioonid", aga minu meelst võib vaielda, et kas enne selle loomist võiks kategoriseerida Eesti orgid "1993" või "1993. aasta Eestis" alla. Asutamisaja järgi kategoriseerimist kasutavad väga paljud wikid ja asutamisaeg on nende puhul ka oluline aspekt (niisamuti nagu kirjandusteose puhul ilmumisaeg). Ei saa ka sellest aru, miks meil on vaja hakata siin järsku paari inimese(?) arvamuse järgi erandeid tegema – eriti, kui see tähendab jällegi kolmandate inimeste töö tyhistamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:08 (EEST) ::: Mitte, et me peaks absoluutselt igasugust kaastööd aktsepteerima lihtsalt selle kaastöö enese tegemise pärast, aga siin pole ka tegu juhtumiga, kus kaastöö sisu läheb märkimisväärselt vastuollu Vikipeedia põhimõtetega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. oktoober 2026, kell 23:11 (EEST) :::: Mulle tundub küll, et seos on arusaamatu, kui artikkel ei räägi sündmusest. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 01:25 (EEST) ::: "Muretut meelt ja südametuld" on sellel aastal kirjutatud või välja antud laul. Räägitakse küll teatud aasta teostest, aga teatud aasta organisatsioonidest harilikult mitte. Kui organisatsioon ei tegutsenud ühel aastal, siis võib see olla seotud ju veel igasuguste teiste aastatega, mil toimus selle ajaloos mingi märkimisväärne sündmus või see võib vabalt olla seotud ka kõigi aastatega, mil organisatsioon on tegutsenud. Kui öelda või mõelda täpsemalt, et on "x. aasta organisatsioonid", siis ma kahtlustaks ennem, et kategoriseerimisel on aluseks võetud loetelu sel aastal olemas olnud organisatsioonidest. Kuidas siis seos sedasi ilma täpsustamata selge saab olla. ::: Teoste puhul häirib küll vähem, kui need otse aastakategooriasse lisada, aga ma pigem ei lisaks ka neid otse sinna. Ka need ei ole aastaga seotud sama vahetult nagu sel aastal toimunud sündmused, laul jääb ka pärast alles jne. ::: Minu meelest selline kategoriseerimine on standardpraktikaga just vastuolus. Ma ei ole märganud, et keegi teine organisatsioone ega muid pikema perioodiga seotud teemasid sedasi otse ühe aasta kategooriasse lisaks. Üldisemat kategooriat võib täpsema kategooria puudumisel kasutada küll, aga reeglina on siis üldisemas kategoorias ikkagi pikemata selge, miks artikkel on sellesse kategooriasse lisatud. Näiteks kui lisada see artikkel kas või kategooriasse "Ühiskond", siis see arusaadavususega probleemi olla ei tohiks. Kui oletada, et puudub sel aastal asutatud organisatsioonide kategooria, siis võiks sobida näiteks ka üldisem sel aastakümnel asutatud organisatsioonide kategooria. ::: Või siis veidike teisiti öeldes, aastakategooria on ebatäpne, sest aasta käib konkreetselt organisatsiooni asutamise kohta, aga artikli teema on organisatsioon, mitte (ainult) selle asutamise sündmus. Midagi täpsemat nagu "Asutatud 1993" kirjeldaks organisatsiooni, mitte sündmust. ::: Veelkord, ma leian, et kategooria "1993. aasta organisatsioonid" ei teeks asja kuigivõrd paremaks. Pakkusin eespool, millised võiksid olla paremad pealkirjad. ::: Teistes keeltes on küll igasuguseid teemasid asutamise, moodustamise või loomise aja järgi kategoriseeritud, aga eri keeled lahknevad selles, milliste teemade puhul täpsemalt on seda otstarbekaks peetud. Näiteks teoste puhul on see ootuspärasem, kuna väljaandmise aastat mainitakse sageli või enamasti ka artikli avalauses. Organisatsiooni puhul on asutamise aeg üldjuhul tagapool. See võib olla kontekstist tulenevalt mõnikord olulisem, näiteks kui tõstetakse esile, et tegu on maa vanima ülikooliga, ning teinekord on asutamise aeg märksa kõrvalisem, eriti kui polegi ühene, millist aastat asutamisaastaks lugeda (mis ei ole üldse ebatavaline). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:06 (EEST) ::::Jah, tõsi, "Asutatud 1993" oleks arusaaadav. Minu meelest on ka laulu puhul aastakategooria subimatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:04 (EEST) ::::: Võib ka olla "1993. aastal asutatud organisatsioonid" vms, jah seda sõnastust võib veel kaaluda. Igal juhul mu meelest ei määra see midagi, et kaks või kolm inimest siin arvavad teisiti, kui sellist kategoriseerimist kasutavad kymned ja kymned vikid. Seda enam, et "ei ole arusaadav" on väga vaieldav – minu jaoks näiteks on see nii organisatsioonide kui kunstiteoste puhul ilmselge. Ja ma kindlasti pole nõus, et aastakategooriasse võib linkida ainult syndmuseid. Loodan väga, et leiate oma kaastööle mingi produktiivsema vormi kui hakata nyyd neid kategooriaid igalt poolt eemaldama ilma selge laiapindse konsensuseta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:23 (EEST) ::::::Mina ei hakka midagi eemaldama. Ma ei mõelnud seda, et neid asju ei võiks aastakategooriaga siduda, aga see peaks käima alamkategooria kaudu. Me ei pane ju ka näiteks "Sündinud 1930" asemel lihtsalt "1930". Ja miks peaks kategooria nii pika nime all olema? Kui mujal on kuidagi teistmoodi tehtud, siis sellel peab olema mõistlik põhjus, lihtsalt autoriteet ei ole argument. Ja kui Sina ütled, et miski on arusaadav, ja teised ütlevad, et ei ole, kuidas saab siis teiste argumenti tühiseks pidada? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) :::::: Mis siin tegelikult vaieldav on? Ma selgitasin, miks seos kategooriaga ei saa selge olla. Sa lihtsalt väidad vastupidist ilma mingi selgituseta ja vaatad minu selgitusest mööda. See ei ole konstruktiivne. :::::: Kus mujal tegelikult sellist kategoriseerimist kasutatakse? Just nii, et asutused on otse aastakategoorias. Kümnetes vikides on küll asutamisajaga seotud kategooriad, aga nagu öeldud, see on teine asi. :::::: Etteheide kategooria konsensuseta eemaldamise kohta ei ole minu meelest kohane esiteks sellepärast, kategooria on kõigepealt lisatud ilma konsensuseta. Ja konsensusele kategooria eemaldamiseks oleme minu meelest selle arutelu ja varasemate aruelude põhjal üsna lähedal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ::::::: Kahe inimese arvamust saab vaevalt mingiks konsensuseks lugeda. Igal juhul, eks ma siis edaspidi hakkan tegema hulkade kaupa väikseid kategooriaid, kui see mõnele nii jalgu jäi. Seejuures tuleb siis iga artikli kohta luua vähemalt kaks kategooriat (X. aastal asutatud organisatsioonid" ja "X. aastal asutatud Eesti organisatsioonid"), sest minu meelest on seos Eestiga kattidega sidumine oluline. ::::::: Ja teistes Wikides muide tõesti kategoriseeritakse ka nii, et kui spetsiifilist katti ei ole, siis pannakse esialgu yldisesse. Kui meil pole kategooriat "Eesti topoloogid", siis me panemegi katti Eesti matemaatikud või "Eesti inimesed". Tõesti tekitab kysimusi, miks on vaja nii ilmselgeid asju siin isegi välja kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 20:16 (EEST) :::::::: Estopedist ka hiljuti eemaldas selliselt lisatud kategooriaid ning kui õigesti mäletan, siis ka Kruusamägi vastustas sellist kategoriseerimist. :::::::: Palun loe, mis ma üldisemate kategooriate kohta eespool juba vastasin. Sinu näited ei ole võrreldavad. :::::::: Ma arvan, et seda võiks veel teiste arvamust küsida selle kohta, milliseid kategooriaid juurde teha, kui teha, ja milliseid pealkirju kasutada. Ei ole siiski enesestmõistetav, et asutamisaja järgi tuleb kategoriseerida (kirjutasin täpsemalt eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2026, kell 20:43 (EEST) ::::::::Jah, see on tõsi, et pannakse esialgu üldistesse kategooriatesse. Aga siin on niisugune erandlik juhtum, kus seda ei saa teha, sest seos jääb arusaamatuks. Minu meelest on ka EKI panemine ühiskonna alla arusaamatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:55 (EEST) 54npvsk8ojwaploydr6000cb4zzdsxm 0 228497 7253708 7204018 2026-10-15T18:47:03Z NOSSER 8097 /* Soome väeüksused */ 7253708 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Soome ajalugu''' on ülevaade tänapäeva [[Soome]] ajaloost. [[Fail:Coat of arms of Finland.svg|pisi|Soome vapp]] Soome ajalugu loetakse algusega 12. sajandist, sest sellest ajast on pärit esimesed kirjalikud dokumendid [[Soome]] kohta, kus 1150. aastail Edela-Soomes toimus esimene [[ristiretk]]. Sellele eelnenud aega aga nimetatakse Soome eelajalooks, suurem osa Soome riigi koosseisu kuuluvast territooriumist kuulus [[keskaeg|keskajast]] kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]] [[Rootsi]] kuningriigi koosseisu. Aastatel 1809–1917 kuulus Soome [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigina]]. Soome iseseisvus [[1917]]. aastal. ==Soome esiaeg == Esimesed alalise asustuse jäljed pärinevad [[Antsülusjärv]]e ajast ja [[rauaaeg|rauaajast]]. Nii on Loode-Soome aladelt leitud jälgi <ref>[https://yle.fi/uutiset/3-10576496 Suomen varhaisimmat vakituiset asukkaat asettuivat nykyisen itärajan tuntumaan – tekivät heti merkittävän teknisen keksinnön], yle.fi, 2. jaanuar 2019</ref> Muilamäe asulakohast ajast umbes 10 500 aastat tagasi, [[Lappeenranta linn|Lappeenranta]] [[Joutseno linn|Joutseno]] lähedalt ja Saarenoja asulakohast umbes 10 700 aastat tagasi (u 8600–8500 eKr). ==Soome ristiusustamine == Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusustamiseelsest ajast pärinevaid [[Kristlus|kristlikke]] mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted [[Novgorod]]iga). [[File:Suomen asutus keskiajan alussa.png|pisi|Soome alade asustusalad 12. sajandil]] Soomlaste hõimude asuala oli Lõuna-Soomes ([[Päris-Soome]]), [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga järv]]e põhjaosas elasid [[karjalased]] ning [[Kesk-Soome]]s ja [[Põhja-Soome]]s [[saamid]]. [[12. sajand|12.]]-[[13. sajand]]il laiendas [[Novgorodi vabariik]] oma riigi ja maksualuseid piirkondi, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[Isurid|isurite]] alasid ka saamidega asustatud aladel. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid [[Põhja-Karjala]]st kuni [[Valge meri|Valge mereni]], [[Põhjalaht|Põhjalaheni]] ja [[Koola poolsaar]]el. [[Skandinaavia poolsaar]]e põhjaosas [[Finnmark|Finnmarg]]is põrkusid Novgorodi huvid kokku [[Norra kuningas|Norra kuningate]] huvidega, kes samuti maksustasid saame. [[Fail:Crusades to Finland.png|pisi|Ristisõjad Soome aladele]] === Rootsi === Soome alade 700-aastane seotus [[Rootsi]]ga algas [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi valitseja]] Eriku alustatud ristiusustamisega. Kuid kuna Soome asus strateegilist tollases geopoliitilises situatsioonis tähtsust mitteomavas piirkonnas, siis vallutasid Soome rootslased, kelle kujunev riik oli kujuneva Euroopa tsivilisatsiooni südamikust ([[Lübeck]] ja [[Saksa-Rooma riik]]) kaugemal. Rootsi Soome-vallutus algas [[Esimene Rootsi ristiretk|Esimese ristiretkega]], mis pärimuse järgi leidis aset aastal [[1155]], mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle [[Põhjalaht|Põhjalahe]] Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. [[12. sajand]]i lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, [[Teine Rootsi ristiretk|teine ristiretk]] leidis aset alles [[13. sajand]]i teisel veerandi, pärast Eesti allutamist ja [[Kolmas Rootsi ristiretk|kolmas]] 1293. aastal, mil rajati ka [[Viiburi]] [[Viiburi linnus|linnus]]. Soome piirkonna väikest tähtsust võrreldes teiste ristisõdade käigus hõivatud piirkondadega kinnitab ka asjaolu, et [[12. sajand|12.]]-13. sajandi vahetuse paiku, oli Eesti ja Soome territooriumite elanikkond laias laastus pöördvõrdeline praegusega. Soome elanikkonda XII sajandi lõpul hinnatakse viiekümnele tuhandele, Eesti omast arvatakse, et seda oli kolm-neli korda rohkem. See tähtsusetus on leidnud väljenduse ka arheoloogilises materjalis. Soome territooriumilt leitud idamüntide hulk piirdub tuhande kuuesajaga, neistki 4/5 Ahvenamaa saartelt, mitte mandril. Eesti ala vastavaid leide tähistab ligi neli korda suurem arv – 6000<ref>Kaido Jaanson, [https://web.archive.org/web/20080622023141/http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/CFSPidentiteet.html Euroopa identiteet ehk Euroopa ja Eesti]</ref>. {{Vaata|Esimene Rootsi ristiretk|Teine Rootsi ristiretk|Kolmas Rootsi ristiretk}} ===Taani === Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata ristisõdadeks, näiteks taanlaste [[1191]]. ja [[1202]]. aasta sõjakäigud Soome. [[1209]] otsustas [[Rooma paavst]] anda taanlastele, [[Lundi peapiiskop]]ile, õiguse määrata Soome oma [[Soome piiskop|piiskop]] ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse [[Läänemeri|Läänemere]] põhjakalda rahvaid. [[1216]] andis paavst [[bulla]] ka Rootsi kuningale: alad, mida Rootsi kuningad [[piiskop]]pide toel on Soomes juba vallutanud, ja need, mida nad edaspidi vallutavad, allutatakse Rootsi kirikule ehk [[Uppsala peapiiskop]]ile. [[Pilt:Scandinavia1219.png|pisi|vasakul|Skandinaavia 1219. Rootsi alad sinisega]] 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid [[Novgorodi Vabariik|Novgorodiga]]. Rootsi palus selles paavstilt abi. Järgmine oluline etapp oli [[Thomas (Soome piiskop)|Thomase]] määramine [[Soome piiskop]]iks ja ta [[kanoonik]]uks nimetamine Uppsalas paar aastat enne Soome tulekut. Thomas lõpetas hämelaste ristiusustamise. [[1229]] avaldas paavst bulla, kus vastandas [[roomakatoliku kirik|läänerooma]] ja [[kreekakatoliku kirik|idarooma kirik]]u võitlust ning keelustas abi [[pagan]]atele ja [[venelased|venelastele]]. Soomet nimetati selles paavsti kaitse all olevaks alaks. Väidetavalt oli ka [[1229]] paavsti bulla taga. [[1232]] määrati Soome paavsti [[legaat]] [[Balduin Alnast|Balduin]], kes kuulutas, et venelaste ja paganatega läbirääkimisi pidada ei tohi ning rahu võib sõlmida vaid tema nõusolekul. Ta kutsus ka [[Saksa ordu]] mõõgavendi üle lahe Soome nende ristisõda jätkama, kuid need ei nõustunud. [[1236]]–[[1237]] toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele ([[Ingerimaa]]le). [[1240]]. aastal toimus [[Neeva]] jõel [[Neeva lahing|lahing]], kus rootslased said lüüa. [[1242]]. aastal võitsid [[Aleksander Nevski]] juhitud Vene väed [[Peipsi järv]]el [[Liivi ordu]] vägesid. Nende lahingutega pandi läänerooma kiriku edasitung itta seisma. Thomas kummastki sõjakäigust osa ei võtnud, kuid astus nende ebaõnnestumise järel tagasi ja lahkus [[1245]]. aastal Soomest. ==Soome Rootsi kuningriigi koosseisus== {{Vaata|Rootsi ajalugu|Soome keskaeg}} [[File:Eastern expansion of Sweden.png|pisi|Rootsi ekspansioon Soome aladele]] Ajalooliselt loetakse Soome [[Rootsi Kuningriik|Rootsiga]] liidetuks [[Birger Jarl]]i juhitud Teise ristisõja tulemusel 1238/[[1249]]–[[1250]], mille käigus ta alistas [[hämelased]], pani aluse [[Häme]] [[Häme kindlus|kindlusele]] ning liitis [[Hämemaa]] ja [[Päris-Soome]] lõplikult Rootsiga. 1284. aastal nimetati esimeseks [[Soome hertsog]]iks Birger Jarli poeg Bengt [[Fail:Pähkinäsaaren rauha.png|pisi|Rootsi ja Novgorodi valduste piirijoon [[Pähkinäsaari rahu]]lepingu alusel]] [[Fail:Historical province of Tavastia in Finland.png|150px|pisi|left|Ajalooline Häme (rootsi k. Tavastland, ladina k. Tavastia) piirkond, rohelinega]] [[Fail:Turku Castle medieval keep.jpg|pisi|Turu (''Åbo'') keskaegne [[Turu kindlus]]]] [[Rootsi keel]] sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, [[soome keel]] jäi talurahva ja kohalike kohtute kasutatavaks. [[File:Sweden 1323.png|pisi|left]] 13. sajandil oli [[Vene]] aladel [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite kallaletungide aeg]] ja ka [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] võim vähenes. Rootsi üks juhte [[Tyrgils Knuttson]] (Rootsi valitseja (1290–1319) [[Birger Magnusson]]i valitsusaja algusaastate aegne [[regent]]) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus [[1293]] sõjakäik [[Karjala]]sse, mille oluliseks tulemusena rajati [[Viiburi]]. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata [[Käkisalmi]] kindluse ning liitsid valdustega [[Karjala]]: [[Äyräpää]] (''Огребу''), [[Jääski]] (''Яаски'', rootsi ''Jäskis'') ja [[Savo]] (''Севилакша'', rootsi ''Savolax'') pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti [[1300]]. aastal, kui rajati ka [[Landskrona (Soome)|Landskrona]] [[linnus]], kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Kindluse ehitajaid tabas [[skorbuut]], Lisaks ei soosinud poliitiline olukord rootslasi: sakslased ei tahtnud, et nende [[kaubatee]] oleks kellegi teise kontrolli all. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel [[1323]]. aastal venelaste uues piirikindluses [[Pähkinäsaari]]s ([[Nöteborg]]) [[Pähkinäsaari rahu]]. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, [[vene keel]]es Sestra) jõest (hilisem [[Rajajoki]]) ning läheb edasi üle [[Karjala kannas]]e [[Saima järv]]eni ja [[Savo järv]]ede alale. Piir tuli [[Botnia laht|Botnia lahe]] äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni [[1595]]. aasta [[Täyssina rahu]]ni. Keskaja lõpuks oli Soomes vaid kolm linna: asehalduri asukoht [[Turu]] ([[linnaõigused]] [[1229]]. aastast) ([[soome keel]]es ''Turku''; [[rootsi keel]]es ''Åbo'') [[Soome]] edelarannikul [[Aura jõgi|Aura jõe]] suudmes; [[Viiburi]] ([[1403]]) (soome ''Viipuri'', rootsi ''Viborg'') [[Karjala kannas]]el [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul ja [[Helsingi]] ([[1550]]), mis rajati [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Gustav I Vasa]] poolt vastukaaluks Rootsi kaubandust [[Moskva tsaaririik|Venemaaga]] pärssivale [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] ühe idapoolseimale kaubanduslinnale [[Tallinn]]ale, [[Soome laht|Soome lahe]] põhjakaldale [[Vantaa jõgi|Vantaa jõe]] suudmesse. [[1523]]. aastal Rootsi kuningaks kroonitud Gustav I Vasa viis lõpule ligikaudu sajandi toimunud rootslaste vabadusvõitluse ja likvideeris [[Kalmari unioon]]i, milles domineeris [[Taani]]. [[Reformatsioon]]i käigus [[Reformatsioon Rootsis|Rootsi kuningriigis]] riigistatud kiriku maavaldused tagasid Rootsile tugeva majandusliku aluse. Gustav I Vasa valitsemisajal vabanes Rootsi Hansa Liidu majanduslikust ülemvõimust, loodi oma sõjalaevastik ja pandi alus riigi sõjalisele võimsusele. [[16. sajand]]i keskel avaldas [[Mikael Agricola]], kes oli [[soome keel|soome kirjakeele]] rajaja ja üks tähtsamaid [[reformatsioon]]i edendajaid Soomes, esimesed soomekeelsed kirjateosed. Kuna tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soomes mõistetav, asus Agricola seda välja töötama. Tema esimene raamat oli "ABC-Kiria", mis oli [[aabits]] ja [[katekismus]]. [[1554]] laskis [[Gustav I Vasa]] pühitseda Agricola Turu kihelkonna [[ordinaarius]]eks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt [[Turu piiskop]]i ülesandeid ja oli seega ''de facto'' esimene luterlik Soome piiskop. [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome kirik]] jaotati [[Turu piiskopkond|Turu piiskopkon]]naks ja [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonnaks]]. [[Pilt:Cathedral of Turku 1814.jpg|pisi|vasakul|[[Turu toomkirik]] 1814. aastal ehk enne 1827. aasta suurt [[Turu tulekahju]]]] [[1550]]. aastal rajas [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Gustav I Vasa]] vastukaaluks [[Tallinn]]ale [[Vantaanjoki|Vantaanjoe]] suudmesse [[Helsingi]] linna. Kui Gustav I Vasal õnnestus suuremaid sõdu vältida, siis tema pojad sekkusid aktiivselt Läänemere idakaldal puhkenud [[Liivi sõda|Liivi s]]õtta (1558–1583), kasutades baasina Soomet, ning [[Erik XIV]] võttis 1561. aastal vastu Põhja-Eesti aadlike ja Tallinna linna ustavusvande, kes otsisid luterlikult Rootsilt toetust Moskva tsaaririigi vägede vastu.<ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/klas-horn.html | pealkiri = Klas Kristersson Horn | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 18.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 4.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180504155602/https://estofilia.finland.ee/2018/01/klas-horn.html | url-olek = ei tööta }}</ref> Johan oli poolakatega heades suhetes ja kosis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]], kellele ta vend [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] andis kaasavaraks 1558. aastal Liivimaa ordu poolt [[pant|panditud]] linnused Liivimaal [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]. Erikule Johan III iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan keeldus, mispeale Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] ja Johan III vangistati koos oma naisega, [[Turu kindlus]]esse [[Soome]]s. [[1568]]. aasta septembris sundis Johan, Eriku troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks Rootsi kuningaks. {{vaata|Soome keskaeg}} [[Johan III]] valitsusajal (1568–1592) õnnestus koostöös [[Rzeczpospolita|Poola]] riigiga Vene väed välja tõrjuda ja 1583 tuli Venemaal [[Pljussa vaherahu]]ga nõustuda Põhja-Eesti alade kuulumisega Rootsi riigile ning Soome ja Eesti kuulusid ühise valitseja, Rootsi kuninga võimu alla. 1581. aastast võttis [[Johan III]] endale [[Soome hertsog|Soome suursuurvürst]]i tiitli, Soome alad olid osa Rootsi kuningriigist ning ei moodustanud eraldi haldusüksust riigis, mille valitsejaks oli [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]], Rootsi Skandinaavia osas olid ka piirkondlikud [[:Kategooria:Rootsi aadlitiitlid|aadlitiitlid]] [[Östergötlandi hertsog|Östergötlandi]], [[Södermanlandi hertsog]] jt. Soome alade aadlikud ja [[Soome aadlisuguvõsade loend|aadlisuguvõsa]]d, olid osa [[Rootsi rüütelkond|Rootsi kuningriigi rüütelkonnast]]. Aastatel [[1580]]–[[1583]] toimunud [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] vallutasid Rootsi, soomlasest koosnevad väed prantsuse päritolu [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Ingerimaa]]l [[1580]] [[Schlüsselburg|Schlossburgi]] (soome Pähkinälinna, vene keeles Orešek)), [[Käkisalmi]], [[Ivangorod]]i ja [[Kingissepp|Jama]] ning moodustati [[Rootsi Ingeri]]. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]]ga. Rootsi-Venemaa [[Kahekümneviieaastane sõda]] lõppes [[1595]] [[Täyssinä rahu]]ga. Sellega määrati kindlaks Rootsi ja Venemaa vaheline uus piir. [[Zygmunt III]] Rootsi kuningaks saades nimetati [[Klas Eriksson Fleming]] Soome ja [[Eestimaa asehaldur]]iks. [[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|pisi|vasakul|püsti|Sigismund III Vasa, Poola kuningana [[Zygmunt III Waza]]]] [[Fail:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|pisi|Soome alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest "Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura"]] Kui Täyssinä rahu oli sõlmitud ei tahtnud Soome talupojad enam sõjaväkke jääda. Samuti ei tahetud enam sõjaväge ülal pidada ega majutada. Kuna kohapealsed võimud talupoegade esindajate soove ei arvestanud, käisid need [[Stockholm]]is hertsog [[Karl IX|Karlilt]] abi palumas. Kuningas soovitas asjad kohapeal ja enda jõududega ära lahendada. Nii algaski [[1596]]. aastal Soomes [[Nuiasõda]], mis sai oma nime talupoegade relvastuse järgi. Sõda puhkes Lõuna-[[Pohjanmaa]]l [[Klas Eriksson Fleming]]i vastase ülestõusuna. Üks rahvajuht oli [[Jaakko Ilkka]]. Rahvasõda suruti maha [[1597]]. aastal, järgnesid hukkamised. Nuiasõja ajal käis Karl ise Soomes olukorraga tutvumas. == Sigismund III Rootsi ja Soome kuningana == [[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|thumb|left|Zygmunt III Waza]] Rootsi kuninga [[Johan III]] surma (1592) järel valiti tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] (poolapäraselt Zygmunt III), kes oli [[Jagelloonid]]e järglasena juba [[1587]]. aastal valitud [[Poola]] kuningaks, [[1592]]. aastal ka Rootsi [[Rootsi kuningas|kuningaks]]. Sigismundi kuningaks saamise ajal tuli Soomes kokku [[Turu riigipäev]], kus otsustati, et [[Söderköpingi riigipäev]]a otsuseid tunnistatakse vaid juhul, kui ka kuningas Sigismund seda teeb. Sigismund ei teinud seda ja Soomes tekkis edaspidi Rootsi troonile pürgijate tülide tõttu suuri segadusi. [[File:Suomi-linnalaanit.svg|pisi|Soome linnuseläänid 16.-17. sajandil, enne [[Lään (Rootsi)|lään]]ide moodustamist]] [[Pilt:Map swedish lands.png|pisi|Rootsi riigi traditsioonilised maad (''Sveriges landsdelar''). Valduste laienemine on tähistatud rohelise varjunditega. Piirid aastal 1700.]] [[1595]], kui [[Södermanlandi hertsog]] [[Karl IX|Karl]] alustas avalikku mässu, [[katoliiklus|katoliiklasest]] [[Poola]]-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja [[Klas Eriksson Fleming]] kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingule ja Sigismundile. Flemingul oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid [[Vene-Rootsi sõda]]de tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes [[Nuiasõda|Nuiasõja]], kus talupojad püüdsid Flemingut kukutada. Ent nende [[Turu]] (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail [[1596]]&ndash;[[1597]] likvideerida. {{Vaata|Sõda Sigismundiga|Nuiasõda|Paimio lahing}} [[File:Österåkers kyrka - KMB - 16000200105910.jpg|thumb|left|Rootsi kuningas (1604–1611) [[Karl XI]]]] Kuna [[Soome aadel]] hoidis avalikult Sigismundi poole, oli ta [[1599]]. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel, üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas. Karli vastu suunatud aadlikest koosneva opositsiooni liikmed hoidsid kontrolli mitmete kindluste üle Rootsi kuningriigi idaosas. [[Arvid Stålarm]]i ja [[Axel Kurck]]i juhitud opositsiooni viimaste tugipunktide hulka kuulusid ka [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Viiburi]], mis kõik aga vallutati Karli Soome sõjakäiguga 1599. aasta teises pooles. [[1597]]. aastal surnud [[Klas Eriksson Fleming]]u pojad hukati. Flemingu järel Sigismundi poolt Soome asehalduriks nimetatud [[Arvid Eriksson Stålarm]] Lindöst (surn. 1620) tagandati ametist ja ta veetis aastaid vangis. Nagu Rootsiski, põgeneti sel ajal ka Soomest arvukalt Poolasse. {{Vaata|Turu veresaun}} [[Fail:Gustav II of Sweden.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Gustav II Adolf]], [[Rootsi kuningas]] aastail [[1611]]–[[1632]]]] == Segaduste aeg Moskoovias == [[1598]]. aastal lõppes Venemaal [[Rjurikovitšid]]e dünastia ja algas nn [[segaduste aeg]]. [[Moskva tsaar]] [[Vassili Šuiski]] oli sunnitud Rootsi riigilt ja [[Karl IX]] abi paluma. Poolakad tõlgendasid seda neutraliteedi rikkumisena Venemaa poolt ja kuulutasid Venemaale sõja. [[1610]]. aastal said [[Jakob De la Gardie]] Rootsi kuningriigi ja Vene ühisväed [[Klušino lahing]]us lüüa. [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] poeg [[Władysław IV Waza]] oli [[Moskva tsaar]] aastatel [[1610]]–[[1613]]. [[1610]]. aastal läksid Rootsi kuningriigi väed Venemaale appi võitlema sellele kallale tunginud poolakatega. Rootsi kuningriigi väed, kus oli ka palju soomlasi, jõudsid [[Jakob De la Gardie]] juhtimisel Moskvani. Venemaa oli seesmiselt nii laokil, et Rootsi võttis [[Novgorod]]i ja [[Ingeri]] alad enda kontrolli alla. Nüüd hakkas de la Gardie iseseisvat välispoliitikat ajama: tema meelest oleks võinud üks [[Karl IX]] (1604–1611) poegadest saada sealsete alade valitsejaks. Nii oleks tekkinud Poola-vastane Vene-Rootsi liit. [[Pilt:MapofBalticSea1694.jpg|pisi|Läänemeri Rootsi sisemerena 1694. aastal]] ===Soome Rootsi suurvõimu ajastul=== {{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}} Rootsi suurriigile pani aluse [[Gustav II Adolf]] ([[1594]]–[[1632]]), kes asus troonile 1611. aastal pärast oma isa [[Karl IX]]. Rootsi sõdis parajasti Taani kuningriigi, [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja Venemaa tsaaririigiga. [[1613]]. aastal õnnestus tal Taaniga rahu sõlmida. Seejärel viis ta lõpule [[Ingeri sõda|sõja Venemaa tsaaririigiga]], mille lõpetanud lõpetas [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]] tulemusel Rootsi omandas [[1617]]. aastal varem Venemaa tsaaririigile kuulunud [[Käkisalmi lään]]i ja [[Ingerimaa]]. Samuti nihutas see Rootsi-Vene piiri [[Narva jõgi|Narva jõelt]] kaugemale itta, mis püsis nii kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. [[Stolbovo rahu]]ga lõigati Venemaa täielikult Läänemerest ära. [[1629]]. aastal sunniti Poola loobuma [[Liivimaa]]st ja hulgast [[Preisimaa|Preisi]] sadamatest. Rootsi oli teinud suure sammu selle suunas, et Läänemerest saaks tema sisemeri. [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu ajastul]] toimus Rootsi kuningriigi Soome ja [[Karjala]] aladelt soomlaste asumine Rootsi võimu alla läinud [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]le (vt. [[äyrämöised]], [[savakod]], [[ingerisoomlased]]) ja kuningas (1604–1611) [[Karl IX]] valitsemisajal rännati [[Savo]] maakonnast välja nii [[Rootsi]] lääne- kui ka [[Norra]] idaossa<ref>Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0149.html s. 147]</ref>. Neist viimases kujunes välja [[Finnskogen]]<ref>Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0142.html s. 140]</ref> (''Soome mets'') ja [[Metsasoomlased|metsasoomlaste]] asustus. ===Soome halduskorraldus === [[File:Finnish counties 1635.jpg|pisi|Rootsi kuningriigi läänipiirkonnad Soome alal 1635. 1. [[Turu ja Pori lään]], 14. [[Uusimaa ja Häme lään]], 20. [[Viiburi ja Savonlinna lään]], 21. [[Käkisalmi lään]], 18. [[Pohjanmaa lään]]]] 17. sajandil Rootsi kuninganna [[Kristiina]] valitsemisajal asutas [[Soome kindralkuberner]] [[Per Brahe]] Soomes II astme [[Apellatsioonikohus|apellatsioonikoh]]tu ja [[1640]]. aastal [[Turu ülikool]]i. Ta andis iseseisvuse linnadele ja soome [[seisus]]te esindajal lubati esindada Soomet [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]]. Samas aga kuninganna Kristiina (1644–1654) valitsusajal toimus tema poolt laialdane maavalduste riigi valdusest aadlivaldusse andmine, 1654. aastaks oli kolm viiendikku Soome pinnast Rootsi krooni käest ära antud, lisaks eelnevalt vanad aadli valduses olnud [[rüütlimõis]]adele. [[File:Atlas Van der Hagen-KW1049B10 028-MAGNUS DVCATVS FINLANDIAE.jpeg|pisi|left|Soome alad, 17. sajandi keskel]] Soome haldusjaotus [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] koosseisus [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel läbi viidud Rootsi [[riigihaldus]]e ja [[haldusreform]]i järel, mille käigus moodustati Rootsi kuningriigis, Rootsi ja [[Soome ajaloolised maakonnad|Soome ajalooliste maakondade]] asemel haldusüksustena [[Lään (Soome)|lään]]id. [[File:Magnus ducatus Finlandiae nova et accurata delineatio - CBT 5871854.jpg|pisi|left|Soome, Karjala ja [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], 1680]] === Soome väeüksused === [[File:Swedish Dragoon 1732.jpg|pisi|Rootsi armee [[Bohuslän]]i rügemendi [[tragun]], 1732]] Soome oli integreeritud Rootsi kuningriiki ja Soomes moodustati [[Karl XI]] [[Karl XI#Sõjaväereform ehk nn indelningsverket|sõjaväereformi]] tulemusel Rootsi armeesse kuulunud maapaigalised sõdurid ja rügemendid (rootsi k. indelningsverket, soome k. ruotujakolaitos): [[Turu lääni jalaväerügement]] (rootsi k. Åbo läns infanteriregemente), [[Pori lääni jalaväerügement]] (Björneborgs läns infanteriregemente), Ihutragunirügement (Livdragonregementet), Turu lääni jalaväerügemendi ratsapataljon (Rusthållsbataljonen till Åbo läns infanteriregemente), Pori lääni jalaväerügemendi ratsapataljon (Rusthållsbataljonen till Björneborgs läns infanteriregemente), [[Uusimaa jalaväerügement]] (Nylands infanteriregemente), [[Häme lääni jalaväerügement]], Uusimaa ja Häme lääni tragunirügement (Nylands och Tavastehus läns dragonregemente), Häme lääni jalaväerügemendi jäägripataljon (Jägarbataljonen till Tavastehus läns infanteriregemente), Uusimaa jalaväerügemendi jäägripataljon (Jägarbataljonen till Nylands infanteriregemente), Uusimaa kergtraguniratsaväeüksus (Nylands lätta dragonkår), [[Savo ja Savonlinna lääni jalaväerügement]] (Savolaks' och Nyslotts läns infanteriregemente), Kymenkartano lääni jalaväepataljon (Kymmenegårds läns infanteribataljon), Karjala tragunieskadron (Karelska dragoneskvadronen), [[Pohjanmaa jalaväerügement]] (Österbottens infanteriregemente)<ref>Wirilander, Kaarlo. ''[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/167552/KK003%20opt.pdf;jsessionid=DE890E39541ABC4DF07394915F7BF79A?sequence=1 Suomen armeijan upseeristo ja aliupseeristo 1718–1810]''. Virkatalohaltijoiden luettelot. − Suomen Historiallinen Seura. Käsikirjoja III. Helsinki: 1953.</ref>. Maapaigalised sõdurid moodustasid [[kihelkond]]ade kaupa territoriaalsed [[kompanii]]d. Kaheksa kompaniid moodustasid maakonna (lääni) territoriaalse jala- või ratsaväerügemendi. Rügemendid mobiliseeriti igal aastal ülevaatusteks ja õppusteks, sõja korral lahingutegevuseks ning vajadusel [[garnison]]iteenistuseks ka väljaspool Rootsi ja Soome piire, [[Idamereprovintsid]]es (Eestimaal, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]l ja [[Rootsi Liivimaa|Liivimaa]]l, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l). {{vaata|Karoliinid (sõdurid)}} ===Soome Põhjasõjas === [[Fail:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas Läänemere piirkonnas, aastatel 1709–1721]] [[File:Charta öfver Svea och Göta Riken med Finland och Norland.jpg|thumb|left|[[Svealand|Svea]] ja [[Götaland|Göta]] alad koos Soome ja [[Norrland]]iga ("Charta öfver Svea och Göta Riken med Finland och Norland"), 1747]] {{Vaata|Põhjasõda|Isoviha|Hanko merelahing}} [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus vallutas 1713. aasta suvel vallutas [[Peeter I]] Lõuna-[[Soome]], kuid [[Uusikaupunki rahu]]lepinguga tagastas ta need alad. Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt [[Liivimaa]], [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja osa [[Laadoga järv]]est läänes asuvast [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e, [[Priozjorsk|Käkisalmi]] ja [[Viiburi]], kuid loovutas Soome alad, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. ===Soome Vene-Rootsi sõjas === {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1741–1743)}} [[1743]]. aasta [[Turu rahu|Turu rahulepingu]] järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema [[Viiburi kubermang]]u. [[File:Altfinnland.png|thumb|[[Uusikaupunki rahu]] (1721) ja [[Turu rahu]]lepinguga (1743), Venemaa keisririigile läinud Soome alad ]] Sõja järel ei olnud [[Läänemeri]] enam Rootsi jaoks sisemeri ning [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] otsustas [[1747]] rajada [[Viapori]]sse ja [[Loviisa]]sse piirikindlustused. [[1748]]. aastal hakkas [[Rootsi]] arhitekt [[Augustin Ehrensvärd]] juhatama Helsingi lähedale saartele [[Suomenlinna]] (rootsi keeles [[Sveaborgi kindlus]]te ehitamist kaitseks venelaste eest. Ehitati ka [[Svartholm]]a kindlus, ({{Koord dms|60|22|46|N|26|17|56|E}}) [[Kymijoki]] juures ja Loviisa kindlustused, ({{Koord dms|60|27|40|N|26|14|17|E}}) [[Loviisa laht|Loviisa lahe]] ääres. {{mitu pilti|kogulaius=420|pilt1=Map of Sweden (1797).tif|pilt2=Map of European Russia in 1791 by Reilly 065.jpg|jalus=Soome, Rootsi kuningriigi koosseisus 1797. aastal.<br> Soome jagatuna Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel (1791). [[Viiburi]] [[Viiburi kubermang|piirkond]] [[Viiburi asehaldurkond|Viiburi asehaldurkonnas]] (1783–1796)}} ===Napoleoni sõjad ja Soome=== {{Vaata|Soome Suurvürstiriik}} [[1807]]. aastal Venemaa keisri [[Aleksander I]] ja Prantsuse keisri [[Napoleon I]] vahel sõlmitud [[Tilsiti rahu]]lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist [[Suurbritannia]]-vastase [[kontinentaalblokaad]]iga, millest keeldumise järel alustas Venemaa [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõda]], mille tulemusena vallutas Venemaa [[1808]]–[[1809]] ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]]ks valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]] ja [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] sõlmisid [[1810]]. aastal [[mõjusfääride leping]]u, mille kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ja lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]]. [[Fail:Ruotsi-Suomi ennen Suomen sotaa.png|pisi|Soome, Rootsi kuningriigis, enne 1808–1809 aastate [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõda]]]] == Soome Suurvürstiriik == [[29. märts]]il [[1809]] lõi [[Aleksander I]] pärast kogu Soome vallutamist [[autonoomia|autonoomne]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Venemaa Keisririigi koosseisus. [[1811]]. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani [[1917]]. Aastatel 1832–1854 ehitati [[Ahvenamaa]]le [[Bomarsundi kindlus]] ({{Koord dms|60|12|45|N|20|14|17|E}}). ===Soome ärkamisaeg=== [[1835]]. aastal avaldati Soome rahvuseepos "[[Kalevala]]", mille autor oli [[Elias Lönnrot]]. [[Fail:Nikolai Bobrikov.jpg|pisi|püsti|vasakul|Soome kindralkuberner [[Nikolai Bobrikov]]]] Venemaa Keisririigis sai [[soome keel]] enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ja hiljem [[rahvus]]liku liikumise tulemusel. Soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks [[1892]]. ''Pikemalt artiklis'' [[Soome keelepoliitika]]. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole, kuna Soomel oli koos Poolaga Venemaa Keisririigis unikaalne pool[[autonoomne]] riigikorraldus, millesse ei sekkunud Venemaa keskvõim. Suhteline autonoomsus (oma parlament, seadusandlus, raha ja sõjavägi, tollipiir ja oma postiteenistus) kehtis Soomes kuni 19. sajandi lõpuni, millal Venemaa vastukaaluks [[Preisimaa]] püüdlustele ühendada kõik saksakeelsed riigikesed üheks riigiks hakkas ka piirama oma äärealade ja [[rahvusvähemus]]te erinevusi ning piirkondlikke erinevusi. {{vaata|Venestamine Soomes}} ===Soome Esimeses maailmasõjas=== Soomes kujunes [[Esimene maailmasõda|Esimese ilmasõja]] ajal [[1914]]. aastal [[Soome jäägriliikumine|jäägriliikumine]], mille eesmärk oli Soome iseseisvumine Venemaa alt. Kuna Soomes oli sõjalist treeningut raske saada, pöördusid soomlased abi asjus Saksamaa poole. Salajase värbamisega kogunenud esmalt 200 ning hiljem juba 2000 meest said Saksamaal väljaõppe 27. Preisi kuninglikus jäägripataljonis. Pataljon võitles venelaste vastu Baltimaades, kuid [[1918]]. aastal siirdus osa neist tagasi [[Soome kodusõda|Soome kodusõtta]]. Vene väejuhatus eraldas Soomes võimu hoidmiseks terve 22. armeekorpuse, kuhu kuulusid neli Soome kütibrigaadi (16 kütipolku ja kolm suurtükidivisjoni), üks Soome tragunipolk, üks mortiiridivisjon ja üks sapööripataljon. Välivägedele lisandusid [[Suomenlinna]] ja [[Viiburi kindlus]] oma garnisonide ja suurtükkidega. [[Fail:Treaty-of-Tartu de.png|pisi|püsti|[[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuleping]]uga määratletud piirialad. [[Petsamo]] piirkond – Soomele ja [[Repola]] ja [[Porajärv]]i piirkond Nõukogude Venemaale]] ==Soome Vabariik== Viimastel Venemaa keisri võimu all toimunud Soome parlamendivalimistel [[1. juuli|1.]]–[[3. juuli]]l [[1916]] said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 200 kohast, Soome partei 33, [[Noor-Soome]] partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agaar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. [[6. detsember|6. detsembril]] 1917, pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigis]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamist, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka [[Vladimir Lenin]]i juhitav [[bolševikud|bolševike]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioonivalitsus]] [[24. detsember|24. detsembril]] 1917. ===Soome kodusõda=== {{Vaata|Soome kodusõda}} [[18. jaanuar]]il [[1918]] asutati [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Ametiühingud ja Punane kaardivägi ([[Soome Tööliste Täitevkomitee]]) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike [[Soome kodusõda]] valgete, keda toetas [[Saksamaa Keisririik]], ja punaste vahel, keda toetas [[Nõukogude Venemaa]]. [[Pilt:Finland1932physical.jpg|pisi|Soome 1920–1940]] ===Sõdadevaheline ajastu (1918–1939)=== Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava [[Soome Kuningriik|Soome Kuningriigi]]. Kuningaks valiti [[Hessen-Rumpenheim|Hessen]]i prints [[Kaarle I|Friedrich Karl]]. Pärast [[Saksamaa]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti [[1919]] [[Kaarlo Juho Ståhlberg]]. Soome-Vene piir lepiti kokku [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuleping]]uga aastal [[1920]]. Seadusandjad võitlesid endiselt bolševike vastu ning suhted Soome ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel jäid pingelisteks. ==Soome Teises maailmasõjas (1939–1945)== {{Vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}}, ''[[Talvesõda]]'', ''[[Jätkusõda]]'', ''[[Lapi sõda]]'', [[Fail:Karelian Isthmus Finnish positions 1939.png|pisi|Soome kaitsepositsioonid [[Karjala kannas]]el 1939. aastal]] [[Fail:Moskovan rauha-et.png|pisi|vasakul|Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: [[Talvesõda|Talvesõjas]] ([[1939]]–[[1940]]) ja [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] ([[1941]]–1944). Talvesõda algas, kui Nõukogude Liit ründas [[30. november|30. novembril]] [[1939]] kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes [[13. märts]]il [[1940]] [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus oli Soome uuesti sõjategevuses [[NSV Liit|NSV Liiduga]], kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna [[Viiburi]] Nõukogude Liidule. [[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] järel alanud sõjategevuse käigus [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]], kui [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] väed tungisid Nõukogude Liitu, taasalustas Soome sõjategevust, [[Jätkusõda]] vallutatud alade tagastamiseks. 1944. aasta juuli lõpuks oli Soome juhtkond jõudnud seisukohale, et Soome ei suuda edasi võidelda, samas oli Soome rindelõik võidukale [[Punaarmee]]le kõrvaline ja sidus liiga suuri jõude. Peamine sõjategevus toimus Kesk-Euroopas, kus [[6. juuni]]l olid lääneliitlased maabunud Prantsusmaal, [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]]. Alanud salajastes läbirääkimistes Nõukogude Liidu poolt seatud eeltingimuste kohaselt pidi Soome vahetama välja presidendi ja valitsuse. Soome taganes. President [[Risto Ryti]] lahkus ja [[4. august]]il 1944 nimetas parlament presidendiks marssal [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i. [[Soome peaminister]] [[Edwin Linkomies]] lahkus, asemele tuli [[Anders Hackzelli valitsus|üleminekuvalitsus]] [[Anders Hackzell]]i juhtimisel. Viimast tabas aga läbirääkimistel Moskvas ajurabandus ja [[18. september|18. septembril]] 1944 kirjutas Soome nimel vaherahule alla välisminister [[Carl Enckell]]. 21. septembril 1944 vannutati ametisse uus apoliitiline õigusteadlane, [[Urho Jonas Castrén]]. [[22. september|22. septembril]] saabus Soome aga Eestiski juunipööret juhtinud [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige [[Andrei Ždanov]], Moskva järelevalvekomisjoni esimehena Soome, et Castréni valitsus ei suuda tagada vaherahu tingimuste täitmist. 17. novembril 1944 valiti peaministriks [[Juho Kusti Paasikivi]], kelle [[Juho Kusti Paasikivi teine valitsus|valitsuse]] koosseisus oli ka [[kommunist]] – Moskva kasuks spioneerimise eest süüdi mõistetud [[Yrjö Leino]]. Yrjö Leino valiti [[1945. aasta Eduskunna valimised|1945. aastal]] [[Eduskund|Eduskunna]] liikmeks. Ta oli [[1944]]–[[1945]] [[Juho Kusti Paasikivi teine valitsus|Juho Kusti Paasikivi teises valitsuses]] sotsiaalminister, [[Juho Kusti Paasikivi kolmas valitsus|Paasikivi kolmandas valitsuses]] ([[1945]]–[[1946]]) ja [[Mauno Pekkala valitsus]]es ([[1946]]–[[1948]]) aga siseminister. NSV Liiduga [[separaatrahu]] sõlmimisele järgnes [[28. september|28. septembril]] 1944 alanud Soome vägede sõjategevus [[Lapi sõda|Lapi sõjas]] ([[1944]]–[[1945]]), mille käigus soomlased tõrjusid [[Põhja-Soome]]st välja senised liitlased [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[Wehrmacht]]i [[20. Saksa mägiarmee]]. Viimased sakslased taandusid Soomest üle Norra piiri [[27. aprill]]il 1945. 23. septembril 1944 sulges Soome valitsus vaherahulepingu tingimuste alusel 418 isamaalist seltsi ja ühendust. 2. oktoobril 1944 saabusid Soome [[Porkkala sõjamerebaas]]i Nõukogude merejalaväelased ning Soome olukord muutus samasuguseks Nõukogude sõjaväebaaside kaudu kontrollitavaks, kui Eesti 1940. aastal pärast [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingut]] [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|Nõukogude vägedele eraldatud sõjaväebaasidega]]. 13. oktoobril 1944 vabastati Soome vanglaist 1065 spiooni ja terroristi, neist 195 Nõukogude kodanikku. 14. novembril saadeti laiali Soome Kaitseliit (''Suomen suojeluskuntajärjestö''). Vaherahu tingimuste kohaselt andis Soome välja NSV Liidule 55 000 "Nõukogude kodanikku", [[ingeri]] põgenikku ja 1200 sõjaväelastest vabatahtlikku. Vaherahu 13. artikli kohaselt korraldati Soomes sõjakurjategijate protsessi, mille korraldas [[Urho Kaleva Kekkonen]], kes selle ajal oli justiitsminister. [[20. veebruar]]il 1946 toimunud kohtuistungil mõisteti endine [[Soome president]] Ryti kümneks aastaks, peaministrid [[Johan Wilhelm Rangell]] ja [[Edwin Linkomies]] kuueks aastaks vangi. Nõukogude Liiduga [[1947]] ja [[1948]] sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja [[reparatsioon]]i, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, [[Salla]] ja [[Petsamo]]. Evakueeriti 400 000 inimest. Kaubandus Läänega ja Nõukogude Liidu nõutud reparatsioon tegi Soomest industrialiseeritud riigi. ==Lähiajalugu== Suhete arendamisel Nõukogude Liiduga toimus nn [[finlandiseerumine]]. Soome säilitas [[demokraatia|demokraatliku]] valitsuse ja [[turumajandus]]e. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal [[1991]] tekkis bilateraalse majanduse kadumisega [[lama]]. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Matti Klinge]], "Soome lühiajalugu", Mats, 1991 lk 157 ja Otava 1992, lk 160, ISBN 9511118269 *[[Kari Tarkiainen]], "Ruotsi, Suomi ja Venäjä 1478–1721". Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 2022, ISBN 9518585741. DOJ: [https://oa.finlit.fi/books/m/10.21435/ht.286 SKS] [[Kategooria:Soome ajalugu| ]] fe0hfb4dcu5wam1z12906klnmu6ujro 0 233209 7253510 7253504 2026-10-15T12:04:34Z Sendrasendra 225202 /* Hallaine */ 7253510 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== Seljaaju ristlõikes on hallaine liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius''; loomadel [[kõhtmine sarv]], ''cornu ventrale'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius'' ehk ''cornu dorsale'' ([[seljaaju selgmine sarv]])). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallsammaste osad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev [[tsentraalne vahelmine aine]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine]] (''[[substantia intermedia centralis]]'') sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuur]]i (''commissura grisea''). Need kulgevad tsentraalses vahelmises aines keskel paikneva [[seljaaju-tsentraalkanal]]i ehk [[tsentraalkanal]]i (''canalis centralis'') ees ja taga. =====Rexedi kihid==== Hallaine võib jagada kümneks kihiks (''laminae''), millest mõnda tuntakse ka teiste nimetuste all. See jaotus pärineb [[Bror Rexed]]ilt (1952), kelle järgi neid kihte nimetatakse [[Rexedi kiht]]ideks. Näiteks nimetatakse II kihti (''lamina II'') ka [[sültollus]]eks (''substantia gelatinosa [Rolandi]'', [[Luigi Rolando]] järgi). Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 1b3cs344gyt0z920w47mx5ohl4n4wzd 7253597 7253510 2026-10-15T16:32:59Z Sendrasendra 225202 /* =Rexedi kihid */ 7253597 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== Seljaaju ristlõikes on hallaine liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius''; loomadel [[kõhtmine sarv]], ''cornu ventrale'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius'' ehk ''cornu dorsale'' ([[seljaaju selgmine sarv]])). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallsammaste osad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev [[tsentraalne vahelmine aine]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine]] (''[[substantia intermedia centralis]]'') sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuur]]i (''commissura grisea''). Need kulgevad tsentraalses vahelmises aines keskel paikneva [[seljaaju-tsentraalkanal]]i ehk [[tsentraalkanal]]i (''canalis centralis'') ees ja taga. =====Rexedi kihid===== Hallaine võib jagada kümneks kihiks (''laminae''), millest mõnda tuntakse ka teiste nimetuste all. See jaotus pärineb [[Bror Rexed]]ilt (1952), kelle järgi neid kihte nimetatakse [[Rexedi kiht]]ideks. Näiteks nimetatakse II kihti (''lamina II'') ka [[sültollus]]eks (''substantia gelatinosa [Rolandi]'', [[Luigi Rolando]] järgi). Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] clon0frxw0hy13n34rs0z02r8znl80d 7253602 7253597 2026-10-15T16:56:38Z Sendrasendra 225202 /* Hallaine */ 7253602 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> =====Rexedi kihid===== Hallaine võib jagada kümneks kihiks (''laminae''), millest mõnda tuntakse ka teiste nimetuste all. See jaotus pärineb [[Bror Rexed]]ilt (1952), kelle järgi neid kihte nimetatakse [[Rexedi kiht]]ideks. Näiteks nimetatakse II kihti (''lamina II'') ka [[sültollus]]eks (''substantia gelatinosa [Rolandi]'', [[Luigi Rolando]] järgi). Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 6jp2k3cusod40w8327532palrnahd8z 7253671 7253602 2026-10-15T17:39:30Z Sendrasendra 225202 /* Siseehitus */ 7253671 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> =====Rexedi kihid===== Hallaine võib jagada kümneks kihiks (''laminae''), millest mõnda tuntakse ka teiste nimetuste all. See jaotus pärineb [[Bror Rexed]]ilt (1952), kelle järgi neid kihte nimetatakse [[Rexedi kiht]]ideks. Näiteks nimetatakse II kihti (''lamina II'') ka [[sültollus]]eks (''substantia gelatinosa [Rolandi]'', [[Luigi Rolando]] järgi). Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] ezp71704izz9wgf1z8a4ajhw73hk6e3 7253808 7253671 2026-10-15T21:18:04Z Sendrasendra 225202 /* Hallaine */ 7253808 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Sültollus koosneb peamiselt gliiarakkudest. Selles paiknevad neuronid on väikesed ja neid on vähe. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb vaheneuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest vaheneuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhteteeg]]a, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilise refleksikaare assotsiatsioonineuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurtekaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 100–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on 100–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist sünapsi. Motoneuronid on koondunud viide motoorsete tuumade rühma: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== Hallaine võib jagada kümneks kihiks (''laminae''), millest mõnda tuntakse ka teiste nimetuste all. See jaotus pärineb [[Bror Rexed]]ilt (1952), kelle järgi neid kihte nimetatakse [[Rexedi kiht]]ideks. Näiteks nimetatakse II kihti (''lamina II'') ka [[sültollus]]eks (''substantia gelatinosa [Rolandi]'', [[Luigi Rolando]] järgi). Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 9v8w2yado4dvvqdnat3qiemjqpp7oru 7253925 7253808 2026-10-16T07:54:47Z Sendrasendra 225202 /* Rexedi kihid */ 7253925 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Sültollus koosneb peamiselt gliiarakkudest. Selles paiknevad neuronid on väikesed ja neid on vähe. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb vaheneuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest vaheneuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhteteeg]]a, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilise refleksikaare assotsiatsioonineuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurtekaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 100–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on 100–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist sünapsi. Motoneuronid on koondunud viide motoorsete tuumade rühma: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== 1952. aastal pakkus rootsi anatoom [[Bror Rexed]] välja seljaaju hallaine jaotamise kümneks kihiks, mis erinevad omavahel neid moodustavate struktuuride ehituse ja funktsiooni poolest. See klassifikatsioon leidis teadusringkondades laialdast tunnustust ja kasutamist. Plaate tähistatakse Rooma numbritega. Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). I–IV kiht paiknevad seljaaju tagasarves ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. I kiht koosneb paljudest väikestest neuronitest ja suurtest käävjatest rakkudest, mille pikitelg kulgeb kihiga paralleelselt. Kiht võtab vastu aferentseid närvikiude [[valuretseptor]]itelt ja ühendusi II kihi neuronitelt. Selle neuronite aksonid kulgevad sageli seljaaju vastaspoolele ning suunduvad valgeaine ees- ja külgvääti. Need kannavad [[valutundlikkus]]e ja [[temperatuuritundlikkus]]ega seotud närviimpulsse peaaju suunas, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]i kaudu. II ja III kiht koosnevad neuronitest, mille rakud paiknevad kihtide servade suhtes risti. II kiht vastab peamiselt seljaaju sültollusele. Need kihid võtavad vastu sensoorset sisendit jaosalevad selle töötlemises. Eriti oluline on nende roll [[valu]]ga seotud närviimpulsside edastamise ja modulatsiooni reguleerimisel. II kihi neuronid annavad ühendusi ka I kihti. IV kiht paikneb tagasarve piirkonnas ja hõlmab suure osa [[tagasarve päristuum]]a piirkonnast. See saab närviimpulsse muu hulgas II ja III kihist. Selle neuronid osalevad sensoorsete signaalide töötlemises ja spinotalaamtrakti kaudu edastatava informatsioni vahendamises. Osa seljaaju lokaalsetes refleksides osalevatest ühendustest kulgeb samuti selle piirkonna kaudu. V ja VI kiht paiknevad tagasarve sügavamates osades ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. Need võtavad vastu aferentseid närvikiude lihastelt ja teistest kudedest. VI kiht osaleb eelkõige [[propriotseptsioon|propriotseptiivse]] sisendi töötlemises. Clarke'i tuum ei vasta VI kihile, vaid paikneb peamiselt VII kihis rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides. Seljaajust lähtub kaks peamist spinotserebellaartrakti: * [[tagumine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Flechsigi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris dorsalis'') lähtub peamiselt Clarke'i tuuma neuronitest ja kulgeb mööda samapoolset külgvääti väikeaju suunas; * [[eesmine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Gowersi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris ventralis'') võtab vastu närvikiude mitmest seljaaju hallaine piirkonnast ja kulgeb valdavalt mööda vastaspoole külgvääti. Selle kiud kulgevad sageli enne väikeajju jõudmist algsele poolele tagasi. VII kiht paikneb peamiselt seljaaju vahelmises aines, eessarve ja tagasarve vahel. See sisaldab valdavalt vaheneuroneid, kuid ka autonoomse närvisüsteemi neuronite rühmi, sealhulgas [[intermediolateraaltuum]]a (''Nucleus intermediolateralis''). VII kihtt saab aferentseid närvikiude muu hulgas [[lihas]]telt ja [[kõõlus]]telt ning sisendit paljudelt peaajust lähtuvatelt alanevatest juhteteedelt. Selle neuronite aksonid võivad moodustada ühendusi teiste seljaaju hallaine piirkondadega, sealhulgas IX kihiga. VIII kiht paikneb eessarve ventromediaalses osas, IX kihi motoorsete neuronite ümbruses. Selle neuronid osalevad propriospinaalsetes ühendustes, mis ühendavad seljaaju eri segmente ja koordineerivad nende talitlust. IX kiht ei moodusta ruumiliselt ühtset tervikut, vaid selle osad paiknevad VII ja VIII kihi piirkonnas eessarves. See vastab peamiselt motoorsetele tuumadele ja sisaldab [[motoneuron]]eid, mis innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Motoneuronid paiknevad somatotoopiliselt, st nende asetus vastab teataval määral kehaosade ja [[lihasrühm]]ade paiknemisele. Näiteks paiknevad jäsemete distaalsemaid lihaseid innerveerivad motoneuronid üldjuhul lateraalsemal kui proksimaalsemaid lihaseid innerveerivad neuronid. [[Painutajalihas]]eid innerveerivad motoneuronid paiknevad üldjuhul [[sirutajalihas]]eid innerveerivatest motoneuronitest tagapool. X plaat paikneb seljaaju-tsentraalkanali ümber. See sisaldab muu hulgas komissuraal ühenduste närvikiude ja neuroneid, mis ühendavad seljaaju vasakut ja paremat poolt, ja osaleb teistes propriospinaalsetes ühendustes. ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine rinnatuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt rinnatuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] baswp9bvay5tej0fd5g4cjmkdkkbop8 7253931 7253925 2026-10-16T07:59:14Z Sendrasendra 225202 /* Siseehitus */ 7253931 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Sültollus koosneb peamiselt gliiarakkudest. Selles paiknevad neuronid on väikesed ja neid on vähe. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb vaheneuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest vaheneuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhteteeg]]a, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilise refleksikaare assotsiatsioonineuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurtekaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 100–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on 100–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist sünapsi. Motoneuronid on koondunud viide motoorsete tuumade rühma: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== 1952. aastal pakkus rootsi anatoom [[Bror Rexed]] välja seljaaju hallaine jaotamise kümneks kihiks, mis erinevad omavahel neid moodustavate struktuuride ehituse ja funktsiooni poolest. See klassifikatsioon leidis teadusringkondades laialdast tunnustust ja kasutamist. Plaate tähistatakse Rooma numbritega. Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). I–IV kiht paiknevad seljaaju tagasarves ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. I kiht koosneb paljudest väikestest neuronitest ja suurtest käävjatest rakkudest, mille pikitelg kulgeb kihiga paralleelselt. Kiht võtab vastu aferentseid närvikiude [[valuretseptor]]itelt ja ühendusi II kihi neuronitelt. Selle neuronite aksonid kulgevad sageli seljaaju vastaspoolele ning suunduvad valgeaine ees- ja külgvääti. Need kannavad [[valutundlikkus]]e ja [[temperatuuritundlikkus]]ega seotud närviimpulsse peaaju suunas, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]i kaudu. II ja III kiht koosnevad neuronitest, mille rakud paiknevad kihtide servade suhtes risti. II kiht vastab peamiselt seljaaju sültollusele. Need kihid võtavad vastu sensoorset sisendit jaosalevad selle töötlemises. Eriti oluline on nende roll [[valu]]ga seotud närviimpulsside edastamise ja modulatsiooni reguleerimisel. II kihi neuronid annavad ühendusi ka I kihti. IV kiht paikneb tagasarve piirkonnas ja hõlmab suure osa [[tagasarve päristuum]]a piirkonnast. See saab närviimpulsse muu hulgas II ja III kihist. Selle neuronid osalevad sensoorsete signaalide töötlemises ja spinotalaamtrakti kaudu edastatava informatsioni vahendamises. Osa seljaaju lokaalsetes refleksides osalevatest ühendustest kulgeb samuti selle piirkonna kaudu. V ja VI kiht paiknevad tagasarve sügavamates osades ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. Need võtavad vastu aferentseid närvikiude lihastelt ja teistest kudedest. VI kiht osaleb eelkõige [[propriotseptsioon|propriotseptiivse]] sisendi töötlemises. Clarke'i tuum ei vasta VI kihile, vaid paikneb peamiselt VII kihis rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides. Seljaajust lähtub kaks peamist spinotserebellaartrakti: * [[tagumine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Flechsigi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris dorsalis'') lähtub peamiselt Clarke'i tuuma neuronitest ja kulgeb mööda samapoolset külgvääti väikeaju suunas; * [[eesmine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Gowersi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris ventralis'') võtab vastu närvikiude mitmest seljaaju hallaine piirkonnast ja kulgeb valdavalt mööda vastaspoole külgvääti. Selle kiud kulgevad sageli enne väikeajju jõudmist algsele poolele tagasi. VII kiht paikneb peamiselt seljaaju vahelmises aines, eessarve ja tagasarve vahel. See sisaldab valdavalt vaheneuroneid, kuid ka autonoomse närvisüsteemi neuronite rühmi, sealhulgas [[intermediolateraaltuum]]a (''Nucleus intermediolateralis''). VII kihtt saab aferentseid närvikiude muu hulgas [[lihas]]telt ja [[kõõlus]]telt ning sisendit paljudelt peaajust lähtuvatelt alanevatest juhteteedelt. Selle neuronite aksonid võivad moodustada ühendusi teiste seljaaju hallaine piirkondadega, sealhulgas IX kihiga. VIII kiht paikneb eessarve ventromediaalses osas, IX kihi motoorsete neuronite ümbruses. Selle neuronid osalevad propriospinaalsetes ühendustes, mis ühendavad seljaaju eri segmente ja koordineerivad nende talitlust. IX kiht ei moodusta ruumiliselt ühtset tervikut, vaid selle osad paiknevad VII ja VIII kihi piirkonnas eessarves. See vastab peamiselt motoorsetele tuumadele ja sisaldab [[motoneuron]]eid, mis innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Motoneuronid paiknevad somatotoopiliselt, st nende asetus vastab teataval määral kehaosade ja [[lihasrühm]]ade paiknemisele. Näiteks paiknevad jäsemete distaalsemaid lihaseid innerveerivad motoneuronid üldjuhul lateraalsemal kui proksimaalsemaid lihaseid innerveerivad neuronid. [[Painutajalihas]]eid innerveerivad motoneuronid paiknevad üldjuhul [[sirutajalihas]]eid innerveerivatest motoneuronitest tagapool. X plaat paikneb seljaaju-tsentraalkanali ümber. See sisaldab muu hulgas komissuraal ühenduste närvikiude ja neuroneid, mis ühendavad seljaaju vasakut ja paremat poolt, ja osaleb teistes propriospinaalsetes ühendustes. ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine torakaaltuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt torakaaltuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] dp2dd8qicmec9rogaiustkkwt4m5jm0 7253934 7253931 2026-10-16T08:07:28Z Sendrasendra 225202 7253934 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] [[Pilt:Blausen_0822_SpinalCord.png|pisi|Inimese seljaaju (kollane) ulatub läbi suurema osa [[lülisammas|lülisamba]] pikkusest ja ühendab [[peaaju]] [[perifeerne närv|perifeersete närvidega]]]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Sültollus koosneb peamiselt gliiarakkudest. Selles paiknevad neuronid on väikesed ja neid on vähe. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb vaheneuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest vaheneuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhteteeg]]a, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilise refleksikaare assotsiatsioonineuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurtekaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 100–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on 100–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist sünapsi. Motoneuronid on koondunud viide motoorsete tuumade rühma: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== 1952. aastal pakkus rootsi anatoom [[Bror Rexed]] välja seljaaju hallaine jaotamise kümneks kihiks, mis erinevad omavahel neid moodustavate struktuuride ehituse ja funktsiooni poolest. See klassifikatsioon leidis teadusringkondades laialdast tunnustust ja kasutamist. Plaate tähistatakse Rooma numbritega. Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). I–IV kiht paiknevad seljaaju tagasarves ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. I kiht koosneb paljudest väikestest neuronitest ja suurtest käävjatest rakkudest, mille pikitelg kulgeb kihiga paralleelselt. Kiht võtab vastu aferentseid närvikiude [[valuretseptor]]itelt ja ühendusi II kihi neuronitelt. Selle neuronite aksonid kulgevad sageli seljaaju vastaspoolele ning suunduvad valgeaine ees- ja külgvääti. Need kannavad [[valutundlikkus]]e ja [[temperatuuritundlikkus]]ega seotud närviimpulsse peaaju suunas, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]i kaudu. II ja III kiht koosnevad neuronitest, mille rakud paiknevad kihtide servade suhtes risti. II kiht vastab peamiselt seljaaju sültollusele. Need kihid võtavad vastu sensoorset sisendit jaosalevad selle töötlemises. Eriti oluline on nende roll [[valu]]ga seotud närviimpulsside edastamise ja modulatsiooni reguleerimisel. II kihi neuronid annavad ühendusi ka I kihti. IV kiht paikneb tagasarve piirkonnas ja hõlmab suure osa [[tagasarve päristuum]]a piirkonnast. See saab närviimpulsse muu hulgas II ja III kihist. Selle neuronid osalevad sensoorsete signaalide töötlemises ja spinotalaamtrakti kaudu edastatava informatsioni vahendamises. Osa seljaaju lokaalsetes refleksides osalevatest ühendustest kulgeb samuti selle piirkonna kaudu. V ja VI kiht paiknevad tagasarve sügavamates osades ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. Need võtavad vastu aferentseid närvikiude lihastelt ja teistest kudedest. VI kiht osaleb eelkõige [[propriotseptsioon|propriotseptiivse]] sisendi töötlemises. Clarke'i tuum ei vasta VI kihile, vaid paikneb peamiselt VII kihis rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides. Seljaajust lähtub kaks peamist spinotserebellaartrakti: * [[tagumine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Flechsigi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris dorsalis'') lähtub peamiselt Clarke'i tuuma neuronitest ja kulgeb mööda samapoolset külgvääti väikeaju suunas; * [[eesmine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Gowersi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris ventralis'') võtab vastu närvikiude mitmest seljaaju hallaine piirkonnast ja kulgeb valdavalt mööda vastaspoole külgvääti. Selle kiud kulgevad sageli enne väikeajju jõudmist algsele poolele tagasi. VII kiht paikneb peamiselt seljaaju vahelmises aines, eessarve ja tagasarve vahel. See sisaldab valdavalt vaheneuroneid, kuid ka autonoomse närvisüsteemi neuronite rühmi, sealhulgas [[intermediolateraaltuum]]a (''Nucleus intermediolateralis''). VII kihtt saab aferentseid närvikiude muu hulgas [[lihas]]telt ja [[kõõlus]]telt ning sisendit paljudelt peaajust lähtuvatelt alanevatest juhteteedelt. Selle neuronite aksonid võivad moodustada ühendusi teiste seljaaju hallaine piirkondadega, sealhulgas IX kihiga. VIII kiht paikneb eessarve ventromediaalses osas, IX kihi motoorsete neuronite ümbruses. Selle neuronid osalevad propriospinaalsetes ühendustes, mis ühendavad seljaaju eri segmente ja koordineerivad nende talitlust. IX kiht ei moodusta ruumiliselt ühtset tervikut, vaid selle osad paiknevad VII ja VIII kihi piirkonnas eessarves. See vastab peamiselt motoorsetele tuumadele ja sisaldab [[motoneuron]]eid, mis innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Motoneuronid paiknevad somatotoopiliselt, st nende asetus vastab teataval määral kehaosade ja [[lihasrühm]]ade paiknemisele. Näiteks paiknevad jäsemete distaalsemaid lihaseid innerveerivad motoneuronid üldjuhul lateraalsemal kui proksimaalsemaid lihaseid innerveerivad neuronid. [[Painutajalihas]]eid innerveerivad motoneuronid paiknevad üldjuhul [[sirutajalihas]]eid innerveerivatest motoneuronitest tagapool. X plaat paikneb seljaaju-tsentraalkanali ümber. See sisaldab muu hulgas komissuraal ühenduste närvikiude ja neuroneid, mis ühendavad seljaaju vasakut ja paremat poolt, ja osaleb teistes propriospinaalsetes ühendustes. ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine torakaaltuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt torakaaltuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] qhytvctmryzl77ae54bxd4e2j6gae14 7253939 7253934 2026-10-16T08:21:48Z Sendrasendra 225202 /* Siseehitus */ 7253939 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] [[Pilt:Blausen_0822_SpinalCord.png|pisi|Inimese seljaaju (kollane) ulatub läbi suurema osa [[lülisammas|lülisamba]] pikkusest ja ühendab [[peaaju]] [[perifeerne närv|perifeersete närvidega]]]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav keskpidine lõhe ja tagapool sidekoeline vahesein. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''). See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Sültollus]] koosneb tihedalt paiknevatest väikestest vaheneuronitest ja gliiarakkudest jasisaldab vähe müeliniseeritud kiude, mistõttu see paistab sültjana. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb väädineuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest väädineuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhtetee]]ga, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilistest preganglionaarsetest neuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurte kaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 100–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on 100–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist sünapsi. Motoneuronid on koondunud viide motoorsete tuumade rühma: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== 1952. aastal pakkus rootsi anatoom [[Bror Rexed]] välja seljaaju hallaine jaotamise kümneks kihiks, mis erinevad omavahel neid moodustavate struktuuride ehituse ja funktsiooni poolest. See klassifikatsioon leidis teadusringkondades laialdast tunnustust ja kasutamist. Plaate tähistatakse Rooma numbritega. Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). I–IV kiht paiknevad seljaaju tagasarves ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. I kiht koosneb paljudest väikestest neuronitest ja suurtest käävjatest rakkudest, mille pikitelg kulgeb kihiga paralleelselt. Kiht võtab vastu aferentseid närvikiude [[valuretseptor]]itelt ja ühendusi II kihi neuronitelt. Selle neuronite aksonid kulgevad sageli seljaaju vastaspoolele ning suunduvad valgeaine ees- ja külgvääti. Need kannavad [[valutundlikkus]]e ja [[temperatuuritundlikkus]]ega seotud närviimpulsse peaaju suunas, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]i kaudu. II ja III kiht koosnevad neuronitest, mille rakud paiknevad kihtide servade suhtes risti. II kiht vastab peamiselt seljaaju sültollusele. Need kihid võtavad vastu sensoorset sisendit jaosalevad selle töötlemises. Eriti oluline on nende roll [[valu]]ga seotud närviimpulsside edastamise ja modulatsiooni reguleerimisel. II kihi neuronid annavad ühendusi ka I kihti. IV kiht paikneb tagasarve piirkonnas ja hõlmab suure osa [[tagasarve päristuum]]a piirkonnast. See saab närviimpulsse muu hulgas II ja III kihist. Selle neuronid osalevad sensoorsete signaalide töötlemises ja spinotalaamtrakti kaudu edastatava informatsioni vahendamises. Osa seljaaju lokaalsetes refleksides osalevatest ühendustest kulgeb samuti selle piirkonna kaudu. V ja VI kiht paiknevad tagasarve sügavamates osades ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. Need võtavad vastu aferentseid närvikiude lihastelt ja teistest kudedest. VI kiht osaleb eelkõige [[propriotseptsioon|propriotseptiivse]] sisendi töötlemises. Seljaajust lähtub kaks peamist spinotserebellaartrakti: * [[tagumine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Flechsigi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris dorsalis'') lähtub peamiselt Clarke'i tuuma neuronitest ja kulgeb mööda samapoolset külgvääti väikeaju suunas; * [[eesmine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Gowersi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris ventralis'') võtab vastu närvikiude mitmest seljaaju hallaine piirkonnast ja kulgeb valdavalt mööda vastaspoole külgvääti. Selle kiud kulgevad sageli enne väikeajju jõudmist algsele poolele tagasi. VII kiht paikneb peamiselt seljaaju vahelmises aines, eessarve ja tagasarve vahel. See sisaldab valdavalt vaheneuroneid, kuid ka autonoomse närvisüsteemi neuronite rühmi, sealhulgas [[intermediolateraaltuum]]a (''nucleus intermediolateralis''). VII kiht saab aferentseid närvikiude muu hulgas [[lihas]]telt ja [[kõõlus]]telt ning sisendit paljudelt peaajust lähtuvatelt alanevatest juhteteedelt. Selle neuronite aksonid võivad moodustada ühendusi teiste seljaaju hallaine piirkondadega, sealhulgas IX kihiga. Clarke'i tuum paikneb peamiselt VII kihis rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides.r VIII kiht paikneb eessarve ventromediaalses osas, IX kihi motoorsete neuronite ümbruses. Selle neuronid osalevad propriospinaalsetes ühendustes, mis ühendavad seljaaju eri segmente ja koordineerivad nende talitlust. IX kiht ei moodusta ruumiliselt ühtset tervikut, vaid selle osad paiknevad VII ja VIII kihi piirkonnas eessarves. See vastab peamiselt motoorsetele tuumadele ja sisaldab [[motoneuron]]eid, mis innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Motoneuronid paiknevad somatotoopiliselt, st nende asetus vastab teataval määral kehaosade ja [[lihasrühm]]ade paiknemisele. Näiteks paiknevad jäsemete distaalsemaid lihaseid innerveerivad motoneuronid üldjuhul lateraalsemal kui proksimaalsemaid lihaseid innerveerivad neuronid. [[Painutajalihas]]eid innerveerivad motoneuronid paiknevad üldjuhul [[sirutajalihas]]eid innerveerivatest motoneuronitest tagapool. X plaat paikneb seljaaju-tsentraalkanali ümber. See sisaldab muu hulgas komissuraal ühenduste närvikiude ja neuroneid, mis ühendavad seljaaju vasakut ja paremat poolt, ja osaleb teistes propriospinaalsetes ühendustes. ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine torakaaltuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine vahelmine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt torakaaltuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] kbos31gs8i9cljabvbnw796kpde5fyq 7254064 7253939 2026-10-16T11:48:31Z Sendrasendra 225202 /* Siseehitus */ 7254064 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spinal Cord - 4742.jpg|pisi|Täiskasvanud inimese seljaaju [[lülisambakanal]]is. Anatoomiline preparaat]] [[Pilt:Spinal_Cord_Sectional_Anatomy.png|pisi|Seljaaju ristlõige]] [[Pilt:Blausen_0822_SpinalCord.png|pisi|Inimese seljaaju (kollane) ulatub läbi suurema osa [[lülisammas|lülisamba]] pikkusest ja ühendab [[peaaju]] [[perifeerne närv|perifeersete närvidega]]]] '''Seljaaju''' (''medulla spinalis''<ref name="FCAT">Federative Committee on Anatomical Terminology. ''Terminologia Anatomica'', Thieme: Stuttgart 1998, ISBN 3-13-115251-6.</ref>, varem ''medulla dorsalis''<ref name="Siebenhaar1850">F. J. Siebenhaar. ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften'', 2. trükk, Arnoldische Buchhandlung: Leipzig 1850.</ref>, [[vanakreeka keel]]es μυελὸς ῥαχίτης ''myelòs rhachítēs ''<ref name="Liddell & Scott">H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', 9. trükk, toim Henry Stuart Jones, Roderick McKenzie, ''Clarendon Press'': Oxford 1940.</ref> ehk νωτιαῖος μυελός ''nōtiaios myelós''<ref name="Liddell & Scott" />) on pikk torujas [[närvikude|närvikoest]] struktuur, mis koos [[peaaju]]ga moodustab [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kesknärvisüsteem]]i. Seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is (inimesel [[lülisambakanal]]is).<ref>Богородинский и др. 1985: 107.</ref> Seda ümbritsevad [[ajuvedelik]] ja [[seljaajukelmed]]: [[seljaaju-pehmekest]] (seespool), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (keskel) ja [[śejaaju-kõvakest]] (väljaspool). Pehmekest on tihedalt seotud seljaaju pinnaga. Ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahel paikneb ajuvedelikku sisaldav [[subarahnoidaalruum]]. Kõvakesta ja lülisambakanali seinte vahel on [[epiduraalruum]], mis sisaldab [[rasvkude]], [[sidekude]] ja [[veenipõimik]]ut. Seljaaju sees paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'',) mis sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Inimesel see tavaliselt umbub varajases lapsepõlves. [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa. Tavaliselt peetakse seljaaju ja [[peaaju]] piiriks kas piklikaju ja seljaaju ülemineku piirkonda [[suurmulk|suurmulgu]] tasandil või [[püramiidiristus]]e tasandit, ehkki viimati nimetatud piir on tinglik. Seljaaju on [[segmentaalsus|segmentaalse]] ehitusega. Selles kulgevad [[ülenev juhtetee|ülenevad]] ja [[alanev juhtetee|alanevad juhteteed]]. Seljaaju vahendab [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ning sensoorset informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt peaajju, sealhulgas [[somatosensoorne ajukoor|somatosensoorsesse ajukoorde]] ja [[väikeaju|väikeajju]]. Osaliselt toimub seljaaju kaudu ka [[rinnaõõs|rinnaõõne]], [[kõhuõõs|kõhuõõne]] ja [[vaagnaõõs|vaagnaõõne]] [[siseelund]]ite [[autonoomne närvisüsteem|autonoomne innervatsioon]]. Seljaaju neuronivõrgustikud vahendavad ka [[refleks]]e, mis võivad toimuda peaaju osaluseta.<ref>Michaela Harrow-Mortelliti, Vamsi Reddy, George Jimsheleishvili. Physiology, Spinal Cord. – ''StatPearls'', Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2023.[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544267/ Veebis.]</ref> Seljaaju kahjustused ja haigused ehk müelopaatiad võivad tekkida mitmesugustel põhjustel. Need võivad põhjustada talitlushäireid, näiteks [[halvatus]]t. ==Inimese seljaaju== ===Asend=== [[Pilt:Gray661.png|pisi|Seljaaju kaudaalse otsa paiknemine [[duraalkott|duraalkotis]] (kollane) lülisambakanalis. Lõige külgvaates vasakult]] [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju [[suurmulk|suurmulgu]] kõrgusel sujuvalt üle [[piklikaju]]ks, mis on [[ajutüvi|ajutüve]] osa, ja [[kaudaalsus|kaudaalses]] otsas aheneb koonusekujuliseks [[seljaajukoonus]]eks (''conus medullaris''), mille tipp jätkub niitja [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale''). Seljaaju areneb [[neuraaltoru]] [[kaudaalsus|kaudaalsest]] osast ja paikneb silindrilise nöörina keha selgmisel küljel [[lülisammas|lülisamba]] moodustatud [[lülisambakanal]]is. Seda ümbritsevad [[seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad. [[Seljaaju-ämblikuvõrkkest]]a ja [[seljaaju-pehmekest]]a vahelises [[subarahnoidaalruum]]is voolab [[ajuvedelik]]. ===Väliskuju ja mõõtmed=== Seljaaju on valkjas nöörjas silinder, millel on selgelt väljendunud segmentaalne ehitus. Seljaaju tagab ühenduse peaaju ja perifeeria vahel ning vahendab segmentaalset refleksitegevust. Seljaaju iseloomulik tunnus on segmentaalne ehitus ja seljaajunärvide korrapärane väljumine.<ref name="Sinelnikov" /> Täiskasvanu seljaaju pikkus on 40–45 cm (meestel keskmiselt 45 cm, naistel 43 cm), laius 1,0–1,5 cm ja mass keskmiselt 35 g.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paisumused==== Seljaaju paksus suureneb mõnevõrra alt ülespoole, kui mitte arvestada kahte jämedamat kohta. Suurim laius vasak-parem-sihis esineb kahes käävjas paisumuses: [[kaelapaisumus]]es (''intumescentia cervicalis'') ja [[nimme-ristluu paisumus]]es (''intumescentia lumbosacralis''). Kaelapaisumuse piirkonnas on seljaaju laius 1,3–1,5 cm, rinnaosa keskel 1 cm ja nimme-ristluupaisumuse piirkonnas 1,2 cm. Paksus eest-taha-sihis on paisumuste piirkonnas 0,9 cm ja rinnaosas 0,8 cm.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelapaisumus algab kolmanda kuni neljanda kaelalüli kõrguselt ja ulatub teise rinnalülini. Kõige laiem on see viienda kuni kuuenda kaelalüli kõrgusel. Nimme-ristluupaisumus ulatub üheksanda kuni kümnenda rinnalüli kõrguselt esimese nimmelülini. Selle suurim laius vastab kaheteistkümnenda rinnalüli kõrgusele, kolmanda nimmesegmendi (L3) tasemele. Paisumused on seotud [[seljaajunärvid]]e väljumisega, sest ülajäsemeid ja alajäsemeid innerveerivate närvide jaoks on tarvis rohkem närvirakke ja -kiude. Mujal muutub seljaaju kaudaalsuunas mõnevõrra peenemaks. Seda on seostatud asjaoluga, et nendes piirkondades on vähem ülenevaid ja alanevaid ühendusi peaajuga.<ref name="Sinelnikov" /> ====Paiknemine lülisambakanalis==== Seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is esimese kaelalüli ülaservast kuni esimese või teise nimmelüli ülaservani, järgides lülisamba vastavate osade kõverust. Kolmekuuse [[loode|loote]] seljaaju lõpeb viienda nimmelüli kõrgusel, vastsündinul aga kolmanda nimmelüli kõrgusel.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja peaaju piir==== Seljaaju ja peaaju vahel ei ole selget anatoomilist piiri: üleminek piklikajust seljaajuks on sujuv. Piiriks peetakse tavaliselt [[suurmulk|suurmulgu]] tasandit või [[püramiidiristus]]e tasandit, skeletotopograafiliselt asub see suurmulgu alaserva ja esimese kaelalüli ülaserva vahel, kohas, kus väljub esimene kaelanärv.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaajukoonus ja lõppniit==== Seljaaju lõpeb alumises otsas teravneva [[seljaajukoonus]]ena (''conus medullaris''). Selle tipp jätkub umbes 1 mm paksuse [[lõppniit|lõppniidina]] (''filum terminale'', ''filum terminale spinale''), mis on seljaaju alumise osa taandarenenud jätk. Lõppniit koosneb peamiselt seljaaju-pehmekesta sidekoest ning sisaldab ka [[gliiarakk]]e ja rasvkude; ülemises osas leidub närvikoe jäänuseid. [[Seesmine lõppniit]] (''filum terminale internum'') ulatub seljaajukoonuse tipust seljaaju-kõvakesta moodustatud [[duurakott|duurakoti]] alumise otsani ega ole kõvakestaga kokku kasvanud. Sellest allpool jätkub lõppniit kõvakestaga kokku kasvanud [[välimine lõppniit|välimise lõppniidina]] (''filum terminale externum''), mis läbib [[ristluukanal]]i ja kinnitub [[õndraluu]] külge. Lõppniidiga kulgevad kaasas üks või kaks [[õndranärv]]i juurt.<ref name="Sinelnikov" /> ====Seljaaju ja lülisamba vaheline ruum==== Seljaaju ei täida kogu lülisambakanalit: kanali seinte ja seljaaju vahele jääb ruum, mis sisaldab rasvkude, [[veresoon]]i, seljaajukelmeid ja [[ajuvedelik]]ku.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Vaod ja lõhed==== Seljaaju jaguneb sümmeetriliselt paremaks ja vasakuks pooleks. Nendevahelist piiri märgivad seljaaju tagumisel pinnal kulgev [[tagumine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus posterior'') ja eesmisel pinnal kulgev [[eesmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana anterior''). Eesmine keskpidine lõhe kulgeb kogu seljaaju pikkuses ja sellesse sopistub [[seljaaju-pehmekest]]a volt. Lõhe on seljaaju ülemises ja alumises otsas madalam ning keskosas kõige sügavam. Tagumisse keskpidisesse vakku ulatub gliiakoe plaat – [[tagumine keskpidine vahesein]] (''septum medianum posterius''). Eesmine keskpidine lõhe ja tagumine keskpidine vagu jagavad seljaaju kaheks pooleks, mida ühendab kitsas närvikoe sild. selle keskosas paikneb [[seljaaju-tsentraalkanal]] (''canalis centralis'').<ref name="Sinelnikov" /> Seljaaju kummagi poole külgpinnal kulgeb kaks vagu. [[Eesmine külgmine vagu]] ehk ventrolateraalvagu (''sulcus anterolateralis'', ''sulcus ventrolateralis'') paikneb eesmisest keskpidisest lõhest külgsuunas ja on seljaaju üla- ja keskosas lõhest kaugemal kui alaosas. [[Tagumine külgmine vagu]] ehk dorsolateraalvagu (''sulcus posterolateralis'', ''sulcus dorsolateralis'') paikneb tagumisest keskpidisest vaost külgsuunas. Mõlemad vaod kulgevad kogu seljaaju pikkuses.<ref name="Sinelnikov" /> Kaelaosas ja osaliselt rindkere ülaosas kulgeb tagumise keskpidise vao ja tagumise külgmise vao vahel nõrgalt väljendunud [[tagumine vahelmine vagu]] (''sulcus intermedius posterior'', ''sulcus intermedius dorsalis''), millesse sopistub seljaaju-pehmekesta volt – [[vahelminene kaelavahesein]] (''septum cervicale intermedium''). See vagu ja vahesein jagavad tagaväädi mediaalseks [[õrnkimp|õrnkimbuks]] ja lateraalseks [[talbkimp|talbkimbuks]]. Lootel ja vastsündinul võib esineda ka üsna sügav [[eesmine vahelmine lõhe]], mis kulgeb seljaaju kaelaosa ülemiste osade eesmisel pinnal ning paikneb eesmise keskpidise lõhe ja eesmise külgmise vao vahel.<ref name="Sinelnikov">Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaajunärvide juured==== Eesmise külgmise vao piirkonnast väljuvad seljaajunärvide [[eesmine juur|eesmised]] ehk kõhtmised juured (''radix ventralis''), tagumise külgmise vao piirkonda sisenevad aga seljaajunärvide [[tagumine juur|tagumised]] ehk selgmised juured (''radix dorsalis''). Mõlemad juured moodustuvad peentest juurekiududest (''[[fila radicularia]]''), mis kummalgi küljel moodustavad kaks pidevat rida ja ühinevad vastavalt eesmiseks ja tagumiseks juureks. Eesmised juured sisaldavad [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]], mis juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist keha perifeeriasse: skeletilihaseid innerveerivate somaatiliste motoneuronite aksoneid ning autonoomsete preganglionaarsete neuronite aksoneid (segmentides T1–L2 ja S2–S4). Tagumised juured sisaldavad [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]], mis juhivad sensoorseid närviimpulsse keha perifeeriast, sealhulgas nahast, lihastest, liigestest ja siseelunditest, kesknärvisüsteemi. Iga tagumise juure küljes paikneb [[seljaajuganglion]] (''ganglion spinale''), milles asuvad sensoorsete neuronite rakukehad.<ref name="Sinelnikov" /> Iga seljaajusegmendi kummalgi poolel ühinevad eesmine ja tagumine juur seljaajunärviks ehk spinaalnärviks (''nervus spinalis'') [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgu]] (''foramen intervertebrale'') piirkonnas, kus närv väljub lülisambakanalist. Ühinemine toimub seljaajuganglionist väljaspool ja seljaajunärv on [[seganärv]]. Iga seljaajunärvide paar vastab ühele seljaajusegmendile.<ref name="Sinelnikov" /> [[Pilt:Gray675.png|pisi|Seljaajusegmendi kummagi poole eesmine ja tagumine juur ühinevad seljaajunärviks]] [[Pilt:Gray666.png|pisi|Seljaajusegmentide ristlõiked]] ====Valgeaine väädid==== Seljaaju kummalgi poolel eristatakse kolme valgeaine vääti (''funiculi''): [[eesväät]]i (''funiculus anterior''), [[tagaväät]]i (''funiculus posterior'') ja nende vahel paiknevat [[külgväät]]i (''funiculus lateralis''). ===Funktsioonid=== Seljaaju ülesanneteks on vahendada [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] peaajust (sealhulgas [[motoorne ajukoor|motoorsest ajukoorest]] ja [[ajutüvi|ajutüvest]]) [[lihas]]tele ja [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] retseptoritelt peaajju. Seljaaju vahendab ka peaaju osaluseta [[lokaalne refleks|lokaalseid reflekse]]<ref>Anthea Maton. ''Human Biology and Health'', 1. trükk, Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall 1993, ISBN 0-13-981176-1, lk 132–144.</ref>. === Seljaajukelmed === {{Vaata|Seljaajukelmed}} [[Seljaajukelmed]] ehk seljaajukestad (''meninges medullae spinalis'') lähevad üle [[ajukelmed|ajukelmeteks]]. Nagu ajukelmete puhulgi, on kelmeid kolm. Väljastpoolt sissepoole on need [[seljaaju-kõvakest]] (''dura mater spinalis''), [[seljaaju-ämblikuvõrkkest]] (''arachnoidea spinalis'') ja [[seljaaju-pehmekest]] (''pia mater spinalis''), mis piirneb vahetult seljaajuga. Seljaajukelmete ehitus on peaaju ümbritsevate kelmete ehitusest mõneti erinev. Seljaaju-kõvakest ei ole kokku kasvanud [[lülisambakanal]]it ümbritseva luu [[luuümbris]]ega. Sellepärast jääb luu ja kõvakesta vahele [[epiduraalruum]] ehk periduraalruum. See sisaldab lisaks tihedale [[veenipõimik]]ule ka [[sidekude|side-]] ja [[rasvkude]]. Epiduraalruumi võib manustada näiteks [[lokaalanesteetikum]]e, et blokeerida [[närvikiud]]udes erutuse levik ([[epiduraalanesteesia]]). Peale selle paiknevad seljaajukelmete vahel segmentaalselt [[hammassidemed]] (''ligamenta denticulata''), mis ühendavad seljaaju-pehmekesta seljaaju-kõvakestaga. Need pealtvaates kolmnurksed struktuurid on seljaaju-pehmekesta külgmised jätked, mis läbivad seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja kinnituvad seljaaju-kõvakesta sisepinnale. Need aitavad seljaaju stabiliseerida [[subarahnoidaalruum]]is, mis paikneb seljaaju-ämblikuvõrkkesta ja seljaaju-pehmekesta vahel ning on täidetud [[ajuvedelik]]uga (''liquor cerebrospinalis''). ===Seljaajusegmendid ja lülid=== [[Seljaajusegment|Seljaajusegmendi]] ehk [[spinaalsegment|spinaalsegmendi]] moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvide kõhtmisi ja selgmisi juuri. Seljaajusegmente on tavaliselt 31. Igale neist vastab üks paar seljaajunärve (kokku 31 paari). [[Pilt:Seljaaju segmendi ristlõige.png|pisi|Seljaaju segmendi ristlõige]] Seljaajusegmendid jagunevad viieks järjestikuseks osaks: * [[kaelaosa]] ehk [[tservikaalosa]] (''pars cervicalis''), 8 [[kaelasegment]]i ja [[kaelanärv]]ide paari (C1–C8); * [[rinnaosa]] ehk [[torakaalosa]] (''pars thoracica''), 12 [[rinnasegment]]i ja [[rinnanärv]]ide paari (T1–T12); * [[nimmeosa]] ehk [[lumbaalosa]] (''pars lumbalis''), 5 [[nimmesegment]]i ja 5 [[nimmenärv]]ide paari(L1–L5); * [[ristluuosa]] ehk [[sakraalosa]] (''pars sacralis''), 5 [[ristluusegment]]i ja [[ristluunärv]]ide paari (S1–S5); * [[õndraosa]] ehk [[koktsügeaalosa]] (''pars coccygis''), tavaliselt 1 [[õndrasegment]] ja [[õndranärv]]ide paar (Co1).<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 189–191.</ref> Seljaaju segmendi kuulumine ühte või teise ossa ei sõltu segmendi tegelikust asukohast, vaid sellest, millise lülisambakanali osa kaudu väljuvad sellest lähtuvad närvid kanalist.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju on lülisambakanalist lühem, sest embrüonaalses arengus kasvab lülisammas seljaajust kiiremini. Enne embrüonaalse arengu kolmandat kuud ulatub seljaaju veel kogu lülisambakanali pikkusesse. Lülisamba kiirema kasvu tõttu nihkub seljaajukoonuse tipp loote arengu jooksul järk-järgult kraniaalsemale. Seda nimetatakse seljaajukoonuse tõusuks (''ascensus'').<ref>Ka surnud loodete [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiliste]] uuringute järgi: O. J. Arthurs, S. Thayyil, A. Wade, W. K. Chong, N. J. Sebire, A. M. Taylor. Normal ascent of the conus medullaris: a post-mortem foetal MRI study. – ''The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine'', 2013, kd 26, nr 7, lk&nbsp;697–702, ISSN 1476-4954.</ref> Vastsündinul paikneb seljaajukoonuse tipp tavaliselt [[kolmas nimmelüli|kolmanda nimmelüli]] (L3) kõrgusel.<ref>Marjorie A. England. ''Color Atlas of Life Before Birth. Normal Fetal Development'', Wolfe Medical Publications: London 1983, ISBN 0-8151-3119-4.</ref> Täiskasvanul lõpeb seljaaju 95% juhtudest [[teine nimmelüli|teise nimmelüli]] (L2) kõrgusel või sellest kõrgemal (siis enamasti [[esimene nimmelüli|esimese nimmelüli]] (L1) kõrgusel).<ref>A. F. Reimann, B. J. Anson. Vertebral level of termination of the spinal cord with report of a case of sacral cord. – ''Anatomical Record-advances in Integrative Anatomy and Evolutionary Biology'', kd 88, 1944, lk 127–138.</ref> Seljaajusegmendid paiknevad seetõttu enamasti vastavatest lülidest kõrgemal. Näiteks paiknevad nimmesegmendid ligikaudu [[rinnalüli]]de T10–T12 kõrgusel. Seljaajust väljuvate närvide juured kulgevad enne [[lülidevahe-mulk|lülidevahe-mulgust]] väljumist allapoole, mistõttu alumiste segmentide närvijuured läbivad lülisambakanalis pikema vahemaa. Seljaajukoonuse tipust allpool paiknevad lõppniidi kõrval peamiselt pikad seljaajunärvide närvijuured, mis moodustavad [[hobusaba]] ehk hobusesaba (''cauda equina''). Rinnaosa ja nimmeosa seljaajunärvid väljuvad vastavast lülist allpool ja seljaajusegmentide arv vastab lülide arvule. Kaelapiirkonnas on aga seitsme kaelalüli kohta kaheksa kaelasegmenti. Närv C1 väljub [[kuklaluu]] ja [[esimene kaelalüli|esimese kaelalüli]] ehk atlase vahelt, närvid C2–C7 vastava kaelalüli ja sellest vahetult kõrgemal paikneva kaelalüli vahelt ning närv C8 esimese [[rinnalüli]] ja seitsmenda kaelalüli vahelt. Seda seostatakse tavaliselt sellega, et [[kuklaluu]] on osaliselt tekkinud kokkukasvanud lülialgetest. Ristluuosa seljaajunärvid väljuvad [[ristluumulgud|ristluumulkude]] kaudu. Ristluusegmente on sama palju kui ristluulülisid. Õndrasegment on üks, aga õndralülisid on rohkem. Hobusaba paiknemine seljaajukoonuse tipust allpool võimaldab täiskasvanul võtta [[lumbaalpunktsioon]]i abil [[ajuvedelik]]u proovi või manustada ravimit, tavaliselt kolmanda ja neljanda või neljanda ja viienda [[nimmelüli]] vahelt, seljaaju vigastatamata. Seljaajukoonuse arenguhäired võivad põhjustada selle ebanormaalselt madalat paiknemist ning seljaaju ja [[närvikiud]]ude liigse pinge korral [[venitatud seljaaju sündroom]]i (''tethered cord syndrome''). <ref>D. A. Hertzler, J. J. DePowell, C. B. Stevenson, F. T. Mangano. Tethered cord syndrome: a review of the literature from embryology to adult presentation. – ''[[Neurosurgical Focus]]'', 2010, kd 29, nr 1, lk&nbsp;E1.</ref> ===Siseehitus=== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - German and Latin.svg|pisi|Seljaaju skemaatiline läbilõige]] Seljaaju koosneb [[hallaine]]st (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]st (''substantia alba''). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliia]]st. See paikneb seljaaju sisemuses, ümbritseb [[seljaaju-tsentraalkanal]]it ja moodustab [[hallsambad]] (''columnae griseae''). [[Eessammas|Eessambas]] (''columna anterior'', ''columna ventralis'') paiknevad [[somatomotoorne neuron|somatomotoorsete neuronite]] rakukehad, [[külgsammas|külgsambas]] (''columna lateralis'' ehk ''columna intermedia'') [[vistseromotoorne neuron|vistseromotoorsete neuronite]] rakukehad. Tagasammas (''columna posterior'', ''columna dorsalis'') sisaldab sensoorset informatsiooni töötlevate neuronite rakukehasid. Valgeaine koosneb peamiselt [[närvikiud]]udest. See ümbritseb seljaaju hallainet ja jaguneb väljaspool seda väätideks (''funiculi''). [[Eesmine valge nide|Eesmises valges nidemes]] ehk [[valge nide|valges nidemes]] ehk [[valgenide]]mes ehk [[valgekommissuur]]is ehk [[valge kommissuur|valges kommissuuris]] (''commissura alba anterior'', ''commissura alba'') kulgevad närvikiud ühelt seljaajupoolelt teisele. Seljaaju ristlõikel on näha valge- ja hallaine paiknemine. Hallaine asub seljaaju keskosas ja on laialisirutatud tiibadega liblika või H-tähe kujuline. Valgeaine paikneb hallainet ümbritsedes seljaaju perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Hallaine ja valgeaine osakaal on seljaaju eri osades erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui rinnaosa keskel, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallaine osakaal suurem kui rinnaosa keskel. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> Seljaaju koosneb kahest sümmeetrilisest poolest, mida eraldavad teineteisest eespool sügav [[eesmine keskpidine lõhe]] ja tagapool gliiakoeline [[tagumine keskpidine vahesein]]. Värsket seljaaju preparaati palja silmaga vaadeldes on näha, et selle eri osad erinevad välimuselt. Elundi sisemine osa on tumedam – see on hallaine. Seljaaju perifeerias paikneb heledam valgeaine. Seljaaju ristlõikes on hallaine H-tähe või liblika kujuline. Hallaine väljaulatuvaid osi nimetatakse sarvedeks. Eristatakse [[eessarv]]i, [[tagasarv]]i ja [[külgsarv]]i.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju eri osades on hallaine ja valgeaine suhe erinev. Kaelaosas, eriti kaelapaisumuse tasandil, on hallainet märksa rohkem kui rinnaosa keskosas, kus valgeaine hulk ületab hallaine hulga mitmekordselt. Hallaines on rakke kõige vähem rinnaosas ja kõige rohkem nimmeosas. Nimmeosas, eriti nimme-ristluu paisumuse tasandil, on hallainet rohkem kui valgeainet. Ristluuosa suunas hallaine hulk väheneb, kuid valgeaine hulk väheneb veel rohkem. Seljaajukoonuse piirkonnas moodustab hallaine peaaegu kogu ristlõike, valgeaine paikneb ainult kitsa kihina selle perifeerias.<ref>Синельников, Синельников 1996: 18—23.</ref> ====Seljaaju-tsentraalkanal==== Seljaaju keskel kulgeb torujas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]], kuid enamikul inimestest umbub see varajases lapsepõlves, nii et ajuvedelik sellest läbi ei voola. Selle asemel võib esineda [[ependüümirakk]]ude kogumeid, [[astroglioos]]i ja muid struktuurimuutusi.<ref>Alejandro Torrillas de la Cal, Beatriz Paniagua-Torija, Angel Arevalo-Martin, Christopher Guy Faulkes, Antonio Jesús Jiménez, Isidre Ferrer, Eduardo Molina-Holgado, Daniel Garcia-Ovejero. The Structure of the Spinal Cord Ependymal Region in Adult Humans Is a Distinctive Trait among Mammals. – ''Cells'', 2021, 10 (9): 2235. [https://www.mdpi.com/2073-4409/10/9/2235 Täistekst.]</ref><ref>Daniel Garcia-Ovejero, Angel Arevalo-Martin, Beatriz Paniagua-Torija, José Florensa-Vila, Isidro Ferrer, Lukas Grassner, Eduardo Molina-Holgado. The ependymal region of the adult human spinal cord differs from other species and shows ependymoma-like features. – ''Brain'', 2015, 138(6):1583–1597.</ref> ==== Hallaine ==== [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine kihid ja tuumad]] Seljaaju ristlõikes on [[hallaine]] liblikakujuline. Selle eesmist laiemat osa nimetatakse [[eessarv]]eks (''cornu anterius'') ja tagumist kitsamat osa [[tagasarv]]eks (''cornu posterius''). Rinnaosas ja ülemises nimmeosas eristub ees- ja tagasarve vahel ka [[külgsarv]] (''cornu laterale''). Sarved on hallaine piirkonnad, mis eristuvad seljaaju ristlõikes. Seljaaju hallaine (''substantia grisea'') koosneb peamiselt neuronitee rakukehadest ja nende jätketest ning sisaldab nii müeliniseerimata kui ka müeliniseeritud närvikiude ja neurogliiat. Selles eristatakse kaht külgmist osa, mis paiknevad seljaaju kummaski pooles, ning neid kitsa sillana ühendavat põikiosa – [[tsentraalne vahelmine aine|tsentraalset vahelmist ainet]] ehk [[tsentraalne vahelmine hallaine|tsentraalset vahelmist hallainet]] ehk [[vahelmine aine|vahelmist ainet]] ehk [[vahelmine hallaine|vahelmist hallainet]] (''[[substantia intermedia centralis]]''). Liblikakujulise hallaine kahe tiiva vahel paiknev vahelmine aine sisaldab põikiühendusi, mis moodustavad [[hallnide]]me ehk [[hallkomissuur]]i ehk [[hall kommissuur|halli kommissuuri]] (''commissura grisea''). Need ühendused paiknevad tsentraalkanali ees ja taga. Tsentraalne vahelmine aine jätkub külgmistes osades [[külgmine vahelmine aine|külgmise vahelmise ainena]] (''substantia intermedia lateralis''), mis paikneb seljaaju hallaine keskosas.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Tsentraalse vahelmise aine keskosas paikneb kitsas õõs – [[seljaaju-tsentraalkanal]] ehk [[tsentraalkanal]] (''canalis centralis''), mis enamikul inimestest lapsepõlves umbub. See kulgeb läbi kogu seljaaju ja jätkub ülaosas [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] õõnde. Seljaaju alaosas, [[seljaajukoonus]]e piirkonnas, võib tsentraalkanal (peamiselt lastel) laieneda. Seda laienenud osa nimetatakse [[lõppvatsake]]seks (''ventriculus terminalis''). Selle läbimõõt on keskmiselt 1 mm.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju hallaine koosneb [[neuron]]ite rakukehadest, müeliniseerumata ja peen'test müeliniseerunud närvikiududest ning neurogliiast. Hallaine peamine koostisosa, mis eristab seda valgeainest, on [[multipolaarne neuron|multipolaarsed neuronid]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Mõõtmete, ehituse ja funktsiooni poolest sarnased rakud paiknevad hallaines rühmadena, mida nimetatakse tuumadeks. Seljaaju neuronite seas eristatakse järgmisi rakutüüpe: * juureneuronid (''neurocytus radiculatus''), mille [[akson]]id väljuvad seljaajust eesmiste juurte kaudu; * siseneuronid (''neurocytus internus''), mille jätked lõpevad [[sünaps]]idega seljaaju hallaine piires; * väädineuronid (''neurocytus funicularis''), mille aksonid kulgevad valgeaines eraldi närvikiukimpudena. Need kannavad närviimpulsse seljaaju teatud tuumadest selle teistesse segmentidesse või vastavatesse [[peaaju]] osadesse, moodustades juhteteid. Seljaaju hallaine eri piirkonnad erinevad märkimisväärselt neuronite, närvikiudude ja neuroglila koostise poolest.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvedes eristatakse [[käsnjas tsoon|käsnjat tsooni]], [[sültollus]]t ja [[tagasarve päristuum]]a. [[Torakaaltuum]] paikneb seljaaju vahelmises aines. Taga- ja külgsarvede vahel ulatub hallaine kimpudena valgeainesse, mille tagajärjeel tekib võrgutaoline hõre struktuur.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Tagasarvede käsnjale tsoonile on iseloomulik suurte silmustega gliaalne tugivõrgustik, mis sisaldab rohkesti väikesi vaheneuroneid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Sültollus]] koosneb tihedalt paiknevatest väikestest vaheneuronitest ja gliiarakkudest jasisaldab vähe müeliniseeritud kiude, mistõttu see paistab sültjana. Tagasarvedes leidub rohkesti hajusalt paiknevaid vaheneuroneid. Need on väikesed multipolaarsed assotsiatsiooni- ja kommissuraalneuronid, mille [[akson]]id lõpevad kas sama seljaajupoole hallaine piires (assotsiatsioonineuronid) või vastaspoole hallaines (kommissuraalneuronid). Käsnja tsooni neuronid, sültolluse neuronid ja vaheneuronid vahendavad ühendust seljaajuganglionide sensoorsete neutonite ja eessarvede motoorsete neuronite vahel, sulgedes lokaalseid refleksikaari. Tagasarve keskosas paikneb tagasarve päristuum. See koosneb väädineuronitest, mille aksonid kulgevad valge nideme kaudu seljaaju vastaspoolele ja suunduvad valgeaine külgvääti. Seal osalevad need ülenevate juhteteede, sealhulgas spinotalaamtrakti moodustamises ja kannavad närviimpulsse peaaju suunas.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Torakaaltuum ehk Clarke'i tuum koosneb suurtest väädineuronitest, mille dendriidid on tugevasti hargnenud. Nende aksonid suunduvad samapoolsesse valgeaine külgvääti ja ülenevad tagunemine spinotserebellaartrakt|tagumise spinotserebellaartrakti ehk [[Flechsigi juhtetee]] koosseisus [[väikeaju|väikeajju]].<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Vahelmises aines eristatakse [[mediaalne intermediaalne tuum|mediaalset intermediaalset tuuma]], mille rakkude aksonid ühinevad samapoolse [[eesmine spinotsebellaartrakt|eesmise spinotserebellaartraktiga]] ehk [[Gowersi juhtetee]]ga, ja [[lateraalne intermediaaltuum|lateraalset intermediaalset tuuma]]. Viimane paikneb külgsarves ja koosneb sümpaatilistest preganglionaarsetest neuroniest. Nende rakkude aksonid väljuvad seljaajust koos somaatiliste motoorsete kiududega eesmiste juurte kaudu ja eralduvad neist seejärel sümpaatikusetüve valgete ühendusharudena.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Eessarvedes paiknevad seljaaju kõige suuremad neuronid, mille rakukeha läbimõõt on 50–150 μm ja mis moodustavad mahukad tuumad. Need on, nagu külgsarvede tuumade neuronidki, juurerakud, sest nende aksonid moodustavad suurema osa eesmiste juurte närvikiududest. Segatud seljaajunärvide (mis on [[seganärv]]id) koosseisus liiguvad need närvikiud perifeeriasse ja moodustavad skeletilihastes motoorseid närvilõpmeid. Seega on need tuumad somaatilised motoorsed keskused. Eessarvedes eristuvad kõige selgemalt motoorsete rakkude mediaalne ja lateraalne rühm. Mediaalne rühm innerveerib kehatüve lihaseid ja on hästi arenenud kogu seljaaju ulatuses. Lateraalne rühm paikneb kaela- ja nimmeosa paisumustes ning innerveerib jäsemete lihaseid.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Motoneuron]]id edastavad närviimpulsse skeleti [[vöötlihas]]tesse. Need on suured rakud, mille läbimõõt on tavaliselt 50–150 μm. Aksoni lõpposades paiknevad [[atsetüülkoliin]]i sisaldavad [[sünapsipõieke]]sed. Neuroni rakukehal ja dendriitidel on arvukalt sünapse – kuni 1000 või rohkem aksosomaatilist või aksodendriitset sünapsi. Motoneuronid on koondunud viieks motoorsete tuumade rühmaks: lateraalsed tuumad ([[anterolateraalne tuum]] ja [[posterolateraalne tuum]]), mediaalsed tuumad ([[anteromediaalne tuum]] ja [[posteromediaalne tuum]]) ning tsentraalne rühm ([[tsentraalne tuum]]). Tuumades paiknevad neuronid sammaste ([[hallsammas]]te) ehk kolumnidena.<ref>{Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> Seljaaju hallaines leidub palju hajusalt paiknevaid väädineuroneid. Nende rakkude aksonid väljuvad valgeainesse ja jagunevad kohe pikemaks ülenevaks ning lühemaks alanevaks haruks. Need kiud moodustavad üheskoos valgeaine päriskimbud, mis külgnevad vahetult hallainega. Oma kulgemisel annavad need rohkesti kollateraale, mis koos aksonite endi harudega lõpevad sünapsidega eessarvede motoorsetel rakkudel seljaaju 4–5 kõrvutises segmendis.<ref>Афанасьев, Юрина 2001: 304—310.</ref> [[Pilt:Medulla spinalis - Substantia grisea - German.svg|pisi|Seljaaju hallaine tuumad (paremal) ja Rexedi kihid (vasakul)]] =====Rexedi kihid===== 1952. aastal pakkus rootsi anatoom [[Bror Rexed]] välja seljaaju hallaine jaotamise kümneks kihiks, mis erinevad omavahel neid moodustavate struktuuride ehituse ja funktsiooni poolest. See klassifikatsioon leidis teadusringkondades laialdast tunnustust ja kasutamist. Plaate tähistatakse Rooma numbritega. Kihid I–VI paiknevad peamiselt tagasarves, VII kiht vahevööndis (''zona intermedia'') ning VIII ja IX kiht peamiselt eessarves. X kiht paikneb tsentraalkanali ümber ning hõlmab hallkomissuuri eesmise ja tagumise osa (''commissura grisea anterior'' ja ''commissura grisea posterior''). Funktsionaalselt eristatakse hallsammaste (''columnae'') ja vahevööndi piires ka eri tuumi (vt joonist). I–IV kiht paiknevad seljaaju tagasarves ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. I kiht koosneb paljudest väikestest neuronitest ja suurtest käävjatest rakkudest, mille pikitelg kulgeb kihiga paralleelselt. Kiht võtab vastu aferentseid närvikiude [[valuretseptor]]itelt ja ühendusi II kihi neuronitelt. Selle neuronite aksonid kulgevad sageli seljaaju vastaspoolele ning suunduvad valgeaine ees- ja külgvääti. Need kannavad [[valutundlikkus]]e ja [[temperatuuritundlikkus]]ega seotud närviimpulsse peaaju suunas, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]i kaudu. II ja III kiht koosnevad neuronitest, mille rakud paiknevad kihtide servade suhtes risti. II kiht vastab peamiselt seljaaju sültollusele. Need kihid võtavad vastu sensoorset sisendit jaosalevad selle töötlemises. Eriti oluline on nende roll [[valu]]ga seotud närviimpulsside edastamise ja modulatsiooni reguleerimisel. II kihi neuronid annavad ühendusi ka I kihti. IV kiht paikneb tagasarve piirkonnas ja hõlmab suure osa [[tagasarve päristuum]]a piirkonnast. See saab närviimpulsse muu hulgas II ja III kihist. Selle neuronid osalevad sensoorsete signaalide töötlemises ja spinotalaamtrakti kaudu edastatava informatsioni vahendamises. Osa seljaaju lokaalsetes refleksides osalevatest ühendustest kulgeb samuti selle piirkonna kaudu. V ja VI kiht paiknevad tagasarve sügavamates osades ja osalevad sensoorsete närviimpulsside töötlemises. Need võtavad vastu aferentseid närvikiude lihastelt ja teistest kudedest. VI kiht osaleb eelkõige [[propriotseptsioon|propriotseptiivse]] sisendi töötlemises. Seljaajust lähtub kaks peamist spinotserebellaartrakti: * [[tagumine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Flechsigi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris dorsalis'') lähtub peamiselt Clarke'i tuuma neuronitest ja kulgeb mööda samapoolset külgvääti väikeaju suunas; * [[eesmine spinotserebellaartrakt]] ehk [[Gowersi juhtetee]] (''tractus spinocerebellaris ventralis'') võtab vastu närvikiude mitmest seljaaju hallaine piirkonnast ja kulgeb valdavalt mööda vastaspoole külgvääti. Selle kiud kulgevad sageli enne väikeajju jõudmist algsele poolele tagasi. VII kiht paikneb peamiselt seljaaju vahelmises aines, eessarve ja tagasarve vahel. See sisaldab valdavalt vaheneuroneid, kuid ka autonoomse närvisüsteemi neuronite rühmi, sealhulgas [[intermediolateraaltuum]]a (''nucleus intermediolateralis''). VII kiht saab aferentseid närvikiude muu hulgas [[lihas]]telt ja [[kõõlus]]telt ning sisendit paljudelt peaajust lähtuvatelt alanevatest juhteteedelt. Selle neuronite aksonid võivad moodustada ühendusi teiste seljaaju hallaine piirkondadega, sealhulgas IX kihiga. Clarke'i tuum paikneb peamiselt VII kihis rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides.r VIII kiht paikneb eessarve ventromediaalses osas, IX kihi motoorsete neuronite ümbruses. Selle neuronid osalevad propriospinaalsetes ühendustes, mis ühendavad seljaaju eri segmente ja koordineerivad nende talitlust. IX kiht ei moodusta ruumiliselt ühtset tervikut, vaid selle osad paiknevad VII ja VIII kihi piirkonnas eessarves. See vastab peamiselt motoorsetele tuumadele ja sisaldab [[motoneuron]]eid, mis innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Motoneuronid paiknevad somatotoopiliselt, st nende asetus vastab teataval määral kehaosade ja [[lihasrühm]]ade paiknemisele. Näiteks paiknevad jäsemete distaalsemaid lihaseid innerveerivad motoneuronid üldjuhul lateraalsemal kui proksimaalsemaid lihaseid innerveerivad neuronid. [[Painutajalihas]]eid innerveerivad motoneuronid paiknevad üldjuhul [[sirutajalihas]]eid innerveerivatest motoneuronitest tagapool. X plaat paikneb seljaaju-tsentraalkanali ümber. See sisaldab muu hulgas komissuraal ühenduste närvikiude ja neuroneid, mis ühendavad seljaaju vasakut ja paremat poolt, ja osaleb teistes propriospinaalsetes ühendustes. ===== Neuronite tüübid ===== Seljaaju hallaine tsütoarhitektoonikas eristatakse mitut rakutüüpi: *[[Juureneuron]]id, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu, on mitmesuguse suurusega. Eriti suured juureneuronid paiknevad eessarves ja on [[α-motoneuron]]id, mis juhivad [[närviimpulss]]e [[skeletilihas]]te [[lihaskiud]]udesse. Väiksemad on [[γ-motoneuron]]id, mis innerveerivad lihasekääve, ning külgsarve vistseromotoorsed neuronid, mis juhivad signaale autonoomsetesse ganglionidesse. * [[Sideneuron]]id, mille aksonid ei välju seljaajust, moodustavad seljaaju nn [[omaaparaat|omaaparaadi]], mida nimetatakse ka [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalseks süsteemiks]] (''systema propriospinale''). Selle süsteemi [[närvivõrgustik]]ud tagavad seljaaju integratiivse talitluse. Näiteks võivad need osaleda refleksikaarte kaudu toimivates närvivõrgustikes, mis seovad omavahel motoneuroneid ja koordineerivad lihasrühmade tööd, sobitades üksikute lihaste aktiivsust ja nende koostööd antagonistlike lihastega. Omaaparaati kuuluvad segmendisised vaheneuronid, assotsiatsioonineuronid ja kommissuraalneuronid. ** Segmendisised vaheneuronid on neuronid, mille jätked ei välju ühe seljaajusegmendi hallainest. Need loovad samal poolel ([[ipsilateraalsus|ipsilateraalselt]]) ühendusi ühe ja sellesama segmendi rakkude vahel ehk segmendisiseseid ühendusi ja vahendavad näiteks [[omarefleks]]e. Nende neuronite hulka kuuluvad ka [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], mis avaldavad motoneuronitele tagasiside kaudu pärssivat mõju. ** [[Assotsiatsioonineuron]]id on propriospinaalsed neuronid, mis ühendavad omavahel eri seljaajusegmente. Nende jätked kulgevad enamasti samal poolel ehk ipsilateraalselt, kuid pikisuunas eri segmentide tasandite vahel. Need kulgevad hallaines ja sellega külgnevates [[päriskimp]]udes (''fasciculi proprii''), mis koosnevad peamiselt seljaaju segmentidevahelisi ühendusi moodustavatest närvikiududest. ** [[Kommissuraalneuron]]id on omaaparaadi neuronid, mille aksonid ületavad keskjoone ja kulgevad [[kommissuur]]i ehk [[nide]]me (''commissura'') kaudu seljaaju vastaspoolele. Need loovad ühe seljaajusegmendi piires ühendusi vastaspoolega ([[kontralateraalsus|kontralateraalselt]]) ja võimaldavad [[erutusimpulss]]idel jõuda ka teisele poolele. Nii osalevad need ka [[ristrefleks]]ide vahendamises. Ristrefleksi korral reageerib ärritusele ka keha vastaspool; sellised refleksid osalevad mitmesugustes [[tetrapoodid]]ele iseloomulikes liikumismustrites. * [[Väädineuron]]id on [[projektsioonineuron]]id, mille aksonid väljuvad hallainest ja kulgevad edasi valgeaines. Seal suunduvad need valgeaine väätide koosseisus allapoole või sagedamini ülespoole ning juhivad signaale teistesse seljaajusegmentidesse ja peaaju piirkondadesse. Seetõttu kuuluvad need seljaaju omaaparaati ainult osaliselt. [[Võõrrefleks]]ide ([[polüsünaptiline refleks|polüsünaptiliste reflekside]]) vallandumises osalevad sageli assotsiatsioonineuronid, kommissuraalneuronid ja väädineuronid. ===== Tagasarv ===== [[Tagasarv]] saab perifeeriast sensoorset informatsiooni seljaajunärvi tagumise ehk selgmise sensoorse juure kaudu. Seda informatsiooni juhitakse edasi peaaju suunas, kuid osa sellest töödeldakse juba seljaajus. Tagumise juure moodustavad [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsete neuronite]] aksonid, mille rakukehad paiknevad väljaspool seljaaju [[seljaajuganglion]]is. Osa neist moodustab tagasarves sünapse teiste neuronitega, andes sensoorse informatsiooni neile edasi. Teised, eeskätt peent puutetundlikkust ja teadlikku [[propriotseptsioon]]i vahendavad närvikiud, kulgevad läbi seljaaju ülespoole otse [[piklikaju]]ni. Embrüonaalselt [[tiibplaat|tiibplaadist]] ehk [[alaarplaat|alaarplaadist]] arenev tagasarv sisaldab mitut rakukihti, mis erinevad ehituse ja talitluse poolest. Selja poolt kõhu suunas paiknevad tagasarve tipu lähedal õhuke [[ääretsoon]] (''zona marginalis'') ja selle all [[sültollus]] (''substantia gelatinosa''), mis vastab peamiselt seljaaju II Rexedi kihile. Tagasarv võtab vastu ja töötleb perifeeriast saabuvat sensoorset informatsiooni, sealhulgas valuinformatsiooni. [[Naha valuretseptor]]itest lähtuvad [[aferentne närvikiud|aferentsed närvikiud]] sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu ning moodustavad tagasarve neuronitega sünapse. Valuteavet edastavad närvikiud lõpevad tagasarve mitmes kihis, sealhulgas ääretsoonis ja sültolluses. Nende sünapside kaudu kandub närviimpulsi tekitatud signaal edasi teistele neuronitele. Enamik teise järgu neuronite aksoneid kulgeb [[valge nide]]me kaudu seljaaju vastaspoolele ja seejärel mööda [[külgmine spinotalaamtrakt|külgmist spinotalaamtrakti]] (''tractus spinothalamicus lateralis'') ülespoole [[talamus]]eni. Väike osa aksonitest üleneb samal poolel. Talamusest edastatakse informatsioon teistele peaaju piirkondadele, kus see osaleb [[valu]] tajumises ja töötlemises. Sültollus ei ole üksnes valuinformatsiooni edasikandumise koht, vaid osaleb ka selle ülekande reguleerimises. Sültolluse närvivõrgustikus mõjutavad vaheneuronid esmaseid sensoorseid [[närvilõpe|närvilõpmeid]] ja teisi tagasarve neuroneid ning võivad niimoodi vähendada valusignaalide edasikandumist. Selle pärssimises osalevad muu hulgas [[gamma-aminovõihape]]t ja [[glütsiin]]i vabastavad neuronid ning [[endogeensed opioidid|endogeenseid opioide]] vabastavad neuronid. Endogeensed opioidid, sealhulgas [[endorfiinid]], toimivad [[opioidiretseptor]]ite kaudu ja võivad vähendada [[virgatsaine]]te vabanemist närvilõpmetest ning pärssida järgmiste neuronite aktivatsiooni. Tagasarve, sealhulgas sültolluse talitlust mõjutavad ka peaajust seljaajju alanevad juhteteed. Nende kaudu saab närvisüsteem muuta valuinformatsiooni töötlemist seljaajus. Üks selles regulatsioonis osalev virgatsaine on [[serotoniin]], kuid selle toime sõltub aktiveeruvatest retseptoritest ja närvivõrgustikust ning võib valuülekannet nii pärssida kui ka soodustada. Sellepärast ei saa serotoniini toimet käsitada alati valu pärssivana ega eeldada, et serotoniin aktiveerib tingimata endogeenseid opioide vabastavaid vaheneuroneid. Sültollus on valuülekande reguleerimises osalemise tõttu kliiniliselt oluline. Seljaaju alanevate pärssivate juhteteede talitlust mõjutavad muu hulgas mõned [[antidepressandid]], eriti serotoniini ja [[noradrenaliin]]i [[tagasihaare]]t pärssivad [[ravim]]id, mida kasutatakse ka teatud [[krooniline valu|krooniliste valude]] [[ravi]]s. Sültolluse närvivõrgustik võib osaleda nende ravimite [[valuvaigisti|valuvaigistava]] toime kujunemises, kuid toime ei piirdu selle piirkonnaga. III ja IV Rexedi kihis paikneb [[omatuum]] (''[[nucleus proprius]]''), mis esineb kogu seljaaju pikkuses. See võtab vastu peamiselt somaatilist sensoorset informatsiooni, sealhulgas puute- ja valuaistingutega seotud aferentseid impulsse. Omatuuma neuronid osalevad mitmes ülenevas juhtetees, sealhulgas [[spinotalaamtrakt]]ides. Tagasarve ja seljaaju vahelmise aine piirkonnas paikneb ka [[Stirlingi-Clarke'i tuum]] ehk [[Clarke'i tuum]] ehk [[tagumine torakaaltuum]] (''nucleus dorsalis'', ''nucleus thoracicus posterior''). See esineb peamiselt seljaaju alumistes kaelasegmentides, rinnasegmentides ja ülemistes nimmesegmentides, eeskätt VII Rexedi kihis. See tuum võtab vastu propriotseptsiooni aferentseid impulsse, mis pärinevad muu hulgas [[lihasekääv]]idest ja [[kõõlus]]te retseptoritest. Selle neuronite aksonid moodustavad [[tagumine spinotserebellaartrakti|tagumise spinotserebellaartrakti]] (''tractus spinocerebellaris posterior''), mille kaudu edastatakse [[väikeaju|väikeajju]] informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta. =====Eessarv===== [[Eessarv]] areneb [[alusplaat|alusplaadist]] ehk [[basaalplaat|basaalplaadist]] ja sisaldab neuronite rakukehasid, mille aksonid väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Eessarve hallaine kuulub peamiselt VIII ja IX Rexedi kihti. Seal paiknevad suured [[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] [[α-motoneuron]]id, mõnevõrra väiksemad [[γ-motoneuron]]id ning [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]]. Eessarve motoorsete neuronite aktiivsust mõjutavad peaajust lähtuvad alanevad juhteteed, sealhulgas [[kortikospinaaltrakt]] ning ajutüvest lähtuvad alanevad teed (näiteks [[retikulospinaaltrakt]], [[vestibulospinaaltrakt]], [[rubrospinaaltrakt]] ja [[tektospinaaltrakt]]), samuti [[lihasrefleks]]idega seotud närviahelad. Motoneuronid paiknevad seljaaju eessarves somatotoopiliselt: mediaalsemad motoneuronid innerveerivad kehatüve ja proksimaalseid lihaseid, lateraalsemad aga jäsemete distaalseid lihaseid. Eraldi võib esile tuua [[Onufi tuum]]a (S2–S4), mille motoneuronid innerveerivad [[vaagnapõhi|vaagnapõhja]] lihaseid, ja [[vahelihasenärvituum]] (''nucleus nervi phrenici'', C3–C5), mille motoneuronid innerveerivad [[vahelihas]]t. ===== Külgsarv ===== Rinnaosas ja vähem selgelt ka nimmeosas (T1–L2) paikneb ees- ja tagasarve vahel külgsarv. Selle moodustavad peamiselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[intermediolateraaltuum]]as (''[[nucleus intermediolateralis]]''). Nende neuronite eferentsed närvikiud väljuvad seljaajust eesmise juure kaudu ja kulgevad [[sümpaatikusetüvi|sümpaatikusetüvesse]]. Seal moodustab osa kiududest sünaptilise ühenduse postganglionaarsetele neuronitele, ülejäänud kulgevad aga edasi [[lülisambaeelsed ganglionid|lülisambaeelsetesse ganglionidesse]], kus need samuti moodustavad sünapsid. Osa sümpaatilistest preganglionaarsetest kiududest ei moodusta sünapse postganglionaarsete neuronitega, vaid lõpevad otse [[neerupealise säsi]] kromafiinrakkudel. Sümpaatilised preganglionaarsed neuronid, mis juhivad pupilli laiendamist, paiknevad alumises kaelasegmendis ja ülemistes rinnasegmentides C8–T2. (Siseelunditest lähtuvad vistseraalsed aferentsed närvikiud, mis kulgevad perifeerias koos sümpaatiliste närvidega, sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. Nende rakukehad paiknevad üldjuhul [[seljaajuganglion]]is, mitte külgsarves. Ristluuosas (S2–S4) paiknevad [[ristluu parasümpaatikuse tuum]]as (''nucleus parasympathicus sacralis'') [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]] preganglionaarsete neuronite rakukehad, kuid need ei moodusta selgelt eristatavat külgsarve. Nende aksonid kulgevad [[vaagna sisusenärvid]]ena (''nervi splanchnici pelvici'') vaagna autonoomsetesse ganglionidesse ja elundiseinas paiknevatesse ganglionidesse. [[Intermediomediaaltuum]] (''nucleus intermediomedialis'') paikneb vahelmises aines (''substantia intermedia'').) ====Valgeaine==== [[Pilt:Medulla spinalis - Querschnitt - Bahnen - German.svg|pisi|Valgeaine ülenevad (paremal) ja alanevad juhteteed]] Seljaaju valgeaines kulgevad ülenevad (enamasti sensoorsed) juhteteed, mis suunduvad peaajju, ja alanevad (enamasti motoorsed) juhteteed, mis lähtuvad peaajust. Valge värvus tuleneb [[akson]]ite [[müeliintupp|müeliintupest]]. Valgeaine (''substantia alba'') on keerukas süsteem, mis koosneb erineva pikkuse ja jämedusega müeliniseeritud ja osaliselt müeliniseerimata närvikiududest, [[neurogliia]]st ning vähesel arvull sidekoega ümbritsetud veresoontest. Valgeaines paiknevad närvikiud kimpudena.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju ühe poole valgeaine on teise poole valgeainega ühendatud väga õhukese ristisuunalise valge nideme (''commissura alba'') kaudu. See paikneb tsentraalkanalist eespool.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju vaod ja eesmine keskpidine lõhe jaotavad kummagi poole valgeaine kolmeks [[seljaajuväädid|seljaajuväädiks]] (''funiculi medullae spinalis''). Erandiks on tagumine vahelmine vagu, mis jaotab tagaväädi omakorda kaheks kimbuks seljaaju kaelaosas ja rinnaosa ülemises pooles. Eristatakse järgmisi vääte: *[[eesmine seljaajuväät]] ehk [[eesväät]] (''funiculus anterior'' (''medullae spinalis'')) – valgeaine osa, mida piiravad eesmine vaheline lõhe ja eesmine külgmine vagu ehk eesmiste närvijuurte väljumisjoon; *[[külgmine seljaajuväät]] ehk [[külgväät]] (''funiculus lateralis'' (''medullae spinalis'')) – paikneb eesmise ja tagumise külgmise vao vahel; *[[tagumine seljaajuväät]] ehk [[tagaväät]] (''funiculus posterior'') – paikneb tagumise külgmise vao ja tagumise keskpidise vao vahel.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref> Seljaaju rinnaosa ülemises pooles ja kaelaosas jaotab tagumine vahevagu tagaväädi kaheks kimbuks: peenemaks mediaalseks õrnkimp|õrnkimbuks (''fasciculus gracilis'') ja jämedamaks külgmiseks [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Seljaaju alumistes osades talgkimp puudub. Seljaajuväädid jätkuvad ka peaaju algusosas [[piklikaju]]s.<ref>{{sfn|Синельников, Синельников|1996|с=24}}.</ref> Seljaaju valgeolluses kulgevad [[projektsioonikiud]], mis moodustavad aferentsed ja eferentsed juhteteed, ning [[assotsiatsioonikiud]]. Viimased ühendavad seljaaju segmente ja moodustavad [[eesmine päriskimp|eesmised]], [[külgmine päriskimp|külgmised]] ja [[tagumine päriskimp|tagumised]] [[päriskimp|päriskimbud]] (''fasciculi proprii ventrales, laterales et dorsales''). Need paiknevad seljaaju hallaine vahetus läheduses, ümbritsedes seda igast küljest. Nende kimpude seas on: *[[dorsolateraaltrakt]] (''tractus dorsolateralis'') – väike närvikiudude kimp, mis paikneb [[tagasammas|tagasamba]] tipu ja seljaaju pinna vahel tagumise juure vahetus läheduses; *[[septomarginaalkimp]] (''fasciculus septomarginalis'') – peen alane vate närvikiudude kimp, mis paikneb vahetult tagumise keskpidise vao kõrval ja on jälgitav ainult seljaaju rinnaosa alumistes segmentides ja nimmeosa segmentides; *[[kimpudevaheline kimp]] (''fasciculus interfascicularis'') – alanevatest närvikiududest moodustuv kimp, mis paikneb talbkimbu mediaalses osas ja on jälgitav seljaaju kaelaosa segmentides ning rinnaosa ülemistes segmentides.<ref>Синельников, Синельников 1996: 24.</ref>. ===== Ülenevad juhteteed ===== Tagaväädi juhtetee vahendab puudutuste, vibratsiooni ja [[propriotseptsioon]]i [[mehhanoretseptor]]itelt saadud informatsiooni. Signaalid kulgevad esialgu samal kehapoolel piklikajuni. Tagaväädis ülenevate aksonite rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja nende närvikiud sisenevad seljaajju tagumiste juurte kaudu eri segmentides. Kiud kulgevad ilma sünapsideta tagasarves otse piklikajju, kus need lõpevad vastavates tuumades: alakehast lähtuv informatsioon [[õrntuum]]as ehk siretuumas ja ülakehast lähtuv informatsioon [[talbtuum]]as. Seljaaju ülemises osas jaguneb tagaväät kummalgi pool [[õrnkimp|õrnkimbuks]] (''fasciculus gracilis'') ja [[talbkimp|talbkimbuks]] (''fasciculus cuneatus''). Nende primaarsete aferentsete neuronite kiud annavad informatsiooni edasi vastavalt samanimelistes tuumades paiknevatele sekundaarsetele neuronitele. Nende neuronite aksonid kulgevad piklikaju vastaspoolele ([[sõlmendiristus]], ''decussatio lemniscorum medialium'') ja kulgevad [[keskmine sõlmend|keskmises sõlmendis]] (''lemniscus medialis'') vastaspoole [[talamus]]e spetsiifilistesse tuumadesse, eelkõige [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmisse posterolateraaltuuma]] (''nucleus ventralis posterolateralis'', VPL). Siit on nime saanud [[lemniskaalsüsteem]].<ref>Vt: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507888/ Neuroanatomy, Posterior Column (Dorsal Column)].</ref> [[Külgmine spinotalaamtrakt|Külgmine]] ja [[eesmine spinotalaamtrakt]] (''tractus spinothalamicus lateralis'' ja ''tractus spinothalamicus anterior'' ehk ''ventralis'') vahendavad ees- ja külgväädi kaudu [[protopaatiline tundlikkus|protopaatilise tundlikkuse]] signaale: külgmine trakt peamiselt valu- ja temperatuurisignaale, eesmine trakt jämeda puute- ja survetundlikkuse signaale. Mõlema tee kiud lõpevad [[talamus]]e eri tuumades: peamiselt [[kõhtmine posterolateraaltuum|kõhtmises posterolateraaltuumas]], aga ka tagumises tuumarühmas, intralaminaarsetes tuumades ja [[mediaalne dorsaaltuum|mediaalse dorsaaltuuma]] (MD) ventrokaudaalses osas (MDvc). [[Spinotalaamtrakt]]i kiud, mida nimetatakse ka [[Ludwig Edinger]]i järgi [[Edingeri juhtetee]]ks, <ref>Christoph Zink. ''Pschyrembel klinisches Wörterbuch: Mit klinischen Syndromen und Nomina Anatomica'', Walter de Gruyter 2012, ISBN 978-3-11-150689-0, lk 403.</ref> lähtuvad seljaaju neuronite rakukehadest. Nende aksonid lähevad seljaajus eesmise valge nideme kaudu tavaliselt ühe või paari segmendi kaugusel närvikiudude sisenemiskohast teisele poolele üle. Tagasarves paiknevad projektsioonineuronid ehk väädirakud on sekundaarsed aferentsed neuronid, mis saavad signaale seljaajuganglionide primaarsetelt aferentsetelt neuronitelt. Need vahendavad informatsiooni [[mehhanoretseptor]]itelt, [[notseptor]]itelt ja [[termoretseptor]]itelt. Ees- ja külgväädis kulgev spinotalaamtrakt kuulub [[anterolateraalsüsteem]]i.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507824/ Neuroanatomy, Spinothalamic Tract].</ref> [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris anterior''; väikeaju eesmine juhtetee ehk [[Gowersi kimp]] (nimetatud [[William Richard Gowers]]i järgi)) lähtub seljaaju neuronitest ja lõpeb [[väikeaju]]s. Selle juhtetee kiud lähevad seljaajus enamasti teisele poolele üle ja paljud neist lähevad enne väikeajju jõudmist uuesti teisele poolele üle, mistõttu informatsioon jõuab üldjuhul tagasi esialgsele kehapoolele väikeajus. Juhtetee vahendab peamiselt alajäsemete ja kehatüve teadvustamata propriotseptiivset ning seljaaju vaheneuronite tegevusega seotud informatsiooni. [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] (''tractus spinocerebellaris posterior''; [[Flechsigi kimp]] (nimetatud [[Paul Flechsig]]i järgi) lähtub peamiselt torakaaltuuma (''nucleus thoracicus'', Clarke'i tuum) neuronitest. See tuum paikneb seljaaju vahelmises hallaines, peamiselt rinna- ja ülemistes nimmesegmentides, samuti alumistes kaelasegmentides. Juhtetee kulgeb samal kehapoolel peamiselt külgväädis ja jõuab väikeajju. See vahendab alakehast ja kehatüvest lähtuvat teadvustamata [[propriotseptsioon|propriotseptiivset]] informatsiooni.<ref>Vt [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK556013/ Neuroanatomy, Spinocerebellar Dorsal Tract].</ref> (Ülajäsemete vastav juhtetee on [[kuneotserebellaartrakt]] (''tractus cuneocerebellaris''), mis lähtub piklikajus paiknevast [[lisatalbtuum]]ast.) ===== Alanevad juhteteed ===== [[Kortikospinaaltrakt]] (''tractus corticospinalis'') on peamine tahtlike liigutuste alanev juhtetee. Selle kiud saavad alguse [[suurajukoor]]e motoorsest ja premotoorsest piirkonnast ning osaliselt ka somatosensoorsest ajukoorest. Kiud kulgevad ajutüve kaudu [[piklikaju]] püramiidideni, kus valdav enamik neist (tavaliselt 75–90%) läheb üle vastaspoolele ([[püramiidiristus]], ''decussatio pyramidum'') ja moodustab seljaaju külgväädis [[külgmine kortikospinaaltrakt|külgmise kortikospinaaltrakti]]. Kiud, mis ei lähe vastaspoolele üle, moodustavad eesväädis [[eesmine kortikospinaaltrakt|eesmise kortikospinaaltrakti]]. Seljaajus lõpevad kiud enamasti hallaine [[vaheneuron]]itel, inimesel ja teistel esikloomalistel on ka otseühendusi eessarve [[motoneuron]]itega ([[kortikomotoneuronaalsed ühendused]]), eriti käe peenliigutusi juhtivate lihaste puhul. Somatosensoorsest ajukoorest lähtuvad kiud lõpevad peamiselt tagasarves ja moduleerivad sensoorse informatsiooni töötlust. Ajutüvest lähtuvad alanevad juhteteed jagatakse tavaliselt kaheks rühmaks. Mediaalsed teed ([[vestibulospinaaltrakt]] (''tractus vestibulospinalis''), [[retikulospinaaltrakt]] (''tractus reticulospinalis'') ja [[tektospinaaltrakt]] (''tractus tectospinalis'')) lõpevad peamiselt seljaaju hallaine mediaalses osas ning mõjutavad keha telje- ja proksimaalseid lihaseid, hoiakut ja tasakaalu. Vestibulospinaaltrakt ja retikulospinaaltrakt koosnevad kumbki kahest osast, külgmisest ja mediaalsest. Tektospinaaltrakt lõpeb kaelasegmentides ja osaleb pea suunamises nägemis- ja kuulmisärritajate poole. [[Rubrospinaaltrakt]] (''tractus rubrospinalis'') kulgeb külgväädis koos külgmise kortikospinaaltraktiga ja mõjutab distaalseid jäsemelihaseid. Inimesel on see väike ja selle tähtsus on vaieldav. Nende teede kiud lõpevad seljaaju hallaines peamiselt vaheneuronitel, osaliselt ka eessarve motoneuronitel. ===== Seljaaju juhteteede ülevaade ===== *[[Tagaväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Õrnkimp]] *** [[Talbkimp]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Tagaväädi päriskimp]] *** [[Kimpudevaheline kimp]] *** [[Septomarginaalkimp]] *Külgväät ** Seljaajust peaaju suunduvad juhteteed *** [[Külgmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinotektaaltrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] *** [[Spinotservikulaartrakt]] (inimesel rudimentaarne) *** [[Tagumine spinotserebellaartrakt]] *** [[Eesmine spinotserebellaartrakt]] *** [[Spino-olivaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Külgmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Rubrospinaaltrakt]] *** [[Külgmine retikulospinaaltrakt]] *** [[Olivospinaaltrakt]] (ei ole inimesel tõendatud) ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Külgväädi päriskimp]] *** [[Dorsolateraaltrakt]] (koosneb esmastest aferentsetest kiududest ja propriospinaalsetest kiududest) *[[Eesväät]] ** Seljaajust peaajju suunduvad juhteteed *** [[Eesmine spinotalaamtrakt]] *** [[Spinoretikulaartrakt]] ** Peaaju ja seljaaju vahelised alanevad juhteteed *** [[Eesmine kortikospinaaltrakt]] *** [[Tektospinaaltrakt]] *** [[Mediaalne retikulospinaaltrakt]] *** [[Vestibulospinaaltrakt]] ** Seljaaju pärisjuhteteed *** [[Eesväädi päriskimp]] ===Seljaajunärvid=== {{Vaata|Seljaajunärvid}} Eesmised ja tagumised juured ühinevad [[seljaajunärv]]iks. Seljaajunärvides eristatakse närvikiudude nelja funktsionaalset komponenti: * [[GSA]] (''general somatic afferent'') – somaatilised aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni keha pinnalt ning luustikust ja lihastikust; * [[GVA]] (''general visceral afferent'') – vistseraalsed aferentsed kiud, mis vahendavad sensoorset informatsiooni siseelunditest; * [[GSE]] (''general somatic efferent'') – somaatilised eferentsed kiud, mis innerveerivad skeletilihaseid; * [[GVE]] (''general visceral efferent'') – vistseraalsed eferentsed kiud, mis vahendavad närviimpulsse autonoomse närvisüsteemi ganglionidesse ja sealt edasi siseelundite [[silelihas]]tesse, [[südamelihas]]esse ning näärmetesse. Eri seljaajunärvide sensoorsete kiudude innerveeritavad nahapiirkonnad moodustavad [[dermatoom]]id. === Seljaaju refleksid === Seljaaju segmentaalaparaadi talitluse alus on [[refleksikaar]]ed. Seljaaju refleksikaare põhiskeem on järgmine: [[retseptor]]ilt lähtuvad närviimpulsid liiguvad mööda sensoorset neuronit, mis edastab need vaheneuronile. Vaheneuron edastab närviimpulsid omakorda motoneuronile, mis juhib need [[efektor]]elunditesse. See skeem kirjeldab üht võimalikku refleksikaart, kuid kõik refleksikaared ei sisalda vaheneuronit. Seljaajurefleksidele on iseloomulik sensoorne sisend, tahtmatu reaktsioon ja motoorne väljund. Osa neist hõlmab mitut seljaajusegmenti. Seljaajureflekside näiteid: * [[Hoidumisrefleks]] on kaitserefleks, mille toimel kehaosa eemaldatakse kahjustava ärritaja juurest, näiteks tõmmatakse käsi kuuma eseme juurest ära. * [[Kõõlusrefleks]] aitab säilitada [[lihas]]e pikkust ja [[lihastoonus]]t ning takistab lihase liigset venitamist. Selle refleksi eripära on [[monosünaptiline refleksikaar]]: [[lihasekääv]]i sensoorsed närvilõpmed registreerivad lihase venituse ja närviimpulsid liiguvad seljaajju, kus sensoorsed neuronid tekitavad otsese sünaptilise ühenduse sama lihase α[[-motoneuron]]itega. * Mitmesugused toonilised ja rütmilised refleksid. * (Neljajalgsetel loomadel võib täheldada [[ekstensoritõuge]]t.) === Virgatsained === Seljaaju peamised pärssivad [[virgatsaine]]d on [[glütsiin]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glütsiin on olulisem eessarves ja ajutüves, tagasarves täidavad mõlemad olulist rolli ja vabanevad sageli koos. Pärssivad [[vaheneuron]]id, sealhulgas [[Renshaw' rakk|Renshaw' rakud]], vabastavad presünaptilistest lõpmetest glütsiini. === Verevarustus ja vere äravool=== Seljaaju varustavad verega kolm peamist pikisuunalist arterit: [[eesmine seljaajuarter]] (''arteria spinalis anterior'') ja kaks [[tagumine seljaajuarter|tagumist seljaajuarterit]] (''arteriae spinales posteriores''). Kaela piirkonnas lähtuvad need arterid lülisamba külgmistes osades kulgevatest [[lüliarter]]itest (''arteriae vertebrales''), mis saavad alguse [[rangluualune arter|rangluualustest arteritest]]. Eesmine seljaajuarter moodustub tavaliselt parema ja vasaku lüliarteri harude ühinemisel. Tagumiste seljaajuarterite päritolu on varieeruv. Eesmine seljaajuarter on paaritu ja kulgeb seljaaju eesmise keskpidise lõhe kõrval. See moodustub seljaaju ülaosas kahest samanimelisest arterist, mis on parema ja vasaku lüliarteri harud. Tagumised seljaajuarterid on paarilised. Kumbki neist kulgeb seljaaju tagapinnal seljaajunärvide tagumiste juurte sisenemiskoha lähedal. Kõik kolm arterit ulatuvad seljaaju alumise otsani. Seljaaju pikisuunalisi artereid täiendavad [[radikulaararterid]] ja [[segmentaalsed medullaararterid]], mis lähtuvad [[segmentaal arterid|segmentaalarteritest]]. Seljaaju verevarustuses osalevad ka [[roide-kaelatüvi|roide-kaelatüvest]] lähtuvas [[süva kaelaarter]]i (''arteria cervicalis profunda''), [[tagumised roietevahearterid|tagumiste roietevahearterite]], [[nimmearter]]ite ja [[külgmised ristluuarterid|külgmiste ristluuarterite]] harud. Rinna- ja nimmeosas saavad seljaajuarterid täiendavat verevarustust segmentaalharudest, mis lähtuvad [[tagumised roietevahearterid|tagumistest roietevahearteritest]] (''arteriae intercostales posteriores'') ja [[nimmearterid|nimmearteritest]] (''arteriae lumbales''). Need harud sisenevad [[lülisambakanal]]isse [[lülidevahe-mulk]]ude kaudu ning saadavad seljaaju koesse peeneid harusid. Suurim ja tähtsaim seljaaju verevarustuses osalev segmentaalarter on [[Adamkiewiczi arter]] ehk [[suur eesmine radikulomedullaararter]] (''arteria radicularis magna''). See lähtub tavaliselt [[aort|aordist]] piirkonnas T8–L1, kõige sagedamini tasemel T9–T11. Selle arteri sulgus võib seljaaju rinna- ja nimmeosa verevarustust tõsiselt ohustada. 4. ja 6. rinnasegmendi vahelises piirkonnas on seljaaju täiendav verevarustus segmentaal arteritest suhteliselt vähene. Sellepärast võib selle piirkonna verevarustus olla häirete suhtes haavatavam ja verevarustuse katkemine võib põhjustada [[seljaajuinfarkt]]i. Eesmine ja kaks tagumist seljaajuarterit ühenduvad seljaaju pinnal omavahel arvukate [[anastomoos]]ide kaudu. Samuti ühenduvad need roietevahearterite, nimmearterite ja külgmiste ristluuarterite harudega. [[Venoosne veri]] juhitakse seljaajust ära veenide kaudu, sealhulgas [[eesmine seljaajuveen|eesmise seljaajuveeni]] (''vena spinalis anterior'') ja [[tagumine seljaajuveen|tagumise seljaajuveeni]] (''vena spinalis posterior'') kaudu. Need kulgevad osaliselt arteritega paralleelselt. Seljaaju venoosne äravool toimub peamiselt [[lülisambakanali seesmised veenipõimikud|lülisambakanali seesmisse veenipõimikusse]]. ===Areng=== Seljaaju areneb [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tagumisest osast, mis tekib [[ektoderm]]is vahetult [[seljakeelik]]u kohal. Neuraalvoldid, mis plaadi servades kerkivad, ühinevad ja moodustavad vedelikuga täidetud kanalit ümbritseva epiteeliga [[neuraaltoru]]. Selle sulgumishäirete tagajärjel võivad tekkida mitmesugused [[düsraafia]]d. Üks neist on [[avatud lülisambalõhestumus]] (''spina bifida aperta''), mille korral [[lülikaar]]ed jäävad selja poolt täielikult sulgumata. Selle defekti tõttu võivad väljapoole sopistuda ainult seljaajukelmed ([[meningotseele]]) või peale nende ka seljaaju ([[meningomüelotseele]]). Kui neuraalvagu ei sulgu, võib tekkida [[müeloskiis]] ehk [[rahhiskiis]]. Kui sulgumishäire paikneb neuraalvao kraniaalses ehk eesmises otsas, võib peaaju jääda välja arenemata, mille tagajärjeks on [[anentsefaalia]]. [[Neuroepiteel]]ist [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Seljaajuganglionid ja sümpaatilised neuronid arenevad [[neuraalhari|neuraalharjast]]. Neuraaltoru ümber kujunevad [[mesoderm]]ist algsegmendid ehk [[somiit|somiidid]], millest areneb muu hulgas lülisammas. Esialgu lahkuvad neuroepiteelist neuronite eellasrakud ehk proneuronid ja moodustavad mantelkihi ehk manteltsooni, millest areneb seljaaju hallaine. Enamik nende rakkude aksoneid kasvab pinna suunas ja moodustab äärekihi ehk marginaaltsooni, millest kujuneb hiljem valgeaine. Mantelkihi sees kujunevad rakkude jagunemise ([[mitoos]]i) ja rände tulemusel kaks paksendit: tiibplaat ehk alaarplaat ja alusplaat ehk basaalplaat. Nendest arenevad vastavalt peamiselt seljaaju tagasarve sensoorsed piirkonnad ja eessarve motoorsed piirkonnad. Seljaaju edasise arenguga kujuneb selle ristlõikes iseloomulik liblikakujuline hallaine. Äärekihis kasvavad edasi ülenevate ja alanevate juhteteede aksonid ning toimub nende [[müelinisatsioon|müeliniseerumine]]. Koos seljaaju teiste struktuuride arenguga eristuvad valgeaines tagaväät, külgväät ja eesväät. [[Venitatud seljaaju sündroom]]i korral on seljaaju ebanormaalselt kinnitunud ja selle normaalne suhteline ülespoole nihkumine keha kasvu ja arengu käigus on takistatud. == Patoloogia == [[Müelopaatia]]d ehk seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest: * [[Degeneratsioon]], näiteks [[degeneratiivne emakakaela müelopaatia]] ja [[koerte degeneratiivsed müelopaatiad]], ning [[süringomüeelia]] * Seljaajule avalduv surve, näiteks [[kasvaja]], [[lülivaheketta väljasopistus]] või [[piitsaplaksuvigastus]] * [[Vereringehäire]]d * Trauma ehk seljaaju vigastus, mis võib põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t * [[Põletik]]ulised haigused, näiteks [[hulgiskleroos]] ja [[poliomüeliit]] * Infektsioonid, näiteks [[neurosüüfilis]] ja [[Potti parapleegia]] * Seljaaju või seda ümbritsevate kudede [[abstsess]]id * Väärarendid, näiteks [[Chiari väärarend]], mille korral võib väikeaju mandlite allavaje põhjustada seljaaju kahjustust [[süringomüeelia]] kaudu Seljaajuhaigused ja -kahjustused võivad sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest põhjustada [[parapleegia]]t või [[tetrapleegia]]t. Krooniline põletikuline haigus, näiteks [[jäigastav lülisambapõletik]] ehk [[Behterevi tõbi]], võib samuti kahjustada lülisamba ja seljaaju piirkonna struktuure. [[Närvijuure sündroom]] ehk [[radikulaarne sündroom]] on närvijuure kahjustusest või ärritusest tingitud sümptomite kogum. === Seljaajupõrutused ja -vapustused === [[Seljaajupõrutus]]i ja [[seljaajuvapustus]]i võivad põhjustada kiirel kukkumisel tekkinud [[lülimurd|lülimurrud]] ja lülide nihestused, tugevad löögid lülisamba piirkonda ning seljaaju piirkonna laskevigastused. Seljaaju põrutuse, vigastuste, pitsumuse või kompressiooni või lülide nihestuse või kahjustuse korral katkeb reflekside närviimpulsside juhtimine keskuse ja perifeeria vahel.<ref>Домрачев Г. В. jt. Патология и терапия внутренних незаразных болезней сельскохозяйственных животных, М. 1960.</ref> == Kliiniline uurimine == Et seljaaju paikneb luulises lülisambakanalis, ei saa seda kliinilisel läbivaatusel vahetult uurida. [[Refleks]]ide uurimine ning [[halvatus]]te ([[parees]]ide ja tundlikkushäirete) paiknemine ja jaotus annavad [[neuroloogia|neuroloogile]] siiski olulisi vihjeid kahjustuse olemuse ja asukoha kohta. Sümptomite jaotus ja [[tunnuslihas]]te uurimine aitavad kindlaks teha kahjustuse taset. [[Neurofüsioloogia|Neurofüsioloogilised]] uurimismeetodid, näiteks [[motoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide ja [[somatosensoorselt esilekutsutud potentsiaal]]ide registreerimine, võimaldavad hinnata seljaaju üksikute juhteteede, näiteks kortikospinaaltrakti ja tagaväädi juhteteede talitlust. Motoorse närvitee ja seljaajumotoneuronitega seotud funktsiooni hindamiseks kasutatakse muu hulgas [[H-refleks]]i ja F-laine uuringut. Struktuurseid muutusi saab tuvastada [[piltdiagnostika]] abil, eelkõige [[magnetresonantstomograafia]], [[kompuutertomograafia]] ja [[müelograafia]] abil. Seljaaju veresoonte väärarendeid saab uurida ka [[angiograafia]] abil. Põletikule võivad viidata [[lumbaalpunktsioon]]i käigus saadud ajuvedeliku uurimise tulemused. ==Võrdlev anatoomia== Seljaaju ehitus on kõigil [[lõugsuused|lõugsuustel]] põhitüübilt samasugune nagu inimesel. Üksikasjades on eri [[takson]]itel erinevusi. Algelistel [[keelikloomad]]el, kelle hulka kuuluvad [[koljutud]] ja [[mantelloomad]], ei ole selgroogsetele iseloomulikult diferentseerunud seljaaju. Selle asemel on neil närvitoru, mis on hilisema seljaajuga [[homoloogia|homoloogne]]. Närvitoru eesmises otsas on paksend, mida nimetatakse ajupõiekeseks. See erineb oluliselt selgroogsete ajust. Närvitoru koosneb neuronitest, millest osa on tugevalt diferentseerunud. Nendevahelisi ühendusi ja nende funktsioone on vähem uuritud. Peamised aksonid lähtuvad [[kolossaalrakk]]udest, mis on suured [[vaheneuron]]id ja mille aksonid moodustavad ventromediaalsed hiidkiud. Selgmisel küljel paiknevad segmentaalselt [[närvijuur]]ed, mis vastavad hilisematele seljaajuganglionidele. Need paiknevad üksteise suhtes nihkes, sest ka [[müomeer]]id on nihkes. Koljututel säilib selline ehitus täiskasvanueani, mantelloomadel esineb see ainult [[vastne|vastse]]järgus. [[Pihklased|Pihklastel]] ja [[silmud]]el, kes kuuluvad [[lõuatud|lõuatute]] hulka, on seljaaju. +Nagu teistelgi selgroogsetel, moodustab närvitoru seljaaju keskse valendiku. Pihklaste seljaaju on lindikujuline ja sisaldab mitmesuguseid motoneuroneid ja [[vaheneuron]]eid, mis ei paikne segmentaalselt. Seljaajunärvide juured ühinevad alles somaatilises lihaskoes ja mitut elundit innerveerivad vahetult seljaajunärvid. Silmude seljaaju sarnaneb rohkem teiste selgroogsete seljaajuga: selles eristuvad valge- ja hallaine ning [[hiidakson]]ite rakukehad paiknevad peamiselt ajutüves. Neuronitevahelised ühendused seljaajus on keerukad, mistõttu tekitab silmude seljaaju pärast selle läbilõikamist pea tagant ujumisetaolist aktiivsust (fiktiivne lokomotsioon), kuid ujumine taastub alles nädalate jooksul seljaaju regeneratsiooni tõttu. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei välju neil seljaajust segmentaalselt samal tasemel. [[Kõhrkalad]]el on seljaaju koos segmentaalsete seljaajunärvidega. Neil on mitu eripära. Seljaaju toimib suurel määral autonoomselt ja hai teeb rütmilisi ujumisliigutusi ka siis, kui seljaaju on kaela piirkonnas läbi lõigatud. Sensoorsete ja motoorsete närvijuurte ganglionide arv suureneb neil kogu elu vältel. Lisaks muudele siseehituse erinevustele, näiteks eraldi alanevale juhteteele, mis on seotud [[VIII kraniaalnärv|VIII kraniaalnärvi]] tuumadega, on kõhrkaladel [[kaudaalne neurosekretoorne süsteem]], millel on oluline roll [[osmoregulatsioon]]is ja sigimises. [[Luukalad]]el on seljaaju tagaosas [[neurosekretsioon]]ielund [[urofüüs]]. Kiiruimsetel, kahepaiksetel, eri roomajarühmadel, lindudel ja imetajatel sarnaneb seljaaju ehitus ja talitlus üldjoontes inimese omale, kuid rühmade vahel on ka ehituslikke ja funktsionaalseid erinevusi. [[Madu]]de seljaaju on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. Seljaajusegmente on kuni 500. Seljaaju väliskuju mitmekesisuse määrab selle funktsionaalne koormus. Seljaaju võib olla pikk ja ühtlase kujuga, nagu madudel, või mitte pikem kui peaaju, nagu [[kuukala]]l. Ka seljaajusegmentide arv võib varieeruda ja ulatub mõnel maoliigil 500-ni. Hallaine paiknemine erineb loomarühmiti. [[Silmud]]el ja [[pihklased|pihklastel]] on seljaaju hallaine vähe diferentseerunud. Enamikul selgroogsetel paikneb hallaine liblikakujuliselt. [[Linnud]] on ainsad tänapäeval elavad selgroogsed, kelle [[nimme-ristluu paisumus]]e piirkonnas paikneb kummagi poole [[selgmine väät|selgmiste väätide]] vahel [[glükogeenkeha]] (''corpus gelatinosum''). See on sültjas munakujuline moodustis, mis koosneb [[glükogeen]]irikastest [[gliiarakk]]udest ja mille funktsioon ei ole selge.<ref name="pmid12768407">W. Möller, W. Kummer. The blood-brain barrier of the chick glycogen body (corpus gelatinosum) and its functional implications. – ''Cell Tissue Res.'', 2003, kd 313, nr 1, lk 71–80.</ref> [[Kodukana]]l on see moodustis umbes 1 cm pikk ja 4 mm lai. Lindudel paikneb nimme-ristluupiirkonnas ka rombikujuline urge ehk [[nimme-ristluu urge]] (''sinus lumbosacralis''), mille piirkonnaga on seotud glükogeenkeha. Imetajate seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa. Piki seljaaju välispinda kulgeb [[kõhtmine keskpidine lõhe]] (''fissura mediana ventralis''), milles paiknevad [[veresoon]]ed. Seljaaju pinnal kulgeb mitu vagu: * [[selgmine keskpidine vagu]] (''sulcus medianus dorsalis'') * [[selgmine intermediaarvagu]] (''sulcus intermedius dorsalis'') * selgmine külgmine vagu (''sulcus lateralis dorsalis'') * kõhtmine külgmine vagu (''sulcus lateralis ventralis''). Külgmistest vagudest väljuvad [[närvijuur]]ed. Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes [[hallaine|hall-]] ja [[valgeaine]]st.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 349, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Hallaine keskel kulgeb [[seljaaju-tsentraalkanal]], mis on enamikul imetajatel avatud ja sisaldab [[ajuvedelik]]ku. Seljaajusegmente on kuni 33. ==Vaata ka == *[[Neuromeer]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Emil Villiger. ''Gehirn und Rückenmark. Leitfaden für das Studium der Morphologie und des Faserverlaufs'', Engelmann: Leipzig 1905, lk 7, 8, 95, 151. [https://archive.org/stream/gehirnundrckenm00villgoog/gehirnundrckenm00villgoog_djvu.txt Veebis.] * [[Dmitri Bogoroditski|Богородинский, Дмитрий Константинович]]; [[Aleksandr Skoromets|Скоромец, Александр Анисимович]]; [[Jevgeni Babitšenko|Бабиченко, Евгений Иванович]] (väärarendid, seljaajuabstsess, parasitaarhaigused, onkoloogia) [[Issaak Virozub|Вирозуб, Исаак Давидович]] (operatsioonid); [[Platon Kostjuk|Костюк, Платон Григорьевич]] (füsioloogia); [[Fjodor Ljass|Лясс, Фёдор Миронович]] (radioloogia); Минакова Е. И. (vereringe, metoodiline uuring); Моргунов В. А. (patoloogiline anatoomia), [[Vladislav Pervušin|Первушин, Владислав Юрьевич]] (anatoomia, võrdlev anatoomia, histoloogia, embrüoloogia); [[Vanda Rostotskaja|Ростоцкая, Ванда Иосифовна]] (seljaajusongad); [[Teodor Tissen|Тиссен, Теодор Петрович]] (seljaaju veresoonte aneurüsmid); [[Samuil Šifrin|Шифрин, Самуил Соломонович]] (röntgenoloogia). Спинной мозг. – Большая медицинская энциклопедия, 3. trükk, kd 24, 1985, lk 107—129. *[[Rafail Sinelnikov|Синельников, Рафаил Давыдович]]; [[Jakov Sinelnikov|Синельников, Яков Рафаилович]]. Атлас анатомии человека в 4 томах, kd 4, М.: Медицина 1996, ISBN 5-225-02723-7. *[[Adam Bochenek]], [[Michał Reicher]]. ''Anatomia człowieka'', kd IV, Wydawnictwo Lekarskie PZWL: Warszawa 1998, ISBN 83-200-1230-9. * [[Juli Afanasjev|Афанасьев, Юлий Иванович]]; [[Nina Jurina|Юрина, Нина Алексеевна]]. Гистология, М.: Медицина, 2001. ISBN 5-225-04523-5. * Franz-Viktor Salomon, Hans Geyer, Uwe Gille. ''Anatomie für die Tiermedizin. Lehrbuch'', Enke / MVS Medizinverlage Stuttgart: Stuttgart 2004, ISBN 3-8304-1007-7. * W. Westheide, R. Rieger. ''Spezielle Zoologe; Teil 2: Wirbel- und Schädeltiere'', Fischer: Stuttgart/Jena 2004, ISBN 3-8274-0307-3. *[[Adam Krechowiecki]], [[Florian Czerwiński]]. ''Zarys anatomii człowieka'', Wydawnictwo Lekarskie PZWL, Szczecin 2004, ISBN 83-200-3362-4. * Theodor Heinrich Schiebler (toim). ''Anatomie. Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie,'' 9., täielikult ümbertöötatud trükk, Springer-Verlag: Berlin 2005, ISBN 3-540-21966-8. *Rudolf Nieuwenhuys, Jan Voogd, Christiaan van Huijzen. ''The Human Central Nervous System: A Synopsis and Atlas'', 4. trükk, Springer 2008. *Gregory D. Cramer ja Susan A. Darby. Clinical Anatomy of the Spine, Spinal Cord, and ANS. 3. trükk, Elsevier 2013. *Bican, Minagar ja Pruitt. The Spinal Cord: A Review of Functional Neuroanatomy. – ''Neurologic Clinics'', 2013, 31(1): 1–18. *Helena Przespolewska, Henryk Kobryń, Tomasz Szara & Bartłomiej J. Bartyzel. ''Podstawy anatomii zwierząt domowych'', Warszawa: PWN 2014, ISBN 9788362815227. *Hal Blumenfeld. ''Neuroanatomy Through Clinical Cases'', 3. trükk, 2021. *Syed S. Hashmi, Eric K. van Staalduinen, Tarik F. Massoud. Anatomy of the Spinal Cord, Coverings, and Nerves. – ''Neuroimaging Clinics of North America'', 2022, 32(4): 903–914. ==Välislingid== {{commonskat|Spinal cord}} *[http://www.drjastrow.de/WAI/Histology/RM.html Inimese seljaaju ristlõige koos põhjaliku kirjeldusega], drjastrow.de (saksa keeles) *Muthu Kuzhali Ganapathy, Vamsi Reddy, Prasanna Tadi. Neuroanatomy, Spinal Cord Morphology. – StatPearls: Treasure Island (FL): StatPearls Publishing 2024. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK545206/ Veebis.] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] sf8okkc53b410fyzs01qbhg5cpzd0ne 0 235293 7253718 5738794 2026-10-15T18:54:51Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253718 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #FBF5DF | Nimi = H. R. Giger | Pilt = HR Giger 2012.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = H. R. Giger (2012) | Sünninimi = Hans Rudolf Giger | Sünniaeg = 5. veebruar 1940 | Sünnikoht = [[Chur]] | Surmaaeg = 12. mai 2014 | Surmakoht = [[Zürich]] | Rahvus = | Tegevusala = maal, skulptuur, dekoratsioonid | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[sürrealism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Hans Rudolf Giger''' ([[5. veebruar]] [[1940]] [[Chur]] – [[12. mai]] [[2014]] [[Zürich]]) oli [[Šveits]]i [[sürrealism|sürrealistlik]] kunstnik. Ta õppis kuni [[1970]] Zürichis rakenduskunstikoolis [[arhitektuur]]i ja [[tööstusdisain]]i. Tal oli suhe [[näitleja]] [[Li Tobler]]iga, keda armastas meeletult ja kujutas paljudel maalidel. Tobler oli [[depressioon|depressiivne]] ning seda süvendasid intensiivne näitlejatöö ja asjaolu, et kummalgi olid omad armukesed. Ajal, mil Gigeril oli kõige viljakam periood, süvenes Tobleri depressioon veelgi ja ta [[enesetapp|tappis enese]] 27-aastaselt [[1975]]. aastal. Gigerile mõjus see rängalt ja tema teosed muutusid sestpeale märksa süngemaks. [[1979]] abiellus Giger Mia Bonzanigoga. Abielu [[lahutus|lahutati]] poolteist aastat hiljem. Kummastki suhtest Gigeril lapsi ei olnud. Kunstnikuna alustas Giger väikeste [[tušijoonistus]]tega ja jätkas [[õlimaal]]idega. Ta kasutas palju [[värvipüstol]]it ja lõi mustvalgeid [[maal]]e sürrealistlike unenäoliste maastikega. Hiljem loobus ta värvipüstolist ning hakkas selle asemel kasutama pastelle, markereid ja tušši. Gigeril on selgelt äratuntav stiil. Tema teostes on inimkehad ja masinad ühendatud millekski [[küborg]]itaoliseks, mida on nimetatud [[biomehaaniline kunst|biomehaaniliseks kunstiks]]. Giger kannatas [[õudusunenägu]]de all ja tema looming on mingil määral nendest inspireeritud. Tuntavalt on Gigerit mõjutanud ka [[Ernst Fuchs]] ja [[Salvador Dali]]. Gigeri sõprade hulka kuulus ka [[Timothy Leary]], kes oli [[LSD]], [[psilotsübiin]]i ja teiste [[Psühhedeelikum|psühhedeelsete ainete]] legaliseerimise ja kasutamise eestvõitleja. Ta on võitnud [[Oscar (auhind)|Oscari]] parimate eriefektide eest filmis "[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]". Tulnuka välimuse ja olemuse väljatöötamisel on aluseks olnud Gigeri maalid, eriti "Necronom IV". Aastatel [[1968]]–[[1979]] lavastas Giger ise neli filmi, mis küll kuigi populaarseks ei saanud. Kui [[Alejandro Jodorowsky]] pidi lavastama filmi [[Frank Herbert]]i romaani "[[Düün (romaan)|Düün]]" põhjal, projekteeris Giger selle jaoks hulga [[mööbel|mööblit]]. Filmi ei tehtud. Kui lõpuks [[David Lynch]] selle romaani ekraniseeris, otsustas ta Gigeri loomingu kõrvale jätta, kasutades küll mõningaid üldisi põhimõtteid. Giger soovinuks Lynchiga koos töötada, sest ta ütles ühes oma raamatutest, et Lynchi "[[Eraserhead]]" oli tema visioonide realiseerimisele lähemal kui tema enese filmid. Gigeri maailmakuulsust on aidanud saavutada [[illustratsioon]]id raamatutele "[[Necronomicon]]" ja "Necronomicon II". [[1998]] ostis Giger Šveitsis [[Gruyéres]]'is St. Germaini lossi. Tänapäeval on seal tema [[muuseum]], kus on näha hulganisti tema loomingut. Giger kui väljaõppinud [[sisekujundaja]] on oma oskusi kasutanud [[baar]]ide kujundamisel. Tänapäeval on maailmas kaks niinimetatud Gigeri baari: üks tema sünnilinnas Churis ja teine ta kodulinnas Gruyéres'is. Need valmisid Gigeri üksikasjaliku juhendamise ja kontrolli all. [[Tokio]]s valmis kolmaski, kuid Jaapani partnerettevõte ei oodanud ära Gigeri lõplikke jooniseid, vaid kasutas esialgseid visandeid, mis Gigerit väga pahandas. Giger ütles end Jaapani-projektist lahti ja Gigeri baar Tokios lõpetas mõne aastaga tegevuse. Restoraniketti Limelight kuuluv [[restoran]] [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]il kasutas kuni oma sulgemiseni [[VIP]]-ruumis [[litsents]]i alusel Gigeri kunstitöid ja "Düüni" jaoks projekteeritud mööblit. Giger on tugevalt mõjutanud [[tätoveering|tätoveerimiskunsti]]: tätoveerijad püüavad sageli inimkehale jäädvustada midagi Gigeri stiilis. Giger on mõjutanud ka [[fetišism]]i. Gigerile vihjatakse sageli [[popkultuur]]is, eriti [[teadusulme]]s ja [[küberpunk|küberpungis]]. 12. mail 2014 suri ta Zürichis kukkumisel saadud vigastustesse. ==Välislingid== *[http://www.hrgiger.com/ Ametlik koduleht] {{JÄRJESTA:Giger, Hansruedi}} [[Kategooria:Šveitsi kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2014]] mz5u38lg9kru2sqos1f66jyb3hhbjtk 0 235411 7254062 7024875 2026-10-16T11:27:05Z Juhan242 213253 /* */ 7254062 wikitext text/x-wiki '''Külliki Kuusk''' (aastani 2002 '''Külliki Vulf'''; sündinud [[20. august]]il [[1975]]) on eesti kirjandusteadlane. Ta lõpetas aastal [[1999]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonna]] eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna bakalaureusekraadiga ja 2008. aastal kaitses magistriväitekirja "[[Uku Masing]]u luule subjektist: "mina"-poeetika luulekogus "Udu Toonela jõelt"" (juhendaja [[Ülle Pärli]]). Kuusk on töötanud [[Kirjandusmuuseum]]is toimetaja ja teadurina ning [[Ilmatsalu põhikool]]is õpetajana. Alates augustist 2026 on ta [[Oskar Lutsu majamuuseum]]i kuraator. Külliki Kuusk on [[Uku Masingu Kolleegium]]i liige. ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kuusk, Külliki}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 1fta23pg7pxkciw1q9p0xqxnw9nns63 0 240805 7254038 7248772 2026-10-16T10:24:32Z Sendrasendra 225202 7254038 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tarmo Kruusimäe | pilt = Kruusimäe, Tarmo.IMG 20220423 132022.jpg | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|9}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] / [[Isamaaliit]] / [[Erakond Isamaa]] (1992–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Tallinna Juhkentali Kaubanduskool]] <br/> (kokandus, 1993) <br/> [[International University Audentes|Audentese Ülikool]] <br/> (2006–2009, rahvusvahelised suhted) <br/> [[Tallinna Tehnikaülikool]] <br/> (2009–, rahvusvahelised suhted) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Tarmo Kruusimäe''' (Kojamees või Juhan Tiik;<ref>Margus Kiis, [https://www.postimees.ee/1487535/punk-kojamees-tuletab-end-onarhiliselt-meelde Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde], Postimees, 20. juuli 2005.</ref> sündinud [[9. aprill]]il [[1967]]) on eesti muusik ja poliitik, XIII ja XIV Riigikogu koosseisu liige. Ta lõpetas 1992. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i ja 1993. aastal [[Tallinna Juhkentali Kaubanduskool]]i [[kokk|kokana]]. Aastatel 2006–2009 õppis [[Audentese Ülikool]]is rahvusvahelisi suhteid, 2009. aastast on õppinud sama eriala [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aastatel 1993–2007 töötas Tallinna meelelahutus- ja toitlustusasutustes mänedžeri, vahetuse vanema, koka ja peakokana. 2007–2009 oli Eesti Noorsootöö Keskuse kodanikukasvatuse projektijuht ja 2010–2015 sama keskuse isamaalise kasvatuse nõunik. == Muusika ja meelelahutustegevus == Aastatel 1982–2005 oli ta laulja ansamblites Tugev Tuul, ABS, [[Vanemõde]], Kojamees Inc., Fontaneros,<ref>[https://rateyourmusic.com/artist/kojamees Kojamees.] RYM.</ref> alates 1985. aastast kuni 2007. aastani ansamblis [[Kulo]] (heliplaadid "Kasatchok" 1990, "Lapsehoidja" 1993, "Suur pettus" 1994, "Onarhia" 2005 ja "Dysenteria" 2006).<ref>[https://rateyourmusic.com/artist/kulo_f1 Kulo.] RYM</ref> Ta on mänginud basskitarri 1984. aastal [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonna]] esimeses koosseisus. 26. veebruaril 1994 oli ta [[Tallinna Linnahall]]is toimunud [[Eurolaul 1994|Eurolaulu]] kohalikest ekspertidest koostatud [[žürii]] liige. 2010. aasta sügishooajal osales ta telesaates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref>Mari-Leen Albers, [http://www.ohtuleht.ee/398824 Saatest lahkunud Tarmo Kruusimäe: elu läheb edasi!], Õhtuleht, 17. oktoober 2010.</ref> Ta tegutseb [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a rokkansamblis [[Mustad Kolonelid]]. Ta on kirjutanud laule. == Poliitiline tegevus == [[Pilt:Tarmo Kruusimäe, muusik ja poliitik (2024).jpg|pisi|Tarmo Kruusimäe 2024. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Tarmo Kruusimäe on osalenud kõigil [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|KOV]] valimistel [[Tallinn]]a linnas aastast 1993, peamiselt [[Isamaa Erakond|Isamaa]] kandidaadina. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta valimistel]] sai ta 2281 häält, [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta valimistel]] kogus ta 974 häält,<ref name="tarmo">[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?id=10577&otsi_ajaloost=Tarmo+Kruusim%C3%A4e Tarmo Kruusimäe.] Valimiste arhiiv.</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta valimistel]] 477 häält.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/media/310490 KOV VALIMISTULEMUSTE PROTOKOLL.] tallinn.ee</ref> Tarmo Kruusimäe on [[Tallinna Linnavolikogu]] 10. koosseisu liige.<ref>[https://teele.tallinn.ee/units/1699/view Linnavolikogu 10. koosseis.] teele.tallinn.ee.</ref> [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] on ta osalenud alates 1995. aastast peamiselt Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadina. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta 1188 häält ja [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] 1260 häält, kuid valituks ei osutunud. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] kogus ta 1811 häält ning osutus valituks.<ref name="tarmo" /> 2014. ja 2019. aastal sai Kruusimäe [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel vastavalt 657 ja 624 häält ega osutunud valituks.<ref>[http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Tarmo%20Kruusim%C3%A4e Valimiste arhiiv, Tarmo Kruusimäe].</ref> Ta oli alates 1992. aastast [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liige ja on alates 1995. aastast olnud selle järglaserakondade liige. Novembrist 2010 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] rahvuslaste ühenduse esimees. 2010. aastast on ta Isamaa Erakonna juhatuse liige.<ref name="isamaa" /> 2005–2017 oli ta [[Tallinna linnavolikogu]] ja [[Kristiine linnaosa]] halduskogu liige. 2012. aasta sügisel süüdistati teda seotuses kohalike [[Paremäärmuslus|paremäärmuslastega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210428195958/http://www.punamust.org/j/index.php/38-uncategorised/226-tarmo-kruusimaee-sotsiaalkeskusest-uelase12-ja-anarhistidest "Tarmo Kruusimäe sotsiaalkeskusest Ülase 12 ja anarhistidest"] PunaMust.org.</ref> Alates 2. juunist 2017 oli ta [[XIII Riigikogu]]s asendusliige<ref>[https://web.archive.org/web/20210428200008/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/tarmo-kruusimae-asub-riigikogu-liikmeks/ Tarmo Kruusimäe asub Riigikogu liikmeks], Riigikogu, 1. juuni 2017.</ref> ja alates 6. juunist 2017 [[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjoni]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20210428200008/https://m.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kruusimae-saab-majanduskomisjoni-liikmeks/ Kruusimäe saab majanduskomisjoni liikmeks], Riigikogu, 6. juuni 2017.</ref> 15. aprillil 2021 ilmus Kruusimäe Riigikogus toimunud arutelu "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" ajal interneti vahendusel ekraanile, kuna oli registreerinud ennast küsimuse esitajaks. Arutelul osalejatele oli näha, et ta lamas voodis, e-sigaret käes ja taustamuusika oli valjult mängimas. Poliitik ei saanud aru, et oodatakse tema küsimust ning et kuvand tema olukorrast on ekraanil näha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93202775/video-juba-jalle-suitsu-kimunud-kruusimae-looritab-riigikogu-puldis-tuntud-punkhitti-ja-lastelaulu/ Juba jälle! Suitsu kimunud Kruusimäe .......], [[Kroonika]], 21. aprill 2021.</ref> 16. juunil 2021 esitas Kruusimäe Riigikogu istungil [[peaminister]] [[Kaja Kallas]]ele kaks küsimust korraga: "Kas teil on häbi? Ja tõe huvides ......... kas teie nimi on Kaja Kallas?", väites hiljem, et tegu on hea Briti huumoriga ning et ta võitis kihlveoga just kasti õlut.<ref>[https://leht.postimees.ee/7274846/uulitsapoiste-kultuur-joudis-riigikokku/ Uulitsapoiste kultuur jõudis riigikokku], [[Postimees]], 18. juuni 2021</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 447 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 910 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Muu ühiskondlik tegevus == * 1994 Baltic Music Networki asutajaliige * 2001–2013 MTÜ [[Jalgpallihaigla]] juhatuse liige ** juhatuse esimees 2006–2013 * 2009–2022 MTÜ [[Eesti Lipu Selts]]i juhatuse liige<ref name="isamaa">[https://www.inforegister.ee/372096-ID/ Tarmo Kruusimäe.] inforegister.ee</ref> ** 2015 tegevjuht * 2009 Eesti Linnade Liidu volikogu liige * 2011 Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja koordinaator * 2024 Tallinna Kultuurikatel SA nõukogu liige * 2024 Tallinna Lauluväljak SA nõukogu liige<ref name="isamaa" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.naisteleht.ee/taxonomy/term/839 Linnakodanik Tarmo Kruusimäe alias Kojamees], Naisteleht, 30. jaanuar 2009 * [https://sky.ee/rockfm/elu-parast-riigikogu-tarmo-kruusimae-tootu-ja-ei-saa-tootukassast-isegi-toetust Tarmo Kruusimäe on töötu ja ei saa Töötukassast isegi toetust.] sky.ee, 5. juuli 2023 * [https://elu24.postimees.ee/8044549/meeste-tuli-naine-sekka-tarmo-kruusimae-astus-ebasundsa-kommentaariga-ambrisse-nouame-avalikku-vabandust Tarmo Kruusimäe astus ebasündsa kommentaariga ämbrisse: nõuame avalikku vabandust!] elu24.postimees.ee, 22. juuni 2024 {{JÄRJESTA:Kruusimäe, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Eesti kokad]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] i497jkijybtzl2i1rerjwm5yv8lu8wx 0 241587 7253823 7253323 2026-10-15T22:50:58Z Kruusamägi 1530 7253823 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:ENVA - JPO2010 - chien d'assistance pour handicapé bis.JPG|pisi|Abikoer]] '''Abikoer''' on [[koer]], kes on välja õpetatud abistama konkreetset vaimse või kehalise puudega inimest. Abistatavate inimeste hulka kuuluvad näiteks ratastooliga liikuvad inimesed, [[autismispektri häire]]ga isikud, kuulmis- ja nägemispuudega inimesed. Abikoera on võimalik treenida ka liitpuudega isiku abistamiseks. Põhiline eesmärk on luua inimesele turvalisem keskkond, pakkudes samas ka emotsionaalset tuge ja paremat elukvaliteeti. Abikoer peaks täitma vähemalt kolme eri tüüpi ülesannet. Iga koer õpetatakse täitma konkreetseid, inimese vajadustest lähtuvaid ülesandeid. Abikoer saadab omanikku peaaegu igal pool (koer ei tohi minna steriilsetesse kohtadesse, nagu operatsiooniruum), ka seal, kuhu reeglina koeri ei lubata (näiteks kauplused, ühiskondlikud asutused, kool, ühistransport), seega ei kehti abikoertele tavalised lemmikloomadele kehtestatud piirangud. Teenistuskoer peab käituma hästi, ei tohi hammustada, uriseda vms. Kui ta teeb kellelegi viga, tuleb ta pensionile saata ja teda ei tohi enam kunagi teenistuskoerana kasutada. Abikoer ei pea kandma suukorvi, sest muidu võidakse arvata, et ta on ohtlik. Abikoera juht pole kohustatud ütlema, miks tal abikoer on. ==Abikoera koolitus== Abikoertena võivad töötada nii tõukoerad kui ka segaverelised koerad. Olulisem on koera temperamendi ja iseloomu sobivus selleks ametiks. Kõige sobivamad tõud on [[kuldne retriiver]], [[labradori retriiver]] ja [[puudel]] (eriti [[standardpuudel]]). Oluline on valida koer, kes sobib omaniku vajaduste ja elustiiliga. Enne treeningu alustamist (alustada tuleks kui koer on valmis) kontrollitakse põhjalikult koera tervise- ja käitumisnäitajaid. Abikoerad läbivad tavaliselt pooleaastase kuni kaheaastase treeningu, mille käigus õpetatakse neile erinevaid oskusi, sõnakuulelikkust ja üldist avalikku käitumisoskust. Algtreeningu käigus õpetatakse üldist suhtlemist ja käitumist erinevates olukordades ja keskkondades ning õpetatakse selgeks põhilised käsklused. Edasise treeningu käigus õpetatakse koerale juba spetsiifilisi käsklusi (kuni 40 erinevat käsklust), lähtudes tema tulevase omaniku vajadustest. Sellele järgneb meeskonnakoolitus, mille käigus õpetatakse tulevasele omanikule abikoera kasutamist ja tema eest hoolitsemist. Tavaliselt saab uuest omanikust ja juhtkoerast teineteist mõistev koostööpaar 1–2 kuuga. Pärast treeningute läbimist siirdub abikoer uue omaniku juurde ja jääb sinna elama kogu tegevteenistuse ajaks. Tegevteenistuse jooksul viib treener läbi ka mitmeid järelkontrolle, et vaadelda, kuidas toimib abikoera ja omaniku koostöö. Kogu teenistuse ajal säilitatakse kontakt koera koolitaja ja koera omaniku vahel – koolitaja annab vajadusel abikoera omanikule nõu ning viib läbi lisakoolitusi täiendavate käskluste õpetamiseks või vajadusel koera ümberõpetamiseks. Kool/töökoht jt sarnased kohad ei tohi keelata teenistuskoera vanuse, tõu või allergikute tõttu, kuna neid ei peeta piisavalt mõjusateks põhjusteks. Näiteid ratastooliga liikuva inimese abikoerale õpetatavatest võimalikest ülesannetest: * uste avamine ja sulgemine * ratastooli omanikuni toomine, kui see ei ole käeulatuses * ratastooli lükkamine * abistamine ratastooliga liikumisel ruumis, takistuste vältimine — omanik hoiab kinni koera vastavast rihmast * abistamine äärekividest, järsematest tõusudest ratastooliga üles saamisel. Omanik peab ise võimalikult palju kaasa aitama – kogu tööd ei tohi jätta koera teha * aitamine treppidest ülesminemisel, tõmmates igal astmel * riietumisel abistamine (tirib ära sokid, kindad, aitab tõmmata lukku lahti) * abistamine poeskäimisel * füüsiliseks toeks olemine * abikutsumine, õnnetusest (kukkumisest jms) teatamine * lülitite vajutamine * asjade kandmine * abistamine pesu pesumasinasse panemisel ja väljavõtmisel * telefoni ja muude esemete toomine ==Vaata ka== * [[Juhtkoer]] * [[Teraapiakoer]] * [[Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing]] == Välislingid == * [http://www.abikoer.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Teenistuskoerad]] q2qqkm7hyzd4oo2f55a4dhxdfnsctdk 1 243569 7254041 5733868 2026-10-16T10:27:15Z Sendrasendra 225202 7254041 wikitext text/x-wiki Puudub lehekülg [[Kojamees]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 08:22 (EEST) :Seal peaks vist ametist kirjutama? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 7. aprill 2011, kell 09:03 (EEST) :: Jah. Ja link peaks olema ka klaasipuhastajale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 09:16 (EEST) ---- Tema üks pseudonüüm oli ka Juhan Tiik. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 27. oktoober 2012, kell 22:28 (EEST) ---- Hetkel ta Jalgpallihaigla juht ei ole. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 15:05 (EEST) ---- Kas PunaMust.org on usaldusväärne allikas? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 22:51 (EEST) ------- "on alates 2009. aastast õppinud sama eriala Tallinna Tehnikaülikoolis" – nüüd on 2020. aasta, kui kaugele ta seal on jõudnud? Äkki on juba doktor? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. oktoober 2020, kell 15:55 (EEST) ---- '''''Tarmo Kruusimäe''' (Kojamees või Juhan Tiik;<ref>Margus Kiis, [https://www.postimees.ee/1487535/punk-kojamees-tuletab-end-onarhiliselt-meelde Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde], Postimees, 20. juuli 2005.</ref> :See ei ole hästi! --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:27 (EEST) fjf39yfbjq473dam3di9vq18nte7jou 7254045 7254041 2026-10-16T10:40:55Z Velirand 67997 7254045 wikitext text/x-wiki Puudub lehekülg [[Kojamees]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 08:22 (EEST) :Seal peaks vist ametist kirjutama? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 7. aprill 2011, kell 09:03 (EEST) :: Jah. Ja link peaks olema ka klaasipuhastajale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 09:16 (EEST) ---- Tema üks pseudonüüm oli ka Juhan Tiik. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 27. oktoober 2012, kell 22:28 (EEST) ---- Hetkel ta Jalgpallihaigla juht ei ole. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 15:05 (EEST) ---- Kas PunaMust.org on usaldusväärne allikas? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 22:51 (EEST) ------- "on alates 2009. aastast õppinud sama eriala Tallinna Tehnikaülikoolis" – nüüd on 2020. aasta, kui kaugele ta seal on jõudnud? Äkki on juba doktor? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. oktoober 2020, kell 15:55 (EEST) ---- '''''Tarmo Kruusimäe''' (Kojamees või Juhan Tiik;<ref>Margus Kiis, [https://www.postimees.ee/1487535/punk-kojamees-tuletab-end-onarhiliselt-meelde Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde], Postimees, 20. juuli 2005.</ref> :See ei ole hästi! -- [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:27 (EEST) :: Kas "tuntud ka kui" sobiks sinna? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:40 (EEST) 4pu2mrdo34h23tgjtkupva1o29mxcsv 7254056 7254045 2026-10-16T11:17:29Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7254056 wikitext text/x-wiki Puudub lehekülg [[Kojamees]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 08:22 (EEST) :Seal peaks vist ametist kirjutama? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 7. aprill 2011, kell 09:03 (EEST) :: Jah. Ja link peaks olema ka klaasipuhastajale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2011, kell 09:16 (EEST) ---- Tema üks pseudonüüm oli ka Juhan Tiik. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 27. oktoober 2012, kell 22:28 (EEST) ---- Hetkel ta Jalgpallihaigla juht ei ole. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 15:05 (EEST) ---- Kas PunaMust.org on usaldusväärne allikas? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 15. juuni 2015, kell 22:51 (EEST) ------- "on alates 2009. aastast õppinud sama eriala Tallinna Tehnikaülikoolis" – nüüd on 2020. aasta, kui kaugele ta seal on jõudnud? Äkki on juba doktor? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. oktoober 2020, kell 15:55 (EEST) ---- '''''Tarmo Kruusimäe''' (Kojamees või Juhan Tiik;<ref>Margus Kiis, [https://www.postimees.ee/1487535/punk-kojamees-tuletab-end-onarhiliselt-meelde Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde], Postimees, 20. juuli 2005.</ref> :See ei ole hästi! -- [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:27 (EEST) :: Kas "tuntud ka kui" sobiks sinna? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 13:40 (EEST) :::Ma kasutaks pigem sõna "hüüdnimi". Viide käib vist ikka Kojamehe kohta. Üht tema varjunimedest kohe järele panna on arusaamatu ja eksitav. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 14:17 (EEST) l1j16oj19kwwzclu5idcxgtfxrvneqz 0 244401 7253840 7155276 2026-10-16T02:03:39Z Juppi lantteineen 239848 7253840 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sholban_Kara-ool_001.jpg|pisi|Šolban Kara-ool (2009)]] [[Pilt:Vladimir Putin with Sholban Kara-ool.jpg|pisi|Šolban Kara-ool (paremal) Vladimir Putiniga (2007)]] '''Šolban Kara-ool''' ([[tõva keel]]es Шолбан Валерий оглу Кара-оол, [[vene keel]]es Шолбан Валерьевич Кара-оол; sündinud [[18. juuli]]l [[1966]]) on [[tõvalased|tõva]] rahvusest [[Venemaa]] poliitik. Ta oli [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] valitsusjuht alates 6. juunist [[2007]] kuni [[7. aprill]]ini [[2021]]. [[2012]]. ja [[2016]]. aastatel toimunud üldvalimistel valiti ta suure häälteenamusega ametisse tagasi. {{JÄRJESTA:Kara-ool, Šolban}} [[Kategooria:Tõva]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 83wpgn3npv7jz0q4f9ci2yl332k32gt 0 247445 7253849 5494246 2026-10-16T02:19:49Z Juppi lantteineen 239848 7253849 wikitext text/x-wiki [[File:Timur Kulibayev.jpg|thumb|Timur Kulõbajev (2011)]] '''Timur Kulõbajev''' ([[kasahhi keel|kasahhi]] Тимур Құлыбаев; sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1966]]) on [[Kasahstan]]i ärimees, president [[Nursultan Nazarbajev]]i tütre Dinara abikaasa. Kulõbajev on pidanud kõrgeid ameteid loodusvarasid haldavais riigiettevõtetes ning tal on suur mõju riigi nafta- ja gaasitööstuses. Ta on 2007. aastast Kasahstani nafta-, gaasi- ja energeetikakompleksis tegutsevaid organisatsioone ühendava assotsiatsiooni [[KAZENERGY]] president ning 2011. aastast aktsiaseltsi Rahvuslik Heaolu Fond [[Samruk-Kazõna]] juhatuse esimees. Tal on Dinaraga kolm last.<ref name="Eurasianet">http://www.eurasianet.org/node/63936</ref> Väidetavalt on tal 2007. aastal sündinud abieluväline laps [[Goga Ashkenazi]]ga.<ref name="RadioFreeEurope">http://www.rferl.org/content/oil_tycoon_makes_waves_for_kazakh_first_family/24271559.html</ref><ref>[http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1284352/I-want-conquer-world-says-Goga-Ashkenazi-close-friend-Prince-Andrew-millionaire-businesswoman-society-girl.html I want to conquer the world' says Goga Ashkenazi, close friend of Prince Andrew, millionaire businesswoman and society girl], Daily Mail, 5. juuni 2010.</ref><ref name="Eurasianet"/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://biografia.kz/famous/kulibaev-timur Кулибаев Тимур Аскарович (biografia.kz)] * [http://www.centrasia.ru/person2.php?&st=1083054454 КУЛИБАЕВ Тимур Аскарович (centrasia.ru)] {{JÄRJESTA:Kulõbajev, Timur}} [[Kategooria:Kasahstani inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] hh20dvv39mbsfb0m6jvw3zwuwzybwcg 0 249792 7253706 7068814 2026-10-15T18:45:23Z Sirle Sööt 95715 7253706 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ajakirjast; eesnime kohta vaata artiklit [[Triinu (eesnimi)]].}} '''Ajakiri Triinu,''' kodu- ja käsitööleht, ilmus 1952. aastast Stockholmis stentsileerituna, hiljem trüki teel paljundatuna. Ajakirja asutas [[Vera Poska-Grünthal]], kes oli pikka aega ka selle toimetaja.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bernard Kangro|pealkiri=Eesti Rootsis|aasta=1976|koht=Lund|kirjastus=Eesti Kirjanike Kooperatiiv|lehekülg=118}}</ref> Ajakiri ilmus aastatel [[1952]]–[[1995|1995.]] Toimetus ja talitus asus Rootsis Lidingöl kuni Vera Poska-Grünthali emigreerumiseni Kanadasse. <ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=1953-54 talvenumber |pealkiri=Toimetus |ajakiri=TRIINU |aastakäik=1953 |üksiknumber=4 |lehekülg=1}}</ref>Seal sai ajakirja väljaandjaks [[Toronto Eesti Naisselts]]i Triinu Komitee. Aastatel [[1985]]–[[1995]] toimetas ajakirja [[Tanni Kents]].<ref>Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu kahes osas. I osa. Tallinn 2000</ref> Ajakiri ilmus kord kvartalis. Ajakiri oli algul mõeldud naisteajakirjaks, kuid kujunes pereajakirjaks. Ajakirjas avaldati kirjeldusi eestlaste tööst, eriti eestluse säilimisest väljaspool Eestit. Ajakiri avaldas artikleid rahvatraditsioonidest ning tõi etnograafidelt rahvariiete kirjeldusi ja mustrilehti. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] [[Kategooria:Toronto]] c3752klj3x29j8sxbx6x9aulyiql45g 0 254834 7253778 7072208 2026-10-15T20:22:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253778 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} [[Pilt:Facade Tallinn (2).JPG|pisi|Raekoja tänav 4/6]] [[Fail:Raevangla rekonstrueerimistööd. Juuni 2005 (03).jpg|pisi|Raevangla rekonstrueerimistööd 2005. aastal]] '''Tallinna Raevangla''' oli 14.–[[16. sajand]]ini [[Tallinna vanalinn]]as [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] taga [[Raekoja tänav]]al asunud [[kinnipidamisasutus]]. Raevangla esimene, [[1370]]. aastal valminud hoone ehitati aastatel [[1441]]–[[1442]] põhjalikult ringi, kuid vana vangla on jäänud siiski uue ehituse sisse. Valminud uus hoone oli kahekorruseline kellerdatud ehitus, mille keldris ja II korrusel olid kaks kitsast, [[silindervõlv]]iga kaetud kogu vanglahoone pikkust [[kong]]i, mis hooviseinas lõppesid [[dansker]]iga. Hoone I korruse ruumidepaigutus oli analoogne, kuid kongid olid kitsamad ja nende vahele jääb ahtake [[võlvkäik]] pääsuks hoovile. I korruse parempoolne kong oli lühem ning kongi ees asetseb väike eesruum, kust algavad müüritrepis, mis viivad keldrisse ja II korrusele ning kuhu avaneb sügavas seinaorvas asuv lihtsas [[raidportaal]]is Raevangla peauks. Kuna Raevanglat kasutati [[Tallinna all-linn]]as omavalitsuse ja kohtuorganina tegutseva [[Tallinna raad|Tallinna rae]] poolt menetletavates süüasjades kinnipeetavate jaoks ja kohus tegutses Tallinna raekojas II korrusel, siis oli raekoja tagaseinas vanglaportaali vastas uks, mille kaudu pääses rae keldrisse ja sealt edasi müüritrepi kaudu raesaali, kus peeti [[kohtuistung]]eid<ref>[https://web.archive.org/web/20120321010208/http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/raevangla-hoonest/ Raevangla hoonest], linnamuuseum.ee, (vaadatud 21. august 2011)</ref>. [[18. sajand]]il avati [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al uus [[Tallinna parandusvangla|vangla-kasvatusmaja]] ning vana raevangla jäi [[hulgus]]te ja [[kerjus]]te varjupaigaks ja koos sellega kasutati ka hoone kohta rahvapärast nimetust ''Büttelei'' (vangla) asemel ''Bottelei'' (kerjamine). [[1832]]. aastal müüdi hoone eravaldusse. Aastal 1983 avas [[Tallinna Linnamuuseum]] oma filiaalina Raevanglas fotoosakonna, mis aastast 1991 kannab nime [[Raevangla fotomuuseum]]<ref name="EE"/>. Avamisele eelnes hoone restaureerimine. <gallery> Elamu Raekoja 4 20110424 02.jpg Elamu Raekoja 4 20110424 03.jpg Tallinna raevangla hoone, 15.-20.saj.jpg </gallery> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 456.</ref>}} ==Kirjandus== *[http://www.tallinnapostimees.ee/309507/tallinn-jagab-raevanglat-oigusjargse-omanikuga/ Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga]. Tallinna Postimees, 7. september 2010 ==Välislingid== {{Commonskat|Tallinna raevangla}} * {{Kultuurimälestis|3061}} {{koord|NS=59.436796927|EW=24.7453799606|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Tallinna raad]] [[Kategooria:Tallinna vanglad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] 18wu71z1une2tglcetdvlgeyb4drzqe 0 254991 7253753 7253116 2026-10-15T19:30:53Z Heakeel 122460 /* Eellugu */ 7253753 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Falklandi sõda | osa = | pilt = Falklands, Campaign, (Distances to bases) 1982.jpg | pildiallkiri = Briti vägede liikumine | aeg = 2. aprill 1982 – 14. juuni 1982 | koht = [[Falklandi saared]]<br>[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared]] ja ümbritsev merepiirkond | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Suurbritannia võit *senise olukorra säilimine *lõppes Argentina Lõuna-Thule saarte okupatsioon *Argentina sõjaväelise hunta kokkuvarisemine *[[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] valitsuse toetuse kasv, mida juhtis peaminister [[Margaret Thatcher]] | seis = | osaline1 = {{PisiLipp|Argentina}} | osaline2 = {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br />{{PisiLipp|Falklandi saared|1948}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = * 649 surnud <!-- 633 sõdurit + 16 tsiviilisikust meremeest tapetud --> * 1068 haavatud * 11 313 vangivõetud --------- * 1 [[ristleja]] * 1 [[allveelaev]] * 4 transpordilaeva * 2 patrull-laeva * 1 spioonilaev --------- * 25 [[helikopter]]it * 35 [[hävituslennuk]]it * 2 [[pommitaja]]t * 4 transpordilennukit * 25 väiksemat lennukit * 9 õppelennukit | kaotused2 = * 258 <!-- 255 sõdurit + 3 tsiviilisikut --> surnud<ref name="autogenerated1982">{{cite web|url=http://www.raf.mod.uk/history/FalklandIslandsHistoryRollofHonour.cfm |title=Falkland Islands – A history of the 1982 conflict |publisher=Raf.mod.uk |date=1. oktoober 2004 |accessdate=7. veebruar 2010}}</ref> * 775 haavatud * 115 vangivõetud --------- * 2 [[hävitaja]]t * 2 [[fregatt]]i * 1 maabumislogistikalaev * 1 maabumislaev * 1 konteinerilaev --------- * 24 [[helikopter]]it * 10 [[hävituslennuk]]it | kaotused3 = | märkused = }} '''Falklandi sõda''', ka '''Falklandi konflikt''' või '''Falklandi kriis''', oli väljakuulutamata sõda [[Argentina]] ja [[Suurbritannia]] vahel. Sõja põhjustas vaidlus [[Atlandi ookean|Atland]]i lõunaosas asuvate [[Falklandi saared|Falklandi]] ning [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] riikliku kuuluvuse üle. Sõda algas [[2. aprill]]il [[1982]], mil Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis saari tagasi vallutama mereväeüksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega [[14. juuni]]l [[1982]]. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on viimane konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud liitlasteta. Argentina hakkas juba 19. sajandi lõpul väitma, et saared peaksid kuuluma neile, et nad pole loobunud kavatsusest need endale saada.<ref>Tarmo Maiberg: [http://uudised.err.ee/index.php?06245410 "Sõnasõda Falklandi saarte pärast üha kasvab"] ERR, 8. veebruar 2012.</ref> Saarte tagasisaamise nõue lisati Argentina põhiseadusse 1994. aastal. Seetõttu pidas Argentina valitsus sissetungi omaenda territooriumi tagasivallutamiseks, samal ajal kui Briti valitsus pidas sõda [[Suurbritannia meretagused alad|meretaguse ala]] ründamiseks. Kumbki pool sõda ametlikult ei kuulutanud ning vaenutegevus toimus põhiliselt saartel ja ümbritseval merel. Konflikt mõjutas suuresti mõlemat poolt. Konflikti alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust, kuid valitsuse toetus vähenes pärast kaotust, mis kiirendas ka valitsuse lagunemist. Suurbritannia valitsuse toetus aga suurenes ning see aitas [[Margaret Thatcher]]i juhitud valitsusel jääda võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Sõda mõjutas mõlema riigi kultuuri: selle ainetel on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. Aja jooksul on sõja mõju inglise kultuurile vähenenud, kuid Argentinas räägitakse sellest praeguseni. Normaalsed suhted kahe riigi vahel on taastatud 1989. aastal tingimusel, et saarte riikliku kuuluvuse küsimust enam ei arutata. == Eellugu == Enne sõda kannatas Argentina majandusliku seisaku all. Peale riigisisese segaduse vahetati sel ajal pidevalt ka sõjaväe juhtkonda. 1981. aasta detsembris oli teiste seas tõusnud võimule admiral Jorge Anaya. Ta toetas mõtet, et Falklandi saared kuuluvad neile, et need tuleb kõiki sõjalisi vahendeid kasutades enda kontrolli alla võtta. Ta siiski uskus, et seda tehes ei vasta britid sõjalise jõuga. Uued väejuhid soovisid sõjalise lähenemisega tekitada Argentina rahvas patriotismi, et saada oma ideele kohalike heakskiitu ning viia rahva tähelepanu eemale riigi muudest probleemidest. Kohalik ajaleht La Prensa avaldas üksikasjaliku plaani, mis pidi jõudma avalikkuse ette. Plaan sisaldas saarte hõivamise kõiki etappe kavandamisest kuni otsese sõjalise sekkumiseni; seda juhuks, kui lääneriigid saari neile vabatahtlikult loovutada ei soovi. Saarestiku ümber kasvanud pinged said otsustava tõuke, kui Argentina mereväelaste sissetunginud vanaraua otsijate grupp heiskas Lõuna-Georgia saarele Argentina lipu, mille peale reageeris Briti valvelaev HMS Endurance. Selle tulemusena otsustasid Argentina võimud omakorda valmis seada jõud, kes pidid 2. aprillil saarestiku vallutama. == Argentiina invasioon == 2. aprillil 1982 maabusid argentiinlased operatsiooni Rosario käigus Falklandi saartele. Invasiooni üritas esialgu takistada saarestiku kuberner Rex Hunt. Tal olid kasutada üksikud sõdurid ja poliitilised võtted, kuid peagi andis ta juhtimise üle Briti majorile Mike Normanile. Argentina vägede tegevus nägi suures pildis ette kolonel Guillermo Sanchez-Sabarotsi amfiibgrupi maabumist, Moody Brooki sõjaväelinnaku vallutamist, Stanly linna lahingut ning viimast rünnakut ja sellega kaasnevat valitsuse hoone allaandmist. == Suurbritannia poliitiline vastus == Kui brittideni oli jõudnud teave Argentiina pealetungist, võttis kaitseministeerium ühendust kuberner Huntiga, kes kinnitas, et Argentina väed on tõesti võtnud kontrolli saarestiku üle. Kohalikud elanikud kinnitasid ka raadioühenduse teel BBC ajakirjanikele, et invasioon on tõesti toimunud. Selle põhjal anti Falklandi saarte vabastamise ülesanne admiral John Fieldhousile, kelle tegevused koodnimega Operation Corporate kestsid saarestikus 1. aprillist 20. juunini 1982. Pärast 2. aprillil plaanide kinnitamist määras Briti valitsus reeglid, mille järgi kõik saarestikus toimuv peab saama kiiret kajastust, et valitsusel oleks lihtsam olukorda kontrolli all hoida ning vajadusel võtta vastu poliitilisi otsuseid. == Saarestiku vabastamine == Esimesena vallutasid Briti väed major Guy Sherdiani juhtimisel tagasi Lõuna-Georgia. Vaatamata mõningatele tagasilöökidele, mis olid tingitud halvast sügisilmast tekkinud porist ja Briti allveelaeva häiretest, suutsid vabastavad väed grupeeruda ja suunduda lahingusse 24. aprillil. Pärast üksikuid konflikte sooritas Sherdian 76 mehega saarel otsepealetungi Argentina vägedele, kuid lisaks kahe Briti laeva (Antrim ja Plymouth) demonstratiivsele merepommitamisele otsustasid saarel paiknenud Argentina väed alla anda. Seejärel läks saarelt Londoni poole teele sõnum, mille sisu oli: "Meil on hea meel teatada Tema majesteedile, et Lõuna-Georgia saarel lehvib nüüdsest peale meie mereväe lipu ka Ühendkuningriigi lipp." Avalikkuseni jõudis see sõnum peaminister Margaret Thatcheri vahendusel, kes teatas rõõmusõnumeid kohalikule meediale. Koostöös kuningliku õhuväega suudeti hävitada Argentina mereväe põhiline ründelaev General Belgrano, mille uputamine tõi kaasa Argentina sõjaväelaste kogukaotustest ligi poole. See oli ka nii oluline laev, et Argentina valitsus tundis, kuidas meresõda hakkab nende kontrolli alt väljuma. Siiski suudeti kaks päeva pärast General Belgrano uputamist anda vastulöök, mille tagajärjel läks põhja Briti laev HMS Sheffield ning hukkus 20 ja sai viga 24 mereväelast. Mõne allika järgi olnud pääsenud meremehed oma riigi edus saart vallutada nii kindlad, et laulnud oma põleva laeva taustal päästelaevul minema seilates Monthy Pythoni laulu "Always Look on the Bright Side of Life". Pärast mõnepäevaseid maalahinguid San Carlos, Goos Greenis, Mount Kentis ja Bluff Covis suutsid britid koondada brigaadisuuruse väe, et vabastada Stanley linn. 11. juuni öösel alustatud rünnakus kandsid Briti väed mõningaid kaotusi argentiinlaste hästi ülesehitatud kaitse tõttu. Ent pärast kolmepäevast sõjategevust olid argentiinlaste väed kandnud sedavõrd suuri elavjõu ja varude kaotusi, et nende brigaadikindral Mario Menendez leppis Briti kindralmajori Jeremy Mooriga kokku relvarahus. ==Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.margaretthatcher.org/archive/falklands-carrington.asp? Lord Carrington's files on the Falklands] * [https://archive.today/20120629064047/www.mrecic.gov.ar/portal/seree/malvinas/home.html Secretaría de Relaciones Exteriores, Posición Argentina sobre diversos aspectos de la Cuestión de las Islas Malvinas] * Page last updated at 11:18 GMT, Saturday, 3 April 2010 12:18 UK, [https://news.bbc.co.uk/2/hi/8599404.stm Scrap dealer who accidentally set off the Falklands War], bbc.co.uk * 2011, Darlow Smithson, Channel 4, [https://m.youtube.com/watch?v=PBJ99bIhAVk?hl=et&gl=EE& Falklands' Most Daring Raid (Avro Vulcan, XM607)], youtube.com ==Välislingid== {{Commonskat|Falklands War}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Argentina ajalugu]] [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] [[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]] 05ottk0b06haaabdx3dgyz0ri62moyi 7253770 7253753 2026-10-15T19:54:18Z Heakeel 122460 /* Eellugu */ 7253770 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Falklandi sõda | osa = | pilt = Falklands, Campaign, (Distances to bases) 1982.jpg | pildiallkiri = Briti vägede liikumine | aeg = 2. aprill 1982 – 14. juuni 1982 | koht = [[Falklandi saared]]<br>[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared]] ja ümbritsev merepiirkond | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Suurbritannia võit *senise olukorra säilimine *lõppes Argentina Lõuna-Thule saarte okupatsioon *Argentina sõjaväelise hunta kokkuvarisemine *[[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] valitsuse toetuse kasv, mida juhtis peaminister [[Margaret Thatcher]] | seis = | osaline1 = {{PisiLipp|Argentina}} | osaline2 = {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br />{{PisiLipp|Falklandi saared|1948}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = * 649 surnud <!-- 633 sõdurit + 16 tsiviilisikust meremeest tapetud --> * 1068 haavatud * 11 313 vangivõetud --------- * 1 [[ristleja]] * 1 [[allveelaev]] * 4 transpordilaeva * 2 patrull-laeva * 1 spioonilaev --------- * 25 [[helikopter]]it * 35 [[hävituslennuk]]it * 2 [[pommitaja]]t * 4 transpordilennukit * 25 väiksemat lennukit * 9 õppelennukit | kaotused2 = * 258 <!-- 255 sõdurit + 3 tsiviilisikut --> surnud<ref name="autogenerated1982">{{cite web|url=http://www.raf.mod.uk/history/FalklandIslandsHistoryRollofHonour.cfm |title=Falkland Islands – A history of the 1982 conflict |publisher=Raf.mod.uk |date=1. oktoober 2004 |accessdate=7. veebruar 2010}}</ref> * 775 haavatud * 115 vangivõetud --------- * 2 [[hävitaja]]t * 2 [[fregatt]]i * 1 maabumislogistikalaev * 1 maabumislaev * 1 konteinerilaev --------- * 24 [[helikopter]]it * 10 [[hävituslennuk]]it | kaotused3 = | märkused = }} '''Falklandi sõda''', ka '''Falklandi konflikt''' või '''Falklandi kriis''', oli väljakuulutamata sõda [[Argentina]] ja [[Suurbritannia]] vahel. Sõja põhjustas vaidlus [[Atlandi ookean|Atland]]i lõunaosas asuvate [[Falklandi saared|Falklandi]] ning [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] riikliku kuuluvuse üle. Sõda algas [[2. aprill]]il [[1982]], mil Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis saari tagasi vallutama mereväeüksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega [[14. juuni]]l [[1982]]. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on viimane konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud liitlasteta. Argentina hakkas juba 19. sajandi lõpul väitma, et saared peaksid kuuluma neile, et nad pole loobunud kavatsusest need endale saada.<ref>Tarmo Maiberg: [http://uudised.err.ee/index.php?06245410 "Sõnasõda Falklandi saarte pärast üha kasvab"] ERR, 8. veebruar 2012.</ref> Saarte tagasisaamise nõue lisati Argentina põhiseadusse 1994. aastal. Seetõttu pidas Argentina valitsus sissetungi omaenda territooriumi tagasivallutamiseks, samal ajal kui Briti valitsus pidas sõda [[Suurbritannia meretagused alad|meretaguse ala]] ründamiseks. Kumbki pool sõda ametlikult ei kuulutanud ning vaenutegevus toimus põhiliselt saartel ja ümbritseval merel. Konflikt mõjutas suuresti mõlemat poolt. Konflikti alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust, kuid valitsuse toetus vähenes pärast kaotust, mis kiirendas ka valitsuse lagunemist. Suurbritannia valitsuse toetus aga suurenes ning see aitas [[Margaret Thatcher]]i juhitud valitsusel jääda võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Sõda mõjutas mõlema riigi kultuuri: selle ainetel on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. Aja jooksul on sõja mõju inglise kultuurile vähenenud, kuid Argentinas räägitakse sellest praeguseni. Normaalsed suhted kahe riigi vahel on taastatud 1989. aastal tingimusel, et saarte riikliku kuuluvuse küsimust enam ei arutata. == Eellugu == Enne sõda kannatas Argentina majandusliku seisaku all. Peale riigisisese segaduse vahetati sel ajal pidevalt ka sõjaväe juhtkonda. 1981. aasta detsembris oli teiste seas tõusnud võimule admiral Jorge Anaya. Ta toetas mõtet, et Falklandi saared kuuluvad neile, et need tuleb kõiki sõjalisi vahendeid kasutades enda kontrolli alla võtta. Ta siiski uskus, et seda tehes ei vasta britid sõjalise jõuga. Uued väejuhid soovisid sõjalise lähenemisega tekitada Argentina rahvas patriotismi, et saada oma ideele kohalike heakskiitu ning viia rahva tähelepanu eemale riigi muudest probleemidest. Kohalik ajaleht La Prensa avaldas üksikasjaliku plaani, mis pidi jõudma avalikkuse ette. Plaan sisaldas saarte hõivamise kõiki etappe kavandamisest kuni otsese sõjalise sekkumiseni; seda juhuks, kui lääneriigid saari neile vabatahtlikult loovutada ei soovi. Pinged saarestiku ümber kasvasid veelgi, kui vanarauakaupmeeste grupp (kelle sekka oli imbunud Argentiina mereväelasi) heiskas Lõuna-Georgia saarele Argentina lipu. Selle peale reageeris Briti valvelaev HMS Endurance. Argentina võimud otsustasid siis omakorda valmis seada jõud, kes pidid 2. aprillil saarestiku vallutama. == Argentiina invasioon == 2. aprillil 1982 maabusid argentiinlased operatsiooni Rosario käigus Falklandi saartele. Invasiooni üritas esialgu takistada saarestiku kuberner Rex Hunt. Tal olid kasutada üksikuid sõdureid ja poliitilisi võtteid, kuid peagi andis ta juhtimise üle Briti major Mike Normanile. Argentina vägede tegevus nägi suures pildis ette kolonel Guillermo Sanchez-Sabarotsi amfiibgrupi maabumist, Moody Brooki sõjaväelinnaku vallutamist, Stanly linna lahingut ning viimast rünnakut ja sellega kaasnevat valitsuse hoone allaandmist. == Suurbritannia poliitiline vastus == Kui brittid olid saanud teada Argentiina pealetungist, võttis kaitseministeerium ühendust kuberner Huntiga. Ta kinnitas, et Argentina väed on võtnud kontrolli saarestiku üle. Kohalikud elanikud kinnitasid ka raadioühenduse teel BBC ajakirjanikele, et invasioon on toimunud. Selle põhjal anti Falklandi saarte vabastamise ülesanne admiral John Fieldhousile, kelle tegevused koodnimega Operation Corporate kestsid saarestikus 1. aprillist kuni 20. juunini 1982. Pärast 2. aprillil plaanide kinnitamist kehtestas Briti valitsus reegli, mille järgi saarestikus toimunut tuleb kiiresti kajastada, et valitsusel oleks lihtsam olukorda kontrolli all hoida ning vajadusel võtta vastu poliitilisi otsusi. == Saarestiku vabastamine == Esimesena vallutasid Briti väed major Guy Sherdiani juhtimisel tagasi Lõuna-Georgia. Vaatamata mõnele tagasilöögile, mis oli tingitud halva sügisilmaga kaasnenud porist ja Briti allveelaeva rikkeist, suutsid vabastavad väed grupeeruda ja minna lahingusse 24. aprillil. Pärast üksikuid konflikte sooritas Sherdian 76 mehega saarel otsepealetungi Argentina vägedele, kuid lisaks kahe Briti laeva (Antrim ja Plymouth) demonstratiivsele merepommitamisele otsustasid saarel paiknenud Argentina väed alla anda. Seejärel läks saarelt Londoni poole teele sõnum, mille sisu oli: "Meil on hea meel teatada Tema majesteedile, et Lõuna-Georgia saarel lehvib nüüdsest peale meie mereväe lipu ka Ühendkuningriigi lipp." Avalikkuseni jõudis see sõnum peaminister Margaret Thatcheri vahendusel, kes edastas rõõmusõnumid kohalikule meediale. Koostöös kuningliku õhuväega suudeti hävitada Argentina mereväe põhiline ründelaev General Belgrano, mille uputamine tõi kaasa Argentina sõjaväelaste kogukaotustest ligi poole. See oli ka nii oluline laev, et Argentina valitsus tundis, kuidas meresõda hakkab nende kontrolli alt väljuma. Siiski suudeti kaks päeva pärast General Belgrano uputamist anda vastulöök, mille tagajärjel läks põhja Briti laev HMS Sheffield ning hukkus 20 ja sai viga 24 mereväelast. Mõne allika järgi olnud pääsenud meremehed oma riigi edus saart vallutada nii kindlad, et laulnud oma põleva laeva taustal päästelaevul minema seilates Monthy Pythoni laulu "Always Look on the Bright Side of Life". Pärast mõnepäevaseid maalahinguid San Carlos, Goos Greenis, Mount Kentis ja Bluff Covis suutsid britid koondada brigaadisuuruse väe, et vabastada Stanley linn. 11. juuni öösel alustatud rünnakus kandsid Briti väed mõningaid kaotusi argentiinlaste hästi ülesehitatud kaitse tõttu. Ent pärast kolmepäevast sõjategevust olid argentiinlaste väed kandnud sedavõrd suuri elavjõu ja varude kaotusi, et nende brigaadikindral Mario Menendez leppis Briti kindralmajori Jeremy Mooriga kokku relvarahus. ==Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.margaretthatcher.org/archive/falklands-carrington.asp? Lord Carrington's files on the Falklands] * [https://archive.today/20120629064047/www.mrecic.gov.ar/portal/seree/malvinas/home.html Secretaría de Relaciones Exteriores, Posición Argentina sobre diversos aspectos de la Cuestión de las Islas Malvinas] * Page last updated at 11:18 GMT, Saturday, 3 April 2010 12:18 UK, [https://news.bbc.co.uk/2/hi/8599404.stm Scrap dealer who accidentally set off the Falklands War], bbc.co.uk * 2011, Darlow Smithson, Channel 4, [https://m.youtube.com/watch?v=PBJ99bIhAVk?hl=et&gl=EE& Falklands' Most Daring Raid (Avro Vulcan, XM607)], youtube.com ==Välislingid== {{Commonskat|Falklands War}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Argentina ajalugu]] [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] [[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]] sdcf0gczb9aye1n18nzsc1oawy6e2dv 0 256813 7253845 7199675 2026-10-16T02:12:05Z Juppi lantteineen 239848 7253845 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Suleyman Kerimov (cropped).jpg|pisi|Suleiman Kerimov (2010)]] {{liita|Suleiman Kerimov (Venemaa oligarh)}} '''Suleiman Kerimov''' (lesgi keeles Керимрин Абусаидан хва Сулейман, sündinud 12. märtsil [[1966]] [[Derbent|Derbendis]], Dagestanis) on [[lesgid|lesgi]] rahvusest [[Venemaa]] suurärimees ja poliitik. Kerimov on ettevõtte "[[Nafta-Moskva]]" enamusosanik. Talle kuulub jalgpalliklubi [[Anži]]. Alates 2008. aastast on Kerimov [[Föderatsiooninõukogu]] liige. Ta oli [[Riigiduuma]] kolmanda ([[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Liberaaldemokraatliku Partei]] fraktsioon) ja neljanda ([[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] fraktsioon) koosseisu liige (1999–2007). Ta on kõigi EL-i riikide, USA, Suurbritannia ja mitmete teiste riikide sanktsioonide all. == Elulugu == Isa oli jurist ja töötas kriminaaluurijana, ema oli raamatupidaja. Tegeles kooliajal judo ja tõstmisega, erinevate spordialade meister ja matemaatikaolümpiaadide võitja, omab esimest järku males. Lõpetas kiitusega keskkooli ja 1989. aastal Dagestani Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna. Ülikoolis õppides oli ta ülikooli ametiühingukomitee aseesimees. 1984–1986 teenis strateegilistes raketivägedes, vanemseersant. <ref>https://web.archive.org/web/20171124141534/https://www.vedomosti.ru/politics/articles/2017/11/23/742917-suleiman-kerimov#/close</ref> Tema äi, Dagestani ANSV ametiühingunõukogu esimees Nazim Hanbalaev aitas tal saada ökonomistiks Mahhatškalas asuvas "Eltavi" elektroonikatehases, mis tootis teleritele transistoreid ja pooljuhte. 1995. aastaks jõudis tehase peadirektori asetäitjaks majandusküsimustes.<ref>https://www.themoscowtimes.com/archive/from-tv-plant-to-secretive-business-empire</ref> 1993. aastal asutasid "Eltav" ja temaga seotud ettevõtted Föderaalse Tööstuspanga ja registreerisid selle Moskvas. Kerimov saadeti sinna "Eltavi" huve esindama, misjärel asus ta elama Moskvasse. Tööstuspank rahastas kriisis olevaid tööstusi. Kerimovist ja tema partneritest said suurte energiavarustusettevõtete laenuandjad. Pärast Venemaa majanduse stabiliseerumist maksti võlad pangale ja seega ka Kerimovile märkimisväärse kasumiga tagasi. Seejärel sai Kerimovist Tööstuspanga omanik. 1995. aastal nimetati Kerimov kaubandus- ja finantsettevõtte "Sojuz-Finans" juhiks. 1997. aastaks oli Kerimov omandanud 50-protsendilise osalusei ühes peamises "Vnukovo" lennufirmas. 1997. aasta aprillist Rahvusvahelise Korporatsioonide Instituudi (Moskva) teadur, 1999. aasta veebruarist asepresident. Samal aastal kaitses ta majandusteaduste kandidaadi väitekirja „Rahvusvaheliste korporatsioonide roll arenenud riikide tööstuspoliitika elluviimisel.”<ref name="ReferenceA">https://proza.ru/2020/08/12/371</ref> 1999. aastal, saavutades kontrolli peaaegu pankrotistunud endise riikliku naftaäri Nafta Moskva üle, mida hiljem nimetati ÜRO nafta toidu vastu uurimise käigus skeemist ebaseaduslikult kasu saavaks Alates 1999. aastast Riigiduuma saadik (Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei), aastast 2008 Venemaa Föderatsiooninõukogu senaator (Dagestani Vabariigi esindaja). Alates 2014. aastast Föderatsiooninõukogu parlamenditegevuse reglemendi komitee liige (2008-2014 finantsturgude ja raharingluse komitee liige).<ref>https://web.archive.org/web/20220813102549/http://council.gov.ru/services/reference/10356/</ref> 2007. aastal asutas ta "Suleiman Kerimovi fondi", mille põhieesmärk on toetada ja rahastada algatusi, mille eesmärk on parandada noorte elukäiku Venemaal ja maailmas, edendada projekte tervishoiu, kultuuri, spordi, usuelu valdkonnas. Ta on olnud Venemaa Maadlusföderatsiooni hoolekogu esimees alates selle asutamisest 2006. aastal. Kerimovi fond oli aastaid Venemaa Maadlusföderatsiooni peasponsor. Ajakirja "Forbes" andmetel jõudis ta 2020. aastal 10 rikkaima venelase hulka. Tema varanduseks hinnati 2020. aasta augusti seisuga 24,7 miljardit dollarit.<ref name="ReferenceA" />{{JÄRJESTA:Kerimov, Suleiman}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 6ps7uulfgl3qrew97a82r494nul513u 0 267481 7253542 7188792 2026-10-15T14:05:14Z Morel 26171 7253542 wikitext text/x-wiki '''Miguel de Cervantese auhind''' ([[hispaania keel]]es ''Premio de Literatura en Lengua Castellana Miguel de Cervantes'') on [[Hispaania]] kirjandusauhind. Auhinna asutas Hispaania kultuuriministeerium [[1976]]. aastal. See on nimetatud [[Miguel de Cervantes]]e järgi. Auhind antakse elutöö eest hispaania keeles kirjutavale [[kirjanik]]ule. Auhinna suurus on 125 000 [[euro]]t. ==Auhinna saanud== * 1976 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Jorge Guillén]] * 1977 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Alejo Carpentier]] * 1978 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Dámaso Alonso]] * 1979 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gerardo Diego]] ja {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Jorge Luis Borges]] * 1980 – {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Juan Carlos Onetti]] * 1981 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Octavio Paz]] * 1982 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Rosales]] * 1983 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Alberti]] * 1984 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Ernesto Sabato]] * 1985 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gonzalo Torrente Ballester]] * 1986 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Antonio Buero Vallejo]] * 1987 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Carlos Fuentes]] * 1988 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[María Zambrano]] * 1989 – {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Augusto Roa Bastos]] * 1990 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Adolfo Bioy Casares]] * 1991 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Ayala]] * 1992 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Dulce María Loynaz]] * 1993 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Miguel Delibes]] * 1994 – {{Riigi ikoon|Peruu}} [[Mario Vargas Llosa]] * 1995 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Camilo José Cela]] * 1996 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José García Nieto]] * 1997 – {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Guillermo Cabrera Infante]] * 1998 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Hierro]] * 1999 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Jorge Edwards]] * 2000 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Umbral]] * 2001 – {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Álvaro Mutis]] * 2002 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Jiménez Lozano]] * 2003 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Gonzalo Rojas]] * 2004 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Sánchez Ferlosio]] * 2005 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pitol]] * 2006 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Antonio Gamoneda]] * 2007 – {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Gelman]] * 2008 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Juan Marsé]] * 2009 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[José Emilio Pacheco]] * 2010 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ana María Matute]] * 2011 – {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Nicanor Parra]] * 2012 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Manuel Caballero]] * 2013 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Elena Poniatowska]] * 2014 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Juan Goytisolo]] * 2015 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Fernando del Paso]] * 2016 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Eduardo Mendoza]] * 2017 – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Sergio Ramírez]] * 2018 – {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Ida Vitale]] * 2019 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joan Margarit]] * 2020 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Brines]] * 2022 – {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Rafael Cadenas]] * 2023 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Mateo Díez]] * 2024 – {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álvaro Pombo]] * 2025 – {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Gonzalo Celorio]] ==Välislingid== * [https://www.cultura.gob.es/cultura/libro/premios-literarios/listado-de-premios/cervantes/presentacion.html Auhinnast Hispaania kultuuriministeeriumi lehel] [[Kategooria:Kirjandusauhinnad]] [[Kategooria:Hispaania kirjandus]] 9xpxqa81doz88txd47p0yjqbtzzb2lm 1 270531 7253999 7253254 2026-10-16T09:23:15Z Sendrasendra 225202 7253999 wikitext text/x-wiki mis peaks olema artikli pealkiri, kui juttu on taimest (toidu maitsestamiseks kasutatakse lehti)? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 14. jaanuar 2012, kell 15:25 (EET) :Basiilik --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 14. jaanuar 2012, kell 15:29 (EET) ---- [[Pseudobasiilika]] kohta võiks olla eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. oktoober 2012, kell 19:01 (EEST) ---- Artikli juures olev foto peaks artiklit tabavalt illustreerima ja lugejale artikli sisu mõistmisel abiks olema. Foto Salta katedraali fassaadist seda paraku ei tee. Seepärast eemaldasin selle.[[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. juuni 2013, kell 18:42 (EEST) == Tarvis toimetada == Artikkel vajab sisulist toimetamist, sest imelikke viitamata väiteid on rohkelt. Näiteks ei kogunenud varakristlased mitte basiilikates, vaid katakombides ja kodukirikutes. Basiilika muutumine kirikutüübiks toimus hoopis teisiti ja riigi toel. Võib-olla peaks isegi eristama Vana-Rooma basiilikat ja kirikutüüpi basiilikat eri artiklitena. Hetkel pole sellest artiklist abi, kui mõnest arhitektuuriartiklist lingiga siia sattuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:55 (EEST) ---- Kas mitte basiilika ei ole ka kiriku aunimetus? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:23 (EEST) rf41o4cs42lh90ehwuu2tek6e0d7b4d 7254002 7253999 2026-10-16T09:34:15Z Evlper 104506 /* Tarvis toimetada */ Vastus 7254002 wikitext text/x-wiki mis peaks olema artikli pealkiri, kui juttu on taimest (toidu maitsestamiseks kasutatakse lehti)? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 14. jaanuar 2012, kell 15:25 (EET) :Basiilik --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 14. jaanuar 2012, kell 15:29 (EET) ---- [[Pseudobasiilika]] kohta võiks olla eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. oktoober 2012, kell 19:01 (EEST) ---- Artikli juures olev foto peaks artiklit tabavalt illustreerima ja lugejale artikli sisu mõistmisel abiks olema. Foto Salta katedraali fassaadist seda paraku ei tee. Seepärast eemaldasin selle.[[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. juuni 2013, kell 18:42 (EEST) == Tarvis toimetada == Artikkel vajab sisulist toimetamist, sest imelikke viitamata väiteid on rohkelt. Näiteks ei kogunenud varakristlased mitte basiilikates, vaid katakombides ja kodukirikutes. Basiilika muutumine kirikutüübiks toimus hoopis teisiti ja riigi toel. Võib-olla peaks isegi eristama Vana-Rooma basiilikat ja kirikutüüpi basiilikat eri artiklitena. Hetkel pole sellest artiklist abi, kui mõnest arhitektuuriartiklist lingiga siia sattuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:55 (EEST) ---- Kas mitte basiilika ei ole ka kiriku aunimetus? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:23 (EEST) :Jah, tõesti see on ka veel olemas katoliku kirikus ja see ei sõltu vähimalgi määral kiriku arhitektuurist. Täiesti mittebasilikaalne kirik võib olla ''basilica major'' või ''basilica minor'', ma pole kursis, kas eestikeelsed tõlked on käibel. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:34 (EEST) kdaiek1ktouig5sunjxgrsmqwds2n8b 7254003 7254002 2026-10-16T09:35:50Z Evlper 104506 /* Tarvis toimetada */ Vastus 7254003 wikitext text/x-wiki mis peaks olema artikli pealkiri, kui juttu on taimest (toidu maitsestamiseks kasutatakse lehti)? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 14. jaanuar 2012, kell 15:25 (EET) :Basiilik --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 14. jaanuar 2012, kell 15:29 (EET) ---- [[Pseudobasiilika]] kohta võiks olla eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. oktoober 2012, kell 19:01 (EEST) ---- Artikli juures olev foto peaks artiklit tabavalt illustreerima ja lugejale artikli sisu mõistmisel abiks olema. Foto Salta katedraali fassaadist seda paraku ei tee. Seepärast eemaldasin selle.[[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. juuni 2013, kell 18:42 (EEST) == Tarvis toimetada == Artikkel vajab sisulist toimetamist, sest imelikke viitamata väiteid on rohkelt. Näiteks ei kogunenud varakristlased mitte basiilikates, vaid katakombides ja kodukirikutes. Basiilika muutumine kirikutüübiks toimus hoopis teisiti ja riigi toel. Võib-olla peaks isegi eristama Vana-Rooma basiilikat ja kirikutüüpi basiilikat eri artiklitena. Hetkel pole sellest artiklist abi, kui mõnest arhitektuuriartiklist lingiga siia sattuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:55 (EEST) ---- Kas mitte basiilika ei ole ka kiriku aunimetus? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:23 (EEST) :Jah, tõesti see on ka veel olemas katoliku kirikus ja see ei sõltu vähimalgi määral kiriku arhitektuurist. Täiesti mittebasilikaalne kirik võib olla ''basilica major'' või ''basilica minor'', ma pole kursis, kas eestikeelsed tõlked on käibel. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:34 (EEST) :Saksa vikipeedias on leht "Basilika (Titel)" milletaoline võiks ka eesti vikipeedia jaoks sobida. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:35 (EEST) es8odx1kj90azg4bolwegcokwzpe4te 7254026 7254003 2026-10-16T09:59:13Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Arutelu:Basiilika]] pealkirja [[Arutelu:Basiilika (ehitisetüüp)]] alla 7254003 wikitext text/x-wiki mis peaks olema artikli pealkiri, kui juttu on taimest (toidu maitsestamiseks kasutatakse lehti)? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 14. jaanuar 2012, kell 15:25 (EET) :Basiilik --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 14. jaanuar 2012, kell 15:29 (EET) ---- [[Pseudobasiilika]] kohta võiks olla eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. oktoober 2012, kell 19:01 (EEST) ---- Artikli juures olev foto peaks artiklit tabavalt illustreerima ja lugejale artikli sisu mõistmisel abiks olema. Foto Salta katedraali fassaadist seda paraku ei tee. Seepärast eemaldasin selle.[[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. juuni 2013, kell 18:42 (EEST) == Tarvis toimetada == Artikkel vajab sisulist toimetamist, sest imelikke viitamata väiteid on rohkelt. Näiteks ei kogunenud varakristlased mitte basiilikates, vaid katakombides ja kodukirikutes. Basiilika muutumine kirikutüübiks toimus hoopis teisiti ja riigi toel. Võib-olla peaks isegi eristama Vana-Rooma basiilikat ja kirikutüüpi basiilikat eri artiklitena. Hetkel pole sellest artiklist abi, kui mõnest arhitektuuriartiklist lingiga siia sattuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 00:55 (EEST) ---- Kas mitte basiilika ei ole ka kiriku aunimetus? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:23 (EEST) :Jah, tõesti see on ka veel olemas katoliku kirikus ja see ei sõltu vähimalgi määral kiriku arhitektuurist. Täiesti mittebasilikaalne kirik võib olla ''basilica major'' või ''basilica minor'', ma pole kursis, kas eestikeelsed tõlked on käibel. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:34 (EEST) :Saksa vikipeedias on leht "Basilika (Titel)" milletaoline võiks ka eesti vikipeedia jaoks sobida. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:35 (EEST) es8odx1kj90azg4bolwegcokwzpe4te 0 271159 7253719 7085026 2026-10-15T18:54:57Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253719 wikitext text/x-wiki '''Ökoteoloogia''' (inglise keeles ''ecotheology'') on [[konstruktiivne teoloogia|konstruktiivse teoloogia]] vorm, mille huvikeskmes on [[religioon]]i ja [[loodus]]e vahekord, eriti keskkonnaprobleemide vaatenurgast. Tavaliselt on ökoteoloogia lähtekohaks eeldus, et on olemas seos inimese religioosse/vaimse [[maailmavaade|maailmavaate]] ja looduse allakäigu vahel. Ta uurib, kuidas mõjuvad omavahel vastastikku ökoloogilised väärtused, näiteks [[jätkusuutlikkus]], ja looduse allutamine inimese poolt. Ökoteoloogia liikumisest on võrsunud arvukalt usulis-keskkonnakaitselisi projekte üle kogu maailma. Kasvav teadlikkus [[keskkonnakriis]]ist on viinud laialdasele usulisele [[refleksioon]]ile inimese ja planeedi omavahelise suhte üle. Säärasel refleksioonil on ilmseid pretsedente enamikus usulistes traditsioonides, eeskätt [[eetika]] ja [[kosmoloogia]] valdkonnas, ning seda võib käsitleda [[loodusteoloogia]] allharu või kaasnähuna. [[Kristlik ökoteoloogia|Kristliku ökoteoloogia]] kohta on kirjutanud [[Jesuiidid|jesuiidi]] preester ja paleontoloog [[Pierre Teilhard de Chardin]] ning filosoof [[Alfred North Whitehead]]. [[Protestantism]]is on selle tuntud esindajateks [[John B. Cobb]] (juunior) ja [[Jürgen Moltmann]], [[ökofeminism]]is aga teoloogid [[Rosemary Radford Ruether]], [[Catherine Keller]] ja [[Sallie McFague]]. [[Loomisteoloogia]] on teine oluline ökoteoloogia avaldumisvorm, mida on arendanud ja populariseerinud endine katoliku preester [[Matthew Fox]]. Kristlikule ökoteoloogiale on jätnud jälje ka juudi teoloogid [[Abraham Joshua Heschel]] ja [[Martin Buber]], kes on ühtlasi olnud märkimisväärseks inspiratsiooniallikaks juudi ökoteoloogiale. Paavstide [[entsüklika]]test käsitles ökoteoloogia küsimusi [[Franciscus]]e "[[Laudatio Si']]" (2015, eesti keeles 2018). [[Hinduistlik ökoteoloogia|Hinduistliku ökoteoloogia]] esindaja on [[Vandana Shiva]]. Liberaalne islamiteoloog [[Seyyid Hossein Nasr]] oli üks esimesi, kes kutsus üles ümber hindama Lääne suhet loodusesse. Ökoteoloogilisteks võib pidada ka ilukirjandusteoseid, mis tegelevad ökoloogilise ja teoloogilise problemaatika vaatlusega, nagu näiteks [[Frank Herbert]]i ulmeromaan "[[Düün (romaan)|Düün]]". Eestis on ökoteoloogiaga tegelenud baptistlik teoloog [[Helle Liht]]. ==Allikad== * Selle artikli põhiosa on tõlgitud ingliskeelse Vikipeedia artikli [http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ecotheology&oldid=455694233 Ecotheology] põhjal (15.01.2012). ==Kirjandus== * Puhtuse Vennad, "Loomade kaebus inimese vastu džinnide kuninga ees", tõlkija [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2026 * [[Gabe Brown]], "Porist mullaks", tlk Kaido Kangur, 2022 * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/179718 "Armastame loodu(s)t: Eesti Kirikute Nõukogu teema-aasta 2020"], Eesti Kirikute Nõukogu, 2020 (artiklikogumik; Digar) * Hannah Malcolm (koostaja), "Words for a Dying World: Stories of Grief and Courage from the Global Church", SCM Press, 2020 * Emma Frances Bloomfield, "Communication Strategies for Engaging Climate Skeptic: Religion and the Environment", Routledge, 2019 * [[Llewellyn Vaughan-Lee]], "Spiritual Ecology: The Cry of the Earth", The Golden Sufi Center, 2016 * [[Franciscus]], "Ole kiidetud: Püha Isa Franciscuse entsüklika. Hoolest meie ühise kodu eest. Laudato si", tlk Helve Trumann, Gallus, 2015 * "The Green Bible", Harper Bibles, 2008 * [[Celia Deane-Drummond]], "Eco-Theology", Anselm Academic, 2008 * [[Frank Herbert]], "[[Düün (romaan)|Düün]], tlk [[Urmas Alas]], 2002 * [[Thomas Berry]], "The Dream of the Earth", Sierra Club Books, 1988 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.imdb.com/title/tt6053438/ "First Reformed"], 2017 (režissöör [[Paul Schrader]]i mängufilm) [[Kategooria:Teoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] 8fvaa7nue61nyacu8cfy5m7twfs8xlk 0 272950 7253658 7192339 2026-10-15T17:32:23Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253658 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{filmi_info | filmi_nimi = Teispoolsus | originaalnimi = Underworld | žanr = [[õudusfilm]] | lavastaja = [[Len Wiseman]]<br />[[Patrick Tatopoulos]]<br />[[Måns Mårlind]]<br />Björn Stein | peaosades = [[Kate Beckinsale]]<br />[[Scott Speedman]]<br />[[Michael Sheen]]<br />[[Rhona Mitra]]<br />[[Bill Nighy]] | filmistuudio = [[Screen Gems]] (2003–2012) | aasta = 2003. aastast | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[Inglise keel|inglise]] }} '''"Teispoolsus"''' ([[inglise keel]]es '''"Underworld"''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[fantaasiafilm|fantaasia-]] ja [[õudusfilm]]ide sari. Linateosed räägivad aristokraatlike [[vampiir]]ide ja barbarlike Lycan [[libahunt]]ide vahelisest vastasseisudest. Peaosades vampiiritar Selene ([[Kate Beckinsale]]) ja poollibahunt Michael ([[Scott Speedman]]). [[2003]]. aastal linastunud filmile "Teispoolsus" on tehtud kolm jätkuosa. == Linateosed == * "[[Teispoolsus (film)|Teispoolsus]]" ("Underworld". IMDb: {{Reiting|6.8|10}}). Stsenarist [[Danny McBride]] ja lavastaja [[Len Wiseman]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[19. september|19. septembril]] [[2003]]. [[Scott Speedman]]ile anti [[2004]]. aastal Michael Corvini rolli eest auhind Cinescape Genre Face of the Future Award (Academy of Science Fiction, Fantasy & Horror Films, [[USA]]) * "[[Teispoolsus: Evolutsioon]]" ("Underworld: Evolution", ka "Underworld 2". IMDb: {{Reiting|6.6|10}}). Stsenarist Danny McBride ja lavastaja Len Wiseman. Ameerika Ühendriikides linastus film [[20. jaanuar]]il [[2006]], Eestis [[17. veebruar]]il 2006<ref>[http://www.filmiveeb.ee/filmid/1713/Teispoolsus-Evolutsioon/ Teispoolsus: Evolutsioon/Underworld: Evolution (2006).] Filmiveeb</ref>. * "[[Teispoolsus: Libahuntide mäss]]" ("Underworld: Rise of the Lycans", ka "Underworld 3". IMDb: {{Reiting|6.4|10}}). Stsenarist Danny McBride ja lavastaja [[Patrick Tatopoulos]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[23. jaanuar]]il [[2009]], Eestis [[6. veebruar]]il 2009<ref>[http://www.filmiveeb.ee/filmid/4109/Teispoolsus-Libahuntide-mass/ Teispoolsus: Libahuntide mäss / Underworld: Rise of the Lycans (2009)] Filmiveeb</ref>. * "[[Teispoolsus: Ärkamine]]" ("Underworld: Awakening", ka "Underworld 4". IMDb: {{Reiting|7.1|10}}). Stsenarist [[J. Michael Straczynsk]]i, lavastajad [[Måns Mårlind]] ja Björn Stein. Ameerika Ühendriikides ja Eestis linastus film [[20. jaanuar]]il [[2012]]<ref>[http://www.filmiveeb.ee/filmid/5722/Teispoolsus-Arkamine/ Teispoolsus: Ärkamine/Underworld: Awakening (2012).] Filmiveeb</ref>. == Tegelased ja näitlejad == {| class="wikitable" width=99% ! ! Teispoolsus ! Teispoolsus: Evolutsioon ! Teispoolsus: Libahuntide mäss ! Teispoolsus: Ärkamine |- ! align="center"| Selene |colspan="2" align="center"| [[Kate Beckinsale]] |colspan="1" align="center"| Kate Beckinsale (hääl) |colspan="1" align="center"| Kate Beckinsale |- ! align="center"| Viktor |colspan="3" align="center"| [[Bill Nighy]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Lucian |colspan="1" align="center"| [[Michael Sheen]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| Michael Sheen |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Kraven |colspan="3" align="center"| [[Shane Brolly]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Michael Corvin |colspan="2" align="center"| [[Scott Speedman]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| Scott Speedman |- ! align="center"| Erika |colspan="2" align="center"| [[Sophia Myles]] |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Raze |colspan="1" align="center"| [[Kevin Grevioux]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| Kevin Grevioux |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Amelia |colspan="2" align="center"| [[Zita Görög]] |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Soren |colspan="2" align="center"| Scott McElroy |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Sonja |colspan="1" align="center"| Jázmin Dammak |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Rhona Mitra]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Kahn |colspan="1" align="center"| [[Robbie Gee]] |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Singe |colspan="1" align="center"| [[Erwin Leder]] |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Andreas Tanis |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="2" align="center"| [[Steven Mackintosh]] |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Marcus |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Tony Curran]] |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Alexander Corvinus |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Derek Jacobi]] |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| William Corvinus |colspan="1" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Brian Steele]] |colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! align="center"| Lida |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Sandrine Holt]] |- ! align="center"| Detective Sebastian |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Michael Ealy]] |- ! align="center"| Eve |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[India Eisley]] |- ! align="center"| Thomas |colspan="3" style="background:lightgrey;" | &nbsp; |colspan="1" align="center"| [[Charles Dance]] |} == Pildid == <gallery> Pilt:LenWisemanJune07.jpg|[[Len Wiseman]]. Filmisarja üks autoreid ja kahe esimese osa lavastaja Pilt:Comicconkate.jpg|[[Kate Beckinsale]] <br />(Selene) Pilt:ScottSpeedman00TIFF.jpg|[[Scott Speedman]]<br />(Michael Corvin) Pilt:Bill Nighy 2.JPG|[[Bill Nighy]]<br /> (Viktor) Pilt:MichaelSheenAAFeb09.jpg|[[Michael Sheen]]<br />(Lucian) Pilt:RhonaMitraJan09.jpg|[[Rhona Mitra]]<br /> (Sonja) Pilt:Derek Jacobi.jpg|[[Derek Jacobi]]<br />(Alexander Corvinus) Pilt:Sophia Myles - Berlin 2007 crop.jpg|[[Sophia Myles]]<br />(Erika) </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|id=0320691|nimi=Teispoolsus}} * {{imdb nimi|id=0401855|nimi=Teispoolsus: Evolutsioon}} * {{imdb nimi|id=0834001|nimi=Teispoolsus: Libahuntide mäss}} * {{imdb nimi|id=1496025|nimi=Teispoolsus: Ärkamine}} * [http://www.boxofficemojo.com/showdowns/chart/?id=underworldvs.htm Underworld War. Filmisarja erinevate osade võrdlus tabelid.] Box Office Mojo. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Vampiirifilmid]] [[Kategooria:Filmid libahuntidest]] [[Kategooria:Fantaasiafilmid]] [[Kategooria:Märulifilmid]] [[Kategooria:Filmisarjad]] los7rmqw74fci9we2jvpcc4antnjrmn 0 273956 7253652 7191899 2026-10-15T17:32:13Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253652 wikitext text/x-wiki '''"Rocky"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[spordifilm]]ide sari, mis sai alguse [[1976]]. aastal. Filmide keskmes on Philadelphia poksija [[Rocky Balboa]], kelle tõus tundmatust klubipoksijast raskekaalu maailmameistriks ning hilisem treenerikarjäär moodustavad sarja peamise süžee. Rocky Balboat kehastab kõigis filmides [[Sylvester Stallone]]. Alates 2015. aastast jätkub filmisari Creedi filmidega, mille peategelane on endise raskekaalu maailmameistri Apollo Creedi poeg Adonis Creed. Teda kehastab [[Michael B. Jordan]], Rocky Balboa on neis filmides tema treener ja mentor. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Rocky]]" (režissöör [[John G. Avildsen]], 1976) * "[[Rocky II]]" (režissöör Sylvester Stallone, 1979) * "[[Rocky III]]" (režissöör Sylvester Stallone, 1982) * "[[Rocky IV]]" (režissöör Sylvester Stallone, 1985) * "[[Rocky V]]" (režissöör John G. Avildsen, 1990) * "[[Rocky Balboa]]" (režissöör Sylvester Stallone, 2006) * "[[Creed]] (režissöör [[Ryan Coogler]], 2015) * "[[Creed II]]" (režissöör [[Steven Caple Jr.]], 2018) * "[[Creed III]]" (režissöör [[Michael B. Jordan]], 2023) == Tegelaskujud ja näitlejad == {| class="wikitable" style="text-align:center" width=99% !rowspan="2" width="14%" | Tegelaskujud !colspan="6" align="center" | Filmid |- !align="center" width="13%" | '''''Rocky''''' !align="center" width="13%" | '''''Rocky II''''' !align="center" width="13%" | '''''Rocky III''''' !align="center" width="13%" | '''''Rocky IV''''' !align="center" width="13%" | '''''Rocky V''''' !align="center" width="13%" | '''''Rocky Balboa''''' |- ![[Rocky Balboa]] |colspan="6" | [[Sylvester Stallone]] |- !Paulie Pennino |colspan="6" | [[Burt Young]] |- !Tony "Duke" Evers |colspan="6" | [[Tony Burton]] |- !Adrian Balboa |colspan="5" | [[Talia Shire]] |colspan="1" | ''Talia Shire'' |- ![[Mickey Goldmill]] |colspan="3" | [[Burgess Meredith]] |colspan="1" | ''Burgess Meredith'' |colspan="1" | Burgess Meredith |colspan="1" | ''Burgess Meredith'' |- !Robert Balboa, Jr. |colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | Seargeoh Stallone |colspan="1" | Ian Fried |colspan="1" | Rocky Krakoff (''Seargeoh Stallone'') |colspan="1" | [[Sage Stallone]] |colspan="1" | [[Milo Ventimiglia]] (''Seargeoh Stallone'') |- ![[Apollo Creed]] |colspan="4" | [[Carl Weathers]] |colspan="2" | ''Carl Weathers'' |- ![[Clubber Lang]] |colspan="2" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | [[Mr. T]] |colspan="1" | ''Mr. T'' |colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | ''Mr. T'' |- ![[Ivan Drago]] |colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | [[Dolph Lundgren]] |colspan="2" | ''Dolph Lundgren'' |- !Tommy Gunn |colspan="4" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | [[Tommy Morrison]] |colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- !Mason "The Line" Dixon |colspan="5" style="background-color:#D3D3D3;" | |colspan="1" | [[Antonio Tarver]] |} == Välislingid == * {{imdb nimi|id=0075148|nimi=Rocky}} * {{imdb nimi|id=0079817|nimi=Rocky II}} * {{imdb nimi|id=0084602|nimi=Rocky III}} * {{imdb nimi|id=0089927|nimi=Rocky IV}} * {{imdb nimi|id=0100507|nimi=Rocky V}} * {{imdb nimi|id=0479143|nimi=Rocky Balboa}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:Spordifilmid]] [[Kategooria:Filmisarjad]] lwli3k3vk5d3ofgv902fyfxc1qu0z3h 0 275056 7253649 7207895 2026-10-15T17:32:09Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253649 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on filmisarjast; sarja esimese filmi kohta vaata [[Politseiakadeemia (film)]]; Eesti endise õppeasutuse kohta vaata [[Eesti Politseiakadeemia]]}} {{filmi_info | filmi_nimi = Politseiakadeemia | originaalnimi = Police Academy | pilt = G.W. Bailey, David Graf, Lance Kinsey.jpg | žanr = [[komöödiafilm]] | lavastaja = [[Hugh Wilson]] - (''1'')<br />[[Jerry Paris]] - (''2 & 3'')<br />[[Jim Drake (director)|Jim Drake]] - (''4'')<br />[[Alan Myerson]] - (''5'')<br />[[Peter Bonerz]] - (''6'')<br />[[Alan Metter]] - (''7'') | produtsent = Paul Maslansky | muusika = [[Robert Folk]] | filmistuudio = [[Warner Bros.]] | aasta = 1984–1994 | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] }} '''"Politseiakadeemia"''' ([[inglise keel]]es ''Police Academy'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[komöödiafilm]]ide sari. Linateosed räägivad politseiakadeemia kireva seltskonna koomilistest tegemistest. [[1984]]. aastal linastunud filmile "[[Politseiakadeemia (film)|Politseiakadeemia]]" valmis [[1994]]. seitset jätkuosa. Lisaks valmisid joonissari "[[Politseiakadeemia seiklused]]" (''Police Academy: The Animated Series'', 1988–1989) ja telesari "[[Politseiakadeemia (telesari)|Politseiakadeemia]]" (''Police Academy: The Series'', 1997–1998). == Linateosed == * '''"[[Politseiakadeemia (film)|Politseiakadeemia]]"''' (''Police Academy''). Stsenaristid Neal Israel, Pat Proft, Hugh Wilson ja lavastaja [[Hugh Wilson]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[23. märts]]il [[1984]]. * '''"[[Politseiakadeemia 2]]"''' (''Police Academy 2: Their First Assignment''). Stsenaristid Barry Blaustein, David Sheffield ja lavastaja [[Jerry Paris]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[29. märts]]il [[1985]]. * '''"[[Politseiakadeemia 3]]"''' (''Police Academy 3: Back in Training''). Stsenarist Gene Quintano ja lavastaja [[Jerry Paris]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[21. märts]]il [[1986]]. * '''"[[Politseiakadeemia 4]]"''' (''Police Academy 4: Citizens on Patrol''). Stsenarist Gene Quintano ja lavastaja [[Jim Drake]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[3. aprill]]il [[1987]]. * '''"[[Politseiakadeemia 5]]"''' (''Police Academy 5: Assignment: Miami Beach''). Stsenarist ja lavastaja [[Alan Myerson]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[18. märts]]il [[1988]]. * '''"[[Politseiakadeemia 6]]"''' (''Police Academy 6: City Under Siege''). Stsenaristid Pat Proft, Neal Israel, Stephen Curwick ja lavastaja [[Peter Bonerz]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[10. märts]]il [[1989]]. * '''"[[Politseiakadeemia 7]]"''' (''Police Academy: Mission to Moscow''). Stsenaristid Randolph Davis, Michael S. Chodos, Neal Israel, Pat Proft ja lavastaja [[Alan Metter]]. Ameerika Ühendriikides linastus film [[26. august]]il [[1994]] ja Eestis [[5. november|5. novembril]] [[1994]]. == Tegelased ja osatäitjad == {| class="wikitable" style="text-align:center" width=100% ! align="center" width="17%" | ! align="center" width="12%" | 1984 ! align="center" width="12%" | 1985 ! align="center" width="12%" | 1986 ! align="center" width="12%" | 1987 ! align="center" width="12%" | 1988 ! align="center" width="12%" | 1989 ! align="center" width="12%" | 1994 |- ! Carey Mahoney | colspan="4"| [[Steve Guttenberg]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Moses Hightower | colspan="6" | [[Bubba Smith]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Larvell Jones | colspan="7" | [[Michael Winslow]] |- ! Eugene Tackleberry | colspan="7" | [[David Graf]] |- ! Eric Lassard | colspan="7" | [[George Gaynes]] |- ! Laverne Hooks | colspan="6" | [[Marion Ramsey]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Henry J. Hurst | colspan="6" | [[George R. Robertson]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Debbie Callahan | colspan="1" | [[Leslie Easterbrook|L. Easterbrook]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="5" | [[Leslie Easterbrook]] |- ! Thaddeus Harris | colspan="1" | [[G.W. Bailey]] | colspan="2" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="4" | [[G.W. Bailey]] |- ! Proctor | colspan="1" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="5"| [[Lance Kinsey]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Douglas Fackler | colspan="3" | [[Bruce Mahler]] | colspan="2" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="1" | [[Bruce Mahler]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Bud Kirkland | colspan="1" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="3"| [[Andrew Paris]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Carl Sweetchuck | colspan="1" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="3"| [[Tim Kazurinsky]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Zed | colspan="1" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="3"| [[Bob Goldthwait]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Chad Copeland | colspan="1" | [[Scott Thomson|S. Thomson]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="2" | [[Scott Thomson]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Kyle Blankes | colspan="1" | [[Brant von Hoffman|B. von Hoffman]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="1" | [[Brant von Hoffman|B. von Hoffman]] | colspan="4" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Kathleen Kirkland | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="1" | [[Colleen Camp]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | | colspan="1" | [[Colleen Camp]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Mauser | colspan="1" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2"| [[Art Metrano]] | colspan="4" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Tomoko Nogata | colspan="2" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2"| [[Brian Tochi]] | colspan="3" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Thomas Conklin | colspan="3" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2"| [[Tab Thacker]] | colspan="2" style="background-color:#D3D3D3;" | |- ! Nick Lassard | colspan="4" style="background-color:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2"| [[Matt McCoy]] | colspan="1" style="background-color:#D3D3D3;" | |- |} == Pildid == <gallery> Pilt:SteveGuttenbergJul05.jpg|[[Steve Guttenberg]] <br />(Carey Mahoney) Pilt:Bubba Smith.jpg|[[Bubba Smith]] <br />(Moses Hightower) Pilt:Michael Winslow 2008 (cropped and levels adjusted).jpg|[[Michael Winslow]] <br />(Larvell Jones) Pilt:David Graf in Stockholm.jpg|[[David Graf]] <br />(Eugene Tackleberry) Pilt:LeslieEasterbrook.JPG|[[Leslie Easterbrook]] <br />(Debbie Callahan) Pilt:G.W. Bailey.jpg|[[G.W. Bailey]] <br />(Thaddeus Harris) Pilt:Lance Kinsey.jpg|[[Lance Kinsey]] <br />(Proctor) </gallery> == Välislingid == *{{imdb nimi|id=0087928|nimi=Politseiakadeemia}} *{{imdb nimi|id=0089822|nimi=Politseiakadeemia 2}} *{{imdb nimi|id=0091777|nimi=Politseiakadeemia 3}} *{{imdb nimi|id=0093756|nimi=Politseiakadeemia 4}} *{{imdb nimi|id=0095882|nimi=Politseiakadeemia 5}} *{{imdb nimi|id=0098105|nimi=Politseiakadeemia 6}} *{{imdb nimi|id=0110857|nimi=Politseiakadeemia 7}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiafilmid]] [[Kategooria:Filmisarjad]] ln951nrgwzhrdwa93nr92tzi8616peb 0 276768 7253782 7198133 2026-10-15T20:28:04Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253782 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|käsitleb kogu Sardiinia kuningriigi ajalugu. Savoia dünastia kuningriigi (1720–1861) kohta vaata [[Piemonte-Sardiinia]]. Varasema kuningriigi kohta vaata [[Sardiinia ja Korsika kuningriik]].}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Endine riik |nimi = Regnu Sardu <small>(srd)</small><br>Regno di Sardegna <small>(it)</small><br>Regn 'd Sardëgna <small>(pms)</small><br>Sardiinia kuningriik |lipp = Flag of Italy (1861-1946).svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Coat of arms of the Kingdom of Italy (1848-1870).svg |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = KingdomofSardinia1815.png |asendikaart-tekst = Sardiinia kuningriik aastal 1815: mandril [[Piemonte]], [[Savoia]], [[Nice|Nizza]] ja [[Genova]] ning [[Sardiinia]] saarel |algusaasta = 1297 |lõppaasta = 1861 |valitsusvorm = monarhia |osa = |riigikeel = itaalia |peamised-keeled = sardi, prantsuse, piemonte, oksitaani |pealinn = [[Cagliari]], [[Torino]] |riigipea = kuningas |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = ristiusk (katoliiklus) |pindala = |rahvaarv = 4650368 |rahvaarv-aasta = 1859 |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Sardiinia kuningriik''' koosnes [[Sardiinia]] saarest, esmalt [[Aragoni kroon]]i ja seejärel [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumi]] osana (1297–1720), ning lõpuks [[Savoia dünastia]] komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt [[Cagliari]] saare lõunaosas ja hiljem [[Torino]] mandril. Kuningriigi moodustas 1297. aastal paavst [[Bonifatius VIII]] [[kirikuriik|kirikuriigi]] valdustest [[Korsika]] ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, [[Jaime II de Aragón]]ile. Alles 1324. aastal käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, vastupanu lõppes 1410. aastal. 1416. aastal nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja 1420. aastal osteti viimane konkurent saarele välja. Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia kuningriigiga]] ja moodustas seega osa palju suuremast [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumist]]. Sel ajal muutus [[hispaania keel]] ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast [[Hispaania pärilussõda]] loovutati Sardiinia kuningriik [[Utrechti rahu]]ga [[Habsburgide monarhia|Habsburgidele]], mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai [[Savoia dünastia|Savoia hertsog]] [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]], mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja [[Savoia dünastia]]t sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama ([[Haagi rahu (1720)|Haagi rahu]]). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik [[Savoia dünastia]] [[riik]]i alates aastast 1720 või 1723 (tuntud ka kui [[Piemonte-Sardiinia]]), pärast [[Sardiinia]] krooni [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahuga]] kuningas [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] määramist. Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval [[Savoia hertsogkond]]a, [[Piemonte vürstkond|Piemontet]], [[Nice'i krahvkond|Nice'i]], [[Aosta hertsogkond]]a, [[Monferrato hertsogkond]]a, [[Vercelli]]t ja [[Asti]]t, [[Saluzzo mark]]i ja osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]]; [[Liguuria vabariik]], sealhulgas [[Genova]], liideti [[Viini kongress]]i otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks ''Sardiinia kuningriik''; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude [[Küprose kuningriik|Küprose]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikka aega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemisel]]. 1861. aastal sai Sardiinia kuningriigist uue [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] asutajariik, [[Anneksioon|annekteerides]] kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidevust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigile]] ja seejärel [[Itaalia Vabariik|Itaalia vabariigile]]. == Hispaania võim (1297–1720) == === Aragoni kroon (1297–1479) === {{vaata|Aragoni kroon}} Aastal 1297 astus paavst [[Bonifatius VIII]] [[Anjou dünastia]] ja [[Barcelona dünastia]] vahele sõjas nimega [[Sitsiilia Vesper]], rajades paberil ''Regnum Sardiniae et Corsicae'', mis oleks olnud kirikuriigi [[lään]] (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni [[Aragoni kroon|Aragoni]] [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]]-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu [[Ugone II (Arborea)|Ugone II]]-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused [[Cagliari]] ja [[Gallura]] koos [[Sassari]]ga, nõudes ala kui ''Sardiinia ja Korsika kuningriiki''. [[Pilt:Imperi de la Corona d'Aragó.png|pisi|Aragon 15. sajandil]] Aastal 1347 sõdis Aragon [[Genova vabariik|Genovaga]] (kes omas suurt [[Logudoro]] piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta [[Giudicato di Arborea|Arborea]] liidri [[Mariano IV (Arborea)|Mariano IV]]-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast [[Giudicato|''giudicatot'']] (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus [[Sanluri lahing]]us. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. ''Sardiinia ja Korsika kuningriik'' säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija [[Martino I (Sitsiilia)|Martino Noorem]] viimast Sardiinia ''giudicatot'', kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. Põliselanike sõltumatuse kaotus, kindel Aragoni (hiljem Hispaania) võim koos viljatu [[feodalism]]i kasutuselevõtuga, samuti [[Ameerika]] avastamine, tekitasid Sardiinia kuningriigi peatumatu languse. Lühike taasärkamise periood tekkis kohaliku aadliku, [[Oristano]] markii [[Leonardo de Alagon]]i võimu all, kes suutis võita asekuninga armeed 1470. aastatel, kuid purustati hiljem [[Macomeri lahing]]us (1478), mis lõpetas edasise lootuse saare sõltumatusele. === Hispaania impeerium (1479–1700) === {{vaata|Hispaania koloniaalimpeerium}} Lakkamatud rünnakud [[Berberid|Põhja-Aafrika piraatide]] poolt ja mitmed katkupuhangud (1582, 1652 ja 1655) halvendasid olukorda saarel katoliiklike monarhide valitsemise alguses. === Sardiinia kahe võimu vahel (1700–1720) === {{vaata|Sardiinia kuningriik (1700–1720)}} [[Pilt:SardiniePiemont.jpg|pisi|200px|Sardiinia kuningriigi kaart]] Hispaania domineerimine Sardiinias lõppes 18. sajandi alguses [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] tulemusel. [[Utrechti rahu]]ga aastal 1713 [[Hispaania]] Euroopa-valdused jagati: [[Savoia dünastia|Savoia]] sai [[Sitsiilia]] ja osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]], samas [[Karl VI]] ([[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Austria ertshertsog]]) sai [[Hispaania Madalmaad]], [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]], [[Sardiinia]] ja suurema osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]]. [[Nelikliidu sõda|Nelikliidu sõja]] tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja [[Vittorio Amedeo II]] nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahuga]] 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. [[Pilt:Emanuele Filiberto di Savoia.jpg|pisi|vasakul|püsti|125px|Emanuele Filiberto, Savoia hertsog (1553–1580), hüüdnimega Raudpea]] == Savoia dünastia võim (1720–1861) == === Piemonte varasem ajalugu === {{vaata|Savoia hertsogkond}} Piemontet asustasid ajaloolise aja algul keldi-[[liguurid|liguuri]] hõimud nagu [[tauriinid]] ja [[salassid]]. Hiljem alistusid nad [[antiik-Rooma|roomlastele]] (u 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas ''Augusta Taurinorum ''(Torino) ja ''Eporedia'' ([[Ivrea]]). Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] langust tungisid piirkonda korduvalt [[burgundid]], [[goodid]] (5. sajandil), [[bütsants]]lased, [[langobardid]] (6. sajandil), [[frangid]] (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge [[Ungarlased|madjarite]] ja [[saratseenid]]e poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigi]] osana [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. Aastal 1046 lisas [[Othon I (Savoia)|Othon I]] Piemonte oma peavaldusele [[Savoia]]le, mille pealinn oli [[Chambéry]]s (praegu [[Prantsusmaa]]l). Muud alad jäid sõltumatuks, nagu võimsad linnad [[Asti]] ja [[Alessandria]] ning margid [[Saluzzo mark|Saluzzo]] ja [[Monferrato mark|Monferrato]]. Savoia krahvkond ülendati aastal 1416 hertsogkonnaks ja hertsog [[Emanuele Filiberto]] viis residentsi aastal 1563 [[Torino]]sse. [[Pilt:CarloAlberto.jpg|pisi|200px|Kuningas Carlo Alberto]] === Napoleoni sõjad ja Viini kongress === Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia [[Esimese koalitsiooni sõda|Esimese koalitsiooniga]] [[Esimene Prantsuse vabariik|Prantsuse vabariigi]] vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne [[Pariisi rahu (1796)]], mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris [[Barthélemy Catherine Joubert|Joubert]] Torino ning sundis [[Carlo Emanuele IV (Sardiinia)|Carlo Emanuele IV]] troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid [[Marengo lahing]]uga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise [[Genova vabariik|Genova vabariigi]], äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui [[puhverriik]]i [[Prantsusmaa]] vastu. See kinnitati [[Viini kongress]]i otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: [[Vittorio Emanuele I (Sardiinia)|Vittorio Emanuele I]] (1802–21), [[Carlo Felice (Sardiinia)|Carlo Felice]] (1821–31) ja [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina [[Trocadero lahing]]us, mis seadis reaktsioonilise [[Fernando VII (Hispaania)|Fernando VII]] Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon (''[[Statuto Albertino]])'' kehtestati [[1848. aasta revolutsioonid|revolutsioonide aastal 1848]] liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal [[Josef Radetzky]]le [[Custozza lahing (1848)|Custozza lahingus]]. [[Pilt:Francesco Hayez 041.jpg|pisi|[[Camillo Benso, Cavouri krahv]]]] === ''Risorgimento'' === {{vaata|Itaalia ühinemine}} Nagu kogu Itaalias, oli Sardiinia kuningriik hädas poliitilise ebastabiisusega erinevate valitsuste all. Pärast väga lühikest ja hävitavat uut sõda Austriaga aastal 1849 loobus Carlo Alberto 23. märtsil 1849 troonist oma poja [[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]] kasuks. Aastal 1852 astus ametisse liberaalne valitsus [[Camillo Benso, Cavouri krahv|krahv Cavouri]] juhtimisel ja Sardiinia kuningriigist sai [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemise]] mootor. Sardiinia kuningriik (Piemonte) võttis osa [[Krimmi sõda|Krimmi sõjast]], liidus [[Osmanite riik|Osmanite riigi]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]ga ja võideldes [[Venemaa]] vastu. Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas [[Austria keisririik|Austria]] vastu, [[Itaalia teine iseseisvussõda|Austria-Sardiinia sõda]]. [[Napoleon III]] ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu [[Lombardia-Veneetsia kuningriik]] on vallutatud. Pärast veriseid [[Magenta lahing|Magenta]] ja [[Solferino lahing|Solferino]] lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada [[Lombardia]] Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. [[Pilt:With Victor Emmanuel.jpg|pisi|vasakul|Kuningas Vittorio Emanuele II kohtub Garibaldiga Teanos (26. oktoober 1860)]] === Garibaldi ja Tuhat === 5. märtsil 1860 hääletasid [[Parma]], [[Toscana]], [[Modena]] ja [[Romagna]] [[referendum]]itel Sardiinia kuningriigiga ühinemise poolt. See alarmeeris Napoleoni, kes kartis tugevat Savoia riiki oma kagupiiril, ja ta nõudis, et kui Sardiinia kuningriik tahab uusi maid endale hoida, peab ta Savoia ja Nice'i Prantsusmaale loovutama. See teostati pärast kahtlasi referendumeid, mis näitasid üle 99,5% enamust mõlemas piirkonnas Prantsusmaaga ühinemise kasuks. Aastal 1860 algatas [[Giuseppe Garibaldi]] Sardiinia kuningriigi nimel oma sõjaretke Lõuna-Itaalia vallutamiseks. Ta kukutas kiiresti [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigi]] ja marssis [[Gaeta]] peale. Cavour oli tegelikult ühinemisprotsessiga rahul, samas Garibaldi tahtis vallutada Rooma. Garibaldi oli kuningale ja tema peaministrile liiga revolutsiooniline. === Itaalia kuningriigi poole === 17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]], ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide [[anneksioon|annekteerimise]] Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi [[Firenze]]sse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. [[Savoia dünastia]] valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati [[Itaalia|vabariigiks]]. == Sardiinia kuningad (1297–1861) == [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]] sai paavst [[Bonifatius VIII]]-lt aastal 1297 kuningatiitli ''Rex Sardiniae et Corsicae''. Aragonlased ei hõivanud tegelikult saarevaldusi aastani 1323, pärast võidukat sõjaretke Pisa vastu. Siiski ei olnud Sardiinia kuninga tiitel kunagi kindla järglusliiniga ja kõik kuningad kasutasid oma esmast tiitlinumbrit. === Aragoni otsevalitsemine, 1323–1516 === {{vaata|Aragóni kuningate loend}} {{vaata|Aragoni kroon}} {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Jaime II (Aragon)|Jaime II]]''' <br> [[1323]]–[[1327]] || [[Pilt:Chaime II d'Aragón.jpg|100px|Jaime II]] || 10. august 1267 <br> [[Pedro III (Aragon)|Pedro III]] ja [[Costanza (Sitsiilia)|Costanza]] poeg || [[Isabel (Kastiilia)|Isabel]] <br> 1. detsember 1291 <br> lastetu <br><br> [[Blanche (Anjou)|Blanche]] <br> 29. oktoober 1295 <br> kümme last <br><br> Marie de Lusignan <br> 15. juuni 1315 <br> lastetu <br><br> Elisenda de Montcada<br> 25. detsember 1322 <br> lastetu || 5. november 1327 <br> |- | '''[[Alfonso IV (Aragon)|Alfonso IV]]''' <br> [[1327]]–[[1336]] || [[Pilt:Alifonso IV d'Aragón.jpg|100px|Alfonso IV]] || [[1299]] <br> [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]] ja [[Blanche (Anjou)|Blanche'i]] poeg || [[Teresa de Entenza]] <br> [[1314]] <br> seitse last <br><br> Kastiilia Eleanor <br> kaks last || 27. jaanuar 1336 <br> |- | '''[[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]]''' <br> [[1336]]–[[1387]] || [[Pilt:Pietro IV d'Aragón.jpg|100px|Pedro IV]] || 5. oktoober 1319 <br> [[Alfonso IV (Aragon)|Alfonso IV]] ja [[Teresa de Entenza]] poeg || Navarra Maria <br> [[1338]] <br> kaks last <br><br> [[Leonor (Portugal 1328-1348)|Leonor]] <br> [[1347]] <br> lastetu <br><br> Sitsiilia Eleanor <br> neli last || 5. jaanuar 1387 <br> |- | '''[[Juan I (Aragon)|Juan I]]''' <br> [[1387]]–[[1396]] || [[Pilt:Chuan I d'Aragón.jpg|100px|Juan I]] || 27. detsember 1350 <br> [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] ja [[Eleonora (Sitsiilia)|Eleonora]] poeg || Marthe d'Armagnac <br> üks laps <br><br> Yolande de Bar <br> kolm last || 19. mai 1396 <br> |- | '''[[Martín I (Aragon)|Martín I]]''' <br> [[1396]]–[[1410]] || [[Pilt:Marti l'humà.jpg|100px|Martín I]] || [[1356]] <br> [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] ja Eleonora poeg || Maria de Luna <br> 13. juuni 1372 <br> neli last <br><br> [[Margarita de Prades]] <br> [[1409]] <br> lastetu || 31. mai 1410 <br> |- |} *[[1410]]–[[1412]] ''interregnum'' {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Fernando I (Aragon)|Fernando I]]''' <br> [[1412]]–[[1416]] || [[Pilt:Ferrando I d'Aragón.jpg|100px|Fernando I]] || 27. november 1380 <br> [[Juan I (Kastiilia)|Juan I]] ja [[Leonor (Aragon)|Leonori]] poeg || [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] <br> [[1394]] <br> kaheksa last || 2. aprill 1416 <br> |- | '''[[Alfonso V (Aragon)|Alfonso V]]''' <br> [[1416]]–[[1458]] || [[Pilt:Alfonso-V-el-Magnanimo.jpg|100px|Alfonso V]] || [[1396]] <br> [[Fernando I (Aragon)|Fernando I]] ja [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] poeg || [[María (Kastiilia)María]] <br> [[1415]] <br> lastetu || 27. juuni 1458 <br> |- | '''[[Juan II (Aragon)|Juan II]]''' <br> [[1458]]–[[1479]] || [[Pilt:Chuan II d'Aragón.jpg|100px|Juan II]] || 29. juuni 1397 <br> [[Fernando I (Aragon)|Fernando I]] ja [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] poeg || [[Blanca I (Navarra)|Blanca I]] <br> 6. november 1419 <br> neli last <br><br> [[Juana Enríquez]] <br> kaks last || 20. jaanuar 1479 <br> |- | '''[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]''' <br> [[1479]]–[[1516]] || [[Pilt:Michel Sittow 004.jpg|100px|Fernando II]] || 10. märts 1452 <br> [[Juan II (Aragon)|Juan II]] ja [[Juana Enríquez]]i poeg || [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]] <br> 19. oktoober 1469 <br> viis last <br><br> [[Germaine de Foix]] <br> [[1505]] <br> lastetu || 23. jaanuar 1516 <br> |- |} === Hispaania otsevalitsemine, 1516–1713 === {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Karl V|Carlos I]]''' <br> [[1516]]–[[1554]] || [[Pilt:Emperor charles v.png|100px|Carlos I]] || 24. vrebruar 1500 <br> [[Philipp Ilus]]a ja [[Juana]] poeg || [[Isabel (Portugal 1503-1539)|Portugali Isabel]] <br> 10. märts 1526 <br> kolm last || 21. september 1558 <br> |- | '''[[Felipe II]]''' <br> [[1554]]–[[1598]] || [[Pilt:King PhilipII of Spain.jpg|100px|Felipe II]] || 21. mai 1527 <br> [[Karl V|Carlos I]] ja [[Isabel (Portugal 1503-1539)|Portugali Isabeli]] poeg || [[Maria Manuela (Portugal 1527-1545)|Portugali Maria]] <br> [[1543]] <br> üks laps <br><br> [[Mary I]] <br> [[1554]] <br> lastetu <br><br> [[Élisabeth (Valois)|Élisabeth]] <br> [[1559]] <br> kaks last <br><br> [[Anna (Austria 1549-1580)|Austria Anna]] <br> 4. mai 1570 <br> viis last || 13. september 1598 <br> |- | '''[[Felipe III]]''' <br> [[1598]]–[[1621]] || [[Pilt:Diego Velázquez - Philip III on Horseback (detail) - WGA24408.jpg|100px|Felipe III]] || 14. aprill 1578 <br> [[Felipe II]] ja [[Anna (Austria 1549-1580)|Austria Anna]] poeg || [[Margarete (Austria 1584-1611)|Austria Margarete]] <br> 18. aprill 1599 <br> viis last || 31. märts 1621 <br> |- | '''[[Felipe IV]]''' <br> [[1621]]–[[1665]] || [[Pilt:Philip IV of Spain.jpg|100px|Felipe IV]] || 8. aprill 1605 <br> [[Felipe III]] ja [[Margarete (Austria 1584-1611)|Austria Margarete]] poeg || [[Prantsusmaa Isabel]] <br> [[1615]] <br> seitse last <BR><bR> [[Austria Mariana]] <br> [[1649]] <br> viis last || 17. september 1665 <br> |- | '''[[Carlos II]]''' <br> [[1665]]–[[1700]] || [[Pilt:Juan de Miranda Carreno 002.jpg|100px|Carlos II]] || 6. november 1661 <br> [[Felipe IV]] ja [[Austria Mariana]] poeg || [[Orléansi Marie Louise]] <br> 19. november 1679 <br> lastetu <BR><bR> [[Maria Anna (Neuburg)|Maria Anna]] <br> 14. mai 1690 <br> lastetu || 1. november 1700 <br> |- | '''[[Felipe V]]''' <br> [[1700]]–[[1713]] || [[Pilt:Felipe V; Rey de España.jpg|100px|Felipe V]] || 19. detsember 1683 <br> [[Louis de France (1661-1711)|Louis]] ja [[Maria Anna Victoria (Baieri 1660-1690)|Maria Anna Victoria]] poeg || [[María Luisa (Hispaania kuninganna)|María Luisa]] <br> 2. november 1701 <br> neli last <BR><bR> [[Elisabetta Farnese]] <br> 24. detsember 1714 <br> seitse last || 9. juuli 1746 <br> |- |} [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] lõppedes loovutati Sardiinia [[Utrechti rahu]]ga Austriale === Austria otsevalitsemine, 1713–1720 === {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Karl VI]]''' <br> [[1713]]–[[1720]] || [[Pilt:Carles-III-de-Catalunya.jpg|100px|Karl VI]] || 1. oktoober 1685 <br> [[Leopold I]] ja [[Eleonore Magdalene (Pfalz-Neuburg)|Eleonore Magdalene]] poeg || [[Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel|Elisabeth Christine]] <br> 1. august 1708 <br> neli last || 20. oktoober 1740 <br> |- |} Hispaania väed tungisid kuningriiki aastal 1718 [[Nelikliidu sõda|Nelikliidu sõja]] ajal. Keiser Karl VI loovutas selle [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahu]]ga [[Savoia dünastia|Savoia hertsogile]]. === Savoia dünastia, 1720–1946 === [[Savoia dünastia]] monarhid valitsesid oma mandripealinnast [[Torino]]st, kuid kutsusid end peamiselt Sardiinia kuninga tiitliga, kuna see oli algsest väiksemast Savoia hertsogi tiitlist kõrgem. Siiski jätkasid nad endi nummerdamist Savoia loendi järgi. Aastal 1861 sai Vittorio Emanuele II Itaalia kuningaks: siiski jätkasid suveräänid kõigi oma endiste tiitlite kasutamist. {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Vittorio Amedeo II]]''' <br> 17. veebruar 1720 – 3. september 1730 || [[Pilt:Victor Amadeus II of Sardinia.jpg|100px|Vittorio Amedeo]] || 14. mai 1666 <br> [[Carlo Emanuele II (Savoia)|Carlo Emanuele II]] ja [[Maria Giovanna Battista di Savoia]] poeg || [[Anne Marie]] <br> 10. aprill 1684 <br> kuus last || 31. oktoober 1732 <br> |- | '''[[Carlo Emanuele III]]''' <br> 3. september 1730 – 20. veebruar 1773 || [[Pilt:Vittorio Blanseri - Charles Emmanuel III - Chambéry.jpg|100px|Carlo Emanuele III]] || 27. aprill 1701 <br> [[Vittorio Amedeo II (Sardiinia)|Vittorio Amedeo II]] ja [[Anne Marie]] poeg || [[Anna Christine Luise von Pfalz-Sulzbach]] <br> üks laps <BR><BR> [[Polyxena von Hessen-Rotenburg]] <BR> kuus last <br><br> [[Élisabeth-Thérèse de Lorraine]] <br> kolm last || 20. veebruar 1773 <br> |- | '''[[Vittorio Amedeo III]]''' <br> 20. veebruar 1773 – 16. oktoober 1796 || [[Pilt:Vittorio Amedeo III di Savoia.jpg|100px|Vittorio Amedeo III]] || 26. juuni 1726 <br> [[Carlo Emanuele III]] ja [[Polyxena von Hessen-Rotenburg]] poeg || [[María Antonia Fernanda de Borbón]] <br> kaksteist last || 16. oktoober 1796 <br> |- | '''[[Carlo Emanuele IV]]''' <br> 16. oktoober 1796 – 4. juuni 1802 || [[Pilt:Duprà Domenico, follower of - Charles Emmanuel IV of Sardinia.jpg|100px|Carlo Emanuele IV]] || 24. mai 1751 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Marie Clotilde|Marie Clotilde de France]] <br> [[1775]] <br> lastetu || 6. oktoober 1819 <br> |- | '''[[Vittorio Emanuele I]]''' <br> 4. juuni 1802 – 12. märts 1821 || [[Pilt:Bernero - Victor Emmanuel I of Sardinia.jpg|100px|Vittorio Emanuele I]] || 24. juuli 1759 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Maria Theresia von Österreich-Este]] <br> 21. aprill 1789 <br> seitse last || 10. jaanuar 1824 <br> |- | '''[[Carlo Felice (Sardiinia)|Carlo Felice]]''' <br> 12. märts 1821 – 27 aprill 1831 || [[Pilt:Bernero - Charles Felix of Sardinia - Museum of the Risorgimento.jpg|100px|Carlo Felice]] || 6. aprill 1765 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Maria Cristina di Borbone-Napoli]] <br> 7. märts 1807 <br> lastetu || 27. aprill 1831 <br> |- | '''[[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]]''' <br> 27. aprill 1831 – 23. märts 1849 || [[Pilt:CarloAlberto.jpg|100px|Carlo Alberto]] || 2. oktoober 1798 <br> [[Carlo Emanuele di Savoia-Carignano]] ja [[Maria Christina von Sachsen]]i poeg || [[Maria Theresia von Österreich-Toskana]] <br> [[1817]] <br> kolm last || 28. juuli 1849 <br> |- | '''[[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]]''' <br> 23. märts 1849 – 9. jaanuar 1878 || [[Pilt:VictorEmmanuel2.jpg|100px|Vittorio Emanuele II]] || 14. märts 1820 <br> [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] ja [[Maria Theresia von Österreich-Toskana]] poeg || [[Adelheid von Österreich]] <br> [[1842]] <br> kaheksa last <br><br> [[Rosa Vercellana]] <br> [[1869]] <br> kaks last || 9. jaanuar 1878 <br> |- | '''[[Umberto I]]''' <br> 9. jaanuar 1878 – 29. juuli 1900 || [[Pilt:Fratelli Vianelli (Giuseppe e Luigi, flor. 1860-1890 ca) - VE - Umberto I di Savoia 1.jpg|100px|Umberto I]] || 14. märts 1844 <br> [[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]] ja [[Adelheid von Österreich]]i poeg || [[Margherita di Savoia]] <br> 22. aprill 1868 <br> üks laps || 29. juuli 1900 <br> (mõrvati) |- | '''[[Vittorio Emanuele III]]''' <br> 29. juuli 1900 – 9. mai 1946 || [[Pilt:Victor Emmanuel III of Italy.jpg|100px|Vittorio Emanuele III]] || 11. november 1869 <br> [[Umberto I]] ja [[Margherita di Savoia]] poeg || [[Jelena Petrović-Njegoš]] <br> 24. oktoober 1896 <br> viis last || 28. detsember 1947 <br> |- | '''[[Umberto II]]''' <br> 9. mai 1946 – 2. juuni 1946 || [[Pilt:Umberto II.jpg|100px|Umberto II]] || 15. september 1904 <br> [[Vittorio Emanuele III]] ja [[Jelena Petrović-Njegoš]]i poeg || [[Marie-José (Belgia)|Marie-José]] <br> 8. jaanuar 1930 <br> neli last || 18. märts 1983 <br> |- |} == Lipud == Kui [[Savoia hertsogkond]] liideti aastal 1713 Sitsiilia kuningriigiga ja aastal 1723 Sardiinia kuningriigiga, säilitas see oma traditsioonilise lipu, mis kujutas valget risti punasel väljal. Kuid tekkis probleem: kui hertsogkond omas ainult väikest [[Nice|Nice'i]] sadamat, andis ühinemine Sitsiilia ja siis Sardiiniaga kuningriigile üpris suure laevastiku, millel oli sama lipp kui [[Malta]]l. Kahe riigi laevade eristamiseks lisas Savoia dünastia lipule sinise raami, ning hiljem vähendas risti ühte nurka. Lipule tehti väiksemaid muudatusi aastani 1848, kui toimus revolutsioon: liberaalsete revolutsioonide ajendil, mis toimusid kogu Euroopas, nõustus kuningas [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] Napoleoni Itaalia trikolooriga kui riigilipuga, lisades sellele Savoia kilbi. Sellest lipust sai Itaalia lipp aastani 1946. <gallery> Pilt:Gelre Folio 62r.jpg|Aragoni dominioonide lipud, sealhulgas Sardiinia Pilt:Bandera nacionalista sarda.svg|[[Sardiinia lipp]] Hispaania ja Savoia võimu all Pilt:Savoie flag.svg|Algne Savoia lipp Pilt:Savoyard flag.svg|Algne Sardiinia kuningriigi mereväe lipp Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|Muudetud Sardiinia kuningriigi mereväe lipp Pilt:Flag of Kingdom of Sardinia (1848).svg|Riigilipp mereväe lipu baasil Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|Vapiga trikoloor, mida kasutati riigilipuna Sardiinias pärast 1848. aastat ja Itaalias aastani 1946 Pilt:Flag of Italy (1861-1946) crowned.svg|Lisatud krooniga trikoloor, mida kasutati riigilipuna Sardiinias pärast 1848. aastat ja Itaalias aastani 1946 </gallery> == Sardiinia kuningriigi territoriaalne kasv == === 1324–1720 === <gallery> Pilt:Sardinia_1324.png|Poliitiline olukord Sardiinias pärast 1324. aastat, kui Aragon vallutas Pisa valdused Sardiinias (sealhulgas kadunud [[Giudicato di Cagliari]] ja [[Giudicato di Gallura]]). Pilt:Kingdom of Sardinia 1368-1388 -- 1392-1409.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1368–1388 ja 1392–1409, pärast sõdu Arboreaga; koosnes ainult Cagliari ja Alghero linnadest. Pilt:Kingdom of Sardinia 1410-1420.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1410 kuni 1420, pärast Giudicato di Arborea kaotust Sanluri lahingus (1409). Pilt:Kingdom of Sardinia & Royal cities - 16th century.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1420 kuni 1720. </gallery> === 1720–1861 === <gallery> Pilt:Italy 1796 AD-en.png | 1796: {{legend|#04aa04|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#fcce04|[[Genova vabariik]]}} {{legend|#fc8284|[[Parma hertsogkond]]}} {{legend|#d42afc|[[Modena hertsogkond]]}} {{legend|#f1c3aa|[[Lucca vabariik]]}} {{legend|#fbb183|[[Toscana suurhertsogkond]]}} {{legend|#fce684|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#04da04|[[Veneetsia vabariik]]}} {{legend|#04d6ac|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} Pilt:Italia1859.png | 1859: {{legend|#ff8040|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#00ff00|Parma ja Modena hertsogkonnad}} {{legend|#fd0000|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#ffff00|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} Pilt:Italia1860.png | 1860: {{legend|#ff8040|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#fd0000|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#ffff00|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} <br> Pärast Lombardia, Toscana suurhertsogkonna ning Emilia ja [[Romagna]] hertsogkondade annekteerimist. Pilt:RegnoItalia1861.png | 1861: {{legend|#ff8040|'''[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]'''}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#d8241c|[[Kirikuriik]]}} <br> Pärast [[Tuhande ekspeditsioon]]i. </gallery> == Välislingid == *[http://www.worldstatesmen.org/Italy_states2.htm Sardiinia-Piemonte lipu ajalugu] *[http://www.ohio.edu/chastain/rz/sard.htm Piemonte-Sardiinia Ohio ülikooli veebilehel] [[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Itaalia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Itaalia keskaeg]] [[Kategooria:Aragóni kroon]] [[Kategooria:Põhja-Itaalia ajalugu]] [[Kategooria:Lõuna-Itaalia ajalugu]] [[Kategooria:Itaalia uusaeg]] 8i3er6vo0c8eitwn83sdaocn6u924hl 7253809 7253782 2026-10-15T21:21:38Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of Kingdom of Sardinia (1848).svg]] → [[File:Civil Flag and civil Ensign of the Savoyard States (1816-1848).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253809 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|käsitleb kogu Sardiinia kuningriigi ajalugu. Savoia dünastia kuningriigi (1720–1861) kohta vaata [[Piemonte-Sardiinia]]. Varasema kuningriigi kohta vaata [[Sardiinia ja Korsika kuningriik]].}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Endine riik |nimi = Regnu Sardu <small>(srd)</small><br>Regno di Sardegna <small>(it)</small><br>Regn 'd Sardëgna <small>(pms)</small><br>Sardiinia kuningriik |lipp = Flag of Italy (1861-1946).svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Coat of arms of the Kingdom of Italy (1848-1870).svg |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = KingdomofSardinia1815.png |asendikaart-tekst = Sardiinia kuningriik aastal 1815: mandril [[Piemonte]], [[Savoia]], [[Nice|Nizza]] ja [[Genova]] ning [[Sardiinia]] saarel |algusaasta = 1297 |lõppaasta = 1861 |valitsusvorm = monarhia |osa = |riigikeel = itaalia |peamised-keeled = sardi, prantsuse, piemonte, oksitaani |pealinn = [[Cagliari]], [[Torino]] |riigipea = kuningas |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = ristiusk (katoliiklus) |pindala = |rahvaarv = 4650368 |rahvaarv-aasta = 1859 |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Sardiinia kuningriik''' koosnes [[Sardiinia]] saarest, esmalt [[Aragoni kroon]]i ja seejärel [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumi]] osana (1297–1720), ning lõpuks [[Savoia dünastia]] komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt [[Cagliari]] saare lõunaosas ja hiljem [[Torino]] mandril. Kuningriigi moodustas 1297. aastal paavst [[Bonifatius VIII]] [[kirikuriik|kirikuriigi]] valdustest [[Korsika]] ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, [[Jaime II de Aragón]]ile. Alles 1324. aastal käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, vastupanu lõppes 1410. aastal. 1416. aastal nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja 1420. aastal osteti viimane konkurent saarele välja. Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia kuningriigiga]] ja moodustas seega osa palju suuremast [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumist]]. Sel ajal muutus [[hispaania keel]] ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast [[Hispaania pärilussõda]] loovutati Sardiinia kuningriik [[Utrechti rahu]]ga [[Habsburgide monarhia|Habsburgidele]], mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai [[Savoia dünastia|Savoia hertsog]] [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]], mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja [[Savoia dünastia]]t sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama ([[Haagi rahu (1720)|Haagi rahu]]). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik [[Savoia dünastia]] [[riik]]i alates aastast 1720 või 1723 (tuntud ka kui [[Piemonte-Sardiinia]]), pärast [[Sardiinia]] krooni [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahuga]] kuningas [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] määramist. Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval [[Savoia hertsogkond]]a, [[Piemonte vürstkond|Piemontet]], [[Nice'i krahvkond|Nice'i]], [[Aosta hertsogkond]]a, [[Monferrato hertsogkond]]a, [[Vercelli]]t ja [[Asti]]t, [[Saluzzo mark]]i ja osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]]; [[Liguuria vabariik]], sealhulgas [[Genova]], liideti [[Viini kongress]]i otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks ''Sardiinia kuningriik''; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude [[Küprose kuningriik|Küprose]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikka aega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemisel]]. 1861. aastal sai Sardiinia kuningriigist uue [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] asutajariik, [[Anneksioon|annekteerides]] kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidevust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigile]] ja seejärel [[Itaalia Vabariik|Itaalia vabariigile]]. == Hispaania võim (1297–1720) == === Aragoni kroon (1297–1479) === {{vaata|Aragoni kroon}} Aastal 1297 astus paavst [[Bonifatius VIII]] [[Anjou dünastia]] ja [[Barcelona dünastia]] vahele sõjas nimega [[Sitsiilia Vesper]], rajades paberil ''Regnum Sardiniae et Corsicae'', mis oleks olnud kirikuriigi [[lään]] (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni [[Aragoni kroon|Aragoni]] [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]]-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu [[Ugone II (Arborea)|Ugone II]]-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused [[Cagliari]] ja [[Gallura]] koos [[Sassari]]ga, nõudes ala kui ''Sardiinia ja Korsika kuningriiki''. [[Pilt:Imperi de la Corona d'Aragó.png|pisi|Aragon 15. sajandil]] Aastal 1347 sõdis Aragon [[Genova vabariik|Genovaga]] (kes omas suurt [[Logudoro]] piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta [[Giudicato di Arborea|Arborea]] liidri [[Mariano IV (Arborea)|Mariano IV]]-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast [[Giudicato|''giudicatot'']] (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus [[Sanluri lahing]]us. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. ''Sardiinia ja Korsika kuningriik'' säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija [[Martino I (Sitsiilia)|Martino Noorem]] viimast Sardiinia ''giudicatot'', kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja. Põliselanike sõltumatuse kaotus, kindel Aragoni (hiljem Hispaania) võim koos viljatu [[feodalism]]i kasutuselevõtuga, samuti [[Ameerika]] avastamine, tekitasid Sardiinia kuningriigi peatumatu languse. Lühike taasärkamise periood tekkis kohaliku aadliku, [[Oristano]] markii [[Leonardo de Alagon]]i võimu all, kes suutis võita asekuninga armeed 1470. aastatel, kuid purustati hiljem [[Macomeri lahing]]us (1478), mis lõpetas edasise lootuse saare sõltumatusele. === Hispaania impeerium (1479–1700) === {{vaata|Hispaania koloniaalimpeerium}} Lakkamatud rünnakud [[Berberid|Põhja-Aafrika piraatide]] poolt ja mitmed katkupuhangud (1582, 1652 ja 1655) halvendasid olukorda saarel katoliiklike monarhide valitsemise alguses. === Sardiinia kahe võimu vahel (1700–1720) === {{vaata|Sardiinia kuningriik (1700–1720)}} [[Pilt:SardiniePiemont.jpg|pisi|200px|Sardiinia kuningriigi kaart]] Hispaania domineerimine Sardiinias lõppes 18. sajandi alguses [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] tulemusel. [[Utrechti rahu]]ga aastal 1713 [[Hispaania]] Euroopa-valdused jagati: [[Savoia dünastia|Savoia]] sai [[Sitsiilia]] ja osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]], samas [[Karl VI]] ([[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Austria ertshertsog]]) sai [[Hispaania Madalmaad]], [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]], [[Sardiinia]] ja suurema osa [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogkonnast]]. [[Nelikliidu sõda|Nelikliidu sõja]] tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja [[Vittorio Amedeo II]] nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahuga]] 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist. [[Pilt:Emanuele Filiberto di Savoia.jpg|pisi|vasakul|püsti|125px|Emanuele Filiberto, Savoia hertsog (1553–1580), hüüdnimega Raudpea]] == Savoia dünastia võim (1720–1861) == === Piemonte varasem ajalugu === {{vaata|Savoia hertsogkond}} Piemontet asustasid ajaloolise aja algul keldi-[[liguurid|liguuri]] hõimud nagu [[tauriinid]] ja [[salassid]]. Hiljem alistusid nad [[antiik-Rooma|roomlastele]] (u 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas ''Augusta Taurinorum ''(Torino) ja ''Eporedia'' ([[Ivrea]]). Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] langust tungisid piirkonda korduvalt [[burgundid]], [[goodid]] (5. sajandil), [[bütsants]]lased, [[langobardid]] (6. sajandil), [[frangid]] (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge [[Ungarlased|madjarite]] ja [[saratseenid]]e poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigi]] osana [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks. Aastal 1046 lisas [[Othon I (Savoia)|Othon I]] Piemonte oma peavaldusele [[Savoia]]le, mille pealinn oli [[Chambéry]]s (praegu [[Prantsusmaa]]l). Muud alad jäid sõltumatuks, nagu võimsad linnad [[Asti]] ja [[Alessandria]] ning margid [[Saluzzo mark|Saluzzo]] ja [[Monferrato mark|Monferrato]]. Savoia krahvkond ülendati aastal 1416 hertsogkonnaks ja hertsog [[Emanuele Filiberto]] viis residentsi aastal 1563 [[Torino]]sse. [[Pilt:CarloAlberto.jpg|pisi|200px|Kuningas Carlo Alberto]] === Napoleoni sõjad ja Viini kongress === Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia [[Esimese koalitsiooni sõda|Esimese koalitsiooniga]] [[Esimene Prantsuse vabariik|Prantsuse vabariigi]] vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne [[Pariisi rahu (1796)]], mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris [[Barthélemy Catherine Joubert|Joubert]] Torino ning sundis [[Carlo Emanuele IV (Sardiinia)|Carlo Emanuele IV]] troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid [[Marengo lahing]]uga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja. Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise [[Genova vabariik|Genova vabariigi]], äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui [[puhverriik]]i [[Prantsusmaa]] vastu. See kinnitati [[Viini kongress]]i otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: [[Vittorio Emanuele I (Sardiinia)|Vittorio Emanuele I]] (1802–21), [[Carlo Felice (Sardiinia)|Carlo Felice]] (1821–31) ja [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina [[Trocadero lahing]]us, mis seadis reaktsioonilise [[Fernando VII (Hispaania)|Fernando VII]] Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon (''[[Statuto Albertino]])'' kehtestati [[1848. aasta revolutsioonid|revolutsioonide aastal 1848]] liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal [[Josef Radetzky]]le [[Custozza lahing (1848)|Custozza lahingus]]. [[Pilt:Francesco Hayez 041.jpg|pisi|[[Camillo Benso, Cavouri krahv]]]] === ''Risorgimento'' === {{vaata|Itaalia ühinemine}} Nagu kogu Itaalias, oli Sardiinia kuningriik hädas poliitilise ebastabiisusega erinevate valitsuste all. Pärast väga lühikest ja hävitavat uut sõda Austriaga aastal 1849 loobus Carlo Alberto 23. märtsil 1849 troonist oma poja [[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]] kasuks. Aastal 1852 astus ametisse liberaalne valitsus [[Camillo Benso, Cavouri krahv|krahv Cavouri]] juhtimisel ja Sardiinia kuningriigist sai [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemise]] mootor. Sardiinia kuningriik (Piemonte) võttis osa [[Krimmi sõda|Krimmi sõjast]], liidus [[Osmanite riik|Osmanite riigi]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]ga ja võideldes [[Venemaa]] vastu. Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas [[Austria keisririik|Austria]] vastu, [[Itaalia teine iseseisvussõda|Austria-Sardiinia sõda]]. [[Napoleon III]] ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu [[Lombardia-Veneetsia kuningriik]] on vallutatud. Pärast veriseid [[Magenta lahing|Magenta]] ja [[Solferino lahing|Solferino]] lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada [[Lombardia]] Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga. [[Pilt:With Victor Emmanuel.jpg|pisi|vasakul|Kuningas Vittorio Emanuele II kohtub Garibaldiga Teanos (26. oktoober 1860)]] === Garibaldi ja Tuhat === 5. märtsil 1860 hääletasid [[Parma]], [[Toscana]], [[Modena]] ja [[Romagna]] [[referendum]]itel Sardiinia kuningriigiga ühinemise poolt. See alarmeeris Napoleoni, kes kartis tugevat Savoia riiki oma kagupiiril, ja ta nõudis, et kui Sardiinia kuningriik tahab uusi maid endale hoida, peab ta Savoia ja Nice'i Prantsusmaale loovutama. See teostati pärast kahtlasi referendumeid, mis näitasid üle 99,5% enamust mõlemas piirkonnas Prantsusmaaga ühinemise kasuks. Aastal 1860 algatas [[Giuseppe Garibaldi]] Sardiinia kuningriigi nimel oma sõjaretke Lõuna-Itaalia vallutamiseks. Ta kukutas kiiresti [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigi]] ja marssis [[Gaeta]] peale. Cavour oli tegelikult ühinemisprotsessiga rahul, samas Garibaldi tahtis vallutada Rooma. Garibaldi oli kuningale ja tema peaministrile liiga revolutsiooniline. === Itaalia kuningriigi poole === 17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]], ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide [[anneksioon|annekteerimise]] Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi [[Firenze]]sse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. [[Savoia dünastia]] valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati [[Itaalia|vabariigiks]]. == Sardiinia kuningad (1297–1861) == [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]] sai paavst [[Bonifatius VIII]]-lt aastal 1297 kuningatiitli ''Rex Sardiniae et Corsicae''. Aragonlased ei hõivanud tegelikult saarevaldusi aastani 1323, pärast võidukat sõjaretke Pisa vastu. Siiski ei olnud Sardiinia kuninga tiitel kunagi kindla järglusliiniga ja kõik kuningad kasutasid oma esmast tiitlinumbrit. === Aragoni otsevalitsemine, 1323–1516 === {{vaata|Aragóni kuningate loend}} {{vaata|Aragoni kroon}} {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Jaime II (Aragon)|Jaime II]]''' <br> [[1323]]–[[1327]] || [[Pilt:Chaime II d'Aragón.jpg|100px|Jaime II]] || 10. august 1267 <br> [[Pedro III (Aragon)|Pedro III]] ja [[Costanza (Sitsiilia)|Costanza]] poeg || [[Isabel (Kastiilia)|Isabel]] <br> 1. detsember 1291 <br> lastetu <br><br> [[Blanche (Anjou)|Blanche]] <br> 29. oktoober 1295 <br> kümme last <br><br> Marie de Lusignan <br> 15. juuni 1315 <br> lastetu <br><br> Elisenda de Montcada<br> 25. detsember 1322 <br> lastetu || 5. november 1327 <br> |- | '''[[Alfonso IV (Aragon)|Alfonso IV]]''' <br> [[1327]]–[[1336]] || [[Pilt:Alifonso IV d'Aragón.jpg|100px|Alfonso IV]] || [[1299]] <br> [[Jaime II (Aragon)|Jaime II]] ja [[Blanche (Anjou)|Blanche'i]] poeg || [[Teresa de Entenza]] <br> [[1314]] <br> seitse last <br><br> Kastiilia Eleanor <br> kaks last || 27. jaanuar 1336 <br> |- | '''[[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]]''' <br> [[1336]]–[[1387]] || [[Pilt:Pietro IV d'Aragón.jpg|100px|Pedro IV]] || 5. oktoober 1319 <br> [[Alfonso IV (Aragon)|Alfonso IV]] ja [[Teresa de Entenza]] poeg || Navarra Maria <br> [[1338]] <br> kaks last <br><br> [[Leonor (Portugal 1328-1348)|Leonor]] <br> [[1347]] <br> lastetu <br><br> Sitsiilia Eleanor <br> neli last || 5. jaanuar 1387 <br> |- | '''[[Juan I (Aragon)|Juan I]]''' <br> [[1387]]–[[1396]] || [[Pilt:Chuan I d'Aragón.jpg|100px|Juan I]] || 27. detsember 1350 <br> [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] ja [[Eleonora (Sitsiilia)|Eleonora]] poeg || Marthe d'Armagnac <br> üks laps <br><br> Yolande de Bar <br> kolm last || 19. mai 1396 <br> |- | '''[[Martín I (Aragon)|Martín I]]''' <br> [[1396]]–[[1410]] || [[Pilt:Marti l'humà.jpg|100px|Martín I]] || [[1356]] <br> [[Pedro IV (Aragon)|Pedro IV]] ja Eleonora poeg || Maria de Luna <br> 13. juuni 1372 <br> neli last <br><br> [[Margarita de Prades]] <br> [[1409]] <br> lastetu || 31. mai 1410 <br> |- |} *[[1410]]–[[1412]] ''interregnum'' {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Fernando I (Aragon)|Fernando I]]''' <br> [[1412]]–[[1416]] || [[Pilt:Ferrando I d'Aragón.jpg|100px|Fernando I]] || 27. november 1380 <br> [[Juan I (Kastiilia)|Juan I]] ja [[Leonor (Aragon)|Leonori]] poeg || [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] <br> [[1394]] <br> kaheksa last || 2. aprill 1416 <br> |- | '''[[Alfonso V (Aragon)|Alfonso V]]''' <br> [[1416]]–[[1458]] || [[Pilt:Alfonso-V-el-Magnanimo.jpg|100px|Alfonso V]] || [[1396]] <br> [[Fernando I (Aragon)|Fernando I]] ja [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] poeg || [[María (Kastiilia)María]] <br> [[1415]] <br> lastetu || 27. juuni 1458 <br> |- | '''[[Juan II (Aragon)|Juan II]]''' <br> [[1458]]–[[1479]] || [[Pilt:Chuan II d'Aragón.jpg|100px|Juan II]] || 29. juuni 1397 <br> [[Fernando I (Aragon)|Fernando I]] ja [[Leonor Urraca (Alburquerque)|Leonor Urraca]] poeg || [[Blanca I (Navarra)|Blanca I]] <br> 6. november 1419 <br> neli last <br><br> [[Juana Enríquez]] <br> kaks last || 20. jaanuar 1479 <br> |- | '''[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]''' <br> [[1479]]–[[1516]] || [[Pilt:Michel Sittow 004.jpg|100px|Fernando II]] || 10. märts 1452 <br> [[Juan II (Aragon)|Juan II]] ja [[Juana Enríquez]]i poeg || [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]] <br> 19. oktoober 1469 <br> viis last <br><br> [[Germaine de Foix]] <br> [[1505]] <br> lastetu || 23. jaanuar 1516 <br> |- |} === Hispaania otsevalitsemine, 1516–1713 === {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Karl V|Carlos I]]''' <br> [[1516]]–[[1554]] || [[Pilt:Emperor charles v.png|100px|Carlos I]] || 24. vrebruar 1500 <br> [[Philipp Ilus]]a ja [[Juana]] poeg || [[Isabel (Portugal 1503-1539)|Portugali Isabel]] <br> 10. märts 1526 <br> kolm last || 21. september 1558 <br> |- | '''[[Felipe II]]''' <br> [[1554]]–[[1598]] || [[Pilt:King PhilipII of Spain.jpg|100px|Felipe II]] || 21. mai 1527 <br> [[Karl V|Carlos I]] ja [[Isabel (Portugal 1503-1539)|Portugali Isabeli]] poeg || [[Maria Manuela (Portugal 1527-1545)|Portugali Maria]] <br> [[1543]] <br> üks laps <br><br> [[Mary I]] <br> [[1554]] <br> lastetu <br><br> [[Élisabeth (Valois)|Élisabeth]] <br> [[1559]] <br> kaks last <br><br> [[Anna (Austria 1549-1580)|Austria Anna]] <br> 4. mai 1570 <br> viis last || 13. september 1598 <br> |- | '''[[Felipe III]]''' <br> [[1598]]–[[1621]] || [[Pilt:Diego Velázquez - Philip III on Horseback (detail) - WGA24408.jpg|100px|Felipe III]] || 14. aprill 1578 <br> [[Felipe II]] ja [[Anna (Austria 1549-1580)|Austria Anna]] poeg || [[Margarete (Austria 1584-1611)|Austria Margarete]] <br> 18. aprill 1599 <br> viis last || 31. märts 1621 <br> |- | '''[[Felipe IV]]''' <br> [[1621]]–[[1665]] || [[Pilt:Philip IV of Spain.jpg|100px|Felipe IV]] || 8. aprill 1605 <br> [[Felipe III]] ja [[Margarete (Austria 1584-1611)|Austria Margarete]] poeg || [[Prantsusmaa Isabel]] <br> [[1615]] <br> seitse last <BR><bR> [[Austria Mariana]] <br> [[1649]] <br> viis last || 17. september 1665 <br> |- | '''[[Carlos II]]''' <br> [[1665]]–[[1700]] || [[Pilt:Juan de Miranda Carreno 002.jpg|100px|Carlos II]] || 6. november 1661 <br> [[Felipe IV]] ja [[Austria Mariana]] poeg || [[Orléansi Marie Louise]] <br> 19. november 1679 <br> lastetu <BR><bR> [[Maria Anna (Neuburg)|Maria Anna]] <br> 14. mai 1690 <br> lastetu || 1. november 1700 <br> |- | '''[[Felipe V]]''' <br> [[1700]]–[[1713]] || [[Pilt:Felipe V; Rey de España.jpg|100px|Felipe V]] || 19. detsember 1683 <br> [[Louis de France (1661-1711)|Louis]] ja [[Maria Anna Victoria (Baieri 1660-1690)|Maria Anna Victoria]] poeg || [[María Luisa (Hispaania kuninganna)|María Luisa]] <br> 2. november 1701 <br> neli last <BR><bR> [[Elisabetta Farnese]] <br> 24. detsember 1714 <br> seitse last || 9. juuli 1746 <br> |- |} [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] lõppedes loovutati Sardiinia [[Utrechti rahu]]ga Austriale === Austria otsevalitsemine, 1713–1720 === {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Karl VI]]''' <br> [[1713]]–[[1720]] || [[Pilt:Carles-III-de-Catalunya.jpg|100px|Karl VI]] || 1. oktoober 1685 <br> [[Leopold I]] ja [[Eleonore Magdalene (Pfalz-Neuburg)|Eleonore Magdalene]] poeg || [[Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel|Elisabeth Christine]] <br> 1. august 1708 <br> neli last || 20. oktoober 1740 <br> |- |} Hispaania väed tungisid kuningriiki aastal 1718 [[Nelikliidu sõda|Nelikliidu sõja]] ajal. Keiser Karl VI loovutas selle [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahu]]ga [[Savoia dünastia|Savoia hertsogile]]. === Savoia dünastia, 1720–1946 === [[Savoia dünastia]] monarhid valitsesid oma mandripealinnast [[Torino]]st, kuid kutsusid end peamiselt Sardiinia kuninga tiitliga, kuna see oli algsest väiksemast Savoia hertsogi tiitlist kõrgem. Siiski jätkasid nad endi nummerdamist Savoia loendi järgi. Aastal 1861 sai Vittorio Emanuele II Itaalia kuningaks: siiski jätkasid suveräänid kõigi oma endiste tiitlite kasutamist. {| style="text-align:center; width:100%" class="wikitable" ! width=22% | Nimi !! width=105px | Portree !! Sünd !! width=25% | Abielud !! width=19% | Surm |- | '''[[Vittorio Amedeo II]]''' <br> 17. veebruar 1720 – 3. september 1730 || [[Pilt:Victor Amadeus II of Sardinia.jpg|100px|Vittorio Amedeo]] || 14. mai 1666 <br> [[Carlo Emanuele II (Savoia)|Carlo Emanuele II]] ja [[Maria Giovanna Battista di Savoia]] poeg || [[Anne Marie]] <br> 10. aprill 1684 <br> kuus last || 31. oktoober 1732 <br> |- | '''[[Carlo Emanuele III]]''' <br> 3. september 1730 – 20. veebruar 1773 || [[Pilt:Vittorio Blanseri - Charles Emmanuel III - Chambéry.jpg|100px|Carlo Emanuele III]] || 27. aprill 1701 <br> [[Vittorio Amedeo II (Sardiinia)|Vittorio Amedeo II]] ja [[Anne Marie]] poeg || [[Anna Christine Luise von Pfalz-Sulzbach]] <br> üks laps <BR><BR> [[Polyxena von Hessen-Rotenburg]] <BR> kuus last <br><br> [[Élisabeth-Thérèse de Lorraine]] <br> kolm last || 20. veebruar 1773 <br> |- | '''[[Vittorio Amedeo III]]''' <br> 20. veebruar 1773 – 16. oktoober 1796 || [[Pilt:Vittorio Amedeo III di Savoia.jpg|100px|Vittorio Amedeo III]] || 26. juuni 1726 <br> [[Carlo Emanuele III]] ja [[Polyxena von Hessen-Rotenburg]] poeg || [[María Antonia Fernanda de Borbón]] <br> kaksteist last || 16. oktoober 1796 <br> |- | '''[[Carlo Emanuele IV]]''' <br> 16. oktoober 1796 – 4. juuni 1802 || [[Pilt:Duprà Domenico, follower of - Charles Emmanuel IV of Sardinia.jpg|100px|Carlo Emanuele IV]] || 24. mai 1751 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Marie Clotilde|Marie Clotilde de France]] <br> [[1775]] <br> lastetu || 6. oktoober 1819 <br> |- | '''[[Vittorio Emanuele I]]''' <br> 4. juuni 1802 – 12. märts 1821 || [[Pilt:Bernero - Victor Emmanuel I of Sardinia.jpg|100px|Vittorio Emanuele I]] || 24. juuli 1759 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Maria Theresia von Österreich-Este]] <br> 21. aprill 1789 <br> seitse last || 10. jaanuar 1824 <br> |- | '''[[Carlo Felice (Sardiinia)|Carlo Felice]]''' <br> 12. märts 1821 – 27 aprill 1831 || [[Pilt:Bernero - Charles Felix of Sardinia - Museum of the Risorgimento.jpg|100px|Carlo Felice]] || 6. aprill 1765 <br> [[Vittorio Amedeo III (Sardiinia)|Vittorio Amedeo III]] ja [[María Antonia Fernanda de Borbón]]i poeg || [[Maria Cristina di Borbone-Napoli]] <br> 7. märts 1807 <br> lastetu || 27. aprill 1831 <br> |- | '''[[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]]''' <br> 27. aprill 1831 – 23. märts 1849 || [[Pilt:CarloAlberto.jpg|100px|Carlo Alberto]] || 2. oktoober 1798 <br> [[Carlo Emanuele di Savoia-Carignano]] ja [[Maria Christina von Sachsen]]i poeg || [[Maria Theresia von Österreich-Toskana]] <br> [[1817]] <br> kolm last || 28. juuli 1849 <br> |- | '''[[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]]''' <br> 23. märts 1849 – 9. jaanuar 1878 || [[Pilt:VictorEmmanuel2.jpg|100px|Vittorio Emanuele II]] || 14. märts 1820 <br> [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] ja [[Maria Theresia von Österreich-Toskana]] poeg || [[Adelheid von Österreich]] <br> [[1842]] <br> kaheksa last <br><br> [[Rosa Vercellana]] <br> [[1869]] <br> kaks last || 9. jaanuar 1878 <br> |- | '''[[Umberto I]]''' <br> 9. jaanuar 1878 – 29. juuli 1900 || [[Pilt:Fratelli Vianelli (Giuseppe e Luigi, flor. 1860-1890 ca) - VE - Umberto I di Savoia 1.jpg|100px|Umberto I]] || 14. märts 1844 <br> [[Vittorio Emanuele II (Itaalia)|Vittorio Emanuele II]] ja [[Adelheid von Österreich]]i poeg || [[Margherita di Savoia]] <br> 22. aprill 1868 <br> üks laps || 29. juuli 1900 <br> (mõrvati) |- | '''[[Vittorio Emanuele III]]''' <br> 29. juuli 1900 – 9. mai 1946 || [[Pilt:Victor Emmanuel III of Italy.jpg|100px|Vittorio Emanuele III]] || 11. november 1869 <br> [[Umberto I]] ja [[Margherita di Savoia]] poeg || [[Jelena Petrović-Njegoš]] <br> 24. oktoober 1896 <br> viis last || 28. detsember 1947 <br> |- | '''[[Umberto II]]''' <br> 9. mai 1946 – 2. juuni 1946 || [[Pilt:Umberto II.jpg|100px|Umberto II]] || 15. september 1904 <br> [[Vittorio Emanuele III]] ja [[Jelena Petrović-Njegoš]]i poeg || [[Marie-José (Belgia)|Marie-José]] <br> 8. jaanuar 1930 <br> neli last || 18. märts 1983 <br> |- |} == Lipud == Kui [[Savoia hertsogkond]] liideti aastal 1713 Sitsiilia kuningriigiga ja aastal 1723 Sardiinia kuningriigiga, säilitas see oma traditsioonilise lipu, mis kujutas valget risti punasel väljal. Kuid tekkis probleem: kui hertsogkond omas ainult väikest [[Nice|Nice'i]] sadamat, andis ühinemine Sitsiilia ja siis Sardiiniaga kuningriigile üpris suure laevastiku, millel oli sama lipp kui [[Malta]]l. Kahe riigi laevade eristamiseks lisas Savoia dünastia lipule sinise raami, ning hiljem vähendas risti ühte nurka. Lipule tehti väiksemaid muudatusi aastani 1848, kui toimus revolutsioon: liberaalsete revolutsioonide ajendil, mis toimusid kogu Euroopas, nõustus kuningas [[Carlo Alberto (Sardiinia)|Carlo Alberto]] Napoleoni Itaalia trikolooriga kui riigilipuga, lisades sellele Savoia kilbi. Sellest lipust sai Itaalia lipp aastani 1946. <gallery> Pilt:Gelre Folio 62r.jpg|Aragoni dominioonide lipud, sealhulgas Sardiinia Pilt:Bandera nacionalista sarda.svg|[[Sardiinia lipp]] Hispaania ja Savoia võimu all Pilt:Savoie flag.svg|Algne Savoia lipp Pilt:Savoyard flag.svg|Algne Sardiinia kuningriigi mereväe lipp Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|Muudetud Sardiinia kuningriigi mereväe lipp Pilt:Civil Flag and civil Ensign of the Savoyard States (1816-1848).svg|Riigilipp mereväe lipu baasil Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|Vapiga trikoloor, mida kasutati riigilipuna Sardiinias pärast 1848. aastat ja Itaalias aastani 1946 Pilt:Flag of Italy (1861-1946) crowned.svg|Lisatud krooniga trikoloor, mida kasutati riigilipuna Sardiinias pärast 1848. aastat ja Itaalias aastani 1946 </gallery> == Sardiinia kuningriigi territoriaalne kasv == === 1324–1720 === <gallery> Pilt:Sardinia_1324.png|Poliitiline olukord Sardiinias pärast 1324. aastat, kui Aragon vallutas Pisa valdused Sardiinias (sealhulgas kadunud [[Giudicato di Cagliari]] ja [[Giudicato di Gallura]]). Pilt:Kingdom of Sardinia 1368-1388 -- 1392-1409.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1368–1388 ja 1392–1409, pärast sõdu Arboreaga; koosnes ainult Cagliari ja Alghero linnadest. Pilt:Kingdom of Sardinia 1410-1420.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1410 kuni 1420, pärast Giudicato di Arborea kaotust Sanluri lahingus (1409). Pilt:Kingdom of Sardinia & Royal cities - 16th century.png|Sardiinia kuningriik aastatel 1420 kuni 1720. </gallery> === 1720–1861 === <gallery> Pilt:Italy 1796 AD-en.png | 1796: {{legend|#04aa04|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#fcce04|[[Genova vabariik]]}} {{legend|#fc8284|[[Parma hertsogkond]]}} {{legend|#d42afc|[[Modena hertsogkond]]}} {{legend|#f1c3aa|[[Lucca vabariik]]}} {{legend|#fbb183|[[Toscana suurhertsogkond]]}} {{legend|#fce684|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#04da04|[[Veneetsia vabariik]]}} {{legend|#04d6ac|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} Pilt:Italia1859.png | 1859: {{legend|#ff8040|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#00ff00|Parma ja Modena hertsogkonnad}} {{legend|#fd0000|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#ffff00|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} Pilt:Italia1860.png | 1860: {{legend|#ff8040|Sardiinia kuningriik}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#fd0000|[[Kirikuriik]]}} {{legend|#ffff00|[[Mõlema Sitsiilia kuningriik]]}} <br> Pärast Lombardia, Toscana suurhertsogkonna ning Emilia ja [[Romagna]] hertsogkondade annekteerimist. Pilt:RegnoItalia1861.png | 1861: {{legend|#ff8040|'''[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]'''}} {{legend|#0000ff|[[Lombardia–Veneetsia kuningriik]]}} {{legend|#d8241c|[[Kirikuriik]]}} <br> Pärast [[Tuhande ekspeditsioon]]i. </gallery> == Välislingid == *[http://www.worldstatesmen.org/Italy_states2.htm Sardiinia-Piemonte lipu ajalugu] *[http://www.ohio.edu/chastain/rz/sard.htm Piemonte-Sardiinia Ohio ülikooli veebilehel] [[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Itaalia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Itaalia keskaeg]] [[Kategooria:Aragóni kroon]] [[Kategooria:Põhja-Itaalia ajalugu]] [[Kategooria:Lõuna-Itaalia ajalugu]] [[Kategooria:Itaalia uusaeg]] mg03kzhqv2j6hkafr5k8iodwtchsfwd 0 286078 7253791 6706330 2026-10-15T20:41:02Z Evlper 104506 /* Võimult eemaletõugatud */ 7253791 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Konstantinos VII Porphytogennetos | pilt = Constantine VII Porphyrogenitus.jpg | pildiallkiri = Konstantinos VII | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajaalgus = [[6. juuni]] [[913]] | ametiajalõpp = [[9. november]] [[959]] | eelmine = [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] | järgmine = [[Romanos II]] | sünniaeg = [[905]] | sünnikoht = [[Konstantinoopol]] | surmaaeg = [[9. november]] [[959]] (54) | surmakoht = [[Konstantinoopol]] | abikaasa = Helena Lakapenos | vanemad = [[Leo VI (keiser)|Leo VI]] ja [[Zoe Karbanopsina|Zeo Karbonopsina]] | lapsed = [[Romanos II]] ja [[Theodora (Konstantinos VII tütar)|Theodora]] }} '''Konstantinos VII Porphyrogennetos''' ([[kreeka keel]]es ''Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος'' (Kōnstantinos Porphyrogennētos); [[905]] [[Konstantinoopol]] – [[9. november]] [[959]] [[Konstantinoopol]]) oli neljas [[Makedoonia dünastia]]st [[Bütsantsi keiser]] aastatel [[913]]–[[959]]. Ta oli keiser [[Leo VI (keiser)|Leo VI]] ja tema neljanda naise [[Zoe Karbanopsina|Zoe Karbonopsina]] ning oma eelkäija, keiser [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandrose]] vennapoeg. == Varasem elu == [[Fail:GoldSolidusLeoVIAndConstantinVIIPorphyrogenetos908-912.jpg|vasakul|pisi|Leo VI ja Konstantinos VII]] Ta oli [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] ja selle neljanda naise [[Zoe Karbanopsina|Zoe Karbonopsina]] poeg. Konstantinos sündis tegelikult enne oma vanemate abiellumist, aga kuna Zoe sünnitas ta palee "purpurtoas" (vt [[porfüür]]), kus toodi ilmale keisrite abielust sündinud lapsed, sai Konstantinos täieõigusliku pärija staatuse ja lisanimeks '''''Porphyrogennetos''''' ehk "purpuris sündinud".<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=236–242}}</ref> === Onu võim === [[Fail:Coronation of Constantine VII as co-emperor in 908.jpg|pisi|Konstantinose kroonimine kaasvalitsejaks 908. aastal]] Konstantinos krooniti juba [[15. mai|15. mail]] [[908]]. aastal. [[Leo VI (keiser)|Leo VI]] suri [[11. mai|11. mail]] [[912]]. aastal ning Konstantinos oli veel liiga noor, et iseseisvalt valitseda.<ref name=":0" /> Troonile tõusis Leo VI vend [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]]. Uuel keisril tekkis plaan sandistada oma vennpoeg Konstantinos ja võtta seega kogu võim endale. Õukondlaste veenmisel loobus Alexandros sellest plaanist. [[6. juuni|6. juunil]] [[913]] ehk aasta hiljem suri ka Alexandros. Samal päeval tõusis troonile noor Konstantinos, kes oli ikka veel vaid laps.<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=243–244}}</ref> === Patriarhi võim === Alexandros määras enne oma surma Konstantinose hooldajate nõukogu eesotsas patriarh [[Nikolaos I Mystikos|Nikolaos Müstikuga]]. Nikolaos oli oma aja üheks haritumaks inimeseks. Tema sulest on säilinud ligikaudu 150 erinevaid küsimusi puudutavast kirjast koosnev kogu, mida peetakse hindamatuks allikaks tolleaegse eluolu kohta. Patriarh soovis aga oma võimu laiendada ning tahtis troonile upitada hoopis üht väepealikut. Saades aru mässukatse nurjumisest, tegi Nikolaos näo, et ei tea asjast midagi ja hakkas aktiivselt osalema mässu maha surumises.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=245–247}}</ref> === Keisrinna Zoe võim === [[Fail:Zoe Karbonopsina.jpg|pisi|Keisrinna Zoe ja poeg Konstantinos]] Bütsantsi välispoliitiline olukord ja Nikolaos Müstiku enese tegutsemine lõid tal jalgealuse kõikuma ning tal tuli otsida liitlast. Selleks sobis Konstantinose ema Zoe. Keisrinna kavaldas patriarhi üle ning pääses 914. aastal ise võimule. Temast sai Keisrinna-asevalitseja. Zoe välispoliitiline tegevus ebaõnnestus ning [[919]]. aasta [[24. märts|24. märtsil]] jõudsid pealinna laevastiku ülemjuhataja [[Romanos I|Romanos Lakapenose]] väed. Zoe pooldajad jooksid laiali ning Romanoses sai olukorra peremees. Keisrinna, kellele esialgu tagati head tingimused, soovis uuesti võimu võtta, mille peale ta nunnaks pühitseti.<ref name=":1" /> === Romanos I võim === Oma võimu kindlustamiseks pani Romanos oma tütre Helena paari 14-aastase Konstantinosega. Seejuures võttis ta enesele tiitli "Keisri isa" ''(Basileopatōr -'' basileuse isa'')''.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=248–250}}</ref> Romanose troonile astumise juriidiline vormistamine toimus [[17. detsember|17. detsembril]] [[920]]. aastal, kui Konstantinos VII ja [[Nikolaos I Mystikos|Nikolaos Müstik]] teda üheskoos pidulikult kroonisid. Pärast seda sümboolset akti hakkas Romanos kõikide vahenditega oma noort kaasvalitsejat kõrvale tõrjuma. Näiteks [[921]]. aastal laskis ta kroonida ka oma vanema poja [[Christophoros Lakapenos|Christophorose]] (kaasvalitseja [[921]]–[[931]]), muutes ta nii faktiliseks troonipärijaks. Sellele järgnes mõne aasta pärast järgmise kahe poja, [[Stephanos Lakapenos|Stephanose]] ja [[Konstantinos Lakapenos|Konstantinose]] (kaasvalitsejad [[924]]–[[944]]) kroonimine. Nii oli keisririigil ühel ajal koguni viis seaduslikku valitsejat. Ja veel ühele pojale, [[Theophylaktos I|Theophylaktosele]], nägi Romanos ette patriarhi ametiposti. Romanos oli küll harimatu, kuid hea poliitik. Bütsantsi väispoliitiline olukord oli samuti suhteliselt edukas. Valitsemise lõpuaastatel läks Romanos oma vanemate poegadega tülli ning loobus mõttest pärandada troon neile. Nii pöördusidki umbes 70-aastase Romanose mõtted taas [[Konstantinos VII|Konstantinose]] poole. Kuid isa meelemuutus ei meeldinud tema poegadele ja nad otsustasid haarata võimu jõuga.<ref name=":2" /> [[944]]. aasta [[16. detsember|16. detsembril]] Romanos vangistati, viidi paadiga ühele saarele ning pühitseti vägisi mungaks. Vendade võit osutus siiski lühiajaliseks – palee ette koondunud rahvas ja sõjaväelased kuulutasid keisriks [[Konstantinos VII|Konstantinose]]. Ning järgmise aasta [[27. jaanuar|27. jaanuaril]] andis juba Konstantinos omakorda käsu vangistada kaasvalitsejad ning saata nad munkadeks pühitsetuna maapakku. Romanos elas väljasaadetuna veel mõnda aega ja suri [[948]]. aasta [[15. juuni|15. juunil.]]<ref name=":2" /> == Valitsemine == === Võimult eemaletõugatud === Harva on ajaloos mõni formaalne valitseja oodanud nii kaua tegelikku võimu kui Konstantinos. Seejuures olid tal kõik seaduslikud õigused keisriks saamiseks. Kõigele lisaks oli ta sündinud ka isa valitsemise ajal, mida Bütsantsis peeti trooni pärimisel eriti oluliseks. Vaatamata sellele, et Konstantinosest ei saanud pikkade aastate jooksul tegelikku valitsejat, olid tema seaduslik positsioon ja dünastilised eelised ikkagi niivõrd arvestatavad, et ei [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] ega [[Romanos I|Romanos]] ei julgenud, kuigi nad seda südames soovisid, teda võimult täielikult kõrvaldada. Samas võib vaid ette kujutada, millises hirmus pidi seaduslik keiser aastakümneid elama – teadis ta ju minevikust, et seaduslik õigus troonile polnud andnud mitmele tema eelkäijale mitte mingit garantiid isegi elule.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=251–255}}</ref> Olles sisuliselt riigitüüri juurest kõrvaldatud, leidis Konstantinos enesele lohutuse tegelemises teadusega. Ta luges väga palju ja täiendas igati oma teadmisi. Tänu sellele sai Bütsants keisri, kes teadmiste ja silmaringi poolest ületas kõiki oma eelkäijaid, nende seas ka Filosoofi hüüdnime kandnud [[Leo VI (keiser)|isa]]. Kui võim oli juba täielikult Konstantinose käes, sai üheks esimeseks institutsiooniks, millega keiser hakkas tegelema, [[Konstantinoopoli ülikool|ülikool]]. Lisaks moodustas ta õukonnas oma aja väljapaistvamatest mõtlejatest ringi, mis hakkas koostama erinevaid valdkondi käsitlevaid teatmeteoseid. On teada, et kokku oli neid ligikaudu viiskümmend. Keiser võttis nende koostamisest isiklikult osa. Midagi ligilähedaseltki sarnast ei tunne ei tolle aja Bütsantsi ega Lääne-Euroopa ajalugu, kuid kahjuks pole ükski nendest teostest tänase päevani säilinud. Keiser oli ka vähemalt kolme suure teose ainuautoriks. Ühe neist kirjutas Konstantinos näiteks oma pojale, tulevasele keisrile [[Romanos II]]-le. Lisaks õpetustele sisaldas see raamat ka palju andmeid välisriikide geograafia ja Bütsantsi diplomaatia vallast. Millal täpselt oli see raamat kirjutatud, pole teada, kuid ilmselt toimus see [[948]]. ja [[952]]. aasta vahel. Rääkides Dnepri jõe piirkonnast, tõi keiser välja nii slaavi- kui ka skandinaaviapärased kohanimed, millest on saanud üks peamine argument tõestamaks esimeste Vene vürstide Skandinaavia päritolu.<ref name=":3" /> Tänu Konstantinosele teame me ka lugu Päästja imettegeva ikooni tagasitoomisest [[Édessa|Edessa]] linnast [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]. Legendi järgi olevat Jeesus ise saatnud selle ikooni omaaegsele Edessa valitsejale. Kuigi Konstantinost teadlasena on hiljem ka arvustatud, ja seda peamiselt kriitikata suhtumise pärast kõikidesse allikatesse, oli tema panus teaduse ja kultuuri arengusse erakordne. Tänu just nimelt Konstantinosele on 10. sajandi keskpaika kutsutud vahel – viidates dünastia nimele – '''[[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]]'''.<ref name=":3" /> Konstantinose teostest tulevad välja ka tema poliitilised arusaamad ja tegevusprogramm. Tema arvates kuulus keisrile ühiskonnas sama positsioon, nagu oli Kristusel apostlite seas. Keisririiki tervikuna nimetas ta aga "maailma aluseks" ja Konstantinoopolit kogu maailma pealinnaks. Nii käsitluses kogu maailm kaheks: roomlaste riigiks ja ülejäänuteks, kes olid sõltumata nende arengutasemest barbarid. Kogu Bütsantsi välispoliitiline eesmärk seisneski ülejäänute valitsemises, kusjuures selleks olid lubatud kõik vahendid. Niisiis, kuigi möödas oli juba sajandeid ja maailm oli kardinaalselt muutunud, lähtusid Konstantinose arusaamad vanast Rooma maailmavalitsejalikust ideoloogiast.<ref name=":3" /> === Välimus ja iseloom === Konstantinose välimust kirjeldades on sageli rõhutatud tema ilu. Keiser oli kauni kehaehitusega, heleda naha ja siniste silmadega ning ta oli ka väga meeldiv suhtleja. Ta polevat troonile asudes unustanud ka lihtrahvast, kelle toetus tõigi ta sisuliselt võimule. Nii jagati keisri käsul heldekäeliselt kingitusi, ehitati vaestele haiglaid ja varjupaiku. Lisaks olnud keiser väga suur meister mitut sorti käsitöö peale. Kas see ka nii oli, pole teada, kuid tema kohta on öeldud, et ta oli võrdselt osav kiviraidurina, puusepana, maalijana ja mis kõik veel. Kui lugeda mõnd Konstantinose-aegset bütsantsi autorit, siis jääb tõesti mulje, et keisri andel ja võimetel polnud piire. Keisrit iseloomustades on kirjutatud, et ta "luges kirju kui linnulennult, võttes samal ajal vastu saadikuid, andes juhiseid ametnikele ning muutes ennatlikke seadusi".<ref name=":3" /> === Reaalne valitsemine === [[Fail:Constantine VII and Romanos II solidus (cropped).png|pisi|Konstantinos VII ja Romanos II]] Võimuletuleku järel nimetas Konstantinos [[945]]. aastal oma poja [[Romanos II|Romanose]] kaasvalitsejaks. Kuna terve oma nooruse oli Konstantinos olnud regentide varjus ja tegelikust valitsemisest kõrval, eelistas ta ka küpses eas pühenduda teaduslikule tegevusele ning riigivalitsemiskohustused delegeerida ametnikele, väejuhtidele ja oma naisele. Konstantinose valitsemisaeg oli Bütsantsile välispoliitiliselt igati edukas, mis väljendus peamiselt mitmes araablaste üle saavutatud võidus.<ref name=":3" /> Vaatamata Konstantinose sise- ja välispoliitilistele kordaminekutele oli õukonnas piisavalt neid, kes polnud temaga rahul ja oleksid hea meelega ta võimult tõuganud. Keisri vastu sepitseti mitmeid vandenõusid. Neist ühe eesotsas oli [[Romanos I|Romanose]] noorem poeg, patriarh [[Theophylaktos I|Theophilatos]], kes tegi katse tuua oma isa troonile tagasi. See vandenõu aga paljastati ja vandeseltslased said karistada. Vaatamata sellele oli keiser nõus jätma Theophilatose edasi patriarhiks ning too surigi selles ametis alles [[956]]. aastal, pärast õnnetut kukkumist hobuselt.<ref name=":3" /> [[Fail:St Olga by Nesterov (detail).jpg|pisi|Suurvürstinna Olga]] Keisri suhted [[Polyeuktos|uue patriarhiga]] ei kujunenud eriti soojaks. Kirikupea olevat nimelt väljendanud arvamust, et vaimulik võim peab olema ilmalikust võimust täielikult sõltumatu. Bütsantsis tolleks ajaks juba välja kujunenud traditsioon aga rääkis hoopis vastupidist keelt. Keisrid ei kahelnud hetkegi oma õiguses sekkuda kiriku tegevusse ja vahetada patriarhe oma maitsest lähtuvalt. Seega ei saanud Konstantinos mitte kuidagi jagada patriarhi seisukohta.<ref name=":3" /> === Legend suurvürstinna Olgast === Konstantinos VII valitsemise ajal (kõige sagedamini esinev daatum on [[957]]) toimus [[Kiievi-Vene]] suurvürstinna [[Olga]] külaskäik Konstantinoopolisse ning tema väidetav ristimine patriarhi poolt. Legendi järgi oli suurvürstinna ristiisaks keiser Konstantinos isiklikult. Keiser olnud oma külalise ilust niivõrd lummatud, et otsustanud temaga abielluda. Olgat polevat see võimalus just meelitanud, ent kartes rikkuda suhteid kõikvõimsa valitsejaga, oli ta andnud nõusoleku ja esitanud samas omapoolse tingimuse: ta abiellub vaid siis, kui Konstantinos saab tema ristiisaks. Armunud keiser ei näinud kavalust läbi ja nõustus. Kui ta siis pärast Olga ristimist aga hakkas nõudma kihlust, sai ta suurvürstinnalt järgmise vastuse: "Kuidas sa tahad mind naiseks võtta, kui ristisid mind ja nimetasid oma tütreks?" Tegelikult on kogu see lugu hilisem vene krooniku väljamõeldis, mis illustreerib tolleaegsete Bütsantsi naabrite unelmat olla võimsale keisririigile võrdseks partneriks.<ref name=":3" /> == Surm == [[Fail:Constantine VII (Roman emperor), deathbed.jpg|pisi|Konstantinos VII surivoodil]] Konstantinos VII suri 9. novembril [[959]]. Kõige levinuma variandi järgi tappis Konstantinose tema oma lihane [[Romanos II|poeg]]. Kusjuures isa armastus poja vastu oli üldtuntud. Juhtus see väidetavalt järgmiselt. Keiser lahkus pealinnast [[959]]. aasta septembris, et külastada oma mungast sõpra, kellega tahtis arutada üht õukonnaintriigi. Ühe versiooni järgi olevatki Romanos otsustanud tagasiteel Konstantinoopolisse isa tappa ning andnud talle ravimi asemel mürgiga täidetud anuma. Kuid Konstantinos komistas ja läigatas suurema osa joogist maha. Ometi piisas ka joodud kogusest, keisri enesetunne halvenes ning jõudmatagi pealinna Konstantinos suri. Igatahes surma võttis Konstantinos vastu just nõnda, nagu oli seda soovinud: "surra, nagu on kohane keisritele ja filosoofidele".<ref name=":3" /> == Vaata ka == * [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] * [[Zoe Karbanopsina|Zoe]] * [[Romanos II]] * [[Romanos I]] * [[Makedoonia dünastia]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[6. juuni]] [[913]] – [[9. november]] [[959]]|järgnev=[[Romanos II]]}} {{lõpp}} {{Commons|Category:Konstantinos VII Porphyrogennetos}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 905]] [[Kategooria:Surnud 959]] [[Kategooria:Makedoonia dünastia]] 7o1hvv8lf69f0yn828fa36ltkmzb20m 0 291825 7253819 7248141 2026-10-15T22:15:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253819 wikitext text/x-wiki '''"Rakett 69"''' on [[Eesti Televisioon]]is alates 2011. aasta kevadhooajast näidatav noorte teadussaatesari.<ref name="Rakett">[http://www.rakett69.ee Saatesarja "Rakett 69" koduleht]</ref><ref name="IMDB">[http://www.imdb.com/title/tt2143560/ IMDb andmebaas]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://etv.err.ee/index.php?0560921 |pealkiri="Rakett 69" saated Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601213533/http://etv.err.ee/index.php?0560921 |url-olek=ei tööta }}</ref> Saatesarja tellis ja rahastas aastatel 2010–2012 [[Sihtasutus Archimedes]], 2012. aastast teeb seda [[Eesti Teadusagentuur]]. Saadet toodab stuudio [[Vesilind]]. Saates esitatavad ülesanded koostab ja täitmise korraldab KVARK{{lisa viide}} (Teadusteater OÜ){{lisa viide}}. Alates 2021. aasta kevadhooajast salvestatakse saadet [[Rakett69 Teadusstuudiod|Rakett 69 Teadusstuudiotes]]. Saate põhjal on loodud ka sarnane sari "Take Off" [[Luksemburg]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609162756/rakett-69-ulesandeid-asuvad-lahendama-ka-luksemburgi-noored ""Rakett 69" ülesandeid asuvad lahendama ka Luksemburgi noored"] ERR, 12. november 2023</ref> == Saate formaat== "Rakett 69" kasutab rahvusvahelist "eduka esineja otsimise" formaati kohandatud kujul, kus osalejad peavad esialgu võistkondlikult ja hiljem individuaalselt lahendama erinevaid nuputamisülesandeid. Võistlejate tulemusi hindab kolmeliikmeline [[kohtunik]]e [[žürii]]. Igas saates langeb välja üks osaleja. Saate võitja pälvib 15 000-eurose stipendiumi.<ref name="Rakett"/> === Saatesse saamise reeglid === "Rakett 69" saatesse saavad kandideerida Eestis õppivad noored vanuses 15–21 eluaastat. Et "Rakett 69" eelvoorus (hooaja esimene saade) valituks saada, peavad kõik osalejad läbima teaduslabürindi, kus esineb mitmes kategoorias ülesandeid. Järgmistesse voorudesse võetakse reeglina kohe kuus kõige kiiremat raja läbijat. Ülejäänud kuus osalejat valivad kohtunikud ise.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Reeglid |url=https://rakett69.ee/reeglid |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260510041909/https://www.rakett69.ee/reeglid |arhiivimisaeg=2026-05-10 |url-olek=ei tööta}}</ref> Alates "Rakett 69" 13. hooajast (2023) võistleb 15 osaleja asemel ainult 12 osalejat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://rakett69.ee/ajalugu |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Finaal === "Rakett 69" finaalis peavad kaks viimast võistlejat looma kohtunike määratud finaali asukohas (tavaliselt hoones) Rube Goldbergi masina. Masin peab edukalt lõpetama oma töö ning oma ülesande etteantud ajaga. Iga finalist saab võtta endale neli senist osalejat, kes olid varasemates osades välja kukkunud.<ref name=":0" /> Kui võistluse ajal mõlema finalisti masinad lähevad raja läbimisel katki, siis antakse mõlemale osalejale teine võimalus, et masin ära parandada. == Kohtunikud, saatejuhid ja osalejad == === 2011. aasta kevadhooaeg === Saatejuhid [[Jüri Muttika]] ja [[Marta Piigli]].<ref name="Rakett"/> Saate kohtunikud [[Andres Juur]], [[Rein Kuresoo]], [[Aigar Vaigu]] ja [[Erik Puura]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Juhan Koppel]] (võitja), [[Jaan-Eerik Past]], [[Sandhra Mirella Valdma]], [[Riinu Ots]], [[Sarah Aaspõllu]], [[Kärt Üpraus]], [[Uku-Laur Tali]], [[Henri Reeder]], [[Eerik Martma]], [[Erik Mänd]], [[Mart Seger]], [[Madle Sirel]].<ref name="Rakett"/> === 2012. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]].<ref name="Rakett"/><ref name="IMDB"/> Külaliskohtunikud [[Juhan Koppel]], [[Eike Abel]], [[Sven Andresen]], [[Erik Puura]], [[Uno Mäeorg]], [[Jaak Kikas]], [[Alvo Aabloo]], [[Toomas Noorem]], [[Hannes Tomusk]], [[Andres Anvelt]], [[Aire Olesk]], [[Olev Raju]], [[Nerva (kunstnik)|Nerva]] ja [[Aare Ristikivi]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Timothy Henry Charles Tamm]] (võitja), [[Kristiina Tüür]], [[Siim Kurvits]], [[Simo Jarek Zaranek]], [[Mats Mikkor]], [[Riinu Ansper]], [[Andreas Ragen Ayal]], [[Madis Ollikainen]], [[Ann-Leen Mahhov]], [[Taavi Simson]], [[Ove-Liis Mahhov]], [[Erki Lomp]], [[Reet Rosar]], [[Aleksander Vdovets]] ja [[Kristjan Kalve]].<ref name="Rakett"/> === 2013. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Reigo Kebja]] (võitja), [[Roland Matt]], [[Eva-Maria Tõnson]], [[Raid Vellerind]], [[Stella Veski]], [[Karoliina Rebane]], [[Kaarel Türkson]], [[Ainika Adamson]], [[Tarvo Nippolainen]], [[Matis Averin]], [[Luise Tiks]], [[Liis Kuusik]], [[Markus Loide]], [[Leemet Samel]], [[Rainer Eluri]].<ref name="Rakett"/> Saate võtted toimusid valdavalt 2012. aasta sügisel Tartus Ahhaa teaduskeskuses.<ref>{{Netiviide |url=http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1188 |pealkiri=Tartu Ekspress, Eesti otsib Tartus teadussuperstaari, 31. oktoober 2012 |vaadatud=2012-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131212014501/http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1188 |arhiivimisaeg=2013-12-12 |url-olek=ei tööta}}</ref> === 2014. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Thorny Valk]] (võitja), Janeli Õun, Kaur Karus, Aksel Part, Kaspar Koolmeister, Oliver Hellaste, Jüri Lääs, Taivo Pungas, Kaisa Orgusaar, Kaisa Kuhi, Egle Truska, Jaana Lilloja, Andres Anissimov, Mihkel Veski, Allan-Cristjan Puks. === 2015. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Karl Reinkubjas]] (võitja), Kaarel Siimut, Jan-Erik Aruvald, Arnold Rein Tatunts, Markus Rene Pae, Tiit Hendrik Piibeleht, Daniel Kütt, Joosep Sild, Maria Pibilota Murumaa, Karl Marti Toots, Kelli Randmäe, Mart Piirimees, Madis Kaspar Nigol, Uku-Kaspar Uustalu, Helene Puusep. === 2016. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Riin Tamm]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Frida Laigu]] (võitja), Gregor Randla, Knuth Helekivi, Katariina Inno, Markus Nuut, Helmi Ulrika Kirm, Karoliina Inno, Edward Erelt, Erik Mänd, Anni Kasikov, Hans Daniel Kaimre, Carel Kuusk, Carmen Oroperv, Katrin Helen Kasvandik, Gregor Eesmaa. === 2017. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Karl Vilhelm Valter (võitja), Gert Lees, Alex Savolainen, [[Miina Solveig Muru]], Marel Jaama, Karoliine Kurvits, Hannaliina Rakovitš, Markus Ausmeel, Margus Reintam, Hannes Kuslap, Taavi Karvanen, Risto Künnapas, Leonid Zinatullin, Jaan Roop, Karl Lõbus. === 2018. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Lukner]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Kadi Siigur (võitja), Viktoria Siigur, Kristiina Naber, Oskar Saarepera, Silver-Toomas Ant, Leonid Zinatullin, Ott Kärner, Rimmo Rõõm, Kenneth Tuul, Merili Konik, Anna Talas, Angelika Anette Antsmäe, Kristo Karl Aedma, Artur Nikitchuk, Sten Arthur Laane. === 2019. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Tiago Golub (võitja), Annika Jaakson, Heili Aavola, Calista Krass, Karl Paul Parmakson, Verner Sääsk, Telver Objärtel, Villem Susi, Merilin Radvilavicius, Kristjan Lõhmus, Kaspar Marcus Paukson, Brita Kärt Vähejaus, Richard Erelt, Kristi Koitla, Lars Tristan Lepik. === 2020. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Siim Ilves, Saale Pärn, Riko Piirisild, Liis Siigur, [[Uku Andreas Reigo]] (võitja), Stein-Marten Pool, Laura Martinson, Helena Jäe, Kaur Veere, Toomas Roosma, Ott-Kaarel Vään, Ilona Tamm, Vootele Mets, Darja Gužovskaja, Kaarel Vesilind. === 2021. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Valtna]] (eelnevalt Heli Lukner), [[Kaja Pae]], [[Taavi Kotka]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad: Karl Mell (võitja), Kaspar Saakpakk, Jaan Kristjan Kaasik, Karolin Laud, Richard Lätt, Kevin Reisenbuk, Marten Vainult, Kaur Reidma, Mariliis Pärn, Katre-Maris Veskimägi, Eva-Maria Raudsepp, Martin Rahe, Armin Mere, Lii Urb, Kristjan Tropp. === 2022. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud Mart Noorma, Riin Tamm, Heli Valtna, Kaja Pae, Taavi Kotka ja Aigar Vaigu Osalejad: Mattias Timm Rast (võitja), Grete Paat, Johannes Murre, Saskia Põldmaa, Leana Jete Korb, Annabel Lokna, Karl Erich Sooaru, Arto Reinik, Kevin Akkermann/Ralf Marcus Veedler, Kaisa Talts, Joosep Ress, Jarmo Tambaum, Kerstin Üksvärav, Hannes Vau. Esimest korda saate ajaloos kukkusid duallis välja mõlemad duellandid. Kevin Akkermann ja Ralf Marcus Veedler ei suutnud duellis ohutult jääd sulatada, seega kohtunikud langetasid otsuse mõlemad võistlejad välja visata. === 2024. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu Põhikohtunikud [[Kaja Pae]], [[Riin Tamm]], [[Taavi Kotka]] Osalejad: Andri Türkson (võitja), Ants Erik Nõmper, Jaagup Jagomägi, Kai Urb, Juljus Putrinš, Aaron Unt, Anette Kipso, Rudolf Kivi, Mari Ann Marran, Andri Türkson, Oskar Pukk, Violeta Jürgens, Mihkel Rannut === 2025. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]] Põhikohtunikud [[Kaja Pae]], [[Riin Tamm]], [[Taavi Kotka]], [[Liis Koser]] Osalejad: Robin Õunamägi (võitja), Uku Märt Raasik, Oskar Hurt, Gloria Luisa Eberle, Tambet Parm, Helena Mai Lannes, Jan Hendrik Järvemets, Lukas Müürsepp, Ralf Lamp, Kärt Pürn, Tuuli Hanson, Hendrik Pärli === 2026. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]] Põhikohtunikud [[Liis Koser]], ... Osalejad: Madis Roosma (võitja), Kristjan Lepp, Armin Ruul, Elis Lukner, Emma Marie Ots, Indrek Karja, Kaarel Toomet, Kristofer Torokoff, Ralf Maapalu, Roosmarii Villems, Sigrid Siinmaa, Timofey Goshka == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]], peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil"<ref> [http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/K%C3%A4skkiri-2012.-a-ETPA-tulemuste-kinnitamise-kohta.pdf Haridusministri käskkiri 2012. a. teaduse populariseerimise auhinna konkursi tulemuste kinnitamise kohta, 16. november 2012.] </ref> * 2012 – [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] valis "Rakett 69" Euroopa aasta parimaks haridussaateks<ref> [http://www.elu24.ee/824070/rakett-69-on-euroopa-parim-haridussaade/ "Rakett 69" on Euroopa parim haridussaade] </ref> == Vaata ka == * "[[Rakett Juunior]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://rakett69.ee/ "Rakett 69" koduleht] * [https://www.facebook.com/Rakett69 "Rakett 69" Facebooki fännileht] * [https://www.imdb.com/title/tt2143560 "Rakett 69" IMDb leht] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti teadus]] indmabvnt5jbp05jh428m3xiqx1we2p 0 292949 7253720 7212043 2026-10-15T18:55:00Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253720 wikitext text/x-wiki '''Stalker''' on [[Eesti Ulmeühing]]u aastaauhind, mis on saanud nime [[Andrei Tarkovski]] kultusfilmi "[[Stalker (film)|Stalker]]" järgi. Auhinda antakse välja alates aastast 1998 üks kord aastas lugejahääletuse tulemuste põhjal ulmežanri kuuluva kirjandusteose eest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ulme.ee/Stalker/Stalkeri-statuut |pealkiri=Eesti Ulmeühingu aastaauhinna "Stalker" statuut |vaadatud=2012-07-15 |arhiivimisaeg=2014-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140107131714/http://ulme.ee/Stalker/Stalkeri-statuut |url-olek=ei tööta }}</ref> Auhinda antakse välja eraldi algupärastele ja tõlketeostele ning romaanidele ja juttudele. Eesti autoreist on auhinna enim kordi võitnud [[Indrek Hargla]], samas arvestuses on teisel kohal [[Veiko Belials]], ja kolmandal [[Maniakkide Tänav]] (viimase kahe autori mitmed võidutööd on kirjutatud koos [[Joel Jans]]iga). Välisautoreist on auhinna enim kordi võitnud [[George R. R. Martin]]. ==Tõlkekirjandus== {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" |- bgcolor="#CCCCCC" !Aasta!!Parim tõlkeromaan!!Autor||Parim tõlkelühiromaan!!Autor!!Parim tõlkelühijutt!!Autor |- |1998|| "[[Düün (romaan)|Düün]]" || [[Frank Herbert]] || - || - || - || - |- |1999|| "Hyperion" || [[Dan Simmons]] || - || - || - || - |- |2000|| "Amberi üheksa printsi" || [[Roger Zelazny]] || - || - || "Raskused elektriga" || [[Ondrej Neff]] |- |2001|| "Enderi mäng" || [[Orson Scott Card]] || - || - || "Unelev linn" || [[Michael Moorcock]] |- |2002|| "Üksildane oktoobriöö" || [[Roger Zelazny]] || "Katkuaastate päevikud" || [[Norman Spinrad]] || - || - |- |2003|| "Endymion" || [[Dan Simmons]] || - || - || "Põlev kroom" || [[William Gibson]] |- |2004|| "Lumevaring" || [[Neal Stephenson]] || - || - || "Liivakuningad" || [[George R. R. Martin]] |- |2005|| "Kantileen Leibowitzile" || [[Walter M. Miller]] || - || - || "Totaalne keskkond" || [[Brian Aldiss]] |- |2006|| "Peegelduste labürint" || [[Sergei Lukjanenko]] || - || - || "Kuukoi" || [[Jack Vance]] |- |2007|| - || -|| "Arvestaja" || [[Aleksandr Gromov]] || - || - |- |2008|| "Troonide mäng" || [[George R. R. Martin]] || - || - || "Kuninglik liha" || [[Orson Scott Card]] |- |2009|| "Öine vahtkond" || [[Sergei Lukjanenko]] || - || - || "Flööditüdruk" || [[Paolo Bacigalupi]] |- |2010|| "Accelerando" || [[Charles Stross]] || - || - || "Poiss ja tema jumal" || [[Charles Stross]] |- |2011|| "Leek sügaviku kohal" || [[Vernor Vinge]] || "Mäekuru" || [[Kir Bulõtšov]] || - || - |- |2012|| "Mõõkade maru" || [[George R. R. Martin]] || - || - || "Liiva ja räbu rahvas" || [[Paolo Bacigalupi]] |- |2013|| "Hääbuv linn" || [[Arkadi Strugatski]] & [[Boriss Strugatski]] || "Öölendajad" || [[George R. R. Martin]] || "Nimede seadus" || [[Ursula K. Le Guin]] |- |2014|| "Vanamehe sõda" || [[John Scalzi]] || "Raketikeelutsoon" || [[Charles Stross]] || "Lodusaared" || [[Maria Galina]] |- |2015|| "Tigu nõlvakul" || [[Arkadi Strugatski]] & [[Boriss Strugatski]] || "Ettemääratuse mõõk" || [[Andrzej Sapkowski]] || "Vaskmõrsja" || [[Magdalena Hai]] |- |2016|| "Surnute eest kõneleja" || [[Orson Scott Card]] || "Kauge vikerkaar" || [[Arkadi Strugatski]] & [[Boriss Strugatski]] || "Vilistaja metsas" || [[Philip K. Dick]] |- |2017|| "Mälu" || [[Lois McMaster Bujold]] || "Hawksbilli jaam" || [[Robert Silverberg]] || "Tulus äri" || [[Philip K. Dick]] |- |2018|| "Tormirinne" || [[Jim Butcher]] || "Aeglased kuulid" || [[Alastair Reynolds]] || "Shanidar" || [[David Zindell]] |- |2019|| "Ilmajäetud" || [[Ursula K. Le Guin]] || "Nõiakoobas" || [[Kir Bulõtšov]] || "Spioon Europal" || [[Alastair Reynolds]] |- |2020|| "Kolme keha probleem" || [[Liu Cixin]] || "Khaimi lapsed" || [[Paolo Bacigalupi]] || "Koletis" || [[Kirill Benediktov]] |- |2021|| "Pime mets" || [[Liu Cixin]] || "Tulnukaarheoloogia" || [[Neil Asher]] || "Päästke Galja" || [[Kir Bulõtšov]] |- |2022|| "Ave Maria" || [[Andy Weir]] || "Mõrvamüsteeriumid" || [[Neil Gaiman]] || "Küülikut püüdes" || [[Isaac Asimov]] |- |2023|| "Pahupidi pööratud" || [[Alastair Reynolds]] || "Kõik süsteemid punases. Mõrtsukboti päevikud" || [[Martha Wells]] || "Mees, kes armastas faiolit" || [[Roger Zelazny]] |- |2024|| "Võta skafander - paneme minema!" || [[Robert A. Heinlein]] || "Mõtle nagu marslane" || [[Isaac Asimov]] || "Professor Kozarini kroon" || [[Kir Bulõtšov]] |- |2025|| "Nõidur III. Tuleproov" || [[Andrzej Sapkowski]] || "Allumatuse protokoll. Mõrtsukboti päevikud III" || [[Martha Wells]] || "Koos hommikuga tuleb udulangus" || [[George R. R. Martin]] |- |2026|| "Lammutatud mees" || [[Alfred Bester]] || "Draakonite isandad" || [[Jack Vance]] || "Tuhat surma" || [[Jack London]] |- |} ==Antoloogiad ja kogumikud ning eesti algupärane kirjandus== {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" |- bgcolor="#CCCCCC" !Aasta!!Parim kogumik!!Autor!!Parim Eesti romaan!!Autor!!Parim Eesti lühiromaan!!Autor!!Parim Eesti lühijutt!!Autor |- |1998|| - || - || - || - || "Vihkamise suund" || [[Tiit Tarlap]] || - || - |- |1999|| - || - || - || - || "Vaimudejõe viirastused" || [[Lew R. Berg]] || "Oraakli surm" || [[Karen Orlau]] |- |2000|| - || - || - || - || "Excelsuse konkistadoorid" || [[Indrek Hargla]] || "Spitzbergeni nokturn" || [[Indrek Hargla]] |- |2001|| "Kaleidoskoop" || [[Ray Bradbury]] || - || - || "Sindbadi kaheksas reis" || [[Indrek Hargla]] || "Rannahiidsed" || [[Karen Orlau]] |- |2002|| "Suur lõõsk" || [[Norman Spinrad]] || "Pan Grpowski üheksa juhtumit" || [[Indrek Hargla]] || "Väendru" || [[Indrek Hargla]] || "Õnn kaalule, vana!" || [[Erkki Kõlu]] |- |2003|| "Põlev kroom" || [[William Gibson]] || "Unenägude jumal" || [[André Trinity]] || "Püha Graal – 1984" || [[Indrek Hargla]] || "Vend Rus" || [[Indrek Hargla]] |- |2004|| "Meid ootab pimedus" || [[Robert Silverberg]] || "Helesiniste liivade laul" || [[Veiko Belials]] || "Tähtede seis" || [[André Trinity]] || "Vlad" || [[Indrek Hargla]] |- |2005|| "Kontramorfoos" || [[Brian Aldiss]] || - || - || "Nerissa" || [[Meelis Friedenthal]] || "Apelsinikollane" || [[Elläi Tuulepäälse]] |- |2006|| "Aphra" || [[Arvi Nikkarev]] (koostaja) || "French ja Koulu" || [[Indrek Hargla]] || - || - || "Wereke, wereke, ega sa wesi…" || [[Veiko Belials]] |- |2007|| "Muumia" || [[Arvi Nikkarev]] (koostaja) || "Roos ja lumekristall" || [[Indrek Hargla]] || "Ingellik olevus" || [[Indrek Hargla]] || "Emajõe ääres" || [[Indrek Hargla]] |- |2008|| - || - || "Mees, kes teadis ussisõnu" || [[Andrus Kivirähk]] || "Keskpäevapimedus" || [[Siim Veskimees]] || "Laatsaruse rahamasin" || [[Taivo Rist]] |- |2009|| "Taevarahvas" || [[Poul Anderson]] || "Gort Ashryn: I osa" || [[Leo Kunnas]] || "Minu päevad Liinaga" || [[Indrek Hargla]] || "Ultima Cthule" || [[Mart Kalvet|Laur Kraft]] |- |2010|| "Munk maailma äärel" || [[Arvi Nikkarev]] (koostaja) || "Gort Ashryn: II osa" || [[Leo Kunnas]] || "Doanizarre udulaam" || [[Indrek Hargla]] || - || - |- |2011|| "Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall" || [[Raul Sulbi]] (koostaja) || "Gort Ashryn: III osa" || [[Leo Kunnas]] || "Kuldhordi teine tulek" || [[Siim Veskimees]] || "Kaugete päevade valgus" || [[Siim Veskimees]] |- |2012|| - || - || "Suudlevad vampiirid" || [[Indrek Hargla]] || "Jõgeva elavad surnud" || [[Indrek Hargla]] || "Euromant" || [[Maniakkide Tänav]] |- |2013|| "Suur Marsi müür" || [[Alastair Reynolds]] || "Lõhestusjoon" || [[Tiit Tarlap]] || "Kaelani vaakumis" || [[Maniakkide Tänav]] & [[Joel Jans]] || "Seal, kus voolab valgus" || [[Veiko Belials]] |- |2014|| "Kogu maailma valgus" || [[Veiko Belials]] || "Mehitamata inimesed" || [[Maniakkide Tänav]] || "Kuldse päikse all me elame…" || [[Veiko Belials]] & [[Joel Jans]] || "Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel" || [[Veiko Belials]] & [[Joel Jans]] |- |2015|| "Ettemääratuse mõõk" || [[Andrzej Sapkowski]] || "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" || [[Thavet Atlas]] || "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?" || [[Heinrich Weinberg]] || "See maailm on mulle!" || [[Maniakkide Tänav]] |- |2016|| "Keskpäeva varjud" || [[Veiko Belials]] (koostaja) || "Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa" || [[Maniakkide Tänav]] & [[Joel Jans]] || "Sõstar ja käoking" || [[Indrek Hargla]] || "Tammõküla viljakuivati" || [[Indrek Hargla]] |- |2017|| "Poodud võõras" || [[Philip K. Dick]] || "Raudrästiku aeg" || [[Indrek Hargla]] || "Umgolla mustad maagid" || [[Jaagup Mahkra]] || "Neli kohta peale koma" || [[Veiko Belials]] & [[Joel Jans]] |- |2018|| "Cthulhu kutse" || [[H.P. Lovecraft]] || "Lihtsad valikud" || [[Triinu Meres]] || "Raske vihm" || [[Manfred Kalmsten]] || "Kasuksepp" || [[Meelis Friedenthal]] |- |2019|| "Kolmevaimukivi" || [[Indrek Hargla]] || "Tõrkeotsing" || [[Heinrich Weinberg]] || "Mirabilia saladus" || [[Indrek Hargla]] || "Vinguv jalaluu" || [[Meelis Friedenthal]] |- |2020|| "Täheaeg 18: Ortoni isevärki avantüür" || [[Eva Luts]] (koostaja) || "Tondilatern" || [[Joel Jans]] || "Riisirahvas" || [[Jaagup Mahkra]] || "Lumemarjaveri" || [[Manfred Kalmsten]] |- |2021|| "Eesti ulme XXI sajandil" || [[Raul Sulbi]] (koostaja) || "Laevakaitsjad" || [[Maniakkide Tänav]] || "Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus" || [[Manfred Kalmsten]] || "Läbi valu ja vaeva" || [[Maniakkide Tänav]] |- |2022|| "Surnud mehe käsi" || [[Veiko Belials]] || "Veealused" || [[Meelis Kraft]] || "Aekadioni hukk" || [[Manfred Kalmsten]] || "Häilitud puu" || [[Veiko Belials]] |- |2023|| "Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud" || [[Roger Zelazny]] || "Ajudraiver" || [[Joel Jans]] || "Täheraua saaga" || [[Manfred Kalmsten]] || "Elurikkuse kaitseala" || [[Meelis Kraft]] |- |2024|| "Neli teed andestuseni" || [[Ursula K. Le Guin]] || "Punkti ümber" || [[Meelis Friedenthal]] || "Mobilis in mobili" || [[Jaagup Mahkra]] & [[Joel Jans]] || "Vikatimees" || [[Lüüli Suuk]] |- |2025|| "Kübeke elutervet vihkamist" || Kalmsten ja Kääramees (koostajad) || "Muinaskuningas #1. Manatar" || [[Maniakkide Tänav]] || "Matilda" || [[Jaagup Mahkra]] || "Kübeke elutervet vihkamist" || [[Veiko Belials]] |- |2026|| "Lumetüdruk. Teistsugused armastused" || Kalmsten ja Kääramees (koostajad) || "Tagavara-malev" || [[Laura Loolaid]] || "Tartu on MINU linn" || [[Kristi Reisel]] || "Ma valin 6 grammi" || [[Kristi Reisel]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://ulme.ee/veeb/?page_id=104&lang=et Stalkeri auhind Eesti Ulmeühingu lehel] [[Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad]] rva9yugsz4r65njnwkw9804tw2xefzx 0 294934 7253513 6460865 2026-10-15T12:26:27Z Rulakarbes 164113 7253513 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Nitroglütseriin | valem = C₃H₅(NO₃)₃ | molaarmass = 227,09 | sulamistemperatuur = 13.5 | lahustuvus = Lahustub hästi alkoholis jt polaarsetes orgaanilistes lahustites, halvasti vees. | tihedus = 1592 | dhvedel = –371,1±1,7 | dhgaas = –279,1±2,7 | välimus = värvitu või kahvatukollakas vedelik | pilt = Nitroglycerin.svg }} '''Nitroglütseriin''' ('''NG'''; ka '''glütserüülnitraat''', '''trinitroglütseriin''' või '''trinitriin''') on vedel värvitu õlitaoline [[lõhkeaine töövõime|suure töövõimega]] [[lõhkeaine]], mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel. Nitroglütseriin on [[lõhkeaine tundlikkus|väga tundlik]] [[tuli|tule]] ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Selle [[põlemine|põlemisel]] võib kergesti tekkida [[detonatsioon]], eriti suuremate lõhkeaine koguste korral. Seetõttu on selle käsitsemine ohtlik ning selle kasutamine puhtal kujul on väga harv. Täiendavaks puuduseks on kõrge [[sulamistemperatuur]] (14&nbsp;°C). See on suuremas koguses väga mürgine ning põhjustab isegi läbi naha [[organism]]i tungides tugevat [[peavalu]]. Samas leiavad selle [[derivaat|derivaadid]] kasutust ka meditsiinilistes rakendustes, kus aitavad alandada [[vererõhk]]u. Seda seetõttu, et [[aldehüüdi dehüdrogenaas]]id lagundavad [[nitraadid|nitraate]] [[lämmastikoksiid]]iks, millel on [[veresoon]]i laiendav ja vererõhku alandav toime.<ref>[https://web.archive.org/web/20090420000022/http://www.postimees.ee/luup/98/22/teadus1.htm "Lämmastikoksiid: nuhtlus ja ime"] Luup, 2. november 1998</ref> Nitroglütseriin oli esimene praktilist kasutust leidnud lõhkeaine, mis ületas tugevuselt [[must püssirohi|musta püssirohtu]]. Selle sünteesis esimesena itaalia keemik [[Ascanio Sobrero]] [[1847]]. aastal [[Torino Ülikool]]is, olles siis veel [[Théophile-Jules Pelouze]] õpilane. Ta nimetas selle püroglütseriiniks. Samuti Pelouze käe all õppinud [[Alfred Nobel]] püüdis leida viise, kuidas nitroglütseriini ohutult käidelda. Ta avastas [[1866]]. aastal, et nitroglütseriin [[absorptsioon (keemia)|absorbeerimisel]] [[kiiselguur]]is moodustub segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis [[dünamiit]]. Nitroglütseriin on [[glütserool]]i lämmastikhappe[[ester]] (õigemini triester), mis saadakse [[glütserool]]i [[nitreerimine|nitreerimisel]] kontsentreeritud [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] ja [[väävelhape|väävelhappe]] seguga. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lõhkeained]] [[Kategooria:Estrid]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] 7dm35y96nww5ua9ei804lkyq3s1gob1 0 297057 7253721 7192881 2026-10-15T18:55:09Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253721 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Nimi = Frank Herbert | Pilt = Frank Herbert headshot.jpg | Pildi_suurus = | Pildiallkiri = Frank Herbert (1978) | Sünninimi = Franklin Patrick Herbert Jr. | Sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1920]] | Sünnikoht = [[Tacoma]], [[Washingtoni osariik|Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1986|2|11|1920|10|8}} | Surmakoht = [[Madison]], [[Wisconsin]] | Haridus = [[Washingtoni Ülikool]] | Elukutse = | Žanr = [[Teadusulme]] | Tuntud teoseid = "[[Düün (romaan)|Düün]]" | Tegutsemisaastad = 1945–1986 | Portaal = ✓ }} '''Frank Herbert''' ([[8. oktoober]] [[1920]] [[Tacoma]], Washington – [[11. veebruar]] [[1986]] [[Madison]], [[Wisconsin]]) oli Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik. Ta on tuntud eelkõige [[Ulmekirjandus|ulmeromaanide]] sarja "[[Düün (romaanisari)|Düün]]" autorina. Sarja esimene romaan "[[Düün (romaan)|Düün]]" ("Dune", 1965) pälvis [[1966]]. aastal nii [[Hugo auhind|Hugo auhinna]] kui ka [[Nebula auhind|Nebula auhinna]] ning seda peetakse üheks kõigi aegade mõjukamaks ulmeromaaniks. Teoses põimuvad ulme, [[poliitika]], [[religioon]], [[ökoloogia]] ja [[filosoofia]]. Herbert avaldas elu jooksul kuus "Düüni" sarja romaani. Pärast tema surma jätkasid sarja tema poeg [[Brian Herbert]] ja kirjanik [[Kevin J. Anderson]], kes kirjutasid Frank Herberti märkmete põhjal mitu eellugu ja järjeromaani. [[Eesti keel]]es ilmus "Düün" 1996. aastal ning pälvis 1998. aastal [[Eesti Ulmeühing]]u auhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]] parima tõlketeose kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stalker 1998 {{!}} Ulme.ee |url=https://ulme.ee/veeb/?page_id=3801&lang=et |vaadatud=2026-07-14 |keel=et}}</ref> == Eesti keeles ilmunud teosed == * "[[Düün (romaan)|Düün]]", tõlkinud [[Urmas Alas]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1996, 2002, 2020, 2021 * "Düüni messias", tõlkinud [[Viivi Verrev]], Varrak, 2002, 2022 * "Düüni lapsed", tõlkinud [[Juhan Habicht]], Varrak, 2004, 2022 * "Düüni jumal ja keiser", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2005, 2022 * "Düüni ketserid", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2006, 2022 * "Düün – kapiitlisaal", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2007, 2022 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.dunenovels.com/ Düüni sarja ametlik koduleht] *[http://stalkerid.wordpress.com/2012/07/10/frank-herbert/ Artikleid Frank Herbertist] {{JÄRJESTA:Herbert, Frank}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1986]] nb6rjhju79r4dauet5ltjn9c6lk292s 0 299100 7253843 7234071 2026-10-16T02:08:39Z Juppi lantteineen 239848 7253843 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Argo Ideon.jpg|pisi|Argo Ideon (2015)]] '''Argo Ideon''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1966]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CSNBTXY-ARGO-IDEON |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-04-24 |arhiivimisaeg=2020-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811165309/https://www.inforegister.ee/CSNBTXY-ARGO-IDEON |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 1992. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i (õppis majandusteaduskonnas). Ta on töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes [[Päevaleht (1990)|Päevaleht]] (1992–1995), [[Eesti Päevaleht]] (1995), [[Postimees]] (1996–2003 ja 2009–2015), [[Eesti Ekspress]] (2003–2009) ja [[Maaleht]] (2015–2025). Ideon on ajakirjanikuna eeskätt majandusanalüütik, kuid lisaks majandusteemadele kirjutab palju ka poliitikast. Ainuüksi ajalehe Eesti Ekspress rubriigis "Sõjapäevik" on temalt aastatel 2023–2025 ilmunud sadakond artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse]] ja Ukraina vabadusvõitlusest.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/otsing?search=Argo%20Ideon&order=PUBLISH_AT&domain=ekspress.delfi.ee&from=2015-06-13T07%3A12%3A11Z&to=2025-06-13T20%3A59%3A59Z&page=1 Argo Ideoni artiklid rubriigis "Sõjapäevik"] Eesti Ekspress. Vaadatud 13.06.2025.</ref> Tema kirjutatud publitsistikaraamatutes on käsitletud Eesti lähimineviku välis- ja sisepoliitikat koos toonaste keerukate majandusolude ja -probleemidega, [[Hansapank|Hansapanga]] loomist ja arengut, [[Gruusia sõda]], [[pronksiöö]]d, niinimetatud Brüsseli klubi ja palju muud.<ref>Tiina Jaakson. [https://www.err.ee/576436/argo-ideoni-uues-raamatus-president-ilvesest-peatutakse-pikemalt-ka-gruusia-soja-ja-pronksioo-asjaoludel Argo Ideoni uues raamatus president Ilvesest peatutakse pikemalt ka Gruusia sõja ja pronksiöö asjaoludel] ERR Uudised, 30.10.2016.</ref><ref>[https://kaemus.ee/products/argo-ideon-kapitali-sund-2001 "Kapitali sünd. Hansapanga 10. aastapäevaks"] Raamatuportaal Kaemus. Vaadatud 15.06.2025.</ref> == Teosed == === Raamatud === * „Eesti rahareform 1992. Nelja mehe ettepanekust oma rahani” (Tallinn, 1997) – üks autoreid * „Kapitali sünd” (Tallinn, 2001) * „THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016” (Tallinn, 2016) * "Rahvusvahelised mehed" (Tallinn, 2020) * "Oma riigi tegemine. Kaido Kama elu poliitikas 1987-1995" (Tallinn, 2026) ===Artikleid=== * [https://diplomaatia.ee/poliitvoitlusest-rahvadiplomaatiaks/ Poliitvõitlusest rahvadiplomaatiaks] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], märts 2007 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27674699/keegi-ei-kusinud-750-000kroonist-eesti-nobelit Keegi ei küsinud 750 000kroonist „Eesti Nobelit"] Eesti Ekspress, 14. veebruar 2008 * [https://arvamus.postimees.ee/812494/argo-ideon-wikileaks-kremli-propagandakanali-suleluses Argo Ideon: Wikileaks Kremli propagandakanali süleluses] Postimees.ee, 18. aprill 2012 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120326608/pria-ja-pta-ametnike-palgad-tousevad-minister-norgemaid-tuleb-jarele-aidata PRIA ja PTA ametnike palgad tõusevad! Minister: nõrgemaid tuleb järele aidata] Maaleht.ee, 4. oktoober 2024 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120344623/eesti-ja-maailm-2025-kohalike-valimiste-aasta-maksuralli-aasta-neljas-soja-aasta Eesti ja maailm 2025: kohalike valimiste aasta, maksuralli aasta, neljas sõja-aasta] Maaleht.ee, 2. jaanuar 2025 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120347685/argo-ideon-vene-astmeline-maks-on-leebem-kui-eesti-oma Argo Ideon: Vene astmeline maks on leebem kui Eesti oma] Maaleht.ee, 9. jaanuar 2025 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120356723/rail-balticu-roopaid-ei-ole-veel-uhtki-sentimeetrit-paigaldatud-puudu-on-350-450-miljonit-eurot Rail Balticu rööpaid ei ole veel ühtki sentimeetrit paigaldatud: „Puudu on 350–450 miljonit eurot“] Maaleht.ee, 21. veebruar 2025 ==Tunnustus== * 2020 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19952}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://twitter.com/archiei Argo Ideon Twitteris] * [http://web.archive.org/web/20120220170144/http://argoideon.eu/ Argo Ideoni blogi (arhiiviversioon)] {{JÄRJESTA:Ideon, Argo}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] c9vt4kbxbe4ph756vwhq98zkw6nfski 0 302944 7253606 7113959 2026-10-15T17:05:31Z Nimelik 60716 7253606 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2019}}[[File:Neptunea - links&rechts gewonden.jpg|thumb|200px|Kaht liiki meretigude kojad, mis on teineteise peegelpildid, kuid ei ole omavahel ühitatavad]] [[Image:Chirality with hands.svg|200px|thumb|[[aminohapped|Aminohappe]] kaks mitteühitatavat [[kiraalne molekul|käelist molekuli]] (NB! rühmad R on suunatud tasapinnast ettepoole ning rühmad NH₂ ja COOH tahapoole)]] '''Kiraalsus''' ehk käelisus on üks [[asümmeetria]] (sümmeetria puudumise) vorm, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga. '''Kiraalne''' on mistahes kujund, mille peegeldust tasapinnalises peeglis ei saa viia kokkulangevusse algse kujundiga (näiteks inimese parem ja vasak käsi või ühe paari kindad). Kiraalsus on ruumilise objekti omadus esineda ühitamatute peegelkujutiste paarina. Kiraalsusega tegeletakse bioloogias, füüsikas, keemias ja matemaatikas. '''Akiraalsed''' ehk mittekiraalsed on objektid, mis on identsed oma peegelpildiga. Looduses on kiraalsus laialt levinud nähtus. Kogu elusloodus, sealhulgas inimene, on üles ehitatud orgaanilisest ainest, mis koosneb suurel määral asümmeetrilistest [[molekul]]idest. [[Süsinik]]u [[aatom]], mis on seotud nelja erineva rühmaga, moodustab tüüpilise [[stereokese|kiraalse keskme]], mistõttu võivad esineda käelised [[isomeer]]id, mille peegelpildid ei ühti. Enamik [[looduslikud ühendid|looduslikke biomolekule]] esineb vaid ühe käelise isomeerina. Keerulise struktuuriga molekulides võib esineda mitu kiraalset tsentrit, mistõttu võimalike [[stereoisomeer]]ide arv võib märkimisväärselt suureneda. Näiteks pikad polümeersed [[DNA]] molekulid on keerdunud spiraaliks paremakäelise kruvina. ==Näiteid== Kiraalsust esineb kõikjal meie ümber. Mõned näited, mille puhul eeldatakse, et puuduvad korrapärasuse kõrvalekalded on inimese parem ja vasak pool, pluusi parem ja vasak hõlm (enne nööpe ja nööpaukusid), parem ja vasak käsi, parema ja vasaku käe kindad, käärid parema- ja vasakukäelistele, ühe paari kingad, linnu parem ja vasak tiib, ussikese parem ja vasak pool, enamik puu- ja taimelehti, paremale ja vasakule avanevate uste hinged, parem- ja vasakkeermega kruvid ning täring (õnnemängudes kasutatav täppidega kuubik). '''Katse:''' lõigake puuleht täpselt pikiteljelt pooleks – kas pooled on ühitatavad (arvestades, et lehe alumine ja pealmine pool pole identsed)? '''Miks?''' Kõrge [[aeduba|aedoa]] vars kasvab ümber posti üles keerdudes vastupäeva ja ainult vastupäeva. Kiraalne spiraal on nagu kruvi. Arvatavasti tuleneb see [[Rakukest|rakukestadele]] tugevust andvate pikkade [[Polüsahhariidid|polüsahhariidi]] [[Molekul|molekulide]] [[Molekuli konfiguratsioon|konfiguratsioonist]], kuna neis molekulides esineb arvukalt [[Kiraalkese|kiraalkeskmeid]]. ==Välislingid== *[[https://www.akadeemia.ee/tonis-kanger-nobeli-laureaatide-tood-selgitavad-kuidas-homokiraalsus-sai-tekkida/]] 2026 aasta Nobeli keemiaauhinna pälvinud uurimuse selgitus homokiraalsete molekulide teemal. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kodulehelt. ==Vaata ka== *[[Asümmeetria]] *[[Kiraalne molekul]] [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Bioevolutsioon]] 0jcg0sm4hay1r14ymzx01y4r92zq2ka 0 305616 7253929 7246421 2026-10-16T07:57:18Z ~2026-55663-75 239855 /* Töö ja looming */ 7253929 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]] [[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.<ref>[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]</ref><ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]</ref><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]</ref> Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja. 2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees. Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.<ref>{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari "Kirjandus: piiramatusest piisab" Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).<ref>[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]</ref> 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.<ref>[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]</ref> Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige. Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) <ref>[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album "Käed" Bandcampis]</ref> ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele "Indiate uurimine" (Von Krahli Teater, 2009) ja "Tulleminek" (Sadamateater, 2017).<ref>[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, "Tulleminek"]</ref> Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau "Stiiliharjutustest" tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp andis 2018. aastast 2024. aastani üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev "Piip ja Tuut ajajalus" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus "Piip ja Tuut ajajalus" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil "Kangelase võimalus" põhineva lavastuse "Kangelane" <ref>{{Netiviide |url=https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |pealkiri="Kangelane" Piip ja Tuut Teatri kodulehel |vaadatud=2025-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250607200839/https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |arhiivimisaeg=2025-06-07 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni "Kodupeatus" dramaturg.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon "Kodupeatus"] ERR Kultuur, 18.05.2023.</ref> 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus "Kaotusest laotusse", mis käsitles eesti pagulaskirjandust.<ref>[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse "Kaotusest laotusse" kuraatori Jan Kausiga.</ref> 2026. aastal astus Kaus koos Elle Viiesega üles Sõltumatu Tantsu Festivali programmis "Koreograafia +" <ref>[https://kultuur.err.ee/1610162233/soltumatu-tantsu-paevik-alustame-kodust Sõltumatu Tantsu Päevik. Alustame kodust] ERR Kultuur, 9.10.2026.</ref> ==Teosed== ===Luule=== *"Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor) *"Õigem Valem" – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000) *"Enam Vähem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) *"Aeg on vaha" (2005) *"Asjaõigusest" – koos Indrek Koffiga (2012) *"Vasaraheitja" (2013) ===Novelli- ja miniatuurikogud=== *"Üle ja ümber" (2000) *"Õndsate tund" (2003) *"Miniatuurid" (2009) *"Tallinna kaart" (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]]) *"Läheduste raamat" (2016) *"Enne kui unisusest saab reegel" (2018) *"Stiiliharjutused" (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018) *"Vangerdused" (koos Flo Kasearuga, 2020) ===Romaanid ja jutustused=== *"Maailm ja mõni" (2001) *"Tema" (2006) *"Hetk" (2009) *"Koju" (2012) *"Ma olen elus" (2014) *"Tõrv" (2015) *"Kompass" (2017) *"Imelik peegel" (2023) === Mitteilukirjandus === * "Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002" (2003) * "Kui mina ei ole mina" (2018; mälestused) * "Homme tuntud avarus" (2020; esseistika) * "Vaade" (2022, essee) * "Kolm punkti" (2022, artiklikogumik) ===Tõlkeid=== *Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan "Minu suguvõsa lugu" (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Puhastus]]" (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan "Tõde" (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Kui tuvid kadusid]]" (2012); [[Jari Tervo]] romaan "Layla" (2013); Tommi Kinnuneni romaan "Nelja tee rist" (2015); Tommi Kinnuneni romaan "Peraküla" (2017); [[Selja Ahava]] romaan "Taevast pudeneb asju" (2018); Tommi Kinnuneni romaan "Ei öelnud, et kahetseb" (2022) ning Heikki Kännö romaan "Unessaar" (2022). *Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan "Koleduste väljapanek" (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu "Veepervel" (2025). ===Toimetatud teoseid=== *Kogumik "Vaikuste varjus" (2003) *Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku "See sama soolane meri" (2005) *Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta" (2006) *Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] "Kodutus" (2011), [[Tõnis Vilu]] "Igavene kevad" (2015), [[Andris Feldmanis]]e "Viimased tuhat aastat" (2016), [[Meelis Friedenthal]]i "Inglite keel" (2016), Katrin Johansoni "Atlantis abajas" (2016), [[Tiina Laanem]]i "Pildilt kukkujad" (2016), [[Mathura]] "Jääminek" (2016), [[Peeter Sauter]]i "Sa pead kedagi teenima" (2016), [[Eva Koff]]i "Sinine mägi" (2017), [[Tiit Pruuli]] "Minu maailm" (2017), [[Vahur Afanasjev]]i "Rail Baltic" (2022), Mario Pulveri "Lokomotiiv" (2022), [[Anu Kree]] "Elu nagides" (2024), [[Jaan Pehk]]i "Saja õhtu lood" (2025, ka koostaja). ===Illustraator=== *Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) *[[Triin Soomets]], "Varjatud ained" (2009) *Triin Soomets, "Asjade omadused" (2013) ==Tunnustus== * [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused) * [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]] * [[2003]] Ponkala Fondi preemia * [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend "Püstol") * [[2005]] [[Sirbi laureaat]] * [[2007]] [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan "Tema", 2006) * [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“) * [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan "Ma olen elus", 2014) * [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Ma olen elus") * [[2016]] [[kirjanikupalk]] * [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi "Tulleminek" lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]]) * [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õnnelik lõpp", kogumikust "Enne kui unisusest saab reegel", 2018) * [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind * [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind * [[2022]] [[Sirbi laureaat]] * [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) * [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel "Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] "Ohvrilaevas") === Auhinnanominatsioonid === * [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Maailm ja mõni") * [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Läbi Minotauruse") * [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Tema") * [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Hetk") * [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Koju") * [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Kompass") * [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, "Stiiliharjutused") * [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Homme tuntud avarus") * [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat "Vaade") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jan Kaus}} {{Vikitsitaadid}} * Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf "Jan Kausi linn"] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6 * Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ "Kauge, kuid siiski nii lähedane"] Sirp, 20. aprill 2018 * Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ "Suitsu nurk VI: Jan Kausi "Balti Jaam""] Sirp, 18. juuni 2021 * Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ "Nähtamatu linn"] Sirp, 5. november 2021 * [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ "Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga"] Müürileht, 18. märts 2021 * Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 "Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus"] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7 * Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ "Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil"] Sirp, 5. juuni 2026 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kaus, Jan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 5q5navqc0c87blcuinn19i03o6lwxe8 7253930 7253929 2026-10-16T07:58:28Z ~2026-55663-75 239855 /* Töö ja looming */ 7253930 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]] [[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.<ref>[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]</ref><ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]</ref><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]</ref> Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja. 2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees. Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.<ref>{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari "Kirjandus: piiramatusest piisab" Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).<ref>[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]</ref> 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.<ref>[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]</ref> Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige. Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) <ref>[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album "Käed" Bandcampis]</ref> ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele "Indiate uurimine" (Von Krahli Teater, 2009) ja "Tulleminek" (Sadamateater, 2017).<ref>[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, "Tulleminek"]</ref> Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau "Stiiliharjutustest" tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp andis 2018. aastast 2024. aastani üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev "Piip ja Tuut ajajalus" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus "Piip ja Tuut ajajalus" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil "Kangelase võimalus" põhineva lavastuse "Kangelane" <ref>{{Netiviide |url=https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |pealkiri="Kangelane" Piip ja Tuut Teatri kodulehel |vaadatud=2025-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250607200839/https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |arhiivimisaeg=2025-06-07 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni "Kodupeatus" dramaturg.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon "Kodupeatus"] ERR Kultuur, 18.05.2023.</ref> 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus "Kaotusest laotusse", mis käsitles eesti pagulaskirjandust.<ref>[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse "Kaotusest laotusse" kuraatori Jan Kausiga.</ref> 2026. aastal astus Kaus koos koreograaf Elle Viiesega üles Sõltumatu Tantsu Festivali programmis "Koreograafia +" <ref>[https://kultuur.err.ee/1610162233/soltumatu-tantsu-paevik-alustame-kodust Sõltumatu Tantsu Päevik. Alustame kodust] ERR Kultuur, 9.10.2026.</ref> ==Teosed== ===Luule=== *"Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor) *"Õigem Valem" – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000) *"Enam Vähem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) *"Aeg on vaha" (2005) *"Asjaõigusest" – koos Indrek Koffiga (2012) *"Vasaraheitja" (2013) ===Novelli- ja miniatuurikogud=== *"Üle ja ümber" (2000) *"Õndsate tund" (2003) *"Miniatuurid" (2009) *"Tallinna kaart" (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]]) *"Läheduste raamat" (2016) *"Enne kui unisusest saab reegel" (2018) *"Stiiliharjutused" (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018) *"Vangerdused" (koos Flo Kasearuga, 2020) ===Romaanid ja jutustused=== *"Maailm ja mõni" (2001) *"Tema" (2006) *"Hetk" (2009) *"Koju" (2012) *"Ma olen elus" (2014) *"Tõrv" (2015) *"Kompass" (2017) *"Imelik peegel" (2023) === Mitteilukirjandus === * "Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002" (2003) * "Kui mina ei ole mina" (2018; mälestused) * "Homme tuntud avarus" (2020; esseistika) * "Vaade" (2022, essee) * "Kolm punkti" (2022, artiklikogumik) ===Tõlkeid=== *Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan "Minu suguvõsa lugu" (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Puhastus]]" (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan "Tõde" (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Kui tuvid kadusid]]" (2012); [[Jari Tervo]] romaan "Layla" (2013); Tommi Kinnuneni romaan "Nelja tee rist" (2015); Tommi Kinnuneni romaan "Peraküla" (2017); [[Selja Ahava]] romaan "Taevast pudeneb asju" (2018); Tommi Kinnuneni romaan "Ei öelnud, et kahetseb" (2022) ning Heikki Kännö romaan "Unessaar" (2022). *Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan "Koleduste väljapanek" (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu "Veepervel" (2025). ===Toimetatud teoseid=== *Kogumik "Vaikuste varjus" (2003) *Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku "See sama soolane meri" (2005) *Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta" (2006) *Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] "Kodutus" (2011), [[Tõnis Vilu]] "Igavene kevad" (2015), [[Andris Feldmanis]]e "Viimased tuhat aastat" (2016), [[Meelis Friedenthal]]i "Inglite keel" (2016), Katrin Johansoni "Atlantis abajas" (2016), [[Tiina Laanem]]i "Pildilt kukkujad" (2016), [[Mathura]] "Jääminek" (2016), [[Peeter Sauter]]i "Sa pead kedagi teenima" (2016), [[Eva Koff]]i "Sinine mägi" (2017), [[Tiit Pruuli]] "Minu maailm" (2017), [[Vahur Afanasjev]]i "Rail Baltic" (2022), Mario Pulveri "Lokomotiiv" (2022), [[Anu Kree]] "Elu nagides" (2024), [[Jaan Pehk]]i "Saja õhtu lood" (2025, ka koostaja). ===Illustraator=== *Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) *[[Triin Soomets]], "Varjatud ained" (2009) *Triin Soomets, "Asjade omadused" (2013) ==Tunnustus== * [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused) * [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]] * [[2003]] Ponkala Fondi preemia * [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend "Püstol") * [[2005]] [[Sirbi laureaat]] * [[2007]] [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan "Tema", 2006) * [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“) * [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan "Ma olen elus", 2014) * [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Ma olen elus") * [[2016]] [[kirjanikupalk]] * [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi "Tulleminek" lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]]) * [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õnnelik lõpp", kogumikust "Enne kui unisusest saab reegel", 2018) * [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind * [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind * [[2022]] [[Sirbi laureaat]] * [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) * [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel "Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] "Ohvrilaevas") === Auhinnanominatsioonid === * [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Maailm ja mõni") * [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Läbi Minotauruse") * [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Tema") * [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Hetk") * [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Koju") * [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Kompass") * [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, "Stiiliharjutused") * [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Homme tuntud avarus") * [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat "Vaade") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jan Kaus}} {{Vikitsitaadid}} * Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf "Jan Kausi linn"] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6 * Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ "Kauge, kuid siiski nii lähedane"] Sirp, 20. aprill 2018 * Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ "Suitsu nurk VI: Jan Kausi "Balti Jaam""] Sirp, 18. juuni 2021 * Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ "Nähtamatu linn"] Sirp, 5. november 2021 * [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ "Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga"] Müürileht, 18. märts 2021 * Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 "Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus"] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7 * Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ "Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil"] Sirp, 5. juuni 2026 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kaus, Jan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 8zvu3ewemt89lyh3do1ehdml5vb3y7a 0 305825 7253853 7073321 2026-10-16T03:18:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253853 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Pilt:Geneetik Riin Tamm.jpg|pisi|Riin Tamm [[Tartu]]s [[Eesti Biokeskus]]es 2012. aastal]] [[Fail:Riin Tamm 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Riin Tamm 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Riin Tamm''' (sündinud [[12. august]]il [[1981]]) on eesti [[geneetik]] ja [[Populaarteaduslik kirjandus|teaduse populariseerija]].<ref name="etis">{{ETIS}} (vaadatud 11. novembril 2012)</ref> [[Tartu Ülikooli teaduskool]]i direktor (2018–2021). == Hariduskäik == Riin Tamm on lõpetanud 2000. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i ning õppinud aastatel 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]is [[geenitehnoloogia]]t (molekulaardiagnostika erialal) bakalaureuseõppes, 2005–2007 magistriõppes ja 2007–2017 doktoriõppes. Ta kaitses 2017. aastal doktoritöö "Uute [[tiopuriinmetüültransferaas]]i aktiivsust mõjutavate [[biomarker]]ite otsingul", juhendajad [[Andres Metspalu]] ja [[Lili Milani]], ning sai doktorikraadi.<ref name="etis" /> == Töökäik == Aastatel 2004–2008 töötas Riin Tamm biotehnoloogia ettevõttes Quattromed-HTI Laborid OÜ laborandi ja teadurina. 2007–2009 oli ta laborispetsialist SA [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i Ühendlabori Geneetikakeskuses ning 2005–2006 geenitehnoloog [[Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut|Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi]] geneetika laboris, 2010–2014 töötas [[Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu]]s teadurina. 2015–2018 oli ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i ühendlabori laborispetsialist. 2018–2021 oli ta [[Tartu Ülikooli teaduskool]]i direktor.<ref>[https://www.err.ee/835120/tartu-ulikooli-teaduskooli-direktoriks-valiti-riin-tamm "Tartu Ülikooli teaduskooli direktoriks valiti Riin Tamm"] ERR Novaator, 28. mai 2018</ref> 2021–2024 oli ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja. Alates 2024. aastast on ta [[Sisekaitseakadeemia]] teadusprorektor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Personali kontaktid {{!}} SISEKAITSEAKADEEMIA |url=https://www.sisekaitse.ee/et/personali-kontaktid |vaadatud=2024-10-03 |väljaanne=www.sisekaitse.ee |arhiivimisaeg=2024-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007091904/https://www.sisekaitse.ee/et/personali-kontaktid |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on Miina Härma SA nõukogu esimees. == Teadustöö == Riin Tamme peamised teadustöö suunad on inimese genoomi varieerumine ja selle seos eri tunnustega, täpsemalt pikaealisuse ja vananemise [[geneetika]] ning [[farmakogeneetika]]. Ta on osalenud ka neurogeneetikaga seotud koostööprojektides. === Teaduskorralduslik tegevus === [[Pilt:Teadusfoto 2017 võistluse auhindamine - 04.jpg|pisi|Riin Tamm esinemas ettekandega geeniandmete visualiseerimise võimalustest võistluse "[[Vikipeedia:Teadusfoto 2017|Teadusfoto 2017]]" lõpetamisel]] * 2005 [[Eesti Biokeemia Selts]]i liige * 2007 Eesti Inimesegeneetika Ühingu liige * 2009 Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni liige * 2009 eelretsenseeritava meditsiiniajakirja Journal of Pediatric Biochemistry retsensent * 2009 teadusajakirja World Journal of Gastrointestinal Pharmacology and Therapeutics teaduskomitee liige * 2010–2017 Eesti Inimesegeneetika Ühingu juhatuse liige * 2010 Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse liige * 2011–2017 Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsi doktorantide sessiooni juht * 2013 Tartu Ülikooli Teaduskooli uurimistööde konsultant geneetika alal * 2013–2015 Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi revisjonikomisjoni liige * 2010–2013 rahvusvahelise konverentsi [[Geenifoorum]] teadusprogrammi komitee liige * 2011–2013 rahvusvahelise konverentsi Geenifoorum teadusprogrammi komitee esimees * 2011/2012. õppeaasta teadusaasta saadik meditsiini ja geneetika valdkonnas * 2015 Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimees === Teaduse populariseerimine === Riin Tamm on tutvustanud teadussaavutusi ajakirjanduses, näiteks ajalehes [[Postimees]] ja [[Õhtuleht]], [[Kuku raadio]] teadussaates "[[Kukkuv õun]]" (29.08.2010, 5.06.2011), [[Vikerraadio]] saates "Labor" (22.01.2012), [[ETV|Eesti Televisiooni]] hommikusaates "[[Terevisioon]]" (15.10.2009, 20.10.2011, 17.01.2012), Kanal 2 saates "[[Tohter Olaf]]" (31.03.2014), [[Raadio 2]] saates "Puust ja punaseks" (2.3.2012) ning on 2014. aastast sama saate kaassaatejuht inimest puudutavate teadusteemade käsitlemisel. Ta on teinud koostööd ajakirjadega [[Eesti Arst]], [[Cosmopolitan]], [[Imeline Teadus]], [[Tervispluss]], [[Pere ja Kodu]] ning olnud [[Estonian Air]]i pardaajakirja [[In Time]] kaanenägu (aprill/mai 2013). 2012. aastal valiti ta [[teadusaasta]] saadikuks.<ref name="etis" /> Tamm on teadust populariseerides külastanud paljusid Eesti koole: tema loenguid on kuulatud rohkem kui 40 koolis, lisaks on ta läbi viinud praktikume. Ta on pidanud loenguid arstidele, apteekritele, õpetajatele ning esinenud teadust populariseerivatel üritustel ja teaduspäevadel, sh Teadlaste Öö festivalidel, Tartu Ülikooli Väärikate Ülikoolis ja Lasteülikoolis. Riin Tamm osaleb mobiilse biotehnoloogia labori ehk Rändava Bioklassi projektis, mille raames külastatakse Eesti koole, viies teaduse õpilastele lähemale. Riin Tamm on teinud eksperdina kaastööd nii [[Eesti Tervishoiumuuseum]]ile kui ka [[Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum]]ile. Ta on 9. klassi bioloogia õpiku ja töövihiku II osa retsensent (kirjastus Avita, ilmunud 2013). Ta on olnud kahe rahvusvahelise noorteadlaste töötoa peakorraldaja (2009. aastal "The 2nd Lifespan and Link-Age Young Investigator Workshop" ja 2010. aastal "GWAS: from genotyping to sequencing") ning korraldanud EGGA biogerontoloogia teabepäevi "Vananemine ja tervis" (06.10.2011) ning "Vananeva ühiskonna väljakutsed meditsiinile" (13.06.2014). Alates 2014. aastast on Riin Tamm teadust populariseeriva telesaate "[[Rakett 69]]" üks põhikohtunikke.<ref>[https://rakett69.ee/ajalugu ETV teadussaate "Rakett 69" ajalugu] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} saatesarja kodulehel. Vaadatud 08.09.2023.</ref> == Tunnustus == === Teadustööauhinnad === * 2008 Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, diplom magistritöö eest * 2011 parima suulise ettekande auhind (11.–13. mai, 2011, 6th Joint Tartu-Turku-Tallinn meeting "Exploring science and culture", Tallinn, Eesti) * 2012 II preemia kategoorias "Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms" Eesti teaduse populariseerimise konkursil === Stipendiumid ja teadusgrandid === * 2005 FEBS Youth Travel Fund grant * 2006 FEBS Youth Travel Fund grant * 2007 Euroopa Inimesegeneetika Ühingu konverentsi stipendium * 2007 EMBO travel fellowship sponsored by the Austrian Research Ministry * 2009 Baltic Summer School 2009 Travel Stipend by the EU under the Marie Curie Program * 2010 Artur Linnu stipendium, Eesti Geenikeskus * 2011 DoRa stipendium doktoriõpinguteks ja teadustööks Ljubljana Ülikoolis Sloveenias * 2011 Euroopa Inimesegeneetika Ühingu konverentsi stipendium === Muu === * 2014 Tartu Ülikooli tunnustuskiri aktiivse kaasalöömise eest ülikoolielu edendamisel == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [http://www.miks.ee/teadlase-ja-inseneri-lugu/riin-tamm/ Riin Tamm ], miks.ee * Aime Jõgi [http://www.tartupostimees.ee/650495/varviliste-jalgadega-naine-murrab-muute/ "Värviliste jalgadega naine murrab müüte"] Postimees, 29. november 2011 * Rainer Kerge [http://www.ohtuleht.ee/481254 "Geneetik Riin Tamm: "Inimese genoomist on põhjalikumalt läbi uuritud alles 2%.""] Õhtuleht, 16. juuni 2012 * Aime Jõgi [http://www.tartupostimees.ee/2655972/too-patsiendiga-viis-avastuseni Töö patsiendiga viis avastuseni] Postimees, 9. jaanuar 2014 * [http://etv.err.ee/index.php?0555089&kuu=&nr=1 "Riin Tamm räägib geenidest, mis määravad me vanust"] ETV arhiiv, "Terevisioon", 15. oktoober 2009 * [http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=1649#.UzQNNK2SzAB "Riin Tamm võttis lühidalt kokku viimase kümne aasta saavutused geenide uurimise osas Eestis"] ETV arhiiv "Terevisioon", 20. oktoober 2011 * [http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=2611#.UzQOAa2SzAA "Noor teadlane: teadlaseks olemine ei ole amet, vaid elustiil"] ETV arhiiv, "Terevisioon", 17. jaanuar 2012 * Kristi Leppik [http://www.postimees.ee/263183/teadlased-otsivad-eestlaste-peeter-paani-geeni "Teadlased otsivad eestlaste Peeter Paani geeni""] Postimees, 15. mai 2010 * Aime Jõgi [http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1349577 "Geenivaramu saadab 3000 proovi välismaale"] Postimees, 15. mai 2012 * Aime Jõgi [http://tartu.postimees.ee/872076/geneetikud-uurivad-prugi-tood-rakus-ja-pakse-inimesi "Geneetikud uurivad prügi tööd rakus ja pakse inimesi"] Postimees, 11. juuni 2012 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/lopp-hea-koik-hea-lopp-hea-koik-hea-riin-tamm Lõpp hea, kõik hea.] Vikerraadio, 20. detsember 2012 * [http://www.uttv.ee/naita?id=16916 Narva Lasteülikooli loeng Tartu lastele, 18. märts 2013] * In Time April/May 2013 [http://issuu.com/estonianair/docs/intime_aprill_2013 "Riin Tamm Makes genetics sound easy"] * Aime Jõgi [http://tartu.postimees.ee/2922441/rakett-69-voistlejad-selguvad-oktoobris "Rakett 69" võistlejad selguvad oktoobris] Postimees, 16. september 2014 * [http://tartu.postimees.ee/2945951/raske-on-moista-vastuolu-inimese-peas-ja-motteis Kommentaar] artiklile [http://tartu.postimees.ee/2945941/sundinud-vales-kehas-angistuse-viha-ja-lootusega "Sündinud vales kehas – ängistuse, viha ja lootusega"] Postimees, 7. oktoober 2014 * [http://podcast.kuku.ee/2010/08/29/kukkuv-oun-2010-08-29/ "Kukkuv õun"] Kuku raadio, 29. august 2010 * [http://podcast.kuku.ee/2011/06/05/kukkuv-oun-2011-06-05/ "Kukkuv õun"] Kuku raadio, 5. juuni 2011 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/puust-ja-punaseks-46196 "Puust ja punaseks"] ERR, 2. märts 2012 * [http://194.36.162.160/vaata/puust-ja-punaseks-169871 "Puust ja punaseks"] ERR, 7. november 2014 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/puust-ja-punaseks-172198 "Puust ja punaseks"] ERR, 12. detsember 2014 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/puust-ja-punaseks-176299/same-series "Puust ja punaseks"] ERR, 6. detsember 2015 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/puust-ja-punaseks-179753/same-series "Puust ja punaseks"] ERR, 27. märts 2015 * [http://www.miks.ee/opilasele/isikulood/geenitehnoloog-riin-tamm Riin Tamm ja teadlase pisik] {{JÄRJESTA:Tamm, Riin}} [[Kategooria:Eesti geneetikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 412jlh1iztrgqkmzbfhgfoltv43xn98 0 311616 7253523 5780972 2026-10-15T13:02:37Z Sigtunakülaline 159915 Restorani avamise kuupäev. 7253523 wikitext text/x-wiki '''Eesti Maja''' oli [[eesti köök|Eesti köögile]] spetsialiseerunud [[restoran]], mis tegutses Tallinnas aadressil [[Lauteri tänav]] 1, Eesti [[välisministeerium]]i kõrval. Restoran avati 30. juuni 1997<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-07-02 |pealkiri=Tallinnas avati rahvusliku restoraniga Eesti Maja |url=https://www.postimees.ee/2512301/tallinnas-avati-rahvusliku-restoraniga-eesti-maja |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Avamise aegu olid Eesti Maja omanikud [[Viido Polikarpus]], [[Meelis Lajal]] ja [[Helve Remmelgas]], restorani peakokk oli [[Jaan Tuvike]].<ref>Kaido Einama [http://www.reisijutud.com/node/2374 "Silku, körti ja eestlasi"] reisijutud.com (algselt ilmunud Pühapäevalehes 1990. aastate keskel) (vaadatud 3. jaanuaril 2013)</ref> 2010. aastal taotles restorani omanikfirma OÜ Laurellus [[pankrot]]ti, firma omanikud olid tollal väliseesti ettevõtjad [[Viido Polikarpus]] ja [[Aavo Kõiv]].<ref>[http://www.postimees.ee/285794/eesti-maja-restorani-omanik-taotleb-pankrotti/ "Eesti Maja restorani omanik taotleb pankrotti"] Postimees, 09.07.2010 (vaadatud 3. jaanuaril 2013)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kaido Einama [http://www.reisijutud.com/node/2374 "Silku, körti ja eestlasi"] reisijutud.com (algselt ilmunud Pühapäevalehes 1990. aastate keskel) * [http://www.inyourpocket.com/estonia/tallinn/Estonian-cuisine_55202f "Estonian cuisine"] inyourpocket.com (Eesti köögi arvustus) * [http://www.postimees.ee/285794/eesti-maja-restorani-omanik-taotleb-pankrotti/ "Eesti Maja restorani omanik taotleb pankrotti"] Postimees, 9. juuli 2010 [[Kategooria:Tallinna restoranid]] [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] prk5a9fmlo500ih9m7xhw7mr3zf9x22 0 313376 7253780 6243082 2026-10-15T20:24:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253780 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum.jpg|pisi|Fotomuuseum]] '''Fotomuuseum''' on [[Tallinn]]as endises [[Raevangla]]s asuv [[muuseum]], mis on asutatud [[1980]]. aastal. Fotomuuseum on [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal<ref name="EE"/>. 1983. aastal avas Tallinna Linnamuuseum Raevanglas fotoosakonna, mis kandis 1991. aastast nime '''Raevangla fotomuuseum'''<ref name="EE"/>. Raevangla mõlemal korrusel on [[püsiekspositsioon]]id, mis tutvustavad [[Eesti fotograafia]] ajalugu aastatel 1840–1940<ref name="linnamuuseum.ee">http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/ {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 19.01.2013)</ref>. Peale fotode on eksponeeritud ka tolleaegset fotovarustust, näiteks vanaaegseid [[Fotoaparaat|kaameraid]]<ref name="linnamuuseum.ee"/>. Fotomuuseumi galeriis ja suvehooajal ka fotohoovis toimuvad näitused ja üritused. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 456.</ref>}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/ Fotomuuseumi tutvustus (vaadatud 19.01.2013)] {{Coordinate|NS=59.436931|EW=24.745210|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] 7jyel6luve8c1yr7h9mg2512ecwjo8a 0 315424 7253936 6090783 2026-10-16T08:19:45Z ~2026-55512-42 239858 7253936 wikitext text/x-wiki '''Kukulind''' on aastal 1970 (teistel andmetel 1975<ref name="EE"/>) [[Tallinn]]as asutatud [[kannel|kandle]]ansambel<ref>http://www.rahvakultuur.ee/?&v=185&k=2836 (vaadatud 08.02.2013)</ref>. Reaalselt on dillem Ansamblile panid aluse [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] vilistlased<ref name="EE" />. Ansambel pälvis [[NSV Liidu süvamuusika taidlusfestival]]il kaks korda (1985 ja 1987) kuldmedali<ref name="EE"/>. Ansambel viljeleb [[rahvamuusika|rahva]]-, [[kammermuusika|kammer]]- ja [[popmuusika]]t<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 249.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.rahvakultuur.ee/?&v=185&k=2836 Ansamblist Rahvakultuuri Keskuse kodulehel] (vaadatud 08.02.2013) [[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]] alk12go07kn93sjxctd8qpktwuw0jwo 7253938 7253936 2026-10-16T08:20:32Z NDG 207703 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-55512-42|~2026-55512-42]] ([[User talk:~2026-55512-42|talk]]) to last version by Merleke5: test edits, please use the sandbox 6090783 wikitext text/x-wiki '''Kukulind''' on aastal 1970 (teistel andmetel 1975<ref name="EE"/>) [[Tallinn]]as asutatud [[kannel|kandle]]ansambel<ref>http://www.rahvakultuur.ee/?&v=185&k=2836 (vaadatud 08.02.2013)</ref>. Ansamblile panid aluse [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] vilistlased<ref name="EE"/>. Ansambel pälvis [[NSV Liidu süvamuusika taidlusfestival]]il kaks korda (1985 ja 1987) kuldmedali<ref name="EE"/>. Ansambel viljeleb [[rahvamuusika|rahva]]-, [[kammermuusika|kammer]]- ja [[popmuusika]]t<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 249.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.rahvakultuur.ee/?&v=185&k=2836 Ansamblist Rahvakultuuri Keskuse kodulehel] (vaadatud 08.02.2013) [[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]] rpc43p7bmd6wokkm3qva38a4oekitt0 0 320365 7254033 7242971 2026-10-16T10:10:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254033 wikitext text/x-wiki '''Samasooliste abielu''' seadustati [[Hispaania]]s [[3. juuli]]l [[2005]]. [[2004]]. aastal alustas äsja ametisse valitud [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] valitsus eesotsas peaminister [[José Luis Rodríguez Zapatero]]ga kampaaniat [[samasooliste abielu]] legaliseerimiseks. Koos abiellumisega pidid samasoolised paarid saama ka [[lapsendamine|lapsendamisõiguse]].<ref name="SOD" /> Pärast pikki debatte võttis Hispaania kahekojaline parlament [[Cortes Generales]] [[30. juuni]]l [[2005]] samasooliste abielu võimaldava seadusemuudatuse vastu ja see avaldati ametlikes teadaannetes [[2. juuli]]l. Seadusemuudatus jõustus päev hiljem.<ref name="SPTimes" /> Hispaaniast sai [[Holland]]i ja [[Belgia]] järel kolmas riik maailmas, mis lubas samasoolistel paaridel abielluda. 17 päevaga ennetasid Hispaania seadusandjad [[Kanada]]t. Seadusemuudatuse heakskiitmine ei möödunud konfliktideta, kuigi seda toetas 66% elanikkonnast.<ref name="PlanOut" /> Iseäranis teravalt vastustasid muudatust [[katoliku kirik]]u juhid, kritiseerides seda kui abielu tähendust nõrgestavat sammu.<ref name="CatholicWN" /> Muud ühendused tundsid eelkõige muret homoseksuaalsetele inimestele lapsendamisõiguse andmise pärast.<ref name="20minutos" /> Seadusemuudatuse toetuseks ja vastu korraldatud meeleavaldustel osales tuhandeid inimesi kõikjalt Hispaaniast. Pärast seaduse vastuvõtmist vaidlustas opositsiooniline konservatiivne [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] seadusemuudatuse Hispaania konstitutsioonikohtus.<ref name="boWDq" /> Aasta jooksul seaduse jõustumisest abiellus Hispaanias umbes 4500 samasoolist paari.<ref name="QRetO" /> Peatselt pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist kerkis üles ka küsimus, milline on nende abielude õiguslik staatus, kus Hispaania kodanik on abiellunud samasooliste abielu mittetunnustava välisriigi kodanikuga. Justiitsministeeriumi otsuse kohaselt on taolised abielud kehtivad sõltumata sellest, kas konkreetne välisriik tunnistab taolise partnerluse seaduslikkust või mitte.<ref name="advocate" /> Kui soovitakse Hispaanias abielluda, peab reeglina vähemalt üks partneritest olema Hispaania kodanik. Samas on võimalik abielluda ka kahel välisriigi kodanikul, eeldusel, et mõlemal neist on Hispaania alaline elamisluba. Novembris [[2011]] toimunud [[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] saavutas ülekaaluka valimisvõidu konservatiivne Rahvapartei, mille esimees [[Mariano Rajoy]] ei varjanud oma vastuseisu samasooliste abieludele, kuid kinnitas, et seadusemuudatuse võimalikust tühistamisest saab rääkida alles pärast konstitutsioonikohtu otsust.<ref name="Backlash" /><ref name="Factbook" /><ref name="Huffpost" /> [[6. november|6. novembril]] [[2012]] jättis konstitutsioonikohus seaduse jõusse, selle poolt hääletas 8 ja vastu 3 kohtunikku.<ref name="AUyiz" /><ref name="FP7FE" /><ref name="RlcRA" /> Hispaania justiitsminister [[Alberto Ruiz-Gallardón]] teatas, et valitsus lähtub langetatud otsusest ega püüa seadusemuudatust tühistada.<ref name="xHmVu" /><ref name="H3Vl0" /><ref name="7yR9c" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Same-sex marriage map Europe detailed.svg|thumb|{{{align|right}}}|{{{size|250px}}}| Samasooliste abielu ja muud tüüpi samasooliste partnerluse õiguslik staatus Euroopas {{Legend|#000080|[[Samasooliste abielu]]}} {{Legend|#0066FF|Muud tüüpi partnerlus}} {{Legend|#AACCFF|Registreerimata kooselu}} {{Legend|#cccccc|Tunnustamata}} {{Legend|#D40000|Samasooliste abielu välistab põhiseadus}}]] 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses hakkasid mitmed Hispaania [[Hispaania haldusjaotus|autonoomsed piirkonnad]] ja linnad registreerima [[tsiviilpartnerlus]]suhteid, mis lubasid kasutada kooselust tulenevaid õiguslikke hüvesid kõigil paaridel, kes polnud ametlikult abielus, sealhulgas ka samasoolistel paaridel. See samm oli esialgu siiski vaid sümboolse tähendusega.<ref name="4cV4v" /> Vastavad registrid loodi 12 autonoomses piirkonnas (kokku on Hispaanias 17 autonoomset piirkonda): [[Kataloonia]]s ([[1998]]), [[Aragón]]is ([[1999]]), [[Navarra]]s ([[2000]]), [[Valencia autonoomne piirkond|Valencias]], [[Baleaarid]]el, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridis]] ([[2001]]), [[Astuuria]]s, [[Andaluusia]]s ([[2002]]), [[Extremadura]]s, [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]], [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] ([[2003]]) ja [[Kantaabria]]s ([[2005]]).<ref name="6Cffl" /><ref name="WOVpQ" /> Mis puudutab lapsendamist, siis Hispaania seadused lubasid isegi üksikutel (vallalistel) inimestel lapsi adopteerida. Nii oli samasoolistel paaridel lapsendamine ''[[de facto]]'' võimalik, kuid vanema õigused sai ikkagi ainult üks partneritest ja lahkumineku või tema surma korral ei olnud teisel partneril lapse suhtes mingeid õigusi. Samasooliste abielu ei saanud aga autonoomsed piirkonnad ise seadustada, sest [[Hispaania põhiseadus (1978)|1978. aasta põhiseadus]] oli määranud abieluküsimused riigi haldusalasse.<ref name="equality" /> [[30. juuni]]l [[2004]] teatas justiitsminister [[Juan Fernando López Aguilar]], et Hispaania parlamendi alamkoda [[Saadikute Kongress]] oli andnud esialgse heakskiidu valitsuse kavale laiendada abiellumisõigus samasoolistele paaridele. Sellega asuti täitma peaminister [[José Luis Rodríguez Zapatero]] lubadust, mille ta andis ametisse vannutamisel.<ref name="SOD" /> López Aguilar avalikustas ka kaks ettepanekut, mille oli teinud Kataloonia regionaalne valimisliit [[Convergència i Unió]]: üks neist andis samasuguse õigusliku staatuse nii eri kui ka samast soost paaride [[tsiviilabielu]]le, teine lubas [[transseksuaal]]idel muuta seaduslikult oma nime ja sugu ka ilma [[soovahetusoperatsioon]]ita.<ref name="Advocate" /> Samasooliste abielu käsitleva seaduseelnõu kiitis Hispaania valitsus heaks [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2004]] ja esitas parlamendile.<ref name="0REz8" /> Saadikute Kongress võttis selle vastu [[21. aprill]]il [[2005]],<ref name="ddlUt" /><ref name="i0LRs" /> kuid [[22. juuni]]l [[2005]] lükkas opositsioonilise [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] kontrolli all olnud [[Hispaania Senat|senat]] eelnõu tagasi.<ref name="pizzc" /> Eelnõu läks tagasi saadikute kongressi, millel on õigus senati otsused maha hääletada, ja see võeti vastu [[30. juuni]]l [[2005]] toimunud hääletusel, kus eelnõu poolt andis hääle 187, vastu 147 ja puudus 4 saadikut. Seaduse avaldamisega [[2. juuli]]l [[2005]] ja selle jõustumisega päev hiljem sai Hispaaniast pärast [[Holland]]it ja [[Belgia]]t kolmas riik maailmas, mis seadustas samasooliste abielu.<ref name="WZ7l3" /> Esimene samasooliste abielu sõlmiti 8 päeva pärast seadusemuudatuse jõustumist. Selle sõlmisid pealinna [[Madrid]]i [[Tres Cantos]]e äärelinnas Carlos Baturín ja Emilio Menéndez.<ref name="DY4qW" /> Esimene naiste vahel sõlmitud abielu registreeriti [[Barcelona]]s 11 päeva hiljem.<ref name="jSqmh" /> Vaatamata neile sammudele võrdse kohtlemise suunas oli seadustes siiski üks auk: [[lesbi]]de abielust sündinud laste puhul ei käsitletud mittebioloogilist ema õiguslikult lapsevanemana ja ta pidi endiselt läbi tegema pika ning kuluka lapsendamise protsessi.<ref name="A6NmR" /> Heteroseksuaalsetel paaridel (abielus või mitte) oli see õigus olemas ja kasuisad võisid naise lapsed omaks tunnistada lapsendamisprotsessi läbimata. [[7. november|7. novembril]] [[2006]] täiendas valitsus [[kunstlik viljastamine|kunstliku viljastamise]] seadust, mis võimaldas nüüd ka lapse bioloogilise ema naissoost partneril saada automaatselt vanemlikud õigused.<ref name="xtFbB" /> ===Seaduse ratifitseerimisprotsess=== 30. juunil 2004 justiitsministri välja kuulutatud seaduseelnõu analüüsis Hispaania õigussüsteemi kõrgeim organ [[Kohtuvõimu Ülemnõukogu]].<ref name="1C9Jp" /> Kuigi ülemnõukogu nõustus, et homoseksuaalsete inimeste senist diskrimineerimist ei saa heaks kiita, oli nõukogu küllaltki kriitiline samasoolistele paaridele abieluõiguse laiendamise ja sellega kaasneva lapsendamisõiguse suhtes. Nõukogu väitel ei tulenenud abieluõiguse laiendamise nõue põhiseadusest ja diskrimineerimise oleks saanud lõpetada ka muude juriidiliste meetmete, näiteks tsiviilpartnerluse laialdasema rakendamise kaudu.<ref name="8CnEB" /> Vaatamata negatiivsele analüüsile esitas valitsus seaduseelnõu 1. oktoobril 2004 Saadikute Kongressile. Kõik parlamendierakonnad peale Rahvapartei ja [[Kataloonia Demokraatlik Liit|Kataloonia Demokraatliku Liidu]] toetasid reformi. 21. aprillil 2005 kiitis Kongress seaduseelnõu heaks, selle poolt hääletas 183, vastu 136 ja puudus 6 saadikut (puudujate seas oli ka 1 Rahvapartei liige).<ref name="3hi5J" /> Seaduseelnõu ise oli lühike: see lisas vaid [[tsiviilkoodeks]]i 44. artiklile uue lõigu, mis rõhutas, et abielu on samaväärne sõltumata sellest, kas abiellu astuvad inimesed on samast või eri soost.<ref name="tjWYc" /> Põhiseaduse sätete kohaselt esitati Kongressi heaks kiidetud tekst lõplikuks kinnitamiseks, muutmiseks või [[veto]]stamiseks senatile. [[21. juuni]]l [[2005]] kutsuti eksperdid senatisse sellel teemal diskuteerima. Arvamused olid erinevad: mõned väitsid, et lapsendamine samasooliste paaride poolt ei avalda lapse arengule mingit mõju, kui siis ehk ainult suurendades sallivust homoseksuaalsuse suhtes.<ref name="CRuwy" /> Rahvapartei ekspert, psühhiaater Aquilino Polaino nimetas homoseksuaalsust [[patoloogia|kõrvalekaldeks]] ning liigitas selle emotsiooni- ja käitumishäirete alla. Muude palju vaidlusi tekitanud väidete seas tõstis ta esile, et "paljud homoseksuaalid on langenud lapsepõlves vägistamise ohvriks" ning et homoseksuaalid pärinevad reeglina perekondadest, kus isad on "vaenulikud, külmad ja [[alkoholism]]iprobleemidega", emad aga poiste suhtes "ülehoolitsevad" ja tüdrukute suhtes "külmad". Mitmed tuntud Rahvapartei liikmed distantseerisid ennast hiljem Polaino väidetest.<ref name="gEzXp" /> Senat vetostas Kongressi esitatud seaduseelnõu. Seda tehti senatis enamuses oleva Rahvapartei ja Kataloonia Demokraatliku Liidu ettepanekul. Veto poolt hääletas 131, vastu 119 ja puudus 2 senaatorit.<ref name="DWR3e" /> Eelnõu saadeti tagasi Kongressi. 30. juunil 2005 tühistas Kongress vastavalt põhiseaduses kehtestatud korrale hääletusega senati veto ja kiitis seaduseelnõu lõplikult heaks. Poolt hääletas 187 (teiste seas ka üks Rahvapartei liige, [[Celia Villalobos]]), vastu 147 ja puudus 4 saadikut.<ref name="SPTimes" /> Hääletus toimus pärast Zapatero ootamatut toetuskõnet parlamendis, milles ta ütles: "Me laiendame oma naabrite, kolleegide, sõprade ja sugulaste võimalusi saada õnnelikuks. Ühtlasi rajame me korralikumat ühiskonda." Opositsioonilise Rahvapartei juhile [[Mariano Rajoy]]le ei antud pärast Zapatero pöördumist võimalust vastusõnavõtuks ja ta süüdistas Zapaterot Hispaania ühiskonna lõhestamises.<ref name="WashingP" /> Kui ajakirjandus küsis Hispaania kuningalt [[Juan Carlos I]], kas ta toetab parlamendis lugemisel olevat seaduseelnõu, siis ta vastas, et ta on Hispaania, mitte Belgia kuningas. Sellega viitas ta Belgia endisele kuningale [[Baudouin I|Baudouinile]], kes keeldus allkirjastamast eelnõu, millega seadustati Belgias [[abort]].<ref name="FuFfl" /> Kui kuningas poleks seadusele oma toetust andnud, oleks see tähendanud selle vetostamist. Juan Carlos I allkirjastas seaduse numbriga 13/2005 1. juulil 2005. Seadus avaldati Hispaania ametlikes teadaannetes (''Boletín Oficial del Estado'') 2. juulil ja jõustus 3. juulil 2005.<ref name="QfcPD" /> [[Karlism|Karlistid]] ja teised konservatiivid kritiseerisid kuningat seaduse toetamise pärast. ==Reaktsioonid== [[Pilt:Gay March celebrating 2005 Pride Day and Same-Sex Marriage Law in Spain.jpg&lrm;|pisi|Geiparaad, millega tähistati 2005. aastal samasooliste abielu seadustamist]] Aprillis 2005 avaldatud riikliku sotsioloogiliste uuringute keskuse (''Centro de Investigaciones Sociológicas'') küsitluse tulemuste kohaselt toetas 66% hispaanlasi samasooliste abielu seadustamist.<ref name="PlanOut" /> Teine uuring, mille korraldas päev enne seaduse vastuvõtmist uuringufirma Instituto Opina, näitas samasooliste abielule 62,1-protsendilist ja laste adopteerimisele samasooliste paaride poolt 49,1-protsendilist toetust.<ref name="x7UPI" /> Sama firma üheksa kuud hiljem korraldatud küsitlus näitas, et 61% elanikkonnast on valitsuse otsusega nõus.<ref name="LpVGv" /> [[Katoliku kirik]] väljendas seaduse vastuvõtmise pärast muret. Seda kritiseerisid nii paavst [[Johannes Paulus II]] kui ka tema järeltulija [[Benedictus XVI]], pidades seadust pereväärtuseid nõrgestavaks. [[Paavstlik Perekonna Nõukogu|Paavstliku Perekonna Nõukogu]] esimees kardinal [[Alfonso López Trujillo]] ütles, et kirik kutsub katoliiklasi üles järgima [[südametunnistusevabadus]]t ja seaduse vastu samme astuma. Ta sõnas, et kõigi elukutsete esindajad, kes on seotud samasooliste abielu seaduse rakendamisega, peaksid sellele vastu seisma isegi siis kui see tähendab neile töökoha kaotust.<ref name="BBCnews" /> Geiõiguste toetajad tõstsid omakorda esile, et kuigi katoliku kirik on ametlikult vastu ka erisooliste inimeste [[tsiviilabielu]]dele, on kirik selles küsimuses oma vastuseisu väljendanud oluliselt tagasihoidlikumalt. Näiteks ei vastustanud kirik kroonprints [[Felipe (Astuuria prints)|Felipe]] abielu [[Letizia (Astuuria printsess)|Letizia Ortiziga]], kes oli eelnevalt juba ühe tsiviilabielu lahutanud. Vaatamata sellele, et 80% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, ei suutnud kirik eelnõu nurjamiseks piisavat toetust koguda. Sotsioloogide hinnangul on see viimastel aastatel kasvanud [[kultuuriliberalism]]i tulemus. Eriti märgatav on see üksikisiku õiguste valdkonnas, kaasa arvatud perekonnaküsimustes, mis traditsiooniliselt on olnud kiriku tugeva mõju all.<ref name="h4fQb" /> Ühe uuringu kohaselt on kolm neljandikku hispaanlastest seisukohal, et kiriku hierarhia on kaotanud sideme ühiskondliku tegelikkusega.<ref name="i4heI" /> Täiendavalt võib seda selgitada ka kiriku mõju vähenemisega elanikkonnale pärast katoliku kirikuga lähedalt seotud diktaator [[Francisco Franco]] surma ja tema režiimi kokkuvarisemist [[1975]]. aastal.<ref name="BBC" /> Peaminister Zapatero vastas kiriku kriitikale: {{tsitaat|Ei abielu ega perekonda kahjusta kahele samast soost inimesele abiellumiseks loa andmine. Pigem on neil kodanikel nüüd võimalus korraldada oma elu vastavuses abielu- ja perekonnanormide ning -nõuetega. Abielu institutsioon ei ole ohus, täpselt vastupidi: see seadus tunnistab ja väärtustab abielu.<br><br>Ma olen teadlik, et mõned inimesed ja institutsioonid on põhimõtteliselt selle õigusliku muudatuse vastu ning soovin seetõttu öelda, et nii nagu varasemad abieluseaduse reformid, ei too ka see seadus kaasa halbu tagajärgi; selle ainus tagajärg on inimeste mõttetute kannatuste vältimine. Ühiskond, mis väldib oma kodanike tarbetuid kannatusi, on parem ühiskond.<br><br>Igal juhul soovin ma väljendada sügavat austust nende inimeste ja institutsioonide vastu ning paluda neilt samasugust austust kõigi nende vastu, kes selle seaduse heaks kiidavad. Homoseksuaalidelt, kes on aastaid pidanud kannatama väärkohtlemist ja solvanguid, palun ma, et te täiendaksite oma vaprust, mida olete demonstreerinud võitluses kodanikuõiguste eest ka eeskuju andmisega kõigi veendumuste lahkel ja rõõmsameelsel sallimisel.|Hispaania peaminister [[José Luis Rodríguez Zapatero]]<ref name="YLeqp" />}} [[Pilt:Family Forum march supporter (not blurred).jpg&lrm;|vasakul|pisi|Samasooliste abielu vastane plakatiga "Abielu = mees ja naine"]] [[19. juuni]]l [[2005]] toimus seadusemuudatuse vastu meeleavaldus. [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] ja Hispaania Perekonnafoorumi (''Foro Español de la Familia'') liikmete ning katoliku piiskoppide juhitud meeleavaldusele kogunes nende hinnangul 1,5 miljonit inimest, kes taunisid rünnakut traditsioonilisele perekonnale. Ametlikel andmetel osales üritusel 166 000 inimest.<ref name="y6YBC" /> Kaks nädalat hiljem korraldas Hispaania lesbide, geide ja transseksuaalide ühendus FELGT [[geiparaad]]iga samal ajal seadusemuudatuse toetuseks marsi, millel osales korraldajate hinnangul 2 miljonit inimest. Politsei andmetel oli osavõtjaid 97 000.<ref name="neNAl" /><ref name="7SVSq" /> Mõlemad marsid toimusid pealinnas [[Madrid]]is, kus sel ajal oli võimul konservatiivne Rahvapartei. Hispaania piiskopid väitsid, et valitsus oli abieluõiguse laiendamisega samasoolistele paaridele nõrgestanud abielu tähendust, mis nende määratluse kohaselt sai kehtida ainult heteroseksuaalse paari vahel.<ref name="CatholicWN" /> Hispaania Perekonnafoorum väljendas muret laste adopteerimise ja kasvatamise üle samasooliste vanematega peredes, väites, et lapsendamine ei ole mitte vanemate, vaid laste õigus.<ref name="20minutos" /> Geiorganisatsioonid vastasid, et tegelikult on samasoolised paarid lapsi kasvatanud juba aastaid, sest paljudes peredes kasvasid ametlikult ühe partneri lapsendatud lapsed. Enne üleriigilise seaduse vastuvõtmist, mis lubas lapsendamist samasooliste paaride poolt, olid vastavad kohalikud seadused jõustunud juba [[Navarra]]s, [[Astuuria]]s, [[Aragon]]is, [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]] ja [[Kataloonia]]s.<ref name="LMQ96" /> Nende organisatsioonide sõnul puudus igasugune teaduslik alus väitmaks, et vanemate [[seksuaalne sättumus]] võib nende adopteeritud lastel põhjustada arenguhäireid. Seda seisukohta toetas ka Hispaania Psühholoogiakool, mis ühtlasi rõhutas, et homoseksuaalsus ei ole [[patoloogia]].<ref name="D4tl8" /> Oma [[2008]]. aastal ilmunud eluloos avaldas kuninganna [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofía]], et tema eelistaks samasooliste paaride kohta kasutada pigem tsiviilpartnerluse kui abielu mõistet.<ref name="Burnett" /><ref name="FoxNews" /><ref name="eflux" /><ref name="Pride" /><ref name="x7FW2" /> See ja kuninganna muud väidetavad kommentaarid tõid 2008. aastal kaasa harvaesineva kriitikalaine Hispaania kuningliku perekonna aadressil, mis lõppes kuningakoja ametliku vabandusega kuningannale omistatud "ebatäpsete" kommentaaride pärast.<ref name="eflux" /><ref name="MvfYp" /> FELGT president Antonio Poveda teatas, et tema organisatsioon võttis kuninganna vabanduse vastu, kuid et nende kommentaaride pärast on Hispaania geikogukond jätkuvalt kuningannas pettunud. Kuningas Juan Carlos, kes on oma naisest märksa liberaalsem, olevat olnud biograafia ilmumise pärast raevus. Ajakirjanduse andmetel oli kuningas lubanud vallandada need paleeametnikud, kes raamatule kuningakoja heakskiidu andsid.<ref name="Burnett" /> [[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimiste]] ajal teatas ka Rahvapartei esimees ja nüüdne Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]], et tema eelistab samasooliste paaride puhul tsiviilpartnerluse mõistet abielule.<ref name="Factbook" /><ref name="Huffpost" /> ==Vaidlustamiskatsed== [[21. juuli]]l [[2005]] keeldus [[Dénia]] linna kohtunik lesbipaarile abielutunnistust väljastamast. Kohtunik esitas konstitutsioonikohtule ka samasooliste abielu legaliseerinud seadusemuudatuse vaidlustuse, tuginedes põhiseaduse 32. artiklile, kus on öeldud: "Meestel ja naistel on õigus sõlmida abielu juriidiliselt võrdsetel alustel."<ref name="tdb8g" /> Augustis 2005 keeldus [[Gran Canaria]] kohtunik väljastamast abielutunnistust kolmele samasoolisele paarile ja esitas järjekordse konstitutsioonilise vaidlustuse.<ref name="uVVOr" /> Detsembris 2005 lükkas konstitutsioonikohus mõlemad vaidlustused tagasi, sest leidis, et kohtunikel ei olnud antud küsimuses [[kaebeõigus]]t.<ref name="bY02A" /> [[30. september|30. septembril]] [[2005]] otsustas opositsiooniline [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] esitada omapoolse vaidlustuse, mis tõi partei sees kaasa lahkhelid.<ref name="rC9aC" /> Kohtuotsus avaldati seitse aastat pärast vaidlustuse esitamist, [[6. november|6. novembril]] [[2012]].<ref name="teBfX" /> Kohus otsustas samasooliste abielu 8 poolt- ja 3 vastuhäälega jõusse jätta.<ref name="IYoMm" /> [[27. veebruar]]il [[2007]] esitas Hispaania Perekonnafoorum petitsiooni, milles taotleti abielu määratlemist ainult mehe ja naise vahelise liiduna (see oleks automaatselt keelustanud samasooliste abielu). Taotlusele oli allkirja andnud 1,5 miljonit inimest, [[Saadikute Kongress]] ei võtnud petitsiooni aga menetlusse.<ref name="eWsu6" /> [[30. mai]]l [[2007]] määras Hispaania Kohtuvõimu Ülemnõukogu distsiplinaarkomisjon eelmises lõigus mainitud Dénia linna kohtunikule samasoolise paari registreerimata jätmise eest 305 eurot trahvi ja hoiatas karmilt, et taoline juhtum tulevikus enam ei korduks. Kohtunik on nimetanud tema suhtes rakendatud distsiplinaarkaristust valitsuse "propagandistliku masinavärgi" tööks.<ref name="deWP1" /> ==Kodakondsusküsimused== [[Pilt:World_laws_pertaining_to_homosexual_relationships_and_expression.svg|pisi|450px|Kaart, mis näitab homoseksuaalsete inimeste õigusliku olukorra erinevusi maailma riikides]] Peatselt pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist kerkis üles küsimus, kuidas käsitleda samasooliste abielusid, mis on sõlmitud Hispaania kodakondsuseta isikutega. Küsimuse tingis juhtum [[Kataloonia]]s, kus hispaanlasele ja Kataloonias elavale [[India]] kodanikule ei antud abiellumiseks luba põhjendusega, et India ei tunnista samasooliste abielu.<ref name="GpVM5" /> Samas registreeris teine kohtunik [[22. juuli]]l [[2005]] Hispaania kodakondsusega naise ja tema [[Argentina]] kodakondsusega naissoost partneri abielu (see oli esimene naiste vahel sõlmitud samasooliste abielu Hispaanias). See kohtunik ei nõustunud oma kolleegi otsusega ja pidas Hispaanias kehtivat abieluõigust sel ajal veel samasooliste abielusid eitanud Argentina seadusandluse suhtes ülimuslikuks.<ref name="JV8qF" /> [[27. juuli]]l [[2005]] väljastas riigiprokuröri haldusalas tegutsev ja justiitsministeeriumit nõustav asutus Junta de Fiscales de Sala oma ametliku arvamuse, mille kohaselt võivad homo-, bi- ja transsoolised Hispaania kodanikud abielluda ka nende riikide kodanikega, kus samasooliste abielu ei ole lubatud.<ref name="deWT0" /> Taoline abielu on Hispaania seaduste kohaselt kehtiv, kuid see ei muuda seda automaatselt kehtivaks välisriigi kodaniku päritolumaal. Ametlikes teadaannetes avaldatud otsuses on öeldud: {{tsitaat|Abielu hispaanlase ja välismaalase või kahe alaliselt Hispaanias elava samasoolise välismaalase vahel on Hispaania materiaalõiguse rakendamise tõttu kehtiv isegi siis, kui välismaalase riigi õigus ei luba või ei tunnista taoliste abielude kehtivust<ref name="advocate" />}} Hispaania justiitsministeeriumi registrite ja notariaadi peadirektoraadi juhiste kohaselt on Hispaania konsulaatidel välisriikides õigus ette valmistada dokumente samasooliste abielu sõlmimiseks.<ref name="xsJte" /> Vähemalt üks abielu osapooltest peab olema Hispaania kodanik, kes elab vastava konsulaadi haldusalas. Abielu sõlmimine välismaal on siiski võimalik ainult nendes riikides asuvates konsulaatides, kus ka kohalik seadusandlus tunnistab samasooliste abielu (augusti 2010 seisuga puudutas see Hispaania konsulaate [[Boston]]is, [[Brüssel]]is, [[Haag]]is, [[Amsterdam]]is, [[Oslo]]s, [[Toronto]]s, [[Montréal]]is, [[Ottawa]]s, [[Kaplinn]]as, [[Pretoria]]s, [[Stockholm]]is, [[Washington]]is, [[México]]s, [[Lissabon]]is, [[Porto]]s, [[Reykjavík]]is, [[Buenos Aires]]es, [[Rosario]]s, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]s ja [[Mendoza]]s). Kõigi muude riikide puhul tuleb partneritel abielluda Hispaania territooriumil.<ref name="yrEqN" /> Kaks samasoolist välismaalast saavad omavahel abielluda kui vähemalt ühel neist on Hispaania alaline elamisluba; kui kummalgi seda pole, ei saa abielu registreerida. ==Statistika== [[Pilt:Matrimonios homosexuales en España 2008.svg|pisi|300 px|Samasooliste abielude protsent Hispaanias (2008) {{legend|#faa6a6|0.127 – 0.060}} {{legend|#dcb9ff|0.060 – 0.040}} {{legend|#b3defd|0.040 – 0.020}} {{legend|#326599|0.020 – 0.013}}]] Hispaania Riikliku Statistikainstituudi (INE) andmetel oli 2011. aasta lõpuks registreeritud 23 523 samasooliste abielu: 2005. aastal 1275,<ref name="9f9f0" /> 2006. aastal 4574,<ref name="g9Lyb" /> 2007. aastal 3250,<ref name="et8Yg" /> 2008. aastal 3549,<ref name="S3aJg" /> 2009. aastal 3412,<ref name="MHPvm" /> 2010. aastal 3583<ref name="9nwUU" /> ja 2011. aastal 3880<ref name="LoEXa" />. {| class="wikitable" |- style="text-align:right;" !Aasta|| Abielusid meeste vahel || Abielusid naiste vahel || Samasooliste abielusid kokku || Kõiki abielusid kokku || Samasooliste abielude % |- style="text-align:right;" | juuli – dets '''2005''' || 923 || 352 || 1275 || 120 728 || 1,06 |- style="text-align:right;" | '''2006''' || 3190 || 1384 || 4574 || 211 818 || 2,16 |- style="text-align:right;" | '''2007''' || 2180 || 1070 || 3250 || 203 697 || 1,60 |- style="text-align:right;" | '''2008''' || 2299 || 1250 || 3549 || 196 613 || 1,81 |- style="text-align:right;" | '''2009''' || 2212 || 1200 || 3412 || 175 952 || 1,94 |- style="text-align:right;" | '''2010''' || 2216 || 1367 || 3583 || 170 815 || 2,10 |- style="text-align:right;" | '''2011''' || 2293 || 1587 || 3880 || 163 085 || 2,38 |} 2009. aasta seisuga oli kõige rohkem samasooliste abielusid sõlmitud järgmistes piirkondades: [[Kataloonia]]s – 895 (3,24% kõigist sel aastal autonoomses piirkonnas sõlmitud abieludest), [[Madridi autonoomne piirkond|Madridis]] – 547 (2,77%), [[Andaluusia]]s – 455 (1,35%), [[Valencia autonoomne piirkond|Valencias]] – 427 (2,34%) ja [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] – 224 (3,70%).<ref name="OZ42L" /> [[25. juuli]]l [[2007]] avaldas sihtasutus BBVA aruande "Hispaania elanikkonna sotsiaalne portree", mille kohaselt toetas samasooliste abielu 60% elanikkonnast. Toetus on suurim noorte seas vanuses 15–34 (75%), kõrgharidusega (71%), religioosse kuuluvuseta (75,5%) ning vasak- ja vasaktsentristlike poliitiliste vaadetega (71,9%) inimeste seas. Seejuures toetab ainult 44% elanikkonnast samasooliste paaride võimalust lapsendada, vastu on sellele 42% rahvastikust.<ref name="PC0O1" /> ==Märkimisväärsed abielud== Alates samasooliste abielude seadustamisest 2005. aastal on taolisi abielusid sõlmitud kõigis Hispaania ühiskonna segmentides. Seadusemuudatuse jõustumisele järgnenud aastal abiellus kaks tuntud ühiskonnategelast: jaanuaris 2006 [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] üks juhte ja Madridi linnavolinik [[Pedro Zerolo]] oma poiss-sõbra Jesús Santosega, märtsis 2006 populaarne telesaatejuht [[Jesús Vázquez]] oma väljavalitu Roberto Cortésiga.<ref name="Zerolo's wedding" /><ref name="Jesús Vázquez's wedding" /> Lisaks abiellusid oktoobris 2005 terroristide protsessidega tuntuks saanud kohtunik Fernando Grande-Marlaska ja tema kihlatu Gorka Gomez.<ref name="Fernando Grande-Marlaska's wedding" /> Augustis 2006 abiellus [[Ourense]] linnavolinik, [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] (seadusemuudatuse vastu võidelnud erakonna) liige Pepe Araujo oma kihlatu Nino Crespoga.<ref name="Conservative PP member weds" /> Septembris 2006 abiellusid Alberto Linero Marchena ja Alberto Sánchez Fernández, kes mõlemad teenisid [[Sevilla]] lähistel Moróni õhuväebaasis. Neist said esimesed samasooliste abiellu astunud Hispaania sõdurid.<ref name="Spanish army soldiers wed" /> Märtsis 2008 abiellus Medina Sidonia hertsoginna [[Luisa Isabel Álvarez de Toledo]] (keda nimetati tema sotsialistlike vaadete ja tegevuse tõttu ka "punaseks hertsoginnaks") oma surivoodil kauaaegse elukaaslase Liliana Maria Dahlmanniga, kes päris abielu kaudu tema valdused ja tiitlid.<ref name="Rebel Duchess" /><ref name="Red Duchess 1" /><ref name="Dowager Duchess" /> ==Vaata ka== * [[Samasooliste abielu]] * [[Samasooliste abielu tunnustamine Euroopas]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="SOD">[http://www.signonsandiego.com/news/world/20040415-0750-spain-marriage.html Spain's new government to legalize gay marriage] Reutersi uudis veebilehel SignonSanDiego.com, 15.04.2004. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="SPTimes">[http://www.sptimes.com/2005/07/01/Worldandnation/Spain_approves_libera.shtml Spain approves liberal gay marriage law] St. Petersburg Times, 1.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="PlanOut">Giles, Ciaran. [https://web.archive.org/web/20071227125726/http://www.planetout.com/news/article.html?2005%2F04%2F21%2F5 Spain: Gay marriage bill clears hurdle] Veebilehel Planetout.com 21.04.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="CatholicWN">[http://www.catholicculture.org/news/features/index.cfm?recnum=38522 Spanish bishops decry legislation weakening marriage] Catholic World News, 20.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="20minutos">[http://www.20minutos.es/noticia/32527/0/manifiesto/foro/familia/ Manifiesto del Foro de la Familia] 20 Minutos.es, 18.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="advocate">[http://www.advocate.com/article.aspx?id=37238 Spain's same-sex marriage law applies to foreigners] Advocate.com, 9.08.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Backlash">[http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-15894536 Spain gay rights and abortion activists fear backlash] BBC, 25.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="boWDq">Thornberry, Malcolm. [https://web.archive.org/web/20051031194753/http://www.365gay.com/newscon05/10/102805spain.htm Spain's Highest Court Agrees To Hear Gay Marriage Challenge] Veebilehel 365gay.com 28.10.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Factbook">[https://web.archive.org/web/20111120210705/http://www.reuters.com/article/2011/11/20/us-spain-election-policies-idUSTRE7AJ08F20111120 Factbox: Policies of Spain's People's Party] Reuters, 20.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="QRetO">[https://web.archive.org/web/20110315071705/http://www.euronews.net/2006/07/30/conservative-mayor-presides-over-gay-wedding/ Conservative mayor presides over gay wedding] Euronews.com, 30.07.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Huffpost">[http://www.huffingtonpost.com/2011/11/21/mariano-rajoy-spain-prime-minister-same-sex-marriage_n_1106185.html Mariano Rajoy, New Spain Prime Minister, Opposes Same-Sex Marriage Law] Huffington Post, 28.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="AUyiz">[https://web.archive.org/web/20150710031613/http://uk.reuters.com/article/2012/11/06/uk-spain-gaymarriage-idUKBRE8A51IT20121106 Same-sex marriage upheld by Spain's highest court] Reuters, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="equality">[https://web.archive.org/web/20070328221007/http://www.ilga.info/Information/Legal_survey/europe/spain.htm World legal survey:Spain]. The International Lesbian and Gay Association (ILGA) veebilehel avaldatud uuringu arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="FP7FE">[http://www.elmundo.es/elmundo/2012/11/06/espana/1352221574.html Amplio respaldo del Tribunal Constitucional al matrimonio homosexual] El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Advocate">[http://www.advocate.com/article.aspx?id=35289 Spanish lawmakers approve bill to let transsexuals change gender without surgery] Advocate.com, 9.11.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="RlcRA">[https://web.archive.org/web/20121119093126/http://www.tribunalconstitucional.es/es/resolucionesrecientes/Documents/2005-06864STC.pdf Sentencia] Tribunal Constitucional, 6.11.2012. Hispaania konstitutsioonikohtu otsuse tekst. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="WashingP">Green, Jennifer. [http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/06/30/AR2005063000245.html Spain Legalizes Same-Sex Marriage]| The Washington Post, 1.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="xHmVu">[http://www.elmundo.es/elmundo/2012/11/06/espana/1352226970.html Gallardón no tocará la ley vigente] El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="BBCnews">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/4473001.stm Vatican condemns Spain gay bill] BBC News, 22.04.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="H3Vl0">[http://politica.elpais.com/politica/2012/11/06/actualidad/1352226880_949406.html Gallardón: El Gobierno "no modificará" la ley de matrimonio homosexual] El Pais, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="BBC">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/3706414.stm Spain approves gay marriage bill] BBC, 1.10.2004. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="7yR9c">[http://www.cuatro.com/noticias/sociedad/Matrimonio_homosexual-recursol_PP-Tribunal_Constitucional-Alberto_Ruiz-Gallardon_0_1504650668.html El Gobierno mantendrá el matrimonio homosexual tal y como lo ha validado el TC] Cuatro.com, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Burnett">Burnett, Victoria. [http://www.nytimes.com/2008/11/18/world/europe/18sofia.html Queen Sofia Unamused by a Book Quoting Her] New York Times, 27.11.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="4cV4v">[https://web.archive.org/web/20131002102926/http://www.ilga-europe.org/content/download/409/1857/file/1998%20Equality%20in%20EU%20English.pdf Equality for Lesbians and Gay Men: A relevant issue in the civil and social dialogue] The International Lesbian and Gay Association, juuni 1998. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="FoxNews">[https://web.archive.org/web/20121023173149/http://www.foxnews.com/story/0,2933,445744,00.html Queen of Spain's Gay Marriage Comment Ignites Controversy] Fox News, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="6Cffl">Pichardo Galán, José Ignacio. [https://web.archive.org/web/20081127082653/http://www-same-sex.ined.fr/WWW/04Doc124Ignacio.pdf Same-sex couples in Spain. Historical, contextual and symbolic factors] International Research Project on Same-Sex Unions in Europe. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="eflux">[https://web.archive.org/web/20120802085835/http://www.efluxmedia.com/news_Queens_outburst_sparks_debate_about_monarchy_in_Spain_28050.html Queen's outburst sparks debate about the monarchy in Spain] EFluxMedia.com, 3.11.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="WOVpQ">[https://web.archive.org/web/20121118154119/http://www.lexureditorial.com/boe/0506/09402.htm Ley de la C.A. de Cantabria 1/2005, de 16 de mayo, de parejas de hecho de la Comunidad Autónoma de Cantabria] Lexur Editorial, 2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Zerolo's wedding">[http://www.20minutos.es/noticia/52520/0/ El concejal socialista Zerolo se casa con su novio por todo lo alto] 20minutos, 10.01.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="0REz8">Goodman, Al. [https://web.archive.org/web/20080508041509/http://edition.cnn.com/2004/WORLD/europe/10/01/spain.gays/index.html Spain moves closer on gay marriage] CNNi 1.10.2004 uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Jesús Vázquez's wedding">[http://www.elmundo.es/elmundo/2005/11/03/sociedad/1131029984.html Jesús Vázquez se casa con su novio Roberto] El Mundo, 11.03.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="ddlUt">Thornberry, Malcolm. [https://web.archive.org/web/20080604151244/http://www.365gay.com/newscon05/04/042105spain.htm Same-Sex Marriage Passes First Big Hurdle In Spain] Veebilehel 365gay.com 21.04.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Fernando Grande-Marlaska's wedding">Motero, Rosa. [http://www.elpais.com/articulo/portada/ojo/huracan/elpeputec/20060611elpepspor_8/Tes Fernando Grande-Marlaska: En el ojo del huracán] El País, 11.06.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="i0LRs">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/4469653.stm Spain paves way for gay marriage] BBC News, 21.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Conservative PP member weds">[http://www.20minutos.es/noticia/108016/0/boda/homosexual/gay/ Un concejal del PP de Ourense protagoniza la primera boda gay de un cargo de su partido] 20minutos, 4.08.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="pizzc">[https://web.archive.org/web/20070921180311/http://www.gay.com/news/election/article.html?2005%2F06%2F23%2F2 Spain Senate rejects same-sex marriage bill] Veebilehel PlanetOut 23.06.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Spanish army soldiers wed">[http://www.20minutos.es/noticia/152820/0/boda/militares/homosexuales/ Dos militares homosexuales se casan hoy en la primera boda gay del Ejército español] 20minutos, 15.09.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="WZ7l3">Woolis, Daniel. [https://web.archive.org/web/20050706033344/http://www.365gay.com/newscon05/07/070205spain.htm Spain's Gay Marriage Law Goes Into Effect] Veebilehel 365Gay.com 2.07.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Rebel Duchess">Nash, Elizabeth. [https://web.archive.org/web/20080820033716/http://www.independent.co.uk/news/world/europe/red-duchess-a-rebel-to-the-last-as-she-snubs-family-and-leaves-all-to-wife-819727.html Red Duchess a rebel to the last as she snubs family and leaves all to wife] The Independent, 5.02.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="DY4qW">Goodman, Al. [http://edition.cnn.com/2005/WORLD/europe/07/11/spain.gay/ First gay couple marries in Spain] CNN, 11.7.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Red Duchess 1">Keeley, Graham. [http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2008/03/16/wduchess116.xml Red Duchess wed lesbian lover to snub children] The Daily Telegraph, 16.03.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="jSqmh">[https://web.archive.org/web/20111123231847/http://www.cadenaser.com/articulo/sociedad/primera/boda/mujeres/celebra/Cataluna/csrcsrpor/20050722csrcsrsoc_2/Tes/ La primera boda entre dos mujeres se celebra en Cataluña] Cadenaser.com, 22.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="Dowager Duchess">Algorri, Luis [https://web.archive.org/web/20191118065016/http://www.tiempodehoy.com/default.asp?idpublicacio_PK=50&idioma=CAS&idnoticia_PK=49493&idseccio_PK=683&h=080328 Liliana, el poder de la nueva duquesa] Tiempo, 28.03.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="A6NmR">De Cózar, Álvaro. [http://www.elpais.com/articulo/sociedad/Gobierno/revisara/discriminacion/lesbianas/bebes/in/vitro/elpporsoc/20061018elpepisoc_7/Tes El Gobierno revisará la discriminación de las lesbianas con bebés 'in vitro'] El País, 18.10.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="xtFbB">[https://web.archive.org/web/20120415121919/http://terranoticias.terra.es/sociedad/articulo/lesbianas_podran_madres_hijos_in_1194087.htm Lesbianas podrán ser madres de los hijos "in vitro" de sus parejas] Terra, 7.11.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="1C9Jp">[http://www.agenciapulsar.org/nota.php?id=3469 El Consejo de Ministros aprobará el matrimonio homosexual] Agencia Pulsar, 29.12.2004. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="8CnEB">[http://www.elmundo.es/elmundo/2005/01/15/espana/1105797044.html El CGPJ pide que se paralice la reforma que permitirá los matrimonios entre homosexuales] El Mundo, 15.01.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="3hi5J">[http://www.elmundo.es/elmundo/2005/04/21/espana/1114087944.html El Congreso aprueba el matrimonio entre personas del mismo sexo] El Mundo, 22.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="tjWYc">[http://www.20minutos.es/noticia/18537/0/congreso/ley/homosexual/ El Congreso aprueba la ley que permite casarse a los homosexuales] 20 minutos, 22.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="CRuwy">[https://web.archive.org/web/20061111170414/http://www.webdehogar.com/noticias/0506/20154220.htm Psicólogos y juristas avalan adopción y correcto desarrollo del niño] Web de Hogar, 20.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="gEzXp">[http://www.elmundo.es/elmundo/2005/06/21/espana/1119349159.html Dirigentes del PP discrepan del experto citado por su partido que tachó de enfermos a los gays] El Mundo, 21.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="DWR3e">[https://web.archive.org/web/20090701012940/http://www.catholicnewsagency.com/new.php?n=4213 Spanish Senate vetoes gay marriage law] Catholic News Agency, 23.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.</ref> <ref name="FuFfl">[http://www.elmundo.es/elmundo/2005/05/12/espana/1115917538.html Don Juan Carlos, sobre el matrimonio gay: 'Soy el Rey de España y no el de Bélgica'] El Mundo, 13.05.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="QfcPD">[http://www.boe.es/boe/dias/2005/07/02/pdfs/A23632-23634.pdf Disposiciones Generales] Boletín Oficial del Estado, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="x7UPI">[https://web.archive.org/web/20071227092736/http://www.angus-reid.com/polls/view/7887 Same-Sex Marriage Legislation OK in Spain] Angus Reid Global Monitor, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="LpVGv">[https://web.archive.org/web/20100227045233/http://www.angus-reid.com/polls/view/11617 Spaniards Back Government on Same-Sex Marriage] Angus Reid Global Monitor, 20.04.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="h4fQb">McLean, Renwick. [http://www.nytimes.com/2005/07/01/international/europe/01spain.html?ex=1277870400&en=ee2765acf7bebdbb&ei=5090&partner=rssuserland&emc=rss Spain Legalizes Gay Marriage; Law Is Among the Most Liberal] The New York Times, 1.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="i4heI">Tremlett, Giles. [http://www.guardian.co.uk/world/2005/jun/17/gayrights.religion Bishops to lead gay law protest] The Guardian, 17.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="YLeqp">[http://www.buddybuddy.com/zapat-01.html Freedom and Equality] Partners Task Force, 30.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="y6YBC">Arroyo, Marta. [http://www.elmundo.es/elmundo/2005/06/18/espana/1119111135.html Una multitud pide que se retire la ley del Matrimonio Homosexual] El Mundo, 20.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="neNAl">[https://web.archive.org/web/20120308154353/http://terranoticias.terra.es/sociedad/articulo/orgullo_gay_marcha_celebra_ley_382594.htm La marcha del Orgullo Gay celebra la Ley del Matrimonio Homosexual] Terra, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="7SVSq">[https://web.archive.org/web/20120308154525/http://terranoticias.terra.es/sociedad/articulo/multitudinaria_marcha_orgullo_gay_festeja_383264.htm Multitudinaria marcha del Orgullo Gay festeja Matrimonio Homosexual] Terra, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="LMQ96">[https://web.archive.org/web/20070831120724/http://cajamadrid.cronicasocial.com/anteriores/pg040223/nacional/mujer/mujer1.htm La sentencia que concede la adopción a una pareja de lesbianas desata un intenso debate social] Caja Madrid. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="D4tl8">Lantigua, Isabel F. [http://www.elmundo.es/elmundosalud/2005/06/21/neuropsiquiatria/1119356356.html Los psicólogos niegan que la homosexualidad sea una enfermedad] El Mundo, 21.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="Pride">[https://web.archive.org/web/20210826012630/https://great-resources.com/pride/ Spain's queen criticized for anti-gay comments] Great Resources, 8.25.2021. Vaadatid 25. August 2021.</ref> <ref name="x7FW2">[https://web.archive.org/web/20120406115808/http://www.expatica.com/nl/news/dutch-news/Spanish-Queen-alone-in-anti_gay-comments_47057.html Spanish Queen alone in anti-gay comments] Expatica Dutch News, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="MvfYp">Morris, Sarah; Larraz, Theresa. [http://www.reuters.com/article/oddlyEnoughNews/idUSTRE49U6JH20081031 Queen draws ire over gay marriage comment] Reuters, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="tdb8g">[http://www.lifesitenews.com/ldn/2006/mar/06032302.html Spanish Magistrate Refuses to Perform Another Gay Marriage] Lifesite, 23.03.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="uVVOr">Thornberry, Malcolm. [https://web.archive.org/web/20071209203320/http://www.365gay.com/newscon05/08/081305spain.htm New Threat To Spain's Gay Marriage Law] Veebilehel 365gay.com 13.08.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="bY02A">[https://web.archive.org/web/20051218044105/http://365gay.com/Newscon05/12/121505spain.htm Spain's High Court Upholds Gay Marriage Law] Veebilehel 365gay.com 15.12.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="rC9aC">Remirez DeGanuza, Carmen. [http://www.elmundo.es/papel/2005/09/22/espana/1864317.html Aguirre critica el recurso contra el matrimonio gay y Rajoy la desautoriza] El Mundo, 22.09.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="teBfX">García Pedraz, Javier. [http://sociedad.elpais.com/sociedad/2012/07/13/actualidad/1342215460_536337.html 22.442 matrimonios homosexuales, pendientes hoy del Constitucional] El País, 6.11.2012. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="IYoMm">Peral, María. [http://www.elmundo.es/elmundo/2012/11/06/espana/1352221574.html Sí al matrimonio homosexual] El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="eWsu6">De Benito, Emilio. [http://www.elpais.com/articulo/sociedad/Congreso/rechaza/iniciativa/prohibir/matrimonio/homosexual/elpepusoc/20070228elpepisoc_5/Tes El Congreso rechaza la iniciativa para prohibir el matrimonio homosexual] El País, 28.02.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="deWP1">[http://www.elpais.com/articulo/sociedad/305/euros/multa/querer/oficiar/bodas/homosexuales/elpepusoc/20070530elpepusoc_4/Tes 305 euros de multa por no querer oficiar bodas homosexuales] El País, 30.05.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="GpVM5">Woolls, Daniel. [https://web.archive.org/web/20051023170518/http://www.365gay.com/newscon05/07/0706705spain.htm Spain's Gay Marriage Law Hits Snag Over Foreigners] Veebilehel 365gay.com 6.06.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="JV8qF">Drago, Tito. [https://web.archive.org/web/20070927013608/http://www.ipsnoticias.net/print.asp?idnews=34585 España: Matrimonio gay se internacionaliza] I.P.S., 2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="deWT0">[https://web.archive.org/web/20071223083108/http://www.naciongay.com/noticias/gaynews/20050727113010.asp Fiscalía acuerda apoyar los matrimonios gays entre españoles y extranjeros] NacionGay, 2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="xsJte">[https://web.archive.org/web/20071102042018/http://www.felgt.org/Webportal/DesktopDefault.aspx?%3FAlias=Rainbow&TabID=50&Lang=es&ItemID=2623&mid=48&smid=68 Sobre la tramitación del matrimonio / BOE con la circular del Ministerio de Justicia] FELGT veebilehel avaldatud dokumendi arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="yrEqN">Peral, María. [http://www.elmundo.es/2005/07/27/espana/1838418.html La Fiscalía apoya el matrimonio homosexual con extranjeros aunque sus países lo prohíban] El Mundo, 27.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> <ref name="9f9f0">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2006|url=http://www.ine.es/prensa/np418.pdf|accessdate=4. juunil 2009}}</ref> <ref name="g9Lyb">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2007|url=http://www.ine.es/prensa/np460.pdf|accessdate=4. juunil 2009}}</ref> <ref name="et8Yg">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2008|url=http://www.ine.es/prensa/np507.pdf|accessdate=4. juunil 2009}}</ref> <ref name="S3aJg">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2009|url=http://www.ine.es/prensa/np552.pdf|accessdate=4. juunil 2009}}</ref> <ref name="MHPvm">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2010|url=http://www.ine.es/prensa/np600.pdf|accessdate=22. juunil 2010}}</ref> <ref name="9nwUU">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2011|url=http://www.ine.es/jaxi/tabla.do?path=/t20/e301/provi/l0/&file=03007.px&type=pcaxis&L=1|accessdate=5. septembril 2011}}</ref> <ref name="LoEXa">{{cite web |title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2012|url=http://www.ine.es/jaxi/tabla.do?path=/t20/e301/provi/l0/&file=03007.px&type=pcaxis&L=1|accessdate=29. juunil 2012}}</ref> <ref name="OZ42L">{{cite web|title=Movimiento Natural de la Población|publisher=INE|year=2010|url=http://www.ine.es/jaxi/tabla.do?path=%2Ft20%2Fe301%2Fprovi%2Fl0%2F&file=05004.px&type=pcaxis&L=1|accessdate=22. juunil 2010|archive-date=2013-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927071619/http://www.ine.es/jaxi/tabla.do?path=%2Ft20%2Fe301%2Fprovi%2Fl0%2F&file=05004.px&type=pcaxis&L=1|url-status=dead}}</ref> <ref name="PC0O1">[http://www.elpais.com/articulo/sociedad/44/espanoles/acepta/adopcion/parejas/mismo/sexo/frente/42/opone/elpepusoc/20070725elpepusoc_3/Tes Un 44% de los españoles acepta la adopción por parejas del mismo sexo frente a un 42% que se opone] El Pais, 25.07.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.</ref> }} [[Kategooria:Hispaania]] [[Kategooria:LGBT]] [[Kategooria:Perekonnaõigus]] prp2h48jm5b6dtq2cb1sxu083ragffv 0 330597 7253829 7238450 2026-10-16T00:22:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253829 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reet Aus, 2009.jpg|pisi|Reet Aus Londonis 2009]] '''Reet Aus''' (1997–2004 '''Reet Ulfsak''', 2026. aastast '''Margaret Aus'''<ref>Tiina Kruus. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120610896/reet-aus-vahetas-nime-ilmselgelt-oli-ema-soov-mulle-tegelikult-margaret-nimeks-panna Reet Aus vahetas nime. „Ilmselgelt oli ema soov mulle tegelikult Margaret nimeks panna“] LP/Delfi, 18.09.2026.</ref>; sündinud [[26. juuli]]l [[1974]] [[Tallinn]]as) on eesti lavastus[[kunstnik]], moedisainer ja [[pedagoog]]. == Elukäik == Reet Aus on lõpetanud 1992. aastal [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]i ning 1997. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[bakalaureusekraad]]i ja 2002. aastal [[magistrikraad]]ga moekunsti erialal ''(cum laude''). 2011. aastal sai temast üks esimesi doktoritöö kaitsnud Eesti disainereid (doktoritöö "Trash to Trend – Upcycling in Fashion Design").<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=Doktoriõppe lõpetajad |url=https://www.artun.ee/et/akadeemia/vilistlased/phd/ |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> Oma ettevõtte arendamise ja juhtimise kõrvalt on ta pikka aega tegelenud väärtustava taaskasutuse uuringutega.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Reet Ausi loeng sarjast „Millal on disain?“ |url=https://www.etdm.ee/sundmused/reet-ausi-loeng-sarjast-millal-on-disain |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum |keel=et}}</ref> Reet Aus on pidanud kümneid ettekandeid rõivatööstuse ja jätkusuutlikkuse teemadel konverentsidel, osalenud aruteludes, esinenud näitustel ning korraldanud moeetendusi. Lisaks oma kaubamärgi arendamisele töötab ta vanemteadurina Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjali laboris (DiMa). Tema kui taaskasutusele spetsialiseerunud moedisaineri loomefilosoofiat, ideid ja ettevõtmisi tutvustab 2015. aastal valminud [[dokumentaalfilm]] "Moest väljas" (režissöörid [[Jaak Kilmi]] ja [[Lennart Laberenz]]), mis jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse rõivaste masstootmise ettevõtetesse [[Bangladesh]]is.<ref>[https://www.efis.ee/film/11715 Dokumentaalfilm "Moest väljas"] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 01.09.2025.</ref> Reet Aus on 2006. aastast [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Lavastuskunstnike Liit|Eesti Lavastuskunstnike Liidu]] liige ning 2009. aastast [[Eesti Disainerite Liit|Eesti Disainerite Liidu]] juhatuse liige. Augustist 2026 on ta Eesti Disainerite Liidu president.<ref>[https://kultuur.err.ee/1610060953/eesti-disainerite-liidu-uueks-presidendiks-valiti-reet-aus Eesti Disainerite Liidu uueks presidendiks valiti Reet Aus] ERR Kultuur, 22.06.2026.</ref> ==Töökäik== Aastatel 2015–2018 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] peakunstnikuna. Ta on töötanud teatrikunstnikuna ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja [[Nargen Opera]]s ning teinud kunstnikutööd muude teatrite üksiklavastustele (sh "[[Kirsiaed]]", 2017. [[Tallinna Linnateater]], lavastaja [[Elmo Nüganen]]; "Põhjas", 2018. Tallinna Linnateater, lavastaja [[Uku Uusberg]]). Aus on loonud kostüüme mitmele Eesti filmile (sh "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" (2006), "[[Detsembrikuumus]]" (2008).<ref name=":0" /> 2025. aastal oli ta ühe semestri New Yorgi ülikooli külalisprofessor.<ref>Tiina Kruus. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120610896/reet-aus-vahetas-nime-ilmselgelt-oli-ema-soov-mulle-tegelikult-margaret-nimeks-panna Reet Aus vahetas nime. „Ilmselgelt oli ema soov mulle tegelikult Margaret nimeks panna“] LP/Delfi, 18.09.2026.</ref> Ta on platvormi Trash to Trend looja ning ettevõtete Aus Design ja Upmade asutaja. Reet Ausi kaubamärki kandvaid rõivaid toodetakse (2022. aasta lõpu seisuga) [[Poola]]s, [[Türgi]]s ja [[Bangladesh]]is.<ref>[https://menu.err.ee/1608779539/reet-aus-luban-et-hetkest-kui-kangajaake-enam-ei-toodeta-lopetan-disaineritoo Reet Aus: luban, et hetkest, kui kangajääke enam ei toodeta, lõpetan disaineritöö] ERR Menu, 05.11.2022.</ref> *2013 – tutvustas oma uut innovaatilist moekollektsiooni, mis oli valmistatud [[Bangladesh]]i masstööstuses tekkivatest kangajääkidest. *2009 – osales esimese eesti moedisainerina oma loominguga [[Londoni moenädal]]al *2009 – osales [[Berliini moenädal|Berliini]] ja [[Pariisi moenädal]]al, kus esitles oma orgaanilist ja taaskasutusel põhinevat kollektsiooni "Reet Aus". *2007 – RA Looming OÜ juhatuse liige ning kaubamärkide Redesign ja Reet Aus Organic disainer *2006 – koostöös [[Taaskasutuskeskus]]ega kaubamärk Re Use *2005 – 2006 Phare CBC 2003 rahastatava ökokeskuse arendamise projekti juht *2005 – keskkonnasäästlikkusel põhinev moekollektsioon "Reet Aus" ja samanimeline kauplus *2002–2007 moestuudio [[Pühavaimu tänav]]al *2002 – kaubamärk Hula koostöös Kunstiakadeemiaga *2001–2005 kunstnik reklaami- ja filmiproduktsioonifirmas Kuukulgur *1997–2002 Eesti Kunstiakadeemia moekunstiosakonna projektijuht *1995–2002 [[ERKI Moeshow]]' peakorraldaja *2022/2023. õppeaastal [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608594754/tartu-ulikooli-vabade-kunstide-professoriks-valiti-reet-aus "Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks valiti Reet Aus"] ERR Kultuur, 12.05.2022.</ref> ==Valik teoseid== ===Moedisain=== *Upcycled in Bangladesh (S/S 2013) *S/S 2011 *A/W 2010 *S/S 2010 *F/W 2009 *Riga Fashion Week 2009 *London Fashion Week 2009 *Re Use Fashion Concert 2008 *Collection 2008 *Re Use Fashion Concert 2007 *Songs of Women 2006 *Fashion concert 2005 *Springdance festival in Holland 2004 *Team Estonia olümpiakollektsioon 2024<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120290785/fotod-sellised-naevad-valja-eesti-koondislaste-vabaajaroivad-pariisi-olumpial Fotod. Sellised näevad välja Eesti koondislaste vabaajarõivad Pariisi olümpial!] Delfi Sport, 06.05.2024.</ref> ===Teatrilavastused=== *"Eesti ballaadid" (2004, [[Von Krahli Teater]]) – kostüümikunstnik *"Deemon" (2005, [[Endla (teater)|Endla Teater]]) – kostüümikunstnik *"Minu oivaline lahutus" (2005, [[Eesti Draamateater]]) – kunstnik ja kostüümikunstnik *"Tuleaed. Mu luiged, mu mõtted" (2006, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Eesti naiste laulud" (2006, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"[[Võluflööt]]" (2006, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Õnne valem" (2007, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Hapnik" (2007, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) – kostüümikunstnik *"Kajakas" (2007, Endla Teater) – kostüümikunstnik *"Kajakas" (2007, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Eesti meeste laulud" (2008, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Sügissonaat" (2008, Eesti Draamateater) – kunstnik, kostüümi- ja valguskunstnik *"Ma armastasin sakslast" (2010, [[Tallinna Linnateater]]) – kostüümikunstnik *"Jumala Narride Vennaskond" (2010, Tallinna Linnateater) – kostüümikunstnik *"Madame Bovary" (2010, Endla Teater) – kostüümikunstnik *"Tabamata ime" (2011, Vanemuine) – kostüümikunstnik *"Igatsus" (2014, Tallinna Linnateater) – kostüümikunstnik *"Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella" (2014, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik *"Head tüdrukud lähevad taevasse" (2015, [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) *"Kirsiaed" (2017, Tallinna Linnateater) – kostüümikunstnik *"ICE" (2018, Von Krahli Teater) – kostüümikunstnik {{Pooleli|aasta=2025|kuu=september}} *Moekontsert "Re Use" *"Still" *"[[Luikede järv]]" ===Filmid=== *"Metsluiged" (1987) – asedirektor *"Febris" (1997) – kostüümikunstnik *"[[Kurat tuleb sauna]]" (2004) – kostüümikunstnik *"[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" (2006) – kunstnik *"[[Kuhu põgenevad hinged]]" (2007) – kostüümikunstnik *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) – kostüümikunstnik *"[[Tallinna kilud (film)|Tallinna kilud]]" (2011) – kunstnik *"Allveelennud" (2012) – kunstnik *"Moest väljas" (2015) – konsultant *"[[Mehetapja/Süütu/Vari]]" (2017) – kostüümikunstnik *"[[Biwa järve 8 nägu]]" (2024) – kostüümikunstnik ==Tunnustus== * 2005 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (lavastuse "Eesti ballaadid" meeskonnale, koos [[Veljo Tormis]]e, [[Tõnu Kaljuste]], [[Peeter Jalakas|Peeter Jalaka]], [[Aki Suzuki]] ja [[Enar Tarmo]]ga) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Vabariigi kultuuripreemiad {{!}} Kultuuriministeerium |url=https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-kultuuripreemiad#2005-aasta-kultuuri |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=www.kul.ee |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231228212430/https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-kultuuripreemiad#2005-aasta-kultuuri |arhiivimisaeg=2023-12-28 |url-olek=ei tööta}}</ref> * 2007 Eesti teatri [[Natalie Mei nimeline auhind]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Natalie Mei nimeline kunstnikuauhind |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/natalie-mei-nimeline-kunstnikuauhind |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> * 2010 [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] ("Meie, kangelased!" lavastusmeeskonna liige)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta lavastuse auhind |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/aasta-lavastuse-auhind |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> * 2009 Moemootori auhind <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldnõel – Tallinn Fashion Week |url=https://tfw.ee/kuldnoel/ |vaadatud=2025-03-17 |keel=en}}</ref> * 2013 kodanikuühiskonna aasta ettevõtja<ref name="AN 2014">[https://www.err.ee/523917/aasta-naine-2014-on-moedisainer-reet-aus Aasta naine 2014 on moedisainer Reet Aus] ERR Uudised, 07.11.2014.</ref> * ajakirja [[Anne & Stiil]] aasta naine<ref name="AN 2014" /> * 2014 [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]]i auhind [[Aasta Naine]]<ref name="AN 2014" /> * 2014 [[silmapaistev noor eestlane]]<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/69787529/taispikkuses-vaata-kes-valiti-silmapaistev-noor-eestlane-laureaatideks Täispikkuses: Vaata, kes valiti Silmapaistev Noor Eestlane laureaatideks!] Delfi / Delfi TV, 20.09.2014.</ref> * 2015 Top 20 naisettevõtja Põhjamaades <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-08-27 |pealkiri=Reet Aus avab kunstiakadeemias jätkusuutliku disaini magistriõppekava |url=https://kultuur.err.ee/307728/reet-aus-avab-kunstiakadeemias-jatkusuutliku-disaini-magistrioppekava |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2016 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19369}}</ref> * 2021 [[Tallinna teenetemärk]] * 2025 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind (EFTA)]] – parim kostüümikunstnik filmis ==Isiklikku== Tema ema on [[tekstiilikunstnik]] [[Linda Roos-Himma]]. Tema vanem õde [[Kärt Villmann]] on graafiline disainer.<ref>Tiina Kruus. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120610896/reet-aus-vahetas-nime-ilmselgelt-oli-ema-soov-mulle-tegelikult-margaret-nimeks-panna Reet Aus vahetas nime. „Ilmselgelt oli ema soov mulle tegelikult Margaret nimeks panna“] LP/Delfi, 18.09.2026.</ref> Tema vanaisa oli [[skulptor]] [[Enn Roos]], tema tädi on [[keraamik]] [[Aino Saan]] ja tädipoeg filmimees [[Ken Saan]].<ref>Anneli Ammas. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50992748/pronkssoduri-modell-teadmata Pronkssõduri modell teadmata] Eesti Päevaleht, 14.09.2004.</ref><ref>"Öökülaline. Maria Avdjuško". Kanal 2, 21.09.2024.</ref> Reet Aus on olnud abielus näitleja [[Juhan Ulfsak]]iga, kunstikuraator [[Niina Ulfsak]] (sündinud 1999) on nende tütar.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/547785/ulfsak-seripovi-dunastia-sai-taiendust "Ulfsak-Šeripovi dünastia sai täiendust"] Õhtuleht, 27.09.2013.</ref> Reet Ausil on ka pojad Artur (sündinud 2007) ja Karl (sündinud 2013).<ref>Inga Raitar. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/82321114/reet-aus-mul-oli-sunnitusjargne-depressioon Reet Aus: "Mul oli sünnitusjärgne depressioon."] Pere ja Kodu / Delfi, 19.09.2016.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.reetaus.com/ Reet Ausi koduleht] * [http://www.upmade.org/ Ettevõtte Upmade koduleht] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-reet-aus-59149 ETV saade "Tähelaev. Reet Aus"] ERR Arhiiv, 3. märts 2013 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-reet-aus Vikerraadio saade "Kajalood. Reet Aus"] ERR Arhiiv, 4. september 2021 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/1608821035/maailma-tabanud-riideuputus-saab-alguse-halvast-disainist Maailma tabanud riideuputus saab alguse halvast disainist] (Vestlus Reet Ausiga.) ERR Novaator, 15. detsember 2022 * Sandra Saar. [https://novaator.err.ee/1609000496/reet-aus-lopetame-raiskava-elustiili-ara-ja-lahtume-vajadusest Reet Aus: lõpetame raiskava elustiili ära ja lähtume vajadusest] ERR Novaator, 5. juuni 2023 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120315232/tunne-teadlast-eesti-kunstiakadeemia-vanemteadur-reet-aus-soovin-naidata-kui-oluline-on-disaini-etapp-kogu-toote-eluahelas Tunne teadlast | Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus: soovin näidata, kui oluline on disaini etapp kogu toote eluahelas] Delfi/Forte, 18. august 2024 {{JÄRJESTA:Aus, Reet}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud‎]] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmikunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] gpsr6id72wy11ce3j5w5xp21ird0jnp 0 332777 7253783 6987897 2026-10-15T20:28:05Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253783 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2013}} {{viita}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Kuuenda koalitsiooni sõda | osa = [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] ja [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdadest]] | pilt = MoshkovVI SrazhLeypcigomGRM.jpg | pildiallkiri = [[Leipzigi lahing]] | aeg = Märts 1813 – Mai 1814 | koht = [[Euroopa]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Koalitsiooni võit, [[Fontainebleau leping (1814)|Fontainebleau leping]], [[Pariisi rahu (1814)|Esimene Pariisi rahu]] * [[Bourbonide restauratsioon]]; [[Napoleon I|Napoleoni]] maapagu [[Elba|Elbal]] * Erinevad territoriaalsed muudatused * [[Viini kongress|Viini kongressi]] algus * Vaenutegevus jätkus [[Sada päeva|Napoleoni naasmisega]] võimule aastal 1815 | seis = | osaline1 = '''Esialgne koalitsioon'''<br /> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]<br /> [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Preisi kuningriik|Preisimaa]]<br /> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Austria keisririik|Austria]]<br /> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|23px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]]<br /> [[Pilt:Flag of Sweden.svg|23px]] [[Rootsi]]<br /> [[Pilt:Flag of Spain (1785-1873 and 1875-1931).svg|23px]] [[Hispaania]]<br /> [[Pilt:Flag Portugal (1750).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]]<br /> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]<br /> [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]]<br /> '''Pärast Leipzigi lahingut'''<br> [[Pilt:State flag of Saxony before 1815.svg|23px]] [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa]]<br> [[Pilt:Flag of Bavaria (striped).svg|23px]] [[Baieri kuningriik|Baieri]]<br> [[Pilt:Flagge Königreich Württemberg.svg|23px]] [[Württembergi kuningriik|Württemberg]]<br> [[Pilt:Flagge Großherzogtum Baden (1871-1891).svg|23px]] [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]]<br> [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|23px]] [[Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond|Ühendatud Madalmaad]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririik]]<br /> * [[Pilt:Flag of the Napoleonic Kingdom of Italy.svg|23px]] [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Napoleoni Itaalia]] * [[Pilt:Flag of the Kingdom of Naples (1811).svg|23px]] [[Napoli kuningriik]] * [[Pilt:Flag of the Duchy of Warsaw.svg|23px]] [[Varssavi hertsogiriik]] '''Jaanuarini 1814''' * [[Pilt:Flag of Denmark.svg|23px]] [[Taani-Norra]] * [[Reini Liit]] <small>(Paljud liikmesriigid vahetasid pärast Leipzigi lahingut poolt)</small> | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Aleksander I]]'''<br /> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Kutuzov]]<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]]<br /> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Peter Wittgenstein|Vürst Wittgenstein]]<br /> [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Friedrich Wilhelm III]]<br /> [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Gebhard Leberecht von Blücher|Gebhard von Blücher]]<br /> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Franz II]]<br> [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Karl Philipp zu Schwarzenberg|Karl Schwarzenberg]]<br /> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|23px]] [[Robert Jenkinson, teine Liverpooli krahv|Lord Liverpool]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|23px]] [[Arthur Wellesley, Wellingtoni hertsog|Wellingtoni markii]]<br /> [[Pilt:Flag of Sweden.svg|23px]] [[Karl XIV Johan]]<br /> [[Pilt:Flag of Bavaria (striped).svg|23px]] [[Carl Philipp von Wrede]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] '''[[Napoleon I]]'''<br /> [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Nicolas-Charles Oudinot|Nicolas Oudinot]]<br /> [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Louis-Nicolas Davout]]<br /> [[Pilt:Flag of the Napoleonic Kingdom of Italy.svg|23px]] [[Eugène de Beauharnais]]<br /> [[Pilt:Flag of the Duchy of Warsaw.svg|23px]] [[Józef Poniatowski]]{{KIA}}<br /> [[Pilt:Flag of the Kingdom of Naples (1811).svg|23px]] [[Joachim Murat]]<br /> | jõud1 = ligikaudu 800 000, üle 1 200 000 pärast Napoleoni liitlaste ületulemist | jõud2 = ligikaudu 550 000, 400 000 pärast sakslaste ülejooksmist | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} '''Kuuenda koalitsiooni sõjas''' (1813–1814) võitis [[Austria keisririik|Austria]], [[Preisi kuningriik|Preisimaa]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa]], [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], [[Portugali kuningriik|Portugali]], [[Rootsi]], [[Hispaania]] ja mitme [[Reini Liit|Saksa riigi]] koalitsioon lõpuks [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaad]] ja ajas [[Napoleon I|Napoleoni]] [[Elba]] saarele maapakku. Pärast hukatuslikku [[1812. aasta isamaasõda|prantslaste sissetungi Venemaale]] ühinesid Kesk-Euroopa riigid Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali ja [[Hispaania]] mässajatega. Oma ümberkorraldatud armeedega ajasid nad aastal 1813 Napoleoni Saksamaalt välja ja tungisid aastal 1814 Prantsusmaale, sundides Napoleoni troonist loobuma ja [[Bourbonide restauratsioon|Bourbonid taastama]]. Konfliktis võitles 2,5 miljonit sõdurit ja surmade koguarv oli nii palju kui 2 miljonit, sealhulgas kaotused 1812. aasta Vene kampaanias (mõnede hinnangute kohaselt suri ainuüksi Venemaal üle miljoni). Kuuenda koalitsiooni sõjas olid [[Lützeni lahing (1813)|Lützeni]] (1813), [[Bautzeni lahing|Bautzeni]] (1813), [[Dresdeni lahing|Dresdeni]] (1813) lahingud ja eepiline [[Leipzigi lahing]] (1813) (tuntud ka kui Rahvastelahing), mis oli [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] suurim lahing ja tõepoolest suurim Lääne ajaloos enne Esimest maailmasõda. Lõppkokkuvõttes osutusid Napoleoni varasemad tagasilöögid Venemaal ja Saksamaal tema hukatuse seemneteks ning liitlased hõivasid Pariisi, sundides ta troonist loobuma. == Sissetung Venemaale == {{vaata|1812. aasta isamaasõda}} Aastal 1812 [[1812. aasta isamaasõda|tungis Napoleon Venemaale]], et sundida keiser [[Aleksander I]]-st hoidma [[Kontinentaalblokaad]]i. ''Grande Armée'', mis koosnes 650 000 mehest (jämedalt pooled sellest olid prantslased, ülejäänud tulid liitlastelt või allutatud aladelt), ületas 23. juunil 1812 [[Nemunas]]e. Venemaa kuulutas välja Isamaasõja, samas Napoleon kuulutas välja "Teise Poola sõja". Kuid vastu poolakate ootusi, kes andsid sissetungivägedesse peaaegu 100 000 sõdurit ja pidasid silmas edasisi läbirääkimisi Venemaaga, hoidus ta mistahes läbirääkimistest Poola suunal. Vene väed taganesid, hävitades kõik võimaliku sissetungijatele kasuliku, kuni andsid lahingu [[Borodino lahing|Borodino]] all (7. september), kus kaks suurt armeed võitlesid laastavas, kuid ebaselges lahingus. Lahingu järel venelased taandusid, avades seega tee Moskvasse. 14. septembril hõivasid prantslased Moskva, kuid leidsid linna tühjana. Aleksander I (vaatamata peaaegu sõja kaotamisele ajastu standardite järgi) keeldus alla andmast, jättes prantslased mahajäetud Moskvasse püherdama vähese toidu, eluaseme (suur osa Moskvast oli maha põletatud) ja saabuva talvega. Sellises olukorras ja ilma selge teeta võiduni oli Napoleon sunnitud Moskvast lahkuma. Nii algas hukatuslik suur taganemine, mille kestel langes taganev armee toidupuuduse, deserteerimiste ja üha karmima talveilma tõttu üha kasvava surve alla, kõik samal ajal ülemjuhataja [[Mihhail Kutuzov]]i ja teiste maakaitseväelaste juhitavate Vene vägede jätkuvate rünnakute all. ''Grande Armée'' kogukaotused olid vähemalt 370 000 meest võitluse, nälja ja külmumise tagajärjel ning 200 000 vangilangenutena. Novembriks oli vaid 27 000 sõdurit, kes ületasid [[Berezina]]. Napoleon jättis nüüd oma armee ja naasis Pariisi, et ette valmistada Poola kaitsmist edenevate venelaste vastu. Olukord ei olnud nii kohutav, kui see esmapilgul näis; venelased olid samuti kaotanud umbes 400 000 meest ja nende armee oli samamoodi kurnatud. Siiski oli neil lühemate varustusliinide eelis ja nad olid võimelised täiendama oma armeed suurema kiirusega kui prantslased, eriti kuna Napoleoni kaotused ratsaväe ja voori osas olid asendamatud. == Kuuenda koalitsiooni moodustamine == [[Tauroggeni konventsioon]] oli 30. detsembril 1812 Tauroggenis (nüüd [[Tauragė]] Leedus) Preisi armee kindralleitnandi [[Ludwig Yorck von Wartenburg]]i (kes oli sunnitud toetama ''Grande Armée'' sissetungil Venemaale) ja Vene armee kindrali [[Hans Karl von Diebitsch]]i vahel sõlmitud relvarahu. Vastavalt Tilsiti rahule toetas Preisimaa Napoleoni sissetungi Venemaale. Selle tõttu jättis mõni preislane oma armee, et vältida prantslaste teenimist, nagu [[Carl von Clausewitz]], kes asus Venemaa teenistusse. Kui Yorcki vahetu Prantsuse ülemus marssal MacDonald taandus Diebitschi korpuse ees, leidis Yorck ennast isoleerituna. Sõdurina oli tema kohuseks läbi murda, kuid Preisi patrioodina oli tema positsioon palju raskem. Ta pidi otsustama, kas hetk oli vabastussõja alustamiseks õige; ja milline iganes võis olla tema nooremate staabiohvitseride entusiasm, ei olnud Yorckil muid illusioone, kui tema enese ohutus, ja ta rääkis Clausewitziga läbi. Diebitschi ja Yorcki poolt sõlmitud Tauroggeni konventsioon (vaherahu) "neutraliseeris" Preisi korpuse kuninga nõusolekuta. Uudised võeti Preisimaal vastu metsiku entusiasmiga, kuid Preisi õukond ei julgenud veel maski langetada, ja saadeti välja käsk, mis vabastas Yorcki ametist kuni sõjakohtuni. Diebitsch keelas sõnumitoojale läbipääsu oma ridadest, ja kindral sai lõpuks vabaks, kui [[Kalischi leping (1813)|Kalischi leping]] (28. veebruar 1813) viis Preisimaa kindlalt liitlaste poolele. Nähes Napoleoni ajaloolises kaotuses võimalust, astus Preisimaa taas sõtta, kuulutades välja Saksamaa vabastamise ristisõja Napoleoni Prantsusmaa vastu. 9. jaanuaril 1812 hõivasid Prantsuse väed [[Rootsi Pommeri]], et lõpetada ebaseaduslik kaubavahetus Ühendkuningriigi ja Rootsi vahel, mis oli [[Kontinentaalblokaad]]i rikkumine. Rootsi varad võõrandati ning Rootsi ohvitserid ja sõdurid võeti vangi. Vastuseks kuulutas Rootsi neutraliteeti ning sõlmis 5. aprillil Venemaaga salajase lepingu Prantsusmaa ja [[Taani-Norra]] vastu. 18. juulil lõpetas [[Örebro rahu]] ametlikult sõjad Ühendkuningriigi ning [[Inglise-Rootsi sõda (1810–1812)|Rootsi]] ja [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Venemaa]] vahel. 3. märtsil 1813, pärast Ühendkuningriigi nõustumist Rootsi Norra-nõudega, astus Rootsi Ühendkuningriigiga liitu ja kuulutas Prantsusmaale sõja. == Sõda Saksamaal == {{vaata|Saksamaa kampaania (Napoleoni sõjad)}} Napoleon lubas, et loob uue, sama suure armee, millise ta Venemaale saatis, ja tõstis kiiresti oma vägede arvu idas 30 000-lt 130 000-ni ja lõpuks 400 000-ni. Napoleon tekitas liitlastele [[Lützeni lahing (1813)|Lützeni]] (2. mail) ja [[Bautzeni lahing|Bautzeni]] all (20.–21. mail 1813) 40 000 ohvrit. Mõlemasse lahingusse oli kaasatud kokku üle 250 000 mehe – tehes need mõneti suurimateks konfliktideks, mis sõdades senini olnud. Osapooled kuulutasid 4. juunist kuni 13. augustini 1813 välja vaherahu, mille ajal püüdsid mõlemad pooled taastada ligikaudu 250 000 kaotust aprillis. Sel ajal tõid liitlaste läbirääkimised Austria lõpuks avalikku vastasseisu Prantsusmaaga (nagu Preisimaa, oli ka Austria libisenud nimelisest Prantsusmaa liitlasest aastal 1812 relvastatud neutraalsusse aastal 1813). Kaks peamist Austria armeed asusid Böömimaal ja Põhja-Itaalias, andes liitlaste vägedele lisaks 300 000 sõdurit. Kokku oli liitlastel nüüd umbes 800 000 sõdurit Saksamaa sõjatandril, lisaks strateegiline reserv 350 000. Napoleonil õnnestus koguda keiserlikke vägesid piirkonnas kokku umbes 650 000 meest (kuigi vaid 250 000 olid vaid tema otsese käsu all, 120 000 olid [[Nicolas-Charles Oudinot]] alluvuses ja 30 000 Davout alluvuses). [[Reini Liit]] andis Napoleonile suurema osa ülejäänud vägedest, Saksimaa ja Baieri olid peamised toetajad. Lisaks oli lõunas Murat' [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigis]] ja [[Eugène de Beauharnais]] Itaalia kuningriigis kokku umbes 100 000 relvastatud meest. Hispaanias peksti lisaks 150 000 – 200 000 Prantsuse sõdurit pidevalt tagasi Hispaania ja Briti vägede poolt (umbes 150 000 meest). Seega kokku umbes 900 000 Prantsuse sõdurit seisid kõigis teatrites vastu umbes miljonile liitlaste sõdurile (v.a Saksamaal moodustatav strateegiline reserv). Arvud on aga veidi eksitavad, kuna enamus Saksa vägesid, kes võitlesid prantslaste poolel, olid parimal juhul ebausaldusväärsed ja valmis liitlaste poole üle jooksma. On mõistlik öelda, et Napoleonil ei olnud mitte rohkem kui 450 000 sõdurit Saksamaal. Seega oli ta tõhusas vähemuses suhtega umbes kaks ühele. Pärast vaherahu lõppu näis Napoleon saavutavat taas initsiatiivi [[Dresdeni lahing|Dresden]]i all, kus ta võitis arvuliselt suuremat liitlaste armeed ja tekitas neile tohutuid kaotusi, samas ise kandis vähe kaotusi. Aga umbes samal ajal löödi Oudinot rünnak Berliini suunas tagasi ja Napoleon ise, kellel puudus usaldusväärne ja arvukas ratsavägi, ei suutnud oma võitu täielikult ära kasutada. Ta taandus umbes 175 000 sõduriga [[Leipzig]]isse Saksimaal, kus ta mõtles võidelda kaitses lähenevate liitlaste armeede vastu. Siin, niinimetatud [[Leipzigi lahing|Rahvastelahingus]] (16.–19. oktoober 1813) leidis Prantsuse armee, lõpuks koos abivägedega 191 000 meest, end silmitsi kolme läheneva liitlaste armeega, keda lõpuks oli rohkem kui 430 000 sõdurit. Järgnevatel päevadel tõi lahing kaotuse Napoleonile, kes siiski suutis teostada suhteliselt korrapärase taganemise läände. Siiski, kui Prantsuse väed ületasid Elsteri, lõhuti sild enneaegselt ja 30 000 sõdurit sattusid liitlaste kätte vangi. Napoleon võitis oma endise liitlase [[Baieri]] armeed [[Hanau lahing]]us, enne oma vägede tagasi Prantsusmaale tõmbamist. Vahepeal jätkas Davout' korpus [[Hamburgi piiramine|Hamburgi piiramist]], kus see oli viimane keiserlik vägi ida pool [[Rein]]i. == Poolsaare sõda == {{vaata|Poolsaare sõda}} Vahepeal murdis Wellingtoni hertsog [[Arthur Wellesley, Wellingtoni hertsog|Arthur Wellesley]] lõpuks prantslaste võimu Hispaanias ja sundis prantslased taanduma üle [[Püreneed]]e Prantsusmaale. Strateegilises plaanis kavandas Wellington viia oma varustusbaasi Lissabonist [[Santander]]i. [[Inglise-Portugali armee|Inglise-Portugali väed]] liikusid mai lõpus põhja poole ja hõivasid Burgose; siis nad haarasid Prantsuse armeed tiivalt, surudes Joseph Bonaparte'i Zadorra jõe orgu. [[Vitoria lahing]]us 21. juunil purustati 65 000 Josephi juhitavat prantslast 53 000 briti, 27 000 portugallase ja 19 000 hispaanlase poolt. Wellington jälitas ja ajas prantslased [[Donostia|San Sebastián]]ist välja, viimane rüüstati ja põletati. Liitlased ajasid taganevad prantslased Püreneedesse juuli alguses. Soult oli saanud Prantsuse vägede juhatajaks ja alustas vastupealetungi, tekitades liitlaste kindralitele kaks teravat kaotust [[Maya lahing]]us ja [[Roncesvallesi lahing (1813)|Roncesvallesi lahing]]us. Siiski sunniti ta [[Briti armee]] ja [[Portugali armee|Portugali]] liitlaste poolt uuesti kaitsele, kaotas initsiatiivi ja põgenes lõpuks pärast liitlaste võitu [[Soraureni lahing]]us (28.–30. juulil). [[Pilt:Napoleonic Wars War of the Sixth Coalition.png|thumb|340px|Kõik osalised Kuuenda koalitsiooni sõjas. <span style="color:Blue; ">Sinine</span>: Koalitsioon ning selle kolooniad ja liitlased. <span style="color: Green; ">Roheline</span>: [[Prantsuse esimene keisririik]], selle protektoraadid, kolooniad ja liitlased.]] [[Püreneede lahing]] nägi Wellingtoni võitlemas väga kaugel oma varustusliinist ja võitmas manöövri, šoki ja Prantsuse vägede pideva jälitamise seguga. 7. oktoobril, pärast seda, kui Wellington sai teateid sõjategevuse taastumisest Saksamaal, jõudsid liitlased lõpuks Prantsusmaale, ületades [[Bidasoa jõgi|Bidasoa jõe]]. 11. detsembril nõustus ümberpiiratud ja lootusetu Napoleon [[Valençay leping]]u järgse eraldi rahuga Hispaaniaga, mille kohaselt ta vabastas ja tunnistas [[Fernando VII]] Hispaania kuningana vaenutegevuse täieliku lõpetamise vastu. Kuid hispaanlased ei kavatsenud Napoleoni usaldada ja võitlus jätkus. Poolsaare sõda kulges läbi liitlaste võitude [[Vera (Hispaania)|Vera]] kurus, [[Nivelle'i lahing]]us, [[Nive'i lahing]]us [[Bayonne]]'i lähistel (10.–14. detsembril 1813), [[Orthezi lahing]]us (27. veebruaril 1814) ja [[Toulouse'i lahing (1814)|Toulouse'i lahing]]us (10. aprillil). Viimane toimus pärast Napoleoni troonilt tõukamist. Prantsuse vägesid vaevati ja jahiti Hispaanias pidevalt suure hulga Hispaania rahvastiku poolt. Prantsuse väed, mis puutusid kokku selle geriljasõjaga ja Briti kampaaniaga Wellingtoni hertsogi juhtimisel, olid pärast suuri kaotusi vägedes sunnitud lõppkokkuvõttes taganema Prantsusmaale, mis kulmineerus Napoleoni troonilt tõukamise ja tema [[Elba]]le pagendamisega. == Sõda Taanis == {{vaata ka|Rootsi–Norra sõda}} Detsembris 1813 ründas Rootsi armee Taani vägesid [[Holstein]]is. Kindral [[Anders Skjöldebrand]] võitis 7. detsembril 1813 taanlasi [[Bornhövedi lahing (1813)|Bornhövedi]] all. Kolm päeva hiljem saavutas Taani abikorpus [[Sehestedi lahing|Sehested]]is võidu rootslaste üle. Siiski ei muutnud Taani võit sõja kulgu. 14. jaanuaril 1814 sõlmiti Rootsi ja Taani-Norra vahel [[Kieli rahuleping]]. Lepingu kohaselt loovutati Norra Rootsi kuningale. Siiski lükkasid norralased lepingu tingimused tagasi, kuulutasid iseseisvust ja võtsid 17. mail vastu oma põhiseaduse. 27. juulil tungisid Rootsi väed Norrasse ja pärast [[Rootsi-Norra sõda (1814)|lühikest sõda]] sõlmiti 14. augustil [[Mossi konventsioon]]. Norra nõustus sisenema personaaluniooni Rootsiga kui eraldi riik oma põhiseaduse ja institutsioonidega, välja arvatud ühine kuningas ja välisteenistus. [[Rootsi-Norra]] loodi ametlikult 4. novembril 1814, kui Norra [[Storting|parlament]] võttis vastu põhiseaduse parandused, mida oli vaja uniooni võimaldamiseks, ja valis [[Karl XIII]] Norra kuningaks. == Sõda Prantsusmaal == [[Pilt:Russparis.jpg|pisi|left|''Vene armee siseneb Pariisi aastal 1814''.]] [[Pilt:Russian cossacks in Paris streets in 1814.JPG|thumb|right|Vene kasakad Pariisis aastal 1814.]] Pärast Saksamaalt taandumist võitles Napoleon Prantsusmaal reas lahingutes, sealhulgas [[Arcis-sur-Aube lahing]], kuid sunniti pidevalt ülekaalukate jõudude poolt taganema. Kampaania ajal andis ta välja dekreedi 900 000 värske sõduri värbamiseks, kuid ainult murdosa neist jõudis väkke. Veebruari alguses võitles Napoleon oma [[Kuuepäevane kampaania|Kuuepäevases kampaanias]], milles ta võitis mitu lahingut arvuliselt suurema Pariisi marssiva vaenlase väe vastu. Kuid ta ei suutnud kogu kampaania jooksul kunagi välja panna rohkem kui 70 000 sõdurit rohkem kui 500 000 liitlaste sõduri vastu. [[Chaumont'i leping]]uga (9. märtsil) leppisid liitlased kokku hoida koalitsiooni kuni Napoleoni lõpliku võitmiseni. === Pariisi vallutamine === Liitlased ([[Austria keisririik|Austria]], [[Preisi kuningriik|Preisi]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] väed) sisenesid Pariisi 30. märtsil 1814 pärast lühikest lahingut. ta [[Pariisi lahing (1814)|Pariisi vallutamist]] juhtis [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], kes [[1815]]. aastal tegutses ka Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana. == Trooni loovutamine ja rahu == [[Pilt:Napoleon's exile to Elba3.jpg|pisi|Napoleoni pagendamine [[Elba]]le, briti [[gravüür]], 1814.]] Napoleon kavatses võidelda, tehes ettepaneku marssida Pariisi peale. Tema sõdurid ja rügemendiohvitserid olid innukad võitlema. Kuid Napoleoni marssalid ja vanemad ohvitserid hakkasid vastu. 4. aprillil oli Napoleon vastamisi oma marssalite ja vanemate ohvitseridega, keda juhtis [[Michel Ney|Ney]]. Nad ütlesid keisrile, et keelduvad marsist. Napoleon väitis, et armee järgneb talle. Ney vastas, et armee järgneb oma juhtidele. Napoleon loobus troonist 11. aprillil 1814 ja sõda lõppes ametlikult varsti pärast seda, kuigi mõned võitlused jätkusid kuni maini. [[Fontainebleau leping (1814)|Fontainebleau leping]] sõlmiti 11. aprillil 1814 mandriliitlaste ja Napoleoni vahel, sellele järgnes [[Pariisi rahu (1814)|Pariisi rahu]] 30. mail 1814 Prantsusmaa ja suurriikide vahel, sealhulgas Suurbritannia. Võitjad saatsid Napoleoni [[Elba]]le maapakku ja taastasid [[Bourbonid]]e monarhia [[Louis XVIII]] isikus. Liitlaste juhid käisid juunis Inglismaal [[Liitlaste monarhide visiit Inglismaale|rahupidustustel]], enne [[Viini kongress]]i (septembrist 1814 kuni juunini 1815) käivitamist, mida peeti Euroopa kaardi ümberjoonistamiseks. == Vaata ka == * [[Sada päeva]] või Seitsmenda koalitsiooni sõda [[Kategooria:Kuues koalitsioonisõda| ]] hgzspy1usr03etquk8n2k3q5gpnz6vf 0 342820 7253623 7236687 2026-10-15T17:23:42Z ~2026-49114-55 237309 7253623 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Kitseküla |lõpppeatus=Randla |avati=*1954 *2022 (tänasel kujul) |number=3 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b/11314-1/map kaart] |eelmine liin=2 |järgmine liin=4 |järgmine=4 (Tallinna bussiliin) |eelmine=2 (Tallinna bussiliin) |läbi=Balti jaam |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b sõiduplaan] |uuendus=29. juuni 2026 |pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City CNG n°3849.jpg }} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 3''' on [[buss]]iliin [[Tallinn]]as Vana-Lõuna ja Pelguranna vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant. Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Vana-Lõuna - Sõle - Randla == Liini ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Paljassaare | |- |november 1957 |Punane - Keskturg - V. Väljak - Kalamaja - Paljassaare | |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Kalamaja - Pikakari | |- |jaanuar 1976 |Väike-Õismäe - RaM - Viru - Kalamaja - Paljassaare | |- |aprill 1977 |Väike-Õismäe - Viru - Kalamaja - Randla | |- |detsember 1980 |Uus-Sadama - Viru - Kalamaja - Randla | |- |jaanuar 1981 |Veerenni - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |mai 2022 |Vana-Lõuna - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |juuli 2022 |Vana-Lõuna - Kaubamaja - Balti Jaam - Kalamaja - Randla |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 11.07.2022 !Vana-Lõuna - Pelguranna !Pelguranna - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Tööstuse ; Sitsi ; Niidi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Niidi ; Sitsi ; Tööstuse ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 kuni 10.07.2022 !Vana-Lõuna - Randla !Randla - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.04.2022 !Veerenni - Randla !Randla - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} <center><gallery> Fail:197TAK in Tallinn.JPG|3. liini buss Gonsiori tänaval Fail:469TAK.JPG|3. liini buss Madala tänaval Fail:Reis bussiga 3.jpg|Päeva reis (Tehnika tänaval) Fail:Interior of Scania CL94UA.JPG|Õhtune reis (Tööstuse tänaval) Fail:1226 TLT (31694055367).jpg|3. liini buss Viru Väljakul Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°3429.jpg|Põhja puiesteel Fail:TAK1166.JPG|Hobujaama peatusel </gallery></center> {{commonscat}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9yj0x4c6o51mzacv7oe1thimq16j476 7253625 7253623 2026-10-15T17:24:32Z ~2026-49114-55 237309 7253625 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Kitseküla |lõpppeatus=Randla |avati=*1954 *2022 (tänasel kujul) |number=3 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b/11314-1/map kaart] |eelmine liin=2 |järgmine liin=4 |järgmine=4 (Tallinna bussiliin) |eelmine=2 (Tallinna bussiliin) |läbi=Balti jaam |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b sõiduplaan] |uuendus=29. juuni 2026 |pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City CNG n°3849.jpg }} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 3''' on [[buss]]iliin [[Tallinn]]as Vana-Lõuna ja Pelguranna vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant. Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Vana-Lõuna - Sõle - Randla. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Paljassaare | |- |november 1957 |Punane - Keskturg - V. Väljak - Kalamaja - Paljassaare | |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Kalamaja - Pikakari | |- |jaanuar 1976 |Väike-Õismäe - RaM - Viru - Kalamaja - Paljassaare | |- |aprill 1977 |Väike-Õismäe - Viru - Kalamaja - Randla | |- |detsember 1980 |Uus-Sadama - Viru - Kalamaja - Randla | |- |jaanuar 1981 |Veerenni - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |mai 2022 |Vana-Lõuna - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |juuli 2022 |Vana-Lõuna - Kaubamaja - Balti Jaam - Kalamaja - Randla |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 11.07.2022 !Vana-Lõuna - Pelguranna !Pelguranna - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Tööstuse ; Sitsi ; Niidi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Niidi ; Sitsi ; Tööstuse ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 kuni 10.07.2022 !Vana-Lõuna - Randla !Randla - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.04.2022 !Veerenni - Randla !Randla - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} <center><gallery> Fail:197TAK in Tallinn.JPG|3. liini buss Gonsiori tänaval Fail:469TAK.JPG|3. liini buss Madala tänaval Fail:Reis bussiga 3.jpg|Päeva reis (Tehnika tänaval) Fail:Interior of Scania CL94UA.JPG|Õhtune reis (Tööstuse tänaval) Fail:1226 TLT (31694055367).jpg|3. liini buss Viru Väljakul Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°3429.jpg|Põhja puiesteel Fail:TAK1166.JPG|Hobujaama peatusel </gallery></center> {{commonscat}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] g0sbmdbw3oxti7rjwji1ulpcngcps6p 0 377573 7253794 7251659 2026-10-15T20:50:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253794 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable floatright" |+ !colspan="3"|Referendumi tulemus |- ! !Häälte arv !Osakaal, % |- |{{poolt}} |328 369 |71,6 |- |{{vastu}} |130 476 |28,4 |- |Kehtetud sedelid |2160 | |- |Osavõtt | |66,2 |} '''Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks''' oli [[Eesti]]s [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini [[1923]] toimunud [[rahvahääletus]], kus otsustati avalike [[algkool]]ide [[seadus]]e muutmise üle. Rahvahääletusel tuli anda poolt- või vastuhääl, kas lubada võtta [[usuõpetus]] algkooli [[õppekava|õppekavva]]. [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt 1920. aastal vastu võetud avalike algkoolide seaduse kohaselt pidid algkoolid olema ilma usuõpetuseta (väljaspool kooliprogrammi võis seda siiski anda). 1922. aastal alustas [[Kristlik Rahvaerakond]] [[rahvaalgatus]]e korras allkirjade kogumist algkoolide seaduse muutmiseks nii, et usuõpetuse andmine oleks koolidele kohustuslik, kuid neis tundides osalemine õpilastele vabatahtlik. Sellega loodeti ilmselt mõjutada ka parajasti [[I Riigikogu|Riigikogu]]s toimuvat arutelu [[keskkool]]ide seaduse usuõpetuse osas. Vajalikud allkirjad saadi kokku ja eelnõu anti üle Riigikogule, kes aga otsustas nii avalikest keskkoolidest usuõpetuse välja jätta kui ka rahvaalgatusliku eelnõu tagasi lükata. Vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseadusele]] pandi algkoolide seaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele. 1923. aasta veebruaris toimunud referendumil hääletas 72% osalenutest algkoolis usuõpetuse õpetamise poolt. Usuõpetus lisati õppeainena nii avalike alg- kui ka keskkoolide õppekavva. Vastuolu Riigikogu ja referendumi hääletustulemuse vahel tähendas, et parlament pidi ennetähtaegselt laiali minema ja toimusid [[II Riigikogu]] [[II Riigikogu valimised|erakorralised valimised]]. ==Taust== ===Usuõpetuse küsimuse kerkimine=== 20. sajandi algul oli [[luterlus|luterlikes]] [[vallakool]]ides ja [[õigeusk|õigeusu]] koolides kuni 6, [[ministeeriumikool]]ides 4, kõrgemates algkoolides 2–3 ning [[gümnaasium]]ides ja [[reaalkool]]ides 2 usuõpetuse tundi nädalas.<ref name=Valge63>[[Jaak Valge]] (2016). [https://www.ra.ee/tuna/wp-content/uploads/valge-jaak-tee-2016-4-1.pdf Tee esimese rahvahääletuseni]. ''[[Tuna|Tuna. Ajalookultuuri ajakiri]]'', 4, lk 63</ref> Õpetuse eesmärgiks oli seatud, et „lapsel peavad kõik luod, mis masingi piibli lugude I. ja II. jaus on, peas olema”, lisaks tuli peast osata [[katekismus]]t, hulka [[Piibel|piiblisalme]] ja [[kirikulaul]]e. Kogu koolitegevus kuulus [[Kirikuvisitatsioon|kiriku visiteerimise]] alla.<ref name=Olga>[[Olga Schihalejev]] (2009). [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14228/RELIGIOONIPEDAGOOGIKA_SISSEJUHATUS.pdf Religioonipedagoogiks sissejuhatus]</ref> 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel kerkis muuhulgas päevakorda ka usuõpetuse küsimus<ref name=Rohtmets37>[[Priit Rohtmets]] (2018). [https://web.archive.org/web/20230228080125/https://issuu.com/siseministeerium/docs/riik_ja_usulised__hendused_priit_ro Riik ja usulised ühendused]. [[Tallinn]]: [[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]. Lk 37</ref> ja tekkis kriitiline arutelu selle koolis õpetamise osas. Usuõpetuse pooldajad arvasid, et olemasolev vastuseis pole mitte usuõpetusele kui sellisele, vaid kriitika on suunatud vananenud, aja nõuetele mittevastava usuõpetuse vastu. Nii võeti 1917. aasta juunis [[Eesti II Hariduse kongress|Eesti II hariduse kongress]]il vastu [[Peeter Põld|Peeter Põllu]] sõnastatud resolutsioon, mille kohaselt peaks usuõpetus olema vabatahtlik õpilastele ja õpetajatele, [[Konfessioon|interkonfessionaalne]] ning usuõpetuse revideerimine saama [[pedagoogika|pedagoogiliste]] organite ülesandeks.<ref name=Olga /><ref name=Rohtmets37 /> [[marksism|Marksistlikud]] ja [[vasakäärmuslus|vasakradikaalsed]] poliitikud nõudsid aga, et usuõpetus tuleks koolidest otsekohe kaotada.<ref name=Valge63 /> 1917. aasta augustis toimunud [[Maatameeste II konverents]] nõudis koolist usuõpetuse kõrvaldamist.<ref name=Rannap>[[Heino Rannap]] (2002; täiendatud 2012). [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]. [[Eesti Haridusministeerium]]</ref> [[Bolševikud|Bolševike]] võimu ajal, detsembris 1917 [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee|Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatva Komitee]] poolt kokku kutsutud õpetajate kongressil nõuti usuõpetuse kaotamist koolide õppekavadest. Jaanuaris 1918 avaldas [[Eesti Töörahva koolivalitsus]] määruse, mille kohaselt tuli usuõpetus koolides viivitamatult seisma jätta. Seda otsust lõplikult siiski täide ei viia ei õnnestunud.<ref name=Valge63 /><ref name=Rannap /> ===Ajutise Valitsuse poliitika=== [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise valitsuse]] võimule tulles andis see 1918. aasta lõpus välja määruse, mille kohaselt pidi usuõpetus olema koolides vabatahtlik aine.<ref name=Valge63 /><ref name="Tasur">[[Marge Tasur]] (2014). [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44526/MA_Marge_Tasur2014.pdf?sequence=5&isAllowed=y Usuõpetuse diskursus(ed) 1923. aasta üleriigilistes Eesti päevalehtedes Postimees ja Päewaleht]. [[Magistritöö]], juhendaja [[Olga Schihalejev]], [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Usuteaduskond]]. Lk 7</ref> [[Haridusministeerium]] täpsustas seejärel, et ka õpetajat ei tohi sundida usuõpetust andma ega tema ametisse valimist usuõpetusest sõltuvaks muuta. [[Üldhariduskool]]ides võis usuõpetuse tunde nädalas olla kuni kaks ja kui selleks tuli eraldi õpetaja palgata, siis lapsevanemate tasu eest. Öeldi ka, et usuõpetus ei tohi muutuda pähetuupimiseks. 1919. aasta alguses keelati [[vaimulik]]el usuõpetuse üle järelevalvet teha. Arupärimistele, kas [[köster|köstrid]] ja vaimulikud tohivad kooliõpetajad olla, vastas ministeerium, et õpetajakutse ja vastava hariduse olemasolul võivad, aga ametisse valimisel tuleb eelistada kooliõpetajaid. Luteri kiriku teine [[kirikukongress]] septembris 1919 tunnistas usuõpetuse reformi vajalikuks ja valis selleks kirikliku komisjoni, mis pidi lähtuma põhimõtetest, et usuõpetus peaks olema koolidele sunduslik, aga õpilastele vabatahtlik ning seda peaks õpetama vähemalt kaks tundi nädalas.<ref>Priit Rohtmets 2018: 37−39</ref> ===Algkoolide seaduse vastuvõtmine=== 1919. aastal valitud [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutavas Kogus]] said usuõpetuse vastu olevad erakonnad – [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP), [[Tööerakond]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (esseerid) – 65% kohtadest.<ref>Jaak Valge 2016: 63–64</ref> Need [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]] erakonnad pooldasid riigi ja [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] ranget lahutamist. Oma sõnavõttudes tõid nad sageli eeskujuks [[Prantsusmaa]]l ja mitmes [[Šveits]]i omavalitsuses tehtud reforme, millega usuühenduste osalemist avalikus elus ja nende õigust anda usuharidust tugevalt piirati. [[Tsentrism|Tsentristlikud]] ja [[parempoolsus|parempoolsed]] parteid – [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakond]], [[Eesti Maarahva Liit]] ja eriti [[Kristlik Rahvaerakond]] – nägid kirikuid ühiskonna loomuliku osana.<ref>Priit Rohtmets 2018: 23–24</ref> [[Kirikulugu|Kirikuloolase]] [[Priit Rohtmets]]a arvates näitas Asutavas Kogus toimunud usuõpetuseteemaline diskussioon maailmavaatelist lõhet, kus sotsiaaldemokraatide ja tööerakondlaste jaoks tähendas kriitika kirikute [[seisus]]liku mineviku vastu ühtlasi kriitikat [[religioon]]i vastu, kuid Maarahva Liidu, Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna esindajate jaoks polnud organisatsioon ja usk sama asi. Nad soovisid kiriku seisusliku mineviku selja taha jätta, kuid religiooni nad põhimõtteliselt minevikku kuuluvaks ei pidanud. Nad olid ka seisukohal, et kogu usuvastane kriitika käis senise usuõpetuse kohta, kuid moodsale pedagoogikale rajanev usuõpetus on palju vähem kiriklik.<ref name=Rohtmets3940>Priit Rohtmets 2018: 39–40</ref> Mais 1920 võttis Asutav Kogu vastu koolireformi läbiviimiseks vajaliku avalike algkoolide seaduse, mis sätestas algkooli "ilma usuõpetuseta" koolina.<ref name=Valge64>Jaak Valge 2016: 64</ref><ref>Priit Rohtmets 2018: 39</ref> Ministeeriumi selgituse järgi võis koolis usuõpetuse tunde siiski pidada, aga pärast koolitunde, eraviisiliselt, oma raha eest ja kuni kaks tundi nädalas. [[palve|Palvuste]] pidamine koolides keelati. Tööerakondlasest haridusminister [[Jüri Annusson]], kelle ametiaeg jäi küll lühikeseks, keelas 1920. aasta jõulude eel koolides ka [[jõulud|jõulupuu pidamise]], mida käsitleti samuti usulise kombetalitusena.<ref name=Rohtmets3940 /><ref name="Haava">[[Ursula Haava]] (2013). [https://kjt.ee/2013/09/kristliku-poliitika-onnelik-aasta/ Kristliku poliitika õnnelik aasta]. ''[[Kirik & Teoloogia]]'', 27. september 2013</ref> Asutava Kogu algkoolide seadus tekitas avalikku vastukaja juba alates eelnõu arutamise algusest – Asutavale Kogule saadeti kirju ja otsuseid, avaldati poolt- ja vastuartikleid.<ref name=Valge64 /> ==Referendumi idee== [[File:Heinrich bauer1.jpg|thumb|Heinrich Bauer, Kristliku Rahvaerakonna poliitik ja haridusminister 1921–1922]] [[I Riigikogu valimised|1920. aasta Riigikogu valimised]] andsid usuõpetuse vastastele erakondadele – ESDTP, Tööerakond, [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP, endised esseerid) ja Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu ([[kommunism|kommunistid]]) – parlamendis 56% kohtadest. Kristlik Rahvaerakond, kes oli oma valimiskampaania rajanud usuõpetuse säilitamisele koolides,<ref name=Valge64 /> sai 7 kohta 100-st.<ref>[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920/ 1920. Meie parlament ja aeg]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]]</ref> 1921. aastal moodustas [[Põllumeeste Kogud]]e juht [[Konstantin Päts]] uue valitsuse ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), kuhu ta kaasas nii usuõpetuse vastu sõna võtnud Tööerakonna kui ka usuõpetust pooldava Kristliku Rahvaerakonna. Lisaks kuulus valitsuskoalitsiooni Rahvaerakond.<ref name=Valge64 /><ref name=Rohtmets40>Priit Rohtmets 2018: 40</ref> Kristlik Rahvaerakond sai endale haridusministri koha, mida asus täitma [[Heinrich Bauer]]. Nende nõudmisel pandi koalitsioonileppesse ka punkt, et usuõpetus on lubatud vabatahtliku ainena, mida võis õpetada kooliruumides õppekava piirides ja eraviisil kuni küsimuse teisiti otsustamiseni [[rahvahääletus]]el.<ref name=Valge64 /> Usuõpetuse referendumi teema tõstatati ka 1921. aasta [[kirikupäev]]al, [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] (EELK) kõrgeimal seadusandlikul kogul. Seal esinesid Riigikokku ja Kristlikku Rahvaerakonda kuuluvad luteri vaimulikud [[Jaan Lattik]] ja [[Leopold Raudkepp]] arvamusega, et usuõpetuse küsimus peaks minema rahvahääletusele. Kirikupäevast osavõtjad toetasid nende ideed, leides samas, et referendumi algatajad ja läbiviijad peaksid olema Kristlik Rahvaerakond ja Riigikogus esindatud parempoolsed rühmad, mitte EELK.<ref name=Haava /> Referendumi korraldamist pidas Kristlik Rahvaerakond siiski viimaseks variandiks. [[Ursula Haava]] ja [[Ajaloolane|ajaloolase]] [[Jaak Valge]] hinnangul oleks selle negatiivne tulemus parteile poliitilise hävingu toonud.<ref>Jaak Valge 2016: 64–65</ref> 1922. aastal pehmendas haridusministeerium usuõpetusevastaseid seisukohti. Usuõpetamise õpetamise eest tasu lapsevanematelt küsimine loeti ebaseaduslikuks ja see pandi kooli kohustuseks. Palvuse pidamise osas järgis ministeerium põhiseaduse punkti, mille kohaselt usuliste talituste täitmist ei tohtinud takistada. 1923. aastal (enne referendumit) kogutud andmete alusel oli gümnaasiumites usuõpetuse õppijaid ja õppida soovijaid 73% kõigist õpilastest, algkoolidest 65% õpilastest.<ref name=Rohtmets40 /> [[Keskkool]]ide seaduse aruteludel tõusis taas kõige teravama teemana esile usuõpetuse küsimus. [[Riigikogu komisjonid|Riigikogu hariduskomisjon]] võttis 3. mail 1922 vastu avalike üldhariduslike keskkoolide seaduse eelnõu, mille algversiooni oli koostanud tööerakondlane ja usuõpetuse põhimõtteline vastane Jüri Annusson ning mille kohaselt pidi avalik keskkool olema ilma usuõpetuseta. Riigikogus 19. mail selle eelnõu arutamine haridusminister Heinrich Baueri ettepanekul aga katkestati. Minister leidis, et valitsusel pole olnud võimalust tutvuda eelnõusse komisjoni poolt tehtud muudatustega. Eelnõu arutamine lükkus edasi kauemaks, sest Riigikogu läks 29. juunil 1922 pikemale puhkusele.<ref name=Valge65>Jaak Valge 2016: 65</ref> ==Rahvaalgatus== [[File:Jaan Lattik.jpg|thumb|Jaan Lattik, allkirjade kogumise kampaaniat vedanud Kristliku Rahvaerakonna poliitik]] Juunis 1922 päriti [[Riigikogu juhatus]]elt aru [[rahvaalgatus]]e konkreetsemate tingimuste kohta ja augustis asus Kristlik Rahvaerakond luterliku kiriku toetusel koguma allkirju nõudmisele muuta Asutava Kogu poolt vastu võetud algkooli seadust nii, et sealt jäetaks välja sõnad "ilma usuõpetuseta", lisataks õpetatavate õppeainete loetellu usuõpetus ja lisataks märkus, et "usuõpetus on õpetajaile ja õpilastele vabatahtlik õpeaine". Ursula Haava<ref name=Valge65 /> ja Priit Rohtmetsa arvates oli algatus ühtlasi mõjutusvahend, et parasjagu Riigikogus menetletavasse keskkoolide seadusse jäetaks usuõpetus õppeainete nimekirja alles.<ref name=Rohtmets41>Priit Rohtmets 2018: 41</ref> Jaak Valge hinnangul pidanuks usuõpetuse jätmine vabatahtlikuks õppeaineks keskkoolis tähendama sama kehtestamist ka algkoolide puhul, sest Eestis kehtis [[ühtluskool]]i põhimõte.<ref name=Valge65 /> Laiaulatusliku kampaania, mida kajastati rohkelt ka [[ajakirjandus]]es, eesotsas olid Jaan Lattik ja Leopold Raudkepp, kes osalesid kihutuskoosolekutel ja avaldasid ajalehtedes usuõpetust kaitsvaid artikleid.<ref name=Haava /> 8. novembril anti Riigikogu juhatusele üle 88 879 allkirjaga (nõutav oli vähemalt 25 000) soov avalike algkoolide seaduse muutmiseks.<ref name=Rohtmets41 /><ref>Jaak Valge 2016: 67</ref> Nüüd pidi Riigikogu otsustama, kas kiita rahvaalgatuslikus korras esitatud ettepanek seadust muuta heaks või mitte. Eitava otsuse korral pidi korraldatama selles küsimuses rahvahääletus.<ref name=Rohtmets41 /><ref>Jaak Valge 2016: 69</ref> ==Riigikogu otsused== Vahepeal, septembris, jätkas taas kokku tulnud parlament keskkoolide seaduse arutamist. 20. novembril vastu võetud seaduse lõppversioon ütles, et keskkool on ilma usuõpetuseta ja mittesunduslike ainete hulgas usuõpetust ei maininud. Kui Kristliku Rahvaerakonna soov oli rahvaalgatuse ja allkirjade kogumise kampaaniaga keskkoolide seaduse kujunemist mõjutada, siis nende lootus ei täitunud. Nii oli parlament usuõpetuse välja jätnud lisaks algkooli õppekavale ka keskkooli omast. Valitsus pidi järgnevalt välja andma seaduse rakendamiseks vajalikud määrused ja seadus ise kehtima hakkama 1. augustil 1923. Järgmisel päeval pärast seaduse vastuvõtmist, 21. novembril 1922, moodustati uus valitsuskoalitsioon ([[Juhan Kuke valitsus]]; valitsusvahetus polnud seotud usuõpetuse küsimusega), kuhu Kristlik Rahvaerakond minna ei soovinud.<ref>Jaak Valge 2016: 65–68</ref> Riigikogu juhatusse jõudnud rahvaalgatuslik eelnõu algkoolide seaduse usuõpetust puudutava osa muutmiseks oli samal ajal tekitanud vaidluse eelnõu vormilise külje üle. Probleem oli see, et ettepanek oleks pidanud täpselt samas sõnastuses hääletusele minema, kuid kuigi oli selge, milliseid muudatusi allkirjastajad soovivad, siis oli allkirjalehtedel ka muud teavet: väljavõtted Riigikogu valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse seadusest ning neile järgnenud allkirjad ja nende kinnitused, samuti algatamise nõudmiste punktiiri kohal allkirjastajate poolt sisse kirjutatud linna, alevi ja valla nimetused. Moodustati komisjon, mis koosnes kõigist Riigikogu [[jurist]]idest ja [[Kohtuministeerium|kohtuminister]] [[Jaak Reichmann]]ist. Osa neist oli seisukohal, et Riigikogu juhatusel pole õigust eelnõu muuta, teised leidsid, et sisu samaks jättes on vormi parandamine lubatav. Pakuti välja ka võimalus anda sõnastuse üle otsustamine [[Riigikohus|Riigikohtule]] või Riigikogule. 29. novembril otsustas Riigikogu juhatus, kuhu kuulus neli usuõpetuse pooldajat ja kaks vastast, saata eelnõu Riigikogu [[täiskogu]] ette vaid seaduseelnõu tekstiga ja ilma muude selle osadeta.<ref>Jaak Valge 2016: 68–69</ref> Riigikogu täiskogu ette jõudis eelnõu 30. novembril. Parlamendis tekkis arutelu selle ümber, kuidas rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu menetleda, kas nagu tavalist eelnõu või töötada selleks kõigepealt välja spetsiaalsed regulatsioonid. Küsimus pandi hääletusele ning 34 poolt- ja 26 vastuhäälega otsustati algkoolide eelnõu päevakorrast maha võtta. Riigikogu kodukorra komisjonile tehti ülesandeks välja töötada eelnõu rahvaalgatuse korras esitatavate eelnõude menetlemise korra kohta Riigikogus. Riigikogu võttis vastava rahvaalgatuse seaduse, mille kohaselt rahvaalgatuse korras esitatud eelnõud arutatakse kolme lugemise asemel ühel lugemisel (sest seda ei tohtinud nagunii muuta) ja referendumi küsimuse sobivuse üle otsustab Riigikogu juhatuse asemel Riigikogu täiskogu, vastu 15. detsembril.<ref>Jaak Valge 2016: 69–71</ref> Jaak Valge arvates ei olnud rahvaalgatuse mehhanismi seisukohast hea, et eelnõu seaduslikkuse üle hakkas otsustama Riigikogu, kuna selle organi enda laialiminek sõltus rahvahääletuse tulemusest.<ref name=Valge77>Jaak Valge 2016: 77</ref> Riigikogu võttis rahvaalgatusliku algkoolide seaduse muutmise eelnõu päevakorda 19. detsembril. Kõigepealt arutati küsimust, kas rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu vastab seaduses ette nähtud tingimustele. Sotsiaaldemokraat [[Anton Palvadre]] tegi ettepaneku eelnõu selle puuduste tõttu kõigepealt üldkomisjoni saata, et seal saaks esitada põhjendusi, miks eelnõu seaduslik on. Ehkki ta arvas, et parempoolse enamusega komisjon hindab eelnõu nagunii poliitilistel motiividel seaduslikuks, siis olevat Riigikogul pärast vähemalt midagi, millest otsustamisel lähtuda. See soov lükati tagasi häältega 23 poolt ja 40 vastu (vastu oli ka Tööerakond). Heaks kiideti Kristliku Rahvaerakonna esindaja [[Voldemar Linnamägi|Voldemar Linnamäe]] ettepanek eelnõu seadusega kooskõlaliseks tunnistada – selle poolt oli 35, vastu 23 saadikut (Tööerakond jäi erapooletuks).<ref>Jaak Valge 2016: 71–73</ref> Lõpuks hääletati rahvaalgatusliku eelnõu sisu üle. Enne hääletamist said erakondade esindajad sõna, et selgitada oma motiive. Sotsiaaldemokraatide esindaja [[Jaan Vain]] ütles, et eelnõu esitajad on saamatud ja rahva poolt algatatud eelnõu ei tohi parandada. Väljaspool rühmi esinev EISTP nimekirjas parlamenti valitud kommunist [[Augustin Hansen]] teatas, et "usk ja kirik on olnud abinõuks valitsevate klasside käes, et omale sõnakuulelikka orje kasvatada." Rahvaerakonna esindaja [[Jaan Tõnisson]] ütles, et vormiliste puuduste pärast ei tohiks rahvaalgatust tagasi lükata ja et "usuõpetus ei ole mitte ainult aine, mis kuidagi viisi põlgtusvääriline ei võiks olla, vaid ta on rahva kasvatusele ja kõlblusele väga tähtis aine". Põllumeeste Kogude esindaja [[August Jürman]] teatas, et nende rühm hääletab eelnõu poolt selle sisulistele puudustele vaatamata. Lõpuks hääletati ja selgus, et Riigikogu lükkas seaduseelnõu tagasi – eelnõu toetas 29, vastu oli 39 rahvasaadikut. Seaduseelnõu vastuvõtmist ei toetanud sotsiaaldemokraadid, tööerakondlased ja EISTP. Lõpphääletusel ei tulnud saali 2 Rahvaerakonna ja vähemalt 4 Põllumeeste Kogude esindajat, kes Toompeal olid, ning 2 rahvaerakondlast jäid erapooletuks.<ref name=Valge75>Jaak Valge 2016: 75</ref> Riigikogus tehtud erakondade ettepanekute ja kindlaks tehtavate hääletuste alusel hindab Valge, et usuõpetuse küsimuses polnud kõik erakonnad ühtsed. Selged usuõpetuse pooldajad olid Kristlik Rahvaerakond, selged vastased sotsiaaldemokraadid ja EISTP, kuid mõned tööerakondlased, rahvaerakondlased ja Põllumeeste Kogude liikmed võisid mõnel hääletusel jääda erapooletuks või sealt puududa. Ka EISTP ja kommunistid võisid kohati heitlikult käituda.<ref name=Valge76>Jaak Valge 2016: 76</ref> Valge hinnangul näitas algkoolide seaduse rahvaalgatuse eelnõu menetlemine, millised võtteid Riigikogus on võimalik kasutada omale mittemeelepäraste eelnõude arutamisel. Tema meelest oli sotsiaaldemokraatide ja EISTP taktika takistada koolidesse usuõpetuse sisseviimist ja rahvahääletusele panekut ka vormiliste ettekäänetega. Sotsiaaldemokraadid ei pruukinud tollal teada, kui suur osa rahvast koolide vabatahtlikku usuõpetust pooldab ning millist pahameelt võib tekitada ning kuidas võib usaldust poliitikute, riigi ja 1920. aasta põhiseaduse vastu õõnestada eelnõu vormilistel põhjustel Riigikogus tagasilükkamine. Kaalukeeleks oli Valge arvates Tööerakond, kes ei soovinud eelnõu vormilistel põhjustel tagasi lükata.<ref>Jaak Valge 2016: 76−77</ref> Ursula Haava arvates tulenesid rahvaalgatuse ooteaeg ja kahtlused selle juriidilises korrektsuses sellest, et vasakpoolsetel erakondadel polnud suurt tahtmist seadust muuta.<ref name=Haava /> ==Rahvahääletus== 23. detsembril otsustas Riigikogu juhatus, et vastavalt rahvaalgatuse ja rahvahääletamise seadusele tuleb eelnõu nüüd panna rahvahääletusele. Selle toimumise ajaks määrati 17.–19. veebruar 1923. Vastavalt Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahva algatamise õiguse seaduse paragrahvile 30 pidi eelnõu rahvahääletusel vastu võetama juhul, kui eelnõu toetas osavõtjate enamus, ning see enamus moodustas vähemalt poole nende [[hääleõigus]]like kodanike arvust, kes viimastest Riigikogu valimistest osa võtsid, mis tähendab, et poolthääli pidi olema vähemalt 235 614.<ref name=Valge75 /> ===Kampaania=== [[File:Jakob Kukk.jpg|thumb|Jakob Kukk, poolthääletamise kasuks kihutustööd teinud luterliku kiriku piiskop]] 1923. aasta esimestest päevadest alanud kampaaniat tehti valdavalt erakonnapõhises ajakirjanduses ja korraldati kogu Eestis kõnekoosolekuid erakondade mainekamate kõnemeestega.<ref name=Valge75 /> Eriti energiline oli Kristlik Rahvaerakond, kelle saadikud korraldasid usuõpetuse toetuseks suure üleriigilise turnee.<ref name=Rohtmets41 /> Kui kirikus püüti reeglina vaimulikutöö ja poliitika tegemine eraldi hoida, siis võitluses usuõpetuse eest kadusid piirid memde kahe ameti vahel. Poliitilist kihutustööd tehti ka [[kantsel|kantslist]]. EELK [[piiskop]] [[Jakob Kukk]] kuulutas referendumile eelnenud pühapäeva, 11. veebruari, usuõpetuse pühaks, ning saatis selleks päevaks koguduste liikmetele [[karjasekiri|karjasekirja]], kutsudes üles kõiki hääletama minema, kuna see olevat EELK liikmete kohus nii kiriku, kasvava noorsoo kui ka [[Jumal]]a ees. 17. jaanuari ringkirjas oli antud hääletuse toimumise ajaks juhiseid: terve [[kogudus]] tuli osadesse jaotada ja iga osa jaoks määrata ustavad koguduse liikmed, kes siis kõik pered majast majja ja toast tuppa üksikult läbi käiksid ning järele valvaksid, et koguduseliikmed tõesti oma kohust täidaksid. Selle korraldamiseks tuli asutada eritoimkonnad, kes pidid andma aru koguduste nõukogudele ja viimased omakorda [[konsistoorium]]ile. [[Praost]]idel tuli valvata koguduseõpetajate järele, et need aktiivselt usuõpetuse poolt hääletama kutsuksid. Kui õpetaja ja koguduse liikmete läbisaamine polnud piisavalt hea, tuli praostil endal kihutustööga tegeleda. Mõni päev enne hääletust osales piiskop Kukk Kristliku Rahvaerakonna kõnekoosolekul [[Estonia kontserdisaal]]is, kus ta oma sõnavõtus mõistis hukka Eesti poliitikute vaenu kristliku kasvatuse suhtes.<ref name=Haava /> Kõik kristlikud konfessioonid siiski algusest peale usuõpetuse algkoolis õpetamist ei toetanud. Kristliku Rahvaerakonna juhitud kampaania, mille eesotsas seisid EELK vaimulikud, viitas võimalusele, et usuõpetus saab olema luterlikel alustel. Nii oli [[õigeusk]]like seas ka neid, kes kutsusid üles rahvahääletusel vastu hääletama. [[baptism|Baptistid]] otsustasid usuõpetuse poolt hääletada alles viimastel nädalatel enne referendumit.<ref name=Haava /> ===Hääletustulemus=== 17.–19. veebruaril toimunud referendumil sai hääletada 1177 hääletuspunktis, mis asusid enamasti koolimajades. Küsimuse tekst oli sama, mis allkirjade kogumise ajal. Hääletati 11,5 x 9 cm suuruste sedelitega, millest pooltele oli kirjutatud „Poolt“, teistele „Vastu“. Üks neist tuli lasta hääletusurni. Rahvahääletus lõppes 19. veebruaril kell 2 päeval. Häältelugemist alustati kohe ja esmane teave tulemuste kohta jõudis juba järgmiste päevade ajalehtedesse, kus ennustati, et eelnõu heakskiitmiseks vajalik poolthäälte hulk tuleb kokku.<ref>Jaak Valge 2016: 75–76</ref> Lõplike tulemuste kohaselt oli kehtivaks tunnistatud häältest poolthääli 328 369 (71,6%), vastu 130 476 (28,4%). Rikutud sedeleid oli 2160. Kõigist hääleõiguslikest inimestest osales referendumil 66,2% (ilma [[Eesti sõjavägi|sõjaväes]] hääletanute statistikat arvestamata).<ref>[https://web.archive.org/web/20241201170936/http://193.40.192.80/arhiiv/et/perioodika/29769 Esimene rahvahääletus Eestis 17–19 veebruaril 1923 a.] [[Eesti Statistika kuukiri]], 1923, 14 (3). [[Riigi Statistika Keskbüroo]]</ref> [[File:"Yes" votes proportion by parishes in 1923 Estonian referendum.png|thumb|Poolthäälte osakaal valdade kaupa]] Hääletusaktiivsus ja poolthäälte osakaal oli suurem eelkõige Ida- ja Põhja-Eestis,<ref name="Soosaar">[[Rain Soosaar]] (2020). [http://www.eestikirik.ee/rahvahaaletus-suhtumist-kirikusse-peegeldamas/ Rahvahääletus suhtumist kirikusse peegeldamas]. ''[[Eesti Kirik]]'', 24. juuni 2020</ref> kõige väiksem aga [[Hiiumaa]]l, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], Lääne-Eestis ja [[Pärnumaa]]l, mõnes vallas oli isegi enamus vastu.<ref name=Rohtmets43>Priit Rohtmets 2018: 43</ref> Usuõpetuse poolt anti üle 90% häältest [[Petseri]] linnas, [[Kallaste]] ja [[Mustvee]] alevis ning 44 [[vald|vallas]]<ref>Kokku oli riigis sel ajal 378 valda, 13 [[linn]]a ja 17 [[alev]]it</ref> (enim [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli]], [[Ranna vald|Ranna]], [[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Saare]], [[Nabala vald|Nabala]] ja [[Riisipere vald|Riisipere]] vallas – viimased kaks olid tuntud [[vennastekogudus]]te tugipunktidena), sealhulgas peaaegu kõigis neis valdades, mille elanike enamuse moodustasid [[rannarootslased]], [[Eesti venelased|venelased]] või [[setud]]. Usuõpetuse vastu antud hääled olid ülekaalus 38 alevis ja vallas. Eriti suur oli vastuhäälte osakaal usuõpetusele valdades, kus rahvastiku enamuse moodustasid [[eesti rahvus]]est õigeusklikud. 19-st sellisest vallast 12-s said usuõpetuse vastased võidu. Ka mitmes arvuka õigeusulise vähemusega vallas anti suur hulk vastuhääli. [[Rain Soosaar]] on taolist mustrit seletanud sellega, et eestlastest õigeusklikud nägid usuõpetuse koolidesse viimises katset suurendada luteri kiriku mõju koolihariduse üle. Samal põhjusel võis poolthääli suhteliselt vähem olla ka näiteks Hiiumaal, kus elas suhteliselt palju baptiste ja teiste [[vabakogudus]]te liikmeid.<ref name=Soosaar /> Priit Rohtmetsa hinnangul pelgasid vabakoguduste ja õigeusu kiriku liikmed, et usuõpetus saab olema luterlikku laadi, ning referendumis nähti luteri kiriku kava viia õpilasteni oma usutõed.<ref name=Rohtmets43 /> Soosaar toob välja, et keskmisest enam vastuhääletajaid oli töölisasulates ja üldse alevites, kus elas palju vaesemat rahvast ning olid populaarsed kiriku suhtes kriitilised vasakpoolsed jõud. Nii olid usuõpetuse vastased ülekaalus [[Sindi]]s, [[Antsla]]s, [[Otepää]]l, [[Kunda]]s ja [[Mõisaküla]]s. Toetudes asjaolule, et Tallinna sõjaväe valimisjaoskonnas, kus hääletasid peamiselt [[ajateenija]]d, said usuõpetuse vastased napi võidu, oletab Soosaar, et nooremate inimeste hulgas võis olla usuõpetuse vastaseid keskmisest enam.<ref name=Soosaar /> ==Tagajärjed== ===Poliitilised mõjud=== Referendumi tulemuse tõttu pidi I Riigikogu ennetähtaegselt laiali minema. [[II Riigikogu valimised|Uued valimised]] määrati 5.–7. maile 1923.<ref name=Valge76 /> [[Õigusteadus|Õigusteadlane]] [[Artur Mägi]] on väitnud, et 1923. aasta rahvahääletus ei mõjutanud vähimalgi määral [[II Riigikogu|Riigikogu II koosseisu]] valimistulemusi. Jaak Valge arvates mõju siiski oli ning ta toob välja, et Tööerakonna saadikute arv vähenes 22-lt 12-le (osalt küll põhjustatud samale valijaskonnale tugineva asunike erakonna esilekerkimisest), sotsiaaldemokraadid, [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] ja [[Töörahva Ühine Väerind]] (kommunistid) said kokku 30 kohta ehk 4 võrra vähem kui enne ning kindlalt usuõpetuse vastu olevad erakonnad said 56% asemel 42% kohtadest.<ref>Jaak Valge 2016: 60,77</ref> Ursula Haava juhib tähelepanu sellele, et Kristliku Rahvaerakonna ajaloo parim valimistulemus saadi just neilt valimistelt: 7,3% häältest ja 8 kohta parlamenti, kusjuures [[Haapsalu]]s, [[Rakvere]]s ja mõnel pool mujal Eestis tõusis see erakond valimistulemuselt lausa esikohale. 1924. aastal sai üks nende juhte, [[Friedrich Akel]], [[riigivanem]]aks, ja tema valitsuse haridusministriks oli vaimulik [[Hugo Bernhard Rahamägi]], kelle tööd jätkas 1925. aasta detsembrist [[Jaan Lattik]]. [[Oskar Amberg]] oli mõnda aega [[töö- ja hoolekandeminister]]. Riigikogu juhatuses oli erinevatel ametikohtadel [[Leopold Raudkepp]]. Tugev esindatus aitas kaasa rääkida neil aastatel vastu võetud seadustes, mis said aluseks riigi ja kiriku lahutamisele.<ref name=Haava /> Ursula Haava arvates pani 1923. aasta kogemus Riigikogu tõstma rahvaalgatuse tarvis vajaminevate allkirjade arvu, et edaspidi selliseid olukordi vältida, kus kerge vaevaga võiks rahvaalgatuslikult mõne seaduse muutmist tõstatada.<ref name=Haava /> ===Arengud usuõpetuse küsimuses=== [[File:Peeter Põld.jpg|thumb|Peeter Põld, algkoolide usuõpetuse kava koostaja]] Pärast rahvahääletust, 7. märtsil, kinnitas Riigikogu juhatus rahvahääletuse tulemuste lõpliku kokkuvõtte ning otsustas selle ja algkoolide seaduse muutmise seaduse [[Riigi Teataja]]s välja kuulutada. 9. märtsil tehti otsus Riigikogu täiskogule teatavaks. Algkooliseaduse muutmine suuri probleeme ei tekitanud, vastavad sätted seaduses muudeti.<ref name=Valge76 /> Vaatamata sotsiaaldemokraatide vastuseisule kiitis järgmine Riigikogu koosseis 12. juulil 1923 heaks samasuguse muudatuse keskkoolide seaduses.<ref name=Valge76 /><ref name=Rohtmets43 /> Jaak Valge arvates oli loogiline, et Eestis kehtinud ühtluskooli põhimõtte kohaselt tuli muudatust laiendada ka keskkoolidele ja polnud kahtlust, et keskkoolide usuõpetuse rahvahääletus lõppenuks sama tulemusega. Usuõpetus muutus keskkooli astmes koolidele kohustuslikuks, ent õpilastele ja õpetajatele vabatahtlikuks. Kehtivuse kaotas varasema seaduse märkus, mille kohaselt usuõpetus ei kuulunud nende ainete hulka, mille kulusidd oli kohustatud kandma kooli ülalpidaja. Seadus jõustus alates 1. augustist 1923 ehk samast ajast, kui kehtima oleks pidanud hakkama eelmise Riigikogu vastu võetud ilma usuõpetuseta avalike keskkoolide seadus.<ref name=Valge76 /> Juunis 1923 täpsustas haridusministeerium, et usuõpetus on koolidele kohustuslik, kui seda soovib algkoolis õppida vähemalt 15 ja gümnaasiumiosas vähemalt 12 last, kusjuures eri vanuserühmi ja klasse võis ühendada. Oktoobris 1923 kinnitas haridusminister algkoolide usuõpetuse kava, mille koostamise eest vastutas [[Tartu Ülikool]]i pedagoogikaprofessor [[Peeter Põld]]. Usuõpetuse alus pidi olema [[kristlus]] ja õppekava üldine kõigile selle soovijatele. Õppekava oli [[konfessioon|interkonfessionaalne]]. Kui klassis olid ühe konfessiooni esindajad ülekaalus, võis nende konfessiooni eripärasid süvendatult tutvustada. Haridusministeerium otsustas, et usuõpetus peab olema õpilase koolipäeva esimene või viimane tund ja rühmas vähemalt 10 õpilast. Usuõpetuse õpetaja valikul tuli arvestada lapsevanemate seisukohtadega ja kui klassi koosseis oli kiriklikult kuuluvuselt ühtlane, siis pidi ka õpetaja selle konfessiooni liige olema. Oma usu heaks kihutustöö tegemine oli rangelt keelatud, teisi usulahke ja [[religioon]]e ei tohtinud käsitleda halvustavalt. Õppekava selgituse juures rõhutati, et usuõpetuse eesmärk on äratada ja kasvatada üksteisest arusaamist ning lisaks teadmiste edasiandmisele selgitada ja süvendada usulis-kõlbelisi tundeid. Gümnaasiumite õppekava, mis kinnitati ja jõudis koolidesse 1925. aastal, koostas Tartu Ülikooli [[prorektor]] [[Johan Kõpp]]. Usuõpetuse kvaliteedi tõstmiseks alustas haridusministeerium usuõpetuse kursuste korraldamist. Lisaks otsustati, et kuna usuõpetust õppivaid lapsi on 86% õpilastest, siis tuleb usuõpetust andvates koolides sisse seada ka [[palve|hommikupalve]], millele isetegevuse vältimiseks kehtestati kindel läbiviimise kord. Usuõpetuse õppijatele oli seal osalemine kohustuslik.<ref>Priit Rohtmets 2018: 43−44</ref> Asjaosaliste hinnangul kulges usuõpetuse kooliprogrammidesse sisseviimine kokkuvõttes väga sujuvalt. Üksikuid kriitilisi sõnavõtte siiski oli ja need puudutasid nii usuõpetuse sisu kui ka fakti, et seda üldse üldhariduskoolides õpetati. Näiteks kritiseerisid 1926. aastal [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] parlamendisaadikud haridusministeeriumi käitumist ja väitsid, et see ei tegutse piisavalt usuõpetuse vabatahtlikkuse põhimõtte kaitseks. Haridusminister ja luteri usu pastor Jaan Lattik vastas, et ministeerium pole saanud ühtegi kaebust ja usuõpetuse koolidesse viimine on läinud üllatavalt ladusalt ja rahumeelselt. [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostliku-Õigeusu]] [[metropoliit]] [[Aleksander (Paulus)]] väljendas 1925. aastal valitsuse poole pöördudes muret, et usuõpetus on kujunenud usulise enamuse ehk luterluse usutõdede edasiandmiseks. Kristlikku Rahvaerakonda kuuluv haridusminister Rahamägi lükkas metropoliidile saadetud vastuses süüdistused tagasi. Oma 1929. aasta kirikukogul kritiseeris õigeusu kirik endiselt usuõpetust ja tegi [[sinod]]ile ülesandeks teha ettepanekuid nii tundide korralduse kui ka sisu kohta.<ref>Priit Rohtmets 2018: 45</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [http://193.40.192.80/arhiiv/et/perioodika/29769 Esimene rahvahääletus Eestis 17–19 veebruaril 1923 a.] [[Eesti Statistika kuukiri]], 1923, 14 (3), lk 58–74. [[Riigi Statistika Keskbüroo]] * [[Ursula Haava]]. [https://kjt.ee/2013/09/kristliku-poliitika-onnelik-aasta/ Kristliku poliitika õnnelik aasta]. ''[[Kirik & Teoloogia]]'', 27. september 2013 * [[Marge Tasur]]. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44526/MA_Marge_Tasur2014.pdf?sequence=5&isAllowed=y Usuõpetuse diskursus(ed) 1923. aasta üleriigilistes Eesti päevalehtedes Postimees ja Päewaleht]. [[Magistritöö]], juhendaja [[Olga Schihalejev]], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. Tartu 2014 * [[Jaak Valge]]. [https://www.ra.ee/tuna/wp-content/uploads/valge-jaak-tee-2016-4-1.pdf Tee esimese rahvahääletuseni]. ''[[Tuna|Tuna. Ajalookultuuri ajakiri]]'', 2016, nr 4 * [[Priit Rohtmets]]. [https://issuu.com/siseministeerium/docs/riik_ja_usulised__hendused_priit_ro Riik ja usulised ühendused]. [[Tallinn]]: [[Eesti Vabariigi Siseministeerium]], 2018 * [[Rain Soosaar]]. [http://www.eestikirik.ee/rahvahaaletus-suhtumist-kirikusse-peegeldamas/ Rahvahääletus suhtumist kirikusse peegeldamas]. ''[[Eesti Kirik]]'', 24. juuni 2020 * [[Mark Gortfelder]]. Usuõpetuse rahvahääletuse tulemusi mõjutanud tegurid. [[Tuna]], 2021/1, lk 66–81 * [[Liivi Uuet]]. [https://leht.postimees.ee/7098558/liivi-uuet-eesti-esimesesest-referendumist Liivi Uuet: Eesti esimesesest referendumist]. [[Postimees]], 31. oktoober 2020 [[Kategooria:Eesti rahvahääletused]] [[Kategooria:1923. aasta Eestis]] 4pr3dk8b2hpi359v6s9lh70bv5i9pvi 0 377617 7253926 6964006 2026-10-16T07:55:51Z Kuriuss 38125 7253926 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kevin Kauber | pilt = | täisnimi = Kevin Kauber | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1995|03|23}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 177 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 11 | noorteaastad1 = 2006–2011| noorteklubi1 = [[Tallinna SC Real]] | noorteaastad2 = 2012–2013| noorteklubi2 = [[Turun Palloseura|TPS]] | aastad1 =2011–2012 | mänge1 =33| väravaid1 = 9| klubi1 = [[Tallinna FC Puuma|Puuma]] | aastad2 =2012–2014 | mänge2 =2| väravaid2 = 0| klubi2 = [[Turun Palloseura|TPS]] | aastad3 =2012–2014 | mänge3 =28| väravaid3 =12 | klubi3 = → [[Åbo IFK|ÅIFK]] (laenul) | aastad4 =2014–2015 | mänge4 =11| väravaid4 = 1| klubi4 = [[NK Krka|Krka]] | aastad5 = 2015| mänge5 = 7 | väravaid5 = 0 | klubi5 = → [[NK Tolmin|Tolmin]] (laenul) | aastad6 = 2016–2017| mänge6 =30 | väravaid6 = 4| klubi6 = [[FK Jelgava]] | aastad7 = 2016| mänge7 =16 | väravaid7 =8 | klubi7 = → [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] (laenul) | aastad8 = 2018| mänge8 = 9| väravaid8 = 4| klubi8 = [[The New Saints FC|The New Saints]] | aastad9 = 2018| mänge9 = 11| väravaid9 = 3| klubi9 = [[Ekenäs IF]] | aastad10 = 2019–2021| mänge10 =36| väravaid10 =6 | klubi10 = [[Paide Linnameeskond|Paide LM]] | aastad11 = 2020–2021| mänge11 =17| väravaid11 =10| klubi11 = → [[Paide Linnameeskond U21|Paide LM U21]] | aastad12 = 2022–| mänge12 =64 | väravaid12 =14 | klubi12 = [[Pärnu JK Vaprus]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga =3. detsember 2023 | koondiseaastad1 = 2010 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2010–2011 | koondisemänge2 = 19 | koondiseväravaid2 = 3| koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2012–2013 | koondisemänge3 = 17 | koondiseväravaid3 = 4| koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 = 2013–2016| koondisemänge4 = 26 | koondiseväravaid4 = 3| koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 = 2014–2018| koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 0| koondis5 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondis_seisuga = 2. detsember 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Kevin Kauber''' (sündinud [[23. märts]]il [[1995]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Ta mängib [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. Ta on mänginud mitmes välisklubis: Soome klubides [[Turun Palloseura]], [[Åbo IFK|ÅIFK]] ja [[Ekenäs IF]], Sloveenia klubides [[NK Krka|Krka]] ja [[NK Tolmin|Tolmin]], Läti kõrgliigas [[FK Jelgava]]s ning Walesis [[The New Saints FC|The New Saints]]is. ==Klubikarjäär== ===NK Krka=== 1. augustil 2015 liitus ta Sloveenia kõrgliiga klubiga [[NK Krka]].<ref name="">[https://soccernet.ee/artikkel/kauber-liitub-sloveenia-esiliiga-klubiga Kauber liitub Sloveenia esiliiga klubiga] Soccernet.ee, 31. august 2015</ref> ===The New Saints FC=== 9. jaanuaril 2018 liitus ta Walesi kõrgliiga klubiga [[The New Saints FC]].<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/853026/walesi-jalgpalli-valitseja-palkas-eesti-rundaja Walesi jalgpalli valitseja palkas Eesti ründaja] Õhtuleht, 19. jaanuar 2018</ref> ===Paide Linnameeskond=== 1. veebruaril 2019 liitus ta [[Premium liiga|Eesti kõrgliiga]] klubiga [[Paide Linnameeskond]].<ref name="paide">[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-kauber-liitus-paide-linnameeskonnaga Ametlik: Kauber liitus Paide Linnameeskonnaga] Soccernet.ee, 1. veebruar 2019</ref> ===Pärnu JK Vaprus=== 2022. aasta hooaja eel liitus ta [[Premium liiga|Eesti kõrgliigas]] mängiva [[Pärnu JK Vaprus]]ega.<ref name="">[https://parnu.postimees.ee/7433098/vaprus-taiendas-ridu-kuus-aastat-valismaal-pallinud-rundajaga Vaprus täiendas ridu kuus aastat välismaal pallinud ründajaga] Pärnu Postimees, 18. jaanuar 2022</ref> ==Koondisekarjäär== 2016. aastal kutsuti Kauber esimest korda [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondisse]], kuid debüüt jäi tegemata.<ref name="">[https://www.ohtuleht.ee/736766/ohtulehe-video-viimasel-hetkel-koondisekutse-saanud-kevin-kauber-a-koondis-on-ikkagi-aste-korgemal ÕHTULEHE VIDEO | Viimasel hetkel koondisekutse saanud Kevin Kauber: A-koondis on ikkagi aste kõrgemal] Õhtuleht, 28. mai 2016</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 3. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Pokal Slovenije]], [[Latvijas kauss]], [[Welsh Cup]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, [[Irn-Bru Cup]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Puuma]] |[[Esiliiga B 2015|2015]] |rowspan="2"|[[Esiliiga B]] |23||6||1||0||colspan="2"|–||0||0||24||6 |- |[[Esiliiga B 2016|2016]] |10||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||3 |- !colspan="2"|Kokku !33!!9!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!34!!9 |- |rowspan="4"|[[Turun Palloseura|TPS]] |[[Veikkausliiga 2012|2012]] |rowspan="3"|[[Veikkausliiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Veikkausliiga 2013|2013]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Veikkausliiga 2014|2014]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !2!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!2!!0 |- |rowspan="4"|[[Åbo IFK|ÅIFK]] (laenul) |[[Kakkonen 2012|2012]] |rowspan="3"|[[Kakkonen]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- |[[Kakkonen 2013|2013]] |15||6||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||6 |- |[[Kakkonen 2014|2014]] |11||6||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||6 |- !colspan="2"|Kokku !28!!12!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!28!!12 |- |rowspan="3"|[[NK Krka|Krka]] |[[Prva Liga 2014/15|2014/15]] |rowspan="2"|[[1. SNL]] |11||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||12||1 |- |[[Prva Liga 2015/16|2015/16]] |0||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !11!!1!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!13!!1 |- |rowspan="1"|[[NK Tolmin|Tolmin]] (laenul) |[[Druga Liga 2015/16|2015/16]] |[[Druga Liga]] |7||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||8||0 |- |rowspan="3"|[[FK Jelgava]] |[[Virsliga 2016|2016]] |rowspan="2"|[[Virsliga]] |9||1||1||1||0||0||0||0||10||2 |- |[[Virsliga 2017|2017]] |20||3||3||1||2<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||25||4 |- !colspan="2"|Kokku !29!!4!!4!!2!!2!!0!!0!!0!!35!!6 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Levadia]] (laenul) |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |16||8||3||1||0||0||0||0||19||9 |- |rowspan="1"|[[The New Saints FC|The New Saints]] |[[Welsh Premier League 2017/18|2017/18]] |[[Welsh Premier League|Premier League]] |9||4||2||0||colspan="2"|–||1||0||12||4 |- |rowspan="1"|[[Ekenäs IF]] |[[Ykkönen 2018|2018]] |[[Ykkönen]] |11||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||3 |- |rowspan="4"|[[Paide Linnameeskond]] |[[Premium liiga 2019|2019]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |6||3||1||0||colspan="2"|–||0||0||7||3 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |22||3||4||8||colspan="2"|–||0||0||26||11 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |8||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- !colspan="2"|Kokku !36!!6!!6!!8!!0!!0!!0!!0!!42!!14 |- |rowspan="3"|[[Paide Linnameeskond U21]] |[[Esiliiga B 2020|2020]] |rowspan="1"|[[Esiliiga B]] |5||5||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||5 |- |[[Esiliiga 2021|2021]] |rowspan="1"|[[Esiliiga]] |12||5||0||0||colspan="2"|–||0||0||12||5 |- !colspan="2"|Kokku !17!!10!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!17!!10 |- |rowspan="3"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |31||6||0||0||colspan="2"|–||0||0||31||6 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |33||8||1||0||colspan="2"|–||0||0||34||8 |- !colspan="2"|Kokku !64!!14!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!65!!14 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !263!!71!!20!!11!!2!!0!!1!!0!!286!!82 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ;Jelgava: *[[Läti karikavõistlused jalgpallis|Läti karikas]]: 2015/16 ;The New Saints: *[[Welsh Premier League]]: 2017/18 *[[Welsh League Cup]]: 2017/18 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|19256}} *{{EJL2|1409}} *[https://www.transfermarkt.com/kevin-kauber/profil/spieler/159342 Transfermarkti profiil] *[https://sport.ohtuleht.ee/853026/walesi-jalgpalli-valitseja-palkas-eesti-rundaja Walesi jalgpalli valitseja palkas Eesti ründaja] Õhtuleht, 19. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Kauber, Kevin}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] 63g3duzzhx9hiy2vqvphe06g7u805cl 0 381681 7254052 7236333 2026-10-16T10:58:32Z ~2026-55455-80 239868 /* */ 7254052 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ahelik,_Jaak.IMG_20210620_142809_2-.jpg|pisi|Jaak Ahelik Isamaa suurkogul juunis 2021 Tartu lauluväljakul]] [[File:Jaak Ahelik 1997.jpg|pisi|Jaak Ahelik (1997)]] '''Jaak Ahelik''' (sündinud [[22. juuni|22. juunil]] [[1959]]) on eesti [[trummar]], poliitik ja. Ta on [[Erakond Isamaa|Isamaa]] liige. Ta on olnud trummar mitmes ansamblis, sealhulgas [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thules]] ja [[Magnetic Band|Magnetic Bandis]]. Ahelik on õppinud [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] joonistamist ja joonestamist.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83376563/uus-polvkond-kasvab-jaak-ahelik-opetab-eve-kivi-lapselapsele-trumme Uus põlvkond kasvab: Jaak Ahelik õpetab Eve Kivi lapselapsele trumme] Kroonika, 17. august 2018</ref> Aastatel [[2015]]–2017 oli ta [[Tallinna linnavolikogu]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |vaadatud=2022-01-06 |arhiivimisaeg=2021-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118130312/https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, sai 46 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Ahelik on andnud ka trummitunde ja tema õpilane on olnud [[Paavo Järvi]], kes oli tollal [[Tallinna 21. Keskkool]]i õpilane. ==Seisukohavõte== [[2021]]. aastal postitas Jaak Ahelik sotsiaalmeedias pärast [[Terviseamet]]i korraldust kontrollida kaubanduskettide klientide maskikandmist järgmise loosungi: "Soovitus [[Selver]]isse minejale: laadige kümme käru kaupa täis, soovitatavalt pudinaid, sõitke kassase ja lahkuge ja nii kümme korda päevas, uskuge tuju läheb heaks, endal."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1047119/levimas-on-kiuslik-trend-jaak-ahelik-laadige-kumme-karu-kaupa-tais-soitke-kassase-ja-lahkuge-selveri-esindaja-see-on-vaga-madal "LEVIMAS ON KIUSLIK TREND! Jaak Ahelik: laadige kümme käru kaupa täis, sõitke kassase ja lahkuge. Selveri esindaja: see on väga madal!"] Õhtuleht</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95002093/tundub-et-tonis-magi-on-jaak-aheliku-peale-kohinud-loe-kuidas-tuntud-trummari-uleskutse-pani-sotsiaalmeedia-kihama ""Tundub, et Tõnis Mägi on Jaak Aheliku peale köhinud": loe, kuidas tuntud trummari üleskutse pani sotsiaalmeedia kihama"] Kroonika</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ahelik, Jaak}} [[Kategooria:Eesti trummarid]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] cvc6hghj02pvi94lm6qa4l3xe7e6e75 0 383718 7253779 7253273 2026-10-15T20:24:02Z ~2026-55283-38 239771 7253779 wikitext text/x-wiki '''Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane''' (''Held der Deutschen Demokratischen Republik'' või lühidalt ''Held der DDR'') oli [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] kõrgeim aunimetus. Aunimetus asutati 28. oktoobril 1975. Selle juurde kuulus kuldtähe medal, diplom, 25 000-[[Saksa DV mark|margane]] rahaline annetus ja alates 1978. aastast [[Karl Marxi orden]]. Aunimetus määrati kokku üheteistkümnele isikule, sealhulgas viiele korduvalt: * [[Leonid Brežnev]] (1976, 1979, 1981) * [[Valeri Bõkovski]] (1978) * [[Friedrich Dickel]] (1975, 1983) * [[Heinz Hoffmann]] (1975, 1980) * [[Erich Honecker]] (1982, 1987) * [[Aleksandr Ivantšenkov]] (1978) * [[Sigmund Jähn]] (1978) * [[Vladimir Kovaljonok]] (1978) * [[Erich Mielke]] (1975, 1982) * [[Willi Stoph]] (1984) * [[Nikolai Tihhonov]] (1985) 2026. aastal on neist elus endised Nõukogude Liidu kosmonaudid Aleksandr Ivantšenkov ja Vladimir Kovaljonok. Viimane Saksa DV kodanikust Saksa DV kangelane oli Sigmund Jähn, kes suri 2019. aastal. Ta oli ka [[Nõukogude Liidu kangelane]] ja ainus [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur]]. [[Kategooria:Saksa DV]] [[Kategooria:Aunimetused]] 0ip6b5yk141umu30iilubzf0ez9oked 7253821 7253779 2026-10-15T22:43:36Z ~2026-55283-38 239771 7253821 wikitext text/x-wiki [[Fail:Orden Held der DDR W2.png|pisi|]] '''Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane''' (''Held der Deutschen Demokratischen Republik'' või lühidalt ''Held der DDR'') oli [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] kõrgeim aunimetus. Aunimetus asutati 28. oktoobril 1975. Selle juurde kuulus kuldtähe medal, diplom, 25 000-[[Saksa DV mark|margane]] rahaline annetus ja alates 1978. aastast [[Karl Marxi orden]]. Aunimetus määrati kokku üheteistkümnele isikule, sealhulgas viiele korduvalt: * [[Leonid Brežnev]] (1976, 1979, 1981) * [[Valeri Bõkovski]] (1978) * [[Friedrich Dickel]] (1975, 1983) * [[Heinz Hoffmann]] (1975, 1980) * [[Erich Honecker]] (1982, 1987) * [[Aleksandr Ivantšenkov]] (1978) * [[Sigmund Jähn]] (1978) * [[Vladimir Kovaljonok]] (1978) * [[Erich Mielke]] (1975, 1982) * [[Willi Stoph]] (1984) * [[Nikolai Tihhonov]] (1985) 2026. aastal on neist elus endised Nõukogude Liidu kosmonaudid Aleksandr Ivantšenkov ja Vladimir Kovaljonok. Viimane Saksa DV kodanikust Saksa DV kangelane oli Sigmund Jähn, kes suri 2019. aastal. Ta oli ka [[Nõukogude Liidu kangelane]] ja ainus [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur]]. [[Kategooria:Saksa DV]] [[Kategooria:Aunimetused]] 5ziwkvdekyogggmdftk6me2w6zurr5v 0 386485 7253672 6999245 2026-10-15T17:40:31Z Neptuunium 58653 7253672 wikitext text/x-wiki '''Viljandi vald''' ([[saksa keel]]es ''Schloss Fellin / Schloß Fellin'') oli aastatel 1866–1939 eksisteerinud [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonnas]]. Valla pindala oli 113 km². 1939. aasta valdade reformiga läksid valla maa-alad uue [[Viljandi vald (1939)|Viljandi valla]] koosseisu, välja arvatud Metsa ja Surva külad ja osa Tusti asunduse piirkonnast, mis läksid [[Tänassilma vald (1939)|Tänassilma valda]], Mustapali küla, mis läks [[Holstre vald]]a, ja Pärna nr. 115, Rulli nr. 116 ja 117 talude piirkonnad, mis läksid [[Raudna vald]]a. Vallas on sündinud [[Anna Altleis]], [[Anton Irv]], [[Hans Kuben]] ja [[Jaan Tõnisson]] ning surnud [[Juhan Aidas]]. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Viljandi kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] e3ollp6xgck2c8jrjk3b1se4lbgsw0k 0 389870 7253977 7253004 2026-10-16T08:42:57Z Kuriuss 38125 7253977 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Puur''' (täisnimega '''Mart-Rasmus Puur'''; sündinud [[23. märts]]il [[1991]]) on eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja kultuurikorraldaja<ref>[http://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur Rasmus Puur Eesti Heliloojate Liidu kodulehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>; kes oli aastatel 2021–2026 Eesti presidendi kultuurinõunik.<ref name="5-kusimust">Meelis Kompus. [https://www.kul.ee/uudised/5-kusimust-rasmus-puur-president-saab-eeskuju-olla-ka-kultuuris 5 küsimust. Rasmus Puur: president saab eeskuju olla ka kultuuris] Kultuuriministeeriumi koduleht. 30.11.2021.</ref> Ta on noorim Eesti helilooja, kelle [[ooper]] on jõudnud kutselise teatri repertuaari.<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79548248/rasmus-puur-eesti-noorim-ooperihelilooja Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja] [[Eesti Ekspress]], 20.09.2017.</ref> ==Haridus== Rasmus Puur on õppinud [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is ja lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i. Lühikest aega õppis ta [[Tartu Ülikool]]is kirjandus- ja kultuuriteadust.<ref name="26aastane">Katharina Toomemets. [https://elu.ohtuleht.ee/831233/26aastane-helilooja-rasmus-puur-ma-ei-pea-ennast-vaga-andekaks-voi-heaks- 26aastane helilooja Rasmus Puur: „Ma ei pea ennast väga andekaks või heaks.“] Õhtuleht, 01.10.2017.</ref> [[2014]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ''cum laude'' bakalaureusekraadiga kompositsiooni erialal (õppejõud [[Tõnu Kõrvits]] ja [[René Eespere]]). Lisaks õppis ta dirigeerimist [[Tõnu Kaljuste]] juures.<ref name="26aastane" /> Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe raames õppis ta 2021. aasta sügissemestril vahetusüliõpilasena Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s Juhani Nuorvala käe all.<ref name="5-kusimust" /> 2022. aastal lõpetas ta EMTA magistriõppe heliloomingu erialal ''cum laude'' Tõnu Kõrvitsa õpilasena. 2012. aastal osales ta kuus [[Grammy auhind|Grammyt]] pälvinud USA helilooja ja dirigendi Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursusel Hollandis. ===Muusika koolipõlves=== Koolipõlves õppis Puur neli aastat klaverit ja laulis kokku kümme aastat koorides; esimese solfedžotunni sai alles kõrgkoolis. Kohe Jakob Westholmi Gümnaasiumi esimesest klassist peale laulis Rasmus Puur [[Poistekoor Revalia|poistekoori Revalia]] ettevalmistuskooris (dirigent Alla Eenma) ja aastatel 1998–2000 [[Poistekoor Revalia|poistekooris Revalia]] (dirigent Hirvo Surva). Aastatel 2001–2010 laulis ta dirigentide [[Venno Laul]]u ja [[Hirvo Surva]] juhatusel [[Estonia poistekoor]]is. Kuuenda klassi poisina läks ta vanemate teadmata muusikali "Oliver!" (2003, [[lavastaja]] [[Georg Malvius]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210419172307/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=1865&page=1&s_nimi=2003 Muusikali "Oliver!" osatäitjad] Lavastuste andmebaas. Vaadatud 19.04.2021.</ref>) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta kaasa lööma peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.<ref name="rasmus-puu">Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79548248/rasmus-puur-eesti-noorim-ooperihelilooja Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja] Eesti Ekspress, 20.09.2017.</ref> ====Reaalmažoor==== Tallinna Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber [[Edmar Tuul]]ega [[2007]]. aastal noorteorkestri [[Reaalmažoor]] (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20210419170849/https://noortekonverents.ee/opetajate-leht-noortekonverents-lahe-koolipaev-2017-imesid-ei-ole-olemas-on-ainult-too/ Õpetajate Lehe 2017. aasta 5. detsembri artikkel "Noortekonverents „Lahe koolipäev 2017”: Imesid ei ole olemas, on ainult töö"] Noortekonverentsi veebilehel. Vaadatud 19.04.2021.</ref> Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, kokku anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati. ==Töökäik== 2015. aastast töötab Rasmus Puur [[Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool]]i keelpilliorkestri dirigendina.<ref name="tonu-kalju">[https://kultuur.err.ee/1608125560/tonu-kaljuste-nimelise-stipendiumi-palvib-sel-aastal-rasmus-puur Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur] ERR Kultuur, 28.02.2021.</ref> Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210419144222/http://www.vhk.ee/muusikakool/palju-onne-eesti-sumfooniaorkestrite-liidu-aastapreemia-paelvis-vhk-keelpilliorkester-dirigent-rasmus-puur/image/image_view_fullscreen Aastapreemia tunnistus] Vanalinna Hariduskolleegiumi koduleht. Vaadatud 19.04.2021.</ref> 11. oktoobrist 2021 on ta ka [[Eesti president|Eesti presidendi]] kultuurinõunik.<ref name="5-kusimust" /><ref>[https://kultuur.err.ee/1608344717/puur-kavatseb-presidendi-kultuurinouniku-ameti-korval-muusikavallas-jatkata Puur kavatseb presidendi kultuurinõuniku ameti kõrval muusikavallas jätkata] ERR Kultuur, 20.09.2021.</ref><ref>[https://president.ee/et/presidendi-kantselei/kantselei/koosseis Vabariigi Presidendi Kantselei koosseis] Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel. Vaadatud 10.06.2023.</ref> ==Loominguline tegevus mujal== Rasmus Puur on olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt [[Jarek Kasar]]i [[ooper]] "Katuselt" (2011, [[Teater NO99|NO99]] [[Põhuteater]]) ja muusikal "Shrek" (2013, NUKU)). Ta on loonud teatrimuusikat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]], [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]], [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] ja [[Kinoteater|Kinoteatri]] / [[Nargen Festival|Nargen Opera]] lavastustele.<ref name="ReferenceA">[https://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur/ Rasmus Puur Heliloojate Liidu kodulehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref> 2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.<ref name="ReferenceB">[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=230&lang=est&action=view&method=biograafia Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref> Rasmus Puur on ka hinnatud [[arranžeerija]] ja [[orkestreerija]] (nt [[Jarek Kasar]]i / [[Uku Uusberg]]i "Katuselt" (2011), [[Priit Pajusaar]]e "Prints ja kerjus" (2013) ja "Lotte unenäomaailmas" (2015, Vanemuine)).<ref name="ReferenceA" /> ===Laulupeod=== Rasmus Puur oli 2017. aasta [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulu- ja tantsupeo]] "Mina jään" laulupeo teema ideekavandi "Noored juured" autor (koos [[Veiko Tubin]]aga), sümfooniaorkestrite liigi dirigent ja peadirigendi assistent, 2019. aasta [[XXVII üldlaulupidu|XXVII üldlaulupeol]] "Minu arm" aga segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut. * 2017. aasta noorte laulupeol esitasid ühendkoorid esmaettekandes Rasmus Puuri laulu "Meie" ([[Anna Haava]] tekst), mis oli laulupeo nimilaul.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=ueTxlKshP3c Rasmus Puuri laul "Meie" 2017. aasta noorte laulupeol] Video YouTube'is. Vaadatud 19.04.2021.</ref> Kriitiku rolli astunud helilooja [[Kristo Matson]]: ""Meie" muusika on noortele meelepäraselt energiline ja rokkiv ning paigutub oma trotslikkuse poolest mõtteliselt [[Alo Mattiisen]]i [[Viis isamaalist laulu|isamaaliste laulude]] kõrvale. Teose korduv esitus ja lauljate osavõtlik haaratus ei jätnud selles vähimatki kahtlust."<ref name="lootus-ja">Kristo Matson. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/lootus-ja-loomine/ Lootus ja loomine] Sirp, 07.07.2017.</ref> {{tsitaat|Rasmus Puur, tema eelmisele noorte laulupeole kirjutatud laul „Meie” Anna Haava tekstile ja tema enda dirigeerimisel: see ei olnud väga lihtne lugu, seal oli palju päris keerulisi üleminekuid, aga see muusika oli täis nii meeletult energiat. Kõik koorid olid suutnud selle väga korralikult ära õppida ja see, kuidas Rasmus Puur seda juhatas. See oli väga vaimustav! Ma arvan, et selle lauluga juhatas Rasmus Puur ennast väga pikkadeks aegadeks laulupeo üldjuhi pulti.|Paljude laulupidude üldjuht [[Ants Üleoja]]<ref>[https://2023.laulupidu.ee/uudiskirjad/10-uudiskiri/omaloomingu-korjetalgud-2020-milline-on-uks-hea-laulupeo-laul-4/ Omaloomingu korjetalgud 2020: Milline on üks hea laulupeo laul?] 2023. aasta laulupeo koduleht, 01.06.2023.</ref>}} * 2017. aasta noorte laulupeol esitasid koondorkestrid Rasmus Puuri uudisteose „Tärkamine“. "Selle värvika, rahutu ja pompoosse teosed juured on filmimuusikas. Trompetite avataktid ja teema kõlavad nagu John Williamsi mõnele suurele seiklusjutustusele kirjutatud filmimuusika," on öelnud Kristo Matson.<ref name="lootus-ja" /> * [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol]] oli kavas Rasmus Puuri loodud lastekoorilaul "Maa, mida armastan" ([[Hando Runnel]]i tekst), mis osutus nii populaarseks, et läks kordamisele.<ref>[https://kultuur.err.ee/959356/maa-mida-armastan-lauldi-kaks-korda "Maa, mida armastan" lauldi kaks korda] ERR Kultuur, 07.07.2019.</ref> * Tähelepanuta ei jäänud Rasmus Puuri loomepanus ka 2019. aasta üldlaulupeo orkestrite repertuaari täiendamisse. Muusikakriitik Maria Mölder: "Eriti pühalikult kõlas aga [[Evald Aav]]a „Me oleme põhjamaa lapsed“ (dirigent [[Triin Koch]]), millele Rasmus Puur oli lisanud uue orkestrisissejuhatuse."<ref>Maria Mölder. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/regilaulu-triumf-laulupeol/ Regilaulu triumf laulupeol] Sirp, 12.07.2019.</ref> * 2020. aasta EELK vaimulikuks laulupeoks "Rõõm üle maa" (mida on koroonapandeemia tõttu mitu korda edasi lükatud ja mis peaks toimuma 28.–29. juunil 2024<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2023/eelk-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu-room-ule-maa-on-juba-tuleval-aastal/ EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu “Rõõm üle maa” on juba tuleval aastal] E-kirik, 26.01.2023.</ref>) telliti Rasmus Puurilt lastekoorilaul "Südamele lähem" ([[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] tekstile).<ref>Tiiu Pikkur. [http://www.eestikirik.ee/tulemas-on-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu/ Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu] Eesti Kirik, 14.12.2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210419184115/https://kirikupaev2020.eelk.ee/kava/ Kirikulaulupeo 2020 “Rõõm üle maa” repertuaar] EELK veebiportaal, vaadatud 19.04.2021.</ref> Muutunud olude tõttu kanti teos ette siiski juba 7. novembril 2020 uue koorimuusika kontserdil Tallinna metodisti kirikus Eesti Raadio lastekoori esituses.<ref>Pärtel Toompere. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/ilus-eestikeelne-ja-lauldav/ Ilus, eestikeelne ja lauldav] Sirp, 13.11.2020.</ref> * Rasmus Puur oli 20. augustil 2021 toimunud öölaulupeo "Vaba Eesti!" muusikajuht.<ref>[https://web.archive.org/web/20210820171458/https://30aastat.ee/oolaulupeole-vaba-eesti-saab-pileti-soetada-alates-7-08/ Öölaulupeole “Vaba Eesti! saab pileti soetada alates 7.08] Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva veebileht, 06.08.2021.</ref> * [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo]] repertuaaris oli Rasmus Puuri loominguna koorilaul "Loome elu ilusa" (esitasid poistekoorid); instrumentaalteos "Tuuline eleegia" (esitas sümfooniaorkester); [[Mari Kalkun]]i laulu "Sata-sata" seade (esitasid lastekoorid); tantsupeo proloog "Tsillokese tähe" ([[Anu Taul]]i muusika, Rasmus Puuri seade); "Elotähti" (Mari Kalkuni laulu "Sata-sata" seade); "Sildumine" (Anu Tauli muusika, Rasmus Puuri seade) ning tantsupeo finaal "Üle mere" (tantsu autor ja lavastaja [[Agne Kurrikoff-Herman]], muusika autor Rasmus Puur, sõnade autor [[Indrek Koff]]).<ref>[https://2023.laulupidu.ee/ 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kava] 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kodulehel. Vaadatud 10.10.2023.</ref> * [[XXVIII üldlaulupidu|2025. aasta üldlaulupeo]] "Iseoma" kunstilisse toimkonda kuulus Rasmus Puur laulupeo kunstilise juhi assistendina ja oli üks segakooride dirigente.<ref>[https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/ XXVIII laulupidu loovad] 2025. aasta laulu- ja tantsupeo koduleht. Vaadatud 16.02.2025.</ref> ==Helilooming ja tähtsamad ettekanded== Rasmus Puuri loomingut on esitanud paljud eesti kutselised kollektiivid (sh [[Tallinna Kammerorkester]], [[ERSO]], [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester|Rahvusooperi Estonia orkester]], [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Nargenfestival]]i orkester, [[Eesti Rahvusmeeskoor]]) ja harrastuskollektiivid (sh [[ETV Tütarlastekoor]], [[Estonia poistekoor|Rahvusooperi Estonia poistekoor]], [[Collegium Musicale]]). ===Autorikontsert "Hetked"=== 1. augustil 2014 toimus [[Tallinna lauluväljak]]u Klaassaalis Rasmus Puuri autorikontsert "Hetked", [[Nargen Festival]]i orkestrit dirigeeris Rasmus Puur ise. Kavas olid Rasmus Puuri teosed * "Hellerella" keelpilliorkestrile * "Rejoice" keelpilliorkestrile * "Hõlju, lenda" I–IV sooloharfile * "Hetked" I–IV keelpilliorkestrile * "Igatsus" oboele ja keelpilliorkestrile * "Mees ja naine" kahele multiperkussioonile (esiettekanne) * Uudisteos oboele ja keelpilliorkestrile (esiettekanne) * Avalik pihtimus "Jää" [[metsosopran]]ile ja keelpilliorkestrile, libreto [[Laur Lomper]] (esiettekanne), vokaalsolist [[Juuli Lill]] <ref>[https://lauluvaljak.ee/et/sundmused/rasmus-puur-hetked Rasmus Puur: Hetked]. Tallinna Lauluväljaku koduleht. Vaadatud 19.04.2021.</ref> ===Muusikaline jutustus "Sipsik" ja autoriplaat=== 2016. aasta kevadel esietendus Rasmus Puuri kirjutatud kogupereteos "Sipsik" ([[Eno Raud|Eno Raua]] samanimelise jutustuse ainetel), sama aasta lõpuks salvestati see muusikaline kontsert-jutustus ka CD-plaadi jaoks. Teos on kirjutatud tekstilugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile. CD-plaadil loeb Eno Raua lasteraamatu tekste näitleja [[Anu Lamp]], teda saadavad [[Tallinna Muusikakeskkool]]i õpilane Viola Asoskova klaveril ja [[Tallinna Kammerorkester]] Rasmus Puuri dirigeerimisel.<ref>[https://menu.err.ee/293587/sipsiku-muusikalised-seiklused-joudsid-cd-plaadile Sipsiku muusikalised seiklused jõudsid CD-plaadile] ERR Menu, 19.12.2016.</ref> ===Shakespeare ja teatri draamalavastuste muusika=== 27. oktoobril 2012 esietendus [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] Taevalaval [[William Shakespeare]]'i näidend "Hamlet" (lavastaja [[Priit Võigemast]]), mille muusika autor on Rasmus Puur.<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142651/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=3869&page=1&s_nimi=2012 Linnateatri lavastus "Hamlet"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> 2016. aastal kirjutas Puur muusika Marc Normani / [[Tom Stoppard]]i / Lee Halli näidendile "[[Armunud Shakespeare]]". Tüki lavastas [[Georg Malvius]] ja see esietendus 27. novembril 2016 Eesti Draamateatri suures saalis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142649/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=12271&page=1&s_nimi=Armunud Draamateatri lavastus "Armunud Shakespeare"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> Nende vahele mahtusid veel järgmised Rasmus Puuri muusikaga draamalavastused: * 2014 – [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Viiu Härm]]i "Körged, körged Köpu mäged" (lavastaja [[Ingo Normet]]), esietendus 25. juulil, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp ([[Kõpu tuletorn]]i jalamil)<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142648/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=5751&page=1&s_nimi=K%C3%B6rged, Lavastus "Körged, körged Köpu mäged"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> * 2015 – Kinoteatri "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine" (lavastajad [[Paavo Piik]] ja [[Paul Piik]]), esietendus 3. juulil 2015, [[Kinoteater]] ja [[Nargen Opera]] (Omari küün [[Naissaar]]el)<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142647/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=11963&page=1&s_nimi=T%C3%BCdrukud Lavastus "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> * 2015 – [[Arto Paasilinna]] "Maailma parim küla" (lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]), esietendus 19. juunil 2015, [[Rakvere Teater]] (Rakvere Rahvaaed)<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142649/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=11857&page=1&s_nimi=Maailma Lavastus "Maailma parim küla"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> 2018. aasta 6. oktoobril esietendus [[Ugala teater|Ugala teatri]] Black Boxis Nick Payne'i "Tähtede seis" (lavastaja [[Ringo Ramul]]), ka selle muusika autor on Rasmus Puur.<ref>[https://web.archive.org/web/20210503142651/http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=13290&page=1&s_nimi=T%C3%A4htede Lavastus "Tähtede seis"] Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.</ref> 2021. aasta suveks valmis Ugala teatri 100. aastapäeva puhul kogumikplaat Ugala lavastustes kõlanud muusikast, mille on keelpilliorkestrile seadnud Rasmus Puur. Muusikat esitavad džässansambel ja VHK keelpilliorkester, dirigent on Rasmus Puur.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1608218257/album-muusikat-ugala-teatri-lavastustest-ugala-2021 Album. Muusikat Ugala teatri lavastustest (Ugala 2021)] ERR-i Klassikaraadio koduleht, 01.06.2021.</ref> ===Ooper "Pilvede värvid"=== [[2017]]. aastal jõudis [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]] lavale tema debüütooper "[[Pilvede värvid]]" ([[Jaan Kruusvall]]i samanimelise näidendi teemadel, [[libretist]] [[Laur Lomper]], lavastaja [[Roman Baskin]]). Teos valmis [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks]] (Puur võitis 2014. aastal rahvusooperi Estonia sel puhul korraldatud ooperiloomingu konkursi<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-rasmus-puur-ooperiloomingu-konkursi-laureaat Delta. Rasmus Puur, ooperiloomingu konkursi laureaat] ERR-i muusikasaade "Delta", esmaeeter 19.12.2014.</ref>) ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 Estonia teatrisaalis. Peaosades olid [[Jassi Zahharov]], [[Helen Lokuta]], [[Mati Turi]], [[Juuli Lill]], [[Janne Ševtšenko]] ja [[Ita Ever]]. Dirigeeris [[Kaspar Mänd]].<ref name="ooperi-pil">[https://web.archive.org/web/20210502163446/https://teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pilvede_v%C3%A4rvid.play_id-6103 Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri kodulehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref> Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale.<ref name="rasmus-puu" /> Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020, 23. veebruaril 2020 näidati salvestatud ooperietendust esimest korda Eesti Televisiooni põhitelekanalis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1056083/ooper-pilvede-varvid-jouab-puhapaeval-esmakordselt-tele-eetrisse Ooper "Pilvede värvid" jõuab pühapäeval esmakordselt tele-eetrisse] ERR Kultuur, 23.02.2020.</ref> Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil 2021 ilmus ka ooperi DVD.<ref>[https://rahvaraamat.ee/p/rasmus-puuri-ooper-pilvede-v%C3%A4rvid-dvd/1547401/et?ean=034966326522 Rasmus Puuri ooper: "Pilvede värvid". DVD] Rahva Raamatu koduleht. 19.08.2021.</ref> Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti [[Nõukogude okupatsioon]]i eest ning välismaale minnakse kauaks või päriselt ära ka nüüd, vabaduse päevil.<ref name="ooperi-pil" /> Muusikakriitik Maria Mölder on esile tõstnud, kui huvitavalt on Rasmus Puur ooperis kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorte­rahutuste stseenis oli kuulda [[J.M.K.E.]] "[[Tere, perestroika]]!", ülem­nõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa [[Gustav Ernesaks|Ernesaksa]] "[[Mu isamaa on minu arm]]" meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga [[Peep Sarapik|Sarapiku]] "[[Ta lendab mesipuu poole]]" harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."<ref>Maria Mölder. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/pilvede-varvivahetus-ooperilaval/ Pilvede värvivahetus ooperilaval] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ooperit "Pilvede värvid" kirjutama hakates oli Rasmus Puur 24-aastane ja ooperi esietenduse ajal 26-aastane.<ref name="26aastane" /> ===Muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära"=== Kevadel 2017 esietendus [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära" (lavastaja [[Priit Võigemast]]). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted". Esitajad: neidudekoor Kammerhääled ja Estonia noormeestekoor.<ref name="ReferenceB" /> ==="Meie juured ei ole lapsepõlves" – esiettekanne Soomes=== 22. veebruaril 2018 toimus Rasmus Puuri uudisteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" (Karl Ristikivi tekstile) maailmaesiettekanne [[Helsingi]]s Aleksanterin Teatteris. Kooriteos on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale. Helsingi Aleksanteri teatris toimunud kontsert oli Soomes elavate eestlaste kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks. Kontserdi peakorraldaja oli Helsingi Eesti Muusikastuudio.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4414703/soomes-toimub-rasmus-puuri-uue-teose-maailmaesiettekanne Soomes toimub Rasmus Puuri uue teose maailmaesiettekanne] Postimees/Kultuur, 19.02.2018.</ref> ===Kantaat "Unes nägin ma Eestimaad"=== Ka kantaat "Unes nägin ma Eestimaad" valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. See on 45 minuti pikkune suurvorm, mis on inspireeritud kunstnik [[Anu Raud|Anu Raua]] loomingust ja ideedest. Tekstide autor on [[Doris Kareva]]. Esiettekanne toimus 23. veebruaril 2018 [[Pärnu kontserdimaja]]s. Teose esitasid [[Pärnu Linnaorkester]], [[VHK keelpilliorkester]], Pärnu koorid, teksti luges [[Tõnis Rätsep]], vokaalsolistid olid [[Mati Turi]] ja [[Meelika Hainsoo]], dirigeeris Rasmus Puur.<ref>[https://www.erm.ee/et/events/isamaastikud-unes-nagin-ma-eestimaad ERM 109: Isamaastikud. Unes nägin ma Eestimaad] [[Eesti Rahva Muuseum]]i koduleht. Vaadatud 02.06.2021.</ref> ===Kooritsükkel "Kauged jõulud" ja RAM=== 2018. aastal tuli [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – [[kooritsükkel]] "Kauged jõulud".<ref>[https://concert.ee/kontsert/rahvusmeeskoori-puhadekontsert/ Kontserdi "Kauged jõulud" kava] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 19.04.2021.</ref> ===Veljo Tormise töö jätkaja=== 2020. aastal kirjutas Rasmus Puur [[Veljo Tormis]]e märkmete põhjal maestro poolelijäänud ooperi "Mere keskel on mees", mille aluseks on [[Eino Leino]] näidend "Lalli"; libreto on kirjutanud Sakari Puurunen<ref name="veljo-torm">[https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/veljo-tormise-fondi-stipendiaat-on-rasmus-puur/ Veljo Tormise fondi stipendiaat on Rasmus Puur] Sirp, 09.08.2020.</ref> (koos Lea ja Veljo Tormisega). Ooperi "Lalli ehk Mere keskel on mees" maailmaesietendus toimus 6. ja 7. augustil 2022 Tallinnas [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] varemetes, selle muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Veiko Tubin.<ref>Auri Jürna. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/introverdi-kiusamine-tormise-puuri-ooper-lalli-ehk-mere-keskel-on-mees-birgitta-festivalil Introverdi kiusamine] Ajakiri Muusika, 16.10.2022.</ref> {{tsitaat|Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "[[Raua needmine]]".|Dirigent Tõnu Kaljuste (28.07.2022<ref>[https://www.epcc.ee/2022/07/tonu-kaljuste-veljo-tormise-rasmus-puuri-uus-ooper-on-kui-kahe-ja-poole-tunnine-raua-needmine/ Tõnu Kaljuste: „Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "Raua needmine"."] Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht, 28.07.2022.</ref>)}} ==="Viiulikontsert" – 2020. aasta Eesti parim heliteos=== 2020. aasta 13. septembril toimus [[Pärnu kontserdimaja]]s Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne.<ref> [[Linda-Anette Verte]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/nagu-r%C3%A4tsepat%C3%B6%C3%B6-rasmus-puuri-viiulikontserdi-esiettekande-ootel Nagu rätsepatöö. Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekande ootel] Ajakiri Muusika, 09.11.2020.</ref> 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608197851/lhv-uue-heliloomingu-preemia-au-tasu-palvis-rasmus-puuri-heliteos LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos] ERR Kultuur, 01.05.2021.</ref> {{tsitaat|See on erakordne teos, Rasmus Puur on nii hästi kasutanud kõiki võimalusi. Ta on kirjutanud tsüklilise teose, kus on monoloogi, viha, armastust. Seal on kõik emotsioonid koos. Ja kuna Puuri kontserdil ei ole aastasadade pikkust traditsiooni, siis me saame ise neid traditsioone luua.|Nielseni konkursi võitnud viiuldaja Hans Christian Aavik ("Aktuaalne kaamera", 21.04.2022<ref>[https://kultuur.err.ee/1608572083/hans-christian-aavik-puuri-viiulikontserdiga-loome-ise-traditsiooni Hans Christian Aavik: Puuri viiulikontserdiga loome ise traditsiooni] ERR Kultuur, 21.04.2022.</ref>)}} ===2021. aasta uudisteos "Écoutez vous"=== 2021. aasta 23. aprillil kõlas klaveriduo [[Kadri-Ann Sumera]] ja [[Talvi Hunt]] esituses esiettekandes Puuri uudisteos "Écoutez vous". <ref>[https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata Rasmus Puur: oma helikeele tsementeerimist võiks võimalikult pikalt edasi lükata] ERR Kultuur, 18.04.2021.</ref> [[Heino Elleri Muusikakool]]i Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i [[Klassikaraadio]]. Teos on kirjutatud festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja valutab südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".<ref>[https://jupiter.err.ee/1608172792/delta-23-aprillil-lauri-joeleht-rasmus-puur-linnar-priimagi-prokofjev Delta 23. aprillil: ][[Lauri Jõeleht]]<span>, Rasmus Puur, </span>[[Linnar Priimägi]]<span>, Prokofjev</span> [[ERR]]-i raadiosaade "Delta", saatejuht Mari-Liis Uibo. Esmaeeter 23.04.2021.</ref> ===2023: mitme instrumentaalteose esiettekanded=== 17. märtsil 2023 toimus Saksamaal [[Kieli muusikafestival]]il Rasmus Puurilt tellitud instrumentaalteose vioolale ja klaverile esiettekanne. 11. mail 2023 lõpetati [[Pärnu kontserdimaja]]s [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] hooaeg kontserdiga, kus tuli esiettekandele Rasmus Puuri kolmeosaline oboekontsert (solist [[oboe]]l [[Kalev Kuljus]], dirigent [[Mihhail Gerts]]). [[Toomas Velmet]]i sõnul on see teos "kirjutatud üsna tänapäevases helikeeles, kasutades kõiki võimalikke ja ka võimatuid oboe väljendusvahendeid". Võimatute alla on Velmet liigitanud olemuselt ühehäälsel instrumendil kahe-, kolme- ja ka neljahäälse faktuuri esitamise, võimalike näitena on ta välja toonud "ülipõnevad tämbrikooslused, näiteks esimese osa lõpus harfi, vibrafoni ja oboe ansambel – haruldaselt kõlav orkestratsioonileid".<ref>Toomas Velmet. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kohtusid-eesti-esimesed/ Kohtusid eesti esimesed] Sirp, 19.05.2023.</ref> 12. mail 2023 toimus [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise sümfooniaorkestri]] hooaja lõpukontserdil Rasmus Puuri sümfoonilise teose "Trikster" esiettekanne (dirigent [[Risto Joost]]). Rasmus Puuri inspireeris teost kirjutama triksteri tegelastüüp, kes ka meie mütoloogias mitmel kujul eksisteerib, näiteks Krati või Vanapaganana. "Triksteris on midagi kohutavalt kütkestavat, kaasa- ja ligitõmbavat, ta haarab ja tinistab meid ära. Ta võib meie ellu tuua ka värskust, elevust, särtsu. Kuid selline tüüp võib muuta kuju, muunduda, moonduda. Ta võib ühel hetkel olla ka väga ohtlik ja pöörata sinu vastu. See ahvatlus, ohu binaarsus ja pingeväli mind selle teose puhul inspireerisidki," on helilooja selgitanud teose ideed.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608972212/vanemuise-hooaja-loppkontserdil-soleerib-kahekordne-grammy-nominent-martin-kuuskmann Vanemuise hooaja lõppkontserdil soleerib kahekordne Grammy nominent Martin Kuuskmann] ERR Kultuur, 09.05.2023.</ref> ===2024: esimene sümfoonia=== Jaanuaris 2024 toimusid Rasmus Puuri juhatusel Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri neljanda albumi tutvustuskontserdid Tartus, Mustvees ja Tallinnas. Heliplaadil on helilooja [[Ester Mägi]] koori- ja kammermuusika seaded, näiteks algselt viiulile ja klaverile loodud "Kuus eesti rahvaviisi" ning kooriteosed "Siin mu rõõmumaa", "Kerkokell" ja "Pieta" jm.<ref>Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1609224966/vhk-keelpilliorkestril-valmis-plaat-ester-magi-heliloominguga VHK keelpilliorkestril valmis plaat Ester Mägi heliloominguga] ERR Kultuur, 17.01.2024.</ref> 3. mail 2024 toimus [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]] kontserdisarjas "Romantika" Rasmus Puuri esimese [[sümfoonia]] esiettekanne. Neljaosaline suurteos kanti ette [[Estonia kontserdisaal]]is, dirigeeris [[Olari Elts]]. Kontserdist tegid otseülekande ka ERR-i [[Klassikaraadio]] ja [[Läti Raadio]] programm Klasika.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609327809/rasmus-puur-oma-esimesest-sumfooniast-esimese-proovi-sokk-on-suur Rasmus Puur oma esimesest sümfooniast: esimese proovi šokk on suur] ERR Kultuur, 29.04.2024.</ref><ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609319237/kontserdisaalis-rasmus-puuri-sumfoonia-erso-ja-dirigent-olari-elts Kontserdisaalis: Rasmus Puuri sümfoonia, ERSO ja dirigent Olari Elts] ERR Klassikaraadio koduleht, 03.05.2024.</ref> 19. juunil esietendus Uuemõisas kirjanik [[Elin Toona]] teoste ja elulooliste materjalide ainetel valminud Eesti Draamateatri lavastus "Üks helevalge tuvi", mille lavastasid [[Mari-Liis Lill]] ja [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]]. Lavastusele kirjutas muusika Rasmus Puur.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609375454/mari-liis-lill-isiklikud-malestused-toovad-ajaloo-lahemale Mari-Liis Lill: isiklikud mälestused toovad ajaloo lähemale] ERR Kultuur, 19.06.2024.</ref> Juunis 2024 toimunud Tartu laulupeo nimilooks oli Rasmus Puuri uudisteos "Õnn ja rõõm" ([[Doris Kareva]] sõnadele), mida esitasid ühendkoorid [[Küllike Joosing]]u juhatusel ja sümfooniaorkester.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609379147/tartu-laulupeo-nimiloo-autor-rasmus-puur-ideaalse-laulupeolaulu-valemit-ei-ole Tartu laulupeo nimiloo autor Rasmus Puur: ideaalse laulupeolaulu valemit ei ole] ERR Kultuur, 22.06.2024.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609379525/vaata-uuesti-tartu-laulupeo-nimilugu-onn-ja-room Vaata uuesti: Tartu laulupeo nimilugu "Õnn ja rõõm"] Video. ERR Kultuur, 23.06.2024.</ref> Puuri seades kõlas ühendkooride esituses ka selle laulupeo avalaul, [[Aleksander Kunileid|Kunileiu]]/[[Lydia Koidula|Koidula]] "Sind surmani".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609379120/vaata-uuesti-tartu-laulupeo-avalaul-sind-surmani Vaata uuesti: Tartu laulupeo avalaul "Sind surmani"] Video. ERR Kultuur, 22.06.2024.</ref> Detsembris 2024 ilmus Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri esituses ja Rasmus Puuri dirigeerimisel Eesti esimese kutselise helilooja [[Rudolf Tobias]]e loomingu salvestiste heliplaat, millel kõlavad keelpilliorkestri seaded Tobiase vaimulikest ja ilmalikest teostest, nii tema kammerteostest kui ka koorimuusikast, teiste seas osad keelpillikvartetist nr 2, "Eks teie tea", "Otsekui hirv", "Noored sepad" jm. Albumi tutvustuskontserdid toimusid 2025. aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses Ida-Virumaal, Raplamaal ja Tallinnas.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609588418/vhk-keelpilliorkester-esitleb-rudolf-tobiase-muusikaga-autoriplaati VHK keelpilliorkester esitleb Rudolf Tobiase muusikaga autoriplaati] ERR Kultuur, 28.01.2025.</ref> ===2025=== Veebruaris 2025 Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Kontserdi 85. aastapäeva galakontserdil sai teoks Puuri vokaalsümfoonilise teose "Hundi loomine" (Jakob Tamme tekst) esiettekanne. Selle esitasid [[Eesti Rahvusmeeskoor]] ja [[Tallinna Kammerorkester]], dirigent [[Kaspar Mänd]].<ref>Marje Ingel. [https://www.sirp.ee/motlemapanevad-kingid-eesti-kontserdi-tahtpaevaks/ Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks] Sirp, 13.02.2026.</ref> Eesti Heliloojate Liidu 100. aastapäeva puhul valmis Rasmus Puuril sümfooniline teos "Kust sa kord tulid, sinna kord lähed", mis on pühendatud helilooja [[Tarmo Lepik]]ule. Selle esiettekanne toimus muusikafestivali "[[Eesti muusika päevad]]" raames Estonia kontserdisaalis aprillis 2025 [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]] esituses (külalisdirigent Michael Wendeberg).<ref>[https://jupiter.err.ee/1609662626/otseulekanne-emp-eesti-riiklik-sumfooniaorkester-ja-michael-wendeberg Otseülekanne: EMP. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Michael Wendeberg] ERR Jupiter, 25.04.2025.</ref> Puur oli ka 2025. aasta [[rahvusvaheline muusikapäev|rahvusvahelise muusikapäeva]] gala, mis toimus 1. oktoobril [[Viimsi Artium]]is, kunstiline juht.<ref>[https://xn--muusikapev-x5a.ee/2025/09/ Muusikapäev 2025] Muusikapäev2025.ee. Vaadatud 26.06.2026.</ref> ===2026=== Ta oli 20. augustil 2026 toimunud Eesti Vabariigi presidendi roosiaia kontserdi kunstiline juht. Kontserdi orkester koosnes vabas Eestis sündinud noortest muusikutest ja esitati eesti muusikat.<ref>[https://eeter.err.ee/1610115350/rasmus-puur-roosiaia-kontsert-teeb-kummarduse-eesti-muusikale Rasmus Puur: roosiaia kontsert teeb kummarduse Eesti muusikale] ERR Eeter, 20.08.2026.</ref> ===Valik heliteoseid=== <table><tr valign=top><td> ====Ooperid==== * "Pilvede värvid" (2017) ====Orkestriteosed==== * "Avamäng" ([[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]], 2015) * "Tärkamine" (sümfooniaorkestrile, 2016) * "Selget südant" (sümfooniaorkestrile, 2017) * "Lumememmede valss" ([[kammerorkester|kammerorkestrile]], 2013) * "Rejoice" ("Rõõmustagem") ([[keelpilliorkester|keelpilliorkestrile]], 2012) * "Hetked", 4 osa (keelpilliorkestrile, 2013) * "Hellerella". Pühendatud Tõnu Kaljustele ja [[Nargenfestival]]ile (keelpilliorkestrile, 2013) * "Mõrad" (1. Suutmatus. 2. Rahutus. 3. Jõuetus) (keelpilliorkestrile, 2015) *" Üksinduse aeg". Pühendatud Mailiis Kullile, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2016) * "Sõprade laul" nr 84. Seade 2016. aasta teosest keelpillitriole (keelpilliorkestrile, 2017) * "Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii". Samanimelise teose keelpillikvartetile (2016) seade (keelpilliorkestrile, 2018) * "Tuuline eleegia" (keelpilliorkestrile, 2020) * "Kui lehed vahetavad värvi" (keelpilliorkestrile, 2020) * "Põhjamaa laulud" (I Lento, pesante. II Lento, piu mosso, animato. III Pesante) ([[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrile]], 2016) * "Igatsus" (oboele ja keelpilliorkestrile, 2013) * "Miniatuur oboele ja keelpilliorkestrile" (2014) * "Pluribus e unum" (tšellole ja orkestrile, 2016) * "Viiulikontsert" (viiulile ja orkestrile, 2020) <td> ====Muud instrumentaalteosed==== * Mees ja naine. Kolmeosaline dialoogpala (2 löökpillile, esiettekanne 2014) * Pagemine ([[flööt|flöödile]] ja [[tšello]]le, 2011) * Kaduviku kaunidus (2 [[kitarr]]ile, 2012) * Tärkamine ([[flüügelhorn]]ile ja [[klaver]]ile, 2013) * Ja pilved on ka nii rahutud ([[oboe]]le ja klaverile, 2013) * Valss kahele (flöödile ja [[harf]]ile, 2016) * Kummalised inimesed ([[klarnet]]ile, [[fagott|fagotile]], viiulile; 2015) * Sõprade laul nr 84 (keelpillitriole Fresh!; 2016) * Õnne valu ([[viiul]]ile, [[vioola]]le, [[klarnet]]ile, bassklarnetile; 2014) * Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii (keelpillikvartett, 2016) * Laul Maarja külale (puhkpillikvintett, 2012) * Alustuseks käib küll! (puhkpillikvintett, 2016) * Sinna! (klaverile ja keelpillidele, 2014) * Aastaajad (1. Kevade. 2. Suvi. 3. Sügise. 4. Talv) (viiulile, 2014-2015) * Hõlju, lenda! (5 osa) (harfile, 2013) * Kõrgete kõla (1. Helguse selgus. 2. Ettevaatuse kaotus. 3. Siiruse kiirgus) (klaveritsükkel, 2011-2012) * Helisev hetk (klaverile, 2013) * Lugu, mida kunagi kirja ei panda. Pühendatud Grete Jürgensonile (klaverile, 2015) * Meenutades ([[inglissarv]]ele, 2016) * Ühe südame laulmatu laul. ''Hommage'' Jaak Jürissonile, kirjutatud [[Siuru]] 100. sünnipäevaks (klaverile, 2017) * Gravitas (viiulile, vioolale, tšellole; 2020) * Läbi merede, üle alpide (klaverile, 2018) </table> ====Vokaal- ja koorimuusika==== {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2021}} ===Salvestised=== Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud nii noorteorkestriga [[Reaalmažoor]] kui ka Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga. ====Tema loominguga autoriplaadid==== * "Hetked” (2016) * "Sipsik” (2016) * "Hetked I-IV" (CD, Kõrvale Pai, 2016) * "Igatsus" (CD, Kõrvale Pai, 2016) * "Noore naise mõtted" (helilooja Rasmus Puur, esitavad Kammernaiskoor Sireen ja Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose; CD, Kõrvale Pai, 2017) jm. * "Pilvede värvid" (Estonia teatri lavastuse videosalvestis; Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel, DVD, 2021) * "Constellations" (kvartettide CD, 2021). Esitajad: kvartett FourEst koosseisus Linda-Anette Verte (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Sandra Klimaite (vioola) ja Theodor Sink (tšello). Plaadil kõlavad Rasmus Puuri teosed "Keelpillikvartett nr 1", "Constellations", "Õnne valu", "Keelpillikvartett nr 2" ja "Kuma". ====Eesti heliloojate loomingu sarja albumid==== * "[[Cyrillus Kreek]]". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2020 * "[[Mart Saar]]". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2021 * "[[Veljo Tormis]]". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2022 * "[[Ester Mägi]]". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2024 * "[[Rudolf Tobias]]". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2024 ==Tunnustus== * 2016 – aasta koorihelilooja<ref>[https://kooriyhing.ee/aastapreemiad-2016/ Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2016] Vaadatud 19.04.2021.</ref> * 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale) * 2017 – aasta noor dirigent<ref>{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1958/2017 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2017 |vaadatud=2018-11-18 |arhiivimisaeg=2018-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181118205802/http://www.kooriyhing.ee/est/1958/2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2017 – silmapaistev noor eestlane (Eesti Ettevõtlike Noorte Koja auhind)<ref>[https://web.archive.org/web/20210502175922/http://vaartustatulevikku.jci.ee/silmapaistev-noor-eestlane/ Silmapaistva noore eestlase auhinna laureaadid] Konverentsi "Väärtusta tulevikku" kodulehel. Vaadatud 02.05.2021.</ref> * 2018 – [[Eesti Sümfooniaorkestrite Liit|Sümfooniaorkestrite Liidu]] aastapreemia (viljaka loome- ja kontserditegevuse eest 2017. aastal)<ref>[https://www.orkestrid.ee/aastapreemia/ Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia] Vaadatud 19.04.2021.</ref> * 2021 – LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu parima 2020. aastal valminud eesti heliteose eest (Rasmus Puuri "Viiulikontsert")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608197851/lhv-uue-heliloomingu-preemia-au-tasu-palvis-rasmus-puuri-heliteos LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos] ERR Muusika, 01.05.2021.</ref> * 2021 – Presidendi Kultuurirahastu [[noore kultuuritegelase preemia]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608279177/noore-kultuuritegelase-preemia-palvis-rasmus-puur Noore kultuuritegelase preemia pälvis Rasmus Puur] ERR Kultuur, 15.07.2021.</ref> * 2025 – LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu parima 2024. aastal valminud eesti heliteose eest (Rasmus Puuri "Sümfoonia")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609675730/lhv-uue-heliloomingu-au-tasu-laureaat-on-rasmus-puur LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat on Rasmus Puur] ERR Kultuur, 25.04.2025.</ref> ===Stipendiumid=== * 2019 – [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]] silmapaistvale muusikahariduse edendajale<ref>[https://kultuur.err.ee/996079/riho-patsi-koolimuusika-fond-jagas-tunnustusi Riho Pätsi koolimuusika fond jagas tunnustusi] ERR Kultuur, 25.10.2019.</ref><ref>[https://www.tlu.ee/uudised/silmapaistvad-muusikahariduse-edendajad-2019 Silmapaistvad muusikahariduse edendajad 2019] Pressiteade Tallinna Ülikooli kodulehel. 25.10.2019.</ref> * 2020 – Veljo Tormise Fondi stipendium<ref name="veljo-torm" /> * 2021 – Tõnu Kaljuste nimeline stipendium (EMTA)<ref name="tonu-kalju" /> ===Muu tunnustus=== * Märtsis 2021 tähistati helilooja ja dirigendi Rasmus Puuri 30. sünnipäeva [[Klassikaraadio]] erisaatega ja tema kantaadi "Unes nägin ma Eestimaad" ettekandega.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1608136699/kontserdisaalis-unes-nagin-ma-eestimaad Kontserdisaalis. Unes nägin ma Eestimaad] Saates kasutatud kontsertsalvestis pärineb Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsertaktuselt (2018). ERR-i Klassikaraadio koduleht, 23.03.2021.</ref> ==Muud ettevõtmised ja esinemised== * 22. aprillil 2019 oli Rasmus Puur ETV kultuurisaate "[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]" intervjueeritav. Küsitles [[Joonas Hellerma]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-rasmus-puur ETV kultuurisaade "Plekktrumm: Rasmus Puur"] Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter 22.04.2019.</ref> * Rasmus Puur kuulus [[Eesti Muusikanõukogu]] 2020. aasta alguses loodud kriisinõukotta. Kriisinõukoja eesmärk oli kaardistada ja hinnata koroona leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju ja tagajärgi Eesti muusikavaldkonna loovisikutele, kontserdikorraldajatele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele ning modelleerida võimalikke tulevikustsenaariume.<ref>[https://kultuur.err.ee/1065989/eesti-muusikanoukogu-loi-kriisinoukoja Eesti Muusikanõukogu lõi kriisinõukoja] ERR Kultuur, 19.03.2020.</ref> * Veebruaris 2020 oli Rasmus Puur [[Eesti Televisioon|ETV]] telesaate "[[Klassikatähed]]" žüriis.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89010221/klassikatahed-avab-voistluse-tana-muusikalise-tulevargi-ja-maailmarekordi-katsetusega? “Klassikatähed” avab võistluse täna muusikalise tulevärgi ja maailmarekordi katsetusega] Kroonika, 21.02.2020.</ref> * 2022. aasta jaanuaris oli ta [[Vikerraadio]]s saatesarja "Laste ööülikool" põhiesineja teemal "Rahvalaul ja meie".<ref>[https://kultuur.err.ee/1608454223/uutes-laste-ooulikooli-vestlustes-arutletakse-loomingu-ja-loomise-ule Uutes "Laste ööülikooli" vestlustes arutletakse loomingu ja loomise üle] ERR Kultuur, 03.01.2022.</ref> * 2022. aasta novembris täitis ETV muusikasaate "Orkestri mängud" muusikalise osa Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.<ref>[https://menu.err.ee/1608799795/vaata-enne-tele-eetrit-orkestri-mangudes-on-kulas-vhk-keelpilliorkester Vaata enne tele-eetrit: "Orkestri mängudes" on külas VHK keelpilliorkester] ERR Menu, 25.11.2022.</ref> * 7. jaanuaril 2023 jõudis ETV eetrisse Tallinna kui alates 2022. aastast [[UNESCO]] [[muusikalinn]]a tiitli kandjat tutvustav telesaade. Kultuuritegelastest esinesid saates lisaks Rasmus Puurile [[Kadri Voorand]], [[Sissi Nylia Benita]], [[Kristjan Järvi]], [[Andres Kõpper]] ja [[Sven Grünberg]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tallinn-tais-muusikat Tallinn täis muusikat : 1] ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 07.01.2023.</ref> * 9. aprillil 2023 oli ta [[Kuku Raadio]] persoonisaate "Kukul külas: Rasmus Puur" külaline. Küsitles [[Erki Berends]].<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143097 "Kukul külas: Rasmus Puur"] – järelkuulatav Kuku Raadio saade, saatejuht Erki Berends, esmaeeter 09.04.2023.</ref> * 1. mail 2023 oli ta [[Tallinna Jaani kirik]]us kultuuritunni “Loodud sõna õhtu” maikuu külaline (nii sõnas kui ka muusikas). Küsitles [[Kaja Kärner]].<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2023/loodud-sona-ohtu-maikuu-kulaline-on-rasmus-puur/ “Loodud sõna õhtu” maikuu külaline on Rasmus Puur] E-kiriku koduleht, 26.04.2023.</ref> * 1. juunil 2023 oli ta põhiesineja Kuku Raadio hommikusaates "Ärataja: Rasmus Puur. Lastekaitsepäeva tähistamine Kadriorus".<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/arataja/129574 "Ärataja: Rasmus Puur. Lastekaitsepäeva tähistamine Kadriorus"] – järelkuulatav Kuku Raadio hommikusaade, esmaeeter 01.06.2023.</ref> * 25. juunil 2023 olid Rasmus Puur ja tema ema Katrin Puur Vikerraadio saate "Käbi ei kuku..." peategelased. Küsitles [[Sten Teppan]].<ref>[https://menu.err.ee/1609018244/rasmus-puur-lapsepolv-lasnamael-oli-kui-metsikus-laanes Rasmus Puur: lapsepõlv Lasnamäel oli kui metsikus läänes] ERR Menu, 27.06.2023.</ref> * 15. veebruaril 2025 võttis Rasmus Puur ajakirjanduses sõna laulupidude politiseerimise vastu. Tema sõnavõtt oli ajendatud õiguskantsleri pöördumisest [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus|Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse]] poole pärast seda, kui üldlaulupeo ettelaulmiselt oli välistatud erivajadusega inimestest koosnev viipekeelne koor.<ref>Kristopher Muraveiski. [https://www.delfi.ee/artikkel/120349924/laulu-ja-tantsupeo-sa-ei-pea-voimalikuks-lasta-viiplejate-kooril-ette-laulda-margus-toomla-koorijuht-edmar-tuule-vaited-on-alusetud Laulu- ja Tantsupeo SA ei pea võimalikuks lasta viiplejate kooril ette laulda. Margus Toomla: koorijuht Edmar Tuule väited on alusetud] Delfi, 15.01.2025.</ref> "Laulupidu on olnud alati kontsert, suure eesti koori kontsert, mitte mõni muu sotsiaalne või mütoloogiline nähtus. Laulupidu on kõigile ligipääsetav, kes suudavad laulud vastavalt nõuetele omandada, sõltumata sotsiaalsest taustast, soost, seksuaalsest orientatsioonist, laulmist võimaldavast puudest või muust," kirjutas Rasmus Puur üldlaulupeo "Iseoma" kunstilise toimkonna liikmena, toonitades, et laulupeo eel kooride kvaliteedi kontrollimise eesmärk ongi välja selgitada, milliste kooride muusikaline tase nendele nõuetele vastab.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609606262/rasmus-puur-kuidas-minust-sai-empaatiavoimetu Rasmus Puur: kuidas minust sai empaatiavõimetu] ERR Kultuur, 15.02.2025.</ref> * 17. veebruaril 2026 võttis Rasmus Puur Vikerraadio saates "Vikerhommik" sõna helilooja [[Sven Lõhmus]]e ja ansambli [[Vanilla Ninja]] kaitseks, kelle loodud ja esitatud laul "[[Too Epic to Be True]]" võitis rahvahääletuse tulemusel võistluse "[[Eesti Laul 2026|Eesti laul 2026]]" ning sai õiguse esindada Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kuid langes kohemaid meedias ja sotsiaalmeedias selle otsusega rahulolematute arvamuseavaldajate halvustuse ja solvangute ohvriks. Ta selgitas põhjalikult võistluse tingimusi ja hindamiskriteeriume ning võitnud laulu plusse ja miinuseid, ning sedastas: "Ei Sven Lõhmusele ega Vanilla Ninjale saa ju ette heita seda, et nad teevad oma loomingut nii, nagu nad teevad. Küsimus on siis lõpuks selles, et saab ette heita neile, kes on nad võitjaks hääletanud, kes on siis Eesti rahvas."<ref>[https://eeter.err.ee/1609942889/rasmus-puur-vanilla-ninja-ei-ole-suudi-et-rahvas-neid-voitjaks-valis Rasmus Puur: Vanilla Ninja ei ole süüdi, et rahvas neid võitjaks valis] ERR Eeter, 17.02.2026.</ref> ==Liikmesus== * 2014–... [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige<ref name="ReferenceA" /> * 2019–... [[Eesti Kooriühing]]u juhatuse liige ==Isiklikku== Rasmus Puuri ema on kunagine [[Eesti Televisioon]]i "[[Entel-tentel]]i" laululaps Katrin Kulli, nüüdne [[kultuurikorraldaja]] [[Katrin Puur]].<ref name="rasmus-puu" /><ref>Anneli Ammas. [https://www.postimees.ee/4166545/koige-onnelikum-ema-laulupeol Kõige õnnelikum ema laulupeol] Postimees.ee, 03.07.2017.</ref> Tema isa on [[Demograaf|rahvastikuteadlane]] [[Allan Puur]]. Õde Mirjam Mandre on [[jaapani keel]]e ja kultuuri asjatundja. Tema vanatädi oli priimabaleriin ja balletipedagoog [[Helmi Puur]]. Rasmus Puur on tegelenud ujumise, tennise, jalgpalli ja võrkpalliga. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.youtube.com/watch?v=-wO8hdMPODI Rasmus Puuri "Vaikus"] (tekst: Villu Kangur, esitavad Lili Kirikal, Merlin Porkma, Maarja Aarma, Mikk Dede, Edmar Tuul ja Edgar Tereping). Video YouTube'is, salvestatud 7. juunil 2011 * [https://www.youtube.com/watch?v=UWb6-Ysojzo Rasmus Puur räägib autorikontserdist "Hetked"] Muusikaelu video YouTube'is, 30. juuli 2014 * [https://www.youtube.com/watch?v=33J3dHMwCIg Minu lugu: Rasmus Puur] XII noorte laulu- ja tantsupeo tegijate tutvustus. Video YouTube'is, 20. juuni 2016 * Liisa Hõbe. [https://core.ac.uk/download/pdf/79114691.pdf Sirbi muusikakäsitlus tegijate ja ekspertide vaates] Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2016 (Rasmus Puuri antud intervjuu algab lk 75) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/mi-rasmus-puuri-ooper ETV kultuurisaade "MI: Rasmus Puuri ooper"] Saade Rasmus Puuri ooperi "Pilvede värvid" sünniloost. Autor ja saatejuht [[Timo Steiner]]. Esmaeeter 21.09.2017 * [https://www.youtube.com/watch?v=soYicyk3M7c Rasmus Puur: Minu eriline kõne Eestile] Tagasi Kooli e-külalistunni annab dirigent ja helilooja Rasmus Puur. Video YouTube'is, 7. veebruar 2018 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/uks-koorilaul-oma-koore-all-me-oleme-haprad ETV kultuurisaade "Üks koorilaul: Oma koore all me oleme haprad"] Rasmus Puuri ja [[Veiko Tubin]]a laulu "Oma koore all me oleme haprad" esitavad rahvusooperi Estonia meeshääled, teksti räägib helilooja Rasmus Puur. Dirigent Hirvo Surva. Esmaeeter 19.05.2018 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-rasmus-puur ETV persoonisaade "Plekktrumm: Rasmus Puur"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]], esmaeeter 22.04.2019 * [https://edasi.org/40274/rasmus-puur-laulupeo-iseenesestmoistetavusest/ Rasmus Puur: laulupeo iseenesestmõistetavusest] Edasi. org, 26. juuni 2019 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tulekandjad ETV kultuurisaade "Tulekandjad" (2019)] noortest dirigentidest [[Pärt Uusberg]]ist, [[Valter Soosalu]]st ja Rasmus Puurist ning tantsujuhtidest [[Rauno Zubko]]st ja [[Liina Eero]]st. Autor ja [[toimetaja]] [[Ruth Alaküla]], esmaeeter 29.12.2019 * [https://www.youtube.com/watch?v=-o0sMILt3GM Rasmus Puuri viiulikontserdi maailma esiettekanne] [[Pärnu Linnaorkester]], dirigent [[Kaspar Mänd]], solist Linda-Anette Verte. Video YouTube'is, 2020 * [https://rutieinpalu.com/toeliselt-inspireeriv-juhtimine-2020-rasmus-puur/ Tõeliselt inspireeriv juhtimine 2020 – Rasmus Puur] Ruti Einpalu juhtimisteemaline blogi. 2020 * [https://menu.err.ee/1132738/minu-eestimaa-rasmus-puur-merd-vaadates-tekib-justkui-igaviku-taju Minu Eestimaa | Rasmus Puur: merd vaadates tekib justkui igaviku taju] ERR Menu, 9. september 2020 * [https://edasi.org/80166/helilooja-rasmus-puur-meil-on-massiivne-alandlikkuse-ja-tanulikkuse-defitsiit-headuse-defitsiit/ Helilooja Rasmus Puur: meil on massiivne alandlikkuse ja tänulikkuse defitsiit, headuse defitsiit] ERR 11. aprill 2021 / Edasi.org * [https://menu.err.ee/1608152956/tana-30-aastat-tagasi-sunnitusmaja-ees-lohkes-pomm "Täna 30 aastat tagasi"| Sünnitusmaja ees lõhkes pomm] Ema Katrin Puur ja poeg Rasmus Puur meenutavad ETV saates sündmusi 30 aastat tagasi. ERR Menu, 24. märts 2021 * Joonas Hellerma. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/rasmus-puuriga-h%C3%BCpassaares-t%C3%A4htis-on-see-mis-s%C3%BCnnib-hinges Rasmus Puuriga Hüpassaares: tähtis on see, mis sünnib hinges] Ajakiri Muusika, 26. jaanuar 2022 * [https://kultuur.err.ee/1608811498/rasmus-puur-publik-on-jalle-leidnud-tee-kultuuriuritustele Rasmus Puur: publik on jälle leidnud tee kultuuriüritustele] ERR Kultuur, 6. detsember 2022 * Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/rasmus-puur-suvenemine-on-tanapaeval-luksus/ Rasmus Puur: "Süvenemine on tänapäeval luksus"] Teatritasku.ee, 3. märts 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143097 "Kukul külas: Rasmus Puur"] Kuku raadio portreesaade, saatejuht Erki Berends, esmaeeter 9. aprillil 2023 * [https://menu.err.ee/1609018244/rasmus-puur-lapsepolv-lasnamael-oli-kui-metsikus-laanes Rasmus Puur: lapsepõlv Lasnamäel oli kui metsikus läänes] ERR Menu, 27. juuni 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609606262/rasmus-puur-kuidas-minust-sai-empaatiavoimetu Rasmus Puur: kuidas minust sai empaatiavõimetu] ERR Kultuur, 15. veebruar 2025 {{JÄRJESTA:Puur, Rasmus}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Arranžeerijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] rfedconhwe8vfb45d05gizpah1ygu5h 0 402388 7253566 7215336 2026-10-15T15:01:54Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7253566 wikitext text/x-wiki '''Eero''' on eesti ja soome [[mehenimi]]. Eero nimepäev on 18. mai. 2016. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nimi Eero 688 mehel (populaarsuselt 219. mehenimi).<ref>[https://web.archive.org/web/20170607012402/http://www.stat.ee/public/apps/nimed/ Nimede statistika] Eesti statistikaamet (vaadatud 6. mail 2016)</ref> ==Nime kandjaid== *[[Eero Endjärv]], eesti arhitekt *[[Eero Loone]], eesti filosoof *[[Eero Raun]], eesti kultuuritegelane ja riigiametnik *[[Eero Spriit]], eesti näitleja, lavastaja *[[Eero Tari]], eesti näitleja ja laulja (tenor) *[[Eero Tölpt]], eesti ettevõtja *... ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mehenimed]] huos67o1e398tfcuo3qs541cqdet89e 0 407559 7253509 6136574 2026-10-15T12:04:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253509 wikitext text/x-wiki '''Piroplasmoos''' ehk '''babesioos''' on [[hemolüütiline aneemia|hemolüütilise aneemiaga]] kulgev raske haigus, mille põhjustajaks on vere [[punalible]]des parasiteeriv ainurakne. Haigus levib [[puuk]]ide vahendusel ning kujutab ohtu eelkõige lemmikloomadele. Puugi kui haigustekitaja kandja ehk ''siirutaja'' toitumisel satuvad haigustekitajad looma organismi, kus need kinnituvad pärast nakatumist erütrotsüütidele.<ref name="koer.ee">Koer.ee. [http://www.koer.ee/Puugid_levitavad_ohtlikke_haigusi.html "Puugid levitavad ohtlikke haigusi"] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. (31.05.2015).</ref> Kuigi haiguse peamine levikuala on Lõuna-Euroopa, Aasia, Ameerika (v.a külmemad alad) ja Aafrika, siis kliima muutusega ja lemmikloomade reisimise ja impordiga on haigustekitajad liikunud enam Ida-Euroopasse. Poolas, Leedus ja Lätis on haigustekitaja kohalikult kinnitatud; Eestis registreeritud haigusjuhud on valdavalt seotud eelneva reisimise ajalooga{{lisa viide}}<ref> Vetlab.ee. [http://www.vetlab.ee/?a=mypage&path_id=3eb05bfd33e0716f85e5&story_id=51e38cc91881a55f31de8 "Piroplasmoos"]. (31.05.2015). </ref>. == Haiguse avaldumine == Haiguse tõttu tekib punaliblede enneaegne lagunemine ehk [[hemolüüs]] – sellest tuleneb kehvveresus ehk [[aneemia]]. Erütrotsüütide lagunemise tagajärjel väheneb ka vere [[hemoglobiin]]isisaldus. See kutsubki esile sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Väga sagedasti esimene kliiniline tunnus, mida omanikud märkavad on tumepruun või isegi verine uriin, mis on hemolüüsi tagajärjel. Loomad võivad muutuda loiuks, keelduda söögist, nende limaskestad muutuda kollakaks; rasketel juhtudel loomad kollabeeruvad ja võivad hakata krambitama. Aneemiale järgnevad sümptomid: # kõrge palavik; # isutus; # nõrkus; # kesknärvisüsteemi häired; # vere hüübimise häired; # hingamishäired; # kollatõbi; # põrna suurenemine. Raskematel juhtudel on piroplasmoos surmav.<ref name="orrokliinik.ee">Orrokliinik.ee. [https://web.archive.org/web/20150627043455/http://www.orrokliinik.ee/Artiklid-ja-soovitused-page-58/Koerte-reisimeditsiinist-id-19/ "Koerte reisimeditsiinist"]. (31.05.2015)</ref> == Ravi == Piroplasmoosi diagnoosimiseks tehakse vereproov, kus määratakse haigustekitaja olemasolu. Raske haiguse ravi on komplitseeritud, sest spetsiifiline ravim, mis babeesiaid hävitaks, võib olla raskesti kättesaadav. Lisaks tuleb tegeleda muude kõrvalnähtudega, mida tekitab äge hemolüüs. Ravi õigeaegne alustamine on väga oluline. <ref name="orrokliinik.ee"/> == Ennetamine == Piroplasmoosi vältimine sõltub eelkõige haigust siirutavate puukide tõrjumisest. Haiguse vastu on ka vaktsiin, kuid see pole kuigi tõhus. * Puugitõrje * Regulaarne karvkatte kontroll * Soojamaareiside vältimine lemmikloomadega <ref name="koer.ee"></ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://actavetscand.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13028-016-0189-4 Valentina Tiškina, Valentina Capligina, Külli Must, Inese Berzina, Renate Ranka, Pikka Jokelainen. Fatal Babesia canis canis infection in a splenectomized Estonian dog. Acta Veterinaria Scandinavica 2016 58:7] [[Kategooria:Haigused]] quv1a5t92cfsc6xp7oybz5kfz0e87cy 0 411723 7253548 7101553 2026-10-15T14:15:05Z Trebors 57925 7253548 wikitext text/x-wiki {{Isik | pilt = Margus Kolga 2012.jpg | pildiallkiri = Margus Kolga (2012) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|05|01}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | kodakondsus = [[Eesti]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = [[ajalugu]], 1999 | lapsed = kolm last }} '''Margus Kolga''' (sündinud [[1. mai]]l [[1966]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[riigiametnik]] ja [[diplomaat]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=CV MARGUS KOLGA |url=https://krkk.icds.ee/wp-content/uploads/sites/17/2013/05/CV-MARGUS-KOLGA-2018.pdf |väljaanne=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]] |vaadatud=2023-11-12 |arhiivimisaeg=2023-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231112131812/https://krkk.icds.ee/wp-content/uploads/sites/17/2013/05/CV-MARGUS-KOLGA-2018.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Elulugu == Kolga õppis alates 1984. aastast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu, magistrikraadi sai 1999. aastal.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=TARTU ÜLIKOOL: LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |arhiivimisaeg=2016-07-20 |vaadatud=2015-08-06 |väljaanne=[[Tartu Ülikool]]}}</ref> Kolga oli aastatel 1992–1994 [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumis]] varustus- ja logistikaosakonnas laekur, 1994. aastast kaitsepoliitika büroo juhataja, 1995. aastast julgeolekupoliitika osakonna juhataja,<ref name=":0" /> 1996–2003 asekantsler, vastutades poliitika planeerimise, rahvusvaheliste suhete ja avalike suhete eest ja valmistades ette Eesti [[NATO]]-sse integreerimist, 2003–2007 [[Balti Kaitsekolledž|Balti Kaitsekolledži]]is konsultant ja projektijuht, 2007. aasta märtsist [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] 1. poliitikaosakonna (julgeolekupoliitika ja rahvusvaheline julgeolekupoliitika) peadirektor, 2010–2015 [[Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures|Eesti alaline esindaja ÜRO juures]], seejärel Riigikantselei julgeolekupoliitilise strateegia koostamise koordineerija, 2016. aasta keskpaigast välisministeeriumi [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kampaania töörühma juht, 2019–2022 [[Eesti suursaadik Rootsis]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-05-08 |pealkiri=M. Kolga nimetamine ja M. Pajula tagasikutsumine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/210052019002 |vaadatud= |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> 2022–2025 välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor, 1. märtsist 2025 [[Eesti president|Eesti presidendi]] välisnõunik.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Presidendi välisnõunikuna alustab tööd Margus Kolga |väljaanne=[[Õhtuleht]] |toimetaja-perekonnanimi=Loog |toimetaja-eesnimi=Katariina |url=https://www.ohtuleht.ee/1125685/presidendi-valisnounikuna-alustab-tood-margus-kolga}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-10 |pealkiri=Margus Kolga töötab Balti Kaitsekolledžis |väljaanne=[[EPL]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50963803/margus-kolga-tootab-balti-kaitsekolledis}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ratt |eesnimi=Kadri |kuupäev=2010-06-15 |pealkiri=Ilves nimetas ametisse mitu uut suursaadikut |url=https://www.postimees.ee/276816/ilves-nimetas-ametisse-mitu-uut-suursaadikut |vaadatud= |väljaanne=[[Postimees]] |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18.08.2022 |pealkiri=Suursaadik Margus Kolga hüvastijätukiri rootsieestlastele |väljaanne=Eestlased Rootsis |url=https://sverigeesterna.se/2022/08/18/suursaadik-margus-kolga-huvastijatukiri-rootsieestlastele/}}</ref> 2003. aasta juulis mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ning temalt mõisteti välja 48&nbsp;600 krooni. Kuritegude ilmsikstulekul lahkus ta kaitseministeeriumi asekantsleri ametikohalt.<ref name="pm">{{Netiviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Merike |kuupäev=2015-06-18 |pealkiri=Asekantsleriks kandideerib korruptsiooni tõttu sellest ametist lahkunud Kolga |url=https://www.postimees.ee/3229775/asekantsleriks-kandideerib-korruptsiooni-tottu-sellest-ametist-lahkunud-kolga |vaadatud= |väljaanne=[[Postimees]] |keel=et}}</ref> Ta on 2004. aastast kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni liige.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Margus Kolgal on poeg ja kaks tütart. Ta räägib [[Inglise keel|inglise]], [[Soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t ning mõistab [[saksa keel]]t.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] – 2002<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/15185-margus-kolga |vaadatud=05.08.2015 |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}}</ref> * [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]]<ref name=":0" /> ==Teoseid== * "Vene impeeriumi rahvaste punane raamat" (koos [[Jüri Viikberg]]i, [[Igor Tõnurist]]i ja [[Lembit Vaba]]ga; Tallinn, Vagabund 1993) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.diplomaatia.ee/autor/margus-kolga/ Margus Kolga artiklid ajakirjas Diplomaatia] {{JÄRJESTA:Kolga, Margus}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi alalised esindajad ÜRO juures]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] anw8zs7jpce1gwg6i357r6n15fs08ka 0 412510 7253875 6972121 2026-10-16T06:12:37Z Kuriuss 38125 7253875 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kevin Aloe | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Kevin Aloe | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1995|05|07}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 179 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = | noorteaastad1 =2003–2011| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | noorteaastad2 =2009| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2011 | mänge1 =26| väravaid1 =2| klubi1 = → [[Valga FC Warrior]] | aastad2 =2012–2017| mänge2 =67| väravaid2 =3| klubi2 = [[Tallinna FC Flora II]] | aastad3 =2012 | mänge3 =3| väravaid3 =0| klubi3 = [[Tallinna FC Flora III]] | aastad4 =2013–2018| mänge4 =94| väravaid4 =2| klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 =2019 | mänge5 =31| väravaid5 =1| klubi5 = → [[Tartu JK Tammeka]] | aastad6 =2020–2021| mänge6 =53| väravaid6 =0| klubi6 = [[Tartu JK Tammeka]] | aastad7 =2022 | mänge7 =35| väravaid7 =1| klubi7 = [[JK Narva Trans]] | aastad8 =2023– | mänge8 =30| väravaid8 =1| klubi8 = [[Pärnu JK Vaprus]] | klubi_seisuga = 29. november 2023 | koondiseaastad1 =2010–2011| koondisemänge1 =9 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2012| koondisemänge2 =1 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad3 =2012–2013| koondisemänge3 =14| koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2014–2016| koondisemänge4 =28| koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =2014–2015| koondisemänge5 =2 | koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad6 =| koondisemänge6 = | koondiseväravaid6 = | koondis6 = | koondis_seisuga = 29. november 2023 }} '''Kevin Aloe''' (sündinud [[7. mai]]l [[1995]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== Aloe alustas mängijakarjääri [[Tallinna FC Flora]] noortesüsteemis. ===Valga FC Warrior=== Meeste meistrivõistluste debüüdi tegi Aloe 6. märtsil 2011, olles laenul [[Valga FC Warrior]]is, mis mängis [[Esiliiga]]s.<ref name="debüüt">[https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/37603 Valga-Puuma] jalgpall.ee, 6. märts 2011</ref> Debüütmängus sai ta 39. minutil teise kollase ja ühtlasi ka punase kaardi.<ref name="debüüt"/> ===Tartu JK Tammeka=== 6. märtsil 2019 läks Aloe hooaja lõpuni kehtinud laenulepinguga [[Tartu JK Tammeka]]sse<ref name="Tammekalaen">[https://fcflora.ee/kevin-aloe-esindab-algaval-hooajal-tartu-tammekat/ Kevin Aloe esindab algaval hooajal Tartu Tammekat!] fcflora.ee, 6. märts 2019</ref> ning jäi sinna ka pärast laenulepingu lõppu.<ref name="">[https://sport.err.ee/1013830/flora-kaitsja-jatkab-tartu-tammekas Flora kaitsja jätkab Tartu Tammekas] ERR.ee, 13. detsember 2019</ref> ===JK Narva Trans=== 20. jaanuaril 2022 liitus Aloe [[JK Narva Trans]]iga.<ref name="Trans">[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-transi-esimeseks-talviseks-taienduseks-sai-aloe Ametlik: Transi esimeseks talviseks täienduseks sai Aloe] soccernet.ee, 20. jaanuar 2022</ref> ===Pärnu JK Vaprus=== 2. veebruaril 2023 liitus Aloe [[Pärnu JK Vaprus]]ega.<ref name="Vaprus">[https://soccernet.ee/artikkel/vaprus-taieneb-klubiga-liitus-eesti-korgliiga-raudvara Vaprus täieneb: klubiga liitus Eesti kõrgliiga raudvara] soccernet.ee, 2. veebruar 2023</ref> ==Koondisekarjäär== Aloe on mänginud [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]], [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|U18]], [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|U19]], [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|U21]] ja [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|U23]] koondises kokku 54 mängu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 29. november 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior]] |[[Esiliiga 2011|2011]] |rowspan="1"|[[Esiliiga]] |26||2||1||0||colspan="2"|–||0||0||27||2 |- |rowspan="7"|[[Tallinna FC Flora II]]/<br>[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2012|2012]] |rowspan="6"|[[Esiliiga]] |23||0||3||1||colspan="2"|–||0||0||26||1 |- |[[Esiliiga 2013|2013]] |15||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||0 |- |[[Esiliiga 2014|2014]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |[[Esiliiga 2015|2015]] |10||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||2 |- |[[Esiliiga 2016|2016]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |15||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||1 |- !colspan="2"|Kokku !67!!3!!3!!1!!0!!0!!0!!0!!70!!4 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora III]] |[[II liiga 2012|2012]] |rowspan="1"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |rowspan="7"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2013|2013]] |rowspan="6"|[[Premium liiga]] |15||0||3||0||0||0||0||0||18||0 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |19||1||3||0||0||0||1||0||23||1 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |14||0||3||0||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||18||0 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |7||0||2||0||0||0||1||0||10||0 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |11||0||4||5||0||0||0||0||15||5 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |28||1||2||0||4<ref group="lower-alpha" name="CLEL">Kaks mängu [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]] ja 2 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1||0||35||1 |- !colspan="2"|Kokku !94!!2!!17!!5!!5!!0!!3!!0!!119!!7 |- |rowspan="4"|[[Tartu JK Tammeka]] |[[Premium liiga 2019|2019]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |31||1||3||1||colspan="2"|–||0||0||34||2 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |27||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||29||0 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |26||0||2||0||colspan="2"|–||2||0||30||0 |- !colspan="2"|Kokku !84!!1!!7!!0!!0!!0!!0!!0!!91!!1 |- |rowspan="1"|[[JK Narva Trans]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |rowspan="1"|[[Premium liiga]] |35||1||4||1||colspan="2"|–||0||0||40||2 |- |rowspan="1"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |rowspan="1"|[[Premium liiga]] |30||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||32||1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !339!!10!!34!!8!!5!!0!!5!!0!!383!!18 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2015|2015]], [[Premium liiga 2017|2017]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2016|2016]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2014|2014]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]] ;JK Narva Trans: *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2023|2023]] ;Tallinna FC Flora II: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2014|2014]], [[Esiliiga 2015|2015]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|11311}} *{{EJL2|1625}} *[https://www.transfermarkt.com/kevin-aloe/profil/spieler/159326 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Aloe, Kevin}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:Tartu JK Tammeka jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Narva Transi jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] kcmwoelykgcsq6b8u7qdm89v0e1vye2 0 413192 7254010 4252972 2026-10-16T09:46:31Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] to [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] 7254010 wikitext text/x-wiki #suuna [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] ol0punhv98fo58sddorfugb0snzi8tz 0 413292 7254016 4253693 2026-10-16T09:47:21Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Khorāsān-e Razavī provints]] to [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] 7254016 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 413293 7254011 4253694 2026-10-16T09:46:41Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Khorāsān-e Razavī provints]] to [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] 7254011 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 423900 7253613 7191882 2026-10-15T17:20:13Z Pikne 13803 7253613 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2019|kuu=jaanuar}} {{filmi info | filmi_nimi = Sõrmuste isand | originaalnimi = Lord of the Rings | pilt = | pildiallkiri = | žanr = | lavastaja = [[Peter Jackson]] | produtsent = | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = [[Elijah Wood]]<br>[[Ian McKellen]]<br>[[Liv Tyler]]<br>[[Viggo Mortensen]]<br>[[Sean Astin]]<br>[[Cate Blanchett]]<br>[[John Rhys-Davies]]<br>[[Bernard Hill]]<br>[[Billy Boyd]]<br>[[Dominic Monaghan]]<br>[[Orlando Bloom]]<br>[[Christopher Lee]]<br>[[Hugo Weaving]]<br>[[Miranda Otto]]<br>[[David Wenham]]<br>[[Brad Dourif]]<br>[[Karl Urban]]<br>[[John Noble]]<br>[[Sean Bean]]<br>[[Ian Holm]]<br>[[Andy Serkis]] | muusika = [[Howard Shore]] | operaator = [[Andrew Lesnie]] | montaaž = [[John Gilbert]]<br>[[Michael J. Horton]]<br>[[Jabez Olssen]]<br>[[Jamie Selkirk]]<br>[[Annie Collins]] | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = | tootja = | levitaja = [[New Line Cinema]] | aasta = | esilinastus = | kestus = 558 minutit | riik = [[Uus-Meremaa]]<br>[[USA]]<br>[[Suurbritannia]] | keel = | eelarve = 281 miljonit [[USA dollar|dollarit]] | piletitulu = 2,917 miljardit dollarit }} "'''Sõrmuste isand'''" on [[Peter Jackson]]i lavastatud filmi[[triloogia]], mis põhineb [[J. R. R. Tolkien]]i [[Sõrmuste Isand|samanimelisel]] fantaasia[[romaan]]ide triloogial. Esimene film, "[[Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond]]", esilinastus 2001. aasta detsembris. Sellele järgnesid "[[Sõrmuste isand: Kaks kantsi]]" 2002. aasta detsembris ja "[[Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek]]" 2003. aasta detsembris. Kõiki kolme filmi levitas [[New Line Cinema]]. "Sõrmuste isanda" triloogiat peetakse üheks suurimaks ja ambitsioonikaimaks projektiks filmiajaloos. Kolme filmi eelarve oli kokku 281 miljonit [[Ameerika Ühendriikide dollar|USA dollarit]] ja projekt kestis kaheksa aastat. Kõikide filmide võtted toimusid [[Uus-Meremaa]]l järjestikku. Filmide tegevustik järgib üldjoontes romaanide oma, kuid Jackson muutis mõningaid detaile. Tegevus toimub [[Keskmaa]]l ja peategelane on kääbik [[Frodo Paunaste]], kes saab ülesandeks hävitada [[Sauron]]i Üks Sõrmus. Ülesande täitmiseks luuakse Sõrmuse vennaskond, mis laguneb [[Raudlinn]]a Uruk-haide rünnaku järel. Frodo jätkab teed [[Mordor]]isse oma kaaslase Samiga. Samal ajal üritab [[Aragorn]] koos [[Gandalf]]iga ühendada Keskmaa rahvaid, et seista Sõrmuse sõjas vastu Sauroni vallutusplaanidele. Filmitriloogia oli väga edukas. Selle piletitulu on kõigi aegade suurimate seas. Filme kiitsid ka kriitikud ja need nomineeriti kokku 30 [[Oscar]]ile, millest võideti 17. "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" oli nomineeritud 11 Oscarile ja võitis kõik 11, mistõttu on see siiani üks kolmest läbi aegade enim Oscareid saanud filmist (teised kaks on "[[Ben-Hur]]" ja "[[Titanic (film)|Titanic]]"). == Ettevalmistustööd == Filmide lavastaja Peter Jackson puutus "Sõrmuste isandaga" esimest korda kokku [[Ralph Baksh]]i lavastatud [[Sõrmuste Isand (animafilm)|samanimelises animafilmis]]. Film meeldis Jacksonile ja ta soovis selle kohta rohkem teada saada. 17-aastaselt luges ta 12-tunnisel [[rong]]isõidul [[Wellington]]ist [[Auckland]]i kõik kolm raamatut läbi. 1995. aastal lõpetas Jackson filmi "[[Hirmutoojad]]" võtteid ja mõtles võtta "Sõrmuste isanda" oma järgmiseks projektiks. "[[Jurassic Park (film)|Jurassic Parki]]" esilinastuse järel olid eriefektid palju arenenud ja Jackson soovis nende abil luua realistlikuna näiva filmi. Sama aasta oktoobris pidas Jackson koos [[Fran Walsh]]i ja [[Miramax Films]]i juhi [[Harvey Weinstein]]iga läbirääkimisi "Sõrmuste isanda" autoriõiguste omaniku [[Saul Zaentz]]iga, et saada õigused teha "[[Kääbik, ehk sinna ja tagasi|Kääbiku]]" film ja kaks "Sõrmuste isanda" filmi. Läbirääkimised jäid aga pooleli, kui [[Universal Studios]] tegi Jacksonile ettepaneku filmida "[[King Kong]]i" uusversioon ja avastati, et Zaentzil puuduvad "Kääbiku" autoriõigused. 1996. aasta aprillis oli autoriõiguste küsimus endiselt lahendamata. Kui Universal Studios tühistas "King Kongi" projekti, otsustasid Jackson ja Walsh Weinsteini toetusel "Sõrmuste isanda" projekti uuesti käsile võtta ja asusid taas autoriõiguste saamise võimalust uurima. Jacksoni ja Walshi palvel kirjutas [[Costa Botes]] filmi sünopsise. Algselt esimese filmi sündmustik sai hiljem "Sõrmuse vennaskonna" ja "Kahe kantsi" tegevustikuks ja "Kuninga tagasituleku" alguseks. Esimene film oleks lõppenud Sarumani surma ning Gandalfi ja Pippini [[Minas Tirith]]isse minekuga. [[Gwaihir]] ja Gandalf oleksid pärast [[Raudlinn]]ast põgenemist külastanud [[Edoras]]t. Elrondi nõukogus oleksid osalenud ka [[Bilbo Paunaste]], [[Glorfindel]], [[Radagast]], [[Elladan]] ja [[Elrohir]]. Frodo asemel oleks [[Galadriel]]i peeglisse vaadanud Sam, [[Saruman]]ile oleks enne tema surma andestatud ja [[Nazgûl]]id oleksid Turmamäele jõudnud enne Sõrmuse hävitamist. Harvey ja Bob Weinsteini kiitsid filmid heaks ning filmide eelarveks määrati 75 miljonit dollarit. 1997. aasta keskel alustasid Jackson ja Walsh koos [[Stephen Sinclair]]i ja [[Philippa Boyens]]iga stsenaariumite kirjutamist, milleks kulus 13–14 kuud. Kirjutamise ajal oli Sinclair sunnitud projektist loobuma, misjärel jätkasid Jackson, Walsh ja Boyens kolmekesi. Otsustati, et Sam jääb filmis pealtkuulamisel vahele ja sunnitakse kaasa minema ning ka Ilomac Kangepukk ja Peregrin Tukk ei satu Frodole kaaslaseks vabatahtlikult, vaid on sunnitud teda aitama. Romaanis olid Sam, Peregrin ja Ilomac vabatahtlikult nõus Frodoga kaasa minema. Stseenid Gandalfi vangistusest Raudlinnas ja [[Lothlórien]]ist eemaldati ja [[Arwen]]ist pidi algsete plaanide järgi saama sõjaprintsess. Veel otsustati, et [[Gondor]]i kojaülem [[Denethor II]] osaleb koos oma pojaga Elrondi nõukogus, Arwen päästab Frodo ja [[Moria]]s ründab Sõrmuse vennaskonda koopatroll. Jackson, Walsh ja Boyens kaalusid ka [[Éowyn]]i eemaldamist filmist. Sel juhul oleks Angmari Nõidkuninga tapnud Arwen. Probleemid tekkisid siis, kui Miramax teatas, et nad ei suuda projekti rahastada ja filmi kulusid tuli vähendada. Kulude kokkuhoidmiseks otsustati filmida ainult üks film, kuid stsenaarium muutus sedavõrd, et Jackson oli sellele plaanile vastu. Ühe filmi tegemisel oleks eemaldatud [[Voore (Keskmaa)|Voore]] ja [[Helmi süviku lahing]], Éowyn oleks olnud [[Boromir]]i õde ning [[Rohan]] ja Gondor oleksid olnud üks riik. Jackson asus otsima uut rahastajat ja lõpuks tutvustas filmi [[New Line Cinema]] produtsendile [[Mark Ordesky]]le. New Line Cinema oli nõus projektis osalema ja otsustati, et ühe või kahe filmi asemel filmitakse kolm. Kolme filmi tegemine andis stsenaristidele rohkem vabadust ja oli võimalik kirjutada detailsemaid stsenaariume. Kolme filmi sündmustik ei vasta täielikult romaanide omale, kuid on kronoloogilisem Tolkieni romaanidest. Filmide peamine tegevusliin on Frodo missioon ja peamist alamtegevusliini juhib Aragorn. Suurt tähelepanu pöörati lõpplahendusele ja tegevustikule ning näitlejate soovil pöörati tähelepanu ka tegelaste detailidele. Suurim muudatus oli Arweni tegelaskuju ümberkirjutamine sõjaprintsessist romaanis olnud Arweniks, kes tegevustikus otseselt ei osale, kuid toetab moraalselt ja sõjaliselt. [[File:Casco de Rohirrim.jpg|pisi|püsti|Rohani ratsaniku kiiver]] Võitluste realistlikumaks kujutamiseks palgati näitlejaid õpetama vehkleja ja võitluskoreograafi [[Bob Anderson]], kes õpetas välja Aragorni osatäitja [[Viggo Mortensen]]i ja Éomeri osatäitja [[Karl Urban]]i. == Tegevuspaiga kavandamine == 1997. aasta augustis alustas Peter Jackson koos [[Christian Rivers]]iga [[Keskmaa]] kujundamist. Kostüümide, soomusrüüde, elukate, meigi ja kujude väljatöötamist hakkas juhtima [[Richard Taylor (filmimees)|Richard Taylor]]. Sama aasta novembris liitusid projektiga Tolkieni tööde illustraatorid [[Alan Lee]] ja [[John Howe]], kes kujundasid paljud tegevuspaigad. Samal ajal kasutas [[Grant Major]] Howe'i ja Lee jooniseid, et luua nende tegelik arhitektuur ja seejärel ehitada nende kohtade mudelid. Võttepaikade otsingu ja vajalike hoonete ehituse eest vastutas [[Dan Hennah]]. Jackson seadis eesmärgiks, et võttepaigad ja elukad peavad olema usutavad. [[Uus-Meremaa maavägi]] aitas ehitada [[Kääbikla]], et sealsed [[taimed]] saaksid enne võtete algust iseseisvalt kasvada. Lisaks kujundati [[Nazgûl]]ide teenistuses olevatele tiivulistele elajatele suured tiivad, et nende võime lennata oleks bioloogiliselt usutav. Filmi jaoks valmistati 48 000 soomusrüü detaili, 500 vibu ja 10 000 noolt. Peaosatäitjatele valmistati 1800 paari kääbikujalgu, lisaks sellele valmistati osatäitjatele mitmeid kõrvu, ninasid ja päid. Filmi jaoks õmmeldi 19 000 kostüümi ja nende tootmisel üritati neile anda kulunud välimus, nagu oleks neid pikemat aega kantud. == Võtted == [[File:Matamata Hobbingen.JPG|pisi|Filmi jaoks ehitatud Kääbikla]] Kõik kolm osa filmiti järjest. Võttepaigad asusid mitmel Uus-Meremaa [[looduskaitseala]]l ja [[rahvuspark]]ides. Peamine filmimine toimus 1999. ja 2000. aastal, täiendavad võtted kestsid 2004. aastani. Kokku filmiti seitsme võtterühmaga rohkem kui 150 kohas. Üksused suhtlesid omavahel satelliitside abil ja võttepaikade eraldatuse tõttu oli rühmadel alati ellujäämisvarustus kaasas, juhuks kui [[helikopter]]id ei peaks nendeni õigeaegselt jõudma. Hiljem sai valitsusasutus, kes oli võtterühmad rahvusparkidesse ja looduskaitsealadele lubanud, tugevat kriitikat. Avalikkust poldud otsusest teavitatud ega keskkonnamõjusid adekvaatselt hinnatud, mistõttu tuli vähemalt ühes rahvuspargis taastustöid teha. == Filmide järeltöötlus == [[File:Armadura élfica.jpg|pisi|Filmides kasutatud haldjate soomusrüü]] Iga filmi loomiseks oli antud aasta. Kõigi kolme filmi esilinastused toimusid detsembris. Filmide monteerimine lõppes üldjuhul oktoobris-novembris ja ühe filmi valmimisel alustati kohe järgmise filmi monteerimisega. Peter Jackson kolis filmide monteerimise ajaks Londonisse. Tema hotellituppa loodi eraldi [[internetiühendus]], et ta saaks näiteks filmis kasutatavaid eriefekte vaadata. Filmide ettevalmistusgraafik oli üsna tihe, sest eriefektide valmistamine ja filmide muusika kirjutamine olid mõlemad väga aeganõudev. === Filmide monteerimine === Ülekoormuse vältimiseks monteeris iga filmi erinev monteerija. Esimese filmi järeltöötluse tegi [[John Gilbert]], teise filmi oma [[Mike Horton]] ja [[Jabez Olssen]] ning viimase filmi monteerisid [[Jamie Selkirk]] ja [[Annie Collins]]. Monteerijad töötlesid filmide saamiseks 1828 kilomeetri jagu filmi. Kärpimata kujul kestis triloogia kokku 11 tundi ja 23 minutit. Kuna Jacksonil tuli pikendatud filmide idee alles hiljem, oli "Sõrmuse vennaskonna" töötlemine lihtne. Film monteeriti aga hiljem ümber, et mahutada algusse Galadrieli proloog. Kõigist kolmest oli kõige keerulisem "Kahe kantsi" monteerimine. Raskusi valmistasid kindla alguse ja lõpu puudumine ning eri tegelaste tegevusliinide tasakaalustamine. Mõned stseenid ka eemaldati, mistõttu leidsid Andúrili sepistamine ja Sarumani surm aset "Kuninga tagasitulekus". Sarumani surmastseen aga eemaldati kinodesse jõudnud versioonist, kuna Jackson leidis, et see ei sobi filmi algusse. Filmi lõplikku versiooni nägi Jackson esimest korda alles Wellingtoni esilinastusel. === Eemaldatud ja muudetud stseenid === Mitmed filmitud stseenid jäid kasutamata, osasid lühendati. Muuhulgas lühendati Elrondi nõukogu stseeni ja eemaldati stseen Arweni ja Elrondi külaskäigust Lothlórieni. Arwen ei juhtinud ka Helmi süvikusse saadetud haldjate abivägesid. Abiväe saatmine süvikusse seletati ära Elrondi ja Galadrieli vahelise telepaatia abil. Algsete plaanide kohaselt pidi Éowyn "Kahes kantsis" saama Uruk-haide varitsuse tõrjumisel suurema rolli ja Faramir ilmutuse, et Sõrmus muudab ta Gollumi-laadseks elukaks. Lisaks sellele sooviti pikendada Sami ja Frodo vahelist võitlust. Üheks märkimisväärseimaks muudetud stseeniks oli Musta Värava lahingus. Algselt pidi Aragorn võitlema Sauroni endaga, kuid Jackson pidas seda ebavajalikuks, mistõttu asendati Sauron arvuti abil loodud trolliga. Filmidest eemaldati ka Legolase ja Gimli seikluste lõpplahendus, Éowyni ja Faramiri pulmad ning Aragorni surm ja matused. == Vaata ka == * [[Tolkieni turism]] [[Kategooria:Filmisarjad]] [[Kategooria:Keskmaa filmid]] [[Kategooria:Triloogiad]] 6ttfl9cdhmq9nyerd0rsv53rwq2x1kp 0 424123 7253835 6047610 2026-10-16T01:26:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253835 wikitext text/x-wiki '''Reketlon''' ([[inglise keel]]es ''racketlon'') on mitmevõistlusspordiala, milles on ühendatud neli populaarseimat [[reket|reketitega]] mängitavat pallimängu: [[sulgpall]], [[tennis]], [[lauatennis]] ja [[squash|seinatennis]]. ==Reeglid== Tavalises mängus osaleb kaks mängijat (või paarismängus kaks paari), kes mängivad neli setti – ühe seti igal alal. Kõik setid on sarnase ülesehitusega – servija vahetub kahe pallivahetuse järel. Setid mängitakse 21 punktini ja võitma peab vähemalt kahepunktilise vahega. Alade järjekord on väikseimast reketist suurimani: [[lauatennis]], [[sulgpall]], [[squash|seinatennis]] ja viimasena [[tennis]]. Mängija või paar, kes on saanud kokkuvõttes kõige rohkem punkte, võidab matši. Kui peale nelja ala on seis viigis, mängitakse lisapunkt tennises. Kõikide alade puhul lähtutakse rahvusvahelistest reeglitest, v.a punktiarvestus. ==Ajalugu== Reketlon sai alguse Soomes ja Rootsis 1980. aastatel.<ref name="radiopraha">[https://web.archive.org/web/20160805233453/http://www.radio.cz/en/section/curraffrs/czechs-among-superpowers-in-fast-growing-sport-of-racketlon "Czechs among superpowers in fast growing sport of racketlon"] Radio Praha, 4. juuni 2007.</ref> Esimesed Soome meistrivõistlused toimusid Helsingis 1986. aastal, esimesed Rootsi meistrivõistlused 1990. aastal. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 2001. aastal.<ref name="radiopraha"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Spordialad]] s1hcfkinepxl9hcproc31vlfxe8e0nt 0 426811 7253609 6453203 2026-10-15T17:15:11Z Pikne 13803 7253609 wikitext text/x-wiki {{filmi info | filmi_nimi = Kääbik | originaalnimi = The Hobbit | pilt = | pildiallkiri = | žanr = fantaasia | lavastaja = [[Peter Jackson]] | produtsent = [[Peter Jackson]], [[Carolynne Cunningham]], [[Zane Weiner]], [[Fran Walsh]] | stsenaarium = [[Peter Jackson]], [[Fran Walsh]], [[Philippa Boyens]], [[Guillermo del Toro]] | jutustaja = | peaosades = [[Martin Freeman]]<br />[[Ian McKellen]]<br />[[Richard Armitage]]<br />[[Benedict Cumberbatch]]<br />[[Orlando Bloom]]<br />[[Evangeline Lilly]]<br />[[Lee Pace]]<br />[[Luke Evans]]<br />[[Ken Stott]]<br />[[James Nesbitt]]<br />[[Cate Blanchett]]<br />[[Ian Holm]]<br />[[Christopher Lee]]<br />[[Hugo Weaving]]<br />[[Elijah Wood]]<br />[[Andy Serkis]]<br /> | muusika = [[Howard Shore]] | operaator = [[Andrew Lesnie]] | montaaž = [[Jabez Olssen]] | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = [[New Line Cinema]]<br />[[Metro-Goldwyn-Mayer]]<br />[[WingNut Films]] | tootja = | levitaja = [[Warner Bros.]] | aasta = | esilinastus = | kestus = 474 minutit | riik = [[Uus-Meremaa]] | keel = | eelarve = 625 miljonit [[USA dollar|dollarit]] | piletitulu = 2,932 miljardit dollarit }} "'''Kääbik'''" on filmitriloogia, mille lavastaja on [[Peter Jackson]]. Filmid põhinevad [[J. R. R. Tolkien]]i [[fantaasiaromaan]]il "[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi]]". Filmitriloogia koosneb kolmest filmist: * "[[Kääbik: Ootamatu teekond]]", esilinastus detsembris 2012; * "[[Kääbik: Smaugi laastatud maa]]", esilinastus detsembris 2013; * "[[Kääbik: Viie väe lahing]]", esilinastus detsembris 2014. Filmide tegevus toimub [[Keskmaa]]l. Triloogia keskne tegelane on [[Bilbo Paunaste]], keda kehastab briti näitleja [[Martin Freeman]]. Filmivõtted toimusid [[Uus-Meremaa]]l 2011. ja 2012. aastal. <gallery> Matamata Hobbingen.JPG|Kääbikla võtteplats Uus-Meremaal [[Matamata]] lähistel Martin Freeman during filming of Sherlock cropped.jpg|[[Martin Freeman]] </gallery> [[Kategooria:Filmisarjad]] [[Kategooria:Triloogiad]] [[Kategooria:Keskmaa filmid]] s6vgc42bz7faq56i8rk0s1vfsapqq8l 0 430692 7253784 7208368 2026-10-15T20:28:06Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253784 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:veebruar}} 2016}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Teise koalitsiooni sõda | osa = [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadest]] ja [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdadest]] | pilt = Lejeune - Bataille de Marengo.jpg | pildiallkiri = [[Louis-François Lejeune]]: [[Marengo lahing]] | aeg = 1798–1802 | koht = Euroopa, Lähis-Ida, Vahemeri, Kariibi meri | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Prantsuse võit, [[Lunéville'i rahu]], [[Amiens'i rahu]] * [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse vabariigi]] ellujäämine * Prantsusmaa eelmised anneksioonid kinnitati * Sõjategevus jätkus aastal 1803 [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooni]] moodustamisega Prantsusmaa vastu | seis = | osaline1 = '''Teine koalitsioon:'''<br /> [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg|23px]] [[Saksa-Rooma riik]]<br /> * [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg|23px]] [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Pilt:Flag of Great Britain (1707-1800).svg|23px]] [[Suurbritannia kuningriik]] <small>(aastani 1801)</small><br /> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|23px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] <small>(aastast 1801)</small><br /> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] <small>(aastani 1799)</small><br /> [[Pilt:Flag Portugal (1750).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]]<br /> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Napoli kuningriik]]<br /> [[Pilt:Flag of the Grand Duchy of Tuscany (1840).svg|23px]] [[Toscana suurhertsogkond]]<br/> [[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|23px]] [[Malta ordu]] <small>(1798)</small><br /> [[Pilt:Flag of Malta.svg|23px]] [[Malta]] <small>(1798–1800)</small><br /> [[Pilt:Flag of the Ottoman Empire.svg|23px]] [[Osmanite riik]]<br /> [[Pilt:Royal Standard of the King of France.svg|23px]] [[Bourbonid|Prantsuse rojalistid]] [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Sardiinia kuningriik]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]]<br /> [[Pilt:Flag of Spain (1785-1873 and 1875-1931).svg|23px]] [[Hispaania]]<br /> [[Pilt:POL COA Ciołek.svg|23px]] [[Poola leegionid (Napoleoni)|Poola leegionid]]<br /> [[Pilt:Flag of Denmark.svg|23px]] [[Taani-Norra]]<br /> [[Prantsusmaa tütarvabariik|Prantsusmaa tütarvabariigid]]: * [[Pilt:Flag of the Batavian Republic.svg|23px]] [[Bataavia Vabariik]] * [[Pilt:Flag of the Helvetic Republic (French).svg|23px]] [[Helveetsia vabariik]] * [[Pilt:Flag of the Repubblica Cisalpina.svg|23px]] [[Tsisalpiini vabariik]] * [[Pilt:Flag of the Repubblica Romana 1798.svg|23px]] [[Rooma vabariik (Napoleoni)|Rooma vabariik]] <small>(aastani 1799)</small> * [[Pilt:Flag of the Parthenopaean Republic.svg|23px]] [[Parthenope vabariik]] <small>(1799)</small> | väejuht1 = [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg|23px]] [[Franz II]]<br> [[Pilt:Flag of Great Britain (1707-1800).svg|23px]] [[William Pitt Noorem|William Pitt]] <small>(aastani 1801)</small><br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|23px]] [[Henry Addington, esimene Sidmouthi vikont|Henry Addington]] <small>(aastast 1801)</small><br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Paul I]] <small>(aastani 1799)</small><br> [[Pilt:Flag Portugal (1750).svg|23px]] [[Maria I]]<br> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Ferdinando I (Mõlema Sitsiilia)|Ferdinando IV]]<br> [[Pilt:Flag of the Grand Duchy of Tuscany (1840).svg|23px]] [[Ferdinando III (Toscana)|Ferdinando III]]<br> [[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|23px]] [[Ferdinand von Hompesch zu Bolheim]] {{Alistus}} [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Carlo Emanuele IV (Sardiinia)|Carlo Emanuele IV]]<br> | väejuht2 = [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Paul Barras]] <small>(aastani 1799)</small><br> [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]] <small>(aastast 1799)</small><br> [[Pilt:Flag of Spain (1785-1873 and 1875-1931).svg|23px]] [[Carlos IV]]<br> [[Pilt:Flag of Denmark.svg|23px]] [[Christian VII]] | jõud1 = | jõud2 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} {{Teise koalitsiooni sõda}} [[Pilt:Strategic Situation of Europe 1798.jpg|thumb|347x347px|Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799]] '''Teise koalitsiooni sõda''' (1798–1802) oli teine sõda [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonilise]] [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]] ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli. Nende eesmärk oli tõkestada vabariiklikult Prantsusmaalt eksporditavat kodanikeõigusi, vabadusi, pärisorjuse kaotamist. Nad ei suutnud kukutada revolutsioonilist režiimi ja Prantsuse territoriaalne kasv 1793. aastast saati kinnitati. Koalitsiooniriigid moodustasid uue liidu ja püüdsid Prantsusmaa eelmisi sõjalisi vallutusi tagasi pöörata. Koalitsioonil läks 1799. aastal väga hästi, kuid Venemaa tõmbus peale kaotatud sõjakäiku Itaaliasse tagasi. Napoleon sai Prantsusmaal võimule 1799. aasta lõpul ning tema ja ta kindralid lõid koalitsiooni. [[Lunéville'i rahu]]ga 1801. aastal säilitas Prantsusmaa kõik oma eelmised saavutused ja omandas uusi maid Toscanas Itaalias, samas Austriale lubati Venezia ja Dalmaatsia rannik. Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid [[Amiens'i rahu]] märtsis 1802, tuues Euroopasse rahu, mis kestis 14 kuud. Mais 1803 olid Suurbritannia ja Prantsusmaa taas sõjas ja 1805. aastal koostas Suurbritannia [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooni]] sõja jätkamiseks Prantsusmaa vastu. == Taust == {{vaata|Prantsuse revolutsioonisõjad}} {{vaata|Esimese koalitsiooni sõda}} 20. aprillil 1792 kuulutas [[Prantsuse seadusandlik kogu]] sõja Austriale. Selles [[Esimese koalitsiooni sõda|Esimese koalitsiooni sõjas]] (1792–1797) seisis Prantsusmaa vastu kõigile Euroopa riikidele, kellega tal oli ühine maa- või veepiir, pluss Portugal ja Osmanite riik. Kuigi koalitsiooniväed saavutasid sõja alguses mitu võitu, tõrjuti nad lõpuks Prantsuse territooriumilt ja kaotasid siis märkimisväärseid territooriume Prantsusmaale, kes hakkas okupeeritud territooriumitel [[Prantsusmaa tütarvabariik|tütarvabariike]] looma. Napoléon Bonaparte'i jõupingutustega Põhja-[[Prantsuse revolutsioonisõdade Itaalia-kampaaniad|Itaalias]] suruti Austria väed tagasi ning tulemuseks oli [[Leobeni vaherahu]] (17. aprillil 1797) ja sellele järgnenud [[Campo Formio rahu]] (oktoobris 1797). 1798. aasta suvel juhtis [[Napoleon I|Napoléon Bonaparte]] [[Egiptuse ekspeditsioon]]i, kus tema armee lõksu püüti ja (pärast tema Prantsusmaale naasmist) alistus. Vahepeal, tema Euroopast eemaloleku ajal, ajas vägivallapuhang [[Šveits]]is prantslased toetama [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|vana Šveitsi konföderatsiooni]] vastu. Kui revolutsionäärid kukutasid [[Bern]]i kantonivalitsuse, sekkus Prantsuse [[Alpiarmee]], toetades näiliselt Šveitsi vabariiklasi. Põhja-Itaalias võttis Vene kindral [[Aleksandr Suvorov]] [[Suvorovi Itaalia- ja Šveitsi-ekspeditsioon|rea võite]], ajades [[Jean Victor Marie Moreau|Moreau]] juhitud prantslased välja [[Po]] orust, surudes nad tagasi [[Prantsuse Alpid]]esse ja [[Genova]] rannikule. Kuid Vene armee [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigis]] (''Šveits'') sai lüüa Prantsuse väejuhilt [[André Masséna]]lt kuhu Suvorov taandus Itaaliast, olles seal piiramisrõngasse võetud. Venelased lahkusid koalitsioonist, kui [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] nõudis õigust otsida läbi kõik merel peatatud alused. Saksamaal ajas Austria ertshertsog Karl Jean-Baptiste Jourdani juhitud prantslased tagasi üle Reini ja võttis mitu võitu Šveitsis. Jourdan asendati Massénaga, kes ühendas Prantsuse Doonau ja Helveetsia armeed. == Rahu katkeb == Oktoobrist 1797 märtsini 1799 hoidusid Campo Formio rahule allakirjutanud relvastatud konfliktist. Vaatamata Campo Formio kokkulepetele jäid kaks peamist vastast, Prantsusmaa ja Austria, teineteise suhtes kahtlustavaks ja mitu diplomaatilist vahejuhtumit õõnestasid kokkulepet. Prantslased nõudsid lisaterritooriume, mida rahus ei mainitud. Habsburgid ei soovinud määratud territooriume üle anda, veel vähem lisaterritooriume. [[Teine Rastatti kongress|Rastatti kongress]] osutus saamatuks territooriumite üleandmise korraldamisel kompensatsiooniks Saksa vürstidele nende kaotuste eest. Napoli [[Ferdinando I (Mõlema Sitsiilia)|Ferdinando]] keeldus Prantsusmaale tribuuti maksmast, sellele järgnes Napoli mäss ja seejärel [[Parthenope vabariik|Parthenope vabariigi]] loomine. Vabariiklased Šveitsi kantonites, keda toetas Prantsuse armee, kukutasid keskvalitsuse Bernis ja asutasid [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi]]. {{vaata|1798. aasta Vahemere-kampaania}} Muud tegurid aitasid kaasa pingete kasvule. Teel [[Egiptuse ekspeditsioon|Egiptusse]] peatus [[Napoleon]] raskelt kindlustatud sadamalinnas [[Valletta]]s. Siis [[Malta ordu]] käes olnud [[Malta]] kuberner võimaldas vaid kaks laeva korraga sadamasse, vastavalt saare neutraliteedile. Bonaparte käskis kohe Vallettat pommitada ja 11. juunil juhatas kindral [[Louis Baraguey d'Hilliers]] mitme tuhande Prantsuse sõduri randumist strateegilistes kohtades ümber saare. Ordu prantsuse rüütlid deserteerusid ja ülejäänud rüütlid ei suutnud edukat vastupanu korraldada. Bonaparte eemaldas teised rüütlid jõuga nende valdustest, vihastades Venemaa tsaari [[Paul I|Pauli]], kes oli ordu auesimees. Lisaks oli Prantsuse [[Direktoorium]] veendunud, et austerlased plaanisid salakavalalt alustada uut sõda. Tõepoolest, mida nõrgem Prantsuse vabariik näis, seda tõsisemalt austerlased, napollased, venelased ja britid tegelikult seda võimalust arutasid. == Ettevalmistused sõjaks == Sõjalised planeerijad Pariisis said aru, et Põhja-Reini org, Edela-Saksa territooriumid ja Šveits olid strateegiliselt tähtsad vabariigi kaitsel. Šveitsi mäekurud valitsesid ligipääsu Põhja-Itaaliasse; järelikult armee, mis valitses neid läbipääse, sai vägesid kiiresti põhja- ja lõunateatrite vahel liigutada. Selleks saabus novembri alguses 1798 Jourdan [[Huningue|Hüningeni]], võtmaks seal Prantsuse vägede, niinimetatud Vaatlusarmee juhtimist, kuna selle otstarve oli ''vaadelda'' Prantsuse piiri turvalisust Reinil. Ta hindas vägede kvaliteeti ja meelsust ning tegi kindlaks varustuse ja elavjõu vajaduse. Ta leidis armee armetult ebapiisavana oma ülesande täitmiseks. [[Doonau armee]] ja selle kaks tiibarmeed, [[Helveetsia armee]] ja [[Mainzi armee]] olid võrdselt vähese elavjõu, varustuse, laskemoona ja väljaõppega; enamik vahendeid olid suunatud Põhja-Itaalia armeele, ja Suurbritannia armeele, ja Egiptuse ekspeditsioonile. Jourdan dokumenteeris usinalt neid puudusi ning juhtis pikas kirjavahetuses direktooriumi tähelepanu alamehitatud ja alavarustatud armee tagajärgedele, kuid direktoorium märkimisväärset abi ei osutanud. Jourdani käsud olid viia armee Saksamaale ja kindlustada strateegilised positsioonid, eriti lõuna-lääne maanteedel läbi [[Stockach]]i ja [[Schaffhausen]]i, [[Bodeni järv]]e läänekaldal. Sarnaselt võttis Helveetsia armee (Šveits) juhataja [[André Masséna]] strateegilised positsioonid Šveitsis, eriti Sankt Gotthardi mäekuru, kurud üle [[Feldkirch]]i, eriti Maienfeld (St. Luciensteig), ja hoidis keskplatood [[Zürich]]i ja [[Winterthur]]i ümber. Need positsioonid pidid ära hoidma Teise koalitsiooni liitlaste vägede edasi-tagasi liikumise Põhja-Itaalia ja Saksa teatrite vahel, kuid võimaldama prantslastele ligipääsu nendele strateegilistele läbipääsudele. Lõpuks võimaldasid need positsioonid kontrollida prantslastel kõiki läänest Viini viivaid maanteid. Viimaks võis Mainzi armee liikuda läbi põhja, blokeerides edasise juurdepääsu Viinile põhjaprovintsidest, või Suurbritanniast. == Sõda == Suurbritannia ja Austria korraldasid 1798. aastal uue koalitsiooni Prantsusmaa vastu, kaasates esimest korda [[Venemaa Keisririik|Venemaa]], kuigi 1799. aastani tegevusetult, välja arvatud [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigi]] vastu. Kõikide Prantsusmaa vastaste koalitsioonide eestvedaja oli Suurbritannia, kelle huviks oli majanduslik ja poliitiline vastuseis Prantsusmaale, teistel oli põhieesmärk takistada levivaid vabadusi (kodanikuõigused, päisorjuse kaotamine). === 1799 === [[File:Route Alexander Suworow 1799 Schweiz 01 12.png|pisi|Suvorovi Itaalia- ja Šveitsi-ekspeditsioon]] Euroopas korraldasid liitlased mitu sissetungi, sealhulgas [[Suvorovi Itaalia- ja Šveitsi-ekspeditsioon|kampaaniad Itaalias ja Šveitsis]] ja [[Inglise-Vene sissetung Hollandisse]]. Vene kindral [[Aleksandr Suvorov]] tekitas prantslastele Itaalias rea kaotusi, ajades nad tagasi [[Alpid]]esse. Aprillis 1799 alustas Suvorov Venemaa vägedega pealetungi Veronast ning lõi [[Jean Victor Marie Moreau]] juhitud Prantsuse vägesid [[Cassano d'Adda]] juures ja hõivas [[Milano]]. Maikuus hõivas Suvorov Torino ja juunis lõi [[Étienne-Jacques-Joseph-Alexandre Macdonald]]i juhitud Prantsuse vägesid, Venemaa ja Napoli väesalgad hõivasid [[Napoli]]. Augustis l'id venemaa ja Austria väed Suvorovi juhtimisel [[Barthélemy Catherine Joubert]]i juhitud Prantsuse vägesid [[Novi lahingus]] ning vabastasid [[Põhja-Itaalia]] Prantsuse vägedest. Põhja-Itaaliast jätkasid Suvorovi väed edasitungi Šveitsi [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi aladele]], septembris ründas Suvorov Prantsuse vägesid [[Sankt Gotthardi kuru]]s ja [[Reussi jõgi|Reussi jõe]] orus, vallutades strateegiliselt tähtsa "Kuradisilla" (Teufelsbruecke) üle Reussi jõe. Kuid liitlased olid vähem edukad Hollandis, kus britid taganesid pärast kaotust [[Castricumi lahing]]us, ja Šveitsis, kus pärast esialgseid võite oli Vene armee sunnitud [[Teine Zürichi lahing|Teises Zürichi lahingus]] põgenema. Need tagasilöögid, samuti brittide pealekäimine laevade läbiotsimisest [[Läänemeri|Läänemerel]] viis Venemaa lahkumiseni koalitsioonist. Napoleon ise tungis Egiptusest Süüriasse, kuid pärast [[Akko piiramine (1799)|Akko piiramise]] nurjumist taganes Egiptusse, tõrjudes Briti-Türgi sissetungi. Olles mures poliitilise ja sõjalise kriisi pärast Prantsusmaal, naasis ta, jättes oma armee maha, ning kasutas oma populaarsust ja armee toetust [[18. brümääri riigipööre|riigipöörde]] korraldamiseks, mis tegi temast [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Esimese konsuli]], Prantsuse valitsuse pea. === 1800 === Napoleon saatis Moreau sõdima Saksamaale ja läks ise [[Dijon]]i uut armeed koguma ja marssis läbi Šveitsi ründama Austria armeed Itaalias seljatagant. Napilt lüüasaamist vältides võitis ta austerlasi [[Marengo lahing]]us ja okupeeris uuesti Põhja-Itaalia. Moreau tungis vahepeal [[Baieri]]sse ja võitis suure lahingu Austria vastu [[Hohenlindeni lahing|Hohenlindenis]]. Moreau jätkas Viini suunas ja austerlased palusid rahu. === 1801 === [[Pilt:Bataille de Hohenlinden.jpg|thumb|[[Jean Victor Marie Moreau|Kindral Moreau]] [[Hohenlindeni lahing]]us|250x250px]] Austerlased rääkisid välja [[Lunéville'i rahu]], nõustudes põhimõtteliselt eelmise, [[Campo Formio rahu]] tingimustega. Egiptuses tungisid peale osmanid ja britid ja sundisid prantslased pärast Kairo ja Aleksandria langemist alistuma. Suurbritannia jätkas sõda merel. [[Teine relvastatud neutraliteedi liiga|Mittevõitlejate koalitsioon]], koosseisus Preisimaa, Venemaa, Taani ja Rootsi, ühines kaitsma neutraalseid laevu Suurbritannia blokaadi eest, mis põhjustas [[Horatio Nelson]]i üllatusrünnaku Taani laevastikule [[Reidilahing|Kopenhaageni sadamas]]. Detsembris 1801 saadeti [[Saint-Domingue'i ekspeditsioon|ekspeditsioon Saint-Domingue'ile]] [[Haiti revolutsioon|seal aastal 1791 alanud revolutsiooni]] lõplikuks mahasurumiseks, kuid [[Saint-Domingue'i blokaad|Kariibi mere saare blokaad]] Briti laevastiku poolt tegi abivägede saatmise võimatuks. === 1802 === 1802. aastal sõlmisid britid ja prantslased [[Amiens'i rahu]], lõpetades sõja. Seega algas pikim rahuperiood ajavahemikus 1792–1815. Rahu on üldiselt peetud kõige sobivamaks punktiks, tähistamaks üleminekut Prantsuse revolutsioonisõdadelt [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadele]], kuigi Napoleon ei olnud [[Napoleon I kroonimine|kroonitud keiser]] aastani 1804. == Vaata ka == * [[Esimese koalitsiooni sõda]] * [[Kolmanda koalitsiooni sõda]] * [[Kvaasisõda]] * [[Prantsuse revolutsioonisõjad]] [[Kategooria:Napoleoni sõjad]] hjh9btblwi588wku4v294d9k42czyg7 0 430929 7253785 6621613 2026-10-15T20:28:07Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253785 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev=veebruar 2016}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimese koalitsiooni sõda | osa = [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadest]] ja [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdadest]] | pilt = Valmy Battle painting.jpg | pildiallkiri = [[Valmy lahing]] oli Prantsuse revolutsioonilisele armeele otsustav võit. | aeg = 1792–1797 | koht = Prantsusmaa, Kesk-Euroopa, Itaalia, Belgia, Madalmaad, Hispaania, Lääne-India | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Prantsusmaa võit; [[Baseli rahu]], [[Campo Formio rahu]] * [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse vabariigi]] loomine ja ellujäämine * Prantsusmaa annekteerib [[Austria Madalmaad]], [[Reini vasakkallas|Reini vasakkalda]] ja muid väiksemaid territooriume * Luuakse mitu [[Prantsusmaa tütarvabariik]]i * Sõjategevus jätkus aastal 1798 [[Teise koalitsiooni sõda|Teise koalitsiooni]] moodustamisega Prantsusmaa vastu | seis = | osaline1 = '''Esimene koalitsioon:'''<br> [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg|23px]] [[Saksa-Rooma riik]] * [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Habsburgide monarhia|Austria]] * [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Preisi kuningriik]] <small>(aastani 1795)</small>{{efn|name=Basel|Lahkus sõjast pärast Prantsusmaaga [[Baseli rahu]]lepingute sõlmimist.}} {{riigi ikoon|Suurbritannia|1707}} [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]]<br> * [[Pilt:Simple arms of Newfoundland and Labrador.svg|23px]] [[Newfoundlandi koloonia|Newfoundland]] <small>(1796)</small> [[Pilt:Royal Standard of the King of France.svg|23px]] [[Condé armee]]<br> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania]] <small>(aastani 1795)</small>{{efn|name=Basel}}<br> {{riigi ikoon|Portugal|1750}} [[Portugali kuningriik]]<br> [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Sardiinia kuningriik]] <small>(aastani 1796)</small>{{efn|Lahkus sõjast pärast Prantsusmaaga sõlmitud [[Pariisi leping (1796)|Pariisi lepingut]].}}<br> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Napoli kuningriik|Napoli ja]] [[Sitsiilia kuningriik]]<br> [[Itaalia ajalooliste riikide loend|Muud Itaalia riigid]]{{efn|Sisuliselt kõik Itaalia riigid, k.a neutraalsed [[Kirikuriik|Paavstiriik]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia Vabariik]], vallutati [[Napoleon]]i poolt 1796. aastaks ning nendest said Prantsusmaa satelliitriigid.}}<br> [[Pilt:Statenvlag.svg|23px]] [[Hollandi Vabariik]] <small>(aastani 1795)</small> | osaline2 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1790}} [[Prantsuse kuningriik (1791–1792)|Prantsuse kuningriik]] <small>(aastani 1792)</small><br> {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1794}} [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse vabariik]] <small>(aastast 1792)</small><br> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania]] <small>(aastast 1796)</small>{{efn|Liitus sõjaga uuesti Prantsusmaa liitlasena pärast [[Teine San Ildefonso leping|teise San Ildefonso lepingu]] sõlmimist.}}<br> [[Pilt:Flag of the Batavian Republic.svg|23px]] [[Bataavia Vabariik]] <small>(aastast 1795)</small><br> [[Prantsusmaa tütarvabariik|Prantsuse satelliitriigid]]<br /> [[Pilt:POL COA Ciołek.svg|23px]] [[Poola Leegionid (Napoleoni)|Poola leegionid]] <small>(aastast 1797)</small> | väejuht1 = [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1400-1806).svg|23px]] [[Franz II]]<br> [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Friedrich Wilhelm II]]<br> {{riigi ikoon|Suurbritannia|1707}} [[William Pitt Noorem|William Pitt]]<br> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Carlos IV]] <small>(aastani 1795)</small><br> {{riigi ikoon|Portugal|1750}} [[Maria I]]<br> [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Vittorio Amedeo III]]<br> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Ferdinando I (Mõlema Sitsiilia)|Ferdinando IV & III]]<br> [[Pilt:Statenvlag.svg|23px]] [[Laurens Pieter van de Spiegel]] [[Pilt:Ducado de Modena (antes de 1830).svg|23px]] [[Ercole III]] | väejuht2 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1790}} [[Louis XVI]] <small>(aastani 1792)</small><br> {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1790}} [[Jacques Pierre Brissot]] <small>(1792-3)</small><br> {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1794}} [[Maximilien Robespierre]] <small>(1793-4)</small><br> {{riigi ikoon|Prantsusmaa|1794}} [[Paul Barras]] <small>(aastast 1795)</small><br> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Carlos IV]] <small>(aastast 1796)</small> | jõud1 = | jõud2 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} '''Esimese koalitsiooni sõda''' (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|revolutsiooniline Prantsusmaa]]. Prantsusmaa kuulutas [[Austria]] [[Habsburgide monarhia]]le sõja 20. aprillil 1792 ja [[Preisi kuningriik]] ühines Austria poolel mõni nädal hiljem. Need riigid tegid mitu sissetungi Prantsusmaale maalt ja merelt, kusjuures Preisimaa ja Austria ründasid [[Austria Madalmaad]]est ja [[Rein]]ilt ning [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] toetas mässe Prantsusmaa provintsides ja piiras [[Toulon]]i. Prantsusmaa kannatas tagasilöökide ([[Neerwindeni lahing (1793)|Neerwindeni lahing]] 18. märtsil 1793) ja siserahutuse all ([[Vendée mäss]]) ning vastas [[Drakon (seadusandja)|drakooniliste]] meetmetega. Moodustati [[Rahvapäästekomitee]] (6. aprillil 1793) ja ''[[levée en masse]]'' kutsus teenistusse kõik 18–25-aastased potentsiaalsed sõdurid (augustis 1793). Uued Prantsuse armeed ründasid vastu, tõrjusid sissetungijad tagasi ja jõudsid Prantsusmaas piiridest kaugemale. Prantsusmaa rajas [[Bataavia Vabariik|Bataavia Vabariigi]] kui [[Prantsusmaa tütarvabariik|satelliitriigi]] (mais 1795) ja haaras esimese [[Baseli rahu]]ga Preisi [[Reinimaa]]. [[Campo Formio rahu]]ga loovutas [[Saksa-Rooma riik]] Austria Madalmaad Prantsusmaale ja Põhja-Itaalia pöörati mitmeks Prantsuse "[[Prantsusmaa tütarvabariik|tütarvabariigiks]]". Hispaania tegi Prantsusmaaga eraldirahu (teine Baseli rahu) ja Prantsuse [[Direktoorium]] kavandas plaane vallutada rohkem territooriume [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigist]] ([[Saksamaa]] ja [[Austria]]). [[Alpid]]est põhjas tasakaalustas aastal 1796 olukorda Austria ertshertsog [[Karl (Tescheni hertsog)|Karl]], kuid kindral [[Napoleon I|Bonaparte]] haaras [[Sardiinia]]lt ja Austrialt Põhja-Itaalia (1796–1797) [[Po]] oru, mis kulmineerus [[Leobeni vaherahu]] ja [[Campo Formio rahu]]ga (oktoobris 1797). Esimene koalitsioon varises kokku, jättes Prantsusmaa vastu võitlema vaid Suurbritannia. == Taust == === Revolutsiooniline vägivald Prantsusmaal === Juba aastal 1791 jälgisid teised Euroopa monarhiad murelikult arenguid Prantsusmaal ja kaalusid, kas nad peaksid sekkuma [[Louis XVI]] toetuseks või mitte. Võtmeisik, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Leopold II]], Prantsuse kuninganna [[Marie Antoinette]]'i vend, jälgis [[Prantsuse revolutsioon|revolutsiooni]] esialgu rahulikult. Ta muutus üha rahutumaks, kui revolutsioon muutus radikaalsemaks, kuigi ta lootis ikka veel sõjast hoiduda. 27. augustil 1791 avaldasid Leopold ja [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] kuningas [[Friedrich Wilhelm II]] pärast konsultatsioone Prantsusmaalt emigreerunud aadlikega [[Pillnitzi deklaratsioon]]i, milles tunnistasid Euroopa monarhide huvi Louis ja tema perekonna heaolu üle ja ähvardasid ebamääraste kuid tõsiste tagajärgedega, kui nendega peaks midagi juhtuma. Kuigi Leopold nägi Pillnitzi deklaratsioonis tegutsemisviisi, mis võimaldaks tal tegelikult Prantsusmaa suhtes mitte midagi teha, vähemalt hetkel, nägi Pariis deklaratsioonis tõsist ohtu ning revolutsioonilised juhid mõistsid selle hukka. Lisaks ideoloogilistele erinevustele Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel jätkusid vaidlused keiserlike valduste staatuse üle [[Alsace]]'is ja Prantsuse võimud hakkasid muretsema välismaale emigreerunud aadlike kihutustöö pärast, eriti Austria Madalmaades ja Saksamaa väikeriikides. Lõpuks kuulutas Prantsusmaa esimesena Austriale sõja, Rahvuskogu hääletas sõja poolt 20. aprillil 1792, pärast pika kaebuste loendi esitamist äsjanimetatud välisministri [[Charles-François Dumouriez|Dumouriezi]] poolt. == Eelmäng == === Prantsusmaa varajased tagasilöögid === Dumouriez kavandas sissetungi Austria Madalmaadesse, kus ta ootas kohaliku rahva tõusmist Austria võimu vastu. Revolutsioon oli põhjalikult lagundanud Prantsuse armee, millel oli ebapiisavalt sissetungiväge. Sõdurid põgenesid esimese lahingusignaaliga, deserteerudes ''en masse'', mõrvates ühel juhul kindral [[Théobald Dillon]]i. Kuigi revolutsiooniline valitsus kogus palavikuliselt värskeid vägesid ja oma armeesid ümber korraldas, kogunes liitlaste armee Braunschweigi hertsogi [[Karl Wilhelm Ferdinand]]i juhtimise alla [[Koblenz]]is Reinil. Juulis 1792 algas sissetung. Braunschweigi armee, mis koosnes peamiselt Preisi veteranidest, võttis [[Longwy]] ja [[Verdun]]i kindlused. Hertsog andis 25. juulil 1792 välja [[Braunschweigi hertsogi manifest|deklaratsiooni]], mille olid kirjutanud Louis XVI vennad, kes kuulutasid tema [Braunschweigi] kavatsust taastada kuningas kogu oma võimutäiuses ning kohelda iga selle vastu olevat isikut või linna mässajana, kes tuli sõjaseaduse järgi surma mõista. See ajendas revolutsioonilist armeed ja valitsust seisma sissetungijatele vastu mistahes tarvilikul moel ja viis peaaegu kohe kuninga kukutamiseni rahvahulga poolt, kes ründas [[Tuileries' palee]]d. === Liikumine Prantsusmaa suunas === Sissetungijad jätkasid edasiliikumist, kuid [[Valmy lahing]]us 20. septembril 1792 sattusid nad patiseisu Dumouriezi ja [[François Christophe Kellermann|Kellermanni]] vastu, kus väga professionaalne Prantsuse [[suurtükivägi]] ennast tõestas. Kuigi lahing oli taktikaline viik, andis see prantslaste moraalile suure tõuke. Veelgi enam, preislased, seistes silmitsi eeldatust pikema ja kulukama kampaaniaga, otsustasid jätkuva võitluse kulukuse ja riski vastu ja määrasid oma armee säästmiseks Prantsusmaalt taganemise. Vahepeal olid prantslased edukad mitmel teisel rindel, hõivates [[Savoia]] ja [[Nice]]'i Itaalias, samas kindral [[Adam-Philippe de Custine|Custine]] tungis Saksamaale, vallutades piki Reini [[Speyer]]i, [[Worms]]i ja [[Mainz]]i ning jõudes kuni [[Frankfurt|Frankfurdini]]. Dumouriez läks taas kord pealetungile [[Belgia]]s, võttes 6. novembril 1792 suure võidu austerlaste üle [[Jemappesi lahing]]us ja hõivates kogu maa talve alguseks. == Sõda == === 1793 === [[Pilt:Les coalises evacuent Toulon en decembre 1793.jpg|thumb|Brittide evakueerumine [[Toulon]]ist detsembris 1793]] 21. jaanuaril hukkas revolutsiooniline valitsus pärast kohut Louis XVI. See ühendas kõik Euroopa valitsused, sealhulgas Hispaania, [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Napoli]] ja Madalmaad revolutsiooni vastu. Prantsusmaa kuulutas sõja [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritanniale]] ja Madalmaadele 1. veebruaril 1793 ning Hispaaniale varsti pärast seda. 1793. aasta jooksul kuulutasid Saksa-Rooma riik, Portugali ja Napoli kuningad ning Toscana suurhertsog sõja Prantsusmaale. Seega oli esimene koalitsioon moodustatud. Prantsusmaa võttis kasutusele uue sadade tuhandete meeste värbamise, algatades Prantsuse poliitika kasutada massilist [[ajateenistus]]t suurema hulga elavjõu rakendamiseks, kui teised riigid suudaksid, ja jäädes ründavaks nii, et need massiarmeed suudaks end sõjamaterjalidega varustada oma vaenlase territooriumil. Prantsuse valitsus saatis [[Edmond-Charles Genêt]] Ühendriikidesse, et julgustada neid Prantsusmaa poolel sõtta astuma. Äsjaloodud riik keeldus ja jäi neutraalseks kogu konflikti ajaks. === 1794 === [[Pilt:Loutherbourg-La Victoire de Lord Howe.jpg|thumb|[[13. preriaali merelahing]], 1. juuni 1794]] 1794. aasta tõi revolutsioonilistele armeedele suurema edu. Kuigi [[Piemonte]] sissetung nurjus, võttis Hispaania sissetung üle [[Püreneed]]e [[Donostia|San Sebastiáni]] ja Prantsusmaa võttis võidu [[Fleurusi lahing (1794)|Fleurusi lahingus]], hõivates kogu Belgia ja [[Reinimaa]]. Tegevus laienes Prantsuse kolooniatesse [[Lääne-India]]s. Briti laevastik vallutas edukalt [[Martinique]], [[Saint Lucia]] ja [[Guadeloupe]], kuigi Prantsuse laevastik saabus samal aastal hiljem ja võttis viimase tagasi. === 1795 === Pärast [[Madalmaad]]e hõivamist talvise üllatusrünnakuga rajas Prantsusmaa [[Bataavia Vabariik|Bataavia Vabariigi]] kui [[Nukuriik|nukuriigi]]. Juba enne 1794. aastat taandus Preisimaa kuningas aktiivsest tegevusest sõjas ja 5. aprillil 1795 sõlmis ta Prantsusmaaga [[Baseli rahu]], mis tunnistas Prantsusmaa okupatsiooni [[Rein]]i vasakkaldal. Uus Prantsuse-meelne Hollandi valitsus ostis rahu Hollandi territooriumi loovutamisega sellest jõest lõunas. Rahuleping Prantsusmaa ja Hispaania vahel järgnes aprillis. Toscana suurhertsog võttis tingimused vastu veebruaris. Seega koalitsioon hävines ja Prantsusmaa pärusvaldused olid paljudeks aastateks sissetungidest vabad. Suurbritannia püüdis abistada [[Vendée departemang|Vendée]] mässulisi, maandades Prantsuse rojalistide väed [[Quiberoni dessant|Quiberonis]], kuid ebaõnnestunult, ja [[13. vandemjäär|katse valitsus Pariisis jõuga kukutada]] nurjati [[Napoleon Bonaparte]] juhitud sõjaväegarnisoni poolt, mille tulemusena loodi [[Direktoorium]]. Reini rindel rääkides kindral [[Jean-Charles Pichegru|Pichegru]] läbi paguluses [[Bourbonid|rojalistidega]], reetis oma armee ning sundis [[Mannheim]]ist evakueeruma ja nurjas [[Mainzi lahing|Mainzi piiramise]] [[Jean-Baptiste Jourdan|Jourdani]] poolt. === 1796 === {{Pikemalt artiklis|1796. aasta Reini sõjakäik}}[[Pilt:Strategic Situation of Europe 1796.jpg|thumb|Strateegiline olukord Euroopas aastal 1796]] Prantslased valmistasid ette suurt edenemist kolmel rindel, Jourdan ja [[Jean Victor Marie Moreau]] Reinil ning [[Napoleon Bonaparte]] Itaalias. Kolm armeed pidid ühinema [[Tirool]]is ja marssima [[Viin]]i peale. 1796. aasta Rein kampaanias ületasid Jourdan ja Moreau Reini jõe ja edenesid Saksamaale. Jourdan edenes augusti lõpuks kuni [[Amberg]]ini, samas Moreau jõudis septembriks [[Baieri]]sse ja Tirooli servale. Siiski kaotas Jourdan ertshertsog Karlile ja mõlemad armeed sunniti üle Reini taanduma. Napoleon seevastu oli edukas julge sissetungiga Itaaliasse. [[Montenotte kampaania]]s eraldas ta [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]] ja [[Habsburgide monarhia|Austria]] armeed, võitis kordamööda mõlemat ja sundis siis [[Pariisi rahuleping (1796)|Sardiinia rahu sõlmima]]. Pärast seda vallutas tema armee [[Milano]] ja alustas [[Mantova piiramine (1796–1797)|Mantova piiramist]]. Bonaparte alistas järgmised tema vastu saadetud, [[Johann Peter Beaulieu]], [[Dagobert Sigmund von Wurmser]]i ja [[Joseph Alvinczy von Berberek|József Alvinczi]] juhitud Austria armeed, jätkates samas piiramist. [[Vendée mäss]] purustati [[Lazare Hoche]] poolt samuti aastal 1796. Hoche järgnev katse maanduda suure sissetungiväega [[Munster]]is, et aidata [[ühinenud iirlaste ühing]]ut, oli edutu. === 1797 === [[Pilt:Napoleon at the Battle of Rivoli.jpg|thumb|Napoleon [[Rivoli lahing]]us, 14. jaanuar 1797]] 2. veebruaril vallutas Napoleon lõpuks [[Mantova]], austerlased alistusid 18 000 mehega. Austria ertshertsog Karl ei suutnud peatada Napoleoni tungimast [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] ja Austria valitsus palus aprillis rahu. Samal ajal toimus Moreau ja Hoche juhtimisel uus prantslaste sissetung Saksamaale. 22. veebruaril maabus 1400-meheline Prantsuse must leegion (''La Legion Noire''), [[Ameerikaiirlased|ameerikaiirlasest]] koloneli [[William Tate (sõjaväelane)|William Tate'i]] juhtimisel [[Fishguardi lahing|Fishguardi lähistel]] [[Wales]]is. Nad kohtasid kiirelt kogutud rühma umbes 500 Briti reservväelasest, miilitsast ja meremehest [[John Campbell]]i juhtimisel. Pärast lühikest võitlust kohalike elanike ja lord Cawdori väega 23. veebruaril oli Tate 24. veebruaril sunnitud [[tingimusteta alistumine|tingimusteta alistuma]]. Austria sõlmis [[Campo Formio rahu]] oktoobris, loovutades Belgia Prantsusmaale ja tunnistades Prantsuse kontrolli Reinimaal ja enamuses Itaalias. Iidne [[Veneetsia vabariik]] jagati Austria ja Prantsusmaa vahel. See lõpetas Esimese koalitsiooni sõja, kuigi Suurbritannia ja Prantsusmaa jäid sõdima. == Vaata ka == * [[Teise koalitsiooni sõda]] == Märkused == {{märkused}} == Kirjandus == * Hannay, David (1911). "[https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/French_Revolutionary_Wars French Revolutionary Wars]". In Chisholm, Hugh. ''[[Encyclopædia Britannica]]'' (11th ed.). Cambridge University Press. * Holland, Arthur William (1911). "[https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/French_Revolution,_The French Revolution, The]". In Chisholm, Hugh. ''[[Encyclopædia Britannica]]'' (11th ed.). Cambridge University Press. [[Kategooria:Napoleoni sõjad]] [[Kategooria:Esimene koalitsioonisõda| ]] lq1b9l2wgz7rmrkau9sewjq4j81yb78 0 431089 7253864 7083274 2026-10-16T05:17:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253864 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Rootsi sissetung Venemaale | osa = [[Põhjasõda|Põhjasõjast]] | pilt = Marten's Poltava.jpg | pildiallkiri = "Poltava lahing". [[Pierre-Denis Martin]]i maal aastast 1726 | aeg = 1708–1709 | koht = [[Venemaa]] | tulemus = Venemaa kindel võit *[[Karoliinid (sõdurid)|Karoliinide]] väe hävitamine *Rootsi impeeriumi langus *Põhjasõja murdepunkt | osaline1 = [[Pilt:Flag of Sweden.svg|22px]] [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Oryol (variant).svg|22px]] [[Venemaa tsaaririik]]<br />[[File:Flag of the Cossack Hetmanate.svg|20px]] [[Kasakate hetmanaat]]<br />[[File:Golden Horde flag 1339.svg|border|20px]] [[Oiraadid|Kalmõki khanaat]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Sweden.svg|22px]] [[Karl XII]]<br />[[Pilt:Flag of Sweden.svg|22px]] [[Carl Gustaf Rehnskiöld]]<br />[[Pilt:Flag of Sweden.svg|22px]] [[Adam Ludwig Lewenhaupt]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|22px]] [[Peeter I]]<br />[[Pilt:Flag of Russia.svg|22px]] [[Aleksandr Menšikov]]<br />[[Pilt:Flag of Russia.svg|22px]] [[Boriss Šeremetev]]<br />[[File:Flag of the Cossack Hetmanate.svg|20px]] [[Ivan Mazepa]]<br />[[File:Golden Horde flag 1339.svg|border|20px]] [[Ayuka Khan]] | jõud1 = 43 035 [[Karoliinid (sõdurid)|karoliini]] | jõud2 = 110 000 venelast<ref name="Boris">Boris Grigorjev & Aleksandr Bespalov. "Kampen mot övermakten. Baltikums fall 1700-1710". 2012. pp 52.</ref><br />30 000 kasakat<ref name="Boris"/> | kaotused1 = ''Suuremates lahingutes:''<br />5690 surnut<br />7367 haavatut<br />15 676 vangistatut<br/><br/>13 759 külmus surnuks | kaotused2 = ''Suuremates lahingutes:''<br />10 464 surnut<br />15 502 haavatut<br/><br />Tuhanded külmusid surnuks }} '''Rootsi sissetung Venemaale''' kuningas [[Karl XII]] juhtimisel oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal toimunud konflikt. [[Rootsi]] vastasteks selle konflikti jooksul olid [[Venemaa tsaaririik]], [[Rzeczpospolita]] ning [[Taani]]. Sissetung algas, kui Karl XII ületas [[1. jaanuar]]il [[1708]] [[Wisła]] jõe ja lõppes faktiliselt Rootsi kaotusega [[Poltava lahing]]us järgneva aasta [[8. juuli]]l, kuigi Karl XII püüdis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kaitse all olles veel aastaid Venemaale sõjalist ohtu tekitada. ==Algus== Venemaale tungimisele eelnenud aastatel oli Karl XII saanud oma vägedega olulisi võite Taani ja Poola sõjavägede üle ja trooninud [[Poola kodusõda|Poola kodusõja]] ajal Poola kuningaks oma marioneti [[Stanisław Leszczyński|Stanisław I Leszczyński]]. Olles seal oma võidud kindlustanud, pööras Karl XII oma tähelepanu Venemaale. Ta sisenes 40 000 mehest koosneva väe, millest ligikaudu poole moodustasid ratsaväelased, eesotsas Venemaa aladele üle külmunud Wisła jõe. See taktika iseloomustas hästi kuninga sõjalist stiili, mis toetus sõjavägede suure kiirusega üle ootamatute maastike liigutamisele. Sõjaretke sellise kiire alguse tõttu jäi väga vähe puudu sellest, et Karl XII väed oleksid Peeter I vägedega kohtunud juba siis, kui sõjaretke algusest oli möödas alles üks kuu: rootslased jõudsid tänapäeva [[Valgevene]] territooriumil asuvasse [[Hrodna]] linna napilt kaks tundi pärast seda, kui venelased selle maha jätnud olid. Karl XII oli vilunud väejuht ja ilmselt pidas ka tema sissetungi riskantseks ettevõtmiseks. Pärast [[1700]]. aastal rootslaste jaoks edukalt lõppenud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingut]] soovitasid kuninga teenistuses olnud kindralid tal talvisel ajal Venemaale tungida, ent Karl XII oli sellele vastu. Kuna kuningas eeldas Rootsi abivägede saabumist ja liitu [[Ivan Mazepa]] juhitud [[Kasakad|kasakatega]], otsustas ta aastal 1708 viimaks Venemaale tungida. Venelased korraldasid Rootsi abivägedele aga varitsusrünnaku ja Venemaa tsaaririigi sõjavägi hävitas [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel Mazepa pealinna ning jälitas viimast seni, kuni too oma napi kolmesaja mehega Karl XII väeni jõudis. ==Raskused jätkuvad== Sissetungi muutis veelgi raskemaks Peeter I ja tema kindralite poolt välja töötatud [[põletatud maa taktika]]. Vene vägi taganes vahetpidamata, ajades läbitud linnades laiali kariloomad ja peites ära vilja. Et mitte jätta rootslastele varusid, mille toel nad Venemaa külma talve üle elada võiksid, põletasid venelased isegi põldudelt koristamata vilja. 1708. ja 1709. aasta talve lõpus olnud tavalisest külmemad ilmad mõjusid Rootsi sõjaväele laastavalt ja armee kahanes 24 000 meheni. 1709. aasta maikuus said Rootsi väed Vene väed kätte ja sõjaväed kohtusid [[Poltava lahing]]us. Rootslased alistati ja suurem osa Karl XII armeest ehk ligikaudu 19 000 meest olid sunnitud alla andma. ==Pärast Poltava lahingut== Karl XII ise põgenes koos 543 mehega lõunasse Osmanite riigi türklaste kaitse alla. Kuna türklased olid tavaliselt Venemaa suhtes vaenulikult meelestatud, suutis kuningas viimaks veenda sultan [[Ahmed III]] [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigile]] sõda kuulutama. Karl XII juhtis 200 000 mehest koosneva türklaste sõjaväe sõtta Venemaa vastu, kuid konflikt lõppes enne kui Karl XII lahinguni jõudis: Peeter I suutis Türgi [[vesiir]]i ära osta ja osapooled leppisid kokku rahus. Sellega lõppesid Karl XII Venemaale tungimise ambitsioonid. ==Tagajärjed== Nurjunud sissetungi tagajärjed olid kaugeleulatuvad. Pärast [[Poltava lahing]]ut ei suutnud [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi impeerium]] endaga enam ühtegi uut ala liita ja veidi pärast lahingut kaotati oluline osa oma valdustest. [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia]] ja [[Iirimaa kuningas]] [[George I]] juhtis seejärel [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigid]] sõtta Rootsi vastu ning peagi ründas Rootsit taas ka Taani. Venemaa tsaaririik säilitas võidetud valdused [[Ingerimaa]]l ja [[Balti kubermangud]]es ning suutis kindlustada oma võimu Ukraina ja Poola aladel. Lisaks sai Venemaa võimaluse rajada [[Peterburi]] linn, millega saadi enda valdusse ülitähtis lüli mööda Läänemerd kulgevas kaubanduses. Peeter Suure prestiiž Euroopas kasvas veelgi ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuninga]] [[Louis XIV]] näol leidis ta endale ka liitlase. ==Lahingud== {| class="wikitable" border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="border-collapse:collapse; text-align:center;" summary="Sissetungi ajal aset leidnud lahingud" |+ '''Sissetungi ajal aset leidnud lahingud''' |- style="vertical-align:bottom; border-bottom:1px solid #999; " ! style="text-align:center;" | Lahing ! style="text-align:center;" | Rootsi vägede suurus ! style="text-align:center;" | Venemaa vägede suurus ! style="text-align:center;" | Rootsi kaotused ! style="text-align:center;" | Venemaa kaotused ! style="text-align:center;" | Tulemus |- ! style="text-align:right;" | [[Grodno lahing|Grodno]] |800<ref name="From p 77">Peter From. "Katastrofen vid Poltava". Lund, Historiska media. 2007. pp. 77.</ref> |9000<ref name="From p 77"/> |Teadmata |Teadmata |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Hołowczyni lahing|Hołowczyn]] |12 500<ref name="autogenerated1">Liljegren, B. "Karl XII: En Biografi", 2000, p. 156</ref><ref name="Nationalencyklopedin">Nationalencyklopedin.</ref> |39 000<ref name="Nationalencyklopedin"/> |265 tapetut<br />1028 haavatut |5000<ref>{{cite book |title=Svenska slagfält |last=Ericson |first=Lars (ed) |year=2003 |page=280 |publisher=Wahlström & Widstrand |location= |language=Rootsi |isbn=91-46-21087-3 |oclc=}}</ref><ref>{{cite book |title=Karolinska krigare 1660–1721 |last=Kuvaja |first=Christer |year=2008 |page=181 |publisher=Schildts Förlags AB |location=Helsingfors |language=Rootsi |isbn=978-951-50-1823-6 |oclc=}}</ref><ref>{{cite book |title=Det stora nordiska kriget 1700–1721 |last=Ullgren |first=Peter |year=2008 |page=169 |publisher=Prisma |location=Stockholm |language=Rootsi |isbn=978-91-518-5107-5 |oclc=}}</ref><ref>{{cite book |title=Poltava |url=https://archive.org/details/poltavaberattels0000engl |last=Englund |first=Peter |year=1988 |page=[https://archive.org/details/poltavaberattels0000engl/page/38 38] |publisher=Atlantis |location=Stockholm |language=Rootsi |isbn=91-7486-834-9 |oclc=}}</ref><ref>{{cite book |title=Many Roads to Moscow: Three Historic Invasions |url=https://archive.org/details/manyroadstomosco0000coop |last=Cooper |first=Leonard |year=1968 |page=[https://archive.org/details/manyroadstomosco0000coop/page/42 42] |publisher=Hamish Hamilton |location=London |isbn=0-241-01574-X |oclc=}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.questia.com/read/3177379/charles-xii-and-the-collapse-of-the-swedish-empire |pealkiri=Charles XII and the Collapse of the Swedish Empire, 1682- 1719 - R. Nisbet Bain |vaadatud=2016-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130720121734/http://www.questia.com/read/3177379/charles-xii-and-the-collapse-of-the-swedish-empire |arhiivimisaeg=2013-07-20 |url-olek=ei tööta}}</ref> | Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Neeva lahing (1708)|Neeva]] |2000<ref name="dorrell121">Dorrell, Nicholas. "The Dawn of the Tsarist Empire: Poltava & the Russian Campaigns of 1708—1709". Partizan Press. 2009. pp 121</ref> |8000<ref name="Nordberg585"/> |380<ref name="From p 174">Peter From. "Katastrofen vid Poltava". Lund, Historiska media. 2007. pp. 174.</ref> |900<ref name="Nordberg585">Ett kort dock tydeligit utdrag utur then öfwer konung Carl den Tolftes lefwerne och konglida dater, Jöran Andersson Nordberg (1745). pp 585</ref> | Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Malatitze lahing|Malatitze]] |4000<ref name="Clodfelter">{{cite book |title=Warfare and Armed Conflict |last=Clodfelter |first=Micheal |year=2002 |publisher=McFarland|location= |isbn= |oclc= |pp=94, 97}}</ref> |13000<ref name="Clodfelter"/> |260 tapetut<br />750 haavatut<ref name="From p 196">Peter From. "Katastrofen vid Poltava". Lund, Historiska media. 2007. pp. 196.</ref> |1500 tapetut<br />2000 haavatut<ref>Rootsikeelne Vikipeedia.</ref> | Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Rajovka lahing|Rajovka]] |2400<ref name="liljegren">Bengt Liljegren. "Karl XII: En biografi". Lund, Historiska media. 2000. pp 159. ISBN 91-85377-14-7</ref> |10 000<ref name="dorrell98">Dorrell, Nicholas. "The Dawn of the Tsarist Empire: Poltava & the Russian Campaigns of 1708—1709". Partizan Press. 2009. pp 98</ref> |Kerged<ref name="dorrell98"/> |375<ref name="gnw">Тарле Евгений Викторович. "Северная война и шведское нашествие на Россию". Сочинения. Москва: Издательство Академии Наук СССР. 1959. — Т. 10. — С. 363—800. — 841 с.</ref> |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Lesnaja lahing|Lesnaja]] |11 500<ref name="konovaltjuk">Massie. 2001.</ref> |23 076<ref name=Dorrell>Nicholas Dorrell (2009)</ref><ref name="Poltava 1709 83">{{cite book |title=Poltava 1709: Vändpunkten |last=Moltusov |first=Valerij Aleksejevitj |year=2009 |page=83 |publisher=SMB |location= |language=Rootsi |isbn=978-91-85789-75-7 |oclc=}}</ref> |4000 tapetut 5000 haavatut 1200 vangistatut<ref name="konovaltjuk" /> |4000 tapetut 5000 haavatut<ref name="konovaltjuk" /> |Venemaa võit |- ! style="text-align:right;" | [[Desna lahing|Desna]] |2000<ref name="Nordberg593">Jöran Andersson Nordberg. "Ett kort dock tydeligit utdrag utur then öfwer konung Carl den Tolftes lefwerne och konglida dater". 1745. pp 593.</ref> |4000<ref name="Nordberg593"/> |50 tapetut<br />150 haavatut<ref name="From p 240">Peter From. "Katastrofen vid Poltava" Lund, Historiska media. 2007. pp. 240.</ref> |356 tapetut<br />1000 haavatut<ref name="källstudier">Hans Villius. "Karl XII:s ryska fälttåg: källstudier". 1951. pp 60.</ref><ref name="From p 240"/> |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Vepriki piiramine|Veprik]] |3000 |1500 |400 tapetut<br />600 haavatut |1500 |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Opošnja lahing|Opošnja]] |2000<ref name="dorrell155">Dorrell, Nicholas. "The Dawn of the Tsarist Empire: Poltava & the Russian Campaigns of 1708—1709". Partizan Press. 2009. pp 155.</ref> |6000<ref name="dorrell155"/> |19<ref name="dorrell155"/> |450<ref name="dorrell155"/> |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Krasnokutski–Gorodnoje lahing|Krasnokutski–Gorodnoje]] |2500<ref name="Segern och nederlaget">Lanciai Christian. "Segern och nederlaget". 1974. p. 107.</ref> |10 000<ref name="Segern och nederlaget"/> |132<ref name="Nordisk Familjebok">[http://runeberg.org/nfbn/0641.html Nordisk Familjebok]</ref> |1200<ref name="Anders">Anders Fryxell. "Berättelser ur svenska historien, Volym 15". 1861. p.166.</ref><ref name="Peter Frost">Peter Frost. "Katastrofen vid Poltava". 2007. p. 259.</ref> |Rootsi võit |- ! style="text-align:right;" | [[Poltava lahing|Poltava]] |16 500<ref name="Poltava 1709 93">{{cite book |title=Poltava 1709: Vändpunkten |last=Moltusov |first=Valerij Aleksejevitj |year=2009 |page=93 |publisher=SMB |location= |language=Rootsi |isbn=978-91-85789-75-7 |oclc=}}</ref> |42 100<ref name="Poltava 1709 93"/> |6 900 tapetut/haavatut<br />2 800 vangistatut<ref>Peter Englund. "Poltava". Atlantis. 1988. p. 215. ISBN 91-7486-834-9.</ref><ref name="kuvaya">Christer Kuvaja. "Karolinska krigare 1660–1721". Schildts Förlags AB. 2008. p.192. ISBN 978-951-50-1823-6.</ref> |1345 tapetut<br />3290 haavatut<ref name=EncofUkraine>[http://www.encyclopediaofukraine.com/pages/P/O/PoltavaBattleof.htm Encyclopedia of Ukraine]</ref><ref>[http://books.google.com/books?id=BFVtcbTYRkMC&pg=PA355 Istorīia Petra Velikago]. p. 355.</ref> |Venemaa otsustav võit |- ! style="text-align:right;" | [[Perevolotšna kapituleerumine|Perevolotšna]] |12 000 |9 000 |12 000 vangistatut |0 |Rootsi alistumine |- |} ==Viited== {{Viited|2}} [[Kategooria:Põhjasõda]] [[Kategooria:18. sajand Rootsis]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]] [[Kategooria:18. sajand Venemaal]] g4e5x0evbt3ryidxcezcrqo8kg0xgda 0 431095 7253788 5831290 2026-10-15T20:37:12Z NOSSER 8097 7253788 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt= Riia piiramine (1656) |osa= [[Teine Põhjasõda|Teisest Põhjasõjast]] |pilt=Belägringen av Riga.jpg |pildiallkiri=Riia piiramine. [[Adam Perelle]] gravüür. |aeg= [[21. august]] – [[5. oktoober]] [[1656]] |koht= [[Riia]] |tulemus= Rootsi võit, Vene väed lõpetasid piiramise |osaline1= [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] |osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] |väejuht1=[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Liivimaa kindralkuberner]] krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]]<br/> [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] Riia linna ja lossi kuberner [[feldmarssal]] [[Simon Grundel-Helmfelt]]<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] |väejuht2=[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[tsaar]] [[Aleksei I Mihhailovitš]] |jõud1= 7389 <br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst Henrik [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]]i [[Turu lääni jalaväerügement|Turu lääni jalaväerügemendi]] 6 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst Hans von Ferseni [[Häme lääni jalaväerügement|Häme lääni jalaväerügemendi]] 6 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst Bernhard von [[Gertten]]i [[Savo ja Savonlinna lääni jalaväerügement|Savo ja Savonlinna lääni jalaväerügemendi]] 4 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst J. Pleitneri [[Pori lääni jalaväerügement|Pori lääni jalaväerügemendi]] 6 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst Nils Bååti [[Pohjanmaa lääni jalaväerügement|Pohjanmaa lääni jalaväerügemendi]] 6 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] ooberst Francis Johnsoni [[Viiburi lääni jalaväerügement|Viiburi lääni jalaväerügemendi]] 6 kompaniid<br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] garnisoni ratsavägi <br/>[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] Riia kodanikest moodustatud miilits (ca 500 meest). |jõud2= ca 25 000<ref>Claes-Göran Isacson. "Karl X Gustavs Krig" (2002). Lund, Historiska Media. Lk 79. ISBN 91-89442-57-1.</ref> <br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] vürst Jakov Tšerkasski<br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Afanassi Ordin-Naštšokin]]<br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[tsaar]] [[Aleksei I Mihhailovitš]]i lääne tüüpi palgasõdurite ja ohvitseride juhitud reitrid, tragunid ja jalavägi<br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] Vladimir von Vizini [[Reiter|reiter]]id<br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] Daniel Kraferti [[jalavägi]] <br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] Junkmanni [[tragun]]id <br/>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] Moskva tsaaririigi traditsioonilised [[strelets]]id ja suurtükivägi. |kaotused1= minimaalsed |kaotused2= 14 000 surnut, vigastatut või vangistatut (Rootsi poole väide)<ref>Claes-Göran Isacson. "Karl X Gustavs Krig" (2002). Lund, Historiska Media. Lk 81. ISBN 91-89442-57-1.</ref> }} '''Riia piiramine''' tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel [[1656]] kuni [[1658]] peetud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]] olulisim sündmus. Tsaar Aleksei Mihhailovitši juhitud Vene väed liikusid 30. juulil – 14. augustil piki Daugava jõge Riia suunas, vallutades teel kergelt [[Vana-Väina ordulinnus|Dünaburgi]] ja tormijooksuga [[Koknese piiskopilinnus|Koknese]]. Rootsi inseneri Johan Rodenburgi juhtimisel 1652. aastal heaks kiidetud suurejooneline Riia kindlustusprojekt nägi ette Riia kiiresti kasvavate eeslinnade ümbritsemise uue, tohutu muldvallide ja 12 bastioniga kaitseliiniga. [[Riia]] varasemad kindlustused koosnesid aga piiramise alguses kraaviga müürist ja [[Riia vanalinn]]a ümber asunud viiest [[bastion]]ist. Aastal [[1652]] olid [[rootslased]] alustanud uue müüri ja 12 eeslinnade ümber asuva bastioni ehitamist, kuid aastaks [[1656]] ei olnud tööd veel lõpetatud. Uued kaitseliinid olid alles märgistatud, osaliselt lahti kaevatud kraavidega või poolikute madalate muldvallidega, millel puudus vajalik kõrgus ja tugevus. Plaanitud 12 eeslinna bastionist olid lahingute puhkemise ajaks vaid üksikud suudetud mullast n-ö "kokku kuhjata". Neil puudusid uusaegsetele bastionidele omased tugevad kivi- või puitfassaadid ([[Eskarpmüür|eskarpmüür]]id), mis kaitseksid mulda kokkuvarisemise ja vaenlase otserünnaku eest. Enamik neist 12 bastionist olid alles pelgalt ehitusplatsid ning bastionide vahel haigutasid suured tühimikud, mistõttu ei moodustanud uus vöönd terviklikku ja suletud kaitserõngast. [[File:Cobrons skans, Kobruns schanz, Kobron-schanz, Kober-schanz, Kobrona skansts - The siege of Riga 1656 (cropped).jpg|pisi|left|Daugava ja Cobruni kants, Daugava läänekaldal]] Vladimir von Vizini ratsanikest, Daniel Kraferti jalaväest ja Junkmanni tragunitest koosnenud Vene eelvägi lähenes Riiale [[20. august]]il ja sundis [[Pärnu]] krahvi [[Heinrich von Thurn]]i juhtimise all olnud rootslased linna taganema. Von Thurn lahingutegevuse ajal kas tapeti või vangistati. Rootslased evakueerisid täielikult eeslinnad ja tõmbusid [[Riia linnamüür]]i piiridesse, nad rakendasid põletatud maa taktikat ja põletasid kõik Riia eeslinnad ise maani maha, et vaenlane ei saaks maju kasutada varjumiseks või piiramistornide ehitamiseks. Kogu Riia garnison ja elanikkond taganes [[Riia vanalinn]]a tugeva põhikaitsevööndi taha, mis koosnes vanast [[Riia linnamüür]]ist, veega täidetud vallikraavist ja 5 täielikult valmis ehitatud ning relvastatud põhibastionist. [[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left]] Mõni päev hiljem saabus mööda [[Daugava]] jõge tsaari juhitud põhiarmee, mis asus Riia linna piirama. Venelaste sõjavägi hõivas kolm laagrit: neist kaks hõivati Daugava idakaldal Riia eeslinnades ja ühe hõivas [[Afanassi Ordin-Naštšokin]]i juhtimise all olev korpus Daugava läänekaldal, [[Cobruni kants]]i muldkindlustuse kaevikute vastas. [[File:Bm03183am.jpg|pisi|left|„Riia kindlustustööde (fortifikatsioonide) osa joonis 1656. aastal“: ''Sand-Bastion'' [[Liivabastion]], mis kaitses linna peamist sissepääsu (Liivaväravat). Tänapäeval asub selle kohal [[Riia Püssirohutorn]]. ''König-Bastion'' [[Kuningabastion]], suur ja tugev nurgabastion - tänapäeval asub selle asukohal [[Bastionimägi]]. ''Pankuchen-Bastion'' [[Pannkoogibastion]], väiksem poolbastion Riia linna idaküljel. ''Marstall-Bastion'' [[Tallibastion]], mis kaitses Daugava jõe poolset külge ja sadama lähedust. ''Karls-Bastion'' [[Karli bastion]], Riiainna lõunaküljel, hiljem asus selle juures [[Riia keskturg]] ja kanal.]] Kuna Venemaal ei olnud täieulatuslikku sõjalaevastikku, et peatada rootslaste garnisonile üle [[Läänemeri|Läänemere]] saabuvaid täiendusi, 12. septembril saabus Riia kaitsjatele meritsi 1400-meheline abivägi, mida juhtisid isiklikult kindralleitnant [[Robert Douglas]] ja kogenud feldmarssal [[Hans Christoff von Königsmarck]]. Rootsi laevastik kontrollis Läänemerd ja Daugava suuet, mistõttu sai kindlus takistamatult moona, püssirohtu ja värskeid sõdureid. Riia piiramise ajal Vene suurtükivägi pommitas linna intensiivselt, kuid ei suudetud müüridesse teha piisavaid pragusid [[tormijooks]]uks. 2. oktoobril sooritasid Rootsi väed varahommikul eduka ja agressiivse väljatungi ja see ootamatu rünnak lõi segi venelaste positsioonid ja rikkus nende plaanitud otsustava tormijooksu ettevalmistused. Riia suutis pidada vastu oktoobrini, mil väikest Vene flotill käsutanud välismaa ohvitserid jooksid rootslaste poole üle ja venelased pidid piiramise lõpetama. Sügise lähenedes tabas Vene laagrit toidupuudus ja haigused. 5.–6. oktoobril andis tsaar Aleksei Mihhailovitš käsu piiramine lõpetada ja Vene väed alustasid taandumist. Riia piiramise ebaedu tulemusena vallutasid rootslased tagasi suurema osa [[Ingerimaa]]st ja [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ning alistasid aastal [[1657]] toimunud [[Valga lahing]]us kindlalt ka Vene kindrali [[Matvei Šeremetjev]]i väe. Piiramise sündmused on talletatud Adam Perelli gravüüris, mis anti esmakordselt välja aastal [[1697]] Samuel Puffendorf'i töös "''Konung Carl X Gustafs Bragder''". ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} [[Kategooria:Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] [[Kategooria:Lahingud Lätis]] [[Kategooria:1656]] ify5bj0qvh5np48t7rv6wnpg3ins1fv 0 431697 7253886 7245246 2026-10-16T06:42:27Z Amherst99 15496 /* */ 7253886 wikitext text/x-wiki '''Nutistu'''<ref name=nöha/> ehk '''asjade internet''' (inglise keeles ''internet of things'', [[lühend]] ''IoT''), ka '''esemevõrk''' ja '''värkvõrk''',<ref name=akita/> on [[internet]]i kaudu seotud esemete võrk. Esemetele on lisatud sensorid, mikroprotsessorid, tarkvara ning muud tehnoloogiat, millega andmeid saata ning vajadusel vastu võtta.<ref name=":0" /> Lihtsaks näiteks on kodu kütmine: targa termostaaadi abil saab omanik kütmise intensiivsust kaugelt juhtida. Kui kedagi pole kodus, saab süsteem automaatselt kütet vähendada ja seeläbi energiat kokku hoida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=IoT Smart Thermostats: Future of Home Temperature Control |url=https://www.intuz.com/blog/iot-enabled-smart-thermostats |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.intuz.com |keel=en}}</ref> Nutistu põhiline eesmärk on pidev andmete kogumine, monitoorimine ning nende põhjal tehtavad automatiseeritud tegevused, mis muudavad protsessid efektiivsemaks ja täpsemaks nii igapäevaelus kui ka tööstuslikus keskkonnas (viimast nimetatakse ka IIoT ehk Industrial Internet of Things).<ref name=":0" /> 2025. aasta seisuga oli umbes 20 miljardit  nutistu seadet. 2034. aastaks ennustatakse, et see number tõuseb 40 miljardini.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kumar |eesnimi=Naveen |kuupäev=2025-09-26 |pealkiri=How Many IoT Devices Are There [2026 Statistics] |url=https://www.demandsage.com/number-of-iot-devices/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=DemandSage |keel=en-US}}</ref> ==Ajalugu== Esimesena kasutas ingliskeelset väljendit "Internet of Things" Briti ettevõtja Kevin Ashton 1999. aastal.<ref name="theguardian.com" /> Esimene internetti ühendatud ebatraditsiooniline seade aga pärineb juba aastast {{kas|[[1980]]}}. Carnegie Melloni ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kaugelt kontrollida masina seisukorda ning kindlaks teha, kas masinas on jooke saadaval.<ref name="CMU_COKE">First Edition: 06/15/1998, Last modified: Mon Feb 14 16:50:54 EST 2005 [https://www.cs.cmu.edu/~coke/ CMU SCS Coke Machine Home Page]</ref><ref name="kfst.ee" /> Eestikeelne väljend „nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja ajalehe Postimees 2015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref>{{Netiviide|autor=Tiina Kaukvere, Hendrik Alla|url=https://kultuur.postimees.ee/3060763/sonavoistluse-voitja-on-nuhvel|pealkiri=Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"|väljaanne=Postimees|aeg=19. jaanuar 2015|vaadatud=3. veebruaril 2018}}</ref> Samal võistlusel märgiti ära ka vaste "värkvõrk", mida žürii pidas ametliku kasutuse jaoks siiski liiga kõnekeelseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sonavoistlus.ee/tulemused|pealkiri=Sõnavõistluse tulemused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3. veebruaril 2018|arhiivimisaeg=2017-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012100009/http://www.sonavoistlus.ee/tulemused|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tehnilised alused == === Arhitektuur === '''Andurid''' ehk sensorid on seadmed, mis koguvad andmeid väliskeskkonnast – näiteks temperatuuri, niiskust või liikumist. Kui seadmel on mikroprotsessor, saab andmetöötlus toimuda seadmes endas või lähimas lüüsis – seda nimetatakse '''servatöötluseks''' (inglise ''edge computing''). Servatöötlus vähendab viivitust ning muudab süsteemi vähem sõltuvaks pilvest.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2023-05-12 |pealkiri=What is the Internet of Things (IoT)? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/think/topics/internet-of-things |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> Andmed edastatakse pilve, kus neid kogutakse, töödeldakse ning saadetakse vajadusel seadmele tagasi. Andmete liikumiseks kasutatakse nii traadita (WiFi, Bluetooth, Zigbee, LoRaWAN) kui ka traadiga ühendusi.<ref name=":0" /> '''Täiturid''' ehk aktuaatorid on seadmed, mis saadud käskude põhjal sooritavad füüsilisi toiminguid – näiteks lülitavad kütte sisse, avavad ukseluku või reguleerivad valgustust.<ref name=":0" /> === Suhtlusstandardid === '''Ethernet''' – Kõige levinum standard traadiga võrkudes, tuntud oma kiiruse ja töökindluse poolest. Ideaalne tööstuslikes tingimustes ning tarkades hoonetes.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=IoT protocols: A comprehensive guide |url=https://www.a1.digital/knowledge-hub/iot-protocols-a-comprehensive-guide/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=A1 Digital |keel=en}}</ref> '''Wi-Fi''' – Loob lokaalseid traadita võrke. Lihtne kasutusele võtta ning ühilduv paljude seadmetega. Kasutusel nutikodudes, kontorihoonetes ning avalikes kohtades.<ref name=":1" /> '''LoRaWAN''' – Pikamaa traadita protokoll, mis edastab andmeid väikese energiakuluga. Sobib ideaalselt akutoitel seadmetele suurtel aladel, näiteks põllumajanduses.<ref name=":1" /> '''Mobiilvõrgud (2G, 3G, 4G/LTE, 5G)''' – Kõige sobivam pikkade vahemaade jaoks. Kasutusel nutilinnades ning autonoomsetes sõidukites. LTE ja 5G pakuvad kõrget kiirust ja madalat viivitust.<ref name=":1" /> '''Bluetooth/BLE''' – Lühimaa traadita andmeedastus. BLE on energiasäästlik versioon, mis sobib akutoitel seadmetele. Kasutusel kantavates seadmetes, nutikodudes ja tervishoius.<ref name=":1" /> '''NFC''' – Traadita andmevahetus väga lühikestel vahemaadel (mõni sentimeeter). Lihtne kasutada ega nõua seadmete eelnevat sidumist nagu Bluetooth. Kasutusel kontaktivabades maksetes.<ref name=":1" /> '''Z-Wave''' – Disainitud targa kodu jaoks. Energiasäästlik ja lihtne paigaldada. Kasutusel valgustuse, turva- ja seiresüsteemide juhtimises.<ref name=":1" /> '''Zigbee''' – Väikese energiakuluga protokoll, mis sobib akutoitel seadmetele. Kasutusel nutikodudes, tööstusautomaatikas ning tervishoius.<ref name=":1" /> === Platvormid === Nutistu platvorm toimib sillana füüsiliste seadmete ja andmepõhiste otsuste vahel. See koondab tehnoloogiad, mis võimaldavad IoT lahendusi kavandada, kasutusele võtta ning hallata – sealhulgas seadmetest kogutud suurte andmehulkade töötlemist ja seiret. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=10 Best IoT Platforms for 2026 {{!}} SaM Solutions |url=https://sam-solutions.com/blog/top-iot-platforms/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=sam-solutions.com |keel=en-US}}</ref> Kõige levinumad platvormid on Amazon Web Services IoT, Microsoft Azure IoT ja Oracle IoT.<ref name=":2" /> ==Nutistu Eestis== [[Pilt:Kalaranna SmartStreet.png|pisi|Kalaranna targa tänava teabeleht]] Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2-liidesesse ning mis võimaldab autol iseseisvalt fikseerida, millises tasulises parklas ta asub, ja tasuda seejärel parkimise eest.<ref>{{Netiviide |url=https://digitark.ee/autlo-jata-parkimine-auto-hooleks/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-09 |arhiivimisaeg=2021-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210111132931/https://digitark.ee/autlo-jata-parkimine-auto-hooleks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tallinnas asuv [[Kalaranna tänav]] on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad veebis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.eliko.ee/smartstreet/|pealkiri=Kalaranna SmartStreet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=5. veebruaril 2018}}</ref> Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED-lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega. 9. märtsil 2016 avati [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] arvutiteaduse instituudi ja [[Telia Eesti]] koostöös Tartus näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonda illustreeriv nutistulabor. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.<ref name="ut.ee" /> Projekt SmartEnCity algas 2016. aasta veebruaris ning lõppes 2022. aasta juunis. Projekti eesmärgiks oli muuta Tartu kesklinna elamupiirkond nutikaks linnaosaks. Korterelamud, mis renoveerimise osaks said kutsutakse ka Hruštšovka´deks. Peale renoveerimist hakati neid kutsuma ka Smartovkadeks. Uuenduslike lahenduste osaks said nii kaugküte, transport, tänavavalgustus ning taastuvenergia kasutamine.Projektis osalenud elamute korteritesse paigaldati kodujuhtimise seadmestik, mille abil on elanikul võimalik jälgida oma tarbimist. Elanikul on võimalik läbi nutikodu jälgida elektri, gaasi, vee ning kütte tarbimist. Samuti saab jälgida ja juhtida korteri sisekliimat temperatuuri ning co2 taseme näol.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |pealkiri=SmartEnCity |url=https://www.trea.ee/projektid/smartencity/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=TREA |keel=et}}</ref> ==Rakendused== === Nutikodu ja igapäevaelu === Igapäevaelus puutume asjade internetiga kokku peamiselt nutikodu kaudu – alates kaugjuhitavatest kütteseadmetest kuni automaatsete kardinateni. Levinud näide on ka aktiivsusmonitor, mis mõõdab pulssi, samme ja und ning edastab andmed nutitelefonile ja pilve, kus need koondatakse ning kuvatakse kasutajale rakenduses visuaalsel kujul. Nutistu osaks võib lugeda ka kaugloetavaid elektriarvesteid. Need mõõdavad tarbitud elektrikogust tunni täpsusega ning saadavad andmeid vähemalt korra ööpäevas. Enamik arvesteid edastab andmeid mööda elektrijuhtmeid (PLC – ''power-line communication''), väiksem osa kasutab mobiilsidet. === Tööstus === Nutistu seadmete abil saab automatiseerida ja optimeerida tootmisprotsesse, tõsta efektiivsust ning ennustada seadmete võimalikke rikkeid või meelde tuletada korralist hooldust. See kõik tagab kvaliteetse toote ning võimaluse hoida kulud madalal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is Industrial IoT (IIoT)? |url=https://www.cisco.com/site/us/en/learn/topics/industrial-iot/what-is-industrial-iot.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Cisco |keel=en}}</ref> === Põllumajandus === Põllumajanduses kasutatakse asjade interneti näiteks mulla tervise, niiskuse ning ilma jälgimiseks. Kogutud andmetega saab ennustada optimaalseid külvi -ja koristusaegasid ning ka saaki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=IoT in Agriculture: 10 Use Cases for Smart Farming Technologies |url=https://www.digi.com/blog/post/iot-in-agriculture |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.digi.com |keel=en-US}}</ref> == Turvalisus == Kõik internetti ühendatud seadmed on mingil määral turvariski all – neid võidakse ära kasutada andmete varastamiseks, manipuleerimiseks või seadmete töö häirimiseks. Riskide maandamiseks kasutatakse seadmete autentimist ning andmete krüpteerimist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is IoT security? {{!}} IoT device security |url=https://www.cloudflare.com/learning/security/glossary/iot-security/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.cloudflare.com |keel=en-us}}</ref> IoT seadmeid on kasutatud ka hajutatud teenustõkestusrünnakutes (DDoS). 2016. aastal levis Mirai nimeline pahavara, mis nakatas tuhandeid IoT seadmeid ning kasutas neid rünnakuteks, mille eesmärk oli soovitud veebilehed ja -teenused ummistada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is the Mirai Botnet? |url=https://www.cloudflare.com/learning/ddos/glossary/mirai-botnet/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.cloudflare.com |keel=en-us}}</ref> ==Vaata ka== * [[Tark kodu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="theguardian.com">{{netiviide | url = http://www.theguardian.com/media-network/2015/mar/31/the-internet-of-things-is-revolutionising-our-lives-but-standards-are-a-must | pealkiri = The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must | autor = Alex Wood | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = theguardian | aeg = märts 2015 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.04.2016 | keel = Inglise}}</ref> <ref name="kfst.ee">{{netiviide | url = http://kfst.ee/iot-asjade-internet/ | pealkiri = IoT- Asjade Internet | autor = Adelheid Kiriland | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = jaanuar 2016 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.04.2016 | keel = Eesti | arhiivimisaeg = 2.06.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160602215846/http://kfst.ee/iot-asjade-internet/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <!-- miskipärast annab see kirjutise kuvamisel veateate <ref name="sonavoistlus.ee">{{netiviide | url = http://www.sonavoistlus.ee/mida-otsime | pealkiri = Sõnavõistlus – Mida otsime? | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | vaadatud = 27.04.2016 | keel = Eesti}}</ref> --> <ref name="ut.ee">{{netiviide | url = http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1802 | pealkiri = TÜ avab värkvõrgu labori | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = märts 2016 | vaadatud = 27.04.2016 | keel = eesti }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=akita>{{cite web|url=http://akit.cyber.ee/term/1537-internet-of-things#t_1537 |title=Andmekaitse ja infoturbe leksikon|date= |accessdate=4. veebruaril 2018|publisher=Cybernetica|quote=ITU-T Y.2060: praegustel ja tärkavatel koostalitlusvõimelistel info- ja sidetehnoloogialiikidel põhinev infoühiskonna globaaltaristu, mis võimaldab füüsiliste ja virtuaalsete esemete kokkuühendamise teel progressiivteenuseid, tagades turva- ja privaatsusnõudeid; laiemas tähenduses võib vaadelda tehniliste ja sotsiaalsete järelmitega nägemusena}}</ref> <ref name=nöha>{{cite web|url=http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=1&ID=117 |title=Sõnavõistluse võidusõna on "nuhvel"|date= |accessdate=4. veebruaril 2018 |publisher=EKI}}</ref> }} == Välislingid == *Kalaranna Smartstreet: [http://www.eliko.ee/smartstreet www.eliko.ee/smartstreet] *Kerstin Raja, [http://www.ohtuleht.ee/718445/mida-tahendab-asjade-internet-ja-kuidas-see-meie-elu-paremaks-teeb Mida tähendab asjade internet ja kuidas see meie elu paremaks teeb?], Õhtuleht, 17. veebruar 2016 *Ronald Liive, [http://www.kiip.ee/paljud-tesla-elektriautod-muutusid-tarkvarauuenduse-abil-isesoitvateks/ Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks], kiip.ee, 16. oktoober 2015 *David Evans, [http://venturebeat.com/2015/09/19/heres-what-iot-will-do-for-transportation/ Here’s what IoT will do for transportation], venturebeat.com, 19. september 2015 *[https://blog.ria.ee/asjade-internet-suurendab-kuberkuritegevust/ Asjade internet suurendab küberkuritegevust], november 201 *[http://www.asjadeinternet.ee/iot-ja-turvalisus-cia-kartused/ IOT ja turvalisus – CIA kartused], kättesaadav arhiivi abil, juuli 2014 [[Kategooria:Internet]] 2ar980ahn8sho1moezbxqby9g317kts 0 437692 7253810 6373640 2026-10-15T21:31:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253810 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raidkivimuuseumi avamine (02).jpg|pisi|Raidkivimuuseum]] '''Raidkivimuuseum''' ([[inglise keel]]es ''Carved Stone Museum'', [[vene keel]]es ''Mузей резных камней''), ka '''Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseum''', on [[Tallinna Linnamuuseum]]i allüksus [[Tallinn]]a ajaloolisse kaitsekompleksi kuuluvas [[Ingeri bastion]]is, kus eksponeeritakse Tallinna Linnamuuseumi [[raidkivikogu]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160505134914/http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/kogud/raidkivid/ Raidkivid] (Vaadatud 1. juunil 2016)</ref> Raidkivimuuseum paikneb 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigu seni suletud olnud osas ning kuulub ühte kompleksi [[Kiek in de Kök]]i ja bastionikäikude muuseumiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20160523103212/http://linnamuuseum.ee/kok/raidkivimuuseum/ Raidkivimuuseum] Vaadatud 1. juunil 2016.</ref> == Ekspositsioon == Bastionikäigus eksponeeritakse seni hoidlates varjul olnud dekoratiivseid Tallinna raidkivifragmente: [[portaal]]e, dekoratiivseid sambaid, [[peremärk]]ide ja sümbolitega [[etikukivi|etikukive]], reljeefidega [[aknapale]]sid alates 15. sajandist. Väljapaneku hulgas on ka [[hauakivi|hauakive]] 20. sajandi 1950. aastatel likvideeritud [[Kopli kalmistu]]lt. Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab pealkirja "Varemete linn" ning sisaldab niinimetatud teemakambreid, näiteks raidkivide galeriid "Paradiisiaed" ning "Sammastesaali", "Surmasaali" ja "Päikesesaali". Ideekavandi autorid on [[Risto Paju]] ja [[Jaagup Roomet]], sise- ja ehitusprojekti autorid sisearhitekt [[Maarja Varkki]] ja arhitekt [[Helle-Triin Hansumäe]]. == Avamine == Pärast 2012. aastal alanud põhjalikku puhastus- ja kuivendustööd avati raidkivimuuseum [[13. mai]]l [[2016]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160523103212/http://linnamuuseum.ee/kok/raidkivimuuseum/ Raidkivimuuseum] (Vaadatud 1. juunil 2016.)</ref> <gallery> Raidkivimuuseumi avamine (10).jpg Raidkivimuuseumi avamine (19).jpg Raidkivimuuseumi avamine (22) Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Aini Härm ja Kalmar Ulm.jpg Raidkivimuuseumi avamine (27).jpg Raidkivimuuseumi avamine (28).jpg Raidkivimuuseumi avamine (41).jpg Raidkivimuuseumi avamine (53).jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://linnamuuseum.ee/kiek-in-de-kok/bastionikaigud/ Bastionikäigud ja Raidkivimuuseum] Tallinna Linnamuuseum [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 1aw9it6tjnxp3gzzlga14nq9pmgjqrg 0 440306 7253511 7249143 2026-10-15T12:07:29Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7253511 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Abdoulaye Doucouré]], prantsuse jalgpallur * 1. jaanuar – [[Sifan Hassan]], Hollandi jooksja *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[5. jaanuar]] – [[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja * 9. jaanuar – [[Katarina Johnson-Thompson]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[11. jaanuar]] – [[Will Keane]], iiri-inglise jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik * 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Will Poulter]], inglise näitleja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Onel Hernández]], Kuuba jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[7. veebruar]] – [[Darwin Machís]], Venezuela jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Pere Pons]], Hispaania jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Davy Klaassen]], hollandi jalgpallur * 21. veebruar – [[Fabrizio Romano]], Itaalia spordiajakirjanik ja suunamudija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *26. veebruar – [[Fabian Hürzeler]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *[[5. märts]] – [[Ahmed Hassan]], Egiptuse jalgpallur *[[7. märts]] – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur * 11. märts – [[Jodie Comer]], inglise näitleja * [[14. märts]] – [[Karmo Nigula]], eesti näitleja *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *29. märts – [[Sebastián Pérez]], Colombia jalgpallur *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *20. aprill – [[Doris Tilk]], eesti näitleja *[[26. aprill]] – [[Jonathan Pudas]], Rootsi jäähokimängija *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[10. mai]] – [[Jason Geria]], Austraalia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU (laulja)|IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Johannes Thingnes Bø]], Norra laskesuusataja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[19. mai]] – [[Garrett Scantling]], USA kümnevõistleja * 19. mai – [[Walker Zimmerman]], USA jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane *[[31. mai]] – [[José Campaña]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *7. juuni – [[George Ezra]], inglise laulja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja * 14. juuni – [[Hendrik Johannes Terras]], eesti poliitik *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[19. juuni]] – [[KSI]], briti juutuuber *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik *27. juuni – [[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja *[[29. juuni]] – [[Oliver Tree]], USA laulja *29. juuni – [[Risto Vaidla]], eesti näitleja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *10. juuli – [[Carla Jeffery]], USA näitleja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[3. august]] – [[Matteo Politano]], Itaalia jalgpallur *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *6. august – [[Iñigo Ruiz de Galarreta]], Hispaania jalgpallur *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[21. august]] – [[Millie Bright]], Inglismaa jalgpallur *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur *[[12. september]] – [[Janet Õunapuu]], eesti ajakirjanik *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *13. september – [[Ivan Schranz]], Slovakkia jalgpallur *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[21. september]] – [[Stefan Hein]], eesti näitleja *21. september – [[Ruuben Kaalep]], eesti poliitik *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja *[[30. september]] – [[Ken Sema]], Rootsi jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[5. oktoober]] – [[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell *[[14. oktoober]] – [[Charlie Kirk]], USA parempoolne poliitiline aktivist * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja *[[26. oktoober]] – [[Dimítris Pélkas]], Kreeka jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Dimítrios Kourbélis]], Kreeka jalgpallur *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[5. november]] – [[Jane Napp]], eesti näitleja *[[9. november]] – [[Semi Ajayi]], Nigeeria jalgpallur *[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[16. november]] – [[Nélson Semedo]], Portugali jalgpallur *[[19. november]] – [[Lawrence Vigouroux]], Tšiili jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja *24. november – [[Bryan Acosta]], Hondurase jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik * 17. detsember – [[Daisy Kudre-Schnyder]], eesti orienteeruja *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja *29. detsember – [[Sébastien Thill]], Luksemburgi jalgpallur [[Kategooria:1993]] 6enoq2wer0j6z6wqrkbxsdyf2e2t4ge 0 442227 7253880 7070921 2026-10-16T06:26:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253880 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Slánský - Rudé právo - 19.11.1948.jpg|pisi|Rudolf Slánský (1951)]] '''Rudolf Slánský''' ([[31. juuli]] [[1901]] [[Nezvěstice]] – [[3. detsember]] [[1952]] [[Praha]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Tšehhoslovakkia]] kommunistlik poliitik ja riigitegelane. Rudolf Slánský oli pärit juudi kaupmehe perekonnast.<ref>http://zivotopis.osobnosti.cz/rudolf-slansky.php</ref> Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis Slánský Kaubandusakadeemias ja [[Praha Ülikool]]is kaubandust.<ref>https://www.munzinger.de/search/portrait/Rudolf+Slansky/0/4305.html</ref> [[1921]]. aastal astus ta [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistlikku Parteisse]]. Alates [[1924]]. aastast oli ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei ajalehe [[Rudé Právo]] toimetaja. Ta sai kommunistliku partei [[Ostrava]] piirkonna esimeseks sekretäriks ja Keskkomitee liikmeks. Kui Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei oli aastatel [[1929]]–[[1935]] keelatud, siis tegutses Slánský illegaalselt. 1935. aastal Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei legaliseeriti ja ta sai Tšehhoslovakkia Parlamendi liikmeks.<ref>https://www.private-prague-guide.com/article/rudolf-slansky-and-the-slansky-trial/</ref> Pärast [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] sõlmimist [[1938]]. aastal põgenes Slánský [[Moskva]]sse. [[1944]]. aastal osales ta [[Slovaki Rahvuslik Ülestõus|Slovaki Rahvuslikus Ülestõusus]]. [[1948]]. aasta veebruaris oli ta üks kommunistide võimuhaaramise peamisi kavandajaid.<ref>{{Netiviide |url=http://www.radio.cz/en/section/czechs/rudolf-slansky-architect-of-communist-takeover-and-purge-victim |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303215749/http://www.radio.cz/en/section/czechs/rudolf-slansky-architect-of-communist-takeover-and-purge-victim |arhiivimisaeg=2016-03-03 |url-olek=ei tööta}}</ref> Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei 8. Kongressil [[1946]]. aasta märtsis valiti ta partei peasekretäriks. Sisuliselt oli ta parteis tähtsuselt teine võimumees [[Klement Gottwald]]i järel. [[1951]]. aasta novembris partei peasekretäri ametikoht kaotati ja Slánský määrati Ministrite Nõukogu aseesimeheks. [[27. november|27. novembril]] 1951 teatati Slánský arreteerimisest. Teda süüdistati "titoismis" ja "sionistlikus" vandenõus. Slánský anti koos 13 teise kommunistliku tegelasega kohtu alla (14-st 11 olid juudid).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://biography.yourdictionary.com/rudolf-salzmann-slansky |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160919121230/http://biography.yourdictionary.com/rudolf-salzmann-slansky |url-olek=ei tööta }}</ref> Kohtuprotsess Slánský ja teiste süüaluste üle toimus [[20. november|20.]]–[[27. november|27. novembril]] [[1952]].<ref>http://www.upn.gov.sk/sk/20-%E2%80%93-27-november-1952---proces-s-tzv-protistatnym-sprisahaneckym-centrom-rudolf-slansky-a-spol/</ref> Slánský ja veel kümme kohtualust mõisteti surma. Kolm kohtualust mõisteti eluks ajaks vangi.<ref>{{Netiviide |url=http://www.executedtoday.com/2007/12/03/1952-rudolf-slansky-and-10-conspirators/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160703123200/http://www.executedtoday.com/2007/12/03/1952-rudolf-slansky-and-10-conspirators/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Rudolf Slánský hukati Prahas Pankraci vanglas poomise teel 3. detsembril 1952. Tema surnukeha kremeeriti ja tuhk puistati Praha lähedal jäätunud maanteele.<ref>http://alchetron.com/Rudolf-Slansky-1326614-W</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Slansky, Rudolf}} [[Kategooria:Tšehhoslovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1952]] 3loh3tq8omo2tc0hn3i2p0savrs1md8 0 445938 7253924 7239089 2026-10-16T07:54:40Z Kuriuss 38125 7253924 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur 2 | nimi = Janno Jürisson | pilt = | täisnimi = Janno Jürisson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|10|06}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 174 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 =–1997 | noorteklubi1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad1 =1995–1999| mänge1 =? | väravaid1 =? | klubi1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad2 =1995–1998| mänge2 =7 | väravaid2 =2 | klubi2 = → [[Viljandi JK Tulevik II]] | aastad3 =1998–1999| mänge3 =16 | väravaid3 =4 | klubi3 = → [[FC Valga]] | aastad4 =2000–2001| mänge4 =29 | väravaid4 =1 | klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 =2001 | mänge5 =23 | väravaid5 =4 | klubi5 = → [[FC Valga]] | aastad6 =2002–2003| mänge6 =33 | väravaid6 =1 | klubi6 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad7 =2002 | mänge7 =4 | väravaid7 =1 | klubi7 = → [[FC Elva]] | aastad8 =2005–2010| mänge8 =109| väravaid8 =27| klubi8 = [[FC Nõmme United]] | aastad9 =2011 | mänge9 =8 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[Viljandi JK Tulevik]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 23. september 2016 | koondiseaastad1 =1995| koondisemänge1 =3 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =1996| koondisemänge2 =6 | koondiseväravaid2 =1 | koondis2 = [[Eesti U17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =1997–1998| koondisemänge3 =10| koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =1998–2001| koondisemänge4 =15| koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =2000| koondisemänge5 =6 | koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 23. september 2016 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Janno Jürisson''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1980]] [[Viljandi]]s) on endine Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). ==Mängijakarjäär== ===Klubi=== ===Koondis=== Koondises debüteeris ta [[26. aprill]]il [[2000]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgiga]].<ref>https://web.archive.org/web/20160924183752/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=1454&game=1634 Luksemburg - Eesti 1:1 (0:0)</ref> ==Karjääri statistika== ''Uuendatud seisuga 23. september 2016'' ===Klubi=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|[[UEFA|Euroopa]] !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Esiliiga 1995/96|1995/96]] |[[Esiliiga]] |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[Esiliiga 1996/97|1996/97]] |Esiliiga |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] |[[Meistriliiga]] |0||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||0||0 |- |[[Meistriliiga 1998|1998]] |Meistriliiga |10||1|| || || || || || ||10||1 |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] |Meistriliiga |19||1|| || || || || || ||19||1 |- !colspan="2"|Kokku !29!!2!! !! !! !! !! !! !!29!!2 |- |rowspan="2"|[[Viljandi MSK]]<br>(duubel) |[[III liiga 1995/96|1995/96]] |[[III liiga|III liiga lõuna]] |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[III liiga 1996/97|1996/97]] |[[III liiga|III liiga lõuna]] |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |rowspan="2"|[[Viljandi JK Tulevik II]]<br>(duubel) |[[III liiga 1997/98|1997/98]] |[[III liiga|III liiga lõuna]] |7||2|| || ||colspan="2"|–|| || ||7||2 |- !colspan="2"|Kokku !7!!2!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!7!!2 |- |rowspan="3"|[[FC Valga]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 1998|1998]] |[[Esiliiga]] |8||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||8||1 |- |[[Esiliiga 1999|1999]] |Esiliiga |8||3|| || ||colspan="2"|–|| || ||8||3 |- !colspan="2"|Kokku !16!!4!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!16!!4 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Meistriliiga 2000|2000]] |[[Meistriliiga]] |27||1|| || || || || || ||27||1 |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] |Meistriliiga |2||0|| || || || || || ||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !29!!1!! !! !! !! !! !! !!29!!1 |- |rowspan="2"|[[FC Valga]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2001|2001]] |[[Esiliiga]] |23||4|| || ||colspan="2"|–|| || ||23||4 |- !colspan="2"|Kokku !23!!4!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!23!!4 |- |rowspan="3"|[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Meistriliiga 2002|2002]] |[[Meistriliiga]] |25||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||25||1 |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] |Meistriliiga |18||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||18||0 |- !colspan="2"|Kokku !33!!1!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!33!!1 |- |rowspan="2"|[[FC Elva]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2002|2002]] |[[Esiliiga]] |4||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||4||1 |- !colspan="2"|Kokku !4!!1!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!4!!1 |- |rowspan="7"|[[FC Nõmme United]]<br>(2005 kui FC Elion) |[[II liiga 2005|2005]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |24||7|| || ||colspan="2"|–|| || ||24||7 |- |[[II liiga 2006|2006]] |II liiga lõuna/lääs |21||5|| || ||colspan="2"|–|| || ||21||5 |- |[[II liiga 2007|2007]] |II liiga lõuna/lääs |9||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||9||1 |- |[[II liiga 2008|2008]] |II liiga lõuna/lääs |24||10|| || ||colspan="2"|–|| || ||24||10 |- |[[II liiga 2009|2009]] |II liiga lõuna/lääs |24||3||2||0||colspan="2"|–||0||0||26||3 |- |[[II liiga 2010|2010]] |II liiga lõuna/lääs |7||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||7||1 |- !colspan="2"|Kokku !109!!27!!3!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!112!!27 |- |rowspan="2"|[[Viljandi JK Tulevik]] |[[II liiga 2011|2011]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |8||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||8||0 |- !colspan="2"|Kokku !8!!0!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!8!!0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !258!!42!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!261!!42 |} ===Koondis=== {| class=wikitable style="text-align:center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2000||6||0 |- !Kokku||6||0 |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/97 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/janno-jurisson/profil/spieler/133111 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Jürisson, Janno}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] nvx46kbf8tfawxg0muu7918ucm5v2e7 0 445943 7253927 7237667 2026-10-16T07:56:19Z Kuriuss 38125 7253927 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur 2 | nimi = Eigo Mägi | pilt = | täisnimi = Eigo Mägi | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|08|20}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Viljandi Linnameeskond]] | aastad1 =1992–1997| mänge1 =? | väravaid1 =? | klubi1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad2 =1997–1998| mänge2 =12 | väravaid2 =0 | klubi2 = [[Lelle SK]] | aastad3 =1997–1998| mänge3 =1 | väravaid3 =0 | klubi3 = → [[FC Lelle]] | aastad4 =1998–1999| mänge4 =4 | väravaid4 =0 | klubi4 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad5 =1998–1999| mänge5 =10 | väravaid5 =0 | klubi5 = → [[FC Valga]] | aastad6 =2000–2010| mänge6 =124| väravaid6 =40| klubi6 = [[Viljandi JK Kotkad|Viljandi PT/Kodugaas/Kotkad]] | aastad7 =2001 | mänge7 =1 | väravaid7 =0 | klubi7 = [[FC Elva]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 =1997| koondisemänge1 =1 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Eigo Mägi''' (sündinud [[20. august]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on endine Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). ==Mängijakarjäär== ===Klubi=== ===Koondis=== Oma ainsa koondisemängu tegi Mägi [[27. november|27. novembril]] [[1997]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Filipiinide jalgpallikoondis|Filipiinide]] vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20160924181012/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=1510&game=1688 Filipiinid - Eesti 0:1 (0:0)</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|[[UEFA|Euroopa]] !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Viljandi JK]] |[[Meistriliiga 1992|1992]] |[[Meistriliiga]] |3||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||3||0 |- |rowspan="6"|[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] |Meistriliiga |15||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||15||1 |- |[[Esiliiga 1993/94|1993/94]] |[[Esiliiga]] |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[Esiliiga 1994/95|1994/95]] |Esiliiga |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[Esiliiga 1995/96|1995/96]] |Esiliiga |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- |[[Esiliiga 1996/97|1996/97]] |Esiliiga |?||?|| || ||colspan="2"|–|| || ||?||? |- !colspan="2"|Kokku !0!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!0!!0 |- |rowspan="2"|[[Lelle SK]] |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] |[[Meistriliiga]] |12||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||12||0 |- !colspan="2"|Kokku !12!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!12!!0 |- |rowspan="2"|[[FC Lelle]]<br>(duubel) |[[II liiga 1997/98|1997/98]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !1!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!1!!0 |- |rowspan="2"|[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Meistriliiga 1998|1998]] |[[Meistriliiga]] |4||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||4||0 |- !colspan="2"|Kokku !4!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!4!!0 |- |rowspan="3"|[[FC Valga]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 1998|1998]] |[[Esiliiga]] |9||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||9||0 |- |[[Esiliiga 1999|1999]] |Esiliiga |1||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !10!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!10!!0 |- |rowspan="5"|[[Viljandi PT]] |[[III liiga 2000|2000]] |[[III liiga|III liiga lõuna]] |10||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||10||1 |- |[[III liiga 2001|2001]] |III liiga lõuna |6||2|| || ||colspan="2"|–|| || ||6||2 |- |[[III liiga 2002|2002]] |III liiga lõuna |6||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||6||0 |- |[[III liiga 2003|2003]] |III liiga lõuna |18||9|| || ||colspan="2"|–|| || ||18||9 |- |[[III liiga 2004|2004]] |III liiga lõuna |11||4|| || ||colspan="2"|–|| || ||11||4 |- |rowspan="3"|[[Viljandi JK Kodugaas]] |[[III liiga 2005|2005]] |III liiga lõuna |21||8|| || ||colspan="2"|–|| || ||21||8 |- |[[III liiga 2006|2006]] |III liiga lõuna |6||2|| || ||colspan="2"|–|| || ||6||2 |- |[[III liiga 2007|2007]] |III liiga lõuna |13||3|| || ||colspan="2"|–|| || ||13||3 |- |rowspan="4"|[[Viljandi JK Kotkad]] |[[III liiga 2008|2008]] |III liiga lõuna |20||6|| || ||colspan="2"|–|| || ||20||6 |- |[[III liiga 2009|2009]] |III liiga lõuna |11||5||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||5 |- |[[III liiga 2010|2010]] |III liiga lõuna |2||0||0||0||colspan="2"|–||2||0||4||0 |- !colspan="2"|Kokku !124!!40!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!126!!40 |- |rowspan="2"|[[FC Elva]] |[[Esiliiga 2001|2001]] |[[Esiliiga]] |1||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !1!!0!! !! !!colspan="2"|–!! !! !!1!!0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0 |} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 23. september 2016'' {| class=wikitable style="text-align:center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |1997||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/1198 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/eigo-magi/profil/spieler/255860 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Mägi, Eigo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 0fau5zt5usnuv1odz7zeq7getztylqc 0 446497 7253568 7230402 2026-10-15T15:06:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253568 wikitext text/x-wiki '''Priit Järve''' (sündinud [[1941]]) on eesti poliitikafilosoof. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is. Kraadi kaitses aastal 1972<ref>[http://www.ecmi.de/people/non-resident-researchers/ Priit Järve] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}st ECMI kodulehel (katkine link)</ref>. Ta osales [[Generatiivse Grammatika Grupp|Generatiivse Grammatika Grupi]] töös<ref>Valge, Jüri (ed.) 2015. "Generatiivse Grammatika Grupi juubelikoosolek 18.12.2015: Teesid". Tartu: Tartu Ülikool, lk 4.</ref>. Ta on töötanud [[EKP Keskkomitee]] teadusosakonna juhataja asetäitjana.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=676588 P. Järve foto] Rahvusarhiivi andmebaasis [[FOTIS]]</ref> ==Teoseid== *Järve, Priit; [[Aare Laanemäe|Laanemäe, Aare]]; [[Mikk Titma|Titma, Mikk]] 1980. ''Elav sõna'': (loengulise propaganda aktuaalseid probleeme). Tallinn: Valgus. *Järve, Priit 2000. ''Ethnic democracy and Estonia: application of Smooha's model''. Flensburg: European Centre for Minority Issues. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Järve, Priit}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] algzf6t2cqvzvttc0p2z2fhpd9gkldc 0 457237 7254065 7202393 2026-10-16T11:49:52Z Robert Treufeldt 9117 /* Majandus */ 7254065 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sarawaki osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Sarawak Bumi Kenyalang | lipp = Flag_of_Sarawak.svg | lipu_link = [[Sarawaki osariigi lipp]] | vapp = Coat of arms of Sarawak.svg | vapi_link = Sarawaki osariigi vapp | pindala = 124449 | elanikke = 2453000 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Kuching]] | asendikaardi_pilt = Sarawak in Malaysia.svg }} '''Sarawak''' on [[Malaisia]] [[osariik (Malaisia)|osariik]], mis asub [[Kalimantan]]i saare loodeosas, piirnedes kirdes [[Brunei]] ja lõunas [[Indoneesia]]ga. 2020. aasta Malaisia [[rahvaloendus]]e järgi oli Sarawakis 2 453 000 elanikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sim |eesnimi=A. |kuupäev=8. august 2022 |pealkiri=Malaysia Census 2020 reveals Sarawak's population totals 2.453 MLN, Kuching District accounts for 609,000. |url=https://dayakdaily.com/malaysia-census-2020-reveals-sarawaks-population-totals-2-453-mln-kuching-district-accounts-for-609000/ |väljaanne=Dayak Daily}}</ref> Osariigi kirdeosas [[Sarawaki jõgi|Sarawaki jõe]] (malai keeles ''Sungai Sarawak'') ääres asub ajalooline pealinn [[Kuching]], mis on ühtlasi suurim linn ning võimu- ja majanduskeskus.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ghose |eesnimi=A. |pealkiri=Malaisia ja Singapur. Silmaringi reisijuht |kirjastus=Koolibri |aasta=2012 |koht=Tallinn |lehekülg=151, 156-159, 167}}</ref> Teised suuremad linnad on [[Miri]], [[Sibu]] ja [[Bintulu]]. Sarawaki osariigi [[lipp]] põhineb ajaloolisel Sarawaki Raji lipul, mida kasutasid [[Valge radža|valged radžad]], kes valitsesid piirkonda 19. sajandist kuni 1946. aastani. Lipul olev kollane värv esindab [[Kagu-Aasia]] kuninglikkust, mis on ka [[Brunei lipp|Brunei lipu]] oluline element. Sarawaki ja Brunei lipu diagonaalne must triip sümboliseerib jõudu, kuid Brunei kollane on heledam kui Sarawaki lipul kasutatud toon.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chua |eesnimi=S. |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Symbols of Sarawak’s glory and pride |url=https://www.theborneopost.com/2022/07/21/symbols-of-sarawaks-glory-and-pride/ |väljaanne=Borneo Post}}</ref> == Etümoloogia == Arvatakse, et nimi Sarawak on pärit kas: * hääldusvariandist Cerava, mida kasutasid [[Portugali Impeerium|Portugali]] kartograafid-ajaloolased [[16. sajand|16. sajandi]] alguse dokumentides; * fraasist "Saya serah pada awak" ('ma annan selle sulle'), mille olevat öelnud Brunei valitseja, kui ta andis 1800. aasta paiku osariigi [[James Brooke]]'ile; * sõnast ''serawak'', mis märgib [[antimoniit]]i (ingl ka ''stibnite'') – [[antimon]]imaaki, mida kaevandati Sarawakis (seda etümoloogiat peetakse kõige tõenäolisemaks).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Iman |eesnimi=K. |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Did you know: Sarawak was actually named after a mineral? |url=https://cilisos.my/sarawak-named-after-mineral/ |väljaanne=Cilisos}}</ref> Sarawak kannab ka nimetust "sarvlindude maa" (''Bumi Kenyalang''). [[Sarvlinnulised|Sarvlind]] on kohalike kogukondade jaoks oluline kultuurisümbol, mis on seotud mitmesuguste legendide, tseremooniate ja uskumustega.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Philovenny |eesnimi=P. |perekonnanimi2=Mohd-Azlan |eesnimi2=P. |kuupäev=2023 |pealkiri=How do people in the “Land of Hornbills” perceive Hornbills? |url=https://doi.org/10.1017/S0959270921000381 |ajakiri=Bird Conservation International |aastakäik=33 |üksiknumber=e5 |lehekülg=1-15}}</ref> [[Dajak|Dajakkide]] jaoks sümboliseerib sarvlind jumala vaimu, mistõttu tuleb lindu kohelda austusega. Kui sarvlindu nähakse lendamas üle maja või külastamas valdusi, peetakse seda hea õnne ja külluse märgiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. juuli 2015 |pealkiri=The magnificent hornbills of Sarawak |url=https://www.theborneopost.com/2015/07/12/the-magnificent-hornbills-of-sarawak/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> [[Ninasarviklind|Ninasarviklindu]] on kujutatud ka osariigi vapil.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kõige varasem teadaolev inimasustus Sarawakis pärineb umbes 40 000 aasta tagusest ajast<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Richmond |eesnimi=S. |pealkiri=Malaysia, Singapore & Brunei |url=https://archive.org/details/isbn_9781740597081 |perekonnanimi2=Harper |eesnimi2=D. |perekonnanimi3=Rawlings-Way |eesnimi3=C. |perekonnanimi4=Watkins |eesnimi4=R. |kirjastus=Lonely Planet Publications |aasta=2007 |lehekülg=[https://archive.org/details/isbn_9781740597081/page/332 332]-335, 444-445}}</ref>, mil kütid-korilased elasid [[Niahi koopad|Niahi koobaste]] läänepoolses küljes, 110 km kaugusel [[Miri|Mirist]] edelas. Sealt on leitud inimese [[kolju]], mis on vanim inimjäänus Malaisiast ja kogu [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiast]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=History of the Great Cave of Niah |url=https://www.abc.net.au/science/slab/niahcave/history.htm}}</ref> Santubongi arheoloogiliselt alalt on leitud Hiina [[keraamika]]t, mis pärineb 8.–13. sajandist pKr [[Tangi dünastia|Tangi]] ja [[Songi dünastia]] perioodist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zheng |eesnimi=Dekun |pealkiri=Studies in Chinese Archaeology |kirjastus=The Chinese University Press |aasta=1982 |lehekülg=49-50}}</ref> Üks varasemaid ülestähendusi sõltumatust kuningriigist Borneol on pärit aastast 977 pKr, mil Boni (arvatavasti Borneo) valitseja saatis kirja [[Hiina keiser|Hiina keisrile]]. 1225. aastal kirjeldas Hiina ametnik Zhao Rukuo, et Bonil oli kaubanduse kaitseks sadakond sõjalaeva, mis viitab selle piirkonna kaubanduslikule tähtsusele.<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=History for Brunei Darussalam: Sharing our past |kirjastus=Curriculum Development Department, Ministry of Education |aasta=2009 |lehekülg=43-45}}</ref> [[Marco Polo]] on oma mälestustes märkinud, et [[Tšingis-khaan|Tšhingis-khaani]], Mongolite impeeriumi valitseja katsed vallutada "suurt Jaavat" (Euroopa nimi Brunei võimu all oleva Borneo kohta) ebaõnnestusid korduvalt.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nickoll |eesnimi=R. |kuupäev=1983 |pealkiri=Brunei rediscovered: A survey of early times |ajakiri=Journal of Southeast Asian Studies |aastakäik=14 |üksiknumber=1 |lehekülg=40}}</ref> 14. sajandist pärit Hiina annaalides on kirjas, et Borneo valitseja tungis Sarawaki ja Sabahi piirkonda ning sai need enda haldusesse. Näiteks mainitakse [[Jaava|Jaava saarelt]] pärit käsikirjas Nagarakretagama, mille kirjutas [[Prapanca]] 1365. aastal, Borneod kui [[Hindu Majapahiti impeerium|Hindu Majapahiti impeeriumi]] koosseisu kuuluvat osariiki, mis pidi igal aastal maksma [[andam]]it. 1369. aastal alustas Sulu piirkond, mis oli varem olnud osa Majapahitist, edukalt mässu ja ründas seejärel Boni kuningriiki, tungides Borneo kirdeossa. Hiljem rüüstasid nad kuningriigi pealinna, võttes kaasa aardeid ja kulda, sealhulgas röövides kaks püha pärli. Majapahiti laevastik suutis sulud eemale peletada, kuid Boni jäi pärast rünnakut nõrgemaks. Hiina ürikutes aastast 1371 kirjeldatakse Bonit kui vaest ja täielikult Majapahiti kontrolli all olevat kuningriiki.<ref name=":2" /> 15. sajandi keskpaigas sattusid Sarawaki rannikualad taas Brunei impeeriumi mõju alla. 16. sajandil loodi ka [[Sarawaki sultanaat]], mis eksisteeris peaaegu pool sajandit, kuni see 1641. aastal taas Bruneiga ühendati. 19. sajandi alguseks oli Brunei impeerium languses, säilitades vaid nõrga kontrolli Sarawaki rannikupiirkondade üle, mida tegelikult valitsesid pooleldi iseseisvad malai juhid. 1820.–1830. aastatel puhkesid piirkonnas kõrgete maksude tõttu rahutused, rannikust kaugemal toimusid sõjalised kokkupõrked ''[[Ibanid|iban]]''[[Ibanid|<nowiki/>'ite]] ja [[Kenyah-kayan|''kenyah-kayan''<nowiki/>'i]] hõimuliidu vahel.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Alastair |eesnimi=M. |pealkiri=Fair land Sarawak: Some recollections of an expatriate official |kirjastus=SEAP Publications |aasta=1993 |lehekülg=10}}</ref> [[Fail:Sir James Brooke (1847) by Francis Grant.jpg|pisi|James Brooke, esimene valge radža]] 1839. aastal jõudis Sarawakisse Briti maadeavastaja [[James Brooke]], kelle perekond valitses piirkonda pika aja vältel (aastatel 1841–1946). [[Valge radža|Valgeteks radžadeks]] nimetatud Brooke’i valitsus viljeles patroniseerivat valitsemisstiili, moodustades Sarawakis kindlad administratiivüksused ja juriidilise raamistiku. 1867. aastal loodi seadusandlikku funktsiooni täitev Ülemnõukogu, kuhu kuulusid peamiselt malai pealikud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bintulu Development Authority |kuupäev= |pealkiri=Bintulu – Places of interest |url=https://www.bda.gov.my/web/subpage/webpage_view/49}}</ref> Aastatel 1853–1862 toimusid Sarawakis mitmed ülestõusud Brooke’i valitsuse vastu, kuid kõik need suudeti kohaliku hõimude toel edukalt maha suruda. 19. sajandi lõpus hõimudevahelised sõjad lõpetati.<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ooi |eesnimi=K. G. |pealkiri=Post-war Borneo, 1945–50: Nationalism, empire and state-building |kirjastus=Routledge |aasta=2013 |lehekülg=7}}</ref> 1941. aastal tähistati Sarawakis Brooke’i valitsemise sajandat aastapäeva. Pidustuste käigus kuulutati välja uus põhiseadus, mis oleks piiranud radža võimu ja andnud Sarawaki rahvale valitsemises suurema rolli. Seda põhiseadust ei jõutud aga täielikult rakendada, sest [[Jaapani okupatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal katkestas reformid.<ref name=":5" /> Liitlasväed alustasid [[Operatsioon Semut|operatsiooni Semut]], mille eesmärk oli saboteerida [[Jaapan|Jaapani]] tegevust Sarawakis. [[Põhja-Borneo lahing|Põhja-Borneo lahingu]] käigus maabusid [[Austraalia]] väed 20. juunil 1945 Lutongi-Miri piirkonnas ning liikusid edasi [[Marudi]] ja [[Limbang|Limbangi]] suunas, kuid peatasid operatsiooni enne Sarawaki täielikku vabastamist. Pärast Jaapani kapitulatsiooni alistusid okupatsiooniväed 10. septembril 1945 [[Austraalia]] vägedele [[Labuan]]is.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Long |eesnimi=Gavin |pealkiri=Australia in the War of 1939–1945. Series 1 – Army |kirjastus=The Australian War Memorial |aasta=1963 |lehekülg=491}}</ref> Pärast sõda loovutas viimane valge radža [[Charles Vyner Brooke]] Sarawaki [[Suurbritannia|Suurbritanniale]], misjärel piirkonnast sai 1. juulil 1946 [[Kroonikoloonia|Briti kroonikoloonia]]. Selline [[anneksioon]] tekitas tugeva vastuliikumise, mis saavutas haripunkti Sarawaki teise koloniaalkuberneri [[Duncan Stewart]]i mõrvamisega 1949. aastal.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> 22. juulil 1963 andsid britid Sarawakile omavalitsuse, sama aasta 16. septembril liideti piirkond [[Malaisia|Malaisia Föderatsiooniga]]. Föderatsiooni loomisele seisid esialgu vastu [[Filipiinid]] ja [[Indoneesia]], samuti Sarawaki kommunistlik liikumine. 1962. aastal puhkes [[Brunei mäss]], mille järel Indoneesia president [[Sukarno]] saatis Sarawakisse relvastatud vabatahtlikud ja hiljem ka sõjaväe. 1965. aasta aprillis toimus [[Plaman Mapu lahing]], mis oli kokkupõrke märkimisväärseim sündmus. Indoneesia lüüasaamine selles lahingus kiirendas Sukarno langust ja tema asendamist [[Suharto]]ga. 11. augustil 1966 sõlmiti leping, mis lõpetas vastasseisu ning normaliseeris suhted Malaisia ja Indoneesia vahel.<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Allen |eesnimi=C. |pealkiri=Savage wars of peace: Soldiers' voices, 1945-1989 |url=https://archive.org/details/savagewarsofpeac00char |kirjastus=Joseph |aasta=1990 |lehekülg=[https://archive.org/details/savagewarsofpeac00char/page/160 159]}}</ref> Kommunistlik liikumine kasvas alates 1950. aastatest ja jõudis haripunkti 1970. aastatel, mil loodi [[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]]. See konflikt lõppes ametlikult 1990. aastal, mil kommunistid allkirjastasid [[Rahuleping|rahulepingu]] Malaisia valitsusega. == Loodus == === Asukoht === Sarawaki osariigi kogupindala on ligikaudu 124 449 km².<ref name=":4" /> Osariik paikneb [[ekvaator]]ist veidi põhja pool, 0° 50’ ja 5° [[Põhjalaius|põhjalaiuse]] ja 109° 36' ja 115° 40' [[Idapikkus|idapikkuse]] vahel. Sarawaki piirneb läänes [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merega]] ning kirdes Sabahi osariigi ja [[Brunei]]ga.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Geography |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/159/176/?id=159?id=?id=159 |väljaanne=The Official Portal of Sarawak Government}}</ref> === Kliima === Sarawaki on [[Ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalse kliimaga]] piirkond, kus esineb kaks mussooniperioodi. [[Kirdemussoon]] kestab tavaliselt novembrist veebruarini, tuues endaga kaasa tugevad vihmasajud. [[Edelamussoon]] on tavaliselt kuivem, kestes juunist oktoobrini.<ref name=":6" /> Kui mussooniperioodid välja arvata, on osariigi ilmastik aasta ringi stabiilne. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb vahemikku 23–32 °C.<ref name=":6" /> Õhutemperatuur on kõige kõrgem augustis, kus on see keskmiselt 31,5 °C, ja kõige madalam veebruaris, kus on see keskmiselt 23 °C.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarawak, Malaysia Climate |url=https://weatherandclimate.com/malaysia/sarawak |väljaanne=Weather and Climate}}</ref> Õhuniiskus on pidevalt suur, tavaliselt üle 68%. Aasta keskmine sademete hulk on 330–460 cm.<ref name=":6" /> Enim sajab novembrist veebruarini.<ref name=":4" /> === Pinnamood === Geoloogiliselt jaguneb Sarawaki kaheks piirkonnaks: [[Sunda kilp|Sunda kilbiks]], mis paikneb Batang Lupari jõest edelas, moodustades Sarawaki lõunatipu, ja [[Borneo geosünklinaal|Borneo geosünklinaaliks]], mis paikneb Batang Lupari jõest kirdes, moodustades osariigi kesk- ja idaosa.<ref name=":6" /> Lõuna-Sarawaki vanimad kivimid on moodustunud [[Kambrium|kambriumi]] ja [[Perm (geoloogia)|permi]] ajastul, Põhja-Sarawaki omad aga [[Kriit (ajastu)|kriidiajastul]].<ref name=":6" /> === Maastik === Sarawaki maastik jaguneb kolmeks peamiseks tüübiks: rannikuäärseks [[Madalik|madalikuks]], mägiseks sisemaaks ning rannikuäärse madaliku ja sisemaa vaheliseks alaks.<ref name=":6" /> Rannikuäärne vöönd moodustab suure osa Sarawaki [[Rannik|rannikust]], olles kohati kuni 150 km lai. Seda piirkonda iseloomustavad [[Turvasmuld|turvasmullad]], [[Mangroov|mangroovid]], [[Soomets|soometsad]] ja tõusulained.<ref name=":6" /> Piirkonnas on palju randu, näiteks Kuchingis asuv [[Damai rand]] ja Miris asuv [[Tanjung Lobangi rand]].<ref name=":4" /> [[Fail:Mount Murud Summit 02.jpg|pisi|Murudi mäe taimestik]] Mägine sisemaa paikneb Indoneesia piiri läheduses. Keskmine kõrgus merepinnast on üle 300 m, kuid leidub ka kohti, kus see ületab 1200 m. Kõrgeim piirkond jääb kirdeossa, kus asub ka kõrgeim tipp – ligikaudu 2400 m kõrgune [[Murud|Murudi mägi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The ten best mountain hikes In Borneo |url=https://www.gunungbagging.com/the-ten-best-mountain-hikes-in-borneo/ |väljaanne=Gunung Bagging}}</ref>. Maastikutüübile on iseloomulikud tihedad [[Džungel|džunglid]] ning kiirevoolulised [[Jõgi|jõed]] ja [[Kärestik|kärestikud]].<ref name=":6" /> Rannikuäärse vööndi ja mägise sisemaa vahele jääb maastikutüüp, mis varieerub rannikumadaliku ääres olevatest madalatest lainjatest küngastest sisemaa mägise piirkonna piiril paiknevate mõõdukalt karmi olustikuga maastikeni. Vöönd külgeb üle kogu Sarawaki osariigi kirde-edelasuunalise telje, olles kohati kuni 200 km laiune. Selline madalate [[Mäeahelik|mäeahelikega]] lainjas maastik on sobiv piirkond elamiseks (suur osa elanikkonnast elab just seal).<ref name=":6" /> === Mullastik === Sarawaki piirkonna mullastik on mõjutatud ekvatoriaalsest kliimast, mida iseloomustavad kõrge temperatuur ja sademerohkus. Vesi täidab mullastikuga seotud keemilistes protsessides (nt [[hüdrolüüs]], [[hüdratsioon]], [[oksüdatsioon]]) tähtsat osa. Samuti kiirendab mulla kujunemist taimestik, kuna lagunev taimmaterjal vabastab huumushappeid ja taime juured murendavad lähtekivimeid. Lagunenud orgaaniline aine moodustab viljaka pealmise mullakihi.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Afip |eesnimi=I. A. |perekonnanimi2=Jusoff |eesnimi2=K. |kuupäev=2019 |pealkiri=Properties of a tropical sapric peat soil in Sarawak |ajakiri=Malaysian Journal of Soil Science |aastakäik=23 |lehekülg=1-12}}</ref> === Taimestik === Sarawaki taimestik on väga mitmekesine. Borneo saarel leidub umbes 15 000 taimeliiki, mis moodustab sellest ühe mitmekesisema taimestikuga ala. Näiteks on seal üle 3000 liiki puid, umbes 5000 liiki endeemseid [[Õistaim|õistaimi]] (moodustavad 34% kõigist saarel leiduvatest liikidest), 1700 liiki [[Orhideed|orhideesid]] ja 50 liiki lihasööjaid [[Kanntaim|kanntaimi]].<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Vegetation gone wild |url=https://wwf.panda.org/discover/knowledge_hub/where_we_work/borneo_forests/about_borneo_forests/borneo_animals/borneo_plants/ |väljaanne=WWF}}</ref> [[Fail:Rainforest understory in Lambir Hills National Park.jpg|pisi|Vihmamets Lambir Hillsi rahvuspargis]] Taimed võivad kasvada tihedalt koos väga väikesel alal, näiteks on Sarawaki [[Lambir Hillsi rahvuspark|Lambir Hillsi rahvuspargis]] registreeritud 0,52 km² alal umbes 1200 puuliiki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lambir Hills National Park |url=https://sarawakforestry.com/lambir-hills-national-park/ |väljaanne=Sarawak Forestry Corporation }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sarawakis on ka palju kaitsealuseid taimeliike, näiteks [[Rumphi palmlehik]] (''Cycas rumphii''), [[osjalehine kasuariin]] (''Casuarina equisetifolia'') ja [[hall avitsennia]] (''Avicennia marina'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected plants of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/683 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> Sajandeid on Sarawaki elanikud alal kasvavaid taimi ise kasutanud ja edasi müünud nii ravimiseks, toidu tegemiseks kui ka ehitusmaterjaliks. Nüüdisajal viiakse taimedega läbi uuringuid, et teha edusamme meditsiinivaldkonnas.<ref name=":8" /> === Loomastik === Tänu ekvatoriaalsele kliimale on loomastik mitmekesine. Sarawakis on umbes 185 liiki imetajaid, 530 liiki linde, 166 liiki madusid, 104 liiki sisalikke ja 113 liiki kahepaikseid. Suur osa sealsetest loomadest on iseloomulikud just Borneo saarele ja neid ei esine Kagu-Aasia mandriosas, st endeemsed on 19% imetajatest, 6% lindudest, 20% madudest ja 32% sisalikest.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Sarawak National Park |url=http://www.sarawakforestry.com/htm/snp-bc.html |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2015-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151128010731/http://www.sarawakforestry.com/htm/snp-bc.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sarawak järgib [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] (IUCN) soovitatud põhimõtteid, et tagada piirkonnas elavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Looduskaitseliidu peamise soovituse kohaselt peaks 10% osariigi maismaast asuma kaitsealal. 1998. aastal võttis Sarawaki valitsus vastu metsloomade kaitse seaduse, millega keelati loomade ja neilt saadud saaduste kaubanduslik müük. Jahipidamist ei keelatud, kuna maapiirkonnad sõltuvad suuresti looduslikult saadud lihast.<ref name=":9" /> Sarawaki piirkonnas leidub mitmeid kaitsealuseid loomi ja linde, kelle püüdmiseks, lemmikloomana pidamiseks või ekspordiks läheb vaja litsentsi. Sellised loomad on näiteks [[primaadid]], [[saarmaslased]], [[tupaialised]] ja [[okassealised]], linnud aga näiteks [[kakulised]], [[rähnlased]], [[papagoilased]] ja [[jäälindlased]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected animals of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/791 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> == Religioon == [[Fail:Sarawak State Mosque 02.jpg|pisi|Mošee Kuchingus]] Kuigi [[islam]] on Malaisia ametlik [[religioon]], siis Sarawaki osariigis ametlik usund puudub ning võimaldatakse laiaulatuslikku usuvabadust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2015 |pealkiri=Explanation sought on real status of S’wak’s official religion |url=https://www.theborneopost.com/2015/12/12/explanation-sought-on-real-status-of-swaks-official-religion/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Sarawak on ainus Malaisia osariik, kus [[kristlus]] on suurim religioon. 2020. aasta rahvaloenduse põhjal oli 50,1% elanikkonnast kristlased.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia Christians pray for peace, equality, freedom |url=https://www.ucanews.com/news/malaysia-christians-pray-for-peace-equality-freedom/98155 |vaadatud=26. juuli 2022 |väljaanne=UCA News}}</ref> Esimesed kristlikud [[misjonär]]id, kelleks olid [[anglikaani kirik]]u liikmed, saabusid piirkonda 1848. aastal. Peagi järgnesid neile roomakatoliiklased, 1903. aastal saabusid [[Metodism|metodistid]]. Esialgu evangeliseeriti peamiselt [[Hiinlased|hiina immigrante]], kuid hiljem levis kristlus ka [[põlisrahvas]]te hulgas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Caldarola |eesnimi=C. |pealkiri=Religions and Societies: Asia and the Middle East |url=https://archive.org/details/religionssocieti0000unse_g9h2 |kirjastus=Mouton |aasta=1982 |koht=Berliin, New York, Amsterdam |lehekülg=[https://archive.org/details/religionssocieti0000unse_g9h2/page/481 481]-482}}</ref> Sarawakis tegutseb mitu kristlikku konfessiooni, teiste hulgas Borneo evangeelsed misjonärid ja [[Baptism|baptistid]]. Kristlus on levinud eelkõige ''iban'''ite ja [[Bidayuhid|''bidayuh''<nowiki/>'ide]] hulgas, kes on säilitanud ka olulise osa oma traditsioonilistest uskumustest ja rituaalidest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Varney |eesnimi=P |kuupäev=2011 |pealkiri=The Methodist church in Sarawak and its work among the Iban, 1939-1968 |ajakiri=Borneo Research Bulletin |aastakäik=42}}</ref> Teiste usundite seas on levinud ka [[islam]], mida järgivad peamiselt malailased ja melanaud. Osariigi parlamendil on volitused võtta vastu seadusi, mis käsitlevad islami küsimusi. Selliste sätete olemasolu võimaldab islamimeelse poliitika kujundamist Sarawakis ning islamistlike riigiasutuste loomist (nt [[Šariaadikohus|šariaadikohtud]]).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Faisal |eesnimi=S. H. |pealkiri=Domination and contestation: Muslim Bumiputera politics in Sarawak |aasta=2012 |trükk=ISEAS Publishing |koht=Singapore |lehekülg=91}}</ref> Sarawakis on esindatud ka [[budism]] ja [[taoism]], mida järgivad peamiselt kohalikud hiinlased.<ref name=":10">{{Netiviide |pealkiri=People, culture and customs |url=https://www.amazingborneo.com/sarawak/people-culture |väljaanne=Amazing Borneo Tours}}</ref> Väiksemad usundid on ''[[Baha'i usk|bahá'í]]'' usk, [[hinduism]], [[sikhism]] ja põlisrahvaste [[animism]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. veebruar 2016 |pealkiri=Sarawak - Christians(44%), Muslims(30%), Buddhism(*13.5)%? Gerrymandering? |url=https://charleshector.blogspot.com/2016/02/sarawak-christians44-muslims30.html |väljaanne=Charles Hector}}</ref> == Rahvused ja keeled == Sarawak on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine piirkond. Elanikkonna hulgas on [[malailased|malailasi]], [[hiinlased|hiinlasi]], [[hindud|hindusid]], eurooplaste ja [[Asiaadid|asiaatide]] järeltulijaid, lisaks veel mitu põlisrahvaste rühma, kelle ühine nimetus on [[dajakid]]. Neil kõigil on oma keel, kombed ja tavad:<ref name=":10" /> * ''Iban''’id on Sarawakis suurim [[hõim]], kes elab pikkmajades tasastel jõekallastel ning kasvatab riisi, pipart ja [[Kummipuu|kummipuud]]. * Melanau hõim elab Kuchingist itta jääval rannikutasandikul, kus kasvatatakse [[Saagopalm|saagopalme]] ja püütakse kala. * ''Bidayuh''’i hõimu kuuluvad Lääne-Sarawaki pikkmajades elavad maadajakid, kes toetasid 19. sajandil valgeid radžasid. * ''Kenyah'' ja ''kayan'' on kaks Sarawak Barami ja Rejangi jõe ülemjooksul kõrvuti elavat hõimu, kes kasvatavad riisi, kummipuid, kodulinde ja sigu ning valmistavad keerukaid helmeid ja kudumeid. * Punan on viimane Ida-Malaisia nomaadihõim, kes elab jõgede ülemjooksul ja on tsivilisatsioonist suhteliselt eraldatud. * ''Murut''’id on Sabahi ja Sarawaki piiril paiknevatel küngastel elavad kütid. Sarawaki piirkonna ametlikud keeled on malai ja inglise keel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Sarawak continues to use English and Malay as official language: Premier |url=https://www.newsarawaktribune.com.my/sarawak-continues-to-use-english-and-malay-as-official-language-premier/ |väljaanne=Sarawak Tribune |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110122822/https://www.newsarawaktribune.com.my/sarawak-continues-to-use-english-and-malay-as-official-language-premier/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kultuur == [[Fail:Gawai Dayak 2024 - 21.jpg|pisi|Gawai Dayak 2024. aastal Kuchingus]] Sarawaki kultuur on rikkalik, peegeldades selle etnilist ja usulist mitmekesisust. Sarawakis on esindatud üle 40 etnilise rühma, mis kujundavad osariigi ainulaadset kultuuripärandit, milles segunevad põlisrahvaste, hiina ja malai mõjud ning ajalooline koloniaalminevik. Osariigi kultuuriline identiteet avaldub kõige selgemalt traditsioonilistes pidustustes, samuti kunstis, käsitöös ja muusikas.<ref name=":11">{{Netiviide |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting. |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |vaadatud=30. august 2023 |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> Sarawaki festivalid peegeldavad selle kultuurilist ja religioosset mitmekesisust. [[Gawai Dayak|Gawai Dayaki]] festival, mida tähistavad dajakid, märgib riisikoristuse lõppu. Selle raames toimuvad traditsioonilised tseremooniad, pidusöögid laulude ja tantsuga. [[Hari Raya Aidilfitri]] ja [[Hari Raya Haji]] on pidustused, mida tähistab malai kogukond, samas kui [[Hiina uusaasta]] on laialdaselt tähistatud hiina kogukonnas.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=H. |kuupäev=2012 |pealkiri=Cultural festivals in Sarawak: A celebration of diversity |ajakiri=Journal of Southeast Asian Culture |aastakäik=15 |üksiknumber=2 |lehekülg=75-89}}</ref> Kuchingis toimub igal aastal rahvusvaheline [[Rainforest World Music Festival]] ehk vihmametsade maailmamuusikafestival, mis vahendab nii traditsioonilist muusikat üle kogu maailma kui ka tutvustab Sarawaki mitmekesist kultuuripärandit muusika, tantsu ja muude esinemiste kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rainforest World Music Festival Official Website |url=https://www.rwmf.net |vaadatud=Rainforest World Music Festival}}</ref> [[Fail:Sarawak basket sun hat (29072120911).jpg|pisi|Traditsiooniline müts]] Sarawak on tuntud oma traditsioonilise kunsti ja käsitöö poolest. Kohalikud rahvakillud, nagu ''iban''<nowiki/>'id ja ''bidayuh''<nowiki/>'id teevad puidu- ja tekstiilitööd, valmistades korve ja kudumeid, aga ka keerukate helmestega ehteid ja kübaraid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=T. C. |kuupäev=2018 |pealkiri=The traditional crafts of Sarawak |ajakiri=Sarawak Heritage Review |aastakäik=22 |üksiknumber=4 |lehekülg=40-48}}</ref> Sarawki pärisrahvad harrastavad traditsioonilist esituskunsti, sealhulgas tantsu, muusikat ja teatrit. [[Tarian Ngajat]], traditsioonilist ''iban''<nowiki/>'i tantsu, esitatakse suurtel pidustustel, nagu Gawai Dayak.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Joseph |eesnimi=R. |pealkiri=The people of Sarawak: A sociocultural history |perekonnanimi2=Chong |eesnimi2=H. |kirjastus=Borneo Press |aasta=2002 |koht=Kunching}}</ref> [[Fail:Traditional Longhouse.jpg|pisi|Traditsiooniline pikkmaja Sarawakis]] Traditsiooniline Sarawaki arhitektuur hõlmab [[Borneo pikkmaja|pikkmajade]] arhitektuuri, mis on ''iban'i''te, ''bidayuh''<nowiki/>'ide ja teiste dajaki rahvaste kodud. Need suured, ühiselt jagatud elamud on valmistatud puidust ja asuvad tihti kõrgetel postidel, pakkudes sotsiaalset ruumi tervele külale. Pikkmajad on Sarawaki kohaliku elu olulised kultuurilised sümbolid.<ref name=":3" /> Mitmes Sarawaki linnas on traditsiooniline malai arhitektuur kõrvuti koloniaalhoonete ja modernsete ehitistega. Sarawaki kultuuripärandi küla, mis asub Kuchingi lähedal, tutvustab erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi maju ja annab aimu pärismaalaste eluviisist.<ref name=":3" /> Sarawaki toidukultuur on segu põlisrahvaste, malai ja hiina mõjudest. Märkimisväärsed toidud on:<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tiu |eesnimi=S. |pealkiri=Sarawak cuisine: A taste of tradition |perekonnanimi2=Ku |eesnimi2=L. |kirjastus=Borneo Publishers |aasta=2010 |koht=Kuching}}</ref> * ''laksa Sarawak'' – vürtsikas nuudlisupp kookospiima, krevettide ja tamarindipastaga, mis pakub segu vürtsikatest, hapudest ja kreemjatest maitsetest; * ''manok pansoh'' (''ayam pansoh'') – bambuses küpsetatud kana, mis on ibani delikatessroog; * ''umai'' – melanau rahva traditsiooniline roog, mis koosneb õhukeselt viilutatud toorest kalast, mida segatakse sibula, tšillide, äädika, soola ja laimimahlaga; * ''kek lapis Sarawak'' – kook, mida valmistatakse kas tavaliste värviliste kihtide või keerukate mustritena ja mida serveeritakse tihti erilistel puhkudel, sealhulgas pulmades ja sünnipäevadel. <gallery> Laksa Sarawak - YF.jpg|''Laksa Sarawak'' Umai Sarawak.png|''Umai'' Kek Lapis Sarawak.jpg|''Kek lapis Sarawak'' </gallery> == Haldusjaotus ja poliitika == Sarawaki osariik on jaotatud 12 ringkonnaks: [[Kuching]], [[Sri Aman]], [[Sibu]], [[Miri]], [[Limbang]], [[Sarikei]], [[Kapit]], [[Samarahan]], [[Bintulu]], Betong, [[Mukah]] ja [[Serian]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Administrative divisions and districts |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/358/298/ |väljaanne=Sarawak Government}}</ref> Viimane ringkond, mis 11. aprillil 2015 Sarawakis moodustati, oli Serian.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aubrey |eesnimi=S. |kuupäev=12. aprill 2015 |pealkiri=Serian now a division |url=https://www.theborneopost.com/2015/04/12/serian-now-a-division/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Iga ringkond jaguneb omakorda väiksemateks ring- ja alamringkondadeks.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=About Sarawak |url=http://www.spu.sarawak.gov.my/governance.html |väljaanne=Chief Minister's Department of Sarawak |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2013-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130913195537/http://www.spu.sarawak.gov.my/governance.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Sarawaki osariigi juht on [[kuberner]], keda tuntakse ka kui [[Yang di-Pertua Negeri]] ([[malai keel]]es "see, kes on pandud maad juhtima").<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yang di-Pertua Negeri |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/173/189/ |väljaanne=The official Portal of Sarawak Government}}</ref> Kuberneri nimetab ametisse [[Malaisia kuningas]] [[Yang di-Pertuan Agong]] (malai keeles "see, kes on tehtud isandaks") [[Malaisia föderaalvalitsus]]e soovitusel.<ref name=":13" /> Kuberner omakorda nimetab ametisse peaministri, kes on ühtlasi valitsusjuht. Tavaliselt saab peaministriks erakonna juht, kellel on enamus osariigi seadusandlikus kogus (assamblees). Demokraatlikult valitud esindajaid nimetatakse osariigi saadikuteks. Sarawaki poliitilist maastikku kujundavad selle etniline mitmekesisus ja ajalooline kontekst. Ajalooliselt on poliitilised parteid kujunenud nii kohalike kui ka riiklike sündmuste mõjul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Milne |eesnimi=R. S. |pealkiri=Malaysia: New states in a new nation |perekonnanimi2=Ratnam |eesnimi2=K. J. |kirjastus=Routledge |aasta=2014}}</ref> Sarawaki poliitilised parteid võib jagada kolme peamisse rühma: kohalikud (Bumiputera Sarawak), mittekohalikud ja dajaki parteid. Need parteid on mänginud olulist rolli osariigi valitsemises, olles aja jooksul liitunud erinevate riiklike koalitsioonidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Political parties in Sarawak |url=https://partyforumseasia.org/political-parties-in-sarawak/ |väljaanne=Political Party Forum Southeast Asia}}</ref> Malaisia põhiseaduse kohaselt on Sarawakil suurem autonoomia kui [[Malaka poolsaar]]e osariikidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bociaga |eesnimi=R. |kuupäev=11. detsember 2020 |pealkiri=BorneoExit: Independence for East Malaysia? |url=https://thediplomat.com/2020/12/borneoexit-independence-for-east-malaysia/ |väljaanne=The Diplomat}}</ref> Sarawaki seadusandlik kogu võtab vastu [[seadus]]i teemadel, mis ei kuulu [[Malaisia parlament|Malaisia parlamendi]] pädevusse, näiteks [[haldus]], [[tööhõive]], [[metsandus]], [[immigratsioon]], [[kaubalaevandus]] ja [[kalandus]]. Sarawaki huvide kaitseks Malaisia föderatsioonis on [[Malaisia põhiseadus]]se lisatud kaitsemeetmeid:<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2011 |pealkiri=My Constitution: About Sabah and Sarawak |url=https://www.malaysianbar.org.my/article/about-us/committees/constitutional-law-committee/my-constitution-about-sabah-and-sarawak |väljaanne=Malaysian Bar}}</ref> * immigratsiooni kontroll – Sarawakil on õigus kontrollida osariigi immigratsiooni ning määrata [[Sisserändaja|sisserändajate]] elamisõigust; * õiguspraktika piirangud – juriidilises valdkonnas esineb piiranguid [[Resident|residentidest]] [[Advokaat|advokaatidele]]; * kohtuvõimu iseseisvus – Sarawaki kõrgem kohus tegutseb eraldi Malaisia mandriosa kõrgema kohtust; * peakohtuniku määramine – Sarawaki kõrgema kohtu peakohtuniku määramisel tuleb enne konsulteerida Sarawaki peaministriga; * põlisrahvaste kohtud – Sarawakis tegutsevad põlisrahvaste kohtud, mis lahendavad põlisrahvastega seotud asju; * müügimaksu kehtestamine – Sarawakil on õigus kehtestada osariigis müügimaks imporditud kaupadele; * põlisrahvaste privileegid – Sarawaki põlisrahvastel on erilisi privileege, nagu kvoodid ja töökohad avalikus teenistuses, stipendiumid, ülikoolikohad ja äriload. == Majandus == Sarawaki majandus on Malaisia osariikide hulgas suuruselt neljas, moodustades 2023. aastal 9,1% [[Sisemajanduse kogutoodang|sisemajanduse kogutoodangust]] (SKT). [[Selangori osariik|Selangor]], [[Kuala Lumpuri liiduala|Kuala Lumpur]], [[Johori osariik|Johor]], Sarawak, [[Pulau Pinangi osariik|Pulau Pinang]] ja [[Sabahi osariik|Sabah]] moodustavad 73% Malaisia majandusest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=DoSM: Selangor top contributor to Malaysia’s 2023 GDP |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2024/07/02/dosm-selangor-top-contributor-to-malaysias-2023-gdp/142535 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawaki majandus põhineb enamjaolt [[Loodusvarad|loodusvaradel]]. Peamised ekspordiartiklid on [[puit]], [[palmiõli]], [[nafta]] ja [[Maagaas|gaas]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Lau |eesnimi=R. |kuupäev=5. mai 2019 |pealkiri=Bolstering Sarawak’s trade outlook |url=https://www.theborneopost.com/2019/05/05/bolstering-sarawaks-trade-outlook/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> 2023. aastal olid suurimad ekspordipartnerid [[Lääne-Malaisia]] ja [[Hiina RV]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. september 2023 |pealkiri=Premier: Sarawak will continue to look towards China as a friend, trading partner |url=https://www.mida.gov.my/mida-news/premier-sarawak-will-continue-to-look-towards-china-as-a-friend-trading-partner/ |väljaanne=MIDA |vaadatud=2024-11-09 |arhiivimisaeg=2024-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241109231734/https://www.mida.gov.my/mida-news/premier-sarawak-will-continue-to-look-towards-china-as-a-friend-trading-partner/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi traditsioonilised tööstusharud, nagu [[Naftatööstus|nafta-]] ja [[gaasitööstus]] ning [[puidutööstus]], moodustavad jätkuvalt suure osa Sarawaki majandusest<ref name=":1" />, on järjest rohkem hakatud pöörama tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele, näiteks [[Biokütus|biokütusele]], [[Vesinikutehnoloogia|vesinikutehnoloogiale]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. september 2024 |pealkiri=Sarawak to launch annual sustainability reporting for green initiatives |url=https://hydrogenapac.com/2024/09/09/sarawak-to-launch-annual-sustainability-reporting-for-green-initiatives/ |väljaanne=Asia Pacific Green Hydrogen 2026}}</ref>. Sarawak on võtnud sihiks võidelda [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] vastu, järgides 2015. aasta [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimakokkulepet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2023 |pealkiri=Sarawak: A Beacon of Sustainable Development Leadership |url=https://recoda.gov.my/sarawak-a-beacon-of-sustainable-development-leadership/ |väljaanne=RECODA}}</ref> Peale jätkusuutlikkuse on prioriteediks kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nathan |eesnimi=L. |kuupäev=20. juuni 2024 |pealkiri=Sarawak on sustainable growth trajectory |url=https://www.thestar.com.my/business/business-news/2024/06/20/sarawak-on-sustainable-growth-trajectory |väljaanne=The Star}}</ref> Sarawak on teinud koostööd Eestiga digitaristu ja [[E-riik|e-riigi]] arendamise valdkonnas. 2017. aastal külastas Sarawaki delegatsioon eesotsas peaministriga Eestit, et leida võimalusi kiire interneti kasutuselevõtuks ja tutvuda e-riigi lahendustega (nt e-maksed).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tawie |eesnimi=S. |kuupäev=28. september 2017 |pealkiri=Sarawak looks to Estonia to develop multimedia, communications |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/09/28/sarawak-looks-to-estonia-to-develop-multimedia-communications/1475213 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawak on väljendanud huvi võtta Eesti eeskujul kasutusele [[E-residentsus|e-residentsuse]] programm<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=Sarawak to introduce e-resident for foreign experts on short stay |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2023/08/04/sarawak-to-introduce-e-resident-for-foreign-experts-on-short-stay/ |väljaanne=FMT}}</ref> ja juurutada virtuaalreaalsuse tehnoloogiat meditsiinivaldkonnas, et Sarawakist kujuneks "Kagu-Aasia Eesti".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lumandan |eesnimi=L. |kuupäev=19. november 2019 |pealkiri=Sarawak aspires to be the Estonia of Southeast Asia |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2019/11/19/sarawak-aspires-to-be-the-estonia-of-southeast-asia/ |väljaanne=FMT}}</ref> == Turism == Sarawak pakub ainulaadset reisielamust, sest piirkond on tuntud oma lopsakate [[Vihmamets|vihmametsade]], mitmekesise [[Loomastik|loomastiku]] ja rikkaliku [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] poolest. Osariiki külastavad turistid, kes otsivad ennekõike kultuurielamusi ja looduskauneid vaateid. Sarawaki mitmekesine maastik sobib ideaalselt [[Seiklusturism|seiklusturismiks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> [[Fail:Mulu Pinnacles.jpg|pisi|[[Gunung Mulu rahvuspark]]]] Peamised vaatamisväärsused on [[Rahvuspark|rahvuspargid]].<ref name=":3" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Altman |eesnimi=J. |pealkiri=Malaisia. Reisijuht. |kirjastus=Tea |aasta=2006 |koht=Tallinn |lehekülg=114-131}}</ref> * [[Gunung Mulu rahvuspark]] – [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv piirkond on tuntud hiiglaslike koobaste (nt Deer Cave ja Sarawak Chamber) ning muljetavaldavate [[Lubjakivipaljand|lubjakivipaljandite]] poolest​. * [[Bako rahvuspark]], 1957. aastal asutatud Sarawaki vanim rahvuspark, pakub külastajatele mitmesuguseid ökosüsteeme alates mangroovimetsadest kuni vihmametsadeni ning seal elavad sellised loomad nagu [[Ninaahv|ninaahvid]] (''Nasalis larvatus'') ja [[Habesiga|habesead]] (''Sus barbatus''). * [[Niahi rahvuspark]] on tuntud Niahi koobaste poolest, kus on leitud Kagu-Aasia vanimad inimese säilmed, muutes selle ala oluliseks arheoloogiliseks paigaks​. [[Fail:Proboscis Monkey (Nasalis larvatus) female (6707341391).jpg|pisi|Ninaahv Sarawakis]] [[Semenggohi looduskaitseala]] pakub külastajatele võimalust näha orangutane nende loomulikus elupaigas​, kaitseala keskuses tegeletakse loomade-lindude tagasiviimisega nende loomulikku elukeskkonda.<ref name=":3" /> Mererandade kõrval köidavad turistide tähelepanu ka siseveekogud. Jõekruiisid pakuvad kauneid vaateid ja juurdepääsu traditsioonilistele pikkmajadele. [[Rejang]], Malaisia üks pikimatest jõgedest (563 km) voolab läbi osariigi sisemaa Indoneesia piiri äärsetest mägedest [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merre]], olles [[Sibu]], [[Kapit]]i ja [[Belaga]] linnade peamine liiklusarter. [[Bakuni tamm]], üks Kagu-Aasia suurimatest, asub ühe selle [[Lisajõgi|lisajõe]] [[Balui]] ääres. Turist võib külastada lõuna- ja idaranniku randasid või mõnda paljudest saartest, seal snorgeldada ja kilpkonni jälgida.<ref name=":12" /> Turistide hulgas on populaarne [[Sarawaki kultuuripärandi küla]], mis asub [[Santubongi mägi|Santubongi mäe]] jalamil. See on [[vabaõhumuuseum]], mis tutvustab osariigi erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi elamuid ja elustiile. Iga päev toimuvad küla teatris uhkete kostüümidega muusika- ja tantsuetteasted.<ref name=":3" /> Turism on Sarawaki majanduse oluline osa, pakkudes segu seiklustest, kultuuripärandist ja loodusimedest. Kaitseprojektid ja [[Ökoturism|ökoturismi]] algatused on osariigi turismistrateegia lahutamatud osad.<ref name=":11" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://sarawak.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] [[Kategooria:Sarawaki osariik| ]] 0ngjhcx8l2j5y1u8j677x702kludxj1 7254066 7254065 2026-10-16T11:54:21Z Robert Treufeldt 9117 /* Haldusjaotus ja poliitika */ 7254066 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sarawaki osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Sarawak Bumi Kenyalang | lipp = Flag_of_Sarawak.svg | lipu_link = [[Sarawaki osariigi lipp]] | vapp = Coat of arms of Sarawak.svg | vapi_link = Sarawaki osariigi vapp | pindala = 124449 | elanikke = 2453000 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Kuching]] | asendikaardi_pilt = Sarawak in Malaysia.svg }} '''Sarawak''' on [[Malaisia]] [[osariik (Malaisia)|osariik]], mis asub [[Kalimantan]]i saare loodeosas, piirnedes kirdes [[Brunei]] ja lõunas [[Indoneesia]]ga. 2020. aasta Malaisia [[rahvaloendus]]e järgi oli Sarawakis 2 453 000 elanikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sim |eesnimi=A. |kuupäev=8. august 2022 |pealkiri=Malaysia Census 2020 reveals Sarawak's population totals 2.453 MLN, Kuching District accounts for 609,000. |url=https://dayakdaily.com/malaysia-census-2020-reveals-sarawaks-population-totals-2-453-mln-kuching-district-accounts-for-609000/ |väljaanne=Dayak Daily}}</ref> Osariigi kirdeosas [[Sarawaki jõgi|Sarawaki jõe]] (malai keeles ''Sungai Sarawak'') ääres asub ajalooline pealinn [[Kuching]], mis on ühtlasi suurim linn ning võimu- ja majanduskeskus.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ghose |eesnimi=A. |pealkiri=Malaisia ja Singapur. Silmaringi reisijuht |kirjastus=Koolibri |aasta=2012 |koht=Tallinn |lehekülg=151, 156-159, 167}}</ref> Teised suuremad linnad on [[Miri]], [[Sibu]] ja [[Bintulu]]. Sarawaki osariigi [[lipp]] põhineb ajaloolisel Sarawaki Raji lipul, mida kasutasid [[Valge radža|valged radžad]], kes valitsesid piirkonda 19. sajandist kuni 1946. aastani. Lipul olev kollane värv esindab [[Kagu-Aasia]] kuninglikkust, mis on ka [[Brunei lipp|Brunei lipu]] oluline element. Sarawaki ja Brunei lipu diagonaalne must triip sümboliseerib jõudu, kuid Brunei kollane on heledam kui Sarawaki lipul kasutatud toon.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chua |eesnimi=S. |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Symbols of Sarawak’s glory and pride |url=https://www.theborneopost.com/2022/07/21/symbols-of-sarawaks-glory-and-pride/ |väljaanne=Borneo Post}}</ref> == Etümoloogia == Arvatakse, et nimi Sarawak on pärit kas: * hääldusvariandist Cerava, mida kasutasid [[Portugali Impeerium|Portugali]] kartograafid-ajaloolased [[16. sajand|16. sajandi]] alguse dokumentides; * fraasist "Saya serah pada awak" ('ma annan selle sulle'), mille olevat öelnud Brunei valitseja, kui ta andis 1800. aasta paiku osariigi [[James Brooke]]'ile; * sõnast ''serawak'', mis märgib [[antimoniit]]i (ingl ka ''stibnite'') – [[antimon]]imaaki, mida kaevandati Sarawakis (seda etümoloogiat peetakse kõige tõenäolisemaks).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Iman |eesnimi=K. |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Did you know: Sarawak was actually named after a mineral? |url=https://cilisos.my/sarawak-named-after-mineral/ |väljaanne=Cilisos}}</ref> Sarawak kannab ka nimetust "sarvlindude maa" (''Bumi Kenyalang''). [[Sarvlinnulised|Sarvlind]] on kohalike kogukondade jaoks oluline kultuurisümbol, mis on seotud mitmesuguste legendide, tseremooniate ja uskumustega.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Philovenny |eesnimi=P. |perekonnanimi2=Mohd-Azlan |eesnimi2=P. |kuupäev=2023 |pealkiri=How do people in the “Land of Hornbills” perceive Hornbills? |url=https://doi.org/10.1017/S0959270921000381 |ajakiri=Bird Conservation International |aastakäik=33 |üksiknumber=e5 |lehekülg=1-15}}</ref> [[Dajak|Dajakkide]] jaoks sümboliseerib sarvlind jumala vaimu, mistõttu tuleb lindu kohelda austusega. Kui sarvlindu nähakse lendamas üle maja või külastamas valdusi, peetakse seda hea õnne ja külluse märgiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. juuli 2015 |pealkiri=The magnificent hornbills of Sarawak |url=https://www.theborneopost.com/2015/07/12/the-magnificent-hornbills-of-sarawak/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> [[Ninasarviklind|Ninasarviklindu]] on kujutatud ka osariigi vapil.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kõige varasem teadaolev inimasustus Sarawakis pärineb umbes 40 000 aasta tagusest ajast<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Richmond |eesnimi=S. |pealkiri=Malaysia, Singapore & Brunei |url=https://archive.org/details/isbn_9781740597081 |perekonnanimi2=Harper |eesnimi2=D. |perekonnanimi3=Rawlings-Way |eesnimi3=C. |perekonnanimi4=Watkins |eesnimi4=R. |kirjastus=Lonely Planet Publications |aasta=2007 |lehekülg=[https://archive.org/details/isbn_9781740597081/page/332 332]-335, 444-445}}</ref>, mil kütid-korilased elasid [[Niahi koopad|Niahi koobaste]] läänepoolses küljes, 110 km kaugusel [[Miri|Mirist]] edelas. Sealt on leitud inimese [[kolju]], mis on vanim inimjäänus Malaisiast ja kogu [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiast]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=History of the Great Cave of Niah |url=https://www.abc.net.au/science/slab/niahcave/history.htm}}</ref> Santubongi arheoloogiliselt alalt on leitud Hiina [[keraamika]]t, mis pärineb 8.–13. sajandist pKr [[Tangi dünastia|Tangi]] ja [[Songi dünastia]] perioodist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zheng |eesnimi=Dekun |pealkiri=Studies in Chinese Archaeology |kirjastus=The Chinese University Press |aasta=1982 |lehekülg=49-50}}</ref> Üks varasemaid ülestähendusi sõltumatust kuningriigist Borneol on pärit aastast 977 pKr, mil Boni (arvatavasti Borneo) valitseja saatis kirja [[Hiina keiser|Hiina keisrile]]. 1225. aastal kirjeldas Hiina ametnik Zhao Rukuo, et Bonil oli kaubanduse kaitseks sadakond sõjalaeva, mis viitab selle piirkonna kaubanduslikule tähtsusele.<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=History for Brunei Darussalam: Sharing our past |kirjastus=Curriculum Development Department, Ministry of Education |aasta=2009 |lehekülg=43-45}}</ref> [[Marco Polo]] on oma mälestustes märkinud, et [[Tšingis-khaan|Tšhingis-khaani]], Mongolite impeeriumi valitseja katsed vallutada "suurt Jaavat" (Euroopa nimi Brunei võimu all oleva Borneo kohta) ebaõnnestusid korduvalt.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nickoll |eesnimi=R. |kuupäev=1983 |pealkiri=Brunei rediscovered: A survey of early times |ajakiri=Journal of Southeast Asian Studies |aastakäik=14 |üksiknumber=1 |lehekülg=40}}</ref> 14. sajandist pärit Hiina annaalides on kirjas, et Borneo valitseja tungis Sarawaki ja Sabahi piirkonda ning sai need enda haldusesse. Näiteks mainitakse [[Jaava|Jaava saarelt]] pärit käsikirjas Nagarakretagama, mille kirjutas [[Prapanca]] 1365. aastal, Borneod kui [[Hindu Majapahiti impeerium|Hindu Majapahiti impeeriumi]] koosseisu kuuluvat osariiki, mis pidi igal aastal maksma [[andam]]it. 1369. aastal alustas Sulu piirkond, mis oli varem olnud osa Majapahitist, edukalt mässu ja ründas seejärel Boni kuningriiki, tungides Borneo kirdeossa. Hiljem rüüstasid nad kuningriigi pealinna, võttes kaasa aardeid ja kulda, sealhulgas röövides kaks püha pärli. Majapahiti laevastik suutis sulud eemale peletada, kuid Boni jäi pärast rünnakut nõrgemaks. Hiina ürikutes aastast 1371 kirjeldatakse Bonit kui vaest ja täielikult Majapahiti kontrolli all olevat kuningriiki.<ref name=":2" /> 15. sajandi keskpaigas sattusid Sarawaki rannikualad taas Brunei impeeriumi mõju alla. 16. sajandil loodi ka [[Sarawaki sultanaat]], mis eksisteeris peaaegu pool sajandit, kuni see 1641. aastal taas Bruneiga ühendati. 19. sajandi alguseks oli Brunei impeerium languses, säilitades vaid nõrga kontrolli Sarawaki rannikupiirkondade üle, mida tegelikult valitsesid pooleldi iseseisvad malai juhid. 1820.–1830. aastatel puhkesid piirkonnas kõrgete maksude tõttu rahutused, rannikust kaugemal toimusid sõjalised kokkupõrked ''[[Ibanid|iban]]''[[Ibanid|<nowiki/>'ite]] ja [[Kenyah-kayan|''kenyah-kayan''<nowiki/>'i]] hõimuliidu vahel.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Alastair |eesnimi=M. |pealkiri=Fair land Sarawak: Some recollections of an expatriate official |kirjastus=SEAP Publications |aasta=1993 |lehekülg=10}}</ref> [[Fail:Sir James Brooke (1847) by Francis Grant.jpg|pisi|James Brooke, esimene valge radža]] 1839. aastal jõudis Sarawakisse Briti maadeavastaja [[James Brooke]], kelle perekond valitses piirkonda pika aja vältel (aastatel 1841–1946). [[Valge radža|Valgeteks radžadeks]] nimetatud Brooke’i valitsus viljeles patroniseerivat valitsemisstiili, moodustades Sarawakis kindlad administratiivüksused ja juriidilise raamistiku. 1867. aastal loodi seadusandlikku funktsiooni täitev Ülemnõukogu, kuhu kuulusid peamiselt malai pealikud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bintulu Development Authority |kuupäev= |pealkiri=Bintulu – Places of interest |url=https://www.bda.gov.my/web/subpage/webpage_view/49}}</ref> Aastatel 1853–1862 toimusid Sarawakis mitmed ülestõusud Brooke’i valitsuse vastu, kuid kõik need suudeti kohaliku hõimude toel edukalt maha suruda. 19. sajandi lõpus hõimudevahelised sõjad lõpetati.<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ooi |eesnimi=K. G. |pealkiri=Post-war Borneo, 1945–50: Nationalism, empire and state-building |kirjastus=Routledge |aasta=2013 |lehekülg=7}}</ref> 1941. aastal tähistati Sarawakis Brooke’i valitsemise sajandat aastapäeva. Pidustuste käigus kuulutati välja uus põhiseadus, mis oleks piiranud radža võimu ja andnud Sarawaki rahvale valitsemises suurema rolli. Seda põhiseadust ei jõutud aga täielikult rakendada, sest [[Jaapani okupatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal katkestas reformid.<ref name=":5" /> Liitlasväed alustasid [[Operatsioon Semut|operatsiooni Semut]], mille eesmärk oli saboteerida [[Jaapan|Jaapani]] tegevust Sarawakis. [[Põhja-Borneo lahing|Põhja-Borneo lahingu]] käigus maabusid [[Austraalia]] väed 20. juunil 1945 Lutongi-Miri piirkonnas ning liikusid edasi [[Marudi]] ja [[Limbang|Limbangi]] suunas, kuid peatasid operatsiooni enne Sarawaki täielikku vabastamist. Pärast Jaapani kapitulatsiooni alistusid okupatsiooniväed 10. septembril 1945 [[Austraalia]] vägedele [[Labuan]]is.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Long |eesnimi=Gavin |pealkiri=Australia in the War of 1939–1945. Series 1 – Army |kirjastus=The Australian War Memorial |aasta=1963 |lehekülg=491}}</ref> Pärast sõda loovutas viimane valge radža [[Charles Vyner Brooke]] Sarawaki [[Suurbritannia|Suurbritanniale]], misjärel piirkonnast sai 1. juulil 1946 [[Kroonikoloonia|Briti kroonikoloonia]]. Selline [[anneksioon]] tekitas tugeva vastuliikumise, mis saavutas haripunkti Sarawaki teise koloniaalkuberneri [[Duncan Stewart]]i mõrvamisega 1949. aastal.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> 22. juulil 1963 andsid britid Sarawakile omavalitsuse, sama aasta 16. septembril liideti piirkond [[Malaisia|Malaisia Föderatsiooniga]]. Föderatsiooni loomisele seisid esialgu vastu [[Filipiinid]] ja [[Indoneesia]], samuti Sarawaki kommunistlik liikumine. 1962. aastal puhkes [[Brunei mäss]], mille järel Indoneesia president [[Sukarno]] saatis Sarawakisse relvastatud vabatahtlikud ja hiljem ka sõjaväe. 1965. aasta aprillis toimus [[Plaman Mapu lahing]], mis oli kokkupõrke märkimisväärseim sündmus. Indoneesia lüüasaamine selles lahingus kiirendas Sukarno langust ja tema asendamist [[Suharto]]ga. 11. augustil 1966 sõlmiti leping, mis lõpetas vastasseisu ning normaliseeris suhted Malaisia ja Indoneesia vahel.<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Allen |eesnimi=C. |pealkiri=Savage wars of peace: Soldiers' voices, 1945-1989 |url=https://archive.org/details/savagewarsofpeac00char |kirjastus=Joseph |aasta=1990 |lehekülg=[https://archive.org/details/savagewarsofpeac00char/page/160 159]}}</ref> Kommunistlik liikumine kasvas alates 1950. aastatest ja jõudis haripunkti 1970. aastatel, mil loodi [[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]]. See konflikt lõppes ametlikult 1990. aastal, mil kommunistid allkirjastasid [[Rahuleping|rahulepingu]] Malaisia valitsusega. == Loodus == === Asukoht === Sarawaki osariigi kogupindala on ligikaudu 124 449 km².<ref name=":4" /> Osariik paikneb [[ekvaator]]ist veidi põhja pool, 0° 50’ ja 5° [[Põhjalaius|põhjalaiuse]] ja 109° 36' ja 115° 40' [[Idapikkus|idapikkuse]] vahel. Sarawaki piirneb läänes [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merega]] ning kirdes Sabahi osariigi ja [[Brunei]]ga.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Geography |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/159/176/?id=159?id=?id=159 |väljaanne=The Official Portal of Sarawak Government}}</ref> === Kliima === Sarawaki on [[Ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalse kliimaga]] piirkond, kus esineb kaks mussooniperioodi. [[Kirdemussoon]] kestab tavaliselt novembrist veebruarini, tuues endaga kaasa tugevad vihmasajud. [[Edelamussoon]] on tavaliselt kuivem, kestes juunist oktoobrini.<ref name=":6" /> Kui mussooniperioodid välja arvata, on osariigi ilmastik aasta ringi stabiilne. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb vahemikku 23–32 °C.<ref name=":6" /> Õhutemperatuur on kõige kõrgem augustis, kus on see keskmiselt 31,5 °C, ja kõige madalam veebruaris, kus on see keskmiselt 23 °C.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarawak, Malaysia Climate |url=https://weatherandclimate.com/malaysia/sarawak |väljaanne=Weather and Climate}}</ref> Õhuniiskus on pidevalt suur, tavaliselt üle 68%. Aasta keskmine sademete hulk on 330–460 cm.<ref name=":6" /> Enim sajab novembrist veebruarini.<ref name=":4" /> === Pinnamood === Geoloogiliselt jaguneb Sarawaki kaheks piirkonnaks: [[Sunda kilp|Sunda kilbiks]], mis paikneb Batang Lupari jõest edelas, moodustades Sarawaki lõunatipu, ja [[Borneo geosünklinaal|Borneo geosünklinaaliks]], mis paikneb Batang Lupari jõest kirdes, moodustades osariigi kesk- ja idaosa.<ref name=":6" /> Lõuna-Sarawaki vanimad kivimid on moodustunud [[Kambrium|kambriumi]] ja [[Perm (geoloogia)|permi]] ajastul, Põhja-Sarawaki omad aga [[Kriit (ajastu)|kriidiajastul]].<ref name=":6" /> === Maastik === Sarawaki maastik jaguneb kolmeks peamiseks tüübiks: rannikuäärseks [[Madalik|madalikuks]], mägiseks sisemaaks ning rannikuäärse madaliku ja sisemaa vaheliseks alaks.<ref name=":6" /> Rannikuäärne vöönd moodustab suure osa Sarawaki [[Rannik|rannikust]], olles kohati kuni 150 km lai. Seda piirkonda iseloomustavad [[Turvasmuld|turvasmullad]], [[Mangroov|mangroovid]], [[Soomets|soometsad]] ja tõusulained.<ref name=":6" /> Piirkonnas on palju randu, näiteks Kuchingis asuv [[Damai rand]] ja Miris asuv [[Tanjung Lobangi rand]].<ref name=":4" /> [[Fail:Mount Murud Summit 02.jpg|pisi|Murudi mäe taimestik]] Mägine sisemaa paikneb Indoneesia piiri läheduses. Keskmine kõrgus merepinnast on üle 300 m, kuid leidub ka kohti, kus see ületab 1200 m. Kõrgeim piirkond jääb kirdeossa, kus asub ka kõrgeim tipp – ligikaudu 2400 m kõrgune [[Murud|Murudi mägi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The ten best mountain hikes In Borneo |url=https://www.gunungbagging.com/the-ten-best-mountain-hikes-in-borneo/ |väljaanne=Gunung Bagging}}</ref>. Maastikutüübile on iseloomulikud tihedad [[Džungel|džunglid]] ning kiirevoolulised [[Jõgi|jõed]] ja [[Kärestik|kärestikud]].<ref name=":6" /> Rannikuäärse vööndi ja mägise sisemaa vahele jääb maastikutüüp, mis varieerub rannikumadaliku ääres olevatest madalatest lainjatest küngastest sisemaa mägise piirkonna piiril paiknevate mõõdukalt karmi olustikuga maastikeni. Vöönd külgeb üle kogu Sarawaki osariigi kirde-edelasuunalise telje, olles kohati kuni 200 km laiune. Selline madalate [[Mäeahelik|mäeahelikega]] lainjas maastik on sobiv piirkond elamiseks (suur osa elanikkonnast elab just seal).<ref name=":6" /> === Mullastik === Sarawaki piirkonna mullastik on mõjutatud ekvatoriaalsest kliimast, mida iseloomustavad kõrge temperatuur ja sademerohkus. Vesi täidab mullastikuga seotud keemilistes protsessides (nt [[hüdrolüüs]], [[hüdratsioon]], [[oksüdatsioon]]) tähtsat osa. Samuti kiirendab mulla kujunemist taimestik, kuna lagunev taimmaterjal vabastab huumushappeid ja taime juured murendavad lähtekivimeid. Lagunenud orgaaniline aine moodustab viljaka pealmise mullakihi.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Afip |eesnimi=I. A. |perekonnanimi2=Jusoff |eesnimi2=K. |kuupäev=2019 |pealkiri=Properties of a tropical sapric peat soil in Sarawak |ajakiri=Malaysian Journal of Soil Science |aastakäik=23 |lehekülg=1-12}}</ref> === Taimestik === Sarawaki taimestik on väga mitmekesine. Borneo saarel leidub umbes 15 000 taimeliiki, mis moodustab sellest ühe mitmekesisema taimestikuga ala. Näiteks on seal üle 3000 liiki puid, umbes 5000 liiki endeemseid [[Õistaim|õistaimi]] (moodustavad 34% kõigist saarel leiduvatest liikidest), 1700 liiki [[Orhideed|orhideesid]] ja 50 liiki lihasööjaid [[Kanntaim|kanntaimi]].<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Vegetation gone wild |url=https://wwf.panda.org/discover/knowledge_hub/where_we_work/borneo_forests/about_borneo_forests/borneo_animals/borneo_plants/ |väljaanne=WWF}}</ref> [[Fail:Rainforest understory in Lambir Hills National Park.jpg|pisi|Vihmamets Lambir Hillsi rahvuspargis]] Taimed võivad kasvada tihedalt koos väga väikesel alal, näiteks on Sarawaki [[Lambir Hillsi rahvuspark|Lambir Hillsi rahvuspargis]] registreeritud 0,52 km² alal umbes 1200 puuliiki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lambir Hills National Park |url=https://sarawakforestry.com/lambir-hills-national-park/ |väljaanne=Sarawak Forestry Corporation }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sarawakis on ka palju kaitsealuseid taimeliike, näiteks [[Rumphi palmlehik]] (''Cycas rumphii''), [[osjalehine kasuariin]] (''Casuarina equisetifolia'') ja [[hall avitsennia]] (''Avicennia marina'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected plants of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/683 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> Sajandeid on Sarawaki elanikud alal kasvavaid taimi ise kasutanud ja edasi müünud nii ravimiseks, toidu tegemiseks kui ka ehitusmaterjaliks. Nüüdisajal viiakse taimedega läbi uuringuid, et teha edusamme meditsiinivaldkonnas.<ref name=":8" /> === Loomastik === Tänu ekvatoriaalsele kliimale on loomastik mitmekesine. Sarawakis on umbes 185 liiki imetajaid, 530 liiki linde, 166 liiki madusid, 104 liiki sisalikke ja 113 liiki kahepaikseid. Suur osa sealsetest loomadest on iseloomulikud just Borneo saarele ja neid ei esine Kagu-Aasia mandriosas, st endeemsed on 19% imetajatest, 6% lindudest, 20% madudest ja 32% sisalikest.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Sarawak National Park |url=http://www.sarawakforestry.com/htm/snp-bc.html |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2015-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151128010731/http://www.sarawakforestry.com/htm/snp-bc.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sarawak järgib [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] (IUCN) soovitatud põhimõtteid, et tagada piirkonnas elavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Looduskaitseliidu peamise soovituse kohaselt peaks 10% osariigi maismaast asuma kaitsealal. 1998. aastal võttis Sarawaki valitsus vastu metsloomade kaitse seaduse, millega keelati loomade ja neilt saadud saaduste kaubanduslik müük. Jahipidamist ei keelatud, kuna maapiirkonnad sõltuvad suuresti looduslikult saadud lihast.<ref name=":9" /> Sarawaki piirkonnas leidub mitmeid kaitsealuseid loomi ja linde, kelle püüdmiseks, lemmikloomana pidamiseks või ekspordiks läheb vaja litsentsi. Sellised loomad on näiteks [[primaadid]], [[saarmaslased]], [[tupaialised]] ja [[okassealised]], linnud aga näiteks [[kakulised]], [[rähnlased]], [[papagoilased]] ja [[jäälindlased]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected animals of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/791 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> == Religioon == [[Fail:Sarawak State Mosque 02.jpg|pisi|Mošee Kuchingus]] Kuigi [[islam]] on Malaisia ametlik [[religioon]], siis Sarawaki osariigis ametlik usund puudub ning võimaldatakse laiaulatuslikku usuvabadust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2015 |pealkiri=Explanation sought on real status of S’wak’s official religion |url=https://www.theborneopost.com/2015/12/12/explanation-sought-on-real-status-of-swaks-official-religion/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Sarawak on ainus Malaisia osariik, kus [[kristlus]] on suurim religioon. 2020. aasta rahvaloenduse põhjal oli 50,1% elanikkonnast kristlased.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia Christians pray for peace, equality, freedom |url=https://www.ucanews.com/news/malaysia-christians-pray-for-peace-equality-freedom/98155 |vaadatud=26. juuli 2022 |väljaanne=UCA News}}</ref> Esimesed kristlikud [[misjonär]]id, kelleks olid [[anglikaani kirik]]u liikmed, saabusid piirkonda 1848. aastal. Peagi järgnesid neile roomakatoliiklased, 1903. aastal saabusid [[Metodism|metodistid]]. Esialgu evangeliseeriti peamiselt [[Hiinlased|hiina immigrante]], kuid hiljem levis kristlus ka [[põlisrahvas]]te hulgas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Caldarola |eesnimi=C. |pealkiri=Religions and Societies: Asia and the Middle East |url=https://archive.org/details/religionssocieti0000unse_g9h2 |kirjastus=Mouton |aasta=1982 |koht=Berliin, New York, Amsterdam |lehekülg=[https://archive.org/details/religionssocieti0000unse_g9h2/page/481 481]-482}}</ref> Sarawakis tegutseb mitu kristlikku konfessiooni, teiste hulgas Borneo evangeelsed misjonärid ja [[Baptism|baptistid]]. Kristlus on levinud eelkõige ''iban'''ite ja [[Bidayuhid|''bidayuh''<nowiki/>'ide]] hulgas, kes on säilitanud ka olulise osa oma traditsioonilistest uskumustest ja rituaalidest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Varney |eesnimi=P |kuupäev=2011 |pealkiri=The Methodist church in Sarawak and its work among the Iban, 1939-1968 |ajakiri=Borneo Research Bulletin |aastakäik=42}}</ref> Teiste usundite seas on levinud ka [[islam]], mida järgivad peamiselt malailased ja melanaud. Osariigi parlamendil on volitused võtta vastu seadusi, mis käsitlevad islami küsimusi. Selliste sätete olemasolu võimaldab islamimeelse poliitika kujundamist Sarawakis ning islamistlike riigiasutuste loomist (nt [[Šariaadikohus|šariaadikohtud]]).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Faisal |eesnimi=S. H. |pealkiri=Domination and contestation: Muslim Bumiputera politics in Sarawak |aasta=2012 |trükk=ISEAS Publishing |koht=Singapore |lehekülg=91}}</ref> Sarawakis on esindatud ka [[budism]] ja [[taoism]], mida järgivad peamiselt kohalikud hiinlased.<ref name=":10">{{Netiviide |pealkiri=People, culture and customs |url=https://www.amazingborneo.com/sarawak/people-culture |väljaanne=Amazing Borneo Tours}}</ref> Väiksemad usundid on ''[[Baha'i usk|bahá'í]]'' usk, [[hinduism]], [[sikhism]] ja põlisrahvaste [[animism]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. veebruar 2016 |pealkiri=Sarawak - Christians(44%), Muslims(30%), Buddhism(*13.5)%? Gerrymandering? |url=https://charleshector.blogspot.com/2016/02/sarawak-christians44-muslims30.html |väljaanne=Charles Hector}}</ref> == Rahvused ja keeled == Sarawak on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine piirkond. Elanikkonna hulgas on [[malailased|malailasi]], [[hiinlased|hiinlasi]], [[hindud|hindusid]], eurooplaste ja [[Asiaadid|asiaatide]] järeltulijaid, lisaks veel mitu põlisrahvaste rühma, kelle ühine nimetus on [[dajakid]]. Neil kõigil on oma keel, kombed ja tavad:<ref name=":10" /> * ''Iban''’id on Sarawakis suurim [[hõim]], kes elab pikkmajades tasastel jõekallastel ning kasvatab riisi, pipart ja [[Kummipuu|kummipuud]]. * Melanau hõim elab Kuchingist itta jääval rannikutasandikul, kus kasvatatakse [[Saagopalm|saagopalme]] ja püütakse kala. * ''Bidayuh''’i hõimu kuuluvad Lääne-Sarawaki pikkmajades elavad maadajakid, kes toetasid 19. sajandil valgeid radžasid. * ''Kenyah'' ja ''kayan'' on kaks Sarawak Barami ja Rejangi jõe ülemjooksul kõrvuti elavat hõimu, kes kasvatavad riisi, kummipuid, kodulinde ja sigu ning valmistavad keerukaid helmeid ja kudumeid. * Punan on viimane Ida-Malaisia nomaadihõim, kes elab jõgede ülemjooksul ja on tsivilisatsioonist suhteliselt eraldatud. * ''Murut''’id on Sabahi ja Sarawaki piiril paiknevatel küngastel elavad kütid. Sarawaki piirkonna ametlikud keeled on malai ja inglise keel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Sarawak continues to use English and Malay as official language: Premier |url=https://www.newsarawaktribune.com.my/sarawak-continues-to-use-english-and-malay-as-official-language-premier/ |väljaanne=Sarawak Tribune |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110122822/https://www.newsarawaktribune.com.my/sarawak-continues-to-use-english-and-malay-as-official-language-premier/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kultuur == [[Fail:Gawai Dayak 2024 - 21.jpg|pisi|Gawai Dayak 2024. aastal Kuchingus]] Sarawaki kultuur on rikkalik, peegeldades selle etnilist ja usulist mitmekesisust. Sarawakis on esindatud üle 40 etnilise rühma, mis kujundavad osariigi ainulaadset kultuuripärandit, milles segunevad põlisrahvaste, hiina ja malai mõjud ning ajalooline koloniaalminevik. Osariigi kultuuriline identiteet avaldub kõige selgemalt traditsioonilistes pidustustes, samuti kunstis, käsitöös ja muusikas.<ref name=":11">{{Netiviide |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting. |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |vaadatud=30. august 2023 |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> Sarawaki festivalid peegeldavad selle kultuurilist ja religioosset mitmekesisust. [[Gawai Dayak|Gawai Dayaki]] festival, mida tähistavad dajakid, märgib riisikoristuse lõppu. Selle raames toimuvad traditsioonilised tseremooniad, pidusöögid laulude ja tantsuga. [[Hari Raya Aidilfitri]] ja [[Hari Raya Haji]] on pidustused, mida tähistab malai kogukond, samas kui [[Hiina uusaasta]] on laialdaselt tähistatud hiina kogukonnas.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=H. |kuupäev=2012 |pealkiri=Cultural festivals in Sarawak: A celebration of diversity |ajakiri=Journal of Southeast Asian Culture |aastakäik=15 |üksiknumber=2 |lehekülg=75-89}}</ref> Kuchingis toimub igal aastal rahvusvaheline [[Rainforest World Music Festival]] ehk vihmametsade maailmamuusikafestival, mis vahendab nii traditsioonilist muusikat üle kogu maailma kui ka tutvustab Sarawaki mitmekesist kultuuripärandit muusika, tantsu ja muude esinemiste kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rainforest World Music Festival Official Website |url=https://www.rwmf.net |vaadatud=Rainforest World Music Festival}}</ref> [[Fail:Sarawak basket sun hat (29072120911).jpg|pisi|Traditsiooniline müts]] Sarawak on tuntud oma traditsioonilise kunsti ja käsitöö poolest. Kohalikud rahvakillud, nagu ''iban''<nowiki/>'id ja ''bidayuh''<nowiki/>'id teevad puidu- ja tekstiilitööd, valmistades korve ja kudumeid, aga ka keerukate helmestega ehteid ja kübaraid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=T. C. |kuupäev=2018 |pealkiri=The traditional crafts of Sarawak |ajakiri=Sarawak Heritage Review |aastakäik=22 |üksiknumber=4 |lehekülg=40-48}}</ref> Sarawki pärisrahvad harrastavad traditsioonilist esituskunsti, sealhulgas tantsu, muusikat ja teatrit. [[Tarian Ngajat]], traditsioonilist ''iban''<nowiki/>'i tantsu, esitatakse suurtel pidustustel, nagu Gawai Dayak.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Joseph |eesnimi=R. |pealkiri=The people of Sarawak: A sociocultural history |perekonnanimi2=Chong |eesnimi2=H. |kirjastus=Borneo Press |aasta=2002 |koht=Kunching}}</ref> [[Fail:Traditional Longhouse.jpg|pisi|Traditsiooniline pikkmaja Sarawakis]] Traditsiooniline Sarawaki arhitektuur hõlmab [[Borneo pikkmaja|pikkmajade]] arhitektuuri, mis on ''iban'i''te, ''bidayuh''<nowiki/>'ide ja teiste dajaki rahvaste kodud. Need suured, ühiselt jagatud elamud on valmistatud puidust ja asuvad tihti kõrgetel postidel, pakkudes sotsiaalset ruumi tervele külale. Pikkmajad on Sarawaki kohaliku elu olulised kultuurilised sümbolid.<ref name=":3" /> Mitmes Sarawaki linnas on traditsiooniline malai arhitektuur kõrvuti koloniaalhoonete ja modernsete ehitistega. Sarawaki kultuuripärandi küla, mis asub Kuchingi lähedal, tutvustab erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi maju ja annab aimu pärismaalaste eluviisist.<ref name=":3" /> Sarawaki toidukultuur on segu põlisrahvaste, malai ja hiina mõjudest. Märkimisväärsed toidud on:<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tiu |eesnimi=S. |pealkiri=Sarawak cuisine: A taste of tradition |perekonnanimi2=Ku |eesnimi2=L. |kirjastus=Borneo Publishers |aasta=2010 |koht=Kuching}}</ref> * ''laksa Sarawak'' – vürtsikas nuudlisupp kookospiima, krevettide ja tamarindipastaga, mis pakub segu vürtsikatest, hapudest ja kreemjatest maitsetest; * ''manok pansoh'' (''ayam pansoh'') – bambuses küpsetatud kana, mis on ibani delikatessroog; * ''umai'' – melanau rahva traditsiooniline roog, mis koosneb õhukeselt viilutatud toorest kalast, mida segatakse sibula, tšillide, äädika, soola ja laimimahlaga; * ''kek lapis Sarawak'' – kook, mida valmistatakse kas tavaliste värviliste kihtide või keerukate mustritena ja mida serveeritakse tihti erilistel puhkudel, sealhulgas pulmades ja sünnipäevadel. <gallery> Laksa Sarawak - YF.jpg|''Laksa Sarawak'' Umai Sarawak.png|''Umai'' Kek Lapis Sarawak.jpg|''Kek lapis Sarawak'' </gallery> == Haldusjaotus ja poliitika == Sarawaki osariik on jaotatud 12 ringkonnaks: [[Kuching]], [[Sri Aman]], [[Sibu]], [[Miri]], [[Limbang]], [[Sarikei]], [[Kapit]], [[Samarahan]], [[Bintulu]], Betong, [[Mukah]] ja [[Serian]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Administrative divisions and districts |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/358/298/ |väljaanne=Sarawak Government}}</ref> Viimane ringkond, mis 11. aprillil 2015 Sarawakis moodustati, oli Serian.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aubrey |eesnimi=S. |kuupäev=12. aprill 2015 |pealkiri=Serian now a division |url=https://www.theborneopost.com/2015/04/12/serian-now-a-division/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Iga ringkond jaguneb omakorda väiksemateks alamringkondadeks.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=About Sarawak |url=http://www.spu.sarawak.gov.my/governance.html |väljaanne=Chief Minister's Department of Sarawak |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2013-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130913195537/http://www.spu.sarawak.gov.my/governance.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Sarawaki osariigi juht on [[kuberner]], keda tuntakse ka kui [[Yang di-Pertua Negeri]] ([[malai keel]]es "see, kes on pandud maad juhtima").<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yang di-Pertua Negeri |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/173/189/ |väljaanne=The official Portal of Sarawak Government}}</ref> Kuberneri nimetab ametisse [[Malaisia kuningas]] [[Yang di-Pertuan Agong]] (malai keeles "see, kes on tehtud isandaks") [[Malaisia föderaalvalitsus]]e soovitusel.<ref name=":13" /> Kuberner omakorda nimetab ametisse peaministri, kes on ühtlasi valitsusjuht. Tavaliselt saab peaministriks erakonna juht, kellel on enamus osariigi seadusandlikus kogus (assamblees). Demokraatlikult valitud esindajaid nimetatakse osariigi saadikuteks. Sarawaki poliitilist maastikku kujundavad selle etniline mitmekesisus ja ajalooline kontekst. Ajalooliselt on poliitilised parteid kujunenud nii kohalike kui ka riiklike sündmuste mõjul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Milne |eesnimi=R. S. |pealkiri=Malaysia: New states in a new nation |perekonnanimi2=Ratnam |eesnimi2=K. J. |kirjastus=Routledge |aasta=2014}}</ref> Sarawaki poliitilised parteid võib jagada kolme peamisse rühma: kohalikud (Bumiputera Sarawak), mittekohalikud ja dajaki parteid. Need parteid on mänginud olulist rolli osariigi valitsemises, olles aja jooksul liitunud erinevate riiklike koalitsioonidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Political parties in Sarawak |url=https://partyforumseasia.org/political-parties-in-sarawak/ |väljaanne=Political Party Forum Southeast Asia}}</ref> Malaisia põhiseaduse kohaselt on Sarawakil suurem autonoomia kui [[Malaka poolsaar]]e osariikidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bociaga |eesnimi=R. |kuupäev=11. detsember 2020 |pealkiri=BorneoExit: Independence for East Malaysia? |url=https://thediplomat.com/2020/12/borneoexit-independence-for-east-malaysia/ |väljaanne=The Diplomat}}</ref> Sarawaki seadusandlik kogu võtab vastu [[seadus]]i teemadel, mis ei kuulu [[Malaisia parlament|Malaisia parlamendi]] pädevusse, näiteks [[haldus]], [[tööhõive]], [[metsandus]], [[immigratsioon]], [[kaubalaevandus]] ja [[kalandus]]. Sarawaki huvide kaitseks Malaisia föderatsioonis on [[Malaisia põhiseadus]]se lisatud kaitsemeetmeid:<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2011 |pealkiri=My Constitution: About Sabah and Sarawak |url=https://www.malaysianbar.org.my/article/about-us/committees/constitutional-law-committee/my-constitution-about-sabah-and-sarawak |väljaanne=Malaysian Bar}}</ref> * immigratsiooni kontroll – Sarawakil on õigus kontrollida osariigi immigratsiooni ning määrata [[sisserändaja]]te elamisõigust; * õiguspraktika piirangud – juriidilises valdkonnas esineb piiranguid [[resident]]idest [[Advokaat|advokaatidele]]; * kohtuvõimu iseseisvus – Sarawaki kõrgem kohus tegutseb eraldi Lääne-Malaisia kõrgema kohtust; * peakohtuniku määramine – Sarawaki kõrgema kohtu peakohtuniku määramisel tuleb enne konsulteerida Sarawaki peaministriga; * põlisrahvaste kohtud – Sarawakis tegutsevad põlisrahvaste kohtud, mis lahendavad põlisrahvastega seotud asju; * müügimaksu kehtestamine – Sarawakil on õigus kehtestada osariigis müügimaks imporditud kaupadele; * põlisrahvaste privileegid – Sarawaki põlisrahvastel on erilisi privileege, nagu kvoodid ja töökohad avalikus teenistuses, stipendiumid, ülikoolikohad ja äriload. == Majandus == Sarawaki majandus on Malaisia osariikide hulgas suuruselt neljas, moodustades 2023. aastal 9,1% [[Sisemajanduse kogutoodang|sisemajanduse kogutoodangust]] (SKT). [[Selangori osariik|Selangor]], [[Kuala Lumpuri liiduala|Kuala Lumpur]], [[Johori osariik|Johor]], Sarawak, [[Pulau Pinangi osariik|Pulau Pinang]] ja [[Sabahi osariik|Sabah]] moodustavad 73% Malaisia majandusest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=DoSM: Selangor top contributor to Malaysia’s 2023 GDP |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2024/07/02/dosm-selangor-top-contributor-to-malaysias-2023-gdp/142535 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawaki majandus põhineb enamjaolt [[Loodusvarad|loodusvaradel]]. Peamised ekspordiartiklid on [[puit]], [[palmiõli]], [[nafta]] ja [[Maagaas|gaas]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Lau |eesnimi=R. |kuupäev=5. mai 2019 |pealkiri=Bolstering Sarawak’s trade outlook |url=https://www.theborneopost.com/2019/05/05/bolstering-sarawaks-trade-outlook/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> 2023. aastal olid suurimad ekspordipartnerid [[Lääne-Malaisia]] ja [[Hiina RV]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. september 2023 |pealkiri=Premier: Sarawak will continue to look towards China as a friend, trading partner |url=https://www.mida.gov.my/mida-news/premier-sarawak-will-continue-to-look-towards-china-as-a-friend-trading-partner/ |väljaanne=MIDA |vaadatud=2024-11-09 |arhiivimisaeg=2024-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241109231734/https://www.mida.gov.my/mida-news/premier-sarawak-will-continue-to-look-towards-china-as-a-friend-trading-partner/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi traditsioonilised tööstusharud, nagu [[Naftatööstus|nafta-]] ja [[gaasitööstus]] ning [[puidutööstus]], moodustavad jätkuvalt suure osa Sarawaki majandusest<ref name=":1" />, on järjest rohkem hakatud pöörama tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele, näiteks [[Biokütus|biokütusele]], [[Vesinikutehnoloogia|vesinikutehnoloogiale]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. september 2024 |pealkiri=Sarawak to launch annual sustainability reporting for green initiatives |url=https://hydrogenapac.com/2024/09/09/sarawak-to-launch-annual-sustainability-reporting-for-green-initiatives/ |väljaanne=Asia Pacific Green Hydrogen 2026}}</ref>. Sarawak on võtnud sihiks võidelda [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] vastu, järgides 2015. aasta [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimakokkulepet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2023 |pealkiri=Sarawak: A Beacon of Sustainable Development Leadership |url=https://recoda.gov.my/sarawak-a-beacon-of-sustainable-development-leadership/ |väljaanne=RECODA}}</ref> Peale jätkusuutlikkuse on prioriteediks kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nathan |eesnimi=L. |kuupäev=20. juuni 2024 |pealkiri=Sarawak on sustainable growth trajectory |url=https://www.thestar.com.my/business/business-news/2024/06/20/sarawak-on-sustainable-growth-trajectory |väljaanne=The Star}}</ref> Sarawak on teinud koostööd Eestiga digitaristu ja [[E-riik|e-riigi]] arendamise valdkonnas. 2017. aastal külastas Sarawaki delegatsioon eesotsas peaministriga Eestit, et leida võimalusi kiire interneti kasutuselevõtuks ja tutvuda e-riigi lahendustega (nt e-maksed).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tawie |eesnimi=S. |kuupäev=28. september 2017 |pealkiri=Sarawak looks to Estonia to develop multimedia, communications |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/09/28/sarawak-looks-to-estonia-to-develop-multimedia-communications/1475213 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawak on väljendanud huvi võtta Eesti eeskujul kasutusele [[E-residentsus|e-residentsuse]] programm<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=Sarawak to introduce e-resident for foreign experts on short stay |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2023/08/04/sarawak-to-introduce-e-resident-for-foreign-experts-on-short-stay/ |väljaanne=FMT}}</ref> ja juurutada virtuaalreaalsuse tehnoloogiat meditsiinivaldkonnas, et Sarawakist kujuneks "Kagu-Aasia Eesti".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lumandan |eesnimi=L. |kuupäev=19. november 2019 |pealkiri=Sarawak aspires to be the Estonia of Southeast Asia |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2019/11/19/sarawak-aspires-to-be-the-estonia-of-southeast-asia/ |väljaanne=FMT}}</ref> == Turism == Sarawak pakub ainulaadset reisielamust, sest piirkond on tuntud oma lopsakate [[Vihmamets|vihmametsade]], mitmekesise [[Loomastik|loomastiku]] ja rikkaliku [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] poolest. Osariiki külastavad turistid, kes otsivad ennekõike kultuurielamusi ja looduskauneid vaateid. Sarawaki mitmekesine maastik sobib ideaalselt [[Seiklusturism|seiklusturismiks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> [[Fail:Mulu Pinnacles.jpg|pisi|[[Gunung Mulu rahvuspark]]]] Peamised vaatamisväärsused on [[Rahvuspark|rahvuspargid]].<ref name=":3" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Altman |eesnimi=J. |pealkiri=Malaisia. Reisijuht. |kirjastus=Tea |aasta=2006 |koht=Tallinn |lehekülg=114-131}}</ref> * [[Gunung Mulu rahvuspark]] – [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv piirkond on tuntud hiiglaslike koobaste (nt Deer Cave ja Sarawak Chamber) ning muljetavaldavate [[Lubjakivipaljand|lubjakivipaljandite]] poolest​. * [[Bako rahvuspark]], 1957. aastal asutatud Sarawaki vanim rahvuspark, pakub külastajatele mitmesuguseid ökosüsteeme alates mangroovimetsadest kuni vihmametsadeni ning seal elavad sellised loomad nagu [[Ninaahv|ninaahvid]] (''Nasalis larvatus'') ja [[Habesiga|habesead]] (''Sus barbatus''). * [[Niahi rahvuspark]] on tuntud Niahi koobaste poolest, kus on leitud Kagu-Aasia vanimad inimese säilmed, muutes selle ala oluliseks arheoloogiliseks paigaks​. [[Fail:Proboscis Monkey (Nasalis larvatus) female (6707341391).jpg|pisi|Ninaahv Sarawakis]] [[Semenggohi looduskaitseala]] pakub külastajatele võimalust näha orangutane nende loomulikus elupaigas​, kaitseala keskuses tegeletakse loomade-lindude tagasiviimisega nende loomulikku elukeskkonda.<ref name=":3" /> Mererandade kõrval köidavad turistide tähelepanu ka siseveekogud. Jõekruiisid pakuvad kauneid vaateid ja juurdepääsu traditsioonilistele pikkmajadele. [[Rejang]], Malaisia üks pikimatest jõgedest (563 km) voolab läbi osariigi sisemaa Indoneesia piiri äärsetest mägedest [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merre]], olles [[Sibu]], [[Kapit]]i ja [[Belaga]] linnade peamine liiklusarter. [[Bakuni tamm]], üks Kagu-Aasia suurimatest, asub ühe selle [[Lisajõgi|lisajõe]] [[Balui]] ääres. Turist võib külastada lõuna- ja idaranniku randasid või mõnda paljudest saartest, seal snorgeldada ja kilpkonni jälgida.<ref name=":12" /> Turistide hulgas on populaarne [[Sarawaki kultuuripärandi küla]], mis asub [[Santubongi mägi|Santubongi mäe]] jalamil. See on [[vabaõhumuuseum]], mis tutvustab osariigi erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi elamuid ja elustiile. Iga päev toimuvad küla teatris uhkete kostüümidega muusika- ja tantsuetteasted.<ref name=":3" /> Turism on Sarawaki majanduse oluline osa, pakkudes segu seiklustest, kultuuripärandist ja loodusimedest. Kaitseprojektid ja [[Ökoturism|ökoturismi]] algatused on osariigi turismistrateegia lahutamatud osad.<ref name=":11" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://sarawak.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] [[Kategooria:Sarawaki osariik| ]] lkdugz3ho0o6gk35bygrkinfedm63b2 0 458451 7253617 5034661 2026-10-15T17:22:24Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kategooria [[:Category:Filmisarjad|Filmisarjad]] 7253617 wikitext text/x-wiki [[File:Clint Eastwood - 1960s.JPG|thumb|Clint Eastwood filmis "Peotäis dollareid"]] '''"Dollaritriloogia"''' ([[itaalia keel|itaalia]] "Trilogia del dollaro"; [[inglise keel|inglise]] "Dollars Trilogy") on filmitriloogia, kuhu kuuluvad [[Sergio Leone]] [[spagetivestern]]id "[[Peotäis dollareid]]" (itaalia "Per un pugno di dollari"; inglise "A Fistful of Dollars"; 1964), "[[Mõne dollari pärast]]" (itaalia "Per qualche dollaro in più"; inglise "For a Few Dollars More"; 1965) ning "[[Hea, paha ja inetu]]" (itaalia "Il buono, il brutto, il cattivo"; inglise "The Good, the Bad and the Ugly"; 1966). Kõigi kolme filmi peaosatäitja on [[Clint Eastwood]] ja helilooja [[Ennio Morricone]]. Lisaks Eastwoodile teevad kõikides filmides kaasa veel [[Mario Brega]], [[Aldo Sambrell]], [[Benito Stefanelli]] ja [[Lorenzo Robledo]]. Filmid panid aluse spagetivesterni žanrile ja neid peetakse läbi aegade ühtedeks parimateks [[vestern]]ideks. [[Kategooria:Vesternid]] [[Kategooria:Triloogiad]] [[Kategooria:Filmisarjad]] l1khrwf2vjuq95yryhfe7ehk56d0zs2 0 459997 7253700 7145067 2026-10-15T18:40:44Z Sendrasendra 225202 7253700 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ladõnina | pilt = MLadynina.jpg | pildiallkiri = Marina Ladõnina (1942) | sünniaeg = {{sünniaeg|1908|06|24}} | sünnikoht = [[Skotinino]], [[Smolensk]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2003|03|10|1908|06|24}} | surmakoht = [[Moskva]], [[Venemaa]] | kodakondsus = [[Nõukogude Liit]]<br>[[Venemaa]] | sünninimi = [[Ungari keel|ungari]] ''Marina Alekszejevna Ladinyina'' | abikaasa = [[Ivan Põrjev]] }} '''Marina Ladõnina''' ([[vene keel|vene]] '''Марина Алексеевна Ладынина'''; 24. juuni 1908 Skotinino, [[Smolensk]] – [[10. märts]] [[2003]] [[Moskva]] <ref>[http://kultuur.postimees.ee/2004917/suri-vene-omaaegne-ekraanikuulsus-marina-ladonina Suri Vene omaaegne ekraanikuulsus Marina Ladõnina.] Postimees, 11.03.2003 (vaadatud 12.03.2017)</ref>) oli vene filmi- ja teatrinäitleja. Marina Ladõnina oli omaaegse filmitööstuse säravaim täht koos [[Ljubov Orlova]]ga.<ref>[[David Vseviov]]. [http://vikerraadio.err.ee/v/mystiline_venemaa/saated/2889b7cc-b49f-405d-9887-c71cac3f7067/mustiline-venemaa-marina-ladonina Müstiline Venemaa. Marina Ladõnina.]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1936. aastal tutvus ta režissöör [[Ivan Põrjev]]iga, kes uue armastuse nimel jättis maha oma senise perekonna. 1936. aastal nad abiellusid, kuid elu kujunes keeruliseks ja 1954. aastal abielu lahutati. Marina Ladõnina oli väga populaarne. Pärast Põrjevist lahutamist ta filmides enam ei mänginud. Põhjuste osas täit selgust pole. Arvati, et Põrjev takistas Ladõnina filmidesse võtmist või et teda kui "Põrjevi näitlejat" ei söandatud mujal rakendada või et Ladõnina ise soovis vaatajate mällu jääda noore ja kaunina. Mõnda aega andis ta kontserte, kuid viimastel eluaastatel taandus ta avalikust elust.<ref>[[Jaak Jõekallas]]. [http://vikerraadio.err.ee/v/nostalgia/saated/c3aa27ad-7882-409a-9e7f-782b5b73203e Nostalgia. Marina Ladõnina.]</ref> Marina Ladõnina pälvis viis [[Stalini preemia]]t ja muid autasusid. 1950. aastal anti talle [[NSV Liidu rahvakunstnik|NSV Liidu rahvakunstniku]] aunimetus. ==Filme== Marina Ladõnina alustas karjääri [[Ivan Põrjev]]i muusikalistes komöödiates nagu [[Ljubov Orlova]]gi. Paljudele neist filmidest oli kirjutanud muusika [[Issaak Dunajevski]] ning mitmed laulud said väga populaarseks. *"Rikas pruut" (1937, peaosa Marinka, [[Lenini orden]]) *"[[Traktoristid]]" (1939, peaosa Marjana Bažan, I järgu Stalini preemia) *"Armas tüdruk" (vene keeles Любимая девушка, 1940, Varja Lugina) *"Seatalitaja ja karjus" (1941, II järgu Stalini preemia, muusika [[Tihhon Hrennikov]]) *"Rajoonikomitee sekretär" (1942, Nataša) *"Jutustus Siberimaast" (1947, [[Issaak Dunajevski]] muusika, värvifilm, I järgu Stalini preemia) *"Kubani kasakad" (1949, kolhoosiesimees Galina Nikolajevna Persemova, II järgu Stalini preemia) *"Truuduse proov" (1954) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ladõnina, Marina}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 2003]] ohzzlor7kbusftms51z7ppylj74rh3b 7253702 7253700 2026-10-15T18:42:21Z Sendrasendra 225202 7253702 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ladõnina | pilt = MLadynina.jpg | pildiallkiri = Marina Ladõnina (1942) | sünniaeg = {{sünniaeg|1908|06|24}} | sünnikoht = [[Skotinino]], [[Smolensk]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2003|03|10|1908|06|24}} | surmakoht = [[Moskva]], [[Venemaa]] | kodakondsus = [[Nõukogude Liit]]<br>[[Venemaa]] | sünninimi = | abikaasa = [[Ivan Põrjev]] }} '''Marina Ladõnina''' ([[vene keel|vene]] '''Марина Алексеевна Ладынина'''; 24. juuni 1908 Skotinino, [[Smolensk]] – [[10. märts]] [[2003]] [[Moskva]] <ref>[http://kultuur.postimees.ee/2004917/suri-vene-omaaegne-ekraanikuulsus-marina-ladonina Suri Vene omaaegne ekraanikuulsus Marina Ladõnina.] Postimees, 11.03.2003 (vaadatud 12.03.2017)</ref>) oli vene filmi- ja teatrinäitleja. Marina Ladõnina oli omaaegse filmitööstuse säravaim täht koos [[Ljubov Orlova]]ga.<ref>[[David Vseviov]]. [http://vikerraadio.err.ee/v/mystiline_venemaa/saated/2889b7cc-b49f-405d-9887-c71cac3f7067/mustiline-venemaa-marina-ladonina Müstiline Venemaa. Marina Ladõnina.]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1936. aastal tutvus ta režissöör [[Ivan Põrjev]]iga, kes uue armastuse nimel jättis maha oma senise perekonna. 1936. aastal nad abiellusid, kuid elu kujunes keeruliseks ja 1954. aastal abielu lahutati. Marina Ladõnina oli väga populaarne. Pärast Põrjevist lahutamist ta filmides enam ei mänginud. Põhjuste osas täit selgust pole. Arvati, et Põrjev takistas Ladõnina filmidesse võtmist või et teda kui "Põrjevi näitlejat" ei söandatud mujal rakendada või et Ladõnina ise soovis vaatajate mällu jääda noore ja kaunina. Mõnda aega andis ta kontserte, kuid viimastel eluaastatel taandus ta avalikust elust.<ref>[[Jaak Jõekallas]]. [http://vikerraadio.err.ee/v/nostalgia/saated/c3aa27ad-7882-409a-9e7f-782b5b73203e Nostalgia. Marina Ladõnina.]</ref> Marina Ladõnina pälvis viis [[Stalini preemia]]t ja muid autasusid. 1950. aastal anti talle [[NSV Liidu rahvakunstnik|NSV Liidu rahvakunstniku]] aunimetus. ==Filme== Marina Ladõnina alustas karjääri [[Ivan Põrjev]]i muusikalistes komöödiates nagu [[Ljubov Orlova]]gi. Paljudele neist filmidest oli kirjutanud muusika [[Issaak Dunajevski]] ning mitmed laulud said väga populaarseks. *"Rikas pruut" (1937, peaosa Marinka, [[Lenini orden]]) *"[[Traktoristid]]" (1939, peaosa Marjana Bažan, I järgu Stalini preemia) *"Armas tüdruk" (vene keeles Любимая девушка, 1940, Varja Lugina) *"Seatalitaja ja karjus" (1941, II järgu Stalini preemia, muusika [[Tihhon Hrennikov]]) *"Rajoonikomitee sekretär" (1942, Nataša) *"Jutustus Siberimaast" (1947, [[Issaak Dunajevski]] muusika, värvifilm, I järgu Stalini preemia) *"Kubani kasakad" (1949, kolhoosiesimees Galina Nikolajevna Persemova, II järgu Stalini preemia) *"Truuduse proov" (1954) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ladõnina, Marina}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 2003]] i2mptym7egvii5vfwd8hofo5g7l6xnc 0 471195 7254007 6138605 2026-10-16T09:44:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254007 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Dixie vom schoenrain.jpg |pildiallkiri= |ryhm=7 |alaryhm=1 |alaalaryhm=2 |standard_nr=117 |standard_kuup=17.09.2014 |url_standard_en=http://www.fci.be/Nomenclature/Standards/117g07-en.pdf |url_standard_et= |orig_nimi=Deutsch Langhaar |hyydnimed= |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ja |asukohamaa={{PisiLipp|Saksamaa}} |korgus=62–67&#160;cm (isane)<br />58–64&#160;cm (emane)<ref name=Koer85>Koer (koost. A. Essenson), Tallinn: Valgus, 1985, lk 219.</ref> |pikkuseindeks=102–105 (isane)<br />kuni 102 (emane)<ref name=Koer85/> |kaal=umbes 30&#160;kg |kattekarv= |karvkate= |pesakond= |eluiga=9–15 aastat<ref>{{cite web |url=http://www.gopetsamerica.com/pointers/german_longhaired_pointer.aspx |title=German Longhaired Pointer |trans-title= |date= |accessdate=19.07.2017 |publisher=Go Pets America |language=en |archive-date=11.08.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170811010418/http://www.gopetsamerica.com/pointers/german_longhaired_pointer.aspx |url-status=dead }}</ref> |markused= }} '''Saksa pikakarvaline linnukoer''' on [[Saksamaa]]lt pärinev [[koeratõug]]. Saksa pikakarvaline [[linnukoer]] sarnaneb välimikult [[Saksa lühikarvaline linnukoer|Saksa lühikarvalise]] ja [[Saksa karmikarvaline linnukoer|Saksa karmikarvalise]] linnukoeraga.<ref name=Koer85/> Selles tõus on ühendatud nii linnukoera, kullikoera, veekoera kui ka hagija veri – sellega loodi alus tema kasutusalade mitmekülgsusele.<ref>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Saksa_pikakarvaline_linnukoer.html |title=Saksa pikakarvaline linnukoer |date=12. november 2007 |accessdate=19.07.2007 |website=koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20080305224706/http://www.koer.ee/Saksa_pikakarvaline_linnukoer.html |archive-date=5.03.2008 |url-status=dead}}</ref> <gallery mode=packed caption=Pildid> DeutschLanghaarneu.jpg| Langharige duitse staander.jpg| Wyżeł niemiecki długowłosy 332.jpg| <!--Wyżeł niemiecki długowłosy 2009 pl.jpg|--> </gallery> ==Vaata ka== *[[Saksa lühikarvaline linnukoer]] *[[Saksa karmikarvaline linnukoer]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Deutsch-Langhaar|Deutsch Langhaar}} * [http://www.koer.ee/Saksa_pikakarvaline_linnukoer.html Saksa pikakarvalise linnukoera kirjeldus] koer.ee saidil [[Kategooria:Saksa koeratõud]] igdri9flixvyvkh6txzvpqwblhyei8b 0 475270 7253868 7247431 2026-10-16T05:44:17Z Raamaturott 56450 /* 16. oktoober */ 7253868 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2017''', kroonika [[2017]]. aasta oktoober algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== *[[2017. aasta Las Vegas Stripi massitulistamine|Las Vegase massitulistamine]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Las Vegas]]e lähistel avas mees [[Mandalay Bay]] hotelli 32. korruselt tule kantrifestivalile [[Route 91 Harvest]] kogunenud inimeste pihta. Hukkus vähemalt 59 inimest, üle 500 inimese toimetati haiglatesse. Tulistajaks osutus 64-aastane Stephen Craig Paddock, kes politsei saabumise ajaks oli sooritanud enesetapu.<ref name="6uMic" /><ref name="yUmFu" /> * Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis vabastati vanglast tingimisi endine jalgpallur [[O. J. Simpson]], kes kandis karistust 2007. aastal toime pandud relvastatud röövi eest Las Vegases. Ta kandis ära üheksa aastat 33-aastasest vanglakaristusest.<ref name="SbS6s" /> * [[Baltimaad]]es, sealhulgas [[Eesti]]s moodustus [[Nordea Pank|Nordea Panga]] ja [[DNB ASA]] Baltimaades tegutsevate filiaalide ühendamise tulemusena uus pank [[Luminor]]. Selle tõttu lõpetasid Eestis tegevuse [[Nordea Pank Eesti]] ja [[DNB Pank]]. Uue panga tegevjuhiks sai eestlane [[Erkki Raasuke]].<ref name="izSJm" /> * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]] autonoomses piirkonnas toimus [[Kataloonia iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendum]]. Referendumil osalenutest toetas 90% piirkonna iseseisvumist, kuid valimisaktiivsus oli väike, umbes 42%. Hispaania võimud üritasid politseid kasutades referendumi läbiviimist takistada, mis viis kokkupõrgeteni politsei ja iseseisvuslaste vahel – kokkupõrgetes sai vigastada üle 800 inimese. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] kordas taas, et ei pea referendumit seaduslikuks ja keeldub selle tulemusi tunnistamast.<ref name="xpJHa" /> * [[Kamerun]]i ingliskeelsetes piirkondades toimusid meeleavaldused, millel nõuti ingliskeelsete alade iseseisvumist valdavalt prantsuskeelsest riigist ja keskvalitsusest. Sõdurid üritasid meeleavaldusi laiali ajada ja avasid meeleavaldajate pihta tule, hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref name="qtUuj" /> * [[Kanada]] [[Uus Demokraatlik Partei|Uue Demokraatliku Partei]] esimeheks valiti [[sikhid|sikhist]] [[Ontario]] parlamendi liige [[Jagmeet Singh]]. Singh on esimene mitte-euroopa päritolu poliitik, kes on Kanadas valitud suure üleriigilise partei juhiks.<ref name="cftPe" /> * [[Portugal]]is toimusid kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis ülekaalukalt valitsev [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]]. Riigi suurim opositsiooniline erakond [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] sai oma ajaloo halvima tulemuse, võites 308 omavalitsusest valimised vaid 98 omavalitsuses.<ref name="495Zp" /> * [[Prantsusmaa]]l [[Marseille]] keskraudteejaamas ründas araabiakeelseid islami hüüdlauseid karjunud mees noaga inimesi. Mees jõudis surnuks pussitada kaks noort naist, seejärel lasi raudteejaamas patrullinud sõjaväelane ta maha. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="gt8LL" /> * [[Rootsi]] peamise opositsioonierakonna [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]] esimeheks valiti endine sotsiaalminister [[Ulf Kristersson]].<ref name="cMaph" /> * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Matteo Fiorini]] ja [[Enrico Carattoni]].<ref name="PfzkG" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ütles parlamendile peetud kõnes, et Türgi ei vaja enam [[Euroopa Liit]]u, kuid liitumiskõnelusi Türgi ise katkestama ka ei hakka.<ref name="iJCw2" /> * [[Vanuatu]] võimud alustasid elanike evakueerimist [[Ambae]] saarelt, kus tegutsema hakanud [[Manaro Voui]] vulkaan muutis suure osa saare mageveevarudest joogikõlbmatuks.<ref name="ParL0" /> ==[[2. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Donald Trump]] ja [[Tai]] peaminister [[Prayuth Chan-ocha]]. Kohtumisel rõhutas president Trump oma soovi vähendada Ameerika Ühendriikide kaubanduse puudujääki suhetes Taiga.<ref name="fACv5" /> * [[Euroopa Komisjon]] määras [[Leedu]] riiklikule raudtee-ettevõttele [[Leedu Raudtee]] 28 miljonit eurot trahvi, kuna ettevõte oli 2008. aastal püüdnud takistada konkurentsi Leedu raudteel.<ref name="rOfwH" /> * [[Kanada]] kindralkubernerina vannutati ametisse [[Julie Payette]].<ref name="rulers" /> * [[Malaisia]]s algas kohtuprotsess kahe naise üle, keda süüdistatakse [[Põhja-Korea]] riigijuhi [[Kim Chŏng-un]]i poolvenna [[Kim Chŏng-nam]]i mürgitamises. Kumbki naine end süüdi ei tunnistanud, väites, et nad ei teadnud, et ründasid meest mürgiga ja arvasid ise, et osalevad tõsielusaate jaoks filmitavas naljavideos.<ref name="f1t4d" /> * [[Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid Ameerika Ühendriikide teadlased [[Jeffrey Hall]], [[Michael Rosbash]] ja [[Michael Young]] inimorganismi [[bioloogiline kell|bioloogilise kella]] mehhanismi uurimise eest.<ref name="LBtiJ" /> * [[Suurbritannia]]s lõpetas oma tegevuse sisuliselt pankrotistunud lennufirma [[Monarch Airlines]]. Ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu jäi välismaale koju toimetamist ootama ligi 100 000 Suurbritannia lennureisijat.<ref name="cCnxF" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s mõistis kohus opositsioonipoliitiku [[Aleksei Navalnõi]] süüdi sanktsioneerimata rahvakogunemiste korraldamises ja määras talle karistuseks 20 päeva vangistust. Tegemist oli juba kolmanda karistusega, mis Navalnõile on 2017. aastal määratud.<ref name="3xWFe" /> * [[Eesti]]s sai senise Eesti Krediidipanga uueks ärinimeks [[Coop Pank]].<ref name="nCj5W" /> * Donbassi sõjas hukkus kaks ja sai haavata kolm Ukraina sõjaväelast.<ref name="_2017-10-02en" /> ==[[3. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] välisministeerium teatas, et saadab riigist välja 15 [[Kuuba]] diplomaati. Vastav otsus võeti vastu pärast seda, kui 21 [[Havanna]]s asuva Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajat tabasid seletamatud tervisehäired, mille põhjuseks peetakse saatkonna vastu korraldatud helirünnakuid.<ref name="o5uX3" /> * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] külastas orkaanidest laastatud [[Puerto Rico]]t ning kohtus seal kohalike orkaaniohvritega ja aitas jagada neile humanitaarabi.<ref name="zZOt0" /> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] võttis häältega 237:189 vastu seaduse, millega kriminaliseeritakse [[abort|abordi]] tegemine pärast 20. rasedusnädalat.<ref name="SClpu" /> * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s toimus üldstreik, millega protesteeriti Hispaania politsei vägivaldse tegevuse vastu [[Kataloonia iseseisvusreferendum]]i tõkestamisel.<ref name="jpOjY" /> * [[Holland]]is astus ametist tagasi kaitseminister [[Jeanine Hennis-Plasschaert]].<ref name="rulers" /> * [[India]]s astus [[Arunachal Pradesh]]i kubernerina ametisse [[B. D. Mishra]].<ref name="rulers" /> * [[Portugal]]i endine peaminister, opositsioonilise [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees [[Pedro Passos Coelho]] teatas seoses erakonna lüüasaamisega kohaliku omavalitsuse valimistel tagasiastumisest parteijuhi ametikohalt. Passos Coelho jätkab partei esimehena kuni detsembris 2017 toimuva erakorralise üldkoguni.<ref name="495Zp" /> * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda kiitis häältega 415:129 heaks niinimetatud terroritõrjeseaduse, mis võimaldab tühistada riigis ligi kaks aastat kehtinud erakorralise olukorra, kuid jätab jõusse mitmed erakorralise olukorra ajal kehtinud, osaliselt ka kodanikuõigusi piiravad meetmed.<ref name="HYEOH" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Rainer Weiss]], [[Barry Barish]] ja [[Kip Thorne]]. Auhind anti neile [[gravitatsioonilained|gravitatsioonilainete]] avastamiseks kasutatud [[LIGO detektor]]i loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.<ref name="fonwC" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Dagestan|Dagestani Vabariigi]] pea [[Ramazan Abdulatipov]]i tagasiastumispalve ja nimetas vabariigi pea kohusetäitjaks [[Vladimir Vassiljev (poliitik)|Vladimir Vassiljev]]i.<ref name="rulers" /> * [[Tartu]]s algas kohtuprotsess [[Tartu vald|Tartu vallavanema]] [[Aivar Soop|Aivar Soobi]] üle, keda süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja vallalt kütuse varastamises.<ref name="6F7n3" /> ==[[4. oktoober]]== * [[Holland]]i uueks kaitseministriks nimetati [[Klaas Dijkhoff]].<ref name="rulers" /> * [[India]]s astus [[Bihar]]i kubernerina ametisse [[Satya Pal Malik]].<ref name="rulers" /> * [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is kohtusid Iraani kõrgeim usujuht [['Alī Khāmene'ī]] ja [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]]. Kohtumisel väljendasid nad ühist seisukohta, et mõlemad riigid peavad tegema koostööd takistamaks [[Iraagi Kurdistan]]i iseseisvuse väljakuulutamist.<ref name="v7XoH" /> * [[Mehhiko]]s teatas [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo Leóni osariigi]] kuberner [[Jaime Rodríguez Calderón]], et kavatseb kandideerida [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]]. Rodríguez Calderón on parteitu poliitik, kes tegi ajalugu sellega, et võitis 2015. aastal esimest korda Mehhiko ajaloos parteitu kandidaadina kubernerivalimised.<ref name="v4wG3" /> * [[Mongoolia]] parlament kinnitas riigi uueks peaministriks [[Uhnaagijn Hürelsüh]]i.<ref name="rulers" /> * [[Niger]]i edelaosas toimunud rünnakus sõjaväepatrullile hukkus viis Nigeri sõdurit ja kolm koos nendega patrullinud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] eriüksuslast.<ref name="A8ASM" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid [[Jacques Dubochet]] Šveitsist, [[Joachim Frank]] Ameerika Ühendriikidest ja [[Richard Henderson]] Suurbritanniast, kes panid aluse [[biomolekul]]ide uurimist lihtsustavale [[krüoelektronmikroskoopia]]le.<ref name="ihdWt" /> * [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is avaldasid tuhanded avaliku sektori töötajad meelt valitsuse kava vastu jagada [[sotsiaalmaks]]u tasumine alates 2018. aastast tööandjate ja töövõtjate vahel. Seni on sotsiaalmaksu töötajate pealt tasunud ainult tööandjad.<ref name="7ecam" /> * [[Saudi Araabia]] kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] alustas ametlikku visiiti [[Venemaa]]l.<ref name="PFy7K" /> * [[Suurbritannia]]s pidas peaminister [[Theresa May]] [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] üldkogul kõne, milles vabandas konservatiividele parlamendis enamuse kaotuse kaasa toonud [[2017. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|erakorraliste valimiste]] korraldamise eest ja väljendas lootust, et Suurbritannia suudab Euroopa Liidust lahkumiseks välja kaubelda Suurbritanniale soodsad tingimused.<ref name="MXvNp" /> * [[Türgi]]s mõistis kohus [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatses]] osalenud 42 sõdurit eluks ajaks vangi. Kõiki neid süüaluseid süüdistati katses tappa president Recep Tayyip Erdoğani.<ref name="yWzmp" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Primorje krai]] kuberneri [[Vladimir Mikluševski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Tarassenko]].<ref name="rulers" /> ==[[5. oktoober]]== * [[Hispaania]] konstitutsioonikohus keelas [[Kataloonia]] parlamendil korraldada [[Oktoober 2017#9. oktoober|9. oktoobriks]] kavandatud istungi, kus oli kavandatud välja kuulutada Kataloonia iseseisvus Hispaaniast.<ref name="zInvZ" /> * [[India]]s astus [[Meghalaya]] osariigi kubernerina ametisse [[Ganga Prasad]].<ref name="rulers" /> * [[Pakistan]]i edelaosas [[sufism|sufide]] pühamu juures toimunud enesetapurünnakus hukkus 18 ja sai haavata üle 30 inimese.<ref name="7xn5v" /> * [[Rootsi Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai jaapani päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik [[Kazuo Ishiguro]].<ref name="o9Gzm" /> * [[Türgi]] võimud andsid seoses [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatsega]] välja korralduse 133 rahandus- ja tööministeeriumi kaastöötaja kinni pidamiseks.<ref name="4ydga" /> * [[Usbekistan]]i pealinnas [[Toškent|Toškendis]] kohtusid Usbekistani president [[Shavkat Mirziyoyev]] ja [[Kõrgõzstan]]i president [[Almazbek Atambajev]]. Kohtumisel kinnitasid nad mõlemapoolset valmisolekut tihendada kahe riigi vahelist koostööd.<ref name="YfHfk" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Orjoli oblast]]i kuberneri [[Vadim Potomski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Klõtškov]]i.<ref name="rulers" /> * Eestis algas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] eel- ja elektrooniline hääletamine. ==[[6. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] tühistasid suure osas [[Sudaan]]i suhtes kehtinud sanktsioonidest, kuid jätsid Sudaani edasi terrorismi toetavate riikide nimekirja.<ref name="lyk1I" /> * [[India]]s [[Arunachal Pradesh]]i osariigis [[Hiina]] piiri lähistel mägedes kukkus alla India kaitsejõudude helikopter [[Mil Mi-17]]. Hukkusid kõik selle pardal viibinud seitse meeskonnaliiget.<ref name="qYMqj" /> * [[India]]s astus [[Tamil Nadu]] osariigi kubernerina ametisse [[Banwarilal Purohit]].<ref name="rulers" /> * [[Kambodža]] valitsus esitas kohtule taotluse riigi peamise opositsioonierakonna [[Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei]] keelustamiseks, süüdistades parteid valitsusvastase vandenõu kavandamises koostöös välismaalastega.<ref name="RRDXo" /> * [[Mehhiko]] endine esileedi, ekspresident [[Felipe Calderón]]i abikaasa [[Margarita Zavala]], kes on ühtlasi teatanud kandideerimisest [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]], teatas oma lahkumisest opositsioonilisest [[Rahvusliku Aktsiooni Partei]]st, suurendades opositsiooni lõhestatust valimiste eel.<ref name="UZe2g" /> * [[Norra]] Nobeli komitee avalikustas 2017. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadi. Auhinna pälvis organisatsioon [[Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks]] (ICAN).<ref name="P7LmZ" /> * [[Saksamaa]] valitseva erakonna [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] noorteorganisatsioon [[Junge Union]] avaldas oma üldkogu eel nn Dresdeni deklaratsiooni, milles kutsuti üles hindama kriitiliselt erakonna senist poliitikat, eriti immigratsiooni valdkonnas, ja tooma erakonna etteotsa rohkem uusi inimesi. Samas avaldati deklaratsioonis ka selget toetust partei esimehe ja liidukantsleri [[Angela Merkel]]i jätkamisele nendel ametikohtadel.<ref name="AOL3o" /> * [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] lähistel sõitis rong otsa raudtee ülesõidukohal rikki läinud bussile, mis transportis [[Usbekistan]]ist pärit võõrtöölisi. Õnnetuses hukkus 16 inimest, üks laps suri hiljem veel haiglas.<ref name="I4B2e" /><ref name="xH1LL" /> * Venemaa president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Novosibirski oblast]]i kuberneri [[Vladimir Gorodetski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Travnikov]]i.<ref name="rulers" /> ==[[7. oktoober]]== * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimus opositsioonijõudude korraldatud meeleavaldus korruptsiooni vastu, millel politsei andmetel osales 1200 inimest. Samuti nõuti meeleavaldusel poliitvangide vabastamist.<ref name="y7XLI" /> * [[Ghana]] pealinnas [[Accra]]s plahvatas kohaliku aja järgi kella 19.30 ajal gaasitankla, seal plahvatuse tagajärjel puhkenud tulekahju levis ka üle tee asunud bensiinijaama. Õnnetuses hukkusid ja said vigastada mitmed inimesed, kuid ohvrite arv oli esialgu teadmata.<ref name="i9VWK" /> * [[Hispaania]]s [[Madrid]]is ja [[Barcelona]]s toimusid kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel avaldati toetust Hispaania riikliku terviklikkuse säilitamisele ja kutsuti üles lahendama [[Kataloonia]] iseseisvumise küsimust läbirääkimiste teel.<ref name="Ow2MT" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimunud autoõnnetuses hukkus riigi asepeaminister [[Temir Džumakadõrov]].<ref name="s0o5S" /> * [[Mehhiko]]s registreeris ennast [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendikandidaadiks]] indiaani päritolu [[María de Jesús Patricio Martínez]]. Tegemist on esimese indiaani päritolu kandidaadiga nendel valimistel. Kuigi ta kandideerib sõltumatuna, toetab teda äärmusvasakpoolne relvarühmitus [[Zapatistide Rahvuslik Vabastusarmee]].<ref name="SiCHy" /> * [[Pakistan]]is [[Quetta]] lähistel toimunud pikapauto ja bussi kokkupõrkes hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada veel 27 inimest.<ref name="8LZ6q" /> * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s toimus enam kui tuhande osavõtjaga meeleavaldus, millel kutsuti president [[Vladimir Putin]]it tema 65. sünnipäeval üles ametist tagasi astuma. Opositsiooni meeleavaldused toimusid ka teistes Venemaa suuremates linnades, politsei pidas kokku kinni umbes 250 meeleavaldajat.<ref name="hCTVa" /> ==[[8. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaatkond [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s peatas tähtajatult enamiku viisateenuseid Türgi territooriumil, tuues põhjuseks vajaduse viia läbi oma diplomaatiliste esinduste ja nende töötajate turvalisuse hindamine. Otsuse tõi kaasa Türgi kodanikust saatkonna töötaja vahistamine, keda Türgi võimud kahtlustasid seotuses [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatsega]]. Vastusena peatas Türgi viisateenuste osutamise Ameerika Ühendriikides. Sellele tülile järgnes järgmistel päevadel Türgi aktsiate ja [[Türgi liir]]i kursi langus.<ref name="p2Piz" /> * Ameerika Ühendriikidele kuuluvat [[Aleuudid|Aleuudi saarestikku]] tabas 6,6-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 60 km asustamata [[Buldir]]i saarest idas 111,8 km sügavusel. Maavärinaga olulisi purustusi ja inimohvreid ei kaasnenud.<ref name="zw9pT" /> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s mõistis sõjakuritegude kohus õigeks 1992. aastal [[Srebrenica]]s serblastest vangide tapmises süüdistatud endise komandöri [[Naser Orić]]i.<ref name="89gT9" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s avaldas 350 000 inimest meelt [[Kataloonia]] Hispaania koosseisu jäämise toetuseks.<ref name="nZ4WR" /> * [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] [[Odintsovo]] linnaosas süttis põlema kaubanduskeskus Sindika, kust evakueeriti põlengu tõttu umbes 3000 inimest. Põlengus hävines vähemalt 300 m² kaubanduskeskuse pinnast.<ref name="g6Fqq" /> ==[[9. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Europol]]i parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esimene kohtumine, mille avas Eesti siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv42" /> * [[Gruusia]] president [[Giorgi Margvelašvili]] vetostas põhiseaduse parandused, mis oleksid suurendanud parlamendi rolli, andes muuhulgas parlamendile ka volitused valida presidenti.<ref name="SMdvq" /> * [[Kõrgõzstan]]i president [[Almazbek Atambajev]] tühistas oma osalemise Venemaal toimuval [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e tippkohtumisel, põhjendades seda kartusega tema kodumaal toimuvate [[2017. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel vallanduda võiva vägivallaga.<ref name="90gtQ" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus lepiti muuhulgas kokku 2018. aasta kalapüügikvootides [[Läänemeri|Läänemerel]]. Istungit juhatas Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]], sellel osales ka maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]].<ref name="vv42" /> * Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Toomas Tõniste]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="vv42" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai Ameerika Ühendriikide majandusteadlane [[Richard Thaler]] oma panuse eest [[käitumisökonoomika]] uurimisse ja arendamisse.<ref name="gkCwL" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] oli ametlikul visiidil [[Ukraina]]s, kus ta kohtus ja andis ühise pressikonverentsi oma Ukraina kolleegi [[Petro Porošenko]]ga. Ühtlasi kinnitas Erdoğan oma jätkuvat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas [[Krimmi poolsaar]]e annekteerimist Venemaa poolt ebaseaduslikuks.<ref name="6EZXd" /> * [[Usbekistan]]is vabastati vanglast ennetähtaegselt seal üheksa aastat karistust kandnud opositsiooniaktivist ja inimõiguslane [[Azgam Turgunov]].<ref name="feRug" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Omski oblast]]i kuberneri [[Viktor Nazarov]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Aleksandr Burkov]]i.<ref name="rulers" /> * Venemaal avaldati president Vladimir Putini seadlus, mille alusel võivad Venemaa relvajõududes teenivad välismaalased osaleda edaspidi ka sõjalistel välismissioonidel.<ref name="DNoq2" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Itaalia]]s. Visiidi raames kohtus ta Itaalia presidendi [[Sergio Mattarella]]ga ja avas [[Rooma]]s [[Konrad Mägi]] maastikumaalide näituse.<ref name="vv42" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Jüri Luik]] alustas kahepäevast visiiti [[Poola]]s, kus kohtus oma Poola kolleegi [[Antoni Macierewicz]]iga ja pidas kõne Poola sõjauuringute ülikoolis.<ref name="vv42" /> * Eestit külastas [[Colombia]] asevälisminister [[Patti Londoño]], kes kohtus oma visiidi raames Eesti välisministri [[Sven Mikser]]iga.<ref name="vv42" /> * [[Tallinn]]as algas teatrifestival "[[Kuldne Mask]]", mille avamisel pidas kõne ka peaminister [[Jüri Ratas]].<ref name="vv42" /> ==[[10. oktoober]]== * [[India]]s astus [[Assam]]i osariigi kubernerina ametisse [[Jagdish Mukhi]].<ref name="rulers" /> * [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s toimus politsei tugeva kaitse all riigi esimene ametlik [[geiparaad]], kuigi väiksemaid selletaolisi üritusi on riigis korraldatud ka varem.<ref name="xr9VQ" /> * [[Leedu]] [[Seim (Leedu)|Seim]] kiitis viimasena Balti riikide parlamentidest heaks [[Rail Baltic]]u raudteeühenduse rajamise rahvusvahelise lepingu.<ref name="ABK3Y" /> * [[Libeeria]]s toimusid [[2017. aasta Libeeria üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]]. Presidendivalimistel ei saanud ükski kandidaat piisavat häälteenamust, seega korraldatakse [[November 2017#7. november|7. novembril]] valimiste teine voor, kuhu pääsesid 39% häältest saanud [[George Weah]] ja 29% häältest kogunud [[Joseph Boakai]]. Valimisaktiivsus oli umbes 75%.<ref name="rulers" /> * [[Läti]] valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 8,75 miljardit eurot ja kulude maht 8,95 miljardit eurot.<ref name="tfMSq" /> * [[Tšehhi]] president [[Miloš Zeman]] tegi [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] istungil [[Ukraina]]le ettepaneku tunnustada [[Krimmi poolsaar]]e kuulumist Venemaale ja jõuda Venemaaga kokkuleppele selle kompenseerimises.<ref name="Y1Dl5" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] oli ametlikul visiidil [[Serbia]]s, kus pidas läbirääkimisi Serbia presidendi [[Aleksandar Vučić]]iga majandus- ja kaubandussidemete arendamiseks.<ref name="IrW0v" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] vabastas ametist [[Ivanovo oblast]]i kuberneri [[Pavel Konkov]]i ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Stanislav Voskressenski]].<ref name="1XUsJ" /> ==[[11. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] nimetas sisejulgeolekuministri kandidaadiks [[Kirstjen Nielsen]]i. Ametikoht oli olnud vakantne alates kindral [[John Kelly]] üleviimisest presidendi administratsiooni personaliülema ametikohale.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Liit]] teatas, et jätab [[Moldova]]le üle kandmata viimase osa laenumaksetest summas 28 miljonit eurot. Põhjuseks toodi Moldova suutmatus ellu viia laenu eeltingimuseks olnud õigussüsteemi reforme.<ref name="SeFSd" /> * [[Eesti]]s lõppesid [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike valimiste]] eel- ja e-hääletus. Kokku osales eelhääletamisel 306 508 inimest, kusjuures e-hääletusel osales seni rekordiline arv valijaid – 186 034 inimest.<ref name="1ViXX" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] oli visiidil [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], kus külastas [[Viru jalaväepataljon]]i, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Alutaguse malevat ja Narva malevkonda.<ref name="vv42" /> * [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis jõusse madalamas kohtuastmes kirjanik [[Kaur Kender]]ile langetatud õigeksmõistva otsuse. Prokuratuur oli süüdistanud Kenderit teosega "[[Untitled 12]]" [[lapspornograafia]] valmistamises ja Harju Maakohtu õigeksmõistva otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevanud.<ref name="bY8Zk" /> ==[[12. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] astus seni kõige jõulisema sammu oma eelkäija [[Barack Obama]] loodud tervisekindlustussüsteemi ([[Obamacare]]) nõrgestamiseks, vähendades väikese sissetulekuga patsientide kindlustamiseks mõeldud riiklikke toetusi ravikindlustusfirmadele.<ref name="KbZkb" /> * Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad [[UNESCO]] koosseisust. Otsust põhjendati UNESCO väga tugeva [[Iisrael]]i-vastasusega. Hiljem samal päeval teatas Iisraeli peaminister [[Binyamin Netanyahu]], et ka Iisrael lahkub UNESCO-st.<ref name="IOtYU" /> * [[Araabia Ühendemiraadid]] teatasid, et loobuvad suursaadiku tasemel esindatusest [[Põhja-Korea]]s ja lõpetavad ka Põhja-Korea kodanikele viisade väljastamise.<ref name="6v6QN" /> * [[Hispaania]]s [[Albacete]] linna lähistel asuva Los Llanose õhubaasi juures kukkus alla Hispaania õhujõududele kuulunud hävituslennuk, hukkus ainsana selle pardal viibinud piloot.<ref name="Vzm6D" /> * [[Holland]]i kuningas [[Willem-Alexander]] tegi peaminister [[Mark Rutte]]le ülesandeks moodustada uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]] parlamendi alamkoda võttis häältega 375:215 vastu uue valimisseaduse. Enne jõustumist peab selle heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda.<ref name="IY4g6" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sise- ja justiitsministrite kahepäevane kohtumine, mida juhatas Eesti siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv42" /> * [[Palestiina]] rivaalitsevad poliitilised liikumised [[Fataḩ]] ja [[Ḩamās]] allkirjastasid [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s kokkuleppe võimu jagamiseks, mille olulisim punkt oli Ḩamāsi nõusolek anda alates 2007. aastast nende kontrolli all olnud [[Gaza tsoon]] Fataḩ' juhitava [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina omavalitsuse]] alluvusse. <ref name="JRjZk" /> * [[Saksamaa]] pikendas kuue kuu võrra erakorralist dokumentide kontrolli välispiiril [[Austria]]ga ja [[Kreeka]]st saabuvatel lendudel, et tõkestada illegaalset immigratsiooni ja vältida võimalike terroristide sisenemist riiki.<ref name="xHcuS" /> * [[Somaalia]]s astusid põhjendusi esitamata tagasi kaks riigikaitse eest vastutavat kõrgemat ametiisikut, kaitseminister [[Cabdirashiid Cabdullahi Moxamed]] ja kaitsejõudude ülem [[Ahmed Jimale Gedi]].<ref name="IKRqq" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Pihkva oblast]]i kuberneri [[Andrei Turtšak]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Mihhail Vedernikov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] rahandusminister [[Toomas Tõniste]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]] alustasid kahepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekutel.<ref name="vv42" /> * [[Tallinn]]as algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames korraldatud konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas", mille avasid peaminister [[Jüri Ratas]] ning haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref name="vv42" /> * Eestis puhkes skandaal endise peaministri ja [[XIII Riigikogu]] aseesimehe [[Taavi Rõivas]]e ümber, kui [[Eesti Päevaleht]] avaldas info, mille kohaselt oli Rõivas [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e korraldatud ärireisi ajal toimunud peol [[Malaisia]]s ahistanud seksuaalselt üht delegatsiooni koosseisu kuulunud naist. Hiljem samal päeval esines Rõivas avaliku vabandusega, võttes süüdistused osaliselt omaks, ja teatas, et astub Riigikogu aseesimehe ametikohalt tagasi.<ref name="SPqEF" /> ==[[13. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] kutsus [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i üles vastu võtma seadusandlust, mis karmistaks [[Iraan]]iga sõlmitud tuumaennetuskokkuleppe tingimusi ja taastaks osaliselt enne kokkuleppe sõlmimist Iraani suhtes kehtinud majandussanktsioonid.<ref name="6JLLy" /> * [[Jeemen]]i [[Adeni kubernerkond|Adeni kubernerkonna]] endine kuberner, mais 2017 moodustatud Lõuna Üleminekunõukogu esimees [[Aidarus al-Zoubaidi]] teatas intervjuus kohalikule telekanalile, et nõukogu kuulutab peatselt välja referendumi Jeemeni lõunaosa iseseisvumise küsimuses.<ref name="op44q" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnaministrite kohtumine, mille keskmes olid kliimapoliitika küsimused. Kohtumist juhatas Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]].<ref name="vv42" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] kõrgeim apellatsioonikohus jättis jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt võib president [[Jacob Zuma]]le uuesti esitada 783 korruptsioonisüüdistust, mis võeti menetlusest maha seoses tema presidendiks valimisega 2009. aastal.<ref name="W8vL3" /> * [[Mehhiko]] lõunaosa tabas 5,4-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus [[Oaxaca osariik|Oaxaca osariigi]] rannikul. Purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.<ref name="8AqxN" /> * [[Peruu]]s võitis peaminister [[Mercedes Aráoz]]i valitsus häältega 83:17 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="OEzCX" /> * [[UNESCO]] peadirektoriks valiti [[Prantsusmaa]] endine kultuuriminister [[Audrey Azoulay]].<ref name="R4j2R" /> ==[[14. oktoober]]== * [[Elevandiluurannik]]ul [[Abidjan]]i lähistel kukkus alla [[Prantsusmaa]] kaitsejõududele tellimusvedu teinud [[Moldova]] transpordilennuk. Hukkus neli inimest ja vigastada sai veel kaks inimest, kes kõik olid Moldova kodanikud.<ref name="O9JBR" /> * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s toimusid kahel rahvarohkel ristmikul kaks pommiplahvatust. Rünnakutes hukkus vähemalt 263 inimest, seega oli tegemist viimase 10 aasta ohvriterohkeima rünnakuga Somaalias.<ref name="RpcY9" /> * [[Venemaa]]l astus [[Novgorodi oblast]]i kubernerina ametisse [[Andrei Nikitin]].<ref name="rulers" /> ==[[15. oktoober]]== * [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Abu Dhabi]]s algasid ülemaailmsed noorte kutsemeistrivõistlused [[WorldSkills]], millel osales ka seitsmeliikmeline Eesti esindus.<ref name="vv42" /> * [[Austria]]s toimusid [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 31,5% häältega [[Austria Rahvapartei]], mis sai 183-kohalises parlamendis 62 kohta. Paremuselt teiseks ja kolmandaks jäid [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 52 kohaga ja [[Austria Vabaduspartei]] 51 kohaga. Valimisaktiivsus oli 80%.<ref name="rulers" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimusid [[2017. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis endine peaminister [[Sooronbaj Džeenbekov]], kes sai 54% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 56%.<ref name="rulers" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimusid kohalikud valimised, mille riigis tervikuna võitis ka valitsust juhtiv läänemeelne [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit]].<ref name="NQRRM" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kuulutas pühakuks 35 inimest, teiste seas 16. sajandil [[Mehhiko]]s usu pärast tapetud kolm indiaani last. Lisaks kuulutas paavst 2019. aastaks välja [[Amazonas]]e piirkonna riikide katoliku piiskoppide sinodi.<ref name="lX3m4" /> * [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal toimusid [[2017. aasta Alam-Saksi parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis 36,9% toetusega [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], saades 137-kohalises parlamendis 55 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]]s toimusid osariikide kuberneride valimised. Riigis võimul olev [[Venezuela Ühinenud Sotsialistlik Partei]] võitis valimised 17 osariigis, opositsioon ainult kuues osariigis. Valimisaktiivsus oli umbes 61%. Opositsioon teatas, et keeldub valimistulemusi tunnistamast.<ref name="xpyIr" /> * Eestis toimusid [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]. Üleriigiliselt võitis valimised [[Eesti Keskerakond]] (kokku 27,3% häältest), teisele kohale jäid valimisliidud (kokku 26,8% häältest) ja kolmandale kohale [[Eesti Reformierakond]] (kokku 19,5% häältest). Erakondadest parandasid oma tulemust Eesti Reformierakond, mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,8% rohkem hääli, ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,4% rohkem hääli. Pealinnas [[Tallinn]]as säilitas napilt absoluutse enamuse Eesti Keskerakond (40 kohta 79-liikmelises volikogus).<ref name="ge9j5" /> ==[[16. oktoober]]== * [[Hispaania]] kohus andis korralduse [[Kataloonia]] iseseisvusliikumise kahe juhi [[Jordi Sánchez]]e ja [[Jordi Cuixart]]i vahistamiseks. Mõlema suhtes algatati eeluurimine mässule õhutamise kahtlustuse alusel.<ref name="ommNu" /> * [[India]]s [[Bengaluru]] linnas varises kokku mitmekorruseline elumaja, hukkus vähemalt viis inimest.<ref name="1IirD" /> * [[Indoneesia]]s astus [[Jakarta]] kubernerina ametisse [[Anies Baswedan]].<ref name="rulers" /> * [[Luksemburg]]is toimunud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumisel, kus osales ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]], kiideti heaks uued sanktsioonid [[Põhja-Korea]] suhtes, muuhulgas kehtestati ka täielik keeld rafineeritud naftatoodete ja toornafta ekspordile Põhja-Koreasse.<ref name="XH2IJ" /> * [[Malta]]s [[Bidnija]]s hukkus autopommiplahvatuses Malta ajakirjanik ja korruptsioonivastane aktivist [[Daphne Caruana Galizia]]. * [[Omaan]]is kohtusid [[Afganistan]]i, [[Hiina]], [[Pakistan]]i ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] läbirääkijad, et arutada võimalusi läbirääkimiste taasalustamiseks Afganistani islamiliikumisega [[Ţālebān]].<ref name="TQXqI" /> * [[OSCE Minski grupp|OSCE Minski grupi]] vahendusel pidasid [[Armeenia]] president [[Serž Sargsjan]] ja [[Aserbaidžaan]]i president [[İlham Əliyev]] läbirääkimisi vaidlusaluse [[Mägi-Karabahh]]i piirkonna üle.<ref name="z5B1W" /> * [[Türgi]] valitsus pikendas veel kolmeks kuuks pärast [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatset]] riigis kehtestatud eriolukorda. Tegemist oli eriolukorra viienda pikendamisega.<ref name="dcA8t" /> * [[Usbekistan]]is vabastati pärast kaheksa aastat kestnud vangistust inimõiguste aktivist [[Ganihon Mamathonov]].<ref name="zhdhb" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Norra]]s, kus kohtus kuningas [[Harald V]] ja peaminister [[Erna Solberg]]iga.<ref name="7H5LS" /> * [[Eesti]]s esitas ahistamisskandaali sattunud [[XIII Riigikogu]] aseesimees [[Taavi Rõivas]] ametliku tagasiastumispalve. [[Eesti Reformierakond]] teatas, et esitab uueks aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe [[Hanno Pevkur]]i, kes järgmisel päeval Reformierakonna fraktsiooni poolt ka kandidaadina üles seati.<ref name="NKxqJ" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] alustas ametlikku visiiti [[Liibanon]]is, et kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega.<ref name="vv43" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas kolmepäevane kõrgetasemeline e-tervise konverents "Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses", mille avas tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="vv43" /> ==[[17. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Gardēz]]i linnas toimunud rünnakus politseimajale hukkus vähemalt 41 inimest, teiste seas ka [[Paktīā provints]]i politseiülem. Vigastada sai veel 150 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis islamiliikumine [[Ţālebān]]. Ohvriterohke rünnak, mille eest peeti vastutavaks samuti Ţālebāni, toimus ka [[Ghaznī provints]]is. Seal hukkus vähemalt 30 inimest.<ref name="8mP6w" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s avaldas 200 000 inimest meelt [[Kataloonia]] iseseisvusliikumise kahe juhi [[Jordi Sánchez]]e ja [[Jordi Cuixart]]i vahistamise vastu.<ref name="enUvX" /> * [[Moldova]] konstitutsioonikohus otsustas, et president [[Igor Dodon]]i võib ajutiselt ametist kõrvaldada, sest ta keeldus täitmast oma põhiseaduslikke kohustusi, jättes kahel korral kaitseministriks kinnitamata [[Eugen Sturza]], kelle oli sellele ametikohale kinnitamiseks esitanud peaminister [[Pavel Filip]].<ref name="Te85r" /> * [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is parlamendihoone ees toimus [[Mihheil Saakašvili]] ja teiste opositsioonipoliitikute eestvedamisel korraldatud korruptsioonivastane meeleavaldus, millel osales umbes 4500 inimest. Toimus ka väikeseid kokkupõrkeid politseiga, kes üritas takistada telkide püstitamist parlamendi ette.<ref name="1aYZv" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s pikendas kohus omastamises kahtlustatava filmi- ja teatrilavastaja [[Kirill Serebrennikov]]i koduaresti [[Jaanuar 2018#19. jaanuar|19. jaanuarini]].<ref name="xNQsM" /> * Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees [[Ella Pamfilova]] teatas, et opositsioonijuht [[Aleksei Navalnõi]]le määratud kohtulike karistuste tõttu ei ole tal võimalik Venemaa presidendivalimistel kandideerida enne 2028. aastat.<ref name="wHvqz" /> * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide [[Maryland]]i osariigi asekuberner [[Boyd Rutherford]], kes tutvub Eesti kogemusega narkopoliitika valdkonnas ja arutab võimalusi koostöö tihendamiseks. Ta kohtus Eesti välisministri [[Sven Mikser]]i ja siseministri [[Andres Anvelt|Andres Anveldiga]].<ref name="vv43" /> * Eesti suursaadik [[Kasahstan]]is [[Heiti Mäemees]] esitas Kasahstani presidendile [[Nursultan Nazarbajev]]ile oma volikirja.<ref name="vv43" /> * [[XIII Riigikogu]]s kukkus esimesel lugemisel läbi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] algatatud eelnõu [[kooseluseadus]]e tühistamiseks. Eelnõu edasist menetlemist toetas 19, selle edasiselt lugemiselt eemaldamist 47 parlamendiliiget.<ref name="QbBuo" /> ==[[18. oktoober]]== * [[Hiina]]s algas valitseva [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] kongress, mille avas president [[Xi Jinping]].<ref name="A18pz" /> * [[Saksamaa]]l teatas [[Saksimaa]] liidumaa peaminister [[Stanislaw Tillich]] oma tagasiastumisest. Tema järeltulijana avalikustati [[Michael Kretschmer]], kes peaks Tillichilt ameti üle võtma 2017. aasta detsembris.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]]s kuulutati välja 2017. aasta [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] laureaat, kelleks sai Ameerika Ühendriikide kirjanik [[George Saunders]] teosega "[[Lincoln in the Bardo]]".<ref name="mY0UY" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel.<ref name="vv43" /> * Eesti tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]] alustas kahepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda seal toimuval sotsiaaltippkohtumisel ja kohtuda [[Euroopa Komisjon]]i sotsiaalvoliniku [[Marianne Thyssen]]iga.<ref name="vv43" /> * Eestit külastas [[Liechtenstein]]i välis-, justiits- ja kultuuriminister [[Aurelia Frick]]. Eesti kultuuriministri [[Indrek Saar]]ega arutas ta Euroopa kultuuripärandi aastaga ja digiteerimisega seotud küsimusi, siseminister [[Andres Anvelt]]iga [[Dublini konventsioon]]i reformi teemat ja välisminister [[Sven Mikser]]iga riikidevahelisi suhteid.<ref name="vv43" /> * Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Türgi]] Euroopa Liidu suhete minister [[Ömer Çelik]], kes kohtus visiidi esimesel päeval president [[Kersti Kaljulaid]]i ja teisel päeval välisminister [[Sven Mikser]]iga, et arutada kahe riigi suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu vahekorda, rändetemaatikat ja olukorda Lähis-Idas.<ref name="vv43" /> * [[Tartu]]s pidas [[Kaitsepolitseiamet]] kinni Tartu abilinnapead [[Valvo Semilarski]] ([[Eesti Reformierakond]]) ja [[Artjom Suvorov]]i ([[Eesti Keskerakond]]), keda kahtlustati mitmes korruptsioonikuriteos. Järgmisel päeval esitasid nad avaldused abilinnapea ametist lahkumiseks.<ref name="Tn0lk" /> ==[[19. oktoober]]== * [[Austria]] välisminister ja liidukantsleri kandidaat [[Sebastian Kurz]] kutsus taas [[Euroopa Liit]]u üles lõpetama kõnelusi [[Türgi]] liitumiseks Euroopa Liiduga.<ref name="AodXi" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumine. Kohtumisel osalenud valitsusjuhid ja riigipead kinnitasid, et ei kavatse taganeda [[Iraan]]iga sõlmitud tuumaleppest ja pöördusid ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i poole üleskutsega jätkata selle sätetest kinnipidamist.<ref name="UOyqz" /> * [[Ida-Timor]]i parlament ei kiitnud heaks peaminister [[Mari Alkatiri]] valitsuse poliitilist programmi, avaldades sellega valitsusele sisuliselt umbusaldust.<ref name="rulers" /> * [[Kanada]] kindralkuberner allkirjastas parlamendi mõlemas kojas heakskiidu saanud välisriikide korrumpeerunud ametnike ohvrite õiguse seaduse ehk niinimetatud [[Magnitski seadus]]e, mis lubab kehtestada sanktsioonid (varade külmutamine, sissesõidukeeld) neile välisriikide ametnikele, kes on toime pannud inimõiguste rikkumisi. Seadus võttis eeskuju Ameerika Ühendriikide samasugusest varasemast seadusest, mis oli esmajärjekorras suunatud nende Venemaa riigiametnike vastu, kes põhjustasid korruptsiooni uurinud juristi [[Sergei Magnitski]] surma.<ref name="DmlVA" /> * [[Leedu]]s [[Anykščiai]]s algas Baltimaade regionaalministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti riigihalduse minister [[Jaak Aab]]. Kohtumisel vahetati kogemusi haldusreformide läbiviimisel ja efektiivsete avalike teenuste osutamisel.<ref name="vv43" /> * [[Pakistan]]i korruptsioonikuritegude kohus esitas endisele peaministrile [[Nawaz Sharif]]ile ja tema tütrele ametliku süüdistuse välismaal asuvate kinnisvarade varjatud soetamises ja omamises.<ref name="XPOtF" /> * [[Ukraina]] [[Ülemraada]] kiitis heaks tervishoiureformi seadused, mille ettevalmistamine oli venima jäänud ning mille vastuvõtmiseks olid survet avaldanud nii [[Euroopa Liit]] kui ka [[Rahvusvaheline Valuutafond]]. Reform peaks vähendama korruptsiooni Ukraina tervishoiusüsteemis, võimaldades patsiendil endale ise arsti valida ning muutes senist ravimite riigi poolt hüvitamise korda.<ref name="T0fDz" /> * [[Uus-Meremaa]]l teatas [[2017. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] kaalukeele staatusse tõusnud rahvuslik-populistliku partei [[Uus-Meremaa Esimesena]] esimees [[Winston Peters]], et on otsustanud moodustada koalitsiooni seni opositsioonis olnud [[Uus-Meremaa Tööpartei]]ga.<ref name="AOpHY" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Soome]]s, kus esines Rootsi-Soome kultuurikeskuse Hanaholmeni tulevikufoorumil.<ref name="PH4HW" /> * [[Eesti]] suursaadik [[Luksemburg]]is [[Kaili Terras]] esitas Luksemburgi suurhertsogile [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henrile]] oma volikirja.<ref name="vv43" /> ==[[20. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] alustas ringsõitu, mille raames külastas ta [[Saudi Araabia]]t, [[Katar]]it, [[Pakistan]]i, [[India]]t ja [[Šveits]]i.<ref name="ed3A0" /> * [[Austria]] president [[Alexander Van der Bellen]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Austria Rahvapartei]] esimehele, senisele välisministrile [[Sebastian Kurz]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Holland]]i peaministrikandidaat [[Mark Rutte]] tegi teatavaks oma uue valitsuskabineti koosseisu. Võrreldes senise valitsusega vahetas ta välja mitmed võtmetähtsusega ministrid. Välisministri kandidaadiks sai [[Halbe Zijlstra]], kaitseministri kandidaadiks [[Ank Bijleveld]], siseministri kandidaadiks [[Kajsa Ollongren]] ja rahandusministri kandidaadiks [[Wopke Hoekstra]].<ref name="rulers" /> * [[Poola]]s [[Stalowa Wola]] linna ostukeskuses toimus noarünnak. Rünnaku pani toime 27-aastane Poola kodanik, kes pussitas inimesi selga. Vigastada sai kaheksa inimest, kellest üks suri. Ostukeskuse külastajatel õnnestus ründaja kinni pidada ja politseile üle anda.<ref name="EteSz" /> * [[Tšehhi]]s algasid kahepäevased [[2017. aasta Tšehhi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel kogus 26,9% häältest endise rahandusministri [[Andrej Babiš]]i populistlik erakond [[ANO 2011]], mis sai 200-kohalises parlamendis 78 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 11,3% häälte ja 25 parlamendikohaga liberaalkonservatiivne erakond [[Kodanike Demokraatlik Partei]]. Seni valitsust juhtinud [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] sai vaid 7,3% häältest ja 15 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 60,8%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Haapsalu]]s allkirjastati koalitsioonilepe, mille sõlmisid senise linnapea [[Urmas Sukles]]e eestvedamisel moodustatud valimisliit [[HaRi]] ja [[Eesti Keskerakond]]. Vastavalt koalitsioonileppele jätkab Sukles linnapeana, linnavolikogu esimehe koht läheb aga Riigikogu liikmele [[Jaanus Karilaid]]ile.<ref name="3WPuz" /> ==[[21. oktoober]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 15 sõjakooli kadetti, veel neli kadetti said haavata.<ref name="nJAbp" /> * [[Gruusia]]s toimusid kohaliku omavalitsuse esindusorganite valimised. Pealinna [[Thbilisi]] linnapeaks valiti endine jalgpallur [[Kahha Kaladze]] valitsevast valimisliidust [[Gruusia Unelm]]. Gruusia Unelma kandidaadid said linnapeaks veel mitmes suuremas linnas nagu [[Bathumi]], [[Phothi]] ja [[Rusthavi]].<ref name="4aflt" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s tuli 450 000 inimest tänavatele, et avaldada toetust [[Kataloonia]] iseseisvusele. Samal päeval teatas Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]], et algatab Kataloonia autonoomia ajutise peatamise protsessi, kuna Kataloonia autonoomse piirkonna juhid ei andnud keskvalitsusele määratud tähtajaks selget vastust, kas nad kavatsevad ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutada või mitte.<ref name="Hi6Wq" /> * [[Saksamaa]]l [[München]]i kesklinnas [[Rosenheimer Platz]]il ründas noaga relvastatud mees inimesi, tekitades vigastusi kokku neljale inimesele. Politseil õnnestus ründaja kinni pidada, tema motiivid jäid esialgu selgusetuks.<ref name="kXpO3" /> * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is toimus mitmesaja osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti nn sotsiaalsete parasiitide täiendava maksustamise ning kaitsejõududes levinud kiusamiste ja ahistamise vastu.<ref name="wyemf" /> ==[[22. oktoober]]== * [[Argentina]]s toimusid [[2017. aasta Argentina parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Ümber valiti 127 kohta 257-liikmelises parlamendi alamkojas ja 24 kohta 72-liikmelises ülemkojas. Edukaim oli erakond [[Cambiemos]], mis sai kokku umbes 42% antud häältest. Valimisaktiivsus. Ühtlasi valiti uus kuberner [[Santiago del Estero provints]]ile, kelleks sai 68% häältest kogunud [[Gerardo Zamora]] erakonnast [[Frente Cívico]].<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]]s [[Lombardia]] ja [[Veneto]] maakonnas toimusid autonoomiareferendumid. * [[Jaapan]]is toimusid [[2017. aasta Jaapani parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatlik Partei]] (33,2% häältest, 284 kohta 465-liikmelises parlamendis). Suurimaks opositsioonierakonnaks tõusis [[Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei]], mis sai 19,8% häältest ja 55 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 53,7%.<ref name="rulers" /> * [[Kosovo]]s toimusid kohaliku omavalitsuse organite valimised.<ref name="boueK" /> * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is toimus umbes 3000 osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti naiste seksuaalse ahistamise vastu. Üritusel osales ka Rootsi võrdõiguslikkuse minister [[Åsa Regnér]].<ref name="rNNbJ" /> * [[Sloveenia]]s toimusid [[2017. aasta Sloveenia presidendivalimised|presidendivalimised]]. Senine president [[Borut Pahor]] pälvis 47,1% valijate toetuse, tema peamine vastaskandidaat [[Marjan Šarec]] 25% valijate toetuse. Kuna võitmiseks oli esimeses voorus vaja saada enam kui 50% valijate häältest, korraldatakse [[November 2017#12. november|12. novembril]] valimiste teine voor. Valimisaktiivsus oli 43,6%.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s vabastati kinnipidamiskeskusest opositsioonipoliitik [[Aleksei Navalnõi]], kes kandis seal 20-päevast karistust president [[Vladimir Putin]]i vastu suunatud sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamise eest.<ref name="GDI3A" /> * [[Eesti]]s [[Viljandi]]s sõlmiti koalitsioonilepe [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] vahel.<ref name="L4on5" /> ==[[23. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] tegi üllatusvisiidi [[Iraak]]i, kus kohtus Iraagi peaministri [[Ḩaidar al-‘Ibādī]]ga. Kohtumisel kutsus ta Iraagi ja [[Iraagi Kurdistan]]i juhte üles alustama dialoogi erimeelsuste ületamiseks ja tegema koostööd Iraagi territoriaalse terviklikkuse säilitamise nimel. Enne seda külastas ta samal päeval ka ette teatamata [[Afganistan]]i ja kohtus Bagrami lennubaasis Afganistani presidendi [[Ashraf Ghanī]]ga.<ref name="406Vr" /><ref name="E68CK" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide sotsiaal- ja tööministrite ametlik kohtumine, mida juhatasid Eesti ministrid [[Jevgeni Ossinovski]] ja [[Kaia Iva]]. 14-tunnise kohtumise tulemusel otsustati muuta lähetatud töötajate direktiivi. selle muutmine on tekitanud liikmesriikide vahel tõsiseid lahkhelisid ja muutmisotsust ei õnnestunud langetada konsensuslikult, vaid lihthäälteenamuse teel.<ref name="4fRqT" /> * [[Nicaragua]] asepresident [[Rosario Murillo]] teatas Nicaragua ühinemisest [[Pariisi kliimalepe|Pariisi kliimaleppega]]. Selle tulemusel jäi maailma vaid kaks riiki, mis pole leppega ühinenud või on sellest taganenud – Ameerika Ühendriigid ja [[Süüria]].<ref name="zj7ET" /> * [[Ukraina]] korruptsioonivastase võitluse agentuuri töötajad otsisid läbi [[Odessa]] linnapea [[Gennadi Truhhanov]]i ning tema lähemate kaastööliste ameti- ja eluruumid. Truhhanovit kahtlustatakse taristu arendamiseks mõeldud rahaliste vahendite omastamises.<ref name="L95KK" /> * [[Venemaa]]l [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenias]] Šelkovskaja küla lähistel asuvas rahvuskaardi baasis avas leitnant tule kaassõdurite pihta. Rünnakus hukkus neli sõdurit, maha lasti ka ründaja ise.<ref name="x3cqu" /> * Venemaal [[Moskva]]s rünnati valitsuse suhtes kriitilise raadiojaama [[Ehho Moskvõ]] toimetuses noaga peatoimetaja asetäitjat [[Tatjana Felgengauer]]it, kes sai raskelt vigastada ja kellele tehti samal päeval operatsioon. Rünnaku pani toime ilmsete psüühiliste häiretega 48-aastane Boriss Grits, kes peeti sündmuskohal kinni.<ref name="k2Jav" /> * [[Eesti]]t külastasid [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i väliskomisjoni liikmed [[Chris Murphy]] ja [[Ron Johnson]], kes kohtusid välisminister [[Sven Mikser]]iga. Kohtumise keskmes olid Ameerika Ühendriikide ja Eesti suhted ning julgeolekuolukord Euroopas.<ref name="vv44" /> * [[XIII Riigikogu]] teiseks aseesimeheks valiti tagasi astunud [[Taavi Rõivas]]e asemel [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees [[Hanno Pevkur]]. Kandidaadi osas ei olnud opositsioon ühtne, lisaks Pevkurile seati üles ka [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsiooni kuuluv [[Krista Aru]] – hääletusel sai Pevkur 33 ja Aru üheksa häält.<ref name="0YV55" /> * [[Tartu]]s alustas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] võitnud Eesti Reformierakond koalitsioonikõnelusi [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]].<ref name="8y2bq" /> * [[Paide]]s allkirjastasid [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Keskerakond]] koalitsioonilepingu linna juhtimiseks. Linnapeakandidaadiks kinnitati [[Priit Värk]] Isamaa ja Res Publica Liidust ning volikogu esimehe kandidaadiks [[Aivar Tubli]] Keskerakonnast.<ref name="RGTCV" /> ==[[24. oktoober]]== * [[Afganistan]]i president [[Ashraf Ghanī]] oli ametlikul visiidil [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s, kus pidas kahepoolse koostöö edendamiseks ning terrorismivastase võitluse koordineerimiseks kõnelusi presidendi [[Ram Nath Kovind]]i, peaministri [[Narendra Modi]] ja välisminister [[Sushma Swaraj]]iga.<ref name="rUqZX" /> * [[Austria]] [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] edukaimaks osutunud [[Austria Rahvapartei]] esitas ametliku kutse koalitsioonikõnelusteks parempopulistlikule [[Austria Vabaduspartei]]le, mille viimane ka vastu võttis.<ref name="elT7M" /> * [[Moldova]]s peatati ajutiselt president [[Igor Dodon]]i volitused ja tema kohuseid asus täitma parlamendi esimees [[Andrian Candu]]. Samm oli vajalik selleks, et vannutada ametisse kaitseminister [[Eugen Sturza]], keda president Dodon oli korduvalt keeldunud ametisse kinnitamast.<ref name="rulers" /> * [[Portugal]]is võitis peaminister [[António Costa]] parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 105 saadikut, selle vastu oli 122 parlamendiliiget.<ref name="rulers"/> * [[Saksamaa]]l kogunes esimesele valimistejärgsele istungile parlamendi alamkoda [[Liidupäev]]. Liidupäeva esimeheks valiti senine rahandusminister, valimised võitnud [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] liige [[Wolfgang Schäuble]]. Rahandusministri kohused võttis ajutiselt üle [[Peter Altmaier]].<ref name="UCybt" /> * [[Uus-Kaledoonia]] valitsus ei suutnud ka kolmandal korral endale uut juhti valida. Ainsana sellele ametikohale esitatud [[Philippe Germain]] sai viis häält, kuus valitsuse liiget hääletusel ei osalenud.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s esilinastus režissöör [[Aleksei Utšitel]]i film "[[Matilda (film)|Matilda]]", mis kõneleb Venemaa keisri [[Nikolai II]] armuloost poola päritolu baleriini [[Matylda Krzesińska]]ga. Film oli põhjustanud tugevat pahameelt Venemaa äärmuslike õigeusklike seas, kes nõudsid selle keelustamist. Ka filmi esilinastuse eel ja ajal leidis aset meeleavaldus, mille käigus pidas politsei kinni seitse avalikku korda rikkunud inimest.<ref name="ALq5f" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] oli visiidil [[Soome]]s, kus kohtus Eesti majandusse investeerinud ettevõtjatega.<ref name="vv44" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames kolmepäevane Euroopa Liidu noortekonverents, mis valmistab ette sisendeid Euroopa Liidu uue noortestrateegia kujundamiseks.<ref name="vv44" /> * [[XIII Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] fraktsiooni esimeheks valiti [[Jürgen Ligi]]. Fraktsiooni senine esimees [[Hanno Pevkur]] lahkus ametist seoses valimisega Riigikogu aseesimeheks.<ref name="jpNJy" /> * Eestis liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] selle nimekirjas Tallinna linnavolikogu liikmeteks valitud [[Helve Särgava]], [[Kadri Kõusaar]] ja [[Anastassia Kovalenko]].<ref name="44AsY" /> * Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kiitis heaks erakonna osalemise [[Tallinn]]a koalitsioonikõnelustel, kui valimised võitnud [[Eesti Keskerakond]] peaks sotsiaaldemokraatidele vastava ametliku ettepaneku tegema.<ref name="1yhZ6" /> * Tallinnas [[Toompea loss]]is toimunud konverentsil tehti teatavaks [[Aasta põllumees|Aasta põllumehe]] aunimetuse laureaat, kelleks sai Rapla maakonna piimatööstusettevõtte [[Kaiu LT]] juht [[Margus Muld (põllumees)|Margus Muld]].<ref name="HOIUd" /> ==[[25. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] külastas [[India]]t ja pidas kõnelusi India välisministri [[Sushma Swaraj]]iga.<ref name="lZD7X" /> * [[Hiina]]s [[Hiina Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] kongressil tehti teatavaks poliitbüroo seitsmeliikmelise alalise komitee uus koosseis, kus senistest liikmetest säilitasid oma ametikoha ainult president [[Xi Jinping]] ja peaminister [[Li Keqiang]]. Ühtlasi valiti Xi Jinping tagasi partei peasekretäriks.<ref name="zyiM3" /> * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]] külastas [[Türgi]] pealinna [[Ankara]]t ja kohtus seal Türgi presidendi [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga. Mõlemad lubasid tihendada koostööd piirkonna stabiilsuse suurendamiseks. President Erdoğan avaldas ühtlasi täielikku toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas [[Iraagi Kurdistan]]i iseseisvusreferendumit vastuvõetamatuks.<ref name="fYIxY" /> * [[Itaalia]] peaminister [[Paolo Gentiloni]] võitis viis senatis toimunud usaldushääletust, mis olid seotud uue valimisseaduste vastuvõtmisega.<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]] liidupresident [[Frank-Walter Steinmeier]] külastas [[Venemaa]]d ja kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Kohtumisel rõhutas Steinmeier vajadust Saksa- ja Venemaa suhete parandamiseks.<ref name="DwssW" /> * [[Usbekistan]]i president [[Shavkat Mirziyoyev]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti Türgi pealinnas Ankaras. Tegemist oli Usbekistani presidendi esimese visiidiga Türgisse pärast 1999. aastat.<ref name="Ur1ef" /> * [[Uus-Meremaa]] peaministri kandidaat, [[Uus-Meremaa Tööpartei]] esimees [[Jacinda Ardern]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus ta võttis endale lisaks peaministri ametikohale ka riikliku julgeoleku ministri ameti.<ref name="rulers" /> * [[Tallinn]]as [[Eesti Näituste messikeskus]]es algas [[Tallinna toidumess]], mille avas maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]].<ref name="vv44" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Tallinna piirkonna nõukogu otsustas, et ei moodusta Tallinna linnavolikogus ühegi erakonnaga koalitsiooni ja jätkab linna juhtimist üksi. Keskerakonnal on pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikke valimisi]] 79-liikmelises volikogus 40 kohta.<ref name="hoQSx" /> * [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] sõlmisid koalitsioonilepingu valimisliit [[Ühinenud Kogukonnad]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Vallavolikogu esimehe kandidaadiks esitati senine Lääne maavanem [[Neeme Suur]], kes seetõttu esitas ka avalduse maavanema ametist lahkumiseks.<ref name="PvWT3" /> ==[[26. oktoober]]== * [[Bulgaaria]]s [[Sofia]]s algas Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kahepäevane töökohtumine, millel osalesid ka Eesti justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv44" /> * [[Holland]]is astus ametisse peaminister [[Mark Rutte]] uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Keenia]]s toimuvad [[2017. aasta Keenia presidendivalimised|presidendivalimiste]] kordusvalimised. * [[Uus-Meremaa]]l astus ametisse peaminister [[Jacinda Ardern]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuuri esimees [[Dragan Čović]], kes kohtus visiidi raames president [[Kersti Kaljulaid]]i, [[XIII Riigikogu]] esimehe [[Eiki Nestor]]i ja peaminister [[Jüri Ratas]]ega.<ref name="rulers" /> * Eestit külastas [[Ukraina]] [[Ülemraada]] väliskomisjoni esimees [[Ganna Gopko]], kes kohtus visiidi raames [[XIII Riigikogu]] väliskomisjoni aseesimehe [[Keit Pentus-Rosimannus]]e ja välisminister [[Sven Mikser]]iga.<ref name="vv44" /> * Eestit külastas [[Euroopa Komisjon]]i naabrus- ja laienemispoliitika volinik [[Johannes Hahn]], kes kohtus Eesti välisministri Sven Mikseriga. Kohtumisel keskenduti novembris toimuva Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistamisele.<ref name="vv44" /> * Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]] avas rahvusvahelise kliimahäkatoni Climathon 2017, üheaegselt 250 maailma linnas toimuva ajurünnaku keskkonnateemadel. Tallinna häkaton keskendus linnatranspordi teemadele.<ref name="vv44" /> ==[[27. oktoober]]== * [[Hispaania]]s otsustas [[Kataloonia]] parlament häältega 70:10 kuulutada ühepoolselt välja piirkonna iseseisvuse. Vastusena sellele kiitis Hispaania senat samal päeval häältega 214:47 heaks põhiseaduse §155 rakendamise, mille alusel sai Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada. Vastavalt sellele saatis [[Mariano Rajoy]] valitsus Kataloonia parlamendi laiali ja tagandas ametist Kataloonia presidendi [[Carles Puigdemont]]i valitsuse. Mõlemad otsused jõustusid järgmisel päeval.<ref name="rulers" /> * [[Eesti Rahva Muuseum]]i uueks direktoriks valiti riigikontrolör [[Alar Karis]].<ref name="tBw53" /> * [[Tallinn]]as [[Maarjamäe loss]]is avati [[Eesti filmimuuseum]]. Muuseumi avamisel osales kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="vv44" /> ==[[28. oktoober]]== * [[Island]]il toimusid [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim ka seni võimul olnud [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]], mis sai 25,2% antud häältest ja 16 kohta 63-liikmelises parlamendis. Säilis parlamendi senine suur killustatus. Valimisaktiivsus oli 81,2%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Paadrema kalmistu]]l toimus [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] korraldamisel kirjanik [[Karl Ristikivi]] urni ümbermatmine, mis varem oli sängitatud [[Skogskyrkogården|Stockholmi metsakalmistule]].<ref name="vv44" /> ==[[29. oktoober]]== * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnas [[Barcelona]]s avaldasid sajad tuhanded inimesed meelt Hispaania territoriaalse terviklikkuse säilitamise toetuseks.<ref name="bweIF" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimus kohalike valimiste teine voor, mille võitis ülekaalukalt valitsev [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit]]. Peamine opositsioonierakond [[VMRO-DPMNE]] teatas, et keeldub valimistulemusi tunnustamast ja nõudis erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist.<ref name="EjbHn" /> ==[[30. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Ghaznī provints]]is politsei kontrollpunktile toimunud rünnakus hukkus üheksa ja sai vigastada veel neli politseinikku. Rünnaku korraldas äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]].<ref name="4JGsC" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i valimiskampaaniaga seotud ettevõtja [[Paul Manafort]] ja poliitikakonsultant [[Rick Gates]] said süüdistuse rahapesus, vandenõus Ameerika Ühendriikide vastu ja asjaolu varjamises, et nad esindasid välisriigi huve. Mõlemad mehed olid olnud seotud [[Ukraina]] venemeelsete jõudude toetamisega.<ref name="faEWg" /> * Ameerika Ühendriikides [[Washington]]is tõkestas föderaalkohus president Donald Trumpi keelu kehtivuse, mille kohaselt ei tohi kaitsejõud enam teenistusse võtta [[transseksuaalsus|transseksuaalseid]] inimesi. Kohtu tõkend kehtib ajutiselt, kuni kohus on Trumpi seadusemuudatustele õigusliku hinnangu andnud.<ref name="vSeAx" /> * [[Kuveit|Kuveidis]] astus ametist tagasi peaminister [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]] võimud teatasid, et alates 2018. aastast lubatakse esimest korda riigi ajaloos naisi staadionidele spordiüritusi vaatama.<ref name="XNPwv" /> * [[Venemaa]] ajakirjanik [[Jekaterina Gordon]] teatas kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]].<ref name="Xsoo7" /> ==[[31. oktoober]]== * [[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i diplomaatiliste esinduste piirkonnas toimunud enesetapurünnakus hukkus kolm ja sai vigastada 15 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="YCYEB" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]il sõitis 29-aastane usbeki rahvusest mees kaubikuga jalgrattateele, rünnakus hukkus kaheksa inimest. Pärast kokkupõrget koolibussiga püüdis kaubikujuht põgeneda, kuid politsei tulistas teda kõhtu ja ta toimetati haiglasse. Tema juurest leiti kiri, milles ta teatas, et pani rünnaku toime äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik nimel.<ref name="kZZPK" /> * [[Austraalia]]s astus [[Põhjaterritoorium]]i administraatorina ametisse [[Vicki O'Halloran]].<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]] ülemkohus alustas [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna juhtidele esitatud süüdistuste menetlemist. Hispaania riigiprokuratuur süüdistab Kataloonia parlamendi mitmeid juhtivpoliitikuid mässus ja riigist lahkulöömises.<ref name="uUQB4" /> * [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s ründasid relvastatud isikud Mali ülemkohtu esimehe autokonvoid, rünnakus hukkus viis sõdurit ja üks tsiviilisik, kohtunik ise rünnakus kannatada ei saanud.<ref name="E9r7h" /> * [[Moldova]] konstitutsioonikohus avaldas toetust 35 parlamendiliikme algatatud eelnõule viia põhiseaduse §13 parandus, mis sätestaks Moldova riigikeelena [[rumeenia keel]]e. Eelnõu peaks parlamendis menetlusele jõudma aprillis 2018.<ref name="G0M8I" /> * [[Saksamaa]]l [[Schwerin]]is vahistati varahommikul 19-aastane muslimi taustaga mees, kes valmistas ette pommirünnaku korraldamist.<ref name="3Z0Mg" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas koos abikaasaga kolmepäevast riigivisiiti [[Gruusia]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Gruusia presidendi [[Giorgi Margvelašvili]]ga. Presidenti saatsid visiidil lisaks abikaasale kultuuriminister [[Indrek Saar]], majandus- ja taristuminister [[Kadri Simson]], kaitseväe juhataja [[Riho Terras]], [[XIII Riigikogu]] liikmed [[Kalle Palling]] ja [[Marko Mihkelson]] ning 33-liikmeline äridelegatsioon.<ref name="7kloN" /> * [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul tulistas politsei korraldustele mitte allunud 33-aastast paljasjalgset meest, kes vehkis nugadega ja hirmutas inimesi. Mees sai raskelt haavata ja suri hiljem haiglas, keegi teine vahejuhtumis kannatada ei saanud.<ref name="OSwPu" /> * [[Viimsi vald|Viimsi vallavolikogu]] valis esimeheks [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] fraktsiooni kuuluva [[Taavi Kotka]].<ref name="3FrC3" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://rulers.org/2017-10.html October 2017] Rulers.org (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="_2017-10-02en">{{cite web |url=http://mediarnbo.org/2017/10/02/summary-information-from-ato-02-10-2017-video/?lang=en |title=SUMMARY INFORMATION FROM ATO – 02.10.2017 (VIDEO) |date=2. oktoober 2017 |accessdate=2. oktoobril 2017 |quote=Posted By: Galat 12:58 02/10/2017 |archive-date=2.10.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171002172156/http://mediarnbo.org/2017/10/02/summary-information-from-ato-02-10-2017-video/?lang=en |url-status=dead }}</ref> <ref name="vv42">[https://web.archive.org/web/20171013173832/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="vv43">[https://web.archive.org/web/20171017093628/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W43 Eelinfo (43. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="vv44">[https://web.archive.org/web/20171024153553/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W44 Eelinfo (44. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="6uMic">[http://www.err.ee/633703 Las Vegases hukkus festivalil tulistamises 50 inimest, haiglasse on viidud üle 400] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="yUmFu">[https://www.nytimes.com/2017/10/02/us/las-vegas-shooting.html Multiple Weapons Found in Las Vegas Gunman’s Hotel Room] The New York Times, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="SbS6s">[http://edition.cnn.com/2017/10/01/us/oj-simpson-released-from-prison/index.html O.J. Simpson out of Nevada prison after 9 years, plans to stay in Vegas] CNN, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="izSJm">[https://www.luminor.ee/ee/luminor-baltikumi-uusim-finantsteenuste-osutaja Luminor - Baltikumi uusim finantsteenuste osutaja] LUminor, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="xpJHa">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/catalan-leader-opens-door-to-secession-from-spain-after-vote-idUSKCN1C60YA Catalan leader opens door to secession from Spain after vote] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="qtUuj">[http://www.reuters.com/article/us-cameroon-politics/at-least-eight-dead-amid-cameroon-anglophone-protests-idUSKCN1C61R6 At least eight dead amid Cameroon Anglophone protests] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="cftPe">[http://www.reuters.com/article/us-canada-politics-ndp/canadian-sikh-politician-wins-race-to-lead-federal-new-democrats-idUSKCN1C61VJ Canadian Sikh politician wins race to lead federal New Democrats] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="495Zp">[http://www.politico.eu/article/portugals-opposition-leader-pedro-passos-coelho-steps-down-after-election-defeat/ Portugal’s opposition leader steps down after election defeat] Politico, 4.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="gt8LL">[http://www.reuters.com/article/us-france-security-marseille/knifeman-yelling-allahu-akbar-shot-dead-after-killing-two-in-france-idUSKCN1C61DC Knifeman yelling 'Allahu Akbar' shot dead after killing two in France] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="cMaph">[http://www.err.ee/633615 Rootsi Mõõduka Koonderakonna juhiks sai Ulf Kristersson] ERR Uudised, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="PfzkG">[http://www.reggenzadellarepubblica.sm/on-line/home/la-reggenza/capitani-reggenti-in-carica.html Eccellentissimi Capitani Reggenti in carita] Reggenza della Repubblica (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="iJCw2">[http://www.reuters.com/article/us-eu-turkey/turkey-no-longer-needs-eu-membership-but-wont-quit-talks-erdogan-idUSKCN1C61CL Turkey no longer needs EU membership but won't quit talks - Erdogan] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="ParL0">[https://www.reuters.com/article/us-vanuatu-volcano/dunkirk-style-evacuation-as-vanuatu-volcano-pollutes-drinking-water-idUSKCN1C6141 Dunkirk-style evacuation as Vanuatu volcano pollutes drinking water] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="fACv5">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-thailand/trump-says-wants-to-reduce-u-s-trade-deficit-with-thailand-idUSKCN1C729U Trump says wants to reduce U.S. trade deficit with Thailand] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="rOfwH">[http://www.err.ee/633800 Leedu Raudtee sai Euroopa Komisjonilt 28 miljonit eurot trahvi] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="f1t4d">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-malaysia-kim-court/two-women-plead-not-guilty-to-killing-north-korean-leaders-half-brother-idUSKCN1C703O Two women plead not guilty to killing North Korean leader's half-brother] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="LBtiJ">[http://novaator.err.ee/634042 Meditsiini-Nobeli saavad bioloogilise kellapendli avastajad] ERR Novaator, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="cCnxF">[http://www.reuters.com/article/us-monarch-airlines-licence/monarch-airlines-goes-bust-spoiling-holiday-plans-for-many-britons-idUSKCN1C70FQ Monarch Airlines goes bust, spoiling holiday plans for many Britons] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="3xWFe">[https://www.reuters.com/article/us-russia-politics-navalny/kremlin-critic-navalny-jailed-for-third-time-this-year-idUSKCN1C72CX Kremlin critic Navalny jailed for third time this year] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="nCj5W">[http://www.err.ee/633769 Krediidipanga põhjal loodud Coop Pank alustas tegevust] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="o5uX3">[http://www.err.ee/634070 USA saadab välja 15 Kuuba diplomaati] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="zZOt0">[http://www.reuters.com/article/us-usa-puertorico/trump-praises-response-to-puerto-rico-says-crisis-straining-budget-idUSKCN1C80DO Trump praises response to Puerto Rico, says crisis straining budget] Reuters, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="SClpu">[http://edition.cnn.com/2017/10/03/politics/house-vote-abortion-after-20-week-ban/index.html House passes ban on abortion after 20 weeks of pregnancy] CNN, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="jpOjY">[https://www.cnbc.com/2017/10/03/catalonia-goes-on-strike-as-calls-for-declaration-of-independence-grow.html Catalonia goes on strike as calls for 'declaration of independence' grow] CNBC, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="HYEOH">[http://www.err.ee/634112 Prantsuse parlamendi alamkoda andis heakskiidu terroritõrjeseadusele] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="fonwC">[http://novaator.err.ee/633731 Nobeli füüsikapreemia pälvisid gravitatsioonilainete uurijad] ERR Novaator, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="6F7n3">[http://www.err.ee/634021 Tartu vallavanem Aivar Soop astus kohtu ette] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="v7XoH">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iran-turkey/khamenei-says-iran-turkey-must-act-against-kurdish-secession-tv-idUSKBN1C91YW Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession: TV] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="v4wG3">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/maverick-state-governor-takes-aim-at-mexican-presidency-idUSKBN1C934Z Maverick state governor takes aim at Mexican presidency] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="A8ASM">[http://www.reuters.com/article/us-niger-security/u-s-nigerien-troops-killed-in-ambush-on-patrol-in-niger-idUSKBN1C9310 U.S., Nigerien troops killed in ambush on patrol in Niger] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="ihdWt">[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2017/press.html Press Release: The Nobel Prize in Chemistry 2017] NobelPrize.org, 4.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="7ecam">[http://www.reuters.com/article/us-romania-protests-pay/state-workers-protest-in-romania-over-social-security-payment-shift-idUSKCN1C91NL State workers protest in Romania over social security payment shift] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="PFy7K">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-king-russia-arrival/saudi-king-arrives-in-moscow-russian-state-tv-idUSKBN1C92FD Saudi king arrives in Moscow: Russian state TV] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="MXvNp">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-may/may-confident-of-winning-brexit-deal-that-works-for-britain-eu-idUSKCN1C91FE May confident of winning Brexit deal that works for Britain, EU] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="yWzmp">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security/turkish-judge-finds-42-soldiers-guilty-of-trying-to-kill-erdogan-idUSKCN1C91JV Turkish judge finds 42 soldiers guilty of trying to kill Erdogan] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="zInvZ">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/spanish-court-suspends-catalan-parliament-session-throwing-independence-call-in-doubt-idUSKBN1CA0Q8 Spanish court suspends Catalan parliament session, throwing independence call in doubt] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="7xn5v">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-blast/suicide-bombing-at-southwest-pakistan-shrine-kills-18-idUSKBN1CA1MK Suicide bombing at southwest Pakistan shrine kills 18] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="o9Gzm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nobeli-kirjanduspreemia-voitis-jaapani-paritolu-inglise-kirjanik-kazuo-ishiguro?id=79739054 Nobeli kirjanduspreemia võitis jaapani päritolu inglise kirjanik Kazuo Ishiguro] Delfi, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="4ydga">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security/turkey-orders-detention-of-133-ministry-workers-in-post-coup-probe-anadolu-idUSKBN1CA0VU Turkey orders detention of 133 ministry workers in post-coup probe: Anadolu] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="YfHfk">[https://www.rferl.org/a/uzbek-kyrgyz-atambaev-mirziyoev-cooperate/28775628.html Uzbek, Kyrgyz Presidents Reiterate Two Nations' Readiness To Cooperate] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="lyk1I">[http://www.reuters.com/article/us-sudan-usa-sanctions/u-s-lifts-sudan-sanctions-wins-commitment-against-arms-deals-with-north-korea-idUSKBN1CB26Q U.S. lifts Sudan sanctions, wins commitment against arms deals with North Korea] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="qYMqj">[http://www.reuters.com/article/us-india-crash/indian-military-helicopter-crashes-near-china-border-seven-dead-idUSKBN1CB0JJ Indian military helicopter crashes near China border, seven dead] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="RRDXo">[http://www.reuters.com/article/us-cambodia-politics/cambodian-government-files-lawsuit-to-dissolve-main-opposition-party-idUSKBN1CB0U1 Cambodian government files lawsuit to dissolve main opposition party] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="UZe2g">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/mexico-ex-first-lady-leaves-opposition-party-for-presidency-bid-idUSKBN1CB2W3 Mexico ex-first lady leaves opposition party for presidency bid] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="P7LmZ">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-peace-germany/germany-lauds-anti-nuclear-campaign-winning-nobel-peace-prize-idUSKBN1CB12T Germany lauds anti-nuclear campaign winning Nobel Peace Prize] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="AOL3o">[http://www.reuters.com/article/us-germany-politics/young-german-conservatives-call-for-change-after-election-losses-idUSKBN1CB2OI Young German conservatives call for change after election losses] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="I4B2e">[http://www.reuters.com/article/us-russia-crash-uzbekistan-kazakhstan/sixteen-people-killed-in-russia-after-train-collides-with-bus-idUSKBN1CB0M7 Sixteen people killed in Russia after train collides with bus] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="xH1LL">[https://www.rferl.org/a/death-toll-rises-russia-train-bus-collision-vladimir-region/28778916.html Death Toll In Russian Bus Collision Rises To 17 After Small Child Dies] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="y7XLI">[https://www.rferl.org/a/opposition-activists-hold-anticorruption-rally-baku/28779648.html Opposition Activists Stage Anticorruption Rally In Baku] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="i9VWK">[http://www.reuters.com/article/us-ghana-fire/gas-explosion-rocks-ghanas-capital-accra-causing-fatalities-government-idUSKBN1CC0QY Gas explosion rocks Ghana's capital Accra, causing fatalities: government] Reuters, 8.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="Ow2MT">[https://www.rferl.org/a/thousands-rally-spain-unity-over-catalonia-crisis/28779514.html Thousands Rally In Spain Calling For ‘Unity’ Over Catalonia Crisis] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="s0o5S">[https://www.rferl.org/a/kyrgyz-deputy-prime-minister-killed-car-accident-dzhumakadyrov/28778978.html Kyrgyz Deputy Prime Minister Killed In Car Accident] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="SiCHy">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/indigenous-woman-registers-to-run-for-mexican-presidency-in-2018-idUSKBN1CC0T6 Indigenous woman registers to run for Mexican presidency in 2018] Reuters, 8.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="8LZ6q">[https://www.rferl.org/a/at-least-14-dead-road-accident-pakistan/28779255.html At Least 14 Dead In Road Accident In Pakistan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="hCTVa">[http://www.err.ee/634871 Venemaal protestisid Putini sünnipäeval tuhanded inimesed] ERR Uudised, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="p2Piz">[https://www.reuters.com/article/us-usa-turkey-security/turkey-urges-u-s-to-review-visa-suspension-as-lira-stocks-tumble-idUSKBN1CD0SC Turkey urges U.S. to review visa suspension as lira, stocks tumble] Reuters, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="zw9pT">[https://www.rferl.org/a/earthquake-kamchatka-alaska/28781752.html Earthquake Strikes Remote Islands Between Alaska, Kamchatka] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="89gT9">[https://www.rferl.org/a/bosnia-court-war-crimes-naser-oric-verdict-due/28780950.html Bosnian Court Acquits Muslim Ex-Commander Of War Crimes] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="nZ4WR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-41544849 Catalonia independence: Huge Spain unity rally in Barcelona] BBC News, 8.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="g6Fqq">[https://www.rferl.org/a/russia-fire-moscow-shopping-center/28780915.html Moscow Shopping Center On Fire, About 3,000 People Evacuated] Radio Free Europe / Radio Liberty, 8.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="SMdvq">[https://www.rferl.org/a/georgia-constitution-amendments-/28783646.html Georgian President Vetoes Constitutional Amendments] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="90gtQ">[https://www.rferl.org/a/kyrguzstan-atambaev-cancels-cis-summit-russia-election/28782293.html Kyrgyz President Cancels Russia Visit, Sends PM To CIS Summit After Lambasting Kazakhstan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="gkCwL">[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2017/press.html The Prize in Economic Sciences 2017] NobelPrize.org, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="6EZXd">[https://www.rferl.org/a/ukraine-turkey-erdogan-visit-poroshenko-meeting/28782936.html Erdogan Pledges Support For Ukraine's Territorial Integrity During Kyiv Visit] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="feRug">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-turgunov-released/28781922.html Uzbek Opposition Activist, Rights Defender Turgunov Released After Nine Years In Prison] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="DNoq2">[https://www.rferl.org/a/russia-foreigners-army-fight-abroad/28782155.html Putin Decrees Foreigners In Russian Army Can Fight In Wars Abroad] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="xr9VQ">[https://www.rferl.org/a/kosovo-gay-pride-parade-lgbt-security-tight/28784160.html Kosovo Gay Pride Parade Scheduled, Security Tight] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="ABK3Y">[http://www.err.ee/635432 Leedu seim ratifitseeris Rail Balticu leppe] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="tfMSq">[http://www.err.ee/635522 Läti valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="Y1Dl5">[http://www.err.ee/635559 Tšehhi president pakkus Ukrainale Krimm Venemaale jätta] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IrW0v">[https://www.rferl.org/a/turkey-president-erdogan-serbia-talks/28784166.html Turkish President In Serbia For Economy, Trade Talks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="1XUsJ">[https://www.rferl.org/a/russia-omsk-governor-latest-putin-reshuffle/28782750.html Putin Dismisses Ivanovo Governor, Appoints Younger Replacement] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="SeFSd">[https://www.rferl.org/a/eu-withholds-moldova-loan-justice-reforms/28787206.html EU Withholds Loan To Moldova Over Lack Of Justice Reforms] Radio Free Europe / Radio Liberty, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="1ViXX">[http://www.err.ee/635776 Eelvalimistel andis oma hääle 306 508 inimest] ERR Uudised, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="bY8Zk">[http://www.err.ee/635728 Ringkonnakohus ei leidnud kirjanik Kenderi õudusnovellist lapspornot] ERR Uudised, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="KbZkb">[http://www.reuters.com/article/us-usa-healthcare/trump-nails-obamacare-with-decision-to-cut-off-billions-in-subsidies-idUSKBN1CI0E4 Trump nails Obamacare with decision to cut off billions in subsidies] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IOtYU">[https://www.nytimes.com/2017/10/12/us/politics/trump-unesco-withdrawal.html U.S. Will Withdraw From Unesco, Citing Its ‘Anti-Israel Bias’] The New York Times, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="6v6QN">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-emirates/uae-terminates-north-korean-diplomatic-mission-ends-visas-idUSKBN1CH247 UAE terminates North Korean diplomatic mission, ends visas] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="Vzm6D">[http://www.reuters.com/article/us-spain-crash/eurofighter-jet-crashes-in-spain-killing-pilot-idUSKBN1CH1JN Eurofighter jet crashes in Spain, killing pilot] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IY4g6">[http://www.reuters.com/article/us-italy-politics-vote/italy-lower-house-passes-new-electoral-law-moves-on-to-senate-idUSKBN1CH1G6 Italy lower house passes new electoral law, moves on to Senate] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="JRjZk">[https://www.rferl.org/a/palestine-hamas-fatah-cairo-reconciliation/28790237.html Palestinian Rivals Fatah, Hamas Sign Reconciliation Deal] Radio Free Europe / Radio Liberty, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="xHcuS">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-germany/germany-extends-passport-controls-on-austrian-border-flights-from-greece-idUSKBN1CH2EP Germany extends passport controls on Austrian border, flights from Greece] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IKRqq">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-security/somalias-top-military-chiefs-resign-no-reason-given-idUSKBN1CH2IA Somalia's top military chiefs resign, no reason given] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="SPqEF">[http://www.err.ee/636050 Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi] ERR Uudised, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="6JLLy">[https://www.rferl.org/a/trump-strategy-toughening-iran-deal-face-uncertain-future-in-congress-corker-royce/28794116.html Trump's Strategy For Toughening Iran Deal Faces Uncertain Future In Congress] Radio Free Europe / Radio Liberty, 14.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="op44q">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security/southern-yemen-leader-sees-independence-referendum-soon-idUSKBN1CJ06V Southern Yemen leader sees independence referendum soon] Reuters, 14.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="W8vL3">[http://www.reuters.com/article/us-safrica-politics-zuma/south-african-supreme-court-upholds-reinstating-783-corruption-charges-against-zuma-idUSKBN1CI1B7 South African Supreme Court upholds reinstating 783 corruption charges against Zuma] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="8AqxN">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-quake/magnitude-5-4-quake-rumbles-southern-mexico-no-reports-of-damage-idUSKBN1CJ01A Magnitude 5.4 quake rumbles southern Mexico, no reports of damage] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="OEzCX">[http://www.reuters.com/article/us-peru-politics/peru-opposition-ruled-congress-approves-kuczynskis-new-cabinet-idUSKBN1CI2SF Peru opposition-ruled Congress approves Kuczynski's new cabinet] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="R4j2R">[http://www.reuters.com/article/us-unesco-vote/unesco-selects-frances-azoulay-as-new-chief-idUSKBN1CI15P UNESCO selects France's Azoulay as new chief] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="O9JBR">[http://www.reuters.com/article/us-ivorycoast-crash/french-army-charter-plane-crashes-in-ivory-coast-four-moldovans-killed-idUSKBN1CJ09W French army charter plane crashes in Ivory Coast, four Moldovans killed] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="RpcY9">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-attacks/death-toll-in-somalia-bombing-jumps-to-263-medical-workers-idUSKBN1CL0GT Death toll in Somalia bombing jumps to 263: medical workers] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="NQRRM">[http://www.reuters.com/article/us-macedonia-election/macedonias-pro-western-social-democrats-claim-victory-in-local-elections-idUSKBN1CK0AH Macedonia's pro-Western Social Democrats claim victory in local elections] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="lX3m4">[http://www.reuters.com/article/us-pope-canonisation/pope-canonizes-first-new-world-martyrs-calls-amazon-synod-for-2019-idUSKBN1CK0FX Pope canonizes first New World martyrs, calls Amazon synod for 2019] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="xpyIr">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-election/venezuela-vote-dispute-risks-rekindling-unrest-sanctions-idUSKBN1CK06A Venezuela vote dispute risks rekindling unrest, sanctions] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="ge9j5">[https://kov2017.valimised.ee/valimis-erakonniti.html Hääletamistulemus erakonniti] Valimised.ee, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="ommNu">[http://www.err.ee/636945 Hispaania kohus vangistas kaks Kataloonia iseseisvusliikumise juhti] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="1IirD">[http://www.reuters.com/article/us-india-collapse/bengaluru-building-collapse-kills-at-least-five-officials-idUSKBN1CL0IH Bengaluru building collapse kills at least five: officials] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="XH2IJ">[https://www.rferl.org/a/eu-sanctions-north-korea/28798278.html EU Ministers Impose New Sanctions On North Korea] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="TQXqI">[https://www.rferl.org/a/four-nations-meet-oman-try-restart-afghan-peace-talks-taliban-pakistan/28798966.html Four Nations Meet In Oman To Try To Restart Afghan Peace Talks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="z5B1W">[https://www.rferl.org/a/armenia-azerbaijan-nagorno-karabakh-talks/28797554.html Armenian, Azerbaijani Presidents Hold 'Constructive' Talks On Karabakh] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="dcA8t">[http://www.err.ee/636941 Türgi valitsus pikendas eriolukorda viiendat korda] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="zhdhb">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-human-rights-activist-freed/28798315.html Uzbek Rights Defender Mamathonov Released After Eight Years In Prison] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="7H5LS">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13640-2017-10-16-05-58-35/index.html Riigipea sõidab täna töövisiidile Norra Kuningriiki] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="NKxqJ">[http://www.err.ee/636842 Rõivas astus riigikogu aseesimehe kohalt tagasi] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="8mP6w">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-gardez-attack-suicide-bombers-gunmen-police-training-center/28799280.html Dozens Killed In Afghan Suicide, Gun Attacks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="enUvX">[https://www.rferl.org/a/catalonia-protest-cuixart-sanchez-separatists/28800390.html Catalans Protest Detention Of Separatist Leaders] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="Te85r">[https://www.rferl.org/a/moldova-president-dodon-suspended-minister-defense/28800560.html Moldovan President May Be Suspended For Rejecting Minister Twice] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="1aYZv">[https://www.rferl.org/a/ukraine-rally-saakashvili-tight-security-poroshenko/28799423.html Minor Clashes Reported At Kyiv Anticorruption Demonstration] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="xNQsM">[https://www.rferl.org/a/court-house-arrest-serebrennikov/28800625.html Moscow Court Prolongs House Arrest For Famed Theater Director Serebrennikov] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="wHvqz">[https://www.rferl.org/a/russia-navalny-elections-pamfilova-presidency/28799529.html Russian Elections Chief Says Navalny Cannot Run Until 2028] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="QbBuo">[https://poliitika.postimees.ee/4279401 GRAAFIK: kooseluseaduse pooldajad ja vastased riigikogus] Postimees, 17.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="A18pz">[http://www.reuters.com/article/us-china-congress-pollution/chinas-president-xi-says-will-continue-years-long-war-on-smog-idUSKBN1CN0CI China's President Xi says will continue years-long war on smog] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="mY0UY">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-41585512 Man Booker Prize: George Saunders wins for Lincoln in the Bardo] BBC News, 18.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="Tn0lk">[http://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/18/veel-kahel-tartu-abilinnapeal-korruptsioonikahtlus Kapo pidas kinni kaks Tartu abilinnapead] Äripäev, 18.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="AodXi">[http://www.reuters.com/article/us-eu-turkey-summit-austria/austria-election-victor-calls-for-end-to-turkeys-eu-entry-talks-idUSKBN1CO1Z6 Austria election victor calls for end to Turkey's EU entry talks] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="UOyqz">[https://www.rferl.org/a/eu-leaders-reaffirm-commitment-iran-nuclear-deal-despite-trump-opposition/28805452.html EU Leaders Reaffirm Commitment To Iran Nuclear Deal Despite Trump Opposition] Radio Free Europe / Radio Liberty, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="DmlVA">[https://www.rferl.org/a/canada-passes-magnistky-act-russia-sanctions/28804814.html Canada Passes Version Of Magnitsky Act, Raising Moscow’s Ire] Radio Free Europe / Radio Liberty, 19.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="XPOtF">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-politics-court/pakistani-anti-corruption-court-indicts-ousted-pm-sharif-idUSKBN1CO0WF Pakistani anti-corruption court indicts ousted PM Sharif] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="T0fDz">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-reforms/ukraine-passes-long-delayed-health-reforms-praised-by-west-idUSKBN1CO1YT Ukraine passes long-delayed health reforms praised by West] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="AOpHY">[https://web.archive.org/web/20171022150644/http://www.nzherald.co.nz/nz/news/article.cfm?c_id=1&objectid=11933639 It's Labour! Jacinda Ardern will be next PM after Winston Peters and NZ First swing left] NZ Herald, 19.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="PH4HW">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13651-2017-10-19-03-54-17/index.html President Kaljulaid sõidab täna töövisiidile Soome] Vabariigi Presidendi Kantselei, 19.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="ed3A0">[http://www.reuters.com/article/us-usa-tillerson/tillerson-to-visit-saudi-arabia-qatar-pakistan-india-switzerland-idUSKBN1CO25F Tillerson to visit Saudi Arabia, Qatar, Pakistan, India, Switzerland] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="EteSz">[http://www.err.ee/637769 Poolas toimus ostukeskuses noarünnak, üks inimene hukkus] ERR Uudised, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="3WPuz">[http://www.err.ee/637729 Haapsalus allkirjastati koalitsioonilepe] ERR Uudised, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="nJAbp">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-suicide-bombing-/28808036.html Suicide Bombing Kills At Least 15 Afghan Cadets, Defense Ministry Says] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="4aflt">[https://www.rferl.org/a/georgia-kaladze-tbilisi-elections-georgian-dream/28808247.html Georgian Dream Candidates Elected Mayors In Tbilisi, Three Other Cities, Preliminary Results Show] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="Hi6Wq">[https://www.rferl.org/a/spain-suspends-catalonia-government-independence-elections/28807895.html Fresh Protests In Barcelona As Spain Moves To Remove Catalan Leaders] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="kXpO3">[https://www.rferl.org/a/germany-munich-knife-attack/28807734.html Police Say Four People Injured In Munich Knife Attack] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="wyemf">[https://www.rferl.org/a/belarus-protest-minsk-army-hazing/28808093.html Hundreds Rally In Minsk To Condemn Hazing In Army And Tax On 'Social Parasites'] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="boueK">[https://www.rferl.org/a/kosovo-elections-albanians-serbs-turks-pristina-balkan/28808658.html Kosovo Voters Go To Polls For Local Elections] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="rNNbJ">[http://www.err.ee/638021 Stockholmis avaldas ligi 3000 inimest meelt seksuaalse ahistamise vastu] ERR Uudised, 22.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="GDI3A">[https://www.rferl.org/a/navalny-scheduled-to-leave-jail/28808667.html Russian Opposition Politician Navalny Released From Detention, Heads For Astrakhan Rally] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="L4on5">[http://www.err.ee/638014 Viljandi koalitsioonilepe sai allkirjad] ERR Uudised, 22.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="406Vr">[https://www.rferl.org/a/tillerson-kurds-iraq-pakistan-afghanistan-/28812073.html Tillerson Urges Iraqis, Kurds To Settle Differences, Commit To Country's Unity] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="E68CK">[https://www.rferl.org/a/tillerson-in-surprise-visit-to-afghanistan-discusses-new-us-strategy/28810943.html Tillerson Makes Surprise Visit To Afghanistan To Discuss New U.S. Strategy] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="4fRqT">[http://www.err.ee/638167 Eesistumise suurim võit: ELi riigid leppisid kokku lähetatud töötajate osas] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="zj7ET">[https://www.rferl.org/a/paris-climate-accord-nicaragua-joins-only-us-syria-out/28812296.html Nicaragua To Join Paris Accord, Leaving U.S., Syria As Only Nonparticipants] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="L95KK">[https://www.rferl.org/a/ukraine-corruption-agency-raid-odesa-mayor-office-home/28811316.html Ukraine's Anticorruption Bureau Says Raids Odesa Mayor's Home, Office] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="x3cqu">[https://www.rferl.org/a/russia-chechnya-national-guard-soldier-kills-comrades/28811503.html Russian Soldier Kills Four Comrades In Chechnya] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="k2Jav">[https://www.rferl.org/a/journalist-radio-moskvy-stabbed-hospitalized/28810809.html Journalist With Russia's Ekho Moskvy Hospitalized After Stabbing] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="0YV55">[http://www.err.ee/638142 Riigikogu aseesimeesteks said Pevkur ja Eesmaa] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="8y2bq">[http://www.err.ee/638179 Tartu reformikad alustavad võimuläbirääkimisi Keskerakonnaga] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="RGTCV">[http://www.err.ee/638184 Paides moodustati IRL-i juhitav kolmikliit] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="rUqZX">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-india-president-ghani-visit/28812490.html Afghan President Reviews Bilateral Ties With India During New Delhi Visit] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="elT7M">[http://www.err.ee/638366 Austria konservatiivid kutsusid parempopulistid võimukõnelustele] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="UCybt">[http://www.err.ee/638375 Schäuble valiti Saksa parlamendi spiikriks] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="ALq5f">[http://www.err.ee/638491 Politsei pidas Moskvas filmi "Matilda" esilinastusel kinni seitse inimest] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="jpNJy">[http://www.err.ee/638347 Reformierakonna fraktsioon valis juhiks Jürgen Ligi] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="44AsY">[http://www.err.ee/638496 Särgava, Kovalenko ja Kõusaar astusid SDE-sse] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="1yhZ6">[http://www.err.ee/638477 Ossinovski sõnul on sotsid valmis Tallinnas koalitsioonikõnelustel osalema] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="HOIUd">[http://www.err.ee/638384 Aasta põllumehe tiitli pälvis Raplamaa piimatootja Margus Muld] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="lZD7X">[https://www.rferl.org/a/tillerson-visit-india-pakistan-afghanistan/28814873.html Tillerson In India After Visits To Pakistan, Afghanistan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="zyiM3">[https://www.rferl.org/a/china-congress-xi-jinping-leadership-committee/28814466.html China Reveals New Leadership Team, No Obvious Xi Successor] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="fYIxY">[https://www.rferl.org/a/turkeys-erdogan-iraqs-abadi-vow-cooperate-security-economy/28815912.html Turkey’s Erdogan, Iraq’s Abadi Vow To Cooperate On Security, Economy] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="DwssW">[https://www.rferl.org/a/putin-steinmeier-russia-germany-gorbachev-memorial-cathedral/28814600.html Germany's Steinmeier Tells Putin Improving Relations 'Essential'] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="Ur1ef">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-mirziyoev-turkey-visit-erdogan/28815184.html Uzbek President On Official Visit To Ankara After Nearly 20-Year Pause] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="hoQSx">[http://www.err.ee/638678 Keskerakond otsustas võimu pealinnas mitte jagada] ERR Uudised, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="PvWT3">[http://www.err.ee/638658 Lääne-Nigula volikogu esimehe kandidaat on Neeme Suur, kes lahkub seetõttu Lääne maavanema ametist] ERR Uudised, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="tBw53">[https://www.postimees.ee/4290663 ERMi direktoriks sai Alar Karis] Postimees, 27.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="bweIF">[https://www.rferl.org/a/spain-catalonia-barceona-unity-demonstration/28822189.html Hundreds Of Thousands Rally In Barcelona In Favor Of Unity With Spain] Radio Free Europe / Radio Liberty, 29.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="EjbHn">[https://www.rferl.org/a/macedonia-sdsm-vmro-dpmne-zaev-gruevski-election/28823210.html Macedonian Opposition Leader Denounces Vote After Apparent SDSM Win In Second Round] Radio Free Europe / Radio Liberty, 29.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="4JGsC">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-nine-police-killed-ghazni/28824069.html At Least Nine Afghan Police Officers Killed In Taliban Attack] Radio Free Europe / Radio Liberty, 30.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="faEWg">[https://www.usatoday.com/story/news/politics/2017/10/30/report-former-trump-campaign-chair-paul-manafort-charged-russia-probe-told-surrender-feds/812424001/ Mueller's bombshell: Special counsel charges Manafort, Gates and reveals aide's Russia contacts] USA Today, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="vSeAx">[http://thehill.com/policy/defense/357827-court-partially-blocks-trumps-directive-on-transgender-military-ban Court partially blocks Trump's transgender military ban] The Hill, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="XNPwv">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-41798481 Saudi Arabia to allow women into sports stadiums] BBC News, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="Xsoo7">[https://www.rferl.org/a/russia-gordon-announces-presidential-candidacy/28824155.html Russian Journalist Yekaterina Gordon Announces Presidential Bid] Radio Free Europe / Radio Liberty, 30.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="YCYEB">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-explosion-casualties-kabul/28826238.html At Least Three Killed, 15 Wounded In Kabul Suicide Attack, Say Officials] Radio Free Europe / Radio Liberty, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="kZZPK">[http://www.reuters.com/article/us-new-york-shooting/suspected-terrorist-truck-attack-kills-eight-on-new-york-bike-path-idUSKBN1D02QU Suspected terrorist truck attack kills eight on New York bike path] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 1.11.2017)</ref> <ref name="uUQB4">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia-court/spains-supreme-court-begins-rebellion-proceedings-against-catalan-lawmakers-idUSKBN1D01CS Spain's Supreme Court begins rebellion proceedings against Catalan lawmakers] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="E9r7h">[http://www.reuters.com/article/us-mali-security/six-dead-after-ambush-on-malian-high-courts-president-idUSKBN1D0339 Six dead after ambush on Malian High Court's president] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="G0M8I">[https://www.rferl.org/a/moldova-romanian-constitutional-court-moldovan/28826605.html Moldova's Top Court Endorses Proposal To Switch Official Language To 'Romanian' In Constitution] Radio Free Europe / Radio Liberty, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="3Z0Mg">[http://www.reuters.com/article/us-germany-security/german-police-arrest-syrian-suspected-of-planning-bomb-attack-idUSKBN1D00Q4 German police arrest Syrian suspected of planning bomb attack] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="7kloN">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13687-2017-10-31-12-28-35/index.html President Kaljulaid: Gruusia saab oma võimaluste akna] Vabariigi Presidendi Kantselei, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="OSwPu">[http://www.err.ee/639700 Vabaduse väljakul tulistas politsei noaga vehkinud meest, kes suri haiglas] ERR Uudised, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="3FrC3">[http://www.err.ee/639757 Viimsi volikogu valis esimeheks Taavi Kotka] ERR Uudised, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2017| 2017-10]] s0cqxj9sxwauvbtngy2wkuwmr5bcnrp 0 476524 7253559 7252247 2026-10-15T14:47:52Z Morel 26171 /* Loy */ 7253559 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Uladzimir Lobač]], valgevene folklorist (1972–) *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja (1998–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Mira Lobe]], Austria kirjanik (1913–1995) *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–2023) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (1942–2026) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Mihhail Lobov]], Venemaa jurist (1971–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Manuel Locatelli]], itaalia jalgpallur (1998–) *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Andrew Lock]], Austraalia alpinist (1961–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitleja (1961–) *[[Tom Lockyer]], Walesi jalgpallur (1994–) *[[Dans Ločmelis]], Läti jäähokimängija (2004–) *[[Locrinus]], brittide kuningas *[[Angel Locsin]], Filipiinide näitleja, fotomodell, moekunstnik ja filmiprodutsent (1985–) ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–2025) *[[John Lodge]], inglise muusik (1943–2025) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–2025) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Friedrich Loeffler]], saksa bioloog (1852–1915) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Agnese Logina]], Läti kultuuriteadlane, filmikuraator ja kriitik, kultuuripoliitika ekspert ja poliitik (1990–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat (1867–1942) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija (2001–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Stefan Loibl]], saksa jäähokimängija (1996–) *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Helgi Loik]], eesti tõlkija (1950–2024) *[[Meeme Loik]], eesti tee-ehitusinsener (1935–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Loke Siew Fook]], Malaisia poliitik (1977–) *[[Artur Lokk]], eesti maalikunstnik (1928–1996) *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmindustegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Morten Løkkegaard]], Taani ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant, endine telesaatejuht ja poliitik (1964–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–2025) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–2023) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Vilhelm Lombak]], Eesti NSV riigitegelane (1892–1973) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Henri Dupuy de Lôme]], prantsuse mereväeinsener (1816–1885) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Maian Lomp]], eesti laulja (2000–) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) *[[Mikheil Lomtadze]], gruusia päritolu rahvusvaheline ettevõtja (1975–) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Peeter Londo]], Eesti poliitik ja tööline (1879–1947) *[[Fritz London]], juudi päritolu Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1900–1954) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt (1598–1682) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1994–) *[[Rjurik Lonin]], vepsa koduloo-uurija, rahvaluulekoguja ja kirjanik (1930–2009) *[[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Kirile Loo]], eesti laulja (1960–2025) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–2018) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–2022) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–2024) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–2026) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–2021) *[[Niini Loona]], eesti laulja ja näitleja (1903–1992) *[[Ele Loonde]], eesti muuseumitöötaja, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist (1997–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Grigori Loorand]], Eesti poksija (1915–1977) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Altmar Looris]], eesti teatrijuht ja nukulavastaja (1952–) *[[Linnar Looris]], eesti balletilavastaja ja endine balletitantsija (1981–) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Arvo Loorits]], eesti jalgrattur, suusataja, sõudja ja sporditegelane (1948–) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (1944–2026) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Anthony Lopes]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Wagner Lopes]], Brasiilia päritolu Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Eric Lopez]], USA näitleja (1978–) *[[Fermín López]], Hispaania jalgpallur (2003–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Javi López]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Marcos López]], Peruu jalgpallur (1999–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Patxi López]], baski päritolu Hispaania poliitik (1959–) *[[Amalia López Cabrera]], hispaania dagerrotüpist ja kutseline fotograaf (1837–1899) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, õppejõud ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Siimo Lopsik]], eesti õpetaja ja poliitik (1977–) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Dominik Lopuhhin]], Eesti laskesuusataja (2008–) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) *[[Gennadi Lopõrev]], Venemaa Föderaalse Julgestusteenistuse töötaja (1954–2023) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Lorde]], Uus-Meremaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitleja (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Jürgen Lorenz]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja (1987–) *[[Néstor Lorenzo]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Avo Lorents]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja sporditegelane (1929–1986) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, televisioonidiktor ja -saatejuht *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Johannes Lossius]], baltisaksa ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1842–1882) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Eerik Lossmann]], eesti tehnikateadlane (1964–) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Joanna Lossow]], poola katoliku nunn (1908–2005) *[[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (1925–2025) ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Michel Lotito]], prantsuse meelelahutaja (1950–2007) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Alexander Lott]], eesti õigusteadlane (1987–) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2024) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Salme Lott]], eesti näitleja (1911–1994) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Henry Loubscher]], Lõuna-Aafrika endine poksija (1936–) *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog (1992–) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitleja (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928–2025) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Tom Lovell]], USA maalikunstnik ja illustraator (1909–1997) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Sandi Lovrić]], Sloveenia jalgpallur (1998–) ==Low== *[[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (1953–2024) *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Dulce María Loynaz]], Kuuba kirjanik (1902–1997) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] itiba4vsoieegttngsrrnzokl55i663 0 476742 7254004 7042701 2026-10-16T09:40:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254004 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Koeratoug |eesti_nimi=Saksa dogi |kujutis_nimi=Great Dane 600.jpg |pildiallkiri= |ryhm=2 |alaryhm=2 |alaalaryhm=1 |standard_nr=235 |standard_kuup=02.10.2024 |url_standard_en=https://fci.be/Nomenclature/Standards/235g02-en.pdf |url_standard_et= |hyydnimed= |aliased=Taani Dogi, Ulmer Dogge, Englische Dogge, Dänische Dogge, Hatzrüde, Saupacker, Große Dogge |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus=seltsikaitsevalve |asukohamaa={{PisiLipp|Saksamaa}} |eestkostja= |orig_nimi=Deutsche Dogge |pikkuseindeks= |korgus= |kaal= |kattekarv=väga lühike, tihe, sile, liibuv ja läikiv<ref name=fci /><ref name=EKL /> |karvkate=<div style="margin:-4px 0 0 -5px;line-height:105%;"> * kollakaspruun (''fawn''): kuldse&shy;test heledatest kollakas&shy;pruu&shy;nidest toonidest sügava kuldse toonini; * vöödiline (''brindle''): põhivärvu&shy;seks on heledam või sügavam kuldne kollakas&shy;pruun, milles jooksevad võimalikult korra&shy;pärase asetusega ja võimali&shy;kult selgelt väljendunud mus&shy;tad triibud suunaga roiete poole; * arlekiin (valge mustade laiku&shy;dega): põhivärvuseks on puhas valge, eelistatult ilma tähnideta; * merle (hall mustade laikudega) põhivärvus hall ; valged märgised rinnal ja käppad on lubatud (esineb ka mantel merle’t) * must: [[süsimust]]; valged märgised rinnal ja käppadel on lubatud; * mantel (must katab keha nagu tekk ja koon, kael, kõht, jalad ja sabaots on valged) * platten (valge alusvärv ja suured mustad laigud) * sinine: puhas hallikas&shy;sinine.<ref name=fci /><ref name=EKL /></div> |eluiga= |pesakond= |markused= }} '''Saksa dogi''' on [[koeratõug]]. On üks maailma suurimaid koeratõuge ja pärineb [[Saksamaa|Saksamaalt]]. Saksa Dogi teatakse ka kui Taani Dogi - mõlemad üks ja sama tõug. == Kehaehitus == Seltsi-, valve- ja kaitsekoer. Turjakõrgus on isastel vähemalt 80 cm, emastel vähemalt 72 cm.<ref name="b" /> == Omadused == Saksa dogi on sõbralik tõug, keda on kutsutud ka õrnaks hiiglaseks. Dogid on seltsiloomad, kes tahavad väga palju suhelda. Nad on väga kavalad, kuid võivad ka kergesti solvuda, kui neid pole õigesti koheldud. == Tervis == Saksa dogidel, nii nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, on aeglane ainevahetus. Sellega tuleb arvestada toidu valikul ja toidukoguste määramisel. Terviseprobleemidest võib esineda [[Düsplaasia|düsplaasiat]], [[südamehaigus]]i, maokeerdu ja mao laienemist. (Pimedust ja kurtust esineb eelkõige lumivalgetel dogidel vahel ka lumivalgetel mõne üksiku musta laiguga, sellepärast ei tohiks omavahel ristata arlekiin x arlekiin, merle x arlekiin ja merle x merle - kuna kõik kannavad merle geeni). Kuna dogi on koeratõugudest üks sügavarinnalisemaid, on ka neil teiste tõugudega võrreldes suurem maokeeru ja mao laienemise tekke risk. Saksa dogid elavad keskmiselt 8–10-aastaseks. Kui toiduvalik ja elustiil on õige, siis ka oluliselt vanemaks.<ref name="a" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=fci>{{cite web|url=http://fci.be/Nomenclature/Standards/235g02-en.pdf |title=Saksa Dogi inglise keelne standard |trans-title= |publisher=[[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] |language=en |format=[[Porditav dokumendivorming|PDF]]}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web|url=https://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/235_saksa_dogi.pdf |title=Saksa dogi |date= |accessdate=29.09.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit|EKL]]|page=|format=PDF}}</ref> <ref name=a>{{Netiviide|Autor=|URL=http://lemmikloom.delfi.ee/koer/saksa-dogi-heasudamlik-hiiglasemootu-seltsiline?id=71877313|Pealkiri=Lemmikloom|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.09.2017}}</ref> <ref name=b>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koer.ee/Saksa_dogi.html|Pealkiri=Koer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.09.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170926143959/http://www.koer.ee/Saksa_dogi.html|arhiivimisaeg=26.09.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Great Dane|Saksa dogi}} * [http://www.koer.ee/Saksa_dogi.html Saksa dogi] koer.ee saidil [[Kategooria:Koeratõud]] e06ou2bjkyqnijkgu6z8pbpr4a29cq5 0 487208 7253837 6984647 2026-10-16T01:50:27Z Juppi lantteineen 239848 7253837 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ingrid van Engelshoven (cropped).jpg|pisi|upright|Ingrid van Engelshoven (2016)]] '''Ingrid Katharina van Engelshoven''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1966]] [[Delft]]is) on [[Holland]]i poliitik, ta kuulub erakonda [[Demokraadid 66]]. Ta oli [[26. oktoober|26. oktoobrist]] [[2017]] kuni [[10. jaanuar]]ini [[2022]] Hollandi haridus- ja kultuuriminister. Ta sündis aastal [[1966]] [[Delft]]is. Ta õppis politoloogiat Nijmegeni Radboudi Ülikoolis ja õigusteadust [[Leideni Ülikool]]is. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2017}} Ta oli [[26. oktoober|26. oktoobrist]] [[2017]] kuni 10. jaanuarini 2022 Hollandi haridus- ja kultuuriminister. {{JÄRJESTA:Engelshoven, Ingrid Van}} [[Kategooria:Hollandi ministrid]] [[Kategooria:Leideni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] slb9zod57llyyowe68v82zu3fo8mple 0 492377 7253913 7185511 2026-10-16T07:30:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253913 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Fail:X-ray_spectra_with_and_without_filtration.jpg|pisi|Röntgenikiirguse spekter filtratsioonita ja kolmel erineval filtril A = Al (aluminium) filter B = Al + Sn (tin) filter C = Al + Sn + Cu (copper) filter ]] '''Röntgenfilter''' on materjal, mis on paigutatud [[Röntgenikiirgus|röntgenikiirte]] allika ette selleks, et vähendada [[kiirgus]]e [[Intensiivsus (füüsika)|intensiivsust]] kiiratud [[Elektromagnetspekter|spektri]] [[lainepikkus]]tel ja muuta lainepikkuste jaotust kiirekimpudes. Röntgenikiirte jõudmisel aineni üks osa saabuvast kiirgusest neeldub aines, teine osa liigub kehast läbi. Neeldunud röntgenikiirguse energia sõltub materjali [[massnõrgenemistegur]]ist ja langeva footoni energiast.<ref name="H9qC2" /> Täielik neeldumine toimub siis, kui piisava energiaga röntgenikiired põhjustavad elektronide [[Aatomite energiatasemed|energiatasemete]] üleminekut neelduva materjali aatomis. Neeldunud energia ergastab aatomeid ja ei jätka materjalist läbi liikumist (ehk on välja "filtreeritud").<ref name="cdCII" /> Siiski, vaatamata üldiselt neeldumise vähenemisele suurema energiaga lainepikkustel, on neeldumises perioodilised piigid, mis vastavad materjali elektronkihtide energiatasemete vaheliste elektronsiiretele. Neid piike kutsutakse [[neeldumisserv]]adeks.<ref name="CqWKI" /> Selle tõttu filtreerivad erinevad materjalid röntgenlaineid energiatel, millele vastavad elektroni energiatasemed ja energiatasemest veidi rohkem. Omakorda tähendab see, et röntgenikiired, mille energia on elektroni energiatasemest väiksem, liiguvad ainest relatiivselt ilma muundumata läbi. Järelikult on võimalik täpselt valida, millistel lainepikkustel röntgenikiiri me soovime näha, kasutades teatud neeldumiskarakteristikatega aineid eri röntgenikiirgurite jaoks. == Rakendused == Näitena emiteerib [[Vask|vasest]] röntgenikiirte [[Röntgenallikas|allikas]] laineid, mille kiiratavad lainepikkused on 154 ja 139 [[Pikomeeter|pikomeetrit]].<ref name="bSZFJ" /> [[Nikkel|Niklil]] on neeldumisserv 149&#x20;pm, kahe vase poolt kiiratud lainepikkuse vahel.<ref name="VjKmV" /> Seega, kasutades niklist valmistatud filtrit, neeldub kõrgema energiaga 139-pikomeetrine lainepikkus filtris, kuid 154-pikomeetrine läbib filtri ilma, et kiirguse intensiivsus muutuks. Tulemuseks vasest röntgenikiirguse allikas, mille ees on niklist filter, saab tekitada peaaegu [[Monokromaatsus|monokromaatilist]] röntgenikiirgust, mille footonite lainepikkused on enamasti 154&#x20;pm. Meditsiinilistel eesmärkidel kasutatakse röntgenfiltreid selleks, et vähendada või kõrvaldada madala energiaga kiired röntgeniülesvõtte ([[radiograafia]]) ajal.<ref name=":0" /> Madala energiaga röntgenikiired (vähem kui 20 [[Elektronvolt|keV]]) mõjutavad saadavat pilti marginaalselt, kuna nad neelduvad patsiendi pehmetes [[kude]]des (eriti nahas). Röntgenikiirguse neeldumisel patsiendis suureneb tõenäosus, et patsiendis esineb [[Juhuslik protsess|stohhastiline]] (nt vähk)<ref name="tAes5" /> või mittestohhastiline (nt koe reaktsioonid)<ref name="PRVFc" /> mõju. Selle tõttu eelistatakse eemaldada madala energiaga röntgenlaineid langevast kiirgusest, sest pildikvaliteedi need praktiliselt ei muuda. Röntgenikiirguse filtratsioon võib olla kiirguri torus sisseehitatud või saab filtreid lisada plaatidena erinevatest materjalidest. Kõige õhem filtratsioon, mida meditsiinis kasutatakse, on tavaliselt 2,5&nbsp;mm paksune [[alumiinium]]iplaat, kuid hiljuti{{millal}} on hakatud kasutama paksemaid filtreid. Tänapäevaste fluoroskoopiaseadmete valmistajad kasutavad süsteemi, kus lisatakse eri paksusega vasest filter (olenevalt patsiendist). Vaskfiltri paksus erineb tavaliselt 0,1–0,9&#x20;mm. Röntgeniaparatuuri ehitusel kasutatakse kiirte kiirgamisel ja [[Kollimatsioon|kollimeerimisel]] vältimatult [[klaas]]i, mis on ka efektiivselt filter. Nende klaasideta oleks kiiratud energia kõrge piik madalamas energias ja umbes 2–3 suurusjärku suurem kui klaasiga filtreeritud kiirgus. Seda vältimatut filtratsiooni kutsutakse [[omafiltratsioon]]iks.<ref name="vkLtd" /> Röntgenfiltreid kasutatakse ka [[röntgenkristallograafia]]s aatomisiseste vahede määramiseks [[Kristall|kristalsetes]] [[tahkis]]tes. [[Kristallvõre|Võrede]] vahesid saab määrata [[Braggi difraktsioon]]i kaudu, kuid see meetod nõuab, et keha uuritakse peaaegu täpselt monokromaatilise röntgenlainega.<ref name="EKFRl" /> See tähendab samasuguste vask-nikkel-süsteemide kasutamist, nagu eelpool mainitud, et võimaldada ainult ühel lainepikkusel läbimist valitud kristallis, mis võimaldab saadud hajumisel määrata [[difraktsioon]]i kaugust. == Filtratsiooni paksus == [[Fail:Filtratsiooni paksus - doos suhe.png|pisi|Tabelis on esimeses veerus lisafiltratsioon, teises veerus torust kiiratud energiat iseloomustav arv&nbsp;mAs, mis on jäetud konstantseks. Kolmandas veerus on neeldumist kirjeldav suurus milligrei, neljandas veerus greid ümber arvutatud röntgeniteks ja viiendas veerus keskmine intensiivsus. Tabel on koostatud kolmel piikpingel, 70 kVp, 90 kVp ja 120 kVp]] Filtratsiooni paksus meditsiinis sõltub patsiendist (vanusest ja suurusest) ja kohast, kust pilti võetakse. Tihti kasutatakse filtratsiooni füüsilise paksuse asemel suurust ''Half Value Layer'' (HVL, eesti keeles [[poolnõrgenemispaksus]]). See on kiirguse kvaliteeti iseloomustav suurus, mis on määratud teatud materjali (nt Al) paksusega, milles selle kiirguse intensiivsus väheneb 2 korda; on võrdeline kiirguse [[läbitungevõime]]ga ja materjali [[nõrgestustegu]]riga. Selle ühikuks (alumiiniumi puhul) on 1&nbsp;mm Al.<ref name="N8TjS" /> HVL-i kasutatakse radiograafias pigem kiirguse kvaliteedi näitamiseks. HVL on kvaliteedikontrollis tähtsam kui füüsiline paksus, sest sellega saab mõõta piisava filtratsiooni paksust, et patsiendis ei neelduksid madalama energiaga kiired.<ref name="TbVNK" /> Üldiselt on meditsiiniaparatuuris omafiltratsioon, mille paksus on ekvivalente umbes 0,5–1,0&#x20;mm Al. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on seaduse järgi minimaalne [[täisfiltratsioon]] (omafiltratsioon ja lisafiltratsioon kokku) 2,5&nbsp;mm Al, kui masin opereerib kõrgemal kui 70 kVp ([[piikpinge]] [[kilovolt]]ides).<ref name=":0" /> == Ühikud == Meditsiinifüüsikas (ja ka kiirguskaitses, tervisefüüsikas, radiobioloogias jm aladel) kasutatakse üldiselt röntgenikiirguse neeldumise kirjeldamiseks patsiendis neeldumisdoosi, mille ühikuks on [[grei]] (Gy). See on ühe [[džaul]]i energia neeldumine ühe [[kilogramm]]i kohta. Eelnevalt on kasutatud ka [[röntgen]]it (R), kuid kuna röntgen iseloomustab kiiritust, ehk väljendab röntgenikiirguse (kiirgusvälja) intensiivsust, mitte neeldumist aines, on võetud kasutusele teised, rohkem kirjeldavad ühikud. Lisaks on kasutusel veel [[rad]] (1 rad = 0.01 Gy) ja [[siivert]] (Sv). [[Laeng]] (meditsiinilistes rakendustes kasutatav ühik [[milliamper-sekund]]&nbsp;mAs) on suurus, mida kasutatakse spetsiifilise röntgenitoru talitluse iseloomustamiseks. See on mõõt torust kiiratud energiast sekundi kohta. Näiteks kui toru funktsioneerib [[voolutugevus]]el 600&nbsp;mA 0,1 sekundit, saab&nbsp;mAs-i arvutada nii: <math>600\,mA \times 0,1\,s = 60\,mAs</math> Suurendades kas voolutugevust või pikendades toru talitlusaega, suureneb emiteeritud energia, mida&nbsp;mAs iseloomustab.<ref name="yxTO0" /> == Eri ainete toime == Kasutatakse [[röntgenkristallograafia]]s * [[tsirkoonium]] – neelab [[pärsskiirgus]]t ja [[K-beeta]]kiirgust; * [[raud]] – neelab terve spektri; * [[molübdeen]] – neelab pärsskiirgust, kuid mitte K-beeta- ja [[K-alfa]]kiirgust*; * [[alumiinium]] – lõikab pärsskiirgust* ja eemaldab 3. astme piigid; * [[hõbe]] – sama mis alumiinium, kuid rohkemal määral; * [[indium]] – sama nagu raud, kuid vähemal määral; * [[vask]] – sama nagu alumiinium, jätab alles ainult 1. astme piigid. Kasutatakse [[radiograafia]]s * [[molübdeen]] – kasutatakse [[mammograafia]]s; * [[roodium]] – kasutatakse mammograafias koos roodium[[anood]]idega; * alumiinium – kasutatakse üldiselt radiograafia [[röntgenitoru]]des; * [[vask]] – kasutatakse üldiselt radiograafias, eriti [[pediaatria]]s; * [[hõbe]] – kasutatakse mammograafias koos [[volfram]]<nowiki/>anoodidega; * [[tantaal]] – kasutatakse [[fluoroskoopia]]s koos volframanoodidega; * [[nioobium]] – kasutatakse radiograafias ja hambaradiograafias koos volframanoodidega; * [[erbium]] – kasutatakse radiograafias koos volframanoodidega. Märkused. * Molübdeen paistab mitte neelavat K-α ja K-β kiirgust, samal ajal pärsskiirgust neelates. Kuigi molübdeen neelab tegelikult terve spektri energia, tekitab see neelamine sama karakteristikaga piigid, nagu seda on uuritavas objektis. * Pärsskiirgus lõikamine on tingitud [[aatommass]]ist. Mida tihedam on [[aatom]], seda suurem on röntgenikiirguse neeldumine. Ainult kõrgema energiaga röntgenikiired läbivad filtri, mis näeb välja, nagu oleks pidevat pärsskiirgust lõigatud. == Lisalugemist == * B. D. Cullity & S.R. Stock, ''Elements of X-Ray Diffraction'', 3rd Ed., Prentice-Hall Inc., 2001, p 167-171, ISBN 0-201-61091-4. == Vaata ka == * [[Röntgenikiirgus]] * [[Elektromagnetspekter]] * [[Radiograafia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="H9qC2">{{Raamatuviide|autor=Victor Gold|pealkiri=Compendium of Chemical Terminology|aasta=1987|koht=|kirjastus=IUPAC|lehekülg=}}</ref> <ref name="cdCII">{{Netiviide|Autor=Dr Sachintha Hapugoda, Dr Ayush Goel et al.|URL=https://radiopaedia.org/articles/photoelectric-effect|Pealkiri=Photoelectric effect|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="CqWKI">{{Netiviide|Autor=D.M. Poole|URL=http://www.kayelaby.npl.co.uk/atomic_and_nuclear_physics/4_2/4_2_1.html|Pealkiri=X-ray absorption edges, characteristic X-ray lines and fluorescence yields|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="bSZFJ">{{Netiviide|Autor=National Institute of Standards and Technology|URL=https://physics.nist.gov/PhysRefData/XrayTrans/Html/search.html|Pealkiri=X-ray transitions energies database|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="VjKmV">{{Netiviide|Autor=Ethan A Merritt|URL=http://skuld.bmsc.washington.edu/scatter/AS_periodic.html|Pealkiri=X-ray Absorption Edges|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171216121834/http://skuld.bmsc.washington.edu/scatter/AS_periodic.html|arhiivimisaeg=16.12.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Dr Ayush Goel et al.|URL=https://radiopaedia.org/articles/filters|Pealkiri=Filters|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="tAes5">{{Netiviide|Autor=Dr Jeremy Jones et al.|URL=https://radiopaedia.org/articles/stochastic-effects|Pealkiri=Stochastic effects|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="PRVFc">{{Netiviide|Autor=Dr Jeremy Jones et al.|URL=https://radiopaedia.org/articles/deterministic-effects|Pealkiri=Deterministic effects|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="vkLtd">{{Netiviide|Autor=Kasutaja: ndtfolks|URL=https://ndtfolks.wordpress.com/2009/02/04/inherent-filtration-of-x-ray-equipment/|Pealkiri=Inherent Filtration of X-ray Equipment|Väljaanne=|Aeg=04.02.2009|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="EKFRl">{{Netiviide|Autor=Paul J. Schields|URL=http://skuld.bmsc.washington.edu/~merritt/bc530/bragg/|Pealkiri=Bragg's Law and Diffraction|Väljaanne=11.10.2004|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017|arhiivimisaeg=2.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202104211/http://skuld.bmsc.washington.edu/~merritt/bc530/bragg/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="N8TjS">{{Netiviide|Autor=|URL=https://term.eki.ee/termbase/view/1550708/en/et/?start=0&subject_id=0&sub_subjects=on&c%5Bt%5D%5Bterm%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bt%5D%5Bterm%5D%5Bv%5D=&c%5Bn%5D%5Bsubject_id%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bn%5D%5Bsubject_id%5D%5Bv%5D=&c%5Bt%5D%5Bsource_id%5D%5Bt%5D=equals&c%5Bt%5D%5Bsource_id%5D%5Bv%5D=&sub_sources=on&c%5Bc%5D%5Bunique_id%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bc%5D%5Bunique_id%5D%5Bv%5D=&c%5Bt%5D%5Bterm_status%5D%5Bt%5D=equals&c%5Bt%5D%5Bterm_status%5D%5Bv%5D=|Pealkiri=Meditsiinifüüsika sõnastik - HVL|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=02.01.2018|arhiivimisaeg=3.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103072430/https://term.eki.ee/termbase/view/1550708/en/et/?start=0&subject_id=0&sub_subjects=on&c%5Bt%5D%5Bterm%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bt%5D%5Bterm%5D%5Bv%5D=&c%5Bn%5D%5Bsubject_id%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bn%5D%5Bsubject_id%5D%5Bv%5D=&c%5Bt%5D%5Bsource_id%5D%5Bt%5D=equals&c%5Bt%5D%5Bsource_id%5D%5Bv%5D=&sub_sources=on&c%5Bc%5D%5Bunique_id%5D%5Bt%5D=like__p&c%5Bc%5D%5Bunique_id%5D%5Bv%5D=&c%5Bt%5D%5Bterm_status%5D%5Bt%5D=equals&c%5Bt%5D%5Bterm_status%5D%5Bv%5D=|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="TbVNK">{{Netiviide|Autor=Laura LeBlanc|URL=http://qcinradiography.weebly.com/half-value-layer|Pealkiri=QUALITY CONTROL IN RADIOGRAPHY|Väljaanne=|Aeg=22.01.2015|Kasutatud=02.01.2018}}</ref> <ref name="yxTO0">{{Netiviide|Autor=Mr. Andrew Murphy et al.|URL=https://radiopaedia.org/articles/milliamperage-seconds-mas|Pealkiri=Milliamperage-seconds (mAs)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=02.01.2018}}</ref> }} [[Kategooria:Radioloogia]] i6383a9yr3jmebninf40d4hatx71c0j 0 492699 7253867 7250578 2026-10-16T05:36:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253867 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tallinna hoonest; Stockholmis asuva hoone kohta vaata [[Roseni palee (Stockholm)]]}} [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-183.jpg|pisi|Roseni palee (august 2014)]] '''Roseni palee''' on 17. sajandil ehitatud [[Hollandi klassitsism|hollandi klassitsismi]] stiilis hoone [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 28. Hoones tegutseb tänapäeval [[Rootsi Suursaatkond Tallinnas|Rootsi Suursaatkond]]. Pikk tänav 28 hoone on üks linna hiilgavamaid{{Kes|kuupäev=oktoober 2026}} [[aadlipalee]]sid, mis ehitati [[Tallinna vanalinn]]a ajal, kui Tallinn oli [[Rootsi aeg|Rootsi võimu all]], 1670. aastatel. == Ajalugu == Hoone ehitaja ja esimene omanik oli [[Axel von Rosen]], kes oli [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner [[Bogislaus von Rosen]]i poeg. Maatüki Pikk 28 sai Axel päranduseks oma isalt. Maatükil olid siis olnud lagunenud majad, mis lammutati ja 1670. aastate algul lõpul sai hoone valmis, kuid Axel von Rosen ei saanud oma kauni palee üle kaua rõõmu tunda, ta suri 1679. aastal ja maeti Tallinna [[Oleviste kirik]]usse.<ref name=":1">{{kultuurimälestis|3041|3041 Elamu - administratiivhoone Pikk t.28, 1670.a., 19.-20.saj.}}</ref> Hoone on [[Hollandi klassitsism|hollandi klassitsismi]] ([[:nl:Hollands_classicisme|nl]]) stiilis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Maiste |eesnimi=Juhan |pealkiri=Eesti mõisad ja lossid II |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=9789985358955 |lehekülg=558}}</ref> Maja pärandas ta nooremale pojale [[Bengt Gustav von Rosen]]ile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i lõpus müüdi krunt Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u viitseadmiral [[Andrei Poljanski]]le ja maja kasutati Tallinnas asuva [[Balti laevastik|Vene Läänemere laevastiku]] [[Admiraliteet|admiraliteedihoonena]].<ref name="tYJoO">Hans Lepp, [https://web.archive.org/web/20180106231744/http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/32-ptk-6 Rootsi mälestised Eestis]</ref> Hoone on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena nr 3041.<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Pikk tänav (Tallinn)]] gfopmq22ivl6co76k6q35eklkpfiqpb 0 493471 7253626 7236685 2026-10-15T17:26:10Z ~2026-49114-55 237309 7253626 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=4 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe |lõpppeatus=Tiskre |avati=*1954 *1964 (2 korda) *1972 *1994 *1998 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=3 |järgmine liin=5 |järgmine=5 (Tallinna bussiliin) |eelmine=3 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=4buss.jpg |pilt_alt=[[Rannamõisa teel]] |suleti=*1963 *1964 *1971 *1989 *1994 }} {{teekaart}} [[Fail:TAK 2632.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunal]] [[Fail:4tiskre.png|pisi|Väike-Õismäel]] '''Tallinna bussiliin 4''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Tiskre]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-30 minuti tagant 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Päevalille - Tiskre (ilma Sinilille peatuse). == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Rocca al Mare | | |- | jaanuar 1960 | Rocca al Mare - Keskväljak - Tartu mnt. - Pae | | |- | oktoober 1960 | Kvarts - Valdeku - Hiiu jaam - Nõmme turg - Rahumäe tee - Matrossovi - Linnu tee - Nõmme tee - Endla - Keskväljak - Lomonossovi - Lasnamäe - Turba - Pae - Leningradi mnt. | | |- | november 1961 | Pääsküla - Mõigu | | |- | märts 1963 | Kiire - Pae | september 1963 | |- | veebruar 1964 | Keskväljak - Hipodroom | mai 1964 | |- | august 1964 | Uus-Sadama - Keskväljak - Tööstuse - Pelgurand | | |- | mai 1966 | Uus-Sadama - Tööstuse - Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Uus-Sadama | | ringliin |- | aprill 1968 | Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Pronksi - Mere pst. - Tööstuse - Pelgurand | november 1971 | ringliin |- | juuli 1972 | Balti jaam - Pirita | | suvine ekspress |- | juuni 1973 | Balti jaam - Pirita - Mähe tee | 1989 | suvine ekspress |- | mai 1994 | Pae - Pirita jõgi | oktoobrer 1994 | |- | september 1998 | Väike-Õismäe - Tiskre | | |- | oktoober 2007 | Väike-Õismäe - Keskpäeva tee | | Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 01.02.2020 lisati liinile Vana-Rannamõisa tee peatus ja 28.09.2020 lisati Rannaniidu peatus. 21.10.2024 hakkas liikuma [[Õismäe tee]]l läänekaare asemel mööda idakaart. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2007 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.1998 kuni 30.09.2007 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ; Sõba ; Räga ; Pikaliiva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Pikaliiva ; Räga ; Sõba ; Sinilille ; Meelespea ; Väike-Õismäe |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/16502-1 4. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qvn7nokypm2w4io2tx2wwlb0prevjr3 0 493473 7253627 7236682 2026-10-15T17:26:37Z ~2026-49114-55 237309 7253627 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=7|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1957 *1965 *1977 *1982 *2013 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16601-1/map]|eelmine liin=6|järgmine liin=8|järgmine=8 (Tallinna bussiliin)|eelmine=6 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRL|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|pilt=TAK 3094.JPG|suleti=*1957 *1964 *1975 *1981}} [[Fail:7buss.jpg|pisi|Raudbetooni peatusel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 7''' sõidab [[Seli (Tallinn)|Seli asumi]] ja [[Sõjamäe]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub esmaspäevast laupäevani. Väljumised 16-50 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Seli - Vesse - Sõjamäe ja Seli - Sõjamäe (ilma [[Ülemiste City]]ta). == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Pelgulinn | | |- | märts 1957 | - | | Liin liideti bussiliiniga 18 |- | juuni 1957 | Metsakooli - Männiku - Saku | | |- | juuni 1960 | Kadriorg - Saku | | |- | 1963 | Saku - Mõigu | | |- | september 1964 | Keskväljak - Saku - Juuliku | | Muudeti liiniks 120 |- | aprill 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Akadeemia tee - Mustamäe | | ekspress |- | november 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Vilde tee - Kadaka | | ekspress |- | november 1967 | Estonia - Mustamäe tee - Vilde tee - Kadaka | mai 1975 | |- | detsember 1977 | Väike-Õismäe - Mustamäe tee - Balti jaam | mai 1981 | |- | juuni 1982 | Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 1984 | Mustakivi - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | detsember 1987 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 2005 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Seli - Punane - Ülemiste - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2013 !Seli - Sõjamäe !Sõjamäe - Seli |- | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2007 kuni 31.10.2013 !Seli - Sõjamäe !Sõjamäe - Seli |- | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2005 kuni 31.10.2007 !Seli - Sõjamäe !Sõjamäe - Seli |- | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2005 !Seli - Suur-Sõjamäe !Suur-Sõjamäe - Seli |- | ; Seli ; Ümera ; Raadiku ; Mahtra ; Tondi raba ; Kuuli ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe | ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Pikri ; Kuuli ; Tondi raba ; Mahtra ; Raadiku ; Ümera ; Seli |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16502-1 7. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7hacwgvcb6orgedtzyvmc8xigiukic1 0 493474 7253628 7236683 2026-10-15T17:26:56Z ~2026-49114-55 237309 7253628 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=8 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe parkla |lõpppeatus=Äigrumäe |avati=*1954 *2023 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=7 |järgmine liin=8A |järgmine=8A (Tallinna bussiliin) |eelmine=7 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b sõiduplaan] |uuendus=14. juuli 2026 |läbi=Balti jaam |eelkäija=*[[7 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 7]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) *[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) |pilt=Pirita Bus Station in 2025.jpg}} [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Viru keskuse puhkepeatusel]] [[File:TAK1456.JPG|thumb|Pirita linnaosas]] [[Fail:TAK 1125.JPG|pisi|J. Poska peatusel]] [[Fail:Busudstillingshallen - TAK 1167.jpg|pisi|Vana 8. liini buss muuseumis]] [[Fail:8buss.png|pisi|Väike-Õismäel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 8''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Äigrumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 11-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 8 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tisleri - Stalini väljak - Leivatehas | |- |1956 |Tisleri - Stalini väljak - Tallinn-Väike | |- |detsember 1956 |Tisleri - Stalini väljak - Mähe | |- |september 1960 |Rocca al Mare - Viru - Pirita - Mähe - Muuga Aedlinn | |- |jaanuar 1964 |Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |november 1970 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |september 2002 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |oktoober 2005 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |veebruar 2021 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |aprill 2021 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Rocca al Mare - Paldiski mnt - Balti jaam - Pirita - Mähe - Äigrumäe |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 8A !Avati !Marsruut !Märkused |- |september 2025 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |} 8. veebruar 2021 - 16. aprill 2021 sõitis teetööde tõttu liin nr 8 taas marsruudil Balti Jaam - Äigrumäe. Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Äigrumäe 22.-23. augustil 2026. Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kosmos - Viru - Äigrumäe ja Tõnismägi - Väike-Õismäe. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam - Väike-Õismäe !Balti jaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Ahtri ; Siimeoni ; Uus-Sadama ; Pikksilma ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; Pikksilma ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Linnahall ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2005 kuni 31.07.2023 !Viru keskus - Äigrumäe !Äigrumäe - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2002 kuni 30.09.2005 !Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2002 !Balti jaam - Mähe aedlinn !Mähe aedlinn - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn | ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/16502-1 8. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4olp8m2ge41lpfyr486btxnjpn95uip 0 493476 7253629 7220854 2026-10-15T17:27:25Z ~2026-49114-55 237309 7253629 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=10|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *1974 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=9|järgmine liin=11|järgmine=11 (Tallinna bussiliin)|eelmine=9 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b]|uuendus=12. august 2026|läbi=Nõmme|pilt=10buss.png|pilt_alt=Väike-Õismäel}}[[File:EE-TLN-Sõpruse.JPG|300px|thumb|Buss nr 10 Sõpruse puiestee ja Keskuse tänava ristmiku lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 10''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel, läbides [[Nõmme asum|Nõmme]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Aastal 2020 oli liinil katseperioodil Solarise elektribuss. Väljumised 16-26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tondi - Keskturg | |- |1955 |Nõmme turg - Kalevi staadion | |- |mai 1958 |Männiku - Nõmme turg - Keskturg - Bussijaam | |- |oktoober 1960 |Männiku - Nõmme turg - Sõpruse pst - Viru - Pae - Peterburi tee | |- |november 1961 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru - Liikuri - Peterburi tee | |- |aprill 1963 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru | |- |jaanuar 1964 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Tondi - Juurdeveo tn | |- |oktoober 1966 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme turg | |- |aprill 1970 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Sõpruse pst | |- |juuli 1974 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Väike-Õismäe - Nõmme - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Nõmme - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; Lehola ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Pidu ; Vääna ; Tähetorni ; Kadaka puiestee ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Kadaka puiestee ; Tähetorni ; Vääna ; Pidu ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lehola ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/16502-1 10. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] o528f0ssd9hqmcgr8gs9u24z6nu0259 0 493479 7253631 7236681 2026-10-15T17:28:00Z ~2026-49114-55 237309 7253631 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1958 *1986 *1998 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=1. august 2026|suleti=*1957 *1979 *1994|pilt=MRP 750.JPG}} [[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] [[Fail:349BLX.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunas]] [[Fail:MRP 821.JPG|pisi|Seli suunas]] [[Fail:161MKO.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:MRP775.JPG|pisi|Kesklinnas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14–26 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Pae - Priisle ja Väike-Õismäe - Priisle (ilma [[Ülemiste City]]ta). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 13 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |[[Viru väljak|Stalini väljak]] - Merivälja |Suleti novembris 1957 |- |november 1958 |Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa | |- |aprill 1961 |Leivatehas - Kadaka küla | |- |aprill 1963 |Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe | |- |jaanuar 1965 |Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe | |- |november 1969 |Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste | |- |mai 1978 |Balti jaam - Sütiste | |- |juuni 1978 |Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste | |- |jaanuar 1979 |Mere pst. - Balti jaam - Sütiste |Suleti augustis 1979 |- |september 1986 |Kallavere - [[Muuga sadam|Tallinna Uussadam]] |Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85 |- |detsember 1998 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | |- |veebruar 1999 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli |ekspress |- |märts 2005 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 13A !Avati !Marsruut !Märkused |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle |ekspress |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Lennujaam - Priisle !Priisle - Lennujaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2005 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.03.2005 kuni 31.05.2005 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Seli | ; Seli ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Pae ; Järvevana ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.03.2005 kuni 31.05.2005 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Seli | ; Seli ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Pae ; Järvevana ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.1999 kuni 28.02.2005 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Seli | ; Seli ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Pae ; Järvevana ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.1998 kuni 31.01.1999 !Väike-Õismäe - Mustakivi !Mustakivi - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi | ; Mustakivi ; Taevakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> * [[13A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] pbtn2unyay7djdnk4ydklbcsgsqzu59 0 493481 7253633 7236679 2026-10-15T17:28:31Z ~2026-49114-55 237309 7253633 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=1. august 2026|läbi=Bussijaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-023.jpg|pisi|A. Laikmaa peatusel]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Estonia - Lennujaam ja Estonia - Sõjamäe (ilma [[Ülemiste City]]ta). == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | 1976 | Sütiste tee - Estonia | | |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | august 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Sõjamäe - Bussijaam - Estonia !Estonia - Bussijaam - Sõjamäe |- | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 17.04.2023 kuni 31.07.2026 !Sõjamäe - Lennujaam - Bussijaam - Estonia !Estonia - Bussijaam - Lennujaam - Sõjamäe |- | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2013 kuni 16.04.2023 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2007 kuni 31.10.2013 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2007 !Veerenni - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Veerenni |- | ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5fynwy0kubs4yll6rwhm2ua565dx20x 0 496211 7253739 7248118 2026-10-15T19:06:12Z ~2026-49114-55 237309 7253739 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|number=54|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=53|järgmine liin=55|järgmine=55 (Tallinna bussiliin)|eelmine=53 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b]|uuendus=17. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|avati=*2001 *2024 (tänasel kujul)|pilt=54õismäe.jpg|läbi=Bussijaam|eelkäija=[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] (Väike-Õismäe ja Bussijaama suunal)}} [[Fail:54buss.png|pisi|Priisle suunal]] [[Fail:54 buss Kurina suunes.png|pisi|Kurina peatusel]] [[Fail:Mereakadeemia.JPG|pisi|Kurina lõpp-peatus]] '''Tallinna bussiliin 54''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel, läbides [[Tallinna bussijaam|Tallinna bussijaama]] ja [[Astangu]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub igal päeval. Väljumised 20–23 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |november 2001 | |Priisle - Laagna tee - Autobussijaam | |- |oktoober 2005 | |Mereakadeemia - Priisle - Laagna tee - Autobussijaam | |- |aprill 2008 | |Kurina - Priisle - Laagna tee - Estonia | |- |juuli 2024 | |Priisle - Linnamäe tee - Bussijaam - Estonia | |- |oktoober 2024 | |Priisle - Linnamäe tee - Bussijaam - Estonia - Taksopark - Mustjõe - Astangu - Väike-Õismäe | |} Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle (ilma Tartu maanteed) Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Bussijaam - Priisle 22.-23. augustil 2026. 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle (ilma Kullerkupu ja Nurmenuku peatusi ja Järveotsa teed). [[Fail:TAK4369.JPG|pisi|Aastal 2013]] {{teekaart}} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle !Priisle - Bussijaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Harku-Kadaka ; Astangu ; Jalami ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Sõudebaasi ; Zoo ; Humala ; Hipodroom ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Ravi ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Taevapuna ; Mustakivisilla ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Mustakivisilla ; Taevapuna ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Ravi ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Humala ; Zoo ; Sõudebaasi ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Jalami ; Astangu ; Harku-Kadaka ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2024 kuni 20.10.2024 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.04.2008 kuni 30.06.2024 !Kurina - Estonia !Estonia - Kurina |- | ; Kurina ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Kurina |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 3.10.2005 kuni 20.04.2008 !Mereakadeemia - Autobussijaam !Autobussijaam - Mereakadeemia |- | ; Mereakadeemia ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse PR ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Mereakadeemia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 5.11.2001 kuni 20.04.2005 !Priisle - Autobussijaam !Autobussijaam - Priisle |- | ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/16502-1 54. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ne05kzopwzgy0ievxee8tpoo7ezrswb 0 497597 7253989 6465283 2026-10-16T09:11:30Z ~2026-55633-23 239861 7253989 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Extra 300L, Private JP6237611.jpg|pisi|Kõrgema pilotaaži võistluslennuk Extra 300L]] [[Pilt:Patriots (7619317538) (2).jpg|thumb|Lennukiterühmast koosnev kujund moodustamas lennutrajektoori kujundeid.]] [[File:VID 20170903 111721.webm|thumb]] [[Fail:Barrel roll 1.webm|pisi|Video vigurlennust Pirkkala lennuvälja kohal Soomes 2021. aastal]] '''Vigurlend''' ehk '''aerobaatiline lend''' on tavaliseks lennuks mittevajalik manööverdamine ja lennutrajektoori kujundite moodustamine õhus, mille juures [[lennuk]] (tänapäeval ka [[helikopter]]) pöörab end korduvalt, osaliselt või täielikult, mingi oma ruumi[[telg|telje]] suhtes. (Meenutagem, et ruumis on kolm telge). Vigurlennuks võiks üldiselt nimetada igat manöövrit, mis erineb harilikust lennust (pöörangud, [[viraaž]]id, maandumised). Vigurlennu eesmärk on [[lendur]]i ruumitaju ja juhtimise osavuse treenimine ning [[lennuk]]i täielik lennuomaduste tundmaõppimine. Eristatakse lihtsaid, keerukaid ja ülikeerukaid vigurlennu elemente: *Lihtsad elemendid: [[viirang]], kaheksa, spiraal, libistus, [[pikee]]/äkktõus kuni 45°. *Keerukad elemendid: lahingpöörang, ületiiva pöörang, kiirkeeris, sõlm, immelmann, püstpööre, pööris, pikee/tõus üle 45°. *Ülikeerukad elemendid: juhitav keeris, keerisviirang, püstkaheksa, jne. Sooritatakse ka paaris- ja rühmavigurlende. Vigurlend on ka üks [[FAI]] lennuspordi aladest, samuti sõjaväelenduri üks tähtis oskus.<ref>EE 10, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk. 388</ref> Vigurlendamisel on ka märgatav osa lennunduse laiemal propageerimisel. Vigurlennus esitatakse sageli äärmuslikke lennuasendeid, -manöövreid ja -kiiruseid, samuti üksteisele äärmuslikult lähestikku lendavate lennukite suuremate rühmade keerukaid kujundeid lennupidudel. ==Viited== {{viited}} {{commonscat|Aerobatics}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Meelelahutus]] h7geudlr53t74mmecjamz921ep9qfia 0 500387 7253984 7252152 2026-10-16T08:59:42Z Sendrasendra 225202 /* Ri */ 7253984 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ri)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri". ==Ri== *[[Ri Yong-ho (poliitik)|Ri Yong-ho]], Põhja-Korea poliitik (1956–) ==Ria== *[[Chadi Riad]], Maroko jalgpallur (2003–) *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) ==Rib== *[[Joachim von Ribbentrop]], Saksamaa diplomaat (1893–1946) *[[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Alfonso Ribeiro]], USA näitleja (1971–) *[[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik (1591–1652) *[[Teresa Ribera Rodríguez]], Hispaania jurist ja poliitik (1969–) *[[Franck Ribéry]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Tanja Ribič]], sloveeni laulja (1968–) *[[Giovanni Ribisi]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Zoltán Ribli]], ungari maletaja (1951–) *[[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja (1997–) *[[Théodule Ribot]], prantsuse psühholoog (1839–1916) *[[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja (1990–) ==Ric== *[[Hamilton Ricard]], Colombia endine jalgpallur (1974–) *[[David Ricardo]], inglise majandusteadlane (1772–1823) *[[Christina Ricci]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja (1989–) *[[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1941–2021) *[[Condoleezza Rice]], USA poliitik (1954–) *[[Declan Rice]], inglise jalgpallur (1999–) *[[Tamir Rice]], politseivägivalla ohver USA-s (suri 2014) *[[Windland Smith Rice]], USA loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja (1970–2005) *[[Tim Rice]], inglise libretist (1944–) *[[Richard I]] Lõvisüda, Inglismaa kuningas *[[Richard III]], Inglismaa kuningas (1452–1485) *[[Richard Cornwallist]], Cornwalli krahv ja Saksa kuningas (1209–1272) *[[Richard de Bury]], inglise bibliofiil (1287–1345) *[[Richard, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1944–) *[[Richard Justiciarius]], Autuni krahv ja Burgundia hertsog (suri 921) *[[Richard Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (1934–2017) *[[Achille Richard]], prantsuse botaanik, mükoloog ja arst (1794–1852) *[[Cyprien Richard]], Prantsuse mäesuusataja (1979–) *[[Cliff Richard]], Suurbritannia laulja (1940–) *[[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik (1754–1821) *[[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1934–) *[[Tanner Richard]], Kanada päritolu Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija (1980–) *[[Chris Richards]], USA jalgpallur (2000–) *[[David Richards]], Suurbritannia sõjaväelane (1952–) *[[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1931–2018) *[[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1994–) *[[Keith Richards]], inglise kitarrist, laululooja ja laulja (1943–) *[[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sanya Richards-Ross]], Ameerika Ühendriikide jooksja (1985–) *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Kevin Michael Richardson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Robert Coleman Richardson]], USA füüsik (1937–2013) *[[Samuel Richardson]], inglise kirjanik (1689–1761) *[[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter (2000–) *[[Tony Richardson]], Briti teatri- ja filmilavastaja (1928–1991) *[[kardinal Richelieu]] *[[Charles Richet]], prantsuse arst (1850–1935) *[[Nicole Richie]], USA näitleja (1981–) *[[Georg Wilhelm Richmann]], baltisaksa päritolu Venemaa teadlane (1711–1753) *[[Andy Richter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2018) *[[Christoph Adam von Richter]], Venemaa riigitegelane (1751–1815) *[[Eduard von Richter]], Liivimaa maamarssal (1790–1847) *[[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog (1919–) *[[Hans Richter (loomaarstiteadlane)|Hans Richter]], Eesti loomaarstiteadlane (1880–1946) *[[Ludwig Richter]], saksa kunstnik (1803–1884) *[[Otto von Richter]], baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik (1755–1826) *[[Otto Friedrich von Richter]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur (1791–1816) *[[Svjatoslav Richter]], pianist (1915–1997) *[[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik (1841–1891) *[[Manfred von Richthofen]], Saksamaa hävituslendur (1892–1918) *[[Eliška Richtrová]], tšehhi maletaja (1959–) *[[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1982–) *[[Heinrich Wilhelm Joachim Rickers]], Eesti pedagoog ja ajaloo-uurija (1753–1826) *[[Heinrich Rickert]], saksa filosoof (1863–1936) *[[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja (1992–) *[[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (1945–2024) *[[Don Rickles]], inglise näitleja (1926–) *[[Alan Rickman]], inglise näitleja (1946–2016) *[[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (1913–2005) ==Rid== *[[Julius Ridal]], eesti advokaat (1910–2004) *[[Elfriede Ridala]], eesti loomaarst (1903–1974) *[[Riste Ridala]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1932–2022) *[[Vassil Ridala]], eesti loomaarst (1906–1985) *[[Aleksander Ridali]], eesti kunstipedagoog ja kunstnik (1910–1979) *[[Helju Ridali]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Helgi Ridamäe]], eesti muusikapedagoog, muusikateadlane ja lektor (1929–1999) *[[Sally Ride]], ameerika kosmonaut (1951–2012) *[[Andrew Ridgeley]], inglise laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (1963–) *[[Mihhail Ridiger]], õigeusu vaimulik, patriarh [[Aleksius II]] isa (1902–1962) ==Rie== *[[Voldemar Rieberg]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1886–1952) *[[Hans-Joachim Riecke]], Saksamaa poliitik (1899–1987) *[[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane (1967–) *[[Jaïro Riedewald]], hollandi jalgpallur (1996–) *[[Rupert Riedl]], Austria zooloog (1925–2005) *[[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Leni Riefenstahl]], saksa filmirežissöör (1902–2003) *[[Søren Rieks]], taani jalgpallur (1987–) *[[Māris Riekstiņš]], Läti diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Louis Riel]], Kanada poliitik (1844–1885) *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik (1826–1866) *[[Fritz Riemann]], saksa psühholoog (1902–1979) *[[Karl Wilhelm August Riemenschneider]], (1815–1898) *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]], eesti arst, zooloog ja ornitoloog (1861–1922) *[[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist (1934–1976) *[[Yvon Riemer]], prantsuse maadleja (1970–) *[[Adam Ries]], saksa arvutusmeister (suri 1559) *[[Maria Riesch]], saksa mäesuusataja (1984–) *[[Oskar Artur von Riesemann]] baltisaksa poliitik ja 1. [[Tallinna linnapea]] (1833–1880) *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (1888–1940) *[[Alexander Riesenkampff (1891)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (sündis 1891) *[[Adam Riess]], USA astrofüüsik (1969–) *[[Fabian Rießle]], saksa kahevõistleja (1990–) *[[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik (1880–1956) *[[Franck Riester]], Prantsusmaa poliitik (1974–) *[[Kurt Riezler]], Saksa filosoof ja diplomaat (1882–1955) *[[Jaan Riet]], eesti fotograaf (1873–1952) *[[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog (1944–) *[[Simon von Rietberg]], Tallinna komtuur (suri 1523) *[[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane (1955–) ==Rif== *[[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (1931–2015) *[[Michael Riffaterre]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja -teoreetik (1924–2006) *[[Jeremy Rifkin]], USA intellektuaal (1945–) ==Rig== *[[Jane Riga]], eesti alpinist (1973–2015) *[[Tarmo Riga]], eesti alpinist (1971–2015) *[[Derek Riggs]], inglise kunstnik (1958–) *[[Elmer S. Riggs]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog (1869–1963) *[[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik (1944–) ==Rih== *[[Bohumil Říha]], tšehhi lastekirjanik (1907–1987) *[[Rihanna]], Barbadoselt pärit laulja (1988–) *[[Aivar Rihkrand]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja (1984–) *[[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane (1939–) ==Rii== *[[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik (1986–) *[[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja (1997–) *[[Hans Riiberg]], Vabadussõjast osavõtja (1901–1933) *[[Herol Riiberg]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Andri Riid]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Salme Rosalie Riig]], eesti kunstnik (1903–1973) *[[Mall-Anne Riikjärv]], eesti arstiteadlane ja arst (1943–) *[[Elli Riikoja]], eesti filoloog (1919–2008) *[[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1891–1988) *[[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane (1909–1990) *[[Mart Riikoja]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Juuso Riikola]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Raivo Riim]], eesti pedagoog, kolumnist, kultuurikorraldaja ja ühiskonnategelane (1953–) *[[Johannes Riimann]], eesti pikakasvuline (1895–1935) *[[Martin Riimaste]], eesti posti- ja omavalitsustegelane (1879–1963) *[[Harald Riipalu]], eesti sõjaväelane (1912–1961) *[[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Helda Riis]], eesti bioloog (1937–) *[[Jaan Riis]], eesti loodusemees (1958–) *[[Jüri Riis]], eesti kunstnik (1885–1961) *[[Sergius Riis]], USA luuraja (1883–?) *[[Vassili Riis]], eesti kommunist (1910–1998) *[[Knudåge Riisager]], taani helilooja (1897–1974) *[[Riina Riisalo]], eesti psühholoog (1954–) *[[Signe Riisalo]], Eesti poliitik (1968–) *[[Tiit Riisalo]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees (1961–) *[[Enn Riisalu]], eesti poksija (1936–2022) *[[Hella-Viiu Riisalu]], eesti keemik (1948–) *[[Katre Riisalu]], eesti raamatukogundustegelane (1966–) *[[Richard Riisberg]], eesti metsateadlane (1900–1934) *[[Aleksander Riisenberg]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Boris Riisik]], eesti jalgpallur (1920–1992) *[[Marju Riisikamp]], eesti organist ja pianist (1958–) *[[Joonas Riismaa]], eesti profikorvpallur (2002–) *[[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja ja näitleja (1986–) *[[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Tiit Riismaa]], eesti matemaatik (1949–) *[[Mait Riisman]], eesti veepallur (1956–2018) *[[Väino Juhan Riismandel]], eesti õigusteadlane (1920–2017) *[[August Riismann]], eesti kommunist (1890–1926) *[[Eduard Riisna]], Eesti poliitik (1898–1990) *[[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog (1931–) *[[Helmut Riispere]], eesti loomaarst (1907–1996) *[[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog (1929–1985) *[[Ain Riistan]], eesti teoloog (1965–) *[[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja (1986–) *[[Evar Riitsaar]], kunstnik (1968–) *[[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist (1923–1970) *[[Ilme Riiv]], eesti keemik (1935–) *[[Jaan Meinhard Riiv]], eesti arstiteadlane, sisearst ja kardioloog (1919–1995) *[[Asta Riivald]], eesti pianist (1917–2014) *[[Helje Riives]], eesti bibliograaf (1937–2023) *[[Johannes Riives]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg (1895–1971) *[[Jüri Riives]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Merike Riives]], eesti tõlkija (1945–) *[[Peeter Riives]], eesti omavalitsuspoliitik (1874–1925) *[[Rudolf Riives]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik ja metoodik (1919–1987) *[[Vladimir Riives]], eesti astronoom (1916–1978) *[[Kaarin Riives-Kaagjärv]], eesti matemaatik (1942–) ==Rij== *[[Frank Rijkaard]], hollandi jalgpallur ja treener (1962–) *[[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja (1941–2018) ==Rik== *[[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist (1874–1940) *[[Külli Rikas]], eesti arheoloog (1955–2014) *[[Jorgen Rikberg]], eesti korvpallur (2002–) *[[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rikissa Birgersdotter]], Norra kuninganna (13. sajand) *[[Aleksander Rikken]], eesti haridustegelane ja avaliku elu tegelane (1880–1951) *[[Viktor Rikken]], eesti keemik (1911–1982) *[[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog (1974–) ==Ril== *[[Billy Lee Riley]], USA muusik (1933–2009) *[[Charlotte Riley]], inglise näitleja (1981–) *[[Rainer Maria Rilke]], Austria kirjanik (1875–1926) *[[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane, ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1976–) ==Rim== *[[Tomas Rimas]], leedu jalgpallur (1978–) *[[Arthur Rimbaud]], prantsuse luuletaja (1854–1891) *[[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja (1991–) *[[LeAnn Rimes]], USA laulja (1982–) *[[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane (1873–1956) *[[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (1983–2019) *[[Aulin Rimm]], eesti kunstnik, karikaturist ja skulptor (1930–1999) *[[Karl Rimm]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1938) *[[Ljubov Rimm]], Nõukogude Liidu luuraja (1894–1976) *[[Raivo Rimm]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1967–) *[[Kai Rimmel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Rudolf Rimmel]], eesti kirjanik (1937–2003) *[[Mikko Rimminen]], soome kirjanik (1975–) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]], vene helilooja (1844–1908) *[[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane (1965–) ==Rin== *[[Antonio Rinaldi]], itaalia arhitekt (u 1709–1774) *[[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur (1986–) *[[Wolfgang Rindler]], Austria füüsik (1924–2019) *[[Matthias Ring]], saksa vaimulik (1963–) *[[Helmut Ringelmann]], saksa teleprodutsent (1926–2011) *[[Märt Ringmaa]], (1938–2021) *[[Andres Ringo]] eesti arhitekt (1938–2010) *[[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik (1939–) *[[Ringo Ringvee]], eesti luuletaja ja teoloog (1968–) *[[Sandra Ringwald]], endine Saksamaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (1949–2025) *[[Boris Rink]], Eesti kaitseväeametnik (1893–1936) *[[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf (1916–2015) *[[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane (1886–1927) *[[Koit Rink]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Urve Rink]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1939–) *[[Ago Rinken]], eesti keemik (1960–) *[[Toonika Rinken]], eesti keemik (1962–) *[[Edgars Rinkēvičs]], Läti poliitik (1973–) *[[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (1924–1993) *[[Jānis Rinks]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1938) *[[Aime Rinne]], eesti arstiteadlane, pediaater (1913–2001) *[[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane (1962–) *[[Artur Rinne]], eesti laulja (1910–1984) *[[Gideon Rinne]], Eesti vaimulik (1861–1897) *[[Gustav Felix Rinne]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Immanuel Rinne]], Eesti vaimulik (1854–1914) *[[Johann Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1733–1801) *[[Karlos Rinne]], eesti advokaat (1875–1936) *[[Leo Rinne]], eesti põllumajandusteadlane (1892–1976) *[[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Eesti vaimulik (1827–1887) *[[Paul Rinne]], eesti maletaja (1889–1946) *[[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Richard Rinne]], Eesti vaimulik (1848–1891) *[[Tiina Rinne]], soome näitleja (1929–2021) *[[Wilhelm Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1783–1863) ==Rio== *[[Rui Rio]], Portugali poliitik, majandusteadlane, omavalitsustegelane (1957–) *[[Heino Riomar]], eesti advokaat (1907–2002) *[[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1964–) *[[Richard Ríos]], Colombia jalgpallur (2000–) *[[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1926–2018) *[[Gaston Riou]], Prantsusmaa poliitik (1883–1958) ==Rip== *[[Justus Nicolaus Ripke]], Eesti vaimulik (1818–1886) *[[Alexandra Ripley]], ameerika kirjanik (1934–2004) *[[Dorothy Ripley]], inglise misjonär ja kirjanik (1767 – 1832) *[[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja (1965–) ==Ris== *[[Thorbjørn Risager]], taani muusik (1971–) *[[Daniel Risch]], Liechtensteini poliitik (1978–) *[[Josh Risdon]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör (1916–2008) *[[Nelo Risi]], itaalia filmirežissöör ja luuletaja (1920–2015) *[[Paula Risikko]], Soome poliitik (1960–) *[[Roope Riski]], soome jalgpallur (1991–) *[[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur (2004–) *[[Arvo Rist]], eesti kabetaja (1944–2019) *[[Liisi Rist]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Raivo Rist]], eesti kabetaja (1947–2025) *[[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik (1972–) *[[Elena Risteska]], Makedoonia laulja (1986–) *[[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane (1926–) *[[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane (1954–) *[[Johannes Ristikivi]], (1914–1990) *[[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (1912–1977) *[[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane (1973–) *[[Ranet Ristikivi]], Eesti jalgpallur (1999–) *[[Jana Ristimets]], eesti poliitik ja vabatahtlik (1981–) *[[Tiina Ristimäe]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1965–) *[[Andrus Ristkok]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1949–) *[[Jüri Ristkok]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1919–1994) *[[Vassili Ristkok]], eesti õigeusu vaimulik (1877–1942) *[[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1933–2007) *[[Aleksander Ristmägi]], eesti maalikunstnik (1902–1972) *[[Ernst Ristmägi]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1907–1976) *[[Irina Ristmägi]], Eesti ajakirjanik (1940–) *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Stefan Ristovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1992–) ==Riz== *[[José Rizal]], Filipiinide rahvuslane ja märter (1861–1896) *[[Giacomo Rizzolatti]], itaalia teadlane, neuroloog (1937–) ==Rit== *[[Dennis Ritchie]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1941–2011) *[[Guy Ritchie]], inglise filmirežissöör (1968–) *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Siret Rits]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik (1951–) *[[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (1945–2021) *[[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja (1936–) *[[Richard Ritsing]], eesti dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1903–1994) *[[Valentina Ritsing]], Eesti ujuja, ujumistreener ja koolijuht (1939–2021) *[[Kaie Ritslaid]], eesti keemik (1953–) *[[Valdek Ritslaid]], eesti metsateadlane ja töökaitsespetsialist (1910–1990) *[[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane (1915–2010) *[[Carl Ritter]], saksa geograaf (1779–1859) *[[Klaus Ritter]], Saksamaa sõjaväelane (1918–2015) *[[David Rittich]], tšehhi jäähokimängija (1992–) ==Riu== *[[Nikolai Riuhkrand]]-Ridolin, eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1889–?) ==Riv== *[[Scipione Riva-Rocci]], itaalia arst (1863–1937) *[[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur (1972–) *[[Rivallo]], brittide kuningas *[[Patricio Rivas]], Nicaragua president ja ülemdirektor (1810-1867) *[[Diego Rivera]], Mehhiko kunstnik (1886–1957) *[[Geraldo Rivera]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja jurist (1943–) *[[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (1969–2012) *[[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf (1968–) *[[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Joan Rivers]], USA näitleja (1933–2014) *[[Arnu Rivis]], eesti põllumajandusteadlane (1913–1984) *[[Eva Rivis]], eesti jurist *[[Leelo Rivis]], eesti käsipallur (1967–) *[[Reimo Rivis]], eesti geoökoloog (1974–) *[[Reuven Rivlin]], Iisraeli poliitik (1939–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ri, Biograafiad]] 11jdki4z9rx341igj1bwtck95hbjfco 0 501405 7253518 6916152 2026-10-15T12:44:10Z Mastrocom 150339 no source anywhere 7253518 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; [[10. juuli]] [[1956]]) oli [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2023]] f715xlhi4eayrdipofqu2lxj8ze9wc8 7253520 7253518 2026-10-15T12:50:59Z Hsarrazin 55088 not dead 7253520 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; [[10. juuli]] [[1956]]) oli [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] bdjwthfld2ihh8egcozj6igmrk8uj8n 7253978 7253520 2026-10-16T08:45:05Z Sendrasendra 225202 7253978 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; [[10. juuli]] [[1956]]) on [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] cm0icdweiek18kngccm6qseqtlxt3ta 7253979 7253978 2026-10-16T08:46:24Z Sendrasendra 225202 7253979 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; sündinud [[10. juuli]]l [[1956]]) on [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] c5igse4y1n4fye54dprdkluanspwmaa 7253981 7253979 2026-10-16T08:50:55Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ri Yong-ho (poliitik)]] pealkirja [[Ri Yong-ho]] alla 7253979 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; sündinud [[10. juuli]]l [[1956]]) on [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] c5igse4y1n4fye54dprdkluanspwmaa 7253983 7253981 2026-10-16T08:55:10Z Sendrasendra 225202 7253983 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib diplomaadist ja poliitikust; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Ri Yong-ho (kindral)]]}} [[Pilt:Ri Yong-ho.jpg|pisi|Ri Yong-ho (2018)]] '''Ri Yong-ho''' ([[hangul]]is 리용호; sündinud [[10. juuli]]l [[1956]]) on [[Põhja-Korea]] poliitik ja diplomaat. Ta oli [[13. mai]]st [[2016]] kuni 8. jaanuarini [[2020]] [[Põhja-Korea välisminister]]. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Pyongyang]]is keskkooli ja hiljem Pyongyangi Võõrkeelte Ülikooli inglise keele erialal. Ta töötas [[1978]]. aastast Põhja-Korea välisministeeriumis, seahulgas aastatel [[1979]]–[[1983]] oli ta Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Zimbabwe]]s ja [[1985]]–[[1988]] Põhja-Korea saatkonna sekretär [[Rootsi]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ri Su-yong]] | nimi=[[Põhja-Korea välisminister]] | aeg=[[2016]]–2020 | järgnev= [[Ri Son-gwon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ri, Yong-ho}} [[Kategooria:Põhja-Korea välisministrid]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] keg63g3a49e2xmgk8s21imslqphp0iw 0 503117 7253552 6969619 2026-10-15T14:29:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253552 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague Ratter.jpg|pisi|Praha rotipüüdja]] '''Praha rotipüüdja''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražský krysařík'') on kohalikult tunnustatud [[koeratõug]]. Ajalooallikatest ilmneb, et Praha rotipüüdja tõu ajalugu ulatub kaugele Tšehhi riigi minevikku. Kuna see koeratõug on väikest kasvu, kuid kiire ja hästi arenenud lõhnatajuga, siis on teda palju kasutatud [[hiir]]te ja [[rott]]ide püügiks. Sellest on tulnud ka tõu nimetus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koer.ee/Praha_rotipuudja.html|Pealkiri=Koer.ee|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Ajalugu== Praha rotipüüdja kaunistas sageli Tšehhi aadlike õukondi ja bankette. Tšehhi kuningate hinnalise kingitusena jõudis see koerake ka teiste Euroopa valitsejateni. Hiljem said need populaarseks ka kodanike hulgas. Ajalooallikate põhjal võib väita, et Praha rotipüüdja pärinebki Tšehhist. 1980. aastal sätestati Tšehhis tõu regenereerimine, mis toimib siiani edukalt.{{lisa viide}} Praha rotipüüdja on uuesti populaarne ja huvi selle tõu vastu levib kiiresti ka teistes riikides.{{lisa viide}} ==Kirjeldus== Praha rotipüüdja on väikest kasvu, tema turjakõrgus on 18–23 cm ja kaal 1–3 kg. Vaatamata sellele, et tegu on väikese koeraga, on ta väga energiline ja liikuv. Tema kasukas on lühikese karvaga, seega vajab koer külmas kliimas lisasoojust. Praha rotipüüdjad elavad tavaliselt 12–14-aastaseks. Iseloomult on Praha rotipüüdja rahulik, uudishimulik ja õrn. Võõraste suhtes mitte eriti usaldav, kuid omade suhtes sõbralik ja südamlik. ==Tõustandard== * Päritolumaa: Tšehhi vabariik * Kehtiva ametliku standardi avaldamise kuupäev: 12.10.1980 * Kasutus: seltsikoer * Rühm: seltsi- ja kääbuskoerad * Alarühm: rotipüüdjad ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.koer.ee/Praha_rotipuudja.html Eesti keeles] * [http://www.purepragueratter.com.au Pure Prague Ratter Club Australia] * [http://www.prazsky-krysarik.cz prazsky-krysarik.cz] * [http://www.pragueratter.net pragueratter.net] * [http://www.spkk.se Prazsky Krysarik club of Sweden (mitme keelne)] * [http://www.prazsky-krysarik.cz/angl/standardthebreed.htm Prazsky krysarik Breed Standard] * [http://www.Prazsky-Krysarik.dk Taani keeles] * [http://www.australianpragueratterclub.com.au Australian Prague Ratter Club] [[Kategooria:Koeratõud]] [[Kategooria:Tšehhi]] bdv6hy5c9iqbjnsyua1kjxzsk3ny721 0 504364 7253874 7190657 2026-10-16T06:07:34Z Velirand 67997 7253874 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /> == Töö == Ta on töötanud seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> Ta on olnud raadiosaadete toimetaja ja saatejuht [[Eesti Raadio]]s ja [[Raadio Pluss B3|PulssB3-s]].<ref name="26TG0" /> [[1990]]. aastal alustas ta tööd Eesti Raadio välisuudiste toimetuses.<ref name=":1" /> Ta oli välispoliitiliste saadete [[Maailm täna|"Maailm täna"]] ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> 2004. aastast toimetab ja juhib Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]". Kriivan juhtis ka sarisaadet "[[Uudis+]]". [[2011]]. aasta sügisest on ta "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – keeleteokonkursil tunnustati tema juhitud „Keelesaadet“ kui pikaajalist, mitmekülgset ja kvaliteetset [[eesti keel]]t väärtustavat saadet<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[KULKA|rahvakultuuri sihtkapitali]] tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="26TG0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|Pealkiri=Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=13.04.2014|Kasutatud=10.04.2018|arhiivimisaeg=10.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180410201856/https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] icd3okep6fl24npnvj15hnfcaqvn8qm 7253987 7253874 2026-10-16T09:03:41Z Kuriuss 38125 7253987 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud{{millal}} [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /> == Töö == Ta on töötanud seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> Ta on olnud raadiosaadete toimetaja ja saatejuht [[Eesti Raadio]]s ja [[Raadio Pluss B3|PulssB3-s]].<ref name="26TG0" /> [[1990]]. aastal alustas ta tööd Eesti Raadio välisuudiste toimetuses.<ref name=":1" /> Ta oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> 2004. aastast toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]". Kriivan on juhtinud ka sarisaadet "[[Uudis+]]"{{millal}}. [[2011]]. aasta sügisest on ta "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="26TG0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|Pealkiri=Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=13.04.2014|Kasutatud=10.04.2018|arhiivimisaeg=10.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180410201856/https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 9md1mr3aezwozevwqb3l13r51ytqttc 7253993 7253987 2026-10-16T09:16:34Z Kuriuss 38125 7253993 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud{{millal}} [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /> == Töö == Ta on töötanud seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> Ta on olnud raadiosaadete toimetaja ja saatejuht [[Eesti Raadio]]s ja [[Raadio Pluss B3|PulssB3-s]].<ref name="26TG0" /> [[1990]]. aastal alustas ta tööd Eesti Raadio välisuudiste toimetuses.<ref name=":1" /> Ta oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> 2004. aasta sügisest toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]". Kriivan on juhtinud ka sarisaadet "[[Uudis+]]"{{millal}}. [[2011]]. aasta sügisest on ta ka "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> ==Teoseid== * "Eesti lugu". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2025 (271 lk) * "Eesti lugu 2". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2026 (279 lk) == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="26TG0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|Pealkiri=Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=13.04.2014|Kasutatud=10.04.2018|arhiivimisaeg=10.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180410201856/https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] tgposk4ziy1h93ts12kahudx2v0hqwg 7254019 7253993 2026-10-16T09:50:08Z Kuriuss 38125 7254019 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /><ref>Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1983. aasta lõpetajad. Ajaleht Pedagoogiline Instituut, 01.07.1983.</ref> == Töö == Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> [[1990]]. aastal alustas ta ajakirjanikutöö esimest perioodi Eesti Raadios.<ref name=":1" /> Ta töötas välisuudiste toimetuses ning oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> Seejärel töötas ta mitu aastat raadiojaama PulssB3 uudistetoimetuses, kuni naasis 1998. aastal Eesti Raadiosse, kus tegi peamiselt sarisaateid "Maailm täna" ja "[[Uudis+]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/308275/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan] ERR Kultuur, 30.09.2015.</ref> 2004. aasta sügisest toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609443409/piret-kriivan-koik-eesti-loo-alateemad-on-uhtmoodi-huvitavad Piret Kriivan: kõik "Eesti loo" alateemad on ühtmoodi huvitavad] Vikerraadio.ee, 04.09.2024.</ref> [[2011]]. aasta sügisest on ta ka "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Hooajal 2024/2025 tegi ta Euroopa ajalugu käsitlevat saadet "Euroopa aeg".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1610159306/euroopa-aeg Euroopa aeg. Alo Lõhmus] Vikerraadio, 25.10.2026.</ref> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> ==Teoseid== * "Eesti lugu". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2025 (271 lk) * "Eesti lugu 2". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2026 (279 lk) == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="26TG0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|Pealkiri=Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=13.04.2014|Kasutatud=10.04.2018|arhiivimisaeg=10.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180410201856/https://vikerraadio.err.ee/v/toimetus/69bb74bd-ecbe-4174-8ee0-d74a18c19a88|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] pbo4t78pot4v7rwy2xe77y2qpw0slu5 7254020 7254019 2026-10-16T09:51:12Z Kuriuss 38125 7254020 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /><ref>Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1983. aasta lõpetajad. Ajaleht Pedagoogiline Instituut, 01.07.1983.</ref> == Töö == Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> [[1990]]. aastal alustas ta ajakirjanikutöö esimest perioodi Eesti Raadios.<ref name=":1" /> Ta töötas välisuudiste toimetuses ning oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> Seejärel töötas ta mitu aastat raadiojaama PulssB3 uudistetoimetuses, kuni naasis 1998. aastal Eesti Raadiosse, kus tegi peamiselt sarisaateid "Maailm täna" ja "[[Uudis+]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/308275/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan] ERR Kultuur, 30.09.2015.</ref> 2004. aasta sügisest toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609443409/piret-kriivan-koik-eesti-loo-alateemad-on-uhtmoodi-huvitavad Piret Kriivan: kõik "Eesti loo" alateemad on ühtmoodi huvitavad] Vikerraadio.ee, 04.09.2024.</ref> [[2011]]. aasta sügisest on ta ka "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Hooajal 2024/2025 tegi ta Euroopa ajalugu käsitlevat saadet "Euroopa aeg".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1610159306/euroopa-aeg Euroopa aeg. Alo Lõhmus] Vikerraadio, 25.10.2026.</ref> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> ==Teoseid== * "Eesti lugu". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2025 (271 lk) * "Eesti lugu 2". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2026 (279 lk) == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 8167k9sujpx2dyh6x4coz55v00cky5q 7254022 7254020 2026-10-16T09:52:30Z Kuriuss 38125 7254022 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961) on eesti õpetaja ja raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /><ref>Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1983. aasta lõpetajad. Ajaleht Pedagoogiline Instituut, 01.07.1983.</ref> == Töö == Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta seitse aastat [[Tallinna 4. keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> [[1990]]. aastal alustas ta ajakirjanikutöö esimest perioodi Eesti Raadios.<ref name=":1" /> Ta töötas välisuudiste toimetuses ning oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> Seejärel töötas ta mitu aastat raadiojaama PulssB3 uudistetoimetuses, kuni naasis 1998. aastal Eesti Raadiosse, kus tegi peamiselt sarisaateid "Maailm täna" ja "[[Uudis+]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/308275/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan] ERR Kultuur, 30.09.2015.</ref> 2004. aasta sügisest toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609443409/piret-kriivan-koik-eesti-loo-alateemad-on-uhtmoodi-huvitavad Piret Kriivan: kõik "Eesti loo" alateemad on ühtmoodi huvitavad] Vikerraadio.ee, 04.09.2024.</ref> [[2011]]. aasta sügisest on ta ka "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Hooajal 2024/2025 tegi ta Euroopa ajalugu käsitlevat saadet "Euroopa aeg".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1610159306/euroopa-aeg Euroopa aeg. Alo Lõhmus] Vikerraadio, 25.10.2026.</ref> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> ==Teoseid== * "Eesti lugu". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2025 (271 lk) * "Eesti lugu 2". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2026 (279 lk) == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ngflwtg89lpeqe6ojvafr28uhsykky6 7254030 7254022 2026-10-16T10:07:47Z Kuriuss 38125 7254030 wikitext text/x-wiki '''Piret Kriivan''' (sündinud 22. juulil 1961 Tallinnas<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/raadioajakirjanik-piret-kriivan-kohutais-naeru-annab-elule-teise-maigu Raadioajakirjanik Piret Kriivan: "Kõhutäis naeru annab elule teise maigu"] Kodutohter, juuli 2026.</ref>) on eesti õpetaja ja raadioajakirjanik. == Haridus == Piret Kriivan on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name=":0" /><ref>Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1983. aasta lõpetajad. Ajaleht Pedagoogiline Instituut, 01.07.1983.</ref> == Töö == Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta seitse aastat [[Tallinna 4. Keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1077659/keelesober-piret-kriivan-eesti-kirjakeelt-selgeks-oppimata-pole-uhiskonnas-sugugi-koik-voimalused-avatud Keelesõber Piret Kriivan: eesti kirjakeelt selgeks õppimata pole ühiskonnas sugugi kõik võimalused avatud] Õhtuleht.ee, 13.01.2023.</ref> [[1990]]. aastal alustas ta ajakirjanikutöö esimest perioodi Eesti Raadios.<ref name=":1" /> Ta töötas välisuudiste toimetuses ning oli välispoliitiliste saadete "[[Maailm täna]]" ja "Maailma mitu palet" saatejuht ja toimetaja.<ref name=":1" /> Seejärel töötas ta mitu aastat raadiojaama PulssB3 uudistetoimetuses, kuni naasis 1998. aastal Eesti Raadiosse, kus tegi peamiselt sarisaateid "Maailm täna" ja "[[Uudis+]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/308275/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan] ERR Kultuur, 30.09.2015.</ref> 2004. aasta sügisest toimetab ja juhib ta Eesti ajalugu käsitlevat saatesarja "[[Eesti lugu]]".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609443409/piret-kriivan-koik-eesti-loo-alateemad-on-uhtmoodi-huvitavad Piret Kriivan: kõik "Eesti loo" alateemad on ühtmoodi huvitavad] Vikerraadio.ee, 04.09.2024.</ref> [[2011]]. aasta sügisest on ta ka "[[Keelesaade|Keelesaate]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name=":1" /> Hooajal 2024/2025 tegi ta Euroopa ajalugu käsitlevat saadet "Euroopa aeg".<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1610159306/euroopa-aeg Euroopa aeg. Alo Lõhmus] Vikerraadio, 25.10.2026.</ref> Piret Kriivan on [[Eesti Emakeele Selts]]i liige.<ref name="p3Wpy" /> ==Teoseid== * "Eesti lugu". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2025 (271 lk) * "Eesti lugu 2". Koostanud Piret Kriivan. Vesta, 2026 (279 lk) == Tunnustus == * [[2009]] – [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] medal [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 91. aastapäeva puhul eriteenete eest – panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele<ref name=":0" /><ref name="nsi1v" /> * [[2012]] – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] saatesarja "Eesti lugu" eest<ref name="qjWrB" /> * [[2015]] – [[Hea Sõna auhind]], millega ühendus [[Eesti Naistoimetajad]] tunnustab "eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane"<ref name=":0" /> * [[2016]] – tema juhitud "Keelesaate" äramärkimine [[Aasta keeletegu|Aasta Keeleteo]] konkursil<ref name="elbJG" /> * [[2018]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital]]i tunnustuspreemia<ref name="ISr1e" /> * 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19988}}</ref> * 2022 – [[Keeleamet]]i sõber, Keeleameti hõbemärk<ref>[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hea-sona-auhinna-palvib-piret-kriivan?id=72578275|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Piret Kriivan|Väljaanne=Delfi|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://etv.err.ee/v/varia/3af369c8-f676-40b2-a900-769ffa981254/hea-sona-auhinna-palvib-vikerraadio-toimetaja-ja-saatejuht-piret-kriivan|Pealkiri=Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan|Väljaanne=Vikerraadio koduleht|Aeg=30.09.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> <ref name="p3Wpy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|Pealkiri=Emakeele Selts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122115232/http://www.emakeeleselts.ee/liikmed.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ISr1e">{{cite web|author=|title=Rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia|url=https://kulka.ee/uudised/rahvakultuuri-sihtkapital-tunnustas-eelmisel-aastal-silma-paistnud-kultuuritegelasi|accessdate=14.12.2018|publisher=Kultuurikapital}}</ref> <ref name="elbJG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|Pealkiri=Haridus- ja teadusministeerium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906134235/https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qjWrB">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|Pealkiri=2012. a Eesti teaduse populariseerimise auhind|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="nsi1v">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|Pealkiri=2009. Kaitseliidu eriklassi teenetemedal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922031131/http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2009-2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kriivan, Piret}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] lsjq4ij6qq6az0ezcxf8pfv9738865c 0 508457 7253836 7242607 2026-10-16T01:47:27Z Juppi lantteineen 239848 7253836 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} [[File:Rick Astley.jpg|thumb|Rick Astley (2008)]] '''Richard Paul Astley''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1966]]) on inglise [[laulja]], [[laulukirjutaja]] ja raadioesineja. Tema 1987. aasta laul "Never Gonna Give You Up" oli edetabelite tipus 25 riigis ja võitis 1988. aastal Brit Awardi auhinnakonkursil parima briti singli tiitli.<ref name="jwv9c" /><ref name="RickBio" /> Selleks ajaks, kui ta 1993. aastal laulmises pausi tegi, oli Astley müünud umbes 40 miljonit plaati üle maailma.<ref name="OiD3p" /><ref name="FwrQW" /><ref name="tguFA" /> Astley tegi ''comeback''<nowiki/>'i 2007. aastal, kui tema laul "Never Gonna Give You Up" sai ülemaailmseks meemiks nimetusega "[[rickrolling]]".<ref name="fvtEY" /> Astley sai ka "Best Act Ever" auhinna internetihääletuses MTV Europe Music Awards 2008. aasta galal,<ref name="bbc1" /> ja tema 2016. aasta album "50" debüteeris Suurbritannias esikohal. == Lapsepõlv == Astley on sündinud Inglismaal Newton-le-Paju linnas [[Lancashire|Lancashire'i]] krahvkonnas pere neljanda lapsena.<ref name="Independent" /> Tema muusikaline karjäär algas siis, kui ta oli 10-aastane. Astley tuli koolist ära juba, kui ta oli 16-aastane. Päeval töötas ta isa firmas autojuhina ja õhtuti mängis mitmes kohalikus bändis. == Menu == Tema esimene singel oli vähe tuntud "Kui sa lähed". Selle looga ta edetabeleid ei purustanud. Tema järgmine lugu "Never Gonna Give You Up", mis tuli välja 1987. aastal, tegi seda aga üle maailma. See oli ka tema esimene soolosingel. "Never Gonna Give You Up" sai ka parimaks Briti singliks aastal 1988. Ka tema edasised lood, näiteks "Whenever You Need Somebody" ja "Together Forever", olid väga populaarsed. === Pikem paus === Rick Astley otsustas 1994. aastal laulmisesse pausi teha, et keskenduda rohkem perele. Ta kasvatas üles tütar Emilie. === Tagasitulek === Rick Astley naasis laulmise juurde 2001. aastal oma uue singliga "Keep It Turned On", millest sai väike hitt ööklubides. Pärast seda on ta avaldanud veel albumi "Portrait", singli "Keep Singing" ja albumi "50". == Rickroll == 2007. aastal sai Rick Astley laul "Never Gonna Give You Up" jälle populaarseks, kuna see muutus ülemaailmseks internetimeemiks "Rickrolling". ''Rickrolling''<nowiki/>'u põhimõte on trikitada veebikasutajad vaatama Rick Astley laulu "Never Gonna Give You Up", kui nad avavad lingi, mis tundub olevat midagi muud. ''Rickrolling'' muutus lausa nii populaarseks, et YouTube muutis oma iga video oma esilehel ''rickroll''<nowiki/>'iks ja MTV 2008. aastal andis Rick Astleyle parima internetiteo auhinna. == Isiklikku == Rick Astley on abielus [https://www.youtube.com/watch?v=dQw4w9WgXcQ Lene Bausageriga], kellega tal on tütar Emilie (s 1992). Astley tutvus Lenega, kui ta töötas RCA-s 1988. aastal. Pere elab Londonis. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RickBio">[http://www.rickastley.co.uk/biography/biography.html Rickastley.com – Biography]. Vaadatud 28. aprill 2010. ([https://web.archive.org/web/20100210092804/http://www.rickastley.co.uk/biography/biography.html web.archive.org])</ref> <ref name="bbc1">{{Cite news|last=|first=|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7646807.stm|title=Astley shortlisted for MTV award|publisher=BBC News|work=|date=2.10.2008|access-date=22.11.2008|via=}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite news|last=|first=|url=https://www.independent.co.uk/news/people/profiles/rick-astley-the-pop-idol-returns-510759.html|title=Rick Astley: The pop idol returns|publisher=The Independent|work=|date=13.10.2005|access-date=16.05.2010|location=London|via=|archive-url=https://web.archive.org/web/20100308125618/http://www.independent.co.uk/news/people/profiles/rick-astley-the-pop-idol-returns-510759.html|archive-date=8.03.2010|url-status=dead}}</ref> <ref name="jwv9c">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.mikestockmusic.com/index.php?page=Biography02&section=sectionBiography|title=Biography|publisher=Mike Stock Music|website=|date=|access-date=11.06.2013|archive-date=3.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111003132814/http://www.mikestockmusic.com/index.php?page=Biography02&section=sectionBiography|url-status=dead}}</ref> <ref name="OiD3p">{{Cite web|last=US|first=|url=https://www.myspace.com/rickastley|title=Rick Astley|publisher=MySpace.com|website=|date=29.07.2008|access-date=11.06.2013}}</ref> <ref name="FwrQW">[https://web.archive.org/web/20080610163403/http://www.shropshirestar.com/2008/06/07/ricks-rolling-back-the-years/ Shropshire Star.com – 7 June 2008]. Vaadatud 28. jaanuar 2010.</ref> <ref name="tguFA">[http://www.liverpoolecho.co.uk/liverpool-news/local-news/2007/11/12/madonna-must-be-made-of-steel-but-i-was-too-sensitive-for-stardom-100252-20097466/ Liverpool Echo – 12 November 2007]. Vaadatud 28. jaanuar 2010.</ref> <ref name="fvtEY">[http://www.vh1la.com/bands/az/astley_rick/bio.jhtml Rick Biografia]. VH1 Spañol (undated). Vaadatud 27. detsember 2006.</ref> }} {{JÄRJESTA:Astley, Rick}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] ow56pmyiedc03magpkxpd519p7m1emt 0 508820 7254053 6996029 2026-10-16T10:58:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254053 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}} {{Persoon|nimi=Sarah Winchester|pilt=SWinchester.jpg|pildiallkiri=Pilt Winchesterist|sünninimi=Sarah Lockwood Pardee|sünniaeg=1840|sünnikoht=[[New Haven, Connecticut]], USA|surmaaeg=05.09.1922|surmakoht=[[San Jose, California]], USA|rahvus=ameeriklane}}'''Sarah Lockwood Winchester''' (sünninimi '''Parde'''; 1840 – 5. septembril 1922) oli [[Winchester Repeating Arms Company]] presidendi [[William Wirt Winchester]]i abikaasa ja pärija. Tema päranduse koosseisu kuulus 20 miljonit dollarit (võrdväärne 2017. aasta 508 miljoni dollariga) ja 50 % Winchesteri firmast, mis tegi temast ühe jõukaima naise maailmas sel ajal.<ref name="truth">{{cite web|author=Wagner, Richard Allan|first=|url=http://thetruthaboutsarahwinchester.com|title=The Truth About Sarah Winchester, the Belle of New Haven|publisher=|work=The Truth About Sarah Winchester|date=|accessdate=10.08.2017}}</ref> Ta on tuntud Winchesteri maja (Winchester Mysteri House), mis asub California osariigis [[San Jose|San Joses]], edasiehitamise tõttu 38 aasta jooksul.<ref>Ignoffo, Mary Jo. "Captive of the Labyrinth: Sarah L. Winchester, Heiress to the Rifle Fortune." Columbia, Mo. : Univ. of Missouri Press, 2010. See p. 112.</ref> Juba tema eluajal levisid legendid, nagu ta oleks uskunud, et on neetud, mille kõrvalejuhtimiseks maja sihitult edasi ehitas. Pärast tema surma muutus Winchester Mystery House populaarseks turismiobjektiks, mis on tuntud oma ei kuhugi viivate treppide ja paljud käänuliste koridoride poolest. == Lapsepõlv ja noorus == Tema sündis nimega '''Sarah Lockwood Pardee''' Leonard Pardee ja tema abikaasa Sarah W. Burnsi tütrena umbes 1840. aastal [[New Havenis Connecticuti osariigis]].<ref name="web_bio">{{cite web|last=|first=|url=http://www.winchestermysteryhouse.com/sarahwinchester.cfm|title=Sarah Winchester: Woman of Mystery|publisher=Winchester Mystery House, LLC|website=|date=|accessdate=16.08.2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130826113838/http://www.winchestermysteryhouse.com/sarahwinchester.cfm|archivedate=26.08.2013|url-status=dead|year=2003|df=}}</ref><ref name="LC_ID">{{cite web |url=http://id.loc.gov/authorities/names/n93008128.html|title=Winchester, Sarah Pardee, 1837-1922 |date=29. jaanuar 1993 |work=Library of Congress Name Authority File |publisher=[[Library of Congress]] |accessdate=16.08.2013}}</ref> 30. septembril 1862, New Havenis, Sarah abiellus 1862. aastal William Wirt Winchesteriga, kes oli Oliver Winchesteri ainus poeg, Winchester firma president. Neil oli üks tütar Annie Pardee Winchester, kes sündis 15. juunil 1866 ja suri sama aasta juulis. Tema äi suri aastal 1880 ja tema abikaasa William suri [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]] märtsis 1881. Seega ta päris 20 miljonit dollarit ja umbes 50 protsenti Winchesteri firmast ja 1000-dollarise päevase sissetuleku (2017. aasta 25 400 dollarit). == Muud valdused == 1888. aastal ostis Winchester 140 hektarit maad, mille enamus on nüüd Los Altoses, ja seda kasutatakse rantšona. Ta ostis ka oma õe ja mehevenna jaoks talumaja, mida tuntakse Winchester-Merriman Majana. Maja on Los Altose Ajaloo Komisjoni ajalooliste mälestusmärkide nimekirjas.<ref>{{cite web|last1=Burr|first1=Elliott|url=http://www.losaltosonline.com/news/sections/news/216-latc-sections/community-archive/22220-J20607|title=Los Altos History Museum display dispels myths of Sarah Winchester|publisher=|website=Los Altos Town Crier|date=|accessdate=24.09.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160927050229/http://www.losaltosonline.com/news/sections/news/216-latc-sections/community-archive/22220-J20607|archive-date=27.09.2016|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|last1=Snyder|first1=Carolyn|url=http://www.losaltosonline.com/special-sections2/sections/your-home/40691-J42175|title=Los Altos' legacy: the homey beginnings of Los Altos historic resources|publisher=|website=Los Altos Town Crier|date=|accessdate=24.09.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160927050002/http://www.losaltosonline.com/special-sections2/sections/your-home/40691-J42175|archive-date=27.09.2016|url-status=dead}}</ref>[[File:Winchester Farmhouse in Los Altos.jpg|thumb|Talumaja Los Altos]] 1920. aastal omandas ta ka paatmaja [[San Francisco laht|San Francisco lahes]] Burlingame'is California osariigis, mis sai tuntuks kui Sarah' Noa laev ("Sarah's Ark") ja kuulujuttude järgi oli see mõeldud veeuputuse puhuks, kuid loogilisem vastus on, et paljud tema staatusega inimesed Californias omasid tol ajal paatmaju või jahte. Laev hävis tulekahjus aastal 1929.<ref>Burlingame Centennial 1908-2008, Joanne Garrison</ref> == Surm == 5. septembril 1922 suri ta une pealt südamepuudulikkusse. Matus toimus [[Palo Alto]]s ja tema jäänused maeti Alta Mesa kalmistule, kuni nad ekshumeeriti ning viidi koos tema õe omadega [[New Haven|New Havenisse Connecticuti osariigis]].<ref name=Ignoffo>MaryJo Ignoffo, ''Captive of the Labyrinth''</ref>Ta maeti oma mehe ja tütre juurde, Evergreeni kalmistule [[New Haven]]is. Tema testament oli 13-osas, igaüks eraldi alla kirjutatud.<ref>{{cite web|title=Haunted Travels: The Winchester Mansion|url=http://hrshotelsgroup.com/blog/haunted-winchester-mansion|access-date=2018-05-17|archive-date=2018-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180530115128/http://hrshotelsgroup.com/blog/haunted-winchester-mansion|url-status=dead}}</ref> Asjad, mis olid Winchester Mystery House'is, jäeti tema vennatütrele Marian I. Marriottile, kes võttis, mis ta tahtis ja ülejäänud müüs oksjonil maha. Praegused maja omanikud on väitnud, et maja mööblist tühjaks vedamine võttis kolijatel kaheksa veokitäit päevas, kuus ja pool nädalat.<ref>{{cite web|title=The Winchester Mansion|url=http://www.angelfire.com/planet/thecoldspot/hauntings/winchester.html}}</ref> Tema eluloo kirjutaja, aga ei suutnud leida mingeid tõendeid selle väite kohta.<ref>Ignoffo, Mary Jo. "Captive of the Labyrinth: Sarah L. Winchester, Heiress to the Rifle Fortune." Columbia, Mo. : Univ. of Missouri Press, 2010. See p. 207.</ref> Tänapäeval on maja algse sisustusesemete leidmine võimatu, kuna oksjonil müüdava vara hulka nad ei kuulunud. Sisustus, mis on tänapäeval seal majas, kus toimuvad ekskursioonid, on kas annetatud või laenatud, need kajastavad tolleaegset perioodi. Kuna ta oli nii end varjav isik, ei ole teada interjöörist fotosid, nii et maja täpne sisustus on jäänud mõistatuseks. (Ainus erand on seinakapid linatoas.) Pärast tema surma müüdi maja oksjonil ja avati veebruaris 1923 külastajaile. == Pärand == * Santa Clara-Los Gatos Boulevardi maja eesmine osa hiljem nimetati ümber Winchester Boulevardiks, maja järgi. Tänapäevale, on maja avatud iga päev, välja arvatud jõulupühal. Ekskursioonid toimuvad nii majas ja ka tolle aegsetel aladel. * Ta esineb ka tegelasena Brian Catlingi 2012 fantaasia romaanis "Vorrh". * 2016. aastal tegi prantsuse režissöör Bertrand Bonello's lühifilmi "Sarah Winchester, opéra fantôme" sai eksklusiivse globaalne interneti esilinastuse [https://mubi.com/showing Mubis]. * Teda on kehastanud näitleja [[Helen Mirren]] 2018. aastal õudusfilmis "Winchester".<ref>{{cite web|last=Fleming Jr|first=Mike|url=http://deadline.com/2016/05/helen-mirren-takes-aim-at-playing-firearm-heiress-in-hot-cannes-package-winchester-1201755962/|title=Helen Mirren Takes Aim At Playing Firearm Heiress In Hot Cannes Package 'Winchester'|publisher=|website=[[Deadline Hollywood]]|date=14.05.2016|accessdate=16.05.2016}}</ref> <ref>https://www.newspapers.com/image/?spot=5997085&fcfToken=2b43364a4e5174795949565354476d4f647456323876635476675756426a534f6544344d53514639443858503931475461674b576a7563647541336c74373157</ref> == Viited ja märkused == {{viited}} == Allikad == * [[Eri:FilePath/Winchester 1911 article.gif|Winchester's Lesk Suremas]]. [[The New York Times|New York Times]] 12. juuni 1911 * ''New York Times''; [[San Jose|San Jose, California]], 31. mai 1970 * {{cite book|last=Ignoffo|first=MaryJo|title=Captive of the Labyrinth, Sarah L. Winchester Heiress to the Rifle Fortune|year=2010|publisher=[[University of Missouri Press]]|location=Columbia, MO|isbn=978-0-8262-1905-3|url=https://books.google.com/books?id=K2Zp3Tdl3OQC&printsec=frontcover&dq=Captive+of+the+Labyrinth,+Sarah+L.+Winchester+Heiress+to+the+Rifle+Fortune&hl=en&sa=X&ei=uj_lT-aaGevE2QX-ysjcCQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=Captive%20of%20the%20Labyrinth%2C%20Sarah%20L.%20Winchester%20Heiress%20to%20the%20Rifle%20Fortune&f=false}} == Välislingid == * [http://www.winchestermysteryhouse.com/ Ametlikul kodulehel Winchester Mystery House] * [http://www.thetruthaboutsarahwinchester.com/ Tõde Sarah Winchester] {{JÄRJESTA:Winchester, Sarah}} [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1922]] adnu507ysce2fqgpovvinzt7su88evg 0 509286 7253923 6213898 2026-10-16T07:52:52Z Kuriuss 38125 7253923 wikitext text/x-wiki '''Eel- ja järelpärimine''' on pärijate järjekorra määramine isiku surma korral tema vara üleminekul teisele isikule. Eel- ja järelpärimine oli Eesti õiguskorras pikka aega täiesti tundmatu. [[Nõukogude Õigus]] ei võimaldanud nimetada [[pärija]]t tingimisi või siduda pärijaks saamist teatud tähtaja saabumisega. Eel- ja järelpärimise korraldusi on Eesti õiguskorras saadud teha suhteliselt lühikest aega ning selliseid korraldusi ei tule ette kuigi sageli.<ref>U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 218</ref> ==Eelpärija ja järelpärija== Eel- ja järelpärija näol on tegemist kahe üksteisele ajaliselt järgneva pärijaga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus [[Pärand|pärandvara]] on esmalt ühe pärija omandis (eelpärija), seejärel teise pärija omandis (järelpärija).<ref>T. Mikk (2012) lk 46</ref> [[Testaator]] võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. See konstruktsioon võimaldab määrata isiku pärijaks nii, et ta ei päri kogu vara kohe siis, kui pärandaja on ära surnud, vaid mingi tähtaja möödudes või tingimuse saabudes (järelpärija). Kui tahetakse, et laps päriks alles siis, kui ta on saanud täisealiseks või kui tahetakse nimetada lõpp-pärijaks kedagi, kes ei pruugi olla pärandi avanemise ajaks veel sündinud (nt järelpärija on esimesena sündiv lapselaps, mis on erireegel sellest, et üldreeglina peab pärija olema pärandi avanemisel pärimisvõimeline). Pärija, kellele on nimetatud järelpärija, on eelpärija. Ühtlasi ei või järelpärijale määrata järelpärijat.<ref name="seadus45">Pärimisseadus § 45. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> Järelpärija on testaatori (mitte eelpärija) õigusjärglane. Seega on tal õigus nõuda eelpärijalt vaid pärandina saadud vara. Järelpärijal piiranguid pärandvara suhtes ei ole, kuna järelpärijale järelpärijat nimetada ei saa.<ref>T. Mikk (2012) lk 54</ref> ''Näide: „Mina nimetan oma pärijaks oma abikaasa ja tema surma korral oma poja.” Abikaasa on eelpärija, poeg järelpärija''.<ref>H. Brox. Pärimisõigus. Tallinn: Juura 2003, lk 174</ref> Kui '''järelpärija''' on nimetatud edasilükkava tingimusega ja see tingimus ei ole saabunud 20 aasta jooksul pärandi avanemisest alates, muutub järelpärija nimetamine kehtetuks. Kui testaator on määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijateks pärandaja seadusjärgsed pärijad. Kui testaator on nimetanud pärijaks [[Füüsiline isik|füüsilise isiku]], kes eostatakse ja sünnib pärast pärandi avanemist, või [[Juriidiline isik|juriidilise isiku]], mis luuakse pärast pärandi avanemist, loetakse ta järelpärijaks, kui testamendist ei tulene teisiti.<ref name="seadus45"/> Kui järelpärija sureb pärast pärandi avanemist, kuid enne järelpärimise tähtpäeva saabumist, läheb tema pärimisõigus üle tema pärijatele, kui testamendist ei tulene teisiti.<ref>Pärimisseadus § 47. – RT  I, 10.03.2016, 16</ref> '''Eelpärija''' on pärandvara hulka kuuluvate esemete omanikuks ja kohustuste kandjaks alates pärandi avanemisest kuni järelpärimise sündmuse saabumiseni.<ref>T. Mikk (2012) lk 47</ref> Üldreeglina võib eelpärija käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva [[Kinnisasi|kinnisasja]] või kinnisasjaõiguse käsutustehing on tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Erijuhuks on aga olukord, mis on tehtud sundtäitmise käigus või [[Pankrotihaldur|pankrotihalduri]] poolt, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui [[võlausaldaja]] võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt.<ref>Pärimisseadus § 48. – RT  I, 10.03.2016, 16</ref> == Järelpärija nimetamine tähtpäeva ja tingimust määramata == Järelpärija õigused ja tema kui pärija kohustused tekivad järelpärimise tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumisel. Reeglina on järelpärimise sündmus testaatori määratud.<ref>T. Mikk (2012) lk 53</ref> Kui testaator on järelpärija nimetanud tähtpäeva või edasilükkavat tingimust määramata, pärib järelpärija eelpärija surma korral. Kui järelpärijaks on nimetatud isik, kes pärandi avanemise ajaks ei ole veel sündinud, saab ta sündimise korral järelpärijaks. Kui järelpärijaks on nimetatud pärandi avanemise ajaks veel asutamata juriidiline isik, saab see asutamise korral järelpärijaks.<ref>Pärimisseadus § 46. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> == Kulutuste hüvitamine eelpärijale == Eelpärija kannab pärandvara säilitamiseks ja selle tavaliseks korrashoiuks vajalikud kulutused. Muude tehtud kulutuste hüvitamist saab eelpärija järelpärijalt nõuda vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eelpärijal on õigus tema tehtud kulutustega loodu pärandvarast eemaldada eeldusel, et ta taastab pärandvara endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui eemaldamisest ei ole eelpärijale kasu või kui talle hüvitatakse vähemalt see väärtus, mis oleks kulutustega loodul tema jaoks pärast eemaldamist.<ref>Pärimisseadus § 49. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> == Järelpärija õiguste tagamine == Kui eelpärija tegevuse või tema varalise seisundi tõttu tekib järelpärijal põhjendatud kahtlus, et tema õigusi võidakse oluliselt rikkuda, võib ta nõuda, et eelpärija tema õigused tagaks. Kui eelpärija ei ole mõistliku tähtaja jooksul järelpärija õigusi taganud, võib järelpärija taotleda Pärimisseaduse §-s 112 nimetatud pärandi hooldaja määramist järelpärija õiguste kaitseks kuni järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumiseni. Kui eelpärija annab piisava tagatise, võib ta nõuda pärandvara valitsemise lõpetamist.<ref>Pärimisseadus § 51. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> Eelpärija peab järelpärija nõudmisel andma talle pärandvara nimekirja, millele eelpärija on alla kirjutanud. Järelpärija võib nõuda, et teda kutsutakse pärandvara nimekirja koostamise juurde. Pärandvara nimekirja koostamise kulud hüvitatakse pärandi arvel.<ref>Pärimisseadus § 50. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> == Järelpärijale üleminev pärand == Kui pärimisõigus läheb üle järelpärijale, on eelpärija kohustatud pärandvara üle andma. Pärandvara peab üle andma sellises seisukorras, nagu see peaks olema üleandmiseni kestnud heaperemeheliku valitsemise korral. Järelpärijale ülemineva pärandi hulka kuulub vara, mille eelpärija on omandanud pärandisse kuuluva õiguse alusel või pärandi arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest (surrogatsioonipõhimõte). Järelpärimise õiguse tekkimiseni pärandist saadud kasu kuulub eelpärijale. Eelpärija peab järelpärija nõudel esitama talle pärandi valitsemise aruande.<ref>Pärimisseadus § 52. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> == Eelpärija vastutus pärandvara väärtuse vähenemise eest == Eelpärijal on õigus kasutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Kuigi ta võib pärandvara hulka kuuluvaid esemeid ära tarvitada üksnes oma oludele vastava tavalise tarbimise piires, võib selline õigus teatud juhtudel osutuda ulatuslikuks ja vähendada järelpärijale ülemineva pärandvara väärtust.<ref name="mikk50">T. Mikk (2012) lk 50</ref> Eelpärija ei vastuta järelpärija ees pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees ka siis, kui ta on pärandvara ära tarvitanud oma oludele vastava tavalise tarbimise piires. Eelpärija peab pärandvara valitsemisel ilmutama niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades.<ref>Pärimisseadus § 53. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> Eelpärija käsutus võib olla kehtiv, kui omandaja saab tugineda heauskse omandamise regulatsioonile. Eelkõige omab heausksuse regulatsioon tähendust [[Vallasasi|vallasasjade]] puhul. Vallasasjade puhul eeldatakse, et isik, kes on asja valdaja, on asja omanik ja seega õigustatud käsutama (AÕS § 90). Kui vallasasja omandaja oli heauskne, st ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei ole õigus omandit üle anda, on käsutustehing kehtiv (AÕS § 95). Kinnisasjade puhul on heausksele omandamisele tuginemine tugeva ja õiguskindla kinnistusraamatu tõttu piiratum, kuigi mitte täielikult välistatud.<ref name="mikk50"/> Järelpärimise kohta tehakse märkus (KRS § 49¹), mille toime ei ole üheselt määratletud, kuid mille eesmärk võib olla piirata kinnisasjade puhul heauskset omandamist. == Eelpärija vabastamine kitsendustest ja kohustustest == Kui testaator on testamendis määranud, et järelpärijale läheb pärandist üle üksnes see, mis järelpärimise õiguse tekkimise ajaks on pärandist järele jäänud, või kui testamendis on ette nähtud eelpärija õigus pärandit vabalt käsutada, loetakse eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastatuks.<ref>Pärimisseadus § 54. – RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Seda nimetatakse vabastatud eelpärandiks. Siinkohal tasub mainida, et vabastatud eelpärandi korraldus, nagu iga teine testamentaarne korraldus, ei pruugi viimse tahte avalduses sõnaselgelt kirjas olla, vaid sellise pärandaja tahteni võidakse jõuda alles pärast tahteavalduse tõlgendamist. Seetõttu peaks eel- ja järelpärimise korralduse tegemisel eel- ja järelpärijate omavaheliste õiguste ja kohustuste regulatsioon olema hästi läbi mõeldud ja selgelt sõnastatud. Kui testaator on eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastanud, kantakse koos eelpärijaga kinnistusregistrisse ka märkus tema vabastamise kohta nimetatud kitsendustest ja kohustustest (KRS § 491 lõige 2).<ref>T. Mikk (2012) lk 52</ref> == Õigussuhted järelpärimisel == Järelpärimise õiguse tekkimisest alates ei ole eelpärija enam pärija ja pärand läheb üle järelpärijale. Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel kohaldatakse PärS § 110–146. PärS §-s 119 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates järelpärimise tähtpäevast või hetkest, kui järelpärija saab järelpärimise tingimuse saabumisest teada või peab sellest teada saama. Kui järelpärija loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu, jääb pärand eelpärijale, kui testamendist ei tulene teisiti. Pärast järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumist eelpärija tehtud pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui eelpärija ei teadnud järelpärimise tingimuse saabumisest ega pidanudki sellest teadma. Käsutustehing on tühine, kui kolmas isik teadis tehingu tegemisel järelpärimise tingimuse saabumisest või pidi sellest teadma. Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel taastuvad pärandi avanemisel võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu lõppenud võlasuhted.<ref>Pärimisseadus § 55. – RT I, 10.03.2016, 16</ref> == Viited == {{viited|3}} ==Kirjandus== *T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012 [[Kategooria:Pärimisõigus]] ncz2gjswdui9cw0vw2nz5g4gcc45qm5 0 515814 7253839 7040452 2026-10-16T02:01:25Z Kruusamägi 1530 7253839 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Eesti|lat=58/49/00|long=22/48/50}} '''Lepana ots''' ehk '''Lepanaots''' on [[neem]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kassari saar]]el [[Esiküla]]s. Neem asub Kassari põhjaosas ja ulatub [[Käina laht]]e. {{koord | NS = 58/49/00/N | EW =22/48/50/E | tüüp = maamärk}} [[Kategooria:Hiiu maakonna neemed]] aof8dnblu7e4aegi7fpfzqtfc0wyz2v 10 519472 7253865 6933307 2026-10-16T05:34:13Z Raamaturott 56450 7253865 wikitext text/x-wiki {{infokast | üleminestiil = | ülemine = {{{nimi|}}} | alapealkiri = | pilt = {{#if:{{{logo|}}}|[[Fail:{{{logo}}}|{{#if:{{{logo suurus|}}}|{{{logo suurus}}}|200px}}]]}} | päisestiil = background:#EEEEEE; | silt2 = Liiga{{#if:{{{liigad|}}}|d}} | andmed2 = {{{liigad|{{{liiga|}}}}}} | silt3 = Konverents | andmed3 = {{{konverents|}}} | silt4 = Divisjon | andmed4 = {{{divisjon|}}} | silt5 = Asutatud | andmed5 = {{{asutatud|}}} | silt6 = Tegevuse lõpetanud | andmed6 = {{{lõpetanud|}}} | silt7 = Ajalugu | andmed7 = {{{ajalugu|}}} | silt8 = Kodusaal | andmed8 = {{{kodusaal|}}} | silt10 = Asukoht | andmed10 = {{{asukoht|}}} | silt11 = Tunnusvärvid | andmed11 = {{{värvid|}}} | silt14 = President | andmed14 = {{{president|}}} | silt18 = Peatreener | andmed18 = {{{treener|{{{peatreener|}}}}}} | silt19 = Abitreenerid | andmed19 = {{{abitreenerid|}}} | silt20 = Kapten | andmed20 = {{{kapten|}}} | silt21 = Omanik | andmed21 = {{{omanik|}}} | silt22 = Tegevjuht | andmed22 = {{{tegevjuht|}}} | silt23 = Koduleht | andmed23 = {{{koduleht|}}} | silt24 = {{{t1}}} | andmed24 = {{#if:{{{t1|}}}|'''{{{t1arv}}}'''}}{{#if:{{{t1aastad|}}}|&nbsp;<span style="font-size:88%">({{{t1aastad}}})</span>}} | silt25 = {{{t2}}} | andmed25 = {{#if:{{{t2|}}}|'''{{{t2arv}}}'''}}{{#if:{{{t2aastad|}}}|&nbsp;<span style="font-size:88%">({{{t2aastad}}})</span>}} | silt26 = {{{t3}}} | andmed26 = {{#if:{{{t3|}}}|'''{{{t3arv}}}'''}}{{#if:{{{t3aastad|}}}|&nbsp;<span style="font-size:88%">({{{t3aastad}}})</span>}} | päis31 = {{#if:{{{k_kere|}}}|Riietus}} | andmed32 = {{#if:{{{k_kere|}}}{{{k_muster_k|}}}{{{k_püksid|}}}{{{k_muster_p|}}}{{{v_kere|}}}{{{v_muster_k|}}}{{{v_püksid|}}}{{{v_muster_p|}}}{{{3_kere|}}}{{{3_muster_k|}}}{{{3_püksid|}}}{{{3_muster_p|}}} |<tr><td style="padding: 0; border: 0px solid; text-align: center;" colspan="2"> <table style="width:100%; text-align:center;"> <tr> {{#if:{{{k_kere|}}}{{{k_muster_k|}}}{{{k_püksid|}}}{{{k_muster_p|}}}| <td>{{korvpalliriietus | nimi = Kodus | kere = {{{k_kere|ffffff}}} | muster_k = {{{k_muster_k|_unknown}}} | püksid = {{{k_püksid|ffffff}}} | muster_p = {{{k_muster_p|}}} }}</td> }}{{#if:{{{v_kere|}}}{{{v_muster_k|}}}{{{v_püksid|}}}{{{v_muster_p|}}}| <td>{{korvpalliriietus | nimi = Võõrsil | kere = {{{v_kere|eeeeee}}} | muster_k = {{{v_muster_k|_unknown}}} | püksid = {{{v_püksid|eeeeee}}} | muster_p = {{{v_muster_p|}}} }}</td> }}{{#if:{{{3_kirjeldus|}}}{{{3_kere|}}}{{{3_muster_k|}}}{{{3_püksid|}}}{{{3_muster_p|}}}| <td>{{korvpalliriietus | nimi = {{{3_kirjeldus|3. vorm}}} | kere = {{{3_kere|}}} | muster_k = {{{3_muster_k|_unknown}}} | püksid = {{{3_püksid|}}} | muster_p = {{{3_muster_p|}}} }}</td> }}</tr> </table></td></tr>}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> p893qkb6ouh01fuunnciuec3b68zmqg 0 520625 7253928 6711418 2026-10-16T07:57:17Z Kuriuss 38125 7253928 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Bogdan Vaštšuk | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Bogdan Vaštšuk | sünniaeg ={{Sünniaeg ja vanus|1995|10|04}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = Eesti | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 185 cm | positsioon = [[Poolkaitsja|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[Sligo Rovers FC]] | särginumber = | noorteaastad1 =2004-2005 | noorteklubi1 = [[Tallinna KSK FC Štrommi]] | noorteaastad2 =2006-2008 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC TVMK]] | noorteaastad3 =2006-2011 | noorteklubi3 = [[Tallinna FC Infonet]] | noorteaastad4 =2011-2013 | noorteklubi4 = [[Moskva FK Dinamo]] | aastad1 = 2011 | mänge1 =13| väravaid1 = 3 | klubi1 = [[Tallinna FC Infonet]] | aastad2 = 2011 | mänge2 =2 | väravaid2 = 2 | klubi2 = → [[Tallinna FC Infonet II]] | aastad3 = 2012–2013| mänge3 =0 | väravaid3 = 0 | klubi3 = [[Moskva FK Dinamo]] | aastad4 = 2013–2016| mänge4 =0 | väravaid4 = 0 | klubi4 = [[Reading FC]] | aastad5 = 2015–2016| mänge5 =20| väravaid5 =15 | klubi5 = → [[Farnborough FC]] (laenul) | aastad6 = 2016–2019| mänge6 =37| väravaid6 =11 | klubi6 = [[Riga FC]] | aastad7 = 2018–2019| mänge7 =10| väravaid7 = 0 | klubi7 = → [[Sofia PFC Levski|Sofia Levski]] (laenul) | aastad8 = 2019–2022| mänge8 =71| väravaid8 = 15 | klubi8 = [[Tallinna FCI Levadia]] | aastad9 = 2022 | mänge9 =0| väravaid9 = 0 | klubi9 = → [[Poltava FC Vorskla]] (laenul) | aastad10= 2022 | mänge10=5| väravaid10= 0 | klubi10= [[Mieleci FKS Stal]] | aastad11= 2023- | mänge11=2| väravaid11= 0 | klubi11= [[Sligo Rovers FC]] | klubi_seisuga = 11. märts 2023 | koondiseaastad1 = 2010 | koondisemänge1 = 2 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2010–2011 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2013 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 = 2014–2015 | koondisemänge4 = 8 | koondiseväravaid4 = 2 | koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 = 2021– | koondisemänge5 = 11 | koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga =11. märts 2023 }} '''Bogdan Vaštšuk''' (sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1995]] [[Tallinn]]as) on eesti [[jalgpallur]] ([[poolkaitsja]]), kes mängib [[Iirimaa]] kõrgliiga klubis [[Sligo Rovers FC]]. ==Klubikarjäär== ===Sofia Levski (laenul)=== Hooajal 2018/19 mängis ta Läti kõrgliiga klubist [[Riga FC]] laenul Bulgaaria kõrgliiga klubis [[Sofia PFC Levski]]. ===Tallinna Levadia=== 2021. aastal tuli ta [[Tallinna FCI Levadia]]ga Eesti meistriks. ===Poltova Varskla (laenul)=== 2022. aasta jaanuaris läks ta [[Tallinna FCI Levadia]]st laenule [[Poltava Vorskla]]sse.<ref>[https://sport.err.ee/1608492873/vastsuk-siirdub-levadiast-ukrainasse-laenule "Vaštšuk siirdub Levadiast Ukrainasse laenule"]. sport.err.ee. 8. veebruar 2022</ref> 24. veebruaril 2022 oli ta sunnitud riigist põgenema seoses [[Venemaa kallaletung Ukrainale|Venemaa sõjalise sissetungi]] pärast ja ühtlasi lõpetati ka laenuleping.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/95998823/eesti-koondise-jalgpallurid-pogenevad-ukrainast-tagasi-kodumaale Eesti koondise jalgpallurid põgenevad Ukrainast tagasi kodumaale] delfi.ee, 24. veebruar 2022</ref> ===Mieleci Stal=== 2022. aasta juulis liitus ta Poole kõrgliiga klubiga [[Mieleci FKS Stal]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-vastsuk-siirdus-poola-korgliigaklubisse Ametlik: Vaštšuk siirdus Poola kõrgliigaklubisse] soccernet.ee, 20. juuli 2022</ref> ===Sligo Rovers=== 2023. aasta jaanuaris liitus ta Iirimaa kõrgliiga klubiga [[Sligo Rovers FC]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/bogdan-vastsukist-sai-frank-liivaku-klubikaaslane Bogdan Vaštšukist sai Frank Liivaku klubikaaslane] soccernet.ee, 5. jaanuar 2023</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Vaštšuk [[24. märts|24. märtsil]] [[2021]] [[2022. aasta jalgpalli MM|MM valikmängus]] [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu.<ref>[http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2419 Eesti-Tšehhi 24. märts 2021]</ref> Samas mängus debüteerisid ka [[Maksim Paskotši]] ja [[Karl Rudolf Õigus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 11. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Latvijas Kauss]], [[Fortuna Polish Cup]], [[Kupa na Bulgaria]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Infonet]] |[[Esiliiga 2011|2011]] |[[Esiliiga]] |13||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||3 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Infonet II]] |[[II liiga 2011|2011]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |2||2||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||2||2 |- |rowspan="4"|[[Reading FC]] |[[Championship 2013/14|2013/14]] |[[Championship]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Championship 2014/15|2014/15]] |Championship |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Championship 2015/16|2015/16]] |Championship |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0 |- |rowspan="1"|[[Farnborough FC]] (laenul) |[[Isthmian League 2015/16|2015/16]] |[[Isthmian League]] |20||15||0||0||colspan="2"|–||0||0||20||15 |- |rowspan="4"|[[Riga FC]] |[[Virslīga 2016|2016]] |[[Virslīga]] |5||3||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||5||3 |- |[[Virslīga 2017|2017]] |Virslīga |23||8||6||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||29||9 |- |[[Virslīga 2018|2018]] |Virslīga |9||0||1||0||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||colspan="2"|–||11||0 |- !colspan="2"|Kokku !37!!11!!7!!1!!1!!0!!colspan="2"|–!!45!!12 |- |rowspan="1"|[[Sofia PFC Levski]] (leanul) |[[Parva Liga 2018/19|2018/19]] |[[Parva Liga]] |10||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||11||0 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Premium liiga 2019|2019]] |[[Premium liiga]] |6||0||1||3||0||0||0||0||7||3 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |27||7||3||1||0||0||0||0||30||8 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |26||6||2||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEkL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||2||0||0||30||8 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |12||2||1||0||0||0||0||0||13||2 |- !colspan="2"|Kokku !71!!15!!8!!4!!2!!2!!0!!0!!81!!21 |- |rowspan="1"|[[Poltava FC Vorskla|Vorskla]] (laenul) |[[Premjer-Liga 2021/22|2021/22]] |[[Premjer-Liga]] |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- |rowspan="1"|[[Mieleci FKS Stal|Mieleci Stal]] |[[Ekstraklasa 2022/23|2022/23]] |[[Ekstraklasa]] |5||0||1||1||0||0||0||0||6||1 |- |rowspan="1"|[[Sligo Rovers FC|Sligo Rovers]] |[[League of Ireland Premier Division 2023|2023]] |[[League of Ireland Premier Division|Premier Division]] |2||0||0||0||0||0||0||0||2||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !160!!46!!17!!6!!3!!2!!0!!0!!180!!56 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 11. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2021||7||0 |- |2021||4||0 |- !Kokku||11||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Riga: *[[Virslīga]]: [[Virslīga 2018|2018]] *[[Latvijas Kauss]]: [[Latvijas Kauss 2018|2018]] ;Tallinna FCI Levadia: *[[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2021|2021]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2021|2021]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== *{{EJL|13974}} *{{EJL2|1577}} *[https://int.soccerway.com/players/bogdan-vatuk/160127/ Statistika] soccerway.com *[https://www.transfermarkt.com/bogdan-vastsuk/profil/spieler/166743 Statistika] transfermarkt.com {{JÄRJESTA:Vaštšuk, Bogdan}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:FCI Tallinna jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] cvqaan7ma4n0zyue87ajoru6eezqcix 0 522558 7253636 7236678 2026-10-15T17:29:10Z ~2026-49114-55 237309 7253636 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Landi|avati=*1961 *2026 (tänasel kujul)|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20A|järgmine liin=21A|järgmine=21A (Tallinna bussiliin)|eelmine=20A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_21_Viru_keskus.jpg}} [[Fail:21buss.png|pisi|Räime peatusel]] [[Fail:21virukeskus.jpg|pisi|Viru keskusel]] [[Fail:21viruväljak.jpg|pisi|Postimaja juures]] {{teekaart}} '''21''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab marsruudil [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Landi tänav|Landi.]] Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-65 minuti tagant Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Viru keskus - Kadaka - Landi 22.-23. augustil 2026. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 21 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Rocca al Mare - Kakumäe | |- |1974 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Kakumäe tee - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 |Viru keskus - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Vismeistri - Kakumäe tee - Landi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti liiniga 21 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Landi !Landi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[21A]] * [[21B]] * [[41 (Tallinna bussiliin)|41]] * [[41B]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/ 21. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] muf3ikog5jfopz356ge8m81kkdzld7n 0 522614 7253632 7247484 2026-10-15T17:28:17Z MorsMe 217455 7253632 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1976 *1999 *2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b|uuendus=27. august 2026|suleti=*1995 *1999 *2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel) *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]|pilt=22buss.jpg|logo=Solaris_Urbino_IV_12_Electric_liinil_22_Väike-Õismäe.jpg}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 2334 21-09-2022.jpg|pisi|Aastal 2022]] ''22'' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõidab marsruudil Väike-Õismäe - Päevalille - Kakumäe (ilma Sinilille peatuse) == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Lennujaam |juuni 1995 | |- |juuni 1999 |Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja |september 1999 |suvine liin |- |aprill 2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | | |- |september 2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |21.10.2024 | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |Varem [[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Estonia !Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.04.2000 kuni 31.08.2017 !Väike-Õismäe - Vabaduse väljak !Vabaduse väljak - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak | ; Vabaduse väljak ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.06.1999 kuni 31.08.1999 !Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja !Kammelja - Väike-Õismäe - Kadaka |- | ; Kadaka ; Kaja ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Kammelja | ; Kammelja ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Kaja ; Kadaka |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/ 22. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] s07bs1fyp2dytqf4j5w9bfimptjqkda 7253637 7253632 2026-10-15T17:29:29Z ~2026-49114-55 237309 7253637 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1976 *1999 *2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b|uuendus=27. august 2026|suleti=*1995 *1999 *2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel) *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]|pilt=22buss.jpg|logo=Solaris_Urbino_IV_12_Electric_liinil_22_Väike-Õismäe.jpg}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 2334 21-09-2022.jpg|pisi|Aastal 2022]] ''22'' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Päevalille - Kakumäe (ilma Sinilille peatuse). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Lennujaam |juuni 1995 | |- |juuni 1999 |Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja |september 1999 |suvine liin |- |aprill 2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | | |- |september 2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |21.10.2024 | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |Varem [[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Estonia !Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.04.2000 kuni 31.08.2017 !Väike-Õismäe - Vabaduse väljak !Vabaduse väljak - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak | ; Vabaduse väljak ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.06.1999 kuni 31.08.1999 !Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja !Kammelja - Väike-Õismäe - Kadaka |- | ; Kadaka ; Kaja ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Kammelja | ; Kammelja ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Kaja ; Kadaka |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/ 22. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 959z1qcd3ki49jr7pe5n2vxtsyz6q33 7253638 7253637 2026-10-15T17:29:37Z ~2026-49114-55 237309 7253638 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1976 *1999 *2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b|uuendus=27. august 2026|suleti=*1995 *1999 *2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel) *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]|pilt=22buss.jpg|logo=Solaris_Urbino_IV_12_Electric_liinil_22_Väike-Õismäe.jpg}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 2334 21-09-2022.jpg|pisi|Aastal 2022]] '''22''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Päevalille - Kakumäe (ilma Sinilille peatuse). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Lennujaam |juuni 1995 | |- |juuni 1999 |Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja |september 1999 |suvine liin |- |aprill 2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | | |- |september 2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |21.10.2024 | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |Varem [[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Estonia !Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.04.2000 kuni 31.08.2017 !Väike-Õismäe - Vabaduse väljak !Vabaduse väljak - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak | ; Vabaduse väljak ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.06.1999 kuni 31.08.1999 !Kadaka - Väike-Õismäe - Kammelja !Kammelja - Väike-Õismäe - Kadaka |- | ; Kadaka ; Kaja ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Kammelja | ; Kammelja ; Haabersti ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Kaja ; Kadaka |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/22/a-b/ 22. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 05uabbu8i6cet0ascffq332edd2yxdw 0 522758 7253848 7170793 2026-10-16T02:17:57Z Juppi lantteineen 239848 7253848 wikitext text/x-wiki [[Fail:Egge Kulbok-Lattik, 2023.jpg|pisi|Foto autor: Atko Januson (2023)]] '''Egge Kulbok-Lattik''' (sündinud [[29. august]]il [[1966]]) on eesti [[:en:Cultural_policy|kultuuripoliitika]] uurija. Ta on töötanud Eesti mõtteloo teadurina [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond|Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas]] (2015–2017) ja [[Jüri Ratase esimene valitsus|peaministri nõunikuna]] (2017–2019). Lisaks teadustööle töötab ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana (alates 2018). </blockquote> == Haridus == 1988. aastal lõpetas [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal (BA). 1999. aastal omandas rahvusvahelises kultuurijuhtimise magistriprogrammis [[Burgundy School of Business|Burgundia Ülikooli]] [https://global.bsb-education.com/ Dijoni Kõrgemas Kommertskoolis] magistrikraadi Euroopa kultuuriettevõtete majandamises ja juhtimises (MA). Ta kaitses doktoritöö teemal [https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/47243 "The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)"] [[Jyväskylä Ülikool]]is aastal 2015. == Ametialane tegevus == * 1992–1999      Tartu rahvusvahelise teatri-, tantsu- ja visuaalsete kunstide [[Festival Dionysia|festivali Dionysia]] (1992, 1993, 1995, 1997, 1999) peakorraldaja ja kunstiline juht * 1998–2000­      UNESCO ja Eesti kõrgkoolidevahelise kultuurikorralduse-alase õppe- ja uurimiskeskuse asutamist ettevalmistava programmi koordinaator * 2001–2006      Tallinna Ülikooli lektor ja kultuurikorralduse magistrikursuse koordinaator * 2009–2010       Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seireosakonna kultuuri-, regionaalpoliitika ja põhiseaduslike institutsioonide ''seiraja'' * 2011–2015       Uurija - doktorant, Jyväskylä Ülikooli sotsiaalteaduste ja filosoofia teaduskond * 2015–2017 Tartu Ülikooli Filosoofia osakonna projektijuht ja Eesti mõtteloo teadur * 2017–2019 Eesti Vabariigi, peaministri nõunik (rahvastiku, kultuuri ja hariduse küsimustes) == Teaduspublikatsioone == * [https://www.frontiersin.org/journals/political-science/articles/10.3389/fpos.2024.1305143/full Cultural Sustainability and Estonian Community Houses] Kulbok-Lattik, Egge; Roosalu, Triin; Saro, Anneli, (2024) Frontiers in Political Science, 6 (Comparative Governance),1305143. DOI: 10.3389/fpos.2024.1305143. * [https://rahvaraamat.ee/p/igal-vallal-oma-ooper-eesti-rahvamajade-lugu/1842693/et?isbn=9789916418031 Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu.] Monograafia, Kulbok-Lattik, Egge; Paulus, Karin; Suurmaa, Lauri (2023), MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing. * [https://culturecrossroads.lv/index.php/cc/article/view/4 The Terms, Position and Problems of Hobby Education in Estonia] Kulbok-Lattik, Egge; Saro, Anneli. Culture Crossroads, 20, 57−70, (2022) * [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-16-3452-9_4 Arts and Hobby Education Within the Shifting Paradigm of Education: The Estonian Case], Kulbok-Lattik, Egge; Raud, Ülle; Saro, Anneli (2021) ENO Yearbook Volume 2: Culture - Education - Sustainability: Arts and Cultural Education in a challenging World. (73−96). Springer. (Yearbook of the European Network of Observatories in the Field of Arts and Cultural Education (ENO)). DOI: 10.1007/978-981-16-3452-9_4. * [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-64586-5_7 Cultural Policies in the Baltic States and Slovenia Between 1991 and 2009], Kulbok-Lattik, Egge; Čopič, Vesna (2018) In: [https://link.springer.com/book/10.1007/978-3-319-64586-5 Art and the Challenge of Markets Volume 1 National Cultural Politics and the Challenges of Marketization and Globalization.] Alexander, Victoria D.; Hägg, Samuli; Häyrynen, Simo and Sevänen, Erkki, eds. (2018).London: Palgrave Macmillan,183–215 ISBN. <nowiki>ISBN 978-3-319-64585-8</nowiki> * [https://www.waxmann.com/?eID=texte&pdf=3713.pdf&typ=inhalt Community Houses: Modern Cultural and Political Public Space in Estonia]. Kulbok-Lattik, Egge. (2018) In: Benjamin Jörissen, Leopold Klepacki, Tanja Klepacki, Victoria, Flasche, Juliane Engel, Lisa Unterberg (Ed.). Spectra of Transformation. (139−151). Waxmann Verlag GmbH. (Erlanger Beiträge zur Pädagogik; 17). * [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/vaimult-suureks-uhiskondliku-innovatsiooni-alused/ Vaimult suureks. Ühiskondliku innovatsiooni alused] Kulbok-Lattik, Egge, Kaevats, Mihkel [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/ Riigikogu Toimetised] (2018, nr 38) * [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2014&filter%5Bissue%5D=254&filter%5Bpublication%5D=1926&v=a57b8491d1d8 THE SOVIETIZATION OF ESTONIAN COMMUNITY HOUSES (RAHVAMAJA): SOVIET GUIDELINES; pp. 157–190] Kulbok-Lattik, Egge (2014), [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2014&filter%5Bissue%5D=254&filter%5Bpublication%5D=1926&v=a57b8491d1d8 Acta Historica Tallinnensia], doi: 10.3176/hist.2014.1.06 * [https://www.idunn.no/doi/10.18261/ISSN2000-8325-2012-02-09 Estonian Community Houses as Local Tools for the Development of Estonian Cultural Policy], Kulbok-Lattik Egge (2013) [https://www.idunn.no/journal/nkt Nordisk kulturpolitisk tidsskrift] pp 253-283, <nowiki>https://doi.org/10.18261/ISSN2000-8325-2012-02-09</nowiki> * [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2008&filter%5Bissue%5D=43&filter%5Bpublication%5D=265&v=a57b8491d1d8;&#x20;pp.&#x20;120–144 EESTI KULTUURIPOLIITIKA AJALOOLISEST PERIODISEERIMISEST; pp. 120–144], Kulbok-Lattik Egge, (2008) Acta Historica Tallinnensia, doi: 10.3176/hist.2008.1.07 == Ühiskondlik tegevus == Egge Kulbok-Lattik on alates 2011. aastast, [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] liige, [https://kultuurikoda.eu/huvihariduse-tooruhm-2/ huvihariduse töörühma juht], [https://kultuurikoda.eu/koja-konverentsid/ EKK aastakonverentside] ja [https://kultuurikoda.eu/kultuuritegu/ Kultuuri Tegu auhinna] eestvedaja koostöös Kultuuriministeeriumiga 2014-2022. Egge Kulbok-Lattik on võrokesena aktiivselt osalenud võru keele ja kultuuri liikumises ning on pikaaegne [[Võro Selts VKKF|Võro Seltsi VKKF]] liige. Kulbok-Lattik kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XII Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- s ta (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 82 häält ning ei osutunud valituks. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] nimekirjas [[XIII Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 89 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], sai 32 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0037/municipality/0890/votes-by-candidates</ref> Ta kuulus aastatel 2008–2010 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]], 2011–2014 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, 2015 Vabaerakonda ja 2020–2022 [[Keskerakond]]a ning kuulub alates aastast 2025 taas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. == Viited == {{viited}} ==Välislingid ja loomingut == *{{ETIS}} *https://loop.frontiersin.org/people/2033541/overview *[https://www.err.ee/1608290892/egge-kulbok-lattik-et-mitte-muutuda-sulasrahvaks-i Et mitte muutuda sulasrahvaks I ja II], Kulbok-Lattik, Egge, (2021) artikkel veebiportaalis ERR *[https://arvamus.postimees.ee/7709946/egge-kulbok-lattik-voro-ja-eesti-teineteist-tugevdavad-kultuurikihid Võro ja eesti – teineteist tugevdavad kultuurikihid] Kulbok-Lattik, Egge, Postimees, 2023 *[https://haridusfoorum.ee/images/2020/Kogumik_2020.pdf Huviharidusest – rahvastiku arengu ja tuleviku vaates] Kulbok-Lattik, Egge (2020). Haridus - meie ühine vastutus. Eesti Haridusfoorum 2018-2020, Lisas lk 208-218 *[https://kultuur.err.ee/594915/egge-kulbok-lattik-kultuurikorraldaja-nusitud-tiibadega-pegasus "Egge Kulbok-Lattik. Kultuurikorraldaja – nüsitud tiibadega Pegasus?"] ERR kultuur, 10. mai 2017 *[https://kultuur.err.ee/310618/egge-kulbok-lattik-mis-teeb-voimalikuks-susteemse-kurjuse-ja-vaigistab-inimlikkuse "Egge Kulbok-Lattik. Mis teeb võimalikuks süsteemse kurjuse ja vaigistab inimlikkuse?"] ERR kultuur, 15. veebruar 2016 *[https://kultuur.err.ee/591007/kuidas-raakida-noukogude-aja-kunstist-kultuurist-ida-laane-suhetest "Kuidas rääkida nõukogude aja kunstist, kultuurist, Ida-Lääne suhetest?"] ERR kultuur, 21. aprill 2017 {{JÄRJESTA:Kulbok-Lattik, Egge}} [[Kategooria:Eesti kultuuriuurijad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] q90gykgm8g2e9jdl45pmrnu78gff26z 0 524748 7253639 7236676 2026-10-15T17:30:03Z ~2026-49114-55 237309 7253639 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|suleti=2022|läbi=Rehe|pilt=24Abuss.jpg}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Kadaka - Mäepealse - Estonia (ilma [[Rehe tänav (Tallinn)|Rehe]] peatuse). == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |september 2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |juuli 2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |august 2026 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Kadaka - Estonia !Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Rehe ; Kassi ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Mustamäe ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe ; Raja ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Rehe ; Kassi ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 30.06.2022 !Kadaka - Estonia !Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Rehe ; Kassi ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Mustamäe ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe ; Raja ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Rehe ; Kassi ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2012 kuni 31.08.2017 !Kadaka - Estonia !Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Kivinuka ; Raja ; Mustamäe ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe ; Raja ; Kivinuka ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] * [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/ 24A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1zepwd5zeagrb3rxb811swd983kpwxl 0 524749 7253640 7236675 2026-10-15T17:30:25Z ~2026-49114-55 237309 7253640 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Tiskre|lõpppeatus=Reisisadama D-Terminal|avati=*1976 *2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|suleti=*1993 *2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10–32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]]. [[Fail:MRP 281.JPG|pisi|Laagri aleviku suunas]] [[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Tiskre - Kadaka - Reisisadama D-Terminal 22.-23. augustil 2026. == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1976 |1993 |Kingiseppa - Muuga | |- |1.11.2012 |1.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]] |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas [[22 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 22]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Reisisadama D-terminal - Tiskre !Tiskre - Reisisadama D-terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Lennuki ; Keskhaigla ; Kosmos ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Humala ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Printsu tee ; Tähisteava ; Pikaliiva ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Humala ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Kosmos ; Liivalaia ; Lennuki ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2012 kuni 31.08.2020 !Keskuse - Laagri alevik !Laagri alevik - Keskuse |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Männi ; Keskuse |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[20A]] == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Maardu]] 54w2uwdm9lfklrwje2x4fm2u2m6gjeu 0 526878 7253841 7094285 2026-10-16T02:06:44Z Juppi lantteineen 239848 7253841 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kolonel Aivar Jaeski, foto autor Tõnu Noorits.jpg|pisi|kolonel Aivar Jaeski (2013)]] '''Aivar Jaeski''' (sündinud [[3. märts]]il [[1966]] [[Vastemõisa]]s) on Eesti sõjaväelane ([[kolonel]], 2010). == Sõjaväeline karjäär == Õpingutelt [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilisest Instituudis]] (praegune [[Tallinna Tehnikaülikool]]) kutsuti ta kohustuslikku ajateenistusse Nõukogude armees, kus ta teenis reamehena [[Pihkva 76. dessantdiviis]]is aastatel 1984–1986. 29. septembril 1992 liitus ta Eesti kaitseväega ja määrati teenima [[Autokompanii|Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanisse]]. Pärast ohvitseride kursuse läbimist sai temast lipnik samas teenistuskohas. 2. mail 1995 määrati ta Autokompanii ülemaks. 1997. aastal viis Jaeski läbi Autokompanii ümberkorraldamise pataljoniks, loodud Tagalapataljon kannab täna Logistikapataljoni nime. 2000. aasta suvel pärast [[Balti Kaitsekolledž]]i läbimist sai Jaeskist [[Rahuoperatsioonide Keskus]]e ülem, kus ta vastutas Balti jalaväepataljoni toetamise, reservi koolitamise, eriala kursuste korraldamise, ja kaitseväe üksuste ettevalmistamise eest ÜRO Balkani rahutagamismissioonideks. Pärast 2002. aastal Jaeski poolt juhitud brigaaditasemel õppuse "Baltic Eagle 2002" (millest järgmistel aastatel sai Kevadtorm õppus) läbiviimist kutsus kindralleitnant [[Johannes Kert]] major Jaeski omale asetäitjaks [[Eesti Alaline Esindus NATO juures|Eesti Alalisse Esindusse NATO juures]], kus temast sai esinduse esimene DEPMILREP. 2006. aasta oktoobris määrati kolonelleitnant Jaeski juhtima [[Kaitseplaneerimise jaoskond]]a [[Kaitseväe peastaap|kaitseväe peastaabis]], kus ta vastutas keskpika kaitseväe arengukava loomise eest, samuti osales ta Eesti, Läti, Leedu ja Poola tarbeks koostatud NATO strateegiliste kaitseplaanide koostamises. Aastal 2008 osales kolonel Jaeski 6-kuulisel [[NATO väljaõppemissioon Iraagis|NATO väljaõppemissioonil Iraagis]] (NTM-I) staabiülema asetäitjana toetuse alal.<ref name="Sõdur" /> Aastatel 2009–2012 teenis Jaeski vanemstaabiohvitserina [[NATO ühendväejuhatuse staap|NATO ühendväejuhatuse staabis Brunssumis]],<ref name="Sõdur" /> kus ta vastutas NATO infooperatsioonide läbiviimise eest ISAFs, sellesse aega jääb ka tema missioonikogemus [[Afganistan]]ist. Aastatel 2012–2014 teenis Jaeski kaitseväe peastaabis, kus ta reorganiseeris teavitusosakonna, strateegilise kommunikatsiooni osakonnaks. Kolonel Jaeski viimaseks teenistuskohaks jäi [[NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus]] (STRACOM COE), kus ta töötas direktori asetäitja ametikohal. Sellelt ametikohalt saatis Eesti kaitsevägi koloneli 2017. aasta septembris reservi. Peale kaitseväest lahkumist töötas Jaeski Läti ettevõtte RB Rail AS Eesti filiaali direktorina ja panustas Rail Baltica projekti edendamisse. Oktoobrist 2023 töötab ta Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi direktorina, tema vastutuse alla kuuluvad ka õppekohad Sürgaveres, Tääksis ja Vastemõisas (tegevus peatatud). == Auastmed == {| class="wikitable" |+ Auastmed ! Õlakud !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1c.png|20px]]||[[Lipnik]]||21. juuli 1993<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4767{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ||[[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[Nooremleitnant]]||20. juuli 1994<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/13070233</ref> |- ||[[File:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[Leitnant]]||21. juuli 1995<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/13053455</ref> |- ||[[File:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[Kapten]]||11. veebruar 1997<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/12928177</ref> |- ||[[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[Major]]||21. veebruar 2001<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/84637</ref> |- ||[[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[Kolonelleitnant]]||19. juuli 2006<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780</ref> |- ||[[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[Kolonel]]||15. juuli 2010<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/13329834</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Eesti teenetemärgid''' |- | [[File:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (riigikaitselised teened)<ref name="Sõdur" /><ref name="Flickr" /> |- | [[File:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist]]<ref name="Sõdur" /> |- | [[File:EST White Cross of the Estonian Defence League (III class).png|106px]] || [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass<ref name="Flickr" /> |- | || [[Logistikapataljoni teenetemärk]] |- | [[File:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || Mälestusmedal "[[10 aastat taastatud Kaitseväge]]"<ref name="Sõdur">https://issuu.com/sodur/docs/sodur_01/62</ref> |- | [[File:EST Distinguished Service Decoration of the Peace Operations Centre.png|106px]] || [[Rahuoperatsioonide keskuse teenetemärk]]<ref name="Flickr" /> |- | [[File:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations.png|106px]] || [[Rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="Flickr">https://www.flickr.com/photos/119558643@N05/16186734116/in/album-72157649739048450/</ref> |- | || [[Sõjalis-sportliku seltsi ERNA teenetemärk]] |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- | || [[BALTBATi teenetemärk]] |- | [[File:NATO Medal NTM-IRAQ ribbon bar.svg|106px]] || [[NATO medal]] NTM-I missioonil osalemise eest |- | [[File:NATO Medal ISAF ribbon bar v2.svg|106px]] || NATO medal ISAF missioonil osalemise eest |} ==Tegevus poliitikas== Aivar Jaeski kuulub 2022. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 64 häält ning ei osutunud valituks. == Teosed == * ''Napoleoni marssalid''. [[Grenader (kirjastus)|Grenader]]. 2013. ISBN 9789949512294 * ''Mälestused Kaitsejõudude algusaastatest. Väepealiku kroonikaraamat 1992–2002''. 2018. Grenader. ISBN 9789949605255 * ''Liivimaa pealinn Riia'' kirjastus Liivimaa. 2020 ISBN 9789949018963 == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Jaeski, Aivar}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] |} n8hwx6jipy6scp3bp87jea6wcy1k55n 0 527607 7253641 7236674 2026-10-15T17:30:45Z ~2026-49114-55 237309 7253641 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=*1967 *2024 (tänasel kujul)|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|pilt=26busslille.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:26buss.jpg|pisi|Haaberstil]] '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant. Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Paljassaare 22.-23. augustil 2026. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 26 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 26A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[26A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] r1j3x0qijx09it8bx9x2jiv3hgoeilu 0 530972 7253537 7225956 2026-10-15T13:50:29Z Morel 26171 /* Auhinnad */ 7253537 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Peter_Brook.JPG|pisi]] '''Peter Stephen Paul Brook''' ([[21. märts]] [[1925]] [[London]] – [[2. juuli]] [[2022]] [[Pariis]]) oli inglise [[Lavastaja|teatri- ja filmilavastaja]]. Ta on võitnud mitu [[Tony]] ja [[Emmy]] auhinda ning ka [[Laurence Olivier Award]]i, [[Praemium Imperiale]] ja [[Prix Italia]].<ref name="n20AB" /> Teda on nimetatud meie aja suurimaks teatrilavastajaks.<ref name="Independent" /> Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] elas ta [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is, kus juhtis aastail [[1974]]–[[2011]] sealset eksperimentaalteatrit Théâtre des Bouffes du Nord. [[1964]]. aastal lavastas Brook [[Kuninglik Shakespeare'i Teater|Kuninglikus Shakespeare'i Teatris]] Peter Weissi näidendi "[[Marat/Sade]]" ingliskeelse variandi. Aasta hiljem mängiti seda lavastust [[Broadway (teater)|Broadwayl]] ning [[1966]]. aastal võitis lavastus Broadwayl jagatava Tony auhinna neli kategooriat. See sai parima näidendi, parima meeskõrvaltegelase, parima [[kostüümikunstnik]]u ja parima lavastaja auhinna. ==Noorusaastad== Peter Brook sündis Londonis [[Läti]]st emigreerunud Simon ja Ida (snd Jansen) Brooki teise pojana.<ref name="RbgdF" /><ref name="Kustow2013" /> Peter Brooki vanem vend Alexis Brook (1920–2007) oli [[psühhiaater]] ja [[psühhoterapeut]].<ref name="GuardianObit" /> Tema onupoeg oli [[Moskva Akadeemiline Satiiri Teater|Moskva Akadeemilise Satiiriteatri]] pikaajaline juht [[Valentin Plutšek]].<ref name="russianlandmarks" /> Brook õppis esmalt Westminsteri erakoolis ([[Westminster School]]) ja Greshami erakoolis ([[Gresham's School]]) ning omandas seejärel kõrghariduse [[Oxford]]i [[Magdalen College]]'is. ==Karjäär== [[Pilt:Paris Bouffes du Nord 01.JPG|pisi|Théâtre des Bouffes du Nord, Pariis]] [[1942]]. aastal esietendus Londoni teatris The Torch Theatre Peter Brooki esmalavastus "Doctor Faustus" (autor Christopher Marlowe), sellele järgnes [[1945]]. aastal teatris The Chanticleer Jean Cocteau näidendi [[The Infernal Machine (play)|"The Infernal Machine"]] taasesitus<ref name="cQJpW" />. Aastal [[1947]] töötas ta [[Stratford-upon-Avon]]is näidendite "[[Romeo ja Julia]]" ning "Asjatu armuvaev" lavastusassistendina. Aastatel 1947–[[1950]] oli ta [[Londoni Kuninglik Ooperimaja|Londoni Kuningliku Ooperimaja]] produktsioonidirektor. Samal perioodil lavastas Brook [[Richard Strauss|Straussi]] ooperi "[[Salome (Richard Strauss)|Salome]]", millele tegi lavakujunduse [[Salvador Dalí]], ja taaslavastas [[Puccini]] ooperi "[[Boheem]]", milles kasutati [[1899]]. aastal loodud lavakujundust. Aastal [[1970]] asutas Brook koos [[Micheline Rozan]]iga rahvusvahelise teatriuuringute keskuse (The International Centre for Theatre Research (CIRT)), mis koondab paljudest rahvustest näitlejaid, tantsijaid, muusikuid ja teisi loovisikuid. Aastast 1974 paikneb see keskus Pariisis teatris Théâtre des Bouffes du Nord.<ref name="4GajG" /> [[2008]]. aastal teatas Brook, et astub Théâtre des Bouffes du Nordi kunstilise juhi kohalt tagasi.<ref name="nrzkG" /> Kolm aastat hiljem andis ta juhtimise üle [[Olivier Mantei]]le ja Olivier Poubelle'ile.<ref name="iZjmO" /> ==Isiklikku== 1951. aastal abiellus Peter Brook näitleja Natasha Parryga (1930–2015).<ref name="9j0Sk" /> Neil on kaks last: Irina Brook ning näitleja ja lavastaja Simon Brook. ==Mõjutajad== Kuigi Brooki on paljuski mõjutanud [[Antonin Artaud]]' [[Julmuse teater|julmuseteatri]] ideed, oli Peter Brooki suurim eeskuju siiski [[Joan Littlewood]], keda ta on nimetanud "20. sajandi keskpaiga Britannia kõige inspireerivamaks ja tegutsema ärgitavamaks lavastajaks". Brookile on loomingulist ainest andnud ka [[Jerzy Grotowski]] eksperimentaalteatri ideed,<ref name="Empty" /> [[Bertolt Brecht]], Chris Covics ja [[Vsevolod Meierhold]], samuti [[George Gurdjieff]]i,<ref name="Traditional" /> [[Edward Gordon Craig]]i<ref name="gDsOp" /> ja [[Matila Ghyka]] looming.<ref name="gzaDG" /> ==Koostöö== Brook tegi koostööd väga paljude lavastajate, kirjanike ja näitlejatega, kellest tuntuimad on näitlejad [[Paul Scofield]] ja [[Glenda Jackson]], kunstnik [[Georges Wakhévitch]] ning kirjanikud [[Ted Hughes]] ja [[William Golding]]. Wakhévitchiga puutus Brook esmakordselt kokku Londonis, kus tal oli võimalus jälgida [[Jean Cocteau]] balleti "Le Jeune Homme et la Mort" ("Noormees ja surm") valmimist. Wakhévitchi ülesandeks oli luua balletile lavakujundus. Tema tööd nähes oli Brook veendunud, et just sellist kujundajat oli ta "juba kaua aega otsinud".<ref name="6Wezc" /> ==Shakespeare'i loomingul põhinevad lavastused== *"A Midsummer Night's Dream" ("[[Suveöö unenägu]]"), 1970 *"[[Hamlet]]", 1955 *"The Tragedy of Hamlet", 2000 ja (telefilm) 2002 *"King John" ("Kuningas John"), 1945 *"[[Kuningas Lear]]", (RSC), 1962 ja film 1971 *"Love is my sin" ("Mu arm on patt"), [[William Shakespeare]]'i sonetid, 2009 *"[[Measure for Measure]]" ("Mõõt mõõdu vastu"), Shakespeare Memorial Theatre, 1950 *"Mésure pour mésure", Théâtre des Bouffes du Nord, 1978 *"Mésure pour mésure", (film), 1979 *"La Tempête" ("Torm"), Théâtre des Bouffes du Nord, 1990 *"Timon d'Athènes" ("Timon Ateenast"), Théâtre des Bouffes du Nord, 1974 *"Titus Andronicus", Shakespeare Memorial Theatre, 1955 ja 1958 *"Warum warum", 2010 *"[[The Winter's Tale]]" ("Talvemuinasjutt"), Shakespeare Memorial Theatre, 1952 ==Looming== ===Lavastused Kuninglikus Shakespeare'i Teatris=== * 1946 "[[Love's Labours Lost]]" ("Asjatu armuvaev") * 1947 "[[Romeo ja Julia]]" * 1950 "Measure for Measure" ("Mõõt mõõdu vastu") * 1952 "The Winter's Tale" ("Talvemuinasjutt") * 1957 "[[The Tempest]]" ("Torm") * 1958 "[[Titus Andronicus]]" * 1962 "Kuningas Lear" * 1964 "[[Marat/Sade]]" * 1968 "[[Oidipus]]" * 1966 "US" * 1970 "The Midsummer Night's Dream" ("Suveöö unenägu") ===Tähtsamad lavastused=== * 1955 – "Hamlet" * 1958 – "[[The Visit]]" * 1964 – "Marat/Sade" * 1968 – "[[Oedipus (Seneca)|Oedipus]]" * 1971 – "[[Orghast]]" * 1974 – "Timon d'Athènes", Théâtre des Bouffes du Nord * 1975 – "The Iks", Théâtre des Bouffes du Nord * 1977 – "Ubu aux Bouffes", Théâtre des Bouffes du Nord * 1978 – "Measure for Measure", Théâtre des Bouffes du Nord * 1979 – "La Conférence des oiseaux", Festival d'Avignon, Théâtre des Bouffes du Nord * 1979 – "L'Os de Mor Lam", Théâtre des Bouffes du Nord * 1981 – "[[Carmen (opera)|La Tragédie de Carmen]]", Vivian Beaumont Theater, Lincoln Center, New York * 1981 – "La Cerisaie", Théâtre des Bouffes du Nord * 1984 – "Tchin-Tchin", Théâtre Montparnasse * 1985 – "[[Le Mahabharata]]" ("The Mahabharata"), Festival d'Avignon * 1988 – "The Cherry Orchard", Majestic Theatre, [[Brooklyn]] * 1989 – "Woza Albert!" * 1990 – "La Tempête", Théâtre des Bouffes du Nord * 1992 – "Impressions de Pelléas", Théâtre des Bouffes du Nord * 1993 – "L'Homme Qui" * 1995 – "Qui est là" * 1995 – "[[Happy Days (play)|Oh les beaux jours]]" * 1998 – "Je suis un phénomène" * 1998 – "[[Don Giovanni]]", création au 50ème Festival International d'Art Lyrique d'Aix-en-Provence * 1999 – "Le Costume" * 2000 – "Hamlet" * 2002 – "Far Away" * 2002 – "La Mort de Krishna" * 2003 – "Ta main dans la mienne" * 2004 – "Tierno Bokar" * 2004 – "Le Grand Inquisiteur" * 2006 – "Sizwe Banzi est mort", Festival d'Avignon * 2008 – "Fragments" * 2009 – "Love is my sin" * 2009 – "11 and 12" * 2010 – "Warum warum" * 2011 – "A Magic Flute" <ref name="GXm5b" /> * 2013 – "The Suit" * 2015 – "Battlefield" * 2018 – "The Prisoner" ===Filmid=== * 1953 – "[[The Beggar's Opera (film)|The Beggar's Opera]]", {{IMDb|tt0045547}} * 1960 – "[[Seven Days... Seven Nights|Moderato Cantabile]]" (Briti pealkiri "Seven Days... Seven Nights"), {{IMDb|tt0054091}} * 1963 – "[[Lord of the Flies (1963 film)|Lord of the Flies]]", {{IMDb|tt0057261}} * 1967 – "[[Ride of the Valkyrie (1967 film)|Ride of the Valkyrie]]", {{IMDb|tt0307379}} * 1967 – "[[Marat/Sade (film)|Marat/Sade]]", {{IMDb|tt0060668}} * 1968 – "[[Tell Me Lies]]", {{IMDb|tt0063675}} * 1971 – "[[King Lear (1971 UK film)|King Lear]]", {{IMDb|tt0067306}} * 1979 – "[[Meetings with Remarkable Men (film)|Meetings with Remarkable Men]]", {{IMDb|tt0079542}} * 1979 – "[[Mesure pour mesure]]", {{IMDb|tt0369721}} * 1982 – "[[La Cerisaie]]", {{IMDb|tt0252313}} * 1983 – "[[La Tragédie de Carmen]]", {{IMDb|tt0086466}} * 1989 – "[[The Mahabharata (1989 film)|The Mahabharata]]", {{IMDb|tt0097810}} * 2002 – "The Tragedy of Hamlet" (TV), {{IMDb|tt0371335}} ==Auhinnad== * Tony, parim lavastaja, lavastus "Marat/Sade", 1966<ref name="Tony Awards" /> * Tony, parim lavastaja, lavastus "A Midsummer Night's Dream", 1971 * Freiherr von Stein Foundation Shakespeare Award, 1973 * Grand Prix Dominique, 1975 * Brigadier Prize, 1975, "[[Timon of Athens]]" * Laurence Olivier Award, Society of West End Theatre Award, 1983 * Emmy Award, 1984, "[[La tragédie de Carmen]]" * Prix Italia, 1984 * [[Europe Theatre Prize]]<ref name="LfIp5" /> * International Emmy Award, 1990, "The Mahabharata" * Praemium Imperiale, 1997 * Dan David prize, 2005 * [[Rahvusvaheline Ibseni auhind]], 2008<ref name="SFzm5" /> * Critics' Circle Award for Distinguished Service to the Arts 2008 ==Autasud== * Commander of the Order of the British Empire, 1965 * Induction into the [[American Theater Hall of Fame]], 1983<ref name="IkkhI" /> * Honorary DLitt, [[Birminghami Ülikool|University of Birmingham]], 1990 * Honorary Fellow of [[Magdalen College, Oxford|Magdalen College]], [[University of Oxford|Oxford]], 1991 * Honorary DLitt, [[University of Strathclyde]], 1990 * Honorary DLitt, University of Oxford, 1994 * Officier de l'Ordre de la Légion d'honneur (France), 1995 * Order of the Companions of Honour, 1998 * Commandeur de la Légion d'honneur (France), 2013 * President's Meda British Academy<ref name="XIwgu" />, 2011 ==Teosed== * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Empty Space|year=1968|publisher=Penguin (2008)}} (Eesti keeles "Tühi ruum", 1972.) * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Shifting Point|url=https://archive.org/details/shiftingpointfor0000broo_i0f2|publisher=Methuen Drama|location=UK|year=1988}} (Eesti keeles "Nihkuv vaatepunkt", 1993.) * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Le Diable c'est l'ennui|year=1991}} * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=There Are No Secrets|url=https://archive.org/details/therearenosecret0000broo_v5x0|year=1993|publisher=Methuen Drama}} * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Open Door|url=https://archive.org/details/opendoorthoughts00broo|year=1995|publisher=}} * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Threads of Time: Recollections |url=https://archive.org/details/threadsoftimerec0000broo_q9e0|year=1998}} * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Evoking Shakespeare|year=1999|publisher=Nick Hern Books (2nd Ed 2002)}} * {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Quality of Mercy: Reflections on Shakespeare|url=https://archive.org/details/qualityofmercyre0000broo_j2j3|year=2013|publisher=Nick Hern Books (23rd April 2013)|isbn=978-1848422612}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n20AB">{{Netiviide|Autor=Coveney, Michael|URL=https://www.thestage.co.uk/features/interviews/2017/peter-brook-theatre-exists-present-cant-ignore-news/|Pealkiri=Peter Brook: ‘Theatre exists in the present. You can’t ignore the news’|Väljaanne=The Stage|Aeg=14.09.2017|Kasutatud=18.12.2018}}</ref> <ref name="Independent">{{cite news|last1=Taylor|first1=Paul|title=Peter Brook: The director who wrote the book|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/theatre-dance/features/peter-brook-the-director-who-wrote-the-book-919192.html|work=The Independent}}</ref> <ref name="RbgdF">{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2005/05/24/arts/24iht-bookwed.html?_r=0 | work=The New York Times | first=Arnold | last=Aronson | title=Peter Brook: A Biography | date=25. mai 2005}}</ref> <ref name="Kustow2013">{{cite book|author=Michael Kustow|title=Peter Brook: A Biography|url=https://books.google.com/books?id=JV15AAAAQBAJ&pg=PA5|date=17. oktoober 2013|publisher=A&C Black|isbn=978-1-4088-5228-6|pages=5–7}}</ref> <ref name="GuardianObit">{{cite news|last1=Wittenberg|first1=Isca|title=Obituary: Alexis Brook|url=https://www.theguardian.com/news/2007/sep/27/guardianobituaries.obituaries1|work=The Guardian|date=27. september 2007}}</ref> <ref name="russianlandmarks">{{cite web|title=Category Archives: Memorial Plaques to Theater Artists|url=https://russianlandmarks.wordpress.com/category/memorial-plaques-to-theater-artists/page/2/|website=russianlandmarks}}</ref> <ref name="cQJpW">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Peter Brook: Oxford to Orghast|aasta=2011|koht=|kirjastus=Routledge: Taylor and Francis Group|lehekülg=9–11|toimetaja=Helfer, Richard; Loney, Glenn}}</ref> <ref name="4GajG">Chambers, Colin ''The Continuum Companion To Twentieth Century Theatre'' (Continuum, 2002, ISBN 0-8264-4959-X) p. 384</ref> <ref name="nrzkG">{{cite news|last=Chrisafis|first=Angelique|title=Interview: Peter Brook says a long goodbye to his Paris theatre|publisher=Guardian|date=17. detsember 2008|url=https://www.theguardian.com/stage/2008/dec/17/peter-brook-bouffes-nord-paris|location=London}}</ref> <ref name="iZjmO">{{Netiviide|Autor=Thorpe, Vanessa|URL=https://www.theguardian.com/stage/2011/jan/02/peter-brook-bouffes-paris-theatre|Pealkiri=Peter Brook bids farewell to Paris theatre after 36 years|Väljaanne=The Guardian: The Observer|Aeg=2.01.2011|Kasutatud=18.12.2018}}</ref> <ref name="9j0Sk">{{cite web|url=https://www.theguardian.com/stage/2015/jul/26/natasha-parry|title=Natasha Parry obituary|publisher=Guardian|date=26. juuli 2015}}</ref> <ref name="Empty">{{cite book|title=Tühi ruum|last=Brook|first= Peter|authorlink= Peter Brook|year=1968}}</ref> <ref name="Traditional">{{cite journal|last=Nicolescu|first=Basarab|authorlink=Basarab Nicolescu|title=Peter Brook and Traditional Thought|journal=Contemporary Theatre Review|volume=7|pages=11–23|publisher=Overseas Publishers Association|year=1997|url=http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|doi=10.1080/10486809708568441|last2=Williams|first2=David|access-date=2018-12-15|archive-date=2019-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190923103228/http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="gDsOp">[https://www.theguardian.com/stage/2009/mar/07/isadora-duncan "Pas de deux"] by Michael Holroyd, The Guardian, 7. märts 2009</ref> <ref name="gzaDG">Gibbons, Fiachra [https://www.theguardian.com/stage/2010/jan/17/peter-brook-eleven-twelve "The prayers of Peter Brook"], ''The Guardian'', 17. jaanuar 2010.</ref> <ref name="6Wezc">{{cite book|last1=Brook|first1=Peter|title=Threads of Time: A Memoir|year=1999|url=https://archive.org/details/threadsoftimemem0000unse|isbn=0413733009}}, 53</ref> <ref name="GXm5b">https://www.nytimes.com/2011/07/08/arts/music/a-streamlined-magic-flute-reimagined-by-peter-brook.html</ref> <ref name="Tony Awards">{{cite web |url=http://www.tonyawards.com/p/tonys_search?start=0&year=&award=&lname=Peter+Brook&fname=&show= |title=Tony Awards |access-date=2018-12-15 |archive-date=2015-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151017092035/http://www.tonyawards.com/p/tonys_search?start=0&year=&award=&lname=Peter+Brook&fname=&show= |url-status=dead }}</ref> <ref name="LfIp5">[https://web.archive.org/web/20181215175015/http://www.premio-europa.org/open_page.php?id=728 II Europe Theatre Prize / Reasons] Europe Theatre Prize</ref> <ref name="SFzm5">{{cite web|last= |first= |title=British director wins the Ibsen Prize |publisher=Norway.org |url=http://www.norway.org/culture/literature/ibsen+prize.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20090207150338/http://www.norway.org/culture/literature/ibsen%2Bprize.htm |url-status=dead |archive-date=7. veebruar 2009 |df=}}</ref> <ref name="IkkhI">{{cite web|url=https://www.nytimes.com/1983/05/10/theater/theater-hall-of-fame-gets-10-new-members.html|title=Theater Hall of Fame Gets 10 New Members|publisher=New York Times|date=10. mai 1983}}</ref> <ref name="XIwgu">{{cite web|title=The British Academy President's Medal|url=http://www.britac.ac.uk/british-academy-presidents-medal|website=British Academy}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Lee Jamieson|Jamieson, Lee]], ''Antonin Artaud: From Theory to Practice'' (Greenwich Exchange: London, 2007) Contains practical exercises on Artaud drawn from Brook's ''Theatre of Cruelty Season'' at the RSC; * Freeman, John, 'The Greatest Shows on Earth: World Theatre from Peter Brook to the Sydney Olympics'. Libri: Oxford; * Heilpern, John, ''Conference of the Birds: The Story of Peter Brook in Africa'', Faber, 1977; * Hunt, Albert and Geoffrey Reeves. ''Peter Brook (Directors in Perspective)''. Cambridge University Press. (1995) * Kustow, Michael. ''Peter Brook: A Biography''. Bloomsbury. (2005) * Moffitt, Dale, ''Between Two Silences: Talking with Peter Brook'' (1999) * Todd, Andrew and Jean-Guy Lecat, ''The Open Circle: Peter Brook's Theatre Environments'' (2003) * Trewin, J. C. ''Peter Brook: A Biography''. (1971) * Trowbridge, Simon. ''The Company: A Biographical Dictionary of the Royal Shakespeare Company''. Oxford: Editions Albert Creed, 2010; * [[Ouriel Zohar|Zohar, Ouriel]], ''Meetings with Peter Brook'', Zohar, [[Tel-Aviv]] 176 p. (1990) ==Välislingid== *[http://www.newspeterbrook.com/ Ametlik Peter Brooki veebileht] * [https://web.archive.org/web/20120303015344/http://www.dandavidprize.org/index.php/laureates/laureates-2005/65-2005-present-the-performing-arts-film-theater-dance-music/102-peter-brook.html Dan Davidi auhinna laureaadid 2005] * [http://lortel.org/Archives/CreditableEntity/36648 Peter Brook] Lortel Archivesi andmebaasis * [http://www.experimentaltheatre.org/new_page_1.htm Peter Brooki profiil veebilehel Experimental Theatre Organization] {{JÄRJESTA:Brook, Peter}} [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2022]] faozhdhcsgbrq8u79goh3lkgzh20hz2 0 532512 7253807 6678783 2026-10-15T21:17:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253807 wikitext text/x-wiki {{liita|Poliitiline varjupaik}} [[Pilt:Gysis Nikolaos After the destruction of Psara.jpg|pisi|Kreeklased põgenevad [[Psara]] hävitamise eest. [[Nikolaos Gyzis]]e maal]] '''Rahvusvaheline kaitse''' ehk '''asüül''' on oma koduriigist ohu eest põgenenud inimesele kaitse pakkumine. Rahvusvahelist kaitset on kolme tüüpi: [[pagulane]] või täiendava või ajutise kaitse saaja. Pagulase staatus antakse inimesele, kellel on põhjendatud alus karta päritolumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, aga kelle väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh talle [[surmanuhtlus]]e kohaldamise või tema [[Piinamine|piinamise]]. Ajutist kaitset võidakse anda inimesele, kes on olnud sunnitud päritoluriigist lahkuma sõjategevuse tõttu või keda ähvardab tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks, ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi kodumaale pöörduda.<ref name="VRKS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus], Riigi Teataja</ref> Õigus rahvusvahelisele kaitsele on sätestatud [[ÜRO inimõiguste deklaratsioon]]i artiklis 14: # Igaühel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes riikides. # Seda õigust ei ole mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on vastuolus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i eesmärkide ja põhimõtetega, tuleneva süüdistuse puhul.<ref>[https://www.ttk.ee/public/URO_inimoiguste_ylddeklaratsioon.pdf ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon], Välisministeerium, vaadatud 03.01.2019</ref> Pagualssesiundi konventsiooni kohase rakendamise eest vastutavad sellega liitunud riigid ja rakendamist monitoorib ja koordineerib [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] (UNHCR).<ref name="UNHCR">[https://www.unhcr.org/protection UNHCR koduleht], vaadatud 03.01.2019</ref> ÜROl on ka eraldiseisev organisatsioon, [[UNRWA]], [[Palestiina]] põgenike abistamiseks Lähis-Idas.<ref name="UNRWA">[https://www.unrwa.org/ UNRWA koduleht], vaadatud 03.01.2019</ref> ==Ajalugu== Rahvusvahelise kaitse kontseptsioon ei ole uus. [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Egiptus]]es sai tagakiusatud inimene kaitset otsida pühapaigast, kus usutavasti ei saanud talle kurja teha ilma jumalate kättemaksuta. Inimese õiguse otsida vaenamise eest varjupaika kirikust või muust pühapaigast sätestas seadusega esimesena [[Kenti kuningriik|Kenti]] kuningas [[Kenti Ethelbert|Ethelbert]] umbes aastal 600.<ref>[http://www.newadvent.org/cathen/13430a.htm Catholic Encyclopedia: Sanctuary], vaadatud 03.01.2019</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] võeti sarnased seadused vastu ka mujal [[Euroopa]]s. ===Rahvasteliit=== Rahvusvahelist kaitset hakati ulatuslikumalt koordineerima 1921. aastal, kui [[Rahvasteliit]] lõi [[Põgenike Ülemvoliniku|Põgenike Ülemkomissariaadi]], mille juhiks sai [[Fridtjof Nansen]]. Nanseni ja loodud volikogu ülesandeks sai ligikaudu 1,5 miljoni inimese abistamine, kes olid põgenenud [[Venemaa]] [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsiooni]] ning sellele järgnenud [[Kodusõda|kodusõja]] eest. Hinnanguliselt jäid kodakondsuseta 800 000 Vene põgenikku, kui [[Vladimir Lenin|Lenin]] võttis 1921. aastal ära kõigi välismaal elavate venelaste kodakondsuse.<ref>Hassell, James, E.[https://books.google.ee/books?id=uUsLAAAAIAAJ&pg=PA1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Russian Refugees in France and in the United States Between the World Wars], American Philosphical Society. ISBN 978-0-87169-817-9.</ref> 1923. aastal laiendati komissariaadi mandaati [[Armeenia]] põgenikele seoses [[Armeenlaste genotsiid|Armeenia genotsiidiga]] ning järgneva paari aasta jooksul ka [[Assüüria]] ja [[Türgi]] põgenikele. Mõlemal juhul kehtis rahvusvaheline kaitse ainult inimestele, kelle päritoluriikidele oli Rahvasteliit andnud sellekohase mandaadi.<ref name="Nansen">[https://www.nobelprize.org/prizes/peace/1938/nansen/history/ Nansen International Office for Refugees], vaadatud 03.01.2019</ref> Nanseni volikogu mandaati laiendati 1. oktoobril 1938 ka [[Austria]] ning [[Sudeedimaa]] põgenikele pärast seda, kui Saksa väed olid need alad [[Anneksioon|annekteerinud]].<ref>[https://www.radio.cz/en/section/talking/forced-displacement-of-czech-population-under-nazis-in-1938-and-1943 "Forced displacement of Czech population under Nazis in 1938 and 1943"] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }},Radio Praha, vaadatud 03.01.2019</ref> [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-J19568, Bei Stalingrad, russische Flüchtlinge.jpg|pisi|Vene põgenikud Stalingradi lähedal, 1942]] 1930. aastal asutati [[Nanseni Rahvusvaheline Põgenikeamet]]. Selle tähelepanuväärseim saavutus oli [[Nanseni pass]], põgenikele mõeldud reisidokument, mis pälvis 1938. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]]. Nanseni ametile põhjustasid suuri raskusi rahastusprobleemid, põgenike kasvav arv ning liikmesriikide vastumeelsus koostöö osas. Sellest hoolimata õnnestus ametil veenda neljateist liikmesriiki ratifitseerima 1933. aasta pagulasleppe, mis oli esimene [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste hartaga]] sarnanev dokument.<ref name="Nansen" /> 31. detsembril 1938 kaotati nii ülemkomissariaat kui ka Nanseni amet ning asendati liidu kaitse all olevate põgenike ülemvoliniku ametiga.<ref name="Nansen" /> ===Teine maailmasõda=== [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kasvas põgenike arv hüppeliselt. 1943. aastal lõid [[Teise maailmasõja liitlasväed|liitlasriigid]] [[ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon]]i (ingl lühend UNRRA), mille ülesandeks oli anda abi [[Teljeriigid|teljeriikide]] alade võimu alt vabastatud alade inimestele. Sõja lõpuks oli Euroopas üle 40 miljoni põgeniku.<ref>[https://web.archive.org/web/20190330133604/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,920455-2,00.html "Refugees: Save Us! Save Us!"], ''Time'' 09.07.1979</ref> UNRRA aitas 7 miljonil põgenikul päritoluriiki tagasi pöörduda ning rajas laagreid inimestele, kes keeldusid kodumaale naasmast. ===Ühinenud Rahvaste Organisatsioon=== 20. aprillil 1946 asutati Rahvusvaheline Põgenike Organisatsioon (ingl lühend IRO), mis võttis üle UNRRA ülesanded. UNRRA lõpetas tegevuse 1947. aastal. IRO oli mõeldud olema ajutine organisatsioon ÜRO juures, mille ülesandeks oli lõpule viia teise maailmasõja põgenike [[repatrieerimine]] või ümberasustamine. Organisatsioon saadeti 1952. aastal laiali. IRO tegevuse ulatus oli kindlaks määratud IRO põhikirjaga, mis võeti vastu [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO Peaassambleel]] 15. detsembril 1946. Põhikirjas oli ka vastuoluline säte, mille kohaselt ei laienenud IRO tegevus "Saksa päritolu inimestele", kes olid sõja ajal Saksamaalt välja rännanud või keda pidi nende sünniriigist Saksamaale repatrieeritama. See aga jättis IRO vastutusalast välja kõige suurema sundrändest mõjutatud rahvusrühma.<ref>[https://www.infoplease.com/encyclopedia/social-sciences-and-the-law/political-science-and-government/united-nations/international-refugee-organization International Refugee Organization], The Columbia Electronic Encyclopedia, vaadatud 04.01.2019</ref> 14. detsembril 1950 rajati ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mis vastutab rahvusvahelise kaitse koordineerimise eest tänapäevani. Ameti peakontor asub [[Genf]]is ning selle ülesandeks on põgenike kaitsmine ja toetamine liikmesriigi valitsuse või ÜRO palvel, aidates põgenikke repatrieerida või ümberasustada. Pagulaste Ülemvoliniku Amet juhib ja koordineerib rahvusvahelist tegevust põgenike kaitseks ja sellega seotud probleemide lahendamisel, ning püüab kindlustada inimeste õigust rahvusvahelisele kaitsele.<ref name="UNHCR" /> Ameti mandaat kehtib kõigile maailma põgenikele, välja arvatud Palestiina põgenikud, kes lahkusid [[Iisrael]]i territooriumilt aastatel 1947–1949. Nende isikute kaitse eest vastutab UNRWA, ÜRO organisatsioon Palestiina põgenike abistamiseks Lähis-Idas.<ref name="UNRWA" /> ==Rahvusvahelise abi võimalused – UNHCR== [[Pilt:Darfur refugee camp in Chad.jpg|pisi|Põgenikelaager Tšaadis]] ===Lühiajaline lahendus === Riik või erinevad organisatsioonid, näiteks UNHCR, [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punane Rist]] võivad rajada põgenikelaagreid, kuhu paigutatakse riiki saabunud kaitset taotlevad inimesed. Tavaliselt on laagrid mõeldud vältimatu abi osutamiseks ning ajutiseks majutamiseks, kuhu püsivaid ehitisi ei rajata. Kaitse taotlejad võivad vahel laagritesse jääda aga aastateks, saades seal toitu, haridusteenuseid ja meditsiinilist abi kuni neil on ohutu kodumaale naasta. Laagrites on põgenikud haavatavad haigustele, füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks langemisele ja terrorirühmituste värbajatele. Maailmas on hinnanguliselt 700 põgenikelaagrit. Suurem osa, umbes 60%, varjupaigataotlejatest paigutatakse aga põgenikekeskustesse asulates, kus tingimused on püsivamad ning abi osutamine lihtsam. ===Püsivad lahendused=== Ajutine riigis viibimise õigus on ebakindel. Selle asemel, et tagada ainult kaitse taotlejate põhivajaduste täitmine ajutiselt laagrites või põgenikekeskustes, on UNHCRi eesmärk üks kolmest püsivast võimalusest: integratsioon, repatrieerimine või ümberasustamine. ====Integratsioon==== Kohaliku integratsiooni eelduseks on elamisloa saamine ning lõpuks ka [[Naturalisatsioon|naturaliseerimise]] teel kodakondsuse saamine elukoha riigis, millelt põgenik on kaitset saanud. Selle lahenduse puhul võib riigilt pagulase staatuse saanud inimene lõpuks taotleda püsivat elamisluba ning integreeruda selle riigi ühiskonda. ====Tagasipöördumine või väljasaatmine==== Rahvusvahelist kaitset taotlev inimene või pagulase staatuse saanud inimene võib omal vabal tahtel päritoluriiki tagasi pöörduda. Samuti võib tagasipöördumiskohustus tekkida rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmisega – puudub põhjendatud kartus, et selle inimese elu või inimõigused võiksid päritoluriigis ohus olla. UNHCR aitab seda teha soovivatel põgenikel kodumaale tagasi pöörduda. Mitmetel liikmesriikidel on eraldiseisvad toetusprogrammid tagasi pöörduda soovivate inimeste abistamiseks. ====Ümberasustamine==== [[Pilt:Refugee children from Syria at a clinic in Ramtha, northern Jordan (9613477263).jpg|pisi|Süüria põgenikud kliinikus [[Ramtha]]s [[Jordaania|Põhja-Jordaanias]]]] Ümberasustamine hõlmab rahvusvahelise kaitse vajadusega inimese viimist ohu olukorrast turvalisse riiki, mis on andnud oma nõusoleku inimese vastu võtmiseks. Ümberasustamine võib olla püsiv või tähtajaline. Ümberasustamist kaalutakse ainult juhul, kui riik, millelt algselt kaitset taotleti, ei ole võimeline enam põgenikke vastu võtma ja inimeste päritoluriiki tagasi saatmine pole sealse ohtliku olukorra tõttu võimalik.<ref name="UNHCR" /> ==Rahvusvahelise kaitse andmine Eestis== Rahvusvahelise kaitse andmist [[Eesti]]s reguleerib [[välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] (VRKS). Eesti liitus 19. veebruaril 1997 [[ÜRO pagulasseisundi konventsioon]]iga ja 1967. aastal New Yorgi protokolliga.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/25263 Pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga ühinemise seadus]</ref> Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kes on pagulane või vajab täiendavat kaitset või ajutist kaitset ning kes on esitanud selleks Eesti riigile vastava taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluste läbi vaatamise ning järelevalvega tegeleb [[Politsei- ja Piirivalveamet]]. Taotluse rahuldamise korral antakse taotlejale rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba – pagulasele kolmeks aastaks, täiendava kaitse saajale üheks aastaks. Elamisluba võidakse pikendada, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ning ei ole alust elamisluba kehtetuks tunnistada. Pagulase elamisluba pikendatatakse 3 aasta kaupa ja täiendava kaitse saaja elamisluba pikendatakse 2 aasta kaupa. Rahvusvahelise kaitse vajaduse alusel elamisloa saanud inimese perekonnaliikmetel (abikaasa, lapsed, ülalpidamisel olevad vanemad) on õigus temaga taas ühineda ning taotleda rahvusvahelist kaitset ja elamisluba, kui perekond oli olemas enne Eestisse tööle saabumist.<ref name="VRKS" /> {{Vaata|Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus}} ==Viited== {{viited}} kc70afht1jggirfagfl9e6xr53vfry6 0 540007 7253813 7052910 2026-10-15T21:55:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253813 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Ajaleht | nimi = Rajalane | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = kolm korda nädalas | formaat = | omanik = | väljaandja = Valga Eesti Kirjastuse-Ühisus | toimetaja = [[August Kõiv]]<br> [[Jaan Pommer]] | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | uudistetoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = [[1919]] | keel = [[eesti keel|Eesti]] | toimetuse asukoht = [[Valga]] | trükiarv = | sõsarajalehed =Jauna Dsihve ja Tautas Valss | ISSN = }} '''Rajalane''' oli aastatel 1919-1921 [[Valga]]s ilmunud, oma sõnade järgi, "demokraatline ajaleht, wäljaspool kõiki poliitilisi parteisid".<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=rajalane19190906.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Rajalane, nr 77, 6. september 1919, lk 4.]</ref> Ajaleht oli peamiselt Valga ja teiste Eesti-Läti piiriäärsete alade eestlaste häälekandja ning oluline ametlikke ja avalikke teadete vahendaja. Esimene number ilmus 22. veebruaril 1919 pärast Valga vabastamist enamlaste käest.<ref name="VK">https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/84-ajaleht-rajalane/</ref> Algul ilmus ajaleht kord nädalas ja siis kolm korda nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Ajalehte, mida trükiti Adamsoni trükikojas, andis välja Valga Eesti Kirjastuse-Ühisus, mille moodustasid [[Artur Karl Kokkult]], [[Johannes Kreideberg]], [[Jaan Pommer]] ja August Kõiv. Lehe algataja oli [[Valga komandant]] [[Karl Kornel|Karl-Friedrich Kornel]] ja selle vastutav toimetaja oli alguses [[August Kõiv]]<ref>[https://web.archive.org/web/20251230121937/https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kõiv, August (sündinud August Kõiw) (1886–1942)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> ning alates 1919. aasta aprillist [[Jaan Pommer]]. Algul asus toimetus aadressil [[Pihkva tänav]] 5 "Ühistöö", alates 23. augustist [[Moskva tänav]] 15/17 teisel korrusel ja alates oktoobrist 1919 Valga linna komandantuuri uutes ruumides saksa seltsi "Musse" maja, [[Riia tänav (Valga)|Riia tänav]] 5, teisel korrusel. Jaanuaris 1920 toimetus kolis Vassili majja aadressil Pihkva tn 5, [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]]e ruumidesse.<ref name="VK"/> Jaan Pommer alustas uue ajalehe Lõuna-Eesti toimetamise 19. septembril 1921. Rajalase viimane number ilmus 1. septembril. ==Vaata ka== *[[Lõuna-Eesti Postimees]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Valga ajalugu]] 2v6nuk1ex7b24p9z8xtptyeozka4yix 0 542553 7254018 7114383 2026-10-16T09:47:42Z Millimallikas 93197 Lisasin suursaadikute nimekirja teisest alalehest ning uuendasin augustis vahetunud suursaadiku nime. 7254018 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaatkond Madridis''' on [[Hispaania]]s [[Madrid]]is asuv [[Eesti]] [[suursaatkond]]. Suursaatkond asub aadressil Calle Claudio Coello 91–1D.<ref name="madrid.mfa.ee">https://madrid.mfa.ee/et/ (vaadatud 29.03.2019)</ref> Alates 2026. aastast on suursaadikuks Lembit Uibo. == Suursaadikud: == * 2026 alates Lembit Uibo * 2022-2026 [[Andres Rundu]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti suursaadik Hispaanias Andres Rundu andis üle volikirja {{!}} Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-hispaanias-andres-rundu-andis-ule-volikirja |vaadatud=2025-09-18 |väljaanne=www.vm.ee |keel=et}}</ref> * 2019–2022 [[Mariin Ratnik]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/15270-461-m-ratniku-nimetamine-ja-r-lumi-tagasikutsumine/index.html 461. M. Ratniku nimetamine ja R. Lumi tagasikutsumine]</ref> * 2014–2019 [[Rasmus Lumi]]<ref name="vm.ee">https://web.archive.org/web/20190331181342/https://vm.ee/et/riigid/Hispaania?display=relations (vaadatud 29.03.2019)</ref> * 2009–2014 [[Toomas Kahur]] * 2004–2009 [[Andres Rundu]] ==Vaata ka== *[[Hispaania suursaatkond Tallinnas]] *[[Eesti suursaadik Hispaanias]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://madrid.mfa.ee Koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti suursaatkonnad]] [[Kategooria:Madrid]] 3y4irujwwe0w2yc7ezw4xmo1lxhpave 0 542639 7254005 6976979 2026-10-16T09:44:44Z Millimallikas 93197 Uuendasin suursaadikute nimekirja. 2026 augustis vahetus suursaadik. 7254005 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Hispaanias''' on [[Eesti]] volitatud [[suursaadik]] [[Hispaania]]s. Suursaadik resideerib [[Eesti suursaatkond Madridis|Eesti suursaatkonnas Madridis]].<ref name="vm.ee">https://web.archive.org/web/20190331181342/https://vm.ee/et/riigid/Hispaania?display=relations (vaadatud 29.03.2019)</ref> ==Suursaadikud== *2004–2009 [[Andres Rundu]] *2009–2014 [[Toomas Kahur]] *2014–2019 [[Rasmus Lumi]]<ref name="vm.ee"/> *2019–2022 [[Mariin Ratnik]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/15270-461-m-ratniku-nimetamine-ja-r-lumi-tagasikutsumine/index.html 461. M. Ratniku nimetamine ja R. Lumi tagasikutsumine]</ref> *2022-2026 [[Andres Rundu]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti suursaadik Hispaanias Andres Rundu andis üle volikirja {{!}} Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-hispaanias-andres-rundu-andis-ule-volikirja |vaadatud=2025-09-18 |väljaanne=www.vm.ee |keel=et}}</ref> *Alates 2026 Lembit Uibo ==Vaata ka== *[[Hispaania suursaadik Eestis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Suursaadikud Hispaanias]] 7qnbxl78ysohddm95asmyyea8y7qtmq 0 553267 7253508 7199166 2026-10-15T12:03:07Z Kuriuss 38125 7253508 wikitext text/x-wiki '''Katre Kõvask''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1975]]) on eesti majandustegelane. Ta on turundaja ja ärijuht, auhinna "Aasta tööstur 2024" laureaat. ==Haridus== Katre Kõvask on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna välismajanduse ja [[turundus]]e erialal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://ee.linkedin.com/in/katrekovask|pealkiri=Katre Kõvask profiil|väljaanne=Linkedin|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Töökäik== Juba enne ülikooli astumist asus Kõvask tööle [[reklaamiagentuur]]is Age, kus tekkiski põhjalikum huvi turunduse ja välismajanduse vastu.<ref name="intervjuu">Ivo Kallasmaa ja Andres Kärssin. [https://turundajateliit.ee/intervjuu-katre-kovask-yook/ Intervjuu | Tippjuht Katre Kõvask: turundusjuhi natuur on muutunud, väga palju on pealiskaudsust] Turundajate Liidu koduleht, 11.06.2024.</ref> 2000. aastast töötas Kõvask [[Ösel Foods]]i turundusjuhina ja 2004. aastast [[Tallinna Külmhoone]] turundusjuhina.<ref name=":0" /> Jaanuarist 2006 kuni septembrini 2015 oli ta börsil noteeritud rahvusvahelise toiduainekontserni [[Premia Foods]] juhatuse esimees. Novembrist 2015 kuni augustini 2017 juhtis ta Südameapteekide ketti Pharma Holding.<ref name=":0" /> Septembrist 2017 kuni maini 2019 töötas ta [[Tere AS]] ja [[Farmi Piimatööstus]]e juhatuse esimehena.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/86514277/katre-kovask-hakkab-juhtima-tallink-grupi-rahvusvahelist-kaldakaubandust|pealkiri=Katre Kõvask hakkab juhtima Tallink Grupi rahvusvahelist kaldakaubandust|väljaanne=arileht.delfi.ee|vaadatud=20.07.2022}}</ref> Aastatel 2019–2026 oli Kõvask ka ökojäätist tootva ettevõtte [[La Muu|La Muu AS]] nõukogu liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/12243966/La-Muu-AS La Muu AS. Nõukogu liikmed] E-Äriregister. Vaadatud 08.09.2025.</ref> Augustist 2019 töötas Kõvask [[Tallink]] Grupi rahvusvahelise kaldakaubanduse juhina.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/6706431/paavo-nogene-uuendas-jouliselt-tallinki-juhtkonda? Paavo Nõgene uuendas jõuliselt Tallinki juhtkonda] Postimees, 13.06.2019.</ref><ref name=":1" /> Septembrist 2022 töötab ta kaerajooke tootva ettevõtte Yook Production OÜ tegevjuhina.<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2022/09/06/katre-kovask-asub-armin-karu-kaerajoogitootmist-vedama|pealkiri=Katre Kõvask asub Armin Karu kaerajoogitootmist vedama|väljaanne=Äripäev|aeg=06.09.2022}}</ref><ref>Carl-Robert Puhm. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120401967/yooki-kahjum-uletas-ava-aastal-muugitulu-ligi-kolm-korda-votsime-maksimumi-valja YOOKi kahjum ületas ava-aastal müügitulu ligi kolm korda. „Võtsime maksimumi välja“] Delfi Ärileht, 07.09.2025.</ref> Tema juhtimisel on Yooki bränd jõudnud muu hulgas Türgi [[Starbucks]]i lettidele ning avanud 2026. aasta alguse seisuga kümmekond uut eksporditurgu.<ref>Toomas Kelt, Annika Kald. [https://www.toostusuudised.ee/intervjuu/2025/12/12/katre-kovask-eesti-peab-suutma-naidata-end-maailmale-nutika-toostusriigina-meil-on-selleks-ajud Katre Kõvask: Eesti peab suutma näidata end maailmale nutika tööstusriigina. „Meil on selleks ajud“] Tööstusuudised, 12.12.2025.</ref><ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8460637/toostusele-raha-kusiv-katre-kovask-suure-konkurendi-korbemist-opetatakse-arikoolides-veel-tukk-aega Tööstusele raha küsiv Katre Kõvask ⟩ Suure konkurendi kõrbemist õpetatakse ärikoolides veel tükk aega] Järva Teataja, 05.05.2026.</ref> ===Turundatud brände=== Ta on juhtinud näiteks selliste tuntud toiduainetööstuse brändide nagu Aura (mahlad), Maakera (valmistoidud), Pai (smuutid), Eriti Rammus (jäätised) ja YOOK (kaerajoogid) turundust.<ref name="intervjuu" /> Ta on juhtinud ka kiirtoiduketi [[Burger King]] frantsiisi maaletoomist ja käivitamist Balti riikides, selle töö tulemusel avati Eestis 2020. aasta mais esimesed Burger Kingi söögikohad Balti jaama ootepaviljonis ning Rocca al Mare ja Ülemiste keskuses.<ref>[https://buller.ee/majandus/esimesed-burger-kingi-restoranid-avatakse-kolmapaeval/ Esimesed Burger Kingi restoranid avatakse kolmapäeval] Buller.ee, 18.06.2020.</ref> ==Sport== Kõvask on koolipõlves tegelenud [[kergejõustik]]uga ja tulnud Eesti noorte meistriks [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. 2007. aastal tegi ta tutvust [[golf]]iga, kuid eelistas toona siiski [[tennis]]eõpinguid. 2013. aastast on ta keskendunud golfile. Lisaks harrastab ta [[pilates]]t, millest on saanud tema golfihooaja ettevalmistuse lahutamatu osa.<ref>Jüri Kukk. [https://ajakirigolf.ee/katre-kovask-seob-uhte-golfi-ja-pilatest/ Katre Kõvask seob ühte golfi ja pilatest] Ajakiri Golf, 16.04.2015.</ref><ref name="egcc-capta">[https://egcc.ee/2022/07/18/egcc-captains-challenge-2022-voitsid-kovask-ja-kiviloo/ EGCC Captain’s Challenge 2022 võitsid Kõvask ja Kiviloo] EGCC koduleht, 18.07.2022.</ref> 2018. aastal valiti Kõvask kolmeks aastaks MTÜ Estonian Golf and Country Club presidendiks.<ref name="egcc-capta" /> ==Tunnustus== * 2024 – Aasta Töösturi auhind<ref>[https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/11/19/aasta-toostur-2024-on-katre-kovask Aasta tööstur 2024 on Katre Kõvask] Tööstusuudised.ee, 19.11.2024.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://vilistlaselu.ut.ee/katre-kovask-jumalad-naeravad-kui-inimesed-planeerivad-2/ Katre Kõvask: “Jumalad naeravad, kui inimesed planeerivad”] Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveeb, 14. oktoober 2015 * Ivo Kallasmaa ja Andres Kärssin. [https://turundajateliit.ee/intervjuu-katre-kovask-yook/ Intervjuu | Tippjuht Katre Kõvask: turundusjuhi natuur on muutunud, väga palju on pealiskaudsust] Turundajate Liidu koduleht, 11. juuni 2024 * [https://eeter.err.ee/1609544809/aasta-toostur-katre-kovask-eesti-toidulett-on-maailmas-unikaalne Aasta tööstur Katre Kõvask: Eesti toidulett on maailmas unikaalne] ERR Eeter, 7. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Kõvask, Katre}} [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 9srj5n641wgkl7q56td41oyavnc3pzc 0 560667 7253574 6801759 2026-10-15T15:23:07Z Svencapoeira 67038 7253574 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tähtkuulik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tähtkuulik.jpg | pildi_seletus = [[Tähtkuulik]] ''Sphaerobolus stellatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Geastrales]]'' | sugukond = [[Maatähelised]] ''Geastraceae'' | perekond = [[Tähtkuulik_(perekond)|Tähtkuulik]] ''Sphaerobolus'' | liik = '''Tähtkuulik''' | binaarne = ''Sphaerobolus stellatus'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Tähtkuulik''' (''Sphaerobolus stellatus'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 143</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Geastrales]] lpzgk5fnxrzbv1ad5lvboq8r7f0jd11 7253575 7253574 2026-10-15T15:23:22Z Svencapoeira 67038 7253575 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tähtkuulik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tähtkuulik.jpg | pildi_seletus = Tähtkuulik ''Sphaerobolus stellatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Geastrales]]'' | sugukond = [[Maatähelised]] ''Geastraceae'' | perekond = [[Tähtkuulik_(perekond)|Tähtkuulik]] ''Sphaerobolus'' | liik = '''Tähtkuulik''' | binaarne = ''Sphaerobolus stellatus'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Tähtkuulik''' (''Sphaerobolus stellatus'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 143</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Geastrales]] o72hqf600fqcyphmir4cd8qi79284za 0 563547 7253522 6796583 2026-10-15T12:58:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253522 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pobiedziska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pobiedziska | pilt = Pobiedziska, historyczny uklad urbanistyczny z XIV-XIX XX w, 434WlkpA z 4.12.2006 (2).JPG | pildiallkiri = Pobiedziska keskväljak | lipp = POL Pobiedziska flag.svg | lipu_link = [[Pobiedziska lipp]] | vapp = POL Pobiedziska COA.svg | vapi_link = [[Pobiedziska vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Pobiedziska''' on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Pobiedziska vald|Pobiedziska valla]] halduskeskus. Pobiedziska asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 25 km idakirdes. Asulat on ürikutes esmamainitud [[1048]]. aastal. Linnaõigused sai Pobiedziska [[1257]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20190810205726/http://www.pobiedziska.pl/turysci/miasto-pobiedziska/historia/ Historia] Pobiedziska</ref> [[16. sajand|16]]. ja [[17. sajand]]il oli Pobiedziska oluline kaubanduse ja käsitöö keskus. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Vahepeal oli Pobiedziska aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[1919]]. aastal läks linn tagasi Poolale.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pobiedziska;3958589.html Pobiedziska] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Pobiedziska, ul. W. Jagielly 23, kosciol ewangelicki obecnie rzymsko-katolicki pw. Sw. Ducha z I poł XIX w, 2183A, (3).JPG Pobiedziska (6).JPG Fountain "Lech, Czech and Rus"02(js), Pobiedziska (Poland).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 0k8nnp0f7sflfo4rksv8thoc72yq0aw 0 564546 7253688 6586486 2026-10-15T18:07:24Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints]] pealkirja [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmad provints]] alla: EKI teatmik 6586486 wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints |nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان کهگیلویه و بویراحمد‎ | nimi1_latin = Ostān-e Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī |nimi2_keel = luri | nimi2 = استان کهگیلویه و بِیرَمَد | nimi2_latin = Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad |pindala=15504 |elanikke=713052 |elanikke_seis=2016 |keskuse_nimi=[[Yāsūj]] |ametlik_keel=[[pärsia keel]], [[luri keel]] |asendikaardi_pilt=IranKohkiluyehBuyerAhmad-SVG.svg }} '''Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints''' ([[pärsia keel]]es استان کهگیلویه و بویراحمد‎ ''Ostān-e Kohgīlūye va Būyer-Ahmad''; [[luri keel]]es استان کهگیلویه و بِیرَمَد ''Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad'') on üks kolmekümne ühest Iraani [[provints (Iraan)|provintsist]]. See asub riigi edelaosas Iraani 2. piirkonnas ja selle keskus on [[Yāsūj]]. Provintsi pindala on 15 563 km² ja [[2006]]. aasta seisuga elas seal 634 000 inimest. Rahva ja eluruumide riikliku loenduse andmetel oli Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provintsi rahvaarv 2011. aastaks kasvanud 658 629 inimesele. Enamik kohalikest elanikest räägib peamiselt luri keelt. Provintsis on üheksa maakonda: [[Bahma’ī maakond|Bahma’ī]], [[Bāshti maakond|Bāshti]], [[Būyer Aḩmadī maakond|Būyer Aḩmadī]], [[Charāmi maakond|Charāmi]], [[Danā maakond|Danā]], [[Gachsārāni maakond]], [[Kohkīlūyeh' maakond|Kohkīlūyeh]]', [[Landeh' maakond|Landeh]]' ja [[Māregūni maakond]]. {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] k0sficv4tfbel5nsa6mxocfezjmz7n0 7253690 7253688 2026-10-15T18:08:17Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmad provints]] pealkirja [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6586486 wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints |nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان کهگیلویه و بویراحمد‎ | nimi1_latin = Ostān-e Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī |nimi2_keel = luri | nimi2 = استان کهگیلویه و بِیرَمَد | nimi2_latin = Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad |pindala=15504 |elanikke=713052 |elanikke_seis=2016 |keskuse_nimi=[[Yāsūj]] |ametlik_keel=[[pärsia keel]], [[luri keel]] |asendikaardi_pilt=IranKohkiluyehBuyerAhmad-SVG.svg }} '''Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints''' ([[pärsia keel]]es استان کهگیلویه و بویراحمد‎ ''Ostān-e Kohgīlūye va Būyer-Ahmad''; [[luri keel]]es استان کهگیلویه و بِیرَمَد ''Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad'') on üks kolmekümne ühest Iraani [[provints (Iraan)|provintsist]]. See asub riigi edelaosas Iraani 2. piirkonnas ja selle keskus on [[Yāsūj]]. Provintsi pindala on 15 563 km² ja [[2006]]. aasta seisuga elas seal 634 000 inimest. Rahva ja eluruumide riikliku loenduse andmetel oli Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provintsi rahvaarv 2011. aastaks kasvanud 658 629 inimesele. Enamik kohalikest elanikest räägib peamiselt luri keelt. Provintsis on üheksa maakonda: [[Bahma’ī maakond|Bahma’ī]], [[Bāshti maakond|Bāshti]], [[Būyer Aḩmadī maakond|Būyer Aḩmadī]], [[Charāmi maakond|Charāmi]], [[Danā maakond|Danā]], [[Gachsārāni maakond]], [[Kohkīlūyeh' maakond|Kohkīlūyeh]]', [[Landeh' maakond|Landeh]]' ja [[Māregūni maakond]]. {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] k0sficv4tfbel5nsa6mxocfezjmz7n0 7253692 7253690 2026-10-15T18:11:19Z Pikne 13803 7253692 wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints |nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان کهگیلویه و بویراحمد‎ | nimi1_latin = Ostān-e Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī |nimi2_keel = luri | nimi2 = استان کهگیلویه و بِیرَمَد | nimi2_latin = Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad |pindala=15504 |elanikke= |elanikke_seis= |keskuse_nimi=[[Yāsūj]] |ametlik_keel=[[pärsia keel]], [[luri keel]] |asendikaardi_pilt=Kohgiluyeh and Boyer-Ahmad in Iran.svg }} '''Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints''' ([[pärsia keel]]es استان کهگیلویه و بویراحمد‎ ''Ostān-e Kohgīlūye va Būyer-Ahmad''; [[luri keel]]es استان کهگیلویه و بِیرَمَد ''Ostān-e Kohgīrūye-o Beyramad'') on üks kolmekümne ühest Iraani [[provints (Iraan)|provintsist]]. See asub riigi edelaosas Iraani 2. piirkonnas ja selle keskus on [[Yāsūj]]. Provintsi pindala on 15 563 km² ja 2006. aasta seisuga elas seal 634 000 inimest. Rahva ja eluruumide riikliku loenduse andmetel oli Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provintsi rahvaarv 2011. aastaks kasvanud 658 629 inimesele. Enamik kohalikest elanikest räägib peamiselt luri keelt. Provintsis on üheksa maakonda: [[Bahma’ī maakond|Bahma’ī]], [[Bāshti maakond|Bāshti]], [[Būyer Aḩmadī maakond|Būyer Aḩmadī]], [[Charāmi maakond|Charāmi]], [[Danā maakond|Danā]], [[Gachsārāni maakond]], [[Kohkīlūyeh' maakond|Kohkīlūyeh]]', [[Landeh' maakond|Landeh]]' ja [[Māregūni maakond]]. == Viited == {{viited}} {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] 4b9uhvmmonm18oake93eq4o7uywztxg 0 564547 7254013 5426794 2026-10-16T09:46:51Z EmausBot 25097 Robot: Fixing double redirect from [[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints]] to [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints]] 7254013 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints]] imy49uhqsht0co13bxa79wnk4el8g5r 0 567180 7253944 6887160 2026-10-16T08:24:44Z Kuriuss 38125 7253944 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Markus Soomets | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Markus Soomets | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|3|2}} | sünnilinn = [[Tartu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 28 | noorteaastad1 = 2011–2016| noorteklubi1 = [[Tartu FC Santos]] | aastad1 = 2015–2018|mänge1 =56| väravaid1 = 1| klubi1 = [[Tartu FC Santos]] | aastad2 = 2015–2017|mänge2 = 3| väravaid2 = 1| klubi2 = [[Tartu FC Santos II]] | aastad3 = 2018–2019|mänge3 = 0| väravaid3 = 0| klubi3 = [[UC Sampdoria]] | aastad4 = 2019 |mänge4 = 3| väravaid4 = 2| klubi4 = [[Tartu JK Tammeka]] | aastad5 = 2019 |mänge5 = 4| väravaid5 = 0| klubi5 = [[Rende Calcio 1968]] | aastad6 = 2020– |mänge6 =77| väravaid6 = 2| klubi6 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad7 = 2021 |mänge7 = 1| väravaid7 = 0| klubi7 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | klubi_seisuga = 18. detsember 2023 | koondiseaastad1 = 2015–2016|koondisemänge1 =17|koondiseväravaid1 =1|koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 = 2017–2018|koondisemänge2 =20|koondiseväravaid2 =0|koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 = 2019–2021|koondisemänge3 =14|koondiseväravaid3 =1|koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 = 2019 |koondisemänge4 =1 |koondiseväravaid4 =0|koondis4 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad5 = 2020– |koondisemänge5 =12|koondiseväravaid5 =0|koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 18. detsember 2023 }} '''Markus Soomets''' (sündinud [[2. märts]]il [[2000]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] jalgpallur ([[poolkaitsja]]), kes mängib Eesti [[Premium Liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== Soomets on mänginud [[Tartu FC Santos|Tartu FC Santoses]], [[UC Sampdoria]] noortevõistkonnas ja lühikest aega [[Tartu JK Tammeka|Tartu JK Tammekas]]. 27. augustil 2019 liitus ta Itaalia klubiga Rende Calcio.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/markus-soomets/profil/spieler/356736|title=Markus Soometsa mängijaprofiil|date=|publisher=Transfermarkt|access-date=22. september 2019}}</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Soomets [[11. november|11. novembril]] [[2020]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliaga]].<ref>http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2392 Itaalia 4:0 Eesti</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Tartu FC Santos]] |[[Esiliiga 2015|2015]] |[[Esiliiga]] |6||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- |[[Esiliiga 2016|2016]] |Esiliiga |21||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||23||1 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |29||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||30||0 |- !colspan="2"|Kokku !56!!1!!4!!0!!0!!0!!0!!0!!60!!1 |- |rowspan="3"|[[Tartu FC Santos II]] |[[III liiga 2015|2015]] |[[III liiga|III liiga lõuna]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[II liiga 2017|2017]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !3!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!3!!0 |- |rowspan="3"|[[Sampdoria]] |[[Serie A 2017/18|2017/18]] |[[Serie A]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Serie A 2018/19|2018/19]] |Serie A |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0 |- |rowspan="1"|[[Tartu JK Tammeka]] |[[Premium liiga 2019|2019]] |[[Premium liiga]] |3||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||2 |- |rowspan="1"|[[Rende Calcio 1968]] |[[Serie C 2018/19|2018/19]] |[[Serie C]] |4||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||0 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |18||0||3||1||4<ref group="lower-alpha" name="UEL">3 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]] ja 1 mäng [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">Kõik mängud [[Eesti Superkarikas|Superkarikas]]</ref>||0||26||1 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |22||1||3||0||13<ref group="lower-alpha" name="Konfo">4 mäng [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], 2 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]] ja 7 mängu [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||0||0||0||38||1 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |35||1||3||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEKL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||41||1 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |2||0||1||0||0||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||4||0 |- !colspan="2"|Kokku !77!!2!!10!!1!!19!!0!!3!!0!!109!!3 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2021|2021]] |[[Esiliiga]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !144!!5!!14!!1!!19!!0!!3!!0!!180!!6 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2020||2||0 |- |2021||3||0 |- |2022||6||0 |- |2023||1||0 |- !Kokku||12||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2020|2020]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2020|2020]], [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|27090}} *{{EJL2|1072}} *[https://fcflora.ee/mangija/?id=131 FC Flora profiil] *[https://www.transfermarkt.com/markus-soomets/erfolge/spieler/356736 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Soomets, Markus}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Tartu JK Tammeka jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] pxm4ku6nq4dd1x3strqkuf5nn5gvxd7 0 567903 7253932 7247296 2026-10-16T07:59:52Z Kuriuss 38125 7253932 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Märten Kuusk | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Märten Kuusk | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1996|4|5}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 2 | noorteaastad1 = 2005–2007 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Kotkas]] | noorteaastad2 = 2008–2012 | noorteklubi2 = [[Nõmme JK Kalju]] | aastad1 = 2012–2016 | mänge1 = 91 | väravaid1 = 9 | klubi1 = → [[Nõmme Kalju FC U21]] | aastad2 = 2014–2017 | mänge2 = 1 | väravaid2 = 0 | klubi2 = [[Nõmme Kalju FC]] | aastad3 = 2016 | mänge3 = 13 | väravaid3 = 2 | klubi3 = → [[Rakvere JK Tarvas]] (laenul) | aastad4 = 2017–2018 | mänge4 = 9 | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad5 = 2017–2021 | mänge5 = 119 | väravaid5 = 13 | klubi5 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad6 = 2022– | mänge6 = 13 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Újpest FC|Újpest]] | aastad7 = 2023– | mänge7 = 2 | väravaid7 = 0 | klubi7 = →[[Tallinna FC Flora]] (laenul) | klubi_seisuga = 18. märts 2023 | koondiseaastad1 = 2011 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2012–2013 | koondisemänge2 = 8 | koondiseväravaid2 = 1 | koondis2 = [[Eesti U17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2013–2014 | koondisemänge3 = 11 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = [[Eesti U19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 = 2015–2018 | koondisemänge4 = 22 | koondiseväravaid4 = 1 | koondis4 = [[Eesti U21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 = 2016 | koondisemänge5 = 1 | koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti U23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad6 = 2019– | koondisemänge6 = 22 | koondiseväravaid6 = 0 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 18. märts 2023 }} '''Märten Kuusk''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1996]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsjana]] Poola kõrgliiga klubis [[:en:GKS_Katowice|GKS Katowice.]] Ta on lõpetanud 2015. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ja 2019. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] mehhatroonika erialal. ==Klubikarjäär== Oma jalgpalliteekonda alustas Kuusk klubis [[Tallinna FC Kotkas]], sealt siirdus ta edasi [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kaljusse]], kus ta mängis algul noortevõistkonnas ja [[Nõmme Kalju FC U21 |duubelmeeskonnas]]. Debüüdi esindusmeeskonnas tegi ta 1. oktoobril 2014, kui sai [[Eesti jalgpallikarikas |karikamängus]] [[FC Kuressaare]] vastu platsil olla ühe minuti. Järgmist võimalust esindusmeeskonnas tuli Kuusel oodata pea aasta aega, 29. septembril 2015 pääses ta samuti vahetusest platsile karikamängus (seekord [[Narva JK Trans]]i vastu) 89. minutil ning tegi kaasa kogu lisaaja.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/marten-kuusk/leistungsdatendetails/spieler/198988/verein/22783|title=Märten Kuuse profiil Transfermarktis|date=5. oktoober 2019|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=5. oktoober 2019}}</ref> 2. märtsist kuni 30. juunini 2016 oli ta laenul [[Rakvere JK Tarvas]]es ning käis väljakul 16 liigamängust 14-s. Sel perioodil ei võitnud Tarvas mitte ühtegi liigamängu, ainus viik mängiti [[Tartu JK Tammeka]]ga (kusjuures lõi Kuusk 2:2 viigiga lõppenud kohtumises oma ainsad väravad Tarvase ridades).<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/marten-kuusk/leistungsdatendetails/spieler/198988/verein/32397|title=Märten Kuuse profiil Transfermarktis|date=5. oktoober 2019|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=5. oktoober 2019}}</ref> Kaljusse naasnult jätkas ta mängimist duubelmeeskonnas kuni [[Meistriliiga 2016 |hooaja]] eelviimase mänguni 29. oktoobril 2016, kui ta sai Nõmme Kalju esindusmeeskonnas kirja oma esimese liigamängu. Tammekat võideti 0:1 ning Kuusk tegi [[poolkaitsja]]na kaasa kogu kohtumise. Jaanuaris 2017 siirdus Kuusk mängima [[Tallinna FC Flora|Tallinna Flora]] ridadesse.<ref>{{cite web|url=https://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/nomme-kalju-noor-keskkaitsja-siirdus-rivaali-fc-flora-ridadesse?id=77063430|title=Nõmme Kalju noor keskkaitsja siirdus rivaali FC Flora ridadesse|date=27. jaanuar 2017|publisher=[[Delfi (portaal)]]|access-date=7. oktoober 2019}}</ref> Debüüdi tegi ta 26. veebruaril, kui [[Eesti jalgpalli superkarikas |superkarikafinaalis]] kaotati [[FCI Tallinn |FC Infonetile]] 5:0. [[Meistriliiga 2017 |Samal hooajal]] aitas ta oma uue koduklubi Premium liiga võiduni, käies platsil 16 korda (kokku mängiti 36 mängu), andes ühe väravasöödu ning lüües ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/marten-kuusk/leistungsdatendetails/spieler/198988/plus/0/saison/2016/wettbewerb/EST1/verein/1002|title=Märten Kuuse profiil Transfermarktis|date=5. oktoober 2019|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=5. oktoober 2019}}</ref> Tema leping Floraga kestis 2021. aasta lõpuni. ===Újpest FC=== 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta kolme ja poole aasta pikkuse lepingu Ungari kõrgliiga klubiga [[Újpest FC|Újpest]].<ref>[https://sport.err.ee/1608477716/marten-kuusk-solmis-20-kordse-ungari-meistriga-pika-lepingu "Märten Kuusk sõlmis 20-kordse Ungari meistriga pika lepingu"]. sport.err.ee. 25.1.2022. Vaadatud 31.1.2022</ref> ===Tallinna FC Flora (laenul)=== 2023. aasta veebruaris liitus ta [[Premium liiga]] klubiga [[Tallinna FC Flora]]ga pooleaastase laenulepingu alusel.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120141118/marten-kuusk-naaseb-laenulepingu-alusel-fc-florasse https://sport.delfi.ee/artikkel/120141118/marten-kuusk-naaseb-laenulepingu-alusel-fc-florasse] delfi.ee, 9. veebruar 2023</ref><ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-marten-kuusk-naasis-ungarist-fc-florasse Ametlik: Märten Kuusk naasis Ungarist FC Florasse] soccernet.ee, 9. veebruar 2023</ref> ==Koondisekarjäär== ===Noortekoondised=== Aastatel 2011–2016 mängis ta Eesti noortekoondistes 45 mängu ning lõi 2 väravat. ===A-koondis=== Alates 2018. aastast on ta korduvalt saanud kutse [[Eesti jalgpallikoondis|A-koondisse]], debüüdi tegi ta 15. jaanuaril 2019, kui tegi kaasa [[Katar]]is toimunud 0:0 viigiga lõppenud sõpruskohtumises[[Islandi jalgpallikoondis | Islandiga]] kõik 90 minutit.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/marten-kuusk/nationalmannschaft/spieler/198988|title=Märten Kuuse profiil Transfermarktis|date=5. oktoober 2019|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=5. oktoober 2019}}</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 18. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Magyar Kupa]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Esiliiga üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[Nõmme JK Kalju II]]/<br>[[Nõmme Kalju FC II]]/<br>[[Nõmme Kalju FC U21]] |[[II liiga 2012|2012]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |15||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||17||0 |- |[[Esiliiga B 2013|2013]] |[[Esiliiga B]] |22||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||22||1 |- |[[Esiliiga 2014|2014]] |[[Esiliiga]] |16||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||16||4 |- |[[Esiliiga 2015|2015]] |Esiliiga |26||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||26||2 |- |[[Esiliiga 2016|2016]] |Esiliiga |12||2||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="EL">[[Esiliiga 2016|Esiliiga üleminekumängud]]</ref>||0||13||2 |- !colspan="2"|Kokku !91!!9!!2!!0!!0!!0!!1!!0!!94!!9 |- |rowspan="4"|[[Nõmme Kalju FC]] |[[Premium liiga 2014|2014]] |[[Premium liiga]] |0||0||1||0||0||0||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |Premium liiga |0||0||1||0||0||0||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |Premium liiga |1||0||0||0||0||0||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !1!!0!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!3!!0 |- |rowspan="1"|[[Rakvere JK Tarvas]] (laenul) |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |13||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||2 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2017|2017]] |[[Esiliiga]] |6||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||0 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- !colspan="2"|Kokku !9!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!9!!0 |- |rowspan="6"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2017|2017]] |[[Premium liiga]] |16||1||2||1||2<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">[[Eesti Superkarikas|Superkarikas]]</ref>||0||21||2 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |17||1||4||2||0||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||22||3 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |32||4||2||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||38||4 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |26||6||3||0||4<ref group="lower-alpha" name="UMLEL">1 mäng [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]] ja 3 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||34||6 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |28||1||4||2||13<ref group="lower-alpha" name="UMLELKL">4 mäng [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], 2 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]] ja 7 mängu [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||46||3 |- !colspan="2"|Kokku !119!!13!!15!!5!!23!!0!!4!!0!!118!!17 |- |rowspan="3"|[[Újpest FC]] |[[Nemzeti Bajnokság 2021/22|2021/22]] |[[Nemzeti Bajnokság]] |7||0||2||0||0||0||0||0||3||0 |- |[[Nemzeti Bajnokság 2022/23|2022/23]] |Nemzeti Bajnokság |5||0||0||0||0||0||1||0||5||0 |- !colspan="2"|Kokku !13!!0!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!15!!0 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora]] (laenul) |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |2||0||0||0||0||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||3||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !248!!24!!21!!5!!23!!0!!6!!0!!298!!29 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 18. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2019||2||0 |- |2020||4||0 |- |2021||2||0 |- |2022||11||0 |- |2023||5||0 |- !Kokku||22||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Nõmme JK Kalju II: *[[Esiliiga B]]: [[Esiliiga B 2013|2013]] ;Nõmme Kalju FC: *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2015|2015]] ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2020|2020]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2020|2020]], [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== *{{EJL|16231}} *{{EJL2|1517}} *[https://fcflora.ee/mangija/?id=5 FC Flora profiil] *[https://www.transfermarkt.com/marten-kuusk/profil/spieler/198988 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Kuusk, Märten}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Rakvere JK Tarva jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] auan5hyye48nn6botc7osw16u7qgris 0 568009 7253943 7192797 2026-10-16T08:23:50Z Kuriuss 38125 7253943 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Vladislav Kreida | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Vladislav Kreida | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|9|25}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 179 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 5 | noorteaastad1 = 2007 | noorteklubi1 = [[Tallinna KSK FC Štrommi]] | noorteaastad2 = 2008–2015| noorteklubi2 = [[Tallinna JK Legion]] | aastad1 = 2016| mänge1 = 9| väravaid1 = 0| klubi1 = → [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad2 = 2016–2022| mänge2 = 60| väravaid2 = 6| klubi2 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 = 2017–2025| mänge3 = 111| väravaid3 = 7| klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 = 2021 | mänge4 =19 | väravaid4 =0 | klubi4 = → [[Helsingborgs IF]] (laenul) | aastad5 = 2022 | mänge5 =0 | väravaid5 = 0| klubi5 = → [[Rivne NK Veres|Rivne Veres]] (laenul) | aastad6 = 2022 | mänge6 =7 | väravaid6 = 0| klubi6 = → [[Skövde AIK]] (laenul) | aastad7 = 2023 | mänge7 =11| väravaid7 = 0| klubi7 = → [[St. Patrick's Athletic]] (laenul) | aastad8 = 2025 | mänge8 =8| väravaid8 = 0| klubi8 = [[Sigma Olomouc]] | aastad9 = 2025-| mänge9 = 28| väravaid9 = 2| klubi9 = [[Tallinna FC Flora]] | klubi_seisuga = 17. detsember 2023 | koondiseaastad1 = 2017| koondisemänge1 = 4| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 = 2019| koondisemänge2 = 3| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad3 = 2019–| koondisemänge3 = 15| koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 14. juuli 2026 }} '''Vladislav Kreida''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1999]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] jalgpallur, kes mängib [[poolkaitsja|keskpoolkaitsjana]] Eesti [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== Kreida jalgpallurikarjäär algas kodulinna klubis [[Tallinna KSK FC Štrommi]], kus ta mängis aastal 2007 ja jätkus kesklinna klubis [[Tallinna JK Legion]], kus ta mängis noortevõistkondades ning 2015–2016 U17 meeskonnas. Veebruaris 2016 liitus ta [[Tallinna FC Flora]]ga, mängides algul [[Tallinna FC Flora U19|teises]] ja [[Tallinna FC Flora U21|esimeses duubelmeeskonnas]] vastavalt [[Esiliiga B]]-s ja [[Esiliiga]]s.<ref>{{cite web|https://www.transfermarkt.de/vladislav-kreida/leistungsdatendetails/spieler/356892/verein/52310|title=Kreida statistika Flora U21 eest|date=|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=7. oktoober 2019}}</ref> Debüüdi Flora esindusmeeskonnas tegi Kreida 17. juulil 2017, kui [[Eesti jalgpallikarikas|karikamängus]] võideti [[Tartu FC Helios]]t kodustaadionil 17:1.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/vladislav-kreida/leistungsdatendetails/spieler/356892/plus/0?saison=2017&verein=1002&liga=&wettbewerb=&pos=&trainer_id=|title=Kreida statistika FC Flora esindusmeeskonnas|date=|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=7. oktoober 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/spielbericht/index/spielbericht/2889786|title=Flora-Heliose mängu protokoll|date=|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=7. oktoober 2019}}</ref> Kreida tegi kaasa kogu mängu ning sai kollase kaardi. Mõni nädal hiljem, 8. augustil, õnnestus tal avada Flora esindusmeeskonnas ka väravaarve, seda 8:0 võiduga lõppenud karikamängus [[Narva United FC]] vastu. <!--Kreida leping FC Floraga kehtib kuni 2023. aasta lõpuni.-->2021. aastal läks ta laenule Rootsi esiliiga klubisse [[Helsingborgs IF]]. 2022. aasta jaanuaris suundus ta laenule Ukraina kõrgliiga klubisse Rivne Veres.<ref>[https://sport.err.ee/1608469289/vladislav-kreida-liitub-ukraina-korgliigaklubiga "Vladislav Kreida liitub Ukraina kõrgliigaklubiga"]. sport.err.ee. 17.1.2022. Vaadatud 18.1.2022</ref> ===St. Patrick’s Athletic=== 2023. aasta jaanuaris liitus Kreida laenulepingu alusel hooaja lõpuni Iirimaa kõrgliiga klubiga St. Patrick’s Athletic.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120127114/vladislav-kreida-siirdus-iirimaa-korgliigasse Vladislav Kreida siirdus Iirimaa kõrgliigasse ] delfi.ee, 12. jaanuar 2023</ref> ==Koondisekarjäär== Aastatel 2017 ja 2019 käis Kreida [[Eesti U19 jalgpallikoondis|U19]] ja [[Eesti U21 jalgpallikoondis|U21]] koondises platsil kokku 7 korda. [[Eesti jalgpallikoondis|A-koondises]] tegi ta debüüdi 11. juunil 2019, sekkudes 82. minutil vahetusest [[Konstantin Vassiljev]]i asemele [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-valikmängu]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.de/spiel/index/spielbericht/3148863|title=Saksamaa-Eesti mängu protokoll|date=11. juuni 2019|publisher=[[Transfermarkt]]|access-date=7. oktoober 2019}}</ref> Mäng kaotati 8:0. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 17. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Svenska Cupen]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U19]]<br>(duubel) |[[Esiliiga B 2016|2016]] |[[Esiliiga B]] |9||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |17||0||3||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||20||0 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |23||2||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||23||2 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |19||4||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||19||4 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |Esiliiga |1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !60!!6!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!63!!6 |- |rowspan="7"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2017|2017]] |[[Premium liiga]] |0||0||4||1||0||0||0||0||4||1 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |5||0||4||3||0||0||0||0||9||3 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |31||0||1||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||35||0 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |24||3||3||0||4<ref group="lower-alpha" name="UML">Üks mäng [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]] ja kolm mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1||0||32||3 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |9||1||1||0||0||0||0||0||10||1 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |10||0||2||1||1<ref group="lower-alpha" name="CL">[[UEFA Meistrite Liiga]]s</ref>||0||0||0||13||1 |- !colspan="2"|Kokku !79!!4!!15!!5!!9!!0!!1!!0!!104!!9 |- |rowspan="1"|[[Helsingborgs IF]] (laenul) |[[Superettan 2021|2021]] |[[Superettan]] |19||0||3||0||colspan="2"|–||2||0||21||0 |- |rowspan="1"|[[Rivne NK Veres]] (laenul) |[[Superettan 2021/22|2021/22]] |[[Superettan]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |rowspan="1"|[[Skövde AIK]] (laenul) |[[Superettan 2022|2022]] |[[Superettan]] |7||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- |rowspan="1"|[[St. Patrick's Athletic]] (laenul) |[[LOI Premier Division 2023|2023]] |[[LOI Premier Division]] |11||0||0||0||0||0||0||0||11||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !185!!10!!21!!5!!9!!0!!3!!0!!218!!15 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 17. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2019||3||0 |- |2020||6||0 |- |2021||9||0 |- |2022||3||0 |- |2023||0||0 |- !Kokku||21||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2020|2020]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2020|2020]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|20224}} *{{EJL2|1387}} *[https://www.transfermarkt.com/vladislav-kreida/profil/spieler/356892 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Kreida, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] stcytjfeu00h6qux5yucfqjyzmlju7h 0 584310 7253941 6886142 2026-10-16T08:22:30Z Kuriuss 38125 7253941 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Vlasi Sinjavski | pilt = | pildi_suurus= | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|27}} | sünnilinn = [[Narva]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 181 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[1.FC Slovacko]] | särginumber = 99 | noorteaastad1 =2007–2009| noorteklubi1 = [[JK Narva Trans]] | noorteaastad2 =2009–2012| noorteklubi2 = [[Tallinna JK Legion]] | noorteaastad3 =2013–2014| noorteklubi3 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad1 =2012 | mänge1 =4 | väravaid1 =0 | klubi1 = → [[FC Velldoris]] (laenul) | aastad2 =2013–2015| mänge2 =73| väravaid2 =13| klubi2 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad3 =2015 | mänge3 =19| väravaid3 =2 | klubi3 = [[JK Narva Trans]] | aastad4 =2016–2018| mänge4 =24| väravaid4 =3 | klubi4 = [[Nõmme Kalju FC]] | aastad5 =2016–2018| mänge5 =40| väravaid5 =7 | klubi5 = → [[Nõmme Kalju FC U21]] | aastad6 =2017 | mänge6 =17| väravaid6 =2 | klubi6 = → [[Viljandi JK Tulevik]] (laenul) | aastad7 =2018–2021| mänge7 =70| väravaid7 =12| klubi7 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad8 =2018–2019| mänge8 =11| väravaid8 =11| klubi8 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad9 =2021–2022| mänge9 =42| väravaid9 =5 | klubi9 = [[MFK Karvina]] | aastad10=2022– | mänge10=13| väravaid10=2 | klubi10= [[1.FC Slovacko]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 17. märts 2023 | koondiseaastad1 =2016–2018| koondisemänge1 =19| koondiseväravaid1 =2 | koondis1 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad2 =2016| koondisemänge2 =1 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad3 =2019–| koondisemänge3 =22 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 17. märts 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Vlasi Sinjavski''' (ka ''Vlasiy Sinyavskiy''; sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1996]] [[Narva]]s) on Eesti [[jalgpallur]]. Ta mängib [[poolkaitsja]]na Tšehhi kõrgliiga klubis [[1.FC Slovacko]]. ==Klubikarjäär== Aastatel 2015–2018 mängis ta [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kaljus]] ja 2018–2021 [[Tallinna FC Flora|Flora]]s. ===MFK Karviná=== 2021. aastal liitus ta Tšehhi kõrgliiga klubiga [[MFK Karviná]]ga.<ref>[https://fcflora.ee/flora-aarerundaja-liitus-tsehhi-korgliiga-klubiga/ Flora ääreründaja liitus Tšehhi kõrgliigaklubiga!] fcflora.ee, 8. veebruar 2021</ref> ===1.FC Slovacko=== 2022. aasta mais liitus ta Tšehhi kõrgliiga klubiga [[1.FC Slovacko]]<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/vlasi-sinjavski-solmis-pika-lepingu-tsehhi-tippklubiga Vlasi Sinjavski sõlmis pika lepingu Tšehhi tippklubiga] soccernet.ee, 23. mai 2022</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Sinjavski [[8. juuni|8. juunil]] [[2019]] [[Jalgpalli EM 2020|EM 2020 valikturniiri]] mängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu.<ref>[http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2215 Eesti-Põhja-Iirimaa] jalgpall.ee, 8. juuni 2019</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi veel [[Erik Sorga]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[MOL Cup]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[FC Velldoris]] (laenul) |[[II liiga 2012|2012]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |4||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||0 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Puuma]] |[[Esiliiga 2013|2013]] |[[Esiliiga]] |24||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||26||1 |- |[[Esiliiga 2014|2014]] |Esiliiga |33||8||2||1||colspan="2"|–||0||0||35||9 |- |[[Esiliiga B 2015|2015]] |[[Esiliiga B]] |16||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||16||4 |- !colspan="2"|Kokku !73!!13!!4!!1!!0!!0!!0!!0!!77!!14 |- |rowspan="1"|[[JK Narva Trans]] |[[Premium liiga 2015|2015]] |[[Premium liiga]] |19||2||1||0||colspan="2"|–||0||0||20||2 |- |rowspan="4"|[[Nõmme Kalju FC]] |[[Premium liiga 2016|2016]] |Premium liiga |10||0||3||1||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1||0||15||1 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |5||1||0||0||0||0||0||0||5||1 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |9||2||0||0||0||0||0||0||9||2 |- !colspan="2"|Kokku !24!!3!!3!!1!!1!!0!!1!!0!!29!!4 |- |rowspan="4"|[[Nõmme Kalju FC U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |24||3||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="EL">Kõik mängud [[Esiliiga 2016|Esiliiga üleminekumängud]]</ref>||0||25||3 |- |[[Esiliiga B 2017|2017]] |[[Esiliiga B]] |13||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||3 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |[[Esiliiga]] |3||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||1 |- !colspan="2"|Kokku !40!!7!!0!!0!!0!!0!!1!!0!!41!!7 |- |rowspan="1"|[[Viljandi JK Tulevik]] (laenul) |[[Premium liiga 2017|2017]] |[[Premium liiga]] |17||2||2||1||colspan="2"|–||0||0||19||3 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2018|2018]] |[[Premium liiga]] |7||1||1||1||0||0||0||0||8||2 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |36||6||3||4||3<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||1<ref group="lower-alpha" name="UELV">Kõik väravad [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||42||11 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |27||5||3||0||4<ref group="lower-alpha" name="UMLEL">3 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]] ja 1 mängu [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||1<ref group="lower-alpha" name="UELV"/>||1||0||35||6 |- !colspan="2"|Kokku !70!!12!!7!!5!!7!!2!!1!!0!!85!!19 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2018|2018]] |[[Esiliiga]] |10||11||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||11 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !11!!11!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!11!!11 |- |rowspan="3"|[[MFK Karvina]] |[[Fortuna Liga 2020/21|2020/21]] |[[Fortuna Liga]] |11||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||13||1 |- |[[Fortuna Liga 2021/22|2021/22]] |Fortuna Liga |31||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||31||4 |- !colspan="2"|Kokku !42!!5!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!44!!5 |- |rowspan="1"|[[1.FC Slovacko]] |[[Fortuna Liga 2022/23|2020/21]] |[[Fortuna Liga]] |13||2||2||0||7<ref group="lower-alpha" name="UELUEKL">2 mängu [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga]] ja 5 mängu [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||2<ref group="lower-alpha" name="EKLV">Kõik väravad [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||0||0||22||4 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !313!!57!!19!!8!!15!!4!!3!!0!!350!!69 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2019||2||0 |- |2020||5||0 |- |2021||8||0 |- |2022||7||0 |- |2023||0||0 |- !Kokku||22||0 |} ==Saavutused== ;Nõmme Kalju FC U21: *[[Esiliiga B]]: [[Esiliiga B 2017|2017]] ;Nõmme Kalju FC: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2018|2018]] ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2020|2020]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2020|2020]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== *{{EJL|20483}} *{{EJL2|1375}} *[https://www.transfermarkt.com/vlasiy-sinyavskiy/profil/spieler/261010 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Sinjavski, Vlasi}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Narvast pärit sportlased]] [[Kategooria:Tallinna JK Legioni jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Narva Transi jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] osqmwihpd0hhcx1obdj7vlrl380mrsb 0 590128 7253745 6901902 2026-10-15T19:10:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253745 wikitext text/x-wiki [[File:Consecration cross Coimbra.jpg|thumb|Kivvi raiutud pühitsusrist [[Coimbra katedraal]]is koos metallist küünlaalusega]] [[File:Kors Slidredomen.JPG|thumb|Maalitud pühitsusrist Slidredomeni kirikus [[Norra]]s]] '''Pühitsusrist''' ([[ladina keel]]es ''crux signata'', [[saksa keel]]es ''Weihekreuz''), ka '''konsekratsioonirist'''<ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=311&arhiiv=3269&pilt=3286 Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-469. Täiendavate väliuurimiste aruanne 1980. a. töödest. Lisa kaustale A-274. Köide II. KRPI, V. Raam.]</ref> on [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[Sissepühitsemine|sissepühitsemise]] puhul mitmele poole, näiteks kirikuseintele, [[altar]]ilauale või mujale maalitud või süvistatud, sageli rõnga sees asetsev [[Rist (kristlus)|ristikujutis]]<ref>[https://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word=sv2178 R. Paris, E. End. Kunstileksikon. – keeleveeb.ee] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Ringiga ümbritsetud [[Kreeka rist|Kreeka]] või [[Malta rist]]e või [[käpprist]]e tehti kiriku seintele, [[piilar]]itele või [[altar]]iplaadile kiriku sissepühitsemisel. Ristid raiuti või maaliti kohtadele, mida kiriku pühitsemisel salviti [[krisma]]ga ja mille ees hiljem põlesid küünlad<ref>[https://ktu.artun.ee/articles/2005_4/bome_markus_009-051.pdf H. Bome, K. Markus. Karja kirik – kõige väiksem "katedraal". – Kunstiteaduslikke uurimusi, nr 4, 2005]</ref>. Selliseid pühitsusriste tehti keskajal tavaliselt 12. Iga rist esindas ühte kaheteistkümnest [[Apostlid|apostlist]]. Altarilauale tehti viis pühitsusristi [[Kristus]]e viie haava sümbolitena. == Näiteid Eestist == === Interjööris === * [[Järva-Madise kirik|Järva-Madise Püha Matteuse kirik]]u lääneseinal on ereda punase värviga ja musta piirjoonega maalitud kaks [[seko]]tehnikas pühitsusristi, üks neist osaliselt valge [[krohv]]ikihi all. Ristid on täpselt dateerimata, kuid võivad pärineda isegi 13. sajandist<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17089</ref><ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17088</ref>. * [[Kaarma kirik|Kaarma Peeter-Pauli kirikus]] on kaks 13. sajandi pühitsusristi maalitud kooriruumi põhjaseinale ja kümmekond aastat hilisemad on [[ümarrist]]i ja Malta risti kujutavad maalingud võidukaare kohal (need on kiriku kahelööviliseks ehitamisel jäänud võlvidepealsesse ruumi)<ref>http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpage=3361&id=87</ref> * [[Pühalepa kirik]]u koori põhjaseinas on unikaalse bütsantsipärase kujuga maalitud pühitsusrist<ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=311&arhiiv=3269 Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-469. Täiendavate väliuurimiste aruanne 1980. a. töödest. Lisa kaustale A-274. Köide II. KRPI, V. Raam.]</ref> * [[Valjala kirik]]u [[Hilisgootika|hilisgooti]] kooriruumis on seintes reljeefsed pühitsusristid, nende all on seinas raidkivist küünla[[Konsool (arhitektuur)|konsoolid]], millest üks on murdunud. Samasugused ristid koos küünlakonsoolidena taaskasutatud [[tüvesevõru]]dega on kiriku põhja- ja lõunaseina keskel<ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpage=3362&arhiiv=103 VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1200. Valjala Püha Martini kirik. Köide II. Fotod. Koostaja: V.Raam. 1984.]</ref>. <gallery> Karja Catherine Church interior - Saaremaa.JPG|Maalitud aken pühitsusristiga [[Karja kirik]]u kooriruumi põhjaseinal Karja kiriku kantsel.jpg|Kivvi raiutud pühitsusrist Karja kiriku põhjaseinas kantsli kõrval oleva akna all Ridala kiriku interjöör 9.jpg|Maalitud pühitsusristid Ridala kiriku kooriruumis Valjala kirik 2007 10.jpg|Küünlaalustega pühitsusristid Valjala kiriku pikihoone seintel Maalitud pyhitsusrist puhja kiriku pohjaseinal.jpg|Maalitud pühitsusrist [[Puhja kirik]]u põhjaseinal </gallery> === Altaritel === * [[Järva-Jaani kirik|Järva-Jaani Ristija Johannese kirik]]us on kantsli all endine altari [[mensa]], millel on viis sissekraabitud pühitsusristi<ref>https://jarva-jaani.eelk.ee/sisu.php?lehe_id=38&alamlehe_id=85&alamlehe2_id=0</ref>. * Samasugused viis pühitsusristi on [[Ridala kirik|Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik]]u keskaegsel altarilaual<ref>https://ridala.eelk.ee/sisu.php?lehe_id=1&alamlehe_id=1&alamlehe2_id=0</ref>. * [[Harju-Madise kirik]]us on kivisse raiutud pühitsusrist [[altarilaud|altarilaual]], mis on hiljem saanud trepikäigu laeplaadiks. === Eksterjööris === Enamasti tehti pühitsusriste kiriku siseseintele, kuid neid võib olla ka välisseintel. * Nii näiteks on [[Tartu Jaani kirik]]u lõunaküljel ühe tellistest laotud [[tugipiilar]]i seina müüritud [[maakivi]], millel on ringi sees Malta risti kujutis. * [[Karula Maarja kirik]]u lõunaseinas on samuti kivisse raiutud rõngaga ümbritsetud rist, mis võis olla tehtud ehitamise või ehitustööde ajal. <gallery> Münnichi hauakabel Tartu Jaani kiriku juures.jpg|Ristiga kivi Tartu Jaani kiriku tugipiilaris Münnichi hauakabeli kõrval </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kristlus]] [[Kategooria:Sümboolika]] [[Kategooria:Ristid]] m6fredsnw3tj5pya83gw9hppsqs6qur 0 591678 7254042 5725585 2026-10-16T10:28:57Z ~2026-55350-48 239867 7254042 wikitext text/x-wiki '''Urmo Jaanimägi''' (sündinud [[23. august]]il [[1970]] [[Rakvere]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elav [[eesti]] [[psühholoog]] ja [[kirjanik]]. Ta alustas oma kooliteed [[Tudu kool]]is, kuid lõpetas [[Rakke Keskkool]]i. {{Pooleli|kuu=oktoober|aasta=2020}} Tal on ilmunud kaks jutukogu: * "Televisiooni mõju" 2017 * "Kolimise laastav mõju" 2018 * "Põhielul tõsinev" 2023 {{JÄRJESTA:Jaanimägi, Urmo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 5qxci42zae3lou3ssiwy8u2gqr156xz 7254044 7254042 2026-10-16T10:31:21Z ~2026-55350-48 239867 7254044 wikitext text/x-wiki '''Urmo Jaanimägi''' (sündinud [[23. august]]il [[1970]] [[Rakvere]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elav [[eesti]] [[psühholoog]] ja [[kirjanik]]. Ta alustas oma kooliteed [[Tudu kool]]is, kuid lõpetas [[Rakke Keskkool]]i. Pärast sõjaväeteenistust elas Tallinnas ja oli seitse aastat Estonia teatris lavatööline. Alates 1998. aastast elab USA-s. Õppis aastatel 1998-2001 Lõuna-Carolina osariigis Charlestoni Ülikoolis, kus omandas bakalaureusekraadi psühholoogias. Aastatel 2002–2004 oli magistriõppes Villanova Ülikoolis ja 2005–2010 magistriõppes Buffalo Ülikoolis. Tal on magistrikraad nii kliinilises kui eksperimentaalpsühholoogias. Töötab Buffalo ülikoolis, tehes teadustööd sõltuvustest ja nendega seonduvast. Tal on ilmunud kolm jutukogu: * "Televisiooni mõju" 2017 * "Kolimise laastav mõju" 2018 * "Põhielul tõsinev" 2023 Lisaks on Jaanimäe novell „Ajaliku elu rõõmud“ ilmunud kogumikus „Eesti novell 2020“. {{JÄRJESTA:Jaanimägi, Urmo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 1edy2jzqwx4l4hqq5ik1jz6uitkb5y5 0 595955 7253842 6465702 2026-10-16T02:08:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253842 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Reseedaroheline |hex=8f9779|tekstivärv=white |r=161|g=151|b=121 |h=76|s=20|v=59 |cmyk=CMYK|c=5|m=0|y=20|k=41 |allikas=ISCC-NBS Grayish Yellow Green }} {{Värvikast |nimetus=Reseedaroheline |hex=a1ad92|tekstivärv=white |r=161|g=173|b=146 |h=87|s=16|v=68 |cmyk=CMYK|c=7|m=0|y=16|k=32 |allikas=Pantone PQ-15-6414TCX }} {{Värvikast |nimetus=Resedagrün (RAL) |hex=6c7c59|tekstivärv=white |r=108|g=124|b=89 |h=87|s=28|v=49 |cmyk=CMYK|c=13|m=0|y=28|k=51 |allikas= RAL 6011 }} '''Reseedaroheline''' on üks rohelistest värvitoonidest, [[reseeda]] värvi tuhmjas heleroheline, [[Salveiroheline|salveirohelisest]] tumedam ja küllastatum. == Pildid == <gallery> Reseda odorata (réséda odorant).JPG|''Reseda odorata'' Reseda glauca 894.JPG|''Reseda glauca'' 20180604Reseda lutea1.jpg|''Reseda lutea'' </gallery> == Variatsioonid == [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem]]i värvinimede käsiraamat "Color: universal language and dictionary of names" loeb reseedarohelist (''Reseda green'') hallikaks rohekaskollaseks (''Grayish Greenish Yellow'') {{värviruut|#b9b57d|ääris=#FFFFFF}} , hallikaks kollaroheliseks {{värviruut|#8f9779|ääris=#FFFFFF}} või keskmiseks kollakasroheliseks {{värviruut|#679267|ääris=#FFFFFF}} , heledat reseedarohelist (''Light Reseda Green'') hallikaks kollaroheliseks {{värviruut|#8f9779|ääris=#FFFFFF}} või kahvaturoheliseks {{värviruut|#8da399|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/62/mode/2up?q=reseda+green</ref>. Pantone värvitoon PQ-15-6414TCX ''Reseda'' on hele hallikas roheline {{värviruut|#a1ad92|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/color-finder/PQ-15-6414TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-12-15 |arhiivimisaeg=2022-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221127042501/https://www.pantone.com/color-finder/PQ-15-6414TCX |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[RAL Classic]] värvikaardi toon 6011 ''Resedagrün'' on keskmise tugevusega veidi tuhm roheline {{värviruut|#6c7c59|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://www.ralcolorchart.com/ral-classic/ral-6011-reseda-green</ref>. Kunstitarvete tootja J Herbini reseedaroheline (''vert reseda'') tint on õhukeselt külm sinakasroheline, paksemas kihis kuivanult küpse smaragdrohelise tooniga<ref>[https://www.mountainofink.com/blog/j-herbin-vert-reseda Ink Review #631: J. Herbin Vert Reseda. - mountainofink.com (blogi), April 04, 2019]</ref>. == Kasutamine == Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tehti [[Prantsusmaa]] armees ettepanek vahetada endised [[Indigosinine|indigosinised]] mundrid reseedaroheliste vastu, kuid see lükati tagasi<ref>[http://rosalielebel75.franceserv.com/reforme-uniforme.html Les tentatives de réformes del'uniforme. - L'ARMÉE FRANÇAISE DE L'ÉTÉ 14. - rosalielebel75.franceserv.com] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Värvinimetus]] esineb 1930. aastate eesti moesõnavaras ja tähistab pigem heledat rohelist tooni<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maameesvabamaali19330505.1.9 Suwe kleidi- ja kostüümiriideid. - Maamees : "Vaba Maa" põllumajandusline osa, 5. mai 1933]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19361220.2.55 Kui tuleb lumi, siis wõtame suusad... - Uus Eesti, 20. detsember 1936]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19370725.2.51 Tuhanded värvid lubatud, vähesed valitud... - Uus Eesti, 25. juuli 1937]</ref>. == Vaata ka == * [[Salveiroheline]] * [[Seladoniroheline]] * [[Khakiroheline]] * ''[[feldgrau]]'' == Viited == {{viited}} {{Rohelised värvitoonid}} [[Kategooria:Rohelised värvitoonid]] ff68idg4k5kwe6anxgp99wh6u62wyez 0 603079 7253618 7080231 2026-10-15T17:22:27Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kategooria [[:Category:Filmisarjad|Filmisarjad]] 7253618 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast film | pealkiri = Labürindijooksja | originaalpealkiri = The Maze Runner | žanr = [[märul]], [[ulmefilm]], [[põnevik]] | režissöör = [[Wes Ball]] | stsenarist = [[Noah Oppenheim]] | peaosades = [[Dylan O'Brien]], [[Kaya Scodelario]], [[Thomas Brodie-Sangster]], [[Will Poulter]], Ki Hong Lee, Dexter Darden, Patricia Clarkson | helilooja = [[Josh Paesano]] | operaator = [[Enrique Chediak]] | monteerija = Dan Zimmerman | produtsent = Ellen Goldsmith-Vein, Wyck Godfrey, Marty Bowen, Lee Stollman | filmistuudio = Gotham Group, Temple Hill Entertainment, TSG Entertainment (I ja II film), Oddball Entertainment (III film) | aasta = 2014-2018 | kestus = 386 minutit (3 filmi) | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[Inglise keel|inglise]] | eelarve = 157 miljonit dollarit (3 filmi) }} '''"Labürindijooksja"''' ([[inglise keel]]es "The Maze Runner") on filmitriloogia, mis on filmitud James Dashneri kirjutatud düstoopilise romaani "[[Labürindijooksja]]" põhjal. Filmi peaosades mängivad Dylan O'Brien (Thomas), Thomas Brodie-Sangster (Newt), Ki Hong Lee (Minho), Kaya Scodelario (Teresa), Will Poulter (Gally), Dexter Darden (Frypan) ja Patricia Clarkson (Ava Paige). Esimene film "[[Labürindijooksja (film)|Labürindijooksja]]" tuli välja 19. septembril 2014 ja oli väga edukas üle kogu maailma, film teenis kokku üle 348 miljoni dollari. Teine film "[[Labürindijooksja: Põlenu katsed]]" tuli välja 18. septembril 2015 ja osutus samuti menukaks, teenides kokku üle 312 miljoni dollari. Kolmas film "[[Labürindijooksja: Surma ravim]]" tuli välja 26. jaanuaril 2018 ja teenis kokku umbes 288 miljonit dollarit.<ref>{{netiviide|url=https://mazerunner.fandom.com/wiki/Maze_Runner_Movies|pealkiri=The Maze Runner Movies|keel=inglise|vaadatud=16.12.2020}}</ref> == Süžee == === Labürindijooksja (I osa) === Thomas leiab ükspäev ennast ühest labürindist koos kümnete teiste omavanuste poistega, kellel kõigil on kõik mälestused kadunud. Koos otsitakse suurte seinte vahelt väljapääsu, kuid välja saamine tundub olema võimatu. Väljapääsu on otsitud seltskonnaga juba aastaid, aga see ei olnud andnud veel tulemust. Pärast seda, kui Thomas jooksis enda sõbrale kaasa labürinti, tegi ta suure avastuse. Pärast ohtliku teekonda leidsid nad Thomase abiga tee labürindist välja, kuid mitte kõik ei tahtnud enam labürindist ära === Labürindijooksja: Põlenu katsed (II osa) === Thomas koos oma sõpradega said labürindist välja. Nad arvasid, et nende rasked katsumused on jõudnud lõpule, kuid nad eksisid. Nad olid sattunud ühe organisatsiooni, MOOLOKi, kätesse, kes jätsid neile alguses hea mulje. Peale nende oli veel selles hoones väga palju teisi noori, kes olid olnud täpselt samas olukorras, nagu Thomas oma sõpradega. Pärast tuli ilmsiks, et MOOLOK kavatses kõik need noored ohverdada selle nimel, et leida ravim viirusele, mis Maad laastas. Nad põgenesid ja leidsid tee ühe teise organisatsiooni juurde, kes võitles MOOLOKi vastu. Seltskond sai aru, et seal ei ole neil enam suurt ohtu surra, kuid ka see ei olnud veel nende katsumuste lõpp. === Labürindijooksja: Surma ravim (III osa) === Thomasel seisis ees katse päästa enda sõber MOOLOKi käest. Ta esimene katse päästa ta linna sõitva rongi pealt ebaõnnestub, mis tähendab, et ta peab proovima uuesti, aga seekord pidi ta minema linna, kus MOOLOK ennast peidab. Ta suutis küll oma sõbra päästa, kuid ta pidi maksma kallist hinda selle eest, jättes missiooni käigus igaveseks hüvasti ühe oma parimate sõpradega. Thomas ja kõik kes teda aitasid ja selle sündmuse käigus toetasid, lendasid ühte vaiksesse kohta, kus ei ole enam ohtlikku viirust, ega kedagi, kes neid pidevalt jahiks, et alustada oma uut ja paremat elu. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Triloogiad]] [[Kategooria:Filmisarjad]] 1rcowhosz234vm5zpbjzqlmgwgdxk33 0 603145 7253940 7037625 2026-10-16T08:21:50Z Kuriuss 38125 7253940 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Jalgpallur | nimi = Oliver Jürgens | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|05|10}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | pikkus = 180 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Újpest FC]] | särginumber = 30 | noorteaastad1 = 2008–2010 | noorteklubi1 = [[Lasnamäe FC Ajax]] | noorteaastad2 = 2011 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | noorteaastad3 = 2012 | noorteklubi3 = [[JK Tallinna Kalev]] | noorteaastad4 = 2013 | noorteklubi4 = [[Harju JK]] | noorteaastad5 = 2014 | noorteklubi5 = [[Nižni Novgorodi FK Volga|FK Volga]] | noorteaastad6 = 2014–2015 | noorteklubi6 = [[Nõmme Kalju FC]] | noorteaastad7 = 2016–2019 | noorteklubi7 = [[FC Nõmme United]] | noorteaastad8 = 2019–2020 | noorteklubi8 = [[Hellas Verona FC|Hellas]] | noorteaastad9 = 2020 | noorteklubi9 = → [[AS Roma|Roma]] (laenul) | noorteaastad10 = 2020–2022 | noorteklubi10 = [[Milano Inter|Inter]] | noorteaastad11 = 2022–2023 | noorteklubi11 = [[Torino FC|Torino]] | aastad1 = 2018–2019 | mänge1 = 25 | väravaid1 = 35 | klubi1 = [[FC Nõmme United]] | aastad2 = 2023– | mänge2 = 4 | väravaid2 = 0 | klubi2 = [[Újpest FC]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | aastad4 = | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = | aastad5 = | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = | klubi_seisuga = 17. november 2023 | koondiseaastad1 = 2018 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2023 | koondisemänge2 = 2 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 23. november 2023 }} '''Oliver Jürgens''' (sündinud [[10. mai]]l [[2003]] [[Tallinn]]as) on eesti jalgpallur ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]).<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.transfermarkt.com/oliver-jurgens/profil/spieler/488283|pealkiri=Oliver Jürgens|väljaanne=Transfer markt}}</ref> Ta mängib [[Ungari]] [[Nemzeti Bajnokság I|kõrgliiga]] klubis [[Újpest FC]]. ==Lapsepõlv== Ta lõpetas [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]]i, aga gümnaasiumi edasi ei läinud.<ref name=":0" /> Ta alustas jalgpallitreeninguid viieaastaselt klubis [[Lasnamäe FC Ajax]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://jalgpall.ee/voistlused/player/26584/team/2428|pealkiri=Oliver Jürgens|väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> Hiljem on ta mänginud veel [[Tallinna FC Levadia|Levadia]], [[JK Tallinna Kalev|Kalevi]], [[Harju Jalgpallikool]]i, [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] ja [[FC Nõmme United]]i noortevõistkondades. 2015. aastal osales Jürgens [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]]ga rahvusvahelisel noorteturniiril [[Rootsi]]s, kus ta lõi 7 mänguga kokku 29 väravat.<ref name=":1" /> Pärast seda tulid Jürgensi vanematega rääkima suureklubide skaudid [[Fulham FC|Fulhamist]], [[Chelsea FC|Chelseast]], [[Aston Villa FC|Aston Villast]] ja [[Manchester City FC|Manchester Cityst]], kes kõik kutsusid Jürgensit oma klubisse testimisele.<ref name=":1" /> Juba 14-aastaselt oli ta käinud testimas sellistes suurklubides klubides nagu [[Villarreal CF|Villareal]], [[Manchester City FC|Manchester City]], [[Manchester United FC|Manchester United]], [[Chelsea FC|Chelsea]], [[Lissaboni Sporting]], [[Malmö FF]], [[Helsingi JK]], Honka, [[Eindhoveni PSV|PSV]], [[New York Red Bulls|NY Red Bull]], Stuttgart, [[Hertha BSC|Berliini Hertha]], [[Müncheni Bayern]] ja [[Nižni Novgorodi FK Volga|FK Volga]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mark Šandali|url=https://www.youtube.com/watch?v=fhyT6EI291s&ab_channel=DelfiTV|pealkiri=Jalkatalent, keda vanus hoiab Eestis lõksus|väljaanne=Delfi TV|aeg=20. okt 2017}}</ref> ==Klubikarjäär== ===Nõmme United=== Meistrivõistluste debüüdi tegi Jürgens 14. juulil 2018 Esiliiga B mängus [[Lasnamäe FC Ajax]]i vastu.<ref name="Utd">[https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/76289 United-Ajax, 14. juuli 2018]</ref> Ta pääses mängu vahetusest 56. minutil, ning lõi oma esimese värava 11 minutit hiljem.<ref name="Utd"/> ====Hellas Verona U17==== 20. augustil 2019 sõlmis Jürgens oma esimese välislepingu Itaalia kõrgliiga klubiga [[Hellas Verona FC|Hellas Verona]].<ref name=":0" /> ====Roma U17 ja U18==== 20. jaanuaril 2020 sõlmiti laenuleping Itaalia tippklubiga [[AS Roma]], mis kestis kuni 31. august 2020.<ref name=":0" /> ====Inter U18 ja U19==== 21. septembril 2020 osteti Jürgens 250 000 euro eest Itaalia tippklubisse [[Milano Inter]]. ===Újpest FC=== 5. septembril 2023 liitus Jürgens Ungari kõrgliiga klubiga [[Újpest FC]].<ref name="ujpest">[https://www.ohtuleht.ee/sport/1091420/ponev-eesti-jalgpallitalent-jurgens-liitus-marten-kuuse-koduklubiga PÕNEV! Eesti jalgpallitalent Jürgens liitus Märten Kuuse koduklubiga] ohtuleht.ee, 4. september 2023</ref> ==Koondisekarjäär== Jürgens kutsuti esimest korda A-koondisse oktoobris 2023, kuid ta keeldus sellest.<ref name="kutse">[https://sport.delfi.ee/artikkel/120236574/haberli-kutsus-oliver-jurgensi-esimest-korda-koondisse-rundetalent-vastas-eitavalt Häberli kutsus Oliver Jürgensi esimest korda koondisse. Ründetalent vastas eitavalt] delfi.ee, 2. oktoober 2023</ref> A-koondise debüüdi tegi Jürgens [[16. november|16. novembril]] [[2023]] EM valikmängus [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2794 Eesti-Austria, 16. november 2023]</ref><ref name="debüüt">[https://soccernet.ee/artikkel/eesti-sargis-debuteerinud-jurgens-paris-ponev-jalad-laksid-kohe-kinni Eesti särgis debüteerinud Jürgens: päris põnev, jalad läksid kohe kinni] soccernet.ee, 16. november 2023</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 6. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Magyar Kupa]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[FC Nõmme United]] |[[Esiliiga B 2018|2018]] |rowspan="2"|[[Esiliiga B]] |8||7||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||8||7 |- |[[Esiliiga B 2019|2019]] |17||28||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||17||28 |- !colspan="2"|Kokku !25!!35!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!25!!35 |- |rowspan="1"|[[Újpest FC]] |[[Nemzeti Bajnokság I 2023/24|2023/24]] |[[Nemzeti Bajnokság I]] |4||0||2||1||0||0||0||0||6||1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !29!!35!!2!!1!!0!!0!!0!!0!!31!!36 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 23. november 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2023||2||0 |- !Kokku||2||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;FC Nõmme United: *[[Esiliiga B]]: [[Esiliiga B 2019|2019]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{EJL|26584}} *{{EJL2|1089}} *[https://www.transfermarkt.com/oliver-jurgens/profil/spieler/488283 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Jürgens, Oliver}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] lc2l5t0idfheew3rldftgd7h9xdctjy 0 605400 7253942 7059326 2026-10-16T08:22:57Z Kuriuss 38125 7253942 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Mark Anders Lepik | pilt = | pildi_suurus= | täisnimi = Mark Anders Lepik | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|09|10}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 183 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 22 | noorteaastad1 =2009–2015| noorteklubi1 = [[Saku Sporting]] | noorteaastad2 =2015–2016 | noorteklubi3 = [[FC Nõmme United]] | noorteaastad3 =2016 | noorteklubi4 = [[Viimsi MRJK]] | aastad1 =2016 | mänge1 = 12| väravaid1 = 4| klubi1 = [[FC Nõmme United]] | aastad2 =2017–| mänge2 =124| väravaid2 =33| klubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad3 =2019 | mänge3 = 0| väravaid4 = 0| klubi3 = → [[FC Winterthur]] | aastad4 =2023 | mänge4 = 19| väravaid5 = 3| klubi4 = → [[FC Kuressaare]] | aastad5 =2026-| mänge5 = 0| väravaid7 =0| klubi5 = → [[Pärnu JK Vaprus]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 2. jaanuar 2025 | koondiseaastad1 =2015 | koondisemänge1 = 2| koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2015–2016| koondisemänge2 =12| koondiseväravaid2 =2 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2017–2018| koondisemänge3 =14| koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2022 | koondisemänge4 =1 | koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =2020– | koondisemänge5 =10 | koondiseväravaid5 =1 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 02. jaanuar 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Mark Anders Lepik''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Lepik [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[2020]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu.<ref>[http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2395 Eesti – Leedu]</ref> Samas mängus debüteeris ka [[Edgar Tur]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 7. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[FC Nõmme United]] |[[II liiga 2016|2016]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |12||4||1||0||colspan="2"|–||0||0||13||4 |- |rowspan="8"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2017|2017]] |[[Premium liiga]] |21||3||3||6||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||25||9 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |15||10||4||2||1<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||20||12 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |4||0||1||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||2||0||0||9||2 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |16||3||1||1||3<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||20||4 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |1||0||0||0||0||0||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |22||6||3||1||2<ref group="lower-alpha" name="UEKL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga|UEFA Euroopa Konverentsiliigas]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">Kõik mängud [[Eesti Superkarikas|Superkarikas]]</ref>||0||28||7 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |7||2||2||2||0||0||0||0||9||4 |- !colspan="2"|Kokku !86!!24!!14!!12!!11!!2!!1!!0!!112!!38 |- |rowspan="6"|[[Tallinna FC Flora U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2017|2017]] |[[Esiliiga]] |13||6||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||13||6 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |4||7||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||4||7 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |Esiliiga |2||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||2||1 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |Esiliiga |6||4||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||6||4 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !26!!18!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!26!!18 |- |rowspan="1"|[[FC Winterthur]] (laenul) |[[Challenge League 2018/19|2018/19]] |[[Challenge League]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |rowspan="1"|[[FC Kuressaare]] (laenul) |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |18||3||1||1||colspan="2"|–||0||0||19||4 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !142!!49!!16!!13!!11!!2!!1!!0!!170!!64 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 11. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2020||4||0 |- !Kokku||4||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2020|2020]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] ;FC Nõmme United U17: *[[U17 Eliitliiga]]: 2015 ===Individuaalsed=== *[[Premium liiga 2018|2018]] - Premium liiga parim noormängja<ref name="noor2018">[https://soccernet.ee/artikkel/fannide-lemmik-2018-zakaria-beglarisvili Fännide lemmik 2018 - Zakaria Beglarišvili] Soccernet.ee, 9. detsember 2018</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== *{{EJL|24827}} *{{EJL2|97}} *[https://fcflora.ee/mangija/?id=127 FC Flora profiil] *[https://www.transfermarkt.com/mark-anders-lepik/profil/spieler/356721 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Lepik, Mark Anders}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Nõmme Unitedi jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] jojztbnukedwpa9iwvcqnv2faknw89a 0 606495 7253521 6724672 2026-10-15T12:51:22Z Evlper 104506 7253521 wikitext text/x-wiki [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|Vaade Kertši Ristija Johannese kirikule kagust]] [[File:Церковь Иоанна Предтечи (14).jpg|thumb|Kiriku vanima osa interjöör]] '''Kertši Ristija Johannese kirik''' ([[ukraina keel]]es ''Церква Івана Предтечі'' 'Eelkäija Johannese kirik') on [[Krimm]]is [[Kertš]]i kesklinna lähedal paiknev [[Kirik (pühakoda)|kirik]], [[Bütsantsi arhitektuur]]i silmapaistev näide. Kirik on ehitatud [[717]]. aastal, see on üks vanimaid kirikuid [[Ida-Euroopa]]s ja vanim kristlik kirik endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] territooriumil. Ehitise välimus on Bütsantsi selle perioodi ehitistele iseloomulikult tellispunase-valge vöödiline.<ref name="s-rzhevsky">[https://ukrainetrek.com/blog/architecture/the-oldest-christian-church-on-former-ussr-territory/ S. Rzhevsky. The oldest Christian church on former USSR territory. – Ukraine travel blog | About Ukraine in English]</ref> == Arhitektuur == Kiriku vanim osa on [[tsentraalehitis]], keskel neljale ristikujulisele [[piilar]]ile toetuv ruudukujuline kolme ida[[apsiid]]iga [[ristkuppelkirik]], kusjuures ristikujulised piilarid toetuvad ruumi allosas omakorda neljale [[korintose kapiteel]]idega ümar[[Sammas|sambale]] – on eeldatud, et selline ehitusviis oli omane ka Bütsantsi 6. sajandil ehitatud [[basiilika]]tele. Tsentraalehitisest lääne poole jääb 11.–13. sajandil selle külge ehitatud basiilika. 19. sajandil ehitati kiriku ruumide suurendamiseks selle lääneotsa omakorda uus kabel koos [[kellatorn]]iga, basiilika [[narteks]] lammutati. Kiriku vanimas osas on ehitusmaterjaliks hele Kertši [[lubjakivi]]. Kiriku seinas vaheldatakse lubjakivist laotud kihte lamedate [[rooma tellis]]te kihtidega, mõlemaid nelja rea kaupa. Kiriku interjööris leidub 13.–14. sajandi [[seinamaaling]]uid. [[Nõukogude periood]]il tegutses kirikus muuseum. Hoonet restaureeriti 1980. aastatel ja pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] hakkas see taas toimima pühakojana.<ref name="s-rzhevsky" /> == Pildid == <gallery> Церковь Иоанна Предтечи (интерьер).jpg|Vaade tsentraalehitise keskkuplile 2015. Храм Святого Иоанна Предтечи в Керчи 045.jpg|10.–13. sajandi basiilika sein akendega Crimea Kerch Jon the Baptist church-18.jpg|19. sajandil ehitatud hooneosa kellatorniga Інтер'єр церкви Іоанна Предтечі.JPG|Interjöör 2012. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://en.travelcrimea.com/history-and-culture/20190322/77521.html A. Malgavko. St John the Baptist Church. – Crimea. History and Culture.] {{koord}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Bütsantsi ehitised]] [[Kategooria:Ukraina kirikud]] sz68wt7qagwo80kj6biiwk6vdu4z2hf 0 606920 7253850 7243736 2026-10-16T02:21:31Z Juppi lantteineen 239848 7253850 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} [[Fail:Toivo Laan 1.jpg|pisi|Toivo Laan (2021)]] '''Toivo Laan''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1966]] [[Paide]]s) on eesti piirivalvur mägironija, harrastusfotograaf ja luuletaja. Ta on lõpetanud [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkooli]]{{lisa viide}} ja töötanud 25 aastat piirivalvurina.{{lisa viide}} == Mägironimine ja matkamine == * 1990 – jalgsimatk Bakuu-Tallinn * 1998 – Elbruse läänetipp [[Fail:Toivo.Laan.jpg|pisi|Teel tippu]] * 1999 – 3 päevane kaljumarsruut Eigeri põhjaseinal (üksinda) * 2001 – Alpid. Mönch * 2002 – esimese eestlasena Araratil * 2003 – kaks korda Elbruse idatipus ja üks kord läänetipus * 2006 – Lenini mäetipp <ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2214755/maetipud-kutsuvad-ka-valgalasi</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/parroti-jalgedes-noa-laeva-juurde/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418173709/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/parroti-jalgedes-noa-laeva-juurde/ |arhiivimisaeg=2021-04-18 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Looming == * 2020 – Vargamäe Indrek – pühak või saatan? * 2020 – Luulekogu "Käib kah " * 2020 – Luulekogu "Metsas lehed langevad jõkke" * 2021 – Luulekogu "Tuhat rada." * 2022 – "Naerdes läbi pisarate ehk 3700 km jalgsi läbi NSVL-i, 1.juuni-15. august 1990 " * 2022 – "Ajamasin" ==== Kaastöö ajakirjale Tehnika ja Maailm ==== <ref>{{Netiviide |url=https://tehnikamaailm.ee/node/6860 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-18 |arhiivimisaeg=2021-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419072028/https://tehnikamaailm.ee/node/6860 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2006 aprill – "Iseliikuva suurtüki saaga", * 2006 oktoober – "Supertank T-34: legend ja tegelikkus", * 2007 november – "Sherman – jänkide sõjahobune", * 2008 mai "Stalini mitmepäised koletised ", * 2008 september "Vorošilovi tankid: Vene supertankid, * 2013 juuli – "Vene rasketankid IS ja KV", * Artikkel "Vorošilovi tankid : [Vene supertankid]" / Toivo Laan <ref>https://artiklid.elnet.ee/record=b1064423</ref> ==Tunnustus== * 1997 piirivalve teeneteristi III klass * 2008 Eesti parim piirivalvur<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2231253/kusimus-vastus</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Laan, Toivo}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 5203t8ghwbbznm8gk4rwmsj3wdye28w 7253851 7253850 2026-10-16T02:22:30Z Juppi lantteineen 239848 7253851 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} [[Fail:Toivo Laan 1.jpg|pisi|Toivo Laan (2021)]] '''Toivo Laan''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1966]] [[Paide]]s) on eesti piirivalvur mägironija, harrastusfotograaf ja luuletaja. Ta on lõpetanud [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkooli]]{{lisa viide}} ja töötanud 25 aastat piirivalvurina.{{lisa viide}} == Mägironimine ja matkamine == * 1990 – jalgsimatk Bakuu-Tallinn * 1998 – Elbruse läänetipp [[Fail:Toivo.Laan.jpg|pisi|Teel tippu (2021)]] * 1999 – 3 päevane kaljumarsruut Eigeri põhjaseinal (üksinda) * 2001 – Alpid. Mönch * 2002 – esimese eestlasena Araratil * 2003 – kaks korda Elbruse idatipus ja üks kord läänetipus * 2006 – Lenini mäetipp <ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2214755/maetipud-kutsuvad-ka-valgalasi</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/parroti-jalgedes-noa-laeva-juurde/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418173709/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/parroti-jalgedes-noa-laeva-juurde/ |arhiivimisaeg=2021-04-18 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Looming == * 2020 – Vargamäe Indrek – pühak või saatan? * 2020 – Luulekogu "Käib kah " * 2020 – Luulekogu "Metsas lehed langevad jõkke" * 2021 – Luulekogu "Tuhat rada." * 2022 – "Naerdes läbi pisarate ehk 3700 km jalgsi läbi NSVL-i, 1.juuni-15. august 1990 " * 2022 – "Ajamasin" ==== Kaastöö ajakirjale Tehnika ja Maailm ==== <ref>{{Netiviide |url=https://tehnikamaailm.ee/node/6860 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-18 |arhiivimisaeg=2021-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419072028/https://tehnikamaailm.ee/node/6860 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2006 aprill – "Iseliikuva suurtüki saaga", * 2006 oktoober – "Supertank T-34: legend ja tegelikkus", * 2007 november – "Sherman – jänkide sõjahobune", * 2008 mai "Stalini mitmepäised koletised ", * 2008 september "Vorošilovi tankid: Vene supertankid, * 2013 juuli – "Vene rasketankid IS ja KV", * Artikkel "Vorošilovi tankid : [Vene supertankid]" / Toivo Laan <ref>https://artiklid.elnet.ee/record=b1064423</ref> ==Tunnustus== * 1997 piirivalve teeneteristi III klass * 2008 Eesti parim piirivalvur<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2231253/kusimus-vastus</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Laan, Toivo}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 57io5eprs7e84m3ikb4k19mh6chrjg8 0 607322 7253534 6444473 2026-10-15T13:47:59Z Zafer 67816 Photo changed 7253534 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Dario Šarić | pilt = Dario Šarić 5 Anadolu Efes TBSL 20260927 (3) (cropped).JPG | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = horvaat | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1994|4|8}} | sünnikoht = [[Šibenik]], [[Horvaatia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 102 kg | positsioon = suur ääremängija / keskmängija | karjäär = | liiga = | klubi = [[Phoenix Suns]] (2019. aastast) | number = | endised_klubid = Zagrebi Zrinjevac (2009)<br>KK Zagreb (2009–2012)<br>→Zagrebi Dubrava (2010–2011)<br>Zagrebi Cibona (2012–2014)<br>[[Anadolu Efes]] (2014–2016)<br>[[Philadelphia 76ers]] (2016–2018)<br>[[Minnesota Timberwolves]] (2018–2019) | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Dario Šarić''' (sündinud 8. aprillil [[1994]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia]] elukutseline [[korvpallur]], kes mängib 2019. aastast [[NBA]] klubis [[Phoenix Suns]]. == Karjäär == === Euroopa === Šarić alustas karjääri kodumaal, kus mängis aastatel 2009–2014 Zagrebi klubides Zrinjevac, KK Zagreb, Dubrava ja Cibona ning tuli korra Horvaatia meistriks ja kaks korda karikavõitjaks. Seejärel jätkas ta karjääri [[Türgi]]s, kus mängis aastatel 2014–2016 Instanbuli klubis Anadolu Efes, kellega võitis 2015. aastal Türgi karika ja osales ka [[Euroliiga]]s. === NBA === Šarići mängijaõigused omandas 2014. aasta NBA ''draft''<nowiki>'</nowiki>i 12. valikuga [[Orlando Magic]], kes vahetas need kohe edasi [[Philadelphia 76ers]]ile. Debüüthooajal (2016/17) kogus ta 76ersis keskmiselt 12,8 punkti ja 6,3 lauapalli mängus ning valiti uustulnukate sümboolsesse esimesse viisikusse. Hooajal 2017/18 keskmiselt 14,6 punkti ja 6,7 lauapalli toonud Šarić vahetati 2018. aasta novembris [[Minnesota Timberwolves]]i ja 2019. aasta suvel [[Phoenix Suns]]i. Sunsis jäi hooajal 2019/20 tema arvele keskmiselt 10,7 punkti ja 6,2 lauapalli mängus. === Rahvuskoondis === Šarić on [[Horvaatia|Horvaatiat]] koondises esindanud 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, 2016. aasta olümpiamängudel ning 2013., 2015. ja 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel. == Saavutused == * NBA uustulnukate esiviisik (2017) * Türgi karika võitja (2015) * Aadria liiga põhihooaja ja Final Fouri kõige väärtuslikum mängija (2014) * Horvaatia meister ja finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2013) * Kahekordne Horvaatia karika võitja (2010, 2013) * Kahekordne FIBA parim noormängija (2013, 2014) == Välislingid == * [https://www.nba.com/player/203967 Dario Šarić – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/s/saricda01.html Dario Šarić – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Šarić, Dario}} [[Kategooria:Horvaatia korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] mzxqkvs68aief569rgzmbtxr60e6up9 7253992 7253534 2026-10-16T09:15:53Z Sendrasendra 225202 7253992 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Dario Šarić | pilt = Dario Šarić 5 Anadolu Efes TBSL 20260927 (3) (cropped).JPG | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = horvaat | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1994|4|8}} | sünnikoht = [[Šibenik]], [[Horvaatia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 102 kg | positsioon = suur ääremängija / keskmängija | karjäär = | liiga = | klubi = [[Phoenix Suns]] (2019. aastast) | number = | endised_klubid = Zagrebi Zrinjevac (2009)<br>KK Zagreb (2009–2012)<br>→Zagrebi Dubrava (2010–2011)<br>Zagrebi Cibona (2012–2014)<br>[[Anadolu Efes]] (2014–2016)<br>[[Philadelphia 76ers]] (2016–2018)<br>[[Minnesota Timberwolves]] (2018–2019) | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} [[Pilt:Šarić2-20190120.jpg|pisi|]] '''Dario Šarić''' (sündinud 8. aprillil [[1994]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia]] elukutseline [[korvpallur]], kes mängib 2019. aastast [[NBA]] klubis [[Phoenix Suns]]. == Karjäär == === Euroopa === Šarić alustas karjääri kodumaal, kus mängis aastatel 2009–2014 Zagrebi klubides Zrinjevac, KK Zagreb, Dubrava ja Cibona ning tuli korra Horvaatia meistriks ja kaks korda karikavõitjaks. Seejärel jätkas ta karjääri [[Türgi]]s, kus mängis aastatel 2014–2016 Instanbuli klubis Anadolu Efes, kellega võitis 2015. aastal Türgi karika ja osales ka [[Euroliiga]]s. === NBA === Šarići mängijaõigused omandas 2014. aasta NBA ''draft''<nowiki>'</nowiki>i 12. valikuga [[Orlando Magic]], kes vahetas need kohe edasi [[Philadelphia 76ers]]ile. Debüüthooajal (2016/17) kogus ta 76ersis keskmiselt 12,8 punkti ja 6,3 lauapalli mängus ning valiti uustulnukate sümboolsesse esimesse viisikusse. Hooajal 2017/18 keskmiselt 14,6 punkti ja 6,7 lauapalli toonud Šarić vahetati 2018. aasta novembris [[Minnesota Timberwolves]]i ja 2019. aasta suvel [[Phoenix Suns]]i. Sunsis jäi hooajal 2019/20 tema arvele keskmiselt 10,7 punkti ja 6,2 lauapalli mängus. === Rahvuskoondis === Šarić on [[Horvaatia|Horvaatiat]] koondises esindanud 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, 2016. aasta olümpiamängudel ning 2013., 2015. ja 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel. == Saavutused == * NBA uustulnukate esiviisik (2017) * Türgi karika võitja (2015) * Aadria liiga põhihooaja ja Final Fouri kõige väärtuslikum mängija (2014) * Horvaatia meister ja finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2013) * Kahekordne Horvaatia karika võitja (2010, 2013) * Kahekordne FIBA parim noormängija (2013, 2014) == Välislingid == * [https://www.nba.com/player/203967 Dario Šarić – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/s/saricda01.html Dario Šarić – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Šarić, Dario}} [[Kategooria:Horvaatia korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 807hjn9z62n4vnmsu07siqxkoc0jd56 1 607323 7253990 5884878 2026-10-16T09:12:25Z Sendrasendra 225202 7253990 wikitext text/x-wiki {{CEE Spring 2021 |kasutaja= AamleppoK |teema= biograafiad |teema2= sport |teema3= kultuur |maa= Horvaatia |maa2= |maa3= }} Selliste asjade paigutamine arutelulehele tekitab tünga. Teen ettepaneku selliseid märkusi mitte lisada. Need arutelulehed, kus midagi muud ei ole, kustutada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:12 (EEST) 1m6tny9hlqrnl3g5baucl2889fi2huq 7253991 7253990 2026-10-16T09:13:13Z Sendrasendra 225202 7253991 wikitext text/x-wiki {{CEE Spring 2021 |kasutaja= AamleppoK |teema= biograafiad |teema2= sport |teema3= kultuur |maa= Horvaatia |maa2= |maa3= }} Selliste asjade paigutamine arutelulehele tekitab tünga. Teen ettepaneku selliseid märkusi mitte lisada. Need arutelulehed, kus midagi muud ei ole, kustutada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:13 (EEST) 3ut6hej1oxrd3o8pf81lqmjxck94otk 0 609320 7254051 7051750 2026-10-16T10:57:06Z ~2026-55350-48 239867 7254051 wikitext text/x-wiki [[File:Stefan Yanev.jpg|thumb|Stefan Janev (2017)]] '''Stefan Janev''' ([[bulgaaria keel]]es ''Стефан Динчев Янев''; sündinud [[1. märts]]il [[1960]] Popovitsas) on endine [[Bulgaaria]] sõjaväelane ([[brigaadikindral]]) ja riigitegelane, alates 13. detsembrist 2021 kuni 28. veebruarini 2022 [[Bulgaaria kaitseminister]]. Ta sündis [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonnas]] Popovitsa külas. Ta lõpetas 1979. aastal [[Plovdiv]]is asuva tehnikakooli elektrotehnika alal. Aastatel [[1979]]–[[1983]] õppis ta [[Šumen]]is asuvas Kõrgemas Suurtükiväekoolis, mille lõpetas erialal "Maapealne suurtükivägi" ja tsiviilerial "Elektroonilised arvutid". Aastatel [[1991]]–[[1993]] õppis ta [[Sofia]]s Georgi Rakovski Sõjaväeakadeemias. Ta oli 27. jaanuarist kuni 4. maini 2017 Bulgaaria kaitseministri kohusetäitja ja 12. maist kuni 13. detsembrini 2021 Bulgaaria peaministri kohusetäitja. == Isiklikku == Lisaks [[bulgaaria keel]]ele valdab ta [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Ta on abielus ja tal on kaks last. == Välislingid == * [https://maailm.postimees.ee/7465171/bulgaaria-kaitseminister-tagandatakse-vaoshoitud-suhtumise-tottu-ukraina-sotta "Bulgaaria kaitseminister tagandatakse vaoshoitud suhtumise tõttu Ukraina sõtta"]. maailm.postimees.ee. 28.2.2022. {{JÄRJESTA:Janev, Stefan}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Bulgaaria kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] sa10vaazotju3f93qlnpkna4sc0xdpe 0 615706 7253546 6436228 2026-10-15T14:10:53Z Evlper 104506 /* Trifoorium */ 7253546 wikitext text/x-wiki [[File:Triforium diagram.png|thumb|Trifooriumi asukoht kesklöövi kõrgseinal]] [[File:Basilica (arquitetura) PT en.svg|thumb|Akendeta trifoorium gooti basiilika ristlõikel]] [[File:Notre-Dame de Paris transverse section.svg|thumb|Akendega trifoorium Pariisi Jumalaema kiriku ristlõikel]] '''Trifoorium''' (keskaja ladina keeles ''triforium'' sõnadest ''tri'' 'kolme-' ja ''foris'' 'uks', 'sissepääs', 'läbikäik') on siseruumi suunas avanev galeriitaoline kitsas käik [[Romaani kunst|romaani]] või [[Gooti kunst|gooti]] [[basiilika]]s [[kesklööv]]i, [[transept]]i või [[kooriruum]]i seinas. Kõrgseina kolmevööndilise seinajaotuse korral asetseb trifoorium [[arkaad]]i kohal ja neljaosalise seinajaotuse puhul [[empoor]]i kohal. Trifooriumi siseruumi avanev külg on kujundatud peentele [[sammas]]tele toetuva lahtise kaaristuna, milles kaared on tavaliselt kahe- või kolmekaupa rühmitatud.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Kui trifooriumi kaaristu moodustub [[petikarkaad]]ist või [[petiknišš]]ide reast ning selle taga puudub müürikäik, on tegemist '''pseudotrifoorium'''iga. == Pildid == === Trifoorium === <gallery> 2013-01-03 Interior of Hagia Sophia 09.jpg|6. sajandi [[kuppelbasiilika]] [[Hagia Sophia]] laia trifooriumiga allpool valgmikuaknaid Cathedral of Lisbon P1000811.JPG|Romaani trifoorium [[Lissaboni katedraal]]is 2004-06-13 Laon 09.jpg|Trifoorium empooride kohal neljavööndilise seinajaotusega [[Laoni katedraal]]is malmesbury.abbey.interior.2.arp.jpg|Romaani [[Malmesbury Abbey]] trifoorium. Lisaks trifooriumikäigule on siin ka käik valgmikuakende jalamil. CATHEDRAL OF NOTRE DAME.jpg|[[Pariisi Notre-Dame]]'i interjöör, kolmevööndiline seinajaotus Wettbewerb Wikipedia Kölner Dom (4).jpg|Valgustatud trifoorium [[Kölni toomkirik]]us Burgos Catedral Triforio.JPG|[[Burgose katedraal]]i akendeta trifoorium Bern Peter und Paul Triforium.jpg|Trifoorium [[uusgooti]] Peetruse ja Pauluse kirikus [[Bern]]is </gallery> === Pseudotrifoorium === <gallery> Saint-Benoît-sur-Loire Abbatiale Saint-Benoît Intérieur 974.jpg|Romaani pseudotrifoorium Saint-Benoît-sur-Loire'is, 974 Triforium of the Temple Church, London.jpg|Pseudotrifoorium Londoni [[Temple Church]]i ümarkirikus, pühitsetud 1185 Maule Église Saint-Nicolas 203.jpg|Maule'i Saint-Nicolasi kiriku romaani pseudotrifoorium, 11. sajand Autun Cathédrale Nef.jpg|[[Autuni Saint-Lazare'i katedraal]]i kesklööv pseudotrifooriumiga Marly-la-Ville (95), église Saint-Étienne, triforium des trois premières travées de la nef côté nord.jpg|[[Marly-la-Ville]]'i Saint-Étienne'i kiriku arkaadiga, aga läbikäiguta pseudotrifoorim Walcourt Saint-Materne R01.jpg|[[Walcourt]]i Saint-Materne'i kiriku pseudotrifoorium Tartu toomkirik - panoramio.jpg|Pseudotrifoorium [[Tartu toomkirik]]u kesklöövi kõrgseinal Tartu Jaani Church 2007 4.jpg|[[Tartu Jaani kirik]]u pseudotrifoorium terrakotaskulptuuridega </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] p9oh86jbgvgsfo6wryshquxap688bkf 0 615836 7254037 7225274 2026-10-16T10:20:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254037 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1940|06|29|1872|08|04}} | sünniaeg = 4. august 1872 | sünnikoht = [[Torma kihelkond]], [[Tartumaa]] | surmakoht = [[Tallinn]] | rahvus = [[eestlane]] | kodakondsus = [[Eesti]] }} '''Samuel Sommer''' (23. juuli ([[vkj]])/ [[4. august]] [[1872]] Kolli talu, [[Torma kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[29. juuni]] [[1940]], [[Tallinn]]) oli [[Eesti rahvaluule|eesti]] ja setu rahvaluule koguja ning [[Eestlased|eestlaste]], eelkõige [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] välisasunduste uurija. Olles suure osa oma elust tegelenud [[Setud|setode]] ja [[Petserimaa]]ga ning üheks juhtivaks läbiviijaks perekonnanimede panemisele [[Setumaa]]l, on Sommer tuntud ka kui "setode ristiisa". == Elukäik == Samuel Sommer sündis talurentniku pojana. Õppis [[Torma kihelkonnakool]]is, seejärel [[Eesti Aleksandrikool]]is (lõpetas 1893. aastal), ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]].<ref name=":22">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukk |eesnimi=K. |kuupäev=1972-11-16 |pealkiri=SAMUEL SOMMER |lehekülg=3 |väljaanne=[[Koit (ajaleht)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/article/koit/1972/11/16/21.1}}</ref> Aastatel 1894–1901 pidas õpetaja ametit [[Lohusuu]]s ja [[Saadjärve]]l.<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=1939-04-06 |pealkiri=Samuel Sommer lahkus riigiteenistusest |lehekülg=2 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/04/06/16}}</ref> 1903. aastal läbis ta [[Peterburi]]s keskhariduse küpsuseksami [[ekstern]]ina ning õppis aastatel 1903–1911 [[Peterburi Ülikool]]is õigusteadust, seda lõpetamata.<ref name=":22" /> Akadeemiliselt oli ta [[EÜS Põhjala]] liige. Sommer algatas 1905. aastal Peterburi Ülikoolis [[eesti keel]]e õpetamise küsimuse, pidades läbirääkimisi suure ülikooli eestlaste kuulajaskonna nimel tolleaegse rektori [[Ivan Borgman]]iga. Viimane olnud nõus ka õppejõuks esitatud kandidaadi [[Jakob Hurt|Jakob Hurdaga]]. Ka Hurt olnud asjaga nõus, kuid peale tulnud [[1905. aasta revolutsioon]] ühes ülikooli ajutise sulgemisega põhjustas teema päevakorralt kadumise.<ref name=":02">{{Netiviide |autor=Villem Ernits |aeg=03.07.1940 |pealkiri=Samuel Sommer - In memoriam |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400703.2.60 |väljaanne=Postimees}}</ref> ==== Eesti asundustes ==== Üliõpilasena hakkas tegutsema omaaegse [[Peterburi Eesti Haridusselts]]i esindajana eesti asundustes Venemaal, millest saigi ta elutöö kandvam osa. Aastatel 1905–1909 rändas ta [[Peterburi kubermang|Peterburi]] ja [[Pihkva kubermang]]u eesti asundustes, kogus nende ajaloo kohta materjali ja aitas kohapeal [[selts]]e ja [[kool]]e asutada. Üheks Sommeri saavutuseks oli eestlaste ja vabameelsete venelaste valimisbloki võidule organiseerimine [[Oudova maakond|Oudovamaa]] semstvovalimistel, mille tagajärjel kõik eesti asunduste koolid võeti Oudovamaal [[semstvo]] ülalpidamisele, samas koolides säilitades eesti keele õppeainena.<ref name=":02" /> Lisaks korraldas ta Peterburis esimese eesti asunike kongressi 1910. aastal ja [[Narva]]s 1912. aastal esimese asunduste [[Laulupidu|laulupeo]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Aule |eesnimi=A. |pealkiri=Märkmeid ja selgitusi ajalooliste isikute kohta: Sommer, Samuel |url=https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html |vaadatud=2024-07-30 |väljaanne=Idakandieestlased |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251230121937/https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html |arhiivimisaeg=2025-12-30 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ülikooliõpingute katkestamise järel tegeles Sommer aastatel 1911–1921 laialdaselt eesti asundustega [[Venemaa Keisririik|Venemaal]], muu hulgas [[Volgamaa|Volga-äärsetes]], [[Jaroslavli kubermang|Jaroslavi]], [[Orjoli kubermang|Orjoli]] ja [[Novgorodi kubermang]]u eesti asundustes. Rändas lektorina suuremates eesti asundustes, tegi märkmeid asunduste ajaloo ja korraldas kohalikele kursusi, aidates neil organiseeruda.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1914. aastast tegeles peamiselt [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja [[Kaukaasia]] eesti asundustega. Ta pidas tuhandeid kõnesid ja loenguid, korraldas laulupidusid, osales asunduste juubelitel, asutas hulga seltse ja koole. Aastatel 1914–1917 töötas [[Livonia (Kaukaasia)|Livoonia]] asunduses [[Põhja-Kaukaasia]]s. Oli Krimmi, [[Samara kubermang|Samara]] ja Kaukaasia eesti asunduste kongresside kokkukutsuja.<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1921-08-03 |pealkiri=Samuel Sommer |lehekülg=1 |väljaanne=[[Kaja (ajaleht)|Kaja]] |url=https://dea.digar.ee/article/kaja/1921/08/03/1/12}}</ref> ==== Piirimaadel ==== Kodumaale pöördus Samuel Sommer 1921. aastal, asudes [[Petseri]]sse.<ref name=":12">{{Raamatuviide |autor=Andreas Kalkun |pealkiri=Kellele kuulub seto pärimus? Samuel Sommeri rahvaluulekogu loost ja retseptsioonist |aasta=2012 |lehekülg=183-189}}</ref> Ühes [[Jaan Kanger]]i ja [[Villem Ernits]]aga viis ta läbi perekonnanimede panemise Setumaal (kokku 60&nbsp;000 isikut) ja [[Eesti Ingeri]]s, mistõttu teda kutsuti [[Setod|setude]] "ristiisaks" ja "apostliks."<ref name=":02" /> Kokku määrati 15&nbsp;000 uut perekonnanime. Eestisse naasmise järel töötas ta aastatel 1921–1924 [[Eesti siseministeerium]]i nõunikuna ning tema soovitusel moodustati uued [[Petserimaa]] vallad rahvusi järgides.<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kals |eesnimi=Aldo |autor-link=Aldo Kals |kuupäev=2017-08-12 |pealkiri=Petserimaa suurmees Samuel Sommer ehk Setomaa vallale mõeldes |lehekülg=4 |väljaanne=[[Koit (ajaleht)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/article/koit/2017/08/12/7.1}}</ref> Aastatel 1924–1937 oli ta [[Piirimaade Selts]]i teenistuses. Ta tegutsedes hariduse edendajana Petseri‑ ja Ingerimaal ja korraldas kohalikku kultuuri organiseerimistööd Setumaal, Ingeris, [[Eesti saared|Eesti saartel]] ja [[Eestlased Lätis|Läti eestlaste]] juures.<ref name=":02" /> Ta oli üks I Seto laulupeo eestvõtjatest ja I [[Seto Kongress|Seto kongressi]] korraldajatest.<ref name=":1" /> 1926. aastani tegeles ta Petserimaal ja [[Virumaa]]l ka kirjaoskamatuse likvideerimisega, asutades [[pühapäevakool]]e.<ref name=":22" /> Lisaks võttis aastail 1926–1936 Sommer endale [[Paulopriit Voolaine]] õhutusel lisaülesandeks setu rahvaluule kogumise, rakendades selleks noori setu haritlasi. Sommer uskus, et kogumisel peaks eelistama “vana rahvalaulu” kaasaegsele ja improviseeritud lauludele. Sommeri kogumisaktsioon on eesti folkloristika ajaloos erakordne, sest Sommer suutis rahvaluule kogujatele ja esitajatele nende töö eest maksta. 1939. aastal hinnati Samuel Sommeri rahvaluulekogu umbes 124&nbsp;000 lehekülje suuruseks, millega lehekülgede arv ületas isegi Hurda kogud.<ref name=":22" /> Eeldatavasti tüli tõttu [[Oskar Loorits]]aga lõpetas Sommer 1930. aastate keskel koostöö [[Eesti rahvaluule arhiiv|Eesti Rahvaluule Arhiiviga]] ega deponeerinud oma kogutud materjali enam sinna. Viimased 300 vihikut jõudsid Eesti Rahvaluule Arhiivi valdustesse alles pärast Sommeri surma.<ref name=":12" /> Aastatel 1937–1939 töötas ta siseministeeriumis Piirimaade Seltsi sekretärina.<ref name=":1" /> Pärast Looritsa kriitikat Piirimaade Seltsi tegevuse aadressil korraldati seltsi rahaasjad ümber, Sommerile enam palka ei makstud. Esialgu proovis ta jätkata rahvaluule kogumist seda ajutiselt isiklikult toetades, kuid kui olukord ei lahenenud, siis pidi lõpetama niihästi tegevuse Piirimaade Seltsis kui ka rahvaluule kogumisel.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> 1940. aastal veetis Sommer mitu kuud haigena, kannatades [[astma]] all.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-05-21 |pealkiri=Samuel Sommer tõsiselt haige |lehekülg=4 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/05/21/29}}</ref> Ta suri 29. juunil 1940 kell 22.35 Tallinna keskhaiglas<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-07-01 |pealkiri=Samuel Sommer |lehekülg=5 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/07/01/26}}</ref> ja maeti 2. juulil 1940 [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/ "Maetu otsing: Sommer Samuel". Haudi]. Vaadatud 30. juulil 2024</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Villem Ernits. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19400703.2.60 "Samuel Sommer. ln memoriam"]. Postimees nr 176, 3. juuli 1940. Lk 8 {{JÄRJESTA:Sommer, Samuel}} [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 4nsy63pogwrskzalvyjfcjy7sxmmonj 0 618624 7253565 7148573 2026-10-15T15:00:46Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7253565 wikitext text/x-wiki [[File:Madonna catacomb.jpg|thumb|Vanim [[madonna]] kujutis seinamaalingul [[Priscilla katakombid]]es [[Rooma]]s, 2. sajand]] [[File:Sarcophagus of Junius Bassus - Cast in Rome.jpg|thumb|[[Junius Bassuse sarkofaag]] piiblistseenidega]] [[File:Frammenti di ceramica sigillata africana, da tunisi, 360-420 dc 02.JPG|thumb|[[Terra sigillata]] [[keraamika]] fragmendid Tuneesiast, 360.-420. aastad ([[Kristuse monogramm]]iga kild ülal paremal)]] [[File:Mausoleo di Santa Costanza - interno.jpg|thumb|[[Santa Costanza kirik|Santa Costanza]] Roomas]] [[File:Gold glass Christian plate, 4th century.jpg|thumb|[[Kuldklaas]]ist taldrik [[Palve|palvetava]] [[Maarja]]ga ja [[Peetrus]]e ning [[Paulus]]ega kahel pool, 4. sajand]] '''Varakristlik kunst''' on kunstiperiood, mis hõlmab ajavahemikus [[kristlus]]e tekkest kuni umbes [[6. sajand]]i alguseni läänepoolsetes [[Vahemere maad]]es, eelkõige [[Itaalia]]s loodud kunsti<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Idapoolsetes Vahemere maades loodud kunst liigitatakse juba alates 4. sajandist [[Bütsantsi kunst]]iks; Itaalias alates 6. sajandist, muudes piirkondades eristatakse regionaalseid stiile ([[kopti kunst]], [[läänegootide kunst]] jm). == Maalikunst == Varakristlikus maalikunstis olid olulisel kohal [[katakombid]]e seina- ja laemaalingud, mille ainestikus hakkas kujunema ja kinnistuma hilisem kristlik ikonograafia. Kujutistes esinesid kristlikud sümbolid, kristlikus tähenduses ümbermõtestatud antiikmotiivid ja hiljem teemad, süžeed ja stseenid [[Vana testament|Vanast]] ja [[Uus testament|Uuest testamendist]]. Vormikäsitlus oli antiikkunstile iseloomulik ja kohatiste idamaiste mõjudega. Võrreldes antiigiga on tajutav teatav teostusliku taseme langus. <gallery> Good shepherd 01 small.jpg|[[Hea karjane]]. Maaling Priscilla katakombidest Healing of a bleeding women Marcellinus-Peter-Catacomb.jpg|[[Jeesus]] tervendab veritõbise naise. 300.–350. a Noah catacombe.jpg|[[Noa]] laevas palvetamas ja tuvi õlipuuoksaga Shadrach, Meshach, and Abednego in the fiery furnace, from the book Die Malereien der Katakomben Roms, plate 78, levels adjusted.jpg|Kolm noormeest [[Sadrak, Meesak ja Abednego]] tulises ahjus Moses striking the rock in the desert.jpg|[[Mooses]] lööb kaljust vett, mida käsitleti vihjena [[Ristimine|ristimisele]] XV14 - Roma, Museo civiltà romana - Adorazione dei Magi - sec III dC - Foto Giovanni Dall'Orto 12-Apr-2008.jpg|3. sajandist katakombimatuse kaas [[Kuningate kummardamine|Kuningate kummardamise]] motiiviga Wilpert 060.jpg|Katakombimaaling palvetajatega, [[Joona]] ja [[Vaalad|vaal]]aga, [[Mooses]]e ja Noaga ning Kuningate kummardamisega keskel [[arkosoolium]]i nišis. 200.–250. a </gallery> == Arhitektuur == [[Milano edikt]]i eelsest perioodist pole varakristliku arhitektuuri näiteid, kristlased kogunesid eramajades, millest mõningail on arheoloogilistel kaevamistel leitud palveruum; pärast 313. aastat hakatakse püstitama ehitisi ja kristlik arhitektuur hakkab muutuma järjest suurejoonelisemaks; ilmub [[Basiilika|basilikaalne]] kirik ja [[tsentraalehitis]]tena kujundatud [[Hauakabel|haua-]] ja [[ristimiskabel]]id. <gallery> Santa Sabina.JPG|[[Santa Sabina basiilika]] sisevaade Roomas, 5. sajand Basílica de São Lourenço Fora de Muros - Nave principal.JPG|[[San Lorenzo fuori le mura]] basiilika Roomas Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|[[Sofia Sveta Sofia basiilika]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, 4. sajand StGeorgeRotundaSofia.JPG|[[Sofia Sveti Georgi kirik|Sofia Sveti Georgi]] [[ümarkirik]] Sofias, 3.-4. sajand </gallery> == Skulptuur ja tarbekunst == Raidkunstis esineb antiigis levinud [[ümarplastika|ümarplastiline]] [[skulptuur]] harva, kuid kõrgel tasemel on [[sarkofaag]]e kaunistavad [[reljeef]]id, [[tarbekunst]]iharudest [[elevandiluu]]nikerdus, [[raamatumaal]] ja [[mosaiik]]. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} [[Kategooria:Kunstistiilid]] [[Kategooria:Varakristlik kunst| ]] c9liktk9bjyl64opg0pri5tti5wqhl7 0 618963 7253694 6000437 2026-10-15T18:14:30Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kermānshāhāni provints]] pealkirja [[Kermānshāhi provints]] alla: EKI teatmik 6000437 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kermānshāhāni provints | omakeelne_nimi_1 = pärsia | استان کرمانشاه| Ostān-e Kermānshāh | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 24998 | elanikke = 1952434 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Kermānshāh]] | asendikaart = Iraan }} '''Kermānshāhāni provints''' (ka Kermānshāhi provints) on [[1. järgu haldusüksus]] ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Asub riigi lääneosas ja piirneb läänes [[Iraak|Iraagiga]]. Provintsi keskus on [[Kermānshāh]]. 2016. aasta rahvaloenduse andmetel oli provintsi rahvaarv 1 952 434. Provints jaguneb 14 maakonnaks. {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] fom0d6oocr20ji2446d2dqs3xjkai3g 7253696 7253694 2026-10-15T18:17:08Z Pikne 13803 7253696 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kermānshāhi provints | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان کرمانشاه | nimi1_latin = Ostān-e Kermānshāh | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 24998 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Kermānshāh]] | asendikaardi_pilt = Kermanshah in Iran.svg }} '''Kermānshāhi provints''' (varem ''Kermānshāhān'') on [[1. järgu haldusüksus]] ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Asub riigi lääneosas ja piirneb läänes [[Iraak|Iraagiga]]. Provintsi keskus on [[Kermānshāh]]. 2016. aasta rahvaloenduse andmetel oli provintsi rahvaarv 1 952 434. Provints jaguneb 14 maakonnaks. == Viited == {{viited}} {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] 1kzihmlw76vhzp024eivg0s4l5h4msl 0 619063 7253952 6711443 2026-10-16T08:27:27Z Kuriuss 38125 7253952 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Virgo Vallik | pilt = Virgo vallik.png | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Virgo Vallik | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|02|03}} | sünnilinn = [[Kuressaare]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 19 | noorteaastad1 =2014–2016| noorteklubi1 = [[Lõuna-Läänemaa JK]] | noorteaastad2 =2017–2019| noorteklubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2019–| mänge1 =104| väravaid1 =15| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad2 =2019–| mänge2 =27| väravaid2 =15| klubi2 = → [[Pärnu JK Vaprus II]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 2. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2021 | koondisemänge1 =2 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 = | koondiseväravaid2 = | koondis2 = | koondis_seisuga = 2. detsember 2023 }} '''Virgo Vallik''' (sündinud [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[2003]] [[Kuressaare]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Premium liiga|Eesti Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Elukäik== Ta kasvas üles endises [[Lihula vald|Lihula vallas]] [[Tuudi]] külas. Aastatel 2010–2012 õppis ta [[Tuudi algkool|Tuudi Algkoolis]] ja 2012–2019 [[Lihula Gümnaasium|Lihula Gümnaasiumis]]. Alates 2019. aastast õpib [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus|Pärnumaa Kutsehariduskeskuses]] (koka erialal). ==Klubikarjäär== ===Lõuna-Läänemaa JK=== Vallik alustas jalgpallitreeninguid 2014. aastal treener [[Jaanus Getreu]] käe all klubis [[Lõuna-Läänemaa JK]]. ===Pärnu JK Vaprus=== 2017. aastal liitus Vallik [[Pärnu JK Vaprus]]e noortesüsteemiga. Meeste meistrivõistluste debüüdi tegi Vallik 31. märtsil 2019 [[Pärnu JK Vaprus II|Vapruse duubli]] võistkonnas II liigas. Vapruse debüüt oli 23. mail 2019 [[Esiliiga]] mängus [[Tallinna FCI Levadia U21]] vastu. Kõrgliiga debüüt tuli kaks aastat hiljem, 13. märtsil 2021 hooaja avamängus [[Tallinna FCI Levadia]] vastu. Samal hooajal valiti ta viie parima noormängija hulka.<ref name="">[https://soccernet.ee/artikkel/premium-liiga-parimad-noored-ja-vanameistrid-2021 Premium liiga parimad noored ja vanameistrid 2021] soccernet.ee, 25. november 2021</ref> ==Koondisekarjäär== Kask on mänginud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19 koondises]] kaks mängu 2021. aastal. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 2. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Esiliiga 2019|2019]] |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |20||4||1||0||colspan="2"|–||1||0||22||4 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |21||4||1||0||colspan="2"|–||0||0||21||4 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |27||3||1||0||colspan="2"|–||0||0||28||3 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |34||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||34||3 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |2||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||3||1 |- !colspan="2"|Kokku !104!!15!!4!!0!!0!!0!!1!!0!!109!!15 |- |rowspan="5"|[[Pärnu JK Vaprus II]] |[[II liiga 2019|2019]] |rowspan="4"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |13||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||3 |- |[[II liiga 2020|2020]] |5||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||1 |- |[[II liiga 2021|2021]] |4||7||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||7 |- |[[II liiga 2023|2023]] |5||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||4 |- !colspan="2"|Kokku !27!!15!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!27!!15 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !131!!30!!4!!0!!0!!0!!1!!0!!136!!30 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Pärnu JK Vaprus: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2020|2020]] ===Kergejõustikus=== 2018. aastal tuli ta U16 vanuseklassis 1500 m takistusjooksus [[Eesti meister|Eesti meistriks]].<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Getreu|url=https://lljk.ee/8-sisu/1452-virgo-vallik-on-1500-m-takistusjooksu-eesti-meister|pealkiri=VIRGO VALLIK ON 1500 M TAKISTUSJOOKSU EESTI MEISTER!|väljaanne=lljk.ee|aeg=4. juuli 2018|vaadatud=30.11.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|33004}} *{{EJL2|851}} *[https://www.transfermarkt.com/virgo-vallik/profil/spieler/676072 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Vallik, Virgo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] hlvuzpuux7psvunc20455i2z60g36z9 2 619134 7253895 7248097 2026-10-16T06:55:54Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7253895 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Graafi struktuur]] · [[Valgumistakistus]] · [[Kleebis]] · [[Graafide süsteem]] · [[Arteriograaf]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Transpordimasin]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Normaalrõhk]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Türgi sultan]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[VapoChill]] · [[Varda tööseisund]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viis viimast]] · [[Viljalehed]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Läbim]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lebelistika]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maarja aasta]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Marginaalsus]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Matriits]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehitamine]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Missiooniluul]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Käik (male)]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Keelõis]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Kobarlõime]] · [[Koelmu]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Tolmulapp]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[PunaMust]] · [[Punane roos]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laenukihid]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Langatuslehter]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Latiivne määrus]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Baasõli]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[Barcelona protsess]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Bimetalltajur]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Brahma päev]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Pelobiondid]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohundid]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[Släm]] · [[Penetromeeter]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Güby valla vapp]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Harilik murd]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Hemeroobsus]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Holistiline]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Musikē]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[Abielulisus]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiprotsess]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Ahiküte]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allikaelustik]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluspind]] · [[Alveool]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Andekas laps]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Määratlus]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Illegaalsus]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jääkreostus]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Tundravöönd]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kamardumine]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karr (lõige)]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edifikaator]] · [[Eelparlament]] · [[Eestkostepere]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Erituselundkond]] · [[Erutussünaps]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Taandatud viga]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tingmärklühend]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükilülitus]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Säästev elatis]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Sillakohus]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Simuleerimine]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stroof (tants)]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Müüdilisus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Natura hindamine]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nädalategu]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Paleotsönoos]] · [[Palumetsad]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Peakorje]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Talumaja]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[16. piirkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Kõdu]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[Abiajamine]] · [[Aiamulk]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[Hambapüha]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Jaguõhtud]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kahi]] · [[Kräss]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lapsepink]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Nääriorikas]] · [[Nääris]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rõivastustüli]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Randrüütel]] · [[Rannaõigus]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Rublatehing]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[Eeslaulja]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Abivaim]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Aluskott]] · [[Ankur (anum)]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Gevehard]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Haavlikott]] · [[Hanemaja]] · [[Hapurokk]] · [[Heinakorv]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Imerohi]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Kämmerei]] · [[Käsundusametnik]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kanepitemp]] · [[Karjapasun]] · [[Katariina Jee]] · [[Kidur]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kodukariõigus]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahttasku]] · [[Lehelis]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Liigujoomine]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Ortodont]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsivenelased]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[Pooleteramees]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Arbuja]] · [[Att]] · [[Aukoht]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kollikakk]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koormapuu]] · [[Lännik]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Lossidroost]] · [[Maakategooria]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Postivahe]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Tehismuld]] · [[Skeemipesa]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Võnnu liit]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vasalliteet]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Virumaa piiskop]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Popkooripidu]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tapa keelekonverents]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Ylo]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sossolid]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Ordinatuur]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Talurendimaa]] · [[Vallakohus]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Emand Karlsson]] · [[Gomang]] · [[Gruusia Partei]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kurši murrakud]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rwampanga]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani meedia]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[UTTV]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Vakujaosed]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Bugesera nõgu]] · [[Duumarubla]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Maa-alune]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Põhjakotkas]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Piraadirannik]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Sg-122]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Tangupuder]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Unkalauad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Kõiv akna all]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Vahtrik]] · [[Riigikeel]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Piastide võlv]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Aprioorsus]] · [[Blatnoi]] · [[Epopöa]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Geonoomia]] · [[Järskrannik]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Magmakeha]] · [[Normaalmurrang]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Paljandumine]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Temperavärv]] · [[Ühiskordne]] · [[Ümarpuit]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[AudioSculpt]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Katlavinn]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kiilung]] · [[Kinkeleping]] · [[Kohrutamine]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lünklause]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lahtine kate]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Predikatsioon]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Telglõige]] · [[Tupplehed]] · [[Võõris]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Ärakanne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Abikool]] · [[Abstraktsus]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[Biosüsteem]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomik]] · [[Lotta II]] · [[Mõttetegevus]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tuhamägi]] · [[Uhtaine]] · [[Väikepala]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Ööbinokkel]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Hammassidur]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Konvendihoone]] · [[Koost]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Liivapaber]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Piirseisund]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Regivärss]] · [[Sööbekulumine]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tantsusüit]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valdus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Ökomaksureform]] · [[Arengukoridor]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autokool]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kompimiselundid]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Liitöeldis]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Püsiasustus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Passiivilause]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Progressiivtarind]] · [[Täislause]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikekannel]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Õhkpadi]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Alltuulekülg]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Külvipõll]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kattega tee]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kupuliud]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Linuk]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Maitse]] · [[Metsmesindus]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Pajarõngas]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Pohemold]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Puurkaev]] · [[Rabamine]] · [[Rauts]] · [[Sõba]] · [[Suurepärane käik]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Vaalikurikas]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Willsi faktor]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuspinge]] · [[Avapind]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[Firmasport]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Jõusüsteem]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaaspind]] · [[Kehade süsteem]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Klemmliide]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lendkarvad]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Peapind]] · [[Pingeteooria]] · [[Puhkemaja]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Süllogistika]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Tõusunurk]] · [[Teabelevi]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevustingimus]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaidemenetlus]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Ärritus]] · [[Õlikatk]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Desulfatsioon]] · [[Duoloog]] · [[Erifond]] · [[Eriveeheide]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Inimekvivalent]] · [[Katteloor]] · [[Kiirvool]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[Lähtejärv]] · [[Langud]] · [[Leppetrahv]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Oleofiilsus]] · [[Optimaalseisund]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Polüloog]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Sõjakunst]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Taimetoiteained]] · [[Uurdejärv]] · [[Väitlause]] · [[Võie]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Häme daikiparv]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Sibulasordid]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Riigikirik]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Autoritunnistus]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Keerdküsimus]] · [[Kiirabibaas]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Lehemesi]] · [[Linnamets]] · [[Magasivili]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[Moreenküngas]] · [[Murumüts]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Rajapunkt]] · [[Raudpats]] · [[Res Musica]] · [[Söödalisandid]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[X-bosonid]] · [[Ülepinge]] · [[Šaržeerimine]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Automaatliin]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Frittimine]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Immutusõli]] · [[Inglise jalg]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne pind]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Kõrgpaar]] · [[Kaabliõli]] · [[Karastusõli]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Optiline tajur]] · [[Paigaldus]] · [[Paindtootmine]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Pindasurumine]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Rasvõli]] · [[Releetajur]] · [[Robotsüsteem]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Arhitektoonika]] · [[Autosidur]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Igilumi]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kanneljas leht]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lellepoeg]] · [[Lihttala]] · [[Meediakanal]] · [[Mudavool]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Pööristähk]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Prootonhapped]] · [[Süütur]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Surnulava]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tüvepikendus]] · [[Tantsukunst]] · [[Teenäitaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Tribla]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Erituskude]] · [[Frittglasuur]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Haldusorgan]] · [[Interpolaator]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kohastumine]] · [[Laagrikael]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Ohutis]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paroniit]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Siirdeandur]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Tütarrakk]] · [[Teabenõue]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Traatkopikas]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Aidamade]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Eelteema]] · [[Emassuguelundid]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Haavakliinik]] · [[Hajatalu]] · [[Ilumark]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Kraejalad]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lõõr]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lestkeel]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Ortoloogid]] · [[Põhjavee seire]] · [[Pütipaber]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Ribad]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Saakloom]] · [[Seemnesari]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Teemasin]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Toidumärgis]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Veebipõhine test]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Sibulaõli]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Õgurannik]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Filmitehnika]] · [[Fromoloogia]] · [[Hulkliige]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Kodarjoon]] · [[Koodimuundur]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laidrannik]] · [[Luureohvitser]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Metallitööline]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Olmeluul]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pikkliin]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Sademete hulk]] · [[Seadeelement]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Terakasvaja]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Avalik pilv]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Elektridetonaator]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eraldusvõime]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Maksusoodustus]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Asendushooldus]] · [[Avatusluul]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Co-edition]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Ergutusahel]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hüpopaatia]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jagamisrakis]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Minoorne helirida]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Rikkusluul]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tugiheli]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Hiib]] · [[Humisool]] · [[Imendumine]] · [[Intervallmeetod]] · [[Jahutussegu]] · [[Külmumine]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Masinakäsk]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Murdvõrratus]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Olmereovesi]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Peitsimine]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Rabastumine]] · [[Rannikuluide]] · [[Reaktiiv]] · [[Reservuaar]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rodoloogia]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Süütel]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Tasuta turundus]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Veeproov]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Voolavus]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abioperatsioon]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Arvesti]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Ehtekunst]] · [[Forsseerimine]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hulgulind]] · [[Isehõrenemine]] · [[Käibevara]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kaebus]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Katseseeria]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Lendstart]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Majandusüksus]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Roheline pipar]] · [[Säästev energeetika]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Õhukott]] · [[Abiparred]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eesjäse]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Jalashäll]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kerapõhi]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kraasid]] · [[Labiilsus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Lasipuu]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Noorendik]] · [[Põõnasaag]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Pühendusnimi]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Plankimine]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Rasvamüüser]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tagajäse]] · [[Tattnina]] · [[Teatelaad]] · [[Tirinui]] · [[Traatside]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Alussõna]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kuritegevus]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Usuartikkel]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Elusloodus]] · [[Flandeerimine]] · [[Hüpotroofid]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hulgasõna]] · [[Infojuhtimine]] · [[Jäätmejaam]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaevamishark]] · [[Kiskahel]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Maailmapilt]] · [[Maastikusfäär]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Mesotroofid]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rulllaager]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Sisendkeel]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Talitlus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Rohe leiud]] · [[TAOK rogain]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Anarhofuturism]] · [[Klibuvall]] · [[Liitmisreegel]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Statistiline meetod]] · [[Taevaisa]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Magneetikud]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Partitiivverb]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Siduja]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Aadriraud]] · [[Alustainas]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Petik]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Suhteline eelis]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Algvorm]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Baatoks]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Eruväelane]] · [[Hiina kaneel]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Infokihistumine]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Külmhoone]] · [[Kiin]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Lausung]] · [[Leproomid]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Otsaju]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tiitelnurk]] · [[Tolmutera]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viimane viisik]] · [[Vinnutamine]] · [[Üldõpetus]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Loogikalülitus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Rauasulatus]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Vereringe]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Gumofiilia]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Passaathoovused]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Siinvõrk]] · [[Temporoloogia]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Altariesine]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Konfessioon]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Prioriteet]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Majandusmets]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Palumännik]] · [[Piimaühistu]] · [[Plokk-laava]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Renditalu]] · [[Riigimuuseum]] · [[Silmuköök]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Urnmatus]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Explanation and Reference]] · [[Haudelind]] · [[Hemotsütoblast]] · [[IgLON]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Langeallikas]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Lineaarne molekul]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Madalmurusus]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitmikisadus]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Musterpeenar]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Puunõu]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[SMD 2835]] · [[Sookarjamaa]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüpoloogia]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[1N3716]] · [[1N970B]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Geolitoraal]] · [[Harvik]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Ioonvõrrand]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kuivendus]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Loomarakk]] · [[Mandri tuum]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Niit]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Rabamets]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Taustamine]] · [[Tugevusmoment]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Älves]] · [[Õietolmuspekter]] · [[Üldkaredus]] · [[1N60]] · [[2N3096]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Biogeenid]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Eraldusriba]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüppekiht]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jälitustegevus]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Müratasandi]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Matusetoetus]] · [[Meremaal]] · [[Metallilõikepink]] · [[MJ11016]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Põrunui]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Saagimine]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Taakselkuunar]] · [[Tuulepõhi]] · [[Unioon]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Biokilereaktor]] · [[Conrad Aramis]] · [[Elektrisignaal]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keeletüübid]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Pakkimine]] · [[Peenes]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Stiihia]] · [[Talibor]] · [[Telliskivisein]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vihtlemine]] · [[Vilikond]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Eelarveaasta]] · [[Ehisnael]] · [[Ehitusjoonis]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[FeAlN]] · [[Hõivatu]] · [[Harjalatt]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kidunud lahend]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[LostNf.com]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Personaalraamat]] · [[Pottmüts]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puitpits]] · [[Räästakarniis]] · [[Raiddekoor]] · [[Reaaltulu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Ringküla]] · [[Sõjatehnika]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Võrgukuur]] · [[Abonendikaabel]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Käsitööselts]] · [[Käte sanitar]] · [[Laokohaõigus]] · [[Lauseeitus]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Soo määramine]] · [[Tümopoees]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Uskumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Vipratoks]] · [[Pardipill]] · [[Komparativism]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Jõuk]] · [[Kaarma lahing]] · [[Kontiinum]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Tekiehitis]] · [[Toorpuit]] · [[Võlvik]] · [[Bifoorne aken]] · [[Kreneleering]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Ulgkivi]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Vajuv vesi]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Trollipeatus]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Linnak]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Puistevill]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Veeprinter]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Valang]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Tegevusruum]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Korstnamärk]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Meremisjon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Proovikoda]] · [[Rahvasport]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Tariif]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Viinatööstus]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Manööversõda]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Juhuleiud]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Lap-süsteem]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[PB Shamshad]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Räägu Liina]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Töövihik]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Veerraie]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Erijuhtivus]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kohtuballistika]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Sidepataljon]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[The Myth of Morality]] · [[Amuur (laev)]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Seppel]] · [[Klipikultuur]] · [[Geoidi mudel]] · [[Üldkatis]] · [[Aparaat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kattesoomus]] · [[Libled]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Sisekliima]] · [[Soojustakistus]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Graafikakonveier]] · [[Käsiõng]] · [[Kimmkatus]] · [[Makseviis]] · [[Masinaühistu]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Päikesepealinn]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tammekoor]] · [[Teemeister]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Tollipunkt]] · [[Vabakunstnik]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Kõrs]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Külmuti]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Morality and Partiality]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustegur]] · [[Soojusvarustus]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Kolesõna]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Küttekaabel]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Päevauudised]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgepüss]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hernepuder]] · [[Hoius]] · [[Hoiustamine]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kehik]] · [[Kildsann]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Linnupete]] · [[Mahlatila]] · [[Makseinstrument]] · [[Malid]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Püünisauk]] · [[Pealaud]] · [[PI-regulaator]] · [[Pistemaaker]] · [[Poogen (paber)]] · [[Riigikaitse]] · [[Riigiteater]] · [[Säärepael]] · [[Söepüss]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[Termobimetall]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Vaalikaigas]] · [[Valguskujundus]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Igamine]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Mudelautor]] · [[Risti teeneterist]] · [[Veetee]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Teatrisündmus]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Karkass]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Linnupaelad]] · [[Miljöö]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Pahmas]] · [[Pannoo]] · [[Purask]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Võimasin]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Vaselised]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eeltipp]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Häälerühm]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[ISKE]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Konkretiseering]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Laineplaat]] · [[Legeerimine]] · [[Leipuri]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Maroni senjööria]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nahastamine]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raievõistlused]] · [[Reas]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[RluA]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sooideoloogia]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Spordiregister]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Taimerasv]] · [[Telkmantel]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Kodarraha]] · [[Menetlus]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Wagrami vürst]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Tõmmits]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Hõlmader]] · [[Harkader]] · [[Hitsmeader]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Naber]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Rõuguredel]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sard]] · [[Vannasader]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Luka Knjazev]] · [[Mardikas toosis]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuk]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Taluperenaine]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Vladislav Popov]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estonia 010]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Kaljuvald]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Kuldne Nael]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Läti kunst]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Lootuse festival]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Mihklilaat]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirikotkas]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Regilaulutuba]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Tõulava]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Talveakadeemia]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Värske Raamat]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vana aja päev]] · [[Vene ääremaad]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Armenija]] · [[Balti triennaal]] · [[Homoseran]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jokk]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Karistussalk]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Leem]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Nov]] · [[Oliphant]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Pröbsting]] · [[Rock City]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Scheurmann]] · [[Sotnik-TV]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Talude kruntimine]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Turis]] · [[Vardo (laev)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xiangtan]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[400 kiri]] · [[Aasta arst]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Arppe Kool]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Kuri Proge]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Laske elada]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Pärimisregister]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Priikooli õigus]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teadusaasta]] · [[TeadusEST]] · [[Teadusnõunik]] · [[Teater kohvris]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Valie Export Society]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Veremänd]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Reservaat]] · [[Õigusteenus]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Papüüruslaev]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Purpura]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Tapipesa]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võrgulina]] · [[Valetaja lause]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Eine]] · [[Hoovihm]] · [[Südasuvi]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Ääremõrd]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Avaveemõrd]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eluta aine]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Ibe]] · [[Impedantsspekter]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käekook]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kastmõrd]] · [[Katik]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kuurits]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Määrdeprits]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põhukorv]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püüvõrk]] · [[Pagaritoode]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Pujus]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Rahvusputukas]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Rei vindicatio]] · [[Repositoorium]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sälitis]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Seadmuseratas]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Silmutorbik]] · [[Tõstevõrk]] · [[T1 vaateratas]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[Tuudiköied]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Ehitusmasin]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Haigushüvitis]] · [[Hambavaap]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kevadtalv]] · [[Korallroosa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Püsililled]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Solitäär]] · [[Äraütlemine]] · [[Õnnepank]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[CoCoViLa]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Eendtugi]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gordoni aken]] · [[Hagita menetlus]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Implanteerimine]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Isikutaju]] · [[Järelpärija]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Noorsõdur]] · [[Põxit]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Puurkruvi]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Raudne kodu]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Soonliitmik]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teemantpuur]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Umbluu preemia]] · [[Valguspult]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Esindusväljak]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kokkupandu]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Mudilaskoor]] · [[Muhu roosa]] · [[Mungarüü]] · [[Nääk]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nikk (paat)]] · [[Nootkond]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Pöördnoot]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Eelpingestus]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Johann Wetberg]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Okslohisti]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bukranionfriis]] · [[Digivõti]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kaldanoot]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Lilltanu]] · [[Luige Nokk]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Metsaühistu]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsistents]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Grupeto]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Juhus]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Makrokeskkond]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Riskiregister]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Dott]] · [[Haardnoot]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Lubadus]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pidulik kõne]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[XL]] · [[Äärmus]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[Ametkond]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Eend]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Eraldis]] · [[Esikmets]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Klikker]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuva]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Renn]] · [[Rohujahu]] · [[Säilikpuu]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Tünn]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tibu]] · [[Tuan]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Tulme]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Visand (muusika)]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Aardam]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Ajurand]] · [[Alajäse]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diversioon]] · [[Duon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Lang]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Ric-8]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Salaoja]] · [[Seemnesegu]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Soojärv]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Väikesaar]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Sisevete pindala]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Talupere]] · [[Kõik mis hea]] · [[Reherull]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kulumaks]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Kirikindad]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kodarapüss]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Metroorong]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Sörulase aabits]] · [[Souss]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Tuvihall]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Eesmärgitus]] · [[Katlaahel]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Painard]] · [[Pajapink]] · [[Pangagarantii]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[ÉSTIE]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Haalamine]] · [[Katlapuu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Liivsavi]] · [[Märgitus]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Vankriratas]] · [[Veebioom]] · [[Vetukad]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Antimeetod]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lokaalsus]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Hõivamine]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Segmentvõlv]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Inkarnaat]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Varvistik]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Vaivara kirves]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kives]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Rinnaleht]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Sisekontroll]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[Aisakell]] · [[Andmeedastus]] · [[Ekspositsioon]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Lohisti]] · [[Magneetumine]] · [[Moos]] · [[Paadisadam]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Rent]] · [[Süvaõpe]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Vabaproua]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Vehmer]] · [[Üte]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Akutrell]] · [[Algebraline summa]] · [[Allüülrühm]] · [[Allakäik]] · [[Deebetmakse]] · [[Geoelement]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Orutuul]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Sõnastik]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Ristraam]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Tarbekunst]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Vabatahtlik]] · [[Veer]] · [[Volbripäev]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piigat]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Plaanvanker]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Priipass]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Pruuklaen]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Räsamine]] · [[Raamatufond]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Res mancipi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sakramendinišš]] · [[Seguvispel]] · [[Tšarterlend]] · [[Tarutuur]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Võlvisiil]] · [[Varikalad]] · [[Vectorbloc]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Eelpõletus]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[Inklinatsioon]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Latter]] · [[Meresüld]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Nõelakoda]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Oterdis]] · [[Pisiplastika]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Äkkekelk]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[Abilatt]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auaadress]] · [[Auditiuniversum]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Elukaar]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Kämmal]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kaitsealune]] · [[Katteüksus]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Pühalaul]] · [[Palgikelk]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Savimullad]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suudim]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Tiisel]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Vampel]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Balletto]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Abieluvararegister]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kutsesaladus]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Roostehaigused]] · [[Süüvõime]] · [[Vankriredel]] · [[Malk]] · [[Parisnik]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Jalam]] · [[Fint]] · [[Peergkorv]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Nöörimaa]] · [[Umbaed]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Texta toolkit]] · [[Ääremaastumine]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Tädi Maali]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Toomhospidal]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Muuseumikaart]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Mall:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Kirikla klooster]] · |} {{Wikidata list end}} p5mh0oen4ra0wnll5p4ai9i7omo3hqf 0 624374 7253539 7251833 2026-10-15T13:55:58Z Svencapoeira 67038 7253539 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesinutt | pilt = Hiid-vesinutt.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Hiid-vesinutt]] ''Hygrocybe punicea'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Vesinutt''' ''Hygrocybe'' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Vesinutt''' (''Hygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''Hygrocybe acutoconica'' – [[kollane vesinutt]], endise nimega ''Hygrocybe persistens'' *''[[Hygrocybe aurantiosplendens]]'' *''[[Hygrocybe calciphila]]'' *''Hygrocybe ceracea'' – [[kollakas vesinutt]] *''Hygrocybe chlorophana'' – [[kuld-vesinutt]] *''Hygrocybe citrinovirens'' – [[sidrun-vesinutt]] *''Hygrocybe coccinea'' – [[veri-vesinutt]] *''Hygrocybe conica'' – [[kuhik-vesinutt]] *''Hygrocybe conicoides'' – [[koonus-vesinutt]] *''[[Hygrocybe constrictospora]]'' *''[[Hygrocybe glutinipes]]'' *''Hygrocybe helobia'' – [[soo-vesinutt]] *''Hygrocybe insipida'' – [[vaha-vesinutt]] *''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]] *''Hygrocybe lepida'' – [[kukeseen-vesinutt]], ''H. cantharellus'' *''Hygrocybe miniata'' – [[kinaver-vesinutt]] *''[[Hygrocybe mucronella]]'' *''Hygrocybe nigrescens'' – [[mustuv vesinutt]] *''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]] *''[[Hygrocybe quieta]]'' *''[[Hygrocybe reidii]]'' *''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]] *''Hygrocybe vitellina'' – [[rebu-vesinutt]] ==Varasemaid liike== *''Cuphophyllus russocoriaceus'' – [[seeder-vesinutt]] *''Gliophorus irrigatus'' – [[hallikas limavesinutt]] *''Humidicutis calyptriformis'' – [[roosa vesinutt]] *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]] ==Välislingid== * {{elurikkus|124628}} [[Kategooria:Limanutilised]] qhescmekoytwyadort6xfab0zatkruk 7253564 7253539 2026-10-15T14:55:57Z Svencapoeira 67038 7253564 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesinutt | pilt = Hiid-vesinutt.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Hiid-vesinutt]] ''Hygrocybe punicea'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Vesinutt''' ''Hygrocybe'' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Vesinutt''' (''Hygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Eesti liike== *''Hygrocybe acutoconica'' – [[kollane vesinutt]], endise nimega ''Hygrocybe persistens'' *''[[Hygrocybe aurantiosplendens]]'' *''[[Hygrocybe calciphila]]'' *''Hygrocybe ceracea'' – [[kollakas vesinutt]] *''Hygrocybe chlorophana'' – [[kuld-vesinutt]] *''Hygrocybe citrinovirens'' – [[sidrun-vesinutt]] *''Hygrocybe coccinea'' – [[veri-vesinutt]] *''Hygrocybe conica'' – [[kuhik-vesinutt]] *''Hygrocybe conicoides'' – [[koonus-vesinutt]] *''[[Hygrocybe constrictospora]]'' *''[[Hygrocybe glutinipes]]'' *''Hygrocybe helobia'' – [[soo-vesinutt]] *''Hygrocybe insipida'' – [[vaha-vesinutt]] *''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]] *''Hygrocybe lepida'' – [[kukeseen-vesinutt]], ''H. cantharellus'' *''Hygrocybe miniata'' – [[kinaver-vesinutt]] *''[[Hygrocybe mucronella]]'' *''Hygrocybe nigrescens'' – [[mustuv vesinutt]] *''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]] *''[[Hygrocybe quieta]]'' *''[[Hygrocybe reidii]]'' *''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]] *''Hygrocybe vitellina'' – [[rebu-vesinutt]] ==Varasemaid liike== *''Cuphophyllus russocoriaceus'' – [[seeder-vesinutt]] *''Gliophorus irrigatus'' – [[hallikas limavesinutt]] *''Humidicutis calyptriformis'' – [[roosa vesinutt]] *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]] ==Välislingid== * {{elurikkus|124628}} [[Kategooria:Limanutilised]] 0eqdltcihfugrvcqirpj4y3mlhue241 0 624392 7253578 6801749 2026-10-15T15:25:21Z Svencapoeira 67038 7253578 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Geastrales'' | värvus = seened | pilt = Tõmmu maatäht.jpg | pildi_seletus = [[Tõmmu maatäht]] ''Geastrum melanocephalum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Phallomycetidae]]'' | selts = ''Geastrales'' }} '''''Geastrales''''' on [[kandseened|kandseente]] [[selts (bioloogia)|selts]]. == Sugukondi == *''Geastraceae'' – [[maatähelised]] *''[[Sclerogastraceae]]'' *''[[Sphaerobolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119155 ''Geastrales''] andmebaasis eElurikkus {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Geastrales| ]] be8aev6hng7uauisbb0ytg5qdniicid 7253580 7253578 2026-10-15T15:25:33Z Svencapoeira 67038 7253580 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Geastrales'' | värvus = seened | pilt = Tõmmu maatäht.jpg | pildi_seletus = [[Tõmmu maatäht]] ''Geastrum melanocephalum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Phallomycetidae]]'' | selts = '''''Geastrales''''' }} '''''Geastrales''''' on [[kandseened|kandseente]] [[selts (bioloogia)|selts]]. == Sugukondi == *''Geastraceae'' – [[maatähelised]] *''[[Sclerogastraceae]]'' *''[[Sphaerobolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119155 ''Geastrales''] andmebaasis eElurikkus {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Geastrales| ]] 19mt7cx6zlf870shok8kxs7x2rwtfp0 0 624394 7253577 6801751 2026-10-15T15:24:38Z Svencapoeira 67038 7253577 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maatähelised | värvus = seened | pilt = Tähtkuulik.jpg | pildi_seletus = [[Tähtkuulik]] ''Sphaerobolus stellatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Geastrales]]'' | sugukond = '''Maatähelised''' ''Geastraceae'' }} '''Maatähelised''' (''Geastraceae'') on [[kandseened|kandseente]] [[sugukond]]. == Perekondi== *''Geastrum'' – [[maatäht]] *''[[Myriostoma]]'' *''[[Nidulariopsis]]'' *''Sphaerobolus'' – [[tähtkuulik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119526 Maatähelised] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Geastrales]] j131qrkndj6y9nuv9qqybhs03x820rt 0 629169 7253854 7242673 2026-10-16T03:23:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253854 wikitext text/x-wiki [[File:Riley Sheahan 2018-03-03 19621.jpg|pisi|Riley Sheahan 2017. aastal [[Pittsburgh Penguins]]i meeskonnas]] '''Riley Michael Sheahan''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1991]] [[St. Catharines]]is [[Ontario|Ontario provintsis]]) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] Šveitsi kõrgliigaklubis [[EHC Biel]]. Aastatel 2009–2012 mängis ta [[Notre Dame'i Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. 2010. aastal valis [[Detroit Red Wings]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 21. valikuna. 2012. aasta aprillis sõlmis ta Red Wingsiga kolmeaastase lepingu. NHL-is debüteeris ta 7. aprillil 2012 mängus [[Chicago Blackhawks]]i vastu. Hooajal 2012–13 mängis ta peamiselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Red Wingsi tütarklubis [[Grand Rapids Griffins]], kellega võitis 2013. aastal [[Calder Cup]]'i. NHL-is hakkas ta enam mänguaega saama hooaja [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013/14]] teises pooles. Esimese värava lõi ta liigas 11. jaanuaril 2014 mängus [[Los Angeles Kings]]i vastu. Hooaeg [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]] on olnud tema NHL-i karjääri seni kõige resultatiivsem (13+23). Hooajal [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]] püstitas Sheahan NHL-i antirekordi, kui oli väravata hooaja 79 esimeses mängus järjest. 106 löögist ei olnud ta realiseerinud ta ühtegi, mis oli samuti ründajate seas antirekordiks. Ainsad kaks väravat lõi ta sel hooajal 9. aprillil 2017, kui toimus kõige viimane mäng [[Joe Louis Arena]]l, sealhulgas jäi kõige viimane värav sel areenil tema nimele.<ref>[https://www.mlive.com/redwings/2017/04/watch_red_wings_riley_sheahan.html "Watch Red Wings' Riley Sheahan end 79-game drought with first goal"]. mlive.com. 9.4.2017. Vaadatud 2.5.2022</ref> 2017. aasta oktoobris kaubeldi Sheahan Red Wingsist [[Pittsburgh Penguins]]i. 2019. aasta veebruaris müüdi tema mängijaõigused [[Florida Panthers]]ile, kus ta mängis kuni hooaja lõpuni. 2019. aasta septembris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Edmonton Oilers]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220502170607/https://www.nhl.com/oilers/news/release-oilers-sign-riley-sheahan/c-308917662 "RELEASE: Oilers sign Riley Sheahan"]. nhl.com. 6.9.2019. Vaadatud 2.5.2022</ref> 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Buffalo Sabres]]iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220502170608/https://buffalonews.com/sports/sabres/sabres-sign-forward-riley-sheahan-to-one-year-700-000-contract/article_9686b87c-51ba-11eb-afc2-fff3022d8298.html "Sabres sign forward Riley Sheahan to one-year, $700,000 contract"]. The Buffalo News. 8.1.2021. Vaadatud 2.5.2022</ref> 2021. aasta septembris sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-is esimest hooaega alustava Seattle Krakeniga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220511124227/https://www.nhl.com/kraken/news/kraken-adds-depth-with-veteran-forward-riley-sheahan/c-326058306 "Kraken add depth with Veteran forward Riley Sheahan"]. nhl.com. 1.9.2021. Vaadatud 2.5.2022</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] lõi ta NHL-is neli väravat ja andis 13 väravasöötu. 2022. aasta augustis sõlmis ta taas lepingu Buffalo Sabresiga.<ref>{{cite web | url = https://www.nhl.com/sabres/news/buffalo-sabres-sign-riley-sheahan-1-year-2-way-contract-2022-23/c-335236170 | title = Sabres sign Sheahan to 1-year, 2-way contract | publisher = [[Buffalo Sabres]] | date = August 10, 2022 | accessdate = August 10, 2022 | archive-url = https://web.archive.org/web/20220810234654/https://www.nhl.com/sabres/news/buffalo-sabres-sign-riley-sheahan-1-year-2-way-contract-2022-23/c-335236170 | archive-date = 2022-08-10 | url-status = dead}}</ref> Sabresi meeskonnas mängis ta hooaja alguses vaid kahes mängus, lisaks lühikest aega AHL-is Sabresi tütarklubis [[Rochester Americans]]. 2022. aasta detsembris sõlmis ta hooaja lõpuni lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[EHC Biel]].<ref>{{citeweb | url = https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/31040-ehc-biel-confirms-signing-of-riley-sheahan | title = EHC Biel confirms signing of Riley Sheahan | publisher = swisshockeynews.ch | date = December 1, 2022 | accessdate = December 2, 2022 | archive-date = 2022-12-02 | archive-url = https://web.archive.org/web/20221202120614/https://swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/31040-ehc-biel-confirms-signing-of-riley-sheahan | url-status = dead }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/riley-sheahan-8475772 Riley Sheahan NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=123527 Riley Sheahan hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Sheahan, Riley}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:EHC Bieli mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 8jo3z67dowcmqgnmr65bzu7arok5i7o 0 630825 7253935 7167494 2026-10-16T08:12:11Z Kuriuss 38125 7253935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Haldjajuuksed.jpg|pisi|Haldjajuuksed [[Kloogaranna]]s]] '''Haldjajuuksed''' ehk '''inglijuuksed''' on [[härmatis]], mis tekib [[Hallitusseened|hallitusseene]] ''[[Exidiopsis effusa]]'' osalusel.<ref name=":0">[https://forte.delfi.ee/artikkel/72017141/teadlased-tegid-selgeks-mis-tekitab-mustilisi-inglijuukseid Teadlased tegid selgeks, mis tekitab müstilisi „inglijuukseid“] Delfi Forte 29.07.2015</ref> Sellist härmatist nimetatakse veel inglijuusteks, libahärmatiseks, külmalilledeks, jäävillaks ja jäähabemeks.<ref name=":1">Martinson, Riina (2021). [https://maaelu.postimees.ee/7149036/kulm-ehib-puuoksad-inglijuustega< Külm ehib puuoksad inglijuustega] maaelu.postimees.ee, 7. jaanuar 2021</ref> ==Levik== Haldjajuukseid tekib leht- ja segametsades peamiselt maapinnal kõdunevatele lehtpuuokstele.<ref name=":1" /> Nähtus tekib põhja laiuskraadidel ja mägistes piirkondades.<ref name=":2">Inglijuuksed metsas (2021). Looduskalender 16.11.2021 https://www.looduskalender.ee/n/index.php/node/6140{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Teke== [[Fail:Hair ice in an Estonian forest.jpg|pisi|Haldjajuuksed Harju maakonnas]] Haldjajuuksed tekivad kindlate tingimuste korral: vaja on suurt õhuniiskust, tuulevaikset ja lumeta ilma. Temperatuur peab langema pärast mõnda plusskraadi nulli. Eestis on sellised tingimused hilissügisel või varakevadel. Temperatuuri langemisel surutakse puidus olev niiskus läbi peenikeste pooride, kus see kohe külmub. Seene fermendid ei lase jääkristallidel suuremateks kristallideks muutuda ja tekivad peenikesed jääniidid.<ref name=":3">Tsõmbarevich, Oleg (2020). Haldja- ehk inglijuuksed. RMK 17.02.2020 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/haldja-ehk-inglijuuksed</ref> Seene kaasabil tekivad jääniitidest moodustised, mille läbimõõt on umbes 0,01 mm ja mis nullilähedase temperatuuri juures võivad püsida tunde.<ref name=":2" /> Haldjajuuksed võivad soodsate tingimuste korral kasvada kuni 20 cm pikkuseks. Madal temperatuur pikendab juukseid, sooja käes kaotavad nad vormi.<ref name=":3" /> ==Ajalugu== Esimesena kirjeldas haldjajuukseid kui nähtust [[1918]]. aastal saksa geofüüsik ja meteoroloog [[Alfred Wegener]], kes arvas, et selle nähtuse kujunemisel osalevad hallitusseened.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> Šveitsi teadlane [[Gerhart Wagner]] selgitas koos töörühmaga välja seeneliigi, mis osaleb haldjajuuste tekkel, ja tekke põhjused. Teadlased sattusid haldjajuustele ühes Šveitsi metsas ja otsustasid uurida eriliste härmatisevormide kujunemist. Uurimistulemused ilmusid ajakirjas Biogeosciences.<ref name=":0" /> [[2015]]. aastal tulid Euroopa teadlased järeldusele, et haldjajuuste moodustumisel osaleb hallitusega sarnane seen ''Exidiopsis effusa.''<ref name=":3" /> Samuti on leitud, et haldjajuuksed on seotud üdikulaadse seenega. [[Üdik]] ehk üdiseen ehk pärisüdik (''Pseudohydnum gelatinosum'') on kandseente hulka kuuluv söödav seeneliik, mis kuulub üdiku perekonda ''Pseudohydnum.''<ref>Kamenik, Jüri (2020). [https://maaelu.postimees.ee/6889810/kargetel-paevadel-kohtab-metsas-haldjajuukseid Kargetel päevadel kohtab metsas haldjajuukseid] maaelu.postimees.ee, 07.02.2020</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jää]] 7vsmxoegszmgj169w9xn6d6nm79ae2m 0 631565 7253861 7189599 2026-10-16T04:55:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253861 wikitext text/x-wiki '''Roman Ratušnõi''' ([[ukraina keel]]es Роман Тарасович Ратушний, 5. juuli 1997 [[Kiiev]] – 9. juuni 2022 [[Izjumi rajoon]]) oli [[Ukraina]] aktivist ja sõjaväelane. ==Elukäik== ===Lapsepõlv ja varane noorus=== Roman Ratušnõi sündis Kiievis 5. juulil 1997, olles mitmendat põlve kiievlane.<ref name="vechirniy">[https://vechirniy.kyiv.ua/news/67756/ У столиці може з’явитися премія імені Романа Ратушного для молодих авторів за публікації щодо історії Києва] Вечірній Київ, 15. juuni 2022.</ref> 2012. aastal asus ta õppima Kiievi rahandus- ja õiguskolledžisse rahanduse ja krediidi erialal,<ref>[https://abit-poisk.org.ua/rate2012/direction/14997 2012 - фінанси і кредит, Молодший спеціаліст, Фінансово-правовий коледж - рейтинговий список] abit-poisk.org.ua.</ref> hiljem omandas kõrghariduse õiguse erialal.<ref>[https://www.stopcor.org/ukr/dossier-person/person-ratushnij-roman-tarasovich.html Ратушний Роман Тарасович: Український громадський діяч, журналіст, військовик] StopCor.</ref> Ta on töötanud ajakirjanikuna.<ref>[https://vybory.pravda.com.ua/articles/2019/11/25/7150091/ Активіст Роман Ратушний: Забудова Протасового Яру – бочка, в якій лежить порох і київської, і дніпровської мафії] Ukrajinska Pravda, 25. november 2019.</ref> ===Ühiskondlik tegevus=== Ratušnõi võttis 2013. aasta sügisel osa [[Euromaidan]]i meeleavalduste algusest ning oli üks neist, keda [[Berkut]] toona jõuga laiali ajada püüdis.<ref name="istorija">[https://hromadske.ua/posts/vid-majdanu-do-protasovogo-istoriya-aktivista-ratushnogo Від Майдану до Протасового: історія активіста Ратушного] hromadske.ua, 30. november 2019.</ref><ref>[https://hromadske.ua/posts/studenti-yevromajdanu-yaki-ryatuvalisya-vid-berkutu-30-listopada «Тепер я впевнений, що ця країна мене не кине» — студенти Євромайдану, які рятувалися від «Беркуту» 30 листопада] hromadske.ua, 30. november 2018.</ref> 2018. aastal juhtis ta algatust "Kaitseme Protassiv Jari" ("Захистимо Протасів Яр"), mis 2019. aastal registreeriti samanimelise kodanikuühendusena.<ref name="istorija" /><ref>[https://youcontrol.com.ua/catalog/company_details/43121319/ ГО ЗАХИСТИМО ПРОТАСІВ ЯР] Youcontroli veebilehel.</ref> Organisatsiooni eesmärk oli takistada Kiievi Protassiv Jari roheala ja rekreatsioonipiirkonna täisehitamist. 2020. aastal muutiski Kiievi linnavalitsus üldplaneeringut ja taastas piirkonna roheala staatuse.<ref>[https://web.archive.org/web/20200731011531/https://kmr.gov.ua/uk/content/kyyivrada-vnesla-zminy-do-genplanu-protasiv-yar-znovu-zelena-zona КИЇВРАДА ВНЕСЛА ЗМІНИ ДО ГЕНПЛАНУ: ПРОТАСІВ ЯР ЗНОВУ ЗЕЛЕНА ЗОНА] kmr.gov.ua, 28. juuli 2020.</ref> Seoses vastuoludega kinnisvaraarendajatega ähvardati Ratušnõid 2019. aastal korduvalt, ent ähvardajate suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud.<ref>[https://glavcom.ua/kyiv/news/aktivist-shcho-zahishchaje-protasiv-yar-zvernuvsya-do-ryaboshapki-za-plivkami-trubi-645029.html Активіст, що захищає Протасів яр, звернувся до Рябошапки за плівками Труби] glavcom.ua, 6. detsember 2019.</ref> 2020. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta Kiievi linnavolikokku [[Vitali Klõtško]] partei UDAR nimekirjas, samas parteisse kuulumata.<ref>[https://www.chesno.org/politician/191040/ Ратушний Роман Тарасович: Київська міська рада 9-го скликання: УДАР — список №19, округ 12] chesno.org.</ref> 2021. aasta märtsis esitati talle süüdistus huligaanitsemises presidendikantselei juures aktivist [[Serhi Sternenko]] toetuseks toimunud meeleavaldusel.<ref name="novynarnia">[https://novynarnia.com/2022/06/14/roman-ratushnyi/ In memoriam. На Ізюмському напрямку загинув Роман Ратушний, громадянин і воїн] Novynarnia, 14. juuni 2022.</ref><ref>[https://novynarnia.com/2021/03/29/ratushnyj-zapobizhnyj/ За протест під ОП суд відправив активіста Романа Ратушного під цілодобовий домашній арешт] Novynarnia, 29. märts 2021.</ref> Süüdistuse aluseks sai mustal taustal valgeid täppe kujutanud foto, millel tunnistajad olevat ta väidetavalt ära tundnud.<ref>[https://web.archive.org/web/20230113070532/https://kyiv.depo.ua/ukr/kyiv/na-droti-yak-zhive-pid-domashnim-areshtom-aktivist-roman-ratushniy-202104091307540 На дроті: Як живе під домашнім арештом активіст Роман Ратушний] kyiv.depo.ua, 10. aprill 2021.</ref> ===Sõjaväelasena=== [[Pilt:Grave of Roman Ratushnyi, Baikove cemetery (Kyiv).jpg|pisi|Roman Ratušnõi haud Kiievis Baikove kalmistul]] Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise rünnaku]] algust astus Ratušnõi vabatahtlikuna Ukraina relvajõududesse ja võttis esialgu osa Kiievi kaitsmisest. Seejärel osales ta [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad "Holodnõi Jar"|93. üksiku mehhaniseeritud brigaadi "Holodnõi Jar"]] koosseisus [[Trostjanets]]i vabastamisel ning lahingutegevuses [[Sumõ oblast]]is ja [[Izjum]]i ümbruses.<ref name="lb.ua">[https://lb.ua/society/2022/06/14/520006_boyu_pid_izyumom_zaginuv_kiivskiy.html В бою під Ізюмом загинув київський активіст Роман Ратушний, – ГО "Захистимо Протасів Яр"] lb.ua, 14. juuni 2022.</ref> Ratušnõi hukkus luureoperatsiooni käigus varitsusse sattudes Izjumi rindelõigus 9. juunil 2022.<ref name="novynarnia" /><ref name="lb.ua" /><ref>[https://web.archive.org/web/20230113070538/https://pravdatut.ua/news/100243 Батько Ратушного розповів про обставини загибелі сина] pravdatut.ua, 14. juuni 2022.</ref> Tema ärasaatmine toimus 18. juunil Kiievis [[Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster|Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega kloostri]] kirikus ja [[Maidan Nezaležnosti|Maidanil]]. Ta maeti samal päeval [[Baikove kalmistu]]le.<ref>[https://web.archive.org/web/20220618121811/https://suspilne.media/251483-u-mihajlivskomu-sobori-v-kievi-poprosalisa-iz-zagiblim-aktivistom-romanom-ratusnim/ У Києві попрощалися із загиблим активістом Романом Ратушним] suspilne.media, 18. juuni 2022.</ref> ==Tunnustus== * 2022 Orden "[[Mehisuse eest]]", 3. klass (postuumselt)<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/6472022-43981 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №647/2022 Про відзначення державними нагородами України] president.gov.ua, 13. september 2022.</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== Ajaloolane [[Vahtanh Kipiani]] teatas peagi pärast Ratušnõi hukkumise teatavaks saamist kavatsusest asutada Roman Ratušnõi nimeline auhinnafond noortele autoritele Kiievi ajalugu käsitlevate publikatsioonide eest.<ref name="vechirniy" /> Samuti teatas Ratušnõi-nimelise fondi loomisest veebiportaali [[Novõnarnja]] peatoimetaja [[Dmõtro Lõhhovi]]. Sellest fondist tasustatakse Lõhhovi sõnul sõjaväelaste elu ja tegevust kirjeldavate reportaažide autoreid.<ref>[https://novynarnia.com/2022/06/15/novynarnya-ogolosyla-pro/ “Новинарня” оголосила про преміальний фонд імені Романа Ратушного для журналістів] Novynarnia, 15. juuni 2022.</ref> Mõlema fondi asutamine sai võimalikuks tänu Roman Ratušnõi ema annetusele, kuna Roman Ratušnõi sooviks oli olnud toetada sõltumatuid meediaprojekte.<ref>[https://web.archive.org/web/20220618121740/https://suspilne.media/250830-mati-zagiblogo-voina-romana-ratusnogo-peredast-50-000-tis-grn-na-rozvitok-frankivskogo-osvitnogo-proektu/ Мати загиблого воїна Романа Ратушного передасть 50 000 тис. грн на розвиток франківського освітнього проєкту] suspilne.media, 16. juuni 2022.</ref> [[Kiievi linnapea]] Vitali Klõtško väitel toetas Kiievi linnavolikogu ideed nimetada Ratušnõi järgi üks Kiievi tänavatest.<ref>[https://novynarnia.com/2022/06/18/pamyati-romana-ratushnogo-klychko-poobiczyav-shho-protasiv-yar-zalyshytsya-zelenoyu-zonoyu/ Пам’яті Романа Ратушного. Кличко пообіцяв, що Протасів яр залишиться зеленою зоною] novynarnia, 18. juuni 2022.</ref> Varem levitati üleskutset nimetada tema auks ümber Volhohradska vulõtsja Solomjanskõi rajoonis.<ref>[https://life.pravda.com.ua/society/2022/06/15/249115/ У Києві пропонують перейменувати вулицю біля Протасового Яру на честь загиблого активіста Романа Ратушного] Ukrajinska Pravda, 15. juuni 2022.</ref> 21. juunil 2022 said teatavaks tänavanimede derussifitseerimiseks korraldatud rahvahääletuse tulemused, millel selle tänava Ratušnõi auks ümber nimetamise ettepanek pälvis ülekaalukalt enim hääli võrreldes alternatiivsete ettepanekutega.<ref>[https://kyivcity.gov.ua/news/derusifikatsiya_kiyeva_v_elektronnomu_reytingovomu_golosuvanni_za_pereymenuvannya_miskikh_obyektiv_ukrantsi_viddali_ponad_65_milyona_golosiv/ Дерусифікація Києва: в електронному рейтинговому голосуванні за перейменування міських об'єктів українці віддали понад 6,5 мільйона голосів] Київська міська рада, 21. juuni 2022.</ref><ref>[https://novynarnia.com/2022/06/21/golos-derus/ Антіпов, Ратушний, Махов, Левін, “Азов”: стали відомі результати голосування за перейменування вулиць Києва] Novynarnia, 21. juuni 2022.</ref> Nime muutmist toetas ka ekspertkomisjon ja 8. septembril 2022 kinnitas Kiievi linnavolikogu tänava uueks nimeks Vulõtsja Romana Ratušnoho.<ref>[https://www.pravda.com.ua/columns/2022/07/1/7355812/ Дерусифікація та декомунізація: нові назви, які отримають вулиці тисячолітнього Києва] Ukrajinska Pravda, 1. juuli 2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20221009082925/https://kmr.gov.ua/uk/content/rishennya-kyyivskoyi-miskoyi-rady-6867 РІШЕННЯ КИЇВСЬКОЇ МІСЬКОЇ РАДИ Про перейменування вулиці Волгоградської у Солом'янському районі міста Києва] kmr.gov.ua.</ref> Juulis 2022 teatas [[Kiievi ülikool]] Roman Ratušnõi nimelise stipendiumiprogrammi asutamisest. Stipendium on mõeldud aktivistidele, kes soovivad omandada õigusalast kõrgharidust.<ref>[https://life.pravda.com.ua/society/2022/07/8/249475/ Пам'яті Романа Ратушного: у КНУ Шевченка заснували стипендію для громадських активістів] Ukrajinska Pravda, 8. juuli 2022.</ref><ref>[https://vechirniy.kyiv.ua/news/68747/ В університеті Шевченка започаткують стипендію на честь Романа Ратушного] Вечірній Київ, 8. juuli 2022.</ref> 2023. aasta suvel (mai lõpust septembri alguseni) peeti Kiievis Ratušnõi mälestuseks festivali "Protassiv Jar", mis ühendas arutelusid, loenguid, kirjandust, filmiseansse ja kontserte.<ref>[https://novynarnia.com/2023/09/03/gromadskyj-festyval-protasiv-yar-u-kyyevi-finishuvav-shhob-prodovzhytysya-2024-roku/ Громадський фестиваль “Протасів Яр” у Києві фінішував, щоб продовжитись 2024 року] Novynarnia, 3. september 2023.</ref> Festival kujunes traditsiooniks, toimudes ka 2024.,<ref>[https://suspilne.media/kyiv/810773-u-kievi-tretij-den-festivalu-protasiv-ar-prisvacenij-pamati-poleglogo-rozvidnika-i-gromadskogo-aktivista-ratusnogo/ У Києві триває фестиваль "Протасів Яр", присвячений пам'яті полеглого розвідника і громадського активіста Ратушного] Suspilne, 20. august 2024.</ref> 2025.<ref>[https://novynarnia.com/2025/07/05/legenda-pro-lyczarya-i-druyida-na-festyvali-protasiv-yar-prezentuvaly-memorialnyj-proyekt-pro-romana-i-vasylya-ratushnyh/ Легенда про Лицаря і Друїда. На фестивалі “Протасів Яр” презентували меморіальний проєкт про Романа і Василя Ратушних] Novynarnia, 5. juuli 2025.</ref> ja 2026. aastal.<ref>[https://novynarnia.com/2026/07/09/festyval-shho-vazhyt-yak-protasiv-yar-vyhodyt-na-novyj-riven-fotoreportazh/ Фестиваль, що важить. Як “Протасів Яр” виходить на новий рівень. ФОТОРЕПОРТАЖ] Novynarnia, 9. juuli 2026.</ref> ==Isiklikku== Roman Ratušnõi vanemad on liikumise "Päästa vana Kiiev" ("Збережи старий Київ") aktivist ja ajakirjanik Tarass Ratušnõi ning kirjanik Svitlana Povaljajeva. Roman Ratušnõi vanem vend Vassõl osales droonioperaatorina samuti sõjategevuses ja hukkus lahingülesande täitmisel 27. veebruaril 2025.<ref>[https://suspilne.media/959177-na-vijni-zaginuv-vasil-ratusnij/ На війні загинув Василь Ратушний] Suspilne, 28. veebruar 2025.</ref><ref>[https://novynarnia.com/2025/02/28/u-bytvi-za-ukrayinu-zagynuv-operator-bpla-vasyl-ratushnyj-starshyj-brat-romana-ratushnogo/ У битві за Україну загинув оператор БПЛА Василь Ратушний – старший брат Романа Ратушного] Novynarnia, 28. veebruar 2025.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ratušnõi, Roman}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Surnud 2022]] ri4uzyfl3pkkk3pt8xyedcf70moi05v 0 633277 7253760 6490970 2026-10-15T19:35:52Z ~2026-55178-93 239836 oli hirmus segane ja vigane tekst, tõenäoselt automaattõlke. On praegugi kole. 7253760 wikitext text/x-wiki {{Vana testamendi raamatud}} {{toimeta}} '''Iiobi raamat''' (ka Hiiobi raamat) ( {{Keel-he|איוב|Yob}} <span class="Unicode">'')''</span> on üks [[Piibel|Piibli]] [[Vana testament|Vana Testamendi]] tarkuseraamatutest. See on Piibli 18. raamat ja [[Judaism|juudi]] piibli [[Tanah|Tanakhi]] kolmanda põhiosa kolmas Ketuvim . Raamatu tekstižanrideks on [[proosa]] ja [[luule]] . Raamatut peetakse üldiselt üheks kõige raskemini tõlgendatavaks raamatuks Piiblis ja seetõttu on selle kohta palju erinevaid tõlgendusi. <ref>{{Cite book|last=Kähkönen, Sakari|date=2005|title=Jobin kirjan tarkoitus|publisher=Helsinki: Uusi Tie|page=10|issn=ISBN 951-619-428-1}}</ref> Igatahes on seda üldiselt peetud muuhulgas nn [[Kurja probleem|kurjuse probleemiga]] tegelemiseks. == Ajalugu == Raamatu autori osas valitseb suur erimeelsus. [[Talmud|Talmudi]] traditsiooni kohaselt elas [[Iiob]] kas [[Aabraham|Aabrahami]] või Jaakobi ajal. Levi ben Lahma tegi ettepaneku, et Iiob elas [[Mooses|Moosese]] ajal ja et Mooses kirjutas raamatu. Teised arvavad, et selle raamatu on kirjutanud Iiob ise või Elihu või [[Jesaja]] . Tekstis sisalduvate viidete põhjal on oletatud, et raamat on kirjutatud kuningas [[Taavet|Taaveti]] või kuningas [[Saalomon|Saalomoni]] ajal. Sellised märgid on raamatu meeleolu ja keele sarnasused [[Psalmid|psalmide]] ja vanasõnade raamatutega, "tarkuse" idee levimus ning raamatu kompositsiooni stiil ja iseloom. Enamik uurijaid dateerib raamatut siiski [[Paabeli vangipõlv|Babüloonia vangistuse]] aega, kuigi ainus raamatus mainitud valuuta kesita viitaks patriarhide ajale. <ref name="Peltola">{{Cite web|last=Peltola, Olavi|url=http://www.kolumbus.fi/rov.o.peltola/vt/vt5b.html|title=Job|website=Löytöretki Vanhaan testamenttiin}}</ref> Kaasaegsed [[Eksegeetika|eksegeetilised]] uurimused on jõudnud järeldusele, et kuigi raamat sisaldab selliseid viiteid iidsetele ideedele nagu "taevase nõukogu koosolek" ja isegi kui Hesekiel teadis juba Iiobi lugu, oleks raamat lõplikult praegusele kujule kujundatud alles 3. sajandil eKr. Legend Iiobist sai alguse [[Edom|Edomi]] maal.{{Lisa viide||15. syyskuuta 2008}} Teadlased nõustuvad, et raamatu algus ja lõpp on kirjutatud selleks, et muuta keskne lugu proosavormiks, omamoodi "rahvajutuks". Alguses ja lõpus on Jumala nimi [[Jahve]], mida kasutasid ka edomlased. Keskne lugu ise arvatakse olevat teisest allikast. == Sisu == Iiobi raamatu ülesehitus on järgmine: # Raamat algab proosalaadse [[Proloog|proloogiga]] (Iiob 1–2). # Vaidlus ja lahendamine poeetilises vormis (Iiob 3–42:3). # Raamat lõpeb proosa stiilis järelsõnaga, milles öeldakse, et Iiob oli alandlik ja et Jumal andis talle kõike kaks korda rohkem tagasi (Iiob 42:–15). Bosras elavale Seerale sünnib poeg nimega Iiob. Iiob saab Edomi kuningaks pärast kuningriigi esimese kuninga Bela surma. Iiobi raamatu peategelane – [[Iiob]] – on maa uusim elanik, edomi võimas [[Edom|kuningas ,]] auastmelt teine. Iiobit mainitakse ka [[Esimene Moosese raamat|1. Moosese raamatus]] <ref name="jalka" /> , Hesekieli raamatus ja Esimeses Ajaraamatus, kus on Iiobi tsitaadi moodi mainimine. [[Fail:William_Blake_007.jpg|paremal|pisi|240x240px| Kurat Iiobi kotis. [[William Blake]], 1826–1827.]] Iiobi raamatus on Iiob õiglane, laitmatu, jumalakartlik mees, kellel on seitse poega, kolm tütart, palju sulaseid ja suur kari. Ühel päeval tulid inglid Jumala ette kokku. Jumal juhib saatana, tema vastase tähelepanu sellele, kui laitmatu on Iiob. Saatan hakkab Iiobi pilkama, öeldes, et ta on õiglane ainult sellepärast, et tema elu on nii õnnistatud - kui temalt midagi ära võetakse, siis ta kindlasti kirub Jumalat näkku. Seega annab Jumal saatanale vabad käed teha Iiobiga, mida ta tahab, ainult Iiobi ennast ei tohi ta puudutada. Saatan laseb röövlitel ja kurjadel tappa Iiobi lapsed, sulased ja karja. Just siis lausus Iiob oma sageli tsiteeritud sõnad, mis kirjeldavad nii hästi tema õiglust:{{Tsitaat|Alasti tulin ma oma ema ihust, alasti lähen ma sinna tagasi.<br/> Issand on andnud ja Issand on võtnud,Issanda nimi olgu kiidetud!"<ref>{{{Pühakiri|Joobuse 1:21}}</ref>}}Hiljem juhib Jumal taas oma vastase tähelepanu Iiobi ustavusele. Saatan vastab, et ta on usklik, et on elus - kui temaga midagi juhtuks, siis ta kindlasti kiruks Jumalat. Seega annab Jumal saatanale loa teha Iiobiga, mida iganes ta tahab, kui ta ei võta tema elu. Saatan piinas Iiobi oma paistetustega. Ometi jäi Iiob truuks. Ta kirus oma sündi ja kurtis, kuid keeldus Jumalat kirumast, kuigi tema naine soovitas seda teha:{{Tsitaat|Kas sa hoiad ikka veel oma vagadusest kinni? Nea Jumalat ja sure!"<ref>{{{Piibli koht|Joobuse 2:9}}</ref>}}[[Tragöödia]] tagajärjel tulevad Iiobi sõbrad ( Eliifas, Bildad, Soofar ja Elihu ) esitama Iiobile oma seisukohti selle kohta, miks see nii juhtus. Neil on kiiduväärt hulk hüpoteese, mida Iiobile pakkuda, sealhulgas Iiobi salajased patud, mille eest on karistus. Iiob kaitseb ennast, kaebab, et ta on kannatanud kurja, ja kutsub Jumalat vastutusele, sest tema sõbrad räägivad Jumala eest. Ta neab oma sündi mitu korda, kuid mitte kordagi ei nea ta Jumalat. Sõbrad väidavad muu hulgas, et kõigest hoolimata oli Iiob elanud jumalata ja väärinud oma saatust ning et kannatused olid Jumala viis inimese kasvatamiseks. Iiob on sõprade sõnadest ärritunud ning peab neid mõnitavateks ja ebaausateks, rõhutades näiteks, et paljud täiesti [[Ateism|jumalakartmatud]] mehed elavad palju õnnelikumalt kui Iiob. Lõpuks sekkub vestlusesse Jumal ise, kes räägib oma väest, loomistööst ja maailma hoidmisest ning näitab, et tema määrab õige ja vale. Poeetilises osas esinevad teiste seas [[Leviathan]] ja Behemoth . Iiob alandab end ja Jumal võtab Iiobi vastu, kuid mõistab hukka tema sõbrad Elifasi, Bildadi ja Soofari, kes on Jumalat valesti kujutanud, ning käsib neil anda ohvriande. Jumal taastab Iiobi õnne ja ta saab kaks korda rohkem kui varem – välja arvatud sama palju lapsi, seitse poega ja kolm tütart. == Tõlgendused == [[Fail:Job_Scroll.jpg|paremal|pisi|240x240px| Iiobi raamatu rull.]] Iiobi raamatu algse eesmärgi osas puudub üksmeel. Talmudi traditsioonis peetakse Iiobi lugu allegooriliseks. Mõned on isegi oletanud, et raamat oli mõeldud [[Satiir|satiirina]] usu puritaansemate tõlgenduste vastu. <ref>[[Terho Pursiainen|Pursiainen, Terho]]: ''Jumala'', Helsinki: Kirjapaja, 2004</ref> Mõnede tõlgendajate arvates on Iiobi raamat klassikaline näide [[Jahve|Jumala]] ja kurjuse olemasolu lepitamise kohta, s.o katse lahendada niinimetatud [[Kurja probleem|teodiike]] ehk kurjuse probleemi. Teisest küljest, mõnede arvates toimib Iiobi raamat nii üleskutsena õigusele, küünilise pilguga õiguse olemusele kui ka vastusena kurjuse probleemile. Mõned usuvad, et raamat õpetab, et kurjus (kehastatakse [[Saatanana]] ) eksisteerib Jumala loal ja saab tegutseda ainult Jumala seatud piirides. Mõni peab Iiobi raamatut eelajaloolise maailma kirjelduseks. On ka neid, kes peavad seda kõike tõeks. Iiobi raamat segab erinevaid tekstižanre. Seda peetakse [[Heebrea keel|heebrea]] kirjanduse pärliks ja inglise luuletaja [[Alfred Tennyson]] pidas Iiobi raamatut suurimaks inimkonnale teadaolevaks poeetiliseks teoseks. Teiste teadlaste seas, kes teose kunstilist väärtust kiitsid, on Robert Lowth, [[Johann Gottfried von Herder]], Ernest Renan, [[Alexander von Humboldt]] ja Henrik Schück . Iiobi raamat on mõjutanud [[Dante Alighieri]], [[John Milton|John Miltoni]], Klopstocki ja [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] teoseid . <ref>{{Cite book|last=Kailo, Uriel|date=1971|title=Job, sinä ja minä – kärsimyksen ongelma Jobin kirjan ja nykyhetken valossa|publisher=Kirjaneliö|location=Helsinki|page=13–14}}</ref> == Allikad == * {{Cite book|last=Kailo, Uriel|date=1971|title=Job, sinä ja minä|publisher=Kirjaneliö, Helsinki}} * {{Cite book|last=Yancey, Philip|date=2001|title=Raamattu jota Jeesus luki|publisher=Aika Oy|location=Jyväskylä|chapter=Job – valoa pimeydessä}} === Viited === {{Viited}} === Tekst === * [https://piibel.net/ii-1.html Iiobi raamat]. piibel.net * ''Raamattu'' . Soome Evangeelne Luterlik Kirik. ** [http://www.evl.fi/raamattu/1992/Job.html ''Iiobi raamat''] (soome keeles, 1992) ** [http://www.evl.fi/raamattu/1933,38/Job.html ''Iiobi raamat''] (soome keeles, 1933) * [http://raamattu.uskonkirjat.net/servlet/biblesite.Bible?formname=search&ref=Job&ctx=-1&submit2=Lue&mod1=FinRaam&mod2=FinPR&mod3=WLC ''Iiobi raamat''] . Soome tõlked (1992, 1933 ja 1776), mitmed teised tõlked ja heebrea algtekst (Biblia Hebraica). Uskonkirjat.net. === Kirjandus=== * Hontheim, Joseph: Job Catholic Encyclopedia. 1911. New York: Robert Appleton Company. (englanniksi) * Koskenniemi, Erkki: [http://sley.fi/luennot/ESITYS/JobinkirEK87.htm Onko opetettava ymmärrystä Jumalalle?] SLEY:n raamattuluennot. * Nicholson, Roy & Nicholson, Sue (toim.): [http://otgateway.com/job.html Job] Old Testament Gateway. (englanniksi) * Seligsohn, M. et al.: [http://www.jewishencyclopedia.com/articles/8693-job-the-book-of The Book of Job]. ''Jewish Encyclopedia''. 1906. (englanniksi) == Välislingid == {{Commonsi kategooria-tekstina|Book of Job|Iiobi raamat}} [[Kategooria:Vana testament]] 25xkege2zuuakfnne5bbry282ej9yyh 0 633800 7254023 7250691 2026-10-16T09:57:21Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7254023 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[3. jaanuar]] – [[Yvan Neyou]], Kameruni jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Jan Kuchta]], Tšehhi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Unai Nuñez]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Tsuyoshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Hugo Cuypers]], Belgia jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Filip Uremović]], Horvaatia jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[20. veebruar]] – [[Jorge de Frutos]], Hispaania jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[16. märts]] – [[Gonzalo Escobar]], Argentina jalgpallur *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[23. märts]] – [[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja *[[30. märts]] – [[Bruno Tabata]], Brasiilia jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kike Barja]], Hispaania jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin * 4. aprill – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur * 13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Chiedozie Ogbene]], Iirimaa jalgpallur *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *8. mai – [[Alex Gersbach]], Austraalia jalgpallur *[[9. mai]] – [[Dayne St. Clair]], Kanada jalgpallur *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Ionuț Radu]], Rumeenia jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *23. juuni – [[Bozhidar Kraev]], Bulgaaria jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[12. juuli]] – [[Jean-Kévin Duverne]], Haiti jalgpallur *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *8. august – [[Irvin Cardona]], Prantsusmaa-Malta jalgpallur *8. august – [[Kōki Ogawa]], Jaapani jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Renato Sanches]], Portugali jalgpallur *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[20. september]] – [[Lee Dong-gyeong]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[24. september]] – [[Dodi Lukébakio]], Belgia jalgpallur *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja *[[30. september]] – [[Asier Villalibre]], Hispaania jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *1. november – [[Ryan Mmaee]], Maroko jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[19. detsember]] – [[Matheus Henrique]], Brasiilia jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] 544f7xw31iqvv9vli0jsveyh8cx8xuo 1 636749 7253558 7252943 2026-10-15T14:46:41Z Nimelik 60716 /* Mössbaueri efekt */ Vastus 7253558 wikitext text/x-wiki == Saksapärane kirjapilt == Miks peab eesti artiklis saksapärast kirjapilti kasutama? Kas ei peaks olema Mössbauer? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2022, kell 13:33 (EEST) :Minu meelest tuleb kirjutada samamood, nagu saksa keeles, nagu teisigi saksa nimesid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2022, kell 23:31 (EEST) ::Miks seda teistes keeltes ei tehta? Kas see on siis ainult eesti keele eripära? Kas Mössbaueri effekt ja Mössbaueri spektroskoopia tuleb samuti ß-tähega kirjutada? Kas on mõni teine isikunimi näiteks, kus on eesti keeles seda saksa s-tähte kasutatud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 17. september 2022, kell 00:10 (EEST) :: Nagu ma aru saan soovitab EKI ka nimedes ß asemel kahekordset s-tähte. :: https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ ::: Tõepoolest, ma näen esimest korda mingeid reegleid selle kohta. Ma vaatasin KNABi, seal on [[Gießen]] ja [[Meißen]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2022, kell 01:19 (EEST) :::: Siin on EKI poolt siis ka nagu väike segadus? Aga kuna Mößbauer pole kohanimi vaid isikunimi, siis minu arusaamist mööda tuleks see üldjuhul kirjutada isikunimede õigekirja soovituse järgi. Artikli alguses võib sulgudes täpsustada kuidas nimi saksapäraselt kirjutatakse. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. september 2022, kell 15:59 (EEST) :::Siis muudan artikli pealkirja kirjapildi EKI soovituse järgi ära? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. september 2022, kell 18:46 (EEST) ::: Või ootame veel mõnda aega mõne eksperdi hinnangut, kes saksapärase kirjapildi kasutamise siiski õigemaks arvaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 23. september 2022, kell 17:31 (EEST) :::: See EKI teatmiku artikkel iseenesest ei käi ainult isikunimede kohta, seal on näitena samad kohanimed, mis KNAB-is on teisiti. Võib-olla on siis mõeldud, et ß-i võib asendada, aga ei pea asendama. Iseenesest kasutatakse ß-i ka teistes keeltes, tegu ei oleks eesti keele eripäraga. Vikipeedia artiklipealkirjades on see siinse isiku puhul veel näiteks poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles, kohanimede nagu "Gießen" puhul veel rohkemates keeltes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. september 2022, kell 21:09 (EEST) :::::Minugipoolest võib nii või naapidi olla aga lihtsalt tahtsin teada, et mille alusel ja miks ühe või teise tähe kasutuse valime ja miks me EKI soovitust ei järgi. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 30. september 2022, kell 18:03 (EEST) :::::: Praegusel ajal enam saksa keeles osades variantides ß-tähte ei kasutata, millalgi eelmise sajandi lõpus standardiseeriti selle kasutamine. Reegel on nimedel lihtne - kirjutatakse nii, nagu algkeeles. Õie-Jüri Käärsööt on nende tähtedega kõikjal. Kui tahta nimesid, kus see märk sees on, siis tasub vanu mõisnikke vaadata, neil on see üsna sage. Asi on selles, et neil kohati ss ja ß muudavad tähendust sõnadel. Selles ära toodud allikas on öeldud: on tavaks, elik siis tegelikult peaks Piksel õigus olema. See peaks meiel tähendama, et põhivorm oleks ß, aga alati tuleb teha ümbersuunamine kahe ss-iga vormile.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. oktoober 2022, kell 20:44 (EEST) :::::::Melilac, ma leidsin EKI vastavalt lehelt (https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/) sellise lõigu, mis on eraldi kastis ja hüüumärgiga: ''Eesti tekstis kirjutatakse saksa nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, v.a ß.'' Kas sa seda ei lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. oktoober 2022, kell 20:33 (EEST) :::::::Nii, et saksapärase kirjaviisi kasutamise argumendiks on peamiselt see, et samamoodi on tehtud poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles (ja EKI nõuannet me eirame)..? Või oli mingi hea argument praeguse valiku eelistamiseks? Minu arusaamise järgi on EKI soovituse taga see, et eestikeelses kirjapildis ei kasutataks tarbetult võõrtähti. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2022, kell 22:28 (EEST) :::::::: Lugesin ikka, aga me teised ei lugenud keegi välja, et ß-täht alati ss-ina kirjas olemas peaks. Seega võib kasutada nii ja naa, mis tähendab (meie praktikas) seda, et esinema peaks mõlemad nimekujud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 17:39 (EEST) :::::::::Ma pole kindel kui hoolega sa lugesid. Ülaltoodud EKI lehe vastav lõik, mis on eraldi kastis ( v.a ß.) jätab nagu pigem ühe variandi. Kus sa (ja te teised.. keda siin silmas pead?) seda teist soovitust näed (näete), et võib nii ja naa? Palun täpsusta, kus selline soovitus on. Ja kas artiklid Mössbaueri spektroskoopia ja Mössbaueri efekt tuleb siis tulevikus, kui keegi arvab heaks nendest eesti keeles kirjutada siis ss-i või ß-iga? See nii ja naa pole lahendus minu arvates. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 18:05 (EEST) :::::::: Ma viitasin teistele Vikipeediatele lihtsalt vastusena sinu väitele, et teistes keeltes nii ei tehta. :::::::: Et EKI võõrtähti iseenesest tarbetuks peab, seda ma ei usu, kuna üldiselt on selline ladina tähtede asendamine võõrnimedes ebatavaline. On mõned sarnased erandid nagu näiteks islandi þ asendamine th-ga, aga nende kohta on öeldud konkreetsemalt, et asendada sobib väljaspool teatmeteoseid. :::::::: Mina ei ole veendunud, asendamata jätmine on EKI teatmikust tsiteeritud lausega vastuolus. Esiteks pole see lause sõnastatud otseselt soovituse ega reeglina ja teiseks ei pruugi see olla ammendav. KNAB-is toodud nimekujud võivad osutada selle lause mitteammendavusele. Kui tundub, et tähe asendamata jätmine on ikkagi probleemne, siis küllap võiks paluda Pällil asja täpsustada (mh küsida, miks KNAB-is pole tähti asendatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 20:15 (EEST) :::::::::Pikne, mulle paistab, et paljudes (enamikes?) keeltes saksakeelset tähte siiski ei kasutata ja EKI selle kasutamist ei eelista (kui antud teksti, mis ülalpool toodud aluseks võtta). Mille alusel meie ß-tähte eelistame? Küsin siis EKI-st veel üle, et milline nende soovitus või eelistus (ja selle põhjendus) oleks.. arvestusega, et kunagi ilmuvad Vikipeediasse ka artiklid Mössbaueri efekti ja spektroskoopia kohta. Ja äkki ka Heinrich Geissleri kohta (ning miks ka mitte Geissleri vaakumtoru kohta). Või tuleks ühes kohas siis kasutada ß-tähte ja teises ss-i? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 20:56 (EEST) :::::::::: Ma igaks juhuks täpsustan, et eespool mainitud KNAB on EKI kohanimeandmebaas, vt nt [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96046286&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&of=tb]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 21:19 (EEST) :::::::::::Pikne aitäh täpsustamast. Ülalpool Andres rääkis KNAB-ist. Kuna meil siin on tegemist isikunimega, siis tuleks minu meelest järgida EKI soovitust saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 21:13 (EEST) ::::::::::: Ei tuleks, seni kuni tegemist on soovitusega. Just see, et soovitusega on tegemist, tähendab seda, et alternatiiv on legaalne. Ja kui see on legaalne, (minu meelest ka juhul, kui see on legaalne olnud) peaksime me seda ka siin kajastama. Vrd. baltisaksa suguvõsade nimekujud - eri isikud on läbi aegade erinevaid nimevorme kasutama hakanud, ent see ei tähenda, et me neid eri suguvõsadeks peaks või neid ühele põhivormile taandama hakkama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 18:23 (EEST) ::::::::::::Kirjutasin EKI-le. Vastust pole veel tulnud. Minu meelest praegune EKI juhend saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta ei kõla nagu soovitus. Kas välja arvatud ß täht (v.a ß), nagu EKI lehel kirjas.. on ß tähe soovitus? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:18 (EEST) ::::::::::::Ja EKI lehe eraldi väljatoodud kastile järgneb lõik: ''Praktilised lihtsustused. Saksa nimedes esinev liittäht ß on teistes keeltes tavaks asendada ss-iga: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss.'' ::::::::::::'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:23 (EEST) :::::::::::: [[Peeter Päll]] vastas nii: ''Täpsustasin saksa nimede artiklis ß-i kohta märkust. ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. Võib-olla sobib põhjenduseks, et ß on liittäht, umbes nagu hollandi ij, mille lahutamine kaheks täheks on ka vastavas keeles endas olnud sage. KNAB püüab olla võimalikult originaalitruu, sest on arvestatud ka rahvusvahelist kasutajat. Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 21:12 (EEST) ::::::::::::Peale Pälli vastust on olukord minu meelest endiselt arusaamatu. Jah, Mössbauer on EKI (põhjendatud) soovitus... miks ikkagi Vikipeedias peab saksapärane vorm vastupidiselt soovitusele põhivormiks olema? Kui Melilac sinu sõnu kasutada, siis miks peab nö legaalne alternatiiv olema põhivormiks ja EKI soovitus isikunimede kohta osutuma teisejärguliseks? EKI soovituse ignoreerimist peab millegagi põhjendama. Kas põhjendus on see, et KNABis on saksa täht kasutusel? Siis KNAB on olulisem dokument, mis muudab Peeter Pälli soovituse teisejärguliseks..? Segadus (EKIs) paistab ka Pälli vastuse viimasest lausest: ''Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' Hämar lugu. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. oktoober 2022, kell 18:06 (EEST) ::Saksa keeles on ka Gauss https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gau%C3%9F ß-tähega, eesti keeles mitte. Seega puudub järjekindlus. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:11 (EEST) :Selgituseks: minu pakutud variant ei tugine mitte keelelistele eelistustele, vaid on entsüklopeediline variant; kui entsüklopeediliste kaalutluste puhul peaks leiduma mingi variant, mis eelistab teistpidist kasutusviisi, siis tuleb ka nii teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. oktoober 2022, kell 23:10 (EEST) ::Millele see väide tugineb, et Mößbauer on entsüklopeediline variant ja Mössbauer pole? (Paljudes teistes euroopa keeltes Vikipeedias on kasutusel just viimane vorm) Millistele allikatele toetud? Minu meelest peab olema mingi küllalt kaalukas põhjus, kui oma ala eksperdi Peeter Pälli soovitust ignoreerida. Ülalpool arvas ka [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], et P. Päll võiks asja selgitada. Sinu või minu isiklik arvamus või eelistus ei peaks asjasse puutuma, peaksime toetuma mingile objektiivsemale alusele, millele viidata. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:27 (EEST) :Kuidas on parem mõlemat varianti integreerida? Kasutades varianti Mössbauer on raskem varianti Mößbauer sisse tuua. Me ei saa kirjutada, et see on vana variant, sest see on (ikka veel) legaalne kirjaviis, sama kehtib ka määratluse "saksapäraselt" kohta. Mössbaueri kohta saame kirjutada just nii nagu Päll ütles - "eesti keeles traditsiooniliselt".- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. oktoober 2022, kell 17:04 (EEST) ::Artikli alguses võib kirjutada, et kasutusel on ka saksapärase kirjapildiga vorm Mößbauer. Aga EKI soovitab pigem kasutada (''üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer.'' nagu ülalpool Pälli kirjas oli) eesti tähtedega nimevormi vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:37 (EEST) Pälli vastuses on küll selgesõnaline soovitus, aga EKI teatmiku tekst muudetud kujul jätab minu meelest asja lahtisemaks ehk veel vähem ammendavaks kui enne (nenditakse vaid, et on tava täht asendada). Küllap siis võiksime tavale tuginedes tähe asendada, aga mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks. Kui KNAB-is sobib originaalitruu kirjapilt, siis iseenesest võiks see sobia ka Vikipeediasse, kus samuti püüame üldiselt kasutada täpseid kirjakujusid. Võib-olla ikkagi võiks asendada väljaspool teatmeteoseid, nii nagu näiteks eespool mainitud islandi þ puhul, ning võiks ehk mõelda, et see soovitus kehitb pigem väljaspool teatmeteoseid. Mis puutub isiku- ja kohanimede vastandusse, siis mulle jääb jätkuvalt selgusetuks, kust tuleb välja, et nende kirjutamiseks on erinevad soovitused. Kui tähe asendame, siis jääb minu meelest ikkagi õhku küsimus, miks me ei asenda teisi ladina tähti, mille asendamise kohta on samuti teatav tava. Võib-olla on nii, et saksa nimed esinevad eestikeelses tekstis enam kui teised ladina kirjas võõrnimed ning seetõttu on selle tähe asendamise tava lihtsalt tugevam kui teiste tähtede asendamise tava, aga selline piiritõmbamine tundub mõneti meelevaldne. Ma arvan, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada Vikipeedias konkreetsed nimed kõikjal ühtmoodi, kas originaalitruult või asendatud tähega. Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel. Või vähemasti mulle ei meenu, et see varem küsimusi oleks tekitanud. Kui seda nüüd muuta, siis võiks teha seda läbivalt. Muutmine oleks üsna suur töö ja eespool nimetatud põhjusel mulle tundub, et selleks ikkagi pole otsest vajadust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) :''mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks.'' Pälli kirjas ju sõnaselgelt: ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:00 (EEST) :Kuidagi peaksime siiski ka artikli algusesse kirjutama, et eesti keeles kehtib vähemalt samaväärselt nimevorm '''Mössbauer'''. Aga segane on see lugu küll, kui KNABi lk ütleb ühte ja Saksa nimede lk teist. Ja kahju, kui otsustav argument antud juhul on lõpude lõpuks see, et muutmine oleks (liiga) suur töö. Soomekeelses Vikipeedias on valitud artikli põhivormiks ss-ga variant ja samas teises artiklis kasutatud tekstis ß tähte. https://fi.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauerin_ilmi%C3%B6 [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:36 (EEST) :''Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel.'' Ja selle senise järjekindluse aluseks on olnud milline dokument või eksperdi arvamus, mille järgi olete siiani joondunud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 22:56 (EEST) :: Minu mõte oli, et üldisest soovitusest kirjutada ühtmoodi ei tulene iseenesest, et teistmoodi kirjutamine on igas kontekstis ebasoovitatav. Ma viitasin eespool asjaoludele, mille tõttu ei näi asi nii ühesena nagu püüad seda näidata. :: Tõenäoliselt pole mingit dokumenti, millele tuginedes on ß-täht asendamata jäetud. Arvatavasti on nii kirjutamine tundunud lihtsalt loomulikuna, kuna see läheb kokku sellega, kuidas ladina kirja kasutavate keelte nimesid üldiselt kirjutatakse. :: Kui parandamiseks on mõjuv põhjus, siis tuleks parandada sõltumata sellest kui suur töö see on. Lihtsalt mina ei ole veendunud, et parandamiseks on mõjuv põhjus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) :::Traditsioon ei ole muidugi igavene, üheksateistkümnendal sajandil ja veel esimese vabariigi alguses oli ß väga levinud täht, kuigi minu isikliku hinnangu järgi kasutasid seda pärast iseseisvumist juba põhiliselt baltisakslased. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 11:09 (EET) :''saksapärase kirjapildiga'' pole just oluliselt parem kui ''saksapäraselt''. Probleem on ju selles, et seda kasutatakse saksa keeles osades riikides, osades mitte. Ka pole ainus maa, kus see saksa keeles kasutusel on, Saksamaa... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. november 2022, kell 12:47 (EET) :''Ma arvan, et parem oleks''..Pikne, ma ei tea mis reeglite järgi sa oma otsused teed ja arvamusi arvad. Minu meelest peaks Vikipeedias kõikjal kehtima põhimõte, et info mida jagame oleks viidatav ja kõik. Kui tegelikke viiteid faktiliselt ei leia, siis ei kõlba mingi isetekkeline põhimõte (et oleks kõikjal ühtemoodi kasutus). Kust selle reegli kohta lugeda võib, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada igalpool ühtemoodi (kuigi viidata sellisele kasutusele ei saa ja antud teema ekspert P.Päll soovitab vastupidist)? Kui meil on mingi oma põhimõte, mille alusel valikuid teeme, tuleks seda kõikide kasutajatega arutada ja konsensuse leidmise korral kuhugi kirja panna (tõsi, ma ei tea kui palju meil volitusi on luua Vikipeedias reegleid, mida seal pole?). Kui nii tehtud pole, tuleks järgida kehtivaid Vikipeedia reegleid. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:29 (EET) Loen Vikipeedia esilehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:P%C3%B5him%C3%B5tted (osast 3 olulist põhimõtet) ''Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele.'' Ja minu küsimus endiselt, et millisele allikale tuginedes jagame infot Rudolf Mössbaueri saksapärase kirjapildi (siis ß-tähe) eelistamise kohta eesti keeles? Palun konkreetne vastus. Äkki leidub mõni viide TalTechi või Tartu Ülikooli õppematerjalidest, kus seda teemat on käsitletud?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. november 2022, kell 19:46 (EET) Viide raamatust "Füüsika ajalugu. Õpik kõrgkoolidele", mille autoriks Ivar Piir (2015 kirjastus Ilmamaa) lk 439 Rudolf Mössbauer ja lk 237 Wilhelm Geissler. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58552?show=full --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. detsember 2022, kell 21:20 (EET) Vaatasin ka esimesest eestiaegsest entsüklopeediast ([[Eesti Entsüklopeedia]] 6. osast) Mössbaueri kohta. Seal see nimi üldse puudus. Kas meil on üldse eestikeelset viidet Mößbaueri kohta? Või ongi ainus allikas Vikipeedia ise, mis taolist eksitavat infot levitab? Siis ainus argument on KNAB ja sealne [[Gießen]] ja [[Meißen]]? Tuleks ikka leida korrektne viide eestikeelse Mößbaueri kasutuse kohta. Kui seda leida pole, tuleks artikli pealkiri muuta ja Mößbauer panna sulgudesse artikli algusesse nagu enwikis (German spelling: Mößbauer). Me ei tee ju Vikipeedias omaloomingut. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 16:12 (EET) : Ma näe jätkuvalt alust väitmaks, et "Mößbauer" on eksitav või suisa omamlooming. Mõlemad variandid on õiged ja põhjendatavad. Eesti Vikipeedias saab kirjutada ka neist saklastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::''Mõlemad variandid on põhjendatavad''.. Põhjenduseks sobib ainult faktiline viide antud küsimuses. Nii on minu meelest Vikipeedia reeglites kirjas. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:49 (EET) ::Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele. Pikne, kas sind ei häiri kui Vikipeedia jagab infot, millele päriskeeles sobivat viidet ei leia.. see tähendab, et tegelikult sellist kirjapilti antud juhul kasutusel pole. See pole oluline? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:59 (EET) ::Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. detsember 2022, kell 00:16 (EET) ::''..saab kirjutada ka neist sakslastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga.'' Kuidas see siia puutub? Praegusel juhul on ju Mössbauerist mitmetes asjalikes eestikeelsetes materjalides juttu olnud ja seda ainult eestipärases kirjapildis. Saksa tähe kasutamise kohta antud nime puhul viidet ma leidnud ei ole. Kui sellist viidet leida ei õnnestu, siis on ju omalooming kui Vikipeedia jätkuvalt sellist tähekasutust otsekui esimese eesti keelse valikuna propageerib. Ma ei näe ka põhjust miks peaksime jätkuvalt ignoreerima Peeter Pälli soovitust. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2023, kell 01:07 (EET) ::: Sa väidad, et tegu on omaloominguga lihtsalt seetõttu, et konkreetset nimekuju teadaolevalt ei esine eestikeelsetes allikates. Kui tegu oleks tõesti seetõttu omaloominguga, siis käib see samavõrra kõigi sakslaste kohta või üldse kõigi välismaalaste kohta, keda teadaolevalt eestikeelsetes allikates pole mainitud ning kelle nimesid justkui ei saaks seetõttu Vikipeedias kasutada. See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju. ::: Nagu eespool juba välja toodud, lisaks sellele üldisele soovitusele on veel asjaolusid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. jaanuar 2023, kell 20:21 (EET) ::::''See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju.'' ..aga miks originaalkuju pole enamikus teistes keeltes Vikipeedias aluseks võetud ja miks see meie jaoks kohustuslik on jääb mulle ebaselgeks. Minu meelest suisa vägivaldne on luua Vikipeedias arusaam otsekui ainuõigest, korrektsest eestikeelsest nimetamisest kui seda ei saa tegelikult viidata, seega kui see on vastuolus antud isikunime tegeliku traditsioonilise kasutusega eesti keeles ja vastuolus oma ala eksperdi soovitusega saksakeelsete isikunimede kirjapildi kohta. Pikne, sa loed ennast suuremaks eksperdiks kui Peeter Päll (kui Päll pole antud küsimuses autoriteet, siis tuleks pöörduda kellegi poole kes seda on)? Milleks muuks kui isetegevuseks saab praegust Vikipeedia väljapakutud eeliskasutatud kirjaviisiga nime valikut nimetada? Minu arvates ei ole see kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega neutraalse kajastamise kohta, mis tugineb viidatavatele andmetele (mis igas keeles peaks tuginema eelkõige omakeelsele autoriteetsele tekstile). Saksapärane originaalkirjapilt peaks olema muidugi sulgudes päises. Miks me peame aga eelisjärjekorras täpset originaalkeele nimekuju kasutama, mina siin mõjuvat põhjust ei näe.. ja kas keegi peale anonüümsete ka sõna võtab? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:55 (EET) :::::Ei mingit isetegevust, sest viidata saab küll. Neutraalsusega on ka kõik korras. :) Võõrnimede kirjutamisel eesti keeles on peareegel, et neid kirjutame nagu lähtekeeles on tavaks (ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32]). Niikaua kui sakslased eelistavad kirjutada Mößbauer, võib ka eesti keeles seda eelisnimekujuna käsitleda, mööndusega, et Mössbauer on eesti keeles samuti õige. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:52 (EET) ::::::Hirvelaid, see dokument pärineb aastast 2007. Kas me ei peaks lähtuma uuemast EKI dokumendist saksa nimede õigekirja kohta? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/#isikunimed Seal on ß-tähe kasutuse kohta suisa eraldi kastiga väljatoodud soovitus, mis lõppeb hüüumärgiga. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 14:56 (EET) :::::::No enne 2007. aastat kehtis ju sama peareegel. Ma mõtlen, et see jääb veel kauaks kehtima. Sellest lähtumine pole mingil juhul vale. Et eesti keele kasutajal elu oleks mugavam, teeb keelekorraldaja aeg-ajalt praktilisi lihtsustusi ja mugandusi. Üks neist on ß-tähe kasutuse kohta. Sina eelistaksid seda järgida, mina ka. Kuid Vikipeedias hoitakse joont, et eelisnimekujuna kasutada lähtekeelset kuju. Ja miks ka mitte. Ma olen selle asjaga juba harjunud. :::::::See arutelu on pilgeni täis. :) Jälgida on seda raske. Mõtlen, et teeks õige Strassmanni artikli. Tolle arutelus saaks siis vajadusel samal teemal jätkata. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 15:52 (EET) ::::::::Hirvelaid, tore on lugeda lahket juttu:), aitäh! Aga ma ei saanud vastust, kas tuleks EKI juhendit (ka ß-tähe kohta) eirata, ignoreerida lihtsalt kui vähemtähtsat? Kas 2007 aasta dokument on kuidagi olulisem asi millele toetuda? Kas oled uuema EKI soovituse läbi lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 23:36 (EET) ::::::::Ausalt öeldes on arusaamatu lugeda eestikeelse Vikipeedia artikli päisest, et ''eesti kirjanduses kasutatav nimekuju on Rudolf Mössbauer'' (aga artikli pealkiri see ei ole, see ei ole eestikeelse Vikipeedia jaoks esimene valik ja ilmselt siis ka pealkirjale pole eestikeelsest tekstikorpusest viidet tarvis). Kas saaks kujutada ette sama olukorda enwikis, kus artikkel tehakse saksa autentses kirjaviisis ja siis lisatakse samuti, et ingliskeelses kirjanduses sellist kirjapilti (ß-tähega) tegelikult ei kasutata? Hirvelaid, näen sama tüüplahendust ka artikli [[Fritz Straßmann]] päises. Kui palju neid artikleid (ß-tähte eelistavaid) eesti Vikipeedias on? Kas saab seda kuidagi lihtsalt otsida? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 20:51 (EET) ::::::Ja imelik lugu on selle 2007 aastast pärineva küllalt raudse, ammukehtinud reegli [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32] (nagu siin arutelus mitmed väidavad) tegelik vastukaja eestikeelses kirjanduses.. Kui reegel nii kindel on, miks selle tegelikku kasutust kuskilt tekstidest ei leia, miks toimetajad ja autorid siis seda järginud pole? Miks ei leia viiteid Mößbauerile, samas kui viiteid Mössbauerile on mitmeid? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 21:09 (EET) ---- Ma teeks nii: artikli pealkirjaks Mössbauer, sest nii on selle nime kirjutamise traditsioon eesti keeles. Artikli avalauses esimesena märkida Mößbauer, et langeks kokku saksa vikis tooduga (kui nad ükskord muudavad, siis järgime). Avalauses teise nimena ära tuua Mössbauer. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 17:36 (EET) :Mulle paistab ka nii kõige täpsem ja ausam olevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 20:35 (EET) : Ma arvan, küsimus pole siin niivõrd konkreetse nime kirjutamise traditsioonis. Neis allikates, kus on täht asendatud, on seda tehtud tõenäoliselt kõigi saksa nimede puhul. Iga üksiku nime puhul traditsiooni üle otsustada on keeruline, otstarbekam tundub kirjutada kõiki saksa nimesid ühtviisi, kas siis originaalipäraselt või asendatud tähega. Eelistav nimekuju on üldjuhul nii pealkirjas kui ka avalauses eespool. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::Kas muudame siis ka artikli Carl Friedrich Gauss, kuna saksakeelses artiklis on Gauß? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:20 (EEST) == Mössbaueri efekt == Kas Mößbaueri avastatud efekt, mille eest ta Nobeli preemia sai ja millel põhineb ka Mössbaueri spektroskoopia, on see kui mõnede elementite (näiteks Fe või Ir) aatomituumad neelavad ja kiirgavad gammakvandi koheselt.. ilma, et tekiks mingit energiakadu, nö tagasilööki (aatomituuma soojusliikumine, vibreerides). Kas selle kohta leidub mõni asjalik eestikeelne õppematerjal? Siin üks ingliskeelne ülevaatlik video Mößbaueri efekti kohta https://www.youtube.com/watch?v=-jMzvB_sSSk --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:28 (EEST) Siin üks põhjalik tutvustus, (https://www.youtube.com/watch?v=rng5sqgdt1s) selgitab dr. Eckhard Bill. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:38 (EEST) Emeriitprofessor Norman Greenwood, üks Mössbaueri spektroskoopia edukaid rakendajaid, kirjeldab selle meetodi kasutust keemia valdkonnas. https://www.webofstories.com/play/norman.greenwood/155 Kas see video võiks olla artiklis välislinkide all (seniks kuni artikleid Mössbaueri efekt või Mössbaueri spektroskoopia pole)? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 19:20 (EEST) : See ei ole Vikipeedia arutelulehe teema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) ::[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], see Norman Greenwoodi video, mis selgitab Mössbaueri efekti/spektroskoopiat ei sobi Mößbaueri artikli välislinkidesse? See küsimus ei sobi Vikipeedia artikli arutelulehele, ei ole Vikipeedia arutelulehe teema? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:45 (EEST) ::: Olgu, seda küsimust ma ei märganud. Küsimusele eelnev tekst samas ikkagi ei puutu küsimusse. Minu meelest seda linki pole siia tarvis. Artikkel on eeskätt isikust ja muidu ka, välislinkide kogumise asemel võiks artiklid olla orienteeritud sisule. Guugeldada võib iga lugeja ise ka. Alustuseks võiks siia kas või lühidalt isiku teadussaavutused kirja panna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::::Jah, saavutused on olulised, kuid minu arvates oleks olulisem selgitada just avastatud nähtuse sisu. Aga teema on minu jaoks kauge, ma ei tea milliseid vastavaid termineid eesti keeles kasutatakse. Näiteks kuidas nimetada seda, et gammakvandi neeldudes tahke aine (kristallstruktuuri) ühes aatomis nö tagasilööki ei toimu või toimub ülivähe, kogu kristallstruktuuri ulatuses ja seega saab kvant (peaaegu) sama energiaga aatomituumas neelduda ja siis edasi kiirguda. Türgi artikkel paistab hea https://tr.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_spektroskopi . Seal on toodud elementide tabel, milliste puhul M spektroskoopia toimub, milliste puhul mitte vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:58 (EEST) Kas Mössbaueri efekt ja spektroskoopia on sobilik kirjaviis? Sarnane lahendus on näiteks enwikis: Heinrich Geißler ja Geissler tube (https://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Gei%C3%9Fler). --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 23:19 (EEST) : Ma arvan, et parem on kasutada artiklipealkirjades sama kirjapilti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::Sellisel juhul on Vikipeedia valinud ainult 1 variandi ja propageerib seda kui parimat/ainuõiget viisi nimekasutuses. Samas kui hetkel EKI ekspert soovitab eesti keeles teist varianti. Minu arvates peaks Vikipeedia levitama kaasaegset teavet parimal kujul. Kui oma ala eksperte arvesse ei võeta on tegemist vastuoluga. Ma ei näe mõjuvat põhjust, miks sellist tegevust peaks õigustama. Kui Peeter Päll pole piisavalt ekspert, siis tuleks veel kellegi autoriteetse isiku arvamust lisaks küsida. Kes võiks selline asjatundja olla? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:16 (EEST) ::Kui jääme ka M spektroskoopia ja M efekti puhul ß tähega kirjapildi juurde, siis ... oleme nö pühamad kui paavst ise, ma ei mõista kuhu me sellise pedantse järjekindlusega tahame jõuda? (Või on oluline igati vältida ENEs kasutatud vormi ja rõhutada siis vastupidiselt saksapärast?) Enamikud ladinatähti kasutavad keeled on M spetroskoopia ja M efekti kirjutanud ss-ga. (Soovitan vaadata erinevates keeltes tehtud valikuid: https://en.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_effect Ainult ühes euroopa keeles (muidugi saksa keel jääb arusaadavalt kõrvale) on artikli pealkirjas kasutusel ß täht (hispaania keeles), hiljem tekstis siiski ka ss. Vaadates teiste keelte Vikipeediate valikuid ei näe ma põhjust, miks me ei võiks kasutada termineid Mössbaueri efekt ja spektroskoopia. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:41 (EEST) :::Tegelikult on eesti keelest teatav vastupidine näide kohe pähe tikkumas - [[Joseph-Ignace Guillotin]] ja [[giljotiin]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 18:21 (EET) Eesti Entsüklopeedias (EE 6. osas, mis väljaantud 1992 https://hansaantiik.ee/toode/eesti-entsuklopeedia-6-koide/) on Mössbaueri efekti kohta täitsa põhjalik seletus - minu meelest korrektne ja piisavalt põhjalik eestikeelne seletus. Võibolla peaks selle lisama välislinkide alla? Seni kuni artikkel Mössbaueri efekt Vikipeedias puudub on hea, kui huviline leiaks infot selle kohta, et mida siis Mössbauer sisuliselt avastas ja mille eest ta Nobeli preemia sai. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. november 2022, kell 18:02 (EET)II Praegu on Teaduste akadeemia raamatukogus näitus, mille pealkiri on "Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses". Autor: Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika arhiivimuuseum. Näitusel on juttu ka Geissleri torust (Heinrich Geissleri poolt loodud vaakumtoru). Läbivalt on kasutusel kahe s-iga kirjapilt. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. aprill 2025, kell 13:03 (EEST) Asendamine "ss"-iga kuulub "praktiliste lihtsustuste" alla. Teatmeteostes neid kasutada EKI ei soovita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2025, kell 11:08 (EEST) Jah, ma arvan, et ka Gaussi artiklis peaks muutma. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 21:41 (EEST) :Ainult siis, kui leidub usaldusväärne viide, et eesti keeles päriselt kasutatakse sellist nimekuju - Gauß. Peaks ju nii olema, et me ei mõtle algupärast infot (eestikeelses) Vikipeedias ise välja, vaid kajastame tõetruult (eesti keeleruumis) olemasolevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 18:42 (EEST) ::Nimede puhul tuleb lähtuda sellest, mis on õige, mitte seda, mida kasutatakse. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 20:15 (EEST) :::"Õige" kasutuse kohta oleks vaja vähemalt mõni usaldusväärne viide tegeliku kasutuse kohta eesti keeles. Kui seda pole, oleks artikli (Carl Friedrich Gauss) nimekuju muutmise korral (...Gauß) tegemist Vikipeedia isetegevusega. Tugineme ikka faktidele. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2026, kell 19:08 (EEST) ::::Õiget ei määra tegelik kasutust. Näiteks araabia isikunimesid, samuti mõnesid vene ja islandi nimesid kirjutatakse õigesti (ilma lihtsuatuseta) ainult teatmeteostes. Ja see ongi nii ette kirjutatud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 00:46 (EEST) :::::Kus see on ette kirjutatud? Vaatasin raamatukogus teatmeteoseid. Oli ainult Gauss. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:27 (EEST) ::::::No EKI kirjutab paljude lihtsustuste puhul ette, et teatmeteostes ei tohi neid kasutada. Ma arvan, et see on ka selline juhtum. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:42 (EEST) :::::::Küsisin EKI-st (Vikipeedias, artikli Rudolf Mössbauer arutelus on kerkinud küsimus - Kas saksa matemaatiku Carl Friedrich Gauss nimi tuleks muuta saksapäraseks Gauß?) ja sain vastuse: Vahendan nõuande, mis on antud EKI teatmikus saksa nimede juhise all: "Praktilised lihtsustused. Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liittäht ß täheühendiga ss: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss. Sama on Teile 2022-10-14 soovitanud Peeter Päll. :::::::Lugupidamisega Maire Raadik eesti keele instituut [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 17:46 (EEST) 0vzjtdotrnv9c66in3b0wrsfiv0irk3 7253560 7253558 2026-10-15T14:48:23Z Nimelik 60716 7253560 wikitext text/x-wiki == Saksapärane kirjapilt == Miks peab eesti artiklis saksapärast kirjapilti kasutama? Kas ei peaks olema Mössbauer? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2022, kell 13:33 (EEST) :Minu meelest tuleb kirjutada samamood, nagu saksa keeles, nagu teisigi saksa nimesid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2022, kell 23:31 (EEST) ::Miks seda teistes keeltes ei tehta? Kas see on siis ainult eesti keele eripära? Kas Mössbaueri effekt ja Mössbaueri spektroskoopia tuleb samuti ß-tähega kirjutada? Kas on mõni teine isikunimi näiteks, kus on eesti keeles seda saksa s-tähte kasutatud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 17. september 2022, kell 00:10 (EEST) :: Nagu ma aru saan soovitab EKI ka nimedes ß asemel kahekordset s-tähte. :: https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ ::: Tõepoolest, ma näen esimest korda mingeid reegleid selle kohta. Ma vaatasin KNABi, seal on [[Gießen]] ja [[Meißen]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2022, kell 01:19 (EEST) :::: Siin on EKI poolt siis ka nagu väike segadus? Aga kuna Mößbauer pole kohanimi vaid isikunimi, siis minu arusaamist mööda tuleks see üldjuhul kirjutada isikunimede õigekirja soovituse järgi. Artikli alguses võib sulgudes täpsustada kuidas nimi saksapäraselt kirjutatakse. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. september 2022, kell 15:59 (EEST) :::Siis muudan artikli pealkirja kirjapildi EKI soovituse järgi ära? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. september 2022, kell 18:46 (EEST) ::: Või ootame veel mõnda aega mõne eksperdi hinnangut, kes saksapärase kirjapildi kasutamise siiski õigemaks arvaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 23. september 2022, kell 17:31 (EEST) :::: See EKI teatmiku artikkel iseenesest ei käi ainult isikunimede kohta, seal on näitena samad kohanimed, mis KNAB-is on teisiti. Võib-olla on siis mõeldud, et ß-i võib asendada, aga ei pea asendama. Iseenesest kasutatakse ß-i ka teistes keeltes, tegu ei oleks eesti keele eripäraga. Vikipeedia artiklipealkirjades on see siinse isiku puhul veel näiteks poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles, kohanimede nagu "Gießen" puhul veel rohkemates keeltes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. september 2022, kell 21:09 (EEST) :::::Minugipoolest võib nii või naapidi olla aga lihtsalt tahtsin teada, et mille alusel ja miks ühe või teise tähe kasutuse valime ja miks me EKI soovitust ei järgi. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 30. september 2022, kell 18:03 (EEST) :::::: Praegusel ajal enam saksa keeles osades variantides ß-tähte ei kasutata, millalgi eelmise sajandi lõpus standardiseeriti selle kasutamine. Reegel on nimedel lihtne - kirjutatakse nii, nagu algkeeles. Õie-Jüri Käärsööt on nende tähtedega kõikjal. Kui tahta nimesid, kus see märk sees on, siis tasub vanu mõisnikke vaadata, neil on see üsna sage. Asi on selles, et neil kohati ss ja ß muudavad tähendust sõnadel. Selles ära toodud allikas on öeldud: on tavaks, elik siis tegelikult peaks Piksel õigus olema. See peaks meiel tähendama, et põhivorm oleks ß, aga alati tuleb teha ümbersuunamine kahe ss-iga vormile.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. oktoober 2022, kell 20:44 (EEST) :::::::Melilac, ma leidsin EKI vastavalt lehelt (https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/) sellise lõigu, mis on eraldi kastis ja hüüumärgiga: ''Eesti tekstis kirjutatakse saksa nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, v.a ß.'' Kas sa seda ei lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. oktoober 2022, kell 20:33 (EEST) :::::::Nii, et saksapärase kirjaviisi kasutamise argumendiks on peamiselt see, et samamoodi on tehtud poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles (ja EKI nõuannet me eirame)..? Või oli mingi hea argument praeguse valiku eelistamiseks? Minu arusaamise järgi on EKI soovituse taga see, et eestikeelses kirjapildis ei kasutataks tarbetult võõrtähti. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2022, kell 22:28 (EEST) :::::::: Lugesin ikka, aga me teised ei lugenud keegi välja, et ß-täht alati ss-ina kirjas olemas peaks. Seega võib kasutada nii ja naa, mis tähendab (meie praktikas) seda, et esinema peaks mõlemad nimekujud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 17:39 (EEST) :::::::::Ma pole kindel kui hoolega sa lugesid. Ülaltoodud EKI lehe vastav lõik, mis on eraldi kastis ( v.a ß.) jätab nagu pigem ühe variandi. Kus sa (ja te teised.. keda siin silmas pead?) seda teist soovitust näed (näete), et võib nii ja naa? Palun täpsusta, kus selline soovitus on. Ja kas artiklid Mössbaueri spektroskoopia ja Mössbaueri efekt tuleb siis tulevikus, kui keegi arvab heaks nendest eesti keeles kirjutada siis ss-i või ß-iga? See nii ja naa pole lahendus minu arvates. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 18:05 (EEST) :::::::: Ma viitasin teistele Vikipeediatele lihtsalt vastusena sinu väitele, et teistes keeltes nii ei tehta. :::::::: Et EKI võõrtähti iseenesest tarbetuks peab, seda ma ei usu, kuna üldiselt on selline ladina tähtede asendamine võõrnimedes ebatavaline. On mõned sarnased erandid nagu näiteks islandi þ asendamine th-ga, aga nende kohta on öeldud konkreetsemalt, et asendada sobib väljaspool teatmeteoseid. :::::::: Mina ei ole veendunud, asendamata jätmine on EKI teatmikust tsiteeritud lausega vastuolus. Esiteks pole see lause sõnastatud otseselt soovituse ega reeglina ja teiseks ei pruugi see olla ammendav. KNAB-is toodud nimekujud võivad osutada selle lause mitteammendavusele. Kui tundub, et tähe asendamata jätmine on ikkagi probleemne, siis küllap võiks paluda Pällil asja täpsustada (mh küsida, miks KNAB-is pole tähti asendatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 20:15 (EEST) :::::::::Pikne, mulle paistab, et paljudes (enamikes?) keeltes saksakeelset tähte siiski ei kasutata ja EKI selle kasutamist ei eelista (kui antud teksti, mis ülalpool toodud aluseks võtta). Mille alusel meie ß-tähte eelistame? Küsin siis EKI-st veel üle, et milline nende soovitus või eelistus (ja selle põhjendus) oleks.. arvestusega, et kunagi ilmuvad Vikipeediasse ka artiklid Mössbaueri efekti ja spektroskoopia kohta. Ja äkki ka Heinrich Geissleri kohta (ning miks ka mitte Geissleri vaakumtoru kohta). Või tuleks ühes kohas siis kasutada ß-tähte ja teises ss-i? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 20:56 (EEST) :::::::::: Ma igaks juhuks täpsustan, et eespool mainitud KNAB on EKI kohanimeandmebaas, vt nt [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96046286&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&of=tb]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 21:19 (EEST) :::::::::::Pikne aitäh täpsustamast. Ülalpool Andres rääkis KNAB-ist. Kuna meil siin on tegemist isikunimega, siis tuleks minu meelest järgida EKI soovitust saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 21:13 (EEST) ::::::::::: Ei tuleks, seni kuni tegemist on soovitusega. Just see, et soovitusega on tegemist, tähendab seda, et alternatiiv on legaalne. Ja kui see on legaalne, (minu meelest ka juhul, kui see on legaalne olnud) peaksime me seda ka siin kajastama. Vrd. baltisaksa suguvõsade nimekujud - eri isikud on läbi aegade erinevaid nimevorme kasutama hakanud, ent see ei tähenda, et me neid eri suguvõsadeks peaks või neid ühele põhivormile taandama hakkama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 18:23 (EEST) ::::::::::::Kirjutasin EKI-le. Vastust pole veel tulnud. Minu meelest praegune EKI juhend saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta ei kõla nagu soovitus. Kas välja arvatud ß täht (v.a ß), nagu EKI lehel kirjas.. on ß tähe soovitus? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:18 (EEST) ::::::::::::Ja EKI lehe eraldi väljatoodud kastile järgneb lõik: ''Praktilised lihtsustused. Saksa nimedes esinev liittäht ß on teistes keeltes tavaks asendada ss-iga: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss.'' ::::::::::::'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:23 (EEST) :::::::::::: [[Peeter Päll]] vastas nii: ''Täpsustasin saksa nimede artiklis ß-i kohta märkust. ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. Võib-olla sobib põhjenduseks, et ß on liittäht, umbes nagu hollandi ij, mille lahutamine kaheks täheks on ka vastavas keeles endas olnud sage. KNAB püüab olla võimalikult originaalitruu, sest on arvestatud ka rahvusvahelist kasutajat. Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 21:12 (EEST) ::::::::::::Peale Pälli vastust on olukord minu meelest endiselt arusaamatu. Jah, Mössbauer on EKI (põhjendatud) soovitus... miks ikkagi Vikipeedias peab saksapärane vorm vastupidiselt soovitusele põhivormiks olema? Kui Melilac sinu sõnu kasutada, siis miks peab nö legaalne alternatiiv olema põhivormiks ja EKI soovitus isikunimede kohta osutuma teisejärguliseks? EKI soovituse ignoreerimist peab millegagi põhjendama. Kas põhjendus on see, et KNABis on saksa täht kasutusel? Siis KNAB on olulisem dokument, mis muudab Peeter Pälli soovituse teisejärguliseks..? Segadus (EKIs) paistab ka Pälli vastuse viimasest lausest: ''Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' Hämar lugu. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. oktoober 2022, kell 18:06 (EEST) ::Saksa keeles on ka Gauss https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gau%C3%9F ß-tähega, eesti keeles mitte. Seega puudub järjekindlus. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:11 (EEST) :Selgituseks: minu pakutud variant ei tugine mitte keelelistele eelistustele, vaid on entsüklopeediline variant; kui entsüklopeediliste kaalutluste puhul peaks leiduma mingi variant, mis eelistab teistpidist kasutusviisi, siis tuleb ka nii teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. oktoober 2022, kell 23:10 (EEST) ::Millele see väide tugineb, et Mößbauer on entsüklopeediline variant ja Mössbauer pole? (Paljudes teistes euroopa keeltes Vikipeedias on kasutusel just viimane vorm) Millistele allikatele toetud? Minu meelest peab olema mingi küllalt kaalukas põhjus, kui oma ala eksperdi Peeter Pälli soovitust ignoreerida. Ülalpool arvas ka [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], et P. Päll võiks asja selgitada. Sinu või minu isiklik arvamus või eelistus ei peaks asjasse puutuma, peaksime toetuma mingile objektiivsemale alusele, millele viidata. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:27 (EEST) :Kuidas on parem mõlemat varianti integreerida? Kasutades varianti Mössbauer on raskem varianti Mößbauer sisse tuua. Me ei saa kirjutada, et see on vana variant, sest see on (ikka veel) legaalne kirjaviis, sama kehtib ka määratluse "saksapäraselt" kohta. Mössbaueri kohta saame kirjutada just nii nagu Päll ütles - "eesti keeles traditsiooniliselt".- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. oktoober 2022, kell 17:04 (EEST) ::Artikli alguses võib kirjutada, et kasutusel on ka saksapärase kirjapildiga vorm Mößbauer. Aga EKI soovitab pigem kasutada (''üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer.'' nagu ülalpool Pälli kirjas oli) eesti tähtedega nimevormi vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:37 (EEST) Pälli vastuses on küll selgesõnaline soovitus, aga EKI teatmiku tekst muudetud kujul jätab minu meelest asja lahtisemaks ehk veel vähem ammendavaks kui enne (nenditakse vaid, et on tava täht asendada). Küllap siis võiksime tavale tuginedes tähe asendada, aga mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks. Kui KNAB-is sobib originaalitruu kirjapilt, siis iseenesest võiks see sobia ka Vikipeediasse, kus samuti püüame üldiselt kasutada täpseid kirjakujusid. Võib-olla ikkagi võiks asendada väljaspool teatmeteoseid, nii nagu näiteks eespool mainitud islandi þ puhul, ning võiks ehk mõelda, et see soovitus kehitb pigem väljaspool teatmeteoseid. Mis puutub isiku- ja kohanimede vastandusse, siis mulle jääb jätkuvalt selgusetuks, kust tuleb välja, et nende kirjutamiseks on erinevad soovitused. Kui tähe asendame, siis jääb minu meelest ikkagi õhku küsimus, miks me ei asenda teisi ladina tähti, mille asendamise kohta on samuti teatav tava. Võib-olla on nii, et saksa nimed esinevad eestikeelses tekstis enam kui teised ladina kirjas võõrnimed ning seetõttu on selle tähe asendamise tava lihtsalt tugevam kui teiste tähtede asendamise tava, aga selline piiritõmbamine tundub mõneti meelevaldne. Ma arvan, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada Vikipeedias konkreetsed nimed kõikjal ühtmoodi, kas originaalitruult või asendatud tähega. Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel. Või vähemasti mulle ei meenu, et see varem küsimusi oleks tekitanud. Kui seda nüüd muuta, siis võiks teha seda läbivalt. Muutmine oleks üsna suur töö ja eespool nimetatud põhjusel mulle tundub, et selleks ikkagi pole otsest vajadust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) :''mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks.'' Pälli kirjas ju sõnaselgelt: ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:00 (EEST) :Kuidagi peaksime siiski ka artikli algusesse kirjutama, et eesti keeles kehtib vähemalt samaväärselt nimevorm '''Mössbauer'''. Aga segane on see lugu küll, kui KNABi lk ütleb ühte ja Saksa nimede lk teist. Ja kahju, kui otsustav argument antud juhul on lõpude lõpuks see, et muutmine oleks (liiga) suur töö. Soomekeelses Vikipeedias on valitud artikli põhivormiks ss-ga variant ja samas teises artiklis kasutatud tekstis ß tähte. https://fi.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauerin_ilmi%C3%B6 [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:36 (EEST) :''Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel.'' Ja selle senise järjekindluse aluseks on olnud milline dokument või eksperdi arvamus, mille järgi olete siiani joondunud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 22:56 (EEST) :: Minu mõte oli, et üldisest soovitusest kirjutada ühtmoodi ei tulene iseenesest, et teistmoodi kirjutamine on igas kontekstis ebasoovitatav. Ma viitasin eespool asjaoludele, mille tõttu ei näi asi nii ühesena nagu püüad seda näidata. :: Tõenäoliselt pole mingit dokumenti, millele tuginedes on ß-täht asendamata jäetud. Arvatavasti on nii kirjutamine tundunud lihtsalt loomulikuna, kuna see läheb kokku sellega, kuidas ladina kirja kasutavate keelte nimesid üldiselt kirjutatakse. :: Kui parandamiseks on mõjuv põhjus, siis tuleks parandada sõltumata sellest kui suur töö see on. Lihtsalt mina ei ole veendunud, et parandamiseks on mõjuv põhjus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) :::Traditsioon ei ole muidugi igavene, üheksateistkümnendal sajandil ja veel esimese vabariigi alguses oli ß väga levinud täht, kuigi minu isikliku hinnangu järgi kasutasid seda pärast iseseisvumist juba põhiliselt baltisakslased. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 11:09 (EET) :''saksapärase kirjapildiga'' pole just oluliselt parem kui ''saksapäraselt''. Probleem on ju selles, et seda kasutatakse saksa keeles osades riikides, osades mitte. Ka pole ainus maa, kus see saksa keeles kasutusel on, Saksamaa... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. november 2022, kell 12:47 (EET) :''Ma arvan, et parem oleks''..Pikne, ma ei tea mis reeglite järgi sa oma otsused teed ja arvamusi arvad. Minu meelest peaks Vikipeedias kõikjal kehtima põhimõte, et info mida jagame oleks viidatav ja kõik. Kui tegelikke viiteid faktiliselt ei leia, siis ei kõlba mingi isetekkeline põhimõte (et oleks kõikjal ühtemoodi kasutus). Kust selle reegli kohta lugeda võib, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada igalpool ühtemoodi (kuigi viidata sellisele kasutusele ei saa ja antud teema ekspert P.Päll soovitab vastupidist)? Kui meil on mingi oma põhimõte, mille alusel valikuid teeme, tuleks seda kõikide kasutajatega arutada ja konsensuse leidmise korral kuhugi kirja panna (tõsi, ma ei tea kui palju meil volitusi on luua Vikipeedias reegleid, mida seal pole?). Kui nii tehtud pole, tuleks järgida kehtivaid Vikipeedia reegleid. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:29 (EET) Loen Vikipeedia esilehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:P%C3%B5him%C3%B5tted (osast 3 olulist põhimõtet) ''Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele.'' Ja minu küsimus endiselt, et millisele allikale tuginedes jagame infot Rudolf Mössbaueri saksapärase kirjapildi (siis ß-tähe) eelistamise kohta eesti keeles? Palun konkreetne vastus. Äkki leidub mõni viide TalTechi või Tartu Ülikooli õppematerjalidest, kus seda teemat on käsitletud?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. november 2022, kell 19:46 (EET) Viide raamatust "Füüsika ajalugu. Õpik kõrgkoolidele", mille autoriks Ivar Piir (2015 kirjastus Ilmamaa) lk 439 Rudolf Mössbauer ja lk 237 Wilhelm Geissler. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58552?show=full --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. detsember 2022, kell 21:20 (EET) Vaatasin ka esimesest eestiaegsest entsüklopeediast ([[Eesti Entsüklopeedia]] 6. osast) Mössbaueri kohta. Seal see nimi üldse puudus. Kas meil on üldse eestikeelset viidet Mößbaueri kohta? Või ongi ainus allikas Vikipeedia ise, mis taolist eksitavat infot levitab? Siis ainus argument on KNAB ja sealne [[Gießen]] ja [[Meißen]]? Tuleks ikka leida korrektne viide eestikeelse Mößbaueri kasutuse kohta. Kui seda leida pole, tuleks artikli pealkiri muuta ja Mößbauer panna sulgudesse artikli algusesse nagu enwikis (German spelling: Mößbauer). Me ei tee ju Vikipeedias omaloomingut. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 16:12 (EET) : Ma näe jätkuvalt alust väitmaks, et "Mößbauer" on eksitav või suisa omamlooming. Mõlemad variandid on õiged ja põhjendatavad. Eesti Vikipeedias saab kirjutada ka neist saklastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::''Mõlemad variandid on põhjendatavad''.. Põhjenduseks sobib ainult faktiline viide antud küsimuses. Nii on minu meelest Vikipeedia reeglites kirjas. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:49 (EET) ::Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele. Pikne, kas sind ei häiri kui Vikipeedia jagab infot, millele päriskeeles sobivat viidet ei leia.. see tähendab, et tegelikult sellist kirjapilti antud juhul kasutusel pole. See pole oluline? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:59 (EET) ::Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. detsember 2022, kell 00:16 (EET) ::''..saab kirjutada ka neist sakslastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga.'' Kuidas see siia puutub? Praegusel juhul on ju Mössbauerist mitmetes asjalikes eestikeelsetes materjalides juttu olnud ja seda ainult eestipärases kirjapildis. Saksa tähe kasutamise kohta antud nime puhul viidet ma leidnud ei ole. Kui sellist viidet leida ei õnnestu, siis on ju omalooming kui Vikipeedia jätkuvalt sellist tähekasutust otsekui esimese eesti keelse valikuna propageerib. Ma ei näe ka põhjust miks peaksime jätkuvalt ignoreerima Peeter Pälli soovitust. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2023, kell 01:07 (EET) ::: Sa väidad, et tegu on omaloominguga lihtsalt seetõttu, et konkreetset nimekuju teadaolevalt ei esine eestikeelsetes allikates. Kui tegu oleks tõesti seetõttu omaloominguga, siis käib see samavõrra kõigi sakslaste kohta või üldse kõigi välismaalaste kohta, keda teadaolevalt eestikeelsetes allikates pole mainitud ning kelle nimesid justkui ei saaks seetõttu Vikipeedias kasutada. See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju. ::: Nagu eespool juba välja toodud, lisaks sellele üldisele soovitusele on veel asjaolusid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. jaanuar 2023, kell 20:21 (EET) ::::''See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju.'' ..aga miks originaalkuju pole enamikus teistes keeltes Vikipeedias aluseks võetud ja miks see meie jaoks kohustuslik on jääb mulle ebaselgeks. Minu meelest suisa vägivaldne on luua Vikipeedias arusaam otsekui ainuõigest, korrektsest eestikeelsest nimetamisest kui seda ei saa tegelikult viidata, seega kui see on vastuolus antud isikunime tegeliku traditsioonilise kasutusega eesti keeles ja vastuolus oma ala eksperdi soovitusega saksakeelsete isikunimede kirjapildi kohta. Pikne, sa loed ennast suuremaks eksperdiks kui Peeter Päll (kui Päll pole antud küsimuses autoriteet, siis tuleks pöörduda kellegi poole kes seda on)? Milleks muuks kui isetegevuseks saab praegust Vikipeedia väljapakutud eeliskasutatud kirjaviisiga nime valikut nimetada? Minu arvates ei ole see kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega neutraalse kajastamise kohta, mis tugineb viidatavatele andmetele (mis igas keeles peaks tuginema eelkõige omakeelsele autoriteetsele tekstile). Saksapärane originaalkirjapilt peaks olema muidugi sulgudes päises. Miks me peame aga eelisjärjekorras täpset originaalkeele nimekuju kasutama, mina siin mõjuvat põhjust ei näe.. ja kas keegi peale anonüümsete ka sõna võtab? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:55 (EET) :::::Ei mingit isetegevust, sest viidata saab küll. Neutraalsusega on ka kõik korras. :) Võõrnimede kirjutamisel eesti keeles on peareegel, et neid kirjutame nagu lähtekeeles on tavaks (ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32]). Niikaua kui sakslased eelistavad kirjutada Mößbauer, võib ka eesti keeles seda eelisnimekujuna käsitleda, mööndusega, et Mössbauer on eesti keeles samuti õige. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:52 (EET) ::::::Hirvelaid, see dokument pärineb aastast 2007. Kas me ei peaks lähtuma uuemast EKI dokumendist saksa nimede õigekirja kohta? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/#isikunimed Seal on ß-tähe kasutuse kohta suisa eraldi kastiga väljatoodud soovitus, mis lõppeb hüüumärgiga. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 14:56 (EET) :::::::No enne 2007. aastat kehtis ju sama peareegel. Ma mõtlen, et see jääb veel kauaks kehtima. Sellest lähtumine pole mingil juhul vale. Et eesti keele kasutajal elu oleks mugavam, teeb keelekorraldaja aeg-ajalt praktilisi lihtsustusi ja mugandusi. Üks neist on ß-tähe kasutuse kohta. Sina eelistaksid seda järgida, mina ka. Kuid Vikipeedias hoitakse joont, et eelisnimekujuna kasutada lähtekeelset kuju. Ja miks ka mitte. Ma olen selle asjaga juba harjunud. :::::::See arutelu on pilgeni täis. :) Jälgida on seda raske. Mõtlen, et teeks õige Strassmanni artikli. Tolle arutelus saaks siis vajadusel samal teemal jätkata. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 15:52 (EET) ::::::::Hirvelaid, tore on lugeda lahket juttu:), aitäh! Aga ma ei saanud vastust, kas tuleks EKI juhendit (ka ß-tähe kohta) eirata, ignoreerida lihtsalt kui vähemtähtsat? Kas 2007 aasta dokument on kuidagi olulisem asi millele toetuda? Kas oled uuema EKI soovituse läbi lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 23:36 (EET) ::::::::Ausalt öeldes on arusaamatu lugeda eestikeelse Vikipeedia artikli päisest, et ''eesti kirjanduses kasutatav nimekuju on Rudolf Mössbauer'' (aga artikli pealkiri see ei ole, see ei ole eestikeelse Vikipeedia jaoks esimene valik ja ilmselt siis ka pealkirjale pole eestikeelsest tekstikorpusest viidet tarvis). Kas saaks kujutada ette sama olukorda enwikis, kus artikkel tehakse saksa autentses kirjaviisis ja siis lisatakse samuti, et ingliskeelses kirjanduses sellist kirjapilti (ß-tähega) tegelikult ei kasutata? Hirvelaid, näen sama tüüplahendust ka artikli [[Fritz Straßmann]] päises. Kui palju neid artikleid (ß-tähte eelistavaid) eesti Vikipeedias on? Kas saab seda kuidagi lihtsalt otsida? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 20:51 (EET) ::::::Ja imelik lugu on selle 2007 aastast pärineva küllalt raudse, ammukehtinud reegli [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32] (nagu siin arutelus mitmed väidavad) tegelik vastukaja eestikeelses kirjanduses.. Kui reegel nii kindel on, miks selle tegelikku kasutust kuskilt tekstidest ei leia, miks toimetajad ja autorid siis seda järginud pole? Miks ei leia viiteid Mößbauerile, samas kui viiteid Mössbauerile on mitmeid? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 21:09 (EET) ---- Ma teeks nii: artikli pealkirjaks Mössbauer, sest nii on selle nime kirjutamise traditsioon eesti keeles. Artikli avalauses esimesena märkida Mößbauer, et langeks kokku saksa vikis tooduga (kui nad ükskord muudavad, siis järgime). Avalauses teise nimena ära tuua Mössbauer. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 17:36 (EET) :Mulle paistab ka nii kõige täpsem ja ausam olevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 20:35 (EET) : Ma arvan, küsimus pole siin niivõrd konkreetse nime kirjutamise traditsioonis. Neis allikates, kus on täht asendatud, on seda tehtud tõenäoliselt kõigi saksa nimede puhul. Iga üksiku nime puhul traditsiooni üle otsustada on keeruline, otstarbekam tundub kirjutada kõiki saksa nimesid ühtviisi, kas siis originaalipäraselt või asendatud tähega. Eelistav nimekuju on üldjuhul nii pealkirjas kui ka avalauses eespool. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::Kas muudame siis ka artikli Carl Friedrich Gauss, kuna saksakeelses artiklis on Gauß? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:20 (EEST) == Mössbaueri efekt == Kas Mößbaueri avastatud efekt, mille eest ta Nobeli preemia sai ja millel põhineb ka Mössbaueri spektroskoopia, on see kui mõnede elementite (näiteks Fe või Ir) aatomituumad neelavad ja kiirgavad gammakvandi koheselt.. ilma, et tekiks mingit energiakadu, nö tagasilööki (aatomituuma soojusliikumine, vibreerides). Kas selle kohta leidub mõni asjalik eestikeelne õppematerjal? Siin üks ingliskeelne ülevaatlik video Mößbaueri efekti kohta https://www.youtube.com/watch?v=-jMzvB_sSSk --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:28 (EEST) Siin üks põhjalik tutvustus, (https://www.youtube.com/watch?v=rng5sqgdt1s) selgitab dr. Eckhard Bill. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:38 (EEST) Emeriitprofessor Norman Greenwood, üks Mössbaueri spektroskoopia edukaid rakendajaid, kirjeldab selle meetodi kasutust keemia valdkonnas. https://www.webofstories.com/play/norman.greenwood/155 Kas see video võiks olla artiklis välislinkide all (seniks kuni artikleid Mössbaueri efekt või Mössbaueri spektroskoopia pole)? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 19:20 (EEST) : See ei ole Vikipeedia arutelulehe teema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) ::[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], see Norman Greenwoodi video, mis selgitab Mössbaueri efekti/spektroskoopiat ei sobi Mößbaueri artikli välislinkidesse? See küsimus ei sobi Vikipeedia artikli arutelulehele, ei ole Vikipeedia arutelulehe teema? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:45 (EEST) ::: Olgu, seda küsimust ma ei märganud. Küsimusele eelnev tekst samas ikkagi ei puutu küsimusse. Minu meelest seda linki pole siia tarvis. Artikkel on eeskätt isikust ja muidu ka, välislinkide kogumise asemel võiks artiklid olla orienteeritud sisule. Guugeldada võib iga lugeja ise ka. Alustuseks võiks siia kas või lühidalt isiku teadussaavutused kirja panna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::::Jah, saavutused on olulised, kuid minu arvates oleks olulisem selgitada just avastatud nähtuse sisu. Aga teema on minu jaoks kauge, ma ei tea milliseid vastavaid termineid eesti keeles kasutatakse. Näiteks kuidas nimetada seda, et gammakvandi neeldudes tahke aine (kristallstruktuuri) ühes aatomis nö tagasilööki ei toimu või toimub ülivähe, kogu kristallstruktuuri ulatuses ja seega saab kvant (peaaegu) sama energiaga aatomituumas neelduda ja siis edasi kiirguda. Türgi artikkel paistab hea https://tr.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_spektroskopi . Seal on toodud elementide tabel, milliste puhul M spektroskoopia toimub, milliste puhul mitte vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:58 (EEST) Kas Mössbaueri efekt ja spektroskoopia on sobilik kirjaviis? Sarnane lahendus on näiteks enwikis: Heinrich Geißler ja Geissler tube (https://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Gei%C3%9Fler). --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 23:19 (EEST) : Ma arvan, et parem on kasutada artiklipealkirjades sama kirjapilti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::Sellisel juhul on Vikipeedia valinud ainult 1 variandi ja propageerib seda kui parimat/ainuõiget viisi nimekasutuses. Samas kui hetkel EKI ekspert soovitab eesti keeles teist varianti. Minu arvates peaks Vikipeedia levitama kaasaegset teavet parimal kujul. Kui oma ala eksperte arvesse ei võeta on tegemist vastuoluga. Ma ei näe mõjuvat põhjust, miks sellist tegevust peaks õigustama. Kui Peeter Päll pole piisavalt ekspert, siis tuleks veel kellegi autoriteetse isiku arvamust lisaks küsida. Kes võiks selline asjatundja olla? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:16 (EEST) ::Kui jääme ka M spektroskoopia ja M efekti puhul ß tähega kirjapildi juurde, siis ... oleme nö pühamad kui paavst ise, ma ei mõista kuhu me sellise pedantse järjekindlusega tahame jõuda? (Või on oluline igati vältida ENEs kasutatud vormi ja rõhutada siis vastupidiselt saksapärast?) Enamikud ladinatähti kasutavad keeled on M spetroskoopia ja M efekti kirjutanud ss-ga. (Soovitan vaadata erinevates keeltes tehtud valikuid: https://en.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_effect Ainult ühes euroopa keeles (muidugi saksa keel jääb arusaadavalt kõrvale) on artikli pealkirjas kasutusel ß täht (hispaania keeles), hiljem tekstis siiski ka ss. Vaadates teiste keelte Vikipeediate valikuid ei näe ma põhjust, miks me ei võiks kasutada termineid Mössbaueri efekt ja spektroskoopia. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:41 (EEST) :::Tegelikult on eesti keelest teatav vastupidine näide kohe pähe tikkumas - [[Joseph-Ignace Guillotin]] ja [[giljotiin]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 18:21 (EET) Eesti Entsüklopeedias (EE 6. osas, mis väljaantud 1992 https://hansaantiik.ee/toode/eesti-entsuklopeedia-6-koide/) on Mössbaueri efekti kohta täitsa põhjalik seletus - minu meelest korrektne ja piisavalt põhjalik eestikeelne seletus. Võibolla peaks selle lisama välislinkide alla? Seni kuni artikkel Mössbaueri efekt Vikipeedias puudub on hea, kui huviline leiaks infot selle kohta, et mida siis Mössbauer sisuliselt avastas ja mille eest ta Nobeli preemia sai. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. november 2022, kell 18:02 (EET)II Praegu on Teaduste akadeemia raamatukogus näitus, mille pealkiri on "Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses". Autor: Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika arhiivimuuseum. Näitusel on juttu ka Geissleri torust (Heinrich Geissleri poolt loodud vaakumtoru). Läbivalt on kasutusel kahe s-iga kirjapilt. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. aprill 2025, kell 13:03 (EEST) Asendamine "ss"-iga kuulub "praktiliste lihtsustuste" alla. Teatmeteostes neid kasutada EKI ei soovita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2025, kell 11:08 (EEST) Jah, ma arvan, et ka Gaussi artiklis peaks muutma. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 21:41 (EEST) :Ainult siis, kui leidub usaldusväärne viide, et eesti keeles päriselt kasutatakse sellist nimekuju - Gauß. Peaks ju nii olema, et me ei mõtle algupärast infot (eestikeelses) Vikipeedias ise välja, vaid kajastame tõetruult (eesti keeleruumis) olemasolevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 18:42 (EEST) ::Nimede puhul tuleb lähtuda sellest, mis on õige, mitte seda, mida kasutatakse. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 20:15 (EEST) :::"Õige" kasutuse kohta oleks vaja vähemalt mõni usaldusväärne viide tegeliku kasutuse kohta eesti keeles. Kui seda pole, oleks artikli (Carl Friedrich Gauss) nimekuju muutmise korral (...Gauß) tegemist Vikipeedia isetegevusega. Tugineme ikka faktidele. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2026, kell 19:08 (EEST) ::::Õiget ei määra tegelik kasutust. Näiteks araabia isikunimesid, samuti mõnesid vene ja islandi nimesid kirjutatakse õigesti (ilma lihtsuatuseta) ainult teatmeteostes. Ja see ongi nii ette kirjutatud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 00:46 (EEST) :::::Kus see on ette kirjutatud? Vaatasin raamatukogus teatmeteoseid. Oli ainult Gauss. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:27 (EEST) ::::::No EKI kirjutab paljude lihtsustuste puhul ette, et teatmeteostes ei tohi neid kasutada. Ma arvan, et see on ka selline juhtum. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:42 (EEST) :::::::Küsisin EKI-st (Vikipeedias, artikli Rudolf Mössbauer arutelus on kerkinud küsimus - Kas saksa matemaatiku Carl Friedrich Gauss nimi tuleks muuta saksapäraseks Gauß?) ja sain vastuse: ''Vahendan nõuande, mis on antud EKI teatmikus saksa nimede juhise all: "Praktilised lihtsustused. Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liittäht ß täheühendiga ss: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss. Sama on Teile 2022-10-14 soovitanud Peeter Päll. Lugupidamisega Maire Raadik eesti keele instituut'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 17:46 (EEST) gsg0uvbln64p6denkvmw53klaz1udw2 7253561 7253560 2026-10-15T14:50:33Z Nimelik 60716 /* Mössbaueri efekt */ 7253561 wikitext text/x-wiki == Saksapärane kirjapilt == Miks peab eesti artiklis saksapärast kirjapilti kasutama? Kas ei peaks olema Mössbauer? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2022, kell 13:33 (EEST) :Minu meelest tuleb kirjutada samamood, nagu saksa keeles, nagu teisigi saksa nimesid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2022, kell 23:31 (EEST) ::Miks seda teistes keeltes ei tehta? Kas see on siis ainult eesti keele eripära? Kas Mössbaueri effekt ja Mössbaueri spektroskoopia tuleb samuti ß-tähega kirjutada? Kas on mõni teine isikunimi näiteks, kus on eesti keeles seda saksa s-tähte kasutatud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 17. september 2022, kell 00:10 (EEST) :: Nagu ma aru saan soovitab EKI ka nimedes ß asemel kahekordset s-tähte. :: https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ ::: Tõepoolest, ma näen esimest korda mingeid reegleid selle kohta. Ma vaatasin KNABi, seal on [[Gießen]] ja [[Meißen]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2022, kell 01:19 (EEST) :::: Siin on EKI poolt siis ka nagu väike segadus? Aga kuna Mößbauer pole kohanimi vaid isikunimi, siis minu arusaamist mööda tuleks see üldjuhul kirjutada isikunimede õigekirja soovituse järgi. Artikli alguses võib sulgudes täpsustada kuidas nimi saksapäraselt kirjutatakse. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. september 2022, kell 15:59 (EEST) :::Siis muudan artikli pealkirja kirjapildi EKI soovituse järgi ära? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. september 2022, kell 18:46 (EEST) ::: Või ootame veel mõnda aega mõne eksperdi hinnangut, kes saksapärase kirjapildi kasutamise siiski õigemaks arvaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 23. september 2022, kell 17:31 (EEST) :::: See EKI teatmiku artikkel iseenesest ei käi ainult isikunimede kohta, seal on näitena samad kohanimed, mis KNAB-is on teisiti. Võib-olla on siis mõeldud, et ß-i võib asendada, aga ei pea asendama. Iseenesest kasutatakse ß-i ka teistes keeltes, tegu ei oleks eesti keele eripäraga. Vikipeedia artiklipealkirjades on see siinse isiku puhul veel näiteks poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles, kohanimede nagu "Gießen" puhul veel rohkemates keeltes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. september 2022, kell 21:09 (EEST) :::::Minugipoolest võib nii või naapidi olla aga lihtsalt tahtsin teada, et mille alusel ja miks ühe või teise tähe kasutuse valime ja miks me EKI soovitust ei järgi. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 30. september 2022, kell 18:03 (EEST) :::::: Praegusel ajal enam saksa keeles osades variantides ß-tähte ei kasutata, millalgi eelmise sajandi lõpus standardiseeriti selle kasutamine. Reegel on nimedel lihtne - kirjutatakse nii, nagu algkeeles. Õie-Jüri Käärsööt on nende tähtedega kõikjal. Kui tahta nimesid, kus see märk sees on, siis tasub vanu mõisnikke vaadata, neil on see üsna sage. Asi on selles, et neil kohati ss ja ß muudavad tähendust sõnadel. Selles ära toodud allikas on öeldud: on tavaks, elik siis tegelikult peaks Piksel õigus olema. See peaks meiel tähendama, et põhivorm oleks ß, aga alati tuleb teha ümbersuunamine kahe ss-iga vormile.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. oktoober 2022, kell 20:44 (EEST) :::::::Melilac, ma leidsin EKI vastavalt lehelt (https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/) sellise lõigu, mis on eraldi kastis ja hüüumärgiga: ''Eesti tekstis kirjutatakse saksa nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, v.a ß.'' Kas sa seda ei lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. oktoober 2022, kell 20:33 (EEST) :::::::Nii, et saksapärase kirjaviisi kasutamise argumendiks on peamiselt see, et samamoodi on tehtud poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles (ja EKI nõuannet me eirame)..? Või oli mingi hea argument praeguse valiku eelistamiseks? Minu arusaamise järgi on EKI soovituse taga see, et eestikeelses kirjapildis ei kasutataks tarbetult võõrtähti. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2022, kell 22:28 (EEST) :::::::: Lugesin ikka, aga me teised ei lugenud keegi välja, et ß-täht alati ss-ina kirjas olemas peaks. Seega võib kasutada nii ja naa, mis tähendab (meie praktikas) seda, et esinema peaks mõlemad nimekujud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 17:39 (EEST) :::::::::Ma pole kindel kui hoolega sa lugesid. Ülaltoodud EKI lehe vastav lõik, mis on eraldi kastis ( v.a ß.) jätab nagu pigem ühe variandi. Kus sa (ja te teised.. keda siin silmas pead?) seda teist soovitust näed (näete), et võib nii ja naa? Palun täpsusta, kus selline soovitus on. Ja kas artiklid Mössbaueri spektroskoopia ja Mössbaueri efekt tuleb siis tulevikus, kui keegi arvab heaks nendest eesti keeles kirjutada siis ss-i või ß-iga? See nii ja naa pole lahendus minu arvates. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 18:05 (EEST) :::::::: Ma viitasin teistele Vikipeediatele lihtsalt vastusena sinu väitele, et teistes keeltes nii ei tehta. :::::::: Et EKI võõrtähti iseenesest tarbetuks peab, seda ma ei usu, kuna üldiselt on selline ladina tähtede asendamine võõrnimedes ebatavaline. On mõned sarnased erandid nagu näiteks islandi þ asendamine th-ga, aga nende kohta on öeldud konkreetsemalt, et asendada sobib väljaspool teatmeteoseid. :::::::: Mina ei ole veendunud, asendamata jätmine on EKI teatmikust tsiteeritud lausega vastuolus. Esiteks pole see lause sõnastatud otseselt soovituse ega reeglina ja teiseks ei pruugi see olla ammendav. KNAB-is toodud nimekujud võivad osutada selle lause mitteammendavusele. Kui tundub, et tähe asendamata jätmine on ikkagi probleemne, siis küllap võiks paluda Pällil asja täpsustada (mh küsida, miks KNAB-is pole tähti asendatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 20:15 (EEST) :::::::::Pikne, mulle paistab, et paljudes (enamikes?) keeltes saksakeelset tähte siiski ei kasutata ja EKI selle kasutamist ei eelista (kui antud teksti, mis ülalpool toodud aluseks võtta). Mille alusel meie ß-tähte eelistame? Küsin siis EKI-st veel üle, et milline nende soovitus või eelistus (ja selle põhjendus) oleks.. arvestusega, et kunagi ilmuvad Vikipeediasse ka artiklid Mössbaueri efekti ja spektroskoopia kohta. Ja äkki ka Heinrich Geissleri kohta (ning miks ka mitte Geissleri vaakumtoru kohta). Või tuleks ühes kohas siis kasutada ß-tähte ja teises ss-i? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 20:56 (EEST) :::::::::: Ma igaks juhuks täpsustan, et eespool mainitud KNAB on EKI kohanimeandmebaas, vt nt [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96046286&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&of=tb]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 21:19 (EEST) :::::::::::Pikne aitäh täpsustamast. Ülalpool Andres rääkis KNAB-ist. Kuna meil siin on tegemist isikunimega, siis tuleks minu meelest järgida EKI soovitust saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 21:13 (EEST) ::::::::::: Ei tuleks, seni kuni tegemist on soovitusega. Just see, et soovitusega on tegemist, tähendab seda, et alternatiiv on legaalne. Ja kui see on legaalne, (minu meelest ka juhul, kui see on legaalne olnud) peaksime me seda ka siin kajastama. Vrd. baltisaksa suguvõsade nimekujud - eri isikud on läbi aegade erinevaid nimevorme kasutama hakanud, ent see ei tähenda, et me neid eri suguvõsadeks peaks või neid ühele põhivormile taandama hakkama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 18:23 (EEST) ::::::::::::Kirjutasin EKI-le. Vastust pole veel tulnud. Minu meelest praegune EKI juhend saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta ei kõla nagu soovitus. Kas välja arvatud ß täht (v.a ß), nagu EKI lehel kirjas.. on ß tähe soovitus? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:18 (EEST) ::::::::::::Ja EKI lehe eraldi väljatoodud kastile järgneb lõik: ''Praktilised lihtsustused. Saksa nimedes esinev liittäht ß on teistes keeltes tavaks asendada ss-iga: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss.'' ::::::::::::'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:23 (EEST) :::::::::::: [[Peeter Päll]] vastas nii: ''Täpsustasin saksa nimede artiklis ß-i kohta märkust. ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. Võib-olla sobib põhjenduseks, et ß on liittäht, umbes nagu hollandi ij, mille lahutamine kaheks täheks on ka vastavas keeles endas olnud sage. KNAB püüab olla võimalikult originaalitruu, sest on arvestatud ka rahvusvahelist kasutajat. Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 21:12 (EEST) ::::::::::::Peale Pälli vastust on olukord minu meelest endiselt arusaamatu. Jah, Mössbauer on EKI (põhjendatud) soovitus... miks ikkagi Vikipeedias peab saksapärane vorm vastupidiselt soovitusele põhivormiks olema? Kui Melilac sinu sõnu kasutada, siis miks peab nö legaalne alternatiiv olema põhivormiks ja EKI soovitus isikunimede kohta osutuma teisejärguliseks? EKI soovituse ignoreerimist peab millegagi põhjendama. Kas põhjendus on see, et KNABis on saksa täht kasutusel? Siis KNAB on olulisem dokument, mis muudab Peeter Pälli soovituse teisejärguliseks..? Segadus (EKIs) paistab ka Pälli vastuse viimasest lausest: ''Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' Hämar lugu. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. oktoober 2022, kell 18:06 (EEST) ::Saksa keeles on ka Gauss https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gau%C3%9F ß-tähega, eesti keeles mitte. Seega puudub järjekindlus. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:11 (EEST) :Selgituseks: minu pakutud variant ei tugine mitte keelelistele eelistustele, vaid on entsüklopeediline variant; kui entsüklopeediliste kaalutluste puhul peaks leiduma mingi variant, mis eelistab teistpidist kasutusviisi, siis tuleb ka nii teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. oktoober 2022, kell 23:10 (EEST) ::Millele see väide tugineb, et Mößbauer on entsüklopeediline variant ja Mössbauer pole? (Paljudes teistes euroopa keeltes Vikipeedias on kasutusel just viimane vorm) Millistele allikatele toetud? Minu meelest peab olema mingi küllalt kaalukas põhjus, kui oma ala eksperdi Peeter Pälli soovitust ignoreerida. Ülalpool arvas ka [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], et P. Päll võiks asja selgitada. Sinu või minu isiklik arvamus või eelistus ei peaks asjasse puutuma, peaksime toetuma mingile objektiivsemale alusele, millele viidata. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:27 (EEST) :Kuidas on parem mõlemat varianti integreerida? Kasutades varianti Mössbauer on raskem varianti Mößbauer sisse tuua. Me ei saa kirjutada, et see on vana variant, sest see on (ikka veel) legaalne kirjaviis, sama kehtib ka määratluse "saksapäraselt" kohta. Mössbaueri kohta saame kirjutada just nii nagu Päll ütles - "eesti keeles traditsiooniliselt".- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. oktoober 2022, kell 17:04 (EEST) ::Artikli alguses võib kirjutada, et kasutusel on ka saksapärase kirjapildiga vorm Mößbauer. Aga EKI soovitab pigem kasutada (''üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer.'' nagu ülalpool Pälli kirjas oli) eesti tähtedega nimevormi vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:37 (EEST) Pälli vastuses on küll selgesõnaline soovitus, aga EKI teatmiku tekst muudetud kujul jätab minu meelest asja lahtisemaks ehk veel vähem ammendavaks kui enne (nenditakse vaid, et on tava täht asendada). Küllap siis võiksime tavale tuginedes tähe asendada, aga mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks. Kui KNAB-is sobib originaalitruu kirjapilt, siis iseenesest võiks see sobia ka Vikipeediasse, kus samuti püüame üldiselt kasutada täpseid kirjakujusid. Võib-olla ikkagi võiks asendada väljaspool teatmeteoseid, nii nagu näiteks eespool mainitud islandi þ puhul, ning võiks ehk mõelda, et see soovitus kehitb pigem väljaspool teatmeteoseid. Mis puutub isiku- ja kohanimede vastandusse, siis mulle jääb jätkuvalt selgusetuks, kust tuleb välja, et nende kirjutamiseks on erinevad soovitused. Kui tähe asendame, siis jääb minu meelest ikkagi õhku küsimus, miks me ei asenda teisi ladina tähti, mille asendamise kohta on samuti teatav tava. Võib-olla on nii, et saksa nimed esinevad eestikeelses tekstis enam kui teised ladina kirjas võõrnimed ning seetõttu on selle tähe asendamise tava lihtsalt tugevam kui teiste tähtede asendamise tava, aga selline piiritõmbamine tundub mõneti meelevaldne. Ma arvan, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada Vikipeedias konkreetsed nimed kõikjal ühtmoodi, kas originaalitruult või asendatud tähega. Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel. Või vähemasti mulle ei meenu, et see varem küsimusi oleks tekitanud. Kui seda nüüd muuta, siis võiks teha seda läbivalt. Muutmine oleks üsna suur töö ja eespool nimetatud põhjusel mulle tundub, et selleks ikkagi pole otsest vajadust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) :''mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks.'' Pälli kirjas ju sõnaselgelt: ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:00 (EEST) :Kuidagi peaksime siiski ka artikli algusesse kirjutama, et eesti keeles kehtib vähemalt samaväärselt nimevorm '''Mössbauer'''. Aga segane on see lugu küll, kui KNABi lk ütleb ühte ja Saksa nimede lk teist. Ja kahju, kui otsustav argument antud juhul on lõpude lõpuks see, et muutmine oleks (liiga) suur töö. Soomekeelses Vikipeedias on valitud artikli põhivormiks ss-ga variant ja samas teises artiklis kasutatud tekstis ß tähte. https://fi.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauerin_ilmi%C3%B6 [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:36 (EEST) :''Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel.'' Ja selle senise järjekindluse aluseks on olnud milline dokument või eksperdi arvamus, mille järgi olete siiani joondunud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 22:56 (EEST) :: Minu mõte oli, et üldisest soovitusest kirjutada ühtmoodi ei tulene iseenesest, et teistmoodi kirjutamine on igas kontekstis ebasoovitatav. Ma viitasin eespool asjaoludele, mille tõttu ei näi asi nii ühesena nagu püüad seda näidata. :: Tõenäoliselt pole mingit dokumenti, millele tuginedes on ß-täht asendamata jäetud. Arvatavasti on nii kirjutamine tundunud lihtsalt loomulikuna, kuna see läheb kokku sellega, kuidas ladina kirja kasutavate keelte nimesid üldiselt kirjutatakse. :: Kui parandamiseks on mõjuv põhjus, siis tuleks parandada sõltumata sellest kui suur töö see on. Lihtsalt mina ei ole veendunud, et parandamiseks on mõjuv põhjus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) :::Traditsioon ei ole muidugi igavene, üheksateistkümnendal sajandil ja veel esimese vabariigi alguses oli ß väga levinud täht, kuigi minu isikliku hinnangu järgi kasutasid seda pärast iseseisvumist juba põhiliselt baltisakslased. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 11:09 (EET) :''saksapärase kirjapildiga'' pole just oluliselt parem kui ''saksapäraselt''. Probleem on ju selles, et seda kasutatakse saksa keeles osades riikides, osades mitte. Ka pole ainus maa, kus see saksa keeles kasutusel on, Saksamaa... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. november 2022, kell 12:47 (EET) :''Ma arvan, et parem oleks''..Pikne, ma ei tea mis reeglite järgi sa oma otsused teed ja arvamusi arvad. Minu meelest peaks Vikipeedias kõikjal kehtima põhimõte, et info mida jagame oleks viidatav ja kõik. Kui tegelikke viiteid faktiliselt ei leia, siis ei kõlba mingi isetekkeline põhimõte (et oleks kõikjal ühtemoodi kasutus). Kust selle reegli kohta lugeda võib, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada igalpool ühtemoodi (kuigi viidata sellisele kasutusele ei saa ja antud teema ekspert P.Päll soovitab vastupidist)? Kui meil on mingi oma põhimõte, mille alusel valikuid teeme, tuleks seda kõikide kasutajatega arutada ja konsensuse leidmise korral kuhugi kirja panna (tõsi, ma ei tea kui palju meil volitusi on luua Vikipeedias reegleid, mida seal pole?). Kui nii tehtud pole, tuleks järgida kehtivaid Vikipeedia reegleid. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:29 (EET) Loen Vikipeedia esilehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:P%C3%B5him%C3%B5tted (osast 3 olulist põhimõtet) ''Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele.'' Ja minu küsimus endiselt, et millisele allikale tuginedes jagame infot Rudolf Mössbaueri saksapärase kirjapildi (siis ß-tähe) eelistamise kohta eesti keeles? Palun konkreetne vastus. Äkki leidub mõni viide TalTechi või Tartu Ülikooli õppematerjalidest, kus seda teemat on käsitletud?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. november 2022, kell 19:46 (EET) Viide raamatust "Füüsika ajalugu. Õpik kõrgkoolidele", mille autoriks Ivar Piir (2015 kirjastus Ilmamaa) lk 439 Rudolf Mössbauer ja lk 237 Wilhelm Geissler. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58552?show=full --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. detsember 2022, kell 21:20 (EET) Vaatasin ka esimesest eestiaegsest entsüklopeediast ([[Eesti Entsüklopeedia]] 6. osast) Mössbaueri kohta. Seal see nimi üldse puudus. Kas meil on üldse eestikeelset viidet Mößbaueri kohta? Või ongi ainus allikas Vikipeedia ise, mis taolist eksitavat infot levitab? Siis ainus argument on KNAB ja sealne [[Gießen]] ja [[Meißen]]? Tuleks ikka leida korrektne viide eestikeelse Mößbaueri kasutuse kohta. Kui seda leida pole, tuleks artikli pealkiri muuta ja Mößbauer panna sulgudesse artikli algusesse nagu enwikis (German spelling: Mößbauer). Me ei tee ju Vikipeedias omaloomingut. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 16:12 (EET) : Ma näe jätkuvalt alust väitmaks, et "Mößbauer" on eksitav või suisa omamlooming. Mõlemad variandid on õiged ja põhjendatavad. Eesti Vikipeedias saab kirjutada ka neist saklastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::''Mõlemad variandid on põhjendatavad''.. Põhjenduseks sobib ainult faktiline viide antud küsimuses. Nii on minu meelest Vikipeedia reeglites kirjas. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:49 (EET) ::Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele. Pikne, kas sind ei häiri kui Vikipeedia jagab infot, millele päriskeeles sobivat viidet ei leia.. see tähendab, et tegelikult sellist kirjapilti antud juhul kasutusel pole. See pole oluline? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:59 (EET) ::Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. detsember 2022, kell 00:16 (EET) ::''..saab kirjutada ka neist sakslastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga.'' Kuidas see siia puutub? Praegusel juhul on ju Mössbauerist mitmetes asjalikes eestikeelsetes materjalides juttu olnud ja seda ainult eestipärases kirjapildis. Saksa tähe kasutamise kohta antud nime puhul viidet ma leidnud ei ole. Kui sellist viidet leida ei õnnestu, siis on ju omalooming kui Vikipeedia jätkuvalt sellist tähekasutust otsekui esimese eesti keelse valikuna propageerib. Ma ei näe ka põhjust miks peaksime jätkuvalt ignoreerima Peeter Pälli soovitust. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2023, kell 01:07 (EET) ::: Sa väidad, et tegu on omaloominguga lihtsalt seetõttu, et konkreetset nimekuju teadaolevalt ei esine eestikeelsetes allikates. Kui tegu oleks tõesti seetõttu omaloominguga, siis käib see samavõrra kõigi sakslaste kohta või üldse kõigi välismaalaste kohta, keda teadaolevalt eestikeelsetes allikates pole mainitud ning kelle nimesid justkui ei saaks seetõttu Vikipeedias kasutada. See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju. ::: Nagu eespool juba välja toodud, lisaks sellele üldisele soovitusele on veel asjaolusid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. jaanuar 2023, kell 20:21 (EET) ::::''See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju.'' ..aga miks originaalkuju pole enamikus teistes keeltes Vikipeedias aluseks võetud ja miks see meie jaoks kohustuslik on jääb mulle ebaselgeks. Minu meelest suisa vägivaldne on luua Vikipeedias arusaam otsekui ainuõigest, korrektsest eestikeelsest nimetamisest kui seda ei saa tegelikult viidata, seega kui see on vastuolus antud isikunime tegeliku traditsioonilise kasutusega eesti keeles ja vastuolus oma ala eksperdi soovitusega saksakeelsete isikunimede kirjapildi kohta. Pikne, sa loed ennast suuremaks eksperdiks kui Peeter Päll (kui Päll pole antud küsimuses autoriteet, siis tuleks pöörduda kellegi poole kes seda on)? Milleks muuks kui isetegevuseks saab praegust Vikipeedia väljapakutud eeliskasutatud kirjaviisiga nime valikut nimetada? Minu arvates ei ole see kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega neutraalse kajastamise kohta, mis tugineb viidatavatele andmetele (mis igas keeles peaks tuginema eelkõige omakeelsele autoriteetsele tekstile). Saksapärane originaalkirjapilt peaks olema muidugi sulgudes päises. Miks me peame aga eelisjärjekorras täpset originaalkeele nimekuju kasutama, mina siin mõjuvat põhjust ei näe.. ja kas keegi peale anonüümsete ka sõna võtab? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:55 (EET) :::::Ei mingit isetegevust, sest viidata saab küll. Neutraalsusega on ka kõik korras. :) Võõrnimede kirjutamisel eesti keeles on peareegel, et neid kirjutame nagu lähtekeeles on tavaks (ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32]). Niikaua kui sakslased eelistavad kirjutada Mößbauer, võib ka eesti keeles seda eelisnimekujuna käsitleda, mööndusega, et Mössbauer on eesti keeles samuti õige. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:52 (EET) ::::::Hirvelaid, see dokument pärineb aastast 2007. Kas me ei peaks lähtuma uuemast EKI dokumendist saksa nimede õigekirja kohta? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/#isikunimed Seal on ß-tähe kasutuse kohta suisa eraldi kastiga väljatoodud soovitus, mis lõppeb hüüumärgiga. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 14:56 (EET) :::::::No enne 2007. aastat kehtis ju sama peareegel. Ma mõtlen, et see jääb veel kauaks kehtima. Sellest lähtumine pole mingil juhul vale. Et eesti keele kasutajal elu oleks mugavam, teeb keelekorraldaja aeg-ajalt praktilisi lihtsustusi ja mugandusi. Üks neist on ß-tähe kasutuse kohta. Sina eelistaksid seda järgida, mina ka. Kuid Vikipeedias hoitakse joont, et eelisnimekujuna kasutada lähtekeelset kuju. Ja miks ka mitte. Ma olen selle asjaga juba harjunud. :::::::See arutelu on pilgeni täis. :) Jälgida on seda raske. Mõtlen, et teeks õige Strassmanni artikli. Tolle arutelus saaks siis vajadusel samal teemal jätkata. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 15:52 (EET) ::::::::Hirvelaid, tore on lugeda lahket juttu:), aitäh! Aga ma ei saanud vastust, kas tuleks EKI juhendit (ka ß-tähe kohta) eirata, ignoreerida lihtsalt kui vähemtähtsat? Kas 2007 aasta dokument on kuidagi olulisem asi millele toetuda? Kas oled uuema EKI soovituse läbi lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 23:36 (EET) ::::::::Ausalt öeldes on arusaamatu lugeda eestikeelse Vikipeedia artikli päisest, et ''eesti kirjanduses kasutatav nimekuju on Rudolf Mössbauer'' (aga artikli pealkiri see ei ole, see ei ole eestikeelse Vikipeedia jaoks esimene valik ja ilmselt siis ka pealkirjale pole eestikeelsest tekstikorpusest viidet tarvis). Kas saaks kujutada ette sama olukorda enwikis, kus artikkel tehakse saksa autentses kirjaviisis ja siis lisatakse samuti, et ingliskeelses kirjanduses sellist kirjapilti (ß-tähega) tegelikult ei kasutata? Hirvelaid, näen sama tüüplahendust ka artikli [[Fritz Straßmann]] päises. Kui palju neid artikleid (ß-tähte eelistavaid) eesti Vikipeedias on? Kas saab seda kuidagi lihtsalt otsida? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 20:51 (EET) ::::::Ja imelik lugu on selle 2007 aastast pärineva küllalt raudse, ammukehtinud reegli [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32] (nagu siin arutelus mitmed väidavad) tegelik vastukaja eestikeelses kirjanduses.. Kui reegel nii kindel on, miks selle tegelikku kasutust kuskilt tekstidest ei leia, miks toimetajad ja autorid siis seda järginud pole? Miks ei leia viiteid Mößbauerile, samas kui viiteid Mössbauerile on mitmeid? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 21:09 (EET) ---- Ma teeks nii: artikli pealkirjaks Mössbauer, sest nii on selle nime kirjutamise traditsioon eesti keeles. Artikli avalauses esimesena märkida Mößbauer, et langeks kokku saksa vikis tooduga (kui nad ükskord muudavad, siis järgime). Avalauses teise nimena ära tuua Mössbauer. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 17:36 (EET) :Mulle paistab ka nii kõige täpsem ja ausam olevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 20:35 (EET) : Ma arvan, küsimus pole siin niivõrd konkreetse nime kirjutamise traditsioonis. Neis allikates, kus on täht asendatud, on seda tehtud tõenäoliselt kõigi saksa nimede puhul. Iga üksiku nime puhul traditsiooni üle otsustada on keeruline, otstarbekam tundub kirjutada kõiki saksa nimesid ühtviisi, kas siis originaalipäraselt või asendatud tähega. Eelistav nimekuju on üldjuhul nii pealkirjas kui ka avalauses eespool. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::Kas muudame siis ka artikli Carl Friedrich Gauss, kuna saksakeelses artiklis on Gauß? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:20 (EEST) == Mössbaueri efekt == Kas Mößbaueri avastatud efekt, mille eest ta Nobeli preemia sai ja millel põhineb ka Mössbaueri spektroskoopia, on see kui mõnede elementite (näiteks Fe või Ir) aatomituumad neelavad ja kiirgavad gammakvandi koheselt.. ilma, et tekiks mingit energiakadu, nö tagasilööki (aatomituuma soojusliikumine, vibreerides). Kas selle kohta leidub mõni asjalik eestikeelne õppematerjal? Siin üks ingliskeelne ülevaatlik video Mößbaueri efekti kohta https://www.youtube.com/watch?v=-jMzvB_sSSk --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:28 (EEST) Siin üks põhjalik tutvustus, (https://www.youtube.com/watch?v=rng5sqgdt1s) selgitab dr. Eckhard Bill. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:38 (EEST) Emeriitprofessor Norman Greenwood, üks Mössbaueri spektroskoopia edukaid rakendajaid, kirjeldab selle meetodi kasutust keemia valdkonnas. https://www.webofstories.com/play/norman.greenwood/155 Kas see video võiks olla artiklis välislinkide all (seniks kuni artikleid Mössbaueri efekt või Mössbaueri spektroskoopia pole)? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 19:20 (EEST) : See ei ole Vikipeedia arutelulehe teema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) ::[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], see Norman Greenwoodi video, mis selgitab Mössbaueri efekti/spektroskoopiat ei sobi Mößbaueri artikli välislinkidesse? See küsimus ei sobi Vikipeedia artikli arutelulehele, ei ole Vikipeedia arutelulehe teema? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:45 (EEST) ::: Olgu, seda küsimust ma ei märganud. Küsimusele eelnev tekst samas ikkagi ei puutu küsimusse. Minu meelest seda linki pole siia tarvis. Artikkel on eeskätt isikust ja muidu ka, välislinkide kogumise asemel võiks artiklid olla orienteeritud sisule. Guugeldada võib iga lugeja ise ka. Alustuseks võiks siia kas või lühidalt isiku teadussaavutused kirja panna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::::Jah, saavutused on olulised, kuid minu arvates oleks olulisem selgitada just avastatud nähtuse sisu. Aga teema on minu jaoks kauge, ma ei tea milliseid vastavaid termineid eesti keeles kasutatakse. Näiteks kuidas nimetada seda, et gammakvandi neeldudes tahke aine (kristallstruktuuri) ühes aatomis nö tagasilööki ei toimu või toimub ülivähe, kogu kristallstruktuuri ulatuses ja seega saab kvant (peaaegu) sama energiaga aatomituumas neelduda ja siis edasi kiirguda. Türgi artikkel paistab hea https://tr.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_spektroskopi . Seal on toodud elementide tabel, milliste puhul M spektroskoopia toimub, milliste puhul mitte vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:58 (EEST) Kas Mössbaueri efekt ja spektroskoopia on sobilik kirjaviis? Sarnane lahendus on näiteks enwikis: Heinrich Geißler ja Geissler tube (https://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Gei%C3%9Fler). --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 23:19 (EEST) : Ma arvan, et parem on kasutada artiklipealkirjades sama kirjapilti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::Sellisel juhul on Vikipeedia valinud ainult 1 variandi ja propageerib seda kui parimat/ainuõiget viisi nimekasutuses. Samas kui hetkel EKI ekspert soovitab eesti keeles teist varianti. Minu arvates peaks Vikipeedia levitama kaasaegset teavet parimal kujul. Kui oma ala eksperte arvesse ei võeta on tegemist vastuoluga. Ma ei näe mõjuvat põhjust, miks sellist tegevust peaks õigustama. Kui Peeter Päll pole piisavalt ekspert, siis tuleks veel kellegi autoriteetse isiku arvamust lisaks küsida. Kes võiks selline asjatundja olla? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:16 (EEST) ::Kui jääme ka M spektroskoopia ja M efekti puhul ß tähega kirjapildi juurde, siis ... oleme nö pühamad kui paavst ise, ma ei mõista kuhu me sellise pedantse järjekindlusega tahame jõuda? (Või on oluline igati vältida ENEs kasutatud vormi ja rõhutada siis vastupidiselt saksapärast?) Enamikud ladinatähti kasutavad keeled on M spetroskoopia ja M efekti kirjutanud ss-ga. (Soovitan vaadata erinevates keeltes tehtud valikuid: https://en.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_effect Ainult ühes euroopa keeles (muidugi saksa keel jääb arusaadavalt kõrvale) on artikli pealkirjas kasutusel ß täht (hispaania keeles), hiljem tekstis siiski ka ss. Vaadates teiste keelte Vikipeediate valikuid ei näe ma põhjust, miks me ei võiks kasutada termineid Mössbaueri efekt ja spektroskoopia. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:41 (EEST) :::Tegelikult on eesti keelest teatav vastupidine näide kohe pähe tikkumas - [[Joseph-Ignace Guillotin]] ja [[giljotiin]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 18:21 (EET) Eesti Entsüklopeedias (EE 6. osas, mis väljaantud 1992 https://hansaantiik.ee/toode/eesti-entsuklopeedia-6-koide/) on Mössbaueri efekti kohta täitsa põhjalik seletus - minu meelest korrektne ja piisavalt põhjalik eestikeelne seletus. Võibolla peaks selle lisama välislinkide alla? Seni kuni artikkel Mössbaueri efekt Vikipeedias puudub on hea, kui huviline leiaks infot selle kohta, et mida siis Mössbauer sisuliselt avastas ja mille eest ta Nobeli preemia sai. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. november 2022, kell 18:02 (EET)II Praegu on Teaduste akadeemia raamatukogus näitus, mille pealkiri on "Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses". Autor: Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika arhiivimuuseum. Näitusel on juttu ka Geissleri torust (Heinrich Geissleri poolt loodud vaakumtoru). Läbivalt on kasutusel kahe s-iga kirjapilt. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. aprill 2025, kell 13:03 (EEST) Asendamine "ss"-iga kuulub "praktiliste lihtsustuste" alla. Teatmeteostes neid kasutada EKI ei soovita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2025, kell 11:08 (EEST) Jah, ma arvan, et ka Gaussi artiklis peaks muutma. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 21:41 (EEST) :Ainult siis, kui leidub usaldusväärne viide, et eesti keeles päriselt kasutatakse sellist nimekuju - Gauß. Peaks ju nii olema, et me ei mõtle algupärast infot (eestikeelses) Vikipeedias ise välja, vaid kajastame tõetruult (eesti keeleruumis) olemasolevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 18:42 (EEST) ::Nimede puhul tuleb lähtuda sellest, mis on õige, mitte seda, mida kasutatakse. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 20:15 (EEST) :::"Õige" kasutuse kohta oleks vaja vähemalt mõni usaldusväärne viide tegeliku kasutuse kohta eesti keeles. Kui seda pole, oleks artikli (Carl Friedrich Gauss) nimekuju muutmise korral (...Gauß) tegemist Vikipeedia isetegevusega. Tugineme ikka faktidele. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2026, kell 19:08 (EEST) ::::Õiget ei määra tegelik kasutust. Näiteks araabia isikunimesid, samuti mõnesid vene ja islandi nimesid kirjutatakse õigesti (ilma lihtsuatuseta) ainult teatmeteostes. Ja see ongi nii ette kirjutatud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 00:46 (EEST) :::::Kus see on ette kirjutatud? Vaatasin raamatukogus teatmeteoseid. Oli ainult Gauss. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:27 (EEST) ::::::No EKI kirjutab paljude lihtsustuste puhul ette, et teatmeteostes ei tohi neid kasutada. Ma arvan, et see on ka selline juhtum. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:42 (EEST) :::::::Küsisin EKI-st (Vikipeedias, artikli Rudolf Mössbauer arutelus on kerkinud küsimus - Kas saksa matemaatiku Carl Friedrich Gauss nimi tuleks muuta saksapäraseks Gauß?) ja sain vastuse: ''Vahendan nõuande, mis on antud EKI teatmikus saksa nimede juhise all: "Praktilised lihtsustused. Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liittäht ß täheühendiga ss: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss. Sama on Teile 2022-10-14 soovitanud Peeter Päll. (Lugupidamisega Maire Raadik eesti keele instituut)'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 17:46 (EEST) hb7ypuo9famx2vlouofexbl3sqbiynd 7254006 7253561 2026-10-16T09:44:47Z Sendrasendra 225202 /* Mössbaueri efekt */ Vastus 7254006 wikitext text/x-wiki == Saksapärane kirjapilt == Miks peab eesti artiklis saksapärast kirjapilti kasutama? Kas ei peaks olema Mössbauer? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2022, kell 13:33 (EEST) :Minu meelest tuleb kirjutada samamood, nagu saksa keeles, nagu teisigi saksa nimesid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2022, kell 23:31 (EEST) ::Miks seda teistes keeltes ei tehta? Kas see on siis ainult eesti keele eripära? Kas Mössbaueri effekt ja Mössbaueri spektroskoopia tuleb samuti ß-tähega kirjutada? Kas on mõni teine isikunimi näiteks, kus on eesti keeles seda saksa s-tähte kasutatud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 17. september 2022, kell 00:10 (EEST) :: Nagu ma aru saan soovitab EKI ka nimedes ß asemel kahekordset s-tähte. :: https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ ::: Tõepoolest, ma näen esimest korda mingeid reegleid selle kohta. Ma vaatasin KNABi, seal on [[Gießen]] ja [[Meißen]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2022, kell 01:19 (EEST) :::: Siin on EKI poolt siis ka nagu väike segadus? Aga kuna Mößbauer pole kohanimi vaid isikunimi, siis minu arusaamist mööda tuleks see üldjuhul kirjutada isikunimede õigekirja soovituse järgi. Artikli alguses võib sulgudes täpsustada kuidas nimi saksapäraselt kirjutatakse. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. september 2022, kell 15:59 (EEST) :::Siis muudan artikli pealkirja kirjapildi EKI soovituse järgi ära? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. september 2022, kell 18:46 (EEST) ::: Või ootame veel mõnda aega mõne eksperdi hinnangut, kes saksapärase kirjapildi kasutamise siiski õigemaks arvaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 23. september 2022, kell 17:31 (EEST) :::: See EKI teatmiku artikkel iseenesest ei käi ainult isikunimede kohta, seal on näitena samad kohanimed, mis KNAB-is on teisiti. Võib-olla on siis mõeldud, et ß-i võib asendada, aga ei pea asendama. Iseenesest kasutatakse ß-i ka teistes keeltes, tegu ei oleks eesti keele eripäraga. Vikipeedia artiklipealkirjades on see siinse isiku puhul veel näiteks poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles, kohanimede nagu "Gießen" puhul veel rohkemates keeltes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. september 2022, kell 21:09 (EEST) :::::Minugipoolest võib nii või naapidi olla aga lihtsalt tahtsin teada, et mille alusel ja miks ühe või teise tähe kasutuse valime ja miks me EKI soovitust ei järgi. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 30. september 2022, kell 18:03 (EEST) :::::: Praegusel ajal enam saksa keeles osades variantides ß-tähte ei kasutata, millalgi eelmise sajandi lõpus standardiseeriti selle kasutamine. Reegel on nimedel lihtne - kirjutatakse nii, nagu algkeeles. Õie-Jüri Käärsööt on nende tähtedega kõikjal. Kui tahta nimesid, kus see märk sees on, siis tasub vanu mõisnikke vaadata, neil on see üsna sage. Asi on selles, et neil kohati ss ja ß muudavad tähendust sõnadel. Selles ära toodud allikas on öeldud: on tavaks, elik siis tegelikult peaks Piksel õigus olema. See peaks meiel tähendama, et põhivorm oleks ß, aga alati tuleb teha ümbersuunamine kahe ss-iga vormile.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. oktoober 2022, kell 20:44 (EEST) :::::::Melilac, ma leidsin EKI vastavalt lehelt (https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/) sellise lõigu, mis on eraldi kastis ja hüüumärgiga: ''Eesti tekstis kirjutatakse saksa nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, v.a ß.'' Kas sa seda ei lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. oktoober 2022, kell 20:33 (EEST) :::::::Nii, et saksapärase kirjaviisi kasutamise argumendiks on peamiselt see, et samamoodi on tehtud poola, norra ja hispaania keeles ning veel mõnes keeles (ja EKI nõuannet me eirame)..? Või oli mingi hea argument praeguse valiku eelistamiseks? Minu arusaamise järgi on EKI soovituse taga see, et eestikeelses kirjapildis ei kasutataks tarbetult võõrtähti. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2022, kell 22:28 (EEST) :::::::: Lugesin ikka, aga me teised ei lugenud keegi välja, et ß-täht alati ss-ina kirjas olemas peaks. Seega võib kasutada nii ja naa, mis tähendab (meie praktikas) seda, et esinema peaks mõlemad nimekujud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 17:39 (EEST) :::::::::Ma pole kindel kui hoolega sa lugesid. Ülaltoodud EKI lehe vastav lõik, mis on eraldi kastis ( v.a ß.) jätab nagu pigem ühe variandi. Kus sa (ja te teised.. keda siin silmas pead?) seda teist soovitust näed (näete), et võib nii ja naa? Palun täpsusta, kus selline soovitus on. Ja kas artiklid Mössbaueri spektroskoopia ja Mössbaueri efekt tuleb siis tulevikus, kui keegi arvab heaks nendest eesti keeles kirjutada siis ss-i või ß-iga? See nii ja naa pole lahendus minu arvates. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 18:05 (EEST) :::::::: Ma viitasin teistele Vikipeediatele lihtsalt vastusena sinu väitele, et teistes keeltes nii ei tehta. :::::::: Et EKI võõrtähti iseenesest tarbetuks peab, seda ma ei usu, kuna üldiselt on selline ladina tähtede asendamine võõrnimedes ebatavaline. On mõned sarnased erandid nagu näiteks islandi þ asendamine th-ga, aga nende kohta on öeldud konkreetsemalt, et asendada sobib väljaspool teatmeteoseid. :::::::: Mina ei ole veendunud, asendamata jätmine on EKI teatmikust tsiteeritud lausega vastuolus. Esiteks pole see lause sõnastatud otseselt soovituse ega reeglina ja teiseks ei pruugi see olla ammendav. KNAB-is toodud nimekujud võivad osutada selle lause mitteammendavusele. Kui tundub, et tähe asendamata jätmine on ikkagi probleemne, siis küllap võiks paluda Pällil asja täpsustada (mh küsida, miks KNAB-is pole tähti asendatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 20:15 (EEST) :::::::::Pikne, mulle paistab, et paljudes (enamikes?) keeltes saksakeelset tähte siiski ei kasutata ja EKI selle kasutamist ei eelista (kui antud teksti, mis ülalpool toodud aluseks võtta). Mille alusel meie ß-tähte eelistame? Küsin siis EKI-st veel üle, et milline nende soovitus või eelistus (ja selle põhjendus) oleks.. arvestusega, et kunagi ilmuvad Vikipeediasse ka artiklid Mössbaueri efekti ja spektroskoopia kohta. Ja äkki ka Heinrich Geissleri kohta (ning miks ka mitte Geissleri vaakumtoru kohta). Või tuleks ühes kohas siis kasutada ß-tähte ja teises ss-i? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 20:56 (EEST) :::::::::: Ma igaks juhuks täpsustan, et eespool mainitud KNAB on EKI kohanimeandmebaas, vt nt [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96046286&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&of=tb]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2022, kell 21:19 (EEST) :::::::::::Pikne aitäh täpsustamast. Ülalpool Andres rääkis KNAB-ist. Kuna meil siin on tegemist isikunimega, siis tuleks minu meelest järgida EKI soovitust saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 21:13 (EEST) ::::::::::: Ei tuleks, seni kuni tegemist on soovitusega. Just see, et soovitusega on tegemist, tähendab seda, et alternatiiv on legaalne. Ja kui see on legaalne, (minu meelest ka juhul, kui see on legaalne olnud) peaksime me seda ka siin kajastama. Vrd. baltisaksa suguvõsade nimekujud - eri isikud on läbi aegade erinevaid nimevorme kasutama hakanud, ent see ei tähenda, et me neid eri suguvõsadeks peaks või neid ühele põhivormile taandama hakkama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 18:23 (EEST) ::::::::::::Kirjutasin EKI-le. Vastust pole veel tulnud. Minu meelest praegune EKI juhend saksakeelsete isikunimede õigekirja kohta ei kõla nagu soovitus. Kas välja arvatud ß täht (v.a ß), nagu EKI lehel kirjas.. on ß tähe soovitus? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:18 (EEST) ::::::::::::Ja EKI lehe eraldi väljatoodud kastile järgneb lõik: ''Praktilised lihtsustused. Saksa nimedes esinev liittäht ß on teistes keeltes tavaks asendada ss-iga: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss.'' ::::::::::::'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. oktoober 2022, kell 19:23 (EEST) :::::::::::: [[Peeter Päll]] vastas nii: ''Täpsustasin saksa nimede artiklis ß-i kohta märkust. ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. Võib-olla sobib põhjenduseks, et ß on liittäht, umbes nagu hollandi ij, mille lahutamine kaheks täheks on ka vastavas keeles endas olnud sage. KNAB püüab olla võimalikult originaalitruu, sest on arvestatud ka rahvusvahelist kasutajat. Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 21:12 (EEST) ::::::::::::Peale Pälli vastust on olukord minu meelest endiselt arusaamatu. Jah, Mössbauer on EKI (põhjendatud) soovitus... miks ikkagi Vikipeedias peab saksapärane vorm vastupidiselt soovitusele põhivormiks olema? Kui Melilac sinu sõnu kasutada, siis miks peab nö legaalne alternatiiv olema põhivormiks ja EKI soovitus isikunimede kohta osutuma teisejärguliseks? EKI soovituse ignoreerimist peab millegagi põhjendama. Kas põhjendus on see, et KNABis on saksa täht kasutusel? Siis KNAB on olulisem dokument, mis muudab Peeter Pälli soovituse teisejärguliseks..? Segadus (EKIs) paistab ka Pälli vastuse viimasest lausest: ''Lihtsustusreegleid pole ma seni osanud sinna integreerida.'' Hämar lugu. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. oktoober 2022, kell 18:06 (EEST) ::Saksa keeles on ka Gauss https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gau%C3%9F ß-tähega, eesti keeles mitte. Seega puudub järjekindlus. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:11 (EEST) :Selgituseks: minu pakutud variant ei tugine mitte keelelistele eelistustele, vaid on entsüklopeediline variant; kui entsüklopeediliste kaalutluste puhul peaks leiduma mingi variant, mis eelistab teistpidist kasutusviisi, siis tuleb ka nii teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. oktoober 2022, kell 23:10 (EEST) ::Millele see väide tugineb, et Mößbauer on entsüklopeediline variant ja Mössbauer pole? (Paljudes teistes euroopa keeltes Vikipeedias on kasutusel just viimane vorm) Millistele allikatele toetud? Minu meelest peab olema mingi küllalt kaalukas põhjus, kui oma ala eksperdi Peeter Pälli soovitust ignoreerida. Ülalpool arvas ka [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], et P. Päll võiks asja selgitada. Sinu või minu isiklik arvamus või eelistus ei peaks asjasse puutuma, peaksime toetuma mingile objektiivsemale alusele, millele viidata. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:27 (EEST) :Kuidas on parem mõlemat varianti integreerida? Kasutades varianti Mössbauer on raskem varianti Mößbauer sisse tuua. Me ei saa kirjutada, et see on vana variant, sest see on (ikka veel) legaalne kirjaviis, sama kehtib ka määratluse "saksapäraselt" kohta. Mössbaueri kohta saame kirjutada just nii nagu Päll ütles - "eesti keeles traditsiooniliselt".- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. oktoober 2022, kell 17:04 (EEST) ::Artikli alguses võib kirjutada, et kasutusel on ka saksapärase kirjapildiga vorm Mößbauer. Aga EKI soovitab pigem kasutada (''üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer.'' nagu ülalpool Pälli kirjas oli) eesti tähtedega nimevormi vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 16:37 (EEST) Pälli vastuses on küll selgesõnaline soovitus, aga EKI teatmiku tekst muudetud kujul jätab minu meelest asja lahtisemaks ehk veel vähem ammendavaks kui enne (nenditakse vaid, et on tava täht asendada). Küllap siis võiksime tavale tuginedes tähe asendada, aga mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks. Kui KNAB-is sobib originaalitruu kirjapilt, siis iseenesest võiks see sobia ka Vikipeediasse, kus samuti püüame üldiselt kasutada täpseid kirjakujusid. Võib-olla ikkagi võiks asendada väljaspool teatmeteoseid, nii nagu näiteks eespool mainitud islandi þ puhul, ning võiks ehk mõelda, et see soovitus kehitb pigem väljaspool teatmeteoseid. Mis puutub isiku- ja kohanimede vastandusse, siis mulle jääb jätkuvalt selgusetuks, kust tuleb välja, et nende kirjutamiseks on erinevad soovitused. Kui tähe asendame, siis jääb minu meelest ikkagi õhku küsimus, miks me ei asenda teisi ladina tähti, mille asendamise kohta on samuti teatav tava. Võib-olla on nii, et saksa nimed esinevad eestikeelses tekstis enam kui teised ladina kirjas võõrnimed ning seetõttu on selle tähe asendamise tava lihtsalt tugevam kui teiste tähtede asendamise tava, aga selline piiritõmbamine tundub mõneti meelevaldne. Ma arvan, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada Vikipeedias konkreetsed nimed kõikjal ühtmoodi, kas originaalitruult või asendatud tähega. Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel. Või vähemasti mulle ei meenu, et see varem küsimusi oleks tekitanud. Kui seda nüüd muuta, siis võiks teha seda läbivalt. Muutmine oleks üsna suur töö ja eespool nimetatud põhjusel mulle tundub, et selleks ikkagi pole otsest vajadust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) :''mulle tundub, et ka asendamata jätmist pole siiski põhjust pidada otseselt ebasoovitavaks.'' Pälli kirjas ju sõnaselgelt: ß-i asendamine ss-iga on eesti keeles traditsiooniline ja üldiselt soovitaksin seda tava järgida, st kirjutada Mössbauer. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:00 (EEST) :Kuidagi peaksime siiski ka artikli algusesse kirjutama, et eesti keeles kehtib vähemalt samaväärselt nimevorm '''Mössbauer'''. Aga segane on see lugu küll, kui KNABi lk ütleb ühte ja Saksa nimede lk teist. Ja kahju, kui otsustav argument antud juhul on lõpude lõpuks see, et muutmine oleks (liiga) suur töö. Soomekeelses Vikipeedias on valitud artikli põhivormiks ss-ga variant ja samas teises artiklis kasutatud tekstis ß tähte. https://fi.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauerin_ilmi%C3%B6 [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:36 (EEST) :''Mulle tundub, et seni on oldud ß-i kasutamiseks üsna järjekindel.'' Ja selle senise järjekindluse aluseks on olnud milline dokument või eksperdi arvamus, mille järgi olete siiani joondunud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 22:56 (EEST) :: Minu mõte oli, et üldisest soovitusest kirjutada ühtmoodi ei tulene iseenesest, et teistmoodi kirjutamine on igas kontekstis ebasoovitatav. Ma viitasin eespool asjaoludele, mille tõttu ei näi asi nii ühesena nagu püüad seda näidata. :: Tõenäoliselt pole mingit dokumenti, millele tuginedes on ß-täht asendamata jäetud. Arvatavasti on nii kirjutamine tundunud lihtsalt loomulikuna, kuna see läheb kokku sellega, kuidas ladina kirja kasutavate keelte nimesid üldiselt kirjutatakse. :: Kui parandamiseks on mõjuv põhjus, siis tuleks parandada sõltumata sellest kui suur töö see on. Lihtsalt mina ei ole veendunud, et parandamiseks on mõjuv põhjus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) :::Traditsioon ei ole muidugi igavene, üheksateistkümnendal sajandil ja veel esimese vabariigi alguses oli ß väga levinud täht, kuigi minu isikliku hinnangu järgi kasutasid seda pärast iseseisvumist juba põhiliselt baltisakslased. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 11:09 (EET) :''saksapärase kirjapildiga'' pole just oluliselt parem kui ''saksapäraselt''. Probleem on ju selles, et seda kasutatakse saksa keeles osades riikides, osades mitte. Ka pole ainus maa, kus see saksa keeles kasutusel on, Saksamaa... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. november 2022, kell 12:47 (EET) :''Ma arvan, et parem oleks''..Pikne, ma ei tea mis reeglite järgi sa oma otsused teed ja arvamusi arvad. Minu meelest peaks Vikipeedias kõikjal kehtima põhimõte, et info mida jagame oleks viidatav ja kõik. Kui tegelikke viiteid faktiliselt ei leia, siis ei kõlba mingi isetekkeline põhimõte (et oleks kõikjal ühtemoodi kasutus). Kust selle reegli kohta lugeda võib, et parem oleks olla järjekindel ja kirjutada igalpool ühtemoodi (kuigi viidata sellisele kasutusele ei saa ja antud teema ekspert P.Päll soovitab vastupidist)? Kui meil on mingi oma põhimõte, mille alusel valikuid teeme, tuleks seda kõikide kasutajatega arutada ja konsensuse leidmise korral kuhugi kirja panna (tõsi, ma ei tea kui palju meil volitusi on luua Vikipeedias reegleid, mida seal pole?). Kui nii tehtud pole, tuleks järgida kehtivaid Vikipeedia reegleid. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:29 (EET) Loen Vikipeedia esilehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:P%C3%B5him%C3%B5tted (osast 3 olulist põhimõtet) ''Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele.'' Ja minu küsimus endiselt, et millisele allikale tuginedes jagame infot Rudolf Mössbaueri saksapärase kirjapildi (siis ß-tähe) eelistamise kohta eesti keeles? Palun konkreetne vastus. Äkki leidub mõni viide TalTechi või Tartu Ülikooli õppematerjalidest, kus seda teemat on käsitletud?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. november 2022, kell 19:46 (EET) Viide raamatust "Füüsika ajalugu. Õpik kõrgkoolidele", mille autoriks Ivar Piir (2015 kirjastus Ilmamaa) lk 439 Rudolf Mössbauer ja lk 237 Wilhelm Geissler. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58552?show=full --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. detsember 2022, kell 21:20 (EET) Vaatasin ka esimesest eestiaegsest entsüklopeediast ([[Eesti Entsüklopeedia]] 6. osast) Mössbaueri kohta. Seal see nimi üldse puudus. Kas meil on üldse eestikeelset viidet Mößbaueri kohta? Või ongi ainus allikas Vikipeedia ise, mis taolist eksitavat infot levitab? Siis ainus argument on KNAB ja sealne [[Gießen]] ja [[Meißen]]? Tuleks ikka leida korrektne viide eestikeelse Mößbaueri kasutuse kohta. Kui seda leida pole, tuleks artikli pealkiri muuta ja Mößbauer panna sulgudesse artikli algusesse nagu enwikis (German spelling: Mößbauer). Me ei tee ju Vikipeedias omaloomingut. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 16:12 (EET) : Ma näe jätkuvalt alust väitmaks, et "Mößbauer" on eksitav või suisa omamlooming. Mõlemad variandid on õiged ja põhjendatavad. Eesti Vikipeedias saab kirjutada ka neist saklastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::''Mõlemad variandid on põhjendatavad''.. Põhjenduseks sobib ainult faktiline viide antud küsimuses. Nii on minu meelest Vikipeedia reeglites kirjas. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:49 (EET) ::Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele. Pikne, kas sind ei häiri kui Vikipeedia jagab infot, millele päriskeeles sobivat viidet ei leia.. see tähendab, et tegelikult sellist kirjapilti antud juhul kasutusel pole. See pole oluline? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. detsember 2022, kell 22:59 (EET) ::Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. detsember 2022, kell 00:16 (EET) ::''..saab kirjutada ka neist sakslastest, kelle kohta eesti keeles varem mujal midagi kirjutatud pole, ilma et tegu oleks omaloominguga.'' Kuidas see siia puutub? Praegusel juhul on ju Mössbauerist mitmetes asjalikes eestikeelsetes materjalides juttu olnud ja seda ainult eestipärases kirjapildis. Saksa tähe kasutamise kohta antud nime puhul viidet ma leidnud ei ole. Kui sellist viidet leida ei õnnestu, siis on ju omalooming kui Vikipeedia jätkuvalt sellist tähekasutust otsekui esimese eesti keelse valikuna propageerib. Ma ei näe ka põhjust miks peaksime jätkuvalt ignoreerima Peeter Pälli soovitust. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2023, kell 01:07 (EET) ::: Sa väidad, et tegu on omaloominguga lihtsalt seetõttu, et konkreetset nimekuju teadaolevalt ei esine eestikeelsetes allikates. Kui tegu oleks tõesti seetõttu omaloominguga, siis käib see samavõrra kõigi sakslaste kohta või üldse kõigi välismaalaste kohta, keda teadaolevalt eestikeelsetes allikates pole mainitud ning kelle nimesid justkui ei saaks seetõttu Vikipeedias kasutada. See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju. ::: Nagu eespool juba välja toodud, lisaks sellele üldisele soovitusele on veel asjaolusid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. jaanuar 2023, kell 20:21 (EET) ::::''See väidetav omalooming on antud juhul täpne originaalkeelest pärit nimekuju.'' ..aga miks originaalkuju pole enamikus teistes keeltes Vikipeedias aluseks võetud ja miks see meie jaoks kohustuslik on jääb mulle ebaselgeks. Minu meelest suisa vägivaldne on luua Vikipeedias arusaam otsekui ainuõigest, korrektsest eestikeelsest nimetamisest kui seda ei saa tegelikult viidata, seega kui see on vastuolus antud isikunime tegeliku traditsioonilise kasutusega eesti keeles ja vastuolus oma ala eksperdi soovitusega saksakeelsete isikunimede kirjapildi kohta. Pikne, sa loed ennast suuremaks eksperdiks kui Peeter Päll (kui Päll pole antud küsimuses autoriteet, siis tuleks pöörduda kellegi poole kes seda on)? Milleks muuks kui isetegevuseks saab praegust Vikipeedia väljapakutud eeliskasutatud kirjaviisiga nime valikut nimetada? Minu arvates ei ole see kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega neutraalse kajastamise kohta, mis tugineb viidatavatele andmetele (mis igas keeles peaks tuginema eelkõige omakeelsele autoriteetsele tekstile). Saksapärane originaalkirjapilt peaks olema muidugi sulgudes päises. Miks me peame aga eelisjärjekorras täpset originaalkeele nimekuju kasutama, mina siin mõjuvat põhjust ei näe.. ja kas keegi peale anonüümsete ka sõna võtab? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:55 (EET) :::::Ei mingit isetegevust, sest viidata saab küll. Neutraalsusega on ka kõik korras. :) Võõrnimede kirjutamisel eesti keeles on peareegel, et neid kirjutame nagu lähtekeeles on tavaks (ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32]). Niikaua kui sakslased eelistavad kirjutada Mößbauer, võib ka eesti keeles seda eelisnimekujuna käsitleda, mööndusega, et Mössbauer on eesti keeles samuti õige. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:52 (EET) ::::::Hirvelaid, see dokument pärineb aastast 2007. Kas me ei peaks lähtuma uuemast EKI dokumendist saksa nimede õigekirja kohta? https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/#isikunimed Seal on ß-tähe kasutuse kohta suisa eraldi kastiga väljatoodud soovitus, mis lõppeb hüüumärgiga. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 14:56 (EET) :::::::No enne 2007. aastat kehtis ju sama peareegel. Ma mõtlen, et see jääb veel kauaks kehtima. Sellest lähtumine pole mingil juhul vale. Et eesti keele kasutajal elu oleks mugavam, teeb keelekorraldaja aeg-ajalt praktilisi lihtsustusi ja mugandusi. Üks neist on ß-tähe kasutuse kohta. Sina eelistaksid seda järgida, mina ka. Kuid Vikipeedias hoitakse joont, et eelisnimekujuna kasutada lähtekeelset kuju. Ja miks ka mitte. Ma olen selle asjaga juba harjunud. :::::::See arutelu on pilgeni täis. :) Jälgida on seda raske. Mõtlen, et teeks õige Strassmanni artikli. Tolle arutelus saaks siis vajadusel samal teemal jätkata. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 15:52 (EET) ::::::::Hirvelaid, tore on lugeda lahket juttu:), aitäh! Aga ma ei saanud vastust, kas tuleks EKI juhendit (ka ß-tähe kohta) eirata, ignoreerida lihtsalt kui vähemtähtsat? Kas 2007 aasta dokument on kuidagi olulisem asi millele toetuda? Kas oled uuema EKI soovituse läbi lugenud? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 23:36 (EET) ::::::::Ausalt öeldes on arusaamatu lugeda eestikeelse Vikipeedia artikli päisest, et ''eesti kirjanduses kasutatav nimekuju on Rudolf Mössbauer'' (aga artikli pealkiri see ei ole, see ei ole eestikeelse Vikipeedia jaoks esimene valik ja ilmselt siis ka pealkirjale pole eestikeelsest tekstikorpusest viidet tarvis). Kas saaks kujutada ette sama olukorda enwikis, kus artikkel tehakse saksa autentses kirjaviisis ja siis lisatakse samuti, et ingliskeelses kirjanduses sellist kirjapilti (ß-tähega) tegelikult ei kasutata? Hirvelaid, näen sama tüüplahendust ka artikli [[Fritz Straßmann]] päises. Kui palju neid artikleid (ß-tähte eelistavaid) eesti Vikipeedias on? Kas saab seda kuidagi lihtsalt otsida? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 20:51 (EET) ::::::Ja imelik lugu on selle 2007 aastast pärineva küllalt raudse, ammukehtinud reegli [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32] (nagu siin arutelus mitmed väidavad) tegelik vastukaja eestikeelses kirjanduses.. Kui reegel nii kindel on, miks selle tegelikku kasutust kuskilt tekstidest ei leia, miks toimetajad ja autorid siis seda järginud pole? Miks ei leia viiteid Mößbauerile, samas kui viiteid Mössbauerile on mitmeid? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 11. jaanuar 2023, kell 21:09 (EET) ---- Ma teeks nii: artikli pealkirjaks Mössbauer, sest nii on selle nime kirjutamise traditsioon eesti keeles. Artikli avalauses esimesena märkida Mößbauer, et langeks kokku saksa vikis tooduga (kui nad ükskord muudavad, siis järgime). Avalauses teise nimena ära tuua Mössbauer. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 17:36 (EET) :Mulle paistab ka nii kõige täpsem ja ausam olevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. detsember 2022, kell 20:35 (EET) : Ma arvan, küsimus pole siin niivõrd konkreetse nime kirjutamise traditsioonis. Neis allikates, kus on täht asendatud, on seda tehtud tõenäoliselt kõigi saksa nimede puhul. Iga üksiku nime puhul traditsiooni üle otsustada on keeruline, otstarbekam tundub kirjutada kõiki saksa nimesid ühtviisi, kas siis originaalipäraselt või asendatud tähega. Eelistav nimekuju on üldjuhul nii pealkirjas kui ka avalauses eespool. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. detsember 2022, kell 17:56 (EET) ::Kas muudame siis ka artikli Carl Friedrich Gauss, kuna saksakeelses artiklis on Gauß? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 17:20 (EEST) == Mössbaueri efekt == Kas Mößbaueri avastatud efekt, mille eest ta Nobeli preemia sai ja millel põhineb ka Mössbaueri spektroskoopia, on see kui mõnede elementite (näiteks Fe või Ir) aatomituumad neelavad ja kiirgavad gammakvandi koheselt.. ilma, et tekiks mingit energiakadu, nö tagasilööki (aatomituuma soojusliikumine, vibreerides). Kas selle kohta leidub mõni asjalik eestikeelne õppematerjal? Siin üks ingliskeelne ülevaatlik video Mößbaueri efekti kohta https://www.youtube.com/watch?v=-jMzvB_sSSk --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:28 (EEST) Siin üks põhjalik tutvustus, (https://www.youtube.com/watch?v=rng5sqgdt1s) selgitab dr. Eckhard Bill. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 18:38 (EEST) Emeriitprofessor Norman Greenwood, üks Mössbaueri spektroskoopia edukaid rakendajaid, kirjeldab selle meetodi kasutust keemia valdkonnas. https://www.webofstories.com/play/norman.greenwood/155 Kas see video võiks olla artiklis välislinkide all (seniks kuni artikleid Mössbaueri efekt või Mössbaueri spektroskoopia pole)? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 19:20 (EEST) : See ei ole Vikipeedia arutelulehe teema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2022, kell 20:38 (EEST) ::[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]], see Norman Greenwoodi video, mis selgitab Mössbaueri efekti/spektroskoopiat ei sobi Mößbaueri artikli välislinkidesse? See küsimus ei sobi Vikipeedia artikli arutelulehele, ei ole Vikipeedia arutelulehe teema? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 21:45 (EEST) ::: Olgu, seda küsimust ma ei märganud. Küsimusele eelnev tekst samas ikkagi ei puutu küsimusse. Minu meelest seda linki pole siia tarvis. Artikkel on eeskätt isikust ja muidu ka, välislinkide kogumise asemel võiks artiklid olla orienteeritud sisule. Guugeldada võib iga lugeja ise ka. Alustuseks võiks siia kas või lühidalt isiku teadussaavutused kirja panna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::::Jah, saavutused on olulised, kuid minu arvates oleks olulisem selgitada just avastatud nähtuse sisu. Aga teema on minu jaoks kauge, ma ei tea milliseid vastavaid termineid eesti keeles kasutatakse. Näiteks kuidas nimetada seda, et gammakvandi neeldudes tahke aine (kristallstruktuuri) ühes aatomis nö tagasilööki ei toimu või toimub ülivähe, kogu kristallstruktuuri ulatuses ja seega saab kvant (peaaegu) sama energiaga aatomituumas neelduda ja siis edasi kiirguda. Türgi artikkel paistab hea https://tr.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_spektroskopi . Seal on toodud elementide tabel, milliste puhul M spektroskoopia toimub, milliste puhul mitte vms. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:58 (EEST) Kas Mössbaueri efekt ja spektroskoopia on sobilik kirjaviis? Sarnane lahendus on näiteks enwikis: Heinrich Geißler ja Geissler tube (https://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Gei%C3%9Fler). --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. oktoober 2022, kell 23:19 (EEST) : Ma arvan, et parem on kasutada artiklipealkirjades sama kirjapilti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2022, kell 17:07 (EEST) ::Sellisel juhul on Vikipeedia valinud ainult 1 variandi ja propageerib seda kui parimat/ainuõiget viisi nimekasutuses. Samas kui hetkel EKI ekspert soovitab eesti keeles teist varianti. Minu arvates peaks Vikipeedia levitama kaasaegset teavet parimal kujul. Kui oma ala eksperte arvesse ei võeta on tegemist vastuoluga. Ma ei näe mõjuvat põhjust, miks sellist tegevust peaks õigustama. Kui Peeter Päll pole piisavalt ekspert, siis tuleks veel kellegi autoriteetse isiku arvamust lisaks küsida. Kes võiks selline asjatundja olla? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:16 (EEST) ::Kui jääme ka M spektroskoopia ja M efekti puhul ß tähega kirjapildi juurde, siis ... oleme nö pühamad kui paavst ise, ma ei mõista kuhu me sellise pedantse järjekindlusega tahame jõuda? (Või on oluline igati vältida ENEs kasutatud vormi ja rõhutada siis vastupidiselt saksapärast?) Enamikud ladinatähti kasutavad keeled on M spetroskoopia ja M efekti kirjutanud ss-ga. (Soovitan vaadata erinevates keeltes tehtud valikuid: https://en.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6ssbauer_effect Ainult ühes euroopa keeles (muidugi saksa keel jääb arusaadavalt kõrvale) on artikli pealkirjas kasutusel ß täht (hispaania keeles), hiljem tekstis siiski ka ss. Vaadates teiste keelte Vikipeediate valikuid ei näe ma põhjust, miks me ei võiks kasutada termineid Mössbaueri efekt ja spektroskoopia. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. oktoober 2022, kell 22:41 (EEST) :::Tegelikult on eesti keelest teatav vastupidine näide kohe pähe tikkumas - [[Joseph-Ignace Guillotin]] ja [[giljotiin]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. november 2022, kell 18:21 (EET) Eesti Entsüklopeedias (EE 6. osas, mis väljaantud 1992 https://hansaantiik.ee/toode/eesti-entsuklopeedia-6-koide/) on Mössbaueri efekti kohta täitsa põhjalik seletus - minu meelest korrektne ja piisavalt põhjalik eestikeelne seletus. Võibolla peaks selle lisama välislinkide alla? Seni kuni artikkel Mössbaueri efekt Vikipeedias puudub on hea, kui huviline leiaks infot selle kohta, et mida siis Mössbauer sisuliselt avastas ja mille eest ta Nobeli preemia sai. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. november 2022, kell 18:02 (EET)II Praegu on Teaduste akadeemia raamatukogus näitus, mille pealkiri on "Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses". Autor: Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika arhiivimuuseum. Näitusel on juttu ka Geissleri torust (Heinrich Geissleri poolt loodud vaakumtoru). Läbivalt on kasutusel kahe s-iga kirjapilt. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. aprill 2025, kell 13:03 (EEST) Asendamine "ss"-iga kuulub "praktiliste lihtsustuste" alla. Teatmeteostes neid kasutada EKI ei soovita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2025, kell 11:08 (EEST) Jah, ma arvan, et ka Gaussi artiklis peaks muutma. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 21:41 (EEST) :Ainult siis, kui leidub usaldusväärne viide, et eesti keeles päriselt kasutatakse sellist nimekuju - Gauß. Peaks ju nii olema, et me ei mõtle algupärast infot (eestikeelses) Vikipeedias ise välja, vaid kajastame tõetruult (eesti keeleruumis) olemasolevat. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 18:42 (EEST) ::Nimede puhul tuleb lähtuda sellest, mis on õige, mitte seda, mida kasutatakse. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 20:15 (EEST) :::"Õige" kasutuse kohta oleks vaja vähemalt mõni usaldusväärne viide tegeliku kasutuse kohta eesti keeles. Kui seda pole, oleks artikli (Carl Friedrich Gauss) nimekuju muutmise korral (...Gauß) tegemist Vikipeedia isetegevusega. Tugineme ikka faktidele. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. oktoober 2026, kell 19:08 (EEST) ::::Õiget ei määra tegelik kasutust. Näiteks araabia isikunimesid, samuti mõnesid vene ja islandi nimesid kirjutatakse õigesti (ilma lihtsuatuseta) ainult teatmeteostes. Ja see ongi nii ette kirjutatud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 00:46 (EEST) :::::Kus see on ette kirjutatud? Vaatasin raamatukogus teatmeteoseid. Oli ainult Gauss. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:27 (EEST) ::::::No EKI kirjutab paljude lihtsustuste puhul ette, et teatmeteostes ei tohi neid kasutada. Ma arvan, et see on ka selline juhtum. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 15:42 (EEST) :::::::Küsisin EKI-st (Vikipeedias, artikli Rudolf Mössbauer arutelus on kerkinud küsimus - Kas saksa matemaatiku Carl Friedrich Gauss nimi tuleks muuta saksapäraseks Gauß?) ja sain vastuse: ''Vahendan nõuande, mis on antud EKI teatmikus saksa nimede juhise all: "Praktilised lihtsustused. Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liittäht ß täheühendiga ss: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss. Sama on Teile 2022-10-14 soovitanud Peeter Päll. (Lugupidamisega Maire Raadik eesti keele instituut)'' [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 17:46 (EEST) ::::::::Kas Sa ka Peeter Pällile (ja praegu saadetud päringus) ütlesid, et jutt on kasutamisest teatmeteoses, konkreetselt Vikipeedias? Näiteks ma küsisin Peeter Pällilt araabia isikunimede kohta ja ta ütles, et kuigi araabia isikunimede (erinevalt kohanimedest) tuleb kasutada Euroopas levinud kirjapilti, ei kehti see teatmeteoste, sealhulgas Vikipeedia puhul. Sellepärast ma tahaksin kindel olla, et ikka nii on mõeldud. Üldiselt ju praktilisi lihtsustusi teatmeteoste puhul ei aktsepteerita. Kui siinsel juhul on lugu teisiti, siis tuleb isikuartiklis ka algupärane nimekuju ära tuua. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:44 (EEST) jbtgx53etzovufp46xqn1f5788yp0tb 0 640197 7253586 7242183 2026-10-15T15:42:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253586 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} [[Fail:PINA-network SHH IHH DHH PTCH1 PTCH2 SMO GLI1-3 Euler.png|pisi|Killuke proteoomist: valk-valk vastastikmõjud, mida arendavad vaid ühes signaalirajas osalevad inimese valgud. Hedgehog-nimeliste valkude (SHH, IHH, DHH) [[Hedgehogi signaalirada|algatatav signaalirada]] on oluline [[embrüo]] arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega]] '''Proteoom''' on teatud [[liik (bioloogia)|liigis]], teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud [[Valgud|valkude]] kogum. Näiteks võib rääkida [[inimene|inimese]] (''Homo sapiens'') proteoomist, aga ka inimese [[maks]]a proteoomist või patsiendi [[kopsuvähk|kopsuvähi]] [[metastaas]]i proteoomist. Proteoom on olemuslikult muutlik: näiteks võib teatud [[kude|koes]] leiduvate valkude koosseis ja/või nende pöörduvate biokeemiliste modifikatsioonide valim muutuda, olenevalt organismi vanusest või tervislikust seisundist. Proteoomiuuringud on eriti olulised nii rakendusliku teaduse (näiteks haiguste diagnoosimine või ravi) kui ka baasteaduse seisukohalt (näiteks [[evolutsioon|evolutsionaarsete]] või [[arengubioloogia|arengubioloogiliste]] mehhanismide kindlakstegemine). Proteoomi alaosaks võivad olla ka muud "oomid": näiteks räägitakse retseptoomist (retseptori rolliga molekulide kooslus, millest põhiosa moodustavad valgud),<ref name="v5AML" /> [[sekretoom]]ist (rakkude sekreteeritavate ja sekretsiooni eest vastutavate molekulide kooslus, millest valgud moodustavad samuti suure osa)<ref>{{Raamatuviide|autor=Andreia G. Pinho, Jorge R. Cibrão, Nuno A. Silva, Susana Monteiro, António J. Salgado|pealkiri=Cell Secretome: Basic Insights and Therapeutic Opportunities for CNS Disorders|aasta=2020|koht=Pharmaceuticals|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/1424-8247/13/2/31}}</ref> või kinoomist (valkude fosforüülimist katalüüsivate ensüümide [[proteiinkinaasid]]e kooslus).<ref name="W9Lvd" /> Mõiste autoriks peetakse [[Marc Wilkins]]it,<ref>{{cite journal|last=Wilkins|first=Marc|date=Dec 2009|title=Proteomics data mining|journal=Expert Review of Proteomics|volume=6|issue=6|pages=599–603| pmid = 19929606|doi = 10.1586/epr.09.81|s2cid=207211912}}</ref> kes tutvustas seda avalikult 1994. aastal. Trükis ilmus see esimest korda 1995. aastal osana Wilkinsi doktoritööst.<ref>{{cite journal|vauthors=Wasinger VC, Cordwell SJ, Cerpa-Poljak A, Yan JX, Gooley AA, Wilkins MR, Duncan MW, Harris R, Williams KL, Humphery-Smith I | journal=Electrophoresis| year=1995|title= Progress with gene-product mapping of the Mollicutes: Mycoplasma genitalium| pmid = 7498152| volume=16| pages=1090–94| issue=1| doi=10.1002/elps.11501601185| s2cid=9269742}}</ref> == Inimese proteoomi keerukus == === Valkude arv === Lähtudes põhimõttest, et ühe geeni põhjal valmistatakse rakus üht tüüpi valku (keemilise struktuuri poolest), võiks inimorganismi proteoomis sisalduda maksimaalselt veidi üle 20 000 valgu.<ref name="3bHsG" /> Tegelikult on inimorganismi proteoomi keerukus oluliselt suurem järgmiste protsesside tõttu: * Geeni pealt "maha loetud" (transkribeeritud) mRNA erinev [[splaissimine]] ehk eel-mRNA molekuli selline töötlus, kus molekuli osade fragmentide (nn [[intron]]ite) väljalõikamisel ühendatakse allesjäänud fragmendid (nn [[ekson]]id) mitmel eri viisil (inglise keeles ''alternative/differential splicing''). * Erinevused üksiku aminohappe tasemel (üksiku aminohappe polümorfismid). Need tulenevad omakorda erinevustest valku kodeeriva DNA tasemel (teatud tüüpi [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]id). * [[translatsioonijärgne modifikatsioon|Translatsioonijärgsed modifikatsioonid]] ehk valgumolekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide erinevate funktsionaalrühmade külge eri omadustega lisafragmentide pöörduv ühendamine.<ref name=":0" /> Selline struktuurne mitmekesisus viib olukorrani, kus ühes geenis sisalduva info põhjal tehtud valk võib esineda hinnanguliselt üle 10 keemilise struktuuri poolest erineva molekulina,<ref name="5HAMs" /> kuigi teaduskirjanduses on pakutud ka oluliselt suuremaid numbreid.<ref name=":0" /> Teatud lähenduses peegeldab aga vaadeldava bioloogilise objekti proteoom siiski objektis sisalduvat mRNA kogumit ehk [[transkriptoom]]i. === Valkude üldised struktuursed aspektid === Arvestades valkude suurt mitmekesisust ja nende ebaühtlast paigutust organismis ning isegi rakus, on üsna raske sõnastada valkude levinumaid parameetreid keemilise struktuuri ja muude omaduste poolest. Siiski on seda üritatud teha eri organismide jaoks<ref>{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=http://book.bionumbers.org/how-big-is-the-average-protein/|pealkiri=How big is the "average" protein?|väljaanne=Cell Biology by the Numbers|vaadatud=18.11.2022}}</ref> ning inimese proteoomi puhul on tulemus järgmine: * Aminohappejääkide arv: vahemikus 250–430 (oleneb sellest, kas arvutatakse genoomi või reaalse proteoomi andmete alusel: väiksemate valkude osakaal proteoomis on suurem); * Molekulmass: vahemikus 28 000 – 47 000 Da ehk 28–47 kDa (arvutades valemi järgi, mis ei eelda translatsioonijärgsete modifikatsioonide olemasolu: M_w = 110 ∙ #AA, kus M_w on valgu molekulmass, #AA on aminohappejääkide arv ja korrutustegur tuleneb kahekümne nn [[Aminohapped|standardse aminohappejäägi]] keskmisest molekulmassist); * Lineaarne mõõde voltunud valgu puhul (nt molekuli pikkus): 3–6 nm; * Molaarne kontsentratsioon rakus: 10 nM – 1 μM.<ref>{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=https://bionumbers.hms.harvard.edu/KeyNumbers.aspx|pealkiri=Key Numbers for Cell Biologists|väljaanne=Harvard University|vaadatud=18.11.2022}}</ref> [[Fail:PDB 1stc EBI.jpg|vasakul|pisi|PRKACA kristallstruktuur (PDB 1STC). Oranžiga on näidatud alfaheeliksid, helesinisega beetalehed ning lillaga paindlikud aasad. Keskel on näha proteiinkinaaside tuntud inhibiitori staurosporiini struktuur (aatomid näidatud pallidena, süsinikud rohelised)]] Sellise hüpoteetilise keskmistatud valgu jaoks on veelgi raskem leida reaalset vastet, kuid suhteliselt hästi sobib mudeliks näiteks [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] ehk cAMP-sõltuva proteiinkinaasi ehk PRKACA) katalüütiline alaühik, tüüp α (geeni tähis ''PRKACA'').<ref>{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P17612/entry|pealkiri=P17612 · KAPCA_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12. oktoober 2022|vaadatud=18.11.2022}}</ref> PRKACA omab kaks isovormi (alternatiivse splaissingu tõttu tekkinud valgu vormid) molekulmassidega ligi 40,6 kDa ja 39,8 kDa ning globulaarset "munakujulist" struktuuri (kristallstruktuuride<ref>{{Netiviide|autor=Protein Data Bank|url=https://www.rcsb.org/search?request=%7B%22query%22%3A%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22group%22%2C%22nodes%22%3A%5B%7B%22type%22%3A%22terminal%22%2C%22service%22%3A%22full_text%22%2C%22parameters%22%3A%7B%22value%22%3A%22prkaca%22%7D%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%2C%22label%22%3A%22full_text%22%7D%5D%2C%22logical_operator%22%3A%22and%22%7D%2C%22return_type%22%3A%22entry%22%2C%22request_options%22%3A%7B%22paginate%22%3A%7B%22start%22%3A0%2C%22rows%22%3A25%7D%2C%22results_content_type%22%3A%5B%22experimental%22%5D%2C%22sort%22%3A%5B%7B%22sort_by%22%3A%22score%22%2C%22direction%22%3A%22desc%22%7D%5D%2C%22scoring_strategy%22%3A%22combined%22%7D%2C%22request_info%22%3A%7B%22query_id%22%3A%2282f24014c524abba6f2c57852acf39cb%22%7D%7D|pealkiri=PDB QUERY: Full Text = "prkaca"|väljaanne=RCSB Protein Data Bank|vaadatud=18.11.2022}}</ref> alusel on pikim mõõde ligi 60 Å ning lühim mõõde ligi 40 Å). Organismis on PRKACA üsna levinud<ref>{{Netiviide|autor=Human Protein Atlas|url=https://www.proteinatlas.org/ENSG00000072062-PRKACA/tissue|pealkiri=PRKACA: tissue – RNA and protein expression summary|väljaanne=The Human Protein Atlas|vaadatud=18.11.2022}}</ref> ning eri kudedes varieerub selle kontsentratsioon palju (nt vereliistakutes või see ulatuda lausa 3 μM-ni).<ref>{{Raamatuviide|autor=M Eigenthaler, C Nolte, M Halbrügge, U Walter|pealkiri=Concentration and regulation of cyclic nucleotides, cyclic-nucleotide-dependent protein kinases and one of their major substrates in human platelets. Estimating the rate of cAMP-regulated and cGMP-regulated protein phosphorylation in intact cells|aasta=1992|koht=European Journal of Biochemistry|kirjastus=FEBS Press|lehekülg=https://febs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1432-1033.1992.tb16803.x?sid=nlm%3Apubmed}}</ref> [[Fail:Titin IG Domains.jpg|pisi|Titiini roll lihaste kokkutõmbumisel. a) Sarkomeeri ehitus: titiini molekul on näidatud keskel. b) Suurendus titiini korduvatest Ig-domeenidest. c) Ühe domeeni skemaatiline ehitus]] Kui rääkida äärmustest inimese valkude molekulmassi skaalal, siis kõige suurem valk on suhteliselt hästi teada. See on titiin,<ref>{{Raamatuviide|autor=Martina Krüger, Wolfgang A. Linke|pealkiri=The Giant Protein Titin: A Regulatory Node That Integrates Myocyte Signaling Pathways|aasta=2011|koht=Journal of Biological Chemistry|kirjastus=American Society for Biochemistry and Molecular Biology|lehekülg=9905–9912|url=https://www.jbc.org/article/S0021-9258(20)53812-X/fulltext}}</ref> geeni ''TTN'' kodeeritav valk, mis on oluline lihaste töö tagamiseks ja kuulub vöötlihaste ehitusüksuste ehk [[sarkomeer]]ide koostisse. Titiini molekul on suhteliselt elastne, kuid selle keskmine pikkus on ligi 1 μm ning inimese titiini levinumad isovormid sisaldavad 27 000 – 36 000 aminohappejääki.<ref>{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/Q8WZ42/entry|pealkiri=Q8WZ42 · TITIN_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=18.11.2022}}</ref> Väiksemate valkude puhul tuleb kõigepealt defineerida, millist molekuli tuleks nimetada veel peptiidiks ja millist – juba valguks. Kui kokkuleppeline piir jookseb nt 100 aminohappejäägi juures, siis on inimorganismi talitluse seisukohalt tuntuimaks väiksemate valkude rühmaks ilmselt [[histoonid]] (näiteks inimese histoon H3.1 koosneb 136 aminohappejäägist ning omab molekulmassi veidi üle 15 kDa).<ref name=":3">{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P68431/entry|pealkiri=P68431 · H31_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=18.11.2022}}</ref> Histoonid on üliolulised DNA pakendamiseks rakutuumas, kuid need reguleerivad ka geenide avaldumist. Lühim füsioloogiliselt oluline peptiid on aga [[glutatioon]], mis sisaldab kõigest 3 aminohappejääki (Glu, Cys ja Gly) ning omab väga suurt tähtsust redokstasakaalu hoidmisel rakkudes.<ref>{{Raamatuviide|autor=Nazzareno Ballatori, Suzanne M. Krance, Sylvia Notenboom, Shujie Shi, Kim Tieu, Christine L. Hammond|pealkiri=Glutathione dysregulation and the etiology and progression of human diseases|aasta=2009|koht=Biol. Chem.|kirjastus=Walter de Gruyter|lehekülg=191–214|url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/BC.2009.033/html}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Vladan P. Bajic, Christophe Van Neste, Milan Obradovic, Sonja Zafirovic, Djordje Radak, Vladimir B. Bajic, Magbubah Essack, Esma R. Isenovic|pealkiri=Glutathione "Redox Homeostasis" and Its Relation to Cardiovascular Disease|aasta=2019|koht=Oxidative Medicine and Cellular Longevity|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/omcl/2019/5028181/}}</ref> == Proteoom kui ravimite sihtmärkide allikas == [[Fail:CORALtree kinome phase4 inhibitors DL20221119.svg|pisi|Proteiinkinaasid on tuntud ravimisihtmärgid. Kui klõpsata kinaasi nimetusel, peaks pääsema UniProtis vastavale leheküljele]] Allpool vaadeldakse illustratiivseid näiteid, kuidas häired proteoomi eri tasemetel võivad põhjustada haigusi või aidata kaasa haiguste arengule. Tähelepanuväärne on just asjaolu, et protsessi on sageli kaasatud korraga mitmed tegurid, mistõttu tuleb haiguse mehhanismide seletamiseks lähtuda mitte niivõrd üksikust valgust, kuivõrd põhjuslikest seostest proteoomi talitlemisel. Igas alaosas esitatakse näiteid ka võimalikest raviviisidest, mis on juba kliinilises kasutuses või mida intensiivselt arutatakse tänapäeva teaduskirjanduses. === Polümorfismid üksiku aminohappe tasemel === Püsivad muutused valgu aminohappelises järjestuses on tingitud kodeeriva [[DNA]] nukleotiidijärjestuse muutustest ning seega on pigem geeniuuringute pärusmaaks. Samas on näidatud,<ref>{{Raamatuviide|autor=Dennis Vitkup, Chris Sander, George M Church|pealkiri=The amino-acid mutational spectrum of human genetic disease|aasta=2003|koht=Genome Biology|kirjastus=BMC|url=https://genomebiology.biomedcentral.com/articles/10.1186/gb-2003-4-11-r72}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Zachary A. Szpiech, Nicolas B. Strauli, Katharine A. White, Diego Garrido Ruiz, Matthew P. Jacobson, Diane L. Barber, Ryan D. Hernandez|pealkiri=Prominent features of the amino acid mutation landscape in cancer|aasta=2017|koht=PLoS One|kirjastus=Public Library of Science|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0183273}}</ref> et patoloogiliseks kujunevad sellised aminohapete polümorfismid, kus algne aminohappejääk asendub keemilise struktuuri poolest väga erineva aminohappejäägiga. See on loogiline, sest muundunud aminohappelise järjestusega valk ei saa siis sageli omandada korralikku 3D-struktuuri (kuna selleks on vajalik kindel valgumolekulisisene vastastikmõjude muster) ning seega ei saa luua ka tüüpilisi vastastikmõjusid teiste valkudega. Näiteks võib välja tuua järgmised patoloogilises proteoomis levinud polümorfismid (st ei vaadelda konkreetseid valke, vaid muutusi aminohappelises koostises üle proteoomi tervikuna): * Arginiinijääk (R, Arg) asendub histidiinijäägiga (H, His): kuigi mõlema puhul kannab aminohappejäägi külgahel füsioloogilise [[Vesinikeksponent|pH]] juures positiivset laengut, on külgahela pikkus ja vesiniksidemete loomise võime oluliselt erinev ning His külgahel asub sageli looma vastastikmõjusid metalliioonidega (nt Zn);²⁺ * Alaniinijääk (A, Ala) asendub treoniinijäägiga (T, Thr): Ala külgahel on väike ja hüdrofoobne, aga Thr külgahel sisaldab kiraalset tsentrit ning hüdroksüülrühma, millel on vesiniksideme donoorsed ja aktseptoorsed omadused; * Glutamiinhappe jääk (E, Glu) asendub lüsiinijäägiga (K, Lys): füsioloogilise pH juures on Glu külgahel laetud negatiivselt, aga Lys oma positiivselt – seega käituvad need aminohappejäägid väga erinevalt laeng-laeng vastastikmõjude loomise seisukohalt.<ref>{{Raamatuviide|autor=David L. Nelson, Michael M. Cox, Aaron Hoskins|pealkiri=Lehninger Principles of Biochemistry, 8th Edition|aasta=2021|kirjastus=Macmillan Learning|lehekülg=3. Amino Acids, Peptides, and Proteins}}</ref> [[Fail:P53.png|pisi|püsti|Valgu TP53 struktuur koos DNA-ga (PDB 1TUP)]] [[Fail:String hires image PIK3CA interactome via Uniprot.png|pisi|vasakul|Andmebaasi String automaatselt genereeritud pilt valguga PIK3CA vastastikmõjusid moodustavatest valkudest (10 kõige relevantsemat valku). Mida rohkem on värvilisi ühendusi skeemi kahe sõlme vahel, seda rohkem on vastava sõlme kohta kirjanduses infot]] [[Fail:Alpelisib.svg|vasakul|pisi|Alpelisiibi keemiline struktuur]] Kui aga rääkida konkreetsetest proteoomi liikmetest, mis on patoloogiate puhul enim muteerutud, siis näiteks erinevate kasvajate puhul esineb enim mutatsioone valgus [[p53|TP53]], millele järgnevad [[P110α|PIK3CA]] ja [[PTEN]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Cyriac Kandoth, Michael D. McLellan, Fabio Vandin, Kai Ye, Beifang Niu, Charles Lu, Mingchao Xie, Qunyuan Zhang, Joshua F. McMichael, Matthew A. Wyczalkowski, Mark D. M. Leiserson, Christopher A. Miller, John S. Welch, Matthew J. Walter, Michael C. Wendl, Timothy J. Ley, Richard K. Wilson, Benjamin J. Raphael & Li Ding|pealkiri=Mutational landscape and significance across 12 major cancer types|aasta=2013|koht=Nature|kirjastus=Springer Nature|lehekülg=333–339|url=https://www.nature.com/articles/nature12634}}</ref> Terves organismis on TP53 oluline [[DNA reparatsioon|DNA vigastuste parandamises]] ning rakusurma käivitamises ning seepärast on selle valgu funktsiooni mahasuruvad mutatsioonid organismile ohtlikud. PIK3CA ja PTEN on aga [[ensüüm]]id, mille füsioloogilised rollid on täpselt vastandlikud – esimene katalüüsib raku kasvuks hädavajaliku raja aktiveerumist, teine on aga raja loomulikuks piduriks. [[Vähk (haigus)|Vähkkasvajatele]] on omane PI3KCA anomaalselt suur aktiivsus (aktiveerivate mutatsioonide tulemusena) ja/või PTEN puudulik aktiivsus (inaktiveerivate mutatsioonide tulemusena). PIK3CA anomaalselt suure aktiivsuse mahasurumiseks saab kasutada selektiivseid [[Ensüümiinhibiitor|inhibiitoreid]]. Näiteks on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks idelalisiibi, alpelisiibi ja duvelisiibi kasutamise metastaatilise [[Rinnavähk|rinnavähi]], kroonilise lümfoidse [[leukeemia]] ja väikese lümfotsüütse lümfoomi raviks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dandan Meng, Wei He, Yan Zhang, Zhenguo Liang, Jinling Zheng, Xu Zhang, Xing Zheng, Peng Zhan, Hongfei Chen, Wenjun Li, Lintao Cai|pealkiri=Development of PI3K inhibitors: Advances in clinical trials and new strategies (Review)|aasta=2021|koht=Pharmacological Research|kirjastus=Elsevier|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043661821004849}}</ref> === Anomaalne proteolüüs === Valkude proteolüüsi saab liigitada täielikuks (valgumolekuli lagundamine aminohapeteni) ja osaliseks (valgumolekuli "lõikamine", mis katkestab ahelat kindlas kohas ja mille tulemusena tekib ühest molekulist kaks või enam kindla struktuuriga lõiku). [[Fail:Bortezomib Structural Formula V.1.svg|pisi|Bortesomiibi keemiline struktuur. Kuna proteasoom on kohastunud lagundama valkudes peptiidsidemeid, on ka ihnibiitori struktuuris olemas sarnased funktsionaalrühmad. Lagundamise eest kaitseb bortesomiibi ennast aga eriline boori sisaldav funktsionaalrühm]] Valgumolekuli süntees on raku jaoks energeetiliselt üsna kulukas (1 aminohappejäägi ahelasse lülitamiseks kulub ligi 5 ATP molekuli).<ref>{{Netiviide|autor=BioNumbers|url=https://bionumbers.hms.harvard.edu/bionumber.aspx?s=n&v=0&id=107782|pealkiri=ATP requirement for the addition of an amino acid to a growing peptide chain|väljaanne=Harvard University|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Seepärast alluvad valkude täieliku lagundamisega seotud raku koostisosad (proteasoomid) üldiselt rangele kontrollile ning lagundamiseks suunatavaid valgumolekule märgistatakse rakus spetsiaalse järjestusega ([[ubikvitiin]], mis kuulub samuti translatsioonijärgsete modifikatsioonide alla).<ref>{{Raamatuviide|autor=Stewart H. Lecker, Alfred L. Goldberg, William E. Mitch|pealkiri=Protein Degradation by the Ubiquitin–Proteasome Pathway in Normal and Disease States|aasta=2006|koht=Journal of the American Society of Nephrology|kirjastus=American Society of Nephrology|lehekülg=1807–1819|url=https://jasn.asnjournals.org/content/17/7/1807}}</ref> Vähirakkudes võib aga sünteesitavate ning lagundatavate valkude tasakaal olla häiritud: näiteks lagundatakse liiga intensiivselt valke, mis vastutavad tavaolukorras rakkude kasvu pidurdumise ning rakkude programmeeritud surma ehk [[apoptoos]]i käivitamise eest. Seetõttu kasutatakse vähiravis muuhulgas ka proteasoomi [[Ensüümiinhibiitor|inhibiitoreid]] – näiteks bortesomiibi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Q Ping Dou, Jeffrey A Zonder|pealkiri=Overview of Proteasome Inhibitor-Based Anti-cancer Therapies: Perspective on Bortezomib and Second Generation Proteasome Inhibitors versus Future Generation Inhibitors of Ubiquitin-Proteasome System|aasta=2014|koht=Curr Cancer Drug Targets|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=517–536|url=https://www.eurekaselect.com/article/61581}}</ref> [[Fail:Trüpsiini kristallid polariseeritud valguses.jpg|pisi|Trüpsiini kristallid mikroskoobi all. Proteoomi uurimiseks tuleb sageli lihtsustada süsteemi üksiku valgu tasemeni. Valkude kristallograafia on võimas tehnika valkude 3D-struktuuride määramiseks]] Valkude osalist proteolüüsi (inglise keeles tuntud ka kui ''truncation'') viivad läbi ensüümid [[proteaasid]]. Tüüpilisteks näideteks valkudest, mille puhul osaline lagundamine on vajalik organismi normaalseks talitluseks, on preprohormoonid ja zümogeenid. Nagu nimigi vihjab, tekivad preprohormoonide "lõikamisel" sisenõrenäärmete rakkudes valgulised või peptiidsed [[hormoonid]],<ref>{{Raamatuviide|autor=Fleur L Strand|pealkiri=Neuropeptides: Regulators of Physiological Processes|aasta=1998|kirjastus=The MIT Press|lehekülg=44–46|url=https://direct.mit.edu/books/book/4352/NeuropeptidesRegulators-of-Physiological-Processes}}</ref> mida seejärel sekreteeritakse ringesse. Zümogeenide "lõikamisel" tekivad aga aktiivsed [[ensüüm]]id – sageli toodetakse organismis zümogeenidena neidsamu proteaase, sest on oluline, et proteaas muutuks aktiivseks vaid organismi teatud lokatsioonis, mitte otse selles rakus, kus proteaasi eelmolekuli toodetakse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Amir R. Khan,Micael N. G. James|pealkiri=Molecular mechanisms for the conversion of zymogens to active proteolytic enzymes|aasta=2008|koht=Protein Science|kirjastus=Wiley|lehekülg=815–836|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pro.5560070401}}</ref> Näiteks toodetakse seedimiseks olulist ensüümi trüpsiini kõhunäärmes esialgu zümogeeni vormis (trüpsinogeen) ning trüpsinogeeni osaline proteolüüs toimub peensooles, kus trüpsiin peakski aitama lagundada toidus sisalduvaid valke. Kui aga trüpsinogeen peaks iseeneslikult aktiveeruma juba pankreases (seda soodustavad teatud aminohapete polümorfismid trüpsinogeeni molekulis, näiteks valgu 122. aminohappejäägi arginiini mutatsioon histidiiniks ehk Arg122His), tekib haiguslik seisund – pärilik krooniline [[pankreatiit]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Eszter Hegyi, Miklós Sahin-Tóth|pealkiri=Genetic Risk in Chronic Pancreatitis: The Trypsin-Dependent Pathway|aasta=2017|koht=Digestive Diseases and Sciences|kirjastus=Springer Link|lehekülg=1692–1701|url=https://link.springer.com/article/10.1007/s10620-017-4601-3}}</ref> Osalise proteolüüsi häired, kus valgujärjestus katkestatakse vales kohas, on seotud ka neurodegeneratiivsete haigustega: tekkinud anomaalse struktuuriga valgud võivad valesti voltuda ja hakata kokku kleepuma (vt detailsemalt järgmises alapealkirjas). === Valkude anomaalne voltumine === [[Fail:Ribbon diagram representation of the folding of the protein barnase.png|vasakul|pisi|püsti|Bakteriaalse ribonukleaasi voltumine. Voltunud valgus (PDB ID: 1BRS) on alfaheeliksid näidatud punasega, leetalehed kollasega ja paindlikud aasad rohelisega]] Kuigi valgu struktuuri saab kirjeldada aminohappelise järjestuse abil (nn primaarne struktuur), on valgu ülesannete teostamiseks organismis ülioluline valgu 3D-struktuur. Selles esinevad piirkonnad, kus aminohappelised järjestused moodustavad teatud korrapäraga ruumilisi mustreid (sekundaarseid struktuure), aga ka paindlikuma iseloomuga silmused. Kuigi tänapäeval on eksperimentaalseid tehnikaid, mis võimaldavad valgu 3D-struktuuri kindlaks teha,<ref>{{Raamatuviide|autor=Shikha Agnihotry, Rajesh Kumar Pathak, Dev Bukhsh Singh, Apoorv Tiwari, Imran Hussain|pealkiri=Chapter 11 – Protein structure prediction|aasta=2022|koht=Bioinformatics: Methods and Applications|kirjastus=Elsevier|lehekülg=177–188|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780323897754000237}}</ref> ja ka arvutuslikke algoritme, mis võimaldavad prognoosida valgu 3D-struktuuri primaarse struktuuri alusel,<ref name=":1" /><ref name=":2" /> jäävad paljude valkude ruumilised struktuurid seni tundmatuks. See on üks suuremaid takistusi valkudega seostuvate ravimite arenduse seisukohalt. ==== Voltumise põhimõtted ==== Ajalooliselt on pakutud, et füsioloogilises keskkonnas peaks vähemalt väiksemate veeslahustuvate globulaarsete (kerakujuliste) valkude jaoks kehtima reegel, et valgu kolmemõõtmeline struktuur on otseselt määratud valgu primaarstruktuuriga. See reegel (nn [[Anfinseni dogma]]) eeldab, et ribosoomidel värskelt sünteesitud valguahel peaks tsütoplasmas ajapikku iseeneslikult omandama õiget ruumilist struktuuri (voltuma), sest see struktuur on ühtlasi antud süsteemi (komponendid: valk, [[vesi]], ioontugevus, [[Vesinikeksponent|pH]]) energeetiliseks miinimumiks.<ref>{{Netiviide|autor=National Library of Medicine: Profiles in Science|url=https://profiles.nlm.nih.gov/spotlight/kk/feature/protein|pealkiri=The Christian B. Anfinsen Papers: Protein Folding and the Thermodynamic Hypothesis, 1950–1962|väljaanne=National Institutes of Health|vaadatud=20.11.2022}}</ref> [[Fail:Chaperonin 1AON.png|pisi|Šaperoni "tünnikujuline" struktuur (GroEL-GroES-(ADP)7, PDB 1AON). Üks alaühik on näidatud heledama värviga, illustreerides struktuuri komplekssust]] Reaalsuses ei ole iseenesliku voltumise "äraootamine" kuigi mõistlik, eriti pikemate valgumolekulide puhul, mis sageli sisaldavad ka hüdrofoobseid alasid. Kui ahela süntees ribosoomil on alles pooleli, võivad valgumolekuli valmis sünteesitud hüdrofoobsed lõigud hakata omavahel kokku kleepuma (agregeeruma) tänu hüdrofoobsetele vastastikmõjudele. Seepärast on rakus olemas spetsiaalsed abistavad valgud [[šaperonid]], mis seostuvad valmiva valguahelaga ja kaitsevad seda agregeerumise eest.<ref>{{Netiviide|autor=François Baneyx|url=https://faculty.washington.edu/baneyx/Chaperones/Chaperones.html|pealkiri=Molecular Chaperones|väljaanne=University of Washington|aeg=2008|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Lisaks loob šaperoni enda hüdrofoobne sisemus soodsa keskkonna hüdrofoobsete aminojärjestuste iseeneslikuks voltumiseks (nt alfaheeliksi moodustumiseks). Sellist šaperonide tüüpi nimetatakse inglise keeles ''holdase'' (verbist ''hold'' 'hoidma') ning kuigi need loovad need ei riku Anfinseni dogmat, sest valgusünteesi lõpus šaperonid dissotsieeruvad valmis ahelalt ning jääb kehtima põhimõte, et voltunud valk on energeetiliselt stabiilsem kui mittevoltunud aminohappeline järjestus. Šaperonide teist tüüpi nimetatakse inglise keeles ''foldase'' (verbist ''fold'' 'voltima') ja need kasutavad [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiat selleks, et "painutada" tekkiva valgu ahelat sobilikuks ruumiliseks kujuks. Sellised šaperonid rikuvad Anfinseni dogmat, sest voltunud valk on sel juhul energeetiliselt vähem stabiilne kui mittevoltunud aminohappeline järjestus (ehk valgu voltumiseks peab süsteemile energiat juurde andma).<ref>{{Raamatuviide|autor=Kris Pauwels, Inge Van Molle, Jan Tommassen, Patrick Van Gelder|pealkiri=Chaperoning Anfinsen: the steric foldases|aasta=2007|koht=Molecular Microbiology|kirjastus=Wiley|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1365-2958.2007.05718.x}}</ref> ==== Patoloogilised seisundid ==== [[Fail:Rhodopsin.jpg|pisi|vasakul|püsti|Opsiiniga sarnase valgu rodopsiini struktuur (opsiin paikneb kolvikestes, rodopsiin – kepikestes). Valk koosneb põhiliselt alfaheeliksitest. Keskel on mustade pulkadena näidatud retinaal]] Valkude voltumise häireid esineb mitmetes haigustes. Valesti või osaliselt voltunud valk ei ole sageli funktsionaalne, ehk see ei ole suuteline moodustama vastastikmõjusid teiste valkude ja väikeste biomolekulidega ning seetõttu ka panustama organismi normaalsesse toimimisse. Näiteks viib teatud mutatsioon (Cys203Arg) silma võrkkesta kolvikestes asuvas retseptoris ([[opsiin]]is OPN1MW) selleni, et retseptoris ei teki sisemolekulaarset disulfiidsilda Cys126-Cys203. Tulemuseks ei omanda OPN1MW normaalset ruumilist struktuuri ega moodusta kompleksit retinaaliga (pigment, mille keemiline struktuur muundub footoni pealelangemisel). See muudab kolvikesed kokkuvõttes tundetuks rohelise valguse suhtes ning on [[värvipimedus]]e levinud tüübi põhjuseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Alexander Sumaroka; Alexandra V. Garafalo; Artur V. Cideciyan; Jason Charng; Alejandro J. Roman; Windy Choi; Supna Saxena; Valeryia Aksianiuk; Susanne Kohl; Bernd Wissinger; Samuel G. Jacobson|pealkiri=Blue Cone Monochromacy Caused by the C203R Missense Mutation or Large Deletion Mutations|aasta=2018|koht=Investigative Ophthalmology & Visual Science|kirjastus=ARVO Journals|lehekülg=5762–5772|url=https://iovs.arvojournals.org/article.aspx?articleid=2717851}}</ref> [[Fail:2rnm.jpg|pisi|Ka seente organismides leidub priionilaadseid valke. Sellel pildil on kujutatud ''Podospora anserina'' valgust HET-s(218–289) moodustunud fibrillid (PDB 2RNM)]] Teiselt poolt võib valesti voltunud valk hakata kleepuma teiste valesti voltunud või osaliselt voltunud valkude külge, tekitades mittelahustuvaid klompe (agregaate). Sellised agregaadid ei võimalda rakkudel normaalselt talitleda, häirides rakusiseseid dünaamilisi protsesse (näiteks ainete transport või [[Tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldumine) ja ka suhtlust rakkude vahel, ning tekitavad sageli põletikulist vastust organismis, mille käigus võivad saada kannatada ka suhteliselt terved põletiku naabruses asuvad rakud. Ajusiseste agregaatide teke on seotud näiteks järgmiste patoloogiatega: * [[Prioonid|Priionid]]: põhiliselt inimese valgu PNRP teatud isovormid, mis on ise valesti voltunud ning mis organismi sattumisel põhjustavad ka teiste valkude normaalse ruumilise struktuuri kadumist ning kleepumist priioni tekitatud agregaatide külge.<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Michalczyk, M. Ziman|pealkiri=Current concepts in human prion protein (Prp) misfolding, Prnp gene polymorphisms and their contribution to Creutzfeldt-Jakob Disease (CJD)|aasta=2007|koht=Histology and Histopathology|lehekülg=1149–1159|url=https://www.hh.um.es/Abstracts/Vol_22/22_10/22_10_1149.htm}}</ref> * [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral esineb kaht tüüpi agregaate: peptiidist [[Amüloidoos|amüloid β]] koosnevad naastud (inglise keeles ''amyloid plaques'') ja hüperfosforüülitud valgust tau koosnevad tängud (inglise keeles ''neurofibrillary tangles'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Adriano Aguzzi, Tracy O'Connor|pealkiri=Protein aggregation diseases: pathogenicity and therapeutic perspectives|aasta=2010|koht=Nature Reviews Drug Discovery|kirjastus=Nature|lehekülg=237–248|url=https://www.nature.com/articles/nrd3050}}</ref> Fosforüülimist ja tau näidet käsitletakse detailsemalt ülejärgmises alapealkirjas. Amüloid β on aga 40–42 aminohappejäägist koosnev peptiid, mis tekib amüloidi eelvalgu APP anomaalsel proteolüütilisel lagundamisel β- ja γ-sekretaaside poolt (terves organismis teostavad APP proteolüüsi α- ja γ-sekretaasid). Amüloid β moodustab iseloomulikke β-lehtedest koosnevaid fibrille, mis pikenemisel liidavad endaga üha rohkem amüloid β molekule.<ref>{{Raamatuviide|autor=Thorsten Lührs, Christiane Ritter, Marc Adrian, Dominique Riek-Loher, Bernd Bohrmann, Heinz Döbeli, David Schubert, Roland Riek|pealkiri=3D structure of Alzheimer's amyloid-β(1–42) fibrils|aasta=2005|koht=PNAS|lehekülg=17342-17347|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.0506723102}}</ref> * [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]], multisüsteemse atroofia ja Lewy kehakeste dementsuse korral tekitab agregaate valk α-sünukleiin (SNCA).<ref>{{Raamatuviide|autor=M. Catherine Bennett|pealkiri=The role of alpha-synuclein in neurodegenerative diseases|aasta=2005|koht=Pharmacology & Therapeutics|kirjastus=Elsevier|lehekülg=311–331|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0163725804001901}}</ref> Uuringud on näidanud, et SNCA agregeerimist soodustavad mutatsioonid Ala53Thr, Ala30Pro ja Glu46Lys; neid mutatsioone omavatel isikutel on geneetiline eelsoodumus Parkinsoni tõve varaseks kujunemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Leonidas Stefanis|pealkiri=α-Synuclein in Parkinson's Disease|aasta=2012|koht=Cold Spring Harb Perspect Med.|url=http://perspectivesinmedicine.cshlp.org/content/2/2/a009399}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Fail:Amyloid beta fibrils.png|pisi|170px|Amüloid β fibrillide teke (PDB 1BEG)]] Seni puuduvad mainitud haiguste raviks kahjuks võimalused, kuid teaduskirjanduses on arutletud selliste tehnoloogiate üle, mis võimaldaksid sisestada patsiendi organismi rakkudesse lisašaperone.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik L. Friesen, Mitch L. De Snoo, Luckshi Rajendran, Lorraine V. Kalia, Suneil K. Kalia|pealkiri=Chaperone-Based Therapies for Disease Modification in Parkinson’s Disease|aasta=2017|koht=Parkinson's Disease|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/pd/2017/5015307/}}</ref> Selline raviviis võimaldaks täiustada kontrolli valkude voltumise üle ning hoida ära agregaatide edasist kasvamist. Paraku ei ole kindel, kas selline tehnoloogia võimaldaks võidelda juba moodustunud agregaatidega – see on oluline, kuna neurodegeneratiivsete haiguste varajane diagnostika pole ka seni arendatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir F. Lazarev, Elena R. Mikhaylova, Irina V. Guzhova, Boris A. Margulis|pealkiri=Possible Function of Molecular Chaperones in Diseases Caused by Propagating Amyloid Aggregates|aasta=2017|koht=Frontiers in Neuroscience|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnins.2017.00277/full}}</ref> Vähkkasvajatele on aga omane pigem šaperonide "ületootmine".<ref>{{Raamatuviide|autor=Stuart K. Calderwood, Ayesha Murshid|pealkiri=Molecular Chaperone Accumulation in Cancer and Decrease in Alzheimer's Disease: The Potential Roles of HSF1|aasta=2017|koht=Frontiers in Neuroscience|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnins.2017.00192/full}}</ref> Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et pidevalt jagunevates kiirekasvulistes rakkudes toimub elutegevuse tagamiseks vajalike valkude süntees anomaalselt suure tempoga – ning vastusena sellisele survele areneb rakkudes kaitsemehhanism, mis tagab kõrgendatud kontrolli valkude voltumise üle.<ref>{{Raamatuviide|autor=P Muller, E Ruckova, P Halada, P J Coates, R Hrstka, D P Lane, B Vojtesek|pealkiri=C-terminal phosphorylation of Hsp70 and Hsp90 regulates alternate binding to co-chaperones CHIP and HOP to determine cellular protein folding/degradation balances|aasta=2013|koht=Oncogene|kirjastus=Nature Publishing Group|lehekülg=3101–3110|url=https://www.nature.com/articles/onc2012314}}</ref> Selle nähtuse kohta öeldakse ka, et vähirakkudel on arenenud šaperonsõltuvus (inglise keeles ''chaperon additiction'') ning onkoteraapiate arendamisel on muuhulgas pakutud võimaliku lähenemisena šaperonide (nt HSP90) aktiivsust blokeerivate ühendite ehk inhibiitorite kasutamist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Paul Workman, Francis Burrows, Len Neckers, Neal Rosen|pealkiri=Drugging the Cancer Chaperone HSP90|aasta=2007|koht=Ann N Y Acad Sci|kirjastus=The New York Academy of Sciences|lehekülg=202–216|url=https://nyaspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1196/annals.1391.012}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Jane Trepel, Mehdi Mollapour, Giuseppe Giaccone, Len Neckers|pealkiri=Targeting the dynamic HSP90 complex in cancer|aasta=2010|koht=Nature Reviews Cancer|kirjastus=Nature|lehekülg=537–549|url=https://www.nature.com/articles/nrc2887}}</ref> === Valgustruktuuri loomuliku dünaamilisuse (konformatsioonilise muutlikkuse) kadu === Selleks, et valgud saaksid täita oma funktsioone organismis, on oluline mitte ainult valgumolekulide korrektne voltumine, vaid ka 3D-struktuuri teatud lokaalne paindlikkus. Näiteks on selline konformatsiooniline muutlikkus oluline [[lihas]]te töös (lihasvalkude kompleksi ruumiline kuju peab võimaldama lihase nii kokkutõmbunud kui ka lõdvestunud olekut), aga ka [[Retseptor (biokeemia)|retseptorite]] vahendatud signaaliülekandes (retseptori kuju peab muutuma, vastusena väliskeskkonnast saabunud keemilisele või füüsikalisele impulsile) või [[ensüüm]]ide vahendatud [[katalüüs]]is (efektiivseks toimimiseks peab valk olema suuteline siduma katalüüsitava reaktsiooni lähteaineid ning ka vabastama reaktsiooni produkte).<ref>{{Raamatuviide|autor=Kannan Gunasekaran, Ruth Nussinov|pealkiri=How Different are Structurally Flexible and Rigid Binding Sites? Sequence and Structural Features Discriminating Proteins that Do and Do not Undergo Conformational Change upon Ligand Binding|aasta=2007|koht=JMB|kirjastus=Elsevier|lehekülg=257–273|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022283606012861}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Hiroshi Nakagawa, Mikio Kataoka|pealkiri=Rigidity of protein structure revealed by incoherent neutron scattering|aasta=2020|koht=Biochimica et Biophysica Acta (BBA) – General Subjects|kirjastus=Elsevier|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S030441652030026X}}</ref> Valkude konformatsioonilise muutlikkuse kadumisega on otseselt või kaudselt seotud mitmed haigused, millest vaid mõni näide on toodud allpool. ==== Sirprakne aneemia ==== [[Fail:Hemoglobin t-r state ani.gif|pisi|Hemoglobiini ümberlülitumine hapnikuvabast vormist (''deoxy'') hapnikuga seotud vormi (''oxy''). Valgu alaühikud on näidatud sinise või oranžina ning heemid punasena]] Sirprakse aneemia korral on [[Erütrotsüüt|punaverelibledel]] tavalise kettakujulise vormi asemel sirbikujuline profiil. See haigus on tingitud punaverelible toimevalgu [[hemoglobiin]]i β-alaühikus esinevast aminohappelisest polümorfismist Glu6Val. Normaalse hemoglobiini struktuur koosneb kahest α- ja kahest β-alaühikust ning [[hapnik]]u seostumine ühe alaühiku heemi külge põhjustab struktuurset muutust, mille tõttu iga järgmine alaühik seob hapnikku kiiremini kui eelmine. Sama loogika kehtib ka hapniku vabastamise kohta, mis võimaldab hemoglobiinil efektiivselt teostada gaasivahetust, liikudes kopsudest kudedesse ja tagasi.<ref>{{Raamatuviide|autor=David L. Nelson, Michael M. Cox|pealkiri=Lehninger Principles of Biochemistry – 6th edition|url=https://archive.org/details/lehningerprincip0000nels|aasta=2013|kirjastus=W.H. Freeman|lehekülg=5.1 Reversible Binding of a Protein to a Ligand: Oxygen-Binding Proteins (158–174)}}</ref> Muteerunud hemoglobiini puhul ei kaasne hapniku seostumisega aga β-alaühiku ruumilise struktuuri muutust ning jäigad valgumolekulid agregeerivad, muutes ka terve punaverelible kuju. Kui inimesel on muteerunud mõlemalt vanemalt päritud kromosoom 11 hemoglobiini β-alaühikut kodeeriv järjestus, kujuneb sirprakne aneemia eriti raskekujuliseks, kuna organismis ei toimi normaalne gaasivahetus ning sirprakse kujuga punaverelibled võivad kergesti moodustada trombe. Kui aga tegemist on vaid ühelt vanemalt päritud mutatsiooniga, on sümptomid pehmemad ning sirpraksete punavereliblede olemasolu võib olla hoopis eeliseks piirkondades, kus on levinud malaarianakkus. Nimelt ei suuda [[malaaria]]<nowiki/>parasiit ''Plasmodium'' sirpraksetes punaverelibledes edukalt paljuneda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mary H. Wagner, Richard B. Berry|pealkiri=A Patient With Sickle Cell Disease and a Low Baseline Sleeping Oxygen Saturation|aasta=2007|koht=J Clin Sleep Med|lehekülg=313–315|url=https://jcsm.aasm.org/doi/pdf/10.5664/jcsm.26805}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Suzanne Clancy|url=https://www.nature.com/scitable/topicpage/genetic-mutation-441/|pealkiri=Genetic Mutation|väljaanne=Nature Education|aeg=2008|vaadatud=21.11.2022}}</ref> ==== Philadelphia kromosoom ==== [[Fail:Schematic of the Philadelphia Chromosome.svg|vasakul|pisi|Philadelphia kromosoomi teke]] Philadelphia kromosoomiks nimetatakse anomaalset geenijärjestust kromosoomis 22, mis tekib kromosoomist 9 pärineva nukleotiidiahela ümberpaigutumisel (translokatsioonil) kromosoomi 22. See kromosoomi 22 piirkond kodeerib valku ABL1 (Abelsoni türosiinkinaas 1) ning ümberpaigutumise tulemusena tekib sellest liitvalk (fusioon) BCR-ABL1, mis esineb sageli kroonilise müeloidse [[leukeemia]]ga patsientidel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Zhi-Jie Kang, Yu-Fei Liu, Ling-Zhi Xu, Zi-Jie Long, Dan Huang, Ya Yang, Bing Liu, Jiu-Xing Feng, Yu-Jia Pan, Jin-Song Yan, Quentin Liu|pealkiri=The Philadelphia chromosome in leukemogenesis|aasta=2016|koht=Chinese Journal of Cancer|kirjastus=Cancer Communications|url=https://cancercommun.biomedcentral.com/articles/10.1186/s40880-016-0108-0}}</ref> [[Fail:Imatinib.svg|pisi|170px|Imatinibi keemiline struktuur]] Tervetes rakkudes on ABL1 vaikimisi mitteaktiivses olekus: molekul voltub nii, et selle N-terminaalses osas paiknevad SH2 ja SH3 [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]] blokeerivad juurdepääsu katalüütilisele domeenile. Ainult juhul, kui ABL1 aktiveeritakse teiste [[proteiinkinaasid]]e poolt, toimub struktuuri osaline avanemine. BCR-ABL1 puhul ei ole aga molekul võimeline omandama suletud konformatsiooni – tulemuseks on türosiinkinaas pidevalt aktiivne. Kuigi normaalse ABL1 aktiivsus on organismi eluks vajalik, viib selle anomaalselt suur aktiivsus vähi tekkeni. Seetõttu kasutatakse Philadelphia kromosoomiga patsientide ravis BCR-ABL1 inhibiitoreid (nt imatinibi), mis blokeerivad türosiinkinaasi katalüüsivõimet.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jill K. Jones, Eric M. Thompson|pealkiri=Allosteric Inhibition of ABL Kinases: Therapeutic Potential in Cancer|aasta=2020|koht=Mol Cancer Ther|kirjastus=AACR|lehekülg=1763–1769|url=https://aacrjournals.org/mct/article/19/9/1763/92874/Allosteric-Inhibition-of-ABL-Kinases-Therapeutic}}</ref> === Häired translatsioonijärgsete modifikatsioonide tasemel === Valkude [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|translatsioonijärgsete modifikatsioonide]] (TJM) näol on tegemist teatud fragmentide lisamisega valmissünteesitud [[Valgud|valgu]] funktsionaalrühmade külge. Valgu modifitseeritavateks rühmadeks on [[nukleofiil]]sed funktsionaalrühmad ([[Hüdroksüülrühm|hüdroksüül]]-, [[Tioolid|tiool]]-, [[Amiinid|amino]]- või [[Karboksüülhapped|karboksüülrühmad]]), mis paiknevad kas [[Aminohapped|aminohappejääkide]] külgahelates või valgumolekuli otstes (sisuliselt asendatakse üks hapniku, väävli või lämmastikuaatomi küljes olev vesinik lisatava fragmendiga). TJM on pöörduvad, ehk siis neid saab valgumolekuli küljest ka eemaldada – kusjuures nii TJM lisamist kui ka eemaldamist katalüüsivad spetsiaalsed [[ensüüm]]id.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Shahin Ramazi, Javad Zahiri|pealkiri=Post-translational modifications in proteins: resources, tools and prediction methods|aasta=2021|koht=Database|kirjastus=Oxford Academic|url=https://academic.oup.com/database/article/doi/10.1093/database/baab012/6214407}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Li Chen, Anna Kashina|pealkiri=Post-translational Modifications of the Protein Termini|aasta=2021|koht=Frontiers in Cell and Developmental Biology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2021.719590/full}}</ref> Lisatavaid fragmente on mitmeid, nii keemilise struktuuri kui ka suuruse poolest:<ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=George A. Khoury, Richard C. Baliban, Christodoulos A. Floudas|pealkiri=Proteome-wide post-translational modification statistics: frequency analysis and curation of the swiss-prot database|aasta=2011|koht=Scientific Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/srep00090}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Colin Reily, Tyler J. Stewart, Matthew B. Renfrow, Jan Novak|pealkiri=Glycosylation in health and disease|aasta=2019|koht=Nature Reviews Nephrology|kirjastus=Nature|lehekülg=346–366|url=https://www.nature.com/articles/s41581-019-0129-4}}</ref> {| class="wikitable" ! Lisatav rühm ! Rühma omadused (suhteline suurus, laeng pH 7,5 juures jms) ! Mis funktsionaalrühmale lisatakse? ! Lisamist katalüüsiv ensüümide rühm ! Eemaldamist katalüüsiv ensüümide rühm |- ! [[Fosforüülumine|Fosforüül]] |Väike (78 Da), negatiivselt laetud |Hüdroksüül |Kinaasid |Fosfataasid |- ! [[Atsetüülrühm|Atsetüül]] |Väike (43 Da), laenguta, üsna hüdrofiilne |Aminorühm, hüdroksüülrühm, tioolrühm |Atsetülaasid |Deatsetülaasid |- ! [[Metüülrühm|Metüül]] |Väike (15 Da), laenguta, mittepolaarne |Aminorühm |Metülaasid |Demetülaasid |- ! [[Rasvhapped|Müristüül]] |Keskmine (211 Da), laenguta, hüdrofoobne |Aminorühm |N-müristoüültransferaas |Deatsetülaasid |- ! [[Sahhariidid|Suhkrujääkidest]] koosnev ahel (glükaan) |Suur (2,5 kDa ja rohkem), laenguta, hüdrofiilne |Aminorühm või hüdroksüülrühm |Glükosüültransferaasid |Glükosidaasid |} TJM lisamise tulemusena muutub modifitseeritava funktsionaalrühma võime luua vastastikmõjusid teiste [[funktsionaalrühm]]adega (sama molekuli või teiste molekulide koostises). Kuigi näiliselt ei pruugi muutus valgumolekulis tunduda suur, võib TJM oluliselt muuta valgu kaasatust signaaliradadesse, mõjutades valk-valk interaktsioone, valgu lokalisatsiooni jm.<ref name=":10" /> Sel viisil võimaldavadki TJM lülitada ümber valgu aktiivsust, ilma et rakk peaks teostama valgu lagundamist ning seejärel taas aja- ja energiakulukat valgusünteesi. Tervetes rakkudes osaleb TJM läbiviimises hinnanguliselt kuni 5% geenidest. Samas võivad TJM anomaaliad, mis enamasti lähtuvad TJM lisavate või eemaldavate ensüümide anomaalsest aktiivsusest, olla seotud mitmete haigustega.<ref name=":11" /> Eespool sai alapealkirjades "Polümorfismid üksiku aminohappe tasemel" ja "Philadelphia kromosoom" käsitletud näiteid proteiinkinaaside anomaalse aktiivsuse kohta vähkkasvajates; allpool vaadeldakse veel mõningaid seoseid TJM ja patoloogiate vahel. ==== Tau hüperfosforüülimine Alzheimeri tõves ==== [[Fail:PDB 5ZIA cartoon and coarse surface chain instance DL20221121.tif|pisi|Agregaate moodustavate valkude vastaseid antikehi uuritakse nii Alzheimeri tõve diagnostika kui ka ravi võimaluste seisukohalt]] [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] seos valkude anomaalse voltumisega on mainitud alapealkirjas eespool. Valk tau, mis on tervetes neuronites oluline [[Mikrotuubulid|mikrotuubulite]] stabiilsuse tagamiseks, moodustab Alzheimeri tõve diagnoosiga patsientide neuronites lahustumatuid agregaate. Need agregaadid põhjustavad omakorda muutusi neuronite struktuuris ja panustavad [[neuron]]ite surma.<ref>{{Raamatuviide|autor=Denisa Floriana Vasilica Pîrşcoveanu, Ionica Pirici, Valerica Tudorică, Tudor Adrian Bălşeanu, Valeria Carmen Albu, Simona Bondari, Ana Maria Bumbea, Mircea Pîrşcoveanu|pealkiri=Tau protein in neurodegenerative diseases – a review|aasta=2017|koht=Rom J Morphol Embryol|lehekülg=1141–1150|url=https://rjme.ro/RJME/resources/files/58041711411150.pdf}}</ref> Teadusuuringud on näidanud, et tau agregeerumise põhjuseks on tingitud valku anomaalselt rohkest [[Fosforüülumine|fosforüülitusest]] (st tau sisaldab 3–4 korda rohkem fosforüülrühmi kui tervetes neuronites). Hüperfosforüülitud tau ei seostu mikrotuubulitega. Seni pole selge, millis(t)e proteiinkinaasi(de) anomaalselt suur aktiivsus panustab tau hüperfosforüülimisse, kuid kandidaatidena on pakutud tsükliini-sõltuvat proteiinkinaasi Cdk5 ja glükogeeni süntaasi kinaasi GSK3-β. Samuti on näidatud, et Alzheimeri tõvega patsientide ajus on anomaalselt väike fosfataasi PP2A aktiivsus (ning fosfataasid katalüüsivad fosforüülrühma eemaldamist valkudelt).<ref>{{Raamatuviide|autor=C.-X. Gong, K. Iqbal|pealkiri=Hyperphosphorylation of Microtubule-Associated Protein Tau: A Promising Therapeutic Target for Alzheimer Disease|aasta=2008|koht=Curr Med Chem|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=2321–2328|url=http://www.eurekaselect.com/article/12670}}</ref> ==== Histoonide TJM seos vähiga ==== [[Fail:Interaction of vorinostat with HDAC2 active site.svg|pisi|Vorinostati keemiline struktuur ja vastastikmõjud HDAC2 aminohappejääkidega]] Valgud [[histoonid]] on olulised DNA pakendamiseks rakutuumas (vt ka eespool alapealkiri "Valkude üldised struktuursed aspektid"). Seepärast võimaldavad histoonide TJM kas (A) muuta DNA ja histoonide kompleksi ehk [[kromatiin]]i pakendamise tihedust või (B) moduleerida [[Informatsiooni-RNA|mRNA]] sünteesi käivitavate või pidurdavate valkude aktiivsust – ning sel viisil reguleerida geenide avaldumist. Näiteks histoonide Lys atsetüülimine eemaldab füsioloogilise pH juures positiivselt laetud lüsiinijäägilt positiivse laengu; tekkiv atsetüülitud Lys ei moodusta enam negatiivselt laetud DNA-ga kompleksi ning geenitranskriptsioon on soodustatud. Histoonide Arg ja Lys metüülimine mõjutab aga [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsiooni]] aktivaatorite ja repressorite juurdepääsetavust DNA-le.<ref>{{Raamatuviide|autor=Palak Gujral, Vishakha Mahajan, Abbey C. Lissaman, Anna P. Ponnampalam|pealkiri=Histone acetylation and the role of histone deacetylases in normal cyclic endometrium|aasta=2020|koht=Reproductive Biology and Endocrinology|kirjastus=BMC|url=https://rbej.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12958-020-00637-5}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Merrick S. Fallah, Dora Szarics, Clara M. Robson, James H. Eubanks|pealkiri=Impaired Regulation of Histone Methylation and Acetylation Underlies Specific Neurodevelopmental Disorders|aasta=2021|koht=Frontiers in Genetics|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fgene.2020.613098/full}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=R Mitchell Baldwin, Alan Morettin, Jocelyn Côté|pealkiri=Role of PRMTs in cancer: Could minor isoforms be leaving a mark?|aasta=2014|koht=World J Biol Chem.|lehekülg=115–129|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4050107/}}</ref> Teadusuuringute põhjal selgus kaks histoonide TJM-vahendavat ensüümide rühma, millel on anomaalselt suur aktiivsus erinevates vähkkasvajates. Need ensüümid on [[valgu arginiini metüültransferaas|valkude arginiini metüültransferaasid]] (PRMT), mis katalüüsivad histoonide Arg metüülimist, ning [[histooni deatsetülaas|histoonide deatsetülaasid]] (HDAC), mis katalüüsivad histoonidelt atsetüülrühma eemaldamist. PRMT ja HDAC liigse aktiivsuse täpne toimemehhanism (nt avalduvate geenide tasemel) pole hetkeseisuga lõplikult selge ja võib oleneda konkreetse kasvaja molekulaarsest profiilist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Guo Li1, Yuan Tian, Wei-Guo Zhu|pealkiri=The Roles of Histone Deacetylases and Their Inhibitors in Cancer Therapy|aasta=2020|koht=Frontiers in Cell and Developmental Biology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2020.576946/full}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Zhixian Chen, Jianfeng Gan, Zhi Wei, Mo Zhang, Yan Du, Congjian Xu, Hongbo Zhao|pealkiri=The Emerging Role of PRMT6 in Cancer|aasta=2022|koht=Frontiers in Oncology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fonc.2022.841381/full}}</ref> Küll on aga [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks HDAC inhibiitorite (nt vorinostati) kasutamist T-rakuliste lümfoomide ravis<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrey D. Bondarev, Misty M. Attwood, Jörgen Jonsson, Vladimir N. Chubarev, Vadim V. Tarasov, Helgi B. Schiöth|pealkiri=Recent developments of HDAC inhibitors: Emerging indications and novel molecules|aasta=2021|koht=British Journal of Clinical Pharmacology|kirjastus=BPS|url=https://bpspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bcp.14889}}</ref> ning PRMT mitmed inhibiitorid (nt ühend GSK3326595) on läbimas kliinilisi katsetusi.<ref>{{Netiviide|autor=ClinicalTrials.gov|url=https://clinicaltrials.gov/ct2/results?term=prmt&age_v=&gndr=&type=&rslt=&phase=0&phase=1&phase=2&phase=3&Search=Apply|pealkiri=Studies found for: prmt {{!}} Phase 1, 2, 3, 4|väljaanne=US National Library of Medicine|vaadatud=21.11.2022}}</ref> === Häired valkude tegevuse ruumilis-ajalisel kooskõlastamisel === Selleks, et organism tervikuna ja rakk selle ehitusüksusena saaks normaalselt talitleda, on oluline, et proteoomi vahendatud signaaliülekandes kehtiksid teatud põhimõtted: * hierarhiline ülesehitus (st osad komponendid reageerivad muutustele varem kui teised), * võimendus (sissetulevat impulssi peab saama n-ö üles skaleerida), * tagasisidestatus (st ajaliselt hiljem aktiveeruvad komponendid peavad signaliseerima neist varem aktiveerunud komponentidele) ning * pöörduvus (st algne olukord tuleb taastada, et süsteem muutuks taas reaktsioonivõimeliseks).<ref>{{Raamatuviide|autor=Alexander Y. Mitrophanov, Eduardo A. Groisman|pealkiri=Positive feedback in cellular control systems|aasta=2008|koht=BioEssays|kirjastus=Wiley|lehekülg=542–555|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/bies.20769}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Jianfeng Xu, Yueheng Lan|pealkiri=Hierarchical Feedback Modules and Reaction Hubs in Cell Signaling Networks|aasta=2015|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0125886}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Mark A. Lemmon, Daniel M. Freed, Joseph Schlessinger, Anatoly Kiyatkin|pealkiri=The Dark Side of Cell Signaling: Positive Roles for Negative Regulators|aasta=2016|koht=Cell|kirjastus=Elsevier|lehekülg=1172–1184|url=https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(16)30197-0}}</ref> Need põhimõtted võimaldavad koordineerida ajas ja ruumis väga keerulisi protsesse, alates [[Embrüogenees|embrüonaalsest arengust]] kuni [[Tsirkadiaanrütm|une-ärkvelolekutsüklini]]. Üsna loogiline on ka see, et häired valkude aktiivsuse kooskõlastamisel ajas või ruumis põhjustavad tõsiseid haigusi. Lihtsuse mõttes vaadeldakse siinkohas ainult ühe raku tasemel käsitletavaid näiteid. ==== Rakutsükkel ja selle kontrollpunktide häired ==== [[Rakutsükkel]] on järjestikuste protsesside kogum, mis kindlustab enamiku keharakkude korduva jagunemise. Rakutsüklis eristatakse eri faase: jagunemise järel rakk kasvab (G1-faas, G tuleneb ingliskeelsest sõnast ''gap'', kuigi mõnikord mõistetakse seda ka sõnana ''growth''), kahekordistab DNA komplekti ja [[tsentrosoom]]i (S-faas, sõnast "süntees"), kasvab veelgi ja valmistub uueks jagunemiseks (G2-faas) ning lõpuks jaguneb (M-faas, sõnast "[[mitoos]]").<ref>{{Raamatuviide|autor=A Krämer, K Neben, AD Ho|pealkiri=Centrosome replication, genomic instability and cancer|aasta=2002|koht=Leukemia|kirjastus=Nature|lehekülg=767–775|url=https://www.nature.com/articles/2402454}}</ref> [[Fail:Cyclin Expression.svg|pisi|Eri tsükliinide suhtelised kontsentratsioonid rakutsükli eri staadiumites]] Rakutsükli sujuvat käiku kindlustab mitmete ensüümide kooskõlaline aktiivsus, milles keskset rolli mängivad [[Tsükliinisõltuvad kinaasid|tsükliinisõltuvad proteiinkinaasid]] (CDK) ja nende aktivaatorid – valgud [[tsükliinid]]. Ilma tsükliinita ei ole CDK-d katalüütiliselt aktiivsed ning igal CDK-l (millest enamikus rakkudes on ekspresseerunud CDK1, CDK2 ja CDK4 või 6) on oma eelistatud aktivaator (tsükliini tüüp: A, B, D või E). Rakk ei ekspresseeri tsükliine korraga, vaid rakutsükli eri faasidele on iseloomulik eri tsükliinide suurenenud aktiivsus, kusjuures iga tsükliini taseme (ja seega tsüklini-CDK kompleksi aktiivsuse) kasvamisel käivitub järjekorras järgmise tsükliini ekspressioon ning samas enamasti lõpeb järjekorras eelmise tsükliini tootmine. Selles ahelprotsessis on raske eristada algust ja lõppu, kuid üldiselt peetakse rakutsükli "algatajateks" tsükliini D, mis seostub kinaasiga CDK4 või CDK6. Tsükliin D koos oma sidumispartneritega käivitavad G1-S üleminekule omast tsükliini E tootmist (seostub eelistatult kinaasiga CDK2), mis omakorda käivitab S-G2 üleminekul tsükliini A tootmist (seostub samuti kinaasiga CDK2, aga ka CDK1). Lõpuks käivitatakse mitoosifaasis olulise tsükliini B tootmine, mis seostub eelistatult kinaasiga CDK1.<ref>{{Raamatuviide|autor=Marcos Malumbres|pealkiri=Cyclin-dependent kinases|aasta=2014|koht=Genome Biology|kirjastus=BMC|url=https://genomebiology.biomedcentral.com/articles/10.1186/gb4184}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Daniel J. Wood, Jane A. Endicott|pealkiri=Structural insights into the functional diversity of the CDK–cyclin family|aasta=2018|koht=Open Biology|kirjastus=The Royal Society Publishing|url=https://royalsocietypublishing.org/doi/full/10.1098/rsob.180112}}</ref> [[Fail:0332 Cell Cycle With Cyclins and Checkpoints.jpg|pisi|Rakutsükkel ja selle kontrollipunktid (ingl. k. ''checkpoints'')]] Rakutsüklis esineb mitu "sisseprogrammeeritud" kontrollpunkti, millest enamasti eristatakse kolme: * raku suuruse ja geomeetria kontrollpunkt G1 lõpupoole (tehakse kindlaks, et rakk omab piisavalt valke S-faasi jaoks); * DNA sünteesi kontrollpunkt S-faasi jooksul (tehakse kindlaks, et kahekordistamise tulemusena tekkib algsega identne koopia); * kääviniidistiku kontrollpunkt M-faasi keskel (tehakse kindlaks, et lahknevate [[kromosoom]]ide tütarkromatiidid on [[kääviniidistik]]u külge kinnitunud viisil, mis võimaldab neid viia lahku jaguneva raku eri poolustele).<ref>{{Raamatuviide|autor=Kevin J. Barnum, Matthew J. O’Connell|pealkiri=Cell Cycle Regulation by Checkpoints|aasta=2014|koht=Methods Mol Biol|kirjastus=Springer Link|url=https://link.springer.com/protocol/10.1007/978-1-4939-0888-2_2}}</ref> [[Fail:Palbociclib.svg|vasakul|pisi|Palbotsikliibi keemiline struktuur]] Kontrollpunkte teostavad samuti kooskõlaliselt mitmed erinevad valgud (näiteks DNA replikatsiooniga seotud ensüümid, tsentrosoomide või DNA-ga seonduvad kinaasid ja fosfataasid jm). Nende koostöö kindlustab, et rakutsükli läbimise järel tekib emarakust kaks identset tütarrakku. Kui rakk ei läbi kontrollpunkti, pidurdatakse edasiste sündmuste käik ning püütakse tuvastatud vigu parandada (näiteks käivitatakse [[DNA reparatsioon|DNA parandus]] või antakse rohkem aega lahknevate tütarkromatiidide korrektseks kinnitamiseks kääviniidistiku külge). Vigade paranduse ebaõnnestumisel suunatakse rakk programmeeritud rakusurma ehk [[apoptoos]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lei Ding, Jiaqi Cao, Wen Lin, Hongjian Chen, Xianhui Xiong, Hongshun Ao, Min Yu, Jie Lin, Qinghua Cui|pealkiri=The Roles of Cyclin-Dependent Kinases in Cell-Cycle Progression and Therapeutic Strategies in Human Breast Cancer|aasta=2020|koht=IJMS|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/1422-0067/21/6/1960}}</ref> Kui aga mõni kontrollpunkt ei toimi normaalselt, ehk siis ignoreeritakse reaalselt esinevate vigade olemasolu, võib see kokkuvõttes viia raku geneetilise ebastabiilsuseni, mis on omane vähkkasvajatele. Näiteks on näidatud, et paljudes kasvajates esineb anomaalselt suur CDK4/6 aktiivsus ja ka nn Aurora-kinaaside aktiivsus, mis võimaldab rakul pääseda kontrollpunktide "normide" täitmisest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Marion Peyressatre, Camille Prével, Morgan Pellerano, May C. Morris|pealkiri=Targeting Cyclin-Dependent Kinases in Human Cancers: From Small Molecules to Peptide Inhibitors|aasta=2015|koht=Cancers|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2072-6694/7/1/179}}</ref> Seepärast on nii CDK4/6 kui Aurora-kinaasid ravimiarenduse jaoks olulised sihtmärgid ning CDK4/6 inhibiitoreid (nt palbotsikliib) on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] kiitnud heaks teatud tüüpi rinnavähi ravis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tenzin Adon, Dhivya Shanmugarajana, Honnavalli Yogish Kumar|pealkiri=CDK4/6 inhibitors: a brief overview and prospective research directions|aasta=2021|koht=RSC Advances|kirjastus=RSC Publishing|url=https://pubs.rsc.org/en/content/articlelanding/2021/ra/d1ra03820f}}</ref> ==== Valkude rakusisese lokalisatsiooni olulisus ==== [[Fail:FAM208b.NLS.MSA.png|pisi|NLS-järjestused sisaldavad sageli rohkesti lüsiini- (K) ja arginiini- (R) jääke. Pildil on näidatud seni tundmatu funktsiooniga valgu FAM208b aminohappelised järjestused eri imetajaliikide puhul. On tõenäoline, et see valk lokaliseerub rakutuuma]] Raku normaalseks toimimiseks on oluline, et teatud valkude aktiivsus oleks piiritletud mitte ainult ajaliste, vaid ka ruumiliste teguritega. Nii saavad [[transkriptsioonifaktor]]id mõjutada geenide avaldumist ainult siis, kui valgud ise asuvad rakutuumas (mitte näiteks tsütoplasmas). Abistamaks valkude liikumist eri organellide vahel on evolutsiooni käigus kujunenud teatud aminohappelised järjestused (inglise keeles ''localization signals''), mis annavad rakusisestele mehhanismidele märku sellest, kus peaks rakusiseselt asuma just antud järjestust sisaldav valk – või kus see asuda ei tohiks. Näiteks on olemas aminohappelised järjestused, mille "ettenäitamisel" transporditakse valk [[rakutuum]]a (nn ''nuclear localization signal'' ehk NLS), ning samas aminohappelised järjestused, mille "ettenäitamisel" transporditakse valk rakutuumast välja (nn ''nuclear export signal'' ehk NES). Valkude ruumilist kuju arvestades ei pruugi sellised aminohappelised järjestused alati olla vaikimisi valgu välispinnal ehk "nähtaval" rakus sisalduvate teiste molekulide jaoks, vaid need võivad ka "paljastuda" valgu ruumilise struktuuri muutmisel (vt ka alapealkiri "Valgustruktuuri loomuliku dünaamilisuse (konformatsioonilise muutlikkuse) kadu").<ref>{{Raamatuviide|autor=Simarjeet Negi, Sanjit Pandey, Satish M. Srinivasan, Akram Mohammed, Chittibabu Guda|pealkiri=LocSigDB: a database of protein localization signals|aasta=2015|koht=Database|kirjastus=Oxford Academic|url=https://academic.oup.com/database/article/doi/10.1093/database/bav003/2433135}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Juane Lu, Tao Wu, Biao Zhang, Suke Liu, Wenjun Song, Jianjun Qiao, Haihua Ruan|pealkiri=Types of nuclear localization signals and mechanisms of protein import into the nucleus|aasta=2021|koht=Cell Communication and Signaling|kirjastus=BMC|url=https://biosignaling.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12964-021-00741-y}}</ref> [[Fail:PDB 1j46 EBI.jpg|pisi|Inimese SRY valgu fragmendi kompleks DNA-ga (PDB 1J46). SRY näidatud oranžida ning DNA lillana]] Haruldased, kuid ilmekad näited valgu rakusisese lokalisatsiooni olulisusest on seotud valguga [[SRY]]. Seda valku kodeerib [[Y-kromosoom]]il paiknev geen ning selle valgu aktiivsus on seotud sooliste tunnuste arenguga. Nimelt kulgeb inimese sugunäärmete areng esialgu nii XX- kui ka XY-[[Genotüüp|genotüübiga]] loodetel esialgu ühtemoodi, kuid mingil ajal lülitub XY-lootel sisse Y-kromosoomi vahendatud signaalirada (ning selle puudumisel arenevad lootel vaikimisi pigem naissoole omased sootunnused). Just SRY on üks mitmetest transkriptsioonifaktoritest, mis on oluline meesloote varases arengustaadiumis munandite normaalseks moodustumiseks. Oma ülesannete teostamiseks peab SRY lokaliseeruma rakutuuma ning SRY valgus on ka kaks NLS-tüüpi järjestust.<ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Laura M. McLane,Anita H. Corbett|pealkiri=Nuclear localization signals and human disease|aasta=2009|koht=IUBMB Life|kirjastus=IUBMB|lehekülg=697–706|url=https://iubmb.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/iub.194}}</ref> [[Swyeri sündroom]] on haruldane [[Hüpogonadism|hüpogonaidism]], millele on omane mutatsioonide esinemine SRY geenis. Mõned nendest mutatsioonidest tingivad muidu funktsionaalse SRY tootmist, kuid üksiku aminohappe polümorfismi tõttu ei ole selle NLS järjestus õige – seetõttu ei pääse ribosoomidel toodetud SRY rakutuuma ega saa oma rolli transkriptsioonifaktorina täita.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tajouri A., Ben Gaied D., Hizem S., Boujelben S., Maazoul F., M'rad R., Poulat F., Kharrat M.|pealkiri=Functional Analysis of Mutations at Codon 127 of the SRY Gene Associated with 46,XY Complete Gonadal Dysgenesis|aasta=2017|koht=Sex Dev|kirjastus=Karger|lehekülg=203–209|url=https://www.karger.com/Article/Abstract/478718}}</ref> Tulemusena kujunevad XY-genotüübiga lootel erandlikult naissoo tunnused (munasarjad ei ole küll funktsionaalsed, sest östrogeenide kõrge taseme tootmiseks on vaja kaht X-kromosoomi).<ref>{{Raamatuviide|autor=Arthur P. Arnold, Karen Reue, Mansoureh Eghbali, Eric Vilain, Xuqi Chen, Negar Ghahramani, Yuichiro Itoh, Jingyuan Li, Jenny C. Link, Tuck Ngun, Shayna M. Williams-Burris|pealkiri=The importance of having two X chromosomes|aasta=2016|koht=Philos Trans R Soc Lond B Biol Sci|kirjastus=The Royal Society Publishing|url=https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstb.2015.0113}}</ref> Teisalt on SRY-ga seoses võimalik ka hoopis teine stsenaarium, mis tingib XX-genotüübi puhul erandlikult meessoo tunnuste arengut (üks de la Chapelle sündroomi alatüüpidest). See sündroom on seotud isiku isa organismis toimunud spermatogeneesi iseärasusega, kus rekombinatsiooni käigus toimub juhuslik SRY-kodeeriva geeni ümberpaigutumine Y-kromosoomilt [[X-kromosoom]]ile. Sellise X-kromosoomi pärandumisel järglasele asub SRY geeni kodeeritud valk loote arengu teatud staadiumis tööle ning vaatamata kahe X-kromosoomi olemasolule, arenevad lootel meessoo tunnused.<ref name=":13">{{Raamatuviide|autor=Sara Ashfaq, Ahmed Siddiqui, Waqas Shafiq, Umal Azmat|pealkiri=A Rare Presentation of Disorder of Sex Development|aasta=2021|koht=Cureus|url=https://www.cureus.com/articles/48565-a-rare-presentation-of-disorder-of-sex-development}}</ref> Nii de la Chapelle kui Swyeri sündroomiga isikud on viljatud, kuid Swyeri sündroomi korral on patsiendil olemas funktsionaalne emakas – seega võib patsient soovi korral rasestuda, kasutades doonori munarakku.<ref name=":12" /><ref name=":13" /> == Proteoom kui biomarkerite allikas == [[Fail:PubMed stats proteome biomarker DL20221117.tif|pisi|Igal aastal avaldatavate teaduspublikatsioonide arv, mis kajastavad näidatud märksõnu. On näha, et proteoomi mõiste on võrreldes valgu ehk proteiini mõistega suhteliselt uus. Tuleb tähele panna, et y-telg on esitatud logaritmilises skaalas]] Kui artikli senine tekst suuresti keskendus proteoomile kui võimalike ravisihtmärkide kogumile, siis allpool keskendutakse proteoomi komponentide olulisusele [[biomarker]]itena. Biomarkeri definitsioone on mitmeid,<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert M Califf|pealkiri=Biomarker definitions and their applications|aasta=2018|koht=Exp Biol Med (Maywood)|kirjastus=SAGE Journals|lehekülg=213–221|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1535370217750088}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=National Cancer Institute|url=https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms/def/biomarker|pealkiri=NCI dictionaries: Biomarker|väljaanne=National Institutes of Health|vaadatud=20.11.2022}}</ref> kuid üldiselt on tegemist loodusliku molekuliga, mis leidub/võib leiduda inimorganismi kudedes või kehavedelikes ning mille sisaldus või aktiivsus on organismi tervisliku seisundi indikaatoriks. Lähtudes kliinilisest rakendusest, võib biomarkereid kasutada mitmeti: tuvastamaks patsiendi eelsoodumust haiguseks, diagnoosimaks haiguse olemasolu, määramaks haiguse staadiumit, valimaks sobivaimat raviskeemi või jälgimaks ravi edukust.<ref>{{Raamatuviide|autor=John W. Davis|pealkiri=Biomarker classification, validation, and what to look for in 2017 and beyond|aasta=2017|koht=BJU International|kirjastus=Wiley|url=https://bjui-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bju.13790|vaadatud=2022-11-20|arhiivimisaeg=2022-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221120183920/https://bjui-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/bju.13790|url-olek=ei tööta}}</ref> Valkude kõrval võivad biomarkeriteks olla loomulikult teisedki väiksemad ja suuremad biomolekulid: näiteks keskenduvad tänapäeval mitmed uuringud [[rakuvaba DNA]] rollile vähi biomarkerina<ref>{{Raamatuviide|autor=Suman Kumar Ray, Sukhes Mukherjee|pealkiri=Cell Free DNA as an Evolving Liquid Biopsy Biomarker for Initial Diagnosis and Therapeutic Nursing in Cancer- An Evolving Aspect in Medical Biotechnology|aasta=2022|koht=Curr Pharm Biotechnol|kirjastus=Bentham Science|lehekülg=112–122|url=https://www.eurekaselect.com/article/112348}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Emmalyn Chen, Clinton L. Cario, Lancelote Leong, Karen Lopez, César P. Márquez, Carissa Chu, Patricia S. Li, Erica Oropeza, Imelda Tenggara, Janet Cowan, Jeffry P. Simko, June M. Chan, Terence Friedlander, Alexander W. Wyatt, Rahul Aggarwal, Pamela L. Paris, Peter R. Carroll, Felix Feng, John S. Witte|pealkiri=Cell-free DNA concentration and fragment size as a biomarker for prostate cancer|aasta=2021|koht=Scientifi Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s41598-021-84507-z}}</ref> ja rakuvälise RNA rollidele eri tervislike seisundite (mh rasedustüsistuste) biomarkerina.<ref>{{Raamatuviide|autor=Xiaochen Xi, Tianxiao Li, Yiming Huang, Jiahui Sun, Yumin Zhu, Yang Yang, Zhi John Lu|pealkiri=RNA Biomarkers: Frontier of Precision Medicine for Cancer|aasta=2017|koht=Noncoding RNA|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2311-553X/3/1/9}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Helen Bermudez Foley, Caitlin G. Howe, Sandrah P. Eckel, Thomas Chavez, Lili Gevorkian, Eileen Granada Reyes, Bethany Kapanke, Danilo Martinez, Shanyan Xue, Shakira F. Suglia, Theresa M. Bastain, Carmen Marsit, Carrie V. Breton|pealkiri=Extracellular vesicle-enriched miRNA profiles across pregnancy in the MADRES cohort|aasta=2021|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0251259}}</ref> Biomarkereid võib uuritavas proovis tuvastada nii individuaalselt (st eesmärgiks on määrata ühe kindla molekuli sisaldus või aktiivsus) kui ka kogumina. === Üksikud valgulised biomarkerid === Kuna valgulisi biomarkereid kasutatakse paljude tervislike seisundite hindamiseks, siis allpool tabelis toodud näidete valim ei ole täielik. Ülevaadet [[Vähi biomarkerid|vähi biomarkeritest]] annab näiteks vastav lehekülg Vikipeedias. Selle tabeli eesmärgiks on aga pigem illustreerida, et: * markeri olemasolu ei pea olema tingimata märgiks mingisugusest haiguslikust seisundist; * valgud, mille olemasolu on täiesti normaalne organismi varases arengustaadiumis, võivad osutuda täiskasvanud indiviidi puhul haiguslikeks biomarkeriteks; ning * üksiku markeri tuvastamine ei pruugi luua selgust diagnoosist, vaid vajatakse lisainfot muude analüüside (sh teiste biomarkerite tuvastuse) näol. {| class="wikitable sortable mw-collapsible" ! Valgu nimetus ! Näited seotud tervislikust seisundist ! Kirjeldus ja täpsustused |- ! [[Alfafetoproteiin]] (AFP) |[[Rasedus]], loote haigusseisundid, [[maksatsirroos]], kasvajad |AFP on vereplasmas leiduv valk, mis toodab loote rebukott ja loote maks; anomaalselt suur sisaldus ema veres võib olla seotud mitmete haiguslike seisunditega, sh loote arenguhäirete korral, aga ka ema maksahaiguste või teatud kasvajate korral.<ref>{{Netiviide|autor=Medline|url=https://medlineplus.gov/lab-tests/alpha-fetoprotein-afp-test/|pealkiri=Alpha-Fetoprotein (AFP) Test|väljaanne=National Library of Medicine|aeg=7. juuli 2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/alfafetoproteiin-s-afp/|pealkiri=Alfafetoproteiin (S-AFP)|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! Antikeha inimese immuunpuudulikkuse viiruse vastu (anti-HIV) |[[HIV]]-infektsioon |HIV-vastaseid antikehi hakkab inimese immuunsüsteem tootma siis, kui organismi on sattunud HIV. Protsess ei käivitu kohe, vaid 3 nädalat kuni 6 kuud pärast HIV-ga nakatumist. Selle perioodi möödumisel on test väga tundlik ja täpne (andes vähem kui 0,3% valenegatiivseid tulemusi).<ref>{{Raamatuviide|autor=Alagarraju Muthukumar, Adnan Alatoom, Susan Burns, Jerry Ashmore, Anne Kim, Brian Emerson, Edward Bannister, M. Qasim Ansari|pealkiri=Comparison of 4th-Generation HIV Antigen/Antibody Combination Assay With 3rd-Generation HIV Antibody Assays for the Occurrence of False-Positive and False-Negative Results|aasta=2015|koht=Laboratory Medicine|kirjastus=Oxford Academic|lehekülg=84–89|url=https://academic.oup.com/labmed/article/46/2/84/2505005}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Terviseamet|url=https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/aids-ja-hiv|pealkiri=Nakkushaiguse nimetus: AIDS ja HIV|vaadatud=20.11.2022}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! [[C-reaktiivne valk]] (CRP) |Põletikud, [[Kardiovaskulaarsed haigused|kardiovaskulaarne]] risk, reumatoidse [[Liigesepõletik|artriidi]] äge faas |CRP on viiest alaühikust koosnev valk, mida toodetakse maksas ja eritatakse vereplasmasse. See on kaasasündinud immuunkaitse üks arvukatest komponentidest, kuid valgu suurenenud sisaldus veres (keskmiselt üle 3 mg/ml) näitab tüüpiliselt erinevaid põletikulisi protsesse (kas bakteriaalse nakatumisega seotuid või kroonilisi põletikke). CRP suurenenud sisaldust on seostatud ka suurema südame- ja veresoonkonna haiguste riskiga. Samuti võib CRP tase veres ajutiselt tõusta nt operatsioonijärgselt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Carl A. Deirmengian, Patrick A. Citrano, Simmi Gulati, Erick R. Kazarian, James W. Stave, Keith W. Kardos|pealkiri=The C-Reactive Protein May Not Detect Infections Caused by Less-Virulent Organisms|aasta=2016|koht=The Journal of Arthroplasty|kirjastus=Elsevier|lehekülg=152–155|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S088354031600259X}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/kliinilise-keemia-uuringud/c-reaktiivne-valk-s-crp/|pealkiri=C-reaktiivne valk (S-CRP)|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! [[Eesnäärme koespetsiifiline antigeen]] (PSA) |[[Eesnäärme kartsinoom|Eesnäärmevähk]] |PSA on ensüüm, mida toodavad eesnäärme rakud ja mis on terves meesorganismis oluline sperma vedeldamiseks. PSA tase üle 4 ng/ml vere kohta võib olla eesnäärmevähi markeriks, kuigi see ei ole piisav vähi diagnoosimiseks, kuna PSA sisaldus võib olla suurenenud ka terve mehe veres.<ref>{{Netiviide|autor=National Cancer Institute|url=https://www.cancer.gov/types/prostate/psa-fact-sheet|pealkiri=Prostate-Specific Antigen (PSA) Test|väljaanne=National Institutes of Health|aeg=11.03.2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/prostataspetsiifiline-antigeen-s-psa/|pealkiri=Prostataspetsiifiline antigeen (S-PSA)|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! [[Hemoglobiin]] (Hb) |[[Aneemia]] |Hemoglobiin on terve inimese punaverelibledes leiduv neljast alaühikust koosnev valk, mis vastutab hapniku transpordi eest kopsudest kudedesse ning osaliselt ka süsihappegaasi transpordi eest kudedest kopsudesse.<ref>{{Raamatuviide|autor=James Doyle; Jeffrey S. Cooper|pealkiri=Physiology, Carbon Dioxide Transport|aasta=2022|koht=National Library of Medicine|kirjastus=StatPearls Publishing|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK532988/}}</ref> Hb tase veres muutub elu jooksul, on veidi madalam naistel kui meestel ning võib mõneti kõikuda, olenevalt atmosfääri hapnikusisaldusest (näiteks kohastumusena kõrgmäestikus viibimisele hakkab organism tootma rohkem hemoglobiini).<ref>{{Raamatuviide|autor=Almaz Akunov, Akylbek Sydykov, Turgun Toktash, Anara Doolotova, Akpay Sarybaev|pealkiri=Hemoglobin Changes After Long-Term Intermittent Work at High Altitude|aasta=2018|koht=Frontiers in Physiology|kirjastus=Frontiers|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fphys.2018.01552/full}}</ref> Hemoglobiini liiga väike sisaldus veres on aga kehvveresuse markeriks (mõõduka aneemia korral on hemoglobiini kontsentratsioon 80–100 g/l veres, tugeva aneemia korral alla selle ning eluohtlik on tase alla 65 g/l).<ref>{{Raamatuviide|autor=Madhu Badireddy; Krishna M. Baradhi|pealkiri=Chronic Anemia|aasta=2022|koht=National Library of Medicine|kirjastus=StatPearls Publishing|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK534803/}}</ref> |- ! [[Inimese koorioni gonadotropiin]] (hCG) |[[Rasedus]], idurakkudest lähtunud kasvajad |hCG on valguline hormoon, mida hakkab normaalse raseduse ajal tootma tekkiv platsenta pärast [[Implanteerumine|embrüo pesastumist]]. hCG-d kasutatakse seepärast raseduse markerina (selle tase tõuseb nii naise veres kui ka uriinis), kuid anomaalselt suur sisaldus võib olla ka vähi markeriks (nt meeste munandivähi korral).<ref>{{Raamatuviide|autor=Hannu Koistinen, Mariann Koel, Maire Peters, Ago Rinken, Karolina Lundin, Timo Tuuri, Juha S Tapanainen, Henrik Alfthan, Andres Salumets, Ulf-Håkan Stenman, Darja Lavogina|pealkiri=Hyperglycosylated hCG activates LH/hCG-receptor with lower activity than hCG|aasta=2019|koht=Molecular and Cellular Endocrinology|kirjastus=Elsevier|lehekülg=103–109|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0303720718302764}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/hormoon-immuunuuringud/koorioni-gonadotropiin-s-hcg/|pealkiri=Koorioni gonadotropiin (S-hCG)|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! [[HER2|Retseptor-türosiinkinaas erbB-2]] (HER2/Neu) |[[Rinnavähk]] |HER2 kuulub kasvufaktorite retseptorite hulka ning on oluline organismi normaalseks talitluseks, kuid valgu suurenenud sisaldus võib aidata kaasa vähkkasvajate tekkele ja arengule. HER2 määramine rinnavähipatsientide biopsiaproovis on vajalik, et teha kindlaks, kas patsiendi raviskeemis oleks mõttekas kasutada HER2-vastaseid terapeutilisi antikehi või inhibiitoreid.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Marion T Weigel, Mitch Dowsett|pealkiri=Current and emerging biomarkers in breast cancer: prognosis and prediction|aasta=2010|koht=Endocr Relat Cancer|kirjastus=Society for Endocrinology|url=https://erc.bioscientifica.com/view/journals/erc/17/4/R245.xml}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Drugs.com|url=https://www.drugs.com/drug-class/her2-inhibitors.html|pealkiri=HER2 inhibitors|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! [[SARS-CoV-2]] nukleokapsiidne valk (N-valk) |[[COVID-19]] |N-valk kuulub viiruse SARS-CoV-2 nelja struktuurse valgu hulka ning satub inimese organismi ainult koos selle viirusega. Valku tuvastatakse nina-neelu kaapematerjalist või rögast selektiivsete antikehade abil. Kuna N-valgu hulka proovis ei saa tõsta korduva paljundamise teel (erinevalt viiruse RNAst), siis test on vähem tundlik kui polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev ([[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]])-test, aga see-eest ei vaja eriaparatuuri.<ref>{{Raamatuviide|autor=Chad R. Wells, Abhishek Pandey, Seyed M. Moghadas, Burton H. Singer, Gary Krieger, Richard J. L. Heron, David E. Turner, Justin P. Abshire, Kimberly M. Phillips, A. Michael Donoghue, Alison P. Galvani, Jeffrey P. Townsend|pealkiri=Comparative analyses of eighteen rapid antigen tests and RT-PCR for COVID-19 quarantine and surveillance-based isolation|aasta=2022|koht=Communications Medicine|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s43856-022-00147-y}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=National Collaborating Centre for Infectious Diseases|url=https://nccid.ca/wp-content/uploads/sites/2/2021/08/Understanding-Antigen-Tests-and-Results_ENG_Final.pdf|pealkiri=Understanding COVID-19 Antigen Tests|vaadatud=20.11.2022}}</ref> |- ! [[Östrogeenid|Östrogeeni]] retseptor (ER) |[[Rinnavähk]], munasarjavähk |Naissoohormooni östrogeeni retseptor leidub terve naise organismi mitmetes elundites (munasarjad, rinnad, aju, luukude), kuid valgu suurenenud sisaldus võib aidata kaasa vähkkasvajate tekkele ja arengule. ER määramine rinna- ja munasarjavähi patsientide biopsiaproovis on vajalik, et teha kindlaks, kas patsiendi raviskeemis oleks mõttekas kasutada hormoonravi.<ref name=":5" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Zi-Run Tang, Rui Zhang, Zheng-Xing Lian, Shou-Long Deng, Kun Yu|pealkiri=Estrogen-Receptor Expression and Function in Female Reproductive Disease|aasta=2019|koht=Cells|kirjastus=MDPI|url=https://www.mdpi.com/2073-4409/8/10/1123}}</ref> |} Kõiki eespool mainitud, aga ka paljusid muid biomarkereid määratakse patsientide proovides igapäevaselt haiglate laborites ja meditsiinilaborites.<ref>{{Netiviide|autor=Kliinikumi Ühendlabor|url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/Dokumendid/analyyside_nimekiri.pdf|pealkiri=Ühendlabori analüüsid 2020|väljaanne=TÜ Kliinikum|aeg=2020|vaadatud=20.11.2022|arhiivimisaeg=20.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221120201157/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/Dokumendid/analyyside_nimekiri.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=SynLab|url=https://synlab.ee/arstile/hinnakiri/erakliendi-hinnakiri/|pealkiri=SYNLAB Eesti OÜ analüüside nimekiri ja hinnakiri erakliendile|aeg=12.04.2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> Vabatahtlikel veredoonoritel määratakse verekeskustes enne vere võtmist hemoglobiini taset ning osa võetud verest kasutatakse HIV- ja hepatiit C vastaste antikehade ning hepatiit B antigeeni analüüsiks (lisaks sellele analüüsitakse nimetatud viiruste sisaldust ka vastavate PCR-testidega).<ref>{{Netiviide|autor=Regionaalhaigla Verekeskus|url=https://verekeskus.ee/uuringud/doonorivere-uuringud/|pealkiri=Doonorivere uuringud|väljaanne=Põhja-Eesti Regionaalhaigla|vaadatud=20.11.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=TÜ Kliinikumi Verekeskus|url=https://www.kliinikum.ee/verekeskus/doonorile#missuguseid_analyyse_doonoriverele_tehakse|pealkiri=Vereloovutusest: Missuguseid analüüse doonoriverele tehakse?|väljaanne=TÜ Kliinikum|vaadatud=20.11.2022}}</ref> Mõningaid valgulisi biomarkereid, nt hCG-d või SARS-CoV-2 viiruse nukleokapsiidivalku, on võimelised suure usaldusväärsusega tuvastama ka käsimüügis kättesaadavad kiirtestid. === Valguliste biomarkerite kogumid === [[Fail:Workflow IA.png|pisi|Luminex xMAP tehnoloogia skemaatiline näide. Konkreetsemalt on kujutatud eri türosiinkinaaside määramine proovis, kuid printsiip on sarnane ka teiste analüütide puhul – tuleb vaid kasutada sobivaid antikehi, millest osa on kinnitatud roosade/oranžide kuulikeste külge (''coded beads'') ning osa kasutatakse detekteeriva reagendina lahuses (roheline täht tähistab fükoerütriiniga ühendatud streptavidiini)]] Biomarkerite tähtsuse kasv haiguste diagnoosimisel ja teraapiate edukuse jälgimisel on käinud käsikäes tehnilise arenguga: uued tehnoloogiad võimaldavad biomarkereid bioloogilistes proovides selektiivselt ja efektiivselt tuvastada. Tehnoloogiate arengu üheks sihtmärgiks on olnud ka korraga mitme biomarkeri tuvastus proovis (nn multipleksanalüüs, kus tüvi "pleks" on vihjab komplekssusele), mis võimaldaks kokku hoida analüüsi aega, abireagente ja ka bioloogilise proovi hulka. Kuigi see lähenemine nõuab sageli põhjalikku optimeerimist (nt kõigi analüütide sisaldus ei ole proovis samas suurusjärgus ning mõnede biomarkerite tuvastus on paratamatult tundlikum kui teiste oma), on viimase 20 aasta jooksul toimunud multipleksanalüüside jõuline edenemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Qin Fu, Florian S. Schoenhoff, William J. Savage, Pingbo Zhang, Jennifer E. Van Eyk|pealkiri=Multiplex assays for biomarker research and clinical application: Translational science coming of age|aasta=2010|koht=Proteomics Clinical Applications|kirjastus=Wiley|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/prca.200900217}}</ref> [[Fail:Analyzing Immune Activation (33597341278).jpg|vasakul|pisi|Rakkude sekreteeritavate tsütokiinide kogumit saab analüüsida ka ELISpot-nimelise tehnika abil, mis töötab immunoanalüüsi põhimõttel. Eri ringides tuvastatakse erinevaid tsütokiine. Mida rohkem värvilisi täppe on ühes ringis, seda suurem on tuvastatava tsütokiini sekretsioon rakkudes]] Tuntuim tehniline lahendus valkude, aga ka muude biomolekulide analüüsis on 1995. aastal tutvustatud Luminex xMAP tehnoloogia, mis ühendab immunoensüümanalüüsi ([[ELISA (immunoensüümmeetod)|ELISA]]) ja [[voolutsütomeetria]] (FC) eeliseid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hilary Graham, Don J. Chandler, Sherry A Dunbar|pealkiri=The genesis and evolution of bead-based multiplexing|aasta=2019|koht=Methods|kirjastus=Elsevier|lehekülg=2–11|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1046202318301737}}</ref> Luminex xMAP protokolle on mitmeid,<ref>{{Netiviide|autor=Luminex|url=https://www.luminexcorp.com/kitfinder/|pealkiri=xMAP® Kit Finder|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> näiteks võimaldab see tuvastada proovis korraga mitmeid [[Tsütokiinid|tsütokiine]] (immuunvastust vahendavad väikesed valgud) või mitmeid [[maatriksi metalloproteinaas]]e (Ca²⁺/Zn²⁺-sõltuvad valgud, mis lagundavad rakuvaheainet ja osalevad ka rakkudevahelises signaaliülekandes). Teiste tehniliste lahendustena proteoomi multipleksanalüüsides on aga pakutud näiteks mikrovedelikunduse vormingusse üle viidud ELISA-t<ref>{{Raamatuviide|autor=Limor Cohen, Naiwen Cui, Yamei Cai, Padric M. Garden, Xiang Li, David A. Weitz, David R. Walt|pealkiri=Single Molecule Protein Detection with Attomolar Sensitivity Using Droplet Digital Enzyme-Linked Immunosorbent Assay|aasta=2020|koht=ACS Nano|kirjastus=ACS Publications|lehekülg=9491–9501|url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acsnano.0c02378}}</ref> ja ka optilise mikroskoopia eritehnikaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Qiaoqiao Ruan, Patrick J. Macdonald, Kerry M. Swift, Sergey Y. Tetin|pealkiri=Direct single-molecule imaging for diagnostic and blood screening assays|aasta=2021|koht=PNAS|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2025033118}}</ref> Kliinilistes rakendustes on multipleksanalüüsidest olnud palju abi näiteks [[elundite siirdamine|elundite siirdamisel]], kus on vaja korraga hinnata doonori ja retsipiendi markerite profiili sobivust ning reageerida kiiresti juhul, kui retsipiendi organismis siiski käivitub transplantaadi äratõukereaktsioon.<ref>{{Raamatuviide|autor=Nils Lachmann, Kremena Todorova, Harald Schulze, Constanze Schönemann|pealkiri=Luminex® and Its Applications for Solid Organ Transplantation, Hematopoietic Stem Cell Transplantation, and Transfusion|aasta=2013|koht=Transfus Med Hemother|kirjastus=Karger|lehekülg=182–189|url=https://www.karger.com/Article/FullText/351459}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Szatmary, James Jones, Abdul Hammad, Derek Middleton|pealkiri=Impact of sensitivity of human leucocyte antigen antibody detection by Luminex technology on graft loss at 1 year|aasta=2013|koht=Clinical Kidney Journal|kirjastus=Oxford Academic|lehekülg=283–286|url=https://academic.oup.com/ckj/article/6/3/283/431953}}</ref> Uute valguliste biomarkerite avastamiseks on aga kasutatud sõrmejäljemeetodit (''fingerprinting'') ja mille tehniliseks teostuseks kasutatakse enamasti [[massispektromeetria]]t,<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Holger Jahn, Stefan Wittke, Petra Zürbig, Thomas J Raedler, Sönke Arlt, Markus Kellmann, William Mullen, Martin Eichenlaub, Harald Mischak, Klaus Wiedemann|pealkiri=Peptide fingerprinting of Alzheimer's disease in cerebrospinal fluid: identification and prospective evaluation of new synaptic biomarkers|aasta=2011|koht=PLoS One|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0026540}}</ref><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Christoph B. Messner, Vadim Demichev, Nic Bloomfield, Jason S. L. Yu, Matthew White, Marco Kreidl, Anna-Sophia Egger, Anja Freiwald, Gordana Ivosev, Fras Wasim, Aleksej Zelezniak, Linda Jürgens, Norbert Suttorp, Leif Erik Sander, Florian Kurth, Kathryn S. Lilley, Michael Mülleder, Stephen Tate, Markus Ralser|pealkiri=Ultra-fast proteomics with Scanning SWATH|aasta=2021|koht=Nature Biotechnology|kirjastus=Nature|lehekülg=846–854|url=https://www.nature.com/articles/s41587-021-00860-4}}</ref> kuigi on teateid ka näiteks [[Ramani hajumine|Raman]]-spektroskoopial põhinevaid lähenemisi.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=C. Carlomagno, P. I. Banfi, A. Gualerzi, S. Picciolini, E. Volpato, M. Meloni, A. Lax, E. Colombo, N. Ticozzi, F. Verde, V. Silani, M. Bedoni|pealkiri=Human salivary Raman fingerprint as biomarker for the diagnosis of Amyotrophic Lateral Sclerosis|aasta=2020|koht=Scientific Reports|kirjastus=Nature|url=https://www.nature.com/articles/s41598-020-67138-8}}</ref> Lähenemise tuum seisneb korraga paljudest markeritest tulenevate signaalide mõõtmises ühes proovis (nt massi-laengu suhtes või [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirguse]] neelduvused), kusjuures meetodi arendusjärgus on teada, kas proov pärineb tervelt doonorilt või teatud haigusega patsiendilt. Selle asemel, et keskenduda seejärel ühe või mõne valgu või selle fragmendi tuvastamisele, tehakse signaalide kompleksne analüüs, identifitseerimaks haigusele omast signaalide mustrit (sellest ka sarnasus sõrmejäljega: üks joon ei ole piisavalt informatiivne, kuid joonte muster aitab sõrmejälje omanikku kindlalt tuvastada). Mustrite äratundmiseks ''fingerprinting''-analüüsides kasutatakse sageli ka [[tehisintellekt]]i eeliseid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Anna Louise Swan, Ali Mobasheri, David Allaway, Susan Liddell, and Jaume Bacardit|pealkiri=Application of Machine Learning to Proteomics Data: Classification and Biomarker Identification in Postgenomics Biology|aasta=2013|koht=OMICS: A Journal of Integrative Biology|kirjastus=Mary Ann Liebert Inc.|url=https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/omi.2013.0017}}</ref><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Bao-Ling Adam; Yinsheng Qu; John W. Davis; Michael D. Ward; Mary Ann Clements; Lisa H. Cazares; O. John Semmes; Paul F. Schellhammer; Yutaka Yasui; Ziding Feng; George L. Wright, Jr.|pealkiri=Serum Protein Fingerprinting Coupled with a Pattern-matching Algorithm Distinguishes Prostate Cancer from Benign Prostate Hyperplasia and Healthy Men|aasta=2002|koht=Cancer Research|kirjastus=AACR|lehekülg=3609–3614|url=https://aacrjournals.org/cancerres/article/62/13/3609/509018/Serum-Protein-Fingerprinting-Coupled-with-a}}</ref> Baasteaduslikes uuringutes on ''fingerprinting''-analüüse kasutatud nt neurodegeneratiivsete haiguste, vähkkasvajate ja infektsioonhaiguste valguliste biomarkerite profiili avastamiseks, püüdluses aidata kaasa paremate diagnostiliste meetodite arengule.<ref name=":6" /><ref name=":8" /><ref name=":9" /> Hiljutistest arengutest paistab silma ''fingerprinting''-analüüside kasutamine ka hindamaks haigustekitajate või vähirakkude tundlikkust erinevate ravimeetodite suhtes, mis võib tuua tulevikus ''fingerprinting''-analüüse palju lähemale kliinilistele rakendustele personaalmeditsiinis.<ref name=":7" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Ákos Végvári, Jimmy E. Rodriguez, Roman A. Zubarev|pealkiri=Single-Cell Chemical Proteomics (SCCP) Interrogates the Timing and Heterogeneity of Cancer Cell Commitment to Death|aasta=2022|koht=Analytical Chemistry|kirjastus=ACS Publications|lehekülg=9261–9269|url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acs.analchem.2c00413}}</ref> == Proteoomialased andmebaasid ja algoritmid == Infot proteoomi eri aspektide kohta (nt valkude ekspressioonitasemed eri kudedes, seos patoloogiliste seisunditega, aminohappeline järjestus, 3D-struktuur) leiab mitmetest andmebaasidest, millest üldisemad on käsitletud allpool. Need andmebaasid on rahvusvahelise teadlaskonna arendatud ja laialdaselt tunnustatud ning proteoomi uuringutega tegelevad teadlased kasutavad neid igapäevaselt. Kuna tegemist on aga vabalt juurdepääsetavate, kasutajasõbralike ning pidevalt täienevate ressurssidega, võiksid need pakkuda huvi ka laiemale sihtrühmale. === FASTA === [[FASTA-vorming|FASTA]] on tegelikult tekstipõhine vorming, mille võtsid kasutusele David J. Lipman ja William R. Pearson.<ref>{{Raamatuviide|autor=W R Pearson, D J Lipman|pealkiri=Improved tools for biological sequence comparison|aasta=1988|koht=PNAS USA|kirjastus=National Academy of Sciences|url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.85.8.2444}}</ref> FASTA vorming on kasutusel mitmes biokeemia andmebaasides<ref>{{Netiviide|autor=National Center for Biotechnology Information|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi?CMD=Web&PAGE_TYPE=BlastDocs&DOC_TYPE=BlastHelp|pealkiri=BLAST topics|väljaanne=National Library of Medicine|vaadatud=19.11.2022}}</ref> kas nukleotiidi- või aminohappejääkide järjestuse üleskirjutamiseks vastavalt nukleiinhapete või valgumolekulide puhul. Järjestuse ees paikneb enamasti märk ">" või ";" ning sellele järgneb molekuli nimetus või identifikaator (nt UniProt-kood ehk ''accession number'',<ref>{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/help/accession_numbers|pealkiri=Accession|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=aprill 2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> vt alapealkiri allpool). [[Fail:Pyrrolysine.svg|pisi|Pürrolüsiini struktuur. Erinevalt tavalisest lüsiinist ei ole pürrolüsiini külgahelas primaarset aminorühma]] [[Fail:L-selenocysteine-2D-skeletal.png|pisi|100px|Selenotsüsteiini struktuur. See aminohape esineb nii prokarüootides kui ka eukarüootides, kuid mitte kõikides organismides]] Identifikaatori järel uuel real kirjutatakse [[Aminohapped|aminohappejäägid]], kasutades ühetähelisi kokkuleppelisi lühendeid (nt alaniin – A, trüptofaan – W) ning alustades valgu N-terminaalist. Harva kasutatakse ka lisatähistust: * B tähistab asparagiinhapet (tavaline tähistus D) või asparagiini (tavaline tähistus N), * J tähistab isoleutsiini (tavaline tähistus I) või leutsiini (tavaline tähistus L), * O tähistab pürrolüsiini, * U tähistab selenotsüsteiini, * Z tähistab glutamiinhapet (tavaline tähistus E) või glutamiini (tavaline tähistus Q), * X tähendab suvalist aminohapet, * "-" tähendab määramatu pikkusega tühikut. FASTA-vormingu ühes reas on enamasti 80 tähemärki ning 80 aminohappejäägist pikemad ahelad jätkuvad järgmisel real (st see ei tähenda, et valgu koostises oleks mitu ahelat). FASTA alusel on mugav võrrelda näiteks erinevusi valgu kahe või enama isovormi aminohappelises koostises (vt ka järgmine alapealkiri). Näide: histoon H3.1 järjestus FASTA-vormingus:<ref name=":3" /> >sp|P68431|H31_HUMAN Histone H3.1 OS=Homo sapiens OX=9606 GN=H3C12 PE=1 SV=2 MARTKQTARKSTGGKAPRKQLATKAARKSAPATGGVKKPHRYRPGTVALREIRRYQKSTE LLIRKLPFQRLVREIAQDFKTDLRFQSSAVMALQEACEAYLVGLFEDTNLCAIHAKRVTI MPKDIQLARRIRGERA === BLAST === [[BLAST]] on algoritm, mille on välja töötanud Samuel Karlin ja Steven Altschul.<ref>{{Raamatuviide|autor=Koonin EV, Galperin MY.|pealkiri=Sequence – Evolution – Function: Computational Approaches in Comparative Genomics|aasta=2003|koht=Boston|kirjastus=Kluwer Academic|lehekülg=Chapter 4: Principles and Methods of Sequence Analysis|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK20261/}}</ref> BLAST võimaldab leida sarnasusi kahes nukleotiidi- või aminohappejääkide järjestuses ning ühtlasi võrdleb kumbagi võrreldavat järjestust andmebaasides oleva infoga, tuvastades geene või valke, millesse antud järjestus kuulub. Näiteks saab BLAST-algoritmi abil võrrelda sarnasust (homoloogiat) kahest eri organismist pärinev valgu vahel, mis võimaldab teha esimeses lähenduses järeldusi ka nende funktsioonide sarnasuse kohta. BLAST algoritmi saab tasuta kasutada ''online''-režiimis<ref>{{Netiviide|autor=National Center for Biotechnology Information|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi|pealkiri=BLAST ®|väljaanne=National Library of Medicine|vaadatud=19.11.2022}}</ref> ning kõige mugavam on sisestada võrreldavaid järjestusi FASTA-vormingus (vt alapealkiri eespool). Ka analüüsi tulemus (''Alignments'') kuvatakse modifitseeritud FASTA-vormingus, kus kaks võrreldavat järjestust on paigutatud kohakuti ning järjestuste vahel paikneb võrdlusriba. Võrdlusribal on teatud viisil näidatud identsed aminohappejäägid kahes järjestuses (nt aminohapete ühetäheliste lühenditena või vertikaalsete joontena). Keemiliste omaduste poolest sarnaseid aminohappejääke (nt Lys ja Arg) tähistatakse võrdlusribal märgiga "+". Vasakul ja paremal pool järjestustest on näha aminohappe järjekorranumbrit kummaski järjestuses, millest alates algoritm tuvastas sarnasusi. Samuti kuvatakse statistika võrdluse tulemusena leitud identsete ja sarnaste aminohappejääkide arvu kohta. Näide: inimese (''Homo sapiens'') ja veise (''Bos taurus'') insuliini järjestuste võrdlus algoritmiga BLAST<ref>{{Netiviide|url=https://blast.ncbi.nlm.nih.gov/Blast.cgi?PAGE=Proteins&PROGRAM=blastp&PAGE_TYPE=BlastSearch&BLAST_SPEC=blast2seq|pealkiri=Align Sequences Protein BLAST|vaadatud=20.11.2022|autor=National Center for Biotechnology Information|väljaanne=National Library of Medicine}}</ref> – väljavõte analüüsi väljundist (võrdlusriba on näidatud <u>allajoonituna</u>): Query: RecName: Full=Insulin; Flags: Precursor [Homo sapiens] Query ID: P01308.1 Length: 110 Sbjct: RecName: Full=Insulin; Flags: Precursor [Bos taurus] Sequence ID: P01317.2 Length: 105 Range 1: 1 to 105 Method:Compositional matrix adjust., Identities:84/110(76%), Positives:86/110(78%), Gaps:5/110(4%) Query 1 MALWMRLLPLLALLALWGPDPAAAFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPKTRREAED 60 <u>MALW RL PLLALLALW P PA AFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPK RRE E</u> Sbjct 1 MALWTRLRPLLALLALWPPPPARAFVNQHLCGSHLVEALYLVCGERGFFYTPKARREVEG 60 Query 61 LQVGQVELGGGPGAGSLQPLALEGSLQKRGIVEQCCTSICSLYQLENYCN 110 <u>QVG +EL AG LEG QKRGIVEQCC S+CSLYQLENYCN</u> Sbjct 61 PQVGALEL-----AGGPGAGGLEGPPQKRGIVEQCCASVCSLYQLENYCN 105 === UniProt === [[Fail:Animal cells SwissBioPics DL20221120.svg|vasakul|pisi|Andmebaasides UniProt ja HPA kasutatav rakumudel, mille abil visualiseeritakse valgu lokalisatsiooni raku sees või väljas. [https://www.swissbiopics.org/name/Animal_cell Originaalses andmebaasis] saab soovitud organelli klõpsamisel teada selle nimetuse]] [[UniProt]] on mitme asutuse (Euroopa Bioinformaatika Instituut,<ref>{{Netiviide|autor=European Bioinformatics Institute|url=https://www.ebi.ac.uk/|pealkiri=EMBL-EBI Homepage|väljaanne=European Molecular Biology Laboratory|aeg=2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> USA ''Protein Information Resource''<ref>{{Netiviide|autor=University of Delaware, Georgetown University Medical Center|url=https://proteininformationresource.org/|pealkiri=PIR Homepage|aeg=2018|vaadatud=19.11.2022}}</ref> ja Šveitsi Bioinformaatika Instituut)<ref>{{Netiviide|autor=Swiss Institute of Bioinformatics|url=https://www.sib.swiss/|pealkiri=SIB Homepage|vaadatud=19.11.2022}}</ref> koostööna valminud andmebaas,<ref>{{Netiviide|autor=EBI-EMBL, PIR, SIB|url=https://www.uniprot.org/|pealkiri=UniProt Homepage: Find Your Protein|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> millest on kujunenud proteoomi uuringutega tegeleva teadlaskonna käsiraamat. 12. oktoobri 2022 seisuga sisaldas andmebaas infot kokku 288 533 valgu kohta, mis pärinevad kokku 14 372 liigist.<ref>{{Netiviide|autor=Expasy|url=https://web.expasy.org/docs/relnotes/relstat.html|pealkiri=UniProtKB/Swiss-Prot protein knowledgebase release 2022_04 statistics|väljaanne=SIB|aeg=12.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Liikidest on enim esindatud inimese (''Homo sapiens''), koduhiire (''Mus musculus''), [[harilik müürlook|hariliku müürlooga]] (''Arabidopsis thaliana''), rändroti (''Rattus norvegicus'') ja [[pagaripärm]]i (''Saccharomyces cerevisiae'' tüvi ATCC 204508 / S288c) proteoomide liikmed. Andmebaas võtab kokku info mitmetest allikatest. Kuigi sissekannete detailsus oleneb konkreetsest valgust, antakse ülevaade järgmiste üksikasjade kohta (vt nt sissekanne inimese [[insuliin]]i kohta):<ref>{{Netiviide|autor=UniProt|url=https://www.uniprot.org/uniprotkb/P01308/entry|pealkiri=P01308 · INS_HUMAN|väljaanne=The UniProt Consortium|aeg=12.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> * Valgu erinevate isovormide aminohappelised järjestused ja molekulmass; * Valgu struktuursed eripärad: tuntud ehitusüksused ehk [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]], mida saab ennustada primaarstruktuuri põhjal, ning eksperimentaalsed andmed või ennustused 3D-struktuuri kohta; * Valgu teadaolevad mutatsioonid, mis on seotud haiguslike seisunditega; * Valgu teadaolevad translatsioonijärgsed modifikatsioonid; * Valgu rakusisene lokalisatsioon ning ekspressioonitase organismi eri kudedes; * Valgu tuntud rollid rakus ja organismis, sh "koostöö" teiste valkudega. UniProti andmebaasi kasutatakse ka proteoomi massispektromeetriliste uuringute tulemuste interpreteerimiseks (st tuvastamaks, millise valgu järjestusest pärineb mõõdetud massi ja laengu suhtega aminohappeline järjestus). === Human Protein Atlas (HPA) === [[Fail:HPA EGFRcompilation DL20221120.tif|pisi|400px|Näiteid EGFR kohta andmebaasis Human Protein Atlas sisalduvatest andmetest]] Andmebaas [[Human Protein Atlas|HPA]]<ref name=":4">{{Netiviide|autor=KTH, UU, SciLifeLab, KI|url=https://www.proteinatlas.org/|pealkiri=The Human Protein Atlas: Homepage|aeg=31.05.2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> loodi mitme Rootsi teadusasutuse eestvedamisel: [[Kuninglik Tehnikainstituut]] (KTH), [[Uppsala Ülikool]], Science for Life Laboratory (SciLifeLab) ja [[Karolinska Instituut]]. Kui eespool käsitletud UniProt sisaldab andmeid mitmesuguste organismide valkude kohta, siis HPA keskendub just inimese proteoomile ning sisaldab hulgaliselt mikroskoopiapilte valkude kohta kudede ja rakkude kontekstis (selektiivne immunovärving fikseeritud näidistes). Konkreetsemalt vaadeldakse järgmisi detaile (vt nt sissekanne inimese [[EGFR|epidermaalse kasvufaktori retseptori]] kohta):<ref>{{Netiviide|autor=Human Protein Atlas|url=https://www.proteinatlas.org/ENSG00000146648-EGFR|pealkiri=EGFR|vaadatud=19.11.2022}}</ref> * valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase eri elundites üldiselt ning eraldi sissekandena detailselt aju eri osades; * valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase eri elundite kudedes (terved koed), aga ka eri vähkkasvajate kudedes; * valgu ja sellele vastava mRNA ekspressioonitase enimkasutatavates [[Rakukultuur|rakuliinides]] koos detailse infoga rakusisese lokalisatsiooni kohta igas rakuliinis; * valgu roll vähipatsientide elumuse prognoosi seisukohalt (st kas valgu kõrgendatud ekspressioonitase on seotud pigem pikenenud või pigem lühenenud elumusega). Samuti leiab andmebaasist infot konkreetse organi ja koe teadaoleva proteoomi kohta.<ref>{{Netiviide|autor=KTH, UU, SciLifeLab, KI|url=https://www.proteinatlas.org/humanproteome/tissue|pealkiri=Tissue-based map of the human proteome|väljaanne=The Human Protein Atlas|vaadatud=20.11.2022}}</ref> HPA andmebaas on ülimalt mugav ressurss teadustööks vajalike selektiivsete antikehade valikuks, aga näiteks ka huvipakkuvate valkude kohta kõrge lahutusega visuaalsete materjalide leidmiseks, mis on sobilikud referaatide ja loengute jaoks. 16. novembri 2022 seisuga sisaldas andmebaas infot kokku 17 268 inimese valgu kohta, mille tuvastamiseks kulus kokku 27 173 selektiivset antikeha (vt statistika andmebaasi kodulehe<ref name=":4" /> alumises osas). === Muud andmebaasid === [[Fail:PDB 7tpt Nov2022.tif|pisi|Protein Data Bank esitab igal kuul lühikokkuvõtte ühe eriti olulise valgustruktuuri kohta. Novembris 2022 valiti selleks valguline kompleks, mis näitab rakkudes aktiinifilamentidest tugivõrgustiku moodustumist]] Loomulikult leiab proteoomi kohta hulgaliselt ka spetsiifilisemaid andmebaase, mis keskenduvad valkude iseloomustamisel pigem konkreetsele omadusele. Näiteks: * Mitme valkude kristallograafiaga tegeleva asutuse ühise jõupingutusena rajatud [[Protein Data Bank]] (PDB)<ref>{{Netiviide|autor=Protein Data Bank|url=https://www.rcsb.org/|pealkiri=RCSB PDB: Homepage|väljaanne=Rutgers, UCSD, SDSC, UCSF|vaadatud=20.11.2022}}</ref> sisaldab infot eri organismide valkude 3D-struktuuride kohta. Valdav osa nendest struktuuridest on mõõdetud erinevate eksperimentaalsete meetodite abil (põhiliselt [[röntgendifraktsioonanalüüs]], aga ka [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]], [[neutrondifraktsioon]], [[elektronmikroskoop]]ia jms). Hiljuti on PDB-sse lisandunud ka arvutuslike algoritmide abil (eriti [[AlphaFold]])<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=John Jumper, Richard Evans, Alexander Pritzel, Tim Green, Michael Figurnov, Olaf Ronneberger, Kathryn Tunyasuvunakool, Russ Bates, Augustin Žídek, Anna Potapenko, Alex Bridgland, Clemens Meyer, Simon A. A. Kohl, Andrew J. Ballard, Andrew Cowie, Bernardino Romera-Paredes, Stanislav Nikolov, Rishub Jain, Jonas Adler, Trevor Back, Stig Petersen, David Reiman, Ellen Clancy, Michal Zielinski, Martin Steinegger, Michalina Pacholska, Tamas Berghammer, Sebastian Bodenstein, David Silver, Oriol Vinyals, Andrew W. Senior, Koray Kavukcuoglu, Pushmeet Kohli & Demis Hassabis|pealkiri=Highly accurate protein structure prediction with AlphaFold|aasta=2021|koht=Nature|kirjastus=Springer Nature|lehekülg=583–589|url=https://www.nature.com/articles/s41586-021-03819-2}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=DeepMind, EMBL-EBI|url=https://alphafold.ebi.ac.uk/|pealkiri=AlphaFold Protein Structure Database|aeg=2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> modelleeritud 3D-struktuurid. Uute valkude kristallograafiaalaste uurimistööde tulemuste avaldamisel on paljud teadusajakirjad seadnud kohustuslikuks kriteeriumiks eksperimentaalsete andmete üleslaadimist PDB andmebaasi, kuna see tagab ühtlasi andmete usaldusväärsust ja avatust. * Uute suuremahuliste proteoomikaalaste uurimistööde tulemuste publitseerimisel on paljud teadusajakirjad seadnud kohustuslikuks kriteeriumiks eksperimentaalsete andmete üleslaadimise andmebaasi ProteomicsDB.<ref>{{Netiviide|autor=TUM, Cellzome GmbH|url=https://www.proteomicsdb.org/|pealkiri=Welcome to ProteomicsDB|aeg=2022|vaadatud=20.11.2022}}</ref> See [[Müncheni Tehnikaülikool]]i ja Cellzome GmbH koostöös välja töötatud andmebaas koondab massispektromeetriliste uuringute andmeid inimese, koduhiire, hariliku müürlooga ja hariliku riisi proteoomide kohta. Lisaks andmehoidla rollile võimaldab ProteomicsDB võrrelda oma katsete andmeid varasematega, teha andmeanalüüse ning visualiseerida suuremahulisi andmemassiive. * Kinexus Bioinformatics Corporationi välja töötatud andmebaasid KinaseNET<ref>{{Netiviide|autor=Kinexus Bioinformatics Corporation|url=http://www.kinasenet.ca/|pealkiri=KinaseNET: Human Protein Kinase Knowledgebase|aeg=2019|vaadatud=20.11.2022}}</ref> ja PhosphoNET<ref>{{Netiviide|autor=Kinexus Bioinformatics Corporation|url=http://www.phosphonet.ca/|pealkiri=PhosphoNET: Human Phosphosite Knowledgebase|aeg=2019|vaadatud=20.11.2022}}</ref> keskenduvad inimorganismi teatud ensüümidele – [[proteiinkinaasid]]ele. KinaseNET võimaldab muuhulgas otsida teatud proteiinkinaasi teadaolevaid substraate ning PhosphoNET võimaldab – vastupidi – otsida [[Fosforüülumine|fosforüülitud]] järjestuste jaoks substraatides kõige tõenäolisemaid proteiinkinaase. Nende andmebaaside puuduseks on asjaolu, et arendaja on lõpetanud KinaseNET-i ja PhosphoNET-i aktiivse värskendamise 2019. aastal, mistõttu värskemate teadusuuringute andmed ei ole sinna jõudnud. * [[Kopenhaageni Ülikool]]i teadlaste välja töötatud andmebaas GPCRdb<ref>{{Netiviide|autor=University of Copenhagen|url=https://gpcrdb.org/|pealkiri=GPCRdb (G protein-coupled receptor database)|vaadatud=20.11.2022}}</ref> keskendub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptoritele]] (GPCR) ja nende ligandidele (nii looduslikele kui ka sünteetilistele). Proteoomi seisukohalt on märksõnadeks GPCR struktuuri eri tasemed ja viisid nende visualiseerimiseks, evolutsiooni käigus tekkinud erisused (fülogeneetilised puud), geneetiline variatiivsus, mutatsioonide analüüs jms. Rohkem infot proteoomika ja farmakoloogia seostest ning asjakohaste infoallikate viiteid<ref>{{Netiviide|autor=IUPHAR/BPS|url=https://www.guidetopharmacology.org/links.jsp|pealkiri=IUPHAR/BPS Guide to Pharmacology: Useful Links|vaadatud=20.11.2022}}</ref> leiab näiteks Rahvusvaheline Põhi- ja Kliinilise Farmakoloogia Liidu ning Briti Farmakoloogiaseltsi koostatud andmebaasi juhendist.<ref>{{Netiviide|autor=IUPHAR/BPS|url=https://www.guidetopharmacology.org/|pealkiri=IUPHAR/BPS Guide to Pharmacology Homepage|aeg=13.10.2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Eestikeelsetest materjalidest tutvustab andmebaase laiemalt (sh proteoomikaga seotud andmebaase) Tartu Ülikooli bioinformaatika professori [[Hedi Peterson]]i avalik inauguratsiooniloeng. Loengus antakse muuhulgas ülevaade ka genoomika ja proteoomika andmeanalüüsi aluspõhimõttetest (nt BLAST-algoritmi jaoks olulist PAM-maatriksist) ning [[bioinformaatika]] lühiajaloost.<ref>{{Netiviide|autor=UTTV|url=https://www.uttv.ee/naita?id=33825|pealkiri=Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng „Arvutiga bioloogia kallal“|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=22.11.2022|vaadatud=23.11.2022}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Elena A. Ponomarenko, Ekaterina V. Poverennaya, Ekaterina V. Ilgisonis, Mikhail A. Pyatnitskiy, Arthur T. Kopylov, Victor G. Zgoda, Andrey V. Lisitsa, Alexander I. Archakov|pealkiri=The Size of the Human Proteome: The Width and Depth|aasta=2016|koht=International Journal of Analytical Chemistry|kirjastus=Hindawi|url=https://www.hindawi.com/journals/ijac/2016/7436849/}}</ref> <ref name="v5AML">{{Raamatuviide|autor=Izhar Ben-Shlomo, Sheau Yu Hsu, Rami Rauch, Haili W Kowalski, Aaron J W Hsueh|pealkiri=Signaling receptome: a genomic and evolutionary perspective of plasma membrane receptors involved in signal transduction|aasta=2003|koht=Science Signaling|kirjastus=Science|url=https://www.science.org/doi/10.1126/stke.2003.187.re9}}</ref> <ref name="W9Lvd">{{Raamatuviide|autor=Haitao Zhang, Xiaolei Cao, Mei Tang, Guoxuan Zhong, Yuan Si, Haidong Li, Feifeng Zhu, Qinghua Liao, Liuju Li, Jianhui Zhao, Jia Feng, Shuaifeng Li, Chenliang Wang, Manuel Kaulich, Fangwei Wang, Liangyi Chen, Li Li, Zongping Xia, Tingbo Liang, Huasong Lu, Xin-Hua Feng, Bin Zhao|pealkiri=A subcellular map of the human kinome|aasta=2021|koht=eLife|url=https://elifesciences.org/articles/64943}}</ref> <ref name="3bHsG">{{Netiviide|autor=Cassandra Willyard|url=https://www.nature.com/articles/d41586-018-05462-w|pealkiri=New human gene tally reignites debate|väljaanne=Nature|aeg=19. juuni 2018|vaadatud=18.11.2022}}</ref> <ref name="5HAMs">{{Raamatuviide|autor=Ruedi Aebersold, Jeffrey N Agar, I Jonathan Amster, Mark S Baker, Carolyn R Bertozzi, Emily S Boja, Catherine E Costello, Benjamin F Cravatt, Catherine Fenselau, Benjamin A Garcia, Ying Ge, Jeremy Gunawardena, Ronald C Hendrickson, Paul J Hergenrother, Christian G Huber, Alexander R Ivanov, Ole N Jensen, Michael C Jewett, Neil L Kelleher, Laura L Kiessling, Nevan J Krogan, Martin R Larsen, Joseph A Loo, Rachel R Ogorzalek Loo, Emma Lundberg, Michael J MacCoss, Parag Mallick, Vamsi K Mootha, Milan Mrksich, Tom W Muir, Steven M Patrie, James J Pesavento, Sharon J Pitteri, Henry Rodriguez, Alan Saghatelian, Wendy Sandoval, Hartmut Schlüter, Salvatore Sechi, Sarah A Slavoff, Lloyd M Smith, Michael P Snyder, Paul M Thomas, Mathias Uhlén, Jennifer E Van Eyk, Marc Vidal, David R Walt, Forest M White, Evan R Williams, Therese Wohlschlager, Vicki H Wysocki, Nathan A Yates, Nicolas L Young, Bing Zhang|pealkiri=How many human proteoforms are there?|aasta=2018|koht=Nature Chemical Biology|kirjastus=Nature|lehekülg=https://www.nature.com/articles/nchembio.2576}}</ref> }} [[Kategooria:Valgud]] bg731nradbpmits4mldbdaug76qn1v3 0 640757 7253576 6889057 2026-10-15T15:23:34Z Svencapoeira 67038 7253576 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tähtkuulik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tähtkuulik.jpg | pildi_seletus = [[Tähtkuulik]] ''Sphaerobolus stellatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Geastrales]]'' | sugukond = [[Maatähelised]] ''Geastraceae'' | perekond = '''Tähtkuulik''' ''Sphaerobolus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Tähtkuulik''' (''Sphaerobolus'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Sphaerobolus stellatus'' – [[tähtkuulik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|129127}} [[Kategooria:Geastrales]] 7rblles1zu5gad5xsdkgz6wrug8acki 0 647650 7253968 6887161 2026-10-16T08:34:35Z Kuriuss 38125 7253968 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Nikita Vassiljev | pilt = | pildi_suurus= | täisnimi = Nikita Vassiljev | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|10|07}} | sünnilinn = [[Tartu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FCI Levadia]] | särginumber = 29 | noorteaastad1 =2011–2014| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Levadia]] | noorteaastad2 =2015–2017| noorteklubi2 = [[JK Tabasalu]] | noorteaastad3 =2018–2021| noorteklubi3 = [[FC Nõmme United]] | noorteaastad4 =2016–2017| noorteklubi4 = [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2019–2021| mänge1 =82 | väravaid1 =9 | klubi1 = [[FC Nõmme United]] | aastad2 =2022–| mänge2 =8 | väravaid2 =0 | klubi2 = [[Tallinna FCI Levadia]] | aastad3 =2022–| mänge3 =23 | väravaid3 =9 | klubi3 = → [[Tallinna FCI Levadia U21]] | aastad4 =| mänge4 =0 | väravaid4 =0 | klubi4 = | aastad5 =| mänge5 =0 | väravaid5 =0 | klubi5 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 9. märts 2023 | koondiseaastad1 =2021 | koondisemänge1 =2| koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =2022–| koondisemänge2 =7| koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad3 =2023–| koondisemänge3 =2| koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 24. november 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Nikita Vassiljev''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[2003]] [[Tartu]]s) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). Ta mängib Eesti [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Vassiljev [[8. jaanuar|8. jaanuaril]] [[2023]] [[sõprusmäng]]us [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2763 Island-Eesti, 8. jaanuar 2023]</ref> Samas mängus debüteerisid ka [[Karl Andre Vallner]], [[Alex Matthias Tamm]], [[Joan Jakovlev]], [[Erko Jonne Tõugjas]] ja [[Marko Lipp]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 9. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[FC Nõmme United|Nõmme United]] |[[Esiliiga B 2019|2019]] |[[Esiliiga B]] |22||5||0||0||colspan="2"|–||0||0||22||5 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |31||0||1||1||colspan="2"|–||0||0||32||1 |- |[[2021|2021]] |29||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||29||4 |- !colspan="2"|Kokku !82!!9!!1!!1!!0!!0!!0!!0!!83!!10 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FCI Levadia|Levadia]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |8||0||0||0||0||0||0||0||8||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !8!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!8!!0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FCI Levadia U21|Levadia U21]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |23||9||0||0||colspan="2"|–||0||0||23||9 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !24!!9!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!24!!9 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !114!!18!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!115!!19 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 24. november 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2023||2||0 |- !Kokku||2||0 |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|27000}} *{{EJL2|66}} *[https://www.transfermarkt.com/nikita-vassiljev/profil/spieler/488294 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Vassiljev, Nikita}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] [[Kategooria:FC Nõmme Unitedi jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] 5yx9w84b7hdtaqf8ut8g990e4aq7kyk 10 651669 7253802 7253387 2026-10-15T21:08:57Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Merchant Flag and War Ensign of the Kingdom of Sardinia (1814-1816).svg]] → [[File:Merchant Flag and War Ensign of the Savoyard States (1814-1816).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253802 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}} | alias = Sardiinia kuningriik | lühinime alias = Sardiinia | lipu alias = Civil Flag and Civil Ensign of the Savoyard States (1816-1848).svg | lipu alias-1720 = State Flag of the Savoyard States (late 16th - late 18th century).svg | lipu alias-1799 = Merchant Flag of the Kingdom of Sardinia (c.1799-1802).svg | lipu alias-1785 = War Ensign of the Savoyard States (1785-1802).svg | lipu alias-1802 = Merchant Flag of the Kingdom of Sardinia (1802-1814).svg | lipu alias-1814 = Merchant Flag and War Ensign of the Savoyard States (1814-1816).svg | lipu alias-1816 = Civil Flag and Civil Ensign of the Savoyard States (1816-1848).svg | lipu alias-1848 = Flag of the Kingdom of Sardinia (1848-1851).svg | lipu alias-1851 = Flag of Italy (1861-1946) crowned.svg | suurus = {{{suurus|}}} | nimi = {{{nimi|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | var1 = 1720 | var2 = 1785 | var3 = 1799 | var4 = 1802 | var6 = 1814 | var7 = 1816 | var10 = 1848 | var11 = 1851 | seotud1 = Itaalia kuningriik </noinclude> }} lno6wm0wnvtkse9yxjo75inec7nyg8y 0 652789 7253967 6711611 2026-10-16T08:33:49Z Kuriuss 38125 7253967 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Magnus Villota | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1998|02|11}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 4 | noorteaastad1 =2008–2012| noorteklubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | noorteaastad2 =2012| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | noorteaastad3 =2013–2014| noorteklubi3 = [[Pärnu JK]] | aastad1 =2014 | mänge1 =11 | väravaid1 =1 | klubi1 = [[Pärnu Jalgpalliklubi]] | aastad2 =2015–2016| mänge2 =52 | väravaid2 =0 | klubi2 = [[Pärnu Linnameeskond]] | aastad3 =2017– | mänge3 =189| väravaid3 =11| klubi3 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad4 = | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = | aastad5 = | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = | klubi_seisuga = 26. november 2023 | koondiseaastad1 =2013| koondisemänge1 =2 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2014| koondisemänge2 =6 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2015| koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 =2015–2016| koondisemänge4 =25| koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 =2020| koondisemänge5 =4 | koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondis_seisuga = 1. jaanuar 2023 }} '''Magnus Villota''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1998]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 26. november 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[IV liiga võitja]], [[Väikesed karikavõistlused]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Pärnu Jalgpalliklubi]] |[[IV liiga|IV liiga lõuna]] |[[IV liiga 2014|2014]] |11||1||0||0||colspan="2"|–||3<ref group="lower-alpha" name="VKVIVVm">1 mäng [[Väikesed karikavõistlused|Väike karikas]] ja 2 mängu [[IV liiga võitja]]</ref>||2<ref group="lower-alpha" name="VKVIVV">1 värav [[Väikesed karikavõistlused|Väike karikas]] ja 1 värav [[IV liiga võitja]]</ref>||14||3 |- |rowspan="3"|[[Pärnu Linnameeskond]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |[[Premium liiga 2015|2015]] |24||0||3||0||colspan="2"|–||0||0||27||0 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |28||0||2||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="Üm">Kõik mängud üleminekumängudel</ref>||0||32||0 |- !colspan="2"|Kokku !52!!0!!5!!0!!0!!0!!2!!0!!59!!0 |- |rowspan="8"|[[Pärnu JK Vaprus]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |[[Premium liiga 2017|2017]] |34||2||1||0||colspan="2"|–||0||0||35||2 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |30||0||2||1||colspan="2"|–||0||0||32||1 |- |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |[[Esiliiga 2019|2019]] |8||0||0||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="Üm"/>||0||10||0 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |30||4||1||0||colspan="2"|–||0||0||31||4 |- |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |27||3||1||0||colspan="2"|–||0||0||28||3 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |31||2||1||0||colspan="2"|–||0||0||32||2 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |29||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||30||0 |- !colspan="2"|Kokku !189!!11!!7!!1!!0!!0!!2!!0!!198!!12 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !262!!12!!12!!1!!0!!0!!7!!2!!271!!15 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlik=== ;Pärnu Jalgpalliklubi: *[[IV liiga|IV liiga lõuna]]: [[IV liiga 2014|2014]] *IV liiga võitja: [[IV liiga#IV liiga võitja|2014]] ;Pärnu JK Vaprus: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2020|2020]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|22896}} *{{EJL2|1272}} *[https://www.transfermarkt.com/magnus-villota/profil/spieler/293767 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Villota, Magnus}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] 3w1hszujv741rqhsuuqp3vqbfe4sejq 0 656396 7253686 6836398 2026-10-15T18:04:03Z ~2026-55412-89 239826 7253686 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast muusik | nimi = Robert Rebane | pilt = | pildiallkiri = Robert Rebane 2023. aastal | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Kristjan-Robert Rebane | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|8|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = [[basskitarr]], [[akordion]], [[klahvpillid]] | hääleliik = | stiil = [[džäss]]- ja [[popmuusika]] | amet = muusik, muusikaprodutsent | tegev = 2013– | seotud_esitajad = [[Pillikud]], [[Tobias Tammearu Trio]], [[Stefan]], [[Sadamasild]], [[Dagö]], [[Afla Collective]], [[Puhkuseloomad]], [[See pole See trio]] }} '''Kristjan-Robert Rebane''' (sündinud [[1. august]]il [[1995]]) on [[Eesti]]džässmuusik, helilooja ja multiinstrumentalist. Ta on mänginud koos bändiga Eesti Draamateatri lavastustes "[[Café Théâtral]]" ja "[[Onu Bella tähestik]]".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lättemäe |eesnimi=Silja |kuupäev=16.01.2025 |pealkiri=Multiinstrumentalist Kristjan-Robert Rebane: kui tahtsin Hollandisse õppima minna, sain esiotsa vastuseks „No, thank You!“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345070/multiinstrumentalist-kristjan-robert-rebane-kui-tahtsin-hollandisse-oppima-minna-sain-esiotsa-vastuseks-no-thank-you}}</ref> Ta on olnud liige koosseisudes nagu See Pole See trio, Tobias Tammearu Trio, ansambel Pillikud, [[Stefan Airapetjan|Stefan]] jpm. 2025. aastal lõi oma koosseisu [[Robert Rebane Kvintett]]. == Haridus == * [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool]], rütmimuusika akordioni eriala<ref name=":0" /> * Amsterdami konservatoorium, bakalaureusekraad džässosakonnas basskitarri erialal (2015-2019)<ref name=":0" /> * Portugali muusikakõrgkool Portos, vahetussemester kontrabassi erialal<ref name=":0" /> == Töö == Ta on töötanud muusikaõpetajana Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja basskitartiõpetajana Kiili Kunstide Koolis. Ta on algatanud ja korraldanud NANANA džässfestivali ning asutanud samanimelise plaadifirma.<ref name=":0" /> Ta mängib 2025. aasta veebruarist Viljandis Ugala teatri muusikalises lavastuses "Uus tüdruk".<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema isa on rahvatantsujuht Valdo Rebane. Rebasel tekkis muusika vastu huvi, kui tema isa kutsus teda kaasa üritustele, kus mängiti rahvapille.<ref name=":0" /> == Välislingid == {{commonskat|Paul McCartney}} * {{veebi viide |pealkiri= Robert Rebane oma karjäärist - ajakiri Kitarr |url= https://www.kitarr.ee/muusikud-muusikast-kristjan-robert-rebane/ |aeg=20. aprill 2023}} == Viited == {{JÄRJESTA:Rebane, Kristjan-Robert}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] rz4h0sbpb14iokqwnyxtqty5bp9lmwx 7254050 7253686 2026-10-16T10:56:56Z Sendrasendra 225202 7254050 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast muusik | nimi = Robert Rebane | pilt = | pildiallkiri = Robert Rebane 2023. aastal | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Kristjan-Robert Rebane | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|8|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = [[basskitarr]], [[akordion]], [[klahvpillid]] | hääleliik = | stiil = [[džäss]]- ja [[popmuusika]] | amet = muusik, muusikaprodutsent | tegev = 2013– | seotud_esitajad = [[Pillikud]], [[Tobias Tammearu Trio]], [[Stefan]], [[Sadamasild]], [[Dagö]], [[Afla Collective]], [[Puhkuseloomad]], [[See pole See trio]] }} '''Kristjan-Robert Rebane''' (sündinud [[1. august]]il [[1995]]) on [[Eesti]] džässmuusik, helilooja ja multiinstrumentalist. Ta on mänginud koos bändiga Eesti Draamateatri lavastustes "[[Café Théâtral]]" ja "[[Onu Bella tähestik]]".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lättemäe |eesnimi=Silja |kuupäev=16.01.2025 |pealkiri=Multiinstrumentalist Kristjan-Robert Rebane: kui tahtsin Hollandisse õppima minna, sain esiotsa vastuseks „No, thank You!“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345070/multiinstrumentalist-kristjan-robert-rebane-kui-tahtsin-hollandisse-oppima-minna-sain-esiotsa-vastuseks-no-thank-you}}</ref> Ta on olnud liige koosseisudes nagu See Pole See trio, Tobias Tammearu Trio, ansambel Pillikud, [[Stefan Airapetjan|Stefan]] jpm. 2025. aastal lõi oma koosseisu [[Robert Rebane Kvintett]]. == Haridus == * [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool]], rütmimuusika akordioni eriala<ref name=":0" /> * Amsterdami konservatoorium, bakalaureusekraad džässosakonnas basskitarri erialal (2015-2019)<ref name=":0" /> * Portugali muusikakõrgkool Portos, vahetussemester kontrabassi erialal<ref name=":0" /> == Töö == Ta on töötanud muusikaõpetajana Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja basskitartiõpetajana Kiili Kunstide Koolis. Ta on algatanud ja korraldanud NANANA džässfestivali ning asutanud samanimelise plaadifirma.<ref name=":0" /> Ta mängib 2025. aasta veebruarist Viljandis Ugala teatri muusikalises lavastuses "Uus tüdruk".<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema isa on rahvatantsujuht Valdo Rebane. Rebasel tekkis muusika vastu huvi, kui tema isa kutsus teda kaasa üritustele, kus mängiti rahvapille.<ref name=":0" /> == Välislingid == {{commonskat|Paul McCartney}} * {{veebi viide |pealkiri= Robert Rebane oma karjäärist - ajakiri Kitarr |url= https://www.kitarr.ee/muusikud-muusikast-kristjan-robert-rebane/ |aeg=20. aprill 2023}} == Viited == {{JÄRJESTA:Rebane, Kristjan-Robert}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 2wfbrnronxxzlfqlbaesd7i2kee3mys 0 658336 7253786 6967614 2026-10-15T20:28:08Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253786 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | nimi = Michelangelo Alessandro Colli-Marchi | pilt = Supreme Command entrusted by Pope Pius VI to General Colli who leaves for the border.jpg | sünniaeg = 1738 | sünnikoht = [[Vigevano]] | surmaaeg = 22. detsember 1808 | surmakoht = [[Firenze]] | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Austria-Türgi sõda (1788–1791)|Austria-Türgi sõda]] **{{Puuloend/hargnemine}} ***Belgradi piiramine *[[Prantsuse revolutsioonisõjad]] **{{Puuloend/hargnemine}} ***Esimene Saorgio lahing ***Loano lahing ***Mondovi lahing ***Faenza lahing {{Puuloend/lõpp}} | autasud = [[Püha Mauritiuse ja Laatsaruse orden]] | auaste = [[feldmarssal-leitnant]] | truudusvanded = {{Lihtne loend}} [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Habsburgide monarhia|Austria]]<br> [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Sardiinia kuningriik]]<br> [[Pilt:Flag of the Papal States (pre 1808).svg|23px]] [[Kirikuriik|Paavstiriik]]<br> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Napoli kuningriik|Napoli ja]] [[Sitsiilia kuningriik]]<br> }} '''Michelangelo Alessandro Colli-Marchi''' ([[1738]] [[Vigevano]] – [[22. detsember]] [[1808]] [[Firenze]]) oli nii ''Habsburgide monarhia'', [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]], [[Napoli kuningriik|Napoli]] kui ka [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] väejuht. Ta oli [[feldmarssal-leitnant]], kes osales [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]] ning võitles 1796. aastal [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte'i]] vastu. == Sõjaväekarjääri algus == Michelangelo Alessandro Colli-Marchi sündis 1738. aastal Vigevanos (mõnede allikate järgi ka [[Milano]]s). Ta astus 18-aastaselt Austria Pallavcini rügementi. Sealt viidi ta üle staapi. Ta osales [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastases sõjas]] ning ülendati 1757. aastal nooremleitnandiks, samal aastal osales Colli ka [[Praha lahing (1757)|Praha lahingus]]. Hiljem sai ta [[Torgau lahing]]us haavata. Sõja lõppedes viidi ta üle jalaväerügementi nr. 23 ning 1768. aastal veel jalaväerügementi nr. 48. [[Baieri pärilussõda|Baieri pärilussõja]] ajal juhatas ta pataljoni. 1779. aastal ülendati Colli [[Ooberst|ooberstiks]] ning viidi üle Milano garnisoni. Ta osales hiljem [[Austria-Türgi sõda (1788–1791)|Austria-Türgi sõjas]] [[Gideon Ernst von Laudon]]i staabiohvitserina ning juhtis ka rügementi. 1787. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Ta osales [[Belgradi piiramine (1789)|Belgradi piiramisel]]. Pärast seda läks ta lühikeseks ajaks erru.<ref name=":0">Lk 410 (Wurzbach, 1857)</ref> == Tegevus Prantsuse revolutsioonisõdades == 1792. aastal tuli Colli erust välja, ülendati 1793. aasta detsembris feldmarssal-leitnandiks ning määrati Sardiinia vägede juurde teenistusse. 1793. aastal autasustati teda ka [[Püha Mauritiuse ja Laatsaruse orden|Püha Mauritiuse ja Laatsaruse ordeni]] suurristiga. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Colli da Vigevano, Michael |url=https://www.napoleon-series.org/research/biographies/Austria/AustrianGenerals/c_AustrianGeneralsC.html#C28 |vaadatud=20.07.2023}}</ref><ref name=":0" /> Ta osales [[Esimene Saorgio lahing|esimeses Saorgio lahingus]] ning hiljem ka [[Loano lahing|Loano lahingus]]. Sel ajal polnud Austria ja Sardiinia suhted kõige paremad ning ka Colli, kes oli ju tegelikult Austria ohvitser, polnud rahul Sardiinia vägede juhtimisega.<ref name=":2">Lk 135–137 (Boycott-Brown, 2001)</ref> [[Fail:GC SSML AEACollections.jpg|vasakul|pisi|Püha Mauritiuse ja Laatsaruse ordeni suurrist]] 1796. aastal määrati Itaalias asuvate Austria vägede ülemjuhatajaks [[Johann Peter Beaulieu]], kes oli ka Colli sõber. Kuna Beaulieu oli Viinist saanud hoiatuse, et ta Sardiinia armeed eriti ei usaldaks, ei saanud kindralid kindlat strateegiat koos kavandada. Beaulieu rünnaku järel [[Voltri|Voltrile]] surus Napoleon end mõlema armee vahele. Peale väiksemate Austria üksuste hävitamist suunas ta oma rünnakud Sardiinia armee vastu. Kuigi Colli [[arjergard]] suutis väiksemates kokkupõrgetes Napoleoni armeed kinni hoida, sai peaarmee Colli enda juhatusel 22. aprillil [[Mondovì lahing|Mondovi lahingus]] lüüa.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Napoleon's Italian Campaign |url=https://www.worldhistory.org/Napoleon's_Italian_Campaign/ |vaadatud=20.07.2023}}</ref> 28. aprillil sõlmiti Sardiinia ja Prantsusmaa vahel [[Cherasco rahu]], millega Sardiinia sõjast lahkus. See vabastas Colli Sardiinia teenistusest ning ta läks Austria vägede juurde tagasi. Ta juhatas 30. mail [[Borghetto lahing|Borghetto lahingus]] Beaulieu armee vasakut tiiba. Kaotuse järel saatis Colli oma jalaväe Mantova linna ning liitus ratsaüksuse koosseisus Beaulieu taganeva armeega.<ref name=":1" /> 1797. aastal astus Colli Kirikuriigi teenistusse. Sama aasta 3. veebruaril sai Colli [[Faenza lahing (1797)|Faenza lahingus]] taas lüüa, mille järeö palus paavst [[Pius VI]] Napoleonilt ka rahu.<ref>Lk 133 (Smith, 1998)</ref> Seejärel teenis Colli ka Napoli armees.<ref>Lk 8 (Fieberger, 1911)</ref> 1803. aastast oli ta Austria saadik Itaalias.<ref name=":0" /> Michelangelo Alessandro Colli-Marchi suri 22. detsembril 1808 Firenzes.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Boycott-Brown, Martin. ''The Road to Rivoli.'' London. 2001. * Fieberger, Gustav Joseph. ''The Campaigns of Napoleon Bonaparte of 1796–1797.'' 1911''.'' * Smith, Digby. ''The Napoleonic Wars Data Book''. 1998. * Wurzbach, Constantin von. "Colli, Michael Freiherr von''"''. ''Biographisches Lexikon des Kaisertums Österreich.'' Kd. 2. 1857. {{JÄRJESTA:Colli-Marchi, Michelangelo Alessandro}} [[Kategooria:Prantsuse revolutsioonisõdade Austria väejuhid]] [[Kategooria:Itaalia sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1738]] [[Kategooria:Surnud 1808]] drj0hsvxt0zhixivomznepom6k0jtis 0 661852 7253787 7118233 2026-10-15T20:28:09Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of the Kingdom of Sardinia.svg]] → [[File:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] · corr. 7253787 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Mondovì lahing | aeg = 21. aprill 1796 | koht = [[Mondovì]], [[Piemonte]], [[Itaalia]] | tulemus = Prantsuse võit | osaline1 = [[Pilt:War ensign of the Savoyard States (1783-1802).svg|23px]] [[Sardiinia kuningriik]] | osaline2 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | osa = [[Esimese koalitsiooni sõda]] | väejuht1 = [[Michelangelo Alessandro Colli-Marchi]] | väejuht2 = [[Napoleon Bonaparte]] | jõud1 = 13 000 | jõud2 = 17 500 | kaotused1 = 1600 surnud, haavatud või vangi langenud<br> 8 kahurit kaotatud | kaotused2 = 600 surnud, haavatud või vangi langenud | pilt = Mondovi.jpg | pildiallkiri = Vaade Mondovì lahingu ajal Brichetto lähedal aset leidnud võitlusele. [[Giuseppe Pietro Bagetti]] maal }} '''Mondovì lahing''' ([[21. aprill]] [[1796]]<ref>Lk 283 (Chandler, 1979). Lahingu toimumisajaks on välja toodud ka 20. või 22. aprilli.</ref>) oli [[Esimese koalitsiooni sõda|Esimese koalitsiooni sõja]] [[Prantsuse revolutsioonisõdade Itaalia-kampaaniad|Itaalia sõjakäigu]] ajal toimunud sõjaline kokkupõrge [[Michelangelo Alessandro Colli-Marchi]] juhitud [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] ja [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte'i]] juhitud [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse Esimese Vabariigi]] vägede vahel. Lahing toimus [[Piemonte]]s [[Ellero jõgi|Ellero jõe]] ääres asuva [[Mondovi|Mondovì]] küla juures. Lahing lõppes Sardiinia vägede kaotusega. == Vägede koosseis == === Sardiinia armee === * Vägede ülemjuhataja: Michelangelo Alessandro Colli-Marchi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=French and Piedmontese Forces Battle of Mondovi 22 April 1796 |url=https://www.napoleon-series.org/nafzigger/796DAJ.pdf |vaadatud=27.09.2023}}</ref> Armee suurus ligi 13 000 meest ja 15 kahurit.<ref name=":1">Lk 248 (Rothenberg, 1980)</ref><ref name=":2">Lk 265 (Boycott-Brown, 2001)</ref> ** Brigaad: [[Giuseppe Felice (Vitale krahv)|Giuseppe Felice, Vitale krahv]] (2100 meest) *** Kuninglik grenaderirügement *** ''[[Savoia]]'' jalaväerügement *** ''d'Onielle'' jalaväerügement *** ''Mondovì'' jalaväerügement *** ''Casal'' jalaväerügement ** Brigaad: St. Dalmas (2000 meest) *** ''Colli'' kergejalaväe rügement *** [[Nice|''Nizza'']] kergejalaväe rügement *** Kergejalaväe leegion *** ''[[Asti]]'' jalaväerügement *** ''Chablais'' jalaväerügement *** ''Belgiojoso'' jalaväerügement *** Vabatahtlike üksus ** Brigaad: [[Jean-Gaspard Dichat de Toisinge]] (1500 meest) *** ''Chiusa'' grenaderipataljon *** 8. grenaderipataljon *** 9. grenaderipataljon *** 4. grenaderipataljon *** 6. grenaderipataljon ** Brigaad: Deshaye *** Kaardiväe jalaväerügement *** ''Stetler'' jalaväerügement *** ''Tortone'' jalaväerügement ** Reserv *** Tragunirügement *** Kuninganna tragunirügement === Prantsuse armee === * Vägede ülemjuhataja: Napoleon Bonaparte.<ref name=":0" /> Armee suurus ligi 17 500 meest ja 15 kahurit.<ref name=":1" /> ** Diviis: [[Jean-Mathieu-Philibert Sérurier]] *** Brigaad: Dommartin **** 25. poolbrigaad (900 meest) *** Brigaad: Guieu **** 69. poolbrigaad (3000 meest) *** Brigaad: Fiorella **** 39. poolbrigaad (1500 meest) ** Diviis: [[Jean-Baptiste Meynier]] *** Brigaad: Miollis **** 12. poolbrigaad (600 meest) **** 22. kergejalaväe poolbrigaad (700 meest) **** 17. kergejalaväe poolbrigaad (500 meest) *** Brigaad: Pelletier **** 85. poolbrigaad (1500 meest) *** Ratsaväediviis: [[Henri Christian Michel de Stengel]] **** Brigaad: Beaumont (1300 meest) ***** 5. tragunirügement ***** 15. tragunirügement ***** 20. tragunirügement ***** 24. [[Chasseur à Cheval|Chasseur à Chevali]] ratsarügement ***** 7. husaarirügement *** Diviis: [[Charles Pierre François Augereau]] *** Diviis: [[André Masséna]] == Lahingu käik == [[Fail:Antoine-Jean Gros - Bonaparte on the Bridge at Arcole - WGA10700.jpg|pisi|Napoleon Bonaparte]] [[Fail:Supreme Command entrusted by Pope Pius VI to General Colli who leaves for the border.jpg|vasakul|pisi|Michelangelo Alessandro Colli-Marchi]] Lahingu algul hoidis [[San Michele Mondovì]] juures positsioone ligi 8000-meheline Sardiinia üksus Dichati juhtimisel.<ref name=":2" /> Napoleon kavatses 19. aprillil Augereau diviisiga nende kaitseliinist mööda minna, samal ajal kui Serurieri diviis sardiinlaste tähelepanu hajutamiseks otserünnaku sooritab. Augereau üksusel ei õnnestunud aga jõge kõrge veetaseme ja kahuritule tõttu ületada. Serurieri rünnak löödi tagasi.<ref name=":3">Lk 266-267 (Boycott-Brown, 2001)</ref> Hiljem õnnestus Guieu üksuse eelsalkadel [[Torre Mondovì]] juures kaitsmata sild leida. Guieu üksused tungisid Sardiinia vägede selja taha, mille järel nad oma positsioonid maha jätsid. Fiorella brigaad vallutas San Michele Mondovì. Taganemise ajal oleks Colli-Marchi peaaegu vangi langenud. Dichat langeski vangi, kuid pääses, kui oli oma valvurile maksnud.<ref name=":3" /> Prantsuse sõdurid asusid kohe küla rüüstama. Üks Sardiinia teenistuses olev [[Šveits|Šveitsi]] grenaderipataljon vallutas selle järel osa külast tagasi. Colli-Marchi organiseeris vasturünnaku, millega vallutati tagasi terve küla. Prantslastel õnnestus alles hoida vaid väike sillapea. Väidetavalt kaotasid Sardiinia väed ligi 300 hukkunud, Prantsuse väed 600.<ref>Lk 267-268 (Boycott-Brown, 2001)</ref> 20. aprillil vahetas Napoleon seni võitluses olnud üksused Massena diviisiga välja. Sama päeva öösel taganes Colli [[Corsaglia jõgi|Corsaglia jõe]] positsioonilt ning liikus Ellero jõe ääres asuva Mondovini. Colli-Marchi lasi taganedes mõned sillad hävitada ning jättis oma mahajäetud laagris lõkked põlema. Keskööl sai Napoleon vaenlase taganemisest teada ning asus neid jälitama.<ref>Lk 270 (Boycott-Brown, 2001)</ref> 21. aprilli hommikul jõudis Serurieri üksus Sardiinia [[Arjergard|arjergardile]] järele ning surus selle [[Vicoforte|Vicoforteni]]. Prantslaste kiire rünnaku tõttu ei olnud Collil aega oma üksused korralikult üles rivistada ega kaitsepositsioone rajada. Mõned Sardiinia üksused põgenesid, jättes armee lahinguliini augud. Fiorella ja Guieu brigaadid vallutasid Vicoforte. Sardiinia üksused Dichat'i juhatusel hoidsid Prantsuse vägesid [[La Biococca]] juures tagasi, kuid kui Dichat lahingumöllus hukkus, põgenesid ka nemad. Colli proovis prantslasi Brichetto tasandikul tagasi hoida, et tema moonavankrid ohutult taganeda saaksid. Nii hoidsid nad Prantsuse üksusi tagasi kuni kella 16-ni.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Battle of Mondovi, 21 April 1796 |url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_mondovi.html |vaadatud=27.09.2023}}</ref> Stengel tungis 200 ratsaväelasega üle Ellero. 125-meheline Sardiinia ratsaüksus kolonel Chaffardoni juhtimisel asus vasturünnakule, mille käigus sai surmavalt haavata ka Stengel.<ref>Lk 271 (Boycott, Brown, 2001)</ref> Prantsuse väed jõudsid lõpus Mondovìsse, kuid linnapea suutis neid rahuläbirääkimistega mõnda aega kinni pidada. Kella 18:00 paiku oli ta siiski sunnitud küla prantslastele üle andma. Napoleon nõudis külalt kontributsiooni, mistõttu ei asunud Prantsuse sõdurid seda rüüstama.<ref>Lk 272 (Boycott-Brown, 2001)</ref> == Kaotused == Mondovì lahingus kaotasid Prantsuse väed umbes 600 meest ning Sardiinia väed umbes 1600 meest ja 8 kahurit.<ref name=":1" /> Mõni allikas toob poolte kaotusteks veel vastavalt 1000 ja 1150 meest.<ref name=":4" /> Lahingu lõppedes asus Napoleon taganevat vaenlast jälitama. 28. aprillil sõlmis Sardiinia kuningriik Prantsusmaaga rahu, mille järel ta Esimese koalitsiooni sõjast väljus.<ref>Lk 75 (Chandler, 1966)</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Boycott-Brown, Martin. ''The Road to Rivoli.'' London: Cassell & Co. 2001. * Chandler, David. ''Dictionary of the Napoleonic Wars.'' New York: Macmillan. 1979. * Chandler, David. ''The Campaigns of Napoleon.'' New York: Macmillan. 1966. * Rothenberg, Gunther E. ''The Art of Warfare in the Age of Napoleon''. Bloomington, Ind.: Indiana University Press. 1980. * Smith, Digby. ''The Napoleonic Wars Data Book.'' London: Greenhill. 1998. [[Kategooria:Prantsuse revolutsioonisõdade lahingud]] [[Kategooria:Esimese koalitsiooni sõja lahingud]] [[Kategooria:1796]] fn9mg9b9i7ti1ujpttaqk8efo1jujbf 0 662087 7253872 6958912 2026-10-16T06:06:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253872 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Rubižne lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = Rubizhne after the battle (101).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Rubižne varemed pärast lahingut | aeg = 5. märts – 12. mai 2022<br>(1 kuu, 3 nädalat ja 6 päeva) | koht = [[Rubižne]], [[Luhanski oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] * [[Fail:Flag of the Russian Ground Forces.svg|20px]] [[Venemaa maaväed]] ** [[File:Sleeve patch of the 4th Guards Tank Division.svg|16px]] [[4. kaardiväe tankidiviis]] *** [[File:Sleeve_patch_of_the_423rd_Guards_Yampolsky_Motor_Rifle_Regiment.svg|16px]] [[423. mootorrelvade rügement]]<ref name="isw">{{cite web |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-9 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 9 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |date=9 April 2022 |access-date=10 April 2022 }}</ref> *** [[File:Sleeve patch of the 13th Guards Tank Regiment.svg|16px]] [[13. kaardiväe tankipolk]]<ref name="isw"/> * [[File:Patch of the People's Militia of Lugansk People's Republic.svg|16px]] [[Donbassi separatistid]]<ref name="isw"/><ref name="twitter_nexta">{{Citation |title=The "LPR" separatist commander Mikhail Kyshchyk, better known as "Misha Chechen," was killed in fighting near Kremenna. His unit was regularly involved in robberies and looting. This was reported by Sergei Kozlov, head of the self-proclaimed "LPR".|url=https://twitter.com/nexta_tv/status/1516534468848275464|publication-place=twitter}}</ref> ** 11. üksik kaardiväe motoriseeritud vintpüssi kasakate pataljon<ref>{{cite web | url=https://topcargo200.com/123/ | title=Mikhail Kishchik | date=17 April 2022 }}</ref> *** 6. kasakate rügement<ref name="twitter_nexta" /> | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * [[Fail:Ensign_of_the_Ukrainian_Ground_Forces.svg|20px]] [[Ukraina maavägi]] ** [[File:128_ОГШБр_к.svg|16px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad|128. üksik mägiründebrigaad]]<ref name="ukrinform">{{Cite web |title=Ukrainian army forces enemy to retreat from Kreminna in Luhansk region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451178-ukrainian-army-forces-enemy-to-retreat-from-kreminna-in-luhansk-region.html |access-date=2022-04-08 |website=www.ukrinform.net |date=7 April 2022 |language=en}}</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = Teadmata | kaotused2 = Teadmata | kaotused3 = 13 tsiviilisikut tapetud, 14+ haavatud | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Rubižne lahing''' oli sõjaline võitlus, mis algas 15. märtsil 2022 ja lõppes 12. mail 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Ida-Ukraina pealetungi]] ja [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingu]] osana. ==Taust== 28. veebruaril kell 15.00 paiku hakkasid Vene väed pommitama [[Rubižne]]st kagus asuvat [[Luhanski oblast]]i halduskeskust [[Sjevjerodonetsk]]it.<ref>{{Cite web |title=Окупанти обстріляли Сєвєродонецьк: що відомо про загиблих та постраждалих |url=https://ukrainenews.fakty.ua/397419-okkupanty-obstrelyali-severodoneck-chto-izvestno-o-pogibshih-i-postradavshih |access-date=1 March 2022 |website=ukrainenews.fakty.ua |language=uk |archive-date=28 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220228152236/https://ukrainenews.fakty.ua/397419-okkupanty-obstrelyali-severodoneck-chto-izvestno-o-pogibshih-i-postradavshih |url-status=live }}</ref> [[Luhanski oblasti kuberner]]i [[Serhi Haidai]] sõnul hukkus üks inimene ja mitu sai vigastada. Ka gaasitorud said mürsu all kannatada.<ref>{{Cite news |title=Росія обстріляла Сєвєродонецьк: є жертва і поранені – ОДА |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-severodonetsk-obstril/31728268.html |access-date=1 March 2022 |website=Радіо Свобода |date=28 February 2022 |language=uk |archive-date=28 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220228160503/https://www.radiosvoboda.org/a/news-severodonetsk-obstril/31728268.html |url-status=live |last1=Свобода |first1=Радіо }}</ref> 2. märtsil teatati lahingutest peaaegu kõigis Sjevjerodonetski lähedal asuvates külades.<ref>{{Cite web |title=Бої тривають майже у всіх довколишніх селах навколо Сєвєродонецька – голова Луганської обладміністрації |url=https://interfax.com.ua/news/general/805232.html |access-date=3 March 2022 |website=Інтерфакс-Україна |language=uk |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220306142025/https://interfax.com.ua/news/general/805232.html |url-status=live }}</ref> Vene väed jätkasid linna tulistamist, sealhulgas pommivarjendina toiminud kooli spordisaali. Surmajuhtumeid ei teatatud.<ref>{{Cite web |title=У Сєвєродонецьку російський снаряд влучив у школу, де ховалися люди (відео) |url=https://www.unian.ua/war/u-syevyerodonecku-rosiyskiy-snaryad-vluchiv-u-shkolu-de-hovalisya-lyudi-video-novini-donbasu-11726269.html |access-date=3 March 2022 |website=www.unian.ua |language=uk |archive-date=3 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220303005618/https://www.unian.ua/war/u-syevyerodonecku-rosiyskiy-snaryad-vluchiv-u-shkolu-de-hovalisya-lyudi-video-novini-donbasu-11726269.html |url-status=live }}</ref> Sel päeval kell 15.20 teatasid Ukraina ametnikud, et Vene väed üritasid linna siseneda, kuid nad löödi tagasi.<ref>{{Cite web |title=Новини України: Російське вторгнення: поточна ситуація на Луганщині |url=https://galinfo.com.ua/news/rosiyske_vtorgnennya_potochna_sytuatsiya_na_luganshchyni_381541.html |access-date=3 March 2022 |website=Гал-інфо |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220306022548/https://galinfo.com.ua/news/rosiyske_vtorgnennya_potochna_sytuatsiya_na_luganshchyni_381541.html |url-status=live }}</ref> Neli päeva hiljem teatas Haidai, et lahingud toimusid Lõssõtšanski, Sjevjerodonetski ja Rubižne eeslinnades.<ref>{{cite web|url=https://www.unian.ua/war/boji-bilya-troh-mist-stalo-vidomo-de-na-luganshchini-duzhe-garyache-novini-donbasu-11731171.html|title=Бої біля трьох міст: стало відомо, де на Луганщині дуже "гаряче"|author=Ivan Boyko|work=Ukrainian Independent Information Agency|date=March 6, 2022|accessdate=March 8, 2022|language=Ukrainian|archive-date=6 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220306062545/https://www.unian.ua/war/boji-bilya-troh-mist-stalo-vidomo-de-na-luganshchini-duzhe-garyache-novini-donbasu-11731171.html|url-status=live}}</ref> ==Lahing== [[File:Rubizhne after the battle (102).jpg|thumb|Rubižne lahingus hävinud hooned]] ===Märts=== 17. märtsil tungisid Vene-meelsed LRV väed Rubižne lääne- ja loodeservadesse<ref>{{Cite web |title=Ворог просунувся в Рубіжному на Луганщині – голова ОВА |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/03/17/7332330/ |access-date=2022-03-17}}</ref> ja vallutasid need alad ning seejärel tungisid lõuna paiku ka linna lõunaosasse,<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MARCH 17 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-17 |access-date=2022-03-17}}</ref> vallutades samal ajal linnavalitsuse hoone. Järgmiseks päevaks oli LRV kontrolli all osa Rubižnest, samal ajal kui lahingud linna lõunaosas jätkusid.<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MARCH 18 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-18 |access-date=2022-03-18}}</ref> 19. ja 20. märtsi vahel vallutasid Vene ja LRV väed Rubižnest põhja pool asuva Varvarivka küla.<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MARCH 20 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-20 |access-date=2022-03-20}}</ref> 22. märtsil väitis LRV juht Leonid Pasetšnik, et Luhanski oblastist on "peaaegu 80% territooriumit" vallutatud ning "[[Popasna]], Lõssõtšansk, Rubižne, Sjevjerodonetsk ja [[Kreminna]] pole vabastatud". Ta märkis, et olukord lahinguväljadel on "stabiilselt pingeline" ja LRV-i rahvamiilitsa üksused püüdlevad Popasna ja Rubižne kontrolli alla võtta.<ref>{{Cite web |title=Глава ЛНР заявил об освобождении от украинских военных порядка 80% территории республики |url=https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/14142001 |access-date=2022-03-23 |agency=TASS}}</ref> Kaks päeva hiljem edenesid Vene väed Rubižnes.<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MARCH 24 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |access-date=2022-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220615143556/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |archive-date=2022-06-15 |url-status=dead}}</ref> ===Aprill=== 6. aprilliks olid Vene väed väidetavalt vallutanud 60% [[Rubižne]] linnast<ref name="capture60">{{Cite news |title=Russian forces control 60% of Rubizhne town in east Ukraine, says governor {{!}} Reuters.com |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/news/picture/russian-forces-control-60-of-rubizhne-to-idUSKCN2LY0Y5 |access-date=2022-04-08}}</ref>, mürsud ja raketid maandusid linnas "regulaarsete ja püsivate intervallidega".<ref>{{Cite web |last=Presse |first=AFP-Agence France |title=Sustained Bombardment Seen In Severodonetsk: AFP |url=https://www.barrons.com/news/sustained-bombardment-seen-in-severodonetsk-afp-01649240707 |access-date=2022-04-08 |website=www.barrons.com |language=en-US}}</ref> Järgmisel päeval viisid [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]i väed läbi pealetungi, mis väidetavalt ajas Vene väed Rubižnest loodes asuvast Kreminna linnast 6–10 kilomeetri kaugusele.<ref name="ukrinform"/> 9. aprillil olid piirkonda väidetavalt koondunud Vene [[4. kaardiväe tankidiviis]]i elemendid.<ref name="isw"/> Ajavahemikus 11.–12. aprill ei saavutanud jätkuvad Venemaa rünnakud enam edu.<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-11 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 11 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |date=11 April 2022 |access-date=1 April 2022 }}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-12 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 12 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |date=12 April 2022 |access-date=12 April 2022 }}</ref> 16. aprilliks väitis Ukraina, et 70% Sjevjerodonetskist hävis Venemaa mürskude tagajärjel.<ref>{{cite web|url=https://ua.interfax.com.ua/news/general/824632.html|title=Severodonetsk destroyed by almost 70% - Military Administration|date=}}</ref> 18. aprillil [[Donbassi lahing (2022)|jätkas Venemaa pealetungi Donbassis]], andes õhurünnakuid Sjevjerodonetskile.<ref>{{Cite web | url=https://nypost.com/2022/04/18/ukraine-war-russia-begins-donbas-offensive/ | title=Russia begins Donbas offensive in eastern Ukraine | date=18 April 2022 }}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-04-19 |title=Russia begins large-scale military action to seize eastern Ukraine |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/18/russia-begins-large-scale-military-action-to-seize-eastern-ukraine |access-date=2022-04-20 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Samal hommikul sisenesid Vene väed [[Kreminna]]sse,<ref>{{cite web |title=Росіяни взяли під контроль Кремінну, йдуть вуличні бої – Гайдай |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk}}</ref> kuna Ukraina väed kaotasid raskete lahingute käigus kontrolli.<ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca|title=Control over city of Kreminna "lost" amid heavy fighting|author=Aditi Sangal, Melissa Macaya, Maureen Chowdhury, Travis Caldwell, Helen Regan, Jack Guy and George Ramsay |date=18 April 2022|website=CNN}}</ref> Haidai väitis, et lahingu käigus sai surma üle 200 tsiviilisiku, lisaks sai surma neli tsiviilisikut ja veel üks haavata, kui nad üritasid lahingutest põgeneda.<ref>{{cite web |title=Russia takes Donbas town but Ukrainian frontline 'still holding' |website=[[TheGuardian.com]]|date=19 April 2022|url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive}}</ref><ref>{{cite tweet |last=Zabrisky |first=Zarina |author-link=Zarina Zabrisky |user=ZarinaZabrisky |number=1516165162935406598 |date=18 April 2022 |title=#Luhansk region The Russians opened fire on the cars with civilians trying to leave Kremennaya, 4 dead, 1 wounded. Medics cannot reach her because of the endless shelling and street fighting. Serhiy Gaidai, head of the Luhansk OVA |language=en |access-date=24 April 2022}}</ref> LRV-i pataljoni komandör Mihhail Kištšik, tuntud kui "Miša tšetšeen",<ref>{{cite web |title=Pro Russian separatist killed in Ukraine |url=https://albaniandailynews.com/news/pro-russian-separatist-commander-killed-in-ukraine |date=19 April 2022}}</ref> hukkus lahingute ajal, kui tema ja ta võitlejad piirasati Kreminna lähedal Ukraina vägede poolt ümber ja võitlesid LRV-i andmetel viimaseni. Kokkupõrgetes hukkus ja sai haavata teadmata arv.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|title=Pro-Russian separatist army commander killed in east of Ukraine|website=[[BBC News]]|date=16 April 2022 }}</ref> Järgmiseks päevaks saavutasid Vene väed Kreminnas täieliku kontrolli.<ref name="kreminna1">{{cite web |date=2022-04-19 |title=Russian forces capture first city in battle for Donbas |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |access-date=2022-04-21 |website=[[The Guardian]] |language=en}}</ref><ref name="kreminna2">{{cite web |title=Russian forces seize first town in new phase of Ukraine invasion |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |access-date=2022-04-21 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> 20. aprillil tungisid Vene ja LRV väed edasi Rubižnes,<ref>{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 20 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |access-date=2022-04-21 |website=Institute for the Study of War |language=en}}</ref> vallutades linna keskosa.<ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-20-22/h_c8b98e7230727754d2d5ebfee9dfc76b|title=Russians take control of central Rubizhne in Luhansk, videos show|first=Paul P. |last=Murphy |date=20 April 2022|website=CNN}}</ref> 26. aprilli seisuga liikus Venemaa sõjavägi aeglaselt linnast läände ja lõunasse, püüdes Ukraina vägesid ümber piirata.<ref>{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 26 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-26 |access-date=2022-04-26 |website=Institute for the Study of War |language=en}}</ref> ===Mai=== Ukraina teatas 3. mail, et Vene lennuk pommitas Rubižnes viljaelevaatorit. 2020. aastal avatud Golden AGRO LLC-le kuulunud viljaelevaator hävis täielikult.<ref>{{cite web |title=Russian invaders bomb grain elevator in Rubizhne |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3473686-russian-invaders-bomb-grain-elevator-in-rubizhne.html |date=3 May 2020}}</ref> Samuti pommitati 3. mail Rubižne lähedal asuv [[Mõhhailivka (Rovenkõ rajoon)|Mõhhailivka]] küla, suri Püha Eelija kloostri barbar ja Mõhhailivka Püha Theodosius Tšernihivi kiriku rektor, hieromonk Parthenius.<ref>{{cite web |title=Priest was killed by Russian shelling in Luhansk region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3474661-priest-was-killed-by-russian-shelling-in-luhansk-region.html |date=4 May 2022}}</ref> 4. mail väitsid Ukraina väed, et Vene väed üritasid Rubižnet edutult täielikult oma kontrolli alla võtta.<ref>{{cite web |title=Russian troops fail to take control of Popasna and Rubizhne |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3475978-russian-troops-fail-to-take-control-of-popasna-and-rubizhne.html |date=5 May 2022}}</ref> Teatati, et Vene väed vallutasid [[Rubižne]] ja selle lähedal asuva [[Vojevodivka]] linna 12. mail 2022.<ref name=cnn_rubizhne>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town|work=CNN|date=13 May 2022}}</ref> BBC väidab, et Rubižne eest peetud lahingute ajal lasti enne Vene vägede edasiliikumist välja kuni 1500 mürsku päevas.<ref>{{Cite web |title='I watched from afar Russia's latest merciless assault on Severodonetsk' |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61634050 |date=2022-05-30|website=BBC |language=en}}</ref> ==Ohvrid== Linnas toimunud lahingutes sai surma vähemalt 13 ja haavata 14 tsiviilisikut.<ref>{{Cite web |title=Three civilians, two children killed in shelling of Rubizhne – Luhansk authorities |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/817037.html |access-date=2022-05-17 |website=Interfax-Ukraine |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Rubizhne under shelling by Russian troops: four people killed, 10 civilians wounded over past day |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3432682-rubizhne-under-shelling-by-russian-troops-four-people-killed-10-civilians-wounded-over-past-day.html |access-date=2022-05-17 |website=www.ukrinform.net |date=17 March 2022 |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Balachuk |first=Iryna |date=15 March 2022 |title=Russia's shelling of hospital, residential care facility, and 3 schools in Rubizhne: 4 killed |work=Ukrayinska Pravda |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/15/7331465/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220315092932/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/15/7331465/ |archive-date=15 March 2022 |accessdate=15 March 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two people killed in enemy shelling of Rubizhne overnight |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3439252-two-people-killed-in-enemy-shelling-of-rubizhne-overnight.html |access-date=2022-05-17 |website=www.ukrinform.net |date=25 March 2022 |language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 0hfjgcum29jfczq8r4dyr2z8gqefn0u 0 665610 7253960 7235525 2026-10-16T08:30:44Z Kuriuss 38125 7253960 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Ott Nõmm | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Ott Nõmm | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|10|23}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 13 | noorteaastad1 =2016–2017| noorteklubi1 = [[Pärnu JK]] | noorteaastad2 =2018–2019| noorteklubi2 = → [[Pärnu Kalevi SK]] | noorteaastad3 =2020–2021| noorteklubi3 = → [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2021–| mänge1 =57| väravaid1 =0| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad2 =2021| mänge2 =10| väravaid2 =0| klubi2 = → [[Pärnu JK Vaprus II]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 26. november 2023 | koondiseaastad1 =2021 | koondisemänge1 =1 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad2 =2022–| koondisemänge2 =9 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 =| koondisemänge3 = | koondiseväravaid3 = | koondis3 = | koondis_seisuga = 26. november 2023 }} '''Ott Nõmm''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2004]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Klubikarjäär== ===Pärnu JK Vaprus=== Nõmm tegi meeste meistrivõistluste debüüdi 6. juunil 2021 [[II liiga]]s [[Pärnu JK Vaprus|Vapruse]] [[Pärnu JK Vaprus II|duubli]] koosseisus [[Tallinna FC Flora U19]] vastu. [[Premium liiga|Eesti kõrgliiga]] debüüdi tegi Nõmm 16-aastaselt 21. juunil 2021 [[Viljandi JK Tulevik]]u vastu. Mäng lõppes tulemusega 0:1, kuid kuna Tuleviku koosseisus oli mänguõigust mitte omav mängija, siis teenis Vaprus 0:- võidu. 2022. aastast on Ott Nõmm Pärnu Vapruse esiväravavaht ja esindusnägu. ==Koondisekarjäär== Nõmm on mänginud [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18 koondises]] ühe mängu ja [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|U19 koondises]] 9 mängu. Samuti on kuulunud 2023. aastal [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|U21 koondisse]], kuid debüüt on tegemata. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 26. november 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |7||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||8||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |18||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||19||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |32||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||33||0 |- !colspan="2"|Kokku !57!!0!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!60!!0 |- |rowspan="1"|[[Pärnu JK Vaprus II]] |[[II liiga 2021|2021]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |10||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !67!!0!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!70!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|38963}} *{{EJL2|62}} *[https://www.transfermarkt.com/ott-nomm/profil/spieler/870619 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Nõmm, Ott}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 1k43fck9rx43xqst42dfdvwxa3jznib 0 666014 7253957 6886149 2026-10-16T08:29:59Z Kuriuss 38125 7253957 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Reimo Madissoo | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Reimo Madissoo | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1998|05|27}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 21 | noorteaastad1 =2005–2012| noorteklubi1 = [[Pärnu JK]] | aastad1 =2014| mänge1 =4| väravaid1 =0| klubi1 = [[Pärnu JK Poseidon]] | aastad2 =2016–2022| mänge2 =170| väravaid2 =12| klubi2 = [[Pärnu Jalgpalliklubi]] | aastad3 =2018–2020| mänge3 =5| väravaid3 =1| klubi3 = → [[Pärnu Jalgpalliklubi II]] | aastad4 =2023–| mänge4 =21| väravaid4 =0| klubi4 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad5 =2023–| mänge5 =5| väravaid5 =1| klubi5 = → [[Pärnu JK Vaprus II]] | aastad6 =| mänge6 =| väravaid6 =| klubi6 = | klubi_seisuga = 5. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Reimo Madissoo''' (sündinud [[27. mai]]l [[1998]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 5. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, [[Väikesed karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Pärnu JK Poseidon]] |[[IV liiga 2014|2014]] |rowspan="1"|[[IV liiga|IV liiga lõuna]] |4||0||0||0||colspan="2"|–||2||0||6||0 |- |rowspan="8"|[[Pärnu Jalgpalliklubi]] |[[II liiga 2016|2016]] |rowspan="2"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |13||0||0||0||colspan="2"|–||1||1||14||1 |- |[[II liiga 2017|2017]] |21||8||0||0||colspan="2"|–||0||0||21||8 |- |[[Esiliiga B 2018|2018]] |rowspan="2"|[[Esiliiga B]] |34||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||34||3 |- |[[Esiliiga B 2019|2019]] |33||1||1||0||colspan="2"|–||2||0||36||1 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |rowspan="3"|[[Esiliiga]] |15||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||0 |- |[[Esiliiga 2021|2021]] |22||0||1||0||colspan="2"|–||2||0||25||0 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |32||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||34||0 |- !colspan="2"|Kokku !170!!12!!4!!0!!0!!0!!5!!1!!179!!13 |- |rowspan="4"|[[Pärnu Jalgpalliklubi II]] |[[IV liiga 2018|2018]] |rowspan="1"|[[IV liiga|IV liiga põhi/lääs]] |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- |[[III liiga 2019|2019]] |rowspan="2"|[[III liiga|III liiga lääs]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[III liiga 2020|2020]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- !colspan="2"|Kokku !5!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!5!!1 |- |rowspan="1"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |rowspan="1"|[[Premium liiga]] |21||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||23||0 |- |rowspan="1"|[[Pärnu JK Vaprus II]] |[[II liiga 2023|2023]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |5||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !205!!14!!6!!0!!0!!0!!7!!1!!218!!15 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|22261}} *{{EJL2|vana_id=22261}} *[https://www.transfermarkt.com/reimo-madissoo/profil/spieler/568979 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Madissoo, Reimo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] olay7s9xjl48lop1lfz7dsxafo7u3pa 0 666035 7253955 6886564 2026-10-16T08:29:15Z Kuriuss 38125 7253955 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Raimond Tiidermann | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Raimond Tiidermann | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2002|09|30}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 33 | noorteaastad1 =2012–2014| noorteklubi1 = [[Pärnu JK]] | noorteaastad2 =2015–2019| noorteklubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2018–| mänge1 =86| väravaid1 =3| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus U21]] | aastad2 =2019–| mänge2 =14| väravaid2 =0| klubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 5. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Raimond Tiidermann''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[2002]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 5. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="7"|[[Pärnu JK Vaprus II]]/<br>[[Pärnu JK Vaprus U21]] |[[II liiga 2018|2018]] |rowspan="6"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |4||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||1 |- |[[II liiga 2019|2019]] |22||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||22||1 |- |[[II liiga 2020|2020]] |20||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||20||0 |- |[[II liiga 2021|2021]] |15||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||0 |- |[[II liiga 2022|2022]] |18||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||18||1 |- |[[II liiga 2023|2023]] |7||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- !colspan="2"|Kokku !86!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!86!!3 |- |rowspan="6"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Esiliiga 2019|2019]] |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |6||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |8||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |0||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !14!!0!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!17!!0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !100!!0!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!103!!3 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Pärnu JK Vaprus: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2020|2020]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|29528}} *{{EJL2|vana_id=29528}} *[https://www.transfermarkt.com/raimond-tiidermann/profil/spieler/492994 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Tiidermann, Raimond}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 62y29qqf5xugrzt3p2t1y2epwvcvc09 0 666056 7253972 6886156 2026-10-16T08:36:48Z Kuriuss 38125 7253972 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Reno Mark | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Reno Mark | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|11|16}} | sünnilinn = [[Haapsalu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 23 | noorteaastad1 =2009–2012| noorteklubi1 = [[Lõuna-Läänemaa JK]] | noorteaastad2 =2013| noorteklubi2 = [[JK Kiili Kalev]] | noorteaastad3 =2014| noorteklubi3 = [[Läänemaa JK]] | noorteaastad4 =2015–2016| noorteklubi4 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2017| mänge1 =10| väravaid1 =6| klubi1 = [[Lihula JK]] | aastad2 =2017–2023| mänge2 =17| väravaid2 =5| klubi2 = [[Pärnu JK Vaprus U21]] | aastad3 =2018–2023| mänge3 =148| väravaid3 =8| klubi3 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad4 =| mänge4 =| väravaid4 =| klubi4 = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 =2018| koondisemänge1 =1 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 = | koondiseväravaid2 = | koondis2 = | koondis_seisuga = }} '''Reno Mark''' (sündinud [[16. november|16. novembril]] [[2000]] [[Haapsalu]]s) on endine [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). 2024. aasta alguses otsustas Mark, et möödunud hooaeg jäi tema profikarjääris viimaseks.<ref name="pro">[https://soccernet.ee/artikkel/23-aastane-vapruse-poolkaitsja-pani-profikarjaarile-punkti-klubi-otsib-taiendust 23-aastane Vapruse poolkaitsja pani profikarjäärile punkti, klubi otsib täiendust] Soccernet.ee, 2. jaanuar 2024</ref> ==Koondisekarjäär== Mark on mänginud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19 koondises]] ühe mängu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Lihula JK]] |[[III liiga 2017|2017]] |rowspan="1"|[[III liiga|III liiga lääs]] |10||6||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="VKV>Kõik mängud [[Väikesed karikavõistlused|Väikeses karikas]]</ref>||0||11||6 |- |rowspan="7"|[[Pärnu JK Vaprus II]]/<br>[[Pärnu JK Vaprus U21]] |[[II liiga 2017|2017]] |rowspan="6"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |5||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- |[[II liiga 2018|2018]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[II liiga 2019|2019]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |[[II liiga 2020|2020]] |3||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||2 |- |[[II liiga 2021|2021]] |3||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||3 |- |[[II liiga 2023|2023]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !17!!5!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!17!!5 |- |rowspan="7"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2018|2018]] |rowspan="1"|[[Premium liiga]] |31||1||3||0||colspan="2"|–||0||0||34||1 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |rowspan="2"|[[Esiliiga]] |32||3||1||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="IC">Üleminekumängud</ref>||0||35||3 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |20||2||2||0||colspan="2"|–||0||0||22||2 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |17||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||18||1 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |31||0||1||1||colspan="2"|–||0||0||32||1 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |17||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||17||1 |- !colspan="2"|Kokku !148!!8!!8!!1!!0!!0!!2!!0!!158!!9 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !175!!19!!8!!1!!0!!0!!3!!0!!186!!20 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Pärnu JK Vaprus: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2020|2020]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|23608}} *{{EJL2|1240}} *[https://www.transfermarkt.com/reno-mark/profil/spieler/572056 Transfermarkti profiil] *[https://ajaleht.laaneranna.ee/2021/09/13/reno-mark-on-parnu-jk-vapruse-esindusmeeskonnas-pidanud-100-kohtumist/ Reno Mark on Pärnu JK Vapruse esindusmeeskonnas pidanud 100 kohtumist] Lääneranna, 13. september 2021 {{JÄRJESTA:Mark, Reno}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] hcokcsz7xa25kd9rmgdn7sixpnxzx4c 0 666059 7253945 6883043 2026-10-16T08:25:09Z Kuriuss 38125 7253945 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Markus Miiter | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Markus Miiter | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|09|02}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 22 | noorteaastad1 =2012–2021| noorteklubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2021–| mänge1 =27| väravaid1 =10| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus II]] | aastad2 =2022–| mänge2 =7| väravaid2 =0| klubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 6. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Markus Miiter''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[2005]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 6. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Pärnu JK Vaprus II]] |[[II liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |3||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||1 |- |[[II liiga 2022|2022]] |19||7||0||0||colspan="2"|–||0||0||19||7 |- |[[II liiga 2023|2023]] |5||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||2 |- !colspan="2"|Kokku !27!!10!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!27!!10 |- |rowspan="3"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |6||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||0 |- !colspan="2"|Kokku !7!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!7!!0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !34!!10!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!34!!10 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|29753}} *{{EJL2|vana_id=29753}} *[https://www.transfermarkt.com/markus-miiter/profil/spieler/987666 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Miiter, Markus}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 1zfabm9aqtek85qa1hdqennfrpbkasi 0 666060 7253951 6886148 2026-10-16T08:26:34Z Kuriuss 38125 7253951 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kristofer Põldme | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Kristofer Põldme | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|10|22}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 70 | noorteaastad1 =2012–2022| noorteklubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | noorteaastad2 =2021| noorteklubi2 = → [[FC Nõmme United]] U17 | aastad1 =2021–| mänge1 =50| väravaid1 =18| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus U21]] | aastad2 =2021| mänge2 =1| väravaid2 =0| klubi2 = → [[FC Nõmme United]] | aastad3 =2021| mänge3 =3| väravaid3 =2| klubi3 = → [[FC Nõmme United U21]] | aastad4 =2022–| mänge4 =3| väravaid4 =0| klubi4 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad5 =| mänge5 =| väravaid5 =| klubi5 = | klubi_seisuga = 6. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Kristofer Põldme''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2005]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 6. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Pärnu JK Vaprus II]]/<br>[[Pärnu JK Vaprus U21]] |[[II liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |[[II liiga 2022|2022]] |25||11||0||0||colspan="2"|–||0||0||25||11 |- |[[II liiga 2022|2022]] |22||7||0||0||colspan="2"|–||0||0||22||7 |- !colspan="2"|Kokku !50!!18!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!50!!18 |- |rowspan="1"|[[FC Nõmme United]] |[[Esiliiga 2021|2021]] |rowspan="1"|[[Esiliiga]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="1"|[[FC Nõmme United U21]] |[[III liiga 2021|2021]] |[[III liiga|III liiga lääs]] |3||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||2 |- |rowspan="3"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |rowspan="2"|[[Premium liiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- !colspan="2"|Kokku !3!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!3!!0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !57!!8!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!57!!8 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|26936}} *{{EJL2|vana_id=26936}} *[https://www.transfermarkt.com/kristofer-poldme/profil/spieler/945136 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Põldme, Kristofer}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] ig6osa0dajorujppxurqfdztei5uvh3 0 666061 7253946 6886145 2026-10-16T08:25:27Z Kuriuss 38125 7253946 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Mathias Villota | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Mathias Villota | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|06|28}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Pärnu JK Vaprus]] | särginumber = 24 | noorteaastad1 =2014–2019| noorteklubi1 = [[Pärnu Kalevi SK]] | noorteaastad2 =2020–| noorteklubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad1 =2021–| mänge1 =26| väravaid1 =2| klubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad2 =2021–| mänge2 =21| väravaid2 =17| klubi2 = → [[Pärnu JK Vaprus U21]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 6. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Mathias Villota''' (sündinud [[28. juuni]]l [[2005]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Pärnu JK Vaprus]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 6. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[Premium liiga]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |20||2||2||0||colspan="2"|–||0||0||22||2 |- !colspan="2"|Kokku !26!!2!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!28!!2 |- |rowspan="4"|[[Pärnu JK Vaprus II]]/<br>[[Pärnu JK Vaprus U21]] |[[II liiga 2021|2021]] |rowspan="3"|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |14||9||0||0||colspan="2"|–||0||0||14||9 |- |[[II liiga 2022|2022]] |6||7||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||7 |- |[[II liiga 2023|2023]] |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- !colspan="2"|Kokku !21!!17!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!21!!17 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !47!!19!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!49!!19 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|31755}} *{{EJL2|vana_id=31755}} *[https://www.transfermarkt.com/mathias-villota/profil/spieler/934295 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Villota, Mathias}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] h4gy21obweqs4cbh0wxgnyrrmby5gsl 0 666904 7253964 7041635 2026-10-16T08:32:34Z Kuriuss 38125 7253964 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Ivans Baturins | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Ivans Baturins | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1997|06|25}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Läti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 192 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = [[Harju JK Laagri]] | särginumber = 97 | noorteaastad1 =-2014| noorteklubi1 = [[Štšaslõve FK Knjaža]] | noorteaastad2 =2014–2016| noorteklubi2 = [[TuS Koblenz]] | aastad1 =2014–2016| mänge1 =22| väravaid1 =0| klubi1 = [[TuS Koblenz II]] | aastad2 =2016–2019| mänge2 =17| väravaid2 =0| klubi2 = [[JFK Ventspils]] | aastad3 =2020 | mänge3 =22| väravaid3 =0| klubi3 = [[FK Tukums 2000]] | aastad4 =2021–2022| mänge4 =64| väravaid4 =0| klubi4 = [[Tallinna JK Legion]] | aastad5 =2023– | mänge5 =36| väravaid5 =0| klubi5 = [[Harju JK Laagri]] | aastad6 =2024 | mänge6 =16| väravaid6 =0| klubi6 = [[FC Džiugas]] | aastad7 =2025– | mänge7 =35| väravaid7 =0| klubi7 = [[Harju JK Laagri]] | aastad8 =| mänge8 =| väravaid8 =| klubi8 = | klubi_seisuga = 2025 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = }}{{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2024}} '''Ivans Baturins''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1997]]) on [[Läti]] [[jalgpallur]] ([[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]), kes mängis [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Harju JK Laagri]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Baturins on kuulunud [[Läti U-17 jalgpallikoondis|Läti U17]] ja [[Läti U-19 jalgpallikoondis|U19]] koondistesse, kuid ei mänginud ühtegi mängu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 20. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Läti jalgpallikarikas|Läti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[TuS Koblenz II]] |[[Rheinlandliga 2015/16|2015/16]] |[[Rheinlandliga]] |22||0||0||0||0||0||0||0||22||0 |- |rowspan="5"|[[JFK Ventspils]] |[[Virsliga 2016|2016]] |[[Virsliga]] |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- |[[Virsliga 2017|2017]] |Virsliga |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- |[[Virsliga 2018|2018]] |Virsliga |2||0||1||0||0||0||0||0||3||0 |- |[[Virsliga 2019|2019]] |Virsliga |17||0||0||0||0||0||0||0||17||0 |- !colspan="2"|Kokku !19!!0!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!20!!0 |- |rowspan="1"|[[FK Tukums 2000]] |[[Virsliga 2020|2020]] |[[Virsliga]] |22||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||24||0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna JK Legion]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |[[Premium liiga]] |30||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||31||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |34||0||3||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="ÜL">Premium liiga üleminekumängud</ref>||0||39||0 |- !colspan="2"|Kokku !64!!0!!4!!0!!0!!0!!2!!0!!70!!0 |- |rowspan="1"|[[Harju JK Laagri]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |36||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||38||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !141!!0!!9!!0!!0!!0!!2!!0!!152!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|52703}} *[https://www.transfermarkt.com/ivans-baturins/profil/spieler/319607 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Baturins, Ivans}} [[Kategooria:Läti jalgpallurid]] [[Kategooria:Harju JK Laagri jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna JK Legioni jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] ad71esephvljjarwj4giuqompwmptf9 0 666907 7253953 6712023 2026-10-16T08:27:55Z Kuriuss 38125 7253953 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kevin Dubrovski | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Kevin Dubrovski | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|07|30}} | sünnilinn = [[Viimsi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Harju JK Laagri]] | särginumber = 2 | noorteaastad1 =2013–2020| noorteklubi1 = [[Harju JK Laagri]] | noorteaastad2 =2018| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2019–| mänge1 =53| väravaid1 =0| klubi1 = [[Harju JK Laagri]] | aastad2 =2021–| mänge2 =44| väravaid2 =1| klubi2 = → [[Harju JK Laagri U21]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 20. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Kevin Dubrovski''' (sündinud [[30. juuli]]l [[2004]] [[Viimsi]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Harju JK Laagri]]. ==Klubikarjäär== ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 20. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, III liiga võitja</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[Harju JK Laagri]] |[[III liiga 2019|2019]] |[[III liiga|III liiga põhi]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="3LV">III liiga võitja</ref>||0||1||0 |- |[[II liiga 2020|2020]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |13||0||0||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="VKV">[[Väikesed karikavõistlused]]</ref>||1||0||0 |- |[[Esiliiga B 2021|2021]] |[[Esiliiga B]] |17||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||17||0 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[Esiliiga]] |23||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||25||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !53!!0!!2!!0!!0!!0!!3!!1!!58!!1 |- |rowspan="4"|[[Harju JK Laagri II]]/<br>[[Harju JK Laagri U21]] |[[III liiga 2021|2021]] |[[III liiga|III liiga lääs]] |12||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||12||0 |- |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |22||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||22||1 |- |[[II liiga 2023|2023]] |II liiga lõuna/lääs |10||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||0 |- !colspan="2"|Kokku !44!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!44!!1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !97!!1!!2!!0!!0!!0!!3!!1!!102!!2 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Harju JK Laagri: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2022|2022]] *[[III liiga]]: [[III liiga 2019|2019]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|31717}} *{{EJL2|vana_id=31717}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/kevin-dubrovski/profil/spieler/574221 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Dubrovski, Kevin}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Harju JK Laagri jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 0k2ntgd4dbyo8h06dctvi5ine9g1g7z 0 666963 7253954 6712026 2026-10-16T08:28:33Z Kuriuss 38125 7253954 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Karel Eerme | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Karel Eerme | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|04|22}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ääreründaja]] | koduklubi = [[Harju JK Laagri]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 =2012–2020| noorteklubi1 = [[Harju JK Laagri]] | noorteaastad2 =2018| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2019–| mänge1 =100| väravaid1 =31| klubi1 = [[Harju JK Laagri]] | aastad2 =2022–| mänge2 =6| väravaid2 =9| klubi2 = → [[Harju JK Laagri U21]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 21. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2022| koondisemänge1 =8| koondiseväravaid1 =1| koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 =| koondiseväravaid2 =| koondis2 = | koondis_seisuga = 21. detsember 2023 }} '''Karel Eerme''' (sündinud [[22. aprill]]il [[2004]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Harju JK Laagri]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Eerme on mänginud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19 koondises]] kaheksa mängu ja löönud ühe värava. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 21. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[Harju JK Laagri]] |[[III liiga 2019|2019]] |[[III liiga|III liiga põhi]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||1||0||2||0 |- |[[II liiga 2020|2020]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |16||4||0||0||colspan="2"|–||3||0||19||4 |- |[[Esiliiga B 2021|2021]] |[[Esiliiga B]] |24||16||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||16 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[Esiliiga]] |33||8||3||14||colspan="2"|–||0||0||36||22 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |26||3||2||3||colspan="2"|–||0||0||28||6 |- !colspan="2"|Kokku !100!!31!!5!!17!!0!!0!!0!!0!!105!!48 |- |rowspan="3"|[[Harju JK Laagri U21]] |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- |[[II liiga 2023|2023]] |II liiga lõuna/lääs |5||8||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||8 |- !colspan="2"|Kokku !6!!9!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!6!!9 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !106!!40!!5!!17!!0!!0!!0!!0!!111!!57 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Harju JK Laagri: *[[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2022|2022]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|29910}} *{{EJL2|951}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/karel-eerme/profil/spieler/574222 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Eerme, Karel}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Harju JK Laagri jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 7gupgzjvst3kaakj2stn847i689o5gu 0 667511 7253971 6712036 2026-10-16T08:36:12Z Kuriuss 38125 7253971 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Artjom Jermatšenko | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Artjom Jermatšenko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|11|14}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = 35 | noorteaastad1 =2010–2016| noorteklubi1 = [[Lasnamäe FC Ajax]] | noorteaastad2 =2017–2020| noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 =2017–2018| mänge1 =9| väravaid1 =0| klubi1 = [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad2 =2017–2020| mänge2 =88| väravaid2 =22| klubi2 = [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2021| mänge3 =22| väravaid3 =1| klubi3 = → [[FC Kuressaare]] (laenul) | aastad4 =2021| mänge4 =1| väravaid4 =0| klubi4 = → [[FC Kuressaare II]] | aastad5 =2022–| mänge5 =30| väravaid5 =2| klubi5 = [[FC Kuressaare]] | aastad6 =| mänge6 =| väravaid6 =| klubi6 = | klubi_seisuga = 31. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2019| koondisemänge1 =2| koondiseväravaid1 =0| koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 =| koondiseväravaid2 =| koondis2 = | koondis_seisuga = 31. detsember 2023 }} '''Artjom Jermatšenko''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2001]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|ründav poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[FC Kuressaare]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Jermatšenko on mänginud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19 koondises]] kaks mängu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 31. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U19]] |[[II liiga 2017|2017]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |6||0||1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||7||0 |- |[[Esiliiga B 2018|2018]] |[[Esiliiga B]] |3||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||3||0 |- !colspan="2"|Kokku !9!!0!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!10!!0 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2017|2017]] |[[Esiliiga]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||2||0 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |30||4||3||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||33||5 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |Esiliiga |31||14||2||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||33||14 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |Esiliiga |25||4||1||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||26||5 |- !colspan="2"|Kokku !88!!22!!6!!2!!0!!0!!0!!0!!94!!24 |- |rowspan="1"|[[FC Kuressaare]] (laenul) |[[Premium liiga 2021|2021]] |[[Premium liiga]] |22||1||2||1||colspan="2"|–||0||0||24||2 |- |rowspan="1"|[[FC Kuressaare II]] |[[II liiga 2021|2021]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[FC Kuressaare]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |[[Premium liiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |30||2||2||0||colspan="2"|–||0||0||32||2 |- !colspan="2"|Kokku !30!!2!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!32!!2 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !150!!25!!11!!3!!0!!0!!0!!0!!161!!28 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora U17: *U17 Eliitliiga Esiliiga: 2017 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|24246}} *{{EJL2|1222}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/artjom-jermatsenko/profil/spieler/493043 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Jermatšenko, Artjom}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] tms8dyfjcm48f968n35o0v62ujfpl6p 0 667517 7253950 6712041 2026-10-16T08:26:15Z Kuriuss 38125 7253950 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Andero Kivi | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Andero Kivi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|11|07}} | sünnilinn = [[Kuressaare]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = 88 | noorteaastad1 =2011–2015| noorteklubi1 = [[Saaremaa JK aameraaS]] | noorteaastad2 =2017–2020| noorteklubi2 = [[FC Kuressaare]] | aastad1 =2019–| mänge1 =16| väravaid1 =1| klubi1 = [[FC Kuressaare]] | aastad2 =2019–| mänge2 =115| väravaid2 =115| klubi2 = → [[FC Kuressaare II]] | aastad3 =| mänge3 =| väravaid3 =| klubi3 = | klubi_seisuga = 31. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Andero Kivi''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[2003]] [[Kuressaare]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[FC Kuressaare]]. ==Klubikarjäär== ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 31. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, [[Väikesed karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="6"|[[FC Kuressaare]] |[[Premium liiga 2019|2019]] |[[Premium liiga]] |0||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premium liiga |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |4||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |11||1||3||4||colspan="2"|–||0||0||14||5 |- !colspan="2"|Kokku !16!!1!!5!!4!!0!!0!!0!!0!!21!!5 |- |rowspan="6"|[[FC Kuressaare II]] |[[II liiga 2019|2019]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |24||13||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||13 |- |[[II liiga 2020|2020]] |II liiga lõuna/lääs |20||19||0||0||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="VKV">[[Väikesed karikavõistlused]]</ref>||3||22||22 |- |[[II liiga 2021|2021]] |II liiga lõuna/lääs |16||18||0||0||colspan="2"|–||0||0||16||18 |- |[[II liiga 2022|2022]] |II liiga lõuna/lääs |23||35||0||0||colspan="2"|–||0||0||23||35 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |[[Esiliiga B]] |32||30||0||0||colspan="2"|–||0||0||32||30 |- !colspan="2"|Kokku !115!!115!!0!!0!!0!!0!!2!!3!!117!!118 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !131!!116!!5!!4!!0!!0!!2!!3!!138!!123 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|27228}} *{{EJL2|vana_id=27228}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/andero-kivi/profil/spieler/711979 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Kivi, Andero}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] danf9pn9l04t60cv47a9vp9g4t4zayt 0 667518 7253966 6712044 2026-10-16T08:33:12Z Kuriuss 38125 7253966 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Sander Alex Liit | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Sander Alex Liit | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|04|11}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = 4 | noorteaastad1 =2012–2021| noorteklubi1 = [[FC Nõmme United]] | noorteaastad2 =2017| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2018–2021| mänge1 =81| väravaid1 =4| klubi1 = [[FC Nõmme United]] | aastad2 =2021| mänge2 =1| väravaid2 =2| klubi2 = → [[FC Nõmme United U21]] | aastad3 =2022–| mänge3 =53| väravaid3 =1| klubi3 = [[FC Kuressaare]] | aastad4 =| mänge4 =| väravaid4 =| klubi4 = | klubi_seisuga = 31. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2018| koondisemänge1 =1| koondiseväravaid1 =0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2019| koondisemänge2 =7| koondiseväravaid2 =1| koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2021| koondisemänge3 =5| koondiseväravaid3 =0| koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2022–| koondisemänge4 =8| koondiseväravaid4 =0| koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =| koondisemänge5 =| koondiseväravaid5 =| koondis5 = | koondis_seisuga = 31. detsember 2023 }} '''Sander Alex Liit''' (sündinud [[11. aprill|11. aprillil]] [[2003]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[FC Kuressaare]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Liit on mänginud [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]], [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|U17]], [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|U19]] ja [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|U21 koondistes]] kokku 21 mängu ja löönud ühe värava. 2023. aastal oli ta [[Eesti jalgpallikoondis|A-koondises]] varumängijate pingil kahes kohtumises, Islandi ja Soome vastu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 31. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[FC Nõmme United]] |[[Esiliiga B 2018|2018]] |[[Esiliiga B]] |7||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- |[[Esiliiga B 2019|2019]] |Esiliiga B |17||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||18||1 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |[[Esiliiga]] |28||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||29||1 |- |[[Esiliiga 2021|2021]] |Esiliiga |29||2||1||0||colspan="2"|–||0||0||30||2 |- !colspan="2"|Kokku !81!!4!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!84!!4 |- |rowspan="1"|[[FC Nõmme United U21]] |[[III liiga 2021|2021]] |[[III liiga|III liiga lääs]] |1||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||2 |- |rowspan="3"|[[FC Kuressaare]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |[[Premium liiga]] |29||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||31||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |24||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||26||1 |- !colspan="2"|Kokku !53!!1!!4!!0!!0!!0!!0!!0!!57!!1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !135!!7!!7!!0!!0!!0!!0!!0!!142!!7 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;FC Nõmme United: *[[Esiliiga B]]: [[Esiliiga B 2019|2019]] ;FC Nõmme United U17: *U17 Eliitliiga Esiliiga: 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|29629}} *{{EJL2|965}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/sander-alex-liit/profil/spieler/570926 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Liit, Sander Alex}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] lziwpii8ggh7u40acmjjadrfs27ahre 0 667529 7253947 6712046 2026-10-16T08:25:54Z Kuriuss 38125 7253947 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Rihard Meesit | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Rihard Meesit | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|10|16}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 192 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = 66 | noorteaastad1 =2015–2016| noorteklubi1 = [[Nõmme Kalju FC]] | noorteaastad2 =2019–2020| noorteklubi2 = [[Tallinna JK Augur]] | noorteaastad3 =2019| noorteklubi3 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | noorteaastad4 =2021–2023| noorteklubi4 = [[FC Nõmme United]] | aastad1 =2022–2023| mänge1 =0| väravaid1 =0| klubi1 = [[FC Nõmme United]] | aastad2 =2022–2023| mänge2 =9| väravaid2 =0| klubi2 = → [[FC Nõmme United U21]] | aastad3 =2023–| mänge3 =0| väravaid3 =0| klubi3 = [[FC Kuressaare]] | aastad4 =2023–| mänge4 =13| väravaid4 =0| klubi4 = → [[FC Kuressaare U21]] | aastad5 =| mänge5 =| väravaid5 =| klubi5 = | klubi_seisuga = 31. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2023–| koondisemänge1 =1| koondiseväravaid1 =0| koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 =| koondiseväravaid2 =| koondis2 = | koondis_seisuga = 31. detsember 2023 }} '''Rihard Meesit''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[FC Kuressaare]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Meesit on mänginud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19 koondistes]] ühe mängu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 31. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[FC Nõmme United]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[Esiliiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |Esiliiga |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0 |- |rowspan="1"|[[FC Nõmme United U21]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[II liiga 2022|II Liiga]] |9||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- |rowspan="1"|[[FC Kuressaare]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |0||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- |rowspan="1"|[[FC Kuressaare U21]] |[[Esiliiga B 2023|2023]] |[[Esiliiga B]] |13||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !22!!0!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!24!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;FC Nõmme United U17: *U17 Eliitliiga Esiliiga: 2021 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|37775}} *{{EJL2|694}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/rihard-meesit/profil/spieler/899845 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Meesit, Rihard}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] r92wdhszomeknkgevrjnkg0d84y7h3u 0 667533 7253969 6712051 2026-10-16T08:35:24Z Kuriuss 38125 7253969 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Sten-Egert Paap | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Sten-Egert Paap | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|01|12}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[FC Kuressaare]] | särginumber = 33 | noorteaastad1 =2010–2021| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | noorteaastad2 =2017| noorteklubi2 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2018–2021| mänge1 =48| väravaid1 =0| klubi1 = [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad2 =2018–2021| mänge2 =18| väravaid2 =0| klubi2 = [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad3 =2022–| mänge3 =3| väravaid3 =0| klubi3 = [[FC Kuressaare]] | aastad4 =2022–| mänge4 =21| väravaid4 =3| klubi4 = → [[FC Kuressaare U21]] | aastad5 =| mänge5 =| väravaid5 =| klubi5 = | klubi_seisuga = 31. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = }} '''Sten-Egert Paap''' (sündinud [[12. jaanuar|12. jaanuaril]] [[2003]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[FC Kuressaare]]. ==Klubikarjäär== ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 31. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2018|2018]] |[[Esiliiga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |Esiliiga |7||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||7||0 |- |[[Esiliiga 2020|2020]] |Esiliiga |23||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||25||0 |- |[[Esiliiga 2021|2021]] |Esiliiga |18||0||3||1||colspan="2"|–||0||0||21||1 |- !colspan="2"|Kokku !48!!0!!5!!1!!0!!0!!0!!0!!53!!1 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora U19]] |[[Esiliiga B 2018|2018]] |[[Esiliiga B]] |4||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- |[[II liiga 2019|2019]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |12||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||12||0 |- |[[II liiga 2021|2021]] |II liiga lõuna/lääs |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !18!!0!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!19!!0 |- |rowspan="3"|[[FC Kuressaare]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |[[Premium liiga]] |3||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||4||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |0||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !3!!0!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!6!!0 |- |rowspan="3"|[[FC Kuressaare U21]] |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |6||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||1 |- |[[Esiliiga B 2023|2023]] |[[Esiliiga B]] |15||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||2 |- !colspan="2"|Kokku !21!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!21!!3 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !90!!3!!9!!1!!0!!0!!0!!0!!99!!4 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|25851}} *{{EJL2|vana_id=25851}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/sten-egert-paap/profil/spieler/551884 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Paap, Sten-Egert}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] m95fjhzpunb37qzwncxjmeakh93yvr3 0 668359 7253962 6712067 2026-10-16T08:31:37Z Kuriuss 38125 7253962 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Robert Veering | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Robert Veering | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|12|01}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 66 | noorteaastad1 =2014–2023| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 =2021–2022| mänge1 =13| väravaid1 =1| klubi1 = [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad2 =2021–| mänge2 =50| väravaid2 =1| klubi2 = [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2023–| mänge3 =10| väravaid3 =1| klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 =| mänge4 =| väravaid4 =| klubi4 = | klubi_seisuga = 14. jaanuar 2024 | koondiseaastad1 =2022| koondisemänge1 =3| koondiseväravaid1 =0| koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad2 =2023| koondisemänge2 =6| koondiseväravaid2 =0| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 =2023–| koondisemänge3 =2| koondiseväravaid3 =0| koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 =2024–| koondisemänge4 =1| koondiseväravaid4 =0| koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 14. jaanuar 2024 }} '''Robert Veering''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[2005]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Veering on mänginud [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]], [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|U19]] ja [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|U21 koondistes]] kokku 11 mängu. A-koondise debüüdi tegi Veering [[12. jaanuar|12. jaanuaril]] [[2024]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu.<ref name=":1">[https://soccernet.ee/artikkel/luup-peale-kaotus-kull-aga-tahtejouline-uldpilt-annab-noortele-sinisarkidele-lootust Luup peale | Kaotus küll, aga tahtejõuline üldpilt annab noortele Sinisärkidele lootust (galerii!)] Soccernet.ee, 12. jaanuar 2024</ref> Samas mängus debüteerisid ka [[Nikita Mihhailov]], [[Andreas Vaher]], [[Kevor Palumets]], [[Ramol Sillamaa]], [[Kristo Hussar]] ja [[Oskar Hõim]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 1. jaanuar 2024'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U19]] |[[II liiga 2021|2021]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |9||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- |[[II liiga 2022|2022]] |II liiga lõuna/lääs |4||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||1 |- !colspan="2"|Kokku !13!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!13!!1 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2021|2021]] |[[Esiliiga]] |3||0||1||0||colspan="2"|–||0||0||4||0 |- |[[Esiliiga 2022|2022]] |Esiliiga |23||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||25||0 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |Esiliiga |24||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||1 |- !colspan="2"|Kokku !50!!1!!3!!0!!0!!0!!0!!0!!53!!1 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |10||1||2||0||0||0||0||0||12||1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !73!!3!!5!!0!!0!!0!!0!!0!!78!!3 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 14. jaanuar 2024'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2024||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2023|2023]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|34384}} *{{EJL2|53}} *[https://www.transfermarkt.com/robert-veering/profil/spieler/898490 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Veering, Robert}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] ifs79h3nnhqbih5slsrqikn4mdwl02c 0 668363 7253973 6712069 2026-10-16T08:37:49Z Kuriuss 38125 7253973 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Oskar Hõim | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Oskar Hõim | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|07|01}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 185 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Paide Linnameeskond]] | särginumber = 28 | noorteaastad1 = 2013–2024| noorteklubi1 = [[Nõmme Kalju FC]] | noorteaastad2 =2013| noorteklubi2 = [[AIK Fotboll|AIK]] | noorteaastad3 =2014–2019| noorteklubi3 = [[IF Brommapojkarna]] | noorteaastad4 =2019–2023| noorteklubi4 = [[JK Tabasalu]] | noorteaastad5 =2019| noorteklubi5 = → [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2021–2022| mänge1 =51| väravaid1 =3| klubi1 = [[JK Tabasalu]] | aastad2 =2022 | mänge2 =1| väravaid2 =0| klubi2 = → [[JK Tabasalu U21]] | aastad3 =2023– | mänge3 =34| väravaid3 =0| klubi3 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad4 =2023– | mänge4 =5| väravaid4 =0| klubi4 = → [[Paide Linnameeskond U21]] | aastad5 =| mänge5 =| väravaid5 =| klubi5 = | klubi_seisuga = 14. jaanuar 2024 | koondiseaastad1 =2021–2022| koondisemänge1 =10| koondiseväravaid1 =0| koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2022| koondisemänge2 =3| koondiseväravaid2 =0| koondis2 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad3 =2022–| koondisemänge3 =13| koondiseväravaid3 =1| koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2024–| koondisemänge4 =1| koondiseväravaid4 =0| koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 14. jaanuar 2024 }} '''Oskar Hõim''' (sündinud [[1. juuli]]l [[2005]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Paide Linnameeskond]]. ==Klubikarjäär== ==Koondisekarjäär== Hõim on mänginud [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]], [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|U18]] ja [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|U19 koondistes]] kokku viis mängu ja löönud ühe värava. A-koondise debüüdi tegi Hõim [[12. jaanuar|12. jaanuaril]] [[2024]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu.<ref name=":1">[https://soccernet.ee/artikkel/luup-peale-kaotus-kull-aga-tahtejouline-uldpilt-annab-noortele-sinisarkidele-lootust Luup peale | Kaotus küll, aga tahtejõuline üldpilt annab noortele Sinisärkidele lootust (galerii!)] Soccernet.ee, 12. jaanuar 2024</ref> Samas mängus debüteerisid ka [[Nikita Mihhailov]], [[Andreas Vaher]], [[Kevor Palumets]], [[Ramol Sillamaa]], [[Robert Veering]] ja [[Kristo Hussar]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 1. jaanuar 2024'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[JK Tabasalu]] |[[Esiliiga B 2021|2021]] |[[Esiliiga B]] |20||0||2||1||colspan="2"|–||0||0||22||1 |- |[[Esiliiga B 2022|2022]] |Esiliiga B |31||3||4||1||colspan="2"|–||0||0||35||4 |- !colspan="2"|Kokku !51!!3!!6!!2!!0!!0!!0!!0!!57!!5 |- |rowspan="1"|[[JK Tabasalu U21]] |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="1"|[[Paide Linnameeskond]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |34||0||2||0||1<ref group="lower-alpha" name="KON">[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="ESK">[[Eesti Superkarikas]]</ref>||0||38||0 |- |rowspan="1"|[[Paide Linnameeskond U21]] |[[Esiliiga 2023|2023]] |[[Esiliiga]] |5||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !91!!3!!8!!2!!1!!0!!1!!0!!101!!5 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 14. jaanuar 2024'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2024||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Paide Linnameeskond: *[[Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2023|2023]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|31471}} *{{EJL2|98}} *[https://www.transfermarkt.com/oskar-hoim/profil/spieler/779023 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Hõim, Oskar}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 6iuos86wnqlghva50jcbe5q4hwksm1k 0 670837 7253648 6682201 2026-10-15T17:32:08Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253648 wikitext text/x-wiki '''"Näljamängud"''' on filmisari, mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kirjaniku [[Suzanne Collins]]i romaanisarjal "[[Näljamängud (raamatusari)|Näljamängud]]". Tegu on [[Ulmefilm|ulmeliste]] [[Düstoopia|düstoopiliste]] [[Seiklusfilm|seiklusfilmidega]]. Filme levitab [[Lionsgate]] ning produtsendid on [[Nina Jacobson]] ja [[Jon Kilik]]. Kolme esimese raamatu põhjal valminud filmides mängivad samad näitlejad: [[Jennifer Lawrence]] kehastab peategelast [[Katniss Everdeen|Katniss Everdeeni]], [[Josh Hutcherson]] mängib [[Peeta Mellark]]i, [[Liam Hemsworth]] on [[Gale Hawthorne]], [[Woody Harrelson]] on [[Haymitch Abernathy]] rollis, [[Elizabeth Banks]] mängib [[Effie Trinket]]it, [[Stanley Tucci]] mängib [[Caesar Flickerman]]i ja [[Donald Sutherland]] on [[Coriolanus Snow|president Snow]]. "[[Laululindude ja madude ballaad (film)|Laululindude ja madude ballaadis]]" esineb [[Tom Blyth]] [[Coriolanus Snow]]'na, [[Rachel Zegler]] on [[Lucy Gray Baird]], [[Josh Andrés Rivera]] mängib [[Sejanus Plinth]]i, [[Tigris Snow]]'na astub üles [[Hunter Schafer]], [[Peter Dinklage]] on [[Casca Highbottom]], [[Viola Davis]] mängib doktor [[Volumnia Gaul]]i ja [[Jason Schwartzman]] on [[Lucretius Flickerman|Lucretius Flickerman (Lucy)]]. [[Kategooria:Filmisarjad]] gk3hsmpls9nquar8pflmjrzr7p61xu0 0 671372 7253860 7238880 2026-10-16T04:53:30Z Kapa1964 208720 7253860 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) , porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович'' ja ''Василий Петрович Мейер''). Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] j7l10fvvzrkc6l09wbsx9oenbru06ev 7253862 7253860 2026-10-16T04:55:31Z Kapa1964 208720 7253862 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович'' ja ''Василий Петрович Мейер''). Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 1yhzkt8othxfr4dewyh0fdy6v3zx4ag 0 671722 7253724 7059369 2026-10-15T18:55:32Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253724 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast film | stsenaarium = {{Plainlist| * [[Jon Spaihts]] * [[Denis Villeneuve]] * [[Eric Roth]] }} | produtsent = {{Plainlist| * [[Mary Parent]] * [[Denis Villeneuve]] * [[Cale Boyter]] * Joe Caracciolo Jr. }} | peaosades = {{Plainlist|<!-- PER BILLING POSTER --> * [[Timothée Chalamet]] * [[Rebecca Ferguson]] * [[Oscar Isaac]] * [[Josh Brolin]] * [[Stellan Skarsgård]] * [[Dave Bautista]] * [[Stephen McKinley Henderson]] * [[Zendaya]] * [[Chang Chen]] * [[Sharon Duncan-Brewster]] * [[Charlotte Rampling]] * [[Jason Momoa]] * [[Javier Bardem]] }} | muusika = [[Hans Zimmer]] | keel = inglise | režissöör = [[Denis Villeneuve]] | žanr = [[Ulmefilm|ulme]] | originaalpealkiri = Dune | operaator = [[Greig Fraser]] | esilinastus = *3. september 2021 ([[Veneetsia filmifestival|Veneetsia]]) *17. september 2021 (Eesti) | riik = Ameerika Ühendriigid }} '''"Düün"''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] '''"Dune"''') on 2021. aasta Ameerika Ühendriikide [[ulmefilm]], mille lavastas [[režissöör]] [[Denis Villeneuve]] [[Frank Herbert]]i 1965. aastal ilmunud [[Düün (romaan)|samanimelise romaani]] ainetel. Filmis, mille tegevustik leiab aset kauges tulevikus, jälgitakse noore aadlivõsu [[Paul Atreides]]e elukäiku, kui tema perele antakse üle võim surmatõotava, kuid universumi kõige kallimat maavara sisaldava kõrbeplaneedi [[Arrakis]]e üle. Tähtsamates rollides astuvad üles [[Timothée Chalamet]], [[Rebecca Ferguson]], [[Oscar Isaac]], [[Josh Brolin]], [[Stellan Skarsgård]], [[Dave Bautista]], [[Stephen Henderson|Stephen McKinley Henderson]], [[Zendaya]], [[Chang Chen]], [[Sharon Duncan-Brewster]] ja [[Charlotte Rampling]]. Film on kolmas "[[Düün (romaan)|Düüni]]" [[Adaptatsioon (kirjandus)|ekraniseering]], järgnedes [[David Lynch]]i [[Dune (1984. aasta film)|1984. aasta filmile]] ja [[John Harrison (režissöör)|John Harrisoni]] [[Frank Herberti luite|2000. aasta teleseriaalile]]. Film esilinastus [[Veneetsia filmifestival]]il [[3. september|3. septembril]] [[2021]]. Peale [[kriitik]]ute ja [[publik]]u heakskiitu sai film ka 10 [[Oscar]]i nominatsiooni, sealhulgas [[Parima filmi Oscar|parima filmi kategoorias]], millest võitis 4. 2024. aasta märtsis ilmus filmile järg "[[Düün: teine osa]]". == Süžee == Kauges tulevikus määrab [[padišahh]]-[[imperaator]] Shaddam IV [[hertsog]] Leto Atreidese, Caladani [[Planeet|planeedi]] valitseja, asendama [[parun]] Vladimir Harkonneni karmi [[Kõrb|kõrbeplaneedi]] [[Arrakis]]e valitsejana. Arrakis on tuntud kui väärtusliku, ainsana [[Tähtedevaheline lend|tähtedevahelist reisimist]] võimaldava ning elujõudu võimendava, [[Psühhotroopne aine|psühhotroopse aine]] "vürtsi" ainsa allikana. Imperaator Shaddam plaanib Atreideste mõjuvõimu suurenemise hirmus plaani hävitada Atreideste pere. Arrakisel Harkonnenide võimu taastamiseks annab imperaator salaja Harkonennide valdusse oma Sardokari väed. Leto kahtlustab imperaatorit, kuid otsustab, et Arrakisel valitsemine ja kohaliku fremeni [[Hõim|hõimuga]] liidu loomine on riski väärt. Leto [[konkubiin]] emand Jessica on Bene Gesseriti, eksklusiivse [[Üleloomulikkus|üleloomulike]] füüsiliste ja vaimsete võimetega naiskogukonna [[akolüüt]]. Sajandeid kestnud [[vereliinide aretusprogrammi]] osana anti Jessicale korraldus [[Sünnitus|sünnitada]] tütar, kelle pojast saaks Kwisatz Haderach – benegesseritlane ja [[Messias|messialik]] üliolend, kellel on inimkonda paremasse tulevikku suunav [[Selgeltnägemine|selgeltnägemisvõime]]. Jessica eiras oma kohustusi ja sünnitas poja, Paul Atreidese, kellele õpetas Bene Gesseriti põhitõdesid ning oskusi. Teismelisena räägib Paul Jessicale ja oma õpetajale Duncan Idahole oma murettekitavatest nägemustest, millest teada saades külastab benegesseritlasest kõrgeauline ema Gaius Helen Mohiam Caladani ja testib mürginõela, gom jabbari, abil Pauli inimlikkust ja impulsikontrolli. Pauli ellujäämisele järgnevalt nõuab Mohiam Giedi Prime'i planeedil toimuval salakohtumisel parun Harkonnenilt, et ta jätaks Pauli ja Jessica Arrakisel plaanitavas veresaunas ellu. Atreidesed saabuvad Arrakeeni, Arrakisel asuvasse [[Kindlus|kindlusse]]. Hertsog Leto poolt läkitatud eelrühm Duncan Idahoga eesotsas on planeedi [[Pärismaalased|põliselanike]] fremenitega kontakti saavutanud. Benegesseritlaste sajanditepikkune omakasulik [[Ebausk|ebausu]]- ja ennustuskülv põliselanike seas kannab viimaks vilja: nad austavad Pauli ja Jessicat, pidades neid ettekuulutustest tuntud päästjateks. Leto peab läbirääkimisi fremenite pealiku Stilgariga ja kohtub impeeriumi üleminekukohtuniku dr Kynesiga, fremenite seas elava [[planetoloogia|planetoloogiga]]. Kynes annab neile ülevaate vürtsikoristuse ohtudest ja hiiglaslikest liivaussidest, kes [[Kõrb|kõrbes]] rändavad ja muudavad vibreeriva erikilbi kasutamise roomikute kaitsmiseks ebamõistlikuks. [[Linnuk|Ornitopteri]] lennul üle kõrbe päästavad nad hätta sattunud vürtsikoristusmeeskonna liivaussi käest ning Pauli kokkupuude vürtsiga tekitab talle aina tugevamaid nägemusi. Harkonnenide mõrvakatse Paulile putukataolise kütt-otsijaga ebaõnnestub. Atreideste ihuarst doktor Yueh reedab nad ja lülitab välja Arrakeeni kaitsekilbid, võimaldades Harkonnenidel ja Sardokaril rünnata. Ta muudab Leto [[Halvatus|teovõimetuks]], plaanides vahetada ta Harkonneni paruni vangis oleva abikaasa vastu. Yueh asendab ühe Leto hammastest [[Mürk|mürkgaasikapsliga]], millega hertsog saab paruni mõrvata. Parun petab Yuehit ning tapab ta. Leto hammustab gaasikapslit, tappes enda ja paruni kaaskonna, kuid parun jääb ellu. Vaatamata paruni korraldusest Paul ja Jessica kõrbe surema jätta, on kaastundlik Yueh jätnud neile ellujäämisvarudega komplekti. Jessica kasutab Bene Gesseriti "hääle" tehnikat, et [[telepaatia]] abiga nende vangistajad tappa. Veetes öö keset kõrbe ja vürtsivälju, näeb Paul košmaarseid nägemusi tema nimel peetavast verisest püha sõjast. Harkonneni parun annab vallutatud Arrakise juhtimise üle oma vennapojale Rabbanile ja käsib tal vürtsikorjed taastada, et sissetungi kulud hüvitada. Duncan ja Kynes leiavad kõrbest Pauli ja Jessica ning Paul avaldab oma plaani abielluda ühega imperaatori tütardest, et hoida ära imperaatori reeturlikkuse avalikustumisel algatatav [[kodusõda]]. Sardokari väed leiavad neid, ning Duncan ja Kynes ohverdavad endid, et Paul ja Jessica saaksid põgeneda. Sügaval kõrbes kohtavad Paul ja Jessica Stilgari hõimu, sealhulgas Chanit, noort fremeni naist, keda Paul on korduvalt oma nägemustes näinud. Fremeni sõdalane Jamis ei nõustu Stilgari leebusega võõraste suhtes ja kutsub Pauli [[Duell|duellile]], mille Paul Jamise tapmisega võidab. Eirates oma ema nõuandeid ühineb Paul fremenitega, et jätkata oma isa unistust hõimuga liit luua ja Arrakisele rahu tuua. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Ulmefilmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] mjwjcxx8grckscjccd19s0rno8bu8mw 0 673270 7253811 7098932 2026-10-15T21:47:21Z Evlper 104506 /* Traditsiooniliste põhiplaanide tüübid */ 7253811 wikitext text/x-wiki [[File:S. Hripsime exterior.JPG|thumb|618. aastast pärinev Püha Hripsime kirik mõnede hilisemate lisandustega]] [[File:Tekor church before 1912.jpg|thumb|5. sajandist pärit Tekori basiilika enne 1912. aastat tehtud fotol; praeguseks hävinud]] [[File:Երերույքի Տաճար 05.jpg|thumb|4.–6. sajandil ehitatud Jererukhi basiilika varemed]] [[File:Plans of Armenian churches.jpg|thumb|Armeenia kirikute tüüpilised põhiplaanid]] '''Armeenia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Armeenia]] traditsioonilisel viisil ehitatud [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitisi]], mis on seal püstitatud alates Armeenia ristiusustamisest; traditsiooni vanuseks peetakse viimast 1900 aastat. Armeenia kirikuarhitektuuri iseloomulikud tunnused kinnistusid sealsesse ehituskunsti 6.–7. sajandil, edestades sellega [[Kiievi-Vene arhitektuur|Kiievi-Vene]], [[Etioopia kirikuarhitektuur|Etioopia]] ja [[Püstpalkkirik|Skandinaavia rahvuslikke]] kirikuehitustraditsioone. == Iseloomulikud jooned == [[Kristlus]] on Armeenia riigi[[religioon]] alates umbes 300. aastast; esimesed kirikud ehitati [[Gregorius Valgustaja]] käsul sageli endisaegsete paganlike pühamute kohale. Oletatud on, et osa ehitistele tunnuslikku võeti varasemast traditsioonist üle. Eri [[põhiplaan]]ilahendustega pühakodasid ühendavad järgmised jooned: * Kirikud on peaaegu täielikult tehtud [[kivi]]st, kasutatud on kohalikku vulkaanilist [[tuff]]i ja [[basalt]]i. * Hooneid iseloomustab rõhutatud vertikaalsus ja kiriku kõrgus ületab sageli hoone pikkuse. * Vertikaalsust rõhutavad ka kõrged kitsad aknad. * Kesk[[kuppel|kupl]]i asemel katab [[Võlv|võlvitud]] [[nelitis]]t teravatipuline radiaalselt segmenteeritud [[koonuskatus]], mis kõrgub hulknurksel akendega [[tambuur]]il. * Kivist võlvlaed ja kõrged [[ümarkaar]]ed; kaared toetavad kuplit ja liigendavad seinu. * Katus on keeruka kujuga, koosneb omavahel [[Lõikumine|lõikuvatest]] väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri nii [[basiilika]] kui ka [[tsentraalehitis]]e tüüpi kirikutes. * Katus on kaetud õhukeste tuff[[sindel|sindlitega]]. * Kui esineb [[fresko]]sid ja [[raiddekoor]]i, on need keeruka töötlusega ja kujutavad [[Põimornament|põimornamendi]] taoliselt omavahel sõlmunud [[viinapuu]]vääte ja -lehti. * Välisseinu katab raiddekoor, milles võib esineda ka figuraalseid kujutisi. <gallery> ARZAKAN NEGHUTSI VANQ MONASTERY Վանական համալիր Նեղուցի վանք (Արզականի վանք, Սբ. Աստվածածին, Նեղոց Սբ. Աստվածածին) 75.JPG|10. sajandi [[Neghutshi klooster|Neghutshi kloostri]] kiriku idasein 2023.03.26 Sanahin 166.jpg|[[Sanahini klooster]] Noravank.JPG|[[Noravanki klooster|Noravankhi kloostri]] kirikud St. Karapet Church (1205).png|[[Hogevankh]]i kloostri Karapeti kirik The Cathedral of Ani.jpg|[[Ani katedraal]], tagaplaanil Lunastaja kirik </gallery> == Traditsiooniliste põhiplaanide tüübid == Arhitekt ja arhitektuuriajaloolane [[Toros Toramanian]] eristas järgmisi põhiplaanide tüüpe, mida kasutati ja varieeriti 20. sajandi alguseni: * [[Basiilika]] tüüp (armeenia keeles ''Bazilik'', Բազիլիկ), näide [[Jererukh]] * [[Kuppelbasiilika]] tüüp (''Gmbethakir bazilik'', Գմբեթակիր բազիլիկ), näide [[Tekori basiilika]] * Ristikujuline [[Tsentraalehitis|tsentraalehitis]] (''Etšhmiadznatip'', Էջմիածնատիպ; sõna-sõnalt 'Etšhmiadzini-tüüp'), näide [[Etšhmiadzini katedraal]] * Vertikaalse risttahuka kujuline tüüp (''Vowghghagits kharankjun'', Ուղղագիծ քառանկյուն), näide [[Püha Gajane kirik]] * Radiaalne tsentraalehitis (''Sharavighajin'', Շառավիղային), näide [[Püha Hripsime kirik]] * [[Ümarkirik]] (''Zvarthnotsatip'', Զվարթնոցատիպ; sõna-sõnalt 'Zvarthnotshi-tüüp'), näide [[Zvarthnotshi katedraal]] == Gavith == 11. või 12. sajandil ilmus Armeenia kirikuarhitektuuri omapärane ruumitüüp, millel pole analoogi Lääne-Euroopa kirikuehituses; eelkõige ehitati taolisi kloostrikirikutes. See on kirikusaalist lääne pool paiknev eeskoda ''[[gavith]]''. Funktsioonilt sarnanes see Bütsantsi ja Lääne kirikute [[narteks]]iga, kuid mitte arhitektuurilt. ''Gavith'' oli enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga ja neli [[sammas]]t jagasid selle üheksaks väiksemaks kvadraadiks. Keskmise kvadraadi laes oli ümmargune või hulknurkne valgusava (vahel nimetatud ka ''oculus''), mis võis paikneda sammastele toetuva väikese [[kuppel|kupli]] või akendega [[Latern (arhitektuur)|latern]]a tipus.<ref name="kirchenbau">[http://www.kulturatlas.at/arm/page/00075964.htm Kirchenbau (Armenische Kirche). - Kulturatlas]</ref> Eeskoja suurus oli väga varieeruv ja selle proportsioon kiriku enda suurusega polnud kindlaks määratud. Oli suuri kirikuid, millel oli väike ''gavith'', ja vastupidi, väikese kiriku ''gavith'' võis olla väga avar. ''Gavith'' võis olla kogunemisruum, sealt võis jälgida jumalateenistust nagu kirikusaaliski, samuti jagati seal usuõpetust, hoiti raamatuid ja lahendati kohtuasju.<ref name="kirchenbau" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.armeniafest.com/architecture.html Architecture. - Armeniafest. St. Sarkis Armenian Church] * [https://armeniadiscovery.com/en/place/the-architecture-of-churches The Architecture of Churches. Armenia Discovery] * [http://www.kulturatlas.at/arm/page/00075964.htm Kirchenbau (Armenische Kirche). - Kulturatlas] [[Kategooria:Armeenia arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] czmw4mqquies0m69opkdz7jwdfgkdsl 0 673562 7253507 6624454 2026-10-15T12:01:22Z Evlper 104506 7253507 wikitext text/x-wiki [[File:Ani-Cathedral, Ruine.jpeg|thumb|Ani katedraal 2019. aastal, vaade kagust]] [[File:Ani Cathedral West side 5675.jpg|thumb|Läänefassaad]] [[File:Anii Mayr Tacar plan.jpg|thumb|Kiriku [[põhiplaan]]]] [[File:Ani Cathedral model by Toros Toramanian.png|thumb|[[Toros Toramanian]]i [[rekonstruktsioon]] Ani katedraali välimusest]] '''Ani katedraal''' ([[armeenia keel]]es Անիի մայր տաճար, ''Anii majr tatšar''; [[türgi keel]]es ''Ani Katedrali'') keskaegse [[Bagrationi dünastia|Bagratiidid]]e [[Armeenia]] pealinna [[Ani (linn)|Ani]] suurim säilinud ehitis, arhitekt [[Trdat (arhitekt)|Trdati]] ehitatud kunagine [[katedraalkirik]], mis asub Ida-[[Türgi]]s Armeenia piiri ääres. == Ajaloost == Katedraali ehitus lõpetati [[11. sajand]]i algul ja seal asus ligi pool sajandit [[Katoolikos|katoolikos]]e aujärg. 1064. aastal muudeti Ani katedraal pärast [[Seldžukid|seldžukkide]] vallutusi [[mošee]]ks. Hiljem läks see Armeenia kirikule tagasi, ent 1319. aastal toimunud maavärinas varises kiriku [[nelitiskuppel]] ja kooniline katus. Selle järel kaotas kirik järk-järgult oma tähtsuse, hüljati ning hoone hakkas lagunema. Kiriku loodenurga müürid varisesid [[1988. aasta Armeenia maavärin|1988. aasta maavärinas]]. Katedraal on Ani suurim hoone. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga [[kuppelbasiilika]], kuigi praeguselt siluetilt puuduvad [[tambuur]] ja [[kuppel]]. Siseruumis oli kesklöövis kasutatud [[teravkaar]]t ja [[kimppiilar]]itega sarnanevaid järgulisi tugesid, mis on põhjustanud oletusi ehitise mõjust [[gooti arhitektuur]]ile. Ani katedraal kanti koos muude Ani ehitistega 2016. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse<ref>[https://en.unesco.org/silkroad/content/archaeological-site-ani-was-inscribed-unesco-world-heritage-list Archaeological Site of Ani was inscribed on the UNESCO World Heritage List. - unesco.org]</ref><ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1518/ Archaeological Site of Ani. - unesco.org]</ref>. == Pildid == <gallery> Ani cathedral and Redeemer.jpg|Vaade katedraalile edelast, tagaplaanil Lunastaja ümarkirik Ani Cathedral South side 5662.jpg|Detail lõunafassaadilt Ani Cathedral South side 3637.jpg|[[Raiddekoor]] lõunaseinal Ani Cathedral 2013.jpg|Sisevaade Ani Inside Cathedral.JPG|Vaade itta [[apsiid]]i suunas Ani Cathedral To or in apse 3650.jpg|Apsiidi sein [[nišš]]idega Ani Cathedral Niche decoration 5661.jpg|Niši [[Reljeef (kunst)|reljeef]]kaunistus Ani Cathedral Pillars 3642.jpg|[[Ehisliist]] [[piilar]]il </gallery> ;Ajaloolised fotod ja kujutamine kunstis <gallery> N°22 The cathedral, an exterior view seen from the southwest.jpg|[[Ohannes Kurkdjian]]i steroskoopiline foto katedraali edelanurga poolt, ajavahemikus 1875–1880 Lynch Ani Cathedral.png|Foto 1901. aastal publitseeritud raamatust Bashinjagian 1900 Ani cathedral.png|1900. aastal tehtud õlimaal.[[Gevorg Bashinjaghian]], [[Armeenia Rahvusgalerii]] Ani cathedral Fetvadjian.jpg|[[Arshak Fetvadjian]]i akvarell, 1905 </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Armeenia kultuurimälestised]] [[Kategooria:Türgi muistised]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Türgis]] 2dms333vghkklmz73ajpmkkyj2l4vkf 0 673957 7253933 7238448 2026-10-16T08:05:11Z Kuriuss 38125 7253933 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Marx Aru | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2002|11|8}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 203 cm | kaal = | hüpe = 330 cm | blokk = 320 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] | särginumber = | aastad1 = 2017–2022 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad2 = 2022–2024 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver/TalTech]] | aastad3 = 2024–2025 | klubi3 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tourcoing Lille Métropole]] | aastad4 = 2025 | klubi4 = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Lissaboni Sporting]] | aastad5 = 2026 | klubi5 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad6 = 2026– | klubi6 = {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2017–2020 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2022– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 21.09.2026 }} '''Marx Aru''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[2002]]) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. 2022. aastast kuulub ta [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja hooajast 2026/27 [[Šveits]]i meistriliigaklubis [[Volley Schönenwerd]].<ref>Jeannine Aeschlimann. [https://www.volleyschoenenwerd.ch/teams/h1?b=1000423&c=ND1000282&s=djEt_gbLyiuTp87Yt-JhMMqn-SXs5DXC7PoD16cxBbP6Ygk= Neuzugang bei Volley Schönenwerd] Volley Schönenwerd, 24.05.2026.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Noorteklassid=== Aru alustas võrkpalliga tegelemist noorena [[Krista Kallas]]e ja hiljem [[Selver Tallinna Spordikool]]is [[Marko Vantsi]] juhendamisel.<ref>Märt Roosna. [https://web.archive.org/web/20230929210402/https://volley.ee/pesamuna-annab-aru-kuidas-kahel-korral-vorkpallist-lahkunud-marx-aru-ikkagi-em-ile-lendas/ Pesamuna annab aru. Kuidas kahel korral võrkpallist lahkunud Marx Aru ikkagi EM-ile lendas] Eesti Võrkpalli Liit, 31.08.2023.</ref> Selver Tallinna Spordikooliga osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel ja Balti karikavõistlustel, kus oldi üldiselt medalitel.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=247119 Marx Aru] Sporditulemused (vaadatud 13.04.2024).</ref> Aru kuulus aastatel 2017–2020 Eesti noormeestekoondisse (sündinud 2001 ja hiljem), kelle treenerid olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Raigo Tatrik]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-01?l=est Poisid 01] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 13.04.2024).</ref> 2017. aastal tuldi U17 koondisega EEVZA meistriks, mis oli [[Eesti]]le ajaloos esimene kord.<ref>[https://sport.err.ee/604073/kuni-17-aastased-noormehed-toid-eestile-esimese-eevza-meistritiitli Kuni 17-aastased noormehed tõid Eestile esimese EEVZA meistritiitli] ERR arhiiv, 25.06.2017.</ref> Koondis osales omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile ei pääsenud.<ref>[https://sport.err.ee/590160/eesti-u-17-vorkpallikoondis-lopetas-valiksarja-suure-voiduga Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas valiksarja suure võiduga] ERR arhiiv, 16.04.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/653319/u-18-vorkpallikoondise-peatreener-kaks-geimi-jaid-kripeldama U-18 võrkpallikoondise peatreener: kaks geimi jäid kripeldama] ERR, 10.01.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1023036/eesti-vorkpallijuuniorid-paasesid-em-valikturniiril-jargmisesse-faasi Eesti võrkpallijuuniorid pääsesid EM-valikturniiril järgmisesse faasi] ERR, 11.01.2020.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Aru kuulus esmakordselt [[Eesti võrkpallikoondis]]e kandidaatide hulka 2020. aastal.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1107877/vorkpallimeeskonna-peatreener-peame-olema-ambitsioonikad-ja-voitlema Võrkpallimeeskonna peatreener: peame olema ambitsioonikad ja võitlema] ERR, 01.07.2020.</ref> Esimestes mängudes osales 2022. aasta koondise suvel.<ref>[https://web.archive.org/web/20240308185632/https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti meeste rahvuskoondis 2022] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 13.04.2024).</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kahel korral ([[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] ja [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]).<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120227846/delfi-video-perugiast-em-i-debutandid-marx-aru-ja-johan-vahter-homme-naitame-milleks-valmis-oleme DELFI VIDEO PERUGIAST | EM-i debütandid Marx Aru ja Johan Vahter: homme näitame, milleks valmis oleme] Delfi, 29.08.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610131789/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis EM-finaalturniiriks] ERR, 08.09.2026.</ref> ===Klubivõrkpall=== Aru liitus [[Selver Tallinn]]a meeskonnaga juba 15-aastaselt (hooaeg 2017/18), kuid pärast mõnda hooaega loobus ta võrkpallist 2019. aasta kevadel. Ta naasis meistriliiga tasemel võrkpalli 2020. aasta alguses Selver Tallinna ridades, keda esindas 2022. aastani.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240221220841/https://vorkpall24.ee/intervjuu-vorkpalli-juurde-naasnud-selveri-pohimees-mullu-suruti-liiga-palju-vorkpalli-peale-aga-nuud-tuli-igatsus-ala-vastu-tagasi/ INTERVJUU | Spordi juurde naasnud Selveri põhimees: mullu suruti liiga palju võrkpalli peale, aga nüüd tuli igatsus ala vastu tagasi] Võrkpall24, 04.02.2020.</ref> Peale seda kuulus ta aastatel 2022–2024 Selver Tallinna ja [[TalTech VK|TalTechi]] ühismeeskonda [[Selver/TalTech]]. Nende võistkondadega on ta tulnud kahekordseks [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti-]] (2023 ja 2024) ja [[Võrkpalli Balti liiga|Balti meistriks]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2020/21 hooaeg|2021]] ja [[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2024]]) ning korra [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõitjaks]] (2020).<ref name=sporditulemused/> Hooajaks 2024/25 sõlmis ta oma esimese välislepingu ning siirdus [[Prantsusmaa]] meistriliiga klubisse [[Tourcoing Lille Métropole]].<ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120289690/pikalt-olin-kahevahel-kas-mulle-uldse-meeldib-vorkpall-moistus-tuli-pahe-tagasi-marx-aru-lendab-koondisesuve-jarel-lopuks-pesast-valja „Pikalt olin kahevahel, kas mulle üldse meeldib võrkpall. Mõistus tuli pähe tagasi.“ Marx Aru lendab koondisesuve järel lõpuks pesast välja] Delfi, 01.05.2024.</ref> Võideti [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120367526/viiber-paases-finaali-aru-ja-pajusalu-tulid-karikavoitjaks Viiber pääses finaali, Aru ja Pajusalu tulid karikavõitjaks] Delfi, 01.04.2025.</ref> [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliiga]] põhiturniir lõpetati kolmandana, kuid kaotati veerandfinaalseeria ning lõpetati hooaeg viiendana.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120365822/oliver-venno-krooniti-katari-meistriks-mart-tammearu-saras-poolas Oliver Venno krooniti Katari meistriks, Märt Tammearu säras Poolas] Delfi, 24.03.2025.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120372286/allik-alustas-itaalias-finaali-edukalt-viiber-on-kullast-sammu-kaugusel Allik alustas Itaalias finaali edukalt, Viiber on kullast sammu kaugusel] Delfi, 22.04.2025.</ref> [[CEV Challenge Cup]]il jäädi pidama 1/8 finaali. Aru põhirotatsiooni ei kuulunud ning täitis vahetusmängija rolli.<ref>Martti Juhkami. [https://marttijuhkami.substack.com/p/valisliigade-kokkuvote-3-osa Välisliigade kokkuvõte - 3. osa] Palliga & Pallita by Martti Juhkami, 24.05.2025.</ref> Hooaja 2025/26 eel sõlmis ta pooleaastase lepingu [[Portugal]]i valitseva meistri [[Lissaboni Sporting]]uga.<ref>[https://sport.err.ee/1609783035/eesti-vorkpallikoondislane-liitus-portugali-klubiga Eesti võrkpallikoondislane liitus Portugali klubiga] ERR, 29.08.2025.</ref> Hooaja alguses võideti [[Portugali superkarikas võrkpallis|Portugali superkarikas]].<ref>[https://sport.err.ee/1609828512/marx-aru-voitis-sportinguga-portugali-superkarika Marx Aru võitis Sportinguga Portugali superkarika] ERR, 13.10.2025.</ref> Aru pääses mängudes platsile episoodiliselt ning tema lepingut ei pikendatud. Hooaja 2025/26 teiseks pooleks naasis ta [[Eesti]]sse ning liitus [[Bigbank Tartu]]ga.<ref>Anu Säärits, Johanna Juhkam. [https://sport.err.ee/1609903654/lissabonist-tartusse-tulnud-aru-blokis-assitati-mind-korralikult Lissabonist Tartusse tulnud Aru: blokis ässitati mind korralikult] ERR, 07.01.2026.</ref> [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] saadi neljas koht ning [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teine koht.<ref name=sporditulemused/> Aru oli üks meeskonna põhimängijaid. ==Saavutused== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga '''[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]''' *2020/21 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2021/22 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2024/25 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]] [[Tourcoing Lille Métropole]]ga *2025/26 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Portugali superkarika võistlused võrkpallis|Portugali superkarikas]] [[Lissaboni Sporting]]uga '''Individuaalsed auhinnad''' *2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja *2023/24 [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] parim temporündaja ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest]]''': 2022.<ref>[https://sport.err.ee/1608467879/aasta-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-oliver-venno Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Oliver Venno] ERR, 16.01.2022.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |align="left"|[[Tourcoing Lille Métropole]] |2024/25 || || || || || 3 (3) || 1 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1652 CEV Volleyball Challenge Cup 2025 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Lissaboni Sporting]] |2025/26 || 0 (0) || 0 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1799 CEV Champions League Volley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Bigbank Tartu]] |2025/26 || || || || || 3 (11) || 19 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1801 CEV Volleyball Challenge Cup 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Volley Schönenwerd]] |2026/27 || || || || || || ! |- ! colspan="2" |Kokku!! 0 (0) !! 0 !! – !! – !! 6 (14) !! 20 !! |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondises rahvusvahelistel tiitlivõistlustel |- !Aasta !style="text-align:left"|Võistlus !style="text-align:left"|Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2023 |align="left"|[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (6) || 11 || 8 || 2 || 1 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1376 CEV EuroVolley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |2026 |align="left"|[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (7) || 7 || 6 || 1 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/PlayerDetails.aspx?TeamID=11673&PlayerID=72797&ID=1202 Marx Aru] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://www.instagram.com/marxaru/ Instagram] *[https://volleybox.net/marx-aru-p51493/clubs Marx Aru] Volleybox *[https://www.nissehuttunen.com/players/marx-aru Marx Aru] Nisse Huttunen International Sports Agency {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} {{JÄRJESTA:Aru, Marx}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 62fjxdhr8krlorxgjbjhz4a3p6k1kje 7253937 7253933 2026-10-16T08:20:11Z Kuriuss 38125 7253937 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Marx Aru | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2002|11|8}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 203 cm | kaal = | hüpe = 330 cm | blokk = 320 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] | särginumber = | aastad1 = 2017–2022 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad2 = 2022–2024 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver/TalTech]] | aastad3 = 2024–2025 | klubi3 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tourcoing Lille Métropole]] | aastad4 = 2025 | klubi4 = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Lissaboni Sporting]] | aastad5 = 2026 | klubi5 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad6 = 2026– | klubi6 = {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2017–2020 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2022– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 21.09.2026 }} '''Marx Aru''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[2002]]) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. Ta kuulub 2022. aastast [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja mängib hooajast 2026/27 [[Šveits]]i meistriliigaklubis [[Volley Schönenwerd]].<ref>Jeannine Aeschlimann. [https://www.volleyschoenenwerd.ch/teams/h1?b=1000423&c=ND1000282&s=djEt_gbLyiuTp87Yt-JhMMqn-SXs5DXC7PoD16cxBbP6Ygk= Neuzugang bei Volley Schönenwerd] Volley Schönenwerd, 24.05.2026.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Noorteklassid=== Aru hakkas võrkpalliga tegelema [[Krista Kallas]]e ja hiljem [[Selver Tallinna Spordikool]]is [[Marko Vantsi]] juhendamisel.<ref>Märt Roosna. [https://web.archive.org/web/20230929210402/https://volley.ee/pesamuna-annab-aru-kuidas-kahel-korral-vorkpallist-lahkunud-marx-aru-ikkagi-em-ile-lendas/ Pesamuna annab aru. Kuidas kahel korral võrkpallist lahkunud Marx Aru ikkagi EM-ile lendas] Eesti Võrkpalli Liit, 31.08.2023.</ref> Selver Tallinna Spordikooliga osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel ja Balti karikavõistlustel, kus oldi üldiselt medalitel.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=247119 Marx Aru] Sporditulemused (vaadatud 13.04.2024).</ref> Aru kuulus aastatel 2017–2020 Eesti noormeestekoondisse (sündinud 2001 ja hiljem), kelle treenerid olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Raigo Tatrik]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-01?l=est Poisid 01] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 13.04.2024).</ref> 2017. aastal tuldi U17 koondisega EEVZA meistriks, mis oli [[Eesti]]le ajaloos esimene kord.<ref>[https://sport.err.ee/604073/kuni-17-aastased-noormehed-toid-eestile-esimese-eevza-meistritiitli Kuni 17-aastased noormehed tõid Eestile esimese EEVZA meistritiitli] ERR arhiiv, 25.06.2017.</ref> Koondis osales omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile ei pääsenud.<ref>[https://sport.err.ee/590160/eesti-u-17-vorkpallikoondis-lopetas-valiksarja-suure-voiduga Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas valiksarja suure võiduga] ERR arhiiv, 16.04.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/653319/u-18-vorkpallikoondise-peatreener-kaks-geimi-jaid-kripeldama U-18 võrkpallikoondise peatreener: kaks geimi jäid kripeldama] ERR, 10.01.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1023036/eesti-vorkpallijuuniorid-paasesid-em-valikturniiril-jargmisesse-faasi Eesti võrkpallijuuniorid pääsesid EM-valikturniiril järgmisesse faasi] ERR, 11.01.2020.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Aru kuulus esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]e kandidaatide hulka 2020. aastal.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1107877/vorkpallimeeskonna-peatreener-peame-olema-ambitsioonikad-ja-voitlema Võrkpallimeeskonna peatreener: peame olema ambitsioonikad ja võitlema] ERR, 01.07.2020.</ref> Esimestes mängudes osales 2022. aasta koondise suvel.<ref>[https://web.archive.org/web/20240308185632/https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti meeste rahvuskoondis 2022] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 13.04.2024).</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kahel korral ([[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] ja [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]).<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120227846/delfi-video-perugiast-em-i-debutandid-marx-aru-ja-johan-vahter-homme-naitame-milleks-valmis-oleme DELFI VIDEO PERUGIAST | EM-i debütandid Marx Aru ja Johan Vahter: homme näitame, milleks valmis oleme] Delfi, 29.08.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610131789/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis EM-finaalturniiriks] ERR, 08.09.2026.</ref> ===Klubivõrkpall=== Aru liitus [[Selver Tallinn]]a meeskonnaga 15-aastaselt (hooaeg 2017/18), kuid pärast mõnda hooaega loobus ta võrkpallist 2019. aasta kevadel. Ta naasis meistriliiga tasemel võrkpalli 2020. aasta alguses Selver Tallinna ridades, kus mängis 2022. aastani.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240221220841/https://vorkpall24.ee/intervjuu-vorkpalli-juurde-naasnud-selveri-pohimees-mullu-suruti-liiga-palju-vorkpalli-peale-aga-nuud-tuli-igatsus-ala-vastu-tagasi/ INTERVJUU | Spordi juurde naasnud Selveri põhimees: mullu suruti liiga palju võrkpalli peale, aga nüüd tuli igatsus ala vastu tagasi] Võrkpall24, 04.02.2020.</ref> Pärast seda kuulus ta aastatel 2022–2024 Selver Tallinna ja [[TalTech VK|TalTechi]] ühismeeskonda [[Selver/TalTech]]. Nende võistkondadega on ta tulnud kahekordseks [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti]] (2023 ja 2024) ja [[Võrkpalli Balti liiga|Balti meistriks]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2020/21 hooaeg|2021]] ja [[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2024]]) ning võitnud korra [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika]] (2020).<ref name=sporditulemused/> Hooajaks 2024/25 sõlmis ta oma esimese välislepingu ning siirdus [[Prantsusmaa]] meistriliiga klubisse [[Tourcoing Lille Métropole]].<ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120289690/pikalt-olin-kahevahel-kas-mulle-uldse-meeldib-vorkpall-moistus-tuli-pahe-tagasi-marx-aru-lendab-koondisesuve-jarel-lopuks-pesast-valja „Pikalt olin kahevahel, kas mulle üldse meeldib võrkpall. Mõistus tuli pähe tagasi.“ Marx Aru lendab koondisesuve järel lõpuks pesast välja] Delfi, 01.05.2024.</ref> Võideti [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120367526/viiber-paases-finaali-aru-ja-pajusalu-tulid-karikavoitjaks Viiber pääses finaali, Aru ja Pajusalu tulid karikavõitjaks] Delfi, 01.04.2025.</ref> [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliiga]] põhiturniir lõpetati kolmandana, kuid kaotati veerandfinaalseeria ning lõpetati hooaeg viiendana.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120365822/oliver-venno-krooniti-katari-meistriks-mart-tammearu-saras-poolas Oliver Venno krooniti Katari meistriks, Märt Tammearu säras Poolas] Delfi, 24.03.2025.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120372286/allik-alustas-itaalias-finaali-edukalt-viiber-on-kullast-sammu-kaugusel Allik alustas Itaalias finaali edukalt, Viiber on kullast sammu kaugusel] Delfi, 22.04.2025.</ref> [[CEV Challenge Cup]]il jäädi pidama 1/8 finaali. Aru põhirotatsiooni ei kuulunud ning täitis vahetusmängija rolli.<ref>Martti Juhkami. [https://marttijuhkami.substack.com/p/valisliigade-kokkuvote-3-osa Välisliigade kokkuvõte - 3. osa] Palliga & Pallita by Martti Juhkami, 24.05.2025.</ref> Hooaja 2025/26 eel sõlmis ta pooleaastase lepingu [[Portugal]]i valitseva meistri [[Lissaboni Sporting]]uga.<ref>[https://sport.err.ee/1609783035/eesti-vorkpallikoondislane-liitus-portugali-klubiga Eesti võrkpallikoondislane liitus Portugali klubiga] ERR, 29.08.2025.</ref> Hooaja alguses võideti [[Portugali superkarikas võrkpallis|Portugali superkarikas]].<ref>[https://sport.err.ee/1609828512/marx-aru-voitis-sportinguga-portugali-superkarika Marx Aru võitis Sportinguga Portugali superkarika] ERR, 13.10.2025.</ref> Aru pääses mängudes platsile episoodiliselt ning tema lepingut ei pikendatud. Hooaja 2025/26 teiseks pooleks naasis ta [[Eesti]]sse ja liitus [[Bigbank Tartu]]ga.<ref>Anu Säärits, Johanna Juhkam. [https://sport.err.ee/1609903654/lissabonist-tartusse-tulnud-aru-blokis-assitati-mind-korralikult Lissabonist Tartusse tulnud Aru: blokis ässitati mind korralikult] ERR, 07.01.2026.</ref> [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] saadi neljas koht ning [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teine koht.<ref name=sporditulemused/> Aru oli üks meeskonna põhimängijaid. ==Saavutused== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga '''[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]''' *2020/21 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2021/22 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2024/25 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]] [[Tourcoing Lille Métropole]]ga *2025/26 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Portugali superkarika võistlused võrkpallis|Portugali superkarikas]] [[Lissaboni Sporting]]uga '''Individuaalsed auhinnad''' *2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja *2023/24 [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] parim temporündaja ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest]]''': 2022.<ref>[https://sport.err.ee/1608467879/aasta-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-oliver-venno Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Oliver Venno] ERR, 16.01.2022.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |align="left"|[[Tourcoing Lille Métropole]] |2024/25 || || || || || 3 (3) || 1 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1652 CEV Volleyball Challenge Cup 2025 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Lissaboni Sporting]] |2025/26 || 0 (0) || 0 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1799 CEV Champions League Volley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Bigbank Tartu]] |2025/26 || || || || || 3 (11) || 19 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1801 CEV Volleyball Challenge Cup 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |align="left"|[[Volley Schönenwerd]] |2026/27 || || || || || || ! |- ! colspan="2" |Kokku!! 0 (0) !! 0 !! – !! – !! 6 (14) !! 20 !! |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondises rahvusvahelistel tiitlivõistlustel |- !Aasta !style="text-align:left"|Võistlus !style="text-align:left"|Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2023 |align="left"|[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (6) || 11 || 8 || 2 || 1 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1376 CEV EuroVolley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |- |2026 |align="left"|[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (7) || 7 || 6 || 1 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.09.2026).</ref> |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/PlayerDetails.aspx?TeamID=11673&PlayerID=72797&ID=1202 Marx Aru] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://www.instagram.com/marxaru/ Instagram] *[https://volleybox.net/marx-aru-p51493/clubs Marx Aru] Volleybox *[https://www.nissehuttunen.com/players/marx-aru Marx Aru] Nisse Huttunen International Sports Agency {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} {{JÄRJESTA:Aru, Marx}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] mwz5jwzxz361gf60wyg0lxibvjaqi5a 0 676045 7253738 6708539 2026-10-15T19:04:47Z Pikne 13803 kustutada; masintõlge 7253738 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viited}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} '''Alejandro Jodorowsky Prullansky''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1929]]) on Tšiili-Prantsuse avangardfilmitegija. Oma 1970. aastate filmide "[[El Topo]]" ja "[[The Holy Mountain]]" järgi tuntud Jodorowskyt on [[Kultusfilm|kultuskino]] entusiastid austanud tema töö eest, mis on "täis vägivaldselt [[Sürrealism|sürrealistlikke]] pilte ning [[müstika]] ja religioosse provokatsiooni hübriidsegu".<ref name="Church">{{Cite journal|last=Church|first=David|url=http://archive.sensesofcinema.com/contents/directors/07/jodorowsky.html|title=Alejandro Jodorowsky|journal=Senses of Cinema|archive-url=https://web.archive.org/web/20100129173737/http://archive.sensesofcinema.com/contents/directors/07/jodorowsky.html|archive-date=29 January 2010}}</ref> Tšiilis sündinud Jodorowsky koges õnnetut lapsepõlve ning sukeldus luule lugemisse ja kirjutamisse. Kolledži õpinguid katkestades hakkas ta tegelema teatriga ja [[pantomiim]]iga, töötades klounina, enne kui asutas 1947. aastal oma teatritrupi ''Teatro Mimico''. 1950. aastate alguses [[Pariis]]i kolides õppis Jodorowsky traditsioonilist miimindust [[Étienne Decroux]]’ käe all ja hiljem kasutas oma oskusi tummfilmis ''Les têtes interverties'' (1957), mille ta lavastas koos Saul Gilberti ja Ruth Michellyga. Alates 1960. aastast elades Mehhiko ja Pariisi vahel, asutas ta sürrealistliku [[Performans|etenduskunsti]] kollektiivi Panic Movement, mis lavastas vägivaldseid ja šokeerivaid etendusi. 1966. aastal lõi ta oma esimese koomiksi ''Anibal 5'' ja 1967. aastal lavastas oma esimese sürrealistliku täispika mängufilmi ''Fando y Lis'', mis põhjustas Mehhikos tohutu skandaali ja lõpuks keelati film ära. Tema järgmine film, happevestern ''El Topo'' (1970), sai Ameerika Ühendriikide põrandaaluse filmiringi seas hitiks, ning sai kiituse [[John Lennon]]ilt, kes veenis [[The Beatles|biitlite]] endist mänedžeri Allen Kleini, et anda Jodorowskyle 1. miljoni oma järgmise filmi rahastamiseks. Tulemuseks oli ''"The Holy Mountain"'' (1973), sürrealistlik uurimus lääne esoteerikast. Lahkarvamused Kleiniga viisid aga selleni, et nii ''The Holy Mountain'' kui ka ''El Topo'' ei saavutanud kuulsust, kuigi mõlemad said põrandaaluse filmiringi klassikaks.<ref name="Church" /> Pärast katkestatud katset filmida [[Frank Herbert]]i 1965. aasta ulmeromaani ''[[Düün (romaan)|"Düün"]],'' produtseeris Jodorowsky veel viis filmi: koguperefilm ''"Tusk'' " (1980); sürrealistlik õudusfilm ''Santa Sangre'' (1989); ebaõnnestunud kassahitt The Rainbow Thief (1990); ja kaks esimest filmi planeeritavas viiefilmilises autobiograafilises sarjas ''The Dance of Reality'' (2013) ja ''Endless Poetry'' (2016). Jodorowsky on ka koomiksikirjanik, eelkõige kirjutades 1980. aastate jooksul ulmesarja ''The Incal'', mida on kirjeldatud kui "parimat koomiksiraamatut".<ref>Parkin, Lance (2001). ''The Pocket Essential: Alan Moore''. Pocket Essentials. Page 7.</ref> Ta on kirjutanud ka ''The Technopriests'' ja ''Metabarons'' . Jodorowsky on ka palju kirjutanud ja pidanud loenguid oma hingelisest praktikast, mida ta nimetab "psühhomaagiaks" ja "psühhošamanismiks", mis tuleneb [[alkeemia]]st, [[taro]]t'st, [[zen]]-budismist ja [[šamanism]]ist . {{Sfn|Jodorowsky|2005|lk=xi}} Tema poeg Cristóbal samuti oli sissevõetud psühhošamanismi õpetustest; nende töö sellel alal on jäädvustatud täispikas dokumentaalfilmis ''Quantum Men'', mille režissöör on Carlos Serrano Azcona.<ref name=":1">{{Cite web|url=http://sitgesfilmfestival.com/eng/film/?id=10002152|title=Sitges Film Festival 'Quantum Men'|publisher=Sitgesfilmfestival.com|date=1 January 1980}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Jodorowsky sündis 1929. aastal Tšiilis Tocopilla rannikulinnas. Ta vanemad, juudi immigrandid, pärinesid Jekaterinoslavist (praegu Dnipro), Elisavetgradist (praegu Kropyvnytskyi) ja teistest tollal Vene impeeriumi (ja nüüd Ukraina) linnadest. Tema isa Jaime Jodorowsky Groismann oli kaupmees, kes oli vägivaldne oma naise Sara Felicidad Prullansky Arcavi suhtes ja süüdistas teda omal ajal kliendiga flirtimises. Vihasena peksis ja vägistas ta teda, mille tõttu jäi Sara rasedaks Alejandroga. Selle jõhkra eostamise tõttu vihkas Sara nii oma meest kui ka oma poega, öeldes Alejandrole, et "ma ei saa sind armastada".<ref name="Church" /> Alejandrol oli ka vanem õde Raquel Jodorowsky, kuid ta ei meeldinud talle, sest ta uskus, et ta oli isekas ja tegi "kõik, et mind perekonnast välja visata, et ta saaks olla tähelepanu keskpunktis". Alejandro põlgas ka paljusid kohalikke inimesi, kes suhtusid temasse kui autsaiderisse, kuna ta oli immigrantide poeg. Lisaks oli ta ka Ameerika kaevandustöösturite vastu, kes töötasid kohapeal ja kohtlesid Tšiili rahvast halvasti.{{lisa viide}} Just see ameeriklaste kohtlemine viis selleni, et ta mõistis mitmes oma filmis hiljem hukka Ameerika imperialismi ja neokolonialismi Ladina-Ameerikas. Sellegipoolest meeldis talle oma piirkond ja ta oli väga õnnetu, kui ta oli sunnitud 9 aastaselt sealt lahkuma, milles ta süüdistas oma isa. Tema perekond kolis seejärel Santiago linna.<ref name=":1" /> == Huvitavad faktid == Pärast Düüni produktsiooni lõppemist jäi Jodorowsky märkmik Hollywoodi produtsentide kätte ning sest peale on sealt märkmikust pärit materjali aeg-ajalt leitav kaasaegsetes Hollywoodi filmides, sealhulgas nt Star Wars<ref>{{Viide |perekonnanimi=Orodreth Artaresto |pealkiri=Jodorowskys Dune: A Documentary About The Greatest Sci-Fi Movie Never Made |kuupäev=2022-01-16 |url=https://www.youtube.com/watch?v=TThaWcB5B5w |vaadatud=2024-05-17}}</ref> == Viited == <references /> == Bibliograafia == * {{cite book|title=The Spiritual Journey of Alejandro Jodorowsky: The Creator of El Topo | first = Alejandro|last=Jodorowsky|publisher=Simon and Schuster|date=2005|isbn=9781594778810|pages=288}} {{JÄRJESTA:Jodorowsky, Alejandro}} [[Kategooria:Psühhoterapeudid]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]] [[Kategooria:Esoteerikud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] 9dox2713s0wkwg4xohbwxcgnssi9tuo 1 678001 7253773 7253082 2026-10-15T20:03:45Z Andrus Kallastu 1157 7253773 wikitext text/x-wiki See ei ole loend. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2024, kell 01:50 (EEST) :Jah, veel mitte, kuid plaan on see süstemaatiliseks loendiks kujundada. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 7. juuli 2024, kell 13:09 (EEST) Siin käib nüüd mitmendat kuud vilgas tegevus, aga jätkuvalt pole kuigivõrd aimatav, mida täpselt siin loetleda soovitakse või mis siin õigupoolest toimub. Siia on kopeeritud K. Kotta "Muusikateooria õpiku" tekst ja ilmselt on rikutud autoriõigust. Sellest peatükkide ümbertõstmisest ja muudest väiksematest kohendustest jääb mulje, et kasutaja proovib õpiku teksti oma tarbeks kuidagi läbi töötada, aga Vikipeedia ei ole selliseks tööks sobilik koht. Kui selle töö tulemusel valmib muu hulgas Vikipeediasse sobiv loend, siis tuleks see hiljem üles panna, eeldusel et ka loend pole õpiku sisukorrast ega registrist kopeeritud. Teha süstemaatiline (mõisteline?) loend on seejuures küll mõeldav, aga see peaks siis olema ikkagi mõistete (märksõnade) loend, jutt iga mõiste kohta peaks olema vastava mõiste artiklis, millele on lingitud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. september 2024, kell 17:27 (EEST) :Jah, artikli lähtetekstiks on Kerri Kotta õpik, kuid autoriõiguse rikkumine puudub, sest teksti loendiks ümbertöötamine toimub Kerri Kotta osalusel ja loal. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 19. september 2024, kell 01:58 (EEST) ::Õpikute jaoks on Vikipeedias eraldi koht. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. september 2024, kell 10:56 (EEST) :::Selgitan täpsemalt: antud juhul tegu ei ole õpiku publitseerimisega vikikeskkonnas, sest õpik on juba publitseeritud, vt https://mt.ema.edu.ee/. Tegu on õpiku põhjal muusikateooria mõistete esialgse loendi koostamisega, mis toimub õpiku autori palvel, osalusel ja loal.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 19. september 2024, kell 12:04 (EEST) :: Mida see tähendab? Kui õpiku tekst on Vikipeediasse (või Vikiõpikutesse) üles pandud, siis peab see olema kasutatav vaba litsentsi tingimustel ehk ka väljaspool Vikipeediat ja mis tahes otstarbel, mitte ainult ümbertöötamise tarbeks ja mitte ainult siis, kui see toimub õpiku autori osalusel. Tuleb tõendada, et õpiku tekst kuulub kindla vaba litsentsi alla. :: Vikipeediasse loendi koostamine aga ei eelda, et selleks kasutatav allikmaterjal tuleb eelnevalt Vikipeediasse kopeerida. Ma kordan, loend tuleks Vikipeediasse riputada hiljem, kui tegu on juba päriselt loendiga. Praegu toimub siin loendi koostamise sildi all midagi muud, mille kõrvalproduktiks võib-olla on muu hulgas ka loend. Vikipeedia kasutamine teksti selliseks "ümbertöötamiseks" ei ole sihipärane. Kui teil on vaja seda ümbertöötamist kuidagi koordineerida või üksteisega jagada, siis palun leidke selleks sobivad kanalid väljaspool Vikipeediat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2024, kell 17:08 (EEST) Kerri Kotta saatis meilile permissions-et@wikimedia.org kinnituse, et on nõus MUUSIKATEOORIA ÕPIKU https://mt.ema.edu.ee/ teksti Vikipeedias kasutamisega litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 8. november 2024, kell 20:10 (EET) : Kui on "Vikipeedias kasutamisega", siis tekib küsimus, kas litsentsi tingimustest on õigesti aru saadud. CC BY-SA 4.0 lubab kasutamist ka väljaspool Vikipeediat ja mis tahes otstarbel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2024, kell 21:08 (EET) {{Loakinnitus|2024110810003738}} :Käesoleva kinnitan, et Kerri Kotta on saatnud kirja VRT süsteemi, kus kinnitab, et on nõus tema [https://mt.ema.edu.ee/ MUUSIKATEOORIA ÕPIKU] teksti Vikipeedias kasutamisega litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. november 2024, kell 21:34 (EET) :: [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas palusid tal seda "Vikipeedias kasutamise" osa täpsustada? Kui litsentsiandmine on seotud Vikipeedias kasutamisega, siis luba minu meelest ei ole päde, tegu võib kergesti olla arusaamatusega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2024, kell 21:49 (EET) :::Ma ei ole seal veel midagi vastanud. :::Saan aru, et õpik ise on avaldatud veebis ja mitte paberil? Seega võiks ka veebilehel kirjutada, et litsents on CC BY-SA 4.0? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2024, kell 00:24 (EET) :::: Võiks, aga minu arusaamise järgi võib põhimõtteliselt ka ilma selleta teksti mujal vaba litsentsi all avaldada. Võrreldes veebilehel näidatud litsentsiga on VRT-s talletatud litsentsi puhul on ehk ka veidikene kindlam, et see pärast kaotsi ei lähe ja on tagantjärele kontrollitav. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. november 2024, kell 17:19 (EET) ::::: [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kirjavahetus jätkus? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. november 2024, kell 21:09 (EET) ::::Ma täpsustasin üle, mida selle litsentsi kasutamine tähendab ja ta pole vastanud, et talle see kuidagi vastukarva oleks. Seega loen kehtivaks tema antud algse loa. Ta ütles, et see tekst on lubatud CC BY-SA 4.0 litsentsi alla ja järelikult see seda on. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. november 2024, kell 23:38 (EET) ---- Kuna litsentsi-probleem on lahendatud, siis see, kes pani artiklile kustumismärkuse, võiks selle nüüd eemaldada.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 11:50 (EEST) : Võtsin autorõiguse rikkumise märkuse ära, aga jätsin kusutamismärkuse esialgu alles, kuna sellisel kujul pole ikkagi tegu Vikipeediasse sobiva loendiga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:14 (EEST) ---- Kui see on loend, siis tuleb see ka jätta loendiks ja muu sisu artiklitesse paigutada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 12:38 (EEST) :Jah. [[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 17:50 (EEST) :: Igas artiklis tuleks seejuures ka allikale viidata ning kui kasutada allika teksti siiski ilma ümber sõnastamata, siis tuleks iga sellise artikli juures ühtlasi ka loale viidata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2026, kell 20:20 (EEST) :::Miks siin peab käima selline mõistusevastane jaburdamine? Kui tsiteeritakse, siis ka viidatakse. Kui on triviaalne info, pole viidata vaja. See on ju elementaarne. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 23:02 (EEST) byyrrr0czydhkp40cocu4o5il4lj7av 0 681039 7253817 7253305 2026-10-15T22:10:11Z KollaneKass 89412 7253817 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast videomäng | pealkiri = Grand Theft Auto VI | pilt = |pisi | pildiallkiri = | arendaja = [[Rockstar Games]] | väljaandja = [[Rockstar Games]] | levitaja = [[Rockstar Games]] | produtsent = Sam Houser | disainer = | programmeerija = | kunstnik = | stsenarist = | helilooja = | litsents = | keel = inglise, prantsuse, itaalia, saksa, vene, jaapani, poola, korea, hiina, hispaania, portugali | seeria = [[Grand Theft Auto]] | mootor = [[RAGE]] | versioon = | platvormid = {{Lihtloend| * [[PlayStation 5]] * [[Xbox Series X/S]] }} | väljalase = 19. november 2026 | zanr = [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärul]] | viis = [[üksikmäng]], [[mitmikmäng]] | hinnang = | nõuded = | meedia = | sisend = | heli = | kuva = | koduleht = https://www.rockstargames.com/VI }} '''"Grand Theft Auto VI"''' ('''GTA 6''' / '''GTA VI''') on [[Rockstar Games]]i arendatav [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärulimäng]], mis ilmub 2026. aastal. See on "[[Grand Theft Auto V]]" (2013) järel kaheksas "[[Grand Theft Auto]]" sarja põhimäng ja kogu sarjas kuueteistkümnes. Mängu tegevus toimub väljamõeldud Leonida osariigis, mis põhineb USA [[Florida|Florida osariigil]] ja seal asuvast [[Miami]]st inspireeritud Vice Citys. Üksikmängu lugu räägib kriminaalsest tandemist, Luciast ja tema partnerist, Jasonist. Pärast aastaid kestnud ootusi kinnitas Rockstar 2022. aasta veebruaris, et mäng on arenduses. Sama aasta septembris lekkisid internetti videod mängu lõpetamata versioonist; ajakirjanikud nimetasid seda üheks videomängutööstuse ajaloo suurimaks lekkeks. 2023. aasta detsembris avalikustati mängu esimene treiler ja esialgse info kohaselt pidi mäng ilmuma 2025. aasta lõpus [[PlayStation 5]] ja [[Xbox Series X/S]] konsoolidele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Avalikustati videomängu "GTA VI" treiler |kuupäev=2023-12-05 |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609185577/avalikustati-videomangu-gta-vi-treiler}}</ref> 2. mail 2025 teatas Rockstar Games, et mäng on edasi lükatud 2026. aastasse.<ref>https://x.com/RockstarGames/status/1918265468076605706</ref> 6. mail 2025 avalikustati mängu teine treiler ja kavandati mängu enda avaldamist 26. mail 2026.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8243651/video-hiljuti-edasi-lukatud-gta-6-sai-verivarske-treileri VIDEO ⟩ Hiljuti edasi lükatud «GTA 6» sai verivärske treileri] Postimees tehnika, 6. mai 2025</ref> Ka seda kuupäeva lükati edasi ja mäng ilmub 19. novembril 2026.<ref>[https://www.ign.com/articles/gta-6-is-delayed-again-until-november-2026 "GTA 6 Is Delayed Again Until November 2026"] ign.com, 7. november 2025</ref> == Tegevuspaik ja tegelased == "Grand Theft Auto VI" on avatud maailmaga seiklusmärul. Mäng toimub väljamõeldud Ameerika Ühendriikide osariigis Leonida, mis põhineb Florida osariigil. Mängumaailma kuuluvad Vice City (inspireeritud Miamist), Grassrivers ([[Everglades]]), Leonida Keys ([[Florida Keys]]), samuti Ambrosia, Mount Kalaga rahvuspark ja Port Gellhorn. Mäng kujutab satiiriliselt 2020. aastate Ameerika kultuuri, sealhulgas sotsiaalmeediat, sisuloojate kultuuri, tänapäevaseid politseitaktikaid ja internetimeeme. Mängu lugu keskendub kuritegelikule paarile Jason Duvalile ja Lucia Caminosele. Oluliste kõrvaltegelaste hulka kuuluvad Jasoni sõber Cal Hampton, ettevõtja Boobie Ike, plaadifirma omanik Dre'Quan Priest, muusikaduo Real Dimez (Bae-Luxe ja Roxy), kogenud pangaröövel Raul Bautista ning narkovedaja Brian Heder. Esimest korda Grand Theft Auto mänguseeria ajaloos on mängu peategelaseks naisterahvas.<ref name=":0" /> == Arendus ja ilmumine == "Grand Theft Auto VI" esialgne arendus algas pärast "[[Grand Theft Auto V]]" ilmumist 2014. aastal ning aktiivne tootmine pärast "[[Red Dead Redemption 2]]" valmimist 2018. aasta lõpus. Mängu arendati koodnime Project Americas all ning see kasutab Rockstari enda mängumootorit Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Tegemist on esimese põhiseeria "[[Grand Theft Auto]]" mänguga, mille stsenaariumi ei kirjutanud Dan Houser, kes lahkus [[Rockstar Games|Rockstar Gamesist]] 2020. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Scott McCrae |kuupäev=2025-09-29 |pealkiri=Rockstar co-founder Dan Houser confirms GTA 6 is "not going to be a story I wrote," but "I think it's going to be exciting"; "I think the world's probably had enough GTA from me" |url=https://www.gamesradar.com/games/grand-theft-auto/rockstar-co-founder-dan-houser-confirms-gta-6-is-not-going-to-be-a-story-i-wrote-but-i-think-its-going-to-be-exciting-i-think-the-worlds-probably-had-enough-gta-from-me/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=GamesRadar+ |keel=en}}</ref> Mäng pälvis juba aastaid enne ametlikku avalikustamist suurt tähelepanu ning Rockstar Games kinnitas selle arendust 4. veebruaril 2022. Samal aastal suunati osa arendusressursse ümber "Red Dead Online'ist" ning peatati mitmed ''remaster''-projektid, et keskenduda "Grand Theft Auto VI" valmimisele. Meedias on spekuleeritud, et mängu arenduseelarve ulatub üle miljardi USA dollari, kuid Rockstar pole seda ametlikult kinnitanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Skrebels |eesnimi=Joe |kuupäev=2022-02-04 |pealkiri=GTA 6 Confirmed: Rockstar Finally Says It's in Development |url=https://www.ign.com/articles/gta-6-confirmed |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=IGN |keel=en}}</ref> == Lekked == "Grand Theft Auto VI" arenduse ajal on avalikkuse ette jõudnud mitu mängu arendusmaterjalide ja Rockstar Gamesi infosüsteemidega seotud leket. Juhtumid on hõlmanud varase arendusjärgu mängupilti, mängu esimese treileri enneaegset avaldamist ning hilisemaid väiteid ettevõtte andmetele loata juurdepääsu kohta. === 2022. aasta leke === 18. septembril 2022 avaldati veebisaidil GTAForums üle 90 video ja pildi, mis kujutasid mängu "Grand Theft Auto VI" varase arendusjärgu materjale. Lekkinud videotes oli näha muu hulgas tulistamist, röövimisi, sõidukitega liiklemist ja mängumaailma keskkondi. Materjalid pärinesid Rockstar Gamesi sisemistest süsteemidest ning nende avalikustamist peeti üheks suuremaks andmelekkeks videomängutööstuse ajaloos.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-62960828 BBC News: Grand Theft Auto VI footage leaked after hack, developer Rockstar confirms] (19. september 2022).</ref> === 2023. aasta treileri leke === 4. detsembril 2023 lekkis mängu esimene ametlik treiler sotsiaalvõrgustikus X enne Rockstar Gamesi kavandatud avaldamisaega. Ettevõte avaldas treileri lekke tõttu ametlikult samal päeval. Treiler kinnitas mängu tegevuspaigaks Leonida väljamõeldud osariigi ning tutvustas Vice Cityt ja üht mängu peategelast Luciat.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-67624782 BBC News: Grand Theft Auto 6 trailer released early after leak] (5. detsember 2023).</ref> === 2026. aasta andmeleke === 2026. aasta aprillis teatas häkkerirühmitus ShinyHunters, et oli saanud juurdepääsu Rockstar Gamesiga seotud andmetele ning ähvardas need lunarahanõude täitmata jätmise korral avaldada. Rockstar kinnitas andmeturbeintsidenti, kuid teatas, et juurdepääsetud teabe hulk oli piiratud ning juhtum ei mõjutanud ettevõtte tegevust märkimisväärselt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Hacker group threatens to release Grand Theft Auto VI data in Rockstar Games attack |kuupäev=2026-04-13 |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/games/2026/apr/13/grand-theft-auto-vi-rockstar-games-data-hack-ransom}}</ref> === 2026. aasta CyberLeeki juhtum === 2026. aastal avaldati CyberLeeki nime kasutava allika kaudu internetis väidetavat "Grand Theft Auto VI" arendusmaterjali. Avaldatud videote hulgas oli mängupilti ja tegelastega seotud stseene. Materjalide ehtsust ja nende seost mängu arenduse sisemiste süsteemidega tuleb hinnata sõltumatute allikate põhjal. CyberLeeki nime kasutav allikas on samuti esitanud väiteid täiendava arendusmaterjali avaldamise kohta. Selliseid väiteid ei saa käsitleda kinnitatud faktidena enne, kui neid on usaldusväärsetes sõltumatutes väljaannetes või ametlikes allikates kinnitatud. == Mängu turundus == Grand Theft Auto VI esimene treiler ilmus 5. detsembril 2023. aastal. Kui alguses pidi mängu treiler välja tulema Rockstar Gamesi poolt tehtud teadeande põhjal hiljem, siis mõned tunnid enne tegeliku avalikustamist lekkis trailer X keskkonnas ning sellele oli kuvatud vesimärk "Buy BTC". Selle tõttu avaldas Rockstar Games mängu treileri enda Youtube leheküljel oodatust varem. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Rockstar Games |pealkiri=Grand Theft Auto VI Trailer 1 |kuupäev=2023-12-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=QdBZY2fkU-0 |vaadatud=2026-04-19}}</ref> Samuti purustas mängutreiler mitu Youtube'i rekordit. * üle 90 miljoni vaatamise 24 tunniga * üks enim vaadatud mängutreilereid ajaloos Mängu teine treiler ilmus 6. mail 2025. See kogus samuti üle 475 miljoni vaatamise 24 tunniga. Treileris tutvustati põhjalikumalt mängu tegelasi ning näidati rohkem Vice City linna ja selle ümbrust. Samuti avaldati hiljem GTA VI koduleht, mitmete karakterite piltide ja kirjeldusega. Samuti on võimalik sealt leida erinevaid kaadreid tulevase mängumaailma kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Grand Theft Auto VI |url=https://www.rockstargames.com/VI/ |vaadatud=2026-04-19 |väljaanne=Rockstar Games |keel=en-US}}</ref> 25. juunil 2026 avanes mängu eeltellimine Playstationi ja Xbox Series X/S-i poodides. Mängu tavaversioon maksab ligikaudu 80€ ning mängu "Ultimate version" 100€. Mängule on võimalik soetada ka füüsiline koopia, kui Take-Two kinnitas, et mänguga füüsilist plaati kaasa ei tule. Selle asemel on karbis unikaalne kood, mille abil saab mängu alla laadida. Mängu on võimalik eellaadida alates 12. novembrist 2026. aastal. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hind teada: algas „Grand Theft Auto VI“ eelmüük |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120593080/hind-teada-grand-theft-auto-vi-saabus-eelmuugile |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=Geenius |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Grand Theft Auto}} [[Kategooria:Grand Theft Auto]] [[Kategooria:PlayStation 5 mängud]] 9byzt23y9j70buk17alkdxpin41t4dg 7253818 7253817 2026-10-15T22:13:50Z KollaneKass 89412 /* Arendus ja ilmumine */ 7253818 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast videomäng | pealkiri = Grand Theft Auto VI | pilt = |pisi | pildiallkiri = | arendaja = [[Rockstar Games]] | väljaandja = [[Rockstar Games]] | levitaja = [[Rockstar Games]] | produtsent = Sam Houser | disainer = | programmeerija = | kunstnik = | stsenarist = | helilooja = | litsents = | keel = inglise, prantsuse, itaalia, saksa, vene, jaapani, poola, korea, hiina, hispaania, portugali | seeria = [[Grand Theft Auto]] | mootor = [[RAGE]] | versioon = | platvormid = {{Lihtloend| * [[PlayStation 5]] * [[Xbox Series X/S]] }} | väljalase = 19. november 2026 | zanr = [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärul]] | viis = [[üksikmäng]], [[mitmikmäng]] | hinnang = | nõuded = | meedia = | sisend = | heli = | kuva = | koduleht = https://www.rockstargames.com/VI }} '''"Grand Theft Auto VI"''' ('''GTA 6''' / '''GTA VI''') on [[Rockstar Games]]i arendatav [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärulimäng]], mis ilmub 2026. aastal. See on "[[Grand Theft Auto V]]" (2013) järel kaheksas "[[Grand Theft Auto]]" sarja põhimäng ja kogu sarjas kuueteistkümnes. Mängu tegevus toimub väljamõeldud Leonida osariigis, mis põhineb USA [[Florida|Florida osariigil]] ja seal asuvast [[Miami]]st inspireeritud Vice Citys. Üksikmängu lugu räägib kriminaalsest tandemist, Luciast ja tema partnerist, Jasonist. Pärast aastaid kestnud ootusi kinnitas Rockstar 2022. aasta veebruaris, et mäng on arenduses. Sama aasta septembris lekkisid internetti videod mängu lõpetamata versioonist; ajakirjanikud nimetasid seda üheks videomängutööstuse ajaloo suurimaks lekkeks. 2023. aasta detsembris avalikustati mängu esimene treiler ja esialgse info kohaselt pidi mäng ilmuma 2025. aasta lõpus [[PlayStation 5]] ja [[Xbox Series X/S]] konsoolidele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Avalikustati videomängu "GTA VI" treiler |kuupäev=2023-12-05 |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609185577/avalikustati-videomangu-gta-vi-treiler}}</ref> 2. mail 2025 teatas Rockstar Games, et mäng on edasi lükatud 2026. aastasse.<ref>https://x.com/RockstarGames/status/1918265468076605706</ref> 6. mail 2025 avalikustati mängu teine treiler ja kavandati mängu enda avaldamist 26. mail 2026.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8243651/video-hiljuti-edasi-lukatud-gta-6-sai-verivarske-treileri VIDEO ⟩ Hiljuti edasi lükatud «GTA 6» sai verivärske treileri] Postimees tehnika, 6. mai 2025</ref> Ka seda kuupäeva lükati edasi ja mäng ilmub 19. novembril 2026.<ref>[https://www.ign.com/articles/gta-6-is-delayed-again-until-november-2026 "GTA 6 Is Delayed Again Until November 2026"] ign.com, 7. november 2025</ref> == Tegevuspaik ja tegelased == „Grand Theft Auto VI“ on avatud maailmaga seiklusmärul, mille tegevus toimub tänapäevases väljamõeldud Ameerika Ühendriikide osariigis Leonida. Mängumaailm on inspireeritud Florida osariigist ning hõlmab mitmesuguseid linnalisi, maapiirkondade ja rannikualade keskkondi. Nende hulka kuuluvad Vice City, mis põhineb Miamil, Leonida Keys, mis on inspireeritud Florida Keysist, Grassrivers, mis meenutab Evergladesi märgalasid, ning Port Gellhorn, Ambrosia ja Mount Kalaga rahvuspark. Mäng kujutab satiiriliselt tänapäeva Ameerika ühiskonda, sealhulgas sotsiaalmeediat, sisuloojate kultuuri, internetimeeme ja kuritegevust. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI Grand Theft Auto VI ametlik veebileht]</ref> Mängu lugu keskendub kahele peategelasele, Jason Duvalile ja Lucia Caminosele, kelle suhe ja ühised kuritegelikud ettevõtmised moodustavad loo keskse telje. Kui nende plaan ebaõnnestub, satuvad nad Leonida osariiki hõlmava kuritegeliku vandenõu keskmesse ning peavad ellujäämiseks üksteisele toetuma. Jason Duval kasvas üles petturite ja kurjategijate keskel. Pärast sõjaväeteenistust asus ta Leonida Keysi piirkonnas tööle kohalike narkokaubitsejate heaks. Jason soovib lihtsamat elu, kuid Lucia kohtumine võib tema tuleviku põhjalikult muuta. Lucia Caminos õppis isa käe all juba varases nooruses võitlema. Perekonna kaitsmisega seotud sündmused viisid ta Leonida vanglasse, kust ta hiljem vabanes. Lucia soovib saavutada paremat elu ning on valmis selle nimel ise tegutsema. Oluliste kõrvaltegelaste hulka kuulub Cal Hampton, Jasoni sõber ja Brian Hederi kaaslane, kes veedab suure osa ajast kodus ning jälgib rannavalve raadiosidet. Brian Heder on pikaajalise kogemusega narkokaubitseja, kes tegutseb paaditehase kaudu ning lubab Jasonil ühes oma kinnisvaras tasuta elada, eeldusel et Jason aitab tal kohalikega arveid klaarida. Vice City ettevõtja Boobie Ike on endisest tänavakurjategijast kujunenud ärimees, kelle valdusesse kuuluvad kinnisvara, stripiklubi ja salvestusstuudio. Ta teeb koostööd noore muusikaprodutsendi Dre'Quan Priestiga, kelle eesmärk on saavutada edu muusikatööstuses. Dre'Quan juhib plaadifirmat Only Raw Records, mille artistide hulka kuulub räpiduo Real Dimez. Duo koosneb Bae-Luxe'ist ja Roxyst, kes on olnud sõbrad juba keskkooliajast ning kasutavad muusika ja sotsiaalmeedia abil saavutatud tuntust oma karjääri edendamiseks. Nende varasem edu saabus koostöös kohaliku räppari DWNPLY-ga. Teiste oluliste tegelaste hulka kuulub Raul Bautista, kogenud pangaröövel, kes otsib uusi võimalusi ja inimesi suure riskiga röövide korraldamiseks. Tema riskialdis käitumine suurendab tema meeskonna ettevõtmistega kaasnevat ohtu. Brian Hederi abikaasa Lori Heder on samuti mängu ametlikus tutvustusmaterjalis nimetatud tegelane. Rockstar Gamesi avaldatud tegelaskirjeldused rõhutavad Leonida kuritegelike võrgustike, muusikatööstuse, sotsiaalmeedia ja isiklike suhete põimumist. Mängu keskne lugu käsitleb Jasoni ja Lucia püüdlusi parema elu poole olukorras, kus nende tegevus seob nad üha sügavamalt kuritegeliku maailma ja osariiki hõlmava vandenõuga. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI/only-in-leonida Rockstar Games – Only in Leonida]</ref> == Arendus ja ilmumine == „Grand Theft Auto VI“ arendus algas 2010. aastate keskpaigas. Mängu varase arendusjärgu kohta on kasutatud koodnime ''Project Americas''. Esialgsete plaanide kohaselt pidi mängu tegevus hõlmama Põhja- ja Lõuna-Ameerikat, kuid projekti suunda muudeti hiljem. Rockstar Gamesi töötajate avalike kommentaaride kohaselt keskendus ettevõte vahepeal „[[Red Dead Redemption 2]]“ arendamisele. Mäng kasutab Rockstar Gamesi enda mängumootorit Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Rockstar Games kinnitas järgmise „[[Grand Theft Auto]]“ mängu aktiivse arenduse ametlikult 4. veebruaril 2022 avaldatud uudises. Ettevõte ei avaldanud toona mängu pealkirja ega ilmumiskuupäeva, kuid teatas, et arendustöö on juba käimas. 2022. aasta septembris lekkis internetti suur hulk mängu varajase arendusjärgu videomaterjali, mis sisaldas poolelioleva mängu mängupilti. Rockstar Games kinnitas, et tegemist oli loata ligipääsu tulemusel avaldatud materjaliga. Mängu esimene ametlik treiler avaldati 5. detsembril 2023. aastal. Selles tutvustati väljamõeldud Leonida osariiki, mille keskne linn on Vice City. Treiler kinnitas ka mängu ilmumisplaani 2025. aastaks ning esialgu nimetati platvormidena PlayStation 5 ja Xbox Series X/S. Hiljem lükati ilmumist mitu korda edasi. Rockstar Gamesi praeguse ametliku teabe järgi on mängu ilmumiskuupäev 19. november 2026. Mängu arenduseelarvet ei ole Rockstar Games ega selle emaettevõte Take-Two Interactive täpselt avalikustanud. Meedias on esitatud mitmesuguseid hinnanguid, kuid neid ei saa käsitleda kinnitatud summadena. == Lekked == "Grand Theft Auto VI" arenduse ajal on avalikkuse ette jõudnud mitu mängu arendusmaterjalide ja Rockstar Gamesi infosüsteemidega seotud leket. Juhtumid on hõlmanud varase arendusjärgu mängupilti, mängu esimese treileri enneaegset avaldamist ning hilisemaid väiteid ettevõtte andmetele loata juurdepääsu kohta. === 2022. aasta leke === 18. septembril 2022 avaldati veebisaidil GTAForums üle 90 video ja pildi, mis kujutasid mängu "Grand Theft Auto VI" varase arendusjärgu materjale. Lekkinud videotes oli näha muu hulgas tulistamist, röövimisi, sõidukitega liiklemist ja mängumaailma keskkondi. Materjalid pärinesid Rockstar Gamesi sisemistest süsteemidest ning nende avalikustamist peeti üheks suuremaks andmelekkeks videomängutööstuse ajaloos.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-62960828 BBC News: Grand Theft Auto VI footage leaked after hack, developer Rockstar confirms] (19. september 2022).</ref> === 2023. aasta treileri leke === 4. detsembril 2023 lekkis mängu esimene ametlik treiler sotsiaalvõrgustikus X enne Rockstar Gamesi kavandatud avaldamisaega. Ettevõte avaldas treileri lekke tõttu ametlikult samal päeval. Treiler kinnitas mängu tegevuspaigaks Leonida väljamõeldud osariigi ning tutvustas Vice Cityt ja üht mängu peategelast Luciat.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-67624782 BBC News: Grand Theft Auto 6 trailer released early after leak] (5. detsember 2023).</ref> === 2026. aasta andmeleke === 2026. aasta aprillis teatas häkkerirühmitus ShinyHunters, et oli saanud juurdepääsu Rockstar Gamesiga seotud andmetele ning ähvardas need lunarahanõude täitmata jätmise korral avaldada. Rockstar kinnitas andmeturbeintsidenti, kuid teatas, et juurdepääsetud teabe hulk oli piiratud ning juhtum ei mõjutanud ettevõtte tegevust märkimisväärselt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Hacker group threatens to release Grand Theft Auto VI data in Rockstar Games attack |kuupäev=2026-04-13 |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/games/2026/apr/13/grand-theft-auto-vi-rockstar-games-data-hack-ransom}}</ref> === 2026. aasta CyberLeeki juhtum === 2026. aastal avaldati CyberLeeki nime kasutava allika kaudu internetis väidetavat "Grand Theft Auto VI" arendusmaterjali. Avaldatud videote hulgas oli mängupilti ja tegelastega seotud stseene. Materjalide ehtsust ja nende seost mängu arenduse sisemiste süsteemidega tuleb hinnata sõltumatute allikate põhjal. CyberLeeki nime kasutav allikas on samuti esitanud väiteid täiendava arendusmaterjali avaldamise kohta. Selliseid väiteid ei saa käsitleda kinnitatud faktidena enne, kui neid on usaldusväärsetes sõltumatutes väljaannetes või ametlikes allikates kinnitatud. == Mängu turundus == Grand Theft Auto VI esimene treiler ilmus 5. detsembril 2023. aastal. Kui alguses pidi mängu treiler välja tulema Rockstar Gamesi poolt tehtud teadeande põhjal hiljem, siis mõned tunnid enne tegeliku avalikustamist lekkis trailer X keskkonnas ning sellele oli kuvatud vesimärk "Buy BTC". Selle tõttu avaldas Rockstar Games mängu treileri enda Youtube leheküljel oodatust varem. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Rockstar Games |pealkiri=Grand Theft Auto VI Trailer 1 |kuupäev=2023-12-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=QdBZY2fkU-0 |vaadatud=2026-04-19}}</ref> Samuti purustas mängutreiler mitu Youtube'i rekordit. * üle 90 miljoni vaatamise 24 tunniga * üks enim vaadatud mängutreilereid ajaloos Mängu teine treiler ilmus 6. mail 2025. See kogus samuti üle 475 miljoni vaatamise 24 tunniga. Treileris tutvustati põhjalikumalt mängu tegelasi ning näidati rohkem Vice City linna ja selle ümbrust. Samuti avaldati hiljem GTA VI koduleht, mitmete karakterite piltide ja kirjeldusega. Samuti on võimalik sealt leida erinevaid kaadreid tulevase mängumaailma kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Grand Theft Auto VI |url=https://www.rockstargames.com/VI/ |vaadatud=2026-04-19 |väljaanne=Rockstar Games |keel=en-US}}</ref> 25. juunil 2026 avanes mängu eeltellimine Playstationi ja Xbox Series X/S-i poodides. Mängu tavaversioon maksab ligikaudu 80€ ning mängu "Ultimate version" 100€. Mängule on võimalik soetada ka füüsiline koopia, kui Take-Two kinnitas, et mänguga füüsilist plaati kaasa ei tule. Selle asemel on karbis unikaalne kood, mille abil saab mängu alla laadida. Mängu on võimalik eellaadida alates 12. novembrist 2026. aastal. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hind teada: algas „Grand Theft Auto VI“ eelmüük |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120593080/hind-teada-grand-theft-auto-vi-saabus-eelmuugile |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=Geenius |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Grand Theft Auto}} [[Kategooria:Grand Theft Auto]] [[Kategooria:PlayStation 5 mängud]] tbxoxqtd6oging5f35sy7dq41oqupem 7253915 7253818 2026-10-16T07:31:58Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Xbox Series X/Si mängud]] 7253915 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast videomäng | pealkiri = Grand Theft Auto VI | pilt = |pisi | pildiallkiri = | arendaja = [[Rockstar Games]] | väljaandja = [[Rockstar Games]] | levitaja = [[Rockstar Games]] | produtsent = Sam Houser | disainer = | programmeerija = | kunstnik = | stsenarist = | helilooja = | litsents = | keel = inglise, prantsuse, itaalia, saksa, vene, jaapani, poola, korea, hiina, hispaania, portugali | seeria = [[Grand Theft Auto]] | mootor = [[RAGE]] | versioon = | platvormid = {{Lihtloend| * [[PlayStation 5]] * [[Xbox Series X/S]] }} | väljalase = 19. november 2026 | zanr = [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärul]] | viis = [[üksikmäng]], [[mitmikmäng]] | hinnang = | nõuded = | meedia = | sisend = | heli = | kuva = | koduleht = https://www.rockstargames.com/VI }} '''"Grand Theft Auto VI"''' ('''GTA 6''' / '''GTA VI''') on [[Rockstar Games]]i arendatav [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärulimäng]], mis ilmub 2026. aastal. See on "[[Grand Theft Auto V]]" (2013) järel kaheksas "[[Grand Theft Auto]]" sarja põhimäng ja kogu sarjas kuueteistkümnes. Mängu tegevus toimub väljamõeldud Leonida osariigis, mis põhineb USA [[Florida|Florida osariigil]] ja seal asuvast [[Miami]]st inspireeritud Vice Citys. Üksikmängu lugu räägib kriminaalsest tandemist, Luciast ja tema partnerist, Jasonist. Pärast aastaid kestnud ootusi kinnitas Rockstar 2022. aasta veebruaris, et mäng on arenduses. Sama aasta septembris lekkisid internetti videod mängu lõpetamata versioonist; ajakirjanikud nimetasid seda üheks videomängutööstuse ajaloo suurimaks lekkeks. 2023. aasta detsembris avalikustati mängu esimene treiler ja esialgse info kohaselt pidi mäng ilmuma 2025. aasta lõpus [[PlayStation 5]] ja [[Xbox Series X/S]] konsoolidele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Avalikustati videomängu "GTA VI" treiler |kuupäev=2023-12-05 |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609185577/avalikustati-videomangu-gta-vi-treiler}}</ref> 2. mail 2025 teatas Rockstar Games, et mäng on edasi lükatud 2026. aastasse.<ref>https://x.com/RockstarGames/status/1918265468076605706</ref> 6. mail 2025 avalikustati mängu teine treiler ja kavandati mängu enda avaldamist 26. mail 2026.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8243651/video-hiljuti-edasi-lukatud-gta-6-sai-verivarske-treileri VIDEO ⟩ Hiljuti edasi lükatud «GTA 6» sai verivärske treileri] Postimees tehnika, 6. mai 2025</ref> Ka seda kuupäeva lükati edasi ja mäng ilmub 19. novembril 2026.<ref>[https://www.ign.com/articles/gta-6-is-delayed-again-until-november-2026 "GTA 6 Is Delayed Again Until November 2026"] ign.com, 7. november 2025</ref> == Tegevuspaik ja tegelased == „Grand Theft Auto VI“ on avatud maailmaga seiklusmärul, mille tegevus toimub tänapäevases väljamõeldud Ameerika Ühendriikide osariigis Leonida. Mängumaailm on inspireeritud Florida osariigist ning hõlmab mitmesuguseid linnalisi, maapiirkondade ja rannikualade keskkondi. Nende hulka kuuluvad Vice City, mis põhineb Miamil, Leonida Keys, mis on inspireeritud Florida Keysist, Grassrivers, mis meenutab Evergladesi märgalasid, ning Port Gellhorn, Ambrosia ja Mount Kalaga rahvuspark. Mäng kujutab satiiriliselt tänapäeva Ameerika ühiskonda, sealhulgas sotsiaalmeediat, sisuloojate kultuuri, internetimeeme ja kuritegevust. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI Grand Theft Auto VI ametlik veebileht]</ref> Mängu lugu keskendub kahele peategelasele, Jason Duvalile ja Lucia Caminosele, kelle suhe ja ühised kuritegelikud ettevõtmised moodustavad loo keskse telje. Kui nende plaan ebaõnnestub, satuvad nad Leonida osariiki hõlmava kuritegeliku vandenõu keskmesse ning peavad ellujäämiseks üksteisele toetuma. Jason Duval kasvas üles petturite ja kurjategijate keskel. Pärast sõjaväeteenistust asus ta Leonida Keysi piirkonnas tööle kohalike narkokaubitsejate heaks. Jason soovib lihtsamat elu, kuid Lucia kohtumine võib tema tuleviku põhjalikult muuta. Lucia Caminos õppis isa käe all juba varases nooruses võitlema. Perekonna kaitsmisega seotud sündmused viisid ta Leonida vanglasse, kust ta hiljem vabanes. Lucia soovib saavutada paremat elu ning on valmis selle nimel ise tegutsema. Oluliste kõrvaltegelaste hulka kuulub Cal Hampton, Jasoni sõber ja Brian Hederi kaaslane, kes veedab suure osa ajast kodus ning jälgib rannavalve raadiosidet. Brian Heder on pikaajalise kogemusega narkokaubitseja, kes tegutseb paaditehase kaudu ning lubab Jasonil ühes oma kinnisvaras tasuta elada, eeldusel et Jason aitab tal kohalikega arveid klaarida. Vice City ettevõtja Boobie Ike on endisest tänavakurjategijast kujunenud ärimees, kelle valdusesse kuuluvad kinnisvara, stripiklubi ja salvestusstuudio. Ta teeb koostööd noore muusikaprodutsendi Dre'Quan Priestiga, kelle eesmärk on saavutada edu muusikatööstuses. Dre'Quan juhib plaadifirmat Only Raw Records, mille artistide hulka kuulub räpiduo Real Dimez. Duo koosneb Bae-Luxe'ist ja Roxyst, kes on olnud sõbrad juba keskkooliajast ning kasutavad muusika ja sotsiaalmeedia abil saavutatud tuntust oma karjääri edendamiseks. Nende varasem edu saabus koostöös kohaliku räppari DWNPLY-ga. Teiste oluliste tegelaste hulka kuulub Raul Bautista, kogenud pangaröövel, kes otsib uusi võimalusi ja inimesi suure riskiga röövide korraldamiseks. Tema riskialdis käitumine suurendab tema meeskonna ettevõtmistega kaasnevat ohtu. Brian Hederi abikaasa Lori Heder on samuti mängu ametlikus tutvustusmaterjalis nimetatud tegelane. Rockstar Gamesi avaldatud tegelaskirjeldused rõhutavad Leonida kuritegelike võrgustike, muusikatööstuse, sotsiaalmeedia ja isiklike suhete põimumist. Mängu keskne lugu käsitleb Jasoni ja Lucia püüdlusi parema elu poole olukorras, kus nende tegevus seob nad üha sügavamalt kuritegeliku maailma ja osariiki hõlmava vandenõuga. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI/only-in-leonida Rockstar Games – Only in Leonida]</ref> == Arendus ja ilmumine == „Grand Theft Auto VI“ arendus algas 2010. aastate keskpaigas. Mängu varase arendusjärgu kohta on kasutatud koodnime ''Project Americas''. Esialgsete plaanide kohaselt pidi mängu tegevus hõlmama Põhja- ja Lõuna-Ameerikat, kuid projekti suunda muudeti hiljem. Rockstar Gamesi töötajate avalike kommentaaride kohaselt keskendus ettevõte vahepeal „[[Red Dead Redemption 2]]“ arendamisele. Mäng kasutab Rockstar Gamesi enda mängumootorit Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Rockstar Games kinnitas järgmise „[[Grand Theft Auto]]“ mängu aktiivse arenduse ametlikult 4. veebruaril 2022 avaldatud uudises. Ettevõte ei avaldanud toona mängu pealkirja ega ilmumiskuupäeva, kuid teatas, et arendustöö on juba käimas. 2022. aasta septembris lekkis internetti suur hulk mängu varajase arendusjärgu videomaterjali, mis sisaldas poolelioleva mängu mängupilti. Rockstar Games kinnitas, et tegemist oli loata ligipääsu tulemusel avaldatud materjaliga. Mängu esimene ametlik treiler avaldati 5. detsembril 2023. aastal. Selles tutvustati väljamõeldud Leonida osariiki, mille keskne linn on Vice City. Treiler kinnitas ka mängu ilmumisplaani 2025. aastaks ning esialgu nimetati platvormidena PlayStation 5 ja Xbox Series X/S. Hiljem lükati ilmumist mitu korda edasi. Rockstar Gamesi praeguse ametliku teabe järgi on mängu ilmumiskuupäev 19. november 2026. Mängu arenduseelarvet ei ole Rockstar Games ega selle emaettevõte Take-Two Interactive täpselt avalikustanud. Meedias on esitatud mitmesuguseid hinnanguid, kuid neid ei saa käsitleda kinnitatud summadena. == Lekked == "Grand Theft Auto VI" arenduse ajal on avalikkuse ette jõudnud mitu mängu arendusmaterjalide ja Rockstar Gamesi infosüsteemidega seotud leket. Juhtumid on hõlmanud varase arendusjärgu mängupilti, mängu esimese treileri enneaegset avaldamist ning hilisemaid väiteid ettevõtte andmetele loata juurdepääsu kohta. === 2022. aasta leke === 18. septembril 2022 avaldati veebisaidil GTAForums üle 90 video ja pildi, mis kujutasid mängu "Grand Theft Auto VI" varase arendusjärgu materjale. Lekkinud videotes oli näha muu hulgas tulistamist, röövimisi, sõidukitega liiklemist ja mängumaailma keskkondi. Materjalid pärinesid Rockstar Gamesi sisemistest süsteemidest ning nende avalikustamist peeti üheks suuremaks andmelekkeks videomängutööstuse ajaloos.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-62960828 BBC News: Grand Theft Auto VI footage leaked after hack, developer Rockstar confirms] (19. september 2022).</ref> === 2023. aasta treileri leke === 4. detsembril 2023 lekkis mängu esimene ametlik treiler sotsiaalvõrgustikus X enne Rockstar Gamesi kavandatud avaldamisaega. Ettevõte avaldas treileri lekke tõttu ametlikult samal päeval. Treiler kinnitas mängu tegevuspaigaks Leonida väljamõeldud osariigi ning tutvustas Vice Cityt ja üht mängu peategelast Luciat.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-67624782 BBC News: Grand Theft Auto 6 trailer released early after leak] (5. detsember 2023).</ref> === 2026. aasta andmeleke === 2026. aasta aprillis teatas häkkerirühmitus ShinyHunters, et oli saanud juurdepääsu Rockstar Gamesiga seotud andmetele ning ähvardas need lunarahanõude täitmata jätmise korral avaldada. Rockstar kinnitas andmeturbeintsidenti, kuid teatas, et juurdepääsetud teabe hulk oli piiratud ning juhtum ei mõjutanud ettevõtte tegevust märkimisväärselt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Hacker group threatens to release Grand Theft Auto VI data in Rockstar Games attack |kuupäev=2026-04-13 |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/games/2026/apr/13/grand-theft-auto-vi-rockstar-games-data-hack-ransom}}</ref> === 2026. aasta CyberLeeki juhtum === 2026. aastal avaldati CyberLeeki nime kasutava allika kaudu internetis väidetavat "Grand Theft Auto VI" arendusmaterjali. Avaldatud videote hulgas oli mängupilti ja tegelastega seotud stseene. Materjalide ehtsust ja nende seost mängu arenduse sisemiste süsteemidega tuleb hinnata sõltumatute allikate põhjal. CyberLeeki nime kasutav allikas on samuti esitanud väiteid täiendava arendusmaterjali avaldamise kohta. Selliseid väiteid ei saa käsitleda kinnitatud faktidena enne, kui neid on usaldusväärsetes sõltumatutes väljaannetes või ametlikes allikates kinnitatud. == Mängu turundus == Grand Theft Auto VI esimene treiler ilmus 5. detsembril 2023. aastal. Kui alguses pidi mängu treiler välja tulema Rockstar Gamesi poolt tehtud teadeande põhjal hiljem, siis mõned tunnid enne tegeliku avalikustamist lekkis trailer X keskkonnas ning sellele oli kuvatud vesimärk "Buy BTC". Selle tõttu avaldas Rockstar Games mängu treileri enda Youtube leheküljel oodatust varem. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Rockstar Games |pealkiri=Grand Theft Auto VI Trailer 1 |kuupäev=2023-12-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=QdBZY2fkU-0 |vaadatud=2026-04-19}}</ref> Samuti purustas mängutreiler mitu Youtube'i rekordit. * üle 90 miljoni vaatamise 24 tunniga * üks enim vaadatud mängutreilereid ajaloos Mängu teine treiler ilmus 6. mail 2025. See kogus samuti üle 475 miljoni vaatamise 24 tunniga. Treileris tutvustati põhjalikumalt mängu tegelasi ning näidati rohkem Vice City linna ja selle ümbrust. Samuti avaldati hiljem GTA VI koduleht, mitmete karakterite piltide ja kirjeldusega. Samuti on võimalik sealt leida erinevaid kaadreid tulevase mängumaailma kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Grand Theft Auto VI |url=https://www.rockstargames.com/VI/ |vaadatud=2026-04-19 |väljaanne=Rockstar Games |keel=en-US}}</ref> 25. juunil 2026 avanes mängu eeltellimine Playstationi ja Xbox Series X/S-i poodides. Mängu tavaversioon maksab ligikaudu 80€ ning mängu "Ultimate version" 100€. Mängule on võimalik soetada ka füüsiline koopia, kui Take-Two kinnitas, et mänguga füüsilist plaati kaasa ei tule. Selle asemel on karbis unikaalne kood, mille abil saab mängu alla laadida. Mängu on võimalik eellaadida alates 12. novembrist 2026. aastal. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hind teada: algas „Grand Theft Auto VI“ eelmüük |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120593080/hind-teada-grand-theft-auto-vi-saabus-eelmuugile |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=Geenius |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Grand Theft Auto}} [[Kategooria:Grand Theft Auto]] [[Kategooria:PlayStation 5 mängud]] [[Kategooria:Xbox Series X/Si mängud]] schs889o864cczjvekdho8unbhqhrbx 7253916 7253915 2026-10-16T07:33:09Z Neptuunium 58653 7253916 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast videomäng | pealkiri = Grand Theft Auto VI | pilt = Grand Theft Auto VI logo.svg | pildiallkiri = GTA VI logo | arendaja = [[Rockstar Games]] | väljaandja = [[Rockstar Games]] | levitaja = [[Rockstar Games]] | produtsent = Sam Houser | disainer = | programmeerija = | kunstnik = | stsenarist = | helilooja = | litsents = | keel = inglise, prantsuse, itaalia, saksa, vene, jaapani, poola, korea, hiina, hispaania, portugali | seeria = [[Grand Theft Auto]] | mootor = [[RAGE]] | versioon = | platvormid = {{Lihtloend| * [[PlayStation 5]] * [[Xbox Series X/S]] }} | väljalase = 19. november 2026 | zanr = [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärul]] | viis = [[üksikmäng]], [[mitmikmäng]] | hinnang = | nõuded = | meedia = | sisend = | heli = | kuva = | koduleht = https://www.rockstargames.com/VI }} '''"Grand Theft Auto VI"''' ('''GTA 6''' / '''GTA VI''') on [[Rockstar Games]]i arendatav [[Seiklusmäruli mäng|seiklusmärulimäng]], mis ilmub 2026. aastal. See on "[[Grand Theft Auto V]]" (2013) järel kaheksas "[[Grand Theft Auto]]" sarja põhimäng ja kogu sarjas kuueteistkümnes. Mängu tegevus toimub väljamõeldud Leonida osariigis, mis põhineb USA [[Florida|Florida osariigil]] ja seal asuvast [[Miami]]st inspireeritud Vice Citys. Üksikmängu lugu räägib kriminaalsest tandemist, Luciast ja tema partnerist, Jasonist. Pärast aastaid kestnud ootusi kinnitas Rockstar 2022. aasta veebruaris, et mäng on arenduses. Sama aasta septembris lekkisid internetti videod mängu lõpetamata versioonist; ajakirjanikud nimetasid seda üheks videomängutööstuse ajaloo suurimaks lekkeks. 2023. aasta detsembris avalikustati mängu esimene treiler ja esialgse info kohaselt pidi mäng ilmuma 2025. aasta lõpus [[PlayStation 5]] ja [[Xbox Series X/S]] konsoolidele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Avalikustati videomängu "GTA VI" treiler |kuupäev=2023-12-05 |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609185577/avalikustati-videomangu-gta-vi-treiler}}</ref> 2. mail 2025 teatas Rockstar Games, et mäng on edasi lükatud 2026. aastasse.<ref>https://x.com/RockstarGames/status/1918265468076605706</ref> 6. mail 2025 avalikustati mängu teine treiler ja kavandati mängu enda avaldamist 26. mail 2026.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8243651/video-hiljuti-edasi-lukatud-gta-6-sai-verivarske-treileri VIDEO ⟩ Hiljuti edasi lükatud «GTA 6» sai verivärske treileri] Postimees tehnika, 6. mai 2025</ref> Ka seda kuupäeva lükati edasi ja mäng ilmub 19. novembril 2026.<ref>[https://www.ign.com/articles/gta-6-is-delayed-again-until-november-2026 "GTA 6 Is Delayed Again Until November 2026"] ign.com, 7. november 2025</ref> == Tegevuspaik ja tegelased == „Grand Theft Auto VI“ on avatud maailmaga seiklusmärul, mille tegevus toimub tänapäevases väljamõeldud Ameerika Ühendriikide osariigis Leonida. Mängumaailm on inspireeritud Florida osariigist ning hõlmab mitmesuguseid linnalisi, maapiirkondade ja rannikualade keskkondi. Nende hulka kuuluvad Vice City, mis põhineb Miamil, Leonida Keys, mis on inspireeritud Florida Keysist, Grassrivers, mis meenutab Evergladesi märgalasid, ning Port Gellhorn, Ambrosia ja Mount Kalaga rahvuspark. Mäng kujutab satiiriliselt tänapäeva Ameerika ühiskonda, sealhulgas sotsiaalmeediat, sisuloojate kultuuri, internetimeeme ja kuritegevust. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI Grand Theft Auto VI ametlik veebileht]</ref> Mängu lugu keskendub kahele peategelasele, Jason Duvalile ja Lucia Caminosele, kelle suhe ja ühised kuritegelikud ettevõtmised moodustavad loo keskse telje. Kui nende plaan ebaõnnestub, satuvad nad Leonida osariiki hõlmava kuritegeliku vandenõu keskmesse ning peavad ellujäämiseks üksteisele toetuma. Jason Duval kasvas üles petturite ja kurjategijate keskel. Pärast sõjaväeteenistust asus ta Leonida Keysi piirkonnas tööle kohalike narkokaubitsejate heaks. Jason soovib lihtsamat elu, kuid Lucia kohtumine võib tema tuleviku põhjalikult muuta. Lucia Caminos õppis isa käe all juba varases nooruses võitlema. Perekonna kaitsmisega seotud sündmused viisid ta Leonida vanglasse, kust ta hiljem vabanes. Lucia soovib saavutada paremat elu ning on valmis selle nimel ise tegutsema. Oluliste kõrvaltegelaste hulka kuulub Cal Hampton, Jasoni sõber ja Brian Hederi kaaslane, kes veedab suure osa ajast kodus ning jälgib rannavalve raadiosidet. Brian Heder on pikaajalise kogemusega narkokaubitseja, kes tegutseb paaditehase kaudu ning lubab Jasonil ühes oma kinnisvaras tasuta elada, eeldusel et Jason aitab tal kohalikega arveid klaarida. Vice City ettevõtja Boobie Ike on endisest tänavakurjategijast kujunenud ärimees, kelle valdusesse kuuluvad kinnisvara, stripiklubi ja salvestusstuudio. Ta teeb koostööd noore muusikaprodutsendi Dre'Quan Priestiga, kelle eesmärk on saavutada edu muusikatööstuses. Dre'Quan juhib plaadifirmat Only Raw Records, mille artistide hulka kuulub räpiduo Real Dimez. Duo koosneb Bae-Luxe'ist ja Roxyst, kes on olnud sõbrad juba keskkooliajast ning kasutavad muusika ja sotsiaalmeedia abil saavutatud tuntust oma karjääri edendamiseks. Nende varasem edu saabus koostöös kohaliku räppari DWNPLY-ga. Teiste oluliste tegelaste hulka kuulub Raul Bautista, kogenud pangaröövel, kes otsib uusi võimalusi ja inimesi suure riskiga röövide korraldamiseks. Tema riskialdis käitumine suurendab tema meeskonna ettevõtmistega kaasnevat ohtu. Brian Hederi abikaasa Lori Heder on samuti mängu ametlikus tutvustusmaterjalis nimetatud tegelane. Rockstar Gamesi avaldatud tegelaskirjeldused rõhutavad Leonida kuritegelike võrgustike, muusikatööstuse, sotsiaalmeedia ja isiklike suhete põimumist. Mängu keskne lugu käsitleb Jasoni ja Lucia püüdlusi parema elu poole olukorras, kus nende tegevus seob nad üha sügavamalt kuritegeliku maailma ja osariiki hõlmava vandenõuga. <ref>[https://www.rockstargames.com/VI/only-in-leonida Rockstar Games – Only in Leonida]</ref> == Arendus ja ilmumine == „Grand Theft Auto VI“ arendus algas 2010. aastate keskpaigas. Mängu varase arendusjärgu kohta on kasutatud koodnime ''Project Americas''. Esialgsete plaanide kohaselt pidi mängu tegevus hõlmama Põhja- ja Lõuna-Ameerikat, kuid projekti suunda muudeti hiljem. Rockstar Gamesi töötajate avalike kommentaaride kohaselt keskendus ettevõte vahepeal „[[Red Dead Redemption 2]]“ arendamisele. Mäng kasutab Rockstar Gamesi enda mängumootorit Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Rockstar Games kinnitas järgmise „[[Grand Theft Auto]]“ mängu aktiivse arenduse ametlikult 4. veebruaril 2022 avaldatud uudises. Ettevõte ei avaldanud toona mängu pealkirja ega ilmumiskuupäeva, kuid teatas, et arendustöö on juba käimas. 2022. aasta septembris lekkis internetti suur hulk mängu varajase arendusjärgu videomaterjali, mis sisaldas poolelioleva mängu mängupilti. Rockstar Games kinnitas, et tegemist oli loata ligipääsu tulemusel avaldatud materjaliga. Mängu esimene ametlik treiler avaldati 5. detsembril 2023. aastal. Selles tutvustati väljamõeldud Leonida osariiki, mille keskne linn on Vice City. Treiler kinnitas ka mängu ilmumisplaani 2025. aastaks ning esialgu nimetati platvormidena PlayStation 5 ja Xbox Series X/S. Hiljem lükati ilmumist mitu korda edasi. Rockstar Gamesi praeguse ametliku teabe järgi on mängu ilmumiskuupäev 19. november 2026. Mängu arenduseelarvet ei ole Rockstar Games ega selle emaettevõte Take-Two Interactive täpselt avalikustanud. Meedias on esitatud mitmesuguseid hinnanguid, kuid neid ei saa käsitleda kinnitatud summadena. == Lekked == "Grand Theft Auto VI" arenduse ajal on avalikkuse ette jõudnud mitu mängu arendusmaterjalide ja Rockstar Gamesi infosüsteemidega seotud leket. Juhtumid on hõlmanud varase arendusjärgu mängupilti, mängu esimese treileri enneaegset avaldamist ning hilisemaid väiteid ettevõtte andmetele loata juurdepääsu kohta. === 2022. aasta leke === 18. septembril 2022 avaldati veebisaidil GTAForums üle 90 video ja pildi, mis kujutasid mängu "Grand Theft Auto VI" varase arendusjärgu materjale. Lekkinud videotes oli näha muu hulgas tulistamist, röövimisi, sõidukitega liiklemist ja mängumaailma keskkondi. Materjalid pärinesid Rockstar Gamesi sisemistest süsteemidest ning nende avalikustamist peeti üheks suuremaks andmelekkeks videomängutööstuse ajaloos.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-62960828 BBC News: Grand Theft Auto VI footage leaked after hack, developer Rockstar confirms] (19. september 2022).</ref> === 2023. aasta treileri leke === 4. detsembril 2023 lekkis mängu esimene ametlik treiler sotsiaalvõrgustikus X enne Rockstar Gamesi kavandatud avaldamisaega. Ettevõte avaldas treileri lekke tõttu ametlikult samal päeval. Treiler kinnitas mängu tegevuspaigaks Leonida väljamõeldud osariigi ning tutvustas Vice Cityt ja üht mängu peategelast Luciat.<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-67624782 BBC News: Grand Theft Auto 6 trailer released early after leak] (5. detsember 2023).</ref> === 2026. aasta andmeleke === 2026. aasta aprillis teatas häkkerirühmitus ShinyHunters, et oli saanud juurdepääsu Rockstar Gamesiga seotud andmetele ning ähvardas need lunarahanõude täitmata jätmise korral avaldada. Rockstar kinnitas andmeturbeintsidenti, kuid teatas, et juurdepääsetud teabe hulk oli piiratud ning juhtum ei mõjutanud ettevõtte tegevust märkimisväärselt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Hacker group threatens to release Grand Theft Auto VI data in Rockstar Games attack |kuupäev=2026-04-13 |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/games/2026/apr/13/grand-theft-auto-vi-rockstar-games-data-hack-ransom}}</ref> === 2026. aasta CyberLeeki juhtum === 2026. aastal avaldati CyberLeeki nime kasutava allika kaudu internetis väidetavat "Grand Theft Auto VI" arendusmaterjali. Avaldatud videote hulgas oli mängupilti ja tegelastega seotud stseene. Materjalide ehtsust ja nende seost mängu arenduse sisemiste süsteemidega tuleb hinnata sõltumatute allikate põhjal. CyberLeeki nime kasutav allikas on samuti esitanud väiteid täiendava arendusmaterjali avaldamise kohta. Selliseid väiteid ei saa käsitleda kinnitatud faktidena enne, kui neid on usaldusväärsetes sõltumatutes väljaannetes või ametlikes allikates kinnitatud. == Mängu turundus == Grand Theft Auto VI esimene treiler ilmus 5. detsembril 2023. aastal. Kui alguses pidi mängu treiler välja tulema Rockstar Gamesi poolt tehtud teadeande põhjal hiljem, siis mõned tunnid enne tegeliku avalikustamist lekkis trailer X keskkonnas ning sellele oli kuvatud vesimärk "Buy BTC". Selle tõttu avaldas Rockstar Games mängu treileri enda Youtube leheküljel oodatust varem. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Rockstar Games |pealkiri=Grand Theft Auto VI Trailer 1 |kuupäev=2023-12-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=QdBZY2fkU-0 |vaadatud=2026-04-19}}</ref> Samuti purustas mängutreiler mitu Youtube'i rekordit. * üle 90 miljoni vaatamise 24 tunniga * üks enim vaadatud mängutreilereid ajaloos Mängu teine treiler ilmus 6. mail 2025. See kogus samuti üle 475 miljoni vaatamise 24 tunniga. Treileris tutvustati põhjalikumalt mängu tegelasi ning näidati rohkem Vice City linna ja selle ümbrust. Samuti avaldati hiljem GTA VI koduleht, mitmete karakterite piltide ja kirjeldusega. Samuti on võimalik sealt leida erinevaid kaadreid tulevase mängumaailma kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Grand Theft Auto VI |url=https://www.rockstargames.com/VI/ |vaadatud=2026-04-19 |väljaanne=Rockstar Games |keel=en-US}}</ref> 25. juunil 2026 avanes mängu eeltellimine Playstationi ja Xbox Series X/S-i poodides. Mängu tavaversioon maksab ligikaudu 80€ ning mängu "Ultimate version" 100€. Mängule on võimalik soetada ka füüsiline koopia, kui Take-Two kinnitas, et mänguga füüsilist plaati kaasa ei tule. Selle asemel on karbis unikaalne kood, mille abil saab mängu alla laadida. Mängu on võimalik eellaadida alates 12. novembrist 2026. aastal. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hind teada: algas „Grand Theft Auto VI“ eelmüük |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120593080/hind-teada-grand-theft-auto-vi-saabus-eelmuugile |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=Geenius |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Grand Theft Auto}} [[Kategooria:Grand Theft Auto]] [[Kategooria:PlayStation 5 mängud]] [[Kategooria:Xbox Series X/Si mängud]] [[Kategooria:2026. aasta videomängud]] lzt7l6buhm3xx0uq932epodpfgb4myy 0 681486 7253544 6727051 2026-10-15T14:08:15Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7253544 wikitext text/x-wiki [[File:Spas sobor.jpg|thumb|Vaade kirikule loodest]] [[File:2017 Спасо-Преображенський собор у Чернігові.jpg|thumb|Kolm idaapsiidi, vaade kagust]] [[File:BLASIUS(1844) p2.634 Grundriß der Christuskirche von Tschernigos.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan (idasuund ülal)]] [[File:Спасо-Преображенський собор (фото Сергія Шиманського 1950-х рр.).jpg|thumb|Nelitise arkaad (foto Sergi Šimanski, 1950. aastad)]] '''Tšernihivi Issandamuutmise peakirik''' (ukraina keeles ''Спасо-Преображенський собор'') on [[Tšernihiv]]is asuv [[11. sajand]]il ehitatud [[Kirik (pühakoda)|kirik]], Tšernihivi vanim ehitis ja vanim säilinud näide [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite vallutuse]] eelsest [[Kiievi-Vene arhitektuur|Kiievi-Russi arhitektuur]]ist. Kirik asub [[detinets]]i territooriumil, kus tänapäeval on [[park]].<ref>[https://ukraine-kiev-tour.com/ukraine_chernihiv_sights_saviour_transfiguration_cathedral.html Chernihiv Sights | Saviour Transfiguration Cathedral. - Special Ukraine Tours]</ref> 2023. aastani kasutas hoonet pühakojana [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]. 25. detsembril 2023 pidas kirikus [[Jõulud|jõululiturgia]] [[Ukraina Õigeusu Kirik]] ja 2024. aasta kevadel hakati kirikut UÕK tegevusteks korrastama, muuhulgas lammutades MPUÕK ehitatud kooskõlastamata ehitisi.<ref>[https://unn.ua/en/news/in-chernihiv-after-the-uoc-mp-a-medieval-cathedral-is-being-restored In Chernihiv, after the UOC-MP, a medieval cathedral is being restored. - UNN]</ref> Alates 1989. aastast on Tšernihivi Issandamuutmise peakirik Tšernihivi ajaloolise keskuse ühe osana [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] nominent.<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/668/ Historic Centre of Tchernigov, 9th -13th centuries. - Tentative Lists. - unesco.org]</ref> == Ajaloost == Peakiriku ehitamist alustas Tšernihivi vürst [[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav]], ja pärimuse järgi suri Mstislav 1035. või 1036. aastal, mil kiriku müürid olid ratsamehe kõrgused. Mstislav maeti kirikusse ja ehitust jätkas Mastislavi vend [[Jaroslav Tark|Jaroslav]]. Ehitise täpne valmimise aeg on teadmata. Mstislavi kõrvale on kirikusse maetud teisigi kõrge staatusega isikuid ja valitsejaid, sealhulgas [[suurvürst]] [[Svjatoslav II]] (suri 1076) ja mitu Tšernihivi vürsti. Kirik sai kahjustada 1239. aastal mongolite vallutuse ajal, see renoveeriti 17. sajandil, põles taas 18. sajandil ja renoveeriti taas hiljem. Kiriku interjöör ja praegune sisustus pärinevad 19. sajandi lõpust. == Arhitektuur == [[File:Спасо-Преображенський собор Цегляна кладка XI століття Фото-3.jpg|thumb|Tellistest dekoor põhjatorni seinal]] Arhitektuuris põimuvad Bütsantsi [[ristkuppelkirik]]u ja [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]] jooned. Lääne-ida-suunaliselt on ehitise pikkus 28,25 meetrit, põhjast lõunasse 19,20 meetrit. Ehitusmaterjaliks on Bütsantsi arhitektuurile iseloomulik vaheldumisi ridadena laotud lame [[rooma tellis]] ja [[looduskivi]] (''[[opus mixtum]]'', ''[[opus vittatum]]''). Fassaadi liigendavad lamedad [[liseenid]] ja kaks rida [[ümarkaar]]seid [[petik]]uid. Dekoratiivseks elemendiks olid külgepidi erisuunaliselt asetatud tellistest laotud kaared ja horisontaalsed, [[meander]]friisi meenutavad ornamendiribad, mis näitavad, et algselt polnud hoone [[Krohvimine|krohvitud]]. Aknaavad on säilinud suhteliselt väikeste ja kitsastena. Hilisematel perioodidel on kirik kaetud valge krohvikihiga, ent tänapäeval on osa seinapindu avatud nende algses väljanägemises. Kaks rida ümar[[piilar]]eid jagab siseruumi kolmeks [[lööv]]iks, mis lõpevad kolme [[apsiid]]iga idaseinas. Ehitise lääneotsas on Bütsantsi keskperioodi kirikutele tüüpiline [[narteks]], millest pääseb ida pool asuvasse kirikusaali ([[naos]]). [[Nelitis]], mida kroonib neljale võimsale sambale toetuv pea[[kuppel]], on põhja- ja lõunalöövist eraldatud kolmekaarelise [[arkaad]]iga. Peakupli ümber paikneb neli kõrvalkuplit, mis Bütsantsi keskperioodi arhitektuurile omaselt on paigutatud peakupli suhtes diagonaalselt. Esifassaadil on kaks torni, üks kummalgi küljel. Põhjapoolne torn on kuulunud kiriku algkavatisse ja kujutas endast [[trepitorn]]i, mis viis kiriku ülakorrusele ([[empoor]]ile). Torni praegune [[koonuskatus]] pärineb 18. sajandi teisest poolest, samuti fassaadi suhtes sümmeetriliselt paiknev lõunapoolne torn, mis ehitati seal algselt asunud [[ristimiskabel]]i asemele. == Siseruum == Algselt [[fresko]]dega kaetud olnud 11. sajandi siseruumist on säilinud üksikuid osi seinamaalingutest, olulisim neist [[püha Tekla]] figuur. Väljakaevamistel on avastatud osi algsest põrandast, mis oli tehtud värviliste [[panustehnika|inkrusteeringutega]] [[kiltkivi]]plaatidest. Nelitist külglöövidest eraldavate arkaadide sambad olid tehtud [[marmor]]ist, kuid need on hilisematel perioodidel müüritisega ümbritsetud. 18. sajandi tulekahjus hävisid põhja- ja lõunalöövi puutaladele toetunud empoorid, mis olid tavalised Bütsantsi kirikutes (''[[matroneum]]''), puudusid aga Kiievi-Vene arhitektuuris. Empoore ei taastatud hilisemas ennistustöös. Narteksi teine korrus säilis ja selle põrandat katavad kaunistustega kiltplaadid. 18. sajandist pärineb kiriku [[Barokk|barokne]] [[ikonostaas]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.jstor.org/stable/41036280 V. I. Mezentsev. The Masonry Churches of Medieval Chernihiv. - Harvard Ukrainian Studies, Vol. 11, No. 3/4 (December 1987), pp. 365-383] == Välislingid == * [https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CT%5CR%5CTransfigurationCathedralofthe.htm Cathedral of the Transfiguration. - Encyclopedia of Ukraine] * [https://unn.ua/en/news/in-chernihiv-after-the-uoc-mp-a-medieval-cathedral-is-being-restored In Chernihiv, after the UOC-MP, a medieval cathedral is being restored. - UNN] {{koord}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Tšernihiv]] [[Kategooria:Kiievi-Vene arhitektuur]] 7x5keulb5h3ub5kvm560m7d490aejgk 7253545 7253544 2026-10-15T14:09:38Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7253545 wikitext text/x-wiki [[File:Spas sobor.jpg|thumb|Vaade kirikule loodest]] [[File:2017 Спасо-Преображенський собор у Чернігові.jpg|thumb|Kolm idaapsiidi, vaade kagust]] [[File:BLASIUS(1844) p2.634 Grundriß der Christuskirche von Tschernigos.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan (idasuund ülal)]] [[File:Спасо-Преображенський собор (фото Сергія Шиманського 1950-х рр.).jpg|thumb|Nelitise arkaad (foto Sergi Šimanski, 1950. aastad)]] '''Tšernihivi Issandamuutmise peakirik''' (ukraina keeles ''Спасо-Преображенський собор'') on [[Tšernihiv]]is asuv [[11. sajand]]il ehitatud [[Kirik (pühakoda)|kirik]], Tšernihivi vanim ehitis ja vanim säilinud näide [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite vallutuse]] eelsest [[Kiievi-Vene arhitektuur|Kiievi-Russi arhitektuur]]ist. Kirik asub [[detinets]]i territooriumil, kus tänapäeval on [[park]].<ref>[https://ukraine-kiev-tour.com/ukraine_chernihiv_sights_saviour_transfiguration_cathedral.html Chernihiv Sights | Saviour Transfiguration Cathedral. - Special Ukraine Tours]</ref> 2023. aastani kasutas hoonet pühakojana [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]. 25. detsembril 2023 pidas kirikus [[Jõulud|jõululiturgia]] [[Ukraina Õigeusu Kirik]] ja 2024. aasta kevadel hakati kirikut UÕK tegevusteks korrastama, muuhulgas lammutades MPUÕK ehitatud kooskõlastamata ehitisi.<ref>[https://unn.ua/en/news/in-chernihiv-after-the-uoc-mp-a-medieval-cathedral-is-being-restored In Chernihiv, after the UOC-MP, a medieval cathedral is being restored. - UNN]</ref> Alates 1989. aastast on Tšernihivi Issandamuutmise peakirik Tšernihivi ajaloolise keskuse ühe osana [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] nominent.<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/668/ Historic Centre of Tchernigov, 9th -13th centuries. - Tentative Lists. - unesco.org]</ref> == Ajaloost == Peakiriku ehitamist alustas Tšernihivi vürst [[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav]], ja pärimuse järgi suri Mstislav 1035. või 1036. aastal, mil kiriku müürid olid ratsamehe kõrgused. Mstislav maeti kirikusse ja ehitust jätkas Mastislavi vend [[Jaroslav Tark|Jaroslav]]. Ehitise täpne valmimise aeg on teadmata. Mstislavi kõrvale on kirikusse maetud teisigi kõrge staatusega isikuid ja valitsejaid, sealhulgas [[suurvürst]] [[Svjatoslav II]] (suri 1076) ja mitu Tšernihivi vürsti. Kirik sai kahjustada 1239. aastal mongolite vallutuse ajal, see renoveeriti 17. sajandil, põles taas 18. sajandil ja renoveeriti taas hiljem. Kiriku interjöör ja praegune sisustus pärinevad 19. sajandi lõpust. == Arhitektuur == [[File:Спасо-Преображенський собор Цегляна кладка XI століття Фото-3.jpg|thumb|Tellistest dekoor põhjatorni seinal]] Arhitektuuris põimuvad Bütsantsi [[ristkuppelkirik]]u ja [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]] jooned. Lääne-ida-suunaliselt on ehitise pikkus 28,25 meetrit, põhjast lõunasse 19,20 meetrit. Ehitusmaterjaliks on Bütsantsi arhitektuurile iseloomulik vaheldumisi ridadena laotud lame [[rooma tellis]] ja [[looduskivi]] (''[[opus mixtum]]'', ''[[opus vittatum]]''). Fassaadi liigendavad lamedad [[liseenid]] ja kaks rida [[ümarkaar]]seid [[petik]]uid. Dekoratiivseks elemendiks olid külgepidi erisuunaliselt asetatud tellistest laotud kaared ja horisontaalsed, [[meander]]friisi meenutavad ornamendiribad, mis näitavad, et algselt polnud hoone [[Krohvimine|krohvitud]]. Aknaavad on säilinud suhteliselt väikeste ja kitsastena. Hilisematel perioodidel on kirik kaetud valge krohvikihiga, ent tänapäeval on osa seinapindu avatud nende algses väljanägemises. Kaks rida ümar[[piilar]]eid jagab siseruumi kolmeks [[lööv]]iks, mis lõpevad kolme [[apsiid]]iga idaseinas. Ehitise lääneotsas on Bütsantsi keskperioodi kirikutele tüüpiline [[narteks]], millest pääseb ida pool asuvasse kirikusaali ([[naos]]). [[Nelitis]], mida kroonib neljale võimsale sambale toetuv pea[[kuppel]], on põhja- ja lõunalöövist eraldatud kolmekaarelise [[arkaad]]iga. Peakupli ümber paikneb neli kõrvalkuplit, mis [[Bütsantsi arhitektuur#Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204)|Bütsantsi keskperioodi arhitektuurile]] omaselt on paigutatud peakupli suhtes diagonaalselt. Esifassaadil on kaks torni, üks kummalgi küljel. Põhjapoolne torn on kuulunud kiriku algkavatisse ja kujutas endast [[trepitorn]]i, mis viis kiriku ülakorrusele ([[empoor]]ile). Torni praegune [[koonuskatus]] pärineb 18. sajandi teisest poolest, samuti fassaadi suhtes sümmeetriliselt paiknev lõunapoolne torn, mis ehitati seal algselt asunud [[ristimiskabel]]i asemele. == Siseruum == Algselt [[fresko]]dega kaetud olnud 11. sajandi siseruumist on säilinud üksikuid osi seinamaalingutest, olulisim neist [[püha Tekla]] figuur. Väljakaevamistel on avastatud osi algsest põrandast, mis oli tehtud värviliste [[panustehnika|inkrusteeringutega]] [[kiltkivi]]plaatidest. Nelitist külglöövidest eraldavate arkaadide sambad olid tehtud [[marmor]]ist, kuid need on hilisematel perioodidel müüritisega ümbritsetud. 18. sajandi tulekahjus hävisid põhja- ja lõunalöövi puutaladele toetunud empoorid, mis olid tavalised Bütsantsi kirikutes (''[[matroneum]]''), puudusid aga Kiievi-Vene arhitektuuris. Empoore ei taastatud hilisemas ennistustöös. Narteksi teine korrus säilis ja selle põrandat katavad kaunistustega kiltplaadid. 18. sajandist pärineb kiriku [[Barokk|barokne]] [[ikonostaas]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.jstor.org/stable/41036280 V. I. Mezentsev. The Masonry Churches of Medieval Chernihiv. - Harvard Ukrainian Studies, Vol. 11, No. 3/4 (December 1987), pp. 365-383] == Välislingid == * [https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CT%5CR%5CTransfigurationCathedralofthe.htm Cathedral of the Transfiguration. - Encyclopedia of Ukraine] * [https://unn.ua/en/news/in-chernihiv-after-the-uoc-mp-a-medieval-cathedral-is-being-restored In Chernihiv, after the UOC-MP, a medieval cathedral is being restored. - UNN] {{koord}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Tšernihiv]] [[Kategooria:Kiievi-Vene arhitektuur]] hsnc9kgj8kjvw479nkb3n9nr4ppkiv8 10 681782 7253551 7235230 2026-10-15T14:24:31Z Evlper 104506 7253551 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Romaani arhitektuur | päis = [[Romaani arhitektuur]] | grupp1 = Romaani arhitektuur riigiti | loend1 = {{rõhtloend| * [[Hispaania romaani arhitektuur|Hispaania]] * [[Inglismaa romaani arhitektuur|Inglismaa]] * [[Itaalia romaani arhitektuur|Itaalia]] ** [[Lombardia romaanika|Lombardia]] ** [[Sitsiilia romaanika|Sitsiilia]] * [[Poola romaani arhitektuur|Poola]] * [[Prantsusmaa romaanika|Prantsusmaa]] ** [[Burgundia romaanika|Burgundia]] ** [[Auvergne'i romaanika|Auvergne]] * [[Saksamaa romaanika|Saksamaa]] }} | grupp2 = Periodiseering | loend2 = {{rõhtloend| * [[Eelromaanika]] * [[Vararomaanika]] * [[Kõrgromaanika]] * [[Hilisromaanika]] }} | grupp3 = Ruumitüübid | loend3 = {{rõhtloend| * [[Tsentraalehitis]] * [[Ümarkirik]] * [[Basiilika]] * [[Pseudobasiilika]] * [[Empoorkodakirik]] * [[Palverännukirik]] }} | grupp4 = Ruumiosad | loend4 = {{rõhtloend| * [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|Aatrium]] * [[Narteks]] * [[Lääneehitis]] * [[Lööv]] * [[Transept]] * [[Nelitis]] * [[Krüpt]] * [[Kooriruum]] * [[Kooriümbriskäik]] * [[Kabelipärg]] * [[Kõrgsein]] * [[Arkaad]] * [[Empoor (kirikuarhitektuur)|Empoor]] * [[Trifoorium]] * [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|Valgmik]] * ''[[Massif barlong]]'' }} | grupp5 = Ehituselemendid | loend5 = {{rõhtloend| * [[Võlv]] ** [[Silindervõlv]] ** [[Ristvõlv]] * [[Vööndkaar]] * [[Ümarkaar]] ** [[Ristikkaar]] ** [[Lehvikkaar]] ** [[Hoburaudkaar]] * [[Kolmnurkkaar]] * [[Sammas]] * [[Piilar]] ** [[Ristpiilar]] ** [[Kimppiilar]] * [[Seotud süsteem]] * [[Toevaheldus]] * [[Kapiteel]] ** [[Kuupkapiteel]] ** [[Seenkapiteel]] ** [[Trapetskapiteel]] ** [[Kuup-karikkapiteel]] ** [[Kujukapiteel]] ** [[Kotkakapiteel]] ** [[Voltkapiteel]] * [[Nurgaleht]] * [[Turp]] * [[Talum]] * [[Konsool (arhitektuur)|Konsool]] * [[Kääbusgalerii]] * [[Kaarfriis]] ** [[Ristkaarfriis]] * [[Liseen]] * [[Petik]] * [[Petikarkaad]] * [[Astmikportaal]] * [[Tümpanon]] * ''[[Trumeau]]'' * [[Sõlmsammas]] * [[Bestiasammas]] }} | grupp6 = Arhitektid | loend6 = {{rõhtloend| * [[Lanfranco]] * [[Ramon Llambard]] * [[Meister Mateo]] * [[Benedetto Antelami]] * ''[[Maestri Comacini]]'' }} | grupp7 = Seotud artiklid | loend7 = {{rõhtloend| * [[Romaani kunst]] * [[Üleminekustiil]] * [[Maasi koolkond]] * [[Jaakobitee]] * [[Uusromaanika]] ** [[Rundbogenstil]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> t39jyib1c67bgcr57g1s0ui7xwirhik 0 683756 7253573 7146246 2026-10-15T15:20:20Z Rulakarbes 164113 7253573 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Dimetüülsulfoksiid | valem = (CH₃)₂SO | pilt = DMSO-2D-dimensions.svg | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 78,14 | lahustuvus = lõpmata veeslahustuv, lahustub ka enamik orgaanilistes lahustites (va alkaanides) | dhvedel = –203,4±1,4 | svedel = 188,78 | dhgaas = –150,5±1,5 | keemistemperatuur = 189 | sulamistemperatuur = 18,45 | tihedus = 1100 }} '''Dimetüülsulfoksiid''' (DMSO) ehk (metaansulfinüül)metaan (CH₃)₂SO (''M'' = 78,13 g/mol) on väävelorgaaniline aine. DMSO on värvitu lõhnatu [[vedelik]], kuid võib sisaldada halva lõhnaga [[dimetüülsulfiid]]i ebapuhtusena. Sulamistemperatuur on 18,5 °C ja keemistemperatuur on 189 °C. Tihedus on 1,1 g/ml<ref name = "Roy-2000">Roy, K.-M. Sulfones and Sulfoxides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Weinheim: Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a25_487</ref>. DMSO on veest viskoossem (2,47 mPa·s, 20 °C<ref>PubChem. Dimethyl sulfoxide. https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Dimethyl-Sulfoxide (vaadatud 1.11.2024)</ref>). Kõrgelt niiskustimav, lõpmatult seguneb vees. DMSO-t kasutatakse peamiselt [[lahusti]]na, olles polaarne ja aprotoonne, lahustab nii paljusid orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. == Omadused == DMSO struktuur vaheldub kahe idealiseeritud resonantspiirstruktuuri vahel: (CH₃)₂SO ↔ (CH₃)₂S⁺O^–. Lewise alus. DMSO on [[ligand]]iks koordinatsioonikeemias, moodustades komplekse, nt RuCl₂(dmso)₄<ref>James, B. R., Ochiai, E. & Rempel, G.I. Ruthenium (II) halide dimethylsulphoxide complexes from hydrogenation reactions. ''Inorg. Nucl. Chem. Lett.'', 1971, '''7'''(8), 781–784. doi:10.1016/0020-1650(71)80091-0</ref>. DMSO-t saab ka deprotoneerida väga tugevate alustega, nt [[Naatriumhüdriid|naatriumhüdriidiga]], moodustub dimsüülanioon: CH₃S(O)CH₂^–<ref name="Roy-2000" />. DMSO-t saab redutseerida dimetüülsulfiidiks ning oksüdeerida dimetüülsulfooniks. == Tootmine == DMSO-t toodetakse dimetüülsulfiidi oksüdeerimisel [[hapnik]]u või [[lämmastikdioksiid]]iga katalüsaatori manulusel<ref name="Roy-2000" />. == Kasutamine == DMSO on levinud lahusti. Kuna ta läbistab nahka, kasutatakse DMSO-d ravimite transdermaalseks transpordiks. DMSO takistab ka jääkristallide teket, mistõttu kasutatakse teda [[krüobioloogia]]s. Orgaanilises keemias kasutatakse DMSO-d lisaks lahustina ka oksüdeerijana Swerni-laadsetes reaktsioonides (Albright-Goldmani, Parikh-Doeringi ja Pfitzner-Moffatt oksüdeerimised), nendes kõigis ta ise redutseerub dimetüülsulfiidiks. == Ohutus == DMSO-t peetakse üsna ohutuks lahustiks, kuid naha peale sattudes võib suus tekkida küüslaugumaitse. == Viited == [[Kategooria: Lahustid]] gsjrew7ke5sxq19i565qz6zqn94xexc 0 686297 7253830 7252644 2026-10-16T00:27:46Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7253830 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2025]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2025}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Jean-Michel Defaye]], prantsuse pianist, helilooja ja dirigent (92) *1. jaanuar – [[Nora Orlandi]], Itaalia pianist, laulja ja helilooja (91) *1. jaanuar – [[David Lodge]], Briti kirjanik ja kirjandusteadlane (89) *1. jaanuar – [[Leo Dan]], Argentina helilooja ja laulja (82) *1. jaanuar – [[Viktor Alksnis]], läti päritolu Venemaa poliitik (74) *[[2. jaanuar]] – [[Ágnes Keleti]], Ungari riistvõimleja (103) *2. jaanuar – [[Ján Zachara]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia poksija (96) *2. jaanuar – [[Luule Žavoronok]], eesti filmitoimetaja ja animafilmide dubleerija (91) *2. jaanuar – [[Gita Teearu]], eesti graafik (90) *2. jaanuar – [[Jytte Abildstrøm]], taani näitleja (90) *2. jaanuar – [[Aldo Agroppi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. jaanuar – [[Ralph Mann]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (75) *[[3. jaanuar]] – [[Hans Dieter Beck]], saksa kirjastaja (92) *3. jaanuar – [[Bob Veale]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *3. jaanuar – [[Brenton Wood]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *3. jaanuar – [[Tariana Turia]], maoori päritolu Uus-Meremaa poliitik (80) *3. jaanuar – [[Niko Lekišvili]], Gruusia poliitik (77) *3. jaanuar – [[Gilbert Van Binst]], Belgia jalgpallur (73) *3. jaanuar – [[Jeff Baena]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (47) *[[4. jaanuar]] – [[Virve Tiirmaa]], eesti arhitekt (99) *4. jaanuar – [[Karen Pryor]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, käitumispsühholoog, merebioloog ja loomatreener (92) *4. jaanuar – [[Rajagopala Chidambaram]], India tuumafüüsik (88) *4. jaanuar – [[Claude Allègre]], Prantsuse geokeemik ja poliitik (87) *4. jaanuar – [[Peter Brandes]], taani maalikunstnik, graafik, skulptor ja fotograaf (80) *4. jaanuar – [[Emilio Echevarría]], Mehhiko näitleja (80) *4. jaanuar – [[Mathías Acuña]], Uruguay jalgpallur (32) *[[5. jaanuar]] – [[František Šmahel]], tšehhi ajaloolane (90) *5. jaanuar – [[Al MacNeil]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik (88) *5. jaanuar – [[Juan Manuel Villa]], hispaania jalgpallur (86) *5. jaanuar – [[Robert Hübner]], saksa maletaja (76) *[[6. jaanuar]] – [[Aristide Gunnella]], Itaalia poliitik (93) *6. jaanuar – [[Giuseppe Chiaravalloti]], Itaalia jurist ja poliitik (90) *6. jaanuar – [[Henny Eman]], Aruba poliitik (76) *6. jaanuar – [[Dwight Foster]], Kanada jäähokimängija (67) *6. jaanuar – [[Margus Oopkaup]], eesti näitleja (65) *[[7. jaanuar]] – [[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik (96) *7. jaanuar – [[Ayla Erduran]], türgi viiuldaja (90) *7. jaanuar – [[Peter Yarrow]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) *7. jaanuar – [[Mirosława Marcheluk]], poola näitleja (85) *7. jaanuar – [[Walter Martos]], Peruu sõjaväelane ja poliitik (67) *7. jaanuar – [[Brian Matusz]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (37) *[[8. jaanuar]] – [[Gabriel de Broglie]], prantsuse ajaloolane ja jurist (93) *8. jaanuar – [[Knud Heinesen]], Taani poliitik (92) *8. jaanuar – [[Fabio Cudicini]], itaalia jalgpallur (89) *[[9. jaanuar]] – [[Otto Schenk]], Austria näitleja ja teatrilavastaja (94) *9. jaanuar – [[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (92) *9. jaanuar – [[Endel Ploom]], eesti õigusteadlane (89) *9. jaanuar – [[Yrjö Tähtelä]], soome näitleja ja lavastaja (88) *[[10. jaanuar]] – [[Sam Moore]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (89) *10. jaanuar – [[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (89) *10. jaanuar – [[Thelma Hopkins]], Suurbritannia kõrgushüppaja (88) *10. jaanuar – [[Milan Feranec]], Tšehhi poliitik ja jurist (60) *10. jaanuar – [[Jevgenija Dobrovolskaja]], vene näitleja (60) *[[11. jaanuar]] – [[Jerzy Bauer]], poola helilooja, muusikateoreetik ja dirigent (88) *11. jaanuar – [[Nicholas Maxwell]], Briti teadusfilosoof (87) *11. jaanuar – [[Mario Klemens]], tšehhi dirigent ja muusikapedagoog (88) *[[12. jaanuar]] – [[Kim Yaroshevskaya]], vene päritolu prantsuskeelne Kanada näitleja (101) *12. jaanuar – [[Thomas Timusk]], eesti päritolu Kanada eksperimentaalfüüsik (91) *12. jaanuar – [[Claude Jarman Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. jaanuar – [[Leslie Charleson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *[[13. jaanuar]] – [[Tony Book]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *13. jaanuar – [[Elgar Howarth]], inglise helilooja, dirigent ja trompetimängija (89) *13. jaanuar – [[Oliviero Toscani]], itaalia fotograaf (82) *[[14. jaanuar]] – [[Hans Reichelt]], Saksa DV riigitegelane (99) *14. jaanuar – [[Furio Colombo]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (94) *14. jaanuar – [[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (84) *14. jaanuar – [[Helle Janson]], Eesti teatri- ja filmikunstnik (77) *14. jaanuar – [[Michał Janiszewski]], Poola poliitik (70) *14. jaanuar – [[Tony Slattery]], Briti näitleja ja koomik (65) *[[15. jaanuar]] – [[Tommy Brown]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *15. jaanuar – [[Anna Maria Ackermann]], itaalia näitleja (92) *15. jaanuar – [[Christopher Benjamin]], inglise näitleja (90) *15. jaanuar – [[Melba Montgomery]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *15. jaanuar – [[Jeannot Szwarc]], prantsuse filmilavastaja (85) *15. jaanuar – [[Rosny Smarth]], Haiti poliitik (84) *15. jaanuar – [[David Lynch]], Ameerika Ühendriikide režissöör, stsenarist, produtsent, kunstnik, animaator ja helilooja (78) *15. jaanuar – [[Diane Langton]], inglise näitleja ja laulja (77) *15. jaanuar – [[Gus Williams]], USA korvpallur (71) *15. jaanuar – [[Linda Nolan]], iiri laulja ja näitleja (65) *15. jaanuar – [[Kristel Kirss]], eesti ajakirjanik (57) *15. jaanuar – [[Stephanie Aeffner]], Saksa poliitik (48) *[[16. jaanuar]] – [[Joan Plowright]], inglise näitleja (95) *16. jaanuar – [[Jack Guittet]], prantsuse vehkleja (95) *16. jaanuar – [[Bob Uecker]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (90) *16. jaanuar – [[Harry Bild]], rootsi jalgpallur (88) *16. jaanuar – [[Dmitri Volkov (ujuja)|Dmitri Volkov]], vene ujuja (58) *[[17. jaanuar]] – [[Denis Law]], Šotimaa jalgpallur (84) *17. jaanuar – [[Punsalmaagiin Ochirbat]], Mongoolia poliitik ja jurist (82) *17. jaanuar – [[Martin Pollack]], Austria ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (80) *17. jaanuar – [[Didier Guillaume]], Prantsusmaa ja Monaco poliitik (65) *[[18. jaanuar]] – [[Russell Marshall]], Uus-Meremaa poliitik (88) *18. jaanuar – [[Ze'ev Revach]], Iisraeli näitleja (84) *18. jaanuar – [[Lorenzo Infantino]], itaalia filosoof ja sotsioloog (77) *18. jaanuar – [[Claire van Kampen]], inglise lavastaja ja helilooja (71) *18. jaanuar – [[Garry Brooke]], inglise jalgpallur (64) *[[19. jaanuar]] – [[Marcel Bonin]], Kanada jäähokimängija (93) *19. jaanuar – [[Jeff Torborg]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *19. jaanuar – [[Raimo Paulberg]], eesti jalgpallitreener (65) *[[20. jaanuar]] – [[Willard Ikola]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (92) *20. jaanuar – [[Bertrand Blier]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (85) *20. jaanuar – [[Fred Newhouse]], Ameerika Ühendriikide sprinter (76) *20. jaanuar – [[Reinhard Todt]], Austria poliitik (75) *20. jaanuar – [[Harald Paalgard]], norra filmioperaator (74) *20. jaanuar – [[Cecile Richards]], Ameerika Ühendriikide aktivist (67) *[[21. jaanuar]] – [[Valérie André]], prantsuse neurokirurg ja lendur (102) *21. jaanuar – [[Håkon Bleken]], Norra kunstnik (96) *21. jaanuar – [[Tore Austad]], Norra poliitik (89) *21. jaanuar – [[Maie Penjam]], eesti arhitekt (87) *21. jaanuar – [[Jüri Martin]], eesti bioloog, teaduse populariseerija ja poliitik (84) *21. jaanuar – [[Mauricio Funes]], El Salvadori poliitik (65) *[[22. jaanuar]] – [[Vasco Joaquim Rocha Vieira]], Portugali ohvitser (85) *22. jaanuar – [[Gabriel Yacoub]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (72) *22. jaanuar – [[Kimmo Tauriainen]], soome jalgpallur (52) *[[23. jaanuar]] – [[Milvi Roosleht]], eesti pedagoogikateadlane (90) *23. jaanuar – [[Esther Jansma]], hollandi kirjanik ja arheoloog (66) *[[24. jaanuar]] – [[Mímis Domázos]], Kreeka jalgpallur (83) *24. jaanuar – [[Biruta Delle]], läti kunstnik (81) *24. jaanuar – [[Gianfranco Manfredi]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja koomiksikunstnik (76) *24. jaanuar – [[Marcin Wicha]], juudi päritolu Poola tarbegraafik, karikaturist, kolumnist ja kirjanik (52) *[[25. jaanuar]] – [[Greg Bell]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (94) *25. jaanuar – [[Gloria Romero]], Filipiinide näitleja (91) *25. jaanuar – [[Dražen Dalipagić]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (73) *[[26. jaanuar]] – [[Gaositwe Chiepe]], Botswana poliitik ja diplomaat (102) *26. jaanuar – [[Arto Salomaa]], soome matemaatik (90) *26. jaanuar – [[Grant Tambling]], Austraalia poliitik (81) *26. jaanuar – [[Hans Klinga]], rootsi näitleja ja lavastaja (75) *26. jaanuar – [[Igor Jankovski]], vene näitleja (73) *[[27. jaanuar]] – [[Alma Rosa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) *27. jaanuar – [[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (85) *27. jaanuar – [[Baldur Preiml]], Austria suusahüppaja (85) *[[28. jaanuar]] – [[Horst Janson]], saksa näitleja (89) *28. jaanuar – [[Marina Colasanti]], itaalia päritolu Brasiilia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (87) *28. jaanuar – [[Sulevi Peltola]], soome näitleja (78) *[[29. jaanuar]] – [[Boriss Ulitin]], vene näitleja (85) *29. jaanuar – [[Inna Voljanskaja]], Venemaa iluuisutaja ja treener (59) *29. jaanuar – [[Vadim Naumov]], Venemaa iluuisutaja ja treener (55) *29. jaanuar – [[Jevgenia Šiškova]], Venemaa iluuisutaja ja treener (52) *29. jaanuar – [[Tobias Eder]], Saksamaa jäähokimängija (26) *[[30. jaanuar]] – [[İlhan Usmanbaş]], türgi helilooja (103) *30. jaanuar – [[Heljo Kreis]], eesti pedagoog (96) *30. jaanuar – [[Dick Button]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja (95) *30. jaanuar – [[Julius Chan]], Paapua Uus-Guinea poliitik (85) *30. jaanuar – [[Leif Olsson]], Rootsi telesaatejuht (82) *30. jaanuar – [[Marianne Faithfull]], inglise laulja ja näitleja (78) *[[31. jaanuar]] – [[Táňa Radeva]], slovaki võimleja (67) *31. jaanuar – [[Kärt Tomingas]], eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (87) *1. veebruar – [[Renato Corsetti]], itaalia esperantist (83) *1. veebruar – [[Horst Köhler]], Saksamaa poliitik, aastatel 2004–2010 Saksamaa liidupresident (81) *[[2. veebruar]] – [[Ogün Altıparmak]], türgi jalgpallur (86) *2. veebruar – [[Friedrich Wilhelm Braun]], Brasiilia korvpallur (83) *2. veebruar – [[Sergei Jefremov]], Venemaa riigitegelane (Primorje asekuberner) ja sõjaväelane (51) *2. veebruar – [[Barbie Hsu]], Taiwani näitleja ja laulja (48) *[[3. veebruar]] – [[Jürgen Schmude]], Saksamaa poliitik (88) *3. veebruar – [[Paul Plishka]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (83) *3. veebruar – [[Michael Burawoy]], Briti sotsioloog (77) *3. veebruar – [[Rich Dauer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (72) *3. veebruar – [[Erwin Rüddel]], Saksamaa poliitik (69) *3. veebruar – [[Merike Saaremets]], eesti organist (64) *[[4. veebruar]] – [[Aga Khan IV]], [[Nizariidid|nizariitide]] imaam (88) *4. veebruar – [[Sid Ahmed Ghozali]], Alžeeria poliitik (87) *4. veebruar – [[Maria Teresa Horta]], portugali proosakirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja aktivist (87) *[[5. veebruar]] – [[Mike Ratledge]], Briti muusik (81) *5. veebruar – [[Ján Cuper]], Slovakkia poliitik ja jurist (78) *5. veebruar – [[Vadim Stroikin]], vene laulja (59) *[[6. veebruar]] – [[Bruno Javoišs]], läti päritolu eesti dissident (83) *6. veebruar – [[Peter Christensen]], Taani poliitik (49) *[[7. veebruar]] – [[Tony Roberts]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *7. veebruar – [[Toomas Leius]], eesti tennisist ja tennisetreener (83) *7. veebruar – [[Dafydd Elis-Thomas]], Wales'i poliitik (78) *[[8. veebruar]] – [[Sam Nujoma]], Namiibia poliitik, riigi esimene president (95) *8. veebruar – [[Yrjö Kukkapuro]], soome sisekujundaja ja disainer (91) *8. veebruar – [[Jarmo Kiik]], eesti dissident ja koorilaulu edendaja (85) *8. veebruar – [[Dick Jauron]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur ja treener (74) *[[9. veebruar]] – [[Oleg Striženov]], vene näitleja (95) *9. veebruar – [[Tom Robbins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *9. veebruar – [[Beverly Byron]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *9. veebruar – [[Elimar Schubbe]], saksa ajakirjanik (90) *9. veebruar – [[Edith Mathis]], Šveitsi ooperilaulja (86) *9. veebruar – [[Sergei Rogov]], vene politoloog (76) *9. veebruar – [[Miika Elomo]], soome jäähokimängija ja treener (47) *[[10. veebruar]] – [[Maria Tipo]], itaalia pianist (93) *10. veebruar – [[Wojciech Dziembowski]], poola astronoom (84) *10. veebruar – [[Stefan Nieminen]], rootsi ajakirjanik (63) *[[11. veebruar]] – [[Yvonne Choquet-Bruhat]], prantsuse matemaatik ja füüsik (101) *11. veebruar – [[Geórgios Roubánis]], kreeka teivashüppaja (95) *11. veebruar – [[Marilin Vikat]], eesti ajakirjanik (39) *[[12. veebruar]] – [[Ilze Indrāne]], läti kirjanik ja õpetaja (97) *12. veebruar – [[Niké Arrighi]], prantsuse näitleja ja kunstnik (80) *12. veebruar – [[Ana Ambrazienė]], leedu tõkkejooksja (69) *12. veebruar (arvatavasti) – [[Betsy Arakawa]], Ameerika Ühendriikide klassikaline pianist (65) *[[13. veebruar]] – [[Viive Viira]], eesti geoloog (91) *13. veebruar – [[János Dunai]], ungari jalgpallur (87) *13. veebruar – [[Jim Guy Tucker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *[[14. veebruar]] – [[Geneviève Page]], prantsuse näitleja (97) *14. veebruar – [[Carlos Diegues]], Brasiilia filmilavastaja (84) *[[15. veebruar]] – [[Elsie Johansson]], Rootsi kirjanik (93) *15. veebruar – [[Gerhart Baum]], Saksa poliitik ja jurist (92) *15. veebruar – [[George Armitage]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (82) *15. veebruar – [[Muhsin Hendricks]], Lõuna-Aafrika imaam ja LGBT aktivist (57) *[[16. veebruar]] – [[Zou Jiahua]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (98) *16. veebruar – [[Vladimír Válek]], tšehhi dirigent (89) *16. veebruar – [[Kim Sae-ron]], Lõuna-Korea näitlejanna (24) *[[17. veebruar]] – [[Antonine Maillet]], Kanada prantsuskeelne kirjanik (95) *17. veebruar – [[Frits Bolkestein]], Hollandi poliitik (91) *17. veebruar – [[James Harrison]], Austraalia veredoonor (88) *17. veebruar – [[Gogi Topadze]], Gruusia poliitik ja teadlane (84) *17. veebruar – [[Paquita la del Barrio]], Mehhiko laulja (77) *17. veebruar – [[Rick Buckler]], inglise muusik (69) *[[18. veebruar]] – [[Marian Turski]], juudi päritolu Poola ajakirjanik ja ühiskonnategelane (98) *18. veebruar – [[Teolan Tomson]], eesti elektrotehnika- ja energeetikateadlane ning raadioamatöör (92) *[[19. veebruar]] – [[Souleymane Cissé]], Mali filmilavastaja (84) *[[20. veebruar]] – [[Ilkka Kuusisto]], soome helilooja (91) *20. veebruar – [[Frankétienne]], Haiti kirjanik ja kunstnik (88) *20. veebruar – [[Jerry Butler]], Ameerika Ühendriikide laulja ja poliitik (85) *20. veebruar – [[David Boren]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (83) *20. veebruar – [[Peter Jason]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *[[21. veebruar]] –[[Yvonne Curtet]], Prantsusmaa kaugushüppaja (104) *21. veebruar – [[Lynne Marie Stewart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *21. veebruar – [[Herbert Mertin]], Saksa poliitik (66) *[[22. veebruar]] – [[Hans van den Broek]], Hollandi poliitik ja diplomaat (88) *22. veebruar – [[Pirkko Vahtero]], Soome kujundusgraafik ja heraldist (88) *22. veebruar – [[Jorge Mariné]], katalaani rahvusest Hispaania jalgrattur (83) *22. veebruar – [[Valeri Kaltšenko]], Ukraina poliitik ja insener (77) *[[23. veebruar]] – [[Thanin Kraivichien]], Tai poliitik (97) *23. veebruar – [[Edīte Pauls-Vīgnere]], läti tekstiilikunstnik (85) *23. veebruar – [[Greg Haugen]], Ameerika Ühendriikide poksija (64) *[[24. veebruar]] – [[Roberta Flack]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *24. veebruar – [[Jan Söderlund]], Soome arhitekt (87) *24. veebruar – [[Frank G. Wisner]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja ettevõtja (86) *24. veebruar – [[Maile Hiiet]], eesti nukunäitleja ja teletoimetaja (84) *24. veebruar – [[Kevin Braswell]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (46) *[[25. veebruar]] – [[Kazimierz Romaniuk]], poola vaimulik (97) *25. veebruar – [[Ferenc Rados]], ungari pianist ja muusikapedagoog (90) *25. veebruar – [[Karen Karagezjan]], vene ajakirjanik, tõlkija ja kirjanik (89) *25. veebruar – [[Krista Aru]], eesti ajakirjandusloolane ja museoloog (66) *25. veebruar – [[Roberto Orci]], Mehhiko-Ameerika stsenarist ja produtsent (51) *[[26. veebruar]] – [[Corry Vreeken]], hollandi maletaja (96) *26. veebruar – [[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *26. veebruar – [[Lis Nilheim]], rootsi näitleja (80) *26. veebruar – [[Michelle Trachtenberg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (39) *[[27. veebruar]] – [[Eenok Haamer]], eesti luterlik vaimulik (89) *27. veebruar – [[Boriss Spasski]], vene maletaja (88) *27. veebruar – [[Javier Dorado]], hispaania jalgpallur (48) *[[28. veebruar]] – [[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane, publitsist ja munitsipaalpoliitik (93) *28. veebruar – [[Ayako Sono]], jaapani kirjanik (93) *28. veebruar – [[Mohamed Benaissa]], Maroko poliitik (88) *28. veebruar – [[Joseph Wambaugh]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *28. veebruar – [[David Johansen]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *veebruar – [[William Browder]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (91) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (93) *1. märts – [[Jiří Liška]], Tšehhi poliitik ja loomaarst (75) *1. märts – [[Jack Vettriano]], Šotimaa maalikunstnik (73) *1. märts – [[Angie Stone]], Ameerika Ühendriikide soullaulja (63) *[[2. märts]] – [[Bernhard Vogel]], Saksamaa poliitik (92) *2. märts – [[Juan Margallo]], hispaania näitleja, teatrilavastaja ja näitekirjanik (84) *2. märts – [[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu, SRÜ ja Venemaa maadleja (49) *[[3. märts]] – [[Bernhard Vogel]], Saksa poliitik (92) *3. märts – [[Jozef Markuš]], Slovakkia poliitik (80) *3. märts – [[Dore Gold]], Ameerika Ühendriikide-Iisraeli politoloog ja diplomaat (71) *3. märts – [[Eleonora Giorgi]], itaalia näitleja ja filmilavastaja (71) *3. märts – [[Lincoln Díaz-Balart]], Kuuba – Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (70) *3. märts – [[Dieuwertje Blok]], hollandi näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (67) *3. märts – [[Felicia Țilea-Moldovan]], rumeenia odaviskaja (57) *[[4. märts]] – [[Roy Ayers]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusikaprodutsent ja helilooja (84) *4. märts – [[Jean-Louis Debré]], Prantsusmaa poliitik (80) *4. märts – [[Joe Nickell]], Ameerika Ühendriikide skeptik (80) *[[5. märts]] – [[Fred Stolle]], Austraalia tennisist (86) *5. märts – [[Sylvester Tyrner]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (70) *[[6. märts]] – [[Art Schallock]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (100) *6. märts – [[Josef Zíma]], tšehhi näitleja, laulja ja telesaatejuht (92) *6. märts – [[Olavi Salonen]], Soome jooksja (91) *6. märts – [[Klaus Richtzenhain]], saksa kergejõustiklane (90) *6. märts – [[Dušan Čaplovič]], Slovakkia poliitik, ajaloolane ja arheoloog (78) *6. märts – [[Árpád Sopsits]], ungari teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (72) *[[7. märts]] – [[Gennadi Banštšikov]], vene helilooja ja muusikapedagoog (81) *7. märts – [[Sergei Vostokov]], vene matemaatik (79) *7. märts – [[David Vunagi]], Saalomoni Saarte anglikaani piiskop ja kindralkuberner (73), *[[8. märts]] – [[Aleksander Maastik]], eesti hüdrotehnika- ja melioratsiooniteadlane (96) *8. märts – [[Athol Fugard]], Lõuna-Aafrika näite- ja romaanikirjanik (92) *8. märts – [[Ella Zeller]], rumeenia lauatennisist ja treener (91) *8. märts – [[Nota Schiller]], Iisraeli rabi (88) *8. märts – [[Kaire Nurk]], eesti muusik (45) *[[9. märts]] – [[Yola Ramírez]], Mehhiko tennisist (90) *9. märts – [[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (89) *9. märts – [[Hans Peter Korff]], saksa näitleja (82) *9. märts – [[Akinori Nakayama]], Jaapani võimleja (82) *9. märts – [[Tõnn Sarv]], eesti kirjanik, muusik, kultuuritegelane, pedagoog ja ettevõtja (75) *9. märts – [[Simon Fisher-Becker]], Briti näitleja (63) *[[10. märts]] – [[Mary Vénard]], Eesti haridustegelane (102) *10. märts – [[Stanley R. Jaffe]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (84) *10. märts – [[Francis Billy Hilly]], Saalomoni Saarte poliitik (76) *10. märts – [[Carl Lundström]], Rootsi ettevõtja ja poliitiline aktivist (64) *[[11. märts]] – [[Clive Revill]], Uus-Meremaa näitleja (94) *11. märts – [[Anatoli Purtov]], Eesti poksija (75) *11. märts – [[Junior Bridgeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja ettevõtja (71) *11. märts – [[Witold Tomczak]], Poola poliitik (67) *[[12. märts]] – [[Tõnu Soidla]], eesti bioloog (85) *12. märts – [[Walter Schwimmer]], Austria poliitik ja diplomaat (82) *12. märts – [[Oliver Miller]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (54) *[[13. märts]] – [[Sofija Gubaidulina]], tatari päritolu Venemaa helilooja (93) *13. märts – [[Maria Grazia Spina]], itaalia näitleja (88) *13. märts – [[Raúl Grijalva]], Ameerika Ühendriikide poliitik (77) *13. märts – [[Miguel Macedo]], Portugali poliitik (65) *13. märts – [[Claude Verret]], Kanada jäähokimängija (61) *13. märts – [[Radiša Ilić]], serbia jalgpallur (47) *[[14. märts]] – [[Manfred Schukowski]], saksa astronoom (97) *14. märts – [[Alan Simpson (poliitik)|Alan Simpson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *14. märts – [[Dag Solstad]], norra proosakirjanik (83) *14. märts – [[Agu Kabrits]], Valgamaa omavalitsustegelane (66) *14. märts – [[Peter Hric]], Slovakkia jalgrattur (59) *[[15. märts]] – [[Nita Lowey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *15. märts – [[Slick Watts]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *15. märts – [[Doris Fitschen]], saksa jalgpallur (56) *[[16. märts]] – [[Olivia Saar]], eesti ajakirjanik, lastekirjanik ja tõlkija (93) *16. märts – [[Rob de Nijs]], hollandi laulja ja näitleja (82) *16. märts – [[Émilie Dequenne]], Belgia näitleja (43) *16. märts – [[Andrej Lazarov]], Makedoonia jalgpallur (25) *[[17. märts]] – [[Heino Kasesalu]], eesti metsateadlane ja jahimees (92) *17. märts – [[Debendra Pradhan]], India poliitik (83) *[[18. märts]] – [[Heli Raidla]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (97) *18. märts – [[Bedross Kirkorov]], armeenia päritolu Bulgaaria ja Venemaa laulja ja ansamblijuht (92) *18. märts – [[Denise Boucher]], prantsuskeelne Kanada kirjanik (89) *18. märts – [[Esa Pethman]], soome džässmuusik ja helilooja (86) *18. märts – [[Hannu Karpo]], soome teleajakirjanik (83) *18. märts – [[Nadia Cassini]], Ameerika Ühendriikide-Itaalia näitleja ja laulja (76) *[[19. märts]] – [[Calistrat Cuțov]], Rumeenia poksija (76) *[[20. märts]] – [[Vitold Fokin]], Ukraina poliitik (92) *20. märts – [[Francis Matthey]], Šveitsi poliitik (82) *20. märts – [[Vadim Žuk]], vene näitleja, stsenarist ja luuletaja (78) *20. märts – [[Nona Faustine]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja visuaalkunstnik (48) *[[21. märts]] – [[Filippo Maria Pandolfi]], Itaalia poliitik (97) *21. märts – [[Štefan Kvietik]], slovaki näitleja (90) *21. märts – [[Vernon Hatton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *21. märts – [[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuretöötaja ja topeltagent (86) *21. märts – [[Giancarlo Guerrini]], itaalia veepallur (85) *21. märts – [[Filiz Akın]], türgi näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (82) *21. märts – [[Igor Černov]], kirjandusteadlane ja semiootik (82) *21. märts – [[Askold Vaino]], eesti motosportlane, ringrajasõitja ja treener (81) *21. märts – [[Émile Blessig]], Prantsusmaa poliitik (77) *21. märts – [[George Foreman]], Ameerika Ühendriikide poksija (76) *21. märts – [[Kairi Kaia Truusa]], eesti seltskonnategelane (58) *[[22. märts]] – [[Rolf Schimpf]], saksa näitleja (100) *22. märts – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt (95) *22. märts – [[Xavier Le Pichon]], prantsuse geofüüsik (87) *22. märts – [[Larissa Golubkina]], vene näitleja (85) *22. märts – [[Svetlana Broz]], Bosnia kardioloog ja kirjanik (69) *22. märts – [[Djamel Menad]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[23. märts]] – [[Max Frankel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (94) *23. märts – [[Marcel Glesener]], Luksemburgi poliitik ja ametiühingutegelane (87) *23. märts – [[Denis Arndt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *23. märts – [[Gianfranco Barra]], itaalia näitleja (84) *23. märts – [[Tapio Markku Lahti]], Eesti-Soome kunstnik ja Eesti mootorrattakultuuri arendaja (74) *23. märts – [[Bogdan Daras]], poola maadleja (64) *23. märts – [[Mia Love]], Ameerika Ühendriikide poliitik (49) *[[24. märts]] – [[Fritz Streletz]], Saksa DV sõjaväelane ja riigitegelane (98) *24. märts – [[Dick Carlson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja diplomaat (84) *[[25. märts]] – [[Edith Ballantyne]], Kanada aktivist (102) *25. märts – [[Masahiro Shinoda]], Jaapani filmilavastaja (94) *25. märts – [[Denis Arndt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *25. märts – [[Tapani Kansa]], soome laulja (76) *25. märts – [[Andrei Martemjanov]], vene jäähokimängija ja -treener (61) *[[26. märts]] – [[Stef Wertheimer]], Iisraeli tööstur, investor ja filantroop (98) *26. märts – [[Masami Tanabu]], Jaapani poliitik (90) *26. märts – [[Wes Watkins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *26. märts – [[David Childs]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (83) *26. märts – [[Rolf Groven]], norra maalikunstnik (82) *26. märts – [[Bentley Layton]], Ameerika Ühendriikide teoloog, orientalist ja koptoloog (83) *26. märts – [[Aleksei Vesjolkin]], vene näitleja, lavastaja ja telesaatejuht (63) *[[27. märts]] – [[Ray Barra]], Ameerika Ühendriikide balletitantsija, koreograaf (95) *27. märts – [[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (62) *27. märts – [[Christina McKelvie]], Šotimaa poliitik (57) *27. märts – [[Berkin Usta]], türgi mäesuusataja (24) *[[28. märts]] – [[Heloísa Teixeira]], Brasiilia kirjanik, kirjastaja ja kirjanduskriitik (85) *28. märts – [[Young Scooter]], Ameerika Ühendriikide räppar (39) *[[29. märts]] – [[Erwin Lanc]], Austria poliitik ja jurist (94) *29. märts – [[Richard Chamberlain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *29. märts – [[Ángel del Pozo]], hispaania näitleja (90) *29. märts – [[László Miske]], ungari näitleja (89) *29. märts – [[Gerd Poppe]], Saksa poliitik (84) *[[30. märts]] – [[Barbara Frischmuth]], Austria kirjanik ja tõlkija (83) *30. märts – [[Enrique Bátiz Campbell]], Mehhiko dirigent ja pianist (82) *30. märts – [[Eloína Echevarría]], Kuuba kergejõustiklane (63) *[[31. märts]] – [[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (95) *31. märts – [[Yves Boisset]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (86) *31. märts – [[Sian Barbara Allen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *31. märts – [[Mark Laforest]], Kanada jäähokimängija (62) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Beat Rudolf Jenny]], Šveitsi ajaloolane (98) *1. aprill – [[George Freeman]], ameerika džässkitarrist ja -saksofonist (97) *1. aprill – [[Christiane Mückenberger]], saksa filmiteadlane (96) *1. aprill – [[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (94) *1. aprill – [[Jean C. Roché]], prantsuse ornitoloog ja bioakustik (93) *1. aprill – [[Alfi Kabiljo]], horvaadi helilooja ja dirigent (89) *1. aprill – [[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (88) *1. aprill – [[Johnny Tillotson]], Ameerika Ühendriikide poplaulja ja laulukirjutaja (86) *1. aprill – [[Miguel Angel Aguilar Miranda]], Ecuadori katoliku piiskop (85) *1. aprill – [[Michael Hurley]], ameerika laulja-laulukirjutaja, karikaturist ja maalikunstnik (83) *1. aprill – [[Faramarz Z̧ellī]], Iraani jalgpallur (82) *1. aprill – [[Beat Rüttimann]], Šveitsi meditsiiniajaloolane (80) *1. aprill – [[Arsenio Campos]], Mehhiko näitleja (79) *1. aprill – [[Deepak Bohara]], Nepali poliitik (74) *1. aprill – [[Jaak Uueküla]], eesti sotsioloog ja antikvaar (73) *1. aprill – [[Val Kilmer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *1. aprill – [[Heimo Luxbacher]], Austria kunstnik (59) *1. aprill – [[Leandro Domingues]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[2. aprill]] – [[Khamtai Siphandone]], Laose poliitik (101) *2. aprill – [[Wolfgang Rüfner]], saksa õigusteadlane (91) *2. aprill – [[Alois Švehlík]], tšehhi näitleja ja teatripedagoog (85) *2. aprill – [[Kurt Grahl]], saksa kirikumuusik ja helilooja (77) *2. aprill – [[Urmas Arike]], eesti arhitekt (72) *2. aprill – [[Miles Griffith]], ameerika džässmuusik (55) *[[3. aprill]] – [[Theodore McCarrick]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *3. aprill – [[Margarita Xhepa]], Albaania näitleja (93) *3. aprill – [[Mai-Reet Uus]], eesti telerežissöör (89) *3. aprill – [[Jiří Kochta]], tšehhi jäähokimängija (76) *3. aprill – [[Daniel Kluger]], Iisraeli kirjanik ja tõlkija (73) *3. aprill – [[Maria Entsik]], Eesti prokurör (46) *[[4. aprill]] – [[Manoj Kumar]], India näitleja ja filmilavastaja (87) *[[5. aprill]] – [[Heikki Hasu]], soome suusataja (99) *5. aprill – [[Peter Stuhlmacher]], saksa teoloog (93) *5. aprill – [[Hans-Peter Repnik]], Saksamaa poliitik (77) *5. aprill – [[Avigdor Yitzhaki]], Iisraeli poliitik (75) *5. aprill – [[Antonello Fassari]], itaalia näitleja (72) *[[6. aprill]] – [[Roberto De Simone]], itaalia teatrilavastaja, helilooja ja etnomusikoloog (91) *6. aprill – [[Friðrik Ólafsson]], islandi maletaja ja malefunktsionäär (90) *6. aprill – [[Jeremiah Ostriker]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (87) *6. aprill – [[Pongsri Woranuch]], tai lauljanna (85) *6. aprill – [[Peter Geiger]], Liechtensteini ajaloolane (82) *6. aprill – [[Jay North]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *6. aprill – [[Clem Burke]], Ameerika Ühendriikide trummar (70) *6. aprill – [[Jorge Bolaño]], Colombia jalgpallur (47) *6. aprill – [[Anna Slováčková]], tšehhi näitleja ja laulja (29) *[[7. aprill]] – [[Jüri Põld]], eesti jurist (68) *7. aprill – [[Žanna Žuravel]], Eesti köite- ja nahakunstnik (64) *[[8. aprill]] – [[Amara Essy]], Elevandiluuranniku diplomaat ja riigitegelane (80) *8. aprill – [[Cathy Bernheim]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (78) *8. aprill – [[Aurélio Pereira]], portugali jalgpallitreener (77) *8. aprill – [[Octavio Dotel]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (51) *8. aprill – [[Tony Blanco]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (44) *[[9. aprill]] – [[Mel Novak]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *9. aprill – [[Peter Rühring]], saksa näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Ted Kotcheff]], Kanada filmilavastaja ja produtsent (94) *10. aprill – [[Liia Steinberg]], eesti tennisist (93) *10. aprill – [[Arne Hamarsland]], norra ujuja (91) *10. aprill – [[Nino Tempo]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (90) *10. aprill – [[Peter Lovesey]], Briti kirjanik (88) *10. aprill – [[Titiek Puspa]], Indoneesia laulja (87) *10. aprill – [[Leo Beenhakker]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *[[11. aprill]] – [[Urve Kilk]], eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog (87) *11. aprill – [[John LaFalce]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *11. aprill – [[Petra Laseur]], hollandi näitleja (85) *11. aprill – [[Max Romeo]], Jamaica muusik (80) *[[12. aprill]] – [[Kirsti Metusala]], eesti disainer (87) *12. aprill – [[Pilita Corrales]], Filipiinide laulja ja näitleja (85) *[[13. aprill]] – [[Jean Marsh]], inglise näitleja ja kirjanik (90) *13. aprill – [[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (89) *13. aprill – [[Tommy Helms]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *[[14. aprill]] – [[Oleksandr Muratov]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (89) *14. aprill – [[Abdullah bin Ahmad Badawi]], Malaisia poliitik (85) *14. aprill – [[Filip David]], serbia kirjanik ja stsenarist (84) *14. aprill – [[Maarten van Gent]], Hollandi korvpallitreener (78) *14. aprill – [[Peter Seiffert]], saksa ooperilaulja (71) *14. aprill – [[Sophie Nyweide]], USA filminäitleja (24) *[[15. aprill]] – [[Wink Martindale]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (91) *15. aprill – [[Valentin Sorokin]], vene luuletaja, tõlkija ja publitsist (88) *15. aprill – [[Jadwiga Jankowska-Cieślak]], poola näitleja (74) *[[16. aprill]] – [[João Cravinho]], Portugali poliitik (88) *16. aprill – [[Konstantin Kedrov]], vene luuletaja, filosoof ja kirjandusteadlane (82) *16. aprill – [[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (73) *16. aprill – [[Nora Aunor]], Filipiinide näitleja (71) *16. aprill – [[Artak Ghuljan]], armeenia arhitekt (66) *16. aprill – [[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (28) *16. aprill – [[Fatima Hassouna]], Palestiina fotoajakirjanik (25–26) *[[17. aprill]] – [[Krystyna Miłobędzka]], poola luuletaja (92) *17. aprill – [[Edgar Kaugema]], eesti pedagoog (92) *17. aprill – [[Ljubomir Simović]], serbia kirjanik (89) *17. aprill – [[Jaromír Štětina]], Tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (82) *17. aprill – [[Karl-Heinz Roland]], saksa spordireporter (81) *17. aprill – [[Peter Kostelka]], Austria poliitik (78) *17. aprill – [[Peter Ablinger]], Austria helilooja (66) *17. aprill – [[Nuno Guerreiro]], portugali laulja (52) *17. aprill – [[Joseph Thompson]], inglise jalgpallur (36) *[[18. aprill]] – [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemotosportlane (95) *18. aprill – [[Henri Torre]], Prantsusmaa poliitik (92) *18. aprill – [[Rudolf Pankov]], vene näitleja (87) *18. aprill – [[Lars Gunnar Lie]], Norra poliitik (86) *18. aprill – [[Christiane Brunner]], Šveitsi poliitik (78) *18. aprill – [[Clodagh Rodgers]], Briti laulja ja telesaatejuht (78) *18. aprill – [[Julieta Szönyi]], ungari päritolu Rumeenia näitleja (75) *18. aprill – [[Julius Kvedaras]], leedu jalgpallitegelane (75) *18. aprill – [[Nikola Pokrivač]], horvaadi jalgpallur ja treener (39) *[[19. aprill]] – [[Guy Ullens]], Belgia ettevõtja ja kunstikollektsionäär (90) *19. aprill – [[Barry Hoban]], inglise jalgrattur (85) *19. aprill – [[Angelo Longoni]], itaalia filmirežissöör ja stsenarist (68) *[[20. aprill]] – [[Neža Maurer]], sloveeni luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik (94) *20. aprill – [[Hugo Gatti]], Argentina jalgpallur (80) *20. aprill – [[Werner Lorant]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *20. aprill – [[Cristina Buarque]], Brasiilia laulja ja helilooja (74) *[[21. aprill]] – [[Herbert J. Gans]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (97) *21. aprill – [[Franciscus]], katoliku kiriku paavst (88) *21. aprill – [[Peter von Matt]], Šveitsi filoloog (87) *21. aprill – [[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (86) *21. aprill – [[Francis Zammit Dimech]], Malta poliitik (70) *[[22. aprill]] – [[Zurab Tsereteli]], gruusia päritolu Venemaa skulptor (91) *22. aprill – [[Erik Ruus]], eesti näitleja (62) *[[23. aprill]] – [[Waltraut Haas]], Austria näitleja ja laulja (97) *23. aprill – [[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik (91) *23. aprill – [[Eugène Koffi Adoboli]], Togo poliitik (90) *[[24. aprill]] – [[Jean-Claude Germain]], Kanada kirjanik ja ajakirjanik (85) *24. aprill – [[Kari Løvaas]], Norra ooperilaulja (85) *[[25. aprill]] – [[Lupita Torrentera]], Mehhiko näitleja ja baleriin (93) *25. aprill – [[Philip Lowrie]], inglise näitleja (88) *25. aprill – [[Wu Guixian]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (87) *25. aprill – [[Krishnaswamy Kasturirangan]], India füüsik ja kosmoseteadlane (84) *25. aprill – [[Alexis Herman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (77) *25. aprill – [[Jaroslav Moskalik]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (58) *25. aprill – [[Virginia Giuffre]], Ameerika Ühendriikide ja Austraalia seksuaalkaubanduse ohvrite advokaat (41) *[[26. aprill]] – [[Christfried Schmidt]], saksa helilooja (92) *26. aprill – [[Max Bolkart]], Lääne-Saksamaa suusahüppaja (92) *26. aprill – [[Jair da Costa]], Brasiilia jalgpallur (84) *26. aprill – [[Svetlana Harlap]], vene näitleja (84) *26. aprill – [[Donato Giuliani]], portugali jalgrattur (78) *26. aprill – [[Daud Haider]], Bangladeshi luuletaja (73) *[[27. aprill]] – [[Cora Sue Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (98) *27. aprill – [[Dick Barnett]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (88) *[[28. aprill]] – [[Priscilla Pointer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *28. aprill – [[Arvo Aalto]], Soome poliitik (92) *28. aprill – [[Aleksei Krõtšenkov]], vene näitleja (83) *28. aprill – [[Shaji N. Karun]], India filmilavastaja ja -operaator (73) *28. aprill – [[Mike Peters]], Briti laulja (66) *[[29. aprill]] – [[Owen John Dolan]], Uus-Meremaa piiskop (96) *29. aprill – [[Samuel Escobar]], Peruu teoloog (96) *29. aprill – [[Jane Gardam]], inglise kirjanik (96) *29. aprill – [[Eevi Astel]], eesti etnoloog ja museoloog (86) *29. aprill – [[David Horowitz]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja poliitiline aktivist (86) *29. aprill – [[Gerd Helbig]], saksa teleajakirjanik (86) *29. aprill – [[Valeriu Tăbǎra]], Rumeenia põllumajandusteadlane ja poliitik (75) *29. aprill – [[Chuck Ehin]], eesti päritolu Ameerika jalgpallur (63) *[[30. aprill]] – [[Inah Canabarro Lucas]], Brasiilia ülipikaealine (116) *30. aprill – [[Jules Wijdenbosch]], Suriname poliitik (83) *30. aprill – [[Zeno Hastenteufel]], Brasiilia piiskop (78) *30. aprill – [[Tatjana Järvi]], vene päritolu Eesti baleriin, näitleja ja koreograaf (64) *30. aprill – [[Park Hee-gon]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (56) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Marie Vaislic]], Holokausti tunnistaja Prantsusmaal (94) *1. mai – [[Ruth Buzzi]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (88) *1. mai – [[Nana Caymmi]], Brasiilia laulja (84) *1. mai – [[Tashi Wangdi]], Tiibeti poliitik (78) *1. mai – [[Manolo el del Bombo]], hispaania jalgpallifänn (76) *1. mai – [[Jill Sobule]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (66) *1. mai – [[Jackson Guice]], Ameerika Ühendriikide koomiksitegija (63) *1. mai – [[Andrejs Prohorenkovs]], Läti jalgpallur (48) *[[2. mai]] – [[Adnan Kassar]], Liibanoni ettevõtja ja poliitik (94) *2. mai – [[Lui Jaanson]], endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning Eesti sõjaväelane (94) *2. mai – [[George Ryan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (91) *2. mai – [[Jorge Iván Castaño Rubio]], Colombia piiskop (89) *2. mai – [[Hans-Leo Kausemann]], Saksamaa poliitik ja ametnik (87) *2. mai – [[Jean-François Davy]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (79) *2. mai – [[Esteban Escudero Torres]], Hispaania piiskop (79) *2. mai – [[Dara Birnbaum]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (78) *2. mai – [[Karel Bláha]], tšehhi laulja (77) *2. mai – [[Fidel Herrera Beltrán]], Mehhiko poliitik (76) *2. mai – [[Svjatoslav Medvedev]], vene füsioloog (75) *2. mai – [[Hanspeter Horner]], Šveitsi lavastaja (68) *[[3. mai]] – [[Pierre Audi]], Liibanoni päritolu Suurbritannia teatrilavastaja (67) *3. mai – [[Sırrı Süreyya Önder]], Türgi filmilavastaja, näitleja, stsenarist, kolumnist ja poliitik (62) *3. mai – [[Vitali Podgurski]], Eesti tehnikateadlane (58) *[[4. mai]] – [[Pétros Molyviátis]], Kreeka poliitik (96) *4. mai – [[Uno Piir]], eesti jalgpallitreener ja jalgpallur (95) *4. mai – [[Aleftina Jevdokimova]], vene näitleja (85) *4. mai – [[David Karako]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *4. mai – [[Jochen Mass]], saksa võidusõitja (78) *4. mai – [[Rafael Rullán]], hispaania korvpallur (73) *[[5. mai]] – [[Giuseppe Moioli]], itaalia sõudja (97) *5. mai – [[Toomas Bernstein]], eesti autosportlane (86) *5. mai – [[Bendik Rugaas]], Norra raamatukoguhoidja ja poliitik (82) *5. mai – [[Luis Galván]], Argentina jalgpallur (77) *5. mai – [[Pavel Katškajev]], Venemaa poliitik (73) *[[6. mai]] – [[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (96) *6. mai – [[Valeri Ševtšuk]], ukraina kirjanik (85) *6. mai – [[Kaqusha Jashari]], Kosovo poliitik ja insener (78) *6. mai – [[James Foley]], USA filmirežissöör (71) *[[7. mai]] – [[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja Saksa DV riigi- ning ühiskonnategelane (95) *7. mai – [[Cleopa Msuya]], Tansaania poliitik (94) *7. mai – [[Joe Don Baker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) *7. mai – [[Els Himma]], eesti laulja (85) *7. mai – [[Rein Pajur]], Eesti poksija, poksitreener ja -kohtunik (85) *7. mai – [[Angelo Rinaldi]], prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (84) *7. mai – [[Enrico Paolini]], itaalia jalgrattur (80) *[[8. mai]] – [[Alphonso Lingis]], leedu päritolu Ameerika Ühendriikide filosoof ja kirjanik (91) *8. mai – [[David Souter]], Ameerika Ühendriikide jurist (85) *8. mai – [[Jiří Bartoška]], tšehhi näitleja (78) *8. mai – [[Modris Plāte]], Läti füüsik, luterlik vaimulik ja poliitik (74) *8. mai – [[Chet Lemon]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *[[9. mai]] – [[Margot Friedländer]], saksa holokausti üleelanu (103) *9. mai – [[Joan de Sagarra]], katalaani ajakirjanik ja kirjanik (86) *9. mai – [[Kim Yeong-hyeon]], Lõuna-Korea luuletaja ja proosakirjanik (70) *9. mai – [[Milorad Mirčić]], Serbia poliitik (69) *9. mai – [[Jürgen Alliksaar]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (64) *9. mai – [[Dragan Labović]], Serbia korvpallur (38) *[[10. mai]] – [[Kaleria Kislova]], nõukogude ja venemaa telerežissöör (99) *10. mai – [[Nina Grebeškova]], vene teatri- ja filminäitleja (94) *10. mai – [[Matti Jõgi]], eesti laskesportlane (80) *10. mai – [[Ľubomír Ujváry]], slovakkia jäähokimängija (76) *[[11. mai]] – [[Alena Veselá]], Tšehhi jäähokimängija (101) *11. mai – [[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane (92) *11. mai – [[Robert Benton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (92) *11. mai – [[Aidan Chambers]], inglise kirjanik (90) *11. mai – [[Viktor Geraštšenko]], vene majandustegelane ja pankur (87) *11. mai – [[Enzo Ferrari (jalgpallur)|Enzo Ferrari]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *11. mai – [[Artur Kuznetsov]], Eesti füüsik, Eesti NSV ja Eesti poliitik ning Venemaa riigiametnik (80) *11. mai – [[Giancarlo Cito]], Itaalia poliitik ja ettevõtja (79) *11. mai – [[Aivar Trallmann]], eesti kultuuritegelane (61) *[[12. mai]] – [[Alla Ossipenko]], vene balletitantsija ja tantsupedagoog (92) *[[13. mai]] – [[Richard Garwin]], Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *13. mai – [[Kurt Jungwirth]], Austria malefunktsionäär (95) *13. mai – [[José Mujica]], Uruguay poliitik (89) *13. mai – [[Kit Bond]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *13. mai – [[Ennu Rüstern]], eesti tehnikateadlane (79) *13. mai – [[Riho Rahuoja]], viimane Hiiu maavanem (68) *13. mai – [[Tommy Vigorito]], USA Ameerika jalgpallur (65) *13. mai – [[Jürgen Palm]], eesti käsipallur (57) *[[14. mai]] – [[Vladimir Ševtšenko]], vene keemik (84) *14. mai – [[Daniel Bilalian]], prantsuse ajakirjanik (78) *[[15. mai]] – [[Luigi Alva]], Peruu ooperilaulja (98) *15. mai – [[Charles Strouse]], USA helilooja (96) *15. mai – [[Taina Elg]], Soome-Ameerika näitleja (95) *15. mai – [[Cristina Deleanu]], rumeenia näitleja (84) *15. mai – [[Ali Özgentürk]], Türgi filmilavastaja ja -produtsent (79) *15. mai – [[Dušan Vujović]], Serbia poliitik ja majandusteadlane (73) *15. mai – [[Eha Pärg]], eesti laulja (70) *15. mai – [[Natalja Šikolenko]], Valgevene odaviskaja (60) *[[16. mai]] – [[Meta Velander]], rootsi näitleja (100) *16. mai – [[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide matemaatik (99) *16. mai – [[Jan Terlouw]], Hollandi poliitik ja füüsik (93) *16. mai – [[Maile Grünberg]], eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt (83) *16. mai – [[Jadwiga Rappé]], poola ooperilaulja (73) *16. mai – [[Kristin Kuutma]], eesti antropoloog, etnoloog ja folklorist (65) *[[17. mai]] – [[Osmany Cienfuegos]], Kuuba riigitegelane (94) *17. mai – [[Franco Merli]], itaalia näitleja (68) *17. mai – [[Tiit Kuusk]], eesti motosportlane (65) *17. mai – [[Oleg Sõnajalg]], eesti ettevõtja (65) *17. mai – [[Lungi Gcabashe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (64) *17. mai – [[Mihkel Kapp]], eesti ettevõtja ja rallisõitja (55) *17. mai – [[Priit Jaagant]], eesti ärijuht (52) *17. mai – [[Werenoi]], prantsuse räppar (31) *[[18. mai]] – [[Lilian Vellerand]], eesti teatriteadlane (92) *18. mai – [[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (83) *18. mai – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja (73) *18. mai – [[Kristi Loigo]], eesti teleprodutsent (47) *[[19. mai]] – [[Guara Muuga]], eesti illustraator ja taimetundja (100) *19. mai – [[Juri Grigorovitš]], vene koreograaf ja ballettmeister (98) *19. mai – [[Aurora Clavel]], Mehhiko näitleja (88) *19. mai – [[Mike Doughty]], Keenia rallisõitja (kaardilugeja) (88) *19. mai – [[Juri Vladimirov]], vene balletitantsija ja tantsupedagoog (83) *19. mai – [[Edda Paukson]], eesti astroloog (76) *19. mai – [[Colton Ford]], Ameerika Ühendriikide laulja ja pornonäitleja (62) *[[20. mai]] – [[Harri Lumi]], Eesti NSV ehitusminister, Tallinna linnapea ja eesti ettevõtja (92) *20. mai – [[Trần Đức Lương]], Vietnami poliitik (88) *20. mai – [[Giovanni Benvenuti]], itaalia poksija ja näitleja (87) *20. mai – [[Jayant Narlikar]], India astrofüüsik (87) *20. mai – [[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (80) *20. mai – [[George Wendt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *[[21. mai]] – [[Albrecht Schöne]], saksa germanist (99) *21. mai – [[Dorinha Duval]], Brasiilia näitleja ja kunstnik (96) *21. mai – [[Gerry Connolly]], Ameerika Ühendriikide poliitik (75) *21. mai – [[Aivar Kangust]], eesti vandeaudiitor, golfimängija ja golfiaktivist (65) *21. mai – [[Jim Irsay]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (65) *21. mai – [[Andri Portnov]], Ukraina jurist ja poliitik (51) *[[22. mai]] – [[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (96) *22. mai – [[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik, president aastatel 2005–2007 (86) *22. mai – [[Georgia Ann Cardinali]] (Georgia O'Connor), inglise poksija (25) *[[23. mai]] – [[Mohammed Lakhdar-Hamina]], Alžeeria filmilavastaja ja stsenarist (95) *23. mai – [[Anne Cheynet]], prantsuse kirjanik (86) *23. mai – [[Mary Gaillard]], Ameerika Ühendriikide füüsik (86) *23. mai – [[Viktor Sinjukajev]], Eesti maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja (83) *23. mai – [[Sebastião Salgado]], Brasiilia fotograaf ja fotoajakirjanik (81) *23. mai – [[Oleksandr Berežnõi]], ukraina jalgpallur (67) *23. mai – [[Pavel Chaloupka]], tšehhi jalgpallur (66) *[[24. mai]] – [[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (90) *24. mai – [[Piro Milkani]], albaania filmilavastaja ja stsenarist (86) *24. mai – [[Kiril Ivkov]], bulgaaria jalgpallur (78) *24. mai – [[Malini Fonseka]], Sri Lanka näitleja, filmilavastaja ja poliitik (78) *24. mai – [[Teresita Reyes]], Tšiili näitleja (75) *24. mai – [[Valeri Lvov]], vene poksija (72) *24. mai – [[Peter David]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjanik (68) *[[25. mai]] – [[Marie Tomášová]], tšehhi näitleja (96) *25. mai – [[Monna Tandberg]], norra näitleja (85) *25. mai – [[Jüri Tohver]], eesti alpinist (85) *25. mai – [[Volker von Buxhoeveden]], Eesti vanimast baltisaksa suguvõsast pärinev parun, Eesti patrioot (83) *25. mai – [[Yair Vardi]], Iisraeli tantsija ja koreograaf (76) *25. mai – [[Ángel Mahler]], Argentina helilooja ja dirigent (65) *[[26. mai]] – [[Charles Rangel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *26. mai – [[Juri Hnatkevõtš]], Ukraina poliitik (85) *26. mai – [[Robert Jarvik]], Ameerika Ühendriikide teadlane (79) *26. mai – [[Rick Derringer]], Ameerika Ühendriikide muusik (77) *26. mai – [[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (67) *[[27. mai]] – [[Jean Tiberi]], Prantsusmaa poliitik (90) *27. mai – [[Ed Gale]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[28. mai]] – [[George E. Smith]], USA füüsik (95) *28. mai – [[Claude Roussel]], Kanada skulptor (94) *28. mai – [[Per Nørgård]], taani helilooja (92) *28. mai – [[Heliodoro Dols]], hispaania arhitekt (91) *28. mai – [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], Keenia kirjanik (87) *28. mai – [[Al Foster]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (82) *[[29. mai]] – [[Susann McDonald]], Ameerika Ühendriikide harfimängija (90) *29. mai – [[Alf Clausen]], Ameerika Ühendriikide helilooja (84) *29. mai – [[Ludo Dierckxsens]], Belgia jalgrattur (60) *29. mai – [[Zaur Gurtsijev]], Mariupoli õhurünnakuid juhtinud Vene erukomandör ja Stavropoli aselinnapea (34) *[[30. mai]] – [[Étienne-Émile Baulieu]], prantsuse biokeemik ja endokrinoloog (98) *30. mai – [[Alenka Kham Pičman]], sloveeni arhitekt ja kunstnik (93) *30. mai – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik (89) *30. mai – [[Loretta Swit]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *30. mai – [[Renée Victor]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna, tantsuõpetaja ja laulja (86) *30. mai – [[Mario Primicerio]], Itaalia matemaatik ja poliitik (84) *30. mai – [[Valerie Mahaffey]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (71) *30. mai – [[Emil Čuprenski]], Bulgaaria poksija (64) *[[31. mai]] – [[Ernesto Pellegrini]], itaalia ettevõtja (84) *31. mai – [[Stanley Fischer]], Iisraeli-Ameerika majandusteadlane (81) *31. mai – [[Adolfo Andrade]], Colombia jalgpallur (75) *31. mai – [[Michael McCallum]], Jamaica poksija (69) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Ayşe Seitmuratova]], krimmitatari inimõiguslane, ajakirjanik ja ajaloolane (88) *1. juuni – [[Monica Nielsen]], rootsi näitleja ja laulja (87) *1. juuni – [[Leidi Veskis]], eesti tõlkija (85) *1. juuni – [[Esko Ahonen]], soome poliitik (69) *1. juuni – [[Jaan Kapp]], Eesti sõjaväelane (69) *1. juuni – [[Jonathan Joss]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (59) *[[2. juuni]] – [[Pierre Nora]], prantsuse ajaloolane (93) *2. juuni – [[Elemér Csák]], ungari ajakirjanik (81) *2. juuni – [[Henry Leppä]], soome jäähokimängija (78) *2. juuni – [[Birgit Carlstén]], rootsi näitleja ja laulja (75) *2. juuni – [[Xu Qiliang]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane (75) *2. juuni – [[Giuseppe Parlato]], itaalia ajaloolane (73) *2. juuni – [[Eva Borušovičová]], slovaki stsenarist, filmilavastaja ja kirjanik (55) *[[3. juuni]] – [[Samiha Ayoub]], Egiptuse näitleja (93) *3. juuni – [[Shigeo Nagashima]], Jaapani pesapallimängija (89) *3. juuni – [[Eugen Doga]], Moldova helilooja (88) *3. juuni – [[Edmund White]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (85) *3. juuni – [[Joška Broz]], Serbia poliitik (77) *3. juuni – [[Dave Swarbrick]], inglise folkmuusik (75) *[[4. juuni]] – [[Niède Guidon]], Brasiilia arheoloog (92) *4. juuni – [[Philippe Labro]], prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja filmilavastaja (88) *4. juuni – [[Nicole Croisille]], prantsuse laulja ja näitleja (88) *4. juuni – [[Enzo Staiola]], itaalia näitleja (85) *4. juuni – [[Marc Garneau]], Kanada astronaut ja poliitik (76) *[[5. juuni]] – [[Pierre Toubert]], prantsuse ajaloolane (92) *5. juuni – [[Walter Brueggemann]], Ameerika Ühendriikide teoloog (92) *5. juuni – [[Bill Atkinson]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener, programmeerija ja fotograaf (74) *5. juuni – [[David Huron]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide muusikateadlane (71) *5. juuni – [[Edgar Lungu]], Sambia poliitik (68) *[[6. juuni]] – [[Raidi]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (86) *6. juuni – [[Ralph Fonseca]], Belize poliitik (75) *6. juuni – [[Scott Metcalfe]], Kanada jäähokimängija (58) *[[7. juuni]] – [[Klaus König]], saksa ooperilaulja (91) *7. juuni – [[Uriah Rennie]], Inglismaa jalgpallikohtunik (65) *[[8. juuni]] – [[Saverio Asprea]], Itaalia poliitik (92) *8. juuni – [[Jaan Kivistik (põllumajandusteadlane)|Jaan Kivistik]], eesti põllumajandusteadlane (91) *8. juuni – [[Francis Giacobetti]], prantsuse fotograaf ja filmilavastaja (85) *8. juuni – [[Vilmos Voigt]], ungari folklorist (85) *8. juuni – [[Gilbert Ramano]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (85) *8. juuni – [[Vladimír Smutný]], tšehhi filmioperaator ja fotograaf (82) *8. juuni – [[Ewa Dałkowska]], poola näitleja (78) *8. juuni – [[Vladõslav Gorai]], ukraina ooperilaulja (57) *8. juuni – [[Matija Dedić]], Horvaatia džässpianist (52) *[[9. juuni]] – [[Lucien Nedzi]], Ameerika Ühendriikide poliitik (100) *9. juuni – [[Frederick Forsyth]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (86) *9. juuni – [[Sly Stone]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulukirjutaja ja produtsent (82) *9. juuni – [[Pik-Sen Lim]], Malaisia-Briti näitleja (80) *9. juuni – [[Victor-Lévy Beaulieu]], Kanada prantsuskeelne kirjanik ja ajakirjanik (79) *9. juuni – [[Marcel Sabou]], rumeenia jalgpallur (59) *[[10. juuni]] – [[Günther Uecker]], saksa kunstnik (95) *10. juuni – [[Suchinda Kraprayoon]], Tai sõjaväelane ja poliitik (91) *10. juuni – [[Harris Yulin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *10. juuni – [[Bujar Bukoshi]], Kosovo poliitik (78) *[[11. juuni]] – [[Gazi Yaşargil]], Türgi arstiteadlane ja neurokirurg (99) *11. juuni – [[Magnus Aarbakke]], norra õigusteadlane (90) *11. juuni – [[Brian Wilson]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja produtsent (82) *11. juuni – [[Leka Bungo]], Albaania filmilavastaja, näitleja ja stsenarist (81) *11.juuni – [[Douglas McCarthy]], inglise laulja (58) *[[12. juuni]] – [[Else Breen]], norra lastekirjanik (98) *12. juuni – [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]], ungari vehkleja (88) *12. juuni – [[Bernard Cassen]], prantsuse ajakirjanik (87) *12 juuni – [[Joel Shapiro]], USA skulptor (83) *12. juuni – [[Olev Saluveer]], Eesti koolijuht (76) *12. juuni – [[Radu Stroe]], Rumeenia poliitik (75) *12. juuni – [[Vijay Rupani]], India poliitik (68) *12. juuni – [[Sunjay Kapur]], India ärimees (53) *[[13. juuni]] – [[Franzo Grande Stevens]], itaalia advokaat (96) *13. juuni – [[Jeltien Kraaijeveld-Wouters]], Hollandi poliitik (92) *13. juuni – [[Piotr Nowina-Konopka]], Poola poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (76) *13. juuni – [[Gholam Ali Rashid]], Iraani sõjaväelane, kindralmajor (71–72) *13. juuni – [[Fereydoon Abbasi]], Iraani füüsik (66) *13. juuni – [[Hossein Salami]], Iraani sõjaväelane (64–65) *13. juuni – [[Mohammad Bagheri]], Iraani kindral (63–65) *[[14. juuni]] – [[Catherine Delbarre]], prantsuse vehkleja (100) *14. juuni – [[Violeta Chamorro]], Nicaragua poliitik ja kirjastaja (95) *14. juuni – [[Topsy Küppers]], Saksa-Austria kirjanik, laulja ja näitleja (93) *14. juuni – [[Leonard Lauder]], USA ettevõtja, filantroop ja kunstikoguja (92) *14. juuni – [[Bira Presidente]], Brasiilia helilooja, laulja ja muusik (88) *14. juuni – [[Henk van Os]], hollandi kunstiajaloolane (87) *14. juuni – [[Guillaume Bijl]], Belgia kunstnik (79) *14. juuni – [[Vladimir Korotkov]], vene tennisist ja tennisetreener (77) *14. juuni – [[Fernando Lázaro Fernández]], hispaania ajakirjanik ja õppejõud (59) *14. juuni – [[Melissa Hortman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (55) *[[15. juuni]] – [[Juan Calzadilla]], Venezuela luuletaja ja kunstnik (95) *15. juuni – [[Emerenzio Barbieri]], Itaalia poliitik (78) *15. juuni – [[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (76) *15. juuni – [[William Langewiesche]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (70) *15. juuni – [[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (65) *15. juuni – [[Mohammad Kazemi]], Iraani luureohvitser, brigaadikindral (63) *[[16. juuni]] – [[Ron Taylor]], Kanada pesapallur (87) *16. juuni – [[Timo Suvanto]], soome skulptor (83) *[[17. juuni]] – [[Alfred Brendel]], Austria pianist ja esseist (94) *17. juuni – [[Manuel Hermoso]], Hispaania poliitik (89) *17. juuni – [[Egon Coordes]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *17. juuni – [[Léon Krier]], Luksemburgi arhitekt (79) *17. juuni – [[Palanivel Govindasamy]], Malaisia poliitik (76) *17. juuni – [[Bernard Lacombe]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *17. juuni – [[Anne Burrell]], Ameerika Ühendriikide kokk ja telesaatejuht (55) *17. juuni – [[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (53) *[[18. juuni]] – [[Braulio Musso]], Tšiili jalgpallur (95) *18. juuni – [[Dimitrije Bjelica]], serbia maletaja (89) *18. juuni – [[Tom Murphy]], Ameerika Ühendriikide jooksja (89) *18. juuni – [[Lou Christie]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (82) *18. juuni – [[Mark Peploe]], Briti filmistsenarist ja -lavastaja (82) *18. juuni – [[Natalja Tenjakova]], vene näitleja (80) *18. juuni – [[Leonardo Morlino]], itaalia politoloog (77) *18. juuni – [[Teet Järvi]], eesti tšellist (67) *18. juuni – [[Gennadi Korkin]], vene jalgpallur (61) *[[19. juuni]] – [[Jack Betts]], Ameerika Ühendriikide näitleja (96) *19. juuni – [[Francisco Cuoco]], Brasiilia näitleja (91) *19. juuni – [[Francesco Guerra]], itaalia füüsik (82) *19. juuni – [[Ján Ľupták]], Slovakkia poliitik (79) *19. juuni – [[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *19. juuni – [[Raymond Laflamme]], Kanada füüsik-teoreetik (64) *19. juuni – [[Esperanza García]], katalaani advokaat ja poliitik (50) *[[20. juuni]] – [[Marita Camacho Quirós]], Costa Rica ülipikaealine ja presidendi abikaasa (114) *20. juuni – [[Yin Fatang]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ning partei- ja riigitegelane (102) *20. juuni – [[Ivar Giaever]], Norra-Ameerika füüsik (96) *20. juuni – [[Maria Voce]], itaalia advokaat ja teoloog (87) *20. juuni – [[Stanislav Šárský]], tšehhi näitleja (85) *20. juuni – [[Pauli Nevala]], soome odaviskaja (84) *20. juuni – [[Mihhail Maslin]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (77) *20. juuni – [[Gertrud Leutenegger]], saksakeelne Šveitsi kirjanik (76) *20. juuni – [[Mieczysław Młynarski]], poola korvpallur ja korvpallitreener (69) *20. juuni – [[Blake Farenthold]], Ameerika Ühendriikide poliitik (63) *20. juuni – [[Helen De Cruz]], Belgia filosoof (47) *[[21. juuni]] – [[Umberto Pinardi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *21. juuni – [[Danuta Kobylińska-Walas]], poola laevakapten (93) *21. juuni – [[Valentina Talõzina]], vene näitleja (90) *21. juuni – [[Ermanno Corsi]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (85) *21. juuni – [[Frederick W. Smith]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (80) *21. juuni – [[Rajkeswur Purryag]], Mauritiuse poliitik (77) *21. juuni – [[John McCallum]], Kanada poliitik ja majandusteadlane (75) *[[22. juuni]] – [[Arnaldo Pomodoro]], itaalia skulptor (98) *22. juuni – [[Franco Testa]], itaalia jalgrattur (89) *22. juuni – [[Gerardo Chávez]], Peruu kunstnik ja skulptor (87) *22. juuni – [[Mircea Chistruga]], Moldova dokumentaalfilmide režissöör (77) *22. juuni – [[Denis Lathoud]], prantsuse käsipallur (59) *[[23. juuni]] – [[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (91) *23. juuni – [[Gérard Lefranc]], prantsuse vehkleja (90) *23. juuni – [[Mick Ralphs]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (81) *23. juuni – [[Øyvind Østerud]], norra politoloog (81) *23. juuni – [[Juri Parfjonov]], vene džässmuusik ja helilooja (79) *23. juuni – [[Jane Stanton Hitchcock]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (78) *[[24. juuni]] – [[Guž Manukjan]], armeenia näitleja (88) *24. juuni – [[Ina Césaire]], prantsuse näitekirjanik ja etnograaf (83) *24. juuni – [[Bobby Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (81) *24. juuni – [[Denys Chabot]], Kanada prantsuskeelne kirjanik ja ajakirjanik (80) *24. juuni – [[Clark Olofsson]], Rootsi kurjategija (78) *24. juuni – [[Ene Järvis]], eesti näitleja (77) *24. juuni – [[Alvaro Vitali]], itaalia laulja (75) *24. juuni – [[Serge Fiori]], Kanada muusik ja laulja (73) *24. juuni – [[Rainer Wimmer]], Austria ametiühingutegelane ja poliitik (69) *24. juuni – [[Kirile Loo]], eesti laulja (65) *[[25. juuni]] – [[John Patrick Williams]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *[[26. juuni]] – [[Lalo Schifrin]], Argentina – Ameerika Ühendriikide pianist, helilooja ja dirigent (93) *26. juuni – [[Bill Moyers]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja poliitikakommentaator (91) *26. juuni – [[Ruslan Bodelan]], Ukraina poliitik (83) *26. juuni – [[Carolyn McCarthy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *26. juuni – [[Tulkun Kasimov]], Usbekistani sõjaväelane (79) *26. juuni – [[Rick Hurst]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *26. juuni – [[Helle Paldra]], eesti tantsupedagoog (78) *26. juuni – [[Chrisse Johansson]], soome laulusõnade autor ja muusikaprodutsent (77) *26. juuni – [[René Bertrand]], Argentina näitleja teatrilavastaja (53) *[[27. juuni]] – [[Bill Dellinger]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (91) *27. juuni – [[Paolo Sirena]], itaalia jalgpallur (79) *27. juuni – [[Dragoljub Acković]], mustlaspäritolu Serbia etnoloog, ajaloolane, kirjanik ja aktivist (72) *27. juuni – [[Shefali Jariwala]], India näitleja ja modell (42) *27. juuni – [[Takahiro Shiraishi]], Jaapani sarimõrvar (34) *[[28. juuni]] – [[Ovid Avarmaa]], eesti pianist (104) *28. juuni – [[Harold Allison]], Austraalia poliitik (94) *28. juuni – [[Ihor Kalõnets]], ukraina luuletaja ja proosakirjanik (85) *28. juuni – [[Tigran Nalbandjan]], armeenia maletaja (85) *28. juuni – [[Gilda Cruz-Romo]], Mehhiko ooperilaulja (85) *28. juuni – [[Jacques Vergnes]], prantsuse jalgpallur (76) *28. juuni – [[Dave Parker]], Ameerika Ühendriikide pesapallimängija (74) *28. juuni – [[Aivar Raigla]], eesti trompetist ja orkestrijuht (69) *[[29. juuni]] – [[Erdman Blank]], eesti vanim mees (107) *29. juuni – [[Sandy Gall]], šoti ajakirjanik (97) *29. juuni – [[Stuart Burrows]], Walesi ooperilaulja (92) *29. juuni – [[Wolfgang Böhmer]], Saksamaa poliitik (89) *29. juuni – [[Pentti Matikainen]], soome jäähokitreener ja jäähokimängija (74) *29. juuni – [[Paco Pérez Durán]], hispaania jalgpallur (63) *[[30. juuni]] – [[Wanda dos Santos]], Brasiilia tõkkejooksja (93) *30. juuni – [[Ion Cernea]], rumeenia maadleja (91) *30. juuni – [[Ferenc Grunwalsky]], ungari filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (82) *30. juuni – [[Lajos Sătmăreanu]], ungari rahvusest Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *30. juuni – [[Ctibor Turba]], tšehhi näitleja, miim, stsenarist ja lavastaja (80) *30. juuni – [[Michael Sommer]], saksa ametiühingutegelane (73) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Billy Hunter]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *1. juuli – [[Alex Delvecchio]], Kanada jäähokimängija (93) *1. juuli – [[Brian Fagan]], Briti arheoloog ja antropoloog (88) *1. juuli – [[Florence Delay]], prantsuse kirjanik ja näitleja (84) *1. juuli – [[Rinus Israël]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *1. juuli – [[Mihai Leu]], rumeenia poksija ja rallisõitja (56) *[[2. juuli]] – [[Verka Siderova]], bulgaaria laulja (99) *2. juuli – [[Gerald Harper]], inglise näitleja (96) *2. juuli – [[Teresio Vachet]], itaalia mäesuusataja (78) *2. juuli – [[Juan Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (77) *2. juuli – [[Franck Verzy]], prantsuse kõrgushüppaja (64) *2. juuli – [[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (56) *2. juuli – [[Mihhail Gudkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (42) *[[3. juuli]] – [[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (99) *3. juuli – [[Enriqueta Duarte]], Argentina ujuja (96) *3. juuli – [[Anita Kupsch]], saksa näitleja (85) *3. juuli – [[Michael Madsen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *3. juuli – [[David Mabuza]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (64) *3. juuli – [[Manolis Pilavov]], Ukraina, Luhanski Rahvavabariigi ja Venemaa poliitik (61) *3. juuli – [[Peter Rufai]], Nigeeria jalgpallur (61) *3. juuli – [[Marek Vahula]], eesti bioloog (53) *3. juuli – [[Klára Kolouchová]], tšehhi alpinist (46) *3. juuli – [[Diogo Jota]], portugali jalgpallur (28) *3. juuli – [[André Silva (2000–2025)|André Silva]], Portugali jalgpallur (25) *[[4. juuli]] – [[Gordon Jago]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *4. juuli – [[Rob Houwer]], Hollandi filmilavastaja (87) *4. juuli – [[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (78) *4. juuli – [[José Antonio García Belaúnde]], Peruu diplomaat ja poliitik (77) *4. juuli – [[Lidija Semjonova]], ukraina maletaja (73) *4. juuli – [[Nihat Genç]], türgi kirjanik ja ajakirjanik (69) *4. juuli – [[Lyndon Byers]], Kanada jäähokimängija ja raadiosaatejuht (61) *4. juuli – [[Young Noble]], Ameerika Ühendriikide räppmuusik (47) *4. juuli – [[Bobby Jenks]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (44) *[[5. juuli]] – [[Pedro Aguayo]], Ecuadori poliitik (85) *5. juuli – [[Emilio Molinari]], Itaalia poliitik (85) *5. juuli – [[Christean Wagner]], Saksamaa poliitik (82) *5. juuli – [[Mauro del Vecchio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (79) *[[6. juuli]] – [[Andrea Bruno]], itaalia arhitekt (94) *6. juuli – [[Helena Tattermuschová]], tšehhi ooperilaulja (92) *[[7. juuli]] – [[Norman Tebbit]], Suurbritannia poliitik (94) *7. juuli – [[Gábor A. Somorjai]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide keemik (90) *7. juuli – [[Óscar Jorge]], Argentina poliitik (88) *7. juuli – [[Dieter Kuprella]], saksa korvpallur ja korvpallitreener (79) *7. juuli – [[Olivier Marleix]], Prantsusmaa poliitik (54) *7. juuli – [[Roman Starovoit]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (53) *[[8. juuli]] – [[Fanny Howe]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (84) *8. juuli – [[Paulette Jiles]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (82) *[[9. juuli]] – [[Galina Karelina]], vene näitleja (94) *9. juuli – [[Ioana Bulcă]], Rumeenia filminäitleja (89) *9. juuli – [[Lee Elia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (87) *9. juuli – [[Ihor Poklad]], ukraina helilooja (83) *9. juuli – [[Joe Coleman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *[[10. juuli]] – [[Nicolas Dumont]], prantsuse jalgrattur (52) *[[11. juuli]] – [[William J. Rutter]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (97) *11. juuli – [[Raymond Guiot]], prantsuse flötist ja helilooja (94) *11. juuli – [[Goffredo Fofi]], itaalia esseist, ajakirjanik ja kriitik (88) *11. juuli – [[Jörgen Liik]], eesti näitleja (35) *[[12. juuli]] – [[Werner Daum]], Saksa diplomaat ja jurist (82) *12. juuli – [[Melissa F. Wells]], Eesti päritolu USA diplomaat (92) *12. juuli – [[Lucio Russo]], itaalia füüsik, matemaatik ja teadusajaloolane (80) *12. juuli – [[Rudolf van den Berg]], hollandi filmirežissöör (76) *[[13. juuli]] – [[Dave Cousins]], inglise muusik (85) *13. juuli – [[Muhammadu Buhari]], Nigeeria poliitik ja sõjaväelane (82) *13. juuli – [[Ilkka Mesikämmen]], soome jäähokimängija (82) *[[14. juuli]] – [[Fauja Singh]], india päritolu briti maratoonar (114) *14. juuli – [[Aleksandr Mitta]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (92) *14. juuli – [[Jean-Pierre Azéma]], prantsuse ajaloolane (87) *14. juuli – [[John MacArthur]], Ameerika Ühendriikide pastor (86) *14. juuli – [[Thierry Ardisson]], prantsuse telesaatejuht ja produtsent (76) *14. juuli – [[Bill Chamberlain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (75) *14. juuli – [[Juri Moroz]], vene näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (68) *14. juuli – [[Andor Schmuck]], Ungari poliitik (54) *14. juuli – [[Andrea Gibson]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist (49) *[[15. juuli]] – [[Giuseppe Caminiti]], Itaalia arst ja poliitik (90) *15. juuli – [[Anne Šaraškin]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamiskohtunik (87) *15. juuli – [[Pınar Kür]], türgi kirjanik ja tõlkija (82) *15. juuli – [[Audun Grønvold]], Norra vigursuusataja (49) *[[16. juuli]] – [[Bill Clay]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *16. juuli – [[Claus Peymann]], saksa teatrilavastaja (88) *16. juuli – [[Connie Francis]], Ameerika Ühendriikide laulja (87) *16. juuli – [[Gary Karr]], Ameerika Ühendriikide kontrabassist (83) *16. juuli – [[Eero Raittinen]], Soome laulja ja trummar (80) *16. juuli – [[Ahmed Faras]], Maroko jalgpallur (78) *16. juuli – [[Wayne Thomas]], Kanada jäähokimängija (77) *[[17. juuli]] – [[Alan Bergman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja ja helilooja (99) *17. juuli – [[Viktor Makarenko]], vene filosoof ja politoloog (81) *17. juuli – [[Udo Voigt]], saksa poliitik (73) *17. juuli – [[Juri Kara]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (70) *17. juuli – [[Joanna Kołaczkowska]], poola näitleja (59) *17. juuli – [[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (56) *17. juuli – [[Bryan Braman]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (38) *[[18. juuli]] – [[Michał Bałasz]], poola arhitekt (102) *18. juuli – [[Olga Sirotinina]], vene keeleteadlane (102) *18. juuli – [[Rex White]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (95) *18. juuli – [[Roger Norrington]], inglise dirigent (91) *18. juuli – [[Percy Barnevik]], Rootsi ärijuht (85) *18. juuli – [[Edwin Feulner]], Ameerika Ühendriikide politoloog (83) *18. juuli – [[Priit Teder]], eesti suusahüppaja (60) *18. juuli – [[Hitomi Obara]], Jaapani maadleja (44) *[[19. juuli]] – [[Joanna Macy]], Ameerika Ühendriikide keskkonnaaktivist (94) *19. juuli – [[Altan Öymen]], Türgi ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (93) *19. juuli – [[Soltan Abbas]], aserbaidžaani luuletaja ja publitsist (92) *19. juuli – [[Giora Epstein]], Iisraeli lennuäss (87) *19. juuli – [[Josip Pejaković]], Bosnia näitleja ja kirjanik (78) *19. juuli – [[Kalju Kivi]], eesti filmikunstnik, -stsenarist ja -režissöör (74) *19. juuli – [[Alain Anziani]], Prantsusmaa poliitik (74) *19. juuli – [[Ingvar Ambjørnsen]], norra kirjanik (69) *19. juuli – [[Béatrice Uria-Monzon]], prantsuse ooperilaulja (61) *[[20. juuli]] – [[Tom Troupe]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (97) *20. juuli – [[Urszula Kozioł]], poola luuletaja ja proosakirjanik (94) *20. juuli – [[Owen Gray]], Jamaica laulja (86) *20. juuli – [[Edoardo Boncinelli]], itaalia geneetik ja füüsik (84) *20. juuli – [[Malcolm-Jamal Warner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (54) *20. juuli – [[Preta Gil]], Brasiilia laulja ja näitleja (50) *[[21. juuli]] – [[V. S. Achuthanandan]], India poliitik (101) *21. juuli – [[Crescencio Gutiérrez]], Mehhiko jalgpallur (91) *21. juuli – [[David Rendall]], inglise ooperilaulja (76) *21. juuli – [[Waldemar Skrzypczak]], Poola sõjaväelane (69) *21. juuli – [[Gilles Dowek]], prantsuse arvutiteadlane ja loogik (58) *[[22. juuli]] – [[Chuck Mangione]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (84) *22. juuli – [[Paul Chiu]], Hiina Vabariigi (Taiwani) majandusteadlane ja poliitik (83) *22. juuli – [[Rumena Trifonova]], bulgaaria näitleja (81) *22. juuli – [[Anatoli Burtsev]], jakuudi kirjandusteadlane (80) *22. juuli – [[George Kooymans]], hollandi kitarrist ja laulja (77) *22. juuli – [[Mihhail Tarassenko]], Venemaa poliitik (77) *22. juuli – [[Ozzy Osbourne]], inglise muusik, ansambli [[Black Sabbath]] solist (76) *22. juuli – [[Celeste Pin]], itaalia jalgpallur (64) *[[23. juuli]] – [[Jean Kerléo]], prantsuse parfümeer (93) *23. juuli – [[Ants Tael]], eesti tantsija ja tantsupedagoog (89) *23. juuli – [[Arnold Palacios]], Põhja-Mariaanide poliitik (69) *23. juuli – [[Mihhail Smolin]], vene ajaloolane ja publitsist (54) *23. juuli – [[Lars Akerhaug]], norra ajakirjanik ja kirjanik (43) *[[24. juuli]] – [[Cleo Laine]], inglise laulja ja näitleja (97) *24. juuli – [[Jacques Neirynck]], Šveitsi poliitik (93) *24. juuli – [[Josef Černý]], Tšehhi jäähokimängija (85) *24. juuli – [[Julio César Cortés]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *24. juuli – [[Sulochana Gadgil]], India meteoroloog ja kliimateadlane (81) *24. juuli – [[Hulk Hogan]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja ja näitleja (71) *24. juuli – [[Viktor Burakov]], ukraina sprinter (70) *[[25. juuli]] – [[Shun-ichi Iwasaki]], jaapani insener (98) *25. juuli – [[Georges Lemoine]], Prantsusmaa poliitik (91) *25. juuli – [[Doris Gercke]], saksa kirjanik (88) *[[26. juuli]] – [[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (100) *26. juuli – [[Tom Lehrer]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja, satiirik ja matemaatik (97) *26. juuli – [[Evelio Droz]], Puerto Rico korvpallur (88) *26. juuli – [[Jiří Krampol]], tšehhi näitleja (87) *26. juuli – [[Willie Irvine]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (82) *26. juuli – [[David Nabarro]], Briti arstiteadlane (75) *[[27. juuli]] – [[Horst Mahler]], saksa jurist ja vasakterrorist (89) *27. juuli – [[Serhi Maksõmenko]], ukraina psühholoog (83) *27. juuli – [[Jerzy Sztwiertnia]], poola filmilavastaja ja stsenarist (78) *27. juuli – [[Dick Schneider]], hollandi jalgpallur (77) *27. juuli – [[Celso Valli]], itaalia helilooja ja dirigent (75) *27. juuli – [[Alejandra Oliveras]], Argentina poksija (47) *[[28. juuli]] – [[Morton Mintz]], Ameerika Ühendriikide uuriv ajakirjanik (103) *28. juuli – [[Kwik Kian Gie]], hiina rahvusest Indoneesia poliitik ja majandusteadlane (90) *28. juuli – [[Ryne Sandberg]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (65) *28. juuli – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja (31) *[[29. juuli]] – [[Lena Cronqvist]], rootsi kunstnik (86) *29. juuli – [[Michael Hill]], Uus-Meremaa juveliir (86) *29. juuli – [[Jean-Pierre Egger]], Šveitsi kuulitõukaja ja kettaheitja (81) *29. juuli – [[Dimítrios Zarzavatsídis]], kreeka tõstja (69) *29. juuli – [[Paul Mario Day]], Briti laulja (69) *29. juuli – [[Alon Abutbul]], Iisraeli näitleja (60) *[[30. juuli]] – [[George Nigh]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (98) *30. juuli – [[Lofty Labib]], Egiptuse näitleja (77) *30. juuli – [[David Argue]], Austraalia näitleja (65) *[[31. juuli]] – [[Adriana Asti]], itaalia näitleja (94) *31. juuli – [[Flaco Jiménez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja akordionist (86) *31. juuli – [[Robert Wilson (lavastaja)|Robert Wilson]], Ameerika Ühendriikide teatrilavastaja ja näitekirjanik (83) *31. juuli – [[Marlena Zagoni]], Rumeenia sõudja (74) *31. juuli – [[Suryadharma Ali]], Indoneesia poliitik (68) == August == *[[1. august]] – [[Ira Lember]], eesti kirjanik (99) * 1. august – [[Zhou Heng]], hiina füüsik (95) * 1. august – [[Nora Toots]], Eesti inglise keele õpetaja, õppejõud, õpikute autor, tõlkija ja toimetaja (95) * 1. august – [[Jeannie Seely]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (85) * 1. august – [[Juri Jerjomin]], vene teatrilavastaja (81) *1. august – [[Jonathan Kaplan]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -produtsent (77) *1. august – [[Tanel Kerikmäe]], eesti õigusteadlane ja jurist (55) *[[2. august]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik (81) *2. august – [[Vladimir Popov]], vene maadleja (63) *2. august – [[Kelley Mack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[3. august]] – [[Fritz Lobinger]], saksa vaimulik (96) *3. august – [[Nando Angelini]], itaalia filminäitleja (91) *3. august – [[Ercole Spada]], itaalia autodisainer (88) *3. august – [[Elçin Əfəndiyev]], Aserbaidžaani kirjanik, kirjandusteadlane ja poliitik (82) *3. august – [[Jaak Jaaniste]], eesti astronoom ja teaduse populariseerija (81) *3. august – [[Loni Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *[[4. august]] – [[Jane Morgan]], Ameerika Ühendriikide laulja (101) *4. august – [[Cho-yun Hsu]], Taiwani – Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja sinoloog (94) *4. august – [[Eldar Šengelaja]], gruusia filmilavastaja ja stsenarist (92) *4. august – [[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik ja tõlkija (85) *4. august – [[Roland Courteau]], Prantsusmaa poliitik (82) *4. august – [[Shibu Soren]], India poliitik (81) *4. august – [[Raivo Rist]], eesti kabetaja (78) *4. august – [[Dominique Collignon-Maurin]], prantsuse näitleja (76) *4. august – [[James Whale]], inglise raadiosaatejuht (74) *4. august – [[Talgat Musabajev]], Kasahstani kosmonaut ja poliitik (74) *4. august – [[Ivar Sinimets]], eesti tõlkija, kirjandusloolane ja toimetaja (72) *4. august – [[Marco Bonamico]], itaalia korvpallur (68) *4. august – [[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (59) *[[5. august]] – [[Ion Iliescu]], Rumeenia poliitik (95) *5. august – [[Ove Kindvall]], rootsi jalgpallur (82) *5. august – [[Robin Lakoff]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (82) *5. august – [[Salvador Chuliá Hernández]], hispaania helilooja ja dirigent (81) *5. august – [[Satya Pal Malik]], India poliitik (79) *5. august – [[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (77) *5. august – [[Terry Reid]], inglise ''rock''-laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (75) *5. august – [[Frank Mill]], saksa jalgpallur (67) *5. august – [[Ofer Yaakobi]], Iisraeli korvpallur (64) *5. august – [[Jorge Costa]], portugali jalgpallur ja treener (53) *[[6. august]] – [[Enn Oja]], eesti koorijuht, muusikapublitsist ja -pedagoog (96) *6. august – [[Đorđe Andrijašević]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (94) *6. august – [[Aida Tağızadə]], aserbaidžaani muusikateadlane (91) *6. august – [[Ülle Toming]], eesti laulja, tantsija ja tantsupedagoog (70) *6. august – [[Mustafa Demir]], Türgi arhitekt ja poliitik (64) *6. august – [[Edward Omane Boamah]], Ghana poliitik (50) *6. august – [[Ibrahim Murtala Muhammed]], Ghana poliitik (50) *6. august – [[Suleiman Obeid]], Palestiina jalgpallur (41) *[[7. august]] – [[Jim Lovell]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja mereväelane (97) *7. august – [[Ingrid Agur]], eesti teatrikunstnik (94) *7. august – [[Gianni Berengo Gardin]], itaalia fotograaf (94) *7. august – [[Nemanja Đurić]], serbia korvpallur (89) *7. august – [[Wolfgang Kuhlmann]], saksa filosoof (85) *7. august – [[Virve Osila]], eesti luuletaja ja näitekirjanik (78) *7. august – [[Peeter Kulm]], eesti ujuja, veepallur ja spordipedagoog (78) *7. august – [[Myint Swe]], Myanmari poliitik (74) *[[8. august]] – [[William H. Webster]], Ameerika Ühendriikide riigitegelane ja jurist (101) *8. august – [[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (72) *8. august – [[Arlindo Cruz]], Brasiilia laulja, laulukirjutaja ja muusik (66) *[[9. august]] – [[Zhu Liang]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (101) *9. august – [[Ivan Krasko]], vene näitleja ja kirjanik (94) *[[10. august]] – [[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (81) *10. august – [[Bobby Whitlock]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *10. august – [[Juri Butussov (lavastaja)|Juri Butussov]], vene teatrilavastaja (63) *10. august – [[Anas Al-Sharif]], Palestiina ajakirjanik (28) *[[11. august]] – [[Celso Garrido Lecca]], Peruu helilooja (99) *11. august – [[Sheila Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja laulukirjutaja (96) *11. august – [[Gabi Novak]], horvaadi laulja (89) *11. august – [[Jerzy Dziewulski]], Poola poliitik ja politseinik (81) *11. august – [[Fadhel Jaziri]], Tuneesia näitleja ja filmilavastaja (77) *11. august – [[Jevgeni Tšižov]], vene kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik (58) *11. august – [[Miguel Uribe Turbay]], Colombia poliitik (39) *[[12. august]] – [[Aino Pervik]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (93) *12. august – [[Rodrigue Biron]], Kanada poliitik (90) *12. august – [[George Reid]], Šotimaa poliitik ja ajakirjanik (86) *12. august – [[Tiébilé Dramé]], Mali poliitik (70) *12. august – [[Mattia Debertolis]], itaalia orienteeruja (29) *[[13. august]] – [[Gerry Spence]], Ameerika Ühendriikide jurist (96) *13. august – [[Anatoli Adamišin]], Venemaa diplomaat ja riigitegelane (90) *13. august – [[Sonallah Ibrahim]], Egiptuse kirjanik (88) *13. august – [[Väino Kull]], Eesti poliitik (81) *13. august – [[Kars Veling]], Hollandi poliitik ja filosoof (77) *13. august – [[Tomo Sakurai]], Jaapani laulja ja näitleja (53) *[[14. august]] – [[Bernardo Ruiz]], hispaania jalgrattur (100) *14. august – [[Ingeborg Elzevier]], taani näitleja (89) *14. august – [[Mike Castle]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *14. august – [[Heigo Mirka]], eesti muusik, muusikapedagoog ja ettevõtja (81) *14. august – [[Gideon Kleinman]], Iisraeli jalgpallur (70) *14. august – [[Teresa Caeiro]], Portugali poliitik ja jurist (56) *[[15. august]] – [[Tristan Rogers]], Austraalia näitleja (79) *15. august – [[Peeter Ainsam]], eesti vehkleja, treener, sporditegelane, Eesti Korvpalliliidu peasekretär (78) *15. august – [[Javier Lambán]], Hispaania poliitik (67) *15. august – [[Greg Iles]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (65) *15. august – [[Ivan Khristenko]], ukraina päritolu Eesti õigeusu preester (46) *[[16. august]] – [[Vidadi Babanlı]], aserbaidžaani kirjanik ja tõlkija (98) *16. august – [[Svea Otsmaa]], eesti majandusteadlane (92) *16. august – [[Joachim Grubich]], Poola orelimängija (90) *16. august – [[Pippo Baudo]], itaalia telesaatejuht (89) *16. august – [[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (86) *16. august – [[Larry Jones]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (83) *[[17. august]] – [[Joe Caroff]], Ameerika Ühendriikide kujundusgraafik (103) *17. august – [[Zija Grapshi]], albaania näitleja (94) *17. august – [[Oldo Hlaváček]], slovaki näitleja, stsenarist ja saatejuht (91) *17. august – [[Terence Stamp]], inglise näitleja (87) *17. august – [[Niilo Halonen]], soome suusahüppaja (84) *17. august – [[Jüri Ehasalu]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (72) *17. august – [[Mark Kirton]], Kanada jäähokimängija (67) *[[18. august]] – [[Alvaro Piccardi]], itaalia näitleja ja lavastaja (84) *18. august – [[Jorge Maestro]], Argentina stsenarist ja näitekirjanik (73) *[[19. august]] – [[Herwig Schopper]], saksa füüsik (101) *19. august – [[Salvo Vitale]], itaalia proosakirjanik ja luuletaja (82) *19. august – [[Priidik Kippar]], eesti poksija ja poksitreener (81) *19. august – [[Martin Laamers]], hollandi jalgpallur (58) *19. august – [[Razak Omotoyossi]], Benini jalgpallur (39) *19. august – [[Eemeli Peltonen]], Soome poliitik (30) *[[20. august]] – [[Frank Caprio]], Ameerika Ühendriikide kohtunik ja poliitik (88) *20. august – [[Norma Nolan]], Argentina modell (87) *20. august – [[Józef Kowalczyk]], poola vaimulik (86) *20. august – [[Marcel Łoziński]], poola filmirežissöör (85) *20 august – [[Francesco Musotto]], Itaalia poliitik (78) *20. august – [[Anna Záborská]], Slovakkia poliitik (77) *20. august – [[Levan Gatšetšiladze]], Gruusia poliitik ja ettevõtja (61) *20. august – [[Brent Hinds]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (51) *[[21. august]] – [[James Dobson]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja psühholoog (89) *21. august – [[Jacques Poulin]], Kanada prantsuskeelne kirjanik (87) *21. august – [[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane (79) *21. august – [[Eve Põllu]], eesti lastepsühhiaater (78) *21. august – [[Gail Shea]], Kanada poliitik (66) *21. august – [[Stanisław Sojka]], poola laulja, pianist, viiuldaja ja helilooja (66) *[[22. august]] – [[Céline Ratsiraka]], Madagaskari poliitik (87) *22. august – [[Ioan Donca]], Rumeenia diplomaat (85) *22. august – [[Gennadi Skromnov]], eesti looduskaitsetegelane (76) *[[23. august]] – [[Jerry Adler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatrilavastaja ja produtsent (96) *23. august – [[Maurice Tempelsman]], Belgia-Ameerika ettevõtja (95) *23. august – [[Teodoro de Faria]], Portugali vaimulik (94) *23. august – [[Per Holst]], taani filmiprodutsent (86) *23. august – [[Reinhold Bocklet]], Saksamaa poliitik (82) *23. august – [[Nandi Nyembe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (75) *23. august – [[Manuel Gausa]], hispaania arhitekt (66) *[[24. august]] – [[Emam-Ali Habibi]], Iraani vabamaadleja (94) *24. august – [[Valeri Uskov]], vene filmirežissöör ja stsenarist (92) *24. august – [[Theo Vonk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. august – [[Stéphane Bouquet]], prantsuse kirjanik, stsenarist ja kinokriitik (57) *24. august – [[Verónica Echegui]], Hispaania näitleja (42) *[[25. august]] – [[Angela Mortimer]], Suurbritannia tennisist (93) *25. august – [[Rainer Weiss]], Ameerika Ühendriikide füüsik (92) *25. august – [[Zdena Salivarová]], tšehhi kirjanik, tõlkija ja kirjastaja (91) *25. august – [[Matti Looga]], eesti munitsipaalpoliitik, ettevõtja ja pornoajakirjanik (76) *[[26. august]] – [[Mihhail Prussak]], Venemaa poliitik (65) *[[27. august]] – [[Eusebio Poncela]], hispaania näitleja (79) *27. august – [[Damien Alary]], Prantsusmaa poliitik (74) *27. august – [[Abdellah Liegeon]], Alžeeria jalgpallur (67) *[[28. august]] – [[Žanna Kolodub]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (95) *28. august – [[Tibor Hajdu]], ungari ajaloolane (95) *28. august – [[Ahmed al-Rahawi]], Jeemeni poliitik (75) *28. august – [[Rami Heuberger]], Iisraeli näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[29. august]] – [[Rodion Štšedrin]], vene helilooja (92) *29. august – [[Klaus Thunemann]], saksa fagotimängija (88) *29. august – [[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (87) *29. august – [[Pier Luigi Luisi]], itaalia keemik (87) *29. august – [[Robert Diouf]], Senegali maadleja (83) *29. august – [[Liisa Suihkonen]], Soome murdmaasuusataja (81) *29. august – [[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja (63) *[[30. august]] – [[Arthur Brauss]], saksa näitleja (89) *30. august – [[Luis Fernando Verissimo]], Brasiilia kirjanik (88) *30. august – [[Lee Roy Jordan]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (84) *30. august – [[Tim Boswell]], Suurbritannia poliitik (82) *30. august – [[Toe Nõmm]], eesti sõjaajaloolane (71) *30. august – [[Bud Brocken]], hollandi jalgpallur (67) *30. august – [[Neil de Beer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, ettevõtja ja julgeolekukonsultant (56) *30. august – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (54) *30. august – [[Mindaugas Kieras]], leedu jäähokimängija ja -treener (45) *[[31. august]] – [[Bálint Dömölki]], ungari matemaatik ja informaatik (90) *31. august – [[Waldemar Espinoza Soriano]], Peruu ajaloolane ja etnoloog (89) *31. august – [[Kiril Kadiiski]], bulgaaria luuletaja, esseist ja tõlkija (76) *31. august – [[Sylvain Amic]], prantsuse kunstiajaloolane (56) == September == *[[1. september]] – [[Marianna Saar]], eesti botaanik ja muruteadlane (91) *1. september – [[Dhimitër Anagnosti]], Albaania filmilavastaja, stsenarist, poliitik ja ühiskonnategelane (89) *1. september – [[George Raveling]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *1. september – [[Joe Bugner]], Briti-Austraalia poksija (75) *1. september – [[Graham Greene (näitleja)|Graham Greene]], Kanada filminäitleja (73) *1. september – [[Le Vallikivi]], eesti arst (48) *[[2. september]] – [[Emilio Fede]], itaalia ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik (94) *2. september – [[Mino Carta]], itaalia päritolu Brasiilia ajakirjanik, kirjastaja ja kirjanik (91) *2. september – [[Morten Arnfred]], taani filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) *2. september – [[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (64) *[[3. september]] – [[Guy Rocher]], Kanada sotsioloog (101) *3. september – [[Jacques Charrier]], Prantsuse näitleja, filmilavastaja ja produtsent (88) *[[4. september]] – [[Pia Velsi]], itaalia näitleja ja laulja (101) *4. september – [[Robert Jay Lifton]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (99) *4. september – [[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige, Kenti hertsogi abikaasa (92) *4. september – [[Giorgio Armani]], itaalia moekunstnik (91) *4. september – [[Yukio Hashi]], jaapani laulja ja näitleja (82) *[[5. september]] – [[Enn Põldroos]], eesti kunstnik ja kirjanik (92) *5. september – [[Mark Volman]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *5. september – [[Ken Dryden]], Kanada jäähokimängija (78) *5. september – [[Miklós Kásler]], ungari onkoloog, arstiteadlane, õppejõud ja poliitik (75) *5. september – [[Jelica Kurjak]], Serbia diplomaat (72) *5. september – [[Mayumi Narita]], jaapani ujuja (55) *[[6. september]] – [[Christoph von Dohnányi]], saksa dirigent (95) *6. september – [[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (87) *6. september – [[Ulla Sandbæk]], Taani poliitik (82) *6. september – [[Rick Davies]], inglise muusik (81) *6. september – [[Tomohiro Oshikawa]], Jaapani poliitik (52) *[[7. september]] – [[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (93) *7. september – [[John Burton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *7. september – [[Tõnis Oja (füüsik)|Tõnis Oja]], eesti füüsik (88) *7. september – [[Brian Dayett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (68) *[[8. september]] – [[Aza Tahho-Godi]], Venemaa klassikaline filoloog (102) *8. september – [[Andrej Marinc]], Sloveenia poliitik ja agronoom (94) *8. september – [[Inge Brück]], saksa laulja (88) *8. september – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik (85) *[[9. september]] – [[Polly Holliday]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *9. september – [[Sergio Doplicher]], Itaalia matemaatik-füüsik (84) *9. september – [[Stefano Benni]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (78) *9. september – [[Bohumila Řimnáčová]], tšehhi riistvõimleja (78) *[[10. september]] – [[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (89) *10. september – [[Charlie Kirk]], Ameerika Ühendriikide poliitiline aktivist (31) *[[11. september]] – [[Yu Menglong]], hiina näitleja ja laulja (37) *[[12. september]] – [[Eusebius J. Beltran]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (91) *12. september – [[Per Mattsson]], rootsi näitleja (77) *12. september – [[Andrei Tšemerkin]], vene tõstja (53) *[[13. september]] – [[Hermeto Pascoal]], Brasiilia muusik ja helilooja (89) *13. september – [[Hacı Murad Yagizarov]], aserbaidžaani näitleja (86) *13. september – [[Gerard Cox]], hollandi laulja ja näitleja (85) *13. september – [[Mary Rose Oakar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *13. september – [[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (77) *13. september – [[Andreas Martin]], saksa laulja (72) *13. september – [[Rein Riisman]], eesti automaatikainsener (69) *[[14. september]] – [[Antoni Pacyfik Dydycz]], poola katoliku vaimulik (87) *14. september – [[Siegmund Nimsgern]], saksa ooperilaulja (85) *14. september – [[Václav Žák]], tšehhi programmeerija, poliitik ja publitsist (80) *14. september – [[Jim Edgar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. september – [[Jaime Rodríguez]], El Salvadori jalgpallur (66) *14. september – [[Ricky Hatton]], Briti poksija (46) *[[15. september]] – [[Marilyn Knowlden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *15. september – [[Eddie Giacomin]], Kanada jäähokimängija (86) *15. september – [[Nicholas Grimshaw]], inglise arhitekt (85) *15. september – [[Matteo Franzoso]], itaalia mäesuusataja (25) *[[16. september]] – [[Robert Redford]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (89) *16. september – [[Ricardo Cabrisas]], Kuuba poliitik (88) *16. september – [[Oscar Calics]], Argentina jalgpallur (85) *16. september – [[Tullio Rossi]], itaalia jalgrattur (77) *16. september – [[Joseph Urusemal]], Mikroneesia poliitik (73) *[[17. september]] – [[John Searle]], Ameerika Ühendriikide filosoof (93) *17. september – [[Ruslan Gostev]], Venemaa poliitik (80) *17. september – [[Tiit Juurikas]], eesti muusikapedagoog ja muusik (79) *17. september – [[Olev Suuder]], eesti kunstiajaloolane, ettevõtja ja õppejõud (75) *17. september – [[Hans Enoksen]], Gröönimaa poliitik (69) *[[18. september]] – [[Fausto Amodei]], Itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (91) *18. september – [[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (80) *18. september – [[Florin Marin]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *18. september – [[Brett James]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (57) *18. september – [[Jairus Kipchoge Birech]], Keenia jooksja (32) *[[19. september]] – [[Ants Virkus]], eesti toiduteadlane (89) *19. september – [[Sonny Curtis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (88) *19. september – [[Mike Wofford]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja (87) *19. september – [[Julieta Norma Fierro Gossman]], Mehhiko astrofüüsik (77) *[[20. september]] – [[Aryeh Moskona]], Iisraeli näitleja ja laulja (78) *20. september – [[Miguel Calderón Gómez]], Kuuba korvpallur (74) *20. september – [[Stanislav Lakoba]], Abhaasia ajaloolane, publitsist, ühiskonnategelane ja poliitik (72) *20. september – [[Mihhail Gorbanevski]], vene keeleteadlane (72) *20. september – [[Matt Beard]], inglise jalgpallitreener (47) *[[21. september]] – [[Bernie Parent]], Kanada jäähokimängija (80) *21. september – [[Roland Pidoux]], prantsuse tšellist ja helilooja (78) *21. september – [[Tomi Alatalo]], soome näitleja (44) *[[22. september]] – [[Enver Petrovci]], Kosovo näitleja ja lavastaja (71) *[[23. september]] – [[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja (87) *23. september – [[Nikola Pilić]], horvaadi tennisist (86) *23. september – [[Tatjana Goritševa]], vene kirjanik, kristlik filosoof ja loomaõiguslane (78) *23. september – [[Peeter Hansberg]], eesti pedagoog ja koolijuht (73) *[[24. september]] – [[Ann Granger]], inglise kirjanik (86) *24. september – [[Auseklis Ozols]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik (84) *[[25. september]] – [[Maret Ehlvest]], eesti arst (91) *25. september – [[Claude Raffestin]], Šveitsi geograaf (89) *25. september – [[Assata Shakur]], Ameerika Ühendriikide poliitiline aktivist (78) *25. september – [[Billy Vigar]], inglise jalgpallur (21) *[[26. september]] – [[Esa Saario]], soome näitleja ja laulja (93) *26. september – [[Tony Harrison]], inglise luuletaja, tõlkija ja näitekirjanik (88) *26. september – [[Menzies Campbell]], Suurbritannia poliitik, advokaat ja kergejõustiklane (84) *26. september – [[Tigran Keosajan]], armeenia päritolu Venemaa filmirežissöör ja propagandist (59) *27. september – [[Chang Chun-hsiung]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (87) *27. september – [[Jean-Michel Ferrand]], Prantsusmaa poliitik (83) *[[28. september]] – [[José Araquistáin]], hispaania jalgpallur (88) *28. september – [[Mika Immonen]], soome piljardimängija (52) *[[29. september]] – [[Berta Loran]], Brasiilia näitleja (99) *29. september – [[Jørgen Leth]], taani luuletaja ja filmirežissöör (88) *29. september – [[Adriana Aizemberg]], Argentina näitleja (86) *29. september – [[Aleksandr Buškov]], vene kirjanik (69) *[[30. september]] – [[Valentin Beljajev]], Eesti jalgpallur ja käsipallitreener (88) *30. september – [[Lawrence Moten]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (53) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog (91) *1. oktoober – [[Jerry Leggio]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *1. oktoober – [[Judit Elek]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (87) *[[2. oktoober]] – [[Ed Williams]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (98) *2. oktoober – [[Chris Dreja]], inglise muusik (79) *2. oktoober – [[Maksim Bondarenko]], vene jalgpallur (44) *[[3. oktoober]] – [[Patricia Routledge]], inglise näitleja ja laulja (96) *3. oktoober – [[Nina Guljajeva]], vene näitleja (94) *3. oktoober – [[Henri Ciriani]], Peruu-Prantsusmaa arhitekt (88) *3. oktoober – [[Marcel Husson]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *3. oktoober – [[Aleksandr Tjagunov]], Venemaa poliitik (83) *3. oktoober – [[Anton Pelinka]], Austria politoloog (83) *3. oktoober – [[Remo Girone]], itaalia näitleja (76) *3. oktoober – [[Oqtay Şirəliyev]], Aserbaidžaani arst ja riigitegelane (75) *3. oktoober – [[Edu Manga]], Brasiilia jalgpallur (58) *3. oktoober – [[Kimberly Hébert Gregory]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) *3. oktoober – [[Antoni Lallican]], Prantsuse ajakirjanik ja fotograaf (36/37) *[[4. oktoober]] – [[Ivan Klíma]], tšehhi kirjanik (94) *4. oktoober – [[Gianfranco Sanguinetti]], itaalia kirjanik ja revolutsiooniteoreetik (77) *[[5. oktoober]] – [[Lotte Ledl]], Austria näitleja (95) *5. oktoober – [[Ahmed Taleb Ibrahimi]], Alžeeria poliitik (93) *5. oktoober – [[Jilly Cooper]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (88) *5. oktoober – [[Tiit Tralla]], eesti ooperilaulja (88) *5. oktoober – [[Urmas Kivi]], eesti elektroonikainsener (72) *5. oktoober – [[Guillermo Fernández Vara]], Hispaania poliitik (66) *[[6. oktoober]] – [[John Woodvine]], inglise näitleja (96) *6. oktoober – [[Juri Mahhotin]], vene maalikunstnik (95) *6. oktoober – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja (77) *6. oktoober – [[Mohamed Tahir Ayala]], Sudaani poliitik (74) *6. oktoober – [[Ziedonis Čevers]], Läti poliitik (65) *6. oktoober – [[Dana Drábová]], tšehhi tuumafüüsik ja poliitik (64) *[[7. oktoober]] – [[John Gurdon]], Briti bioloog (92) *7. oktoober – [[Munyoro Nyamau]], Keenia kergejõustiklane (86) *7. oktoober – [[Halid Bešlić]], Bosnia laulja ja muusik (71) *[[8. oktoober]] – [[Zdravko Šotra]], serbia filmirežissöör ja -stsenarist (92) *8. oktoober – [[Paolo Bonacelli]], itaalia teatri- ja filminäitleja (88) *8. oktoober – [[Orvar Lindwall]], rootsi vehkleja (84) *8. oktoober – [[György Mezey]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *8. oktoober – [[Rein Nõu]], eesti jalgrattur ja spordipedagoog (83) *8. oktoober – [[Wolfgang Fiedler]], Saksamaa poliitik (73) *8. oktoober – [[Miguel Ángel Russo]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[9. oktoober]] – [[Malle Taimre-Orglaan]], eesti tekstiilikunstnik (88) *9. oktoober – [[Udo Schiefner]], Saksamaa poliitik (66) *9. oktoober – [[Wanda Perdelwitz]], saksa näitleja (41) *[[10. oktoober]] – [[John Lodge]], inglise muusik (82) *10. oktoober – [[Mirosław Chojecki]], usbeki kirjastaja ja filmiprodutsent (76) *10. oktoober – [[Vassili Pektejev]], mari teatrilavastaja ja teatrijuht (71) *10. oktoober – [[Thommy Price]], Ameerika Ühendriikide trummar (68) *10. oktoober – [[Csaba Köves]], ungari vehkleja (58) *[[11. oktoober]] – [[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (93) *11. oktoober – [[Diane Keaton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *11. oktoober – [[Flavius Domide]], rumeenia jalgpallur (79) *11. oktoober – [[Kęstutis Šapka]], leedu kõrgushüppaja (75) *[[12. oktoober]] – [[Evi Mardna]], eesti keraamik (96) *12. oktoober – [[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (94) *12. oktoober – [[Liv Køltzow]], norra kirjanik (80) *[[13. oktoober]] – [[Ánna Kyriakoú]], kreeka näitleja (96) *13. oktoober – [[Joy Ogwu]], Nigeeria poliitik ja diplomaat (79) *13. oktoober – [[Drew Struzan]], Ameerika Ühendriikide filmipostrite illustraator (78) *[[14. oktoober]] – [[Nasser Taghvai]], Iraani filmilavastaja ja stsenarist (84) *14. oktoober – [[Randy Wiel]], hollandi korvpallur ja korvpallitreener (74) *14. oktoober – [[József Ékes]], Ungari poliitik (74) *14. oktoober – [[Aleksandr Ditjatin]], vene võimleja (68) *14. oktoober – [[Douglas Wells]], Ameerika Ühendriikide rahukorpuslane ja diplomaat (61) *14. oktoober – [[D'Angelo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (51) *[[15. oktoober]] – [[Jim Bolger]], Uus-Meremaa poliitik ja diplomaat (90) *15. oktoober – [[Samantha Eggar]], inglise näitleja (86) *15. oktoober – [[Maret Maide]], eesti kirjastaja (83) *15. oktoober – [[Raila Odinga]], Keenia poliitik (80) *15. oktoober – [[Ivan Zafirov]], bulgaaria jalgpallur (77) *15. oktoober – [[Soumana Sacko]], Mali poliitik ja majandusteadlane (74) *[[16. oktoober]] – [[Klaus Doldinger]], saksa saksofonist (89) *16. oktoober – [[Claes Hake]], rootsi skulptor (80) *16. oktoober – [[Ace Frehley]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (74) *16. oktoober – [[Baek Se-hee]], Lõuna-Korea kirjanik (35) *[[17. oktoober]] – [[Tomiichi Murayama]], Jaapani poliitik (101) *17. oktoober – [[Gino Pivatelli]], itaalia jalgpallur (92) *17. oktoober – [[Jacob Ericksson]], rootsi näitleja (58) *[[18. oktoober]] – [[Yang Zhenning]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (103) *18. oktoober – [[Sergei Kara-Murza]], vene keemik, publitsist, teadusloolane ja sotsioloog (86) *18. oktoober – [[Martine Brochard]], Prantsuse-Itaalia näitleja (81) *18. oktoober – [[Janusz Bugajski]], poola päritolu Ameerika Ühendriikide politoloog (71) *18. oktoober – [[Roy Jacobsen]], norra kirjanik (70) *18. oktoober – [[Mircea Tiberian]], rumeenia džässmuusik ja helilooja (70) *18. oktoober – [[Petra Kammerevert]], Saksamaa poliitik (59) *18. oktoober – [[Sam Rivers (basskitarrist)|Sam Rivers]], Ameerika Ühendriikide muusik (48) *[[19. oktoober]] – [[Ilmar Müürsepp]], eesti loomaarstiteadlane (94) *19. oktoober – [[Abdul Rauf al-Kasm]], Süüria arhitekt ja poliitik (93) *19. oktoober – [[István Ágh]], ungari luuletaja (87) *19. oktoober – [[Anthony Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (73) *19. oktoober – [[Daniel Naroditsky]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja malekommentaator (29) *[[20. oktoober]] – [[Arthur Waskow]], Ameerika Ühendriikide rabi, kirjanik ja aktivist (92) *20. oktoober – [[Nebojša Pavković]], Serbia ja Jugoslaavia sõjaväelane (79) *20. oktoober – [[Oliver Colvile]], Suurbritannia poliitik (66) *[[21. oktoober]] – [[Francisco Pinto Balsemão]], Portugali ettevõtja ja poliitik (88) *21.oktoober – [[Dionysis Savvopoulos]], Kreeka laulja ja laulukirjutaja (80) *[[22. oktoober]] – [[Kyösti Roth]], soome muusik (71) *[[23. oktoober]] – [[June Lockhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *23. oktoober – [[Franco Reviglio]], itaalia poliitik (90) *23. oktoober – [[Heldur Meerits]], eesti ettevõtja ja pangandustegelane (66) *[[24. oktoober]] – [[Sirikit]], Tai kuninganna (93) *24. oktoober – [[Benita Valente]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (91) *24. oktoober – [[Paul Hüttel]], taani näitleja (90) *24. oktoober – [[José Argoitia]], hispaania jalgpallur (85) *24. oktoober – [[Anna Balletbò]], katalaani ajakirjanik ja poliitik (81) *24. oktoober – [[Ingar Knudtsen]], norra kirjanik (80) *24. oktoober – [[Giuliano Besson]], itaalia mäesuusataja (75) *[[25. oktoober]] – [[Dick Taverne]], Suurbritannia poliitik (97) *25. oktoober – [[Gérard Badini]], džässmuusik (94) *25. oktoober – [[Hamilton Smith]], Ameerika Ühendriikide mikrobioloog (94) *25. oktoober – [[Miriam Learra]], Kuuba näitleja (88) *25. oktoober – [[Manuel Lapuente]], Mehhiko jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *25. oktoober – [[Aleksei Zolotnitski]], vene näitleja (79) *25. oktoober – [[Franco Mari]], itaalia näitleja (78) *25. oktoober – [[Mauro Di Francesco]], itaalia näitleja (74) *25. oktoober – [[Satish Shah]], India näitleja (74) *25. oktoober – [[Björn Andrésen]], rootsi filminäitleja (70) *[[26. oktoober]] – [[Jack DeJohnette]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (83) *26. oktoober – [[Alicia Bonet]], Mehhiko näitleja (78) *26. oktoober – [[Mihai Șubă]], Rumeenia ja Hispaania maletaja (78) *26. oktoober – [[Gennadi Nazarov]], vene näitleja (58) *26. oktoober – [[Salim Salimov]], türgi rahvusest Bulgaaria poksija (43) *[[27. oktoober]] – [[Prunella Scales]], inglise näitleja (93) *27. oktoober – [[Mimmo Jodice]], itaalia fotograaf (91) *27. oktoober – [[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (82) *27. oktoober – [[Shraga Bar]], Iisraeli jalgpallur (77) *27. oktoober – [[José Manuel Ochotorena]], Hispaania jalgpallur (64) *[[28. oktoober]] – [[Ilona Kassai]], ungari näitleja (97) *28. oktoober – [[Héctor Noguera]], Tšiili näitleja ja teatrilavastaja (88) *28. oktoober – [[Benz Hui]], Hongkongi näitleja (76) *[[29. oktoober]] – [[Maria Riva]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *29. oktoober – [[Valentin Kuik]], eesti filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (82) *29. oktoober – [[James Senese]], itaalia saksofonist, helilooja, laulja ja näitleja (80) *29. oktoober – [[Günter Haritz]], saksa jalgrattasportlane (77) *29. oktoober – [[Kostas Smoriginas]], leedu näitleja ja muusik (72) *[[30. oktoober]] – [[Charles Coste]], prantsuse jalgrattur (101) *30. oktoober – [[Enea Piccinelli]], Itaalia poliitik ja jurist (98) *30. oktoober – [[Yoqub Ahmedov]], usbeki näitleja (87) *30. oktoober – [[Pentti Nikula]], soome teivashüppaja (86) *30. oktoober – [[Gerald Bežanov]], vene filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (85) *30. oktoober – [[Klaus Scharioth]], Saksamaa diplomaat (79) *30. oktoober – [[Anatoli Menštšikov]], vene näitleja (75) *30. oktoober – [[Rafał Wójcik]], poola jooksja (53) *[[31. oktoober]] – [[Leo Leandros]], Kreeka helilooja, laulja, laulutekstide autor ja muusikaprodutsent (102) *31. oktoober – [[Francesca Duranti]], itaalia kirjanik (90) *31. oktoober – [[Engin Çağlar]], türgi näitleja (85) *31. oktoober – [[Hannes Linßen]], saksa jalgpalllur ja jalgpallitreener (76) *31. oktoober – [[Fatos Nano]], Albaania poliitik (73) *31. oktoober – [[Tchéky Karyo]], prantsuse näitleja ja laulja (72) == November == *[[1. november]] – [[Ralph Senensky]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör ja stsenarist (102) *1. november – [[Clyde Hart]], Ameerika Ühendriikide kergejõustikutreener (91) *1. november – [[Martha Layne Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *1. november – [[Archie Fisher]], šoti laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja raadioajakirjanik (86) *1. november – [[Mõhhailo Reznik]], Ukraina diplomaat (75) *1. november – [[Eddy Boissézon]], Mauritiuse poliitik (73) *1. november – [[Marina Yee]], Belgia moekunstnik (67) *[[2. november]] – [[Ivan Laptev (poliitik)|Ivan Laptev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane ning ajakirjanik (91) *2. november – [[Leszek Bednarczuk]], poola keeleteadlane (89) *2. november – [[Richard Gott]], Briti ajakirjanik ja ajaloolane (87) *2. november – [[Giovanni Galeone]], itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (84) *2. november – [[George Banks]], Ameerika Ühendriikide massimõrvar (83) *[[3. november]] – [[Kim Yŏng-nam]], Põhja-Korea riigitegelane (97) *3. november – [[Diane Ladd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) *3. november – [[Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja riigiametnik (84) *3. november – [[Joost Prinsen]], hollandi näitleja, telesaatejuht, laulja ja kirjanik (83) *3. november – [[Rudolf Belin]], horvaadi jalgpallitreener ja jalgpallur (82) *3. november – [[Victor Conte]], Ameerika Ühendriikide muusik ja keelatud steroidide (THG) väljatöötaja (75) *3. november – [[Constantin Zamfir]], rumeenia jalgpallur (74) *3. november – [[Mladen Žižovic]], Bosnia jalgpallitreener ja jalgpallur (44) *[[4. november]] – [[Elina Salo]], soome näitleja (89) *4. november – [[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane (89) *4. november – [[Karin Glenmark]], rootsi laulja (73) *4. november – [[Keith Browner]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (63) *[[5. november]] – [[Dave Anderson]], Austraalia sõudja (93) *5. november – [[Ronald Venetiaan]], Suriname poliitik (89) *5. november – [[Emerich Jenei]], ungari rahvusest Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *5. november – [[Malle Nilson]], eesti pedagoogikateadlane (87) *5. november – [[Pauline Collins]], Briti näitleja (85) *5. november – [[Věra Křesadlová]], tšehhi kunstnik, näitleja ja laulja (81) *5. november – [[Lothar Klein]], Saksa poliitik (69) *5. november – [[Marshawn Kneeland]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[6. november]] – [[James Watson]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja geneetik (97) *6. november – [[Manuel Pérez (filmilavastaja)|Manuel Pérez]], Kuuba filmilavastaja ja stsenarist (85) *6. november – [[Frederick Hauck]], Ameerika Ühendriikide astronaut (84) *6. november – [[Juhan Mänd]], eesti autosportlane ja ralliametnik (78) *6. november – [[Mohamed Ben Moussa]], Tuneesia jalgpallur (71) *6. november – [[Woodrow Lowe]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (71) *6. november – [[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (52) *[[7. november]] – [[Monika Mägi]], eesti advokaat (93) *7. november – [[Ans Schut]], hollandi kiiruisutaja (80) *7. november – [[Lee Tamahori]], Uus-Meremaa filmilavastaja (75) *7. november – [[Paolo Virno]], itaalia filosoof, semiootik ja poliitiline aktivist (73) *[[8. november]] – [[Pavel Nikonov]], vene maalikunstnik ja graafik (95) *8. november – [[Tatsuya Nakadai]], jaapani näitleja (92) *8. november – [[Taimu Viir]], eesti tõstja, tõstetreener, kohtunik ja sporditegelane (89) *8. november – [[Ntombazana Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (82) *8. november – [[Jean-Claude Guillebaud]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (81) *8. november – [[Mel Bridgman]], Kanada jäähokimängija (70) *8. november – [[Giuseppe Vessicchio]], itaalia dirigent ja helilooja (69) *8. november – [[Vladimir Simonov]], vene näitleja (68) *8. november – [[Kristi Kübarsepp]], Eesti sisulooja ja raiesportlane (36) *[[9. november]] – [[Erik Bulatov]], vene kunstnik (92) *9. november – [[Zaghloul El-Naggar]], Egiptuse geoloog ja islamiõpetlane (91) *9. november – [[Jana Štroblová]], tšehhi luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) *9. november – [[Lenny Wilkens]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *9. november – [[Ermanno Fasoli]], itaalia poksija (82) *9. november – [[Stefka Evstatieva]], bulgaaria ooperilaulja (78) *[[10. november]] – [[Georgi Tolstoi]], vene õigusteadlane (98) *10. november – [[Kaspar Rostrup]], taani filmilavastaja (85) *10. november – [[Rudolf Adler]], tšehhi stsenarist, filmilavastaja ja dramaturg (84) *10. november – [[Herzl Bodinger]], Iisraeli sõjaväelane (82) *10. november – [[Hubert Skrzypczak]], poola poksija (82) *10. november – [[Jonathan Pienaar]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (63) *[[11. november]] – [[Juri Sissikin]], Nõukogude Liidu vehkleja (88) *11. november – [[Sally Kirkland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *11. november – [[Homayoun Ershadi]], Iraani näitleja (78) *11. november – [[Imre Sooäär]], eesti ettevõtja ja poliitik (56) *[[12. november]] – [[Juraj Lexmann]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (84) *[[13. november]] – [[Juan Ponce Enrile]], Filipiinide poliitik (101) *13. november – [[Marina Lewycka]], ukraina päritolu Briti kirjanik (79) *[[14. november]] – [[Kamini Kaushal]], India näitlejanna (98) *14. november – [[Hark Bohm]], näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (86) *14. november – [[Vicente Zarazúa]], Mehhiko tennisist (81) *14. november – [[Juri Andrejev]], Narva-Jõesuu linnapea (78) *14. november – [[Xabier Azkargorta]], baski päritolu Hispaania jalgpallitreener ja jalgpallur (72) *14. november – [[Michèle Audin]], prantsuse matemaatik ja kirjanik (71) *14. november – [[Eda Oja]], eesti aktivist Kanadas (64) *14. november – [[Todd Snider]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (59) *[[15. november]] – [[Rosa Rosal]], Filipiinide näitleja (97) *15. november – [[Selma Teesalu]], eesti arstiteadlane (94) *15. november – [[Jean-Max Rivière]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (88) *15. november – [[Kjell Kaspersen]], norra jalgpallur (86) *[[16. november]] – [[Hans Friderichs]], Saksa poliitik (94) *16. november – [[Yvonne Keuls]], hollandi kirjanik (93) *16. november – [[Philippe Taquet]], prantsuse paleontoloog (85) *[[17. november]] – [[Paul Ekman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *17. november – Alice ja Ellen Kessler ([[Kessler-Zwillinge]]), saksa lauljad ja tantsijad (89) *17. november – [[Märt Kruus]], eesti entomoloog (83) *17. november – [[Jards Macalé]], Brasiilia laulja, helilooja ja näitleja (82) *17. november – [[Grigori Kortšmar]], vene helilooja, pianist ja muusikapedagoog (77) *17. november – [[Avishai Dekel]], Iisraeli astrofüüsik ja kosmoloog (74) *17. november – [[Ilie Ilașcu]], Moldova ja Rumeenia poliitik (73) *17. november – [[Rebecca Heineman]], Ameerika Ühendriikide videomängude looja ja programmeerija (62) *17. november – [[Olga Temonen]], soome näitleja ja produtsent (47) *[[18. november]] – [[André Chandernagor]], Prantsusmaa poliitik (104) *18. november – [[Alékos Flambouráris]], Kreeka poliitik (87) *18. november – [[Jevgeni Petrov (laskesportlane)|Jevgeni Petrov]], vene laskesportlane (87) *18. november – [[William Bardeen]], ameerika füüsik (84) *18. november – [[Alevtina Oljunina]], vene murdmaasuusataja (83) *18. november – [[Anneli Aejmelaeus]], soome teoloog ja orientalist (77) *18. november – [[Randy Jones]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *18. november – [[Randy Burke]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *[[19. november]] – [[Roza Cəlilova]], Aserbaidžaani tantsija ja koreograaf (96) *19. november – [[Gerti Möller]], saksa laulja (95) *19. november – [[Jean-Claude Éloy]], prantsuse helilooja (87) *19. november – [[Magne Myrmo]], norra suusataja ja treener (82) *19. november – [[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (79) *19. november – [[Kai Kiil]], norra muusik ja meelelahutaja (78) *19. november – [[André Geraissati]], Brasiilia kitarrist ja helilooja (74) *19. november – [[Francisco Centelles]], Kuuba kõrgushüppaja (64) *[[20. november]] – [[Tibor Cselkó]], ungari korvpallur (94) *20. november – [[Milan Čuda]], tšehhi võrkpallur (86) *20. november – [[Helme Heine]], saksa kirjanik ja illustraator (84) *20. november – [[Branko Ivanda]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (83) *20. november – [[Anti Liiv]], eesti psühhiaater ja psühholoog (79) *20. november – [[Dieter Herzog]], Saksa jalgpallur (79) *20. november – [[Ruth Kiew]], Malaisia-Briti botaanik (79) *20. november – [[Gary Mounfield]], inglise basskitarrist (63) *[[21. november]] – [[Margit Frenk]], saksa juudi Mehhiko folklorist, filoloog ja tõlkija (100) *21. november – [[Leila Pärtelpoeg]], eesti sisearhitekt (98) *21. november – [[Eli Zeira]], Iisraeli sõjaväelane (97) *21. november – [[Ornella Vanoni]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (91) *21. november – [[Jonas Hallberg]], Rootsi ajakirjanik ning raadio- ja telesaatejuht (80) *21. november – [[Jean Guidoni]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (74) *21. november – [[René Karst]], hollandi laulja (59) *[[22. november]] – [[Jonathan Farwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *22. november – [[Allan Moffat]], Kanada ja Austraalia rallisõitja (86) *22. november – [[Mart Peri]], eesti kunstnik (78) *[[23. november]] – [[Wang Huo]], hiina kirjanik ja stsenarist (101) *23. november – [[Jenő Hámori]], ungari vehkleja (92) *23. november – [[Mihhail Grobman]], Vene ja Iisraeli kunstnik ning luuletaja (86) *23. november – [[Valentina Šarõkina]], vene näitleja (85) *23. november – [[Ihor Duda]], ukraina kunstiajaloolane, koduloolane ja pedagoog (85) *23. november – [[Udo Kier]], saksa filminäitleja (81) *23. november – [[Haytham Ali Tabatabai]], Liibanoni sõjaväelane (56–57) *23. november – [[Vanes Martirosjan]], armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide poksija (39) *23. november – [[Yoro Lamine Ly]], Senegali jalgpallur (37) *[[24. november]] – [[Jill Freud]], Briti näitleja (98) *24. november – [[Dharmendra]], India näitleja ja poliitik (89) *24. november – [[Jimmy Cliff]], Jamaica muusik (81) *24. november – [[Jorga Kotrbová]], tšehhi näitleja (78) *[[25. november]] –[[Terence Higgins]], Suurbritannia poliitik (97) *25. november – [[Lorenzo Buffon]], Itaalia jalgpallur (95) *25. november – [[Lee Soon-jae]], Lõuna-Korea näitleja (91) *25. november – [[Valerian Sobolev]], nõukogude ja vene raketitehnika konstruktor (87) *[[26. november]] – [[Donal Carey]], Iiri poliitik (88) *26. november – [[Vsevolod Šilovski]], vene näitleja ja lavastaja (87) *26. november – [[Hubert Raudaschl]], Austria purjesportlane (83) *26. november – [[Pam Hogg]], Suurbritannia moekunstnik (66) *[[27. november]] – [[Robert A. M. Stern]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (86) *27. november – [[Francisco Gil Hellín]], Hispaania katoliku vaimulik (85) *27. november – [[Bodil Nyboe Andersen]], Taani majandusteadlane (85) *27. november – [[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (77) *27. november – [[Fuzzy Zoeller]], Ameerika Ühendriikide golfar (74) *27. november – [[Agnieszka Maciąg]], poola modell, kirjanik, blogija, näitleja ja ajakirjanik (56) *[[28. november]] – [[Dan Tolkowsky]], Iisraeli sõjaväelane ja ettevõtja (104) *28. november – [[Lise Bourdin]], prantsuse näitleja (99) *28. november – [[Aino Kalda]], eesti botaanik (96) *28. november – [[Ingrid van Bergen]], saksa näitleja (94) *28. november – [[Daniel Woodrell]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (72) *28. november – [[Natalja Petrusjova]], vene kiiruisutaja (70) *[[29. november]] – [[Tom Stoppard]], tšehhi päritolu Briti näitekirjanik ja filmistsenarist (88) *29. november – [[Tõnis Lepp]], eesti tantsija ja näitleja (82) *29. november – [[José Luis Olivas]], Hispaania poliitik (73) *[[30. november]] – [[Ram Loevy]], Iisraeli filmilavastaja ja stsenarist (85) *30. november – [[Billy Bonds]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *30. november – [[Dag Spantell]], norra laulja (75) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Nicola Pietrangeli]], itaalia tennisist (92) *1. detsember – [[Vladimir Kutškin]], vene ajaloolane (91) *1. detsember – [[Gabriel Moiceanu]], rumeenia jalgrattasportlane (91) *1. detsember – [[Volodõmõr Muntjan]], ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *[[2. detsember]] – [[Arcadio Venturi]], itaalia jalgpallur (96) *2. detsember – [[Joseph Byrd]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *2. detsember – [[Marvin Hinton]], inglise jalgpallur (85) *2. detsember – [[Marianne Larsen]], taani kirjanik (74) *2. detsember – [[Toomas Reimann]], eesti pedagoog (57) *2. detsember – [[Elden Jerome Campbell]], USA korvpallur (57) *2. detsember – [[Jelena Scharonberg]], Eesti munitsipaalpoliitik ja hokimängija (56) *2. detsember – [[Essau Kanyenda]], Malawi jalgpallur (43) *[[3. detsember]] – [[Theodor Pištěk]], tšehhi kostüümikunstnik (93) *3. detsember – [[Vladimir Pool]], ENSV julgeolekutöötaja (86) *3. detsember – [[Steve Cropper]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulukirjutaja ja produtsent (84) *3. detsember – [[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (77) *3. detsember – [[Maarja Mõtus]], eesti disainer (38) *[[4. detsember]] – [[Muho Asllani]], Albaania partei- ja riigitegelane (88) *4. detsember – [[Cary-Hiroyuki Tagawa]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (75) *4. detsember – [[Csaba Szigeti]], Ungari pianist, helilooja ja laulja (56) *[[5. detsember]] – [[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (96) *5. detsember – [[Sandro Giacobbe]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (75) *5. detsember – [[Maarja Mõtus]], eesti disainer ja disainiõppejõud (38) *[[6. detsember]] – [[Patrick Cooney]], Iiri poliitik (94) *6. detsember – [[Manolo Villanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *6. detsember – [[Oľga Feldeková]], slovaki kirjanik ja ajakirjanik (82) *6. detsember – [[Esko Seppänen]], soome poliitik (79) *6. detsember – [[Martin Parr]], inglise fotodokumentalist ja fotoajakirjanik (73) *6. detsember – [[Toivo Tomson]] eesti tõlkija (68) *6. detsember – [[Viktor Mirošnitšenko]], ukraina poksija (66) *[[7. detsember]] – [[Anita Guerreiro]], portugali näitleja ja laulja (89) *7. detsember – [[Frans Weisz]], hollandi filmilavastaja (87) *7. detsember – [[Jimmy Mariano]], Filipiinide korvpallur ja korvpallitreener (84) *7. detsember – [[Tiit Härm]], eesti balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf (79) *7. detsember – [[Vjatšeslav Krõštofovõtš]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (78) *7. detsember – [[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur ja poliitik (68) *7. detsember – [[Glen De Boeck]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *7. detsember – [[Rachael Carpani]], Austraalia näitleja (45) *[[8. detsember]] – [[Wang Bingqian]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (100) *8. detsember – [[Eila Roine]], soome näitleja (94) *8. detsember – [[Bill Ratliff]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja insener (89) *8. detsember – [[Gordon Goodwin]], Ameerika Ühendriikide muusik, helilooja ja dirigent (70) *[[9. detsember]] – [[Béatrice Picard]], prantsuskeelne Kanada näitleja (96) *9. detsember – [[Rod Paige]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *9. detsember – [[George Mira]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (83) *9. detsember – [[Dixie Deans]], Šotimaa jalgpallur (79) *9. detsember – [[Kalle Niinas]], eesti pedagoog ja koolijuht (77) *9. detsember – [[Clara Pinto-Correia]], portugali bioloog, kirjanik ja teadusajaloolane (65) *[[10. detsember]] – [[Sergio Flamigni]], Itaalia poliitik (100) *10. detsember – [[Jim Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *10. detsember – [[Sophie Kinsella]], inglise kirjanik (55) *10. detsember – [[Jeff Garcia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (50) *[[11. detsember]] – [[Stanley Baxter]], šoti näitleja (99) *11. detsember – [[Charles Weissmann]], Ungari-Šveitsi molekulaarbioloog (94) *11. detsember – [[Joanna Trollope]], inglise kirjanik (82) *[[12. detsember]] – [[Arthur Cohn]], Šveitsi filmiprodutsent (98) *12. detsember – [[Rolf Becker]], saksa näitleja (90) *12. detsember – [[Shivraj Patil]], India poliitik (90) *12. detsember – [[Adik Levin]], Eesti lastearst ja toitumisspetsialist (85) *12. detsember – [[Magda Umer]], poola laulja, näitleja ja lavastaja (76) *12. detsember – [[Raivo Heinaru]], eesti pedagoog ja koolijuht (75) *12. detsember – [[Peter Greene]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *[[13. detsember]] – [[Héctor Alterio]], Argentina näitleja (96) *13. detsember – [[Ernesto Figueiredo]], Portugali jalgpallur (88) *13. detsember – [[Bobby Rousseau]], Kanada jäähokimängija (85) *13. detsember – [[Robert J. Samuelson]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne ajakirjanik (79) *13. detsember – [[Vladimír Matejička]], Slovakkia poliitik (69) *13. detsember – [[Anda-Louise Bogza]], Rumeenia ooperilaulja (60) *[[14. detsember]] – [[Rob Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja aktivist (78) *14. detsember – [[Anthony Geary]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *14. detsember – [[Carl Carlton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (72) *14. detsember – [[Michele Singer Reiner]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja filmiprodutsent (70) *[[15. detsember]] – [[Josef Horešovský]], tšehhi jäähokimängija ja -treener (79) *15. detsember – [[Joe Ely]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (78) *15. detsember – [[Kowit Wattana]], Tai politseikindral ja poliitik (78) *15. detsember – [[Irina Andrianova]], vene näitleja (76) *[[16. detsember]] – [[Manzoor Wattoo]], Pakistani poliitik (86) *16. detsember – [[Gil Gerard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *16. detsember – [[Airis Erme]], eesti luuletaja (52) *[[17. detsember]] – [[Peter Arnett]], Uus-Meremaa-USA ajakirjanik (91) *17. detsember – [[Rosa von Praunheim]], saksa teatri- ja kinolavastaja, produtsent, näitleja ja LGBT-aktivist (83) *17. detsember – [[Mario Pineida]], Ecuadori jalgpallur (33) *[[18. detsember]] – [[Ram V. Sutar]], India skulptor (100) *18. detsember – [[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik (90) *18. detsember – [[Toranosuke Katayama]], Jaapani poliitik (90) *18. detsember – [[Jim Hunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (88) *18. detsember – [[Bojan Radev]], Bulgaaria maadleja (83) *18. detsember – [[Michele Dancelli]], itaalia maanteerattur (83) *18. detsember – [[Malle Vahtra]], Eesti munitsipaalpoliitik, endine Viljandi linnapea (79) *18. detsember – [[Åge Hareide]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *18. detsember – [[Greg Biffle]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (55) *[[19. detsember]] – [[Arthur Arntzen]], Norra ajakirjanik ja kirjanik (88) *19. detsember – [[Peter Kupferschmidt]], saksa jalgpallur (83) *19. detsember – [[Mick Abrahams]], inglise kitarrist ja laulja (82) *19. detsember – [[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (80) *19. detsember – [[Benedict Gross]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (75) *19. detsember – [[Lorraine Cheshire]], inglise näitleja (65) *19. detsember – [[Kobi Barak]], Iisraeli sõjaväelane (61) *19. detsember – [[James Ransone]], Ameerika Ühendriikide näitleja (46) *[[20. detsember]] – [[Imbi Lind]], eesti maalikunstnik (95) *20. detsember – [[Michał Urbaniak]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *20. detsember – [[Anatoli Lobotski]], vene näitleja (66) *[[21. detsember]] – [[Betty Reid Soskin]], Ameerika Ühendriikide pargivaht (104) *21. detsember – [[Taisto Tähkämaa]], Soome poliitik, agroloog ja põllundusnõunik (101) *21. detsember – [[Peng Peiyun]], Hiina Rahvavabariigi riigi- ja ühiskonnategelane (96) *21. detsember – [[Laur Teär]], eesti laulja (63) *21. detsember – [[Sebastian Hertner]], saksa jalgpallur (34) *[[22. detsember]] – [[Jean Gainche]], prantsuse maanteerattur (93) *22. detsember – [[Christian Rovsing]], Taani poliitik (89) *22. detsember – [[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (87) *22. detsember – [[Jüri Plink]], eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane (87) *22. detsember – [[Uwe Kockisch]], saksa näitleja (81) *22. detsember – [[Iêda Maria Vargas]], Brasiilia modell ja iluduskuninganna (80) *22. detsember – [[Chris Rea]], Briti roki- ja bluusilaulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *22. detsember – [[Pat Finn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *22. detsember – [[Fanil Sarvarov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (56) *22. detsember – [[Jonathan Hawkins]], inglise maletaja (42) *22. detsember – [[Sivert Guttorm Bakken]], norra laskesuusataja (27) *[[23. detsember]] – [[Josef Ratzenböck]], Austria poliitik (96) *23. detsember – [[Vinod Kumar Shukla]], hindikeelne India kirjanik (88) *23. detsember – [[Anatoli Bondartšuk]], ukraina vasaraheitja (85) *[[24. detsember]] – [[Mohammad Bakri]], Palestiina näitleja ja filmilavastaja (72) *24. detsember – [[Perry Bamonte]], inglise muusik (65) *[[25. detsember]] – [[Mart Niklus]], eesti dissident ja vabadusvõitleja, bioloog ja keelteõpetaja (91) *25. detsember – [[Vera Alentova]], vene näitleja (83) *25. detsember – [[Amos Poe]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76) *25. detsember – [[Nick Bolkus]], Austraalia poliitik (75) *25. detsember – [[Kiriko Nananan]], Jaapani mangakunstnik (52) *[[26. detsember]] – [[Radu F. Alexandru]], Rumeenia kirjanik ja poliitik (82) *26. detsember – [[Jean-Louis Gasset]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *26. detsember – [[Pate Mustajärvi]], soome muusik ja laulukirjutaja (69) *[[27. detsember]] – [[Gary Graffman]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (97) *27. detsember – [[Fernanda Contri]], Itaalia jurist ja poliitik (90) *27. detsember – [[Lou Gerstner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (83) *27. detsember – [[Daoud Abdel Sayed]], Egiptuse filmilavastaja ja stsenarist (79) *27. detsember – [[Ants Soots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (69) *27. detsember – [[Fernando Martín]], Hispaania jalgpallur (44) *[[28. detsember]] – [[Pablo Moret]], Argentina näitleja (92) *28. detsember – [[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell ja laulja ning loomakaitsja (91) *28. detsember – [[Daniel Brélaz]], Šveitsi poliitik ja matemaatik (75) *28. detsember – [[Guy Chouinard]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) *[[29. detsember]] – [[Cecilia Giménez Zueco]], Hispaania amatöörmaalikunstnik (94) *29. detsember – [[Carmen de Lavallade]], Ameerika Ühendriikide koreograaf ja tantsija (94) *29. detsember – [[Enrique Collar]], Hispaania jalgpallur (91) *29. detsember – [[Ruth Wagner]], Saksamaa poliitik (85) *29. detsember – [[Allan Eistrat]], eesti aktivist Kanadas (72) *29. detsember – [[Davide Tizzano]], itaalia sõudja (57) *[[30. detsember]] – [[Tetsuzo Fuwa]], Jaapani poliitik (95) *30. detsember – [[Ben Nighthorse Campbell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *30. detsember – [[Emil Renard-Kio]], Venemaa mustkunstnik (87) *30. detsember – [[Khaleda Zia]], Bangladeshi poliitik (80) *30. detsember – [[Francisco Fernández Marugán]], Hispaania poliitik ja majandusteadlane (79) *30. detsember – [[Francisco Barrio]], Mehhiko poliitik ja diplomaat (75) *30. detsember – [[Tatiana Schlossberg]], Ameerika Ühendriikide keskkonnaajakirjanik ja kirjanik (35) *[[31. detsember]] – [[Heino Arumäe]], eesti ajaloolane (97) *31. detsember – [[Enno Hallek]], eesti kunstnik Rootsis (94) *31. detsember – [[Dick Zimmer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *31. detsember – [[Boriss Rezņiks]], Läti helilooja (78) *31. detsember – [[Marijan Čerček]], horvaadi jalgpallur (76) *31. detsember – [[Pavel Nečas]], tšehhi näitleja (59) h608gr414xf43t0aq8q7b3w5xj1kkol 0 688777 7253569 6946754 2026-10-15T15:11:04Z Rulakarbes 164113 7253569 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Dimetüülformamiid | valem = HCON(CH₃)₂ | pilt = Dimethylformamide-2D-skeletal.svg | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 73,09 | keemistemperatuur = 152.8 | sulamistemperatuur = -60.3 | tihedus = 945 | lahustuvus = lõpmata veeslahustub, lahustub ka enamik orgaanilistes lahustites | dhvedel = –239,4±1,2 }} '''Dimetüülformamiid''' (DMF) ehk '''''N'',''N''-dimetüülmetanamiid''', valemiga HCON(CH₃)₂, on [[orgaaniline aine]]. Olemuselt värvitu lõhnatu niiskustimav [[vedelik]], kuid ebapuhtad proovid on [[kala]]- või [[ammoniaak|ammoniak]]aalse lõhnaga. Sulamistemperatuur on –61 °C ja keemistemperatuur on 153 °C. Lõpmatult seguneb [[vesi|veega]] ja enamik orgaaniliste lahustitega, va [[alkaanid]]ega. DMF on laiaspektriline polaarne aprotoonne [[lahusti]] ning [[Lewisi alus]]. DMF-i kasutatakse laialdaselt orgaanilises keemias lahustina, eriti S_N2 [[Nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilsetes asendustes]], lisaks veel formüleeriva reagendina Bouveault' aldehüüdide sünteesis ja [[Vilsmeieri-Haacki reaktsioon|Vilsmeyer-Haacki reaktsioonis]]. DMF on ka tähtis polümeeride lahusti. == Süntees ja tootmine == DMF-i sünteesis esimesena prantsuse keemik [[Albert Verley]] 1893. aastal dimetüülammooniumkloriidi ja kaaliumformaadi destilleerimisel<ref>Verley, A. Sur la préparation des amides en général. ''Bull. Soc. Chim. Paris'', ser. 3, 1893, '''9''', 690–692. (https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc1.a0008581456;view=1up;seq=700, vaadatud 9.02.2025)</ref>. Tänapäeval saadakse peamiselt metüülformaadi reageerimisel [[dimetüülamiin]]iga või dimetüülamiini reageerimisel [[süsinikmonooksiid]]iga. Viimane menetlus toimub [[metanool]]is naatriumetoksiidi manulusel, metüülformaat on selles tõenäoliselt vaheühend<ref>Bipp, H & Kieczka, H. Formamides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2005.</ref>. == Vaata ka == *[[Dimetüülsulfoksiid]] == Kasutatud allikad == {{Viited}} [[Kategooria: Lahustid]] 1jti8q3xa2n1anzmnss5hcbib0guk3h 7253570 7253569 2026-10-15T15:12:07Z Rulakarbes 164113 7253570 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Dimetüülformamiid | valem = HCON(CH₃)₂ | pilt = Dimethylformamide-2D-skeletal.svg | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 73,09 | keemistemperatuur = 152.8 | sulamistemperatuur = -60.3 | tihedus = 945 | lahustuvus = lõpmata veeslahustuv, lahustub ka enamik orgaanilistes lahustites | dhvedel = –239,4±1,2 }} '''Dimetüülformamiid''' (DMF) ehk '''''N'',''N''-dimetüülmetanamiid''', valemiga HCON(CH₃)₂, on [[orgaaniline aine]]. Olemuselt värvitu lõhnatu niiskustimav [[vedelik]], kuid ebapuhtad proovid on [[kala]]- või [[ammoniaak|ammoniak]]aalse lõhnaga. Sulamistemperatuur on –61 °C ja keemistemperatuur on 153 °C. Lõpmatult seguneb [[vesi|veega]] ja enamik orgaaniliste lahustitega, va [[alkaanid]]ega. DMF on laiaspektriline polaarne aprotoonne [[lahusti]] ning [[Lewisi alus]]. DMF-i kasutatakse laialdaselt orgaanilises keemias lahustina, eriti S_N2 [[Nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilsetes asendustes]], lisaks veel formüleeriva reagendina Bouveault' aldehüüdide sünteesis ja [[Vilsmeieri-Haacki reaktsioon|Vilsmeyer-Haacki reaktsioonis]]. DMF on ka tähtis polümeeride lahusti. == Süntees ja tootmine == DMF-i sünteesis esimesena prantsuse keemik [[Albert Verley]] 1893. aastal dimetüülammooniumkloriidi ja kaaliumformaadi destilleerimisel<ref>Verley, A. Sur la préparation des amides en général. ''Bull. Soc. Chim. Paris'', ser. 3, 1893, '''9''', 690–692. (https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc1.a0008581456;view=1up;seq=700, vaadatud 9.02.2025)</ref>. Tänapäeval saadakse peamiselt metüülformaadi reageerimisel [[dimetüülamiin]]iga või dimetüülamiini reageerimisel [[süsinikmonooksiid]]iga. Viimane menetlus toimub [[metanool]]is naatriumetoksiidi manulusel, metüülformaat on selles tõenäoliselt vaheühend<ref>Bipp, H & Kieczka, H. Formamides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2005.</ref>. == Vaata ka == *[[Dimetüülsulfoksiid]] == Kasutatud allikad == {{Viited}} [[Kategooria: Lahustid]] o1p0wphvgnzive65a02hvmm6k5tm2gd 0 691826 7253800 7242307 2026-10-15T21:06:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253800 wikitext text/x-wiki [[Fail:Traditional pizza from Napoli.jpg|pisi|Itaalia rahvustoit ''[[Margherita pitsa]]'']] '''Rahvustoit''' on [[rahvas|rahva]] tüüpiline ja igapäevane eine, mis on laialdaselt omaks võetud kogu rahva poolt, on osa selle rahva [[kultuur]]ilisest [[identiteet|identiteedist]] ja [[kultuuripärand]]ist, võib olla [[rahvussümbol]], ning on soovitavalt ainulaadne sellele rahvale.<ref>{{cite web|title=What is our national dish? read our definition here |url=https://ingmar.app/blog/national-dish/ |publisher=Ingmar |date=2025 |language=en }}</ref><ref>{{cite web |title=Discovering the National Dish: A Gastronomic Journey |url=https://cookingpro.net/which-is-the-national-dish/ |publisher=CookingPro |date=2025 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20250411101509/https://cookingpro.net/which-is-the-national-dish/ |archive-date=2025-04-11 |access-date=2025-04-11 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Top Ten National Dishes |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/top-10/national-food-dishes/ |publisher=National Geographic Magazine |date=13 September 2011 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20161014060413/http://www.nationalgeographic.com/travel/top-10/national-food-dishes/ |archive-date=2016-10-14 |access-date=2025-04-09 |url-status=dead }}</ref> == Vaata ka == * [[Rahvusköök]] * [[Rahvussümbol]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Sümbolid]] boa84x2vg3xehykqq17q4cskb1b239s 0 693769 7253882 7122939 2026-10-16T06:28:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253882 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rudolph Johann Joseph Rainer | pilt = Rudolf-habsburg-olmuetz.jpg | pildiallkiri = Kardinal Rudolph. Giovanni Battista Lampi vanema maal | amet = [[Olomouci peapiiskop]] | ametiajaalgus = 1819 | ametiajalõpp = 1831 | eelmine = [[Maria Thaddäus von Trautmannsdorff]] | järgmine = [[Ferdinand Maria Chotek]] | sünniaeg = 8. jaanuar 1788 | surmaaeg = 24. juuli 1831 }} '''Rudolph Johann Joseph Rainer''' ([[8. jaanuar|8.]]<ref>Lk 180–181 (Urbanitsch, 2005)</ref>/[[9. jaanuar]]<ref>Lk 547–548 (Weis, 1889)</ref> [[1788]] – [[23. juuli|23.]]<ref name=":0">Lk 145 (Wurzbach, 1861)</ref>/[[24. juuli]] [[1831]]) oli [[Habsburgid-Lotringid|Habsburg-Lotringite]] dünastiast pärit [[Austria keisririik|Austria]] [[ertshertsog]]. Ta oli [[Katoliku kirik|katoliku kiriku]] kardinal ning aastatel 1819–1831 [[Olomouc|Olomouci]] [[Olomouci peapiiskop|peapiiskop]]. == Elulugu == Ertshertsog Rudolph Johann Joseph Rainer sündis 1788. aastal [[Firenze]]s [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsog]] [[Leopold II|Leopoldi]] ja Hispaania printsess Maria Luisa 16. lapsena. Nooruses teenis ta lühikest aega sõjaväes. Kuni 1811. aastani oli ta jalaväerügemendi nr 14 [[inhaber]].<ref>Lk 210 (Wrede, 1889)</ref> 1809. aastast võttis Rudolph [[Ludwig van Beethoven]]ilt klaveritunde.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rudolph, Erzherzog von Österreich (1788-1831), seit 1819 Kardinal und Erzbischof von Olmütz - Anonyme Lithographie, Mitte 19. Jahrhundert? |url=https://www.beethoven.de/de/media/view/5962481428070400/Rudolph%2C+Erzherzog+von+%C3%96sterreich+%26%23040%3B1788-1831%26%23041%3B%2C+seit+1819+Kardinal+und+Erzbischof+von+Olm%C3%BCtz+-+Anonyme+Lithographie%2C+Mitte+19.+Jahrhundert%3F?fromWork=4890449437261824 |vaadatud=17.05.2025}}</ref> Oma kehva tervise ja vagaduse tõttu astus Rudolf vaimulikuseminari. Õpingute ajal sai temast Olomouci (saksa k. Olmützi) peapiiskop [[Antonín Theodor Colloredo-Waldsee]] koadjuutor.<ref name=":0" /> 1819. aasta 24. märtsil nimetati ta järgmiseks Olmützi peapiiskopiks. Samal aasta 4. juunil nimetas paavst [[Pius VII]] ta kardinaliks ja Montorio San Pietro titulaarpiiskopiks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rudolf Johannes Joseph Rainier Cardinal von Habsburg-Lotharingen † |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bhabs.html |vaadatud=17.05.2025}}</ref> Pühitsemistseremoonia jaoks kirjutas Beethoven [[Missa solemnis (Beethoven)|missa D-duuris]], mis aga tähtajaks (9. märts 1820) valmis ei saanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Mein gröstes werk“. Die neue Ausgabe von Beethovens „Missa solemnis“ |url=https://www.takte-online.de/orchester/detailansicht-orchester/artikel/mein-groestes-werk-die-neue-ausgabe-von-beethovens-missa-solemnis/index.htm |vaadatud=17.05.2025}}</ref> Oma ametiaja algul kutsus kardinal Rudolph Beethoveni enda juurde klaveriõpetajaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vom Erzbischof zum Unterricht gebeten: Beethoven und seine Besuche in Böhmen |url=https://deutsch.radio.cz/vom-erzbischof-zum-unterricht-gebeten-beethoven-und-seine-besuche-boehmen-8703149 |vaadatud=17.05.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240224094345/https://deutsch.radio.cz/vom-erzbischof-zum-unterricht-gebeten-beethoven-und-seine-besuche-boehmen-8703149 |arhiivimisaeg=24.02.2024 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Ta oli tema toetaja ja patroon. Beethoven pühendas Rudolphile mitmed oma teosed<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Beethoven and Archduke Rudolf |url=https://www.popularbeethoven.com/beethoven-and-archduke-rudolf/ |vaadatud=17.05.2025}}</ref>. Rudolph oli ka ise andekas pianist ja helilooja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Category:Rudolph, Erzherzog |url=https://imslp.org/wiki/Category:Rudolph%2C_Erzherzog |vaadatud=17.05.2025}}</ref>. Ta oli Beethoveni ainuke õpilane, kellele ta kompositsiooni õpetas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Patrons |url=https://beethoven.pianoadventures.com/stories/4/search-and-discover/view/archduke-rudolph |vaadatud=17.05.2025 |täpsustus=Archduke Rudolph}}</ref> Rudolph oli huvitatud ka [[vasegravüür]]ide tegemisest.<ref name=":0" /> Kardinal Rudolph suri [[Baden (Austria)|Baden Bei Wienis]] 24. juulil 1831. Ta maeti Viini [[Keiserlik krüpt|Keiserlikku krüpti]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rudolph Johann Rainer |url=https://www.kapuzinergruft.com/de/erzherzog-rudolph-johann-rainer |vaadatud=17.05.2025}}</ref> Tema süda asub aga Olomouci [[Püha Wenceslause katedraal|Püha Wenceslause katedraalis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rudolph Johann Cardinal of Habsburg-Lorraine (1788–1831) |url=https://arcibiskupskypalac.cz/en/remarkable-facts-and-personalities/ |vaadatud=17.05.2025}}</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Urbanitsch, Peter. "[https://www.deutsche-biographie.de/sfz60435.html#ndbcontent Rudolf]". ''Deutsche Biographie''. Kd. 22. 2005. * Weis, Anton. "[https://de.wikisource.org/wiki/ADB:Rudolf_(Erzbischof_von_Olm%C3%BCtz) Rudolf (Erzbischof von Olmütz)]". ''Allgemeine Deutsche Biographie.'' Kd. 29. [[Leipzig]]: Duncker & Humblot, 1889. * Wrede, Alphons von. ''[https://archive.org/details/geschichtederkun00wred/page/210/mode/2up?view=theater Geschichte der K. u. K. Wehrmacht].'' Kd. 1. Viin. 1898. * Wurzbach, Constantin von. "[https://de.wikisource.org/wiki/BLK%C3%96:Habsburg,_Rudolph_Johann_Joseph_Rainer Habsburg, Rudolph Johann Joseph Rainer]". ''Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich''. Kd. 7. Viin: Kaiserlich-königliche Hof- und Staatsdruckerei, 1867. [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Tšehhi vaimulikud]] [[Kategooria:Kuldvillaku ordeni kavalerid (Austria)]] [[Kategooria:Kardinalid]] [[Kategooria:Sündinud 1788]] [[Kategooria:Surnud 1831]] 372989q0z251jdojeuk4ival7hbjib5 0 694761 7253563 7252579 2026-10-15T14:53:37Z NOSSER 8097 /* Narva Mihkli kogudus */ 7253563 wikitext text/x-wiki '''Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus''' (''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa''<ref>Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222</ref>) oli luterlik kogudus [[Narva]]s. == Narva Mihkli kogudus == Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Saksa linnakirik]]ust põhja pool asunud puukirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus<ref name=":3" />. Eestlaste ([[Mittesakslane|mittesakslaste]] - kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma [[kirikuhärra]] („Pastor der Undeutschen Kirche”). [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitatud algne soome ja eesti ([[Mittesakslane|mittesaksa]]<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28</ref>) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal<ref name=":2" /> (vt. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]). [[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]] [[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]] Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal<ref name=":2" /><ref>[https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_toimija.html?id=EAC_1291631822 Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta], Kansallisarkisto Astia</ref> kokku üheks soome-eesti koguduseks<ref name=":3" /><ref>soome k. ''Narvan suomalais-virolainen seurakunta'', rootsi k. ''Narva – finsk-estniska församlingen''</ref>. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1594155393128678104/table Narvan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> tegutsesid: *1628, Abraham Jordanus (1605–1653), soome koguduse jutlustaja<ref name=":4">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0081.html lk 71]</ref> *1628<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..</ref>/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]</ref> **1634 Jakob Franck (surn. 1640), soome-eesti koguduse<ref name=":2" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[kaplan]] (abivaimulik, kes oli määratud mõne piirkondliku [[kabel]]i või [[abikirik]]u kogudusse) **1638, Jakob Franck (surn. 1640<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU152_1/table Franck, Jakob (-1640)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome koguduse ja sõjaväejutlustaja<ref name=":4" /> *1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus<ref>Piret Lotman. "[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/63da6dea-eceb-4d69-a50a-4600594e4044/content Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel]". Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103</ref>, eesti<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> koguduse ja [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[Vaivara Maarja kogudus|Vaivara]] [[Peeterristi kirik|Peetri]] koguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus<ref name=":2" />, soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> **1650, Georgius Johannis Hornick (surn. 1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse jutlustaja, sõjaväekaplan<ref name=":2" /> **1650–1655, Erici Bartholdus (Bertell) (surn. 1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1655–1665<ref name=":4" />, Thomas Jacobi (surn. ~1665<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=532 Tomas (Jacobi)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk 68]</ref><ref name=":2" /> ja ooberst Mellini eskadroni pastor Narvas<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=292&ocr=true s. 286], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1665<ref name=":2" />/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U255 Mikael (Jacobi) (-1685)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja<ref name=":4" /> **1675, Justus Erici [[Albogius]] (surn. 1684<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>), vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is ja ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakoguduse]] pastor ** 1691<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3413/table Peurenius, Johan (−1694)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Johan Peurenius, abipastor<ref name=":2" /> **1695<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3684 Kyander, Anders (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Anders Johannis Kyander, pastori abiline<ref name=":2" /> *1685–1697, Johan(nes<ref name=":2" />) Nappenius, (surn. 1697<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p4588_2/table Nappenius, Johan (-1697)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> *1698–1704, [[Erik Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse pastor ja [[Kosemkina|Kosemkino]] [[kirikuhärra]] ning [[Narva toomkapiitel|Narva toomkapiitli]] liige<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/organizations/page/o2754074799064534202/table Narvan tuomiokapituli], Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)</ref> ** 1699<ref name="maidelin-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3832 Maidelin, Jakob (−1729)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Jakob Maidelin (surn. 1729), abipastor<ref name=":2" /> *1708<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>–1716<ref name=":2" />, Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor *1712–1713<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4600 Erik Candelinus], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, [[Erik Candelin]] (1679–1720), soome koguduse [[kirikuhärra]] 2. soome-eesti koguduse kirik aga [[Narva piiramine (1704)|hävis]] [[1704]]. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi [[Narva raekoda|Narva raeko]]ja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti<ref>[https://dea.digar.ee/page/narvansanomat/1919/10/11/2 Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat.], Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919</ref> kogudus [[1726]]. aastal. [[1727]]. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik [[Narva uuslinn]]as valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval ([[mihklipäev]]al). ==Narva Mihkli rootsi-soome kogudus == Soome kogudusega liitusid [[Narva küüditamine (1708)|1708. aastal Narvast küüditatud]] ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses ("soome-rootsi-eesti kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>") olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste [[Narva Aleksandri Suurkirik|Joaoru Aleksandri kirik]]us. [[1797]]. aastal, [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra likvideerimisega anti Narva koos [[Ivangorod]]i linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]u ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]na koosseisu. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka [[Kosemkina Andrease kogudus|Kosemkina Andrease filiaalkogudus]] [[Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) ning [[Narva Johannese kogudus]] ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja [[Jamburgi Laatsaruse kogudus]] [[Jamburg]]is, kus teenisid Narva vaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2518393795685463654/table Kosemkinan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a. [[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|Kosemkina Püha Andrease kirik (1911)]][[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]] Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]] filiaalkogudus. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud [[Kallivere kirik]]uga. [[File:Kalliverin kiriko 1931.jpg|pisi|[[Kallivere kirik]]]] ==Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud== :[[Jakob Maidelin]] (surn. 1729)<ref name="maidelin-j" />, soome koguduse abipastor *1718<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>/1722<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4534 Govinius, Johan (-1740)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>/1727–1739 [[Johann Govinius (vanem)]]/Johannes Brynolphi Govinius (surn. 1740), Mihkli (rootsi k. ''S:t Mikael'') rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus *1740–1743 [[Johann Govinius (noorem)]] *1744–1761 [[Gabriel Kalm]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6336/table Kalm, Gabriel (−1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **1761–1763, [[Gabriel Kempe]] (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1762–1780 [[Jakob Alopaeus]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1764–1769, Tomas Elgeen, (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8066/table Elgeen, Tomas (1738–1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Tomas Elgeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1769–1772, Fredrik Weber (1748–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8652/table Weber, Fredrik (1748–1794)], akatemiasampo.fi</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8798/table Lindström, Henrik (1747–1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1776–1778, Mikael Toppelius (1751–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8882/table Toppelius, Mikael (1751–1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1780/81–1782 [[Heinrich Lindström]]<ref name=":3">Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1782–1800 [[Erik Johan Parcou]] (surn. 1800)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8770 Parcou, Erik Johan (-1800)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1783–1786, Henrik Vilhelm Carling<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1786–1791, Anders Berg<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Anders Berg], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1802–1813 [[Erik Wilhelm Skotte]] (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **Johan Grönlund<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11524/table Grönlund, Johan (1780–1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1813–1821 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse [[Kosemkina]] pastor<ref>[https://www.geni.com/people/Filip-Modeen/6000000000483668986 Filip Modeen (1786–1859)], www.geni.com</ref> *1821–1841 [[Adolf Fredrik Hornborg]] (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11879 Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome ja Kosemkina koguduse pastor *1841–1844 [[Karl Helenius]], Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor *1845–1868 [[Anders Schening]]<ref>Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0138.html lk. 128–129]</ref> (1810–1868), Mihkli rootsi-soome-eesti<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14813 Schening, Anders (1810-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> koguduse ja Kosemkina pastor **1861–1863, [[Paul Loppenowe]], Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja *1869–1873 [[Johann Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1873–1892 [[Alexis Kniper]] (1829–1899)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16640/table Kniper, Alexis (1829-1899)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1889–1892 [[Gustav Adolf Pelkonen]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1892–1902 [[Gustav Adolf Pelkonen]] *1903–1918 [[Johan Wilhelm Kajander]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1919–1929 [[Georg Fritjof Slöör]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust *1930–1937 [[Helle Kalervo Erviö]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja [[Kallivere kirik]]u ingeri koguduse pastor *1937–1938 [[Kustaa Ilmari Huhtaa]] *1938–1938 [[Paavo Vilho Malmivaara]] *1938–1940 [[Reino Ylönen]], *1941–1944 [[Oskar Pastik]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud|Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud]] *[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus|Rootsi-Mihkli kogudus]] == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77 * ''Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А.'' «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0 * ''Aappo Metiainen, Karlo Kurko'' «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137 == Välislingid == *[https://digihakemisto.net/aineisto/1291631966 Narvan suomalais-ruotsalais-virolaisen Pyhän Mikaelin seurakunnan arkisto 190u-1943], Digihakemisto [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] [[Kategooria:Narva kogudused]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] oq8qjqiv9k2hlr6drfvm7v76srhwhge 0 695591 7253856 7182006 2026-10-16T03:57:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253856 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Robert Kiisler''' (sündinud [[28. juuni]]l [[2001]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Robert Kiisler – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/author/robert-kiisler/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=arhliit.ee}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri={{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000034680 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Tartus<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Facebook: Robert Kiisler |url=https://www.facebook.com/robert.kiisler |vaadatud=13.06.2025}}</ref>) on Eesti poliitik. == Haridus == Ta õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is aastatel 2017–2020<ref>{{Netiviide |pealkiri=Linkedin isikuprofiil: Robert Kiisler |url=https://ee.linkedin.com/in/robert-kiisler-750a5a1b0 |vaadatud=13.06.2025 |väljaanne=Linkedin}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium |url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref>. Ta lõpetas{{millal}} [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal.<ref name=":1" /> == Karjäär ja looming == Kiisler on {{millal}}[[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] noortekogu liige<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liidu noortekogu uus liige on Robert Kiisler – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/liidu-noortekogu-uus-liige-on-robert-kiisler/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=arhliit.ee}}</ref>. Ta on osalenud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriüliõpilaste projektides ja näitustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-07-26 |pealkiri=Arhitektuuritudengid toovad lapsepõlve ronimismaastiku Tartusse Uueturu parki |url=https://www.artun.ee/et/arhitektuuritudengid-toovad-lapsepolve-ronimismaastiku-tartusse-keskparki/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-29 |pealkiri=Näitus “SLENDERhood: Naabruskonna põhine kortermajade renoveerimine” |url=https://www.artun.ee/et/kalender/slenderhood-naabruskonna-pohine-kortermajade-renoveerimine/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> Ta on kaasa löönud avalike ruumide ja kogukonnakeskuste loomisel, näiteks EKA ja Tallinna linna ühise loomekeskuse näitusel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-02 |pealkiri=EKA kõrval avati näitus “EKA ja Tallinna linna ühine loomekeskus” |url=https://www.artun.ee/et/eka-korval-avati-naitus-eka-ja-tallinna-linna-uhine-loomekeskus/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> ning Tartus varjualuse "Nurk"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-01 |pealkiri=Tartu linnavalitsuse pressiteade: Tartus avati EKA varjualune Nurk |url=https://tartu.ee/et/uudised/fotod-tartus-avati-eka-varjualune-nurk |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karro-Kalberg |eesnimi=Merle |kuupäev=2021-08-06 |pealkiri=Mänguväljak noortele ehk Kõrvalekalle normist |url=https://www.sirp.ee/manguvaljak-noortele-ehk-korvalekalle-normist/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> rajamisel. == Poliitiline tegevus == Robert Kiisler kuulus aastatel 2019–2023 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Ta on olnud{{millal}} [[Noored Sotsiaaldemokraadid|Noorte Sotsiaaldemokraatide]] asepresident<ref>{{Netiviide |pealkiri=Endised noorsotside juhid astusid Vasakparteisse, mille ridades kandideeris riigireetmise süüdistusega Aivo Peterson |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120249698/endised-noorsotside-juhid-astusid-vasakparteisse-mille-ridades-kandideeris-riigireetmise-suudistusega-aivo-peterson |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>. Alates 14. novembrist 2023 on ta [[Eestimaa Vasakliit|Eestimaa Vasakliidu]] liige ja vasakpoolsete erakonna strateegiajuht<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vasakliit, Kontakt |url=https://www.vasakpoolsed.ee/kontakt/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Vasakpoolsed {{!}} Eestimaa Ühendatud Vasakpartei |keel=et}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning on seotud erakonna programmiga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://www.vasakpoolsed.ee/programm/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Vasakpoolsed {{!}} Eestimaa Ühendatud Vasakpartei |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, mis keskendub sotsiaalpoliitikale, eluasemetingimuste parandamisele, haridusele, regionaalarengule ja keskkonnapoliitikale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2024-02-20 |pealkiri=Vasakpoolsete juhtkond avaldab erakonna uue programmi 5 põhisihti |url=https://www.vasakpoolsed.ee/uudised/vasakpoolsete-juhtkond-avaldab-erakonna-uue-programmi-5-pohisihti/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Vasakpoolsed {{!}} Eestimaa Ühendatud Vasakpartei |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250613111415/https://www.vasakpoolsed.ee/uudised/vasakpoolsete-juhtkond-avaldab-erakonna-uue-programmi-5-pohisihti/ |arhiivimisaeg=2025-06-13 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://www.vasakpoolsed.ee/programm/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Vasakpoolsed {{!}} Eestimaa Ühendatud Vasakpartei |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250613111415/https://www.vasakpoolsed.ee/programm/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Kiisler on avaldanud arvamusartikleid ja poliitilisi kommentaare Eesti ajakirjanduses. Tema kirjutised keskenduvad sotsiaal- ja majanduspoliitikale ning kriitikale valitsuse otsuste suhtes: * [https://www.err.ee/1608298218/james-rock-ja-robert-kiisler-valitsus-kingib-karbetega-ekre-le-valimisvoidu James Rock ja Robert Kiisler: valitsus kingib kärbetega EKRE-le valimisvõidu, ERR 05.08.2021] * [https://arvamus.postimees.ee/7534357/noored-sotsiaaldemokraadid-valitsuskoalitsioon-on-taas-kord-kriisis Noored Sotsiaaldemokraadid ⟩ Valitsuskoalitsioon on taas kord kriisis, Postimees 30. mai 2022] * [https://www.err.ee/1608756895/robert-kiisler-mittekodanike-valimisoiguse-piiramine-oleks-julgeolekurisk Robert Kiisler: mittekodanike valimisõiguse piiramine oleks julgeolekurisk, ERR 19.10.2022] * [https://www.err.ee/1609139627/robert-kiisler-iisrael-on-toime-panemas-sojakuritegu Robert Kiisler: Iisrael on toime panemas sõjakuritegu, ERR 20.10.2023] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kiisler, Robert}} [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] svoru64408ihqfl9akgenvvl0jzk8so 0 697514 7253529 6929390 2026-10-15T13:21:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253529 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pohořelice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Pohořelice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Pohrlitz | pilt = Pohořelice - náměstí Svobody.jpg | pildiallkiri = Náměstí Svobody (Vabaduse väljak) | lipp = Pohořelice_(okres_Brno-venkov)_vlajka.jpg | lipu_link = [[Pohořelice lipp]] | vapp = Pohořelice_(okres_Brno-venkov)_znak.gif | vapi_link = [[Pohořelice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Pohořelice''' ([[saksa keel]]es ''Pohrlitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]]. Pohořelice asub [[Jihlava jõgi|Jihlava jõe]] ääres, [[Brno]] kesklinnast ligi 24 km lõunas. Pohořelicet on esmamainitud [[1222]]. aastal. Kuni [[1512]]. aastani oli Pohořelice kuningalinn. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal sai linn rängalt kannatada. [[18. sajand]]il mõjus linna arengule soodsalt keiserliku maantee ehitamine Brnost [[Viin]]i 1727. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/5804/pohorelice/historie/ Pohořelice] Místopisný průvodce po České Republice. Vaadatud 13. juulil 2025</ref> [[Brno surmamarss|Brno surmamarsi]] ajal asus Pohořelices [[1945]]. aasta juuni alguses sakslaste ajutine väljasaatmislaager.<ref>[https://web.archive.org/web/20250606054352/https://deutsch.radio.cz/rache-der-deutschsprachigen-bevoelkerung-bruenner-todesmarsch-vom-mai-1945-8852579 Rache an der deutschsprachigen Bevölkerung: Brünner Todesmarsch vom Mai 1945] Radio Prague International, 30. mai 1945. Vaadatud 13. juulil 2025</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] 6i1r4wnh8hgetl6otd4dvgsj3h3zk80 0 699389 7253596 7098990 2026-10-15T16:26:53Z ~2026-55228-95 239820 /* */ 7253596 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Robert Kompus | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|11|6}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | isiklik_rekord = 5.65 | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Robert Kompus''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[2005]]) on [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane, kes spetsialiseerub [[teivashüpe|teivashüppele]]. 2025. aastal lõpetas Robert Kompus [[Kiili Gümnaasium]]i.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=kiilileht20250701.2.9.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Kiili Gümnaasiumi lõpetajad 2024/2025]. Kiili Leht, nr. 6, 1 juuli 2025</ref> == Sportlikud tulemused == Kompuse isiklik rekord on 5.65, millega ta on Eesti aegade edetabelis teisel kohal.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit. Edetabelid.] ekjl.ee</ref> Tema juhendajateks on olnud [[Erki Nool]], [[Harry Lemberg]] ja [[Sam Kendricks]].<ref>[https://sport.postimees.ee/8421715/20-aastane-teivashuppaja-tegi-eesti-ajaloo-teise-tulemuse-paljud-huppavad-nii-korgele-ma-tahan-enamat 20-aastane teivashüppaja tegi Eesti ajaloo teise tulemuse: paljud hüppavad nii kõrgele, ma tahan enamat]. Sport. Postimees. 24. veebruar 2026</ref> Kompus tuli [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|2023. aasta Eesti meistrivõistluste]] võitjaks tulemusega 5.00 ja 2025. aasta [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|2025. aasta Eesti meistrivõistlustel]] hõbemedalile, ületades 5.20. 2025. aasta Eesti kergejõustiku karikavõistlustel jagas esikohta [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haameriga]], mõlema tulemus 5.50. 2024. aasta Eesti U20 talvistel meistrivõistlustel tuli ta Eesti meistriks teivashüppes (5.05), 200 m jooksus ja 4x200 m teatejooksus. 2023. aasta Eesti U20 talvistel meistrivõistlustel võitis ta medaleid kaugus- ja teivashüppes, 200 m ja 400 m jooksus.<ref name="world" /> Kompus on 2025. aasta Eesti sisemeistrivõistluste võitja tulemusega 5.40.<ref name="world">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/robert-kompus-14992828 World Athletics.] worldathletics.org</ref> 2025. aasta Eesti U23 talvistel meistrivõistlustel võitis ta teivashüppes kuldmedali tulemusega 5.30 ning 60 m jooksus hõbemedali ajaga 7,05. 2025. aasta võistlustel ületas ta kolmel korral kõrguse 5.50. Saksamaa[[l [[Dortmund]]is 8. veebruaril 2026 toimunud sisevõistlustel ületas Kompus kõrguse 5.65, mis on Eesti U23 vanuseklassi rekord ja Eesti kõigi]] aegade teine tulemus. == Tunnustus == * 2024 Eesti parim U20 vanuseklassi meeskergejõustiklane<ref>[https://sport.err.ee/1609579099/teivashuppelootus-kompus-kerkis-eesti-koigi-aegade-tabelis-viiendaks Teivashüppelootus Kompus kerkis Eesti kõigi aegade tabelis viiendaks.] sport.err.ee, 17. jaanuar 2025</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/robert-kompus-14992828 Robert Kompus] Worldathletics *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120384667/eesti-tousev-talent-robert-kompus-teeb-koostood-maailmameistri-sam-kendricksiga-tunnen-et-teivashupe-on-minu-ala Eesti tõusev talent Robert Kompus teeb koostööd maailmameistri Sam Kendricksiga. "Tunnen, et teivashüpe on minu ala".] sport.delfi.ee, 16. juuni 2025 {{JÄRJESTA:Kompus, Robert}} [[Kategooria:Eesti teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 00u61bcmzklxjw7lbcuh5zg4hkcg7qa 0 700679 7253525 7241115 2026-10-15T13:13:12Z ~2026-55119-83 239810 Retspekk digimuutus Respektiks tagasi. 7253525 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Kerdo Mölder on eesti laulja (2025).jpg|pisi|Kerdo Mölder 2025. aastal]] '''Kerdo Klas''' (sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1982]] [[Keila]]s) on eesti laulja. Ta on ansambli [[Respekt (ansambel)|Respekt]] asutaja ja solist. == Isiklikku == Tal on 2 tütart ja poeg. [https://www.ohtuleht.ee/melu/394440/uskumatu-kerdo-molder-sai-bandikaaslasega-lapse] Tema endine elukaaslane on [[Priidu Heinroos]], kellega ta oli koos üheksa aastat. Nende kooselu lõppes [[2022]]. aastal. [[2024]]. aasta detsembris teavitas kooselust näitleja ja laulja [[Diana Klas|Diana Klasiga]], kellega abiellus [[22. mai]]l [[2025]]. 4. märtsil 2026 teatasid nad sotsiaalmeedias, et elavad juba kuu aega lahus. {{JÄRJESTA:Mölder, Kerdo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] pp9enrvhuxgfwss7j445ovcakyw9xm5 7253871 7253525 2026-10-16T06:05:44Z Velirand 67997 7253871 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Kerdo Mölder on eesti laulja (2025).jpg|pisi|Kerdo Mölder 2025. aastal]] '''Kerdo Mölder''' (sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1982]] [[Keila]]s) on eesti laulja. Ta on ansambli [[Respekt (ansambel)|Respekt]] asutaja ja solist. == Isiklikku == Tal on 2 tütart ja poeg. [https://www.ohtuleht.ee/melu/394440/uskumatu-kerdo-molder-sai-bandikaaslasega-lapse] Tema endine elukaaslane on [[Priidu Heinroos]], kellega ta oli koos üheksa aastat. Nende kooselu lõppes [[2022]]. aastal. [[2024]]. aasta detsembris teavitas kooselust näitleja ja laulja [[Diana Klas|Diana Klasiga]], kellega abiellus [[22. mai]]l [[2025]]. 4. märtsil 2026 teatasid nad sotsiaalmeedias, et elavad juba kuu aega lahus. {{JÄRJESTA:Mölder, Kerdo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 3mlznocyyzu0kwdbc4q4z7f515h43oz 0 700680 7253774 7234223 2026-10-15T20:03:52Z NOSSER 8097 /* Riia muldkindlustusvöönd */ 7253774 wikitext text/x-wiki '''Riia linnamüür''' oli keskaegne Riia linna kaitseehitis, mis piiras tänapäeva [[Riia vanalinn]]a ala. [[Riia ordulinnus]]e (2,30 ha) ja linnamüüri ringmüüriga (25,10 ha ) ümbritsetud pindala oli ~27,40 ha<ref>[[Valner Krinal]], EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46</ref>. Tallinna keskaegne, Toompea kõrgendiku [[Toompea Suur linnus|Tallinna linnuse]] (7,30 ha) ja linna (28,00) [[ringmüür]]iga ümbritsetud pindala oli 35,30 [[hektar]]it. [[File:Stadtmauer Riga 2018 01.jpg|pisi|]][[File:Riga city walls (07.09.2022).jpg|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]] [[File:Riga um 1400 B.jpg|pisi|Riia linn 15. sajandil. Põhja ([[Daugava]] jõe) poolse linnamüüri ääres asuvad kõrvuti vanad Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi kinnistud.]] Vanim 13. sajandi kaitsemüür püstitati ainult töötlemata kivist, st kahest 20–50 cm paksusest müürist, mille vaheline ruum oli täidetud väikeste kivide ja prahiga ning üleujutatud suure hulga väga tugeva lubimördiga. Müüri aluse paksus oli 1,8–2,7 meetrit, selle laius kitsenes ülemistes osades ja sõltus vastava kindlustuslõigu strateegilisest asukohast. Daugava jõe kaldapool oli see õhem, kuid kõige paksem idapoolsel, kõige ohustatumal küljel. Algselt oli müüri kõrgus vaid umbes 5 meetrit. Selle tipuks oli kõnnitee, mis oli kindlustatud rinnatisega. [[File:Riga old city wall.JPG|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]][[File:Riga 1612 panorama by Heinrich Thum.jpg|pisi|Vaade Riiale 1612. Heinrich Thum]] [[File:Riga16gs.jpg|pisi|left|Vaade 16. sajandi Riia kindlustustele ja linnale]][[File:Pulvertornis Riga.JPG|pisi|[[Püssirohutorn]] Riias]] 13. ja 14. sajandil tõsteti müüride kõrgust umbes 3–4 meetrit, umbes 9 meetri kõrgusele. Renoveerimise käigus müüriti vanad rinnatised mõnes kohas kinni ja kogu uus ülemine osa ehitati tellistest. Kindlustuste kõrgema konstruktsiooni stabiliseerimiseks suurendati müüri paksust, lisades linnaküljele 5 meetri laiused teravikkujulised [[arkaad]]id, mis toetusid neljatahulistele sammastele. Umbes viieteistkümnenda sajandi keskel, paigaldati tulirelvade leviku tõttu kaitsekõnniteedele katuseosa. [[File:Rīgas Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca.jpg|pisi|left|Vaade [[Riia Jaani kirik]]u sissepääsule Riia linnamüüri väravast]] Kaitsemüüri tugevdati keskaja lõpuks kokku 25 torniga, millest vähemalt 12 pärinesid 13. sajandi lõpust: Kudujate torn (saksa keeles ''porta Schakemans'', ''Ellerbroktorn''), Piiskopi väravatorn, Grēcinieku torn (''Sunderntorn''), Jürgensi torn, Jakobi väravatorn, Lime'i torn (Bude'i torn), Louis torn (Mustade munkade torn), Lübecki torn (või Naiste torn, ka Möki torn), Väike lepatorn (või kandiline torn), Lihunike torn, Marstali torn, Memeli torn, Ujumisvärava torn (Seatorn), Hall torn, Pilsi tänava torn, Püssirohutorn (''[[:de:Pulverturm (Riga)|Pulverturm]]''), Rigemunde torn (või Muusikute torn), Rameri torn (''[[:de:Ramerturm|Ramerturm]]''), Reseni torn (''porta Resen, Peutouenporte, Resentorn''), Hundipesa torn, Gildi väravatorn, Kaalutorn, Neitsitorn. Need paigutati umbes iga 70–120 meetri järel. Algselt olid need linna poolt avatud ristkülikukujulised pooltornid, mis hiljem tagaseinte lisamise teel ümber ehitati suletud tornideks. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses hakati püstitama silindrilisi kaitsetorne, mis olid kohandatud tulirelvade kasutamiseks ja asusid kaitse seisukohalt olulistes kohtades (nt kirdenurgas või põhjaküljel ordulossi lähedal). Nende hulgas oli ka punastest tellistest ehitatud [[Püssirohutorn]], mis oli 26 meetrit kõrge, seinte läbimõõt oli 14,5 meetrit ja müürid olid üle 2,5 meetri paksused. Riia linnamüüris oli kaheksa linnaväravat. Alates 1537. aastast ehitati linnamüüride taha uusi kindlustusi, nagu [[bastion]]id, [[raveliin]]id ja liivavallid. Varauusajal, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] muudeti vertikaalne linna kaitsetornide ja linnamüüri süsteem, horisontaalseks bastionide ja muldkindlustuste ning vallikraaviga [[Riia kindlus]]eks ning tehti ka kohandusi linnamüüris. Keskaegsetest kindlustustest on säilinud Püssirohutorn, mis ehitati uuesti üles pärast [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] ajal toimunud [[Riia piiramine (1621)|Riia piiramist]] (1621), mille käigus see oli kahjustada saanud, praegu asub Püssirohutornis (läti k. [[:lv:Pulvertornis (Rīga)|Pulvertornis]]) ja selle kõrval asuvas hoones [[Läti Sõjamuuseum]]. Rekonstrueeritud on ka linnamüürikindlustuste fragment koos läheduses asuva neljatahulise Rameri torniga ja lühike osa kaitsemüürist [[Riia Jaani kirik]]u hoovis endise endise [[Riia dominiiklaste klooster|dominiiklaste kloostri]] kõrval fassaadiga Kalēju tänava poole. === Riia muldkindlustusvöönd === [[File:Bm03183am.jpg|pisi|„Riia kindlustustööde (fortifikatsioonide) osa joonis 1656. aastal“: ''Sand-Bastion'' [[Liivabastion]], mis kaitses linna peamist sissepääsu (Liivaväravat). Tänapäeval asub selle kohal [[Riia Püssirohutorn]]. ''König-Bastion'' [[Kuningabastion]], suur ja tugev nurgabastion - tänapäeval asub selle asukohal [[Bastionimägi]]. ''Pankuchen-Bastion'' [[Pannkoogibastion]], väiksem poolbastion Riia linna idaküljel. ''Marstall-Bastion'' [[Tallibastion]], mis kaitses Daugava jõe poolset külge ja sadama lähedust. ''Karls-Bastion'' [[Karli bastion]], Riiainna lõunaküljel, hiljem asus selle juures [[Riia keskturg]] ja kanal.]] [[File:Fortifications of riga in 18th century.jpg|pisi|left|Riia kindlus 18. sajandil]] Rootsi võimuajal (1621–1710) ehitati Riia ümber tolle aja üheks moodsaimaks ja võimsamaks kindluslinnaks Läänemere piirkonnas. Kuna keskaegne linnamüür ei pakkunud enam kaitset areneva suurtükiväe vastu, asendati ja täiendati kaitsesüsteemi massiivsete muldvallide ja bastionidega ning ehitati täiendavalt [[Riia tsitadell]], 1698. aastal tehti linnamüüri [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]. [[File:Riga in 1700 viewed from the Polish camp.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1700]][[File:Riga in 1709.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1709]] [[File:Swedish gate Riga 001.JPG|pisi|Rootsi värav linnamüüris Jürgensi torni juures]] Rootsi uusaegse kindlustussüsteemi peaarhitektiks oli sõjaväeinsener [[Erik Dahlberg]]. Riiat kaitses põhjasuunalt Daugava jõgi, kindlustussüsteemi üks peamisi ja tugevamaid bastione oli [[Liivabastion]] (läti k. ''Smilšu bastions''), mis ehitati kaitsma linna kõige haavatavamat idakülge (Püssirohutorni ja tollase peamise sissesõidutee läheduses). Kui kindluse vallid tasandati, kuhjati selle bastioni kohale muld ja sellest kujundati praegune kunstlik küngas Bastejkalns ([[Bastionimägi]]), mis on tänapäeval Riia üks armastatumaid parke, mida ümbritseb endisest kaitsekraavist loodud Riia linnakanal. Riia linnakindlustuste kagunurgas asus [[Saunabastion]] (''Pirts bastions''), mis kaitses linna suunalt, kust voolas sisse Riia vanalinna läbiv väike rannajõgi. [[Karli bastion]] (''Kārļa bastions''), mis kaitses vanalinna lõuna-/idapoolset nurka. [[Marstali bastion]] (''Mārstaļu bastions''), mis paiknes linna lõunatipus. Linna jõe poolt tulevate rünnakute kaitseks kavandati [[Kolmnurkbastion]] (''Triangula bastions''), mis lõplikult valmis aga alles vahetult pärast rootsi aja lõppu (1727. aastal, mil Riia oli juba Vene tsaaririigis). [[Riia vanalinn]]ast loode poole ehitati 17. sajandi teisel poolel täiesti eraldiseisva, ülimoodsa ja iseseisva kindluse ehk [[Riia tsitadell]]i (läti k. [[:lv:Rīgas citadele|Rīgas citadele]]). [[Tsitadell]] omas viit massiivset bastioni ning see saavutas täieliku kaitsevalmiduse vahetult enne Põhjasõda<ref>[[Ragnar Nurk]], [https://www.loodusajakiri.ee/riia-tsitadell-voimsaim-rootsis-ja-ainus-laanemere-provintsides/ Riia tsitadell – võimsaim Rootsis ja ainus Läänemere provintsides]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr. 5, oktoober 2025.</ref>. Riia tsitadelli muldkindlustusvööndi moodustasid: Kuningabastion, Kuningannabastion, Printsibastion, Poolbastions, Karli bastion. [[File:Jacob's Barracks Riga (07.09.2022).01.jpg|pisi|left|Jakobi kasarmud Torņa ielal]][[File:Fragment of city fortifications on the street in Riga Trokšņu.png|pisi|Jakobi kasarmud ja rekonstrueeritud linnamüürikindlustuste fragment koos neljatahulise Rameri torniga, Torņa ielal]] 1698. aastal tehti algsesse Riia linnamüür uue [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]a läbimurre, värav ühendas pääsu Riia vanalinnast väljapoole rajatud uute suurte [[Jakobi kasarmud|Jakobi kasarmu]]te (Jēkaba kazarmas) juurde. See on ka ainus tänaseni säilinud värav kunagisest kaheksast Riia linnaväravast. Linna kaitsesüsteemi kuulus ka Daugava suudmes, 15 km Riia keskusest põhja pool asunud [[Daugavgrīva kindlus]]. Linnamüüri hakati lammutama 18. sajandil, kui need olid kaotanud sõjalise tähtsuse. 19. sajandi alguses lammutati see praktiliselt täielikult. Selle asemele rajati linnakanal ja pargid. == Vaata ka == *[[Riia ordulinnus]], [[Riia piiskopilinnus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|City walls in Riga}} [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Läti militaarehitised]] [[Kategooria:Riia vanalinn]] b3wc30k11nnvbjs0361y99ai86lmd7y 7253790 7253774 2026-10-15T20:40:47Z NOSSER 8097 /* Riia muldkindlustusvöönd */ 7253790 wikitext text/x-wiki '''Riia linnamüür''' oli keskaegne Riia linna kaitseehitis, mis piiras tänapäeva [[Riia vanalinn]]a ala. [[Riia ordulinnus]]e (2,30 ha) ja linnamüüri ringmüüriga (25,10 ha ) ümbritsetud pindala oli ~27,40 ha<ref>[[Valner Krinal]], EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46</ref>. Tallinna keskaegne, Toompea kõrgendiku [[Toompea Suur linnus|Tallinna linnuse]] (7,30 ha) ja linna (28,00) [[ringmüür]]iga ümbritsetud pindala oli 35,30 [[hektar]]it. [[File:Stadtmauer Riga 2018 01.jpg|pisi|]][[File:Riga city walls (07.09.2022).jpg|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]] [[File:Riga um 1400 B.jpg|pisi|Riia linn 15. sajandil. Põhja ([[Daugava]] jõe) poolse linnamüüri ääres asuvad kõrvuti vanad Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi kinnistud.]] Vanim 13. sajandi kaitsemüür püstitati ainult töötlemata kivist, st kahest 20–50 cm paksusest müürist, mille vaheline ruum oli täidetud väikeste kivide ja prahiga ning üleujutatud suure hulga väga tugeva lubimördiga. Müüri aluse paksus oli 1,8–2,7 meetrit, selle laius kitsenes ülemistes osades ja sõltus vastava kindlustuslõigu strateegilisest asukohast. Daugava jõe kaldapool oli see õhem, kuid kõige paksem idapoolsel, kõige ohustatumal küljel. Algselt oli müüri kõrgus vaid umbes 5 meetrit. Selle tipuks oli kõnnitee, mis oli kindlustatud rinnatisega. [[File:Riga old city wall.JPG|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]][[File:Riga 1612 panorama by Heinrich Thum.jpg|pisi|Vaade Riiale 1612. Heinrich Thum]] [[File:Riga16gs.jpg|pisi|left|Vaade 16. sajandi Riia kindlustustele ja linnale]][[File:Pulvertornis Riga.JPG|pisi|[[Püssirohutorn]] Riias]] 13. ja 14. sajandil tõsteti müüride kõrgust umbes 3–4 meetrit, umbes 9 meetri kõrgusele. Renoveerimise käigus müüriti vanad rinnatised mõnes kohas kinni ja kogu uus ülemine osa ehitati tellistest. Kindlustuste kõrgema konstruktsiooni stabiliseerimiseks suurendati müüri paksust, lisades linnaküljele 5 meetri laiused teravikkujulised [[arkaad]]id, mis toetusid neljatahulistele sammastele. Umbes viieteistkümnenda sajandi keskel, paigaldati tulirelvade leviku tõttu kaitsekõnniteedele katuseosa. [[File:Rīgas Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca.jpg|pisi|left|Vaade [[Riia Jaani kirik]]u sissepääsule Riia linnamüüri väravast]] Kaitsemüüri tugevdati keskaja lõpuks kokku 25 torniga, millest vähemalt 12 pärinesid 13. sajandi lõpust: Kudujate torn (saksa keeles ''porta Schakemans'', ''Ellerbroktorn''), Piiskopi väravatorn, Grēcinieku torn (''Sunderntorn''), Jürgensi torn, Jakobi väravatorn, Lime'i torn (Bude'i torn), Louis torn (Mustade munkade torn), Lübecki torn (või Naiste torn, ka Möki torn), Väike lepatorn (või kandiline torn), Lihunike torn, Marstali torn, Memeli torn, Ujumisvärava torn (Seatorn), Hall torn, Pilsi tänava torn, Püssirohutorn (''[[:de:Pulverturm (Riga)|Pulverturm]]''), Rigemunde torn (või Muusikute torn), Rameri torn (''[[:de:Ramerturm|Ramerturm]]''), Reseni torn (''porta Resen, Peutouenporte, Resentorn''), Hundipesa torn, Gildi väravatorn, Kaalutorn, Neitsitorn. Need paigutati umbes iga 70–120 meetri järel. Algselt olid need linna poolt avatud ristkülikukujulised pooltornid, mis hiljem tagaseinte lisamise teel ümber ehitati suletud tornideks. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses hakati püstitama silindrilisi kaitsetorne, mis olid kohandatud tulirelvade kasutamiseks ja asusid kaitse seisukohalt olulistes kohtades (nt kirdenurgas või põhjaküljel ordulossi lähedal). Nende hulgas oli ka punastest tellistest ehitatud [[Püssirohutorn]], mis oli 26 meetrit kõrge, seinte läbimõõt oli 14,5 meetrit ja müürid olid üle 2,5 meetri paksused. Riia linnamüüris oli kaheksa linnaväravat. Alates 1537. aastast ehitati linnamüüride taha uusi kindlustusi, nagu [[bastion]]id, [[raveliin]]id ja liivavallid. Varauusajal, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] muudeti vertikaalne linna kaitsetornide ja linnamüüri süsteem, horisontaalseks bastionide ja muldkindlustuste ning vallikraaviga [[Riia kindlus]]eks ning tehti ka kohandusi linnamüüris. Keskaegsetest kindlustustest on säilinud Püssirohutorn, mis ehitati uuesti üles pärast [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] ajal toimunud [[Riia piiramine (1621)|Riia piiramist]] (1621), mille käigus see oli kahjustada saanud, praegu asub Püssirohutornis (läti k. [[:lv:Pulvertornis (Rīga)|Pulvertornis]]) ja selle kõrval asuvas hoones [[Läti Sõjamuuseum]]. Rekonstrueeritud on ka linnamüürikindlustuste fragment koos läheduses asuva neljatahulise Rameri torniga ja lühike osa kaitsemüürist [[Riia Jaani kirik]]u hoovis endise endise [[Riia dominiiklaste klooster|dominiiklaste kloostri]] kõrval fassaadiga Kalēju tänava poole. === Riia kindlus ja muldkindlustusvöönd === [[File:Bm03183am.jpg|pisi|„Riia kindlustustööde (fortifikatsioonide) osa joonis 1656. aastal“: ''Sand-Bastion'' [[Liivabastion]], mis kaitses linna peamist sissepääsu (Liivaväravat). Tänapäeval asub selle kohal [[Riia Püssirohutorn]]. ''König-Bastion'' [[Kuningabastion]], suur ja tugev nurgabastion - tänapäeval asub selle asukohal [[Bastionimägi]]. ''Pankuchen-Bastion'' [[Pannkoogibastion]], väiksem poolbastion Riia linna idaküljel. ''Marstall-Bastion'' [[Tallibastion]], mis kaitses Daugava jõe poolset külge ja sadama lähedust. ''Karls-Bastion'' [[Karli bastion]], Riiainna lõunaküljel, hiljem asus selle juures [[Riia keskturg]] ja kanal.]] Rootsi võimuajal (1621–1710) ehitati Riia ümber tolle aja üheks moodsaimaks ja võimsamaks kindluslinnaks Läänemere piirkonnas. Kuna keskaegne linnamüür ei pakkunud enam kaitset areneva suurtükiväe vastu, asendati ja täiendati kaitsesüsteemi massiivsete muldvallide ja bastionidega ning ehitati täiendavalt [[Riia tsitadell]], 1698. aastal tehti linnamüüri [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]. [[File:Riga in 1700 viewed from the Polish camp.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1700]][[File:Riga in 1709.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1709]] [[File:Fortifications of riga in 18th century.jpg|pisi|left|Riia kindlus 18. sajandil]] Rootsi inseneri Johan Rodenburgi juhtimisel 1652. aastal heaks kiidetud suurejooneline Riia kindlustusprojekt nägi ette Riia kiiresti kasvavate eeslinnade ümbritsemise uue, tohutu muldvallide ja 12 bastioniga kaitseliiniga. Riia varasemad kindlustused koosnesid aga [[Riia piiramine (1656)|1656. aasta Riia piiramise]] alguses kraaviga müürist ja [[Riia vanalinn]]a ümber asunud viiest [[bastion]]ist. Aastal [[1652]] olid [[rootslased]] alustanud uue müüri ja 12 eeslinnade ümber asuva bastioni ehitamist, kuid aastaks [[1656]] ei olnud tööd veel lõpetatud. Uusi puidust eeslinnu ümbritsevad uued kaitseliinid vanalinna kaitserõngast väljaspool, olid alles märgistatud, osaliselt lahti kaevatud kraavidega või poolikute madalate muldvallidega, millel puudus vajalik kõrgus ja tugevus. Plaanitud 12 eeslinna bastionist olid lahingute puhkemise ajaks vaid üksikud suudetud mullast n-ö "kokku kuhjata". Neil puudusid uusaegsetele bastionidele omased tugevad kivi- või puitfassaadid ([[Eskarpmüür|eskarpmüür]]id), mis kaitseksid mulda kokkuvarisemise ja vaenlase otserünnaku eest. Enamik neist 12 bastionist olid alles pelgalt ehitusplatsid ning bastionide vahel haigutasid suured tühimikud, mistõttu ei moodustanud uus vöönd terviklikku ja suletud kaitserõngast. [[File:Swedish gate Riga 001.JPG|pisi|Rootsi värav linnamüüris Jürgensi torni juures]] Rootsi uusaegse kindlustussüsteemi peaarhitektiks oli sõjaväeinsener [[Erik Dahlberg]]. Riiat kaitses põhjasuunalt Daugava jõgi, kindlustussüsteemi üks peamisi ja tugevamaid bastione oli [[Liivabastion]] (läti k. ''Smilšu bastions''), mis ehitati kaitsma linna kõige haavatavamat idakülge (Püssirohutorni ja tollase peamise sissesõidutee läheduses). Kui kindluse vallid tasandati, kuhjati selle bastioni kohale muld ja sellest kujundati praegune kunstlik küngas Bastejkalns ([[Bastionimägi]]), mis on tänapäeval Riia üks armastatumaid parke, mida ümbritseb endisest kaitsekraavist loodud Riia linnakanal. Riia linnakindlustuste kagunurgas asus [[Saunabastion]] (''Pirts bastions''), mis kaitses linna suunalt, kust voolas sisse Riia vanalinna läbiv väike rannajõgi. [[Karli bastion]] (''Kārļa bastions''), mis kaitses vanalinna lõuna-/idapoolset nurka. [[Marstali bastion]] (''Mārstaļu bastions''), mis paiknes linna lõunatipus. Linna jõe poolt tulevate rünnakute kaitseks kavandati [[Kolmnurkbastion]] (''Triangula bastions''), mis lõplikult valmis aga alles vahetult pärast rootsi aja lõppu (1727. aastal, mil Riia oli juba Vene tsaaririigis). [[Riia vanalinn]]ast loode poole ehitati 17. sajandi teisel poolel täiesti eraldiseisva, ülimoodsa ja iseseisva kindluse ehk [[Riia tsitadell]]i (läti k. [[:lv:Rīgas citadele|Rīgas citadele]]). [[Tsitadell]] omas viit massiivset bastioni ning see saavutas täieliku kaitsevalmiduse vahetult enne Põhjasõda<ref>[[Ragnar Nurk]], [https://www.loodusajakiri.ee/riia-tsitadell-voimsaim-rootsis-ja-ainus-laanemere-provintsides/ Riia tsitadell – võimsaim Rootsis ja ainus Läänemere provintsides]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr. 5, oktoober 2025.</ref>. Riia tsitadelli muldkindlustusvööndi moodustasid: Kuningabastion, Kuningannabastion, Printsibastion, Poolbastions, Karli bastion. [[File:Jacob's Barracks Riga (07.09.2022).01.jpg|pisi|left|Jakobi kasarmud Torņa ielal]][[File:Fragment of city fortifications on the street in Riga Trokšņu.png|pisi|Jakobi kasarmud ja rekonstrueeritud linnamüürikindlustuste fragment koos neljatahulise Rameri torniga, Torņa ielal]] 1698. aastal tehti algsesse Riia linnamüür uue [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]a läbimurre, värav ühendas pääsu Riia vanalinnast väljapoole rajatud uute suurte [[Jakobi kasarmud|Jakobi kasarmu]]te (Jēkaba kazarmas) juurde. See on ka ainus tänaseni säilinud värav kunagisest kaheksast Riia linnaväravast. Linna kaitsesüsteemi kuulus ka Daugava suudmes, 15 km Riia keskusest põhja pool asunud [[Daugavgrīva kindlus]]. Linnamüüri hakati lammutama 18. sajandil, kui need olid kaotanud sõjalise tähtsuse. 19. sajandi alguses lammutati see praktiliselt täielikult. Selle asemele rajati linnakanal ja pargid. == Vaata ka == *[[Riia ordulinnus]], [[Riia piiskopilinnus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|City walls in Riga}} [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Läti militaarehitised]] [[Kategooria:Riia vanalinn]] saxqdko4gv1j6v3rn4cb1nofk2m0ekt 7253799 7253790 2026-10-15T21:04:53Z NOSSER 8097 /* Riia kindlus ja muldkindlustusvöönd */ 7253799 wikitext text/x-wiki '''Riia linnamüür''' oli keskaegne Riia linna kaitseehitis, mis piiras tänapäeva [[Riia vanalinn]]a ala. [[Riia ordulinnus]]e (2,30 ha) ja linnamüüri ringmüüriga (25,10 ha ) ümbritsetud pindala oli ~27,40 ha<ref>[[Valner Krinal]], EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46</ref>. Tallinna keskaegne, Toompea kõrgendiku [[Toompea Suur linnus|Tallinna linnuse]] (7,30 ha) ja linna (28,00) [[ringmüür]]iga ümbritsetud pindala oli 35,30 [[hektar]]it. [[File:Stadtmauer Riga 2018 01.jpg|pisi|]][[File:Riga city walls (07.09.2022).jpg|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]] [[File:Riga um 1400 B.jpg|pisi|Riia linn 15. sajandil. Põhja ([[Daugava]] jõe) poolse linnamüüri ääres asuvad kõrvuti vanad Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi kinnistud.]] Vanim 13. sajandi kaitsemüür püstitati ainult töötlemata kivist, st kahest 20–50 cm paksusest müürist, mille vaheline ruum oli täidetud väikeste kivide ja prahiga ning üleujutatud suure hulga väga tugeva lubimördiga. Müüri aluse paksus oli 1,8–2,7 meetrit, selle laius kitsenes ülemistes osades ja sõltus vastava kindlustuslõigu strateegilisest asukohast. Daugava jõe kaldapool oli see õhem, kuid kõige paksem idapoolsel, kõige ohustatumal küljel. Algselt oli müüri kõrgus vaid umbes 5 meetrit. Selle tipuks oli kõnnitee, mis oli kindlustatud rinnatisega. [[File:Riga old city wall.JPG|pisi|left|Riia linnamüür ja Rameri torn]][[File:Riga 1612 panorama by Heinrich Thum.jpg|pisi|Vaade Riiale 1612. Heinrich Thum]] [[File:Riga16gs.jpg|pisi|left|Vaade 16. sajandi Riia kindlustustele ja linnale]][[File:Pulvertornis Riga.JPG|pisi|[[Püssirohutorn]] Riias]] 13. ja 14. sajandil tõsteti müüride kõrgust umbes 3–4 meetrit, umbes 9 meetri kõrgusele. Renoveerimise käigus müüriti vanad rinnatised mõnes kohas kinni ja kogu uus ülemine osa ehitati tellistest. Kindlustuste kõrgema konstruktsiooni stabiliseerimiseks suurendati müüri paksust, lisades linnaküljele 5 meetri laiused teravikkujulised [[arkaad]]id, mis toetusid neljatahulistele sammastele. Umbes viieteistkümnenda sajandi keskel, paigaldati tulirelvade leviku tõttu kaitsekõnniteedele katuseosa. [[File:Rīgas Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca.jpg|pisi|left|Vaade [[Riia Jaani kirik]]u sissepääsule Riia linnamüüri väravast]] Kaitsemüüri tugevdati keskaja lõpuks kokku 25 torniga, millest vähemalt 12 pärinesid 13. sajandi lõpust: Kudujate torn (saksa keeles ''porta Schakemans'', ''Ellerbroktorn''), Piiskopi väravatorn, Grēcinieku torn (''Sunderntorn''), Jürgensi torn, Jakobi väravatorn, Lime'i torn (Bude'i torn), Louis torn (Mustade munkade torn), Lübecki torn (või Naiste torn, ka Möki torn), Väike lepatorn (või kandiline torn), Lihunike torn, Marstali torn, Memeli torn, Ujumisvärava torn (Seatorn), Hall torn, Pilsi tänava torn, Püssirohutorn (''[[:de:Pulverturm (Riga)|Pulverturm]]''), Rigemunde torn (või Muusikute torn), Rameri torn (''[[:de:Ramerturm|Ramerturm]]''), Reseni torn (''porta Resen, Peutouenporte, Resentorn''), Hundipesa torn, Gildi väravatorn, Kaalutorn, Neitsitorn. Need paigutati umbes iga 70–120 meetri järel. Algselt olid need linna poolt avatud ristkülikukujulised pooltornid, mis hiljem tagaseinte lisamise teel ümber ehitati suletud tornideks. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses hakati püstitama silindrilisi kaitsetorne, mis olid kohandatud tulirelvade kasutamiseks ja asusid kaitse seisukohalt olulistes kohtades (nt kirdenurgas või põhjaküljel ordulossi lähedal). Nende hulgas oli ka punastest tellistest ehitatud [[Püssirohutorn]], mis oli 26 meetrit kõrge, seinte läbimõõt oli 14,5 meetrit ja müürid olid üle 2,5 meetri paksused. Riia linnamüüris oli kaheksa linnaväravat. Alates 1537. aastast ehitati linnamüüride taha uusi kindlustusi, nagu [[bastion]]id, [[raveliin]]id ja liivavallid. Varauusajal, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] muudeti vertikaalne linna kaitsetornide ja linnamüüri süsteem, horisontaalseks bastionide ja muldkindlustuste ning vallikraaviga [[Riia kindlus]]eks ning tehti ka kohandusi linnamüüris. Keskaegsetest kindlustustest on säilinud Püssirohutorn, mis ehitati uuesti üles pärast [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] ajal toimunud [[Riia piiramine (1621)|Riia piiramist]] (1621), mille käigus see oli kahjustada saanud, praegu asub Püssirohutornis (läti k. [[:lv:Pulvertornis (Rīga)|Pulvertornis]]) ja selle kõrval asuvas hoones [[Läti Sõjamuuseum]]. Rekonstrueeritud on ka linnamüürikindlustuste fragment koos läheduses asuva neljatahulise Rameri torniga ja lühike osa kaitsemüürist [[Riia Jaani kirik]]u hoovis endise endise [[Riia dominiiklaste klooster|dominiiklaste kloostri]] kõrval fassaadiga Kalēju tänava poole. === Riia kindlus ja muldkindlustusvöönd === [[File:Bm03183am.jpg|pisi|„Riia kindlustustööde (fortifikatsioonide) osa joonis 1656. aastal“: ''Sand-Bastion'' [[Liivabastion]], mis kaitses linna peamist sissepääsu (Liivaväravat). Tänapäeval asub selle kohal [[Riia Püssirohutorn]]. ''König-Bastion'' [[Kuningabastion]], suur ja tugev nurgabastion - tänapäeval asub selle asukohal [[Bastionimägi]]. ''Pankuchen-Bastion'' [[Pannkoogibastion]], väiksem poolbastion Riia linna idaküljel. ''Marstall-Bastion'' [[Tallibastion]], mis kaitses Daugava jõe poolset külge ja sadama lähedust. ''Karls-Bastion'' [[Karli bastion]], Riiainna lõunaküljel, hiljem asus selle juures [[Riia keskturg]] ja kanal.]] Rootsi võimuajal (1621–1710) ehitati Riia ümber tolle aja üheks moodsaimaks ja võimsamaks kindluslinnaks Läänemere piirkonnas. Kuna keskaegne linnamüür ei pakkunud enam kaitset areneva suurtükiväe vastu, asendati ja täiendati kaitsesüsteemi massiivsete muldvallide ja bastionidega ning ehitati täiendavalt [[Riia tsitadell]], 1698. aastal tehti linnamüüri [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]. [[File:Riga in 1700 viewed from the Polish camp.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1700]][[File:Riga in 1709.jpg|pisi|left|Riia tsitadell ja Riia kindlus, 1709]] 1621. aastal Rootsi vägede [[Riia piiramine (1621)|Riia piirami]]se ja vallutamise järel, andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf käsu ehitada Daugava jõe vasakule kaldale muldfort. Ehitustöid juhtis Rootsi armee šoti päritolu ooberst [[Samuel Cockburn]] (nime rootsipärase hääldus, Cobron või Coburn), kelle nime rootsipärase häälduse järgi sai kants oma nime Cobron või [[Coburni kants]]. Kantsi peamiseks ülesandeks oli kaitsta Riiat lõuna ja lääne suunalt (Kuramaa ja Poola poolt) tulevate rünnakute eest ning tagada rootslastele kontroll Daugava jõeülesõidu üle. [[File:Fortifications of riga in 18th century.jpg|pisi|left|Riia kindlus 18. sajandil]] Rootsi inseneri Johan Rodenburgi juhtimisel 1652. aastal heaks kiidetud suurejooneline Riia kindlustusprojekt nägi ette Riia kiiresti kasvavate eeslinnade ümbritsemise uue, tohutu muldvallide ja 12 bastioniga kaitseliiniga. Riia varasemad kindlustused koosnesid aga [[Riia piiramine (1656)|1656. aasta Riia piiramise]] alguses kraaviga müürist ja [[Riia vanalinn]]a ümber asunud viiest hollandi tüüpi muld[[bastion]]ist ([[Liivabastion]] - linna idaküljel Püssirohutorni juures, [[Kuningabastion]] - vanalinna kirdenurgas, [[Pannkoogibastion]] - poolbastion linna idaküljel, [[Pleegitaja bastion]] - kirdepoolses eeslinna tsoonis ja [[Püha Jüri bastion]] - linna kirdepoolsel küljel). Vanalinna ümber asunud esmase hollandi süsteemi muldvallide ringi varustas veega Lymphe oja. 1641. aastal ehitati ka [[Coburni kants]] hollandi fortifikatsioonisüsteemi reeglite järgi täielikult ümber tähekujuliseks kantsiks ja kants sai endale oma [[bastion]]id, [[raveliin]]id ja sügava [[vallikraav]]i. Aastal [[1652]] olid [[rootslased]] alustanud uue müüri ja 12 eeslinnade ümber asuva bastioni ehitamist, kuid aastaks [[1656]] ei olnud tööd veel lõpetatud. Uusi puidust eeslinnu ümbritsevad uued kaitseliinid vanalinna kaitserõngast väljaspool, olid alles märgistatud, osaliselt lahti kaevatud kraavidega või poolikute madalate muldvallidega, millel puudus vajalik kõrgus ja tugevus. Plaanitud 12 eeslinna bastionist olid lahingute puhkemise ajaks vaid üksikud suudetud mullast n-ö "kokku kuhjata". Neil puudusid uusaegsetele bastionidele omased tugevad kivi- või puitfassaadid ([[Eskarpmüür|eskarpmüür]]id), mis kaitseksid mulda kokkuvarisemise ja vaenlase otserünnaku eest. Enamik neist 12 bastionist olid alles pelgalt ehitusplatsid ning bastionide vahel haigutasid suured tühimikud, mistõttu ei moodustanud uus vöönd terviklikku ja suletud kaitserõngast. Rodenburgi projekt (1652–1656) ei valminudki algsel kujul. [[File:Swedish gate Riga 001.JPG|pisi|Rootsi värav linnamüüris Jürgensi torni juures]] Rootsi uusaegse kindlustussüsteemi kolmanda arendusetapi (1670–1710) peaarhitektiks oli sõjaväeinsener [[Erik Dahlberg]]. Vanalinna vanad hollandi bastionid (Sand, König, Karl, Marstall) said endale paksud ja võimsad dolomiidist eskarpmüürid vahemikus 1670–1690. Riiat kaitses põhjasuunalt Daugava jõgi, kindlustussüsteemi üks peamisi ja tugevamaid bastione oli [[Liivabastion]] (läti k. ''Smilšu bastions''), mis kaitses linna kõige haavatavamat idakülge (Püssirohutorni ja tollase peamise sissesõidutee läheduses). Kui kindluse vallid tasandati, kuhjati selle bastioni kohale muld ja sellest kujundati praegune kunstlik küngas Bastejkalns ([[Bastionimägi]]), mis on tänapäeval Riia üks armastatumaid parke, mida ümbritseb endisest kaitsekraavist loodud Riia linnakanal. Riia linnakindlustuste kagunurgas asus [[Saunabastion]] (''Pirts bastions''), mis kaitses linna suunalt, kust voolas sisse Riia vanalinna läbiv väike rannajõgi. [[Karli bastion]] (''Kārļa bastions''), mis kaitses vanalinna lõuna-/idapoolset nurka. [[Marstali bastion]] (''Mārstaļu bastions''), mis paiknes linna lõunatipus. Linna jõe poolt tulevate rünnakute kaitseks kavandati [[Kolmnurkbastion]] (''Triangula bastions''), mis lõplikult valmis aga alles vahetult pärast rootsi aja lõppu (1727. aastal, mil Riia oli juba Vene tsaaririigis). [[Riia vanalinn]]ast loode poole ehitati 17. sajandi teisel poolel täiesti eraldiseisva, ülimoodsa ja iseseisva kindluse ehk [[Riia tsitadell]]i (läti k. [[:lv:Rīgas citadele|Rīgas citadele]]). [[Tsitadell]] omas viit massiivset bastioni ning see saavutas täieliku kaitsevalmiduse vahetult enne Põhjasõda<ref>[[Ragnar Nurk]], [https://www.loodusajakiri.ee/riia-tsitadell-voimsaim-rootsis-ja-ainus-laanemere-provintsides/ Riia tsitadell – võimsaim Rootsis ja ainus Läänemere provintsides]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr. 5, oktoober 2025.</ref>. Riia tsitadelli muldkindlustusvööndi moodustasid: Kuningabastion, Kuningannabastion, Printsibastion, Poolbastions, Karli bastion. [[File:Jacob's Barracks Riga (07.09.2022).01.jpg|pisi|left|Jakobi kasarmud Torņa ielal]][[File:Fragment of city fortifications on the street in Riga Trokšņu.png|pisi|Jakobi kasarmud ja rekonstrueeritud linnamüürikindlustuste fragment koos neljatahulise Rameri torniga, Torņa ielal]] 1698. aastal tehti algsesse Riia linnamüür uue [[Rootsi värav (Riia)|Rootsi värav]]a läbimurre, värav ühendas pääsu Riia vanalinnast väljapoole rajatud uute suurte [[Jakobi kasarmud|Jakobi kasarmu]]te (Jēkaba kazarmas) juurde. See on ka ainus tänaseni säilinud värav kunagisest kaheksast Riia linnaväravast. Linna kaitsesüsteemi kuulus ka Daugava suudmes, 15 km Riia keskusest põhja pool asunud [[Daugavgrīva kindlus]]. Linnamüüri hakati lammutama 18. sajandil, kui need olid kaotanud sõjalise tähtsuse. 19. sajandi alguses lammutati see praktiliselt täielikult. Selle asemele rajati linnakanal ja pargid. == Vaata ka == *[[Riia ordulinnus]], [[Riia piiskopilinnus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|City walls in Riga}} [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Läti militaarehitised]] [[Kategooria:Riia vanalinn]] 6s8rs1dj4ldz2nb0i4nqc03kfje0lmh 2 703085 7254046 7105360 2026-10-16T10:43:33Z Jevgeni Gorlevski 214094 /* */ 7254046 wikitext text/x-wiki [[Jevgeni Gorlevski]] 22.11.1981 Töö: Kajego OÜ Lahe Tervis OÜ Jõelähtme Erivajadustega Inimeste Koda MTÜ www.kajego.com biqn2rt6yw2cb1top8t5ougta5xp7zo 0 703346 7253846 7127629 2026-10-16T02:13:12Z Juppi lantteineen 239848 7253846 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hanno Kask.jpg|pisi|Hanno Kask enda püütud kaladega (2025).]] '''Hanno Kask''' (sündinud [[20. aprill]] [[1966]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on [[Eesti]] ettevõtja ja kirjanik, kes on tuntud kalanduse ja kirjastustegevuse edendajana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ajakirja Kalastaja asutaja: kalal ei pea käima tihti, piisab ühest korrast päevas |url=https://www.aripaev.ee/saated/2025/02/14/ajakirja-kalastaja-asutaja-kalal-ei-pea-kaima-tihti-piisab-uhest-korrast-paevas |vaadatud=2025-10-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Hanno Kask on kirglik kalamees ning on tuntud ka kalatoitude populariseerijana. Ta on eest vedanud [[Aasta kala]] valimist.<ref>[https://eeter.err.ee/1609568146/aasta-kala-on-angerjas "Aasta kala on angerjas"] ERR eeter, 6. jaanuar 2025</ref> == Haridus == Ta on lõpetanud 1984. aastal Tallinna 47. Keskkooli (praegune [[Tallinna Südalinna Kool]]) ning 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i veeökosüsteemide majandamise erialal. 25.11.2002 - 17.01.2003 EMI-ECO Arenguprogrammide Keskus, eriala „Keskkonnamõjude hindamine“, lõpetatud kirjaliku eksamiga. == Kirjastustegevus == [[Fail:Raamatu "Kalad meie toidulaual" esikaas.jpg|pisi|Hanno Kask raamatu esikaanel]] Hanno Kask on ajakirja "[[Kalastaja]]" asutaja (1996)<ref name=":0" /> ja väljaandja kuni 2024. aastani. Hanno Kask on ajakirja "[[Paat (ajakiri)|Paat]]" asutaja (2006) ja väljaandja (uue nimega "Paat & Merendus"). Raamatute autor: * "KALAD MEIE TOIDULAUAL". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789949982912 * "TEEKOND KALAMEHEKS". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 978998599560 * "KALASTAJA PARIMAT RETSEPTID". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789949982998 * "KALAKOKAD KALASTAJAGA". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789985995891 * "KALA SUITSUTAMISE RAAMAT". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789985995853 * " Kalastaja ABC". Kirjastus "Varrak, ISBN 9789985344019 == Tsitaadid == Äripäeva raadios ütles Kask: „Kalal ei pea käima tihti – piisab ühest korrast päevas. See toob positiivseid emotsioone ja mõnikord ka toidu lauale.“<ref>{{Netiviide |pealkiri= Ajakirja Kalastaja asutaja: kalal ei pea käima tihti, piisab ühest korrast päevas|url=https://www.aripaev.ee/saated/2025/02/14/ajakirja-kalastaja-asutaja-kalal-ei-pea-kaima-tihti-piisab-uhest-korrast-paevas}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kask, Hanno}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 2gvrh1etuaw2wirdn2fx1wcm6nzf6os 7253847 7253846 2026-10-16T02:14:00Z Juppi lantteineen 239848 7253847 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hanno Kask.jpg|pisi|Hanno Kask enda püütud kaladega (2025).]] '''Hanno Kask''' (sündinud [[20. aprill]] [[1966]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on [[Eesti]] ettevõtja ja kirjanik, kes on tuntud kalanduse ja kirjastustegevuse edendajana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ajakirja Kalastaja asutaja: kalal ei pea käima tihti, piisab ühest korrast päevas |url=https://www.aripaev.ee/saated/2025/02/14/ajakirja-kalastaja-asutaja-kalal-ei-pea-kaima-tihti-piisab-uhest-korrast-paevas |vaadatud=2025-10-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Hanno Kask on kirglik kalamees ning on tuntud ka kalatoitude populariseerijana. Ta on eest vedanud [[Aasta kala]] valimist.<ref>[https://eeter.err.ee/1609568146/aasta-kala-on-angerjas "Aasta kala on angerjas"] ERR eeter, 6. jaanuar 2025</ref> == Haridus == Ta on lõpetanud 1984. aastal Tallinna 47. Keskkooli (praegune [[Tallinna Südalinna Kool]]) ning 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i veeökosüsteemide majandamise erialal. 25.11.2002 - 17.01.2003 EMI-ECO Arenguprogrammide Keskus, eriala „Keskkonnamõjude hindamine“, lõpetatud kirjaliku eksamiga. == Kirjastustegevus == [[Fail:Raamatu "Kalad meie toidulaual" esikaas.jpg|pisi|Hanno Kask raamatu esikaanel (2021)]] Hanno Kask on ajakirja "[[Kalastaja]]" asutaja (1996)<ref name=":0" /> ja väljaandja kuni 2024. aastani. Hanno Kask on ajakirja "[[Paat (ajakiri)|Paat]]" asutaja (2006) ja väljaandja (uue nimega "Paat & Merendus"). Raamatute autor: * "KALAD MEIE TOIDULAUAL". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789949982912 * "TEEKOND KALAMEHEKS". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 978998599560 * "KALASTAJA PARIMAT RETSEPTID". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789949982998 * "KALAKOKAD KALASTAJAGA". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789985995891 * "KALA SUITSUTAMISE RAAMAT". Kirjastus "Kalastaja Raamat", ISBN 9789985995853 * " Kalastaja ABC". Kirjastus "Varrak, ISBN 9789985344019 == Tsitaadid == Äripäeva raadios ütles Kask: „Kalal ei pea käima tihti – piisab ühest korrast päevas. See toob positiivseid emotsioone ja mõnikord ka toidu lauale.“<ref>{{Netiviide |pealkiri= Ajakirja Kalastaja asutaja: kalal ei pea käima tihti, piisab ühest korrast päevas|url=https://www.aripaev.ee/saated/2025/02/14/ajakirja-kalastaja-asutaja-kalal-ei-pea-kaima-tihti-piisab-uhest-korrast-paevas}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kask, Hanno}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] et4xwdce458sqi4os3tr5pyc447m1wi 0 706690 7253869 7253320 2026-10-16T05:58:52Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7253869 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) [[Kategooria:2026]] fb94aod8g6dlkqtkgx2cpcbqmakwfep 0 707911 7253553 7252577 2026-10-15T14:33:45Z NOSSER 8097 /* Koguduse vaimulikudMatthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 75Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Moloskovitsan kirkkoherrat, (vaadatud 1.1.2026) */ 7253553 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast kirik|nimi=Moloskovitsa kirik|omakeelne nimi=|pilt=File:Moloskovitsa1911.jpg|Pildinimi=Moloskovitsa kirik (1911)|pildi laius=|pildiallkiri=Moloskovitsa kirik (1911)|riik=[[Venemaa ]]|asukoht= [[Moloskovitsa]]/[[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] [[Jamburgi maakond]], [[Peterburi kubermang]]|ehituse algus=|ehituse lõpp=|sissepühitsemine=|esmamainimine=1632|laiendatud=|laiuskoord=59.411104|pikkuskoord=29.099886|asendikaart=|kaart=|veel=}} '''Moloskovitsa kirik''' oli [[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonna]] [[Luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Ingerimaa]]l [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsas]]. Moloskovitsa ([[rootsi keel]]es ''Moloskowits''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., 17. Moloskowits. [https://runeberg.org/aminkeri/0156.html s. 146]</ref>) kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Koporje lään]]is, 1630. aastail. Moloskovitsa 400 inimest mahutav vanim [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa luteri]] kogudusekirik Lääne-Ingerimaal ehitati 1632. aastal paekivist ja kutsuti "Valgeks kirikuks" (soome keeles Valkeakirkko). Moloskovitsa kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, 1630. aastail, 1630. aastatel Saksamaalt sisserännanud asunike poolt<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=125&ocr=true s. 119]-120, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkon]]nakogudus kuulus Venemaa keisririigis [[Peterburi kubermang]]us [[Lääne-Ingerimaa praostkond]]a ning Moloskovitsa kihelkond asus kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakondades]]<ref name=":0">[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00131|seite 99}}</ref>. [[File:MoloskovitsaInt.jpg|pisi|300px|Moloskovitsa kirik (u 1910)]] 1859. aastal oli Moloskovitsa koguduses 2825<ref name=":0" /> inimest ja 1907. aastal 2300 soomlast, 2000 eestlast<ref>Mihhail Škarovskij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste ajaloost nõukogude Venemaal 1917-1945], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1/50 (2002), lk 61</ref>, 50 sakslast, 1917. aastal 2537 koguduseliiget, kellest umbes 2500 olid eestlased. 1874. aastast peeti kirikus eestikeelseid jumalateenistusi. [[NSV Liit|NSV Liidus]] teenis [[1925]]–[[1927]] Moloskovitsa soome kogudust ja 1921–1937 eesti kogudust<ref>[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа. ШУЛЬЦ Лев Антонович], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com</ref> [[Leo Schultz]]. [[1935]]–[[1937]] teenis ta soome kogudusi Moloskovitsas, [[Kattila kirik]]us, [[Novasolkka kirik]]us ja [[Kupanitsa kirik]]utes<ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. [[1937]]. aastal pärast jumalateenistust Moloskovitsas ta vahistati koos umbes saja koguduseliikmega. [[File:Молосковицкая Белая кирха 2006 2.jpg|pisi|300px|Moloskovitsa kiriku varemed (2006)]] Moloskovitsa kirik suleti [[NSV Liit|NSV Liidus]] 1938. aastal ja hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. == Koguduse vaimulikud<small><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html lk 75]</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1396718726198427572/table Moloskovitsan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref></small> == *~1637–1656 Balthasar Franck<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191]-192, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor<ref name=":2" /> * 1661–1678 Georgius/Jöran Schroderus (surn. 1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=795 Schroderus, Jöran (-1678)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29</ref> ja [[Lääne-Ingerimaa praostkond|Lääne-Ingerimaa]] praost 1675–1678, *1663 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, koguduse pastor<ref name=":2" /> * 1678–1697 [[Engelbrecht Matthiae]]/Matthiæ (surn. 1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U344 Matthiæ, Engelbrecht (-1697)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1688–1697, * 1697–1701 Balthasar Govinius (surn. 1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3061 Govinius, Baltasar (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=205&ocr=true s. 199], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1702–1703 Erik Holmenius (surn. 1710)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3324 Holmenius, Erik (-1710)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Moloskovitsa pastor, **1702–1704 Johannes Brynolphi Govinius, Moloskovitsa kaplan/komminister<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1724–1760 Reinhold von Holl (surn 1760)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4812 von Holl, Reinhold (-1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa, Novasolka ja [[Unkavitsa|Unaditsa]] pastor, * 1760–1765 Anders Nordström (1715-1765)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6101 Nordström, Anders (1715-1765)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1765–1773 Henrik Hendelius (surn. 1773)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7726 Hendelius, Henrik (-1773)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1775–1791 Mikael Salmstein (1738–1791)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7989 Salmstein, Mikael (1738-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1795–1819 Anders Berg (1766–1819)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Berg, Anders (1766-1819)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1846–1900 [[Carl Palander]] (1811–1900)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14622 Palander, Karl Edvard (1811-1900)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1855–1900, * 1901–1911 Johan Edvard Schwindt (1857–1911)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20255 Schwindt, Johan Edvard (1857-1911)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1912–1919 [[Georg Frithjof Slöör]], Moloskovitsa pastor, *1926–1931 Aleksanteri Soittu (Soitu) (1887–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10186 СОЙТУ Алексантери (Александр) Петрович], www.inkeri.ru</ref>, Moloskovitsa ja Kolppana kirikuõpetaja kt, *1932–1935 Mikael (Mikko) Korpelainen (Karbelainen) (1873–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=3851 КОРПЕЛАЙНЕН (КАР(КОР)БЕЛАЙНЕН) Микко (Михаил) Михайлович], www.inkeri.ru</ref>, Moloskovitsa ja Tyrö kirikuõpetaja == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00131|seite 99}}–100 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75] & 17. Moloskowits. [https://runeberg.org/aminkeri/0156.html s. 146]–147 {{commonskat|Lutheran Church in Moloskovitsy}} == Välislingid == *[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=20 Приход Moloskovitsa / Молосковицы, Белая церковь], www.inkeri.ru {{JÄRJESTA:Moloskovitsa kirik}} [[Kategooria:Venemaa luteriusu kirikud]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Ivangorodi praostkond]] ej3yf3bwjep6jf68qgkxju7e01jy4ia 0 710453 7254043 7215202 2026-10-16T10:30:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7254043 wikitext text/x-wiki [[Fail:SabahDistricts-Sandakan-pp.png|pisi|Ringkonna asukoht Sabahis]] '''Sandakani ringkond''' ([[Malai keel|malai keeles]] ''Daerah Sandakan'') on [[Ringkond (Malaisia)|ringkond]] [[Sabahi osariik|Sabahi osariigis]] [[Malaisia|Malaisias]], osa [[Sandakani jaotis|Sandakani jaotisest]], mis hõlmab [[Belurani ringkond|Belurani]], [[Kinabatangani ringkond|Kinabatangani]], Sandakani, [[Telupidi ringkond|Telupidi]] ja [[Tongodi ringkond|Tongodi]]. Ringkonna keskus asub [[Sandakan|Sandakani]] linnas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sandakan |url=https://mps.sabah.gov.my/pelan/LP_Sandakan.pdf |vaadatud=24.02.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260422212406/https://mps.sabah.gov.my/pelan/LP_Sandakan.pdf |arhiivimisaeg=22.04.2026 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Ringkonnast valitakse kolm parlamendiliiget, kes esindavad kolme parlamendivalimisringkonda: [[Libaran]] (P.184), [[Batu Sapi]] (P.185) ja [[Sandakan (föderaalne valimisringkond)|Sandakan]] (P.186)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sabah parliamentary seats |url=https://ge15.orientaldaily.com.my/seats/sabah/p |vaadatud=24.02.2026}}</ref>. == Rahvastik == {{Vaata ka|Sabahi rahvastik}} Sandakani ringkonnas elab 510 600 inimest, millega see on [[Sabahi osariik|Sabahi osariigi]] 25 ringkonnast suuruselt kolmas ([[Kota Kinabalu ringkond|Kota Kinabalu]] ja [[Tawau ringkond|Tawau]] järel)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ranking by Population |url=https://datacommons.org/ranking/Count_Person/AdministrativeArea2/country/MYS }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Pildigalerii == <gallery> Fail:Sandakan Sabah Sim-Sim-CityMosque-01.jpg|Sandakani ringkonna [[mošee]] Fail:Sandakan Sabah St-Michael-And-All-Angels-00.jpg|Püha [[Miikael|Miikaeli]] ja kõigi inglite [[anglikaani kirik]] Fail:Sandakan Sabah Calvary-Charismatic-Church-03.jpg|Sandakani [[Karismaatiline Episkopaalkirik|karismaatiline episkopaalkirik]] Fail:Sandakan Sabah Catholic-Church-St-Joseph-02.jpg|Püha [[Joosep|Joosepi]] [[katoliku kirik]] Fail:Sandakan Sabah GerejaSeventhDayAdventist-01.jpg|Sandakani [[Seitsmenda päeva adventistid|seitsmenda päeva adventistide]] kirik Fail:Sandakan Sabah PuuJihShihTemple-03.jpg|[[Puu Jih Shihi tempel|Puu Jih Shihi]] [[tempel]] Fail:Sandakan Sabah GurdwaraSahib-01.jpg|Gurdwara Sahib Sandakanis Fail:Sandakan Sabah View-from-Harbour-Mall-02.jpg|Sandakani kesklinn Fail:Sandakan Sabah MajlisPerbandaranSandakan.jpg|Sandakani munitsipaalnõukogu </gallery> == Viited == <references /> [[Kategooria:Sabahi osariik]] [[Kategooria:Malaisia ringkonnad]] t22fkh2uds01whfjsjejns5ve2cuk43 0 710845 7253775 7112241 2026-10-15T20:09:13Z ~2026-55283-38 239771 7253775 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sigmund Jahn cropped.jpg|pisi|Sigmund Jähn]] '''Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur''' (saksa keeles ''Fliegerkosmonaut der Deutschen Demokratischen Republik'') oli [[Saksa DV]] aunimetus. Aunimetus asutati 13. märtsil 1978, temaga käis kaasas rinnas kantav medal. Nimetusega käis kaasas ka [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane|Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelase]] nimetus ja [[Karl Marxi orden]]. Ainus Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur oli [[Sigmund Jähn]]. [[Kategooria:Aunimetused]] qad0rnf3d64wjf2mhzdn3sp3u1wyqiw 7253776 7253775 2026-10-15T20:13:38Z ~2026-55283-38 239771 7253776 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bundesarchiv_Bild_183-Z0409-019,_Neubrandenburg,_Sigmund_Jähn,_Gagarin-Denkmal_(cropped).jpg|pisi|Sigmund Jähn (1937–2019)]] '''Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur''' (saksa keeles ''Fliegerkosmonaut der Deutschen Demokratischen Republik'') oli [[Saksa DV]] aunimetus. Aunimetus asutati 13. märtsil 1978, temaga käis kaasas rinnas kantav medal. Nimetusega käis kaasas ka [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane|Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelase]] nimetus ja [[Karl Marxi orden]]. Ainus Saksa Demokraatliku Vabariigi kosmoselendur oli [[Sigmund Jähn]]. [[Kategooria:Aunimetused]] d4ji5jdcdc3mgy8ajdv3paxi99bmqx6 0 713059 7253898 7244462 2026-10-16T06:58:30Z Kuuskinen 33651 7253898 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Péter Magyar | pilt = Péter Magyar at EC, May 2026.jpg | pildiallkiri = Péter Magyar (2026) | amet = [[Ungari peaminister]] | ametiajaalgus = [[9. mai]] [[2026]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Viktor Orbán]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|3|16}} | sünnikoht = [[Budapest]], [[Ungari]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[ungarlane]] | partei = [[Tisza Partei]] | abikaasa = [[Judit Varga]] (2006–2023) | alma_mater = [[Pázmány Péteri Katoliku Ülikool]] | elukutse = [[jurist]] | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Péter Magyar signature.svg | moodul = }} '''Péter Magyar''' (sündinud [[16. märts]]il [[1981]] [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[poliitik]] ja [[jurist]], alates [[9. mai]]st [[2026]] [[Ungari peaminister]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Ungari parlament valis Magyari Orbani asemel peaministriks |url=https://www.err.ee/1610019148/ungari-parlament-valis-magyari-orbani-asemel-peaministriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Aastast 2024 [[Tisza Partei]] esimees, 16. juulist 2024 kuni 8. maini 2026 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Varasem elukäik ja haridus == Péter Magyar pärineb Ungari prominentsest poliitikute ja juristide perest. Lapsepõlves rippus tema magamistoa seinal tollase Ungari demokraatliku opositsiooni liidri [[Viktor Orbán]]i plakat. Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Pázmány Péteri Katoliku Ülikool]]i Budapestis. Karjääri alustas ta pealinna kohtus ning töötas hiljem nõustajana, aidates Ungaris tegutsevaid rahvusvahelisi ettevõtteid äri-, kaubandus- ja konkurentsiõiguse küsimustes. 2006. aasta valitsusvastaste protestide ajal pakkus ta tasuta õigusabi ning aitas valitsusvastaseid aktiviste. == Varasem töökäik == Pärast seda, kui [[Fidesz]] [[2010. aasta Ungari parlamendivalimised|2010. aasta Ungari parlamendivalimistel]] võimule tuli, asus ta tööle välisministeeriumi ametnikuna. Aasta hiljem, Ungari ELi eesistumisega samal ajal, liitus ta Ungari alalise esindusega Euroopa Liidu juures. 2015. aastal asus tööle peaministri kantseleis. 2018. aasta septembris võttis ta üle riigiga seotud MBH Panga ELi õigusdirektoraadi juhtimise. Aastatel 2019–2022 oli ta Õppelaenukeskuse tegevjuht. === Lahkumine Fideszist === 2024. aasta veebruaris avaldas seni laiemale avalikkusele tundmatu Magyar salaja tehtud helisalvestise oma endisest abikaasast, Ungari endisest justiitsministrist [[Judit Varga]]st. Salvestis oli tehtud ilma naise teadmata ja nõusolekuta. Ungari president [[Katalin Novák]] andis 2023. aasta aprillis presidendi armu Endre Kónyale, kes oli Budapesti lähedal asuva riikliku lastekodu direktori asetäitja. Kónyat süüdistati selles, et ta aitas kaasa lastekodu direktori János Vásárhelyi toime pandud [[Lapse seksuaalne väärkohtlemine|laste seksuaalse väärkohtlemise]] varjamisele. Salvestisest nähtus, et võis toimuda poliitiline sekkumine armuandmise otsusesse. Skandaal viis valitsusvastaste protestideni, mille käigus nõuti Nováki tagasiastumist; ta tegi seda 10. veebruaril 2024. Samal päeval teatas ka Magyari endine abikaasa Judit Varga, kes oli armuandmisotsusele alla kirjutanud, et lahkub [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogust]] ning loobub Fideszi partei nimekirja juhtimisest [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel]]. Mõni tund pärast endise abikaasa poliitikast lahkumise teadet avaldas Magyar Facebooki postituse, milles teatas, et astub tagasi kahest riigile kuuluvast ettevõttest ja loobub ka kohast [[MBH Bank]]i juhatuses. Ta kirjutas, et viimased aastad on pannud teda mõistma, et Viktor Orbáni valitsemise eesmärgina esitletud idee "rahvuslikust, suveräänsest ja kodanlikust Ungarist" oli tegelikult "poliitiline toode", mis varjas ulatuslikku [[korruptsioon]]i ja varade ümberjagamist õigete sidemetega inimestele. Järgnevatel päevadel jätkas Magyar valitsusega seotud isikute kritiseerimist, avaldades selle kohta postitusi. Ta väitis, et peaministriga sõbralikud või seotud isikud, näiteks tema väimees [[István Tiborcz]], on kogunud tohutu rikkuse, mida varjatakse kodumaiste erakapitalifondide kaudu. 15. märtsil 2024, [[1848. aasta Ungari revolutsioon]]i alguse aastapäeval, korraldas ta Budapestis kümneid tuhandeid inimesi kokku toonud miitingu, kus teatas uue erakonna loomisest. Samal kuul läbi viidud küsitluse kohaselt ütles ligikaudu 15 protsenti valijatest, et nad hääletaksid Magyari poolt "kindlalt või suure tõenäosusega", kui ta kandideeriks. 6. aprillil 2024 korraldas Magyar Budapestis teise valitsusvastase meeleavalduse, millel osales sadu tuhandeid inimesi. Ta sõnas, et Viktor Orbáni loodud "feodalistlik süsteem" vajab lammutamist. Enne meeleavaldust kulutas valitsust toetav mõttekoda Megafon Facebookis tehtud Magyari-vastasele reklaamikampaaniale 117 miljonit Ungari [[forint]]it. == Tisza partei juhina == 2024. aasta märtsis teatas Magyar, et soovib kandideerida 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Ungaris; valimistähtaegade ja registreerimisprotsesside tõttu ei suutnud ta aga oma parteid asutada. Aprillis liitus ta [[Tisztelet és Szabadság Párt|TISZA-ga]] (ungari keeles ''Tisztelet és Szabadság Párt'' 'Austuse ja Vabaduse Partei'; [[Tisza]] on ka suur jõgi Ungaris), 2020. aastal loodud paremtsentristliku Euroopa Liidu meelse väikeparteiga. Ta valiti partei üheks asepresidendiks ja TISZA Euroopa Parlamendi nimekirja esinumbriks. 2024. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sai TISZA teise koha 29,6% häälte ja 7 mandaadiga; meedia käsitles seda tulemust tõsise väljakutsena Viktor Orbáni juhitud valitsevale Fideszile. Magyar ei võtnud esialgu oma mandaati vastu, olles valimiskampaania ajal lubanud, et ta seda ei tee. Hiljem otsustas ta panna selle küsimuse partei veebisaidil hääletusele: üle 75% hääletanütest toetas mandaadi vastuvõtmist ja nii sai temast Euroopa Parlamendi liige. TISZA partei väldib ametlikult kindlaid ideoloogilisi silte, kuid Magyari retoorika peegeldab sageli tsentristlikke ja mõõdukalt konservatiivseid väärtusi, rõhutades rahvuslikku ühtsust ja poliitilist vastutust parteilise kuuluvuse asemel. Magyar on korduvalt öelnud, et Tisza partei ei kavatse teha koostööd "vana opositsiooni" parteidega. Ta on rõhutanud, et erakond plaanib 2026. aasta parlamendivalimistel astuda Fideszile vastu iseseisvalt. 20. veebruaril 2026 valis TISZA eestseisus Magyari ühehäälselt Tisza partei üleriigilise nimekirja juhiks ja peaministrikandidaadiks. Tema juhtimisel võttis TISZA kasutusele loosungi "Nüüd või mitte kunagi!" (''Most vagy soha!''). 2026. aasta kampaania hilisemates etappides kasutati kiireloomulisuse väljendamiseks visuaalseid sõnumeid, millel sõnad "või mitte kunagi" olid läbi kriipsutatud. Magyar on avaldanud toetust [[euro]] kasutuselevõtule Ungaris, kui vajalikud majanduslikud tingimused on täidetud. Ta väidab, et ühisraha kasutuselevõtt tugevdaks finantsstabiilsust ja Ungari positsiooni Euroopa Liidus. Magyar määratleb end tugevalt Euroopa-meelsena, toetades sügavamat koostööd Euroopa Liidus ja vastavust lääne demokraatlikele väärtustele. Ta on kritiseerinud Orbáni valitsuse konfrontatiivset hoiakut ELi institutsioonide suhtes ja selle lähedasi suhteid Venemaaga. 12. aprillil 2026 toimunud Ungari parlamendivalimistel võitis TISZA partei 136 kohta 199-st, saavutades üle kahekolmandikulise enamuse ja lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. Magyar andis peaministrina uue parlamendi ees ametivande 9. mail 2026. == Isiklikku == Péter Magyari vanaonu [[Ferenc Mádl]] oli aastatel 2000–2005 [[Ungari president]]. Tema vanaisa [[Pál Erőss]] töötas Ungari Ülemkohtu kohtunikuna ning ema [[Mónika Erőss]] oli sama kohtu peasekretär ja alates 2020. aasta aprillist [[Ungari Riiklik Kohtuamet|Ungari Riikliku Kohtuameti]] aseesimees. 2006. aastal abiellus Magyar hilisema Ungari justiitsministri [[Judit Varga]]ga. Neil on kolm last ning abielu lahutati 2023. aastal. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Magyar, Peter}} [[Kategooria:Ungari poliitikud]] [[Kategooria:Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ungari juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] a7q8x5ancf0j2mti2kcz79w0fmry64t 0 714151 7253726 7144470 2026-10-15T18:56:01Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaanisari)]] 7253726 wikitext text/x-wiki '''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.<ref name=":0">Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.</ref> Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]], [[Mäng|mängudes]] ja [[Koomiks|koomiksites]], et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.<ref name=":1">Wolf, M. J. P. (2012). ''Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation''. Routledge.</ref> Tuntud näited tehismaailmadest on [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]], milles toimuvad "[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi|Kääbiku]]" ja "[[Sõrmuste isand|Sõrmuste isanda]]" sündmused, ning [[Frank Herbert|Frank Herberti]] "[[Düün (romaanisari)|Düüni]]" sarja kõrbeplaneet [[Arrakis]].<ref>von Stackelberg, P & McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. ''Journal of Futures Studies'', ''20''(2). <nowiki>https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25</nowiki></ref> == Maailmaloome elemendid == Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast [[Žanr|žanrist]]. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. [[Teadusulme]] maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.<ref name=":0" /> Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud [[Tehiskeel|tehiskeeli]], nt Tolkieni loodud [[Kvenja keel|kvenja]] ja [[Sindarini keel|sindarini]] keeled, ning [[David J. Peterson|David J. Petersoni]] arendatud [[Dothraki keel|dothraki]] ja [[Ülem-valüüria keel|ülem-valüüria]] keeled, mida kasutati teleseriaalis "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]".<ref>Peterson, D. J. (2015). ''The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building''. Penguin Books.</ref> === Maagia süsteemid === [[Fail:Map of Middle-Earth.svg|pisi|390x390px|Kaart J.R.R. Tolkieni Keskmaast.]] Paljudes [[imeulme]]<nowiki/>maailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.<ref name=":0" /> === Geograafia === Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väljamõeldised]] c0312drqzmdginzw7m2oxxttbmw7ywa 0 715260 7253657 7156558 2026-10-15T17:32:21Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253657 wikitext text/x-wiki '''Takso''' ([[prantsuse keel]]es Taxi) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] märuli- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[1998]]. aastal. Filmid keskenduvad kiiretele autodele, tagaajamistele ja humoorikatele olukordadele ning tegevus toimub peamiselt [[Marseille]]s. Sarja idee autor ja stsenarist on [[Luc Besson]], kes tegutses kõigi [[film]]ide juures ka [[filmiprodutsent|produtsendina]]. Filmisarja tootmisega tegeles peamiselt [[filmistuudio]] [[EuropaCorp]]. Filmisari saavutas suure populaarsuse Prantsusmaal ja rahvusvaheliselt ning kujunes üheks edukamaks Euroopa kommertskino näiteks 1990. ja 2000. aastatel. Takso-filmide keskmes on taksojuht Daniel Morales, kes on kirglik kiirusearmastaja, ning politseinik Émilien Coutant-Kerbalec, kellega Daniel satub erinevatesse koostöö- ja konfliktisituatsioonidesse. Filmides põimuvad märul, komöödia ja kriminaallugu, kus olulisel kohal on autodega seotud stseenid ja kiire tempo. Sarja esimesed neli filmi moodustavad sisuliselt ühtse terviku samade peategelastega. Viies film kujutab endast osalist taaskäivitust, kus fookus liigub uutele tegelastele. == Filmid == * "[[Takso (film 1998)|Takso]]" (režissöör [[Gérard Pirès]], 1998) * "[[Takso 2]]" (režissöör [[Gérard Krawczyk]], 2000) * "[[Takso 3]]" (režissöör Gérard Krawczyk, 2003) * "[[Takso 4]]" (režissöör Gérard Krawczyk, 2007) * "[[Takso 5]]" (režissöör [[Franck Gastambide]], 2018) [[Kategooria:Filmisarjad]] ju9kgzk519mn5wnzhw53hrjv3wczgyl 0 715408 7253815 7197711 2026-10-15T22:02:52Z Kruusamägi 1530 7253815 wikitext text/x-wiki '''Sotsiaalne manipulatsioon''' on [[küberturvalisus]]e kontekstis [[kurjategija]] poolt [[psühholoogiline surve|psühholoogilise surve]] kasutamine [[ohver|ohvri]] mõjutamiseks tegema toiminguid või avaldama konfidentsiaalset teavet. Sotsiaalne manipulatsioon seisneb inimeste haavatavuse ärakasutamises, mistõttu see tugineb pigem inimkäitumise tundmisele kui tehnilistele oskustele. Sotsiaalse manipulatsiooni puhul esineb ründaja sageli usaldusväärse isiku või allikana, et võita ohvri usaldus. Selleks kasutab kurjategija eri taktikaid, nagu näiteks esinemine teise isikuna, ohvri veenmine või [[kelmus]]. Sotsiaalse manipulatsiooni eesmärgid võivad olla näiteks juurdepääsu saamine arvutisüsteemidele, et varastada andmeid või raha. Sotsiaalne manipulatsioon võib olla üks paljudest osadest keerukamas petuskeemis. ==Vaata ka== * [[internetipettus]] [[Kategooria:Küberturvalisus]] 81f391l6ee850j089n7rcdtwj1jyfal 0 715848 7253646 7164026 2026-10-15T17:32:04Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253646 wikitext text/x-wiki '''Kutsuge McCall''' ([[inglise keel]]es "The Equalizer") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2014]]. aastal. Filmid keskenduvad endisele luureagendile Robert McCallile, kes kasutab oma oskusi, et aidata abivajajaid ja karistada kurjategijaid. Sarja lavastaja on [[Antoine Fuqua]] ning peaosa mängib [[Denzel Washington]]. Filmisari põhineb 1980. aastate telesarjal "[[Kutsuge McCall]]". Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kutsuge McCall (film)|Kutsuge McCall]]" (2014) * "[[Kutsuge McCall 2]]" (2018) * "[[Kutsuge McCall 3: viimane peatükk]]" (2023) [[Kategooria:Filmisarjad]] 6xafh5tcbs5zh1p0gvsy7l8n8ega87b 0 716327 7253651 7168898 2026-10-15T17:32:12Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253651 wikitext text/x-wiki '''"Riskikuller"''' ([[prantsuse keel]]es "Le Transporteur, [[inglise keel]]es "The Transporter") on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] märulifilmide sari, mis sai alguse [[2002]]. aastal. Filmid keskenduvad professionaalsele kullerile, kes transpordib ohtlikke või ebaseaduslikke saadetisi, järgides ranget isiklikku reeglistikku. Tegevus toimub peamiselt Lõuna-Prantsusmaal ja teistes Euroopa paikades. Filmisarja idee autorid on [[Luc Besson]] ja [[Robert Mark Kamen]], kes kirjutasid ka filmide stsenaariumid. Besson tegutses kõigi filmide juures produtsendina ning sarja tootmisega tegeles peamiselt filmistuudio [[EuropaCorp]]. Filmisari saavutas rahvusvahelise tuntuse, eriti tänu oma tempokatele tagaajamistele, võitluskunstide elementidele ja stiilsele visuaalsele lahendusele. Sellest kujunes üks tuntumaid Euroopa märulibrände 2000. aastatel ning see aitas kaasa peaosalise [[Jason Statham]]i rahvusvahelise karjääri tõusule. Filmide keskmes on Frank Martin – endine eriüksuslane ja professionaalne kuller, kes tegutseb kindlate reeglite järgi: #Ära muuda kokkulepet #Ära küsi nimesid #Ära ava pakki Siiski satub Frank sageli olukordadesse, kus ta on sunnitud oma reegleid rikkuma, mis viib ohtlike konfliktide ja keeruliste krimilugudeni. Filmid ühendavad märuli, trilleri ja kriminaalse süžee, kus keskne roll on kiiretel autodel, käsivõitlusel ja pingelisel tempol. Sarja esimesed kolm filmi moodustavad ühtse terviku sama peategelasega. Hilisem film kujutab endast taaskäivitust uue näitlejaga peaosas. == Filmid == * "[[Riskikuller]]" (režissöörid [[Louis Leterrier]] ja [[Corey Yuen]], 2002) * "[[Riskikuller 2]]" (režissöör Louis Leterrier, 2005) * "[[Riskikuller 3]]" (režissöör [[Olivier Megaton]], 2008) * "[[The Transporter Refueled]]" (režissöör [[Camille Delamarre]], 2015) [[Kategooria:Filmisarjad]] t7zq383dggh1xj18xouc0on6yvxhh81 0 717261 7253645 7176602 2026-10-15T17:32:03Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253645 wikitext text/x-wiki '''"Kariibi mere piraadid"''' ([[inglise keel]]es "Pirates of the Caribbean") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] seiklus- ja fantaasiafilmide sari, mis sai alguse [[2003]]. aastal. Filmid kujutavad [[Piraadid|piraatide]] seiklusi [[Kariibi meri|Kariibi merel]] ning keskenduvad eeskätt kapten [[Jack Sparrow]]'le, kes satub koos oma liitlaste ja vaenlastega erinevatesse ohtlikesse ja üleloomulikesse olukordadesse. Sarja peaprodutsent on [[Jerry Bruckheimer]] ning filmides mängivad [[Johnny Depp]] (kapten [[Jack Sparrow]]), [[Geoffrey Rush]] (kapten [[Hector Barbossa]]) ja [[Orlando Bloom]] ([[Will Turner]]) ja [[Keira Knightley]] ([[Elizabeth Swann]]). Filmisari põhineb Walt Disney teemapargi atraktsioonil [[Kariibi mere piraadid]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus]]" (režissöör [[Gore Verbinski]], 2003) * "[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]" (režissöör Gore Verbinski, 2006) * "[[Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus]]" (režissöör Gore Verbinski, 2007) * "[[Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel]]" (režissöör [[Rob Marshall]], 2011) * "[[Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaks]]" (režissöörid [[Joachim Rønning]] ja [[Espen Sandberg]], 2017) == Välislingid == * [https://pirates.disney.com/ Koduleht] [[Kategooria:Filmisarjad]] ksmt8wwqqu86hdn6cebk75844sqa3vo 0 718546 7253634 7192038 2026-10-15T17:28:34Z Pikne 13803 7253634 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmisarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Kiired ja vihased (2001. aasta film)]]}} '''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja peaprodutsent on [[Neal H. Moritz]] ning peaosades mängivad [[Vin Diesel]] (Dominic Toretto), [[Paul Walker]] (Brian O'Conner), [[Michelle Rodriguez]] (Letty Ortiz), [[Jordana Brewster]] (Mia Toretto), [[Tyrese Gibson]] (Roman Pearce), [[Ludacris]] (Tej Parker), [[Dwayne Johnson]] (Luke Hobbs) ja [[Jason Statham]] (Deckard Shaw). Filmisari põhineb [[Ken Li]] 1998. aastal ajakirjas [[Vibe]] ilmunud artiklil "Racer X", mis käsitles ebaseaduslikke tänavasõite [[New York|New Yorgis]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" ("The Fast and the Furious"; režissöör [[Rob Cohen]], 2001) * "[[Kiired ja vihased 2]]" ("2 Fast 2 Furious" režissöör [[John Singleton]], 2003) * "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift"; režissöör [[Justin Lin]], 2006) * "[[Kiired ja vihased – Uus mudel]]" ("Fast & Furious"; režissöör Justin Lin, 2009) * "[[Kiired ja vihased 5]]" ("Fast Five"; režissöör Justin Lin, 2011) * "[[Kiired ja vihased 6]]" ("Fast & Furious 6"; režissöör Justin Lin, 2013) * "[[Kiired ja vihased 7]]" ("Furious 7"; režissöör [[James Wan]], 2015) * "[[Kiired ja vihased 8]]" ("The Fate of the Furious"; režissöör [[F. Gary Gray]], 2017) * "[[Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw]]" ("Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw"; režissöör [[David Leitch]], 2019) * "[[Kiired ja vihased 9]]" ("F9"; režissöör Justin Lin, 2021) * "[[Kiired ja vihased 10]]" ("Fast X"; režissöör [[Louis Leterrier]], 2023) == Vaata ka == * [[Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend]] [[Kategooria:Filmisarjad]] s5hlzdl5r4xy28pfgofxvm9u62fjrv1 0 718552 7253662 7192326 2026-10-15T17:32:28Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253662 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmisarjast; telesarja kohta vaata artiklit [[Võimatu missioon (telesari)]]}} [[Pilt:Mission - Impossible film series logo.svg|pisi|Filmisarja logo]] '''"Võimatu missioon"''' ([[inglise keel]]es "Mission: Impossible") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli- ja spioonifilmide sari, mis sai alguse [[1996]]. aastal. Filmide keskmes on salaluureorganisatsiooni Impossible Missions Force'i (IMF) agent Ethan Hunt, kes täidab koos oma meeskonnaga ohtlikke luure- ja eriülesandeid kõikjal maailmas. Sarja iseloomustavad keerukad spiooniintriigid, kõrgtehnoloogilised abivahendid, oskuslik maskeerumine ning suurejoonelised märulistseenid. Sarja peaprodutsendid on [[Tom Cruise]] ja [[Christopher McQuarrie]]. Ethan Hunti kehastab kõigis filmides Tom Cruise. Teistes peaosades on mänginud teiste seas [[Ving Rhames]] (Luther Stickell), [[Simon Pegg]] (Benji Dunn), [[Rebecca Ferguson]] (Ilsa Faust), [[Vanessa Kirby]] (Alanna Mitsopolis ehk Valge Lesk), [[Henry Czerny]] (Eugene Kittridge) ja [[Hayley Atwell]] (Grace). Filmisari põhineb [[Bruce Geller]]i loodud samanimelisel telesarjal, mida näidati aastatel 1966–1973. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Võimatu missioon (film 1996)|Võimatu missioon]]" ("Mission: Impossible"; režissöör [[Brian De Palma]], 1996) * "[[Võimatu missioon II]]" ("Mission: Impossible 2"; režissöör [[John Woo]], 2000) * "[[Võimatu missioon III]]" ("Mission: Impossible III"; režissöör [[J. J. Abrams]], 2006) * "[[Võimatu missioon: Variprotokoll]]" ("Mission: Impossible – Ghost Protocol"; režissöör [[Brad Bird]], 2011) * "[[Võimatu missioon: Salajane rahvas]]" ("Mission: Impossible – Rogue Nation"; režissöör [[Christopher McQuarrie]], 2015) * "[[Võimatu missioon: Tagajärjed]]" ("Mission: Impossible – Fallout"; režissöör Christopher McQuarrie, 2018) * "[[Võimatu missioon: Surmav otsus-osa I]]" ("Mission: Impossible – Dead Reckoning Part One"; režissöör Christopher McQuarrie, 2023) * "[[Võimatu missioon: Lõplik otsus]]" ("Mission: Impossible – The Final Reckoning"; režissöör Christopher McQuarrie, 2025) == Välislingid == * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83253461/48-fakti-voimatu-missiooni-seeria-kohta-millest-sul-toenaoliselt-aimugi-polnud "48 fakti "Võimatu missiooni" seeria kohta, millest sul tõenäoliselt aimugi polnud"], Kroonika, delfi.ee; 4. august 2018 [[Kategooria:Filmisarjad]] soo58d3rs2k5cnjpqv5tgzx43om8tow 0 718556 7253661 7191720 2026-10-15T17:32:27Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253661 wikitext text/x-wiki '''"Visa hing"''' ([[inglise keel]]es "Die Hard") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[1988]]. aastal. Filmide keskmes on [[New York|New Yorgi]] politseinik John McClane, kes satub korduvalt vastamisi terroristide, kurjategijate ja rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonidega. Sarja iseloomustavad pingelised märulistseenid, vaimukad dialoogid, realistlikum tegevus kui paljudes teistes sama ajastu märulifilmides ning peategelase leidlikkus näiliselt lootusetutes olukordades. John McClane'i kehastab kõigis filmides [[Bruce Willis]]. Teistes peaosades on mänginud teiste seas [[Bonnie Bedelia]] (Holly McClane), [[Reginald VelJohnson]] (Al Powell), [[William Atherton]] (Richard Thornburg), [[Samuel L. Jackson]] (Zeus Carver), [[Jeremy Irons]] (Simon Gruber), [[Timothy Olyphant]] (Thomas Gabriel) ja [[Jai Courtney]] (Jack McClane). Filmisari põhineb [[Roderick Thorp]]i romaanil "Nothing Lasts Forever" (1979), mis on järg tema romaanile "The Detective". Esimene film on romaani ekraniseering, hilisemad filmid põhinevad valdavalt originaalstsenaariumidel. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Visa hing]]" ("Die Hard"; režissöör [[John McTiernan]], 1988) * "[[Visa hing 2]]" ("Die Hard 2"; režissöör [[Renny Harlin]], 1990) * "[[Visa hing 3]]" ("Die Hard with a Vengeance"; režissöör [[John McTiernan]], 1995) * "[[Visa hing 4]]" ("Live Free or Die Hard"; režissöör [[Len Wiseman]], 2007) * "[[Visa hing: hea päev, et surra]]" ("A Good Day to Die Hard"; režissöör [[John Moore]], 2013) [[Kategooria:Filmisarjad]] l8nny2ztgkihmwfn34tzftygw8el6bw 0 718558 7253655 7191906 2026-10-15T17:32:17Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253655 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmisarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Surmarelv (film)]]}} '''"Surmarelv"''' ([[inglise keel]]es "Lethal Weapon") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[1987]]. aastal. Filmide peategelased on [[Los Angeles]]e politseidetektiivid Martin Riggs ja Roger Murtaugh, kelle töö viib nad kokku ohtlike kurjategijate ja keeruliste krimijuhtumitega. Sarja iseloomustavad hoogne märul, huumor ning kahe peategelase omavaheline koostöö ja erinevad iseloomud. Martin Riggsi kehastab kõigis filmides [[Mel Gibson]] ja Roger Murtaugh'd [[Danny Glover]]. Teistes peaosades on mänginud teiste seas [[Joe Pesci]] (Leo Getz), [[Rene Russo]] (Lorna Cole), [[Chris Rock]] (detektiiv Lee Butters) ja [[Jet Li]] (Wah Sing Ku). Sarja peaprodutsent on [[Joel Silver]]. Kõigi nelja filmi stsenaariumi kirjutas [[Shane Black]] või [[Jeffrey Boam]] ning kõik filmid lavastas [[Richard Donner]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Surmarelv (film)|Surmarelv]]" ("Lethal Weapon"; 1987) * "[[Surmarelv 2]]" ("Lethal Weapon 2"; 1989) * "[[Surmarelv 3]]" ("Lethal Weapon 3"; 1992) * "[[Surmarelv 4]]" ("Lethal Weapon 4"; 1998) [[Kategooria:Filmisarjad]] m6ni36pr8kuqnd45ivt3lgkxe310x2u 0 718563 7253644 7192048 2026-10-15T17:32:01Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253644 wikitext text/x-wiki '''"Jurassic Park"''' (hiljem ka '''"Jurassic World"''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ulme-, seiklus- ja märulifilmide sari, mis sai alguse [[1993]]. aastal. Filmide keskmes on [[geenitehnoloogia]] abil ellu äratatud [[dinosaurus]]ed ning nende ümber rajatud teemapargid ja looduskaitsealad. Lugudes käsitletakse inimese püüdu loodust kontrollida ja selle ettenägematuid tagajärgi. Sarja iseloomustavad seikluslik tegevus ja ulmelised teadussaavutused. Filmisari põhineb [[Michael Crichton]]i romaanidel "[[Jurassic Park]]" (1990) ja "[[The Lost World]]" (1995). Esimesed kaks filmi lavastas [[Steven Spielberg]]. Peaosades on eri filmides mänginud [[Sam Neill]] (Alan Grant), [[Laura Dern]] (Ellie Sattler), [[Jeff Goldblum]] (Ian Malcolm), [[Richard Attenborough]] (John Hammond), [[Chris Pratt]] (Owen Grady) ja [[Bryce Dallas Howard]] (Claire Dearing). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Jurassic Park (film)|Jurassic Park]] (režissöör [[Steven Spielberg]], 1993) * "[[Jurassic Park: Kadunud maailm]]" ("The Lost World: Jurassic Park" režissöör Steven Spielberg, 1997) * "[[Jurassic Park III]]" (režissöör [[Joe Johnston]], 2001) * "[[Jurassic World]]" (režissöör [[Colin Trevorrow]], 2015) * "[[Jurassic World: Langenud kuningriik]]" ("Jurassic World: Fallen Kingdom"; režissöör J. A. Bayona, 2018) * "[[Jurassic World: Dominion]]" (režissöör Colin Trevorrow, 2022) * "[[Jurassic World Rebirth]]" (režissöör Gareth Edwards, 2025) [[Kategooria:Filmisarjad]] 5w3sq0wgpkvscm9836lz8hpqs5v895d 0 718580 7253659 7192066 2026-10-15T17:32:24Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253659 wikitext text/x-wiki '''"Terminaator"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ulme-, märuli- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[1984]]. aastal. Filmide keskmes on inimkonna ja tehisintellekti juhitud masinate vaheline sõda. Lugudes saadetakse ajas tagasi terminaatoreid ja inimesi, et muuta tulevikku või takistada selle muutumist. Sarja peategelased on Sarah Connor, tema poeg John Connor ning neid kaitsvad või jälitavad terminaatorid. Filmisarja lõid [[James Cameron]] ja [[Gale Anne Hurd]]. [[Arnold Schwarzenegger]] kehastab enamikus filmides terminaator T-800-t. Teistes peaosades on mänginud [[Linda Hamilton]] (Sarah Connor), [[Edward Furlong]] (John Connor), [[Nick Stahl]] (John Connor), [[Christian Bale]] (John Connor), [[Emilia Clarke]] (Sarah Connor), [[Jason Clarke]] (John Connor), [[Mackenzie Davis]] (Grace) ja [[Natalia Reyes]] (Dani Ramos). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Terminaator (film)|Terminaator]]" ("The Terminator"; režissöör [[James Cameron]], 1984) * "[[Terminaator 2: Kohtupäev]]" ("Terminator 2: Judgment Day"; režissöör James Cameron, 1991) * "[[Terminaator 3: Masinate mäss]]" ("Terminator 3: Rise of the Machines"; režissöör [[Jonathan Mostow]], 2003) * "[[Terminaator: Lunastus]]" ("Terminator Salvation"; režissöör [[McG]], 2009) * "[[Terminaator Genisys]]" ("Terminator Genisys"; režissöör [[Alan Taylor]], 2015) * "[[Terminaator: Tume saatus]]" ("Terminator: Dark Fate"; režissöör [[Tim Miller]], 2019) [[Kategooria:Filmisarjad]] biy4grn515xkxeh5wdo4dnkmzy2bjei 0 718585 7253650 7192159 2026-10-15T17:32:10Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253650 wikitext text/x-wiki '''"Rambo"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli- ja sõjafilmide sari, mis sai alguse [[1982]]. aastal. Filmide peategelane on endine [[USA armee]] [[Erioperatsioonide väed|eriüksuslane]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] [[veteran]] [[John Rambo]], kes satub eri paigus võitlusse korrumpeerunud võimuesindajate, sõjaväeliste vastaste ja kuritegelike rühmitustega. Sarja iseloomustavad märulistseenid, sõjateemad ning üksikisiku võitlus ülekaalukate vastastega. John Rambot kehastab kõigis filmides [[Sylvester Stallone]]. Esimene film põhineb [[David Morrell]]i [[1972]]. aastal ilmunud romaanil "First Blood", hilisemad filmid on valminud originaalstsenaariumide põhjal. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Esimene veri]]" ("First Blood"; režissöör [[Ted Kotcheff]], 1982) * "[[Rambo: esimene veri II]] ("Rambo: First Blood Part II"; režissöör [[George P. Cosmatos]], 1985) * "[[Rambo III]]" (režissöör [[Peter MacDonald]], 1988) * "[[John Rambo (film)|John Rambo]]" ("Rambo"; režissöör Sylvester Stallone, 2008) * "[[Rambo: Viimane veri]]" ("Rambo: Last Blood"; režissöör [[Adrian Grunberg]], 2019) [[Kategooria:Filmisarjad]] oqtgl3vbffb6v6jtti59aa58dzxe3ps 0 718590 7253660 7192169 2026-10-15T17:32:26Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253660 wikitext text/x-wiki '''"Tulnukas"''' ([[inglise keel]]es "Alien") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ulme-, õudus- ja märulifilmide sari, mille esimene film ilmus [[1979]]. aastal. Filmide keskmes on inimeste kokkupuuted vaenuliku maavälise eluvormiga, keda tuntakse [[Ksenomorfid|ksenomorfina]]. Tegevus toimub peamiselt tulevikus [[kosmoselaev]]adel ja kaugetel planeetidel, kus inimesed peavad võitlema ellujäämise nimel. Sarja iseloomustavad ulmeline tegevustik, õuduselemendid ning inimese ja kõrgtehnoloogia suhete käsitlemine. Filmisarja keskne tegelane on Ellen Ripley, keda kehastab neljas esimeses filmis [[Sigourney Weaver]]. Teistes peaosades on mänginud teiste seas [[Tom Skerritt]] (Dallas), [[Michael Biehn]] (Dwayne Hicks), [[Charles S. Dutton]] (Dillon), [[Winona Ryder]] (Annalee Call), [[Noomi Rapace]] (Elizabeth Shaw), [[Michael Fassbender]] (David), [[Katherine Waterston]] (Daniels) ja [[Cailee Spaeny]] (Rain Carradine). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]" ("Alien"; režissöör [[Ridley Scott]], 1979) * "[[Tulnukad (film)|Tulnukad]]" ("Aliens"; režissöör [[James Cameron]], 1986) * "[[Tulnukas 3]]" ("Alien 3"; režissöör [[David Fincher]], 1992) * "[[Tulnukas: Ülestõusmine]]" ("Alien Resurrection"; režissöör [[Jean-Pierre Jeunet]], 1997) * "[[Prometheus (film)|Prometheus]]" (režissöör [[Ridley Scott]], 2012) * "[[Alien: Covenant]]" (režissöör Ridley Scott, 2017) * "[[Alien: Romulus]]" (režissöör [[Fede Álvarez]], 2024) [[Kategooria:Filmisarjad]] 8bdrohkw1ha4brujljq5a4yphtc4mcv 0 718596 7253647 7192408 2026-10-15T17:32:07Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253647 wikitext text/x-wiki '''"Matrix"''' ([[inglise keel]]es "The Matrix") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ulme-, märuli- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[1999]]. aastal. Filmide keskmes on tulevikumaailm, kus suurem osa inimkonnast elab teadmatuses tehisintellekti loodud virtuaalses reaalsuses nimega Matrix. Peategelane Neo ühineb vastupanuliikumisega, et võidelda inimkonda valitsevate masinate vastu. Sarja iseloomustavad filosoofilised teemad, ulmeline tegevustik, uuenduslikud eriefektid ja võitluskunstid. Filmisarja lõid õed [[Lilly Wachowski]] ja [[Lana Wachowski]], kes lavastasid koos ka esimesed kolm filmi. Peaosades mängivad [[Keanu Reeves]] (Neo), [[Laurence Fishburne]] (Morpheus), [[Carrie-Anne Moss]] (Trinity), [[Hugo Weaving]] (agent Smith), [[Jada Pinkett Smith]] (Niobe) ja [[Yahya Abdul-Mateen II]] (Morpheus). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Matrix]]" ("The Matrix"; režissöörid Lana ja Lilly Wachowski, 1999) * "[[Matrix Reloaded]]" ("The Matrix Reloaded"; režissöörid Lana ja Lilly Wachowski, 2003) * "[[Matrix Revolutions]]" ("The Matrix Revolutions"; režissöörid Lana ja Lilly Wachowski, 2003) * "[[Matrix Resurrections]]" ("The Matrix Resurrections"; režissöör Lana Wachowski, 2021) [[Kategooria:Filmisarjad]] czytyhcutx9pw77uuc5672bb6pnxe58 0 718617 7253664 7192490 2026-10-15T17:32:33Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253664 wikitext text/x-wiki '''"Üksinda kodus"''' ([[inglise keel]]es "Home Alone") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jõulu-, komöödia- ja perefilmide sari, mis sai alguse [[1990]]. aastal. Filmide peategelasteks on lapsed, kes jäävad erinevate olukordade tõttu koju üksi ning peavad leidlike võtetega kaitsma oma kodu sissemurdjate eest. Sarja iseloomustavad huumor, koomilised olukorrad, nutikad lõksud ning jõuluteemaline miljöö. Esimeses kahes filmis kehastab peategelast Kevin McCallisteri [[Macaulay Culkin]]. Tema vanemaid mängivad [[Catherine O'Hara]] ja [[John Heard]] ning sissemurdjaid Harry Lyme'i ja Marv Merchantsit [[Joe Pesci]] ja [[Daniel Stern (näitleja)|Daniel Stern]]. Hilisemates filmides on tegevus ja peategelased teised. Filmisarja lõi stsenarist ja produtsent [[John Hughes]]. Esimesed kaks filmi lavastas [[Chris Columbus]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Üksinda kodus]]" ("Home Alone"; režissöör Chris Columbus, 1990) * "[[Üksinda kodus 2: Kadunud New Yorgis]]" ("Home Alone 2: Lost in New York"; režissöör Chris Columbus, 1992) * "[[Üksinda kodus 3]]" ("Home Alone 3"; režissöör [[Raja Gosnell]], 1997) * "[[Üksinda kodus 4]]" ("Home Alone 4: Taking Back the House"; režissöör [[Rod Daniel]], 2002; telefilm) * "[[Üksinda kodus 5]]" ("Home Alone: The Holiday Heist"; režissöör [[Peter Hewitt]], 2012; telefilm) * "[[Home Sweet Home Alone]]" (režissöör [[Dan Mazer]], 2021) [[Kategooria:Filmisarjad]] i7hbxjbk0ej5ywth9v346oedgc38vqn 0 718657 7253643 7194868 2026-10-15T17:31:55Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253643 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Denis Villeneuve' filmisarjast; [[David Lynch]]i filmi kohta vaata artiklit "[[Düün (film 1984)]]"; telesarja kohta vaata artiklit "[[Düün (telesari)]]"}} '''"Düün"''' ([[inglise keel]]es "Dune") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ulmefilm]]ide sari, mis sai alguse [[2021]]. aastal. Filmisari põhineb [[Frank Herbert]]i romaanisarjal "[[Düün (romaanisari)|Düün]]". Filmide tegevus toimub kauges tulevikus ning keskendub kõrbeplaneedile Arrakis, mis on universumi ainsa melange'i ehk vürtsi leiukoht. Lugude peategelane on Paul Atreides, kes satub võitlusse võimu, usu ja oma saatuse pärast. Sarja iseloomustavad ulmeline maailm, poliitilised intriigid, usulised teemad ja suurejooneline visuaalne lahendus. Filmisarja lavastab [[Denis Villeneuve]]. Peaosades mängivad [[Timothée Chalamet]] (Paul Atreides), [[Rebecca Ferguson]] (leedi Jessica), [[Zendaya]] (Chani), [[Javier Bardem]] (Stilgar), [[Josh Brolin]] (Gurney Halleck), [[Stellan Skarsgård]] (parun Vladimir Harkonnen), [[Austin Butler]] (Feyd-Rautha Harkonnen), [[Florence Pugh]] (printsess Irulan) ja [[Anya Taylor-Joy]] (Alia Atreides). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Düün (film, 2021)|Düün]]" ("Dune"; režissöör Denis Villeneuve, 2021) * "[[Düün: Teine osa]] ("Dune: Part Two"; režissöör Denis Villeneuve, 2024) * "[[Düün: Messias]]" ("Dune: Messiah"; režissöör Denis Villeneuve; kavandatud 2026) [[Kategooria:Filmisarjad]] qj9p5uw2qwsarddwndh31kyrfcsygox 0 718660 7253727 7193234 2026-10-15T18:56:07Z PikseBot 120302 Robotipõhine lingitäpsustus: Düün → [[Düün (romaan)]] 7253727 wikitext text/x-wiki '''"Düün"''' ([[inglise keel]]es "Dune") on [[Frank Herbert]]i loodud [[ulmeromaan]]ide sari, mille esimene teos ilmus [[1965]]. aastal. Sarja tegevus toimub kauges tulevikus ning käsitleb [[poliitika]]t, [[religioon]]i, [[ökoloogia]]t, võimuvõitlust ja inimühiskonna arengut. Frank Herbert avaldas sarjas kuus romaani. Kõik kuus romaani on [[eesti keel]]es ilmunud kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Esimese romaani tõlkis [[Urmas Alas]], järgmise [[Viivi Verrev]] ning kolm viimast [[Juhan Habicht]]. Pärast Frank Herberti surma jätkasid sarja tema poeg [[Brian Herbert]] ja kirjanik [[Kevin J. Anderson]], kes avaldasid Frank Herberti märkmete põhjal mitu eellugu ja järjeromaani. == Eesti keeles ilmunud teosed == * "[[Düün (romaan)|Düün]]", tõlkinud [[Urmas Alas]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1996, 2002, 2020, 2021 * "Düüni messias", tõlkinud [[Viivi Verrev]], Varrak, 2002, 2022 * "Düüni lapsed", tõlkinud [[Juhan Habicht]], Varrak, 2004, 2022 * "Düüni jumal ja keiser", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2005, 2022 * "Düüni ketserid", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2006, 2022 * "Düün – kapiitlisaal", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2007, 2022 [[Kategooria:Romaanisarjad]] nrxws0405qyt1l8b6rk109woecfie7s 0 718680 7253663 7193067 2026-10-15T17:32:30Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253663 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis"''' ([[inglise keel]]es "Night at the Museum") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] fantaasia-, seiklus- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2006]]. aastal. Filmisari põhineb [[Horvaatia]] lastekirjaniku [[Milan Trenc]]i 1993. aastal ilmunud samanimelisel pildiraamatul. Filmide peategelane on muuseumivalvur Larry Daley, kes avastab, et öösiti ärkavad [[Muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] ellu. Koos ajalooliste tegelaste ja teiste eksponaatidega satub ta mitmesugustesse seiklustesse ning püüab lahendada muuseumi ja selle elanikega seotud probleeme. Sarja iseloomustavad fantaasiaelemendid, huumor ja ajalooliste tegelaste kujutamine. Esimeses kolmes filmis kehastab Larry Daleyt [[Ben Stiller]]. Teistes peaosades mängivad [[Robin Williams]] (Theodore Roosevelt), [[Owen Wilson]] (Jedediah), [[Steve Coogan]] (Octavius), [[Ricky Gervais]] (dr McPhee), [[Dick Van Dyke]] (Cecil Fredericks), [[Mickey Rooney]] (Gus), [[Bill Cobbs]] (Reginald), [[Rami Malek]] (vaarao Ahkmenrah) ja [[Rebel Wilson]] (Tilly). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Öö muuseumis]]" ("Night at the Museum"; režissöör [[Shawn Levy]], 2006) * "[[Öö muuseumis 2]]" ("Night at the Museum: Battle of the Smithsonian"; režissöör Shawn Levy, 2009) * "[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]]" ("Night at the Museum: Secret of the Tomb"; režissöör Shawn Levy, 2014) * "[[Öö muuseumis: Kahmunrah tõuseb taas]]" ("Night at the Museum: Kahmunrah Rises Again"; režissöör [[Matt Danner]], 2022; [[animafilm]]) [[Kategooria:Filmisarjad]] 8c1gtm8rvprhfjahwn41m2py0z1uqwx 0 718690 7253642 7193260 2026-10-15T17:31:42Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253642 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmisarjast; kirjandus- ja filmitegelase kohta vaata artiklit [[Bridget Jones (tegelane)]]}} '''"Bridget Jones"''' ([[inglise keel]]es "Bridget Jones") on [[Suurbritannia]] romantiliste komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmisari põhineb [[Helen Fielding]]i samanimelistel romaanidel. Filmide peategelane on [[Bridget Jones (tegelane)|Bridget Jones]], vallaline [[London]]i kirjastustöötaja, kes püüab leida tasakaalu töö, armuelu ja eneseteostuse vahel. Lugudes jälgitakse tema suhteid Mark Darcy ja Daniel Cleaveriga ning hilisemates filmides ka tema elu ema ja lesena. Sarja iseloomustavad romantiline huumor, eneseiroonia ja argieluliste suhete kujutamine. Bridget Jonesi kehastab kõigis filmides [[Renée Zellweger]]. Teistes peaosades mängivad [[Colin Firth]] (Mark Darcy), [[Hugh Grant]] (Daniel Cleaver), [[Jim Broadbent]] (Colin Jones), [[Gemma Jones]] (Pamela Jones), [[Sally Phillips]] (Shazza), [[Shirley Henderson]] (Jude), [[James Callis]] (Tom) ja [[Emma Thompson]] (dr Rawlings). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Bridget Jonesi päevik (film)|Bridget Jonesi päevik]]" ("Bridget Jones's Diary"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2001) * "[[Bridget Jones: täitsa lõpp]]" ("Bridget Jones: The Edge of Reason"; režissöör [[Beeban Kidron]], 2004) * "[[Bridget Jonesi beebi]]" ("Bridget Jones's Baby"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2016) * "[[Bridget Jones: poisi järele hull]]" ("Bridget Jones: Mad About the Boy"; režissöör [[Michael Morris]], 2025) [[Kategooria:Filmisarjad]] 8ijl14975g0f1tiyxr5e81zqdkbztg2 0 719102 7253653 7197824 2026-10-15T17:32:14Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Sarjad" → "Kategooria:Filmisarjad" 7253653 wikitext text/x-wiki '''"Smurfid"''' on [[Belgia]] koomiksikunstniku [[Peyo]] loodud tegelastel põhinev filmisari, mille esimene film linastus [[2011]]. aastal. Filmide peategelasteks on [[Smurfid]] – väikesed sinised olendid, kes elavad Smurfikülas. Lugude keskmes on nende seiklused, omavaheline koostöö ning vastasseis kurja võluri Gargameli ja tema kassi Azraeliga. Sarja iseloomustavad fantaasiaelemendid, huumor ja koguperefilmidele omane seikluslikkus. Esimesed kaks filmi toimuvad nii Smurfide maailmas kui ka inimeste maailmas, hilisemates filmides on suurem rõhk Smurfikülal ja selle ümbrusel. Filmisarja aluseks on Peyo loodud koomiksisari "Les Schtroumpfs", mille tegelased ilmusid esimest korda [[1958]]. aastal Belgias koomiksisarjas "[[Johan et Pirlouit]]". Esimesed kaks filmi lavastas [[Raja Gosnell]]. 2017. aastal ilmunud täispika animafilmi "[[Smurfid: Kadunud külake]]" lavastas [[Kelly Asbury]]. 2025. aastal linastunud film "[[Smurfide suur film]]" taaskäivitas filmisarja ega jätka varasemate filmide sündmustikku. Filmid: * "[[Smurfid (film)|Smurfid]]" ("The Smurfs"; 2011), režissöör [[Raja Gosnell]] * "[[Smurfid 2]]" ("The Smurfs 2"; 2013), režissöör Raja Gosnell * "[[Smurfid: Kadunud külake]]" ("Smurfs: The Lost Village"; 2017), režissöör [[Kelly Asbury]] * "[[Smurfide suur film]]" ("Smurfs"; 2025), režissöör [[Chris Miller]] [[Kategooria:Filmisarjad]] suik57vl5d2y98ymsz8yr02nn6xseiw 0 720779 7253890 7253132 2026-10-16T06:52:11Z Hannesvalk 176021 /* 6. oktoober */ 7253890 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodiazi, Lipove ja Zelena Dolina) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] t6smaeygc6osq5x7pi5dt1bp8yo97p9 7253892 7253890 2026-10-16T06:53:18Z Hannesvalk 176021 /* 8. oktoober */ 7253892 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodiazi, Lipove ja Zelena Dolina) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 5v1z6fl1x2sngv1vdrvv86qj5zn1c30 7253894 7253892 2026-10-16T06:55:46Z Hannesvalk 176021 /* 10. oktoober */ 7253894 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodiazi, Lipove ja Zelena Dolina) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] ghvcywl87gsl1b10kuled932g0vv92h 7253896 7253894 2026-10-16T06:56:50Z Hannesvalk 176021 /* 12. oktoober */ 7253896 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodiazi, Lipove ja Zelena Dolina) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jtyawg0vmxr46sbi60837sqxjeynhzi 7253975 7253896 2026-10-16T08:39:02Z Hannesvalk 176021 /* 14. oktoober */ 7253975 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodiazi, Lipove ja Zelena Dolina) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] gq56z3dy63qcetor4bk1ovv22mt6vpf 0 720874 7253532 7232443 2026-10-15T13:40:35Z ~2026-55287-06 239812 /* */ 7253532 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton (Nael, 1923-2020) | lapsed = [[Tõnu Anton]], Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aristarch Sinkeli mälestuseks |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368267/aristarch-sinkeli-malestuseks |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold ja Helju Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja Eesti Vabariigi president [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] k7u2cbj30c2uak06dgv7hcoa66eyl9t 0 720942 7253749 7244949 2026-10-15T19:14:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253749 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Praha püssirohutorn |omakeelne nimi = Prašná brána |pilt = Prag Pulverturm.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = [[Gooti arhitektuur|gooti]] |ehituse algus = 1475 |renoveeritud = 1876 |aadress = |kõrgus = 65 m |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Praha püssirohutorn''' ([[tšehhi keel]]es ''Prašná brána'') on [[Hilisgootika|hilises gooti]] stiilis torn [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. See on Praha üks kolmeteistkümnest algsest linnaväravast. See eraldab [[Staré Město|Vanalinna]] [[Nové Město (Praha)|Uuslinnast]]. Torni ehitust alustati 1475. aastal. Arhitekt ja ehitusmeister oli tšehhi päritolu [[Matěj Rejsek]] ning torni nurgakivi pani [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningas [[Ulászló II]]. Torni kõrgus on 65 m. Nimest hoolimata pole ajaloolased ühel meelel, kas torni on päriselt kasutatud [[Püssirohi|püssirohu]] hoiustamiseks.<ref name="Radio" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=Prague’s Powder Tower celebrates 550 years |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/pragues-powder-tower-celebrates-550-years-8846093 |vaadatud=2026-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260910151109/https://english.radio.cz/pragues-powder-tower-celebrates-550-years-8846093 |arhiivimisaeg=2026-09-10 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] t7wr76v7wez4fhs6a52nfs4lq036pq2 0 721156 7253870 7239854 2026-10-16T06:03:09Z Kuriuss 38125 7253870 wikitext text/x-wiki [[File:Go Ahead Eagles - Royale Union Saint-Gillloise - 53852891619 (Kevin Mac Allister).jpg|pisi|Kevin Mac Allister 2024. aastal Union Saint-Gilloise'i mängijana]] '''Kevin Mac Allister''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1997]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib kesk- või äärekaitsjana Belgia kõrgliigaklubis [[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Mac Allister on [[Argentinos Juniors]]i kasvandik. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 27. veebruaril 2016 Argentina kõrgliiga mängus [[Estudiantes de La Plata|Estudiantese]] vastu. Hooaja lõpus langes Argentinos Juniors esiliigasse, mille võitis hooajal 2016/17. Profikarjääri esimese värava lõi Mac Allister 2018. aasta märtsis [[Club de Gimnasia y Esgrima La Plata|Gimnasia y Esgrima]] vastu. 2019. aasta jaanuaris läks ta laenule [[Boca Juniors]]isse. Boca eest mängis ta Argentina kõrgliigas kaks kohtumist ning naasis seejärel Argentinos Juniorsisse. 2023. aasta juulis siirdus Mac Allister Belgia kõrgliigaklubisse [[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://rusg.brussels/fr/nouvelles/kevin-mac-allister-signe-pour-trois-saisons-lunion|title=Kevin Mac Allister signe pour trois saisons à l’Union|publisher=Royale Union Saint-Gilloise|language=fr|date=12 July 2023|access-date=14 September 2026}}</ref> 5. oktoobril 2023 mängis ta [[UEFA Euroopa Liiga]] kohtumises [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu ning viibis väljakul samal ajal oma noorema venna [[Alexis Mac Allister]]iga. Hooajal 2023/24 võitis Mac Allister Union Saint-Gilloise'iga Belgia karika ja 2024. aastal Belgia superkarika. Hooajal 2024/25 tuli klubi 90-aastase vaheaja järel Belgia meistriks. Hooajal 2025/26 võitis Union Saint-Gilloise taas Belgia karika ja 2026. aastal Belgia superkarika. 2026. aasta augustis pikendas klubi kapteniks saanud Mac Allister Union Saint-Gilloise'iga lepingut 2031. aastani.<ref>{{cite web|url=https://rusg.brussels/en/news/captain-mac-allister-remains-unionist|title=Captain Mac Allister remains an Unionist|publisher=Royale Union Saint-Gilloise|language=en|date=28 August 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Mac Allister kutsuti 2017. aastal Argentina U20-koondisse Lõuna-Ameerika U20 meistrivõistlusteks, kuid jäi vigastuse tõttu turniirilt eemale. [[Argentina jalgpallikoondis]]se kutsuti ta esimest korda 2025. aasta novembris. A-koondises debüteeris ta 14. novembril 2025 sõprusmängus [[Angola jalgpallikoondis|Angola]] vastu, mille Argentina võitis 2:0.<ref>[https://www.transfermarkt.com/kevin-mac-allister/nationalmannschaft/spieler/428920/verein_id/11940 Kevin Mac Allister - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Isiklikku == Mac Allisteri suguvõsal on peamiselt Iiri juured. Tema esivanemad pärinevad [[Donabate]]'ist [[Dublini krahvkond|Dublini krahvkonnas]]. 1865. aastal emigreerus tema esivanem Joseph McAllister Donabate'ist Argentinasse, kus perekonnanimi sai hiljem kuju "Mac Allister".<ref>{{cite news|url=https://www.independent.ie/irish-news/welcome-to-little-argentina-relatives-of-midfielder-alexis-mac-allister-celebrate-world-cup-win-in-north-dublin/42228466.html|title='Welcome to Little Argentina' – relatives of midfielder Alexis Mac Allister celebrate World Cup win in north Dublin|work=Irish Independent|date=18 December 2022|language=en|access-date=14 September 2026}}</ref> Perekonnal on ka Šoti juuri ning Mac Allister on ema kaudu Itaalia päritolu.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/football/2022/dec/12/the-mac-allister-family-friends-with-maradona-to-a-world-cup-with-messi|title=The Mac Allister family: friends with Maradona to a World Cup with Messi|first=Sid|last=Lowe|work=The Guardian|date=12 December 2022|language=en|access-date=14 September 2026}}</ref> Tema isa [[Carlos Mac Allister]] ja onu [[Patricio Mac Allister]] on endised elukutselised jalgpallurid. Ka tema vennad [[Alexis Mac Allister|Alexis]] ja [[Francis Mac Allister]] on elukutselised jalgpallurid. Alexis tuli Argentina koondisega [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aastal maailmameistriks]]. Nende nõbu Luciano Guaycochea on samuti elukutseline jalgpallur.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/football/2022/dec/12/the-mac-allister-family-friends-with-maradona-to-a-world-cup-with-messi|title=The Mac Allister family: friends with Maradona to a World Cup with Messi|first=Sid|last=Lowe|work=The Guardian|date=12 December 2022|language=en|access-date=14 September 2026}}</ref> Mac Allister abiellus 14. juunil 2025 Tatiana Batistaga, kes on endise jalgpalluri ja treeneri [[Fernando Batista]] tütar. Samal kuul teatas paar, et ootab oma esimest last.<ref>{{cite web|url=https://www.parati.com.ar/news/una-boda-con-sorpresa-kevin-mac-allister-y-tatiana-batista-esperan-su-primer-hijo/|title=Una boda con sorpresa: Kevin Mac Allister y Tatiana Batista esperan su primer hijo|first=Marite|last=Rizzo|website=Para Ti|language=es|date=16 June 2025|access-date=14 September 2026|archive-date=2025-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617022002/https://www.parati.com.ar/news/una-boda-con-sorpresa-kevin-mac-allister-y-tatiana-batista-esperan-su-primer-hijo/|url-status=bot: unknown}}</ref> Eesnime Kevin on ta saanud filmi "[[Üksinda kodus]]" peategelase Kevin McCallisteri järgi. Mac Allister ise sai sellest teada alles 18-aastaselt.<ref>{{cite web|url=https://onefootball.com/en/news/kevin-mac-allister-father-who-named-the-defender-after-the-famous-home-alone-character-predicts-summer-move-to-spain-or-italy-after-strong-performances-for-union-st-gilloise-40643944|title=Kevin Mac Allister: Father who named the defender after the famous Home Alone character predicts summer move to Spain or Italy after strong performances for Union St Gilloise|first=Zach|last=Lowy|website=OneFootball|language=en|date=31 January 2025|access-date=14 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Argentinos Juniors]] *[[Primera B Nacional|Argentina esiliiga]]: 2016/17 ;[[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia kõrgliiga]]: 2024/25 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2023/24, 2025/26 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2024, 2026 ;Individuaalsed *[[Argentina jalgpalli kõrgliiga|Argentina kõrgliiga]] hooaja sümboolne koosseis: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://rusg.brussels/en/team/kevin-mac-allister Profiil Union Saint-Gilloise'i kodulehel] {{JÄRJESTA:Mac Allister, Kevin}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] kyvlm0c0ctfqo7od8usgfy78qpvvl8x 0 721167 7253905 7234063 2026-10-16T07:20:50Z Kuriuss 38125 7253905 wikitext text/x-wiki [[File:Fulham v Everton 10052025 (7) (Beto).jpg|pisi|Beto 2025. aastal Evertoni mängijana]] '''Norberto Bercique Gomes Betuncal''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1998]] [[Lissabon]]is), mängijanimega '''Beto''', on [[Portugal]]is sündinud [[Guinea-Bissau]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[ACF Fiorentina|Fiorentina]] ja [[Guinea-Bissau jalgpallikoondis]]es. Beto mängis noorteklassides União Tiresi, [[SL Benfica|Benfica]] ja Oeirase ridades. Profikarjääri alustas ta União Tiresis. 2018. aastal liitus ta Portugali tugevuselt kolmanda liiga klubiga [[Clube Olímpico do Montijo|Olímpico do Montijo]], kelle ridades lõi hooajal 2018/19 34 liigamängus 21 väravat. 2019. aastal liitus Beto Portugali kõrgliigaklubiga [[Portimonense S.C.|Portimonense]]. Portugali kõrgliigas debüteeris ta 9. augustil 2019 mängus [[B-SAD]]-i vastu. Esimese värava kõrgliigas lõi ta 8. novembril 2020 1:3 kaotusmängus [[FC Porto|Porto]] vastu. Hooajal 2020/21 lõi ta 30 liigamängus 11 väravat. 2021. aasta augustis läks Beto hooajaks laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio|Udinese]], kusjuures leping sisaldas kohustuslikku väljaostuklauslit.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/team/udinese-complete-beto-signing|title=Udinese complete Beto signing|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=31 August 2021|access-date=14 September 2026}}</ref> 3. aprillil 2022 lõi ta [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu 5:1 võidumängus kübaratriki. Hooaja järel omandas Udinese tema mängijaõigused. Kokku lõi ta Udinese ridades kõigis võistlussarjades 65 mänguga 22 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squadra/beto-ceduto-all-everton|title=Beto ceduto all'Everton|publisher=Udinese Calcio|language=it|date=29 August 2023|access-date=14 September 2026}}</ref> 2023. aasta augustis siirdus Beto Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Everton FC|Everton]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Seal debüteeris ta 30. augustil 2023 [[EFL Cup]]i mängus [[Doncaster Rovers]]i vastu ja lõi samas kohtumises oma esimese värava Evertoni meeskonnas. Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta kolm päeva hiljem [[Sheffield United FC|Sheffield Unitedi]] vastu. Esimese liigavärava Evertoni meeskonnas lõi ta 7. detsembril 2023 3:0 võidumängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu. Kokku lõi ta Evertoni ridades 113 ametlikus kohtumises 25 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.evertonfc.com/news/2026/september/01/beto-departs-everton/|title=Beto departs Everton|publisher=Everton F.C.|language=en|date=1 September 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris naasis Beto Itaalia kõrgliigasse, sõlmides lepingu [[ACF Fiorentina|Fiorentinaga]].<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/everton-striker-beto-completes-move-fiorentina-2026-09-01/|title=Everton striker Beto completes move to Fiorentina|agency=Reuters|language=en|date=1 September 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Fiorentinas debüteeris ta 5. septembril 2026 1:2 kaotusmängus [[Torino FC|Torino]] vastu. 2022. aasta oktoobris kuulus Beto Portugali koondise esialgsesse 55-liikmelisse koosseisu [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlusteks]], kuid lõplikku koondisse ta ei pääsenud. 2024. aastal otsustas ta esindada oma päritoluriiki Guinea-Bissaud. [[Guinea-Bissau jalgpallikoondis]]es debüteeris Beto 11. oktoobril 2024 [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused|2025. aasta Aafrika rahvaste]] karikavõistluste valikmängus [[Mali jalgpallikoondis|Mali]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta 19. novembril 2024 [[Mosambiigi jalgpallikoondis|Mosambiigi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/beto/nationalmannschaft/spieler/595809/verein_id/3701 Beto - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 14.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Primeira Liga|Portugali kõrgliiga]] hooaja parim värav: [[Primeira Liga hooaeg 2020–2021|2020/21]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.acffiorentina.com/ Profiil Fiorentina kodulehel] {{JÄRJESTA:Beto}} [[Kategooria:Guinea-Bissau jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] gvzpfenuv8pnwkzqajf27334i5f907d 0 721188 7253857 7234176 2026-10-16T04:47:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253857 wikitext text/x-wiki [[File:Mandragora Udinese.png|pisi|Rolando Mandragora (2018)]] '''Rolando Mandragora''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1997]] [[Napoli]]s) on [[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino FC]]. 2018. aastal mängis ta ühe kohtumise [[Itaalia jalgpallikoondis]]es. Mandragora kasvas üles Napoli [[Scampia]] linnaosas. Tema isa juhtis kohalikku jalgpallikooli, mille olid asutanud [[Paolo Cannavaro|Paolo]] ja [[Fabio Cannavaro]]. Mandragora mängis noorteklassides Mariano Kelleris ning liitus 14-aastaselt [[Genoa CFC|Genoa]] noortesüsteemiga.<ref>{{cite news|title=Rolando Mandragora, il nuovo enfant prodige del calcio italiano|url=http://www.tuttosport.com/news/calcio/calciomercato/2015/06/27-2002372/rolando_mandragora_il_nuovo_enfant_prodige_del_calcio_italiano/|work=[[Tuttosport]]|date=27 June 2015|language=it}}</ref> Itaalia kõrgliigas debüteeris ta 29. oktoobril 2014, kui Genoa alistas [[Torino Juventus|Juventuse]] 1:0. Hooajal 2015/16 mängis Mandragora laenul Itaalia esiliigaklubis [[Delfino Pescara 1936|Pescara]]. 2016. aasta jaanuaris omandas tema mängijaõigused Juventus.<ref>{{cite web|url=https://www.juventus.com/en/news/articles/agreement-with-genoa-c-f-c-for-the-acquisition-of-the-player-rolando-mandragora|title=Agreement with Genoa C.F.C. for the acquisition of the player Rolando Mandragora|publisher=Juventus F.C.|language=en|date=19 January 2016|access-date=14 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Juventus debüteeris Mandragora 23. aprillil 2017 4:0 võidumängus Genoa vastu. Hooajal 2016/17 tuli ta Juventusega Itaalia meistriks ja võitis Itaalia karika. Järgmisel hooajal mängis ta laenul [[FC Crotone|Crotones]], kus lõi 24. septembril 2017 [[Benevento Calcio|Benevento]] vastu oma esimese värava Itaalia kõrgliigas. 2018. aastal siirdus Mandragora [[Udinese Calcio|Udinesesse]]. 2020. aasta juunis sai ta põlve eesmise ristatisideme vigastuse, mille tõttu jäi mitmeks kuuks väljakult eemale. Sama aasta oktoobris omandas Juventus tema mängijaõigused uuesti, kuid ta jäi esialgu laenule Udinesesse. 2021. aasta veebruaris läks ta laenule [[Torino FC|Torinosse]], kus mängis poolteist hooaega. 2022. aasta juulis siirdus Mandragora [[ACF Fiorentina|Fiorentinasse]].<ref>{{cite web|url=https://www.acffiorentina.com/en/news/all/news-men-first-team/2022-07-04/mandragora-is-a-viola-player|title=Mandragora is a Viola player|publisher=ACF Fiorentina|language=en|date=4 July 2022|access-date=14 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooajal 2022/23 jõudis ta klubiga nii Itaalia karika kui ka [[UEFA Konverentsiliiga]] finaali. Fiorentina jõudis Konverentsiliiga finaali ka hooajal 2023/24, kuid kaotas seal lisaajal [[PAE Olympiakós|Olympiakós]]ele 0:1. Mandragora mängis Fiorentina eest nelja hooaja jooksul kõigis võistlussarjades kokku 191 kohtumist, lõi 26 väravat ja andis 20 väravasöötu. 2026. aasta septembris naasis Mandragora püsiva üleminekuga [[Torino FC|Torinosse]].<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/en/news/02/09/2026/mandragora-joins-torino-fc_44673|title=Mandragora joins Torino FC|publisher=Torino FC|language=en|date=2 September 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Mandragora on esindanud Itaaliat U17-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. Ta kuulus Itaalia U20-koondisse [[2017. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2017. aasta U20 maailmameistrivõistlustel]], kus Itaalia saavutas kolmanda koha. 2019. aasta U21 Euroopa meistrivõistlustel oli ta Itaalia koondise kapten. [[Itaalia jalgpallikoondis]]es debüteeris Mandragora 1. juunil 2018 sõprusmängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu, mille Itaalia kaotas 1:3. See on jäänud tema ainsaks A-koondise mänguks.<ref>[https://www.transfermarkt.com/rolando-mandragora/nationalmannschaft/spieler/308279/verein/3376/plus/0 Rolando Mandragora - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 14.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Torino Juventus|Juventus]] *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2016–2017|2016/17]] *[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: 2016/17 ;[[ACF Fiorentina|Fiorentina]] *[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: teine koht 2022/23 *[[UEFA Konverentsiliiga]]: teine koht 2022/23, 2023/24 ;Itaalia U20 *[[FIFA U-20 World Cup|U20 maailmameistrivõistlused]]: kolmas koht 2017 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.torinofc.it/en/prima-squadra/2026-2027/centrocampista/mandragora-rolando Profiil Torino FC kodulehel] {{JÄRJESTA:Mandragora, Rolando}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Genoa CFC mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] bjyecxxcq85zl1s3pqxird4uqur41uk 0 721192 7253876 7234184 2026-10-16T06:18:19Z Kuriuss 38125 7253876 wikitext text/x-wiki [[File:Lucas Perri.jpg|pisi|Lucas Perri 2017. aastal Brasiilia U20-koondises]] '''Lucas Estella Perri''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1997]] [[Campinas]]es) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino FC]], kuhu ta on laenatud [[Leeds United FC|Leeds Unitedist]]. Perri alustas jalgpallurikarjääri [[Associação Atlética Ponte Preta|Ponte Preta]] noortesüsteemis ning liitus 2013. aastal [[São Paulo FC]]-ga. 2015. aastal, olles 17-aastane, hakkas ta treenima klubi põhimeeskonnaga. São Paulo esindusmeeskonnas debüteeris ta 8. detsembril 2019 Brasiilia kõrgliiga mängus [[Centro Sportivo Alagoano|CSA]] vastu, mille São Paulo võitis 2:1. Hooajal 2021 võitis ta klubiga [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlused.<ref>{{cite web|url=https://www.saopaulofc.net/campeao-paulista-de-2021/|title=Campeão Paulista de 2021|publisher=São Paulo FC|language=pt|date=23 May 2021|access-date=14 September 2026}}</ref> 2019. aasta jaanuarist mängis Perri hooaja lõpuni laenul Inglismaa kõrgliigaklubis [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]], kuid klubi esindusmeeskonnas väljakule ei pääsenud. 2022. aastal mängis ta laenul Brasiilia esiliigaklubis [[Clube Náutico Capibaribe|Náutico]], kellega võitis [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigi]] meistrivõistlused. 2022. aasta augustis liitus Perri [[Botafogo de Futebol e Regatas|Botafogoga]]. Esialgu oli ta [[Gatito Fernández]]e varuväravavaht, kuid hooaja lõpus sai temast klubi põhiväravavaht. 2023. aastal tegi ta Botafogo meeskonnas Brasiilia kõrgliigas kaasa kõik 38 mängu. 2024. aasta jaanuaris siirdus Perri Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Lyoni Olympique]], kellega sõlmis 2028. aasta juunini kehtiva lepingu.<ref>{{cite web|url=https://finance.ol.fr/en/financial-information/regulatory-information/?annee=2024|title=Brazilians Lucas Perri and Adryelson commit to OL until 2028|publisher=Olympique Lyonnais|language=en|date=5 January 2024|access-date=14 September 2026}}</ref> Klubis debüteeris ta 7. veebruaril 2024 Prantsusmaa karikamängus [[Lille OSC]] vastu. Hooajal 2023/24 jõudis ta Lyoniga Prantsusmaa karika finaali, kus kaotati [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germainile]] 1:2. Hooajal 2024/25 sai Perrist Lyoni põhiväravavaht. 2025. aasta juulis siirdus Perri [[Leeds United FC|Leeds Unitedisse]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.leedsunited.com/en/news/lucas-perri-signs-for-leeds-united|title=Lucas Perri signs for Leeds United|publisher=Leeds United F.C.|language=en|date=26 July 2025|access-date=14 September 2026}}</ref> Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta 18. augustil 2025 1:0 võidumängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu. 2026. aasta aprillis tõrjus ta [[FA Cup]]i veerandfinaalis [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu penaltiseerias kaks penaltit ning aitas Leedsil jõuda esimest korda pärast 1987. aastat võistluse poolfinaali. 2026. aasta augustis läks Perri hooajaks laenule [[Torino FC|Torinosse]]. Laenuleping sisaldab võimalust tema mängijaõigused püsivalt omandada.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/29/08/2026/perri-al-toro_44649|title=Perri al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=29 August 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Torino meeskonnas debüteeris ta 1. septembril 2026 Itaalia karikamängus [[AC Monza|Monza]] vastu ning Itaalia kõrgliigas neli päeva hiljem 2:1 võidumängus [[ACF Fiorentina|Fiorentina]] vastu. Perri on mänginud Brasiilia U20- ja U23-koondises. Esimest korda kutsuti ta [[Brasiilia jalgpallikoondis]]se 2023. aasta septembris [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmängudeks [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] ja [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.cbf.com.br/cbf-tv/95282|title=Lucas Perri comemora primeira convocação para a Seleção Brasileira|publisher=Confederação Brasileira de Futebol|language=pt|date=4 September 2023|access-date=14 September 2026}}</ref> 2025. aasta märtsis kutsuti ta taas A-koondisse [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] ja [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu peetud valikmängudeks.<ref>{{cite web|url=https://www.cbf.com.br/selecao-brasileira/noticias/selecao-masculina/a/alex-sandro-endrick-e-lucas-perri-sao-convocados-para-a-selecao|title=Alex Sandro, Lucas Perri e Endrick são convocados para a Seleção|publisher=Confederação Brasileira de Futebol|language=pt|date=14 March 2025|access-date=14 September 2026}}</ref> Brasiilia A-koondises ei ole ta seni debüteerinud. == Saavutused == ;[[São Paulo FC|São Paulo]] *Campeonato Paulista: 2021 ;[[Clube Náutico Capibaribe|Náutico]] *[[Campeonato Pernambucano]]: 2022 ;[[Botafogo de Futebol e Regatas|Botafogo]] *Taça Rio: 2023 ;[[Lyoni Olympique|Lyon]] *Prantsusmaa karikas: teine koht 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.torinofc.it/news/29/08/2026/perri-al-toro_44649 Lucas Perri Torino FC kodulehel] {{JÄRJESTA:Perri, Lucas}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:Leeds United FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] n3tfv49bh6sl7zo4qnq30hbvs8lw2do 0 721195 7253878 7252665 2026-10-16T06:21:54Z Kuriuss 38125 7253878 wikitext text/x-wiki [[File:Vincent Sierro Toulouse FC (31-12-2023).jpg|pisi|Vincent Sierro 2023. aastal Toulouse'i mängijana]] '''Vincent Olivier Sierro''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1995]] [[Sion]]is) on [[Šveits]]i [[jalgpallur]], kes mängib keskpoolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Parma Calcio 1913]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis]]es. Sierro on [[FC Sion]]i kasvandik. Esimest korda mängis ta täiskasvanute tasemel hooajal 2013/14 Sioni reservmeeskonnas Šveitsi tugevuselt kolmandas liigas. Klubi esindusmeeskonnas ja Šveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2014/15. Esimese värava Sioni põhimeeskonnas lõi ta 10. aprillil 2016 mängus [[FC Thun|Thuni]] vastu. 2017. aasta jaanuaris siirdus Sierro Saksamaa kõrgliigaklubisse [[SC Freiburg]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Saksamaa kõrgliigas mängis ta Freiburgi meeskonnas neljas kohtumises. Hooajal 2018/19 mängis ta laenul Šveitsi kõrgliigaklubis [[FC St. Gallen|St. Gallen]], mille meeskonnas lõi 35 liigamängus 11 väravat. 2019. aasta juunis liitus Sierro [[BSC Young Boys|Young Boysiga]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bscyb.ch/news-events?nid=11469&pid=1|title=Vincent Sierro für vier Jahre zu YB|publisher=BSC Young Boys|language=de|date=19 June 2019|access-date=14 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 tuli ta klubiga Šveitsi meistriks ja võitis Šveitsi karika. Young Boys kaitses meistritiitlit ka hooajal 2020/21. Kokku mängis Sierro klubi meeskonnas 119 ametlikus kohtumises ning lõi 13 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/play/blog/2023/01/le-tefece-sattache-les-services-du-milieu-de-terrain-vincent-sierro|title=Le TéFéCé s'attache les services du milieu de terrain Vincent Sierro|publisher=Toulouse FC|language=fr|date=23 January 2023|access-date=14 September 2026}}</ref> 2023. aasta jaanuaris siirdus Sierro Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Toulouse FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/play/blog/2023/01/le-tefece-sattache-les-services-du-milieu-de-terrain-vincent-sierro|title=Le TéFéCé s'attache les services du milieu de terrain Vincent Sierro|publisher=Toulouse FC|language=fr|date=23 January 2023|access-date=14 September 2026}}</ref> Sama hooaja lõpus võitis ta Toulouse'iga Prantsusmaa karika. Finaalis alistas Toulouse [[FC Nantes]]'i 5:1 ning Sierro sekkus teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/region/histoire/ere-comolli/2022-2023|title=Saison 2022-2023|publisher=Toulouse FC|language=fr|access-date=14 September 2026}}</ref> Hooaja 2023/24 eel sai Sierrost Toulouse'i kapten. Kahe ja poole hooaja jooksul pidas ta klubi meeskonnas 91 ametlikku kohtumist, lõi 12 väravat ja andis seitse väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/play/blog/2025/08/vincent-sierro-quitte-le-tefece-et-rejoint-al-shabab|title=Vincent Sierro quitte le TéFéCé et rejoint Al-Shabab|publisher=Toulouse FC|language=fr|date=19 August 2025|access-date=14 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis siirdus Sierro Saudi Araabia kõrgliigaklubisse [[Al Shabab Club|Al-Shabab]]. 2026. aasta augustis lõpetasid klubi ja mängija lepingu vastastikusel kokkuleppel. Sierro pidas Al-Shababi meeskonnas kõigis võistlussarjades 28 kohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.srf.ch/sport/fussball/internationale-ligen/internationale-fussball-news-sierro-nach-vertragsaufloesung-bei-al-shabab-auf-klubsuche|title=Sierro nach Vertragsauflösung bei Al-Shabab auf Klubsuche|publisher=SRF|language=de|date=21 August 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris liitus Sierro vabaagendina Itaalia kõrgliigaklubiga [[Parma Calcio 1913]], kellega sõlmis 2027. aasta juunini kehtiva lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.televideo.rai.it/televideo/pub/notiziasolotesto.jsp?id=1693722&pagina=202&sottopagina=01|title=Ufficiale arrivo di Sierro|publisher=Rai|language=it|date=4 September 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Parmas debüteeris ta 6. septembril 2026 1:1 viigimängus Monza vastu, kus pääses platsile teise poolaja alguses vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.parmacalcio1913.com/en/main-news/serie-a-enilive-parma-1-1-monza/|title=Serie A Enilive: Parma 1-1 Monza|publisher=Parma Calcio 1913|language=en|date=6 September 2026|access-date=14 September 2026}}</ref> Sierro mängis aastatel 2015–2016 Šveitsi U20-koondises. [[Šveitsi jalgpallikoondis]]se kutsuti ta esimest korda 2024. aasta märtsis. A-koondises debüteeris ta 26. märtsil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu, mille Šveits võitis 1:0. Ta kuulus Šveitsi koondisse [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kus Šveits jõudis veerandfinaali. Esimese koondisevärava lõi Sierro 21. märtsil 2025 1:1 viigimängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu. See oli tema 11. koondisemäng.<ref>{{cite web|url=https://www.football.ch/sfv/nationalteams/a-team/news/maenner-nationalteam-ein-remis-in-nordirland.aspx|title=Männer-Nationalteam: Ein Remis in Nordirland|publisher=Schweizerischer Fussballverband|language=de|date=21 March 2025|access-date=14 September 2026}}</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlusteks]] jäi ta Šveitsi koondise reservnimekirja ega kuulunud lõplikku turniirikoosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.football.ch/en/Portaldata/27/Resources/dokumente/nationalteams/a-team/2026/Players_List_World_Cup_2026.pdf|title=Switzerland’s squad for the FIFA World Cup 2026|publisher=Swiss Football Association|language=en|access-date=14 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/vincent-sierro/nationalmannschaft/spieler/280387/verein/3384/plus/0 Vincent Sierro - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 14.9.2026.</ref> Sierro pärineb jalgpallitaustaga perekonnast. Tema isa Serge Sierro on endine [[Valais' kanton]]i riiginõunik, kes mängis nooruses jalgpalli Sierre'i klubis ja Valais' piirkondlikus võistkonnas. Sierro vanaisa oli üks FC Crans-Montana asutajaid. == Saavutused == ;[[BSC Young Boys|Young Boys]] *[[Šveitsi kõrgliiga jalgpallis|Šveitsi kõrgliiga]]: 2019/20, 2020/21 *[[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Šveitsi karikas]]: 2019/20 ;[[Toulouse FC|Toulouse]] *[[Coupe de France|Prantsusmaa karikas]]: 2022/23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.parmacalcio1913.com/en/squad-mens-first-team/ Profiil Parma Calcio kodulehel] {{UEFA Euro 2024 Šveitsi koondis}} {{JÄRJESTA:Sierro, Vincent}} [[Kategooria:Šveitsi jalgpallurid]] [[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]] [[Kategooria:Toulouse FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Parma Calcio 1913 mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 8mym3lf4n0q6z0172vr4s7i23403c88 0 721234 7253910 7252005 2026-10-16T07:25:14Z Kuriuss 38125 7253910 wikitext text/x-wiki [[File:Pardo asselosc 2425 (cropped).jpg|pisi|Matias Fernandez-Pardo 2024. aastal [[Lille OSC|Lille]]'i mängijana]] '''Matias Fernandez-Pardo''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[2005]] [[Brüssel]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või ründajana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC|Newcastle United]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es. Fernandez-Pardo sündis Belgias Hispaania ja Itaalia päritolu perekonnas. Ta alustas jalgpallurikarjääri [[RSC Anderlecht]]i noortesüsteemis ja mängis seejärel [[KV Mechelen]]is. 2014. aastal, üheksa-aastaselt, liitus ta Prantsusmaa klubi [[Lille OSC]] noortesüsteemiga. Kuue aasta pärast naasis ta Belgiasse ja liitus [[KAA Gent]]i noortesüsteemiga.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Genti esindusmeeskonnas debüteeris Fernandez-Pardo 9. märtsil 2023 [[UEFA Konverentsiliiga]] kaheksandikfinaali mängus [[İstanbul Başakşehir FK|İstanbul Başakşehiri]] vastu. Belgia kõrgliigas debüteeris ta sama aasta aprillis mängus Seraingi vastu. Hooajal 2023/24 sai temast Genti põhimeeskonna regulaarne liige ning ta lõi 16 liigamängus kaheksa väravat. Eriti edukas oli ta Euroopa kohtade väljamängimisel, kus lõi kümne mänguga seitse väravat ja andis kaks väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis naasis Fernandez-Pardo [[Lille OSC|Lille'i]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 13. septembril 2024 [[AS Saint-Étienne]]'i vastu ning mõni päev hiljem mängis esimest korda [[UEFA Meistrite Liiga]]s. Esimese värava Lille'i meeskonnas lõi ta 10. novembril 2024 2:2 viigimängus [[OGC Nice]]'i vastu. Sama kuu mängude eest valiti ta Prantsusmaa kõrgliiga parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://lepetitlillois.com/2024/11/30/cest-sur-il-marquera-encore-des-buts-matias-fernandez-pardo-losc-elu-pepite-du-mois-de-novembre-en-ligue-1/|title=« C'est sûr, il marquera encore des buts », Matias Fernandez-Pardo (LOSC) élu « Pépite du Mois » de novembre en Ligue 1|website=Le Petit Lillois|language=fr|date=30 November 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Fernandez-Pardo Prantsusmaa kõrgliigas kaheksa väravat ja aitas Lille'il jõuda liigas kolmandaks ning kvalifitseeruda [[UEFA Meistrite Liiga]]sse. Kahe hooaja jooksul pidas ta Lille'i meeskonnas kõigis võistlussarjades 71 kohtumist ja lõi 12 väravat.<ref>{{cite web|url=https://losc.fr/en/node/19453|title=Matias Fernandez-Pardo transféré à Newcastle United FC|publisher=Lille OSC|language=fr|date=1 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris siirdus Fernandez-Pardo Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]], kellega sõlmis pikaajalise lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/newcastle-united-sign-matias-fernandez-pardo|title=Newcastle United sign Matias Fernandez-Pardo|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=1 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 5. septembril 2026 2:2 viigimängus [[AFC Bournemouth]]i vastu, kus sai platsile teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/bournemouth-h-match-report-202627|title=Newcastle United 2 AFC Bournemouth 2|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=5 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Fernandez-Pardo esindas noortekoondiste tasemel Belgiat U15-, U17-, U18- ja U19-koondises. Hispaania päritolu isa tõttu oli tal õigus esindada ka Hispaaniat ning 2025. aasta veebruaris kiitis FIFA heaks tema taotluse hakata rahvusvahelises jalgpallis esindama Hispaaniat. Märtsis kutsuti ta Hispaania U21-koondisse, kuid ta ei mänginud seal üheski kohtumises. 2026. aasta mais otsustas Fernandez-Pardo taas Belgia kasuks. Kuna ta ei olnud Hispaania koondistes mänginud, sai ta taotleda FIFA-lt koondiseõiguse tagasiviimist Belgiale; FIFA kinnitas muudatuse 14. mail 2026.<ref>{{cite web|url=https://www.belganewsagency.eu/red-devils-matias-fernandez-pardo-opts-for-the-belgian-national-team|title=Red Devils: Matias Fernandez-Pardo opts for the Belgian national team|publisher=Belga News Agency|language=en|date=12 May 2026|access-date=15 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Belgia jalgpallikoondis]]es debüteeris Fernandez-Pardo 2. juunil 2026 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu, mille Belgia võitis 2:0. Ta kuulus Belgia koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning pääses vahetusest väljakule kõigis kolmes alagrupimängus – [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptuse]], [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] ja [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu. Belgia jõudis turniiril veerandfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/articles/all-world-cup-squad-announcements|title=All FIFA World Cup 2026 squad announcements|publisher=FIFA|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/matias-fernandez-pardo/nationalmannschaft/spieler/724129/verein/3382/plus/0 Matias Fernandez-Pardo - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Ligue 1]] kuu parim noormängija: november 2024 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/matias-fernandez-pardo-profile Profiil Newcastle Unitedi kodulehel] {{Newcastle Unitedi mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}} {{JÄRJESTA:Fernandez-Pardo, Matias}} [[Kategooria:Belgia jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 3ykzl1vqodbya3oekdhhx6bh8866q3z 0 721235 7253873 7251737 2026-10-16T06:06:43Z Kuriuss 38125 7253873 wikitext text/x-wiki [[File:Okoye 2026.jpg|pisi|Maduka Okoye 2026. aastal]] '''Maduka Emilio Okoye''' (sündinud [[28. august]]il [[1999]] [[Düsseldorf]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Okoye isa on Nigeeria päritolu [[ibod|ibo]] rahvusest ja ema on sakslanna. Ta alustas jalgpallurikarjääri Düsseldorfis ning mängis noorteklassides muu hulgas [[Mönchengladbachi Borussia]] ja [[Leverkuseni Bayer]]i süsteemis. Aastatel 2009–2017 kuulus ta Leverkuseni Bayeri noortesüsteemi, misjärel naasis [[Fortuna Düsseldorf]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Fortuna Düsseldorfi reservmeeskonnas debüteeris Okoye 14. oktoobril 2017 Saksamaa tugevuselt neljanda liiga mängus [[Wuppertaler SV]] vastu. Hooajal 2018/19 sai temast reservmeeskonna põhiväravavaht. 2020. aasta juulis siirdus Okoye Hollandi kõrgliigaklubisse [[Sparta Rotterdam]]. Hooajal 2020/21 hoidis ta 28 liigamängus värava puhtana kümnel korral ning valiti Sparta hooaja parimaks mängijaks. 2021. aasta augustis pikendas ta klubiga lepingut 2025. aastani. 2021. aasta novembris teatas Inglismaa klubi [[Watford FC]], et on sõlminud Okoyega viie ja poole aasta pikkuse lepingu. Üleminek jõustus 2022. aasta jaanuaris, kuid Okoye jäi hooaja lõpuni laenule Sparta Rotterdami. Watfordi eest debüteeris ta 23. augustil 2022 [[EFL Cup]]i mängus [[Milton Keynes Dons]]i vastu. Watfordi meeskonnas mängis ta pärast seda veel ainult 7. jaanuaril 2023 Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumises [[Reading FC|Readingi]] vastu.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64167860 "Reading 2-0 Watford: Royals earn comfortable win over Hornets"]. bbc.com. 7.1.2023. Vaadatud 15.9.2026</ref> 2023. aasta augustis siirdus Okoye Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis esialgu nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Klubi eest debüteeris ta 1. novembril 2023 Itaalia karikamängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. Hooaja jooksul sai temast Udinese põhiväravavaht ning ta aitas klubil Itaalia kõrgliigasse püsima jääda. 2024. aasta augustis pikendas Okoye Udinesega lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-and-udinese-together-until-2028|title=Okoye and Udinese together until 2028|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=20 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis määras Itaalia Jalgpalliliidu föderaalkohus Okoyele kahekuulise võistluskeelu seoses 2024. aasta mänguga [[Rooma Lazio|Lazio]] vastu. Kohus leidis, et ta oli rikkunud üldist ausa käitumise põhimõtet, kuid vabastas ta spordipettuse ja mängutulemusega manipuleerimise süüdistustest.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/Apps/WebObjects/Udinese.woa/wa/viewSection?id=83904&lang=eng|title=Club statement|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=22 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Okoye sai esimese kutse [[Nigeeria jalgpallikoondis]]se 2019. aastal. A-koondises debüteeris ta 13. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu, kui sai väljakule vigastada saanud [[Francis Uzoho]] asemel vahetusest. Mäng lõppes 1:1. Ta kuulus Nigeeria koondisse [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/total-africa-cup-of-nations/news/eguavoen-announces-nigeria-final-totalenergies-afcon-squad|title=Eguavoen announces Nigeria final TotalEnergies AFCON squad|publisher=CAF|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis naasis Okoye pärast pikemat pausi Nigeeria koondise väravasse ning mängis 2:1 võidumängus [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-returns-to-nigeria-team|title=Okoye returns to Nigeria team|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=28 March 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Sama aasta juunis mängis ta koondises sõprusmängudes [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] ja [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/maduka-okoye/nationalmannschaft/spieler/340353/verein/3444/plus/0 Maduka Okoye - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Eredivisie]] kuu sümboolne koosseis: märts 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.udinese.it/squadre/prima-squadra/portieri/maduka-okoye Profiil Udinese kodulehel] * [https://madukaokoye.com/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Okoye, Maduka}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 01jb0a23w33a120lota411jl5knjsx1 7253906 7253873 2026-10-16T07:22:17Z Kuriuss 38125 7253906 wikitext text/x-wiki [[File:Okoye 2026.jpg|pisi|Maduka Okoye 2026. aastal]] '''Maduka Emilio Okoye''' (sündinud [[28. august]]il [[1999]] [[Düsseldorf]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Okoye isa on Nigeeria päritolu [[ibod|ibo]] rahvusest ja ema on sakslanna. Ta alustas jalgpallurikarjääri Düsseldorfis ning mängis noorteklassides muu hulgas [[Mönchengladbachi Borussia]] ja [[Leverkuseni Bayer]]i süsteemis. Aastatel 2009–2017 kuulus ta Leverkuseni Bayeri noortesüsteemi, misjärel naasis [[Fortuna Düsseldorf]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Fortuna Düsseldorfi reservmeeskonnas debüteeris Okoye 14. oktoobril 2017 Saksamaa tugevuselt neljanda liiga mängus [[Wuppertaler SV]] vastu. Hooajal 2018/19 sai temast reservmeeskonna põhiväravavaht. 2020. aasta juulis siirdus Okoye Hollandi kõrgliigaklubisse [[Sparta Rotterdam]]. Hooajal 2020/21 hoidis ta 28 liigamängus värava puhtana kümnel korral ning valiti Sparta hooaja parimaks mängijaks. 2021. aasta augustis pikendas ta klubiga lepingut 2025. aastani. 2021. aasta novembris teatas Inglismaa klubi [[Watford FC]], et on sõlminud Okoyega viie ja poole aasta pikkuse lepingu. Üleminek jõustus 2022. aasta jaanuaris, kuid Okoye jäi hooaja lõpuni laenule Sparta Rotterdami. Watfordi meeskonnas debüteeris ta 23. augustil 2022 [[EFL Cup]]i mängus [[Milton Keynes Dons]]i vastu. Watfordi meeskonnas mängis ta pärast seda veel ainult 7. jaanuaril 2023 Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumises [[Reading FC|Readingi]] vastu.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64167860 "Reading 2-0 Watford: Royals earn comfortable win over Hornets"]. bbc.com. 7.1.2023. Vaadatud 15.9.2026</ref> 2023. aasta augustis siirdus Okoye Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis esialgu nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 1. novembril 2023 Itaalia karikamängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. Hooaja jooksul sai temast Udinese põhiväravavaht ning ta aitas klubil Itaalia kõrgliigasse püsima jääda. 2024. aasta augustis pikendas Okoye Udinesega lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-and-udinese-together-until-2028|title=Okoye and Udinese together until 2028|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=20 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis määras Itaalia Jalgpalliliidu föderaalkohus Okoyele kahekuulise võistluskeelu seoses 2024. aasta mänguga [[Rooma Lazio|Lazio]] vastu. Kohus leidis, et ta oli rikkunud üldist ausa käitumise põhimõtet, kuid vabastas ta spordipettuse ja mängutulemusega manipuleerimise süüdistustest.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/Apps/WebObjects/Udinese.woa/wa/viewSection?id=83904&lang=eng|title=Club statement|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=22 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Okoye sai esimese kutse [[Nigeeria jalgpallikoondis]]se 2019. aastal. A-koondises debüteeris ta 13. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu, kui sai väljakule vigastada saanud [[Francis Uzoho]] asemel vahetusest. Mäng lõppes 1:1. Ta kuulus Nigeeria koondisse [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/total-africa-cup-of-nations/news/eguavoen-announces-nigeria-final-totalenergies-afcon-squad|title=Eguavoen announces Nigeria final TotalEnergies AFCON squad|publisher=CAF|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis naasis Okoye pärast pikemat pausi Nigeeria koondise väravasse ning mängis 2:1 võidumängus [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-returns-to-nigeria-team|title=Okoye returns to Nigeria team|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=28 March 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Sama aasta juunis mängis ta koondises sõprusmängudes [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] ja [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/maduka-okoye/nationalmannschaft/spieler/340353/verein/3444/plus/0 Maduka Okoye - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Eredivisie]] kuu sümboolne koosseis: märts 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.udinese.it/squadre/prima-squadra/portieri/maduka-okoye Profiil Udinese kodulehel] * [https://madukaokoye.com/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Okoye, Maduka}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] bukdvg7w20l5yoiumgw0x10tv2bftxs 0 721242 7253877 7251739 2026-10-16T06:20:14Z Kuriuss 38125 7253877 wikitext text/x-wiki [[File:Tommy Conway 16082025 (1) (cropped).jpg|pisi|Tommy Conway (2025)]] '''Tommy Daniel John Conway''' (sündinud [[6. august]]il [[2002]] [[Taunton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Middlesbrough FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Conway liitus [[Bristol City FC]] noorteakadeemiaga seitsmeaastaselt. Esimese kogemuse täiskasvanute jalgpallis sai ta hooajal 2019/20, kui mängis laenul Inglismaa tugevuselt seitsmenda liiga klubis [[Yate Town F.C.|Yate Town]]. 2020. aasta oktoobris läks ta laenule [[National League South]]i klubisse [[Bath City FC|Bath City]].<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonnas debüteeris Conway 5. aprillil 2021 Inglismaa esiliigamängus [[Coventry City FC|Coventry City]] vastu. Esimese värava lõi ta 1. mail 2021 1:4 kaotusmängus [[Millwall FC|Millwalli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja 2022/23 alguses sai Conway Bristol City põhimeeskonnas püsiva koha. 2022. aasta augustis lõi ta Inglismaa esiliigas neli väravat ning valiti [[English Football League]]'i kuu parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/news/2022/september/tommy-conway-augusts-young-player-of-the-month-on-creative-celebrations-generational-gaps-and-derby-day/|title=Tommy Conway: August’s Young Player of the Month on creative celebrations, generational gaps, and derby day|publisher=English Football League|language=en|date=12 September 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 lõi ta kõigis võistlussarjades 12 väravat. Ka hooajal 2023/24 lõi Conway kõigis võistlussarjades 12 väravat. [[FA Cup]]i kolmandas ringis lõi ta värava nii 1:1 viigimängus [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu kui ka korduskohtumises, mille Bristol City võitis tema väravast 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja lõpus valiti ta Bristol City aasta parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bristolcitysupporters.org/end-of-season-awards-2023-24/|title=End of Season Awards 2023/24|publisher=Bristol City Supporters Club & Trust|language=en|date=6 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonnas pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 92 kohtumist ja lõi 25 väravat. 2024. aasta augustis siirdus Conway [[Middlesbrough FC|Middlesbrough'sse]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cd1x5kpww3do|title=Middlesbrough sign Bristol City striker Conway|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Middlesbrough' meeskonnas 24. augustil 2024, realiseerides 2:2 viigimängus [[Portsmouth FC|Portsmouthi]] vastu 90. minutil penalti.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cx29pyn7vqgt|title=Middlesbrough 2-2 Portsmouth: Late Tommy Conway penalty secures point for Boro|publisher=BBC Sport|language=en|date=24 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Middlesbrough' meeskonnas Inglismaa esiliigas 36 mänguga 13 väravat ning oli klubi suurim väravakütt.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Conway Inglismaa esiliigas taas 13 väravat ja andis viis väravasöötu. Middlesbrough lõpetas põhihooaja viiendal kohal ja jõudis kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele, kus kaotas poolfinaalis [[Southampton FC|Southamptonile]]. Conway mängis mõlemas poolfinaalkohtumises.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/746a92c5/matchlogs/2025-2026/summary|title=Tommy Conway Match Logs 2025-2026|publisher=FBref|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Conway sündis Inglismaal, kuid sai oma Šotimaalt pärit vanaisa kaudu õiguse esindada Šotimaad. 2022. aasta septembris kutsuti ta esimest korda Šotimaa U21-koondisse. U21-koondises pidas ta kokku seitse mängu ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Šotimaa jalgpallikoondis]]se kutsuti Conway esimest korda 2024. aasta juunis. A-koondises debüteeris ta 7. juunil 2024 sõprusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu, kui sekkus 2:2 lõppenud kohtumises teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/news/euro-bound-scotland-draw-in-final-pre-tournament-friendly|title=EURO-bound Scotland draw in final pre-tournament friendly|publisher=Scottish Football Association|language=en|date=7 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Ta arvati ka Šotimaa koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteks]], kuid turniiril väljakule ei pääsenud. 2026. aasta septembri seisuga oli Conway pidanud Šotimaa A-koondises kaheksa kohtumist.<ref>[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/nationalmannschaft/spieler/801426 Tommy Conway - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[English Football League]]'i kuu parim noormängija: august 2022 *[[Bristol City]] aasta parim noormängija: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bcfc.co.uk/player/tommy-conway/ Profiil Bristol City FC kodulehel] *[https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway Profiil Šotimaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/profil/spieler/801426 Tommy Conway] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Conway, Tommy}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Middlesbrough FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 993dzaoe9jnvps9m9tyhl4n23mfbfu6 0 721291 7253587 7235633 2026-10-15T15:42:29Z Svencapoeira 67038 7253587 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kurd-pigikubi | värvus = seened | pilt = Kurd-pigikubi1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Kurd-pigikubi.jpg | pildi2_seletus = Kurd-pigikubi ''Diplocarpa irregularis'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = ''[[Cordieritidaceae]]'' | perekond = ''[[Diplocarpa]]'' | liik = '''Kurd-pigikubi''' ''Diplocarpa irregularis'' }} '''Kurd-pigikubi''' (''Diplocarpa fischeri'') on seltsi [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Sarnane liik ''[[Diplocarpa irregularis]]'' esineb [[Põhja-Ameerika]]s. Seen on nime saanud Saksa botaaniku ja mükoloogi [[Wolfgang Fischer]]i järgi. Seen kasvab lehtpuudel, teda on leitud Eestist. == Välislingid == * {{Elurikkus|1190721}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] 0ntlchu7crt6g3b204dvu2kir637w1i 7253588 7253587 2026-10-15T15:43:04Z Svencapoeira 67038 7253588 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kurd-pigikubi | värvus = seened | pilt = Kurd-pigikubi1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Kurd-pigikubi.jpg | pildi2_seletus = Kurd-pigikubi ''Diplocarpa irregularis'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = ''[[Cordieritidaceae]]'' | perekond = ''[[Diplocarpa]]'' | liik = '''Kurd-pigikubi''' ''Diplocarpa irregularis'' }} '''Kurd-pigikubi''' (''Diplocarpa fischeri'') on seltsi [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Sarnane liik ''Diplocarpa irregularis'' esineb [[Põhja-Ameerika]]s. Seen on nime saanud Saksa botaaniku ja mükoloogi [[Wolfgang Fischer]]i järgi. Seen kasvab lehtpuudel, teda on leitud Eestist. == Välislingid == * {{Elurikkus|1190721}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] 112y3qn7efizwk44q858s64uuqyioks 0 721297 7253921 7250405 2026-10-16T07:44:59Z Kuriuss 38125 7253921 wikitext text/x-wiki [[File:Ferran Jutglà - UE Sant Andreu.jpg|pisi|Ferran Jutglà (2019)]] '''Ferran Jutglà Blanch''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1999]] [[Sant Julià de Vilatorta]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ründaja või äärepoolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Celta de Vigo]]. == Klubikarjäär == === Algusaastad === Jutglà sündis ja kasvas üles Kataloonias Barcelona provintsis Sant Julià de Vilatorta linnas. Ta alustas jalgpallurikarjääri kodulinna klubis CF Sant Julià de Vilatorta ning mängis seejärel Vic Riuprimeri noortesüsteemis. 2012. aastal, 13-aastaselt, liitus ta [[RCD Espanyol]]i noorteakadeemiaga. 2015. aastal lahkus ta Espanyolist ning mängis järgnevatel aastatel Vic Riuprimeri ja Unificación Bellvitge noortemeeskonnas ning kodulinna klubi Sant Julià esindusmeeskonnas.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|title=Ferran Jutglà|publisher=Club Brugge KV|language=en|access-date=16 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20251105072822/https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|archive-date=2025-11-05|url-status=dead}}</ref> 2017. aasta suvel liitus Jutglà [[UE Sant Andreu]]ga. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 20. augustil 2017 Hispaania tugevuselt neljanda liiga mängus Santboià vastu, kui pääses väljakule 0:0 viigimängus vahetusest. Esimese värava lõi ta 3. septembril 2017 2:0 võidumängus Pobla de Mafumeti vastu. 2018. aasta veebruaris siirdus Jutglà [[Valencia CF]]-i noortesüsteemi. Sama aasta juulis naasis ta Espanyoli, kes laenas ta kohe üheks hooajaks tagasi Sant Andreu esindusmeeskonda. Hooajal 2018/19 lõi ta Hispaania tugevuselt neljandas liigas 39 mänguga seitse väravat. 2019. aasta suvel naasis ta Espanyoli ning arvati klubi reservmeeskonda. Hooajal 2019/20 sai temast Espanyoli reservmeeskonna kapten. Kahe hooaja jooksul lõi ta reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas 52 mänguga 12 väravat. Espanyoli esindusmeeskonnas ta väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|title=Ferran Jutglà|publisher=Club Brugge KV|language=en|access-date=16 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20251105072822/https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|archive-date=2025-11-05|url-status=dead}}</ref> === Barcelona === 2021. aasta juunis lahkus Jutglà Espanyolist ja siirdus [[FC Barcelona]]sse. Esialgu mängis ta Barcelona reservmeeskonnas, kelle ridades lõi hooajal 2021/22 Hispaania tugevuselt kolmandas liigas 32 mänguga 19 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|title=Ferran Jutglà|publisher=Club Brugge KV|language=en|access-date=16 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20251105072822/https://www.clubbrugge.be/en/teams/a-kern/players/ferran-jutgl%C3%A0|archive-date=2025-11-05|url-status=dead}}</ref> Barcelona esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris Jutglà 12. detsembril 2021; seal sai ta platsile vahetusest 2:2 viigimängus [[CA Osasuna]] vastu. Kuus päeva hiljem kuulus ta esimest korda esindusmeeskonna algkoosseisu ning lõi 3:2 võidumängus [[Elche CF]]-i vastu oma esimese värava Hispaania kõrgliigas. Ta viis Barcelona 16. minutil pealöögiga juhtima.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2421331|title=Barça 3-2 Elche: Victory for the future|publisher=FC Barcelona|language=en|date=18 December 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> 5. jaanuaril 2022 lõi Jutglà võiduvärava Hispaania karikasarja kolmanda ringi mängus [[Linares Deportivo]] vastu. Barcelona võitis kohtumise 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2440787/linares-deportivo-1-2-fc-barcelona-late-recovery-to-reach-last-16|title=Linares Deportivo 1-2 FC Barcelona: Late recovery to reach last 16|publisher=FC Barcelona|language=en|date=5 January 2022|access-date=16 September 2026}}</ref> Barcelona esindusmeeskonnas pidas ta hooajal 2021/22 kõigis võistlussarjades kokku üheksa kohtumist ja lõi kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/2903878/nine-debutants-under-xavi|title=Nine debutants under Xavi|publisher=FC Barcelona|language=en|date=13 November 2022|access-date=16 September 2026}}</ref> === Club Brugge === 2022. aasta juunis siirdus Jutglà Belgia kõrgliigaklubisse [[Club Brugge KV]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Üleminekusumma oli ligikaudu viis miljonit eurot. Klubi meeskonnas debüteeris ta 17. juulil 2022 Belgia superkarikamängus [[KAA Gent|Genti]] vastu. Brugge võitis kohtumise 1:0 ning Jutglà võitis klubiga oma esimese karika. 13. septembril 2022 lõi Jutglà oma esimese värava [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kui realiseeris võõrsil penaltist värava 4:0 võidumängus [[FC Porto]] vastu. Sama aasta oktoobris lõi ta Meistrite Liiga alagrupimängus värava ja andis väravasöödu 2:0 võidumängus [[Madridi Atlético]] vastu. Ta valiti kohtumise parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/027a-164a6c6cae8b-eed07be11e6d-1000--in-the-zone-club-brugge-s-chaos-theory/|title=In the Zone: Club Brugge's chaos theory|publisher=UEFA|language=en|date=6 October 2022|access-date=16 September 2026}}</ref> Brugge jõudis Meistrite Liigas kaheksandikfinaali. Hooajal 2022/23 lõi Jutglà Belgia kõrgliigas 34 mänguga 13 väravat ning oli klubi suurim väravakütt. 23. aprillil 2023 lõi ta oma profikarjääri esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]], kui Brugge alistas [[KAS Eupen|Eupeni]] 7:0. Hooajal 2023/24 lõi Jutglà Belgia kõrgliigas 35 mänguga kaheksa väravat. [[UEFA Konverentsiliiga]] veerandfinaali korduskohtumises 18. aprillil 2024 lõi ta mõlemad väravad 2:0 võidumängus Kreeka klubi [[PAOK FC]] vastu. Brugge pääses kahe mängu kokkuvõttes 3:0 võiduga poolfinaali, kus kaotas Itaalia klubile [[ACF Fiorentina]]. Samal hooajal võitis Brugge Belgia meistrivõistlused esimest korda pärast 2022. aastat. Jutglà valiti Belgia kõrgliiga hooaja ilusaima värava autoriks [[Royal Antwerp]]i vastu löödud värava eest.<ref>{{cite web|url=https://www.proleague.be/nieuws/live-ontdek-hier-alle-winnaars-van-de-pro-league-awards|title=Ontdek hier alle winnaars van de Pro League Awards|publisher=Pro League|language=nl|date=27 May 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 lõi Jutglà Belgia kõrgliigas 36 mänguga kümme väravat ja Meistrite Liigas kaks väravat. Brugge jõudis Meistrite Liigas kaheksandikfinaali, kus kaotas kahe mängu kokkuvõttes 1:6 [[Aston Villa FC|Aston Villale]]. 2025. aasta mais võitis Jutglà Bruggega Belgia karika. Finaalis alistati [[RSC Anderlecht]] 2:1 ning Jutglà kuulus Brugge algkoosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/club-wint-de-croky-cup|title=The Croky Cup is ours!|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=5 May 2025|access-date=16 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260213072408/https://www.clubbrugge.be/en/news/club-wint-de-croky-cup|archive-date=2026-02-13|url-status=dead}}</ref> Kolme hooaja jooksul pidas Jutglà Club Brugge meeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 148 kohtumist, lõi 40 väravat ja andis 24 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://play.clubbrugge.be/en/news/ferran-jutgl%C3%A0-naar-celta-de-vigo|title=Ferran Jutglà on his way to Celta de Vigo|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=24 June 2025|access-date=16 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260420161501/https://play.clubbrugge.be/en/news/ferran-jutgl%C3%A0-naar-celta-de-vigo|archive-date=2026-04-20|url-status=dead}}</ref> === Celta de Vigo === 2025. aasta juunis siirdus Jutglà Hispaania kõrgliigaklubisse [[Celta de Vigo]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://rccelta.es/equipo/actualidad/ferran-jutgla-asociacion-y-gol-para-la-delantera-celeste/|title=Ferran Jutglà: asociación y gol para la delantera celeste|publisher=RC Celta|language=es|date=24 June 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimesed väravad Celta ridades lõi ta 26. oktoobril 2025, kui tegi 3:2 võidumängus Osasuna vastu kaks väravat. Ta viis Celta 26. minutil juhtima ja lõi 69. minutil viigivärava. Hooajal 2025/26 lõi ta Hispaania kõrgliigas 30 mänguga üheksa väravat ning andis kolm väravasöötu. Kõigis võistlussarjades lõi ta 44 kohtumisega kümme väravat, sealhulgas ühe [[UEFA Euroopa Liiga]]s.<ref>[https://fbref.com/en/players/2a9f6b4d/matchlogs/2025-2026/summary Ferran Jutglà Match Logs 2025-2026]. FBref. Vaadatud 16.9.2026.</ref> Hooaja 2026/27 esimese värava lõi Jutglà 13. septembril 2026 Hispaania kõrgliigamängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu. Ta viis Celta 41. minutil juhtima, kuid kohtumine lõppes 1:1 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://rccelta.es/en/equipo/actualidad/points-shared-at-abanca-balaidos-celta-1-1-malaga-cf/|title=Points shared at Abanca Balaídos. Celta 1-1 Málaga CF|publisher=RC Celta|language=en|date=13 September 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Jutglà on mänginud Kataloonia mitteametlikus [[Kataloonia jalgpallikoondis|jalgpallikoondises]]. Ta debüteeris seal 25. mail 2022 [[sõprusmäng]]us [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] vastu. Ta vahetas 59. minutil välja [[Gerard Deulofeu]] ja lõi kohtumise viienda värava, aidates Kataloonia 6:0 võidule. 29. mail 2024 lõi Jutglà värava Kataloonia 2:2 viigimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, viies oma meeskonna 9. minutil juhtima.<ref>{{cite web|url=https://www.fepafut.com/blog/2024/05/29/panama-se-lleva-la-copa-de-catalunya/|title=Panamá se lleva la copa de Catalunya|publisher=Federación Panameña de Fútbol|language=es|date=29 May 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> 28. mail 2025 mängis ta ka Kataloonia 2:0 võidumängus Costa Rica vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.3cat.cat/esport3/en-directe-catalunya-costa-rica-la-seleccio-catalana-torna-a-laccio-a-tv3/noticia/3354001/|title=Catalunya es reivindica tombant Costa Rica amb gols d'Antoniu Roca i Carles Aleñá (2-0)|publisher=Esport3|language=ca|date=28 May 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Kokku on ta pidanud Kataloonia koondises kolm kohtumist ja löönud kaks väravat. Hispaania A-koondises ei ole Jutglà mänginud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ferran-jutgla/nationalmannschaft/spieler/599231 Ferran Jutglà - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 16.9.2026.</ref> == Isiklikku == Jutglà on rääkinud, et kaalus 17–18-aastaselt jalgpallurikarjäärist loobumist, kui Espanyol ta esimest korda oma noortesüsteemist välja arvas. Sant Andreus mängides teenis ta ligikaudu 700 eurot kuus, millest kulus suur osa treeningutele sõitmiseks. Lisaraha teenimiseks läbis ta koos sõbraga vetelpäästjakursuse ning töötas seejärel mõne kuu jooksul vetelpäästjana Kataloonias Sant Julià de Vilatortas ja [[Vilanova de Sau]]s. Jutglà vanemad pidasid ettevõtet ning toetasid tema jalgpallurikarjääri juba lapsepõlves.<ref>{{cite web|url=https://www.relevo.com/futbol/liga-belga/ferran-jutgla-sant-andreu-cobraba-20231213060935-nt.html|title=Ferran Jutglà: "En el Sant Andreu cobraba 700 euros y me los gastaba en gasolina, llegué a trabajar como socorrista"|publisher=Relevo|language=es|date=13 December 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Club Brugge KV]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meistrivõistlused]]: 2023/24 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2024/25 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2022 ;Individuaalsed *Belgia kõrgliiga hooaja ilusaim värav: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.laliga.com/en-GB/player/f-jutgla Ferran Jutglà] La Liga kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/ferran-jutgla/profil/spieler/599231 Ferran Jutglà] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Jutgla, Ferran}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]] [[Kategooria:Celta de Vigo mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] sqeyuein9j47jgl1x2afhsizws95qht 0 721309 7253887 7235353 2026-10-16T06:45:30Z Kuriuss 38125 7253887 wikitext text/x-wiki [[File:Eric Garcia Argentina v Spain 19 July 2026-313 (cropped).jpg|pisi|Eric García (2026)]] '''Eric García Martret''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[2001]] [[Martorell]]is) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib keskkaitsja, paremkaitsja või kaitsva poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[FC Barcelona]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Garcia sündis ja kasvas üles [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is Martorelli linnas. Ta liitus 2008. aastal, seitsmeaastaselt, FC Barcelona jalgpallikooliga ning jätkas õpinguid klubi noorteakadeemias [[La Masia]]. Barcelona noortesüsteemis mängis ta kokku üheksa aastat ja oli erinevates vanuseklassides meeskonna kapten. Noorena olid tema eeskujudeks Barcelona kaitsjad [[Carles Puyol]], [[Gerard Piqué]] ja [[Javier Mascherano]].<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/noticies/2163526/eric-garcia-segon-fitxatge-del-barca|title=Eric Garcia is FC Barcelona's second signing|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 June 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> 2017. aastal, 16-aastaselt, siirdus Garcia Inglismaa kõrgliigaklubi [[Manchester City FC|Manchester City]] noorteakadeemiasse. Esimesel hooajal oli ta klubi U18-meeskonna kapten ning mängis ka U19-meeskonnaga [[UEFA Noorteliiga]]s. 2018. aasta suvel osales ta Manchester City esindusmeeskonnaga hooajaeelsel turneel Ameerika Ühendriikides. Manchester City esindusmeeskonnas debüteeris Garcia 18. detsembril 2018 [[EFL Cup|Inglismaa liigakarika]] veerandfinaalis [[Leicester City FC|Leicester City]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja mängis keskkaitses koos [[Nicolás Otamendi]]ga. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga, kuid Manchester City pääses penaltiseerias saadud võiduga poolfinaali. Garcia mängis samal hooajal ka mõlemas liigakarika poolfinaalkohtumises [[Burton Albion FC|Burton Albioni]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/noticies/2163526/eric-garcia-segon-fitxatge-del-barca|title=Eric Garcia is FC Barcelona's second signing|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 June 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> [[Premier League]]'is debüteeris Garcia 21. septembril 2019, kui sai platsile 63. minutil vahetusest 8:0 võidumängus [[Watford FC|Watfordi]] vastu. Hooajal 2019/20 mängis ta Inglismaa kõrgliigas 13 kohtumises. 2020. aasta juunis kuulus ta pärast koroonapandeemiast tingitud võistluspausi Manchester City algkoosseisu mängus [[Londoni Arsenal]]i vastu, kuid põrkas kohtumise lõpus kokku oma meeskonna väravavahi [[Ederson Moraes|Ederson]]iga ja viidi haiglasse. Järgmisel päeval lubati ta haiglast koju. 2020. aasta augustis teatas Manchester City peatreener [[Pep Guardiola]], et Garcia oli otsustanud klubiga lepingut mitte pikendada. Hooajal 2020/21 mängis Garcia Inglismaa kõrgliigas kuues kohtumises ning tuli Manchester Cityga Inglismaa meistriks. Samal hooajal jõudis klubi [[UEFA Meistrite Liiga]] finaali, kus kaotas [[Chelsea FC|Chelseale]] 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/noticies/2163526/eric-garcia-segon-fitxatge-del-barca|title=Eric Garcia is FC Barcelona's second signing|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 June 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> 2021. aasta juunis teatas FC Barcelona Garcia naasmisest klubisse. Tema leping Manchester Cityga oli lõppenud, mistõttu siirdus ta Barcelonasse üleminekutasuta. Garcia sõlmis viieaastase lepingu 2026. aasta juunini ning tema väljaostuklausel määrati 400 miljonile eurole.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/noticies/2163526/eric-garcia-segon-fitxatge-del-barca|title=Eric Garcia is FC Barcelona's second signing|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 June 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> Barcelona esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris Garcia 15. augustil 2021, kui kuulus algkoosseisu 4:2 võidumängus [[Real Sociedad]]i vastu. Esimesel hooajal mängis ta Hispaania kõrgliigas 26 kohtumises. Samuti debüteeris ta Barcelona meeskonnas UEFA Meistrite Liigas. Esimese värava Barcelona esindusmeeskonnas ja ühtlasi oma profikarjääris lõi Garcia 3. septembril 2022, kui tema 50. minuti tabamus vormistas 3:0 võidu [[Sevilla FC]] üle. Väravasöödu andis tema endine Manchester City meeskonnakaaslane [[Jules Koundé]].<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2779209/raphinha-and-eric-score-first-competitive-goals/amp|title=Raphinha and Eric score first competitive goals|publisher=FC Barcelona|language=en|date=3 September 2022|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 tuli Garcia Barcelonaga Hispaania meistriks ning võitis Hispaania superkarika. 2023. aasta septembris läks Garcia hooajaks laenule Hispaania kõrgliigaklubisse [[Girona FC]]. Laenuleping kestis 2024. aasta juunini ega sisaldanud väljaostuõigust.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/3664609/eric-garcia-loaned-to-girona|title=Eric Garcia loaned to Girona|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 September 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Garcia Girona meeskonnas 27. septembril 2023, kui tema tabamus tõi klubile võõrsil 2:1 võidu [[Villarreal CF|Villarreali]] üle. Selle võiduga tõusis Girona esimest korda klubi ajaloos Hispaania kõrgliiga liidriks.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/3736389/status-check-on-the-fc-barcelona-loanees|title=Status check on the FC Barcelona loanees|publisher=FC Barcelona|language=en|date=14 October 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 pidas Garcia Gironaga Hispaania kõrgliigas 32 kohtumist ja lõi viis väravat. Girona lõpetas meistrivõistlused kolmandal kohal ning kvalifitseerus esimest korda klubi ajaloos UEFA Meistrite Liigasse. 2024. aasta suvel naasis Garcia Barcelonasse. Uue peatreeneri [[Hansi Flick]]i käe all hakkas ta lisaks keskkaitsele mängima ka paremkaitsja ja kaitsva poolkaitsjana. 2025. aasta jaanuaris lõi ta oma esimese värava UEFA Meistrite Liigas, kui tema 86. minuti tabamus viigistas võõrsil [[Lissaboni Benfica]] vastu seisu 4:4-le. Barcelona võitis kohtumise lõpuks 5:4.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4263481/eric-garcia-leading-the-way|title=Eric Garcia leading the way|publisher=FC Barcelona|language=en|date=12 May 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> 2025. aasta märtsis pidas Garcia Barcelonas oma 100. ametliku kohtumise. Ta jõudis selle tähiseni Hispaania kõrgliigamängus oma endise koduklubi Girona vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4241181/eric-garcia-completes-first-century|title=Eric Garcia completes first century|publisher=FC Barcelona|language=en|date=30 March 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Sama aasta 6. mail lõi Garcia värava Meistrite Liiga poolfinaali korduskohtumises [[Milano Internazionale]] vastu. Ta vähendas esimesel poolajal Barcelona kaotusseisu 1:2-le, kuid klubi kaotas lõpuks pärast lisaaega 3:4 ja langes kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 6:7 konkurentsist. Viis päeva hiljem lõi Garcia värava ka Hispaania kõrgliigamängus [[Madridi Real]]i vastu, alustades Barcelona tagasitulekut 0:2 kaotusseisust. Barcelona võitis kohtumise 4:3.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4263481/eric-garcia-leading-the-way|title=Eric Garcia leading the way|publisher=FC Barcelona|language=en|date=12 May 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 lõi Garcia Barcelona meeskonnas kõigis võistlussarjades 45 kohtumisega viis väravat. Ta võitis klubiga Hispaania meistrivõistlused, Hispaania karika ja Hispaania superkarika. Hooajal 2025/26 sai Garciast Barcelona põhikoosseisu mängija. 2025. aasta detsembris oli ta ainus Barcelona jalgpallur, kes oli osalenud kõigis klubi senises 24 ametlikus kohtumises. Ta oli ühtlasi meeskonnas kõige rohkem mänguminuteid kogunud jalgpallur.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4421131/eric-garcia-24-out-of-24/amp|title=Eric Garcia, 24 out of 24|publisher=FC Barcelona|language=en|date=18 December 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> 2025. aasta detsembris pikendas Garcia Barcelonaga lepingut 2031. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4418070/eric-signs-contract-renewal-with-barca-to-2031|title=Eric signs contract renewal with Barça to 2031|publisher=FC Barcelona|language=en|date=11 December 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas ta Barcelona ridades kõigis võistlussarjades 51 kohtumist ning võitis klubiga kolmandat korda Hispaania meistrivõistlused ja Hispaania superkarika. == Koondisekarjäär == Garcia on mänginud Hispaania U16-, U17-, U19-, U21- ja U23-koondises. 2017. aastal tuli ta Hispaania U17-koondisega Euroopa meistriks. Sama aasta U17 maailmameistrivõistlustel jõudis Hispaania finaali, kus kaotas Inglismaale 2:5. 2019. aastal võitis Garcia Hispaania U19-koondisega Euroopa meistrivõistlused ning valiti turniiri sümboolsesse koosseisu. [[Hispaania jalgpallikoondis]]se kutsuti Garcia esimest korda 2020. aasta augustis. A-koondises debüteeris ta 6. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] vastu, kui vahetas 61. minutil välja [[Sergio Ramos]]e. Hispaania võitis kohtumise 4:0.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/2285753/present-and-future-eric-garcia|title=Present and future: Eric Garcia|publisher=FC Barcelona|language=en|date=10 October 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> Garcia kuulus Hispaania koondisse [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], mis toimusid 2021. aastal. Ta mängis turniiril kolmes kohtumises, kuuludes algkoosseisu nii veerandfinaalis [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] kui ka poolfinaalis [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. Hispaania kaotas poolfinaalis Itaaliale penaltiseerias. 2021. aasta suvel kuulus Garcia ka Hispaania olümpiakoondisse [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]]. Ta kuulus algkoosseisu kõigis kuues kohtumises ja mängis turniiril kõik minutid. Hispaania jõudis finaali, kus kaotas Brasiiliale pärast lisaaega 1:2 ning võitis hõbemedali.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/2285753/present-and-future-eric-garcia|title=Present and future: Eric Garcia|publisher=FC Barcelona|language=en|date=10 October 2021|access-date=16 September 2026}}</ref> Garcia kuulus Hispaania koondisse ka [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] Kataris, kuid turniiril väljakule ei pääsenud. Hispaania langes konkurentsist kaheksandikfinaalis, kaotades [[Maroko jalgpallikoondis|Marokole]] penaltiseerias. 2024. aastal kuulus Garcia Hispaania olümpiakoondisse [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudel]]. Ta mängis turniiril kõigis kuues Hispaania kohtumises, sealhulgas finaalis Prantsusmaa vastu. Hispaania võitis finaali pärast lisaaega 5:3 ning Garcia tuli olümpiavõitjaks. 2026. aasta mais arvati Garcia Hispaania koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]]. Alagrupiturniiril ja väljalangemismängudes kuni finaalini ta väljakule ei pääsenud. 19. juulil toimunud finaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu vahetas ta 99. minutil välja [[Aymeric Laporte]]'i. Hispaania võitis kohtumise pärast lisaaega 1:0 ning Garcia tuli esimest korda maailmameistriks.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/en/selecciones/seleccion-absoluta/historia-partidos|title=Histórico de partidos|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Garcia pidanud Hispaania A-koondises 22 kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/eric-garcia/nationalmannschaft/spieler/466794/verein_id/3375 Eric García - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 16.9.2026</ref> == Saavutused == ;[[Manchester City FC]] *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020/21]] *[[EFL Cup|Inglismaa liigakarikas]]: 2018/19, 2019/20, 2020/21 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: finalist [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020/21]] ;[[FC Barcelona]] *[[La Liga|Hispaania meistrivõistlused]]: [[La Liga hooaeg 2022–2023|2022/23]], [[La Liga hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[La Liga hooaeg 2025–2026|2025/26]] *[[Copa del Rey|Hispaania karikas]]: 2024/25 *[[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2023, 2025, 2026 ;Hispaania U17 *[[UEFA U-17 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U17 meistrivõistlused]]: 2017 *[[FIFA U-17 World Cup|U17 maailmameistrivõistlused]]: teine koht 2017 ;Hispaania U19 *[[UEFA U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U19 meistrivõistlused]]: 2019 ;Hispaania olümpiakoondis *[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: kuld [[jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]], hõbe [[jalgpall 2020. aasta suveolümpiamägudel|2020]] ;Hispaania *[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[FIFA World Cup 2026|2026]] ;Individuaalsed *Euroopa U19 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2019 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/players/24635/eric-garcia Profiil FC Barcelona kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/eric-garcia/profil/spieler/466794 Eric Garcia] Transfermarkti lehel {{FC Barcelona mängijad}} {{UEFA Euro 2020 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Garcia, Eric}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 0tel0v697tyfsi03vaxyeery30uat9g 0 721410 7253903 7253316 2026-10-16T07:13:03Z Kuriuss 38125 7253903 wikitext text/x-wiki [[File:Patrick Cutrone 2021.png|pisi|Patrick Cutrone (2021)]] '''Patrick Cutrone''' (sündinud [[3. jaanuar]]il [[1998]] [[Como]]s) on [[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[AC Monza]]. == Klubikarjäär == Cutrone sündis ja kasvas üles Põhja-Itaalias [[Como provints]]is. Tema isa Pasquale Cutrone oli pärit [[Molise]] maakonnast ning ema [[Lombardia]] maakonnast. Cutrone alustas jalgpallurikarjääri kohaliku klubi Parediense noortesüsteemis. 2007. aastal, üheksa-aastaselt, liitus ta [[AC Milan]]i noorteakadeemiaga, kus mängis järgmised kümme aastat. Noorena oli tema eeskujuks endine Milani ründaja [[Filippo Inzaghi]].<ref>{{cite web|url=https://www.legab.it/news/cutrone-vince-lmvp-della-serie-bkt-2023-2024|title=Cutrone MVP della Serie BKT 2023/2024|publisher=Lega B|language=it|date=11 May 2024|access-date=18 September 2026}}</ref> Milani esindusmeeskonnas ja [[Serie A]]s debüteeris Cutrone 21. mail 2017, kui sai platsile 85. minutil vahetusest 3:0 võidumängus [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu. Esimese värava lõi ta Milani ridades 3. augustil 2017 [[UEFA Euroopa Liiga]] kolmanda eelringi korduskohtumises Rumeenia klubi [[CS Universitatea Craiova|Universitatea Craiova]] vastu. Milan võitis kohtumise 2:0. Esimese värava Itaalia kõrgliigas lõi Cutrone 20. augustil 2017 hooaja avamängus [[FC Crotone]] vastu, kui Milan võitis võõrsil 3:0.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2017/18 sai Cutronest Milani põhimeeskonna liige. Ta lõi Itaalia kõrgliigas 28 mänguga kümme väravat. Kõigis võistlussarjades lõi ta 46 kohtumisega 18 väravat. 27. detsembril 2017 lõi ta Itaalia karikavõistluste veerandfinaalis lisaajal võiduvärava [[Milano Internazionale]] vastu. Milan võitis kohtumise 1:0 ja pääses poolfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2018/19 lõi Cutrone Milani meeskonnas kõigis võistlussarjades üheksa väravat. 29. novembril 2018 lõi ta Euroopa Liiga alagrupiturniiril värava Luksemburgi klubi [[F91 Dudelange|Dudelange]]'i vastu. Sellega sai temast noorim Itaalia jalgpallur, kes oli löönud UEFA klubivõistlustel kümme väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Kahe hooaja jooksul pidas ta Milani esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 90 kohtumist ja lõi 27 väravat. 2019. aasta juulis siirdus Cutrone Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Wolverhampton Wanderers FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. [[Premier League]]'is debüteeris ta 11. augustil 2019 võõrsilmängus [[Leicester City FC|Leicester City]] vastu. Esimese värava lõi ta 14. septembril 2019, kui Wolverhampton kaotas [[Chelsea FC|Chelseale]] 2:5. 2019. aasta detsembris lõi Cutrone värava 2:0 võidumängus [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu. Esimesel poolikul hooajal Inglismaal pidas ta Premier League'is 12 kohtumist ja lõi kaks väravat. 2020. aasta jaanuaris läks Cutrone laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[ACF Fiorentina]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/sport/football/51069743|title=Patrick Cutrone: Fiorentina sign Wolves striker on 18-month loan deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=10 January 2020|access-date=18 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Fiorentinas debüteeris ta Itaalia karikamängus [[Atalanta BC|Atalanta]] vastu ning lõi samas kohtumises värava. Fiorentina võitis kohtumise 2:1. Hooaja 2019/20 teisel poolel lõi Cutrone Itaalia kõrgliigas 19 mänguga neli väravat. 2021. aasta jaanuaris naasis Cutrone Wolverhamptoni, kuid siirdus sama kuu lõpus laenule Hispaania kõrgliigaklubisse [[Valencia CF]]. Valencia ridades pidas ta [[La Liga]]s seitse kohtumist, kuid väravat ei löönud. 2021. aasta augustis läks Cutrone hooajaks laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[Empoli FC]]. Hooajal 2021/22 lõi ta Serie A-s 28 mänguga kolm väravat. Ühe värava lõi ta 12. detsembril 2021, kui Empoli alistas võõrsil [[SSC Napoli|Napoli]] 1:0. Cutrone tabamus oli kohtumise ainus värav.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> 2022. aasta augustis naasis Cutrone sünnilinna ning siirdus Itaalia esiliigaklubisse [[Como 1907]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Esimesed väravad Como meeskonnas lõi ta 17. septembril 2022, kui tegi 3:3 viigimängus [[SPAL]]i vastu kaks väravat. Hooajal 2022/23 lõi ta Itaalia esiliigas 35 mänguga üheksa väravat.<ref>{{cite web|url=https://comofootball.com/en/patrick-cutrone-e-tornato-a-casa/|title=Patrick Cutrone is Back Home!|publisher=Como 1907|language=en|date=29 August 2022|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 lõi Cutrone Itaalia esiliigas 32 mänguga 14 väravat ja andis neli väravasöötu. Como lõpetas meistrivõistlused teisel kohal ning tõusis pärast 21-aastast vaheaega tagasi Itaalia kõrgliigasse. Cutrone valiti hooaja lõpus Serie B parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.legab.it/news/cutrone-vince-lmvp-della-serie-bkt-2023-2024|title=Cutrone MVP della Serie BKT 2023/2024|publisher=Lega B|language=it|date=11 May 2024|access-date=18 September 2026}}</ref> 2024. aasta juulis pikendas Cutrone Comoga lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://comofootball.com/en/patrick-cutrone-extends-contract-until-2028/|title=Patrick Cutrone Extends Contract Until 2028|publisher=Como 1907|language=en|access-date=18 September 2026}}</ref> Como esimeses kõrgliigamängus pärast kõrgliigasse naasmist kandis Cutrone meeskonna kaptenipaela. Klubi kaotas 19. augustil 2024 [[Torino Juventus|Juventusele]] 0:3. Nädal hiljem lõi Cutrone Como esimese värava kõrgliigas pärast 2003. aastat, kui klubi viigistas [[Cagliari Calcio|Cagliariga]] 1:1. Hooajal 2024/25 lõi Cutrone Itaalia kõrgliigas 33 mänguga seitse väravat ja andis viis väravasöötu. Como lõpetas meistrivõistlused kümnendal kohal. Kokku pidas Cutrone Como ridades kõigis võistlussarjades 102 kohtumist ja lõi 31 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis läks Cutrone laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[Parma Calcio 1913]], kellega sõlmitud kokkulepe sisaldas väljaostuõigust.<ref>{{cite web|url=https://www.parmacalcio1913.com/en/main-news/patrick-cutrone-joins-the-gialloblu/|title=Patrick Cutrone joins the Gialloblù|publisher=Parma Calcio 1913|language=en|date=29 August 2025|access-date=18 September 2026}}</ref> Parmas debüteeris ta 30. augustil 2025 mängus Atalanta vastu. Teisel poolajal vahetusest platsile pääsenud Cutrone lõi viigivärava, millega Parma sai 1:1 viigi. 2026. aasta jaanuaris lõpetati Cutrone laenuleping Parmaga ning ta siirdus laenule Itaalia esiliigaklubisse [[AC Monza]]. Laenuleping sisaldas teatud tingimustel rakenduvat väljaostukohustust.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/patrick-cutrone-joins-ac-monza/|title=Patrick Cutrone joins AC Monza|publisher=AC Monza|language=en|date=30 January 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Cutrone Monza meeskonnas 8. veebruaril 2026, kui aitas klubi 2:1 võidule Avellino üle. Sama aasta aprillis lõi ta värava ja andis väravasöödu 3:0 võidumängus [[UC Sampdoria|Sampdoria]] vastu. 2026. aasta mais rakendus Cutrone lepingus olnud väljaostukohustus ning tema üleminek Monzasse muutus püsivaks. Ta sõlmis klubiga lepingu 2029. aasta juunini.<ref>[https://www.napolimagazine.com/calcio/articolo/monza-scatta-l-obbligo-di-riscatto-per-cutrone-08-05-2026 MONZA – Scatta l'obbligo di riscatto per Cutrone]. Napoli Magazine. 8.5.2026. Vaadatud 18.9.2026.</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/patrick-cutrone/profil/spieler/265078 Patrick Cutrone – Player profile]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.9.2026.</ref> 19. mail 2026 lõi Cutrone mõlemad Monza väravad Itaalia esiliiga üleminekumängude poolfinaali korduskohtumises [[SS Juve Stabia|Juve Stabia]] vastu. Ta viis Monza 85. minutil juhtima ja lõi kuuendal üleminutil võiduvärava. Monza võitis kohtumise 2:1 ja pääses üleminekumängude finaali.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/monza-juve-stabia-playoff-match-report-19052026/|title=Cutrone show against Juve Stabia: Monza fly into the playoff final|publisher=AC Monza|language=en|date=19 May 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Üleminekumängude finaalis kohtus Monza [[US Catanzaro 1929|Catanzaroga]]. Avamängu võitis Monza 2:0 ja korduskohtumise kaotas 0:2. Kahe mängu kokkuvõttes jäi seis viiki, kuid Monza pääses kõrgliigasse, sest oli lõpetanud põhihooaja vastasest kõrgemal kohal.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/monza-catanzaro-match-report-29052026/|title=Catanzaro win 2-0, but it's Monza celebrating promotion to Serie A|publisher=AC Monza|language=en|date=29 May 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2026/27 jätkas Cutrone Monza põhimeeskonnas Itaalia kõrgliigas. Ta kannab klubis särginumbrit 10.<ref>{{cite web|url=https://www.acmonza.com/en/news/ac-monza-2026-27-official-squad-numbers/|title=AC Monza 2026-27: Official Squad Numbers|publisher=AC Monza|language=en|date=12 August 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Cutrone on mänginud Itaalia U15-, U16-, U17-, U18-, U19- ja U21-koondises. 2015. aastal kuulus ta Itaalia U17-koondisse Euroopa meistrivõistlustel. 2016. aastal jõudis ta Itaalia U19-koondisega Euroopa meistrivõistluste finaali, kus kaotati Prantsusmaale 0:4.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under19/news/0252-0cda56362bd8-697339e58713-1000--imperious-france-overrun-italy-for-third-title/|title=Imperious France overrun Italy for third title|publisher=UEFA|language=en|date=24 July 2016|access-date=18 September 2026}}</ref> Itaalia U21-koondises debüteeris Cutrone 1. septembril 2017 sõprusmängus Hispaania vastu. Kolm päeva hiljem lõi ta oma esimese värava U21-koondises, kui Itaalia alistas Sloveenia 4:1. Kokku pidas ta aastatel 2017–2021 U21-koondises 25 kohtumist ja lõi 11 väravat. [[Itaalia jalgpallikoondis]]se kutsuti Cutrone esimest korda 2018. aasta märtsis. A-koondises debüteeris ta 23. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. Ta vahetas 74. minutil välja [[Ciro Immobile]]. Itaalia kaotas kohtumise Manchesteris 0:2.<ref>{{cite web|url=https://www.figc.it/it/nazionali/news/azzurrini-in-partenza-per-lisbona-cutrone-sono-qui-per-chiudere-in-bellezza-vwccyl6b|title=Azzurrini in partenza per Lisbona. Cutrone: "Sono qui per chiudere in bellezza"|publisher=Federazione Italiana Giuoco Calcio|language=it|date=23 May 2018|access-date=18 September 2026}}</ref> See on jäänud tema ainsaks mänguks Itaalia A-koondises.<ref>[https://www.transfermarkt.com/patrick-cutrone/nationalmannschaft/spieler/265078/verein_id/3376 Patrick Cutrone – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.9.2026.</ref> == Isiklikku == Cutrone on kandnud klubijalgpallis särginumbrit 63 oma isa auks, kes sündis 1963. aastal. Tema isa suri 2022. aasta jaanuaris. 2023. aasta juunis abiellus Cutrone Greta Verganiga. Paaril on kaks last.<ref>{{cite web|url=https://comofootball.com/en/patrick-cutrone-at-100-the-son-of-como/|title=Patrick Cutrone at 100: The Son of Como|publisher=Como 1907|language=en|access-date=18 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Como 1907]] *[[Serie B]]: teine koht 2023/24 ;[[AC Monza]] *[[Serie B]] üleminekumängude võitja: 2025/26 ;Itaalia U19 *[[UEFA U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U19 meistrivõistlused]]: teine koht 2016 ;Individuaalsed *Serie B hooaja parim mängija: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/patrick-cutrone/profil/spieler/265078 Patrick Cutrone] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Cutrone, Patrick}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Empoli FC mängijad]] [[Kategooria:Parma Calcio 1913 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] f64rhy0j3g7t0lu2ze5wszs5wm28gge 0 721416 7253902 7236726 2026-10-16T07:08:26Z Kuriuss 38125 7253902 wikitext text/x-wiki [[File:Jean-Clair Todibo.jpg|pisi|Jean-Clair Todibo (2024)]] '''Jean-Clair Dimitri Roger Todibo''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1999]] [[Cayenne]]'is [[Prantsuse Guajaana]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib keskkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[RC Lens]], kuhu ta kuulub laenulepingu alusel [[West Ham United FC|West Ham Unitedist]], ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Todibo sündis Prantsuse Guajaanas kuuelapselises perekonnas. Kolmeaastaselt kolis ta koos perega Pariisi lähistele [[Bagnolet]]'sse. Ta alustas jalgpallurikarjääri [[FC Les Lilas]]' noortesüsteemis, kus mängis esialgu poolkaitsjana. Noorena tegeles ta lisaks jalgpallile ka võitlusspordiga.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-leslensois2-rclens-mercato-20260901|title=Jean-Clair Todibo, certifié Lens Qualität|publisher=RC Lens|language=fr|date=1 September 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> 2010. aastal jäi Todibo teed ületades auto alla ja sai vasakusse jalga raskeid vigastusi. Ta pidi jalgpallimängimisest umbes aastaks loobuma, kuid paranes ning sai hiljem treeningutega jätkata.<ref>{{cite web|url=https://www.ladepeche.fr/article/2018/09/24/2874923-tfc-incroyable-histoire-todibo-defenseur-aurait-jamais-jouer-foot.html|title=TFC : l'incroyable histoire de Todibo, le défenseur qui aurait pu ne jamais jouer au foot|publisher=La Dépêche du Midi|language=fr|date=24 September 2018|access-date=18 September 2026}}</ref> 2016. aastal liitus Todibo [[Toulouse FC]] noorteakadeemiaga. Esialgu mängis ta klubi noorte- ja reservmeeskonnas. Toulouse'i esindusmeeskonnas ja [[Ligue 1]]-is debüteeris ta 19. augustil 2018, kui kuulus algkoosseisu 2:1 võidumängus [[Bordeaux' Girondins]]i vastu. Esimese värava lõi ta 30. septembril 2018 liigamängus [[Stade Rennais FC|Rennes'i]] vastu, kui tema 87. minuti tabamus tõi Toulouse'ile 1:1 viigi. Hooaja 2018/19 esimesel poolel pidas ta Toulouse'i ridades kümme liigakohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-leslensois2-rclens-mercato-20260901|title=Jean-Clair Todibo, certifié Lens Qualität|publisher=RC Lens|language=fr|date=1 September 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> 2019. aasta jaanuaris teatas [[FC Barcelona]] Todibo värbamisest. Esialgu pidi ta Hispaania klubiga liituma sama aasta juulis pärast Toulouse'iga sõlmitud lepingu lõppemist, kuid klubid jõudsid kokkuleppele, mille tulemusena liitus Todibo Barcelonaga juba 31. jaanuaril. Ta sõlmis nelja ja poole aasta pikkuse lepingu 2023. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/1010921/jeanclair-todibo-transfer-brought-forward|title=Jean-Clair Todibo transfer to FC Barcelona brought forward|publisher=FC Barcelona|language=en|date=31 January 2019|access-date=18 September 2026}}</ref> Barcelona esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris Todibo 13. aprillil 2019, kui kuulus algkoosseisu 0:0 viigimängus [[SD Huesca]] vastu. Hooajal 2018/19 mängis ta Hispaania kõrgliigas kahes kohtumises ning võitis Barcelonaga Hispaania meistrivõistlused.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2174555/ogc-nice-exercises-right-to-purchase-jean-clair-todibo|title=OGC Nice exercises right to purchase Jean-Clair Todibo|publisher=FC Barcelona|language=en|date=27 June 2021|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 debüteeris Todibo ka [[UEFA Meistrite Liiga]]s, mängides alagrupiturniiri viimases kohtumises [[Milano Internazionale]] vastu. Barcelona võitis kohtumise 2:1. Kuna ta sai esindusmeeskonnas vähe mänguaega, läks ta 2020. aasta jaanuaris hooaja lõpuni laenule Saksamaa kõrgliigaklubisse [[FC Schalke 04]]. Schalkes pidas ta kõigis võistlussarjades kümme kohtumist. 2020. aasta veebruaris valisid klubi poolehoidjad ta Schalke kuu parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://schalke04.de/inside/spieler-des-monats-februar-jean-clair-todibo-erhaelt-die-meisten-stimmen/|title=Spieler des Monats Februar: Jean-Clair Todibo erhält die meisten Stimmen|publisher=FC Schalke 04|language=de|date=21 March 2020|access-date=18 September 2026}}</ref> 2020. aasta oktoobris läks Todibo hooajaks laenule Portugali kõrgliigaklubisse [[Lissaboni Benfica]].<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/1856813/agreement-with-benfica-for-loan-of-todibo|title=Agreement with Benfica for loan of Todibo|publisher=FC Barcelona|language=en|date=5 October 2020|access-date=18 September 2026}}</ref> Vigastuste tõttu sai ta Portugalis vähe mänguaega ning osales kõigis võistlussarjades vaid kahes kohtumises. 2021. aasta veebruaris lõpetati Benfica laenuleping ennetähtaegselt ning Todibo läks sama hooaja lõpuni laenule Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[OGC Nice]].<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2007367/agreement-with-ogc-nice-on-todibo-loan/amp|title=Agreement with OGC Nice on Todibo loan|publisher=FC Barcelona|language=en|date=1 February 2021|access-date=18 September 2026}}</ref> Nice'is mängis ta hooaja teisel poolel 17 ametlikus kohtumises ja lõi ühe värava. 2021. aasta juunis omandas Nice Todibo mängija õigused. Üleminekusumma oli 8,5 miljonit eurot, millele võisid lisanduda kuni seitsme miljoni euro suurused boonused. Barcelona säilitas õiguse saada protsent Todibo järgmisest üleminekusummast.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2174555/ogc-nice-exercises-right-to-purchase-jean-clair-todibo|title=OGC Nice exercises right to purchase Jean-Clair Todibo|publisher=FC Barcelona|language=en|date=27 June 2021|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 sai Todibost Nice'i põhikoosseisu mängija. Ta pidas Prantsusmaa kõrgliigas 36 kohtumist ja lõi ühe värava. Nice lõpetas hooaja viiendal kohal ning jõudis Prantsusmaa karikavõistluste finaali. 7. mail 2022 toimunud finaalis [[FC Nantes]]i vastu kuulus Todibo Nice'i algkoosseisu ja mängis kogu kohtumise. Nice kaotas finaali 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.ogcnice.com/en/resume/121389/a-dream-is-blown-away-0-1.html|title=A dream is blown away (0-1)|publisher=OGC Nice|language=en|date=7 May 2022|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 mängis Todibo Nice'i ridades kõigis võistlussarjades 46 kohtumises. Klubi jõudis [[UEFA Konverentsiliiga]] veerandfinaali, kus kaotas Šveitsi klubile [[FC Basel]] kahe mängu kokkuvõttes 3:4.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-leslensois2-rclens-mercato-20260901|title=Jean-Clair Todibo, certifié Lens Qualität|publisher=RC Lens|language=fr|date=1 September 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 pidas Todibo Prantsusmaa kõrgliigas 30 kohtumist. Ta tegutses Nice'i keskkaitses enamasti koos brasiillase [[Dante Bonfim Costa Santos|Dante]]ga ning kandis viimase puudumisel ka klubi kaptenipaela. Nice lõpetas Prantsusmaa meistrivõistlused viiendal kohal ja kvalifitseerus [[UEFA Euroopa Liiga]]sse. 2024. aasta augustis siirdus Todibo Inglismaa kõrgliigaklubisse [[West Ham United FC]]. Esialgu vormistati üleminek ühe hooaja pikkuse laenulepinguna, mis sisaldas teatud tingimustel kohustuslikku väljaostu.<ref>{{cite web|url=https://www.whufc.com/en/teams/mens-team/jean-clair-todibo|title=Jean-Clair Todibo|publisher=West Ham United FC|language=en|access-date=18 September 2026}}</ref> West Ham Unitedi meeskonnas ja [[Premier League]]'is debüteeris Todibo 17. augustil 2024, kui sai platsile vahetusest 1:2 kaotusmängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu. Esimest korda kuulus ta Inglismaa kõrgliigas algkoosseisu 28. septembril 2024, kui West Ham viigistas [[Brentford FC|Brentfordiga]] 1:1. Hooajal 2024/25 pidas Todibo Inglismaa kõrgliigas 27 kohtumist ja kõigis võistlussarjades kokku 29 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.whufc.com/en/teams/mens-team/jean-clair-todibo|title=Jean-Clair Todibo|publisher=West Ham United FC|language=en|access-date=18 September 2026}}</ref> 2025. aasta juunis teatas West Ham, et Todibo üleminek Nice'ist muutub püsivaks alates 1. juulist. Üleminekusumma oli ligikaudu 42 miljonit eurot.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cy8dw0yv84yo|title=Todibo stays as Soler and Ferguson return to parent clubs|publisher=BBC Sport|language=en|date=6 June 2025|access-date=18 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Todibo Inglismaa kõrgliigas 23 kohtumises ning andis ühe väravasöödu. Kõigis võistlussarjades kogunes talle 25 kohtumist. West Ham lõpetas hooaja Inglismaa kõrgliigas 18. kohal ja langes esiliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-leslensois2-rclens-mercato-20260901|title=Jean-Clair Todibo, certifié Lens Qualität|publisher=RC Lens|language=fr|date=1 September 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris naasis Todibo Prantsusmaa kõrgliigasse ning siirdus üheks hooajaks laenule [[RC Lens]]i. Laenuleping ei sisalda väljaostuõigust. Lensis hakkas ta kandma särginumbrit 20.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-leslensois2-rclens-mercato-20260901|title=Jean-Clair Todibo, certifié Lens Qualität|publisher=RC Lens|language=fr|date=1 September 2026|access-date=18 September 2026}}</ref> Lensis debüteeris Todibo 13. septembril 2026 Prantsusmaa kõrgliigamängus Le Mansi vastu. Ta pääses väljakule teisel poolajal vahetusest ning mängis 2:2 lõppenud kohtumises 35 minutit.<ref>{{cite web|url=https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-joueur-rclens|title=Jean-Clair Todibo|publisher=RC Lens|language=fr|access-date=18 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == [[File:Francia-usa-27.jpg|pisi|Jean-Clair Todibo 2019. aastal Prantsusmaa U-20 koondises]] Todibo on mänginud Prantsusmaa U20-koondises. Ta debüteeris koondises 16. novembril 2018 [[sõprusmäng]]us Šveitsi vastu. Kokku pidas ta U20-koondises üheksa kohtumist ega löönud väravat. 2019. aastal kuulus ta Prantsusmaa koondisse U20 maailmameistrivõistlustel Poolas, kus Prantsusmaa jõudis kaheksandikfinaali. [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]se kutsuti Todibo esimest korda 2023. aasta märtsis EM-valikmängudeks [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu, kuid neis kohtumistes ta väljakule ei pääsenud. A-koondises debüteeris Todibo 12. septembril 2023 sõprusmängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja mängis kogu kohtumise, mille Prantsusmaa kaotas 1:2. Oma teise koondisemängu pidas Todibo 18. novembril 2023 EM-valikmängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] vastu. Ta kuulus taas algkoosseisu ja mängis kogu kohtumise. Prantsusmaa võitis 14:0, mis oli koondise ajaloo suurim võit.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/9344-todibo-jean-clair/fiche.html|title=Jean-Clair Todibo|publisher=Fédération Française de Football|language=fr|access-date=18 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Todibo pidanud Prantsusmaa A-koondises kaks kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jean-clair-todibo/nationalmannschaft/spieler/605184/verein/3377/plus/0 Jean-Clair Todibo – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[FC Barcelona]] *[[La Liga|Hispaania meistrivõistlused]]: [[La Liga hooaeg 2018–2019|2018/19]] ;[[OGC Nice]] *[[Coupe de France|Prantsusmaa karikas]]: finalist 2021/22 ;Individuaalsed *[[Schalke 04]] kuu parim mängija: veebruar 2020 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.rclens.fr/fr/jean-clair-todibo-joueur-rclens Profiil RC Lensi kodulehel] *[https://www.whufc.com/en/teams/mens-team/jean-clair-todibo Profiil West Ham Unitedi kodulehel] *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/9344-todibo-jean-clair/fiche.html Profiil Prantsusmaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/jean-clair-todibo/profil/spieler/605184 Jean-Clair Todibo] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Todibo, Jean-Clair}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Toulouse FC jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad]] [[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:RC Lensi mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 5zmebtk84v0damjzaurxi07prrg6dfs 0 721448 7253893 7237172 2026-10-16T06:54:00Z Kuriuss 38125 7253893 wikitext text/x-wiki [[File:Aleix Garcia Serrano SBS Cup 2015 (cropped).jpg|pisi|Aleix García (2015)]] '''Aleix García Serrano''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1997]] [[Ulldecona]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Leverkuseni Bayer]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == García sündis ja kasvas üles [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is Ulldecona linnas. Ta alustas jalgpallurikarjääri 2002. aastal kodulinna klubi CF Ulldecona noortesüsteemis. 2005. aastal, kaheksa-aastaselt, liitus ta [[Villarreal CF]]-i noorteakadeemiaga, kus mängis järgmised kümme aastat.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/from-surprise-team-to-the-champions-of-germany-birthday-boy-garcia-in-profile|title=From surprise team to the champions of Germany: Birthday boy Garcia in profile|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=28 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Villarreali reservmeeskonnas debüteeris García 26. aprillil 2014 Hispaania tugevuselt kolmanda liiga mängus [[CF Badalona]] vastu. Ta oli sel ajal 16-aastane. Villarreali esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris ta 23. mail 2015, kui pääses väljakule vahetusest 0:4 kaotusmängus [[Athletic Bilbao]] vastu. 2015. aasta augustis siirdus García Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Manchester City FC]], kus ta arvati esialgu klubi noortemeeskonda. Noortemeeskonnas juhendas teda teiste seas endine Prantsusmaa koondislane [[Patrick Vieira]].<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/from-surprise-team-to-the-champions-of-germany-birthday-boy-garcia-in-profile|title=From surprise team to the champions of Germany: Birthday boy Garcia in profile|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=28 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Manchester City esindusmeeskonnas debüteeris García 21. veebruaril 2016 [[FA Cup]]i viiendas ringis [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu. City kaotas kohtumise 1:5. [[Premier League]]'is debüteeris ta 17. septembril 2016, kui sai platsile vahetusest 4:0 võidumängus [[AFC Bournemouth]]i vastu. Esimese värava Manchester Citys ja ühtlasi oma profikarjääris lõi García 21. septembril 2016 Inglismaa liigakarika kolmanda ringi mängus [[Swansea City AFC|Swansea City]] vastu. Ta viis City 67. minutil 2:0 juhtima ning kohtumine lõppes Manchester City 2:1 võiduga.<ref>{{cite web|url=https://www.mancity.com/news/first-team/match-report/2016/september/swansea-v-city-efl-cup-round-three-21-september-match-report|title=Clichy and Garcia strike down Swans|publisher=Manchester City FC|language=en|date=21 September 2016|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2016/17 mängis García Manchester City esindusmeeskonnas üheksas ametlikus kohtumises. Järgmisel kahel hooajal mängis ta laenul Hispaania kõrgliigaklubis [[Girona FC]]. Tema esimene laenuhooaeg langes kokku Girona ajaloo esimese hooajaga Hispaania kõrgliigas. Kahe hooaja jooksul pidas García Girona ridades La Ligas 51 kohtumist ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/from-surprise-team-to-the-champions-of-germany-birthday-boy-garcia-in-profile|title=From surprise team to the champions of Germany: Birthday boy Garcia in profile|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=28 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> 2019. aasta septembris läks García üheks hooajaks laenule Belgia kõrgliigaklubisse [[Royal Excel Mouscron]]. Hooajal 2019/20 pidas ta Belgia kõrgliigas 23 kohtumist ja lõi viis väravat. 2020. aasta suvel lõppes García leping Manchester Cityga. Sama aasta oktoobris siirdus ta Rumeenia kõrgliigaklubisse [[Bukaresti Dinamo]], kuid lahkus klubist juba 2021. aasta jaanuaris. Seejärel naasis ta Hispaaniasse ja liitus kõrgliigaklubiga [[SD Eibar]], kus mängis hooaja teisel poolel 11 liigakohtumises. Eibar langes hooaja lõpus esiliigasse. 2021. aasta juulis naasis García Girona FC-sse, kes mängis sel ajal Hispaania esiliigas. Hooajal 2021/22 pidas ta esiliigas 38 kohtumist ning aitas Gironal tõusta pärast kolmeaastast vaheaega tagasi Hispaania kõrgliigasse. Kõrgliigasse pääsemise üleminekumängude finaalis alistas Girona kahe mängu kokkuvõttes Tenerife 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/from-surprise-team-to-the-champions-of-germany-birthday-boy-garcia-in-profile|title=From surprise team to the champions of Germany: Birthday boy Garcia in profile|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=28 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 mängis García Girona ridades Hispaania kõrgliigas 30 kohtumises ja lõi ühe värava. Tema ainus liigavärav sündis 26. veebruaril 2023, kui ta viis Girona võõrsilmängus Athletic Bilbao vastu juhtima. Girona võitis kohtumise 3:2 ning teenis oma ajaloo esimese võidu Athleticu kodustaadionil [[San Mamés Stadium|San Mamésil]]. 2023. aasta juunis pikendas García Gironaga lepingut 2026. aastani. Hooajal 2023/24 sai temast meeskonna kapten ning ta kuulus algkoosseisu 36 Hispaania kõrgliigamängus. Ühes kohtumises sai ta platsile vahetusest ning ühes mängus jäi mängukeelu tõttu väljakult eemale. García lõi hooajal 2023/24 Hispaania kõrgliigas kolm väravat ja andis kuus väravasöötu. Girona lõpetas meistrivõistlused klubi ajaloo kõrgeimal, kolmandal kohal ning kvalifitseerus esimest korda [[UEFA Meistrite Liiga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-sign-midfielder-aleix-garcia|title=Bayer 04 sign midfielder Aleix Garcia|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=13 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> García valiti hooaja lõpus Hispaania kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/laliga-and-ea-sports-team-of-the-season-awards-reveal-top-15-players-of-the-campaign|title=LALIGA and EA SPORTS 'Team Of The Season' Awards reveal top 15 players of the campaign|publisher=LaLiga|language=en|date=17 May 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> 2024. aasta juunis siirdus García Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Leverkuseni Bayer]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-sign-midfielder-aleix-garcia|title=Bayer 04 sign midfielder Aleix Garcia|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=13 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Klubi oli eelmisel hooajal tulnud esimest korda Saksamaa meistriks ja võitnud Saksamaa karika. García liitus meeskonnaga, mida juhendas endine Hispaania koondise poolkaitsja [[Xabi Alonso]]. Esimese ametliku kohtumise pidas García Bayeri ridades 17. augustil 2024 Saksamaa superkarikafinaalis [[VfB Stuttgart]]i vastu. Normaalaeg lõppes 2:2 viigiga, kuid Bayer võitis penaltiseeria 4:3 ja tuli Saksamaa superkarika võitjaks.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/aleix-garcia/player|title=Aleix Garcia|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=19 September 2026}}</ref> [[Bundesliga]]s debüteeris García 23. augustil 2024 hooaja avamängus [[Mönchengladbachi Borussia]] vastu. Bayer võitis kohtumise 3:2. Samal hooajal debüteeris García ka UEFA Meistrite Liigas, kus mängis kümnes kohtumises ja lõi ühe värava. Hooajal 2024/25 pidas García Saksamaa kõrgliigas 28 kohtumist, lõi kolm väravat ja andis kolm väravasöötu. Bayer lõpetas meistrivõistlused teisel kohal.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/aleix-garcia/player|title=Aleix Garcia|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 kuulus García jätkuvalt Bayeri põhikoosseisu. Ta pidas Saksamaa kõrgliigas 33 kohtumist, lõi neli väravat ja andis kuus väravasöötu. Meistrite Liigas pidas ta 12 kohtumist ja lõi kaks väravat. Bayer jõudis võistlussarjas kaheksandikfinaali ning Saksamaa karikavõistlustel poolfinaali.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/aleix-garcia/player|title=Aleix Garcia|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=19 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == García on mänginud Hispaania U16-, U17-, U18-, U19- ja U21-koondises. U17-koondises pidas ta üheksa kohtumist ja lõi ühe värava. 2018. aastal mängis ta korra Hispaania U21-koondises. [[Hispaania jalgpallikoondis]]se kutsuti García esimest korda 2023. aasta novembris. A-koondises debüteeris ta 16. novembril 2023 EM-valikmängus [[Küprose jalgpallikoondis|Küprose]] vastu, kui vahetas teise poolaja alguses välja [[Mikel Merino]]. Hispaania võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/noticias/la-nomina-de-debutantes-durante-el-presente-ano-se-eleva-hasta-los-doce-jugadoress|title=La nómina de debutantes durante el presente año se eleva hasta los doce jugadores|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=es|date=16 November 2023|access-date=19 September 2026}}</ref> 2024. aasta mais arvati García Hispaania koondise 29-liikmelisse esialgsesse koosseisu [[UEFA Euro 2024|Euroopa meistrivõistlusteks]]. Ta mängis 5. juunil 5:0 võidumängus [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] vastu, kuid kolm päeva enne turniiri algust jäeti ta lõplikust 26-liikmelisest koosseisust välja.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c9ee3534y8eo|title=Euros 2024: Rodri, Cucurella & Perez in Spain squad while Llorente and Garcia miss out|publisher=BBC Sport|language=en|date=7 June 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Sama aasta septembris mängis García Hispaania koondisega [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu, kui Hispaania võitis 4:1. Ta kuulus koondisse ka oktoobris ning mängis 3:0 võidumängus [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] vastu. 2025. aasta märtsis osales García UEFA Rahvuste Liiga veerandfinaali korduskohtumises [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Kohtumine lõppes pärast lisaaega 3:3 viigiga, kuid Hispaania võitis penaltiseeria 5:4 ja pääses poolfinaali. 2025. aasta oktoobris ja novembris mängis García Hispaania koondises veel kolmes MM-valikmängus. 2026. aasta septembri seisuga oli ta pidanud Hispaania A-koondises kaheksa kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/aleix-garcia/nationalmannschaft/spieler/261504/verein_id/3375 Aleix García – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.9.2026.</ref><ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/aleix-garcia-ficha-absoluta|title=Aleix García|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=es|access-date=19 September 2026}}</ref> García on mänginud ka Kataloonia mitteametlikus [[Kataloonia jalgpallikoondis|jalgpallikoondises]], kus debüteeris 2019. aastal. == Saavutused == ;[[Leverkuseni Bayer]] *[[DFL-Supercup|Saksamaa superkarikas]]: 2024 ;Individuaalsed *[[La Liga]] hooaja sümboolne koosseis: [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bayer04.de/en-us/player/werkself/bayer-04-leverkusen/aleix-garcia Profiil Leverkuseni Bayeri kodulehel] *[https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/aleix-garcia-ficha-absoluta Profiil Hispaania jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/player/aleix-garcia Profiil Bundesliga kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/aleix-garcia/profil/spieler/261504 Aleix García] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Garcia, Aleix}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Villarreal CF mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:SD Eibari mängijad]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 5d266m7r2hbf64k9vadyhvhexmnwjus 0 721463 7253912 7253282 2026-10-16T07:28:54Z Kuriuss 38125 7253912 wikitext text/x-wiki [[File:Omar Marmoush Argentina v Egypt 7 July 2026-018.jpg|pisi|Omar Marmoush (2024)]] '''Omar Khaled Mohamed Abdelsalam Marmoush''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1999]] [[Kairo]]s) on [[Egiptus]]e [[jalgpallur]], kes mängib ründaja või äärepoolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Tottenham Hotspur FC]], kuhu ta kuulub laenulepingu alusel [[Manchester City FC]]-st, ning [[Egiptuse jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Marmoush sündis ja kasvas üles Kairos Maadi linnaosas. Tema vanemad olid elanud ja töötanud kuus aastat Kanadas. Marmoushil on lisaks Egiptuse kodakondsusele ka Kanada kodakondsus, mistõttu oleks ta võinud koondisetasandil esindada ka Kanadat. Ta on öelnud, et on alati pidanud end egiptlaseks ning soovinud esindada Egiptuse koondist.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/omar-marmoush-eintracht-frankfurt-egypt-egyptian-king-mo-salah-eagles-29605|title=Omar Marmoush: Manchester City's new Egyptian superstar, made in the Bundesliga|publisher=Bundesliga|language=en|date=14 February 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Marmoush alustas jalgpallurikarjääri kuueaastaselt Kairo klubi [[Wadi Degla SC]] noortesüsteemis. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 8. juulil 2016, kui sekkus 17-aastaselt vahetusest Egiptuse kõrgliigamängus [[Alexandria Al-Ittihad]]i vastu. Wadi Degla võitis kohtumise 3:2. Kokku pidas ta klubi meeskonnas Egiptuse kõrgliigas 16 kohtumist ja lõi kaks väravat. 2017. aasta suvel siirdus Marmoush Saksamaa kõrgliigaklubisse [[VfL Wolfsburg]]. Esialgu mängis ta peamiselt klubi reservmeeskonnas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas. Hooajal 2018/19 võitis ta Wolfsburgi reservmeeskonnaga [[Regionalliga Nord]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.mancity.com/news/mens/manchester-city-sign-omar-marmoush-63873209|title=City seal signing of Omar Marmoush|publisher=Manchester City FC|language=en|date=23 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Wolfsburgi esindusmeeskonnas ja [[Bundesliga]]s debüteeris Marmoush 26. mail 2020 mängus [[Leverkuseni Bayer]]i vastu. Hooaja 2020/21 esimesel poolel sai ta Wolfsburgis vähe mänguaega ning läks 2021. aasta jaanuaris laenule Saksamaa esiliigaklubisse [[FC St. Pauli]]. Seal lõi ta poole hooajaga 21 liigamängus seitse väravat. 2021. aasta augustis läks Marmoush hooajaks laenule Saksamaa kõrgliigaklubisse [[VfB Stuttgart]]. Seal debüteeris ta 12. septembril 2021 mängus Frankfurdi Eintrachti vastu. Ta lõi kohtumise lõpus viigivärava ning Stuttgart teenis 1:1 viigi. Sama kuu põhjal valiti Marmoush Bundesliga parimaks uustulnukaks. Ta pälvis selle auhinna uuesti 2022. aasta märtsis.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-omar-marmoush-eintracht-frankfurt-egypt-canada-forward-salah-davies-17290|title=Omar Marmoush: Who is Eintracht Frankfurt's Egyptian striker with links to Mo Salah and Alphonso Davies?|publisher=Bundesliga|language=en|date=11 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi Marmoush Stuttgardi ridades Saksamaa kõrgliigas 21 mänguga kolm väravat. Järgmisel hooajal naasis ta Wolfsburgi ning sai klubi põhimeeskonnas senisest rohkem mänguaega. Hooajal 2022/23 lõi ta kõigis võistlussarjades 36 kohtumisega kuus väravat. 2023. aasta mais jõudis Marmoush kokkuleppele Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Frankfurdi Eintracht]], millega liitus sama aasta suvel. Ta sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu. Marmoush sai Eintrachtis kiiresti põhikoosseisu mängijaks. Hooajal 2023/24 lõi ta kõigis võistlussarjades 41 kohtumisega 17 väravat ja andis kuus väravasöötu. Bundesliga hooaja lõpetas Eintracht kuuendal kohal ning kvalifitseerus [[UEFA Euroopa Liiga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://en.eintracht.de/news/omar-marmoush-wechselt-von-eintracht-frankfurt-zum-manchester-city-fc-165021/|title=Marmoush joins Manchester City|publisher=Eintracht Frankfurt|language=en|date=21 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooaja 2024/25 esimesel poolel lõi Marmoush Saksamaa kõrgliigas 17 kohtumisega 15 väravat ja andis üheksa väravasöötu. Ta püstitas Eintrachti klubirekordi, lüües ühe Bundesliga hooaja esimese 17 kohtumisega rohkem väravaid kui ükski klubi varasem mängija. Marmoush valiti Bundesliga kuu parimaks mängijaks nii 2024. aasta septembris kui ka novembris.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/omar-marmoush-eintracht-frankfurt-egypt-egyptian-king-mo-salah-eagles-29605|title=Omar Marmoush: Manchester City's new Egyptian superstar, made in the Bundesliga|publisher=Bundesliga|language=en|date=14 February 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Enne Eintrachtist lahkumist oli Marmoush hooajal 2024/25 löönud kõigis võistlussarjades 26 kohtumisega 20 väravat ja andnud 14 väravasöötu. Kokku pidas ta Eintrachtis 67 ametlikku kohtumist, lõi 37 väravat ja andis 20 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://en.eintracht.de/news/omar-marmoush-wechselt-von-eintracht-frankfurt-zum-manchester-city-fc-165021/|title=Marmoush joins Manchester City|publisher=Eintracht Frankfurt|language=en|date=21 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> 2025. aasta jaanuaris siirdus Marmoush Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Manchester City FC]], kellega sõlmis nelja ja poole aasta pikkuse lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.mancity.com/news/mens/manchester-city-sign-omar-marmoush-63873209|title=City seal signing of Omar Marmoush|publisher=Manchester City FC|language=en|date=23 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Esimesed väravad Manchester City meeskonnas lõi Marmoush 15. veebruaril 2025 [[Premier League]]'i mängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu. Ta lõi [[kübaratrikk|kübaratriki]] juba esimesel poolajal, skoorides 19., 24. ja 33. minutil. Manchester City võitis kohtumise 4:0 ning Marmoushist sai esimene Egiptuse jalgpallur pärast [[Mohamed Salah]]it, kes oli löönud Inglismaa kõrgliigas kübaratriki.<ref>{{cite web|url=https://www.mancity.com/news/mens/man-city-newcastle-premier-league-match-report-63875237|title=Manchester City 4-0 Newcastle United|publisher=Manchester City FC|language=en|date=15 February 2025|access-date=19 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 20. mail 2025 lõi Marmoush kauglöögist värava 3:1 võidumängus [[AFC Bournemouth]]i vastu. Ta avas kohtumise skoori 14. minutil, lüües palli ligi 30 meetrilt värava ülanurka. See tabamus valiti hooaja 2024/25 Inglismaa kõrgliiga ilusaimaks väravaks.<ref>{{cite web|url=https://www.mancity.com/news/mens/omar-marmoush-premier-league-goal-of-the-season-63884276|title=Marmoush stunner wins Premier League Goal of the Season|publisher=Manchester City FC|language=en|date=31 May 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Oma esimesel poolikul hooajal Manchester Citys lõi Marmoush Inglismaa kõrgliigas 16 mänguga seitse väravat ning kõigis võistlussarjades 25 kohtumisega kaheksa väravat. Manchester City jõudis [[FA Cup|Inglismaa karikavõistlustel]] finaali, kus kaotas [[Crystal Palace FC|Crystal Palace'ile]] 0:1. Marmoushil oli avapoolajal võimalus penaltist viigistada, kuid Crystal Palace'i väravavaht [[Dean Henderson]] tõrjus tema löögi.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2025/may/17/emirates-fa-cup-final-crystal-palace-manchester-city-report-20251705|title=Crystal Palace win historic first Emirates FA Cup with 1-0 victory over Manchester City|publisher=The Football Association|language=en|date=17 May 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Marmoush Inglismaa kõrgliigas 21 kohtumisega kolm väravat. 2026. aasta veebruaris lõi ta mõlemad Manchester City esimesed väravad Inglismaa liigakarika poolfinaali korduskohtumises Newcastle Unitedi vastu. Manchester City võitis kohtumise 3:1 ja pääses kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 5:1 finaali. 22. märtsil 2026 võitis Marmoush Manchester Cityga [[EFL Cup|Inglismaa liigakarika]]. Finaalis alistati [[Londoni Arsenal]] 2:0. Marmoush kuulus finaalis varumängijate hulka, kuid väljakule ei pääsenud. 16. mail võitis Manchester City ka Inglismaa karika. Finaalis alistati [[Chelsea FC|Chelsea]] 1:0. Marmoush kuulus algkoosseisu ning võiduvärava lõi teisel poolajal [[Antoine Semenyo]]. Manchester City võitis sellega samal hooajal mõlemad Inglismaa kodumaised karikavõistlused.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2026/may/16/emirates-fa-cup-final-chelsea-v-manchester-city-report-20261605|title=Manchester City beat Chelsea by 1-0 to win 2026 Emirates FA Cup Final|publisher=The Football Association|language=en|date=16 May 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> Manchester City ridades pidas Marmoush pooleteise hooaja jooksul kõigis võistlussarjades 62 kohtumist ja lõi 16 väravat. 2026. aasta augustis siirdus Marmoush [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] üheks hooajaks laenule. Leping sisaldab kohustust muuta üleminek 2027. aasta suvel püsivaks. Briti ajakirjanduse andmetel on kokkulepitud väljaostusumma 50 miljonit naelsterlingit, millele võib lisanduda kuni kümne miljoni naelsterlingi ulatuses boonuseid.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1087177/omar-marmoush-arrives-on-loan|title=Ahlan wa sahlan (welcome), Omar! Marmoush arrives on loan|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=27 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/spurs-snap-up-man-citys-egypt-striker-marmoush-season-long-loan-2026-08-27/|title=Spurs snap up Man City's Egypt striker Marmoush on season-long loan|publisher=Reuters|language=en|date=27 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> Tottenhamis hakkas Marmoush kandma särginumbrit 22. Seal debüteeris ta 29. augustil 2026 Inglismaa kõrgliigamängus Newcastle Unitedi vastu, kuuludes algkoosseisu ja mängides kõik 90 minutit. Tottenham kaotas kohtumise 0:2. == Koondisekarjäär == Marmoush on esindanud Egiptuse U20- ja U23-koondist. 2017. aastal kuulus ta Egiptuse koondisse Aafrika U20 meistrivõistlustel Sambias, kus mängis kahes kohtumises. [[Egiptuse jalgpallikoondis]]es debüteeris Marmoush 8. oktoobril 2021 MM-valikmängus [[Liibüa jalgpallikoondis|Liibüa]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja lõi kohtumise ainsa värava, aidates Egiptuse 1:0 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-omar-marmoush-eintracht-frankfurt-egypt-canada-forward-salah-davies-17290|title=Omar Marmoush: Who is Eintracht Frankfurt's Egyptian striker with links to Mo Salah and Alphonso Davies?|publisher=Bundesliga|language=en|date=11 January 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Marmoush kuulus Egiptuse koondisse [[2021. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2021. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], mis toimusid 2022. aasta alguses. Ta mängis kõigis Egiptuse seitsmes kohtumises. Finaalis kaotas Egiptus [[Senegali jalgpallikoondis|Senegalile]] penaltiseerias ja saavutas teise koha. 2022. aasta märtsis osales Marmoush Egiptuse koondise mõlemas MM-valikmängus Senegali vastu. Egiptus võitis avamängu 1:0, kuid kaotas korduskohtumise sama tulemusega ning jäi penaltiseerias 1:3 alla ega pääsenud maailmameistrivõistlustele. 2023. aasta märtsis lõi Marmoush värava mõlemas [[2023. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistluste]] valikmängus [[Malawi jalgpallikoondis|Malawi]] vastu. 2024. aasta alguses toimunud finaalturniiril lõi ta värava 2:2 viigimängus [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] vastu, kui Egiptus jõudis kaheksandikfinaali. Marmoush kuulus Egiptuse koondisse ka [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], mis toimusid 2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris. Alagrupiturniiril lõi ta värava 2:1 võidumängus [[Zimbabwe jalgpallikoondis|Zimbabwe]] vastu. Veerandfinaalis 10. jaanuaril 2026 lõi Marmoush juba neljandal minutil Egiptuse avavärava [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluuranniku]] vastu. Egiptus võitis kohtumise 3:2 ning jõudis poolfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/marmoush-salah-strike-egypt-edge-out-holders-ivory-coast-quarter-final-2026-01-10/|title=Marmoush, Salah strike as Egypt edge out holders Ivory Coast in quarter-final|publisher=Reuters|language=en|date=10 January 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> Poolfinaalis kaotati Senegalile 0:1 ning kolmanda koha mängus jäädi Nigeeriale alla penaltiseerias. 2026. aasta suvel osales Marmoush esimest korda [[FIFA World Cup 2026|maailmameistrivõistlustel]]. Egiptus võitis alagrupiturniiril [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]d, viigistas alagrupiturniiril [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] ja [[Iraani jalgpallikoondis|Iraaniga]] ning pääses 32 parema hulka. Esimeses väljalangemismängus alistati [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] penaltiseerias. Kaheksandikfinaalis kaotas Egiptus [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]] 2:3 ja langes konkurentsist. Marmoush mängis turniiril viies kohtumises ega löönud väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/spurs-snap-up-man-citys-egypt-striker-marmoush-season-long-loan-2026-08-27/|title=Spurs snap up Man City's Egypt striker Marmoush on season-long loan|publisher=Reuters|language=en|date=27 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2026. aasta augusti lõpu seisuga oli Marmoush pidanud Egiptuse A-koondises 55 kohtumist ja löönud 11 väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/omar-marmoush/nationalmannschaft/spieler/445939/verein_id/30951 Omar Marmoush – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[VfL Wolfsburg|VfL Wolfsburg II]] *[[Regionalliga Nord]]: 2018/19 ;[[Manchester City FC]] *[[FA Cup|Inglismaa karikas]]: 2025/26; finalist 2024/25 *[[EFL Cup|Inglismaa liigakarikas]]: 2025/26 ;Egiptus *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]: teine koht [[2021. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2021]] ;Individuaalsed *[[Bundesliga]] kuu parim uustulnuk: september 2021, märts 2022 *Bundesliga kuu parim mängija: september 2024, november 2024 *[[Premier League]]'i hooaja ilusaim värav: [[Premier League'i hooaeg 2024–2025|2024/25]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.tottenhamhotspur.com/player/438234/omar-marmoush Profiil Tottenham Hotspuri kodulehel] *[https://www.mancity.com/news/mens/manchester-city-sign-omar-marmoush-63873209 Profiil Manchester City kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/omar-marmoush/profil/spieler/445939 Omar Marmoush] Transfermarkti lehel {{Tottenham Hotspur FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Egiptuse koondis}} {{JÄRJESTA:Marmoush, Omar}} [[Kategooria:Egiptuse jalgpallurid]] [[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]] [[Kategooria:FC St. Pauli jalgpallurid]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:Frankfurdi Eintrachti jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] k4gfpc8pdqw45tsdjlez28rnpretrl4 0 721477 7253897 7237852 2026-10-16T06:58:25Z Kuriuss 38125 7253897 wikitext text/x-wiki [[File:Semi Ajayyi vs West Brom (9777906261) (cropped x2).jpg|pisi|Semi Ajayi (2012)]] '''Oluwasemilogo Adesewo Ibidapo Ajayi''' (mitteametlik lühinimi '''Semi Ajayi'''; sündinud [[9. november|9. novembril]] [[1993]] [[Crayford]]is [[London]]is) on [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Ta võib mängida ka kaitsva poolkaitsjana. == Klubikarjäär == Ajayi sündis Londonis Nigeeriast pärit vanemate peres. Ta alustas jalgpallurikarjääri [[Charlton Athletic FC]] noortesüsteemis, millega liitus kümneaastaselt. 2012. aasta jaanuaris sõlmis ta klubiga oma esimese profilepingu. 2012. aasta novembris läks Ajayi lühiajaliselt laenule Inglismaa tugevuselt viienda liiga klubisse [[Dartford FC]]. Ta debüteeris Dartfordis 4:0 võidumängus [[Kingstonian F.C.|Kingstoniani]] vastu ning lõi oma esimese värava 2:3 kaotusmängus [[Tamworth F.C.|Tamworthi]] vastu. Laenuperioodil pidas ta kolm liigakohtumist ja lõi ühe värava. Hooajal 2012/13 võitis ta Charltoni reservmeeskonnaga Professional Development League 2 meistrivõistlused.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/33196012|title=Semi Ajayi joins Cardiff City from Arsenal|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 June 2015|access-date=19 September 2026}}</ref> 2013. aasta septembris siirdus Ajayi [[Londoni Arsenal]]i noorteakadeemiasse, sõlmides klubiga kaheaastase lepingu. Arsenali U21-meeskonnas debüteeris ta sama aasta augustis katseajal toimunud mängus Blackburn Roversi vastu ning lõi pealöögiga värava. Hooajal 2014/15 kuulus ta neljas Arsenali esindusmeeskonna ametlikus kohtumises varumängijate hulka, kuid väljakule ei pääsenud. 2015. aasta märtsis läks Ajayi laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Cardiff City FC]]. Sama aasta juunis sõlmis ta Cardiffiga kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/33196012|title=Semi Ajayi joins Cardiff City from Arsenal|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 June 2015|access-date=19 September 2026}}</ref> 2015. aasta septembris läks Ajayi laenule Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubisse [[AFC Wimbledon]], kelle ridades pidas viis liigakohtumist. Sama aasta novembris siirdus ta laenule tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Crewe Alexandra FC]], kus mängis 13 liigakohtumises. Cardiffi esindusmeeskonnas ta liigamängudes väljakule ei pääsenud. 2017. aasta jaanuaris läks Ajayi laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Rotherham United FC]]. Klubi ridades debüteeris ta 31. jaanuaril mängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu. Esimese värava lõi ta 14. veebruaril 2017, kui Rotherham kaotas [[Huddersfield Town AFC|Huddersfield Townile]] 2:3. Sama aasta märtsis sõlmis ta Rotherhamiga püsiva lepingu. Hooajal 2017/18 sai Ajayist Rotherhami põhikoosseisu mängija. Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas lõi ta 35 kohtumisega neli väravat. Rotherham jõudis kõrgemasse liigasse pääsemise üleminekumängude finaali, kus alistas 27. mail 2018 [[Shrewsbury Town FC|Shrewsbury Towni]] pärast lisaaega 2:1. Ajayi kuulus finaalis Rotherhami algkoosseisu ning aitas klubil tõusta tagasi Inglismaa esiliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/44186999|title=Rotherham United 2-1 Shrewsbury Town (AET)|publisher=BBC Sport|language=en|date=27 May 2018|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2018/19 mängis Ajayi kõigis 46 Inglismaa esiliigakohtumises ning lõi seitse liigaväravat. Kõigis võistlussarjades kogunes talle 49 kohtumist ja kaheksa väravat. 2019. aasta märtsis lõi ta viie liigamänguga viis väravat ning valiti Inglismaa esiliiga kuu parimaks mängijaks. Hooaja lõpus pälvis ta Rotherhami aasta parima võõrsilmängija auhinna. Tema kauglöök 2019. aasta jaanuaris [[Leeds United FC|Leeds Unitedi]] vastu valiti klubi hooaja ilusaimaks väravaks. Rotherhami ridades pidas Ajayi kõigis võistlussarjades kokku 108 kohtumist ja lõi 15 väravat.<ref>{{cite web|url=https://punchng.com/ajayi-joins-hull-city/|title=Ajayi joins Hull City|publisher=The Punch|language=en|date=20 June 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> 2019. aasta juulis siirdus Ajayi Inglismaa esiliigaklubisse [[West Bromwich Albion FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Esimesel hooajal mängis Ajayi Inglismaa esiliigas 43 kohtumises ja lõi viis väravat. West Bromwich lõpetas hooaja 2019/20 teisel kohal ning tõusis pärast kaheaastast vaheaega tagasi Inglismaa kõrgliigasse. [[Premier League]]'is debüteeris Ajayi 13. septembril 2020, kui West Bromwich kaotas hooaja avamängus [[Leicester City FC|Leicester Cityle]] 0:3. Esimese kõrgliigavärava lõi ta 27. detsembril 2020, kui tema 82. minuti pealöök tõi West Bromwichile võõrsil 1:1 viigi [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu. Hooajal 2020/21 lõi ta Inglismaa kõrgliigas 33 mänguga kaks väravat. West Bromwich langes 2021. aastal tagasi Inglismaa esiliigasse. Ajayi jätkas klubis ning kuulus järgnevatel hooaegadel põhikoosseisu, tegutsedes valdavalt keskkaitsjana. Hooajal 2023/24 jõudis West Bromwich kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele, kus kaotas poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes 1:3 [[Southampton FC|Southamptonile]]. Hooajal 2024/25 piirasid Ajayi mänguaega vigastused ning ta pidas Inglismaa esiliigas 15 kohtumist. Kuue hooaja jooksul pidas ta West Bromwichi meeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 177 kohtumist ja lõi 13 väravat.<ref>{{cite web|url=https://punchng.com/ajayi-joins-hull-city/|title=Ajayi joins Hull City|publisher=The Punch|language=en|date=20 June 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> 2025. aasta juunis sõlmis Ajayi Inglismaa esiliigaklubiga [[Hull City AFC]] kaheaastase lepingu koos võimalusega pikendada seda veel ühe hooaja võrra. Ta liitus klubiga 1. juulil pärast lepingu lõppemist West Bromwichiga.<ref>{{cite web|url=https://www.aclsports.com/football-super-eagles-defender-semi-ajayi-joins-hull-city/|title=Football: Super Eagles defender Semi Ajayi joins Hull City|publisher=ACLSports|language=en|date=19 June 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Hull Citys debüteeris Ajayi 9. augustil 2025 Inglismaa esiliiga hooaja avamängus [[Coventry City FC|Coventry City]] vastu. Kohtumine lõppes 0:0 viigiga. Esimese värava lõi ta 29. novembril 2025, aidates Hull City 2:1 võidule [[Stoke City FC|Stoke City]] üle. Hooajal 2025/26 pidas Ajayi Inglismaa esiliigas 22 kohtumist ja lõi ühe värava. Hull City lõpetas põhihooaja kuuendal kohal ning pääses kõrgliigasse tõusmise üleminekumängudele. Poolfinaalis alistati [[Millwall FC|Millwall]] kahe mängu kokkuvõttes 2:0. 23. mail 2026 toimunud finaalis alistas Hull City [[Middlesbrough FC|Middlesbrough']] 1:0 ning tõusis pärast üheksa-aastast vaheaega tagasi Inglismaa kõrgliigasse. Ajayi kuulus finaalis algkoosseisu ja mängis kõik 90 minutit. Kohtumise võiduvärava lõi [[Oli McBurnie]] viienda üleminuti tabamusest.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cn9p8yrdy9qt|title=Championship play-off final: Hull City 1-0 Middlesbrough|publisher=BBC Sport|language=en|date=23 May 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 22. augustil 2026 lõi Ajayi Hull City esimese värava klubi naasmisel Inglismaa kõrgliigasse. Ta viis Hull City 17. minutil juhtima hooaja avamängus [[Manchester United]]i vastu. Hull City võitis kohtumise 2:0, teise värava lõi [[Nobel Mendy]]. Ajayi valiti mängu järel Inglismaa kõrgliiga avavooru parima mängija auhinna kandidaatide hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4694689|title=Nominees for Player of the Matchweek award in Matchweek 1|publisher=Premier League|language=en|date=25 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Ajayi on mänginud Nigeeria U20-koondises. 2013. aasta juunis osales ta koondisega Prantsusmaal toimunud Touloni turniiril. U20-koondises debüteeris ta 4. juunil 2013 1:1 viigimängus Belgia U21-koondise vastu. Ta mängis turniiril ka Portugali ja Brasiilia vastu. [[Nigeeria jalgpallikoondis]]se kutsuti Ajayi esimest korda 2018. aasta augustis. A-koondises debüteeris ta 8. septembril 2018 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Seišellide jalgpallikoondsi|Seišellide]] vastu. Ta vahetas 73. minutil välja [[Chidozie Awaziem]]i ning Nigeeria võitis kohtumise 3:0. Esimese A-koondise värava lõi Ajayi 16. novembril 2023 MM-valikmängus [[Lesotho jalgpallikoondis|Lesotho]] vastu. Ta viigistas 67. minutil pealöögiga seisu 1:1-le ning kohtumine lõppes sama tulemusega.<ref>[https://fbref.com/en/players/d6192210/goallogs/nat_tm/Semi-Ajayi-Goal-Log Semi Ajayi – National Team Goal Log]. FBref. Vaadatud 19.9.2026.</ref> Ajayi kuulus Nigeeria koondisse [[2023. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2023. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], mis toimusid 2024. aasta alguses Elevandiluurannikul. Ta oli ainus Nigeeria jalgpallur, kes mängis turniiril algusest lõpuni kõik seitse kohtumist. Nigeeria jõudis finaali, kus kaotas korraldajamaale [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannikule]] 1:2.<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/peseiro-credits-remarkable-job-by-the-elephants/|title=Peseiro credits “remarkable job” by the Elephants|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=11 February 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Ajayi kuulus Nigeeria koondisse ka [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]] Marokos. Alagrupiturniiri avamängus 23. detsembril 2025 lõi ta Nigeeria esimese värava 2:1 võidumängus [[Tansaania jalgpallikoondis|Tansaania]] vastu. Ajayi viis Nigeeria 36. minutil pealöögiga juhtima ning valiti kohtumise parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/afcon-matchday-3-tunisia-defeats-uganda-lookman-s-swift-reply-seals-nigeria-win-senegal-cruise-past-botswana-dr-congo-edge-benin/|title=AFCON Matchday 3: Nigeria defeat Tanzania|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=23 December 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Nigeeria jõudis turniiril poolfinaali, kus kaotas korraldajamaale [[Maroko jalgpallikoondis|Marokole]] penaltiseerias. Kolmanda koha mängus alistati [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] pärast väravateta lõppenud normaal- ja lisaaega penaltiseerias 4:2 ning võideti pronksmedalid.<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/nigeria-extend-perfect-bronze-medal-record-with-penalty-win-over-egypt/|title=Nigeria extend perfect bronze-medal record with penalty win over Egypt|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=17 January 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2026. aasta juuni seisuga oli Ajayi pidanud Nigeeria A-koondises 57 kohtumist ja löönud kaks väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/semi-ajayi/nationalmannschaft/spieler/251912/verein/3444/plus/0 Semi Ajayi – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Rotherham United FC]] *[[League One]]'i üleminekumängude võitja: 2018 ;[[West Bromwich Albion FC]] *[[EFL Championship|Inglismaa esiliiga]]: teine koht 2019/20 ;[[Hull City AFC]] *[[EFL Championship|Inglismaa esiliiga]] üleminekumängude võitja: 2026 ;Nigeeria *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]: teine koht [[2023. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2023]]; kolmas koht [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]] ;Individuaalsed *Inglismaa esiliiga kuu parim mängija: märts 2019 *Rotherham Unitedi hooaja parim võõrsilmängija: 2018/19 *Rotherham Unitedi hooaja ilusaim värav: 2018/19 *Aafrika rahvaste karikavõistluste kohtumise parim mängija: Nigeeria–Tansaania, 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/semi-ajayi/profil/spieler/251912 Semi Ajayi] Transfermarkti lehel *[https://www.premierleague.com/en/players/10481/semi-ajayi Semi Ajayi] Premier League'i kodulehel {{JÄRJESTA:Ajayi, Semi}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Rotherham United FC mängijad]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Hull City AFC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] ixzxmyk0jx4368fw3yvqletaoktr1yz 0 721478 7253885 7237527 2026-10-16T06:40:43Z Kuriuss 38125 7253885 wikitext text/x-wiki [[File:Mateus Fernandes (Agência Lusa) cropped.png|pisi|Mateus Fernandes (2026)]] '''Mateus Gonçalo Espanha Fernandes''' (sündinud [[10. juuli]]l [[2004]] [[Olhão]]s) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Tottenham Hotspur FC]] ja [[Portugali jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Fernandes sündis ja kasvas üles Portugali lõunaosas [[Algarve]] piirkonnas Olhão linnas. Ta alustas jalgpallurikarjääri kuueaastaselt kodulinna klubi [[SC Olhanense]] noortesüsteemis. 2016. aastal, 12-aastaselt, liitus ta [[Lissaboni Sporting]]u noorteakadeemiaga. Järgnenud aastatel mängis ta Sportingu noortemeeskondades ning hooajal 2021/22 edutati ta 17-aastaselt klubi reservmeeskonda, mis mängis Portugali tugevuselt kolmandas liigas.<ref>{{cite web|url=https://www.southamptonfc.com/en/news/article/in-profile-mateus-fernandes|title=In Profile: Mateus Fernandes|publisher=Southampton FC|language=en|date=20 August 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> 2022. aasta suvel kutsus Sportingu esindusmeeskonna peatreener [[Rúben Amorim]] Fernandese põhimeeskonna hooajaeelsesse treeninglaagrisse. Sama aasta 14. oktoobril sõlmis Fernandes oma esimese profilepingu, mis pidi kestma 2027. aastani. Lepingus määrati tema väljaostuklausliks 60 miljonit eurot. Sportingu esindusmeeskonnas ja [[Primeira Liga|Portugali kõrgliigas]] debüteeris Fernandes 22. oktoobril 2022, kui sekkus vahetusest 3:1 võidumängus [[Casa Pia A.C.|Casa Pia]] vastu. Neli päeva hiljem debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kui sekkus teisel poolajal vahetusest alagrupimängus [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu. Kohtumine Londonis lõppes 1:1 viigiga. Samal hooajal mängis Fernandes ka [[UEFA Euroopa Liiga]]s. Kokku pidas ta hooajal 2022/23 Sportingu esindusmeeskonnas seitse ametlikku kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2023. aasta augustis läks Fernandes hooajaks laenule Portugali kõrgliigaklubisse [[GD Estoril Praia]]. Hooajal 2023/24 pidas ta Portugali kõrgliigas 28 kohtumist ja lõi ühe värava. Estoril jõudis samal hooajal Portugali liigakarikavõistluste finaali, kus kohtus [[SC Braga]]ga. Finaal lõppes 1:1 viigiga ning Braga võitis penaltiseeria 5:4. Estorili jaoks oli tegemist esimese üleriigilise karikavõistluste finaaliga pärast 1944. aastat.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis siirdus Fernandes Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Southampton FC]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Üleminekusumma oli ajakirjanduse andmetel ligikaudu 15 miljonit naelsterlingit.<ref>{{cite web|url=https://www.southamptonfc.com/en/news/article/saints-swoop-for-fernandes|title=Saints swoop for Fernandes|publisher=Southampton FC|language=en|date=20 August 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Southamptoni meeskonnas ja [[Premier League]]'is debüteeris Fernandes 24. augustil 2024, kui sai platsile vahetusest 0:1 kaotusmängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu. Esimese värava lõi ta neli päeva hiljem Inglismaa liigakarikavõistluste teise ringi mängus [[Cardiff City FC|Cardiff City]] vastu. Fernandes viis Southamptoni kümnendal minutil juhtima ning klubi võitis kohtumise 5:3.<ref>{{cite web|url=https://www.southamptonfc.com/en/match/cardiff-city-vs-southampton-english-league-cup-2024-08-28|title=Cardiff City v Southampton|publisher=Southampton FC|language=en|date=28 August 2024|access-date=19 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 sai Fernandesest Southamptoni põhikoosseisu mängija. Inglismaa kõrgliigas pidas ta 36 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis neli väravasöötu. Kõigis võistlussarjades lõi ta 42 kohtumisega kolm väravat. Southampton lõpetas meistrivõistlused viimasel kohal ja langes esiliigasse. Hooaja lõpus valisid Southamptoni poolehoidjad Fernandese klubi hooaja parimaks mängijaks. Ta pälvis ka ajalehe Daily Echo lugejate valitud hooaja parima mängija auhinna.<ref>{{cite web|url=https://www.southamptonfc.com/en/news/article/fernandes-wins-fans-player-of-the-season-award|title=Fernandes wins Fans' Player of the Season award|publisher=Southampton FC|language=en|date=23 May 2025|access-date=19 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.southamptonfc.com/en/news/article/fernandes-feels-the-love-as-debut-season-draws-to-a-close|title=Fernandes feels the love as debut season draws to a close|publisher=Southampton FC|language=en|access-date=19 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis siirdus Fernandes Inglismaa kõrgliigaklubisse [[West Ham United FC]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2030. aastani. Üleminekusumma oli enam kui 40 miljonit naelsterlingit, mis tegi temast West Hami ajaloo ühe kallima ostu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c24z03meny8o|title='It's a big club' - Fernandes joins West Ham|publisher=BBC Sport|language=en|date=29 August 2025|access-date=19 September 2026}}</ref> Fernandes debüteeris West Hamis kaks päeva pärast üleminekut. Ta mängis hooajal 2025/26 kõigis 36 klubisse siirdumise järel peetud Inglismaa kõrgliigamängus ning lõi kolm väravat ja andis neli väravasöötu. 14. detsembril 2025 lõi Fernandes värava juba kohtumise 30. sekundil liigamängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu. See oli hooaja 2025/26 Inglismaa kõrgliiga kiireim värav, kuid West Ham kaotas kohtumise 2:3.<ref>{{cite web|url=https://cdn.whufc.com/en/news/fernandes-shortlisted-for-premier-league-young-player-of-the-season-award|title=Fernandes shortlisted for Premier League Young Player of the Season award|publisher=West Ham United FC|language=en|date=14 May 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 24. jaanuaril 2026 lõi Fernandes kauglöögist värava 3:1 võidumängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu. Ta vormistas 43. minutil West Hami kolmanda värava. See tabamus valiti hooaja lõpus West Hami aasta ilusaimaks väravaks.<ref>{{cite web|url=https://www.whufc.com/en/news/match-report-or-first-half-show-smashes-sunderland|title=Match Report: First-half show smashes Sunderland|publisher=West Ham United FC|language=en|date=24 January 2026|access-date=19 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2026. aasta mais nimetati Fernandes kaheksa kandidaadi hulka Inglismaa kõrgliiga hooaja parima noormängija auhinnale. Hooaja jooksul tegi ta 103 edukat taklamist, millega jagas kogu liiga arvestuses viiendat kohta.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 2026. aasta juulis siirdus Fernandes [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]]. Üleminekusumma oli ajakirjanduse andmetel ligikaudu 85 miljonit naelsterlingit. Fernandes sõlmis uue klubiga lepingu 2031. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> 22. juulil 2026 lõi Fernandes oma esimeses Tottenhami meeskonnas peetud hooajaeelses sõprusmängus värava juba kolmandal minutil. Tema tabamus tõi Tottenhamile 1:0 võidu [[Milton Keynes Dons FC|Milton Keynes Donsi]] üle.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1079398/fernandes-off-to-a-flyer-against-mk-dons|title=Fernandes off to a flyer against MK Dons|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=22 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> Tottenhami meeskonnas debüteeris Fernandes ametlikus kohtumises 22. augustil 2026 Inglismaa kõrgliiga hooaja avamängus [[Brentford FC|Brentfordi]] vastu. Ta sekkus teise poolaja alguses vahetusest, kuid Tottenham kaotas kohtumise 0:3.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1086538/brentford-3-0-spurs-roberto-de-zerbis-verdict|title=Brentford 3-0 Spurs: Roberto De Zerbi's verdict|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=22 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> Neli päeva hiljem kuulus Fernandes esimest korda Tottenhami algkoosseisu ametlikus mängus. Inglismaa liigakarika teise ringi kohtumises [[Charlton Athletic]]u vastu mängis ta kõik 90 minutit ja andis väravasöödu. Tottenham võitis kohtumise 5:1.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1087003/debut-goal-for-savio-as-we-progress-in-carabao-cup|title=Debut goal for Savio as we progress in Carabao Cup|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=26 August 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Fernandes on mänginud Portugali U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. Portugali U21-koondises debüteeris ta 2023. aastal ning osales järgnenud aastate Euroopa meistrivõistluste valikturniiridel. U21-koondises lõi ta kokku neli väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/mateus-fernandes/nationalmannschaft/spieler/880245 Mateus Fernandes – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.9.2026.</ref> 2026. aasta märtsis kutsuti Fernandes esimest korda [[Portugali jalgpallikoondis]]se [[sõprusmäng]]udeks [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[USA jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu. Mehhikoga peetud 0:0 viigimängus jäi ta varumängijate hulka. Portugali A-koondises debüteeris Fernandes 31. märtsil 2026 Ameerika Ühendriikides [[Atlanta]]s peetud sõprusmängus USA vastu. Ta sekkus kohtumise lõpus vahetusest [[Bruno Fernandes]]e asemele. Portugal võitis kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1076042/mateus-fernandes-signs|title=Welcome, Mateus! Fernandes signs|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=2 July 2026|access-date=19 September 2026}}</ref> See on seni tema ainsus mäng Portugali koondises.<ref>[https://www.transfermarkt.com/mateus-fernandes/nationalmannschaft/spieler/880245/verein/3300/plus/0 Mateus Fernandes – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Lissaboni Sporting]] *[[Primeira Liga|Portugali meistrivõistlused]]: [[Primeira Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]], [[Primeira Liga hooaeg 2024–2025|2024/25]] ;[[GD Estoril Praia]] *[[Taça da Liga|Portugali liigakarikas]]: finalist 2023/24 ;Individuaalsed *[[Southampton FC|Southamptoni]] poolehoidjate valitud hooaja parim mängija: 2024/25 *[[West Ham United]]i hooaja ilusaim värav: 2025/26 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.tottenhamhotspur.com/player/551226/mateus-fernandes Profiil Tottenham Hotspuri kodulehel] *[https://www.premierleague.com/en/players/134385/mateus-fernandes Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/mateus-fernandes/profil/spieler/880245 Mateus Fernandes] Transfermarkti lehel {{Tottenham Hotspur FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Fernandes, Mateus}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Southampton FC mängijad]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 92vdujwnkqtnlmqrwjnyugqu82h1art 0 721497 7253888 7237915 2026-10-16T06:49:57Z Kuriuss 38125 7253888 wikitext text/x-wiki [[File:Nestory Irankunda Australia v USA 19 June 2026-241 (cropped).jpg|pisi|Nestory Irankunda (2026)]] '''Nestory Irankunda''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[2006]] [[Kigoma]]s [[Tansaania]]s) on [[Austraalia]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Portugali kõrgliigaklubis [[Sporting CP|Lissaboni Sporting]] ja [[Austraalia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Irankunda sündis Tansaanias Kigoma põgenikelaagris [[Burundi]]st pärit vanemate peres. Tema vanemad Gideon ja Dafroza olid põgenenud kodumaal puhkenud [[Burundi kodusõda|kodusõja]] eest. Irankunda oli pere kaheksast lapsest kolmas. Kui ta oli kolmekuune, kolis pere Austraaliasse [[Perth]]i. 2013. aastal koliti [[Adelaide]]'i, kus Irankunda üles kasvas.<ref>{{cite web|url=https://www.abc.net.au/news/2026-06-14/one-goal-many-journeys/106684994|title=One goal, many journeys|publisher=ABC News|language=en|date=14 June 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> Irankunda alustas jalgpallurikarjääri Adelaide'i põhjapoolsetes eeslinnades. Ta mängis Northern Wolvesi ja Parafield Gardensi noortemeeskondades ning liitus seejärel [[Adelaide Croatia Raiders SC|Adelaide Croatia Raidersiga]]. 2021. aastal siirdus ta [[Adelaide United FC|Adelaide Unitedi]] noorteakadeemiasse.<ref>{{cite web|url=https://footballsa.com.au/news/adelaides-northern-suburbs-fifa-world-cup-nestory-irankunda-was-always-something-special|title=From Adelaide’s northern suburbs to the FIFA World Cup, Nestory Irankunda was always something special|publisher=Football South Australia|language=en|date=15 June 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> 2021. aasta septembris sõlmis Irankunda Adelaide Unitediga oma esimese profilepingu. Esindusmeeskonnas ja [[A-League]]'is debüteeris ta 8. jaanuaril 2022, kui sai platsile 15 aasta ja 333 päeva vanuselt vahetusest 1:1 viigimängus [[Melbourne Victory]] vastu. Sellega sai temast Austraalia kõrgliiga ajaloo nooruselt kuues debütant.<ref>{{cite web|url=https://aleagues.com.au/news/the-10-youngest-alm-teens-and-what-happened-next/|title=The 10 youngest ALM teens and what happened next|publisher=A-Leagues|language=en|date=10 January 2022|access-date=20 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Irankunda Adelaide Unitedi ridades 30. jaanuaril 2022 liigamängus [[Newcastle Jets]]i vastu. Ta sai platsile vahetusest ja lõi 88. minutil karistuslöögist viigivärava. Adelaide võitis kohtumise lõpuks 2:1. Irankunda oli sel ajal 15 aastat ja 355 päeva vana ning temast sai liiga ajaloo nooruselt teine väravalööja.<ref>{{cite web|url=https://adelaideunited.com.au/news/fifteen-year-old-irankunda-sparks-reds-into-dramatic-comeback-after-free-kick/|title=Fifteen-year-old Irankunda sparks Reds into dramatic comeback after free-kick|publisher=Adelaide United|language=en|date=30 January 2022|access-date=20 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 sai Irankunda Adelaide'i põhimeeskonnas senisest rohkem mänguaega ning lõi Austraalia kõrgliigas 22 kohtumisega viis väravat. Tema esitused äratasid mitme Euroopa suurklubi tähelepanu. 2023. aasta novembris teatas Saksamaa kõrgliigaklubi [[Müncheni Bayern]], et on jõudnud Adelaide Unitediga Irankunda üleminekus kokkuleppele. Üleminek pidi jõustuma 2024. aasta juulis, kui mängija oli saanud 18-aastaseks. 29. märtsil 2024 lõi Irankunda oma profikarjääri esimese kübaratriki, kui Adelaide United alistas Western Unitedi 4:1. Ta lõi kohtumise esimese värava avapoolajal ning ülejäänud kaks teise poolaja esimese kolme minutiga. Irankundast sai 18 aasta ja 49 päeva vanuselt A-League'i ajaloo noorim [[kübaratrikk|kübaratriki]] löönud mängija.<ref>{{cite web|url=https://aleagues.com.au/news/nestory-irankunda-hat-trick-adelaide-united-bayern-munich-goals-highlights-western-united-match-report/|title=Adelaide’s 'very rare talent' continues rapid rise as historic hat-trick blows everyone away|publisher=A-Leagues|language=en|date=29 March 2024|access-date=20 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 lõi Irankunda Austraalia kõrgliigas 25 mänguga kaheksa väravat. Hooaja lõpus valiti ta koos [[Wellington Phoenix]]i väravavahi [[Alex Paulsen]]iga liiga parimaks noormängijaks. Adelaide Unitedi poolehoidjad valisid ta ka klubi aasta parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://aleagues.com.au/news/a-league-award-winners-2023-24-full-list-details/|title=Full list of A-League Men 2023-24 end-of-season award winners|publisher=A-Leagues|language=en|access-date=20 September 2026}}</ref> 2024. aasta juulis siirdus Irankunda Müncheni Bayernisse. Esialgu mängis ta klubi reservmeeskonnas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas ning esindas U19-meeskonda [[UEFA Noorteliiga]]s. Bayerni reservmeeskonnas lõi ta 15 liigamänguga neli väravat ja andis neli väravasöötu. Esindusmeeskonna ametlikes kohtumistes ta väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://fcbayern.com/en/news/2025/01/nestory-irankunda-to-go-out-on-loan-to-grasshoppers|title=Nestory Irankunda to go out on loan to GC Zurich|publisher=FC Bayern München|language=en|date=4 January 2025|access-date=20 September 2026}}</ref> 2025. aasta jaanuaris läks Irankunda hooaja lõpuni laenule Šveitsi kõrgliigaklubisse [[Grasshopper Club Zürich]]. Ta pidas klubi meeskonnas Šveitsi kõrgliigas 19 kohtumist, lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. Tema ainus värav sündis 14. mail 2025 [[Yverdon Sport]]i vastu. 2025. aasta juulis siirdus Irankunda Inglismaa esiliigaklubisse [[Watford FC]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Esimese värava lõi ta Watfordi meeskonnas 23. augustil 2025, kui viis klubi võõrsil [[Swansea City AFC|Swansea City]] vastu 35. minutil 25 jardi kauguselt sooritatud karistuslöögiga juhtima. Kohtumine lõppes 1:1.<ref>{{cite web|url=https://www.abc.net.au/news/2025-08-24/football-nestory-irankunda-watford-free-kick-goal/105690460|title=Socceroos prodigy Nestory Irankunda opens English account with sensational free kick goal|publisher=ABC News|language=en|date=24 August 2025|access-date=20 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Irankunda Watfordi ridades Inglismaa esiliigas 40 kohtumist, lõi neli väravat ja andis neli väravasöötu. Ta sai klubis regulaarselt mänguaega ning kuulus hooaja jooksul 22 liigakohtumises algkoosseisu. 2026. aasta augustis siirdus Irankunda Portugali kõrgliigaklubisse [[Sporting CP|Lissaboni Sporting]]. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu 2031. aasta juunini, mille väljaostuklausliks määrati 80 miljonit eurot. Portugali ajalehe A Bola andmetel maksis Sporting ülemineku eest 15 miljonit eurot, millele võivad lisanduda kuni kolme miljoni euro suurused boonused.<ref>{{cite web|url=https://www.sporting.pt/en/news/football/main-team/2026-08-15/nestory-irankunda-signs-through-2031|title=Nestory Irankunda signs through to 2031|publisher=Sporting CP|language=en|date=15 August 2026|access-date=20 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.abola.pt/noticias/esta-fechado-irankunda-vai-ser-jogador-do-sporting-2026080609345227204|title=Está fechado: Irankunda vai ser jogador do Sporting|publisher=A Bola|language=pt|date=6 August 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> Sportingu meeskonnas ja [[Primeira Liga]]s debüteeris Irankunda 22. augustil 2026, kui pääses väljakule 68. minutil vahetusest 3:1 võidumängus [[F.C. Alverca|Alverca]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.sporting.pt/en/news/football/main-team/2026-08-22/sporting-cp-win-3-1-against-fc-alverca|title=Sporting CP win 3-1 against FC Alverca|publisher=Sporting CP|language=en|date=22 August 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Irankunda on mänginud Austraalia U17-koondises. 2022. aastal lõi ta [[2023. aasta Aasia U-17 jalgpallimeistrivõistlused|Aasia U17 meistrivõistluste]] valikturniiril kaheksa väravat ning aitas Austraalial finaalturniirile kvalifitseeruda. Kokku pidas ta U17-koondises seitse kohtumist ja lõi 11 väravat. [[Austraalia jalgpallikoondis]]se kutsuti Irankunda esimest korda 2023. aasta märtsis, kuid toona ta väljakule ei pääsenud. A-koondises debüteeris ta 6. juunil 2024 MM-valikmängus [[Bangladeshi jalgpallikoondis|Bangladeshi]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja andis väravasöödu [[Ajdin Hrustić]]i tabamusele, aidates Austraalia 2:0 võidule. Esimese A-koondise värava lõi Irankunda viis päeva hiljem, 11. juunil 2024, kui realiseeris penaltist värava 5:0 võidumängus [[Palestiina jalgpallikoondis|Palestiina]] vastu. Ta oli sel ajal 18 aastat ja 123 päeva vana ning temast sai Austraalia koondise ajaloo nooruselt teine väravalööja.<ref>{{cite web|url=https://socceroos.com.au/player/nestory-irankunda|title=Nestory Irankunda|publisher=Football Australia|language=en|access-date=20 September 2026}}</ref> 2025. aasta septembris lõi Irankunda värava 3:1 võidumängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu. Sama aasta oktoobris lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus Kanada vastu. 2026. aasta märtsis lõi Irankunda kaks väravat 5:1 võidumängus [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu. Ta valiti Austraalias toimunud FIFA Seriesi turniiri parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/series/articles/every-player-of-the-series-winner|title=Nine award winners named|publisher=FIFA|language=en|date=2 April 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> Irankunda kuulus Austraalia koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Alagrupiturniiri avamängus 13. juunil [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu lõi ta 27. minutil kohtumise esimese värava. Austraalia võitis kohtumise 2:0 ning Irankundast sai 20 aasta ja 124 päeva vanuselt Austraalia ajaloo noorim maailmameistrivõistlustel värava löönud mängija.<ref>{{cite web|url=https://footballaustralia.com.au/news/socceroos-defeat-turkiye-2-0-kick-fifa-world-cup-2026tm-campaign-style|title=Socceroos defeat Türkiye 2-0 to kick off FIFA World Cup 2026 campaign in style|publisher=Football Australia|language=en|date=14 June 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> Järgmises alagrupimängus kaotas Austraalia [[USA jalgpallikoondis|USA]]-le 0:2 ning viimases mängus viigistas [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguayga]] 0:0. Austraalia lõpetas alagrupi teisel kohal ja pääses 32 parema hulka. Irankunda mängis kõigis kolmes alagrupikohtumises. 3. juulil 2026 toimunud 32 parema ringi kohtumises [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptuse]] vastu kuulus Irankunda samuti algkoosseisu. Kohtumine lõppes pärast lisaaega 1:1, kuid Egiptus võitis penaltiseeria 4:2 ning Austraalia langes konkurentsist.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/australia-egypt-match-report-highlights|title=Australia 1-1 (2-4 PSO) Egypt: Match report and highlights|publisher=FIFA|language=en|date=3 July 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Irankunda pidanud Austraalia A-koondises 19 kohtumist ja löönud kuus väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/nestory-irankunda/nationalmannschaft/spieler/956920/verein/3433/plus/0 Nestory Irankunda – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 20.9.2026.</ref> Irankunda on lisaks Austraaliale seotud ka Burundi ja Tansaaniaga. Ta sündis Tansaanias Burundi päritolu vanemate peres ning võinuks enne Austraalia A-koondise esindamist mängida ka nende riikide koondistes. == Isiklikku == Irankunda on tuntud oma väravatähistuse poolest, mille käigus ta teeb tantsuliigutusi, mis on inspireeritud lauljast [[Michael Jackson]]ist. Ta on nimetanud Jacksonit üheks oma suurimaks eeskujuks ning tema 2026. aasta üleminekut Sportingusse tutvustati samuti Jacksonist inspireeritud videos.<ref>{{cite web|url=https://www.sporting.pt/en/news/football/main-team/2026-08-15/nestory-irankunda-signs-through-2031|title=Nestory Irankunda signs through to 2031|publisher=Sporting CP|language=en|date=15 August 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;Austraalia *FIFA Series: 2026 (Austraalia turniir) ;Individuaalsed *[[A-League]]'i aasta parim noormängija: 2023/24 (koos Alex Paulseniga) *[[Adelaide United]]i fännide aasta parim mängija: 2023/24 *FIFA Seriesi Austraalia turniiri parim mängija: 2026 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://socceroos.com.au/player/nestory-irankunda Profiil Austraalia jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/nestory-irankunda/profil/spieler/956920 Nestory Irankunda] Transfermarkti lehel {{Lissaboni Sportingu jalgpallurid}} {{FIFA World Cup 2026 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Irankunda, Nestory}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Adelaide United FC mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:A-League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2006]] ethhmt86fxjug0j9ju3qbqje3fa4iks 0 721545 7253675 7251689 2026-10-15T17:50:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7253675 wikitext text/x-wiki '''Pärnu linnakindlustused''' on [[Pärnu]] ajalooliste kaitserajatiste kompleks, mis kujunes mitme sajandi jooksul koos [[Uus-Pärnu]] linna arenguga. Selle vanema kihistuse moodustasid keskaegne [[linnamüür]], kaitsetornid, väravad, vallikraavid ja [[Pärnu ordulinnus]], 17. sajandi teisel poolel rajati nende ümber aga ulatuslik bastionaalvöönd seitsme bastioni, muldvallide, vallikraavi ja eeskindlustustega.<ref name="RT2023">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/325042023002 |pealkiri=Kultuurimälestise „Pärnu linnakindlustused“ kaitse muutmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=25.04.2023 |vaadatud=20.09.2026}}</ref><ref name="Dehio">{{Netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Ivar-Kristjan |väljaanne=Dehio OME |aeg=01.11.2022 |vaadatud=20.09.2026}}</ref> Suurem osa kaitserajatistest lammutati või tasandati 19. sajandil pärast Pärnu sõjalise tähtsuse vähenemist. Tänapäevani on maapealselt säilinud eeskätt [[Punane torn]], [[Tallinna värav]], [[Luna bastion]]i ja Venuse bastioni muldkehandid ning osa vallikraavist [[Pärnu Vallikäär]]us, kuid märkimisväärne osa keskaegsetest ja varauusaegsetest konstruktsioonidest paikneb endiselt maa all.<ref name="RT2023"/><ref name="MKA">{{Netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/malestised/muinsuskaitsealad |pealkiri=Muinsuskaitsealad |väljaanne=[[Muinsuskaitseamet]] |vaadatud=20.09.2026}}</ref> Pärnu linnakindlustused on riiklikult kaitstav ehitis- ja arheoloogiamälestis registrinumbriga 16677. Mälestise koosseisu kuuluvad säilinud linnamüüri ja ordulinnuse osad, Tallinna värav, Punane torn ning linnakindlustustega seotud muldkindlustused ja vallikraavid.<ref name="RT2023"/> ==Keskaegsed linnakindlustused== Uus-Pärnu kujunes 13. sajandi teisel poolel [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] vasakkaldal Liivi ordu linnuse juurde. Linn ja ordulinnus moodustasid küll ühise kaitstud asustusala, kuid olid õiguslikult eraldatud: linna juhtis raad, samal ajal kui ordulinnus ja selle territoorium allusid [[Pärnu komtuur]]ile.<ref name="RT2023"/> Linna kasvades ümbritseti Uus-Pärnu kivist kaitsemüüriga, mille ees paiknes vallikraav. Linnamüüri rajati väravaid ja kaitsetorne ning selle süsteemi täiustati järk-järgult vastavalt linna kasvule ja sõjapidamisviiside muutumisele. Omaette kindlustatud ala moodustas linna lääneosas paiknenud [[Pärnu ordulinnus]], mida ümbritsesid eeslinnused, müürid ja vallikraavid.<ref name="RT2023"/> Keskaegsete kindlustuste täpne ehituskäik ei ole tervikuna teada, sest suur osa rajatistest kadus hilisemate ümberehituste käigus. Arheoloogilised uuringud on siiski näidanud, et linnamüüri, ordulinnuse ja vallikraavide konstruktsioone on Pärnu vanalinna all märkimisväärses ulatuses säilinud.<ref name="MKA"/> [[Pilt:Punane-torn-parnu.JPG|pisi|[[Punane torn]] on Pärnu keskaegsete linnakindlustuste silmapaistvaim säilinud osa.]] Keskaegse linnamüüri kõige paremini säilinud ehitis on [[Punane torn]], mis rajati 15. sajandil Uus-Pärnu kaitsesüsteemi nurgatornina. Torn täitis nii kaitse- kui vanglafunktsiooni ning on ühtlasi Pärnu vanim säilinud hoone.<ref name="Punane">{{Netiviide |url=https://www.parnumuuseum.ee/torn |pealkiri=Punane torn |väljaanne=[[Pärnu Muuseum]] |vaadatud=20.09.2026}}</ref> Punase torni kõrval kuulus keskaegse linnamüüri süsteemi veel mitu torni, millest üks suuremaid oli jõeäärses osas paiknenud [[Valge torn (Pärnu)|Valge torn]]. Enamik torne ja linnamüüri maapealseid osi kadus hiljem sõdade, uute kindlustuste rajamise ja linnaruumi ümberkujundamise käigus. Tulirelvade ja suurtükiväe järjest suurem kasutamine 15. ja 16. sajandil muutis kõrgete, kuid suhteliselt õhukeste kivimüüride sõjalist väärtust. Olemasolevaid kaitserajatisi küll tugevdati ja kohandati, kuid 17. sajandiks oli selge, et linna tõhusamaks kaitsmiseks oli vaja uut tüüpi madalaid ja massiivseid muldkindlustusi. ==Rootsi-aegse kindluslinna rajamine== Pärast Poola-Rootsi sõdu jäi Pärnu 1617. aastast Rootsi võimu alla. Pärnu oli Rootsi riigi jaoks oluline sadamalinn ja sõjaline tugipunkt ning 17. sajandi teisel poolel otsustati linna kaitsesüsteem põhjalikult ümber ehitada.<ref name="Dehio"/> Uute kindlustuste kavandamist mõjutas tollane Euroopa bastionaalfortifikatsiooni areng. Kaitseehitustööde eest vastutas Liivimaa kindralkuberner [[Erik Dahlbergh]], Pärnus juhtis töid fortifikatsiooniinsener [[Paul von Essen]]. Ulatuslikke kindlustustöid alustati 1670. aastal ning sajandi lõpuks ümbritses linna terviklik bastionaalvöönd.<ref name="Kultuurilugu">{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113266 |pealkiri=Eesti kultuuriloo õppematerjal. Tallinna värav ja Pärnu bastionid |väljaanne=DIGAR |vaadatud=20.09.2026}}</ref> Bastionaalvööndi rajamine ei tähendanud üksnes kaitserajatiste uuendamist, vaid muutis oluliselt kogu Pärnu linnaruumi. Senisest keskaegsest linnast lõuna ja ida poole kavandati uusi tänavaid ning kvartaleid, mistõttu suurenes kindlustatud linna pindala märgatavalt. Uued vallid moodustasid vana linnasüdame ümber laia sõjalise kaitsevööndi, mis määras Pärnu linnaruumi piire veel rohkem kui sajandiks. Suurem osa kindlustuste peavallist koos bastionidega oli 1681. aastaks valmis, kuid jõepoolset kaitseliini ehitati edasi. Kindluse täieliku väljaehitamise projekti kinnitas Rootsi kuningas [[Karl XI]] 1686. aastal ning tööd jätkusid 1690. aastatel ja osaliselt veel [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses.<ref name="Nurk">{{Netiviide |url=https://www.researchgate.net/publication/411115449_Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_voimu_all_1561-1710_kindluslinnades_The_History_of_Estonian_Urban_Development_through_the_Swedish_period_1561-1710_in_fortress_towns |pealkiri=Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561–1710 kindluslinnades |perekonnanimi=Nurk |eesnimi=Ragnar |aasta=2019 |vaadatud=20.09.2026}}</ref> ==Bastionid== Pärnu uusaegne kindlustusvöönd koosnes seitsmest bastionist, mida algul tähistati numbritega, kuid hiljem nimetati taevakehade järgi. Bastionide nimed olid '''Mars''', '''Luna''', '''Jupiter''', '''Mercurius''', '''Sol''', '''Venus''' ja '''Saturnus'''.<ref name="Nurk"/><ref name="Kultuurilugu"/> Bastionid ulatusid ümbritsevast maapinnast ligikaudu nelja kuni kaheksa meetri kõrgusele ning neid ühendasid sirged vallilõigud ehk [[kurtiin]]id. Kogu peavalli ette rajati mõne meetri sügavune vallikraav ning selle väliskaldale täiendavad eeskindlustused, kaetud tee ja [[glassii]]. Koos nende rajatistega oli kaitsevööndi keskmine laius umbes 170 meetrit.<ref name="Nurk"/> Bastionide nurgeline kuju võimaldas kaitsjatel anda suurtüki- ja käsitulirelvadest külgtuld piki naaberbastionide ja kurtiinide esiseid alasid, vähendades seega surnud nurki, kuhu ründaja oleks saanud kaitsetule eest varjuda. Muldkindlustused talusid suurtükituld paremini kui keskaegsed õhukesed kivimüürid. Kõige ohustatumates kohtades tugevdati bastione veel täiendavalt. Linna idaküljel asunud Soli bastionile rajati 1690. aastatel kavaljeer ehk kõrgem suurtükipositsioon, samal ajal kui Pärnu jõe äärde kavandatud Saturnuse bastion valmis esialgsest kavast väiksemana.<ref name="Nurk"/> ===Luna bastion=== {{Vaata|Luna bastion}} Tänapäeval on 17. sajandi bastionidest oma ajaloolise muldkehandi kõige paremini säilitanud [[Luna bastion]], mis paikneb Vallikääru piirkonnas. Ka selle kõrval asunud Venuse bastioni ja neid ühendanud kindlustuste reljeef on osaliselt maastikul jälgitav.<ref name="Dehio"/> ==Linnaväravad ja raveliinid== Rootsi-aegsest kindluslinnast pääses välja kolme peamise värava kaudu. Need olid '''Tallinna värav''', '''Riia värav''' ja '''Vee värav''', mis ühendasid linna vastavalt Tallinna ja Riia suunaliste maismaateede ning Pärnu jõe ja sadama piirkonnaga.<ref name="Kultuurilugu"/> [[Pilt:Tallinna Värav, Pärnu.jpg|pisi|[[Tallinna värav]], ainus Pärnu Rootsi-aegsetest linnaväravatest, mis on säilinud tänapäevani.]] [[Tallinna värav]] ehitati aastatel 1675–1686 Mercuriuse ja Luna bastioni vahelisse kurtiini. Rootsi ajal kandis see Karl Gustavi ehk Kuninga värava nime ning selle kaudu kulges tee Pärnu jõel paiknenud ületuskoha kaudu Tallinna suunas.<ref name="Dehio"/> Barokkstiilis väravahoone ehitati maakividest ja tellistest ning selle fassaad vooderdati Riia dolomiidiga. Kõrge silindervõlviga läbikäigu mõlemas otsas paiknesid tugevad kahetiivalised puitväravad ning tunneli keskel oli langevõre; ülemisel korrusel paiknesid vahtkonna- ja laoruumid.<ref name="Dehio"/> Tallinna värav on ainus Baltimaades säilinud 17. sajandi bastionaalvööndi vallivärav.<ref name="Dehio"/> Linnaväravaid kaitsesid omakorda vallikraavis paiknenud eeskindlustused ehk [[raveliin]]id. Tallinna värava ees paiknes '''Abendsterni''' ehk Õhtutähe raveliin ning Riia väravat kaitses '''Morgensterni''' ehk Hommikutähe raveliin. Need pidid takistama vaenlase otsest juurdepääsu linnaväravatele ja sundima ründajaid liikuma kaitsjate tule all.<ref name="Kultuurilugu"/> Riia ja Vee väravad koos nende ümbruse kindlustustega hiljem lammutati ning nende asukoht on tänapäeva linnapildis nähtav peamiselt tänavastruktuuri ja maa-aluste arheoloogiliste jäänuste kaudu. ==Vallikraavid== Bastionaalvööndit ümbritses lai vallikraav, mis moodustas koos bastionide, kurtiinide, raveliinide ja glassiiga tervikliku kaitsesüsteemi. Vallikraav takistas vaenlasel otse peavallile läheneda ning muutis raskemaks suurtükkide ja muude piiramisvahendite kindlustuste lähedale toomise.<ref name="Nurk"/> Vallikraavi kaldad olid mitmel pool tugevdatud puidust ja teistest konstruktsioonidest rajatistega. 2009.–2010. aasta arheoloogilised uuringud Vallikääru piirkonnas näitasid, et eri aegadel oli vallikraavi kaldaid korduvalt kindlustatud ja ümber ehitatud.<ref name="Vissak">{{Netiviide |url=https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_09_Vissak_Parnu.pdf |pealkiri=Archaeological investigations in the zone of earthen fortifications of Pärnu |perekonnanimi=Vissak |eesnimi=Rünno |väljaanne=Archaeological Fieldwork in Estonia 2010 |aasta=2011 |vaadatud=20.09.2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tänapäevase Vallikääru vallikraav on vaid osa kunagisest linna täielikult ümbritsenud veesüsteemist. 1881. aastal süvendati säilinud läänepoolset vallikraavi ning ühendati see Pärnu jõega, et kasutada seda laevade talvesadamana.<ref name="Dehio"/><ref name="Vissak"/> [[Pilt:Pärnu Vallikäär.jpg|pisi|Säilinud vallikraav [[Pärnu Vallikäär]]us]] ==Põhjasõda ja Vene aeg== Rootsi-aegne kindlustussüsteem oli suuresti valmis vaid mõni aasta enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemist 1700. aastal. Pärnu jäi sõja esimestel aastatel Rootsi valdusse ning linna kindlustusi jätkati sõja ajalgi, kuid 1710. aastal piirasid Pärnut Vene väed. Samaaegselt linna tabanud katkuepideemia nõrgestas nii garnisoni kui elanikkonda ning augustis 1710 kapituleerus Pärnu Vene vägedele. Vene võimu ajal säilitas Pärnu kindluslinna staatuse ning 17. sajandi muldkindlustusi kasutati ja täiendati. Olemasolevates bastionides ja vallides paiknesid sõjaväe laod, püssirohukeldrid ja muud garnisonile vajalikud rajatised ning linn jäi veel rohkem kui sajandiks füüsiliselt vallide ja vallikraavidega ümbritsetuks.<ref name="Dehio"/> 18. sajandi lõpuks ja 19. sajandi alguseks oli bastionaalfortifikatsioon sõjalise tehnoloogia arengu tõttu kaotanud suure osa oma varasemast väärtusest. Kindlustusvöönd piiras samal ajal järjest kasvava linna laienemist ning muutus Pärnu tsiviilarengu seisukohalt üha suuremaks takistuseks. ==Kindluslinna kaotamine ja kindlustuste lammutamine== Pärnu kustutati 1835. aastal Venemaa kindlustatud linnade nimekirjast. Pärast sõjalise funktsiooni lõppu anti kaitserajatised järk-järgult linnale ning algas endiste vallide, bastionide ja vallikraavide ümberkujundamine.<ref name="Dehio"/> Suurem osa muldkindlustustest tasandati 19. sajandi jooksul ning paljud vallikraavi osad täideti. Endise kaitsevööndi maale rajati uusi tänavaid, hoonestust ja haljasalasid, mistõttu avanes varem vallidega piiratud vanalinn ümbritsevate eeslinnade ja hiljem areneva kuurordiala suunas.<ref name="MKAkord">{{Netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf |pealkiri=Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra seletuskiri |väljaanne=[[Muinsuskaitseamet]] |vaadatud=20.09.2026}}</ref> Endise kindlustusvööndi asemele kujunes Pärnu vanalinna ümber parkide ja puiesteede süsteem, mille jälg on tänapäevases linnaruumis endiselt hästi nähtav. Sõjalise kaitsevööndi muutmine haljasalaks langes kokku Pärnu arenguga 19. sajandi kuurortlinnaks ning endistest vallidest kujunesid linna puhke- ja jalutusalad.<ref name="MKAkord"/> Kõiki kindlustusi siiski ei lammutatud. Tallinna värav säilitati ning linna lääneosas jäid alles Luna ja Venuse bastionide ümbruse muldvallid ning osa vallikraavist. Sellest piirkonnast kujunes hilisem [[Pärnu Vallikäär]].<ref name="Dehio"/> ==Arheoloogilised uuringud== Kuna suur osa Pärnu linnakindlustustest paikneb tänapäeval maa all, on teadmised nende ehitusest ja asukohast täienenud eeskätt arheoloogiliste uuringute käigus. Kesklinnas tehtud kaevetöödel on avastatud linnamüüri, vallikraavide, ordulinnuse, bastionide ja teiste kaitseehitiste jäänuseid.<ref name="RT2023"/> Eriti ulatuslikud uuringud toimusid 2009.–2010. aastal Vallikääru rekonstrueerimise ajal Luna ja Venuse bastioni ning nendevahelise kurtiini ümbruses. Tööde käigus dokumenteeriti vallikraavi kaldakindlustusi, bastionide sisemisi konstruktsioone ning läbi valli kulgenud võlvitud käiku ehk [[potern]]i.<ref name="Vissak"/> Luna bastioni servas tuli välja muldkehandit toetanud puidust konstruktsioon, milles paiknesid kõrvuti jämedad lauad ja nende all ristisuunalised prussid. Leiud näitasid, et näiliselt lihtsad muldvallid sisaldasid keerukaid sisemisi konstruktsioone, mille ülesanne oli stabiliseerida bastioni ja vallikraavi kaldaid.<ref name="Vissak"/> Arheoloogiline uurimine on oluline ka keskaegse linnamüüri puhul, sest Punase torni kõrval on enamik selle konstruktsioonidest tänapäeval nähtamatud. Pärnu ajaloolise linnatuumiku all säilinud kaitseehitiste jäänused moodustavad seetõttu olulise osa linna arheoloogilisest kultuurkihist.<ref name="MKA"/> ==Säilinud linnakindlustused== Pärnu linnakindlustuste erinevad säilinud osad esindavad linna kaitsesüsteemi eri arengujärke. Keskaegsest Uus-Pärnu kaitsevööndist on maapealselt säilinud Punane torn, samal ajal kui 17. sajandi Rootsi-aegsest süsteemist on kõige silmapaistvam Tallinna värav ning Luna ja Venuse bastionide piirkond koos vallikraaviga.<ref name="RT2023"/> Punane torn on ühtlasi ainus suuremas mahus säilinud keskaegne Uus-Pärnu hoone. Tallinna värav on seevastu Pärnu barokse kindluslinna kõige olulisem säilinud kiviehitis ning Luna bastion annab kõige selgema ettekujutuse kunagise muldkindlustuse kõrgusest ja kujust.<ref name="Punane"/><ref name="Dehio"/> Maa all on säilinud märksa suurem osa kaitserajatistest kui tänapäeva linnapildist võiks järeldada. Seetõttu käsitletakse Pärnu linnakindlustusi ühe tervikliku ajaloolise ja arheoloogilise süsteemina, mitte ainult üksikute säilinud ehitistena.<ref name="RT2023"/> ==Kaitse== Pärnu linnakindlustuste säilinud osi on riiklikult kaitstud alates 1920. aastatest. Esialgu olid eraldi kaitse all linnakindlustuste jäänused koos torni ja läänevalliga ning Tallinna värav, hilisemates kaitsenimekirjades käsitleti eraldi ka Punast torni ning linnamüüri, bastionide ja vallikraavi säilmeid.<ref name="RT2023"/> 1998. aastal võeti Pärnu linnakindlustused kaitse alla kolme ehitismälestisena: Pärnu linnakindlustused, Punane torn ja Tallinna värav. Kuna kõik kolm moodustavad ajalooliselt ühe kaitsesüsteemi ning suur osa sellest paikneb arheoloogiliste jäänustena maa all, muudeti nende kaitsekorda 2023. aastal.<ref name="RT2023"/> 1999. aastal liideti Punane torn ja Tallinna värav mälestise „Pärnu linnakindlustused” koosseisu ning linnakindlustustele lisati ehitismälestise kõrval arheoloogiamälestise liik. Mälestise kaitsevööndi eesmärk on säilitada selle ümbruses paiknevat arheoloogilist kultuurkihti.<ref name="RT2023"/> Pärnu linnakindlustused moodustavad ühtlasi olulise osa [[Pärnu muinsuskaitseala]]st, mille väärtuste hulka kuuluvad keskaegne ja uusaegne vanalinn, seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd ning kaitserajatiste kohale ja ümbrusse kujunenud ajaloolised haljasalad.<ref name="MKAkord"/> ==Tähendus== Pärnu linnakindlustused kajastavad enam kui poole aastatuhande pikkust linna sõjalist ja ruumilist arengut. Keskaegne linnamüür tähistas Uus-Pärnu kujunemist kindlustatud kaubalinnaks, samal ajal kui 17. sajandi bastionaalvöönd muutis Pärnu üheks Rootsi riigi moodsaks kindluslinnaks Läänemere idarannikul.<ref name="RT2023"/><ref name="Kultuurilugu"/> Kindlustuste mõju Pärnu arengule ei lõppenud nende sõjalise kasutuse kadumisega. Bastionide ja vallikraavide asukoht mõjutas linna tänavavõrgu, parkide ja haljasalade kujunemist ning endise kaitsevööndi jälg on kesklinna ruumistruktuuris nähtav tänapäevani.<ref name="MKAkord"/> Säilinud Punane torn, Tallinna värav ja Vallikääru muldkindlustused võimaldavad jälgida ühes linnas kahe väga erineva kindlustusajastu – keskaegse kivikindlustuse ja varauusaegse bastionaalfortifikatsiooni – arengut. ==Vaata ka== * [[Pärnu vallikraav]] * [[Pärnu ordulinnus]] * [[Luna bastion]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused Pärnu linnakindlustused – Dehio OME] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/325042023002 Pärnu linnakindlustuste mälestise kaitse muutmine – Riigi Teataja] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] 8scxhg0wnovztcud2aae2lxbdbf4550 0 721570 7253900 7238590 2026-10-16T07:04:15Z Kuriuss 38125 7253900 wikitext text/x-wiki [[File:Thomas asse fcn 2425.png|pisi|Sorba Thomas (2025)]] '''Benjamin Sorba William Thomas''' (sündinud [[25. jaanuar]]il [[1999]] [[Barking]]is [[London]]is) on [[Wales]]i [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Walesi jalgpallikoondis]]es. == Lapsepõlv == Thomas sündis Londonis [[Sierra Leone]]st pärit isa ja Walesist pärit ema peres. Tema ema Gail oli sündinud [[Newport]]is, mistõttu sai Thomas õiguse mängida Walesi jalgpallikoondises.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/63616476|title=World Cup 2022: Wales 'on the map' ahead of tournament, says Sorba Thomas|publisher=BBC Sport|language=en|date=13 November 2022|access-date=21 September 2026}}</ref> Ta kasvas üles Londoni Barkingi linnaosas ning õppis St Margaret's Primary Schoolis ja Eastbury Community Schoolis. Noorena mängis ta Barking & Dagenham District Schoolsi meeskonnas. == Klubikarjäär == 2012. aastal liitus Thomas [[West Ham United FC]] noorteakadeemiaga, kuid kolm aastat hiljem, 16-aastaselt, arvati ta klubist välja. 2015. aastal liitus ta Inglismaa tugevuselt viienda liiga klubi [[Boreham Wood FC]] noorteakadeemiaga. Jalgpallurikarjääri alguses töötas Thomas elatise teenimiseks spordikaupade kaupluses JD Sports ja ehitustel tellingute paigaldajana.<ref>{{cite web|url=https://www.borehamwoodfootballclub.co.uk/one-of-our-own-becomes-a-terrier/|title=One of our own becomes a Terrier|publisher=Boreham Wood FC|language=en|date=13 January 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> Boreham Woodi esindusmeeskonnas debüteeris Thomas 2017. aasta septembris. 2018. aasta jaanuaris mängis ta lühikest aega laenul Inglismaa tugevuselt kaheksanda liiga klubis [[Cheshunt FC]]. Sama aasta mais jõudis ta Boreham Woodiga [[National League]]'i üleminekumängude finaali, kus kaotati [[Tranmere Rovers FC|Tranmere Roversile]] 1:2. Thomas pääses finaalis vahetusest. Hooajal 2018/19 sai Thomas Boreham Woodi esindusmeeskonnas regulaarset mänguaega. Järgmisel hooajal kujunes temast meeskonna põhikoosseisu mängija. Kokku pidas ta Boreham Woodi meeskonnas National League'is 77 kohtumist ja lõi kaheksa väravat. Tema esitused äratasid mitme kõrgema liiga klubi tähelepanu.<ref>{{cite web|url=https://www.borehamwoodfootballclub.co.uk/one-of-our-own-becomes-a-terrier/|title=One of our own becomes a Terrier|publisher=Boreham Wood FC|language=en|date=13 January 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> 2021. aasta jaanuaris siirdus Thomas Inglismaa esiliigaklubisse [[Huddersfield Town AFC]]. Üleminekusummat ei avalikustatud, kuid Boreham Woodi teatel oli tegemist klubi ajaloo suurima mängija müügist saadud summaga. Thomas sõlmis Huddersfieldiga lepingu 2024. aastani koos võimalusega seda ühe hooaja võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.borehamwoodfootballclub.co.uk/one-of-our-own-becomes-a-terrier/|title=One of our own becomes a Terrier|publisher=Boreham Wood FC|language=en|date=13 January 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> Huddersfieldi meeskonnas ja Inglismaa esiliigas debüteeris Thomas 13. veebruaril 2021, kui pääses väljakule vahetusest 2:3 kaotusmängus [[Wycombe Wanderers FC|Wycombe Wanderersi]] vastu. Hooajal 2021/22 sai Thomas Huddersfieldi põhikoosseisu mängijaks. Esimese värava lõi ta 28. augustil 2021, kui aitas klubi 4:0 võidule [[Reading FC|Readingi]] üle. Samas kohtumises andis ta kaks väravasöötu. Augustis lõi ta Inglismaa esiliigas ühe värava ja andis neli väravasöötu ning valiti liiga kuu parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/football/news/11750/12403242/marco-silva-sorba-thomas-win-sky-bet-championship-august-awards|title=Marco Silva, Sorba Thomas win Sky Bet Championship August awards|publisher=Sky Sports|language=en|date=10 September 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> 2022. aasta mais jõudis Thomas Huddersfieldiga Inglismaa esiliiga üleminekumängude finaali. Poolfinaali korduskohtumises [[Luton Town FC|Luton Towni]] vastu andis ta väravasöödu [[Jordan Rhodes]]i võiduväravale. Huddersfield võitis kohtumise 1:0 ja pääses kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 2:1 finaali.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/61375028|title=Huddersfield Town 1-0 Luton Town: Jordan Rhodes goal sends Terriers into Championship play-off final|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 May 2022|access-date=21 September 2026}}</ref> 19. mail 2022 pikendas Thomas Huddersfieldiga lepingut 2026. aasta juunini. Selleks ajaks oli ta andnud hooajal kõigis võistlussarjades 16 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/61506384|title=Sorba Thomas: Huddersfield Town winger extends contract until 2026|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 May 2022|access-date=21 September 2026}}</ref> 29. mail toimunud üleminekumängude finaalis kaotas Huddersfield [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forestile]] 0:1 ega pääsenud Inglismaa kõrgliigasse. 2023. aasta jaanuaris läks Thomas hooaja lõpuni laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Blackburn Rovers FC]]. Ta pidas Blackburni ridades 17 liigakohtumist, kuid väravat ei löönud. Blackburn lõpetas hooaja seitsmendal kohal ja jäi üleminekumängudelt välja halvema väravate vahe tõttu. Hooajal 2023/24 naasis Thomas Huddersfieldi põhikoosseisu ning mängis Inglismaa esiliigas 42 kohtumises. Klubi lõpetas hooaja 23. kohal ja langes tugevuselt kolmandasse liigasse. 2024. aasta juulis läks Thomas üheks hooajaks laenule Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[FC Nantes]]. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 18. augustil 2024 mängus [[Toulouse FC]] vastu. Esimese ja ainsa värava lõi ta Nantesi meeskonnas 29. septembril, kui aitas klubi 2:2 viigini [[AS Saint-Étienne]]'i vastu. Hooajal 2024/25 pidas ta Prantsusmaa kõrgliigas 25 kohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c39xyydjmk8o|title=Sorba Thomas: Stoke City sign Wales international winger|publisher=BBC Sport|language=en|date=7 June 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> 2025. aasta juunis siirdus Thomas Inglismaa esiliigaklubisse [[Stoke City FC]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Ta oli klubi esimene täiendus suvises üleminekuaknas.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c39xyydjmk8o|title=Sorba Thomas: Stoke City sign Wales international winger|publisher=BBC Sport|language=en|date=7 June 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> Stoke Citys debüteeris Thomas 9. augustil 2025 Inglismaa esiliiga hooaja avamängus [[Derby County FC|Derby County]] vastu. Ta andis 70. minutil väravasöödu [[Lewis Baker]]i viigiväravale ning lõi ise üheksandal üleminutil Stoke'i kolmanda värava. Stoke võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/c0kzg0g2m25t|title=Stoke City 3-1 Derby County: Stoke score twice in injury time to beat Derby|publisher=BBC Sport|language=en|date=9 August 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> 25. novembril 2025 lõi Thomas kaks väravat 3:0 võidumängus [[Charlton Athletic FC|Charlton Athleticu]] vastu. Hooajal 2025/26 lõi Thomas Stoke'i meeskonnas Inglismaa esiliigas 45 mänguga kümme väravat ning oli klubi suurim väravakütt. Samuti kuulus ta liiga enim väravasööte andnud mängijate hulka. Hooaja lõpus valiti Thomas Stoke City aasta parimaks mängijaks ning Inglismaa esiliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/eflawards|title=EFL Awards|publisher=English Football League|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> 2026. aasta 1. septembril siirdus Thomas Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Hull City AFC]]. Üleminekusummat ametlikult ei avalikustatud, kuid ajakirjanduse andmetel maksis Hull tema eest ligikaudu 7–8 miljonit naelsterlingit. Thomas sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu 2030. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://bbc.com.im/sport/football/articles/cje8x575v51o|title=Hull sign six players including £22m Iroegbunam from Everton|publisher=BBC Sport|language=en|date=1 September 2026|access-date=21 September 2026}}</ref> Hull City meeskonnas ja [[Premier League]]'is debüteeris Thomas 5. septembril 2026, kui sai platsile vahetusest 0:0 viigimängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu.<ref>[https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=99660 Sorba Thomas – Career]. Soccerbase. Vaadatud 21.9.2026.</ref> == Koondisekarjäär == Thomasel oli õigus esindada nii Inglismaad, Walesi kui ka Sierra Leonet. 2020. aasta märtsis kutsuti ta Inglismaa C-koondisse mänguks Walesi C-koondise vastu, kuid kohtumine jäi koroonapandeemia tõttu ära. 2021. aasta septembris kutsuti Thomas esimest korda [[Walesi jalgpallikoondis]]se. A-koondises debüteeris ta 8. oktoobril 2021 MM-valikmängus [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu, kus pääses väljakule 2:2 lõppenud kohtumises teisel poolajal vahetusest. Kolm päeva hiljem kuulus ta esimest korda Walesi algkoosseisu ja mängis 90 minutit 1:0 võidumängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu. 2022. aasta novembris kuulus Thomas Walesi koondisse [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] Kataris. Alagrupiturniiri avamängus [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu sai ta platsile kohtumise lõpus vahetusest. Mäng lõppes 1:1 viigiga. Wales kaotas järgmistes kohtumistes [[Iraani jalgpallikoondis|Iraanile]] 0:2 ja [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]] 0:3 ning langes konkurentsist alagrupiturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/news/027b-169a7c4a098c-09187e9d3ebd-1000--wales-at-the-2022-world-cup/|title=Wales at the 2022 World Cup: Results, squad, scorers|publisher=UEFA|language=en|date=29 November 2022|access-date=21 September 2026}}</ref> 2024. aasta septembris naasis Thomas pärast pikemat pausi Walesi koondisse peatreener [[Craig Bellamy]] käe all. Ta kuulus algkoosseisu [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi jalgpallikoondis]] vastu, mis lõppes 0:0 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c3rde4e9jy5o|title=Sorba Thomas says 'harsh realities' have boosted his game|publisher=BBC Sport|language=en|date=7 September 2024|access-date=21 September 2026}}</ref> Esimese A-koondise värava lõi Thomas 9. juunil 2025 MM-valikmängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. Wales jäi kohtumises 0:3 kaotusseisu, kuid vähendas vaheajaks kaotusseisu üheväravaliseks ning viigistas teisel poolajal 3:3. Thomas lõi Walesi teise värava. Belgia võitis kohtumise lõpuks 4:3.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cvg7y6g415xo|title=Sorba Thomas: Stoke winger scores first senior goal for Wales|publisher=BBC Sport|language=en|date=10 June 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> Teise koondisevärava lõi Thomas 31. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu. Ta viigistas 46. minutil seisu 1:1-le ning sama tulemusega kohtumine lõppeski.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cwy3n5zn4rwt|title=Wales 1-1 Northern Ireland: Sorba Thomas cancels out Jamie Donley opener|publisher=BBC Sport|language=en|date=31 March 2026|access-date=21 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Thomas pidanud Walesi A-koondises 27 kohtumist ja löönud kaks väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/sorba-thomas/nationalmannschaft/spieler/475416/verein_id/3864 Sorba Thomas – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 21.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Huddersfield Town AFC]] *[[The Championship]]i üleminekumängud: finalist 2021/22 ;Individuaalsed *Inglismaa esiliiga kuu parim mängija: august 2021 *[[Stoke City]] aasta parim mängija: 2025/26 *Inglismaa esiliiga hooaja sümboolne koosseis: 2025/26 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=99660 Sorba Thomas] Soccerbase'i lehel *[https://www.transfermarkt.com/sorba-thomas/profil/spieler/475416 Sorba Thomas] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2022 Walesi koondis}} {{JÄRJESTA:Thomas, Sorba}} [[Kategooria:Walesi jalgpallurid]] [[Kategooria:Huddersfield Town AFC mängijad]] [[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]] [[Kategooria:FC Nantes'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Stoke City FC mängijad]] [[Kategooria:Hull City AFC jalgpallurid]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] f2vyov3mjj7sm79enhykp4wfv313g1j 0 721576 7253881 7238620 2026-10-16T06:28:02Z Kuriuss 38125 7253881 wikitext text/x-wiki [[File:Celebration! (54493257432) (Jarrad Branthwaite).jpg|pisi|Jarrad Branthwaite (2025)]] '''Jarrad Paul Branthwaite''' (sündinud [[27. juuni]]l [[2002]] [[Carlisle]]'is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Everton FC]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Branthwaite sündis Carlisle'is ja kasvas üles [[Cumbria]] krahvkonnas [[Wigton]]is. Jalgpallurikarjääri alustas ta Abbeytown FC-s. Üheteistaastaselt liitus ta [[Carlisle United FC]] noorteakadeemiaga. 2019. aasta veebruaris sõlmis ta klubiga oma esimese kaheaastase profilepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/squad/jarrad-branthwaite|title=Jarrad Branthwaite|publisher=The Football Association|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> Carlisle Unitedi esindusmeeskonna koosseisu kuulus Branthwaite esimest korda 16. märtsil 2019 Inglismaa tugevuselt neljanda liiga kohtumises [[Forest Green Rovers]]i vastu, kuid jäi varumängijate pingile. Profijalgpallis debüteeris Branthwaite 19. oktoobril 2019 [[League Two]] mängus [[Plymouth Argyle FC|Plymouth Argyle]]'i vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja mängis kõik 90 minutit, kuid Carlisle kaotas kohtumise 0:2. Esimese värava lõi ta 12. novembril 2019 [[EFL Trophy]] mängus [[Morecambe FC|Morecambe]]'i vastu. Carlisle'i esindusmeeskonnas pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 14 kohtumist ja lõi ühe värava. 2020. aasta jaanuaris siirdus Branthwaite Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Everton FC]], kellega sõlmis esialgu kahe ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c8d6e4gq99vo|title=Jarrad Branthwaite signs new five-year Everton contract|publisher=BBC Sport|language=en|date=2 July 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> Evertoni esindusmeeskonnas ja [[Premier League]]'is debüteeris ta 12. juulil 2020, kui sekkus vahetusest 0:3 kaotusmängus [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderersi]] vastu. Kaheksa päeva hiljem kuulus ta esimest korda Evertoni algkoosseisu, kui klubi alistas [[Sheffield United FC|Sheffield Unitedi]] 1:0. 2021. aasta jaanuaris läks Branthwaite hooaja lõpuni laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Blackburn Rovers FC]]. Blackburnis debüteeris ta 16. jaanuaril liigamängus [[Stoke City FC|Stoke City]] vastu. Hooaja jooksul pidas ta klubi meeskonnas kümme liigakohtumist, kuid aprillis saadud hüppeliigesevigastuse tõttu lõppes tema hooaeg enneaegselt. 2021. aasta suvel naasis Branthwaite Evertoni. Esimese värava lõi ta 16. detsembril 2021, kui tema 74. minuti tabamus tõi Evertonile võõrsil 1:1 viigi [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/59673766|title=Chelsea 1-1 Everton|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 December 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> 2022. aasta juulis läks Branthwaite hooajaks laenule Hollandi kõrgliigaklubisse [[PSV Eindhoven]]. Klubi peatreener oli sel ajal endine Hollandi koondise ründaja [[Ruud van Nistelrooij]].<ref>{{cite web|url=https://www.psv.nl/en/media/article/psv-definitively-hires-jarrad-branthwaite-from-everton|title=PSV definitively hires Jarrad Branthwaite from Everton|publisher=PSV Eindhoven|language=en|date=17 July 2022|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 pidas Branthwaite Hollandi kõrgliigas 27 kohtumist ja lõi kaks väravat. PSV-s mängis ta ka Hollandi karikavõistlustel. Kaheksandikfinaalis 8. veebruaril 2023 lõi ta kaks väravat 3:1 võidumängus [[FC Emmen]]i vastu. Mõlemad väravad sündisid kohtumise esimese 14 minuti jooksul.<ref>{{cite web|url=https://www.psv.nl/en/media/artikel/bekerfinale-de-weg-van-psv-naar-de-kuip|title=Cup Final: PSV's road to De Kuip|publisher=PSV Eindhoven|language=en|date=25 April 2023|access-date=21 September 2026}}</ref> 30. aprillil 2023 võitis Branthwaite PSV-ga Hollandi karika. Finaalis kohtuti [[Amsterdami Ajax]]iga. Branthwaite suunas esimesel poolajal [[Steven Bergwijn]]i löögi omaväravasse, kuid PSV viigistas teisel poolajal seisu. Kohtumine lõppes pärast lisaaega 1:1 ning PSV võitis penaltiseeria 3:2.<ref>{{cite web|url=https://www.psv.nl/en/media/article/cup-final-psv-wins-50th-trophy-in-the-club-history-after-thriller-of-a-final|title=Cup Final: PSV takes 50th prize in club history after thriller of a final|publisher=PSV Eindhoven|language=en|date=30 April 2023|access-date=21 September 2026}}</ref> 2023. aasta suvel naasis Branthwaite Evertoni põhimeeskonda. Peatreener [[Sean Dyche]]'i käe all sai temast klubi põhikoosseisu mängija ning ta moodustas keskkaitsepaari [[James Tarkowski]]ga. 2023. aasta oktoobris pikendas ta Evertoniga lepingut 2027. aastani. Hooajal 2023/24 pidas Branthwaite Inglismaa kõrgliigas 35 kohtumist ja lõi kolm väravat. 3. veebruaril 2024 lõi ta 94. minutil viigivärava, millega Everton viigistas koduväljakul [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuriga]] 2:2. Samal hooajal lõi ta värava ka [[Brighton & Hove Albion FC|Brightoni]] ja [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu. Hooaja lõpus valiti Branthwaite Evertoni mängijate hääletusel klubi aasta parimaks jalgpalluriks ning poolehoidjate hääletusel aasta parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.sportingnews.com/uk/premier-league/news/jarrad-branthwaite-position-career-style-play-everton/77d3bf7e046aa559219dd518|title=Who is Jarrad Branthwaite? Position, career, playing style of Everton star|publisher=The Sporting News|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 pidas Branthwaite Inglismaa kõrgliigas 30 kohtumist. Hooaja jooksul hoidis Everton kõrgliigas oma värava puhtana 12 korral. Hooaja lõpus valiti Branthwaite teist aastat järjest Evertoni parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=iogqZFWrDDU|title=Jarrad Branthwaite: Young Player of the Season 2024/25|publisher=Everton FC|language=en|date=17 June 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis pikendas Branthwaite Evertoniga lepingut viie aasta võrra, 2030. aasta juunini. Samal ajal tundsid tema vastu huvi mitmed Inglismaa kõrgliigaklubid, sealhulgas Manchester United, Chelsea ja Tottenham Hotspur.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/branthwaite-commits-long-term-future-everton-amid-interest-rivals-2025-07-02/|title=Branthwaite commits long-term future to Everton amid interest from rivals|publisher=Reuters|language=en|date=2 July 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 piirasid Branthwaite'i mänguaega vigastused. Augustis saadud reie tagakülje vigastuse tõttu pidi ta oktoobris läbima operatsiooni ning naasis väljakule alles 2026. aasta jaanuaris. Aprillis sai ta [[Merseyside'i derbi]]s Liverpooli vastu uuesti vigastada. 19. aprillil 2026 peetud kohtumises pidi ta 87. minutil väljakult lahkuma ning vigastuse tõttu jäi hooaja viimastest kohtumistest eemale. Hooajal 2025/26 pidas Branthwaite Inglismaa kõrgliigas kümme kohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cy01ze1k5gyo|title=Jarrad Branthwaite: Everton defender likely to miss rest of season with hamstring injury|publisher=BBC Sport|language=en|date=22 April 2026|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooaja 2026/27 alguseks oli Branthwaite taas mängukõlblik. Ta kuulus Evertoni algkoosseisu kõigis hooaja esimeses viies kõrgliigakohtumises ning mängis neis kõigis 90 minutit.<ref>[https://theanalyst.com/players/3972/jarrad-branthwaite/career Jarrad Branthwaite – Career History]. Opta Analyst. Vaadatud 21.9.2026.</ref> == Koondisekarjäär == Branthwaite on mänginud Inglismaa U19-, U20- ja U21-koondises. 2020. aasta novembris kutsuti ta esimest korda Inglismaa U19-koondisse. U20-koondises debüteeris ta 6. septembril 2021 6:1 võidumängus Rumeenia vastu. 2023. aasta märtsis kutsuti Branthwaite esimest korda Inglismaa U21-koondisse. Ta kuulus meeskonda [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta Euroopa U21 meistrivõistlustel]]. Inglismaa võitis turniiri, alistades finaalis Hispaania 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/squad/jarrad-branthwaite|title=Jarrad Branthwaite|publisher=The Football Association|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> [[Inglismaa jalgpallikoondis]]se kutsuti Branthwaite esimest korda 2024. aasta märtsis [[sõprusmäng]]udeks [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiaga]]. A-koondises debüteeris ta 3. juunil 2024 sõprusmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] vastu, kui sekkus teisel poolajal vahetusest. Inglismaa võitis kohtumise 3:0. Sama aasta juunis arvati ta esialgsesse 33-liikmelisse koondisse [[2024. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusteks]], kuid lõplikku 26-liikmelisse koosseisu ta ei mahtunud.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cq55393w5zzo|title=Jarrad Branthwaite misses out on England Euro 2024 squad place|publisher=BBC Sport|language=en|date=6 June 2024|access-date=21 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris kutsuti Branthwaite taas Inglismaa koondisse [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumisteks.<ref>[https://www.transfermarkt.de/jarrad-branthwaite/nationalmannschaft/spieler/661053/verein/3299/plus/0 Jarrad Branthwaite – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 21.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[PSV Eindhoven]] *[[KNVB beker|Hollandi karikas]]: 2022/23 ;Inglismaa U21 *[[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U21 meistrivõistlused]]: 2023 ;Individuaalsed *[[Everton FC|Evertoni]] mängijate valitud aasta parim jalgpallur: 2023/24 *Evertoni aasta parim noormängija: 2023/24, 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/squad/jarrad-branthwaite Profiil Inglismaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.premierleague.com/en/players/49429/jarrad-branthwaite Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/jarrad-branthwaite/profil/spieler/661053 Jarrad Branthwaite] Transfermarkti lehel {{Everton FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Branthwaite, Jarrad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]] [[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 751ffnqzmksjmczw74qzxqd7c678cmt 0 721582 7253883 7238637 2026-10-16T06:32:54Z Kuriuss 38125 7253883 wikitext text/x-wiki [[File:Waldemar Anton Ecuador v Germany 25 June 2026-062.jpg|pisi|Waldemar Anton (2026)]] [[File:Waldemar anton (cropped).jpg|pisi|Waldemar Anton 2022. aastal [[VfB Stuttgart]]i mängijana]] '''Waldemar Anton''' (sünninimega '''Vladimir Anton'''; sündinud [[20. juuli]]l [[1996]] [[Olmaliq]]is [[Usbekistan]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib keskkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. == Lapsepõlv == Anton sündis Usbekistanis Venemaalt pärit saksa rahvusest vanemate peres. Tema isa on pärit [[Jekaterinburg]]ist ning ema on [[volgasakslased|volgasakslane]]. 1998. aastal, kui Anton oli kaheaastane, kolis pere Saksamaale [[Hannover]]i. Saksamaale kolimise järel muudeti tema eesnimi Vladimiri asemel Waldemariks. Ta kasvas üles Hannoveri Mühlenbergi linnaosas. Anton on rääkinud, et lapsepõlves mängis ta sõpradega sageli tänaval jalgpalli. Koolis õppis ta muu hulgas süvendatult matemaatikat ja bioloogiat ning omandas gümnaasiumihariduse.<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/waldemar-anton.html|title=Waldemar Anton|publisher=Borussia Dortmund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/2026/2/3/Waldemar-Anton-why-you-can-always-rely-on-him.html|title=Waldemar Anton: Why you can always rely on him|publisher=Borussia Dortmund|language=en|date=3 February 2026|access-date=21 September 2026}}</ref> == Klubikarjäär == Anton alustas jalgpallurikarjääri seitsmeaastaselt kohaliku klubi Mühlenberger SV noortesüsteemis. 2008. aastal, 12-aastaselt, liitus ta [[Hannover 96]] noorteakadeemiaga. Hooajal 2014/15 oli ta klubi U19-meeskonna kapten. 2015. aasta suvel arvati Anton Hannoveri reservmeeskonda, kus mängis Saksamaa tugevuselt neljandas liigas. Hannoveri esindusmeeskonnas ja [[Bundesliga]]s debüteeris ta 27. veebruaril 2016, kui pääses platsile teise poolaja üleminutitel vahetusest 2:1 võidumängus [[VfB Stuttgart]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/aktuell/neues/profis/2122/waldemar-anton-verlaengert-bis-2025/|title=Waldemar Anton verlängert bis 2025|publisher=VfB Stuttgart|language=de|date=5 November 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Anton Hannoveri esindusmeeskonnas 15. aprillil 2016, kui viis klubi [[Mönchengladbachi Borussia]] vastu 49. minutil juhtima. Hannover võitis kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/datencenter/bundesliga/2015-2016/30-spieltag/hannover-96-borussia-moenchengladbach-2222838|title=Hannover 96 – Borussia Mönchengladbach 2:0|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=de|date=15 April 2016|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooaja lõpus langes Hannover Saksamaa esiliigasse. Hooajal 2016/17 sai Antonist Hannoveri põhikoosseisu mängija. Ta pidas Saksamaa esiliigas 31 kohtumist ja lõi kaks väravat. Hannover lõpetas meistrivõistlused teisel kohal ja tõusis pärast üheaastast vaheaega tagasi Bundesligasse. 2018. aasta aprillis valiti Anton Alam-Saksimaa aasta parimaks jalgpalluriks. Auhinna saaja valisid Alam-Saksimaa spordiajakirjanikud.<ref>{{cite web|url=https://www.nfv.de/verband/nfv-aktuell/news/news-detail/waldemar-anton-ist-niedersachsens-fussballer-des-jahres-2018|title=Waldemar Anton ist Niedersachsens Fußballer des Jahres 2018|publisher=Niedersächsischer Fußballverband|language=de|date=6 April 2018|access-date=21 September 2026}}</ref> 2018. aasta augustis nimetas Hannoveri peatreener [[André Breitenreiter]] Antoni meeskonna kapteniks. Veidi varem 22-aastaseks saanud Anton oli sel ajal Bundesliga noorim meeskonnakapten.<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/waldemar-anton.html|title=Waldemar Anton|publisher=Borussia Dortmund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2018/19 mängis Anton 34 liigakohtumises, kuid Hannover lõpetas meistrivõistlused viimasel kohal ja langes esiliigasse. Järgmisel hooajal pidas ta Saksamaa esiliigas 30 kohtumist. Kokku mängis Anton Hannoveri esindusmeeskonnas 137 ametlikus kohtumises, lõi viis väravat ja andis neli väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/aktuell/neues/profis/2020/waldemar-anton-verpflichtung/|title=Der VfB verpflichtet Waldemar Anton|publisher=VfB Stuttgart|language=de|date=28 July 2020|access-date=21 September 2026}}</ref> 2020. aasta juulis siirdus Anton Saksamaa kõrgliigaklubisse [[VfB Stuttgart]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Stuttgartis debüteeris ta 13. septembril 2020 Saksamaa karikamängus [[Hansa Rostock]]i vastu. Bundesligas mängis ta uue klubi meeskonnas esimest korda 19. septembril [[SC Freiburg]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/aktuell/neues/profis/2122/waldemar-anton-verlaengert-bis-2025/|title=Waldemar Anton verlängert bis 2025|publisher=VfB Stuttgart|language=de|date=5 November 2021|access-date=21 September 2026}}</ref> Antonist sai Stuttgartis kiiresti põhikoosseisu mängija. 2021. aasta novembris pikendas ta klubiga lepingut 2025. aastani. Hooajal 2021/22 lõi ta Saksamaa kõrgliigas 29 kohtumisega kaks väravat. Hooajal 2022/23 pidas Anton Bundesligas 34 kohtumist. Stuttgart lõpetas hooaja 16. kohal ja pidi kõrgliigakoha säilitamiseks mängima üleminekumänge [[Hamburger SV]] vastu. Stuttgart võitis kahe mängu kokkuvõttes 6:1 ning jäi kõrgliigasse. 2023. aasta augustis nimetati Anton Stuttgardi kapteniks. 2024. aasta jaanuaris pikendas ta klubiga lepingut 2027. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/latest/news/professionals/2324/waldemar-anton-2027/|title=Anton extends contract through to 2027|publisher=VfB Stuttgart|language=en|date=14 January 2024|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 pidas Anton Saksamaa kõrgliigas 33 kohtumist. Stuttgart lõpetas meistrivõistlused 73 punktiga teisel kohal, jäädes maha vaid [[Leverkuseni Bayer]]ist. Hooaja lõpus valiti Anton Bundesliga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/vote-now-for-the-bundesliga-team-of-the-season-2023-24-with-ea-fc-24-26961|title=Confirmed: Bundesliga Team of the Season 2023/24 by EA FC 24!|publisher=Bundesliga|language=en|date=4 May 2024|access-date=21 September 2026}}</ref> 2024. aasta juulis siirdus Anton [[Dortmundi Borussia]]sse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu 2028. aasta juunini. Dortmund tõi ta klubisse pärast seda, kui meeskonnast oli lahkunud keskkaitsja [[Mats Hummels]].<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/waldemar-anton-signs-until-2028.html|title=Waldemar Anton signs until 2028|publisher=Borussia Dortmund|language=en|date=8 July 2024|access-date=21 September 2026}}</ref> Dortmundi mängijana debüteeris Anton 17. augustil 2024 Saksamaa karikamängus [[1. FC Phönix Lübeck|Phönix Lübecki]] vastu. Esimese värava lõi ta Dortmundi ridades 2024. aasta sügisel. Hooajal 2024/25 pidas ta kõigis võistlussarjades 42 kohtumist ja lõi kolm väravat. 2025. aasta suvel osales Anton Dortmundiga [[FIFA klubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]]. Ta mängis viies kohtumises ning Dortmund jõudis veerandfinaali, kus kaotas [[Madridi Real]]ile 2:3. 5. novembril 2025 lõi Anton oma esimese värava [[UEFA Meistrite Liiga]]s. Ta vähendas 72. minutil Dortmundi kaotusseisu [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu 1:3-le, kuid Dortmund kaotas kohtumise 1:4.<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/2025/11/5/Facts-Cans-return-after-173-days-Antons-first-goal-in-Europes-elite.html|title=Facts: Can's return after 173 days, Anton's first goal in Europe's elite|publisher=Borussia Dortmund|language=en|date=5 November 2025|access-date=21 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Anton Dortmundi meeskonnas kõigis võistlussarjades 44 kohtumises, sealhulgas 32 Bundesliga mängus. Ta lõi hooaja jooksul kolm väravat. Dortmund lõpetas Saksamaa meistrivõistlused 73 punktiga teisel kohal.<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/waldemar-anton.html|title=Waldemar Anton|publisher=Borussia Dortmund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/2026/5/16/BVB-end-the-season-with-a-2-0-victory-in-Bremen.html|title=BVB end the season with a 2-0 victory in Bremen|publisher=Borussia Dortmund|language=en|date=16 May 2026|access-date=21 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Anton on mänginud Saksamaa U21-koondises, kus pidas aastatel 2016–2019 11 kohtumist. Ta debüteeris koondises 2. septembril 2016 sõprusmängus Slovakkia vastu. 2017. aastal kuulus Anton Saksamaa U21-koondisse [[2017. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] Poolas. Saksamaa jõudis finaali, kus alistas Hispaania 1:0 ja tuli Euroopa meistriks. Anton kuulus turniiril koondisse, kuid väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/waldemar-anton.html|title=Waldemar Anton|publisher=Borussia Dortmund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> Anton kuulus Saksamaa U21-koondisse ka [[2019. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2019. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Saksamaa jõudis taas finaali, kuid kaotas seekord Hispaaniale 1:2.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/025b-0ef8f2e7df10-4bc5ba32d576-1000--2019-under-21-euro-spain-become-five-time-champions/|title=2019 Under-21 EURO: Spain become five-time champions|publisher=UEFA|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> Antonil oli oma sünnikoha ja perekondliku päritolu tõttu võimalik esindada ka Usbekistani või Venemaa koondist. Enne Saksamaa A-koondises debüteerimist tundsid tema vastu huvi mõlema riigi jalgpalliliidud. [[Saksamaa jalgpallikoondis]]se kutsuti Anton esimest korda 2024. aasta märtsis, kui peatreener [[Julian Nagelsmann]] arvas ta koosseisu [[sõprusmäng]]udeks Prantsusmaa ja [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. A-koondises debüteeris Anton 23. märtsil 2024 võõrsil [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu, sai platsile 2:0 võidumängus kohtumise lõpus vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/waldemar-anton/player|title=Waldemar Anton|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> 2024. aasta suvel kuulus Anton Saksamaa koondisse kodustel [[2024. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta mängis kahes kohtumises, kokku 32 minutit. Saksamaa jõudis veerandfinaali, kus kaotas [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]] pärast lisaaega 1:2.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/euro2024/teams/players/250101238--waldemar-anton/|title=Waldemar Anton|publisher=UEFA|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> 2025. aastal mängis Anton Saksamaa koondisega [[UEFA Rahvuste Liiga]] finaalturniiril. Saksamaa kaotas poolfinaalis [[portugali jalgpallikoondis|Portugalile]] 1:2 ning kolmanda koha mängus Prantsusmaale 0:2, lõpetades turniiri neljandal kohal. Anton kuulus Saksamaa koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Ta sai turniiril kahes kohtumises platsile vahetusest. Saksamaa jõudis 32 parema hulka, kus kaotas [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguayle]] penaltiseerias. 2026. aasta septembri seisuga oli Anton pidanud Saksamaa A-koondises 15 kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/waldemar-anton/nationalmannschaft/spieler/193004/verein/3262/plus/0 Waldemar Anton – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 21.9.2026.</ref><ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/waldemar-anton/player|title=Waldemar Anton|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=21 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Hannover 96]] *[[2. Bundesliga|Saksamaa esiliiga]]: teine koht 2016/17 ;[[VfB Stuttgart]] *[[Bundesliga|Saksamaa meistrivõistlused]]: teine koht [[Bundesliga hooaeg 2023–2024|2023/24]] ;[[Dortmundi Borussia]] *[[Bundesliga|Saksamaa meistrivõistlused]]: teine koht [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025/26]] ;Saksamaa U21 *[[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused|Euroopa U21 meistrivõistlused]]: 2017; teine koht 2019 ;Individuaalsed *Bundesliga hooaja sümboolne koosseis: 2023/24 *Saksamaa elukutseliste jalgpallurite ühenduse (VDV) hooaja sümboolne koosseis: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/waldemar-anton.html Profiil Dortmundi Borussia kodulehel] *[https://www.bundesliga.com/en/player/waldemar-anton Profiil Bundesliga kodulehel] *[https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/waldemar-anton/player Profiil Saksamaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/waldemar-anton/profil/spieler/193004 Waldemar Anton] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Saksamaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Anton, Waldemar}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Hannover 96 jalgpallurid]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] c7e72h6mvb0vnuxpp888wg46bdw1tvw 0 721610 7253884 7238996 2026-10-16T06:37:34Z Kuriuss 38125 7253884 wikitext text/x-wiki [[File:Jay Dasilva 2015.jpg|pisi|Jay Dasilva (2015)]] '''Jay Rhys Dasilva''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1998]] [[Luton]]is) on [[Wales]]i [[jalgpallur]], kes mängib vasakkaitsja või vasakpoolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Coventry City FC]] ja [[Walesi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Dasilva sündis Inglismaal Lutonis ning alustas jalgpallurikarjääri 2007. aastal kodulinna klubi [[Luton Town FC]] noortesüsteemis. 2012. aastal, 14-aastaselt, liitus ta [[Chelsea FC]] noorteakadeemiaga. Chelsea U18-meeskonnas debüteeris ta 2013. aasta aprillis [[Reading FC|Readingi]] vastu. Chelsea noortemeeskonnaga võitis Dasilva kolm korda järjest [[FA Youth Cup]]i (2014–2016) ja kaks korda [[UEFA Noorteliiga]] (2015, 2016). 2014. aasta FA Youth Cupi finaali avamängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu lõi ta värava. Samuti kuulus ta algkoosseisu 2015. aasta UEFA Noorteliiga finaalis [[Donetski Šahtar]]i vastu, mille Chelsea võitis 3:2.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/jay-dasilva-signs-for-bristol-city|title=Jay Dasilva signs for Bristol City|publisher=Chelsea FC|language=en|date=26 June 2019|access-date=22 September 2026}}</ref> 2015. aasta juulis sõlmis Dasilva Chelseaga oma esimese profilepingu. Hooajal 2016/17 mängis ta klubi U23-meeskonnas, kuid Chelsea esindusmeeskonnaga ametlikes kohtumistes väljakule ei pääsenud. 2016. aasta detsembris läks Dasilva laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Charlton Athletic FC]]. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 14. jaanuaril 2017 [[League One]]'i mängus [[Millwall FC|Millwalli]] vastu, kui sai platsile 28. minutil vahetusest. Esimest korda kuulus ta Charltoni algkoosseisu sama aasta 4. aprillil [[Milton Keynes Dons FC|Milton Keynes Donsi]] vastu. 2017. aasta juulis pikendas Dasilva Chelseaga lepingut 2021. aastani ning läks teist korda laenule Charlton Athleticusse. Hooajal 2017/18 pidas ta League One'is 38 kohtumist ning aitas Charltonil jõuda kõrgemasse liigasse pääsemise üleminekumängudele. Poolfinaalis kaotati kahe mängu kokkuvõttes [[Shrewsbury Town FC|Shrewsbury Townile]] 0:2. Hooaja lõpus valisid Charltoni poolehoidjad Dasilva klubi aasta parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.charltonafc.com/node?page=1081|title=Jay Dasilva named 2017/18 Player of the Year|publisher=Charlton Athletic FC|language=en|date=7 May 2018|access-date=22 September 2026}}</ref> 2018. aasta augustis läks Dasilva hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Bristol City FC]]. Ta pidas hooajal 2018/19 klubi meeskonnas kõigis võistlussarjades 32 kohtumist ning sai meeskonna põhikoosseisu mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/45134561|title=Jay Dasilva: Bristol City sign Chelsea left-back on season-long loan|publisher=BBC Sport|language=en|date=9 August 2018|access-date=22 September 2026}}</ref> 2019. aasta juunis siirdus Dasilva Bristol Citysse püsiva üleminekuga ja sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/jay-dasilva-signs-for-bristol-city|title=Jay Dasilva signs for Bristol City|publisher=Chelsea FC|language=en|date=26 June 2019|access-date=22 September 2026}}</ref> Esimese värava profijalgpallis lõi ta 3. novembril 2020 Inglismaa esiliigamängus [[Huddersfield Town AFC|Huddersfield Towni]] vastu. Tema tabamus aitas Bristol Cityl võita kohtumise 2:1. Järgmistel hooaegadel kuulus Dasilva regulaarselt Bristol City põhikoosseisu. Hooajal 2021/22 pidas ta Inglismaa esiliigas 36 kohtumist ja lõi ühe värava. Hooaja 2022/23 lõpus sai tema leping klubiga läbi. Kokku pidas ta Bristol Citys kõigis võistlussarjades 144 kohtumist ning lõi kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.ccfc.co.uk/teams/first-team/jaydasilva|title=Jay Dasilva|publisher=Coventry City FC|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> 2023. aasta mais sõlmis Dasilva nelja-aastase lepingu Inglismaa esiliigaklubiga [[Coventry City FC]], millega liitus ametlikult sama aasta 1. juulil.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/65756362|title=Jay Dasilva: Coventry City sign defender after Bristol City exit|publisher=BBC Sport|language=en|date=30 May 2023|access-date=22 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal Coventrys pidas ta Inglismaa esiliigas 37 kohtumist. Klubi jõudis samal hooajal [[FA Cup]]i poolfinaali, kus kaotas [[Manchester United]]ile penaltiseerias pärast 3:3 lõppenud normaal- ja lisaaega. Hooajal 2024/25 mängis Dasilva Coventrys Inglismaa esiliigas 31 kohtumises. Coventry lõpetas põhihooaja viiendal kohal ning jõudis kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele. Poolfinaalis kaotati kahe mängu kokkuvõttes [[Sunderland AFC|Sunderlandile]] 2:3. 2026. aasta veebruaris pikendas Dasilva Coventryga lepingut 2027. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c8r1gzemx53o|title=Coventry's Van Ewijk, Kitching & Dasilva sign new deals|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 February 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Dasilva Inglismaa esiliigas 42 kohtumist ja andis kolm väravasöötu. 17. aprillil 2026 kindlustas Coventry pärast 1:1 viiki [[Blackburn Rovers]]iga pääsu Inglismaa kõrgliigasse. Neli päeva hiljem võitis Coventry [[Portsmouth FC|Portsmouthi]] 5:1 ning kindlustas esiliiga meistritiitli kaks vooru enne hooaja lõppu.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/news/2026/april/21/sky-bet-championship--coventry-city-are-the-champions/|title=Sky Bet Championship: Coventry City are the Champions|publisher=English Football League|language=en|date=21 April 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Coventry naasis kõrgliigasse pärast 25-aastast vaheaega. [[Premier League]]'is debüteeris Dasilva 21. augustil 2026 hooaja avamängus [[Londoni Arsenal]]i vastu. 19. septembril 2026 lõi Dasilva oma esimese värava Coventry mängijana ja ühtlasi esimese värava Inglismaa kõrgliigas. Võõrsilmängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu sai ta väravavaht [[Carl Rushworth]]ilt pika söödu ning lõi 55. minutil kohtumise ainsa värava. Coventry võitis 1:0 ning sai esimese Premier League'i võidu pärast 2001. aastat. See oli ühtlasi Coventry esimene värav hooajal 2026/27.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/lampards-coventry-earn-landmark-first-premier-league-win-25-years-2026-09-19/|title=Lampard's Coventry earn landmark first Premier League win in 25 years|publisher=Reuters|language=en|date=19 September 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Dasilva on mänginud Inglismaa U16-, U17-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. Kokku pidas ta Inglismaa noortekoondistes 63 kohtumist. 2017. aastal kuulus ta Inglismaa U19-koondisse [[2017. aasta Euroopa U-19 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa U19 meistrivõistlustel]] Gruusias. Dasilva oli koondise kapten ning mängis kõigis viies kohtumises algusest lõpuni. Finaalis alistas Inglismaa Portugali 2:1 ja tuli Euroopa U19 meistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2017/jul/18/england-u19s-players-reaction-to-euro-title-180717|title=Young Lions' Euro pride|publisher=The Football Association|language=en|date=18 July 2017|access-date=22 September 2026}}</ref> 2018. aastal võitis Dasilva Inglismaa U21-koondisega Touloni turniiri. Finaalis alistati Mehhiko 2:1 ning Dasilva kuulus algkoosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2018/jun/09/engvmextoulon090618|title=Final fightback takes England U21s to Toulon hat-trick with win over Mexico|publisher=The Football Association|language=en|date=9 June 2018|access-date=22 September 2026}}</ref> 2019. aastal kuulus ta Inglismaa koondisse Euroopa U21 meistrivõistlustel, kus Inglismaa langes konkurentsist alagrupiturniiril. Dasilva sündis Inglismaal, kuid sai oma Pontypriddis sündinud vanaema kaudu õiguse esindada Walesi. Esimest korda kutsuti ta [[Walesi jalgpallikoondis]]se 2023. aasta novembris EM-valikmängudeks [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu, kuid toona ta väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/67396565|title=Euro 2024 qualifiers: Ex-England Under-21s defender Jay Dasilva lands first Wales call|publisher=BBC Sport|language=en|date=12 November 2023|access-date=22 September 2026}}</ref> Walesi A-koondises debüteeris Dasilva 6. juunil 2024 sõprusmängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] vastu. Portugalis peetud kohtumine lõppes väravateta viigiga ning Dasilva mängis kõik 90 minutit. Ta valiti kohtumise parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.uk/sport/football/jay-dasilva-wales-coventry-gibraltar-rob-page-b2558956.html|title=Coventry full-back Jay Dasilva says making Wales debut 'means everything'|publisher=The Independent|language=en|date=7 June 2024|access-date=22 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem kuulus ta Walesi algkoosseisu ka 0:4 kaotusmängus [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] vastu. 2025. ja 2026. aastal mängis Dasilva Walesi meeskonnas MM-valikturniiril. Wales jõudis valikturniiri üleminekumängudele, kus kaotas 2026. aasta märtsis [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias ega pääsenud maailmameistrivõistlustele. 2026. aasta septembri seisuga oli Dasilva pidanud Walesi A-koondises kümme kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jay-dasilva/nationalmannschaft/spieler/258915/verein/3864/plus/0 Jay Dasilva – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 22.9.2026.</ref> == Isiklikku == Dasilva nooremad vennad Cole ja Rio on kaksikud ning samuti jalgpallurid. Cole on esindanud nii Inglismaa kui ka Walesi noortekoondisi. Dasilval on Inglise, Walesi, [[Jamaica]] ning [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinid]]e päritolu esivanemaid. == Saavutused == ;[[Chelsea FC|Chelsea noortemeeskond]] *[[FA Youth Cup]]: 2013/14, 2014/15, 2015/16 *[[UEFA Noorteliiga]]: 2014/15, 2015/16 ;[[Coventry City FC]] *[[EFL Championship|Inglismaa esiliiga]]: 2025/26 ;Inglismaa U19 *[[UEFA U-19 Euroopa meistrivõistlused|Euroopa U19 meistrivõistlused]]: 2017 ;Inglismaa U21 *Touloni turniir: 2018 ;Individuaalsed *Charlton Athleticu poolehoidjate aasta parim mängija: 2017/18 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ccfc.co.uk/teams/first-team/jaydasilva Profiil Coventry City kodulehel] *[https://www.premierleague.com/en/players/14269/jay-dasilva Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/jay-dasilva/profil/spieler/258915 Jay Dasilva] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Dasilva, Jay}} [[Kategooria:Walesi jalgpallurid]] [[Kategooria:Charlton Athletic FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] df80yf4wufuk039kv6bo1ampcppv6f2 0 721612 7253879 7239003 2026-10-16T06:25:37Z Kuriuss 38125 7253879 wikitext text/x-wiki [[File:James Garner 2025.jpg|pisi|James Garner (2025)]] '''James David Garner''' (sündinud [[13. märts]]il [[2001]] [[Birkenhead]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib kesk- või kaitsva poolkaitsjana Inglismaa kõrgliiga klubis [[Everton FC]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Garner sündis Birkenheadis [[Merseyside]]'i krahvkonnas. Ta kasvas üles [[Liverpool FC|Liverpooli]] poolehoidjate perekonnas, kuid liitus kaheksa-aastaselt [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] noorteakadeemiaga. Garner läbis klubis kõik noorteklassid ning tõusis 2017. aastal U18-meeskonda. Hooajal 2018/19 oli ta Manchester Unitedi U18-meeskonna kapten.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/detail/james-garner-targets-man-utd-first-team-place-in-summer-of-2021|title=Garner targets first-team place|publisher=Manchester United FC|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> Manchester Unitedi esindusmeeskonnas ja [[Premier League]]'is debüteeris Garner 27. veebruaril 2019, kui sekkus 17-aastaselt 3:1 võidumängus [[Crystal Palace FC|Crystal Palace'i]] vastu kohtumise lõpus vahetusest [[Fred (jalgpallur, sündinud 1993)|Fredi]] asemele.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/academy/youth-team-debutants|title=Youth team debutants|publisher=Manchester United FC|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> 2019. aasta oktoobris debüteeris Garner ka [[UEFA Euroopa Liiga]]s, mängides Serbia klubi [[FK Partizan]]i vastu. Manchester Unitedi esindusmeeskonnas pidas ta kokku seitse ametlikku kohtumist. Hooajal 2019/20 valiti ta klubi parimaks reservmeeskonna mängijaks ning pälvis Denzil Harouni auhinna.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/detail/james-garner-targets-man-utd-first-team-place-in-summer-of-2021|title=Garner targets first-team place|publisher=Manchester United FC|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> 2020. aasta septembris läks Garner laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Watford FC]]. Esimesel poolaastal pidas ta [[The Championship]]is 20 kohtumist. 2021. aasta jaanuaris lõpetati tema laenuleping ennetähtaegselt ning ta siirdus hooaja lõpuni laenule [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]]. Nottingham Forestis sai Garnerist põhikoosseisu mängija. Hooaja 2020/21 teisel poolel lõi ta Inglismaa esiliigas 20 kohtumisega neli väravat, sealhulgas oma esimese värava profijalgpallis 26. veebruaril 2021 [[Derby County]] vastu. 2021. aasta augustis pikendas Garner Manchester Unitediga lepingut ning naasis veel üheks hooajaks laenule Nottingham Foresti. Hooajal 2021/22 lõi ta Inglismaa esiliigas 41 mänguga neli väravat ja andis kaheksa väravasöötu. 29. mail 2022 toimunud Inglismaa esiliiga üleminekumängude finaalis kohtus Nottingham Forest [[Huddersfield Town AFC|Huddersfield Towniga]]. Garneri 43. minutil antud tsenderduse suunas Huddersfieldi kaitsja [[Levi Colwill]] omaväravasse. Nottingham Forest võitis kohtumise 1:0 ning tõusis pärast 23-aastast vaheaega tagasi Inglismaa kõrgliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/61539298|title=Championship play-off final: Huddersfield Town 0-1 Nottingham Forest|publisher=BBC Sport|language=en|date=29 May 2022|access-date=22 September 2026}}</ref> 2022. aasta septembris siirdus Garner [[Everton FC|Evertoni]]. Üleminekusumma oli ligikaudu üheksa miljonit naelsterlingit ning ta sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu. Evertonis debüteeris ta 9. oktoobril 2022, kus pääses platsile vahetusest 1:2 kaotusmängus oma endise koduklubi Manchester Unitedi vastu. Esimesel hooajal piirasid Garneri mänguaega vigastused, kuid hooaja lõpus sai ta regulaarselt algkoosseisu kuuluda. Everton lõpetas meistrivõistlused 17. kohal ning säilitas koha kõrgliigas. Esimese värava lõi Garner Evertoni meeskonnas 27. septembril 2023 Inglismaa liigakarika kolmanda ringi mängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu. Ta viis Evertoni 15. minutil juhtima ning klubi võitis kohtumise 2:1. Esimese Premier League'i värava lõi ta 7. oktoobril 2023, kui aitas Evertoni 3:0 võidule [[AFC Bournemouth]]i üle. Hooajal 2023/24 pidas Garner Inglismaa kõrgliigas 37 kohtumist ja lõi ühe värava. Hooajal 2024/25 sai Garner vigastuse tõttu mängida vaid 21 liigakohtumises. Everton lõpetas hooaja 13. kohal. Järgmisel hooajal kasutas peatreener [[David Moyes]] teda lisaks keskpoolkaitsele ka parem- ja vasakkaitsjana.<ref>{{cite web|url=https://stories.evertonfc.com/james-garner-riding-the-wave/index.html|title=James Garner: Riding the Wave|publisher=Everton FC|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> 24. augustil 2025 lõi Garner värava Evertoni esimeses ametlikus kodumängus uuel [[Hill Dickinson Stadium]]il. Ta viis 52. minutil oma meeskonna [[Brighton & Hove Albion FC|Brightoni]] vastu 2:0 juhtima. See oli staadioni ajaloo teine ametlikus kohtumises löödud värav. Everton võitis kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4387389|title=Everton beat Brighton in first match at Hill Dickinson Stadium|publisher=Premier League|language=en|date=24 August 2025|access-date=22 September 2026}}</ref> 2026. aasta jaanuaris pikendas Garner Evertoniga lepingut nelja ja poole aasta võrra. Uus leping kestab 2030. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.beinsports.com/en-us/soccer/premier-league/articles/its-just-the-start--garner-commits-future-to-everton-until-2030-2026-01-23|title=It's just the start – Garner commits future to Everton until 2030|publisher=beIN SPORTS|language=en|date=23 January 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Garner kõigis 38 Inglismaa kõrgliigakohtumises algusest lõpuni, lõi kaks väravat ja andis seitse väravasöötu. Kõigis võistlussarjades pidas ta 41 kohtumist ja lõi kolm väravat. Ta oli Evertoni suurim väravasöötude andja. 2026. aasta mais valiti Garner Evertoni hooaja parimaks mängijaks nii fännide kui ka meeskonnakaaslaste hääletusel. Ta pälvis korraga kaks klubi aasta mängija auhinda.<ref>{{cite web|url=https://www.toffeeweb.com/season/25-26/news/47580.html|title=James Garner scoops Everton's top awards after standout season|publisher=ToffeeWeb|language=en|date=22 May 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Garner on mänginud Inglismaa U17-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. 2018. aastal oli ta Inglismaa U17-koondise kapten Euroopa meistrivõistlustel, kus jõuti poolfinaali. U19-koondises lõi ta viie kohtumisega kolm väravat. 2021. aasta septembris debüteeris Garner Inglismaa U21-koondises, kui Inglismaa alistas Euroopa meistrivõistluste valikmängus Kosovo 2:0. 2023. aastal kuulus Garner Inglismaa koondisse [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa U21 meistrivõistlustel]]. Ta mängis turniiril muu hulgas paremkaitsjana. Inglismaa võitis kõik kuus kohtumist ega lasknud endale lüüa ühtegi väravat. Finaalis alistati Hispaania 1:0 ning tuldi esimest korda pärast 1984. aastat Euroopa U21 meistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/0283-188822947ced-ea941a1a4e43-1000--2023-england-end-39-year-wait/|title=2023 Under-21 EURO: Unblemished England end 39-year wait|publisher=UEFA|language=en|date=19 July 2023|access-date=22 September 2026}}</ref> Turniiri lõpus valis UEFA Garneri Euroopa U21 meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/0283-1876f534fb25-e069a027749d-1000--team-of-the-tournament/|title=2023 Under-21 EURO Team of the Tournament|publisher=UEFA|language=en|date=11 July 2023|access-date=22 September 2026}}</ref> [[Inglismaa jalgpallikoondis]]se kutsuti Garner esimest korda 2026. aasta märtsis peatreener [[Thomas Tuchel]]i poolt. A-koondises debüteeris ta 27. märtsil 2026 sõprusmängus [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ning mängis 69 minutit. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/squad/james-garner|title=James Garner|publisher=The Football Association|language=en|access-date=22 September 2026}}</ref> Teise koondisemängu pidas Garner 31. märtsil 2026 sõprusmängus [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani]] vastu. Ta sekkus 71. minutil vahetusest [[Kobbie Mainoo]] asemele, kuid Inglismaa kaotas kohtumise 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/fixtures-results/2025-26/Internationals/england-v-japan-international-match-tuesday-31-march-2026-match-centre|title=Match Report: England 0-1 Japan|publisher=The Football Association|language=en|date=31 March 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Garner ei kuulunud Inglismaa koondisse 2026. aasta maailmameistrivõistlustel. Sama aasta septembris kutsuti ta taas koondisse, kui mitu algselt koosseisu valitud mängijat pidid vigastuste tõttu eemale jääma. 22. septembri 2026 seisuga oli Garner pidanud Inglismaa A-koondises kaks kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/james-garner/nationalmannschaft/spieler/505219/verein/3299/plus/0 James Garner – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 22.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Nottingham Forest FC]] *[[Inglismaa jalgpalli esiliiga|Inglismaa esiliiga]] üleminekumängud: 2022 ;Inglismaa U21 *[[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused|Euroopa U21 meistrivõistlused]]: 2023 ;Individuaalsed *[[Manchester United]]i aasta parim reservmeeskonna mängija (Denzil Harouni auhind): 2019/20 *Euroopa U21 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2023 *[[Everton FC|Evertoni]] hooaja parim mängija: 2025/26 *Evertoni mängijate valitud hooaja parim mängija: 2025/26 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.englandfootball.com/england/mens-senior-team/squad/james-garner Profiil Inglismaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.premierleague.com/en/players/232928/james-garner/career Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/james-garner/profil/spieler/505219 James Garner] Transfermarkti lehel {{Everton FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Garner, James}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] c6yhflxu2qsko4gw9cz1c2724m5wai7 0 721624 7253919 7239282 2026-10-16T07:39:01Z Kuriuss 38125 7253919 wikitext text/x-wiki [[File:Daniel Muñoz, Colombia NT presidential send-off, Jun 2026.jpg|pisi|Daniel Muñoz (2026)]] '''Daniel Muñoz Mejía''' (sündinud [[26. mai]]l [[1996]] [[Amalfi (Colombia)|Amalfis]]) on [[Colombia]] [[jalgpallur]], kes mängib paremkaitsja või parempoolse äärekaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Nottingham Forest FC]] ja [[Colombia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Muñoz sündis Colombia [[Antioquia departemang]]us Amalfis. Kuueaastaselt kolis ta koos perega [[Bello]] linna. Ta alustas jalgpallurikarjääri Cosmose jalgpallikoolis ning mängis hiljem [[Envigado F.C.|Envigado]] ja Arco Zaragoza noortesüsteemides. Noorena oli ta [[Atlético Nacional]]i poolehoidja ning kuulus klubi organiseeritud fännirühma Los del Sur.<ref>{{cite web|url=https://www.elespectador.com/deportes/futbol-colombiano/atletico-nacional/daniel-munoz-de-la-tribuna-sur-del-atanasio-a-una-liga-de-europa-article/|title=Daniel Muñoz: de la tribuna sur del Atanasio a una liga de Europa|publisher=El Espectador|language=es|access-date=22 September 2026}}</ref> Muñoz püüdis noorena pääseda mitmesse Euroopa ja Mehhiko klubisse, kuid ei saanud lepingut. Ta kaalus jalgpallurikarjäärist loobumist, kuid jätkas mängimist Colombia amatöörklubis Total Soccer. Seejärel liitus ta Colombia kõrgliigaklubiga [[Águilas Doradas]], mille esindusmeeskonnas debüteeris 2017. aastal, 20-aastaselt.<ref>{{cite web|url=https://caracol.com.co/2026/06/24/de-las-canchas-de-amalfi-antioquia-hasta-la-copa-mundial-de-la-fifa-la-historia-de-daniel-munoz/|title=De las canchas de Amalfi, Antioquia, hasta la Copa Mundial de la FIFA: la historia de Daniel Muñoz|publisher=Caracol Radio|language=es|date=24 June 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> 2018. aastal lõi Muñoz Águilas Doradose ridades Colombia kõrgliigas kolm väravat. Kahe ja poole hooaja jooksul pidas ta klubi meeskonnas 81 liigakohtumist. 2019. aasta juulis siirdus Muñoz Atlético Nacionali, mille poolehoidja ta oli olnud lapsepõlvest saadik. Seal debüteeris ta 14. juulil 2019 Colombia kõrgliigamängus [[Once Caldas]]e vastu, kui Atlético Nacional võitis 2:1. Esimese värava lõi ta sama aasta augustis 4:1 võidumängus [[Atlético Huila]] vastu. 14. septembril 2019 lõi Muñoz mängus [[Cúcuta Deportivo]] vastu Atlético Nacionali ajaloo 5000. värava. Tabamus sündis juba kohtumise 22. sekundil. Hooajal 2019 lõi ta Atlético Nacionali ridades Colombia kõrgliigas seitse väravat. 23-aastaselt sai temast ka klubi kapten.<ref>{{cite web|url=https://www.cpfc.co.uk/news/features/daniel-munoz-feature-interview-croydon-colombia-conference-league-april-2026/|title=Muñoz talks Croydon, Colombia, Conference League & kinship with Palace fans|publisher=Crystal Palace FC|language=en|date=2 April 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> 2020. aasta mais jõudis Muñoz kokkuleppele Belgia kõrgliigaklubiga [[KRC Genk]]. Seal debüteeris ta sama aasta 9. augustil 2:1 võidumängus [[Zulte Waregem]]i vastu. Esimesel hooajal kuulus Muñoz Genki põhikoosseisu ning mängis kõigis 40 Belgia kõrgliigakohtumises. 2021. aasta aprillis võitis ta klubiga Belgia karika. Finaalis alistati [[Standard Liège]] 2:1. Hooajal 2021/22 debüteeris Muñoz Genkiga [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsiooniturniiril ning mängis seejärel ka [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Hooajal 2022/23 lõi Muñoz Belgia kõrgliigas 36 mänguga kaheksa väravat. Genk lõpetas meistrivõistlused teisel kohal, jäädes meistriks tulnud [[Royal Antwerp FC|Royal Antwerpile]] alla ühe punktiga. Hooajal 2023/24 lõi ta enne klubist lahkumist Belgia kõrgliigas 17 mänguga viis väravat. Kolme ja poole hooaja jooksul pidas Muñoz Genki meeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 148 kohtumist ning lõi 19 väravat. 2024. aasta jaanuaris siirdus Muñoz Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Crystal Palace FC]], kellega sõlmis esialgu kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.cpfc.co.uk/news/announcement/daniel-munoz-signs-crystal-palace/|title=Crystal Palace sign Daniel Muñoz|publisher=Crystal Palace FC|language=en|date=30 January 2024|access-date=22 September 2026}}</ref> [[Premier League]]'is debüteeris ta 3. veebruaril 2024 mängus [[Brighton & Hove Albion FC|Brightoni]] vastu. Crystal Palace kaotas kohtumise 1:4. Oma esimesel poolikul hooajal Inglismaal pidas Muñoz 16 liigakohtumist. Hooajal 2024/25 sai Muñozist Crystal Palace'i põhikoosseisu mängija peatreener [[Oliver Glasner]]i käe all. Ta mängis Inglismaa kõrgliigas 37 kohtumises ja lõi neli väravat. 17. mail 2025 võitis Muñoz Crystal Palace'iga [[FA Cup|Inglismaa karika]]. Finaalis alistati [[Manchester City FC|Manchester City]] 1:0. Muñoz andis 16. minutil väravasöödu [[Eberechi Eze]] võiduväravale. Teisel poolajal lõi Muñoz ka ise palli väravasse, kuid tabamus tühistati pärast videokohtuniku sekkumist suluseisu tõttu. Muñoz valiti finaali parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2025/may/17/emirates-fa-cup-final-crystal-palace-manchester-city-report-20251705|title=An Eberechi Eze goal wins Crystal Palace's first Emirates FA Cup title over Man City|publisher=The Football Association|language=en|date=17 May 2025|access-date=22 September 2026}}</ref> See oli Crystal Palace'i ajaloo esimene suur karikavõit. Hooaja lõpus valisid nii klubi poolehoidjad kui ka mängijad Muñozi meeskonna aasta parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.cpfc.co.uk/news/announcement/daniel-munoz-2024-2025-palace-men-player-of-the-season/|title=Muñoz crowned 2024/25 Palace Men’s Player of the Season|publisher=Crystal Palace FC|language=en|date=26 May 2025|access-date=22 September 2026}}</ref> 2025. aasta aprillis oli Muñoz pikendanud Crystal Palace'iga lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.cpfc.co.uk/news/announcement/daniel-munoz-signs-new-crystal-palace-contract/|title=Daniel Muñoz pens new Palace deal|publisher=Crystal Palace FC|language=en|date=18 April 2025|access-date=22 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis võitis Muñoz Crystal Palace'iga Inglismaa superkarika. Kohtumises [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu lõppes normaalaeg 2:2 ning Crystal Palace võitis penaltiseeria 3:2.<ref>{{cite web|url=https://www.thefa.com/news/2025/aug/10/fa-community-shield-20250810|title=Devenny the hero from the spot as Crystal Palace stun Liverpool in Community Shield|publisher=The Football Association|language=en|date=10 August 2025|access-date=22 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Muñoz Crystal Palace'iga [[UEFA Konverentsiliiga]]s. Klubi jõudis finaali, kus kohtus 27. mail 2026 Hispaania klubi [[Rayo Vallecano]]ga. Muñoz kuulus finaalis algkoosseisu ning Crystal Palace võitis kohtumise [[Jean-Philippe Mateta]] 51. minuti väravast 1:0. Sellega võitis klubi esimest korda oma ajaloos Euroopa klubisarja.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaconferenceleague/news/02a5-20ba50a7a602-983af582dc90-1000/|title=Crystal Palace 1-0 Rayo Vallecano highlights: Jean-Philippe Mateta wins Conference League for the Eagles|publisher=UEFA|language=en|date=27 May 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Kahe ja poole hooaja jooksul pidas Muñoz Crystal Palace'i meeskonnas Inglismaa kõrgliigas ja muudes võistlussarjades kokku 109 kohtumist ning lõi 11 väravat. 2026. aasta augustis siirdus Muñoz [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]]. Üleminekusumma oli ligikaudu 22 miljonit naelsterlingit. Ta sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu koos võimalusega pikendada seda veel ühe aasta võrra. Nottingham Forestis sai ta taas mängida Oliver Glasneri käe all, kes oli 2026. aasta suvel asunud klubi peatreeneriks.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/glasner-was-key-reason-joining-nottingham-forest-says-munoz-2026-08-31/|title=Glasner was key reason for joining Nottingham Forest, says Munoz|publisher=Reuters|language=en|date=31 August 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == [[Colombia jalgpallikoondis]]es debüteeris Muñoz 3. juunil 2021 MM-valikmängus [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu. Ta pääses platsile teisel poolajal vahetusest [[Stefan Medina]] asemele, kuid sai peagi punase kaardi. Colombia võitis kohtumise 3:0. Muñoz kuulus Colombia koondisse [[2021. aasta Copa América]]l, kus Colombia saavutas kolmanda koha. Esimese A-koondise värava lõi Muñoz 22. märtsil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. Tema 61. minuti tabamus tõi Colombiale 1:0 võidu. Muñoz kuulus Colombia koondisse [[2024. aasta Copa América]]l. Alagrupiturniiri avamängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu lõi ta Colombia esimese värava, aidates meeskonna 2:1 võidule. Viimases alagrupimängus lõi ta viigivärava 1:1 lõppenud kohtumises [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu. Poolfinaalis [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu sai Muñoz esimese poolaja lõpus teise kollase kaardi ning eemaldati väljakult. Colombia võitis kohtumise 1:0 ja jõudis finaali, kus kaotas [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]] pärast lisaaega 0:1. Muñoz finaalis mängukeelu tõttu ei osalenud. 2026. aastal kuulus Muñoz Colombia koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Alagrupiturniiri avamängus 17. juunil [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistani]] vastu lõi ta Colombia avavärava 40. minutil. Colombia võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/uzbekistan-colombia-match-report-highlights|title=Dynamic Diaz lifts Colombia past Uzbekistan|publisher=FIFA|language=en|date=18 June 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Järgmises kohtumises 23. juunil lõi Muñoz mängu ainsa värava 1:0 võidumängus [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] vastu. Tema 76. minuti tabamus kindlustas Colombiale pääsu väljalangemismängudele.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/articles/colombia-congo-dr-match-report-highlights|title=Munoz fires Colombia into knockout phase|publisher=FIFA|language=en|date=24 June 2026|access-date=22 September 2026}}</ref> Colombia jõudis maailmameistrivõistlustel kaheksandikfinaali, kus kaotas 7. juulil [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsile]] penaltiseerias 3:4. Normaal- ja lisaaeg lõppesid väravateta. 2026. aasta septembri seisuga oli Muñoz pidanud Colombia A-koondises 51 kohtumist ja löönud viis väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/daniel-munoz/nationalmannschaft/spieler/493003/verein/3816/plus/0 Daniel Muñoz – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 22.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[KRC Genk]] *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2020/21 ;[[Crystal Palace FC]] *[[FA Cup|Inglismaa karikas]]: 2024/25 *[[FA Community Shield|Inglismaa superkarikas]]: 2025 *[[UEFA Konverentsiliiga]]: [[UEFA Konverentsiliiga 2025–2026|2025/26]] ;Colombia *[[Copa América]]: teine koht [[2024. aasta Copa América|2024]]; kolmas koht [[2021. aasta Copa América|2021]] ;Individuaalsed *Crystal Palace'i aasta parim mängija: 2024/25 *Crystal Palace'i mängijate valitud aasta parim mängija: 2024/25 *Inglismaa karikafinaali parim mängija: 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.premierleague.com/en/players/247348/daniel-munoz Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/daniel-munoz/profil/spieler/493003 Daniel Muñoz] Transfermarkti lehel {{Crystal Palace'i mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Colombia koondis}} {{JÄRJESTA:Munoz, Daniel}} [[Kategooria:Colombia jalgpallurid]] [[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]] [[Kategooria:Crystal Palace FC mängijad]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 6ledz6a3y77mw1pycrdqjz9t555mb1h 0 721857 7253911 7243297 2026-10-16T07:26:28Z Kuriuss 38125 7253911 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mika Godts USMNT v Belgium Mar 28 2026-236 (cropped).jpg|pisi|Mika Godts Belgia koondises (2026)]] '''Mika Marcel Godts''' (sündinud [[7. juuni]]l [[2005]] [[Tienen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib vasakäärena Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es. Godts alustas jalgpalliga KSC Grimbergenis ning liitus seejärel [[RSC Anderlecht]]i noorteakadeemiaga. Anderlechtis veetis ta suurema osa oma noortekarjäärist, enne kui siirdus 2020. aastal [[KRC Genk]]i noorteakadeemiasse.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/godts-express|title=Godts Express|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=16 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 hakkas Godts mängima Genki reservmeeskonnas Jong Genk, mis osales Belgia esiliigas. Ta lõi hooaja esimeses pooles 19 liigamänguga seitse väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/mika-godts-joins-paris-saint-germain-psg-club-news-2026-2027|title=Mika Godts joins Paris Saint-Germain|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=15 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> 2023. aasta jaanuaris siirdus 17-aastane Godts [[Amsterdami Ajax|Amsterdami Ajaxisse]], kellega sõlmis esialgu lepingu 2025. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-sign-mika-godts|title=Ajax sign Mika Godts|publisher=AFC Ajax|language=en|date=31 January 2023|access-date=27 September 2026}}</ref> Esialgu liitus ta [[Jong Ajax]]iga. Hollandi esiliigas debüteeris ta 20. veebruaril 2023 [[MVV Maastricht]]i vastu ning lõi vahetusest platsile pääsenult kohe ka värava. Jong Ajax võitis kohtumise 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.ajax.nl/artikelen/mika-godts-maakt-eerste-minuten-voor-jong-ajax-goal-bij-debuut-past-bij-ajax|title=Mika Godts maakt eerste minuten voor Jong Ajax: 'Goal bij debuut past bij Ajax'|publisher=AFC Ajax|language=nl|date=21 February 2023|access-date=27 September 2026}}</ref> Ajaxi esindusmeeskonnas debüteeris Godts 9. aprillil 2023, kui tuli [[Eredivisie]] mängus [[Fortuna Sittard]]i vastu vahetusest väljakule. Ajax võitis kohtumise 4:0.<ref>{{cite web|url=https://www.ajax.nl/artikelen/godts-maakt-razendsnel-debuut-in-de-hoofdmacht-dit-was-mijn-doel-toen-ik-naar-ajax-kwam|title=Godts maakt razendsnel debuut in de hoofdmacht: 'Dit was mijn doel toen ik naar Ajax kwam'|publisher=AFC Ajax|language=nl|date=9 April 2023|access-date=27 September 2026}}</ref> Samal kuul osales ta [[KNVB beker|Hollandi karika]] finaalis [[PSV Eindhoven]]i vastu ning realiseeris mängujärgses penaltiseerias oma penalti, kuid Ajax kaotas seeria. Hooajal 2023/24 jagas Godts mänguaega Jong Ajaxi ja esindusmeeskonna vahel. Eredivisie mängudes pääses ta väljakule 13 korral ning tegi oma esimesed mängud ka [[UEFA Euroopa Liiga]]s. Tema hooaega häiris reievigastus, mille tõttu jäi ta mitmeks kuuks väljakult eemale. Hooajal 2024/25 sai Godtsist Ajaxi esindusmeeskonna regulaarne liige. Oma esimesed väravad Euroopa klubisarjas lõi ta 26. septembril 2024, kui tegi Euroopa Liiga liigafaasi 4:0 võidumängus [[Beşiktaş JK|Beşiktaşi]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/mika-godts-i-saw-an-empty-goal-and-found-the-net|title=Mika Godts: 'I saw an empty goal and found the net'|publisher=AFC Ajax|language=en|date=26 September 2024|access-date=27 September 2026}}</ref> 2024. aasta novembris pikendas Godts Ajaxiga lepingut 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.ajax.nl/artikelen/mika-godts-verlengt-contract-18-11-24|title=Mika Godts verlengt contract|publisher=AFC Ajax|language=nl|date=18 November 2024|access-date=27 September 2026}}</ref> Godtsi läbimurdehooajaks kujunes 2025/26. Eredivisies lõi ta 31 kohtumisega 17 väravat ja andis 12 väravasöötu. Ta oli 29 väravas osalemisega hooaja üks resultatiivsemaid mängijaid ning liiga edukaim triblaja.<ref>{{cite web|url=https://eredivisie.com/news/mika-godts-named-johan-cruyff-talent-of-the-year/|title=Mika Godts named Johan Cruyff Talent of the Year|publisher=Eredivisie|language=en|date=25 May 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Godts valiti hooaja lõpus Eredivisie [[Johan Cruijffi auhind|Johan Cruijffi aasta talendiks]]. Lisaks valis Ajaxi tehniline personal ta klubi aasta talendiks, millega kaasnes Marco van Basteni trofee.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/mika-godts-named-talent-of-the-year|title=Mika Godts named Talent of the Year|publisher=AFC Ajax|language=en|date=25 May 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> 25. aprillil 2026 lõi Godts 2:0 võidumängus [[NAC Breda]] vastu individuaalse soolorünnaku järel värava ja andis ka väravasöödu.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/highlights-nac-ajax-stunning-goal-by-godts|title=Highlights NAC - Ajax: Stunning goal by Godts|publisher=AFC Ajax|language=en|date=25 April 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Ajaxi poolehoidjad valisid selle hiljem klubi hooaja parimaks väravaks ning Godts pälvis Lasse Schöne trofee.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/this-is-what-ajax-supporters-chose-as-the-goal-of-the-202526-season/|title=This is what Ajax supporters chose as the goal of the 2025/26 season|publisher=AFC Ajax|language=en|date=19 July 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Kokku pidas Godts Ajaxi esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades 115 kohtumist ja lõi 26 väravat.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/mika-godts-leaves-for-paris-saint-germain|title=Mika Godts leaves for Paris Saint-Germain|publisher=AFC Ajax|language=en|date=15 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> 2026. aasta augustis siirdus Godts Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]], kellega sõlmis lepingu 2031. aastani. Ajax teatas, et üleminekusumma võib koos lisatasudega ulatuda 55 miljoni euroni.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/mika-godts-leaves-for-paris-saint-germain|title=Mika Godts leaves for Paris Saint-Germain|publisher=AFC Ajax|language=en|date=15 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> PSG-s sai ta särginumbriks 22.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/mika-godts-joins-paris-saint-germain-psg-club-news-2026-2027|title=Mika Godts joins Paris Saint-Germain|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=15 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 23. augustil 2026 Prantsusmaa kõrgliiga avavoorus [[Stade Rennais FC|Rennes'i]] vastu, kui tuli teise poolaja alguses vahetusest väljakule. Kohtumine lõppes 2:2.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/premiere-pour-mika-godts-et-ferran-psg-ligue-1-rennes-joueurs-2026-2027|title=Première pour Mika Godts et Ferran|publisher=Paris Saint-Germain|language=fr|date=23 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Godts on esindanud Belgiat U15-, U17- ja U19-koondises. U19-koondises lõi ta seitsme mänguga kaks väravat. [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia A-koondises]] debüteeris Godts 28. märtsil 2026 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu. Ta tuli teisel poolajal vahetusest väljakule ning Belgia võitis kohtumise 5:2.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/mika-godts-leaves-for-paris-saint-germain|title=Mika Godts leaves for Paris Saint-Germain|publisher=AFC Ajax|language=en|date=15 August 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem kuulus ta 1:1 viigimängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu esimest korda algkoosseisu. Esimese värava Belgia A-koondises lõi Godts 25. septembril 2026 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. Ta avas Roomas peetud kohtumises skoori ning Belgia võitis 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/belgium-beat-italy-with-godts-on-the-scoresheet-psg-international-uefa-nations-league-2026|title=Belgium beat Italy with Godts on the scoresheet!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=25 September 2026|access-date=27 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Godts pidanud Belgia A-koondises kolm kohtumist ja löönud ühe värava. == Saavutused == ;Individuaalne *[[Johan Cruijffi auhind|Eredivisie Johan Cruijffi aasta talent]]: 2025/26 *[[Amsterdami Ajax|Ajaxi]] aasta talent (Marco van Basteni trofee): 2025/26 *Ajaxi hooaja parim värav (Lasse Schöne trofee): 2025/26 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.psg.fr/equipes/equipe-premiere/effectif/mika-godts Profiil Paris Saint-Germaini kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/mika-godts/profil/spieler/748804 Mika Godts] Transfermarkti lehel *[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250154132--mika-godts/ Mika Godts] UEFA kodulehel {{JÄRJESTA:Godts, Mika}} [[Kategooria:Belgia jalgpallurid]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] eihlzjojikoaxooocjnjg8odyvoo13e 0 721888 7253918 7243971 2026-10-16T07:36:04Z Kuriuss 38125 7253918 wikitext text/x-wiki [[File:Palsson Feb2011.jpg|pisi|Victor Pálsson [[Hibernian FC|Hiberniani]] särgis (2011)]] [[File:Victor Pálsson 2012-07-28 (cropped).jpg|pisi|Victor Pálsson 2012. aastal [[New York Red Bulls]]i mängijana]] '''Guðlaugur Victor Pálsson''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1991]] [[Reykjavík]]is) on [[Island]]i [[jalgpallur]], kes mängib kaitsja või kaitsva poolkaitsjana Taani kõrgliigaklubis [[AC Horsens]] ja [[Islandi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Pálsson alustas jalgpalluriteed Islandi klubides [[Ungmennafélagið Fjölnir|Fjölnir]] ja [[Fylkir]]. 2007. aastal siirdus ta Taani klubi [[Aarhus GF|AGF]] noortesüsteemi ning 2009. aastal Inglismaa klubi [[Liverpool FC]] akadeemiasse. Liverpooli esindusmeeskonnas ta ametlikus mängus väljakule ei pääsenud, kuid oli klubi reservmeeskonna kapten. 2010. aasta novembris siirdus ta laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Dagenham & Redbridge FC]], kus mängis kolm kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.newyorkredbulls.com/news/red-bulls-sign-midfielder-victor-palsson|title=Red Bulls Sign Midfielder Victor Palsson|publisher=New York Red Bulls|language=en|date=9 February 2012|access-date=28 September 2026}}</ref> 2011. aasta jaanuaris liitus Pálsson Šotimaa kõrgliigaklubiga [[Hibernian FC]]. Seal debüteeris ta 30. jaanuaril liigamängus [[Dundee United FC|Dundee Unitedi]] vastu. Esimese värava lõi ta 12. veebruaril penaltist 2:1 võidumängus [[Kilmarnock FC|Kilmarnocki]] vastu. Kokku pidas ta Hiberniani meeskonnas kõigis võistlussarjades 34 kohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.newyorkredbulls.com/news/red-bulls-sign-midfielder-victor-palsson|title=Red Bulls Sign Midfielder Victor Palsson|publisher=New York Red Bulls|language=en|date=9 February 2012|access-date=28 September 2026}}</ref> 2012. aasta veebruaris siirdus Pálsson [[Major League Soccer]]i klubisse [[New York Red Bulls]]. Ta mängis klubi meeskonnas 16 liigakohtumist, enne kui siirdus sama aasta augustis hooajaks laenule Hollandi kõrgliigaklubisse [[NEC Nijmegen]].<ref>{{cite web|url=https://www.newyorkredbulls.com/news/red-bulls-loan-midfielder-victor-palsson-dutch-club-nec-nijmegen|title=Red Bulls Loan Midfielder Victor Palsson to Dutch Club N.E.C. Nijmegen|publisher=New York Red Bulls|language=en|date=28 August 2012|access-date=28 September 2026}}</ref> Hiljem jäi ta NEC-i püsivalt ning mängis klubis 2014. aastani. 2014. aasta augustis siirdus Pálsson Rootsi kõrgliigaklubisse [[Helsingborgs IF]]. Järgmisel aastal naasis ta Taani, liitudes [[Esbjerg fB]]-ga. Seal mängis ta kahe hooaja jooksul Taani kõrgliigas 35 kohtumist ja lõi kolm väravat. Hooajal 2016/17 oli ta klubi kapten.<ref>{{cite web|url=https://www.srf.ch/sport/fussball/super-league/super-league-sl-news-ein-islaender-fuer-den-fcz|title=Ein Isländer für den FCZ|publisher=SRF|language=de|date=5 July 2017|access-date=28 September 2026}}</ref> 2017. aasta juulis sõlmis Pálsson kolmeaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[FC Zürich]].<ref>{{cite web|url=https://www.srf.ch/sport/fussball/super-league/super-league-sl-news-ein-islaender-fuer-den-fcz|title=Ein Isländer für den FCZ|publisher=SRF|language=de|date=5 July 2017|access-date=28 September 2026}}</ref> Ta tõusis ka Zürichi kapteniks ning hooajal 2017/18 võitis klubi [[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Šveitsi karika]], alistades finaalis [[BSC Young Boys]]i 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.dcunited.com/news/1-on-1-with-victor-palsson|title=1-on-1 with Victor Pálsson|publisher=D.C. United|language=en|date=27 July 2022|access-date=28 September 2026}}</ref> 2019. aasta jaanuaris siirdus Pálsson Saksamaa esiliigaklubisse [[SV Darmstadt 98]]. Kahe ja poole hooaja jooksul pidas ta Darmstadti meeskonnas [[2. Bundesliga]]s 67 kohtumist ja lõi kuus väravat.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/datencenter/personen/victor-palsson/spieler|title=Victor Pálsson|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=de|access-date=28 September 2026}}</ref> 2021. aasta suvel liitus Pálsson [[FC Schalke 04]]-ga. Hooajal 2021/22 pidas ta 2. Bundesligas 28 kohtumist ja andis kolm väravasöötu. Ta oli klubi asekapten. Schalke tuli sel hooajal 2. Bundesliga meistriks ning tõusis [[Bundesliga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://schalke04.de/en/team/victor-palsson-dc-united/|title=Victor Pálsson signs for D.C. United|publisher=FC Schalke 04|language=en|date=27 July 2022|access-date=28 September 2026}}</ref> 2022. aasta juulis naasis Pálsson Major League Soccerisse, sõlmides lepingu [[D.C. United]]iga.<ref>{{cite web|url=https://www.dcunited.com/news/d-c-united-sign-icelandic-national-team-midfielder-victor-palsson-from-schalke|title=D.C. United Sign Icelandic National Team Midfielder Victor Pálsson from German Bundesliga Club FC Schalke 04|publisher=D.C. United|language=en|date=27 July 2022|access-date=28 September 2026}}</ref> Kahe hooaja jooksul mängis ta D.C. Unitedi ridades 28 MLS-i kohtumist, neist 27 algkoosseisus, ja andis kolm väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.dcunited.com/news/d-c-united-announce-the-permanent-transfer-of-victor-palsson-to-k-a-s-eupen|title=D.C. United Announce the Permanent Transfer of Victor Palsson to K.A.S. Eupen|publisher=D.C. United|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> 2023. aasta juulis naasis Pálsson Euroopasse ja liitus Belgia kõrgliigaklubiga [[KAS Eupen]]. Hooajal 2023/24 mängis ta Belgia kõrgliigas 35 kohtumist ja lõi kaks väravat. Eupen langes hooaja lõpus esiliigasse. 2024. aasta juulis sõlmis Pálsson lepingu Inglismaa esiliigaklubiga [[Plymouth Argyle FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.pafc.co.uk/news/victor-palsson-signs-argyle|title=Victor Pálsson signs for Argyle|publisher=Plymouth Argyle FC|language=en|date=25 July 2024|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 pidas ta Inglismaa esiliigas 25 kohtumist. Plymouth langes hooaja lõpus [[League One]]'i ning Pálsson jõudis uue hooaja alguses mängida ka seal. 2025. aasta augustis lõpetati tema leping klubiga poolte kokkuleppel. Kokku pidas ta Plymouthi meeskonnas kõigis võistlussarjades 31 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c4gq4n7xkjgo|title=Palsson leaves Plymouth by mutual consent|publisher=BBC Sport|language=en|date=24 August 2025|access-date=28 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis liitus Pálsson Taani esiliigaklubiga [[AC Horsens]], kellega sõlmis lepingu 2027. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://achorsens.dk/nyheder/2025/8-august/ac-horsens-forstaerker-defensiven-med-victor-palsson|title=AC Horsens forstærker defensiven med Victor Pálsson|publisher=AC Horsens|language=da|date=25 August 2025|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 aitas ta Horsensil tõusta Taani kõrgliigasse. == Koondisekarjäär == Pálsson esindas Islandit U17-, U19- ja U21-koondises. [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi A-koondises]] debüteeris ta 4. juunil 2014 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, mille Island võitis 1:0. Esimese A-koondise värava lõi ta 31. märtsil 2021 maailmameistrivõistluste valikmängus [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] vastu; Island võitis kohtumise 4:1.<ref>{{cite web|url=https://www.dcunited.com/news/d-c-united-sign-icelandic-national-team-midfielder-victor-palsson-from-schalke|title=D.C. United Sign Icelandic National Team Midfielder Victor Pálsson from German Bundesliga Club FC Schalke 04|publisher=D.C. United|language=en|date=27 July 2022|access-date=28 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri lõpu seisuga oli Pálsson pidanud Islandi A-koondises 59 kohtumist ja löönud viis väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/victor-palsson/nationalmannschaft/spieler/97241/verein_id/3574/plus/0 Victor Pálsson - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 28.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[FC Zürich]] *[[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Šveitsi karikas]]: 2017/18 ;[[FC Schalke 04]] *[[2. Bundesliga]]: 2021/22 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.uefa.com/european-qualifiers/teams/players/1902218--victor-palsson/ Victor Pálsson] UEFA kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/victor-palsson/profil/spieler/97241 Victor Pálsson] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Victor Palsson}} [[Kategooria:Islandi jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Zürichi mängijad]] [[Kategooria:SV Darmstadt 98 mängijad]] [[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad]] [[Kategooria:Plymouth Argyle FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] lhebyk9nkkgwav38imqikiag41dgdqg 0 721932 7254029 7248365 2026-10-16T10:03:06Z Re401 238607 Uus pilt 7254029 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = TUUB OÜ | tüüp = osaühing | asutaja = Tiiu Roosma, Kadri Vahe | asutamisaeg = 12. mai 2014 | peakorter = Tallinn, Eesti | kodulehekülg = https://tuub.ee | tunnuslause = | omanik = | valdkonnad = rõivaste disain ja müük | piirkond = Eesti, müük ka välismaale | tooted = tuub, retuusid, püksid, pluusid, meriinovillased rõivad, aksessuaarid }} '''TUUB''' on Eesti rõivabränd, mille asutasid 2014. aastal disainer [[Tiiu Roosma]] ja turundaja Kadri Vahe. Brändi haldab osaühing '''TUUB OÜ''' (registrikood 12659550), mis registreeriti 12. mail 2014 Tallinnas.<ref name="inforegister" /> Brändi esimene toode ja ühtlasi ka nimitoode on '''TUUB''' – kahekordsest taastöödeldud trikookangast õmmeldud torukujuline rõivaese, mida saab kanda seeliku, kleidi, pluusi, topi, salli või peakattena.<ref name="elu24" /><ref name="ikoonid" /> Tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis, kangad ja pakendid tulevad Euroopast.<ref name="nutikas" /><ref name="arter" /> Hiljem lisandusid valikusse retuusid, püksid, meriinovillased rõivad, spordirõivad ja tootmisjääkidest valmistatud aksessuaarid.<ref name="arter" /> == Ajalugu == === Asutamine === Tiiu Roosma oli enne TUUB-i asutanud Eesti pesubrändi [[BonBon Lingerie]] ja töötanud pikka aega selle peadisainerina. Kadri Vahe oli tegutsenud turunduse ja reklaami valdkonnas üle tosina aasta ning tegelenud ka projektidega Indias.<ref name="elu24" /> Roosma sõnul hakkas ta pärast pesufirmas saadud kogemust otsima võimalust teha moetoodet maksimaalselt lihtsalt ja jätkusuutlikult.<ref name="nutikas" /> Brändi loojate sõnul sündis idee Kadri Vahe katusekorteris toimunud arutelul. Mõlemad reisisid palju ja kerge pagasiga ning soovisid teha koos midagi, mis ei nõuaks paigal olemist. Lähtepunktiks sai trikookangas, mis oli Roosmale jäänud meelde pesufirma ajast: vanadest kalavõrkudest ümber töödeldud polüamiid.<ref name="reisikirest" /> Toode tuli turule 2014. aasta suvel.<ref name="nutikas" /> 2015. aastal ütlesid asutajad, et tuub sündis „huvitavast kangaleiust ja soovist luua üheskoos midagi lõbusat, samas lihtsat ja praktilist".<ref name="koigile" /> === Esimesed aastad (2014–2015) === 2014. aasta augustis oli tuub saadaval kuues värvitoonis ja kahes suuruses ning seda müüdi veebipoes ja Tallinna Telliskivi loomelinnakus asuvas kaupluses Les Petites. Samal kuul avati tellimine välisriikidesse. Esimesed välistellimused tulid sotsiaalmeedia kaudu.<ref name="elu24" /><ref name="naine2014" /> Müük ja turundus olid algusest peale suunatud veebikanalitesse.<ref name="elu24" /> 2014. aasta novembris korraldas TUUB rahvusvahelise tänavamoeprojekti „It's TUUBDAY!". Kaheksa naist eri riikidest kandsid nädala jooksul tuubi oma igapäevase garderoobiga ja tulemused avaldati brändi Facebooki lehel.<ref name="tuubday" /> 2015. aastal oli valikus kolm suurust, millel olid mängulised nimed Twiggy, Marilyn ja Rubens. Asutajad ütlesid siis, et keskenduvad olemasolevale tootele ning värvi- ja mustrivalikule.<ref name="koigile" /> === Tootevaliku laienemine === Klientide soovil lisati osale tuubidele õlapaelad ja valikusse tuli XXL-suurus. Mõned aastad pärast turuletulekut hakati samast taastöödeldud kangast tootma retuuse, hiljem ka paksemast kangast retuuse. Jahedama kliima jaoks töötati välja meriinovillane tuub.<ref name="nutikas" /> 2017. aastal nimetas Postimehe Naine24 tuubi Eesti moe ikoonide hulgas ja kirjeldas seda kui „sajal viisil kantavat superfunktsionaalset kõik ühes rõivast".<ref name="ikoonid" /> 2021. aasta alguses teatas bränd, et turule on tulemas mustad püksid, mis sobivad nii tööle, teatrisse kui ka trenni.<ref name="nutikas" /> Hiljem said valmis Everywear-püksid ja klientide soovil ka laiad püksid Everywide, mis müüdi 2023. aasta suvel kiiresti läbi.<ref name="arter" /> 2023. aastaks kuulusid valikusse lisaks tuubidele retuusid, kitsad ja laiad püksid, meriinovillane pesu, spordirõivad, T-särgid, sallid, säärised ja juuksekummid. Suurustest lisandusid Rubensi kõrvale Milo.<ref name="arter" /> Roosma sõnul elas ettevõte vahepeal üle kriisi, mis oli nii emotsionaalne kui ka seotud materjali tootmisega. Mustrilised tuubid kadusid valikust tootmismuudatuse tõttu, sest ühe mustri kogused oleksid läinud liiga suureks. Mitmest mustrist, näiteks El Paradisost, sai fännide seas otsitud haruldus.<ref name="arter" /> == Tuub (rõivaese) == [[Fail:TUUB - Tuubi saab kanda seeliku, kleidi, topi või sallina.png|pisi|Tuubi saab kanda kleidi, seeliku, minikleidi või -seeliku, topi, mütsi või sallina]] [[Fail:TUUB - Tuub kleidi, seeliku, topi, salli, vöö ja pluusina.png|pisi]] Tuub on elastne toru, mis on õmmeldud kahekordsest taastöödeldud kangast. Kahekordne kangas ei paista läbi ning toetab ja vormib pisut keha.<ref name="elu24" /><ref name="arter" /> Kandja otsustab ise, mis rõivaga on tegu. Tuubi kantakse mini- või midiseeliku, kleidi, pluusi, topi, salli, peakatte või vööna, jahedal ajal ka seljasoojendajana või vahekihina pluusi ja retuuside vahel.<ref name="elu24" /><ref name="ikoonid" /> Hiljem töötati välja tavalisest lühem ja kergem minituub, mis on mõeldud topi või seelikuna kandmiseks.<ref name="arter" /> Tuubi ei pea triikima, see ei kortsu ja on reisil kergesti kaasas kantav.<ref name="elu24" /><ref name="arter" /> Toodet müüakse torukujulises pakendis.<ref name="arter" /> === Materjal === Esimesed tuubid valmistati Itaalias toodetud taastöödeldud kangast.<ref name="elu24" /> Roosma kirjeldas seda kui vanadest kalavõrkudest ümber töödeldud polüamiidi, mis on kootud spordirõivaste tekstiile tootvas vabrikus. Tema sõnul on see pehme, hingav ja väga vastupidav.<ref name="reisikirest" /> Hiljem lisandus meriinovillane tuub ning mõned modaalist ja viskoosist mudelid.<ref name="nutikas" /> === Suurused ja värvid === Suurustel on nimed: algul Twiggy ja Marilyn, seejärel Rubens ja Milo. Arteri andmetel olid esimesed tuubid mõeldud saledatele naistele ning suuremad suurused lisati kandjate soovil.<ref name="koigile" /><ref name="arter" /> Ka värvitoonidel on nimed, näiteks Black Cat, Seriously Pretty, Merlot, Skyfall, Goodgirl, Chardonnay ja Hotmama.<ref name="arter" /><ref name="koigile" /> === Kasutus raseduse ajal === Asutajate sõnul oli neile endale üllatus, et tuub sai populaarseks lapseootel ja imetavate naiste seas. Nad ise toodet rasedatele ei suunanud.<ref name="koigile" /><ref name="nutikas" /> Roosma sõnul venib taastöödeldud kangast tuub kõhuga kaasa ning toetab kõhtu ka pärast sünnitust. Meriinovillast tuubi arendades mõeldi juba spetsiaalselt noortele emadele.<ref name="nutikas" /> == Tootmine ja jätkusuutlikkus == TUUB-i tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis. Kangad ja pakendid valmistatakse Euroopas.<ref name="nutikas" /><ref name="arter" /> Asutajate sõnul otsustati algusest peale, et tootmine jääb Euroopasse ja et Hiinas tootma ei hakata.<ref name="reisikirest" /> 2021. aastal toimus tootmine ja pakkide saatmine allhankena ning ettevõte kontorit ei rentinud.<ref name="nutikas" /> Kanga jääke kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Meriinovillaste tuubide servadest tehakse torusalle, ülejäänud materjalist säärised ja juuksekummid.<ref name="nutikas" /> Ettevõtte sõnul on tootmises kasutatud materjalid vastupidavad ja pika elueaga. Selle põhjal peab ettevõte oma lähenemist ressursisäästlikuks.<ref name="reisikirest" /> == Kogukond == Arteri 2023. aasta artikli andmetel oli tuubil Eestis ligikaudu 5000 regulaarset kandjat ja umbes 15 000 vähem aktiivset fänni. Mitmesajal fännil oli üle kümne tuubi.<ref name="arter" /> Esimene tuub ostetakse sageli uudishimust või saadakse kingituseks.<ref name="arter" /> == Vaata ka == * [[Moedisain]] * [[Eesti disain]] * [[Eesti kaubandusettevõtted]] == Viited == {{viited|allikad=<ref name="inforegister">[https://www.inforegister.ee/12659550-TUUB-OU „TUUB OÜ (12659550)"] ''Inforegister''. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="naine2014">[https://naine.postimees.ee/2883831/kaks-eesti-naist-plaanivad-geniaalselt-lihtsa-roivaesemega-maailma-vallutada „Kaks Eesti naist plaanivad geniaalselt lihtsa rõivaesemega maailma vallutada"] ''Naine24 / Postimees'', 11.08.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="elu24">[https://elu24.postimees.ee/2885169/eesti-naised-plaanivad-geniaalselt-lihtsa-roivaesemega-tuub-maailma-vallutada „Eesti naised plaanivad geniaalselt lihtsa rõivaesemega TUUB maailma vallutada"] ''Elu24 / Postimees'', 12.08.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="tuubday">Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/2979057/eesti-roivabrand-tuub-tegi-rahvusvahelise-moeeksperimendi „Eesti rõivabränd Tuub tegi rahvusvahelise moeeksperimendi"] ''Naine24 / Postimees'', 04.11.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="koigile">Terje Telling. [https://naine.postimees.ee/3380983/roivaese-mis-sobib-koigile-naistele-on-see-toesti-voimalik „Rõivaese, mis sobib kõigile naistele – on see tõesti võimalik?"] ''Naine24 / Postimees'', 30.10.2015. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="ikoonid">Kristina Herodes. [https://naine.postimees.ee/4226591/eesti-moe-ikoonid „Eesti moe ikoonid"] ''Naine24 / Postimees'', 03.09.2017. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="reisikirest">[https://majandus.postimees.ee/7078213/tuub-kahe-naise-reisikirest-kasvas-armastatud-kaubamark „TUUB – kahe naise reisikirest kasvas armastatud kaubamärk"] ''Postimees Majandus'', 05.10.2020. Autor: TUUB OÜ. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="nutikas">[https://www.postimees.ee/7156787/nutikas-ja-lobus-tuub-ei-vasi-ullatamast „Nutikas ja lõbus TUUB ei väsi üllatamast!"] ''Postimees'', 21.01.2021. Autor: TUUB OÜ. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="arter">Kristina Herodes. [https://naine.postimees.ee/7023914/miniseelik-mis-muudab-seksikaks-nii-peenikesed-kui-paksud „Miniseelik, mis muudab seksikaks nii peenikesed kui paksud"] ''Arter / Postimees'', 02.08.2023. (vaadatud 29.09.2026)</ref>}} == Välislingid == * [https://tuub.ee TUUB-i koduleht] [[Kategooria:Moedisain]] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Rõivabrändid]] [[Kategooria:Rõivatootjad]] cuvl6eicy8i31f1v98expzi34pk66ku 0 722053 7253917 7246156 2026-10-16T07:33:59Z Kuriuss 38125 7253917 wikitext text/x-wiki [[File:Viktor Johansson France v Sweden 6.30.26-085.jpg|pisi|Viktor Johansson Rootsi koondises (2026)]] '''Viktor Tobias Johansson''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1998]] [[Stockholm]]is) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa esiliigaklubis [[Stoke City FC]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Johansson alustas jalgpalluriteed Stockholmi klubis Stuvsta IF ning liitus 2012. aastal [[Hammarby IF]]-i noortesüsteemiga. 2014. aastal kuulus ta paaril korral Hammarby esindusmeeskonna koosseisu Rootsi esiliigas, kuid väljakule ei pääsenud. Sama aasta suvel siirdus ta Inglismaale [[Aston Villa FC]] noorteakadeemiasse.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/viktor-johansson/profil/spieler/273742|title=Viktor Johansson - Player profile|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=1 October 2026}}</ref> 2018. aasta veebruaris laenati Johansson Inglismaa tugevuselt kuuenda liiga klubisse [[Alfreton Town F.C.|Alfreton Town]], kus ta mängis hooaja lõpuni üheksas liigakohtumises. Sama aasta augustis lahkus ta Aston Villast ja liitus [[Leicester City FC]]-ga. Leicesteri esindusmeeskonnas ta ametlikus kohtumises väljakule ei pääsenud, kuid mängis regulaarselt klubi U23-meeskonnas ning osales kahe hooaja jooksul ka Inglismaa jalgpalliliiga karikavõistlustel.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/54000615|title=Viktor Johansson: Rotherham sign former Leicester City goalkeeper|publisher=BBC Sport|language=en|date=2 September 2020|access-date=1 October 2026}}</ref> 2020. aasta septembris liitus Johansson vabaagendina Inglismaa esiliigaklubiga [[Rotherham United FC]], kellega sõlmis kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/54000615|title=Viktor Johansson: Rotherham sign former Leicester City goalkeeper|publisher=BBC Sport|language=en|date=2 September 2020|access-date=1 October 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 7. novembril 2020, kui Rotherham alistas [[Preston North End FC|Preston North Endi]] 2:1. Hooajal 2020/21 mängis Johansson Inglismaa esiliigas 21 kohtumist ja valiti Rotherhami aasta noormängijaks. Klubi langes hooaja lõpus [[League One]]'i. Hooajal 2021/22 aitas Johansson Rotherhamil kohe Inglismaa esiliigasse naasta. Rotherham lõpetas League One'i teisel kohal ja kindlustas otsepääsu kõrgemale liigatasemele. Samal hooajal võitis klubi [[EFL Trophy]], alistades [[Wembley staadion]]il peetud finaalis [[Sutton United F.C.|Sutton Unitedi]] pärast lisaaega 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/football/rotherham-united-vs-sutton-united/report/463432|title=Rotherham 4-2 Sutton AET: Paul Warne's Millers win 2021/22 Papa John's Trophy|publisher=Sky Sports|language=en|date=3 April 2022|access-date=1 October 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 tõusis Johansson kindlalt Rotherhami esiväravavahiks, mängides Inglismaa esiliigas 43 kohtumist. 2023. aasta jaanuaris pikendas ta klubiga lepingut 2025. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/64188230|title=Viktor Johansson: Rotherham United goalkeeper signs new contract until end of 2024-25|publisher=BBC Sport|language=en|date=6 January 2023|access-date=1 October 2026}}</ref> Hooaja lõpus valiti ta Rotherham Unitedi aasta mängijaks. Ka hooajal 2023/24 oli Johansson Rotherhami põhiväravavaht, osaledes 45 liigakohtumises. Kuigi Rotherham lõpetas Championshipi viimasel kohal ja langes League One'i, valiti Johansson teist hooaega järjest klubi aasta mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cjmml0zv722o|title=Stoke sign goalkeeper Viktor Johansson from Rotherham|publisher=BBC Sport|language=en|date=18 May 2024|access-date=1 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta nelja hooaja jooksul Rotherhami meeskonnas Inglismaa liigades 135 kohtumist. 2024. aasta mais siirdus Johansson [[Stoke City FC]]-sse, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Üleminekusummat ametlikult ei avalikustatud.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cjmml0zv722o|title=Stoke sign goalkeeper Viktor Johansson from Rotherham|publisher=BBC Sport|language=en|date=18 May 2024|access-date=1 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 mängis ta kõigis Stoke'i 46 Championshipi kohtumises. Stoke kindlustas liigasse püsimajäämise alles viimases voorus ning lõpetas hooaja 18. kohal. Johansson valiti oma debüüthooajal klubi aasta mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/teams/stoke-city?page=18|title=Staying up a relief, not a celebration - Johansson|publisher=BBC Sport|language=en|date=5 May 2025|access-date=1 October 2026}}</ref> Hooaja 2025/26 esimeses 24 liigamängus oli Johansson taas Stoke'i põhiväravavaht ning hoidis kaheksa korda värava puutumatuna. 2025. aasta detsembri lõpus saadud õlavigastus vajas operatsiooni ja jättis ta ligi neljaks kuuks väljakult eemale. Ta naasis 2. mail 2026 hooaja viimases liigamängus [[Bristol City FC|Bristol City]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/czj27703r7ko|title=Stoke goalkeeper Johansson signs new four-year deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=1 May 2026|access-date=1 October 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cx21yl2j2nzt|title=Bristol City 2-0 Stoke City|publisher=BBC Sport|language=en|date=2 May 2026|access-date=1 October 2026}}</ref> 1. mail 2026 pikendas Johansson Stoke Cityga lepingut veel nelja aasta võrra, 2030. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/czj27703r7ko|title=Stoke goalkeeper Johansson signs new four-year deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=1 May 2026|access-date=1 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Johansson on esindanud Rootsit U17-, U19- ja U21-koondises. 2017. aastal kuulus ta Rootsi U19-koondisse Euroopa U19-meistrivõistlustel Gruusias. U21-koondises debüteeris ta 2019. aastal. [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi A-koondisse]] kutsuti Johansson esimest korda 2023. aasta märtsis [[UEFA Euro 2024]] valikmängudeks Belgia ja Aserbaidžaani vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/nyheter/landslag/2023/03/trupp-till-forsta-em-kvalmatcherna/|title=Trupp till första EM-kvalmatcherna|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=15 March 2023|access-date=1 October 2026}}</ref> A-koondises debüteeris ta 12. oktoobril 2023 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]] vastu. Ta sai teiseks poolajaks platsile [[Kristoffer Nordfeldt]]i asemel ning Rootsi võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/nyheter/landslag/2023/10/herr-swe-mda/|title=Svensk seger i genrepet mot Belgien|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=12 October 2023|access-date=1 October 2026}}</ref> 2024. aastal sai Johansson Rootsi koondises rohkem mänguaega ning mängis muu hulgas [[UEFA Rahvuste Liiga]]s. Rootsi võitis C-divisjoni alagrupi, kogudes viie võidu ja ühe viigi ning tõusis tagasi B-divisjoni. Rootsi jalgpalliliit valis Johanssoni tema klubi- ja koondiseesituste eest 2024. aasta parimaks meesväravavahiks.<ref>{{cite web|url=https://svff.svenskfotboll.se/nyheter/2024/12/arets-malvakter-2024/|title=Falk och Johansson är Årets målvakter|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=11 December 2024|access-date=1 October 2026}}</ref> 2025. aastal jätkas Johansson Rootsi koondise väravavahtide hulgas ning pidas viis A-koondisemängu. Aasta lõpus valiti ta teist aastat järjest Rootsi aasta meesväravavahiks.<ref>{{cite web|url=https://svff.svenskfotboll.se/nyheter/2025/12/arets-malvakter/|title=Falk och Johansson är Årets målvakter!|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=16 December 2025|access-date=1 October 2026}}</ref> Ta oli Rootsi koondise varuväravavaht [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Rootsi jõudis turniiril 1/16-finaali, kus kaotati [[prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]] 0:3.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/landslag/herr/vm/|title=VM 2026|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|access-date=1 October 2026}}</ref> 2026. aasta 28. septembri seisuga oli ta pidanud Rootsi A-koondises 14 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/landslag/herr/|title=Herrlandslaget|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|access-date=1 October 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/viktor-johansson/nationalmannschaft/spieler/273742/verein/3557/plus/0 Viktor Johansson - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 1.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Rotherham United FC]] *[[League One]]'i teine koht: 2021/22 *[[EFL Trophy]]: 2021/22 ;Isiklikud *Rotherham Unitedi aasta noormängija: 2020/21 *Rotherham Unitedi aasta mängija: 2022/23, 2023/24 *Stoke City aasta mängija: 2024/25 *Rootsi aasta meesväravavaht: 2024, 2025<ref>{{cite web|url=https://svff.svenskfotboll.se/om-svff/historik/fotbollsgalan/ovriga-utmarkelser/|title=Övriga utmärkelser|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|access-date=1 October 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.uefa.com/european-qualifiers/teams/players/250105736--viktor-johansson/ Viktor Johansson] UEFA kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/viktor-johansson/profil/spieler/273742 Viktor Johansson] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Rootsi koondis}} {{JÄRJESTA:Johansson, Viktor}} [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Rotherham United FC mängijad]] [[Kategooria:Stoke City FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] r9itljmqhpc2i423eqor6in4jihw923 0 722166 7253914 7247700 2026-10-16T07:31:08Z Kuriuss 38125 7253914 wikitext text/x-wiki [[File:Daniel Birligea - May 2022 (cropped).jpg|pisi|Daniel Bîrligea (2022)]] '''George Daniel Bîrligea''' (sündinud [[19. aprill]]il [[2000]] [[Brăila]]s) on [[Rumeenia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Frosinone Calcio]], olles seal laenul [[FCSB]]-st, ning [[Rumeenia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Bîrligea sündis Brăilas, kuid veetis osa lapsepõlvest [[Constanța]]s, kus alustas jalgpallitreeninguid Metalul Constanța klubis. Hiljem kuulus ta Gheorghe Hagi jalgpalliakadeemiasse ja Luceafărul Brăila noortemeeskonda. 12-aastaselt kolis ta koos ema ja vanema õega Itaaliasse [[Palermo]]sse. Seal mängis ta Cantera Ribolla ja [[Palermo FC|Palermo]] noortemeeskondades.<ref>{{cite web|url=https://www.prosport.ro/fotbal-intern/fotbalistul-care-a-impresionat-la-nationala-desi-nu-joaca-in-liga-1-italia-l-a-crescut-dar-a-visat-doar-la-tricoul-lui-mutu-mama-muncea-ca-badanta-in-italia-i-a-fost-greu-sa-19438214|title=Fotbalistul care a impresionat la națională, deși nu joacă în Liga 1. Italia l-a crescut, dar a visat doar la tricoul lui Mutu|publisher=ProSport|language=ro|date=8 April 2022|access-date=4 October 2026}}</ref> Pärast Palermo pankrotti liitus Bîrligea 2019. aastal Itaalia klubiga [[SSD Città di Teramo|Teramo]]. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 22. jaanuaril 2020 [[Serie C]] mängus [[US Catanzaro 1929|Catanzaro]] vastu. Teramo meeskonnas pidas ta kõigis võistlussarjades 43 kohtumist ja lõi seitse väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.gsp.ro/fotbal/liga-1/cfr-cluj-transfer-daniel-birligea-652940.html|title=CFR Cluj a realizat al 4-lea transfer la iernii » Atacant adus din Italia|publisher=Gazeta Sporturilor|language=ro|date=26 January 2022|access-date=4 October 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris naasis Bîrligea Rumeeniasse, liitudes valitseva Rumeenia meistri [[CFR Cluj]]iga. Seal debüteeris ta 5. veebruaril 1:1 viigimängus [[CS Universitatea Craiova|Universitatea Craiova]] vastu. Esimese värava CFR Cluji ridades lõi ta sama aasta 1. mail 1:0 võidumängus [[FCV Farul Constanța|Farul Constanța]] vastu. Hooaja 2021/22 lõpus tuli ta klubiga Rumeenia meistriks. 2022. aasta novembris lõi Bîrligea Rumeenia karikavõistlustel [[CSC Dumbrăvița|Dumbrăvița]] vastu oma karjääri esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]]. 2023. aasta veebruaris debüteeris ta eurosarjas, kui mängis [[UEFA Konverentsiliiga]] väljalangemismängus [[SS Lazio|Lazio]] vastu. 6. aprillil 2024 lõi ta oma esimese kübaratriki Rumeenia kõrgliigas, aidates CFR Clujil võita võõrsil [[Bukaresti Rapid]]i 4:1.<ref>{{cite web|url=https://www.gsp.ro/fotbal/liga-1/rapid-cfr-cluj-play-off-etapa-3-737271.html|title=Rapid - CFR Cluj 1-4 » „Acceleratul” lui Cristiano Bergodi a deraiat de tot, iar Giuleștiul fierbe!|publisher=Gazeta Sporturilor|language=ro|date=6 April 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 osales ta kõigis 40 liigamängus ja lõi 14 väravat. 2024. aasta augustis lõi ta Konverentsiliiga kvalifikatsioonis [[Neman Grodno]] vastu kaks väravat. Kokku pidas Bîrligea CFR Cluji meeskonnas kõigis võistlussarjades 101 kohtumist ja lõi 29 väravat. 2024. aasta septembris siirdus Bîrligea [[FCSB]]-sse, kus sai särginumbriks 9.<ref>{{cite web|url=https://www.sport.ro/liga-1/daniel-birligea-prezentat-la-fcsb-ce-numar-va-purta-atacantul.html|title=Daniel Bîrligea, prezentat la FCSB! Ce număr va purta atacantul|publisher=Sport.ro|language=ro|date=3 September 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> FCSB-s debüteeris ta 21. septembril 1:1 viigimängus [[Petrolul Ploieșt]]i vastu. Esimese värava lõi ta viis päeva hiljem [[UEFA Euroopa Liiga]]s, kui FCSB alistas [[FK RFS|RFS]]-i 4:1.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/match/2042096/|title=FCSB 4-1 RFS|publisher=UEFA|language=en|date=26 September 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> 3. oktoobril lõi ta ainsa värava 1:0 võõrsilvõidus [[PAOK FC|PAOK]] üle.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/match/2042103/|title=PAOK 0-1 FCSB|publisher=UEFA|language=en|date=3 October 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 lõi Bîrligea Rumeenia kõrgliigas kokku 16 väravat, neist kaks CFR Cluji ja 14 FCSB meeskonnas, ning oli liiga paremuselt kolmas väravakütt. FCSB tuli Rumeenia meistriks ja Bîrligea valiti liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://lpf.ro/noutati/superliga-echipa-sezonului-2024-2025/5819|title=SUPERLIGA – Echipa sezonului 2024-2025|publisher=Liga Profesionistă de Fotbal|language=ro|date=31 May 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> 2025. aastal võitis ta FCSB-ga ka Rumeenia superkarika.<ref>{{cite web|url=https://www.frf.ro/competitii/competitii-masculin/stadionul-steaua-este-pregatit-de-duelul-pentru-supercupa-romaniei-dintre-fcsb-si-cfr-cluj/|title=FCSB a câștigat Supercupa României, ediția 2025, după ce a învins-o pe CFR Cluj cu 2-1|publisher=Federația Română de Fotbal|language=ro|date=5 July 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Bîrligea FCSB meeskonnas kõigis võistlussarjades 13 väravat. Euroopa Liigas skooris ta muu hulgas [[Bologna FC 1909|Bologna]] ja Zagrebi [[GNK Dinamo Zagreb|Dinamo]] vastu. Hooaja 2026/27 alguses lõi ta Rumeenia kõrgliigas kuue mänguga kolm väravat. 2016. aasta augustis siirdus Bîrligea laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[Frosinone Calcio]]. Laenuleping sisaldab teatud tingimuste täitumisel kohustuslikku väljaostuklauslit.<ref>{{cite web|url=https://www.frosinonecalcio.com/birligea-e-giallazzurro/|title=BIRLIGEA È GIALLAZZURRO|publisher=Frosinone Calcio|language=it|date=27 August 2026|access-date=4 October 2026}}</ref> [[Serie A]]-s debüteeris ta 29. augustil 2026 mängus [[ACF Fiorentina |Fiorentina]] vastu. == Koondisekarjäär == Bîrligea debüteeris [[Rumeenia U21 jalgpallikoondis|Rumeenia U21-koondises]] 25. märtsil 2022 [[sõprusmäng]]us Soome vastu ning lõi 2:1 võidumängus ka värava. 2023. aastal kuulus ta Rumeenia koosseisu [[2023. aasta Euroopa U21 jalgpallimeistrivõistlused|U21 Euroopa meistrivõistlustel]]. U21-koondises pidas ta kokku 13 kohtumist ja lõi neli väravat. Rumeenia A-koondisse kutsuti Bîrligea esimest korda 2023. aasta septembris Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Iisraeli ja Kosovo vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.frf.ro/nationale/masculin/echipa-nationala/lotul-romaniei-pentru-partidele-cu-israel-si-kosovo-din-preliminariile-euro-2024/|title=Lotul României pentru partidele cu Israel și Kosovo din preliminariile EURO 2024|publisher=Federația Română de Fotbal|language=ro|date=2 September 2023|access-date=4 October 2026}}</ref> Koondises debüteeris ta 15. oktoobril 2023, kuuludes algkoosseisu 4:0 võidumängus [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] vastu. 2024. aastal arvati Bîrligea Rumeenia koosseisu [[UEFA Euro 2024|Euroopa meistrivõistlustele]], kuid turniiril ta väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.frf.ro/nationale/masculin/echipa-nationala/lotul-romaniei-pentru-euro-2024/|title=Lotul României pentru EURO 2024|publisher=Federația Română de Fotbal|language=ro|date=7 June 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> Esimese värava A-koondises lõi ta 18. novembril 2024, avades skoori [[UEFA Rahvuste Liiga]] 4:1 võidumängus [[Küprose jalgpallikoondis|Küprose]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.frf.ro/nationale/masculin/echipa-nationala/azi-joaca-romania-incheiem-campania-de-liga-natiunilor-contra-ciprului-2145-prima-tv/|title=România învinge Cipru, 4-1, și promovează în Liga B a UEFA Nations League|publisher=Federația Română de Fotbal|language=ro|date=18 November 2024|access-date=4 October 2026}}</ref> 2026. aasta 2. oktoobri seisuga oli Bîrligea pidanud Rumeenia A-koondises 11 kohtumist ja löönud kolm väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/daniel-birligea/nationalmannschaft/spieler/468192/verein/3447/plus/0 Daniel Bîrligea – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 4.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[CFR Cluj]] *[[Liga I|Rumeenia meister]]: 2021/22 ;[[FCSB]] *Rumeenia meister: 2024/25 *[[Supercupa României|Rumeenia superkarikas]]: 2025 ;Individuaalne *Rumeenia kõrgliiga hooaja sümboolne koosseis: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/daniel-birligea/profil/spieler/468192 Daniel Bîrligea] Transfermarkti lehel *[https://www.frosinonecalcio.com/birligea-e-giallazzurro/ Daniel Bîrligea] Frosinone Calcio kodulehel {{UEFA Euro 2024 Rumeenia koondis}} {{JÄRJESTA:Bîrligea, Daniel}} [[Kategooria:Rumeenia jalgpallurid]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] aa70zcvzhf4jqmjx07jdorgmcil2lak 0 722220 7253904 7248497 2026-10-16T07:16:06Z Kuriuss 38125 7253904 wikitext text/x-wiki [[File:Etrit Berisha.png|pisi|Etrit Berisha (2016)]] '''Etrit Fadil Berisha''' (sündinud [[10. märts|10. märtsil]] [[1989]] [[Priština]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Rootsi kõrgliigaklubis [[BK Häcken]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Berisha alustas jalgpallitreeninguid Priština klubi 2 Korriku noortesüsteemis. Mõnda aega kuulus ta ka KEK-u noortemeeskonda. 2007. aastal jõudis ta 2 Korriku esindusmeeskonda ning järgmisel aastal siirdus Rootsi klubisse [[Kalmar FF]].<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> 2009. aasta hooajal mängis ta laenul Rootsi tugevuselt neljanda liiga klubis Lindsdals IF. Kalmari esindusmeeskonnas debüteeris Berisha 28. aprillil 2010 4:1 võidumängus [[Örebro SK]] vastu. Järgnevatel hooaegadel kujunes ta klubi esiväravavahiks. Hooajal 2012 osales ta kõigis 30 Rootsi kõrgliiga kohtumises. Lisaks väravavahiülesannetele sai Berisha tuntuks penaltite lööjana. 2012. aastal lõi ta [[UEFA Euroopa Liiga]] kvalifikatsioonis penaltist värava [[Cliftonville F.C.|Cliftonville]]'i vastu ning samal aastal ka Rootsi kõrgliigas [[Helsingborgs IF|Helsingborgi]] vastu. 2013. aastal realiseeris ta liigas penaltid [[IF Brommapojkarna|Brommapojkarna]] ja [[Halmstads BK|Halmstadi]] vastu. Kokku lõi ta Kalmari meeskonnas neli ametlikku väravat, neist kolm Rootsi kõrgliigas.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/alletore/spieler/77825|title=Etrit Berisha – All goals|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> 2013. aastal pidas Berisha Kalmariga Rootsi kõrgliigas 22 kohtumist, lasi endale lüüa 19 väravat ja hoidis üheksas mängus värava puutumatuna. Hooaja järel valiti ta [[Allsvenskan]]i aasta parimaks väravavahiks.<ref>{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/berisha-att-radda-straffar-och-sla-dem|title=Berisha – att rädda straffar. Och slå dem.|publisher=BK Häcken|language=sv|date=28 May 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta Kalmari ridades Rootsi kõrgliigas 90 kohtumist. 2013. aasta septembris siirdus Berisha Itaalia kõrgliigaklubisse [[SS Lazio|Laziosse]]. [[Serie A]]-s debüteeris ta 6. jaanuaril 2014, kui Lazio alistas [[Milano Internazionale|Interi]] 1:0. Esimesel hooajal mängis ta Itaalia kõrgliigas 17 kohtumises. Lazio väravas konkureeris ta mänguaja eest eelkõige Itaalia koondislase [[Federico Marchetti]]ga. Hooajal 2014/15 jõudis Lazio Itaalia karikavõistluste finaali. Berisha mängis finaalis kogu kohtumise, kuid Lazio kaotas lisaaja järel [[Torino Juventus|Juventusele]] 1:2. Samal hooajal lõpetas Lazio Serie A kolmandana ja pääses [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsiooni. Berisha mängis Lazio ridades kolme hooaja jooksul Serie A-s kokku 38 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> 2016. aasta augustis läks Berisha Laziosest hooajaks laenule [[Atalanta BC|Atalantasse]]. Ta tõusis kohe klubi esiväravavahiks ja pidas hooajal 2016/17 Serie A-s 26 kohtumist, hoides 11 mängus värava puutumatuna. Atalanta lõpetas liiga neljandana, mis oli toona klubi ajaloo parim tulemus, ning pääses UEFA Euroopa Liigasse. 2017. aasta suvel omandas Atalanta Berisha mängijaõigused püsivalt.<ref>{{cite web|url=https://football-italia.net/official-atalanta-buy-berisha/|title=Official: Atalanta buy Berisha|publisher=Football Italia|language=en|date=21 June 2017|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2017/18 oli Berisha jätkuvalt Atalanta põhiväravavaht ja osales ka UEFA Euroopa Liigas. 1. oktoobril 2017 tõrjus ta Serie A kohtumises Juventuse vastu [[Paulo Dybala]] penalti ning aitas Atalantal saavutada 2:2 viigi. Euroopa Liigas võitis Atalanta oma alagrupi, kuid langes 1/16-finaalis Dortmundi [[Borussia Dortmund|Borussia]] vastu. Hooajal 2018/19 kaotas Berisha põhiväravavahi koha [[Pierluigi Gollini]]le. Kokku pidas ta Atalanta meeskonnas kolme hooaja jooksul Serie A-s 75 kohtumist. 2019. aasta juulis läks Berisha laenule [[SPAL]]-i, kus temast sai klubi põhiväravavaht.<ref>{{cite web|url=https://www.atalanta.it/news/etrit-berisha-alla-spal|title=Etrit Berisha alla Spal|publisher=Atalanta BC|language=it|date=6 July 2019|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 pidas ta Serie A-s 26 kohtumist, kuid hooaja lõpus langes SPAL Itaalia esiliigasse. Seejärel sai üleminekust püsiv. Hooajal 2020/21 oli Berisha klubi põhiväravavaht ka [[Serie B]]-s. SPALi meeskonnas pidas ta kahe hooaja jooksul 51 liigamängu. 2021. aasta juulis läks Berisha laenule [[Torino FC|Torinosse]]. Leping sisaldas kohustust tema mängijaõigused hiljem omandada ning Berisha sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> Esialgu oli ta [[Vanja Milinković-Savić]]i varuväravavaht. Serie A-s debüteeris ta Torino meeskonnas 6. märtsil 2022, hoides 0:0 viigimängus [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu värava puutumatuna. Hooajal 2021/22 pidas Berisha Serie A-s kümme kohtumist. Järgmisel hooajal ta Itaalia kõrgliigas väljakule ei pääsenud. 2023. aasta augustis siirdus Berisha [[Empoli FC|Empolisse]].<ref>{{cite web|url=https://www.calcioempoli.it/2023/08/29/ufficiale-berisha-e-un-nuovo-giocatore-dellempoli/|title=UFFICIALE: Berisha è un nuovo giocatore dell'Empoli|publisher=Calcio Empoli|language=it|date=29 August 2023|access-date=6 October 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 3. septembril 2023 Juventuse vastu ning tõrjus kohtumises [[Dušan Vlahović]]i penalti. Hooajal 2023/24 pidas ta Empoli meeskonnas Serie A-s 14 kohtumist. Hooaja lõpus tema leping lõppes ning Berisha jäi vabaagendiks. Pärast ligi aastast klubita perioodi naasis Berisha 2025. aasta aprillis Rootsi ning liitus [[BK Häcken]]iga. Ta tõusis peagi klubi esiväravavahiks. 29. mail 2025 võitis Häcken [[Rootsi karikas (jalgpall)|Rootsi karika]]. Finaalis [[Malmö FF]]-i vastu jäi seis ka lisaaja järel 0:0. Penaltiseerias tõrjus Berisha kaks Malmö penaltit ja realiseeris ise ühe löögi ning Häcken võitis penaltiseeria 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/malvakten-etrit-berisha-stor-hjalte-da-hacken-blev-cupmastare|title=Målvakten Etrit Berisha stor hjälte då Häcken blev cupmästare|publisher=SVT Sport|language=sv|date=29 May 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> 2025. aasta suvel aitas Berisha Häckenil läbida UEFA Euroopa Liiga kvalifikatsioonis kaks eelringi. Teises eelringis [[RSC Anderlecht|Anderlechti]] vastu otsustati edasipääseja penaltiseerias, kus Häcken võitis. Päev hiljem pikendas Berisha klubiga lepingut 2027. aasta lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/etrit-berisha-forlanger-med-bk-hacken|title=BK Häcken förlänger med Etrit Berisha|publisher=BK Häcken|language=sv|date=1 August 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2025 pidas ta Rootsi kõrgliigas 21 kohtumist. == Kondisekarjäär == [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania A-koondises]] debüteeris Berisha 27. mail 2012 Istanbulis peetud [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu. Ta mängis kogu kohtumise, hoidis värava puutumatuna ning Albaania võitis 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.11v11.com/players/etrit-berisha-239553/|title=Etrit Berisha|publisher=11v11.com|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> Oma esimese võistlusmängu pidas ta sama aasta 16. oktoobril 2014. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu. Albaania võitis kohtumise 1:0. Berishast kujunes Albaania põhiväravavaht ning ta mängis kõigis kaheksas Albaania kohtumises [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril. Albaania lõpetas valikgrupi teisena ning pääses esimest korda ajaloos suurturniiri finaalturniirile. 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal oli Berisha Albaania esiväravavaht ja mängis kõik kolm alagrupikohtumist algusest lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d813edc7774-8b51c42bc84c-1000--albania-s-travelling-party-finalised/|title=Albania's travelling party finalised|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2016|access-date=6 October 2026}}</ref> Albaania kaotas [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsile]] 0:1 ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale] 0:2 ning alistas viimases mängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] 1:0. Berisha hoidis Rumeenia vastu värava puutumatuna ning Albaania sai oma ajaloo esimese võidu suurturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d8195f10990-5f8ee9780222-1000--albania-keep-hopes-alive-with-historic-romania-victory-in-eu/|title=Albania keep hopes alive with historic Romania victory in EURO 2016 Group A|publisher=UEFA|language=en|date=19 June 2016|access-date=6 October 2026}}</ref> Berisha oli aastaid üks Albaania koondise kaptenitest. 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril oli ta taas põhiväravavaht ning Albaania kogus valikgrupis 18 punkti, mis oli riigi senine rekord MM-valikturniiril. Berisha osales viies [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus. Albaania võitis oma valikgrupi ning Berisha arvati ka Saksamaal toimunud finaalturniiri 26-liikmelisse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}</ref> Finaalturniiril oli Albaania esiväravavaht [[Thomas Strakosha]] ning Berisha jäi kõigis kolmes mängus varumeheks. Pärast 2024. aasta juunit Berisha mõnda aega koondisse ei kuulunud. 2026. aasta septembris kutsus uus peatreener[[ Rolando Maran]] ta Rahvuste Liiga kohtumisteks taas Albaania koosseisu. 26. septembril mängis Berisha esimest korda rohkem kui kahe aasta järel A-koondises ning hoidis 2:0 võidumängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu värava puutumatuna. 3. oktoobril kuulus ta algkoosseisu 1:2 kaotusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/ee833569/matchlogs/2026-2027/c677/keeper/Etrit-Berisha-Match-Logs|title=2026–2027 UEFA Nations League Etrit Berisha Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> 2026. aasta 3. oktoobri seisuga oli Berisha pidanud Albaania A-koondises 83 kohtumist, millega oli ta koondise ajaloo kolmas enim mänge pidanud jalgpallur.<ref>[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/nationalmannschaft/spieler/77825/verein_id/3561 Etrit Berisha – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Kalmar FF]] *[[Allsvenskan]]: 2008 ;[[BK Häcken]] *[[Rootsi karikavõistlused jalgpallis|Rootsi karikas]]: 2024/25 ;Individuaalne *Allsvenskani aasta väravavaht: 2013 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://bkhacken.se/spelare/etrit-berisha/statistik Etrit Berisha] BK Häckeni kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/profil/spieler/77825 Etrit Berisha] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2016 Albaania koondis}} {{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}} {{JÄRJESTA:Berisha, Etrit}} [[Kategooria:Albaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Rooma Lazio mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Empoli FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] mkimrea4fgo6vfq2urbiepa5uesimck 7253920 7253904 2026-10-16T07:40:19Z Kuriuss 38125 7253920 wikitext text/x-wiki [[File:Etrit Berisha.png|pisi|Etrit Berisha (2016)]] '''Etrit Fadil Berisha''' (sündinud [[10. märts|10. märtsil]] [[1989]] [[Priština]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Rootsi kõrgliigaklubis [[BK Häcken]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Berisha alustas jalgpallitreeninguid Priština klubi 2 Korriku noortesüsteemis. Mõnda aega kuulus ta ka KEK-u noortemeeskonda. 2007. aastal jõudis ta 2 Korriku esindusmeeskonda ning järgmisel aastal siirdus Rootsi klubisse [[Kalmar FF]].<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> 2009. aasta hooajal mängis ta laenul Rootsi tugevuselt neljanda liiga klubis Lindsdals IF. Kalmari esindusmeeskonnas debüteeris Berisha 28. aprillil 2010 4:1 võidumängus [[Örebro SK]] vastu. Järgnenud hooaegadel kujunes ta klubi esiväravavahiks. Hooajal 2012 osales ta kõigis 30 Rootsi kõrgliiga kohtumises. Lisaks väravavahiülesannetele sai Berisha tuntuks penaltite lööjana. 2012. aastal lõi ta [[UEFA Euroopa Liiga]] kvalifikatsioonis penaltist värava [[Cliftonville F.C.|Cliftonville]]'i vastu ning samal aastal ka Rootsi kõrgliigas [[Helsingborgs IF|Helsingborgi]] vastu. 2013. aastal realiseeris ta liigas penaltid [[IF Brommapojkarna|Brommapojkarna]] ja [[Halmstads BK|Halmstadi]] vastu. Kokku lõi ta Kalmari meeskonnas neli ametlikku väravat, neist kolm Rootsi kõrgliigas.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/alletore/spieler/77825|title=Etrit Berisha – All goals|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> 2013. aastal pidas Berisha Kalmariga Rootsi kõrgliigas 22 kohtumist, lasi endale lüüa 19 väravat ja hoidis üheksas mängus värava puutumatuna. Hooaja järel valiti ta [[Allsvenskan]]i aasta parimaks väravavahiks.<ref>{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/berisha-att-radda-straffar-och-sla-dem|title=Berisha – att rädda straffar. Och slå dem.|publisher=BK Häcken|language=sv|date=28 May 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta Kalmari ridades Rootsi kõrgliigas 90 kohtumist. 2013. aasta septembris siirdus Berisha Itaalia kõrgliigaklubisse [[SS Lazio|Laziosse]]. [[Serie A]]-s debüteeris ta 6. jaanuaril 2014, kui Lazio alistas [[Milano Internazionale|Interi]] 1:0. Esimesel hooajal mängis ta Itaalia kõrgliigas 17 kohtumises. Lazio väravas konkureeris ta mänguaja eest eelkõige Itaalia koondislase [[Federico Marchetti]]ga. Hooajal 2014/15 jõudis Lazio Itaalia karikavõistluste finaali. Berisha mängis finaalis kogu kohtumise, kuid Lazio kaotas lisaaja järel [[Torino Juventus|Juventusele]] 1:2. Samal hooajal lõpetas Lazio Serie A kolmandana ja pääses [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsiooni. Berisha mängis Lazio ridades kolme hooaja jooksul Serie A-s kokku 38 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> 2016. aasta augustis läks Berisha Laziosest hooajaks laenule [[Atalanta BC|Atalantasse]]. Ta tõusis kohe klubi esiväravavahiks ja pidas hooajal 2016/17 Serie A-s 26 kohtumist, hoides 11 mängus värava puutumatuna. Atalanta lõpetas liiga neljandana, mis oli toona klubi ajaloo parim tulemus, ning pääses UEFA Euroopa Liigasse. 2017. aasta suvel omandas Atalanta Berisha mängijaõigused püsivalt.<ref>{{cite web|url=https://football-italia.net/official-atalanta-buy-berisha/|title=Official: Atalanta buy Berisha|publisher=Football Italia|language=en|date=21 June 2017|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2017/18 oli Berisha jätkuvalt Atalanta põhiväravavaht ja osales ka UEFA Euroopa Liigas. 1. oktoobril 2017 tõrjus ta Serie A kohtumises Juventuse vastu [[Paulo Dybala]] penalti ning aitas Atalantal saavutada 2:2 viigi. Euroopa Liigas võitis Atalanta oma alagrupi, kuid langes 1/16-finaalis Dortmundi [[Borussia Dortmund|Borussia]] vastu. Hooajal 2018/19 kaotas Berisha põhiväravavahi koha [[Pierluigi Gollini]]le. Kokku pidas ta Atalanta meeskonnas kolme hooaja jooksul Serie A-s 75 kohtumist. 2019. aasta juulis läks Berisha laenule [[SPAL]]-i, kus temast sai klubi põhiväravavaht.<ref>{{cite web|url=https://www.atalanta.it/news/etrit-berisha-alla-spal|title=Etrit Berisha alla Spal|publisher=Atalanta BC|language=it|date=6 July 2019|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 pidas ta Serie A-s 26 kohtumist, kuid hooaja lõpus langes SPAL Itaalia esiliigasse. Seejärel sai üleminekust püsiv. Hooajal 2020/21 oli Berisha klubi põhiväravavaht ka [[Serie B]]-s. SPALi meeskonnas pidas ta kahe hooaja jooksul 51 liigamängu. 2021. aasta juulis läks Berisha laenule [[Torino FC|Torinosse]]. Leping sisaldas kohustust tema mängijaõigused hiljem omandada ning Berisha sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}</ref> Esialgu oli ta [[Vanja Milinković-Savić]]i varuväravavaht. Serie A-s debüteeris ta Torino meeskonnas 6. märtsil 2022, hoides 0:0 viigimängus [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu värava puutumatuna. Hooajal 2021/22 pidas Berisha Serie A-s kümme kohtumist. Järgmisel hooajal ta Itaalia kõrgliigas väljakule ei pääsenud. 2023. aasta augustis siirdus Berisha [[Empoli FC|Empolisse]].<ref>{{cite web|url=https://www.calcioempoli.it/2023/08/29/ufficiale-berisha-e-un-nuovo-giocatore-dellempoli/|title=UFFICIALE: Berisha è un nuovo giocatore dell'Empoli|publisher=Calcio Empoli|language=it|date=29 August 2023|access-date=6 October 2026}}</ref> Seal debüteeris ta 3. septembril 2023 Juventuse vastu ning tõrjus kohtumises [[Dušan Vlahović]]i penalti. Hooajal 2023/24 pidas ta Empoli meeskonnas Serie A-s 14 kohtumist. Hooaja lõpus tema leping lõppes ning Berisha jäi vabaagendiks. Pärast ligi aastast klubita perioodi naasis Berisha 2025. aasta aprillis Rootsi ning liitus [[BK Häcken]]iga. Ta tõusis peagi klubi esiväravavahiks. 29. mail 2025 võitis Häcken [[Rootsi karikas (jalgpall)|Rootsi karika]]. Finaalis [[Malmö FF]]-i vastu jäi seis ka lisaaja järel 0:0. Penaltiseerias tõrjus Berisha kaks Malmö penaltit ja realiseeris ise ühe löögi ning Häcken võitis penaltiseeria 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/malvakten-etrit-berisha-stor-hjalte-da-hacken-blev-cupmastare|title=Målvakten Etrit Berisha stor hjälte då Häcken blev cupmästare|publisher=SVT Sport|language=sv|date=29 May 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> 2025. aasta suvel aitas Berisha Häckenil läbida UEFA Euroopa Liiga kvalifikatsioonis kaks eelringi. Teises eelringis [[RSC Anderlecht|Anderlechti]] vastu otsustati edasipääseja penaltiseerias, kus Häcken võitis. Päev hiljem pikendas Berisha klubiga lepingut 2027. aasta lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/etrit-berisha-forlanger-med-bk-hacken|title=BK Häcken förlänger med Etrit Berisha|publisher=BK Häcken|language=sv|date=1 August 2025|access-date=6 October 2026}}</ref> Hooajal 2025 pidas ta Rootsi kõrgliigas 21 kohtumist. == Kondisekarjäär == [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania A-koondises]] debüteeris Berisha 27. mail 2012 Istanbulis peetud [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu. Ta mängis kogu kohtumise, hoidis värava puutumatuna ning Albaania võitis 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.11v11.com/players/etrit-berisha-239553/|title=Etrit Berisha|publisher=11v11.com|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> Oma esimese võistlusmängu pidas ta sama aasta 16. oktoobril 2014. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu. Albaania võitis kohtumise 1:0. Berishast kujunes Albaania põhiväravavaht ning ta mängis kõigis kaheksas Albaania kohtumises [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril. Albaania lõpetas valikgrupi teisena ning pääses esimest korda ajaloos suurturniiri finaalturniirile. 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal oli Berisha Albaania esiväravavaht ja mängis kõik kolm alagrupikohtumist algusest lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d813edc7774-8b51c42bc84c-1000--albania-s-travelling-party-finalised/|title=Albania's travelling party finalised|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2016|access-date=6 October 2026}}</ref> Albaania kaotas [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsile]] 0:1 ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale] 0:2 ning alistas viimases mängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] 1:0. Berisha hoidis Rumeenia vastu värava puutumatuna ning Albaania sai oma ajaloo esimese võidu suurturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d8195f10990-5f8ee9780222-1000--albania-keep-hopes-alive-with-historic-romania-victory-in-eu/|title=Albania keep hopes alive with historic Romania victory in EURO 2016 Group A|publisher=UEFA|language=en|date=19 June 2016|access-date=6 October 2026}}</ref> Berisha oli aastaid üks Albaania koondise kaptenitest. 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril oli ta taas põhiväravavaht ning Albaania kogus valikgrupis 18 punkti, mis oli riigi senine rekord MM-valikturniiril. Berisha osales viies [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus. Albaania võitis oma valikgrupi ning Berisha arvati ka Saksamaal toimunud finaalturniiri 26-liikmelisse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}</ref> Finaalturniiril oli Albaania esiväravavaht [[Thomas Strakosha]] ning Berisha jäi kõigis kolmes mängus varumeheks. Pärast 2024. aasta juunit Berisha mõnda aega koondisse ei kuulunud. 2026. aasta septembris kutsus uus peatreener[[ Rolando Maran]] ta Rahvuste Liiga kohtumisteks taas Albaania koosseisu. 26. septembril mängis Berisha esimest korda rohkem kui kahe aasta järel A-koondises ning hoidis 2:0 võidumängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu värava puutumatuna. 3. oktoobril kuulus ta algkoosseisu 1:2 kaotusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/ee833569/matchlogs/2026-2027/c677/keeper/Etrit-Berisha-Match-Logs|title=2026–2027 UEFA Nations League Etrit Berisha Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}</ref> 2026. aasta 3. oktoobri seisuga oli Berisha pidanud Albaania A-koondises 83 kohtumist, millega oli ta koondise ajaloo kolmas enim mänge pidanud jalgpallur.<ref>[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/nationalmannschaft/spieler/77825/verein_id/3561 Etrit Berisha – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Kalmar FF]] *[[Allsvenskan]]: 2008 ;[[BK Häcken]] *[[Rootsi karikavõistlused jalgpallis|Rootsi karikas]]: 2024/25 ;Individuaalne *Allsvenskani aasta väravavaht: 2013 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://bkhacken.se/spelare/etrit-berisha/statistik Etrit Berisha] BK Häckeni kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/profil/spieler/77825 Etrit Berisha] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2016 Albaania koondis}} {{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}} {{JÄRJESTA:Berisha, Etrit}} [[Kategooria:Albaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Rooma Lazio mängijad]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Empoli FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 9zelkjriqgtbnm2b6zq3b7scue57jp0 4 722266 7253741 7252516 2026-10-15T19:06:18Z Anneli Marhel 239262 /* 2026/27 õppeaasta teemad */ 7253741 wikitext text/x-wiki '''LKX0030 Laboripraktika II''' on keemia ja biotehnoloogia õppekava õppeaine [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aine vastutav õppejõud on [[Inge Varik]]. == Üldjuhised artikli kirjutamiseks == # [[:Eri:Konto_loomine|Registreeru Vikipeedia kasutajaks]]. # Otsusta, mis teemal artikli kirjutad. #* Võid kirjutada uue artikli või täiendada olemasolevat artiklit. #* Artikkel peab olema seotud keemia või geenitehnoloogiaga, eelistatult seoses magistritööga. # Valides teemaks näiteks ''asparagiin'', kirjutage otsingusse '''Mustand:Asparagiin''' (ilma tühikuta). Alustatud mustandi link lisage käesoleva õppeaasta teemade alla, klikkides "Muuda lähteteksti". Lisa lingi juurde sulgudesse ka oma nimi. # Artiklile esitatud nõuded on leitavad Moodle's. == Abiks vormistamisel == *Rangelt soovituslik on enne artikli kirjutamisega alustamist vaadata üle [[Juhend:Õppekäik|Vikipeedia õppekäik]].<br> *Vikipeedia vormistamisreeglid leiad [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|siit]]. *Uue Vikipeedia artikli loomise juhendi leiad [[Juhend:Lehekülje muutmine|siit]]. *Vikipeedia õppevideod leiad [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siit]. *Piltide lisamise kohta leiab infot [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|siit]]. == 2026/27 õppeaasta teemad == Näidis: [[Mustand:Asparagiin]] (Mari Mets) [[Mustand:Elektroosmoos]] (Marten Laupa) [[Mustand:Mehhanokeemia]] (Julia Tkatšenko) [[Mustand:BiOI (vismutoksüjodiid)]] (Anneli Marhel) 52zmfhunjrds9wa3dy4ncdkugzkgxmc 7253747 7253741 2026-10-15T19:12:14Z Anneli Marhel 239262 /* 2026/27 õppeaasta teemad */ 7253747 wikitext text/x-wiki '''LKX0030 Laboripraktika II''' on keemia ja biotehnoloogia õppekava õppeaine [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aine vastutav õppejõud on [[Inge Varik]]. == Üldjuhised artikli kirjutamiseks == # [[:Eri:Konto_loomine|Registreeru Vikipeedia kasutajaks]]. # Otsusta, mis teemal artikli kirjutad. #* Võid kirjutada uue artikli või täiendada olemasolevat artiklit. #* Artikkel peab olema seotud keemia või geenitehnoloogiaga, eelistatult seoses magistritööga. # Valides teemaks näiteks ''asparagiin'', kirjutage otsingusse '''Mustand:Asparagiin''' (ilma tühikuta). Alustatud mustandi link lisage käesoleva õppeaasta teemade alla, klikkides "Muuda lähteteksti". Lisa lingi juurde sulgudesse ka oma nimi. # Artiklile esitatud nõuded on leitavad Moodle's. == Abiks vormistamisel == *Rangelt soovituslik on enne artikli kirjutamisega alustamist vaadata üle [[Juhend:Õppekäik|Vikipeedia õppekäik]].<br> *Vikipeedia vormistamisreeglid leiad [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|siit]]. *Uue Vikipeedia artikli loomise juhendi leiad [[Juhend:Lehekülje muutmine|siit]]. *Vikipeedia õppevideod leiad [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siit]. *Piltide lisamise kohta leiab infot [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|siit]]. == 2026/27 õppeaasta teemad == Näidis: [[Mustand:Asparagiin]] (Mari Mets) [[Mustand:Elektroosmoos]] (Marten Laupa) [[Mustand:Mehhanokeemia]] (Julia Tkatšenko) [[Mustand:Vismutoksüjodiid(BiOI)]] (Anneli Marhel) om0t6qk9wa4d7wpecuqoqa64aohilcz 7253748 7253747 2026-10-15T19:12:25Z Anneli Marhel 239262 /* 2026/27 õppeaasta teemad */ 7253748 wikitext text/x-wiki '''LKX0030 Laboripraktika II''' on keemia ja biotehnoloogia õppekava õppeaine [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aine vastutav õppejõud on [[Inge Varik]]. == Üldjuhised artikli kirjutamiseks == # [[:Eri:Konto_loomine|Registreeru Vikipeedia kasutajaks]]. # Otsusta, mis teemal artikli kirjutad. #* Võid kirjutada uue artikli või täiendada olemasolevat artiklit. #* Artikkel peab olema seotud keemia või geenitehnoloogiaga, eelistatult seoses magistritööga. # Valides teemaks näiteks ''asparagiin'', kirjutage otsingusse '''Mustand:Asparagiin''' (ilma tühikuta). Alustatud mustandi link lisage käesoleva õppeaasta teemade alla, klikkides "Muuda lähteteksti". Lisa lingi juurde sulgudesse ka oma nimi. # Artiklile esitatud nõuded on leitavad Moodle's. == Abiks vormistamisel == *Rangelt soovituslik on enne artikli kirjutamisega alustamist vaadata üle [[Juhend:Õppekäik|Vikipeedia õppekäik]].<br> *Vikipeedia vormistamisreeglid leiad [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|siit]]. *Uue Vikipeedia artikli loomise juhendi leiad [[Juhend:Lehekülje muutmine|siit]]. *Vikipeedia õppevideod leiad [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siit]. *Piltide lisamise kohta leiab infot [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|siit]]. == 2026/27 õppeaasta teemad == Näidis: [[Mustand:Asparagiin]] (Mari Mets) [[Mustand:Elektroosmoos]] (Marten Laupa) [[Mustand:Mehhanokeemia]] (Julia Tkatšenko) [[Mustand:Vismutoksüjodiid (BiOI)]] (Anneli Marhel) 6r0wv5fwqpo5o44kprc30hmwgd0zdgg 0 722621 7253562 7253474 2026-10-15T14:50:53Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7253562 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est [[Makedoonia dünastia]]ni) * keskperiood (Makedoonia dünastia) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]]d) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes kaks sajandit stagnatsiooni. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Nende kahe sajandi vältel kirikuarhitektuur seiskus: [[esimene ikonoklasmi periood]] oli 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Siiski on Makedoonia dünastia aeg oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 6krdzv9sm9b90qdig530wberu49p2q5 7253572 7253562 2026-10-15T15:18:34Z Evlper 104506 /* Perioodid */ 7253572 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes kaks sajandit stagnatsiooni. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Nende kahe sajandi vältel kirikuarhitektuur seiskus: [[esimene ikonoklasmi periood]] oli 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Siiski on Makedoonia dünastia aeg oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] qfrz6r0by3a1sw16f7tsy4kqgplwslo 7253579 7253572 2026-10-15T15:25:24Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253579 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes kaks sajandit stagnatsiooni. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Nende kahe sajandi vältel kirikuarhitektuur seiskus: [[ikonoklasm Bütsantsis|kaks ikonoklasmi perioodi]] oli aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Siiski on Makedoonia dünastia aeg oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 7pqe47dbtvv95tsmyec9xe9fbnfb0tg 7253581 7253579 2026-10-15T15:26:30Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253581 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes kaks sajandit stagnatsiooni. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Siiski on Makedoonia dünastia aeg oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] fsecajrbabfpr29ifhok0d9tyvpxwbv 7253582 7253581 2026-10-15T15:28:58Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253582 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Siiski on Makedoonia dünastia aeg oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 9syvvedv07rqlittovivnd3v7zfl8s4 7253583 7253582 2026-10-15T15:31:45Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253583 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] rf9nccv84raxqoi28wcggzu4nedxqf4 7253585 7253583 2026-10-15T15:37:45Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253585 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]]. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] ip4iu717qx9utrhgeqrsejxgs3zrsse 7253598 7253585 2026-10-15T16:37:07Z Evlper 104506 /* Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) */ 7253598 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]]. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 2qm83labhzyh4lhok8zckui6ncnm6ar 7253683 7253598 2026-10-15T18:02:04Z Kruusamägi 1530 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253683 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]]. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 0z4uwvmhusrtu1lbud0vf1tda1v3jv5 7253705 7253683 2026-10-15T18:44:02Z Evlper 104506 /* Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) */ 7253705 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i. * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel. * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene. * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk. Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]]. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] o9qumb70jpo1p2kvkzjnwoqrcqldxsp 7253958 7253705 2026-10-16T08:30:03Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7253958 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest kupli [[tambuur]]is; kirikud olid pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel; [[arhitraav]] esineb vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]]. Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] c257ai2cte9z53ogxqxqwhi2svwejhf 0 722662 7253822 7253341 2026-10-15T22:46:13Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tähtpäevad]] 7253822 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mangukaru Nassu.jpg|pisi|Mängukaru Nässu kastmas tomateid. ]] '''Karude tööle kaasa võtmise päeva''' tähistatakse igal aastal oktoobri teisel kolmapäeval. Sellel päeval on kombeks [[kaisukaru]] tööle, kooli või lasteaeda kaasa võtta. Päeva eesmärk on mängukarude kaudu populariseerida mängimist ja mängurõõmu igas vanuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karude tööle kaasa võtmise päev |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/karude-toole-kaasa-votmise-paev |vaadatud=15.10.2026 |väljaanne=Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht}}</ref> Sündmuse algatajaks Eestis on [[Tartu Mänguasjamuuseum]], kelle eestvedamisel tähistatakse seda aastast 2017.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Saluorg |eesnimi=Jane |kuupäev=14.10.2026 |pealkiri=Eestis tähistati rahvusvahelist kaisukarude päeva |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1610166424/eestis-tahistati-rahvusvahelist-kaisukarude-paeva |vaadatud=15.10.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=15.10.2026 |pealkiri=Karude tööle kaasa võtmise päeva ajaloost |url=https://karunassu.blogspot.com/2026/10/karude-toole-kaasa-votmise-paeva.html |vaadatud=15.10.2026 |väljaanne=Tartu Mänguasjamuuseum. Nässu ja Lillekäpa blogi.}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Tähtpäevad]] q8vss8aucehgq4v9yh6tg0um9qevnkl 0 722663 7253768 7253325 2026-10-15T19:53:07Z Kruusamägi 1530 7253768 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Loudun porte du Martray (1).JPG|pisi|Martray värav Loudunis]] '''Loudun''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] [[Prantsusmaa]]l [[Vienne'i departemang]]us. 2023. aasta seisuga elas seal 6839 inimest. [[Kategooria:Vienne'i departemang]] 68waahzpvwrdpuxrkygn1ximqthmirh 3 722664 7253816 7253352 2026-10-15T22:08:17Z KollaneKass 89412 /* */ Vastus 7253816 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, KollaneKass! Ja yhtlasi aityma videomängundusalase kaastöö eest. Seda on väga tarvis. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:25 (EEST) :Aitäh heade sõnade eest. Aitan niipalju kui oskan ja teemast tean. Ühtlasi ka küsimus algajale, kuidas lisada näiteks videomängu ametlik cover foto? Inglis keelses Wikipeadias on see olemas, aga kui seda siia proovin lisada saan rea hoiatusi.. [[Kasutaja:KollaneKass|KollaneKass]] ([[Kasutaja arutelu:KollaneKass|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 01:08 (EEST) b1iu3k0imx9xmtjhl13xtt5sc9fesdf 7253907 7253816 2026-10-16T07:22:55Z Neptuunium 58653 7253907 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, KollaneKass! Ja yhtlasi aityma videomängundusalase kaastöö eest. Seda on väga tarvis. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:25 (EEST) :Aitäh heade sõnade eest. Aitan niipalju kui oskan ja teemast tean. Ühtlasi ka küsimus algajale, kuidas lisada näiteks videomängu ametlik cover foto? Inglis keelses Wikipeadias on see olemas, aga kui seda siia proovin lisada saan rea hoiatusi.. [[Kasutaja:KollaneKass|KollaneKass]] ([[Kasutaja arutelu:KollaneKass|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 01:08 (EEST) :: Meil pole see yldiselt lubatud, sest väljaspool USA-d (ja enwikit) ei kehti ''[[en:Fair use|fair use]]'' autoriõiguste lõikes. Meil tuleb yldjuhul piirduda Wikimedia Commonsis saadaoleva illustratiivse materjaliga. Vt ka nt [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid][[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid|seotud arutelu]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. oktoober 2026, kell 10:22 (EEST) lacnt7dgzjnxh14i408i84iwromujhy 7253908 7253907 2026-10-16T07:23:16Z Neptuunium 58653 7253908 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, KollaneKass! Ja yhtlasi aityma videomängundusalase kaastöö eest. Seda on väga tarvis. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:25 (EEST) :Aitäh heade sõnade eest. Aitan niipalju kui oskan ja teemast tean. Ühtlasi ka küsimus algajale, kuidas lisada näiteks videomängu ametlik cover foto? Inglis keelses Wikipeadias on see olemas, aga kui seda siia proovin lisada saan rea hoiatusi.. [[Kasutaja:KollaneKass|KollaneKass]] ([[Kasutaja arutelu:KollaneKass|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 01:08 (EEST) :: Meil pole see yldiselt lubatud, sest väljaspool USA-d (ja enwikit) ei kehti ''[[en:Fair use|fair use]]'' autoriõiguste lõikes. Meil tuleb yldjuhul piirduda Wikimedia Commonsis saadaoleva illustratiivse materjaliga. Vt ka nt [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid] ja [[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid|seotud arutelu]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. oktoober 2026, kell 10:22 (EEST) b1xwyl1sk274iqql6eqxrovhhzj8yth 7253909 7253908 2026-10-16T07:23:27Z Neptuunium 58653 7253909 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, KollaneKass! Ja yhtlasi aityma videomängundusalase kaastöö eest. Seda on väga tarvis. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. oktoober 2026, kell 10:25 (EEST) :Aitäh heade sõnade eest. Aitan niipalju kui oskan ja teemast tean. Ühtlasi ka küsimus algajale, kuidas lisada näiteks videomängu ametlik cover foto? Inglis keelses Wikipeadias on see olemas, aga kui seda siia proovin lisada saan rea hoiatusi.. [[Kasutaja:KollaneKass|KollaneKass]] ([[Kasutaja arutelu:KollaneKass|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 01:08 (EEST) :: Meil pole see yldiselt lubatud, sest väljaspool USA-d (ja enwikit) ei kehti ''[[en:Fair use|fair use]]'' autoriõiguste lõikes. Meil tuleb yldjuhul piirduda Wikimedia Commonsis saadaoleva illustratiivse materjaliga. Vt ka nt [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid]] ja [[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid|seotud arutelu]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. oktoober 2026, kell 10:22 (EEST) 1vmrbaazf3enj45oebi3pljy3keph5k 1 722667 7253769 7253395 2026-10-15T19:53:08Z Andrus Kallastu 1157 7253769 wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Pealkiri peaks olema lihtsalt Ekmeelia. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:01 (EEST) :Ekmeelia on kahetähenduslik sõna. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 22:53 (EEST) gqio6xkhj2avjr3369l007qs4me40hq 7254054 7253769 2026-10-16T11:04:14Z Sendrasendra 225202 7254054 wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Pealkiri peaks olema lihtsalt Ekmeelia. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:01 (EEST) :Ekmeelia on kahetähenduslik sõna. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 22:53 (EEST) ::Täpsustuslehe pealkirjas ei pea olema sõna täpsustus. See käib ainult juhul, kui üks tähendus välja valitakse. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 14:04 (EEST) 5luaqr4vzrvylqn5pmymtapnlvjim5i 7254055 7254054 2026-10-16T11:04:47Z Sendrasendra 225202 7254055 wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Pealkiri peaks olema lihtsalt Ekmeelia. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 12:01 (EEST) :Ekmeelia on kahetähenduslik sõna. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 22:53 (EEST) ::Täpsustuslehe pealkirjas ei pea olema sõna "täpsustus". See käib ainult juhul, kui üks tähendus välja valitakse. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 14:04 (EEST) oitnpvxnz461hyp6d01bf8fqj80whs8 10 722673 7253524 7253476 2026-10-15T13:03:22Z Evlper 104506 7253524 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Bütsantsi arhitektuur | päis = [[Bütsantsi arhitektuur]] | grupp1 = Periodiseering | loend1 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|Varane Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) (527–843)|Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur]] * [[Hilis-Bütsantsi arhitektuur]] }} | grupp2 = Ruumitüübid | loend2 = {{rõhtloend| * [[Basiilika]] ** [[Kolmekirikubasiilika]] * [[Ümarkirik]] * [[Tsentraalehitis]] * [[Kuppelbasiilika]] * [[Ristkuppelkirik]] }} | grupp3 = Ruumiosad | loend3 = {{rõhtloend| * [[Narteks]] * [[Naos]] * [[Kliiros]] * [[Bema]] ** ''[[diakonikon]]'' ** ''[[prothesis]]'' ** [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]] * [[Apsiid]] * ''[[Synthronon]]'' * ''[[Templon]]'' * [[Ikonostaas]] * ''[[Parekklesion]]'' * [[Arkaad]] * ''[[matroneum]]'' }} | grupp4 = Ehituselemendid | loend4 = {{rõhtloend| * [[Kuppel]] ** [[Vikkel (arhitektuur)|Vikkel]] ** [[Nurgatromp]] ** [[Tambuur]] * [[Võlv]] ** [[Silindervõlv]] ** [[Ristvõlv]] * [[Ümarkaar]] * [[Sammas]] * [[Piilar]] ** [[Ristpiilar]] * [[Talum]] * [[Kapiteel]] ** [[Korvkapiteel]] ** [[Kotkakapiteel]] ** [[Talumkapiteel]] }} | grupp5 = Arhitektid | loend5 = {{rõhtloend| * [[Anthemios Trallesest]] * [[Isidoros Mileetosest]] * [[Isidoros Noorem]] * [[Stephonos Ailast]] * [[Trdat (arhitekt)]] }} | grupp6 = Seotud artiklid | loend6 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi kunst]] * [[Ikonoklasm Bütsantsis]] * [[Ikoon]] * [[Bütsantsi arhitektuur Serbias]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur]] ** [[Petr Miloneg]] ** [[Theophanes Kreeklane]] * [[Sitsiilia romaanika]] * [[Uusbütsantsi stiil]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> tvrf6iw7tv4tiysfkocd19hfrvunlxc 0 722680 7253754 7253483 2026-10-15T19:31:48Z Kruusamägi 1530 7253754 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Hristo Botevi staadion | hüüdnimi = Koleža | pilt = Kolezha.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Plovdiv]], [[Bulgaaria]] | NS = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> | EW = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> | ehitati = 1959–1961 | avati = | renoveeriti = 1993 <br/> 1995 <br/> 2008 <br/> 2012 <br/> 2013–2023 | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = [[Plovdiv|Plovdivi linn]] | operaator = [[Plovdivi Botev]] | kate = [[Muru]] | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | projektijuht = | ehitusinsener = | mahutavus = 18 777 | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = 40 000 <br/> ([[Plovdivi Botev]] – [[Madridi Atletico]], 1983) | staadioniraja_pikkus = | mõõtmed = 105 x 68 m | pindala = | võistkonnad = [[Plovdivi Botev]] <br/> [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria koondis]] | koduleht = }} '''Hristo Botevi staadion''' ([[bulgaaria keel]]es Стадион „Христо Ботев“) on [[jalgpallistaadion]] [[Plovdiv]]is [[Bulgaaria]]s. See on [[Plovdivi Botev]]i ja [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria koondise]] kodustaadion. Kahekümnenda sajandi alguses kuulus väljak kohalikule [[Augustiinlased|augustiinlaste]] kolledžile, hüüdnimi "Koleža" on endiselt rahvasuus levinud. Septembris 2026 kohtus Hristo Botevi staadionil Bulgaaria [[Eesti jalgpallikoondis|Eestiga]], mäng lõppes 0:0 viigiga. ==Vaata ka== * [[Bulgaaria jalgpallistaadionite loend]] * [[Staadionite loend]] {{koord}} [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Bulgaaria ehitised]] jmizxo4kyhhr7ldcdrqoqz7bhnhbji1 0 722682 7253595 7253496 2026-10-15T16:22:46Z Funktsionalism-modernism 231916 Viide parandatud 7253595 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Usaldusamet | omakeelne_nimi = Treuhandanstalt | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Berlin Alexanderplatz - Haus der Elektroindustrie.jpg | pildiallkiri = Usaldusameti endine peakontor [[Berliin]]is | lühend = Treuhand | deviis = | asutatud = 1990 | asutaja = [[Volkskammer|Ida-Saksamaa parlament]] | lõpp = 1995 | tüüp = [[Riigiamet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | asukoht = | piirkond = (Endine) [[Ida-Saksamaa]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Detlev Karsten Rohwedder]] <br/> (1990–1991) <br/> [[Birgit Breuel]] <br/> (1991–1995) | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Treuhandanstalt''' ([[saksa keel]]est '''Usaldusamet'''; lühidalt '''Treuhand''') oli [[Ida-Saksamaa]] (1990) ja [[Saksamaa]] (1990–1994) [[riigiamet]]. See tegeles Ida-Saksamaa riigifirmade erastamisega. Usaldusameti asutas [[Volkskammer|Ida-Saksamaa parlament]] [[Die Wende]] revolutsiooni ajal ning sellele pandi ülesandeks korraldada ligi 8500 riigifirma ja nende 4 miljoni töökoha erastamine. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] oktoobris 1990 töötas Usaldusamet Saksamaa valitsuse all. Saksamaa föderaalvalitsus likvideeris Usaldusameti 1. jaanuaril 1995, selle järeltulija, Ühinemisega Seotud Eriülesannete Föderaalamet, tegutses 2000. aastani. Usaldusamet sai kriitikat, kuna erastamine tõi kaasa hulgaliselt pankrotte ja koondamisi. Aprillis 1991 korraldas [[Stasi]] abil tegutsenud [[Lääne-Saksamaa]] vasakäärmuslik terrorirühmitus [[Punaarmee Fraktsioon]] usaldusameti juhile [[Detlev Karsten Rohwedder]]ile atendaadi. Tapjat ei tabatudki.<ref>{{Citation|title=Der Fall Rohwedder|url=https://www.youtube.com/watch?v=JgIWU9LAJIA |archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/JgIWU9LAJIA |archive-date=2021-12-21 |url-status=live|language=en|access-date=2019-10-30}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Christiansen |eesnimi=Frank |kuupäev=29 märts 2021 |pealkiri=Seit 30 Jahren ungeklärt: Wer ermordete den Treuhandchef Detlev Karsten Rohwedder? |url=https://www.stern.de/panorama/nach-30-jahren--attentat-auf-treuhandchef-rohwedder-weiter-ungeklaert-30455532.html |vaadatud=15 oktoober 2026 |väljaanne=Stern.de}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Mark Cassell, ''How Governments Privatize: the Politics of Divestment in the United States and Germany'', Georgetown University Press, 2002. * Vladimiro Giacché, ''Anschluss: Die deutsche Vereinigung und die Zukunft Europas'', Laika-Verlag, Hamburg 2014, German Edition, {{ISBN|978-3-9442-3326-0}}. [[Kategooria:Saksamaa valitsusasutused]] [[Kategooria:Saksa DV]] se3cyj5oqdr38dnvbjst44zyqbg0qio 7253765 7253595 2026-10-15T19:43:21Z Kruusamägi 1530 7253765 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Usaldusamet | omakeelne_nimi = Treuhandanstalt | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Berlin Alexanderplatz - Haus der Elektroindustrie.jpg | pildiallkiri = Usaldusameti endine peakontor [[Berliin]]is | lühend = Treuhand | deviis = | asutatud = 1990 | asutaja = [[Volkskammer|Ida-Saksamaa parlament]] | lõpp = 1995 | tüüp = [[Riigiamet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | asukoht = | piirkond = (Endine) [[Ida-Saksamaa]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Detlev Karsten Rohwedder]] <br/> (1990–1991) <br/> [[Birgit Breuel]] <br/> (1991–1995) | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Treuhandanstalt''' ([[saksa keel]]est '''Usaldusamet'''; lühidalt '''Treuhand''') oli [[Ida-Saksamaa]] (1990) ja [[Saksamaa]] (1990–1994) [[riigiamet]]. See tegeles Ida-Saksamaa riigifirmade [[erastamine|erastamisega]]. Usaldusameti asutas [[Volkskammer|Ida-Saksamaa parlament]] [[Die Wende]] revolutsiooni ajal ning sellele pandi ülesandeks korraldada ligi 8500 riigifirma erastamine, kus töötas kokku 4 miljonit inimest. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] oktoobris 1990 töötas Usaldusamet Saksamaa valitsuse all. Saksamaa föderaalvalitsus likvideeris Usaldusameti 1. jaanuaril 1995, kuid selle järeltulija, Ühinemisega Seotud Eriülesannete Föderaalamet, tegutses 2000. aastani. Usaldusamet sai kriitikat, kuna erastamine tõi kaasa hulgaliselt pankrotte ja koondamisi. Aprillis 1991 korraldas [[Stasi]] abil tegutsenud [[Lääne-Saksamaa]] vasakäärmuslik terrorirühmitus [[Punaarmee Fraktsioon]] usaldusameti juhile [[Detlev Karsten Rohwedder]]ile atendaadi. Tapjat ei tabatudki.<ref>{{Citation|title=Der Fall Rohwedder|url=https://www.youtube.com/watch?v=JgIWU9LAJIA |archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/JgIWU9LAJIA |archive-date=2021-12-21 |url-status=live|language=en|access-date=2019-10-30}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Christiansen |eesnimi=Frank |kuupäev=29 märts 2021 |pealkiri=Seit 30 Jahren ungeklärt: Wer ermordete den Treuhandchef Detlev Karsten Rohwedder? |url=https://www.stern.de/panorama/nach-30-jahren--attentat-auf-treuhandchef-rohwedder-weiter-ungeklaert-30455532.html |vaadatud=15 oktoober 2026 |väljaanne=Stern.de}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Mark Cassell, ''How Governments Privatize: the Politics of Divestment in the United States and Germany'', Georgetown University Press, 2002. * Vladimiro Giacché, ''Anschluss: Die deutsche Vereinigung und die Zukunft Europas'', Laika-Verlag, Hamburg 2014, German Edition, ISBN 978-3-9442-3326-0. [[Kategooria:Saksamaa valitsusasutused]] [[Kategooria:Saksa DV]] rn7g1bgo4cygq1iutj2vffdqf5gexv6 0 722686 7253506 7253501 2026-10-15T12:00:14Z Evlper 104506 7253506 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[Gagiki kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka Ani linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[Argina katedraal]]i ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne radiaalse [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] guc818190vkl6hh5m1shmpul08rf481 7253514 7253506 2026-10-15T12:30:58Z Evlper 104506 7253514 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka Ani linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[Argina katedraal]]i ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne radiaalse [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] c3bvqmtrb0xk8cdhj2wleygb7zobl0w 7253515 7253514 2026-10-15T12:33:19Z Evlper 104506 /* Armeenias */ 7253515 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka Ani linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne radiaalse [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] foqtm5dnvgk84jo2rhxp7h13buqcwg1 7253516 7253515 2026-10-15T12:34:01Z Evlper 104506 /* Konstantinoopolis */ 7253516 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka Ani linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] 483tafhe1jkomvjssyk01to2qgptbp9 7253517 7253516 2026-10-15T12:39:37Z Evlper 104506 7253517 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Ani Cathedral 2013.jpg|thumb|Ani katedraali siseruum]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka Ani linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] pbkumlsgz3c5uiw2njf82xxp4x1l3rx 7253519 7253517 2026-10-15T12:44:26Z Evlper 104506 /* Armeenias */ 7253519 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Ani Cathedral 2013.jpg|thumb|Ani katedraali siseruum]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka [[Ani]] linn – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] nzuy0ngh9un1y2z3xo3rwl2bc7bv0tk 7253752 7253519 2026-10-15T19:27:05Z Kruusamägi 1530 link fix 7253752 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Ani Cathedral 2013.jpg|thumb|Ani katedraali siseruum]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia dünastia|Makedoonia]] renessanss aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka [[Ani (linn)|Ani linn]] – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] 86i7yqjvr3t8avqtzj1rozmcw1lsd9g 7253777 7253752 2026-10-15T20:16:12Z Evlper 104506 7253777 wikitext text/x-wiki [[File:The Cathedral of Ani.jpg|thumb|Ani katedraal]] [[File:Ani Cathedral 2013.jpg|thumb|Ani katedraali siseruum]] [[File:Սուրբ Գրիգոր Լուսավորչի տաճար (Գագկաշեն), Անի.jpg|thumb|Kuningas Gagiki Gregoriuse kiriku varemed]] '''Trdat''' ehk '''Tiridates''' (u 940. aastad – u 1020. aastad) oli [[Armeenlased|armeenia]] [[arhitekt]], kes on teada [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] [[kuppel|kupli]] taastajana pärast [[10. sajand]]il toimunud [[maavärin]]at. Samuti on tema rajatud [[Ani katedraal]] ja [[kuningas Gagiki Gregoriuse kirik]] tänapäeva Türgi territooriumil. Trdati peetakse keskaja kuulsaimaks armeenia arhitektiks.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> Trdati varasema elu kohta on teada väga vähe, üksnes asjaolu, et ta oli armeenlane ning silmapaistev [[matemaatik]] ja ehitiste projekteerija. Tema eluaega jäi nii keskaegse [[Armeenia]] kuldajastu kui ka [[Bütsants]]i nn [[Makedoonia renessanss]] aastail 867–1056, kui piirid stabiliseerusid [[Bütsantsi-Araabia sõjad|araablastega peetud sõdade]] järel. Trdati elu on jälgitav tema ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide põhjal nii ajaloolisel Armeenia alal kui ka Bütsantsis.<ref>[https://www.worldhistory.org/Trdat_the_Architect/ James Wiener. Trdat the Architect. - World History Encyclopedia]</ref> == Looming == === Armeenias === Trdat elas ja töötas peamiselt Širaki provintsis, kuhu 10. ja 11. sajandil kuulus ka [[Ani (linn)|Ani linn]] – [[Bagratiidide dünastia]] aegse Armeenia (885–1045) [[pealinn]]. Üksmeelselt peetakse Trdati loominguks [[Ani katedraal]]i ja [[Gagiki kirik]]ut Anis, mis võis olla projekteeritud [[Zvarthnotsh]]i eeskujul. Tema nime on allikates mainitud ka [[katoolikos|Armeenia katoolikose]] kunagise peakiriku Argina katedraali ehitamisega seoses. Mõnikord on talle omistatud ka tänapäeva Armeenia territooriumil asuvate [[Sanahini klooster|Sanahini]] ja [[Marmasheni klooster|Marmasheni]] kloostri peakirikute ja [[Haghpati klooster|Haghpati kloostri]] vanimate hoonete ehitamine. === Konstantinoopolis === Ei ole teada, kuidas Trdat esimest korda Konstantinoopolisse sattus ja mil viisil talle usaldati [[Hagia Sophia]] taastamine pärast 988. aasta maavärinat. On täiesti võimalik, et Trdat viibis Konstantinoopolis juba 989. aastal, kui Anis pärast [[Smbat II]] surma peatati tööd Ani katedraali juures. [[Makedoonia dünastia]] valitsusajal leidus keisri lähikonnas kõrgetele positsioonidele tõusnud armeenlasi ja mõni keiser ise oli Armeenia päritolu. Seega võis [[Basileios II]] kuulda Trdatist ja tema loomingust õukonnas või kelleltki mõnel sõjakäigul idapiiril. Vaatamata sellele, et Armeenia kooniliste katustega kivihooned erinevad kardinaalselt Bütsantsi tellistest kuppelkirikutest, tegi Basileios II Trdatile ülesandeks parandada Hagia Sophia kupli varisenud läänekülg. Trdat ehitas selle uuesti üles ja tugevdas kuplit viieteistkümne [[Roie (arhitektuur)|roidega]]. Remondi- ja taastamistööd kestsid kuus aastat ning Hagia Sophia avati taas 994. aastal. Asjaolu, et Hagia Sophia ei ole samas kohas enam kui 1000 aasta jooksul tõsiselt kannatada saanud, annab tunnistust töö kvaliteedist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] dwijpm9sexonz8jw9t84k2rbkzl5mec 0 722689 7253527 2026-10-15T13:19:38Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti poliitik]]. Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1982]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. {{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]]' 7253527 wikitext text/x-wiki '''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti poliitik]]. Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1982]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. {{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] phstb4p0lp4natcsjk83tdt7rabv6gy 7253528 7253527 2026-10-15T13:20:26Z Juhan121 25066 7253528 wikitext text/x-wiki '''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1982]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. {{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] m3a4wy943fyubnugep7rvbnc89t8uio 7253540 7253528 2026-10-15T14:02:29Z ~2026-55314-24 239813 Eesti majandusminister on Eesti minister, on Eesti poliitik 7253540 wikitext text/x-wiki '''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1982]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. {{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}} [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] jw8okl4ymxbuh3tfwnjz2rcraxkogm5 7253772 7253540 2026-10-15T20:02:33Z Juhan121 25066 7253772 wikitext text/x-wiki '''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta lõpetas aastal [[1958]] [[Tallinna Merekalanduse Tehnikum]]i. Seejärel õppis ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], kuid lõpetas aastal [[1963]] [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]] (puidu ja mööblitööstuse insener-mehaanikuna). Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1982]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. {{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}} [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 0p8a3vdimpjouh5v3vrltaei73xb0uy 0 722690 7253531 2026-10-15T13:34:31Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast sportlane | nimi = Shane "Shakey" Byrne | pilt = Shane Byrne in 2013 cropped.JPG | pildiallkiri = Byrne 2013. aastal | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1976|12|10}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | spordiala = [[Mootorrattavõidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 67 }} '''Shane Daniel Byrne''' (hüüdnimega '''Shakey'''; sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]) on Briti endine Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõi...' 7253531 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Shane "Shakey" Byrne | pilt = Shane Byrne in 2013 cropped.JPG | pildiallkiri = Byrne 2013. aastal | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1976|12|10}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | spordiala = [[Mootorrattavõidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 67 }} '''Shane Daniel Byrne''' (hüüdnimega '''Shakey'''; sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]) on Briti endine [[Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõitja]]. Ta on kuuekordne [[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i meister (2003, 2008, 2012, 2014, 2016, 2017)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Shane Byrne wins fifth British Superbike Championship |url=https://www.mcnews.com.au/shane-byrne-bsb-2016-champion/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sutherland |eesnimi=Dan |kuupäev=2026 |pealkiri=Six-time British Superbike champ headlines anniversary event |url=https://www.motorcyclenews.com/news/2026/october/shakey-at-lydden-hill/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> ning ka sarjas ainus sõitja, kes on tulnud 6 korda meistriks. Ta on ka kahekordne etapivõitja [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlusel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shane Byrne - stats, results and biography {{!}} WorldSBK |url=https://www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/1111 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> ning on ka võistelnud [[MotoGP]]-s. == Viited == qs8d3asqgbvewewpfv8mpq1u0d1n6zk 7253742 7253531 2026-10-15T19:09:11Z Kruusamägi 1530 7253742 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Shane "Shakey" Byrne | pilt = Shane Byrne in 2013 cropped.JPG | pildiallkiri = Byrne 2013. aastal | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1976|12|10}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | spordiala = [[Mootorrattavõidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 67 }} '''Shane Daniel Byrne''' (hüüdnimega '''Shakey'''; sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]) on Briti endine [[Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõitja]]. Ta on kuuekordne [[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i meister (2003, 2008, 2012, 2014, 2016, 2017)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Shane Byrne wins fifth British Superbike Championship |url=https://www.mcnews.com.au/shane-byrne-bsb-2016-champion/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sutherland |eesnimi=Dan |kuupäev=2026 |pealkiri=Six-time British Superbike champ headlines anniversary event |url=https://www.motorcyclenews.com/news/2026/october/shakey-at-lydden-hill/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> ning ka sarjas ainus sõitja, kes on tulnud 6 korda meistriks. Ta on ka kahekordne etapivõitja [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlusel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shane Byrne - stats, results and biography {{!}} WorldSBK |url=https://www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/1111 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> ning on ka võistelnud [[MotoGP]]-s. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Byrne, Shane}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] gokwky0ro4bqf6di7un2qi8ah4hi48j 7253985 7253742 2026-10-16T09:02:50Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Shane Byrne (mootorrattur)]] pealkirja [[Shane Byrne]] alla 7253742 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Shane "Shakey" Byrne | pilt = Shane Byrne in 2013 cropped.JPG | pildiallkiri = Byrne 2013. aastal | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1976|12|10}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | spordiala = [[Mootorrattavõidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 67 }} '''Shane Daniel Byrne''' (hüüdnimega '''Shakey'''; sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]) on Briti endine [[Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõitja]]. Ta on kuuekordne [[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i meister (2003, 2008, 2012, 2014, 2016, 2017)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Shane Byrne wins fifth British Superbike Championship |url=https://www.mcnews.com.au/shane-byrne-bsb-2016-champion/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sutherland |eesnimi=Dan |kuupäev=2026 |pealkiri=Six-time British Superbike champ headlines anniversary event |url=https://www.motorcyclenews.com/news/2026/october/shakey-at-lydden-hill/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> ning ka sarjas ainus sõitja, kes on tulnud 6 korda meistriks. Ta on ka kahekordne etapivõitja [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlusel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shane Byrne - stats, results and biography {{!}} WorldSBK |url=https://www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/1111 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> ning on ka võistelnud [[MotoGP]]-s. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Byrne, Shane}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] gokwky0ro4bqf6di7un2qi8ah4hi48j 7253994 7253985 2026-10-16T09:18:04Z Kasparkelk 204517 7253994 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|mootorrattasportlasest|Autoralli kaardilugeja|Shane Byrne (autoralli)|Muude inimeste|Shane Byrne (täpsustus)}} {{Infokast sportlane | nimi = Shane "Shakey" Byrne | pilt = Shane Byrne in 2013 cropped.JPG | pildiallkiri = Byrne 2013. aastal | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1976|12|10}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | spordiala = [[Mootorrattavõidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 67 }} '''Shane Daniel Byrne''' (hüüdnimega '''Shakey'''; sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]) on Briti endine [[Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõitja]]. Ta on kuuekordne [[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i meister (2003, 2008, 2012, 2014, 2016, 2017)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Shane Byrne wins fifth British Superbike Championship |url=https://www.mcnews.com.au/shane-byrne-bsb-2016-champion/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sutherland |eesnimi=Dan |kuupäev=2026 |pealkiri=Six-time British Superbike champ headlines anniversary event |url=https://www.motorcyclenews.com/news/2026/october/shakey-at-lydden-hill/ |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> ning ka sarjas ainus sõitja, kes on tulnud 6 korda meistriks. Ta on ka kahekordne etapivõitja [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlusel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shane Byrne - stats, results and biography {{!}} WorldSBK |url=https://www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/www.worldsbk.com/en/riders/shane-byrne/1111 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> ning on ka võistelnud [[MotoGP]]-s. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Byrne, Shane}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ozfc6grrxaaapiop11ph9gqmfjuy50b 0 722691 7253535 2026-10-15T13:48:35Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Rahvusvaheline Ibseni auhind]] 7253535 wikitext text/x-wiki #suuna[[Rahvusvaheline Ibseni auhind]] cn5mpapvojfs6ggfms8134spzd9pq5v 0 722692 7253541 2026-10-15T14:04:18Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Kuppelbasiilika''' on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on...' 7253541 wikitext text/x-wiki '''Kuppelbasiilika''' on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on ka [[Hagia Eirene kirik]] Konstantinoopolis ja [[Thessaloníki]] [[Thessaloniki Hagia Sophia kirik|Hagia Sophia kirik]]<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 151</ref>. Varasemast arhitektuuris on kuppelbasiilikateks peetud 5. sajandi [[Alahani klooster|Alahani kloostri]] (türgi ''Koja Kalesi'') idapoolset kirikut<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 135</ref> ja mõnesid teisi väiksemaid 6. sajandi eelseid Bütsantsi kirikuid<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref>. Kuppelbasiilikana on kirjeldatud ka pikliku põhiplaaniga ja [[tambuur]]il keskkupliga [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia kirikuid]], näiteks [[Ani katedraal]]i<ref>[https://turkisharchaeonews.net/object/cathedral-ani Cathedral of Ani. - Turkish Archaeological News]</ref>. Kuppelbasiilikaid ehitati peamiselt [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|varases Bütsantsi arhitektuuris]], perioodi lõpul ja [[Makedoonia dünastia]] valitsusajast alates hakkas seda ruumitüüpi üha enam asendama [[ristkuppelkirik]].<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref> {{Bütsantsi arhitektuur}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] 1i8swvv2fmtx8odcimhm7td32y6lfds 7253543 7253541 2026-10-15T14:06:54Z Evlper 104506 7253543 wikitext text/x-wiki [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|Hagia Eirene läbilõige pikisuunas]] '''Kuppelbasiilika''' (tõlge saksakeelsest terminist ''Kuppelbasilika'') on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on ka [[Hagia Eirene kirik]] Konstantinoopolis ja [[Thessaloníki]] [[Thessaloniki Hagia Sophia kirik|Hagia Sophia kirik]]<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 151</ref>. Varasemast arhitektuuris on kuppelbasiilikateks peetud 5. sajandi [[Alahani klooster|Alahani kloostri]] (türgi ''Koja Kalesi'') idapoolset kirikut<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 135</ref> ja mõnesid teisi väiksemaid 6. sajandi eelseid Bütsantsi kirikuid<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref>. Kuppelbasiilikana on kirjeldatud ka pikliku põhiplaaniga ja [[tambuur]]il keskkupliga [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia kirikuid]], näiteks [[Ani katedraal]]i<ref>[https://turkisharchaeonews.net/object/cathedral-ani Cathedral of Ani. - Turkish Archaeological News]</ref>. Kuppelbasiilikaid ehitati peamiselt [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|varases Bütsantsi arhitektuuris]], perioodi lõpul ja [[Makedoonia dünastia]] valitsusajast alates hakkas seda ruumitüüpi üha enam asendama [[ristkuppelkirik]].<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref> {{Bütsantsi arhitektuur}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] od5pnpntfxwuj2h6iexqv5zbxtqbejg 7253549 7253543 2026-10-15T14:15:35Z Evlper 104506 7253549 wikitext text/x-wiki [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|Hagia Eirene läbilõige pikisuunas]] [[File:Tekor after 1912 earthquake.jpg|thumb|Armeenia kuppelbasiilika [[Tekori kirik]] pärast [[1912. aasta maavärin]]at]] '''Kuppelbasiilika''' (tõlge saksakeelsest terminist ''Kuppelbasilika'') on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on ka [[Hagia Eirene kirik]] Konstantinoopolis ja [[Thessaloníki]] [[Thessaloniki Hagia Sophia kirik|Hagia Sophia kirik]]<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 151</ref>. Varasemast arhitektuuris on kuppelbasiilikateks peetud 5. sajandi [[Alahani klooster|Alahani kloostri]] (türgi ''Koja Kalesi'') idapoolset kirikut<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 135</ref> ja mõnesid teisi väiksemaid 6. sajandi eelseid Bütsantsi kirikuid<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref>. Kuppelbasiilikana on kirjeldatud ka pikliku põhiplaaniga ja [[tambuur]]il keskkupliga [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia kirikuid]], näiteks [[Ani katedraal]]i<ref>[https://turkisharchaeonews.net/object/cathedral-ani Cathedral of Ani. - Turkish Archaeological News]</ref>. Kuppelbasiilikaid ehitati peamiselt [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|varases Bütsantsi arhitektuuris]], perioodi lõpul ja [[Makedoonia dünastia]] valitsusajast alates hakkas seda ruumitüüpi üha enam asendama [[ristkuppelkirik]].<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref> {{Bütsantsi arhitektuur}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] g7jg860jucukn0j3s1lkyvnzljs1wpm 7253550 7253549 2026-10-15T14:16:10Z Evlper 104506 7253550 wikitext text/x-wiki [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|Hagia Eirene läbilõige pikisuunas]] [[File:Tekor after 1912 earthquake.jpg|thumb|Armeenia kuppelbasiilika [[Tekori kirik]] pärast [[1912. aasta maavärin]]at]] '''Kuppelbasiilika''' (tõlge saksakeelsest terminist ''Kuppelbasilika'') on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on ka [[Hagia Eirene kirik]] Konstantinoopolis ja [[Thessaloníki]] [[Thessaloniki Hagia Sophia kirik|Hagia Sophia kirik]]<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 151</ref>. Varasemast arhitektuuris on kuppelbasiilikateks peetud 5. sajandi [[Alahani klooster|Alahani kloostri]] (türgi ''Koja Kalesi'') idapoolset kirikut<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 135</ref> ja mõnesid teisi väiksemaid 6. sajandi eelseid Bütsantsi kirikuid<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref>. Kuppelbasiilikana on kirjeldatud ka pikliku põhiplaaniga ja [[tambuur]]il keskkupliga [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia kirikuid]], näiteks [[Ani katedraal]]i<ref>[https://turkisharchaeonews.net/object/cathedral-ani Cathedral of Ani. - Turkish Archaeological News]</ref>. Kuppelbasiilikaid ehitati peamiselt [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|varases Bütsantsi arhitektuuris]], perioodi lõpul ja [[Makedoonia dünastia]] valitsusajast alates hakkas seda ruumitüüpi üha enam asendama [[ristkuppelkirik]].<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref> == Viited == {{viited}} {{Bütsantsi arhitektuur}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] a0x28aiwsvkfrt2pfionpvzdqhwzht2 7253922 7253550 2026-10-16T07:51:36Z Evlper 104506 7253922 wikitext text/x-wiki [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|Hagia Eirene läbilõige pikisuunas]] [[File:Tekor after 1912 earthquake.jpg|thumb|Armeenia kuppelbasiilika [[Tekori kirik]] pärast [[1912. aasta maavärin]]at]] '''Kuppelbasiilika''' (tõlge saksakeelsest terminist ''Kuppelbasilika'') on [[varakristlik arhitektuur|varakristlikus]] ja [[Bütsantsi arhitektuur]]is kasutatud ehituslik lahendus, mille puhul [[basiilika]] pikisuunaline mitme [[lööv]]iga ruum on kaetud mitte lameda [[Tala (ehitus)|tala]]laega, vaid [[kuppel|kuplite]] ja poolkuplite eri kombinatsioonidega. Kuppelbasiilika kõige suurejoonelisemaks ja täiuslikumaks näiteks Bütsantsi arhitektuuris peetakse Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kirikut. Kuppelbasiilikad on ka [[Hagia Eirene kirik]] Konstantinoopolis ja [[Thessaloníki]] [[Thessaloniki Hagia Sophia kirik|Hagia Sophia kirik]]<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 151</ref>. Varasemast arhitektuuris on kuppelbasiilikateks peetud 5. sajandi [[Alahani klooster|Alahani kloostri]] (türgi ''Koja Kalesi'') idapoolset kirikut<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 135</ref> ja mõnesid teisi väiksemaid 6. sajandi eelseid Bütsantsi kirikuid<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref>. Kuppelbasiilikana on kirjeldatud ka pikliku põhiplaaniga ja [[tambuur]]il keskkupliga [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia kirikuid]], näiteks [[Ani katedraal]]i<ref>[https://turkisharchaeonews.net/object/cathedral-ani Cathedral of Ani. - Turkish Archaeological News]</ref> ja tänapäevaks hävinud [[Tekori basiilika]]t. Kuppelbasiilikaid ehitati peamiselt [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|varases Bütsantsi arhitektuuris]], perioodi lõpul ja [[Makedoonia dünastia]] valitsusajast alates hakkas seda ruumitüüpi üha enam asendama [[ristkuppelkirik]].<ref>[https://archive.org/details/oapen-20.500.12657-51700/page/n53/mode/2up?q=kuppelbasilika Michael Alttripp. Die Basilika in Byzanz - Gestalt, Ausstattung und Funktion sowie das Verhältnis zur Kreuzkuppelkirche. de Gruyter, 2013. - archive.org]</ref> == Viited == {{viited}} {{Bütsantsi arhitektuur}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] ntx4fy2zhi37cw21fq7j4mx43dohdph 0 722693 7253555 2026-10-15T14:45:44Z Morel 26171 Uus lehekülg: '[[Pilt:Dulce María Loynaz Puerto de la Cruz.JPG|pisi|Dulce María Loynazi ausammas [[Puerto de la Cruz]]is.]] '''Dulce María Loynaz Muñoz''' ([[10. detsember]] [[1902]] [[Havanna]] – [[27. aprill]] [[1997]]) oli [[Kuuba]] luuletajanna ja proosakirjanik. Ta sai 1927. aastal [[Havanna Ülikool]]ist doktorikraadi [[õigusteadus]]e alal. Ta valiti 1959. aastal [[Kuuba Keeleakadeemia]] liikmeks ning alates 1992. aastast kuni oma surmani oli ta selle president. Eesti kee...' 7253555 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dulce María Loynaz Puerto de la Cruz.JPG|pisi|Dulce María Loynazi ausammas [[Puerto de la Cruz]]is.]] '''Dulce María Loynaz Muñoz''' ([[10. detsember]] [[1902]] [[Havanna]] – [[27. aprill]] [[1997]]) oli [[Kuuba]] luuletajanna ja proosakirjanik. Ta sai 1927. aastal [[Havanna Ülikool]]ist doktorikraadi [[õigusteadus]]e alal. Ta valiti 1959. aastal [[Kuuba Keeleakadeemia]] liikmeks ning alates 1992. aastast kuni oma surmani oli ta selle president. Eesti keeles on tema luulest ilmunud valik [[Eva-Stina Randoja]] tõlkes ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1/2025, lk 55–57). ==Tunnustus== * 1992 – [[Miguel de Cervantese auhind]] ==Välislingid== * [http://www.loynazenglish.org/ Dulce María Loynazile pühendatud veebileht loynazenglish.org] {{JÄRJESTA:Loynaz, Dulce Maria}} [[Kategooria:Kuuba kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 3njpwofo81fi4riiqkkxp9cymrw3o63 7253589 7253555 2026-10-15T15:50:32Z Velirand 67997 7253589 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dulce María Loynaz Puerto de la Cruz.JPG|pisi|Dulce María Loynazi ausammas [[Puerto de la Cruz]]is.]] '''Dulce María Loynaz Muñoz''' ([[10. detsember]] [[1902]] [[Havanna]] – [[27. aprill]] [[1997]] Havanna) oli [[Kuuba]] luuletajanna ja proosakirjanik. Ta sai 1927. aastal [[Havanna Ülikool]]ist doktorikraadi [[õigusteadus]]e alal. Ta valiti 1959. aastal [[Kuuba Keeleakadeemia]] liikmeks ning alates 1992. aastast kuni oma surmani oli ta selle president. Eesti keeles on tema luulest ilmunud valik [[Eva-Stina Randoja]] tõlkes ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1/2025, lk 55–57). ==Tunnustus== * 1992 – [[Miguel de Cervantese auhind]] ==Välislingid== * [http://www.loynazenglish.org/ Dulce María Loynazile pühendatud veebileht loynazenglish.org] {{JÄRJESTA:Loynaz, Dulce Maria}} [[Kategooria:Kuuba kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1997]] kxpgbrmmy1hglriyjruja8xpplnv5i1 7254001 7253589 2026-10-16T09:27:31Z Sendrasendra 225202 7254001 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dulce María Loynaz Puerto de la Cruz.JPG|pisi|Dulce María Loynazi ausammas [[Puerto de la Cruz]]is.]] '''Dulce María Loynaz Muñoz''' ([[10. detsember]] [[1902]] [[Havanna]] – [[27. aprill]] [[1997]] Havanna) oli [[Kuuba]] poetess ja proosakirjanik. Ta sai 1927. aastal [[Havanna Ülikool]]ist doktorikraadi [[õigusteadus]]e alal. Ta valiti 1959. aastal [[Kuuba Keeleakadeemia]] liikmeks ning alates 1992. aastast kuni oma surmani oli ta selle president. Eesti keeles on tema luulest ilmunud valik [[Eva-Stina Randoja]] tõlkes ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1/2025, lk 55–57). ==Tunnustus== * 1992 – [[Miguel de Cervantese auhind]] ==Välislingid== * [http://www.loynazenglish.org/ Dulce María Loynazile pühendatud veebileht loynazenglish.org] {{JÄRJESTA:Loynaz, Dulce Maria}} [[Kategooria:Kuuba kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1997]] dqc812lwrdv1nr0zak2lglhuoiqw3ja 0 722694 7253556 2026-10-15T14:46:12Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Dulce María Loynaz]] 7253556 wikitext text/x-wiki #suuna[[Dulce María Loynaz]] s4brtkqub3e0vv7jxvd7cmoxwejom5m 0 722695 7253557 2026-10-15T14:46:33Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Dulce María Loynaz]] 7253557 wikitext text/x-wiki #suuna[[Dulce María Loynaz]] s4brtkqub3e0vv7jxvd7cmoxwejom5m 0 722696 7253567 2026-10-15T15:04:40Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Tarmo Kruusimäe]] 7253567 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tarmo Kruusimäe]] augcg7kqdqdpvv68ci9tr3al9c98won 2 722697 7253608 2026-10-15T17:13:03Z Anneli Marhel 239262 Uus lehekülg: 'BiOI ehk vismutoksüjodiid' 7253608 wikitext text/x-wiki BiOI ehk vismutoksüjodiid kpv3z5m9nw5r94a9qzkk8m5dj7f4vpm 7253732 7253608 2026-10-15T19:00:09Z Anneli Marhel 239262 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7253732 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 14 722698 7253611 2026-10-15T17:16:33Z Pikne 13803 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Filmikunst]] [[Kategooria:Sarjad]]' 7253611 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Filmikunst]] [[Kategooria:Sarjad]] 4mtev5mg6tpuofv22eou1phrt739fq1 0 722699 7253666 2026-10-15T17:33:49Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Ciboria viridifusca'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ciboria viridifusca1.jpg | pildi_seletus = ''Ciboria viridifusca'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales''...' 7253666 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Ciboria viridifusca'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ciboria viridifusca1.jpg | pildi_seletus = ''Ciboria viridifusca'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Mügarliudikulised]] ''Sclerotiniaceae'' | perekond = [[Urvaliudik]] ''Ciboria'' | liik = '''''Ciboria viridifusca''''' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Ciboria viridifusca''''' on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab [[lepakäbi]]del. == Välislingid == * {{Elurikkus|138961}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] ta2znfmee1tb5nvh5un3wu503bypfx1 0 722700 7253668 2026-10-15T17:35:17Z ~2026-55355-44 239824 Uus lehekülg: ''''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli Lätis 1933-1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas Gustavs Celmins. Celmins oli Läti vabadussõja veteran, olles võidelnud nii bolševike kui ka Landeswehri vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |...' 7253668 wikitext text/x-wiki '''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli Lätis 1933-1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas Gustavs Celmins. Celmins oli Läti vabadussõja veteran, olles võidelnud nii bolševike kui ka Landeswehri vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |koht=Riia |lehekülg=112 |keel=lv |tõlkepealkiri=Karutapja ordeni kavalerid: biograafiline sõnastik |artikkel=Gustavs Celmiņš}}</ref><ref name=":1" details="Lk 47">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paeglis |eesnimi=Armands |pealkiri=Pērkonkrusts pār Latviju 1932–1944 |kirjastus=Klubs 415 |aasta=2005 |isbn=9984-9405-4-3 |koht=Riia |lehekülg= |keel=lv |oclc=62894045}}</ref> Ta astus 1920. aastatel Arveds Bergsi juhitud äärmusparempoolse partei Rahvusliidu (''Nacionālā'' ''Apvienība'') liikmeks ja tõusis seal kiirelt prominentseks, kandideerides 4. oktoobril 1931 toimunud 4. Seimi valimisteil partei nimekirjas Riia valimisringkonnas kandidaadina nr. 301, kuid ei osutunud valituks, saades kokku vaid 4352 häält, NA sai ainult 10611 häält (1.09%) ja jäi Seimist välja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skujenieks |eesnimi=Marģers |url=https://web.archive.org/web/20190606181431/https://www.cvk.lv/upload_file/vesture/4_Saeima_4.pdf |pealkiri=Latvijas Respublikas Saeimas vēlēšanas 1931. gada |kirjastus=Valtera un Rapas |aasta=1932 |koht=Riia |avaldamispaik=Läti statistikaamet |lehekülg=113 |keel=lv,fr |tõlkepealkiri=Läti Vabariigi Seimi 1931. aasta valimistulemused |failitüüp=pdf |autor-link=Marģers Skujenieks}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lumans |eesnimi=Valdis O. |pealkiri=Latvia in World War II |kirjastus=Fordham University Press |aasta=2006 |isbn=9780823226276 |koht=New York |lehekülg=221-222}}</ref> Celmins arvas, et Bergs polnud piisavalt radikaalne ja lahkus parteist, otsustades moodustada omaenda rühmituse.<ref name=":1" details="Lk 11-12" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kott |eesnimi=Matthew |kuupäev=november 2015 |pealkiri=Latvia's Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu |url=https://www.aup-online.com/content/journals/10.1163/22116257-00402007 |ajakiri=Fascism – Journal of Comparative Fascist Studies |keel=en |väljaandja=Amsterdam University Press |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=169-193 |doi=10.1163/22116257-00402007 |issn=22116249 |eissn=22116257}}</ref> 5. novembril 1931 toimus esimene endiste Latvju Nacionalistu Klubs (Läti Rahvuslaste Klubi) liikmete koosolek, kus asutati organisatsioon Läti Rahva Liit (Latviešu tautas apvienība), Celminsi soovitusel lisati sellele ka hüüdnimi "Ugunskrusts" (tulerist). Selle põhikiri registreeriti Riia ringkonnakohtus 19. jaanuaril 1932, juhiks valiti Celmins. Ugunskrusts väljendas antisemitistlikke ja saksavastaseid vaateid ning oli vastu Lätis 1922. aasta põhiseaduse alusel kehtivale parlamentaarsele demokraatiale, lisaks selget sümpaatiat Itaalias Benito Mussolini fašistliku režiimi vastu. Ugunskrusts saavutas teatud edu akadeemilise noorsoo seas ja üliõpilaskorporatsioonides, Läti Ülikooli nõukogu valimistel sai 40 kohast ühe. Ugunskrusti sõjaväelise korra põhjal järeldas Läti siseministeerium, et organisatsioonide tegevus on vastuolus nende põhikirjadega, mispeale 17. märtsil 1933 võttis Seim vastu otsuse Ugunskrust sulgeda, mille kinnitas Riia ringkonnakohus 12. aprillil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Krēsliņš |eesnimi=Uldis |pealkiri=Aktīvais nacionālisms Latvijā 1922–1934 |kirjastus=Latvijas vēstures institūta apgāds |aasta=2005 |isbn=9789984601212 |koht=Riia |lehekülg=65-67}}</ref><ref name=":1" details="Lk 7-40" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Šulcs |eesnimi=Uģis |kuupäev=2001 |pealkiri=Ugunskrusts |url=https://web.archive.org/web/20050416171344/http://www.historia.lv/alfabets/U/ug/ugunskrusts/ugunskrusts.htm}}</ref> Kuu aega hiljem, 12. mail 1933, moodustas Celmins Perkonskrustsi. Rühmituse seisukohad olid kirjeldatud 1933. aastal välja antud brosüüris "Kas ir? Ko grib? Ka darbojas? Perkonkrusts" ("Perkonkrusts - Mis see on? Mida see tahab? Kuidas see toimib?)<ref name=":1" details="Lk 185" /> Perkonkrustsi sloganiks oli "Latviju latviešiem! Latviešiem darbu un maizi!" (Läti lätlastele! Töö ja leib lätlastele!) Kogu kontroll riigi poliit- ja majanduselu üle pidi olema üksnes etniliste lätlaste käes, rahvusvähemuste kultuuriline autonoomia tuli tühistada. Perkonkrusts süüdistas valdavalt baltisakslasi ja juute, kes olid väidetavalt Läti majanduse üle võtnud ning korrumpeerunud parlamentaarseid poliitikuid. Perkonkrusts oli vastu kristlusele, pidades seda võõrmõjuks, selle asemel tulnuks tagasi pöörduda läti rahvausund Dieturibasse.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Misāne |eesnimi=Agita |pealkiri=Dievturība Latvijas reliģisko un politisko ideju vēsturē |tõlkepealkiri=Dievturiba Läti religioossete ja poliitiliste ideede ajaloos |ajakiri=Reliģiski-filozofiski raksti |keel=lv |väljaandja=Läti Ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituut |aastakäik=2005 |üksiknumber=X |lehekülg=101-117}}</ref> Vaatamata maaelu romantiseerimisele, oli Perkonkrustsi toetuspind suurem linnades nagu Riia, Cesis, Valmiera ja Jelgava, peamiselt Läti Ülikooli üliõpilaste seas. Oktoobris 1933 tegi Läti peaminister Karlis Ulmanis Talurahva Liidust ettepaneku põhiseaduslike reformide läbiviimiseks. Novembris keelustatigi kommunistlik Tööliste ja talupoegade partei (Strādnieku un zemnieku partija, SZP) ja selle kuus parlamendiliiget vahistati, kuid Perkonkrusts jäi puutumata. Kui aga 15. mail 1934 korraldas Ulmanis riigipöörde, keelustati ka Perkonkrusts, koos kõigi teiste parteide ja Seimiga. Celmins vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi, 1937. aastal saadeti ta Lätist välja, mispeale ta elas Itaalias, Šveitsis, Rumeenias, siis Soomes, kus osales ka vabatahtlikuna Soome poolel Talvesõjas, peale sõda Natsi-Saksamaal. Peale juunipööret vabastati iseseisva Läti ajal vangistatud kommunistid suure tseremooniaga, kuid vangistatud Perkonkrustsi liikmeid ei vabastatud, vahistati ka uusi liikmeid, mõned saadeti ka Siberisse. Peale Saksamaa sissetungi tuli Celmins Lätisse tagasi Wehrmachti Sonderführerina. Juulis 1941 lubati Perkonkrustsil algselt taas tegutseda, kuid juba augustis organisatsioon suleti. Mõned endised liikmed jätkasid kollaboratsiooni saksa okupatsioonivõimudega, teised jäid Saksa-vastaseks. Celmins jätkas välist koostööd natsidega, lootuses, et tal õnnestub moodustada läti väeosad. Teised Perkonkrustsi liikmed SD ridades edastasid Celminsile informatsiooni, mida ta kasutas oma põrandaaluses Saksa-vastases ajalehes "Briva Latvija" (Vaba Läti). Kui ajaleht Gestapo poolt avastati, siis 14. märtsil 1944 Celmins koos kaastöölistega vahistati, Celmins saadeti Flossenbürgi koonduslaagrisse. Vahistamiste järel Perkonkrusti tegevus vaibus ja pärast Nõukogude okupatsiooni taastumist ei taastunud see enam ei Lätis ega paguluses.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Felder |eesnimi=Björn M. |pealkiri='Die Spreu vom Weizen Trennen ...': Die Lettische Kartei—Pērkonkrusts im SD Lettland 1941–1943 |kirjastus=Latvijas Okupācijas Muzeja Gadagrāmata |aasta=2003 |lehekülg=47-66 |keel=de |issn=1407-6330}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=Kas bija Pērkoņkrusts |url=https://web.archive.org/web/20250315085049/https://diena.lv/raksts/pasaule/krievija/kas-bija-perkonkrusts-10020071}}</ref> kmb90okzqp5ymx6jjknoytyyyozs2qk 7253670 7253668 2026-10-15T17:37:28Z Neptuunium 58653 7253670 wikitext text/x-wiki '''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli Lätis 1933-1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas Gustavs Celmins. Celmins oli Läti vabadussõja veteran, olles võidelnud nii bolševike kui ka Landeswehri vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |koht=Riia |lehekülg=112 |keel=lv |tõlkepealkiri=Karutapja ordeni kavalerid: biograafiline sõnastik |artikkel=Gustavs Celmiņš}}</ref><ref name=":1" details="Lk 47">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paeglis |eesnimi=Armands |pealkiri=Pērkonkrusts pār Latviju 1932–1944 |kirjastus=Klubs 415 |aasta=2005 |isbn=9984-9405-4-3 |koht=Riia |lehekülg= |keel=lv |oclc=62894045}}</ref> Ta astus 1920. aastatel Arveds Bergsi juhitud äärmusparempoolse partei Rahvusliidu (''Nacionālā'' ''Apvienība'') liikmeks ja tõusis seal kiirelt prominentseks, kandideerides 4. oktoobril 1931 toimunud 4. Seimi valimisteil partei nimekirjas Riia valimisringkonnas kandidaadina nr. 301, kuid ei osutunud valituks, saades kokku vaid 4352 häält, NA sai ainult 10611 häält (1.09%) ja jäi Seimist välja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skujenieks |eesnimi=Marģers |url=https://web.archive.org/web/20190606181431/https://www.cvk.lv/upload_file/vesture/4_Saeima_4.pdf |pealkiri=Latvijas Respublikas Saeimas vēlēšanas 1931. gada |kirjastus=Valtera un Rapas |aasta=1932 |koht=Riia |avaldamispaik=Läti statistikaamet |lehekülg=113 |keel=lv,fr |tõlkepealkiri=Läti Vabariigi Seimi 1931. aasta valimistulemused |failitüüp=pdf |autor-link=Marģers Skujenieks}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lumans |eesnimi=Valdis O. |pealkiri=Latvia in World War II |kirjastus=Fordham University Press |aasta=2006 |isbn=9780823226276 |koht=New York |lehekülg=221-222}}</ref> Celmins arvas, et Bergs polnud piisavalt radikaalne ja lahkus parteist, otsustades moodustada omaenda rühmituse.<ref name=":1" details="Lk 11-12" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kott |eesnimi=Matthew |kuupäev=november 2015 |pealkiri=Latvia's Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu |url=https://www.aup-online.com/content/journals/10.1163/22116257-00402007 |ajakiri=Fascism – Journal of Comparative Fascist Studies |keel=en |väljaandja=Amsterdam University Press |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=169-193 |doi=10.1163/22116257-00402007 |issn=22116249 |eissn=22116257}}</ref> 5. novembril 1931 toimus esimene endiste Latvju Nacionalistu Klubs (Läti Rahvuslaste Klubi) liikmete koosolek, kus asutati organisatsioon Läti Rahva Liit (Latviešu tautas apvienība), Celminsi soovitusel lisati sellele ka hüüdnimi "Ugunskrusts" (tulerist). Selle põhikiri registreeriti Riia ringkonnakohtus 19. jaanuaril 1932, juhiks valiti Celmins. Ugunskrusts väljendas antisemitistlikke ja saksavastaseid vaateid ning oli vastu Lätis 1922. aasta põhiseaduse alusel kehtivale parlamentaarsele demokraatiale, lisaks selget sümpaatiat Itaalias Benito Mussolini fašistliku režiimi vastu. Ugunskrusts saavutas teatud edu akadeemilise noorsoo seas ja üliõpilaskorporatsioonides, Läti Ülikooli nõukogu valimistel sai 40 kohast ühe. Ugunskrusti sõjaväelise korra põhjal järeldas Läti siseministeerium, et organisatsioonide tegevus on vastuolus nende põhikirjadega, mispeale 17. märtsil 1933 võttis Seim vastu otsuse Ugunskrust sulgeda, mille kinnitas Riia ringkonnakohus 12. aprillil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Krēsliņš |eesnimi=Uldis |pealkiri=Aktīvais nacionālisms Latvijā 1922–1934 |kirjastus=Latvijas vēstures institūta apgāds |aasta=2005 |isbn=9789984601212 |koht=Riia |lehekülg=65-67}}</ref><ref name=":1" details="Lk 7-40" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Šulcs |eesnimi=Uģis |kuupäev=2001 |pealkiri=Ugunskrusts |url=https://web.archive.org/web/20050416171344/http://www.historia.lv/alfabets/U/ug/ugunskrusts/ugunskrusts.htm}}</ref> Kuu aega hiljem, 12. mail 1933, moodustas Celmins Perkonskrustsi. Rühmituse seisukohad olid kirjeldatud 1933. aastal välja antud brosüüris "Kas ir? Ko grib? Ka darbojas? Perkonkrusts" ("Perkonkrusts - Mis see on? Mida see tahab? Kuidas see toimib?)<ref name=":1" details="Lk 185" /> Perkonkrustsi sloganiks oli "Latviju latviešiem! Latviešiem darbu un maizi!" (Läti lätlastele! Töö ja leib lätlastele!) Kogu kontroll riigi poliit- ja majanduselu üle pidi olema üksnes etniliste lätlaste käes, rahvusvähemuste kultuuriline autonoomia tuli tühistada. Perkonkrusts süüdistas valdavalt baltisakslasi ja juute, kes olid väidetavalt Läti majanduse üle võtnud ning korrumpeerunud parlamentaarseid poliitikuid. Perkonkrusts oli vastu kristlusele, pidades seda võõrmõjuks, selle asemel tulnuks tagasi pöörduda läti rahvausund Dieturibasse.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Misāne |eesnimi=Agita |pealkiri=Dievturība Latvijas reliģisko un politisko ideju vēsturē |tõlkepealkiri=Dievturiba Läti religioossete ja poliitiliste ideede ajaloos |ajakiri=Reliģiski-filozofiski raksti |keel=lv |väljaandja=Läti Ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituut |aastakäik=2005 |üksiknumber=X |lehekülg=101-117}}</ref> Vaatamata maaelu romantiseerimisele, oli Perkonkrustsi toetuspind suurem linnades nagu Riia, Cesis, Valmiera ja Jelgava, peamiselt Läti Ülikooli üliõpilaste seas. Oktoobris 1933 tegi Läti peaminister Karlis Ulmanis Talurahva Liidust ettepaneku põhiseaduslike reformide läbiviimiseks. Novembris keelustatigi kommunistlik Tööliste ja talupoegade partei (Strādnieku un zemnieku partija, SZP) ja selle kuus parlamendiliiget vahistati, kuid Perkonkrusts jäi puutumata. Kui aga 15. mail 1934 korraldas Ulmanis riigipöörde, keelustati ka Perkonkrusts, koos kõigi teiste parteide ja Seimiga. Celmins vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi, 1937. aastal saadeti ta Lätist välja, mispeale ta elas Itaalias, Šveitsis, Rumeenias, siis Soomes, kus osales ka vabatahtlikuna Soome poolel Talvesõjas, peale sõda Natsi-Saksamaal. Peale juunipööret vabastati iseseisva Läti ajal vangistatud kommunistid suure tseremooniaga, kuid vangistatud Perkonkrustsi liikmeid ei vabastatud, vahistati ka uusi liikmeid, mõned saadeti ka Siberisse. Peale Saksamaa sissetungi tuli Celmins Lätisse tagasi Wehrmachti Sonderführerina. Juulis 1941 lubati Perkonkrustsil algselt taas tegutseda, kuid juba augustis organisatsioon suleti. Mõned endised liikmed jätkasid kollaboratsiooni saksa okupatsioonivõimudega, teised jäid Saksa-vastaseks. Celmins jätkas välist koostööd natsidega, lootuses, et tal õnnestub moodustada läti väeosad. Teised Perkonkrustsi liikmed SD ridades edastasid Celminsile informatsiooni, mida ta kasutas oma põrandaaluses Saksa-vastases ajalehes "Briva Latvija" (Vaba Läti). Kui ajaleht Gestapo poolt avastati, siis 14. märtsil 1944 Celmins koos kaastöölistega vahistati, Celmins saadeti Flossenbürgi koonduslaagrisse. Vahistamiste järel Perkonkrusti tegevus vaibus ja pärast Nõukogude okupatsiooni taastumist ei taastunud see enam ei Lätis ega paguluses.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Felder |eesnimi=Björn M. |pealkiri='Die Spreu vom Weizen Trennen ...': Die Lettische Kartei—Pērkonkrusts im SD Lettland 1941–1943 |kirjastus=Latvijas Okupācijas Muzeja Gadagrāmata |aasta=2003 |lehekülg=47-66 |keel=de |issn=1407-6330}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=Kas bija Pērkoņkrusts |url=https://web.archive.org/web/20250315085049/https://diena.lv/raksts/pasaule/krievija/kas-bija-perkonkrusts-10020071}}</ref> == Viited == {{Viited}} 8k7hdivb3i4dwa8ublxj7zdpi13jbg4 7253693 7253670 2026-10-15T18:13:39Z Kruusamägi 1530 7253693 wikitext text/x-wiki '''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli [[Läti]]s 1933–1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas Gustavs Celmins. Celmins oli [[Läti Vabadussõda|Läti vabadussõja]] veteran, olles võidelnud nii [[bolševikud|bolševike]] kui ka [[Landeswehr]]i vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |koht=Riia |lehekülg=112 |keel=lv |tõlkepealkiri=Karutapja ordeni kavalerid: biograafiline sõnastik |artikkel=Gustavs Celmiņš}}</ref><ref name=":1" details="Lk 47">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paeglis |eesnimi=Armands |pealkiri=Pērkonkrusts pār Latviju 1932–1944 |kirjastus=Klubs 415 |aasta=2005 |isbn=9984-9405-4-3 |koht=Riia |lehekülg= |keel=lv |oclc=62894045}}</ref> Ta astus 1920. aastatel Arveds Bergsi juhitud äärmusparempoolse partei Rahvusliidu (''Nacionālā Apvienība'') liikmeks ja tõusis seal kiirelt prominentseks, kandideerides 4. oktoobril 1931 toimunud 4. Seimi valimistel partei nimekirjas Riia valimisringkonnas kandidaadina nr 301, kuid ei osutunud valituks, saades kokku vaid 4352 häält. NA sai ainult 10611 häält (1,09%) ja jäi Seimist välja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skujenieks |eesnimi=Marģers |url=https://web.archive.org/web/20190606181431/https://www.cvk.lv/upload_file/vesture/4_Saeima_4.pdf |pealkiri=Latvijas Respublikas Saeimas vēlēšanas 1931. gada |kirjastus=Valtera un Rapas |aasta=1932 |koht=Riia |avaldamispaik=Läti statistikaamet |lehekülg=113 |keel=lv,fr |tõlkepealkiri=Läti Vabariigi Seimi 1931. aasta valimistulemused |failitüüp=pdf |autor-link=Marģers Skujenieks}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lumans |eesnimi=Valdis O. |pealkiri=Latvia in World War II |kirjastus=Fordham University Press |aasta=2006 |isbn=9780823226276 |koht=New York |lehekülg=221–222}}</ref> Celmins arvas, et Bergs polnud piisavalt radikaalne ja lahkus parteist, otsustades moodustada omaenda rühmituse.<ref name=":1" details="Lk 11-12" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kott |eesnimi=Matthew |kuupäev=november 2015 |pealkiri=Latvia's Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu |url=https://www.aup-online.com/content/journals/10.1163/22116257-00402007 |ajakiri=Fascism – Journal of Comparative Fascist Studies |keel=en |väljaandja=Amsterdam University Press |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=169–193 |doi=10.1163/22116257-00402007 |issn=22116249 |eissn=22116257}}</ref> 5. novembril 1931 toimus esimene endiste Latvju Nacionalistu Klubs (Läti Rahvuslaste Klubi) liikmete koosolek, kus asutati organisatsioon Läti Rahva Liit (Latviešu tautas apvienība), Celminsi soovitusel lisati sellele ka hüüdnimi "Ugunskrusts" (tulerist). Selle põhikiri registreeriti Riia ringkonnakohtus 19. jaanuaril 1932, juhiks valiti Celmins. Ugunskrusts väljendas antisemitistlikke ja saksavastaseid vaateid ning oli vastu Lätis 1922. aasta põhiseaduse alusel kehtivale parlamentaarsele demokraatiale, lisaks selget sümpaatiat Itaalias [[Benito Mussolini]] fašistliku režiimi vastu. Ugunskrusts saavutas teatud edu akadeemilise noorsoo seas ja üliõpilaskorporatsioonides, [[Läti Ülikool]]i nõukogu valimistel sai 40 kohast ühe. Ugunskrusti sõjaväelise korra põhjal järeldas Läti siseministeerium, et organisatsioonide tegevus on vastuolus nende põhikirjadega, mispeale 17. märtsil 1933 võttis Seim vastu otsuse Ugunskrust sulgeda, mille kinnitas Riia ringkonnakohus 12. aprillil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Krēsliņš |eesnimi=Uldis |pealkiri=Aktīvais nacionālisms Latvijā 1922–1934 |kirjastus=Latvijas vēstures institūta apgāds |aasta=2005 |isbn=9789984601212 |koht=Riia |lehekülg=65–67}}</ref><ref name=":1" details="Lk 7-40" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Šulcs |eesnimi=Uģis |kuupäev=2001 |pealkiri=Ugunskrusts |url=https://web.archive.org/web/20050416171344/http://www.historia.lv/alfabets/U/ug/ugunskrusts/ugunskrusts.htm}}</ref> Kuu aega hiljem, 12. mail 1933, moodustas Celmins Perkonskrustsi. Rühmituse seisukohad olid kirjeldatud 1933. aastal välja antud brosüüris "Kas ir? Ko grib? Ka darbojas? Perkonkrusts" ("Perkonkrusts – Mis see on? Mida see tahab? Kuidas see toimib?)<ref name=":1" details="Lk 185" /> Perkonkrustsi sloganiks oli "Latviju latviešiem! Latviešiem darbu un maizi!" (Läti lätlastele! Töö ja leib lätlastele!) Kogu kontroll riigi poliit- ja majanduselu üle pidi olema üksnes etniliste lätlaste käes, rahvusvähemuste kultuuriline autonoomia tuli tühistada. Perkonkrusts süüdistas valdavalt [[baltisakslased|baltisakslasi]] ja [[juudid|juute]], kes olid väidetavalt [[Läti majandus]]e üle võtnud ning korrumpeerunud parlamentaarseid poliitikuid. Perkonkrusts oli vastu [[kristlus]]ele, pidades seda võõrmõjuks, selle asemel tulnuks tagasi pöörduda läti rahvausundisse ''[[Dievturība]]''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Misāne |eesnimi=Agita |pealkiri=Dievturība Latvijas reliģisko un politisko ideju vēsturē |tõlkepealkiri=Dievturiba Läti religioossete ja poliitiliste ideede ajaloos |ajakiri=Reliģiski-filozofiski raksti |keel=lv |väljaandja=Läti Ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituut |aastakäik=2005 |üksiknumber=X |lehekülg=101–117}}</ref> Vaatamata maaelu romantiseerimisele, oli Perkonkrustsi toetuspind suurem linnades nagu Riia, [[Cesis]], [[Valmiera]] ja [[Jelgava]], peamiselt Läti Ülikooli üliõpilaste seas. Oktoobris 1933 tegi Läti peaminister [[Kārlis Ulmanis]] [[Läti Talurahva Liit|Talurahva Liidust]] ettepaneku põhiseaduslike reformide läbiviimiseks. Novembris keelustatigi kommunistlik Tööliste ja talupoegade partei (Strādnieku un zemnieku partija, SZP) ja selle kuus parlamendiliiget vahistati, kuid Perkonkrusts jäi puutumata. Kui aga 15. mail 1934 korraldas Ulmanis riigipöörde, keelustati ka Perkonkrusts, koos kõigi teiste parteide ja Seimiga. Celmins vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi, 1937. aastal saadeti ta Lätist välja, mispeale ta elas Itaalias, Šveitsis, Rumeenias, siis Soomes, kus osales ka vabatahtlikuna Soome poolel [[Talvesõda|Talvesõjas]], peale sõda Natsi-Saksamaal. Pärast juunipööret vabastati iseseisva Läti ajal vangistatud kommunistid suure tseremooniaga, kuid vangistatud Perkonkrustsi liikmeid ei vabastatud, vahistati ka uusi liikmeid, mõned saadeti ka Siberisse. Pärast Saksamaa sissetungi tuli Celmins Lätisse tagasi [[Wehrmacht]]i Sonderführerina. Juulis 1941 lubati Perkonkrustsil algselt taas tegutseda, kuid juba augustis organisatsioon suleti. Mõned endised liikmed jätkasid kollaboratsiooni saksa okupatsioonivõimudega, teised jäid Saksa-vastaseks. Celmins jätkas välist koostööd natsidega, lootuses, et tal õnnestub moodustada läti väeosad. Teised Perkonkrustsi liikmed SD ridades edastasid Celminsile informatsiooni, mida ta kasutas oma põrandaaluses Saksa-vastases ajalehes "Briva Latvija" (Vaba Läti). Kui ajaleht [[Gestapo]] poolt avastati, siis 14. märtsil 1944 Celmins koos kaastöölistega vahistati, Celmins saadeti [[Flossenbürgi koonduslaager|Flossenbürgi koonduslaagrisse]]. Vahistamiste järel Perkonkrusti tegevus vaibus ja pärast Nõukogude okupatsiooni taastumist ei taastunud see enam ei Lätis ega paguluses.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Felder |eesnimi=Björn M. |pealkiri='Die Spreu vom Weizen Trennen ...': Die Lettische Kartei—Pērkonkrusts im SD Lettland 1941–1943 |kirjastus=Latvijas Okupācijas Muzeja Gadagrāmata |aasta=2003 |lehekülg=47–66 |keel=de |issn=1407-6330}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=Kas bija Pērkoņkrusts |url=https://web.archive.org/web/20250315085049/https://diena.lv/raksts/pasaule/krievija/kas-bija-perkonkrusts-10020071}}</ref> == Viited == {{Viited}} p5i3o848n2s1jkduge5sje6cgdo4pv7 7253703 7253693 2026-10-15T18:42:33Z Velirand 67997 7253703 wikitext text/x-wiki '''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli [[Läti]]s 1933–1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas [[Gustavs Celmiņš]]. Celmins oli [[Läti Vabadussõda|Läti vabadussõja]] veteran, olles võidelnud nii [[bolševikud|bolševike]] kui ka [[Landeswehr]]i vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ņID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |koht=Riia |lehekülg=112 |keel=lv |tõlkepealkiri=Karutapja ordeni kavalerid: biograafiline sõnastik |artikkel=Gustavs Celmiņš}}</ref><ref name=":1" details="Lk 47">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paeglis |eesnimi=Armands |pealkiri=Pērkonkrusts pār Latviju 1932–1944 |kirjastus=Klubs 415 |aasta=2005 |isbn=9984-9405-4-3 |koht=Riia |lehekülg= |keel=lv |oclc=62894045}}</ref> Ta astus 1920. aastatel Arveds Bergsi juhitud äärmusparempoolse partei Rahvusliidu (''Nacionālā Apvienība'') liikmeks ja tõusis seal kiirelt prominentseks, kandideerides 4. oktoobril 1931 toimunud 4. Seimi valimistel partei nimekirjas Riia valimisringkonnas kandidaadina nr 301, kuid ei osutunud valituks, saades kokku vaid 4352 häält. NA sai ainult 10611 häält (1,09%) ja jäi Seimist välja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skujenieks |eesnimi=Marģers |url=https://web.archive.org/web/20190606181431/https://www.cvk.lv/upload_file/vesture/4_Saeima_4.pdf |pealkiri=Latvijas Respublikas Saeimas vēlēšanas 1931. gada |kirjastus=Valtera un Rapas |aasta=1932 |koht=Riia |avaldamispaik=Läti statistikaamet |lehekülg=113 |keel=lv,fr |tõlkepealkiri=Läti Vabariigi Seimi 1931. aasta valimistulemused |failitüüp=pdf |autor-link=Marģers Skujenieks}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lumans |eesnimi=Valdis O. |pealkiri=Latvia in World War II |kirjastus=Fordham University Press |aasta=2006 |isbn=9780823226276 |koht=New York |lehekülg=221–222}}</ref> Celmins arvas, et Bergs polnud piisavalt radikaalne ja lahkus parteist, otsustades moodustada omaenda rühmituse.<ref name=":1" details="Lk 11-12" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kott |eesnimi=Matthew |kuupäev=november 2015 |pealkiri=Latvia's Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu |url=https://www.aup-online.com/content/journals/10.1163/22116257-00402007 |ajakiri=Fascism – Journal of Comparative Fascist Studies |keel=en |väljaandja=Amsterdam University Press |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=169–193 |doi=10.1163/22116257-00402007 |issn=22116249 |eissn=22116257}}</ref> 5. novembril 1931 toimus esimene endiste Latvju Nacionalistu Klubs (Läti Rahvuslaste Klubi) liikmete koosolek, kus asutati organisatsioon Läti Rahva Liit (Latviešu tautas apvienība), Celminsi soovitusel lisati sellele ka hüüdnimi "Ugunskrusts" (tulerist). Selle põhikiri registreeriti Riia ringkonnakohtus 19. jaanuaril 1932, juhiks valiti Celmins. Ugunskrusts väljendas antisemitistlikke ja saksavastaseid vaateid ning oli vastu Lätis 1922. aasta põhiseaduse alusel kehtivale parlamentaarsele demokraatiale, lisaks selget sümpaatiat Itaalias [[Benito Mussolini]] fašistliku režiimi vastu. Ugunskrusts saavutas teatud edu akadeemilise noorsoo seas ja üliõpilaskorporatsioonides, [[Läti Ülikool]]i nõukogu valimistel sai 40 kohast ühe. Ugunskrusti sõjaväelise korra põhjal järeldas Läti siseministeerium, et organisatsioonide tegevus on vastuolus nende põhikirjadega, mispeale 17. märtsil 1933 võttis Seim vastu otsuse Ugunskrust sulgeda, mille kinnitas Riia ringkonnakohus 12. aprillil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Krēsliņš |eesnimi=Uldis |pealkiri=Aktīvais nacionālisms Latvijā 1922–1934 |kirjastus=Latvijas vēstures institūta apgāds |aasta=2005 |isbn=9789984601212 |koht=Riia |lehekülg=65–67}}</ref><ref name=":1" details="Lk 7-40" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Šulcs |eesnimi=Uģis |kuupäev=2001 |pealkiri=Ugunskrusts |url=https://web.archive.org/web/20050416171344/http://www.historia.lv/alfabets/U/ug/ugunskrusts/ugunskrusts.htm}}</ref> Kuu aega hiljem, 12. mail 1933, moodustas Celmins Perkonskrustsi. Rühmituse seisukohad olid kirjeldatud 1933. aastal välja antud brosüüris "Kas ir? Ko grib? Ka darbojas? Perkonkrusts" ("Perkonkrusts – Mis see on? Mida see tahab? Kuidas see toimib?)<ref name=":1" details="Lk 185" /> Perkonkrustsi sloganiks oli "Latviju latviešiem! Latviešiem darbu un maizi!" (Läti lätlastele! Töö ja leib lätlastele!) Kogu kontroll riigi poliit- ja majanduselu üle pidi olema üksnes etniliste lätlaste käes, rahvusvähemuste kultuuriline autonoomia tuli tühistada. Perkonkrusts süüdistas valdavalt [[baltisakslased|baltisakslasi]] ja [[juudid|juute]], kes olid väidetavalt [[Läti majandus]]e üle võtnud ning korrumpeerunud parlamentaarseid poliitikuid. Perkonkrusts oli vastu [[kristlus]]ele, pidades seda võõrmõjuks, selle asemel tulnuks tagasi pöörduda läti rahvausundisse ''[[Dievturība]]''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Misāne |eesnimi=Agita |pealkiri=Dievturība Latvijas reliģisko un politisko ideju vēsturē |tõlkepealkiri=Dievturiba Läti religioossete ja poliitiliste ideede ajaloos |ajakiri=Reliģiski-filozofiski raksti |keel=lv |väljaandja=Läti Ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituut |aastakäik=2005 |üksiknumber=X |lehekülg=101–117}}</ref> Vaatamata maaelu romantiseerimisele, oli Perkonkrustsi toetuspind suurem linnades nagu Riia, [[Cesis]], [[Valmiera]] ja [[Jelgava]], peamiselt Läti Ülikooli üliõpilaste seas. Oktoobris 1933 tegi Läti peaminister [[Kārlis Ulmanis]] [[Läti Talurahva Liit|Talurahva Liidust]] ettepaneku põhiseaduslike reformide läbiviimiseks. Novembris keelustatigi kommunistlik Tööliste ja talupoegade partei (Strādnieku un zemnieku partija, SZP) ja selle kuus parlamendiliiget vahistati, kuid Perkonkrusts jäi puutumata. Kui aga 15. mail 1934 korraldas Ulmanis riigipöörde, keelustati ka Perkonkrusts, koos kõigi teiste parteide ja Seimiga. Celmins vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi, 1937. aastal saadeti ta Lätist välja, mispeale ta elas Itaalias, Šveitsis, Rumeenias, siis Soomes, kus osales ka vabatahtlikuna Soome poolel [[Talvesõda|Talvesõjas]], peale sõda Natsi-Saksamaal. Pärast juunipööret vabastati iseseisva Läti ajal vangistatud kommunistid suure tseremooniaga, kuid vangistatud Perkonkrustsi liikmeid ei vabastatud, vahistati ka uusi liikmeid, mõned saadeti ka Siberisse. Pärast Saksamaa sissetungi tuli Celmins Lätisse tagasi [[Wehrmacht]]i Sonderführerina. Juulis 1941 lubati Perkonkrustsil algselt taas tegutseda, kuid juba augustis organisatsioon suleti. Mõned endised liikmed jätkasid kollaboratsiooni saksa okupatsioonivõimudega, teised jäid Saksa-vastaseks. Celmins jätkas välist koostööd natsidega, lootuses, et tal õnnestub moodustada läti väeosad. Teised Perkonkrustsi liikmed SD ridades edastasid Celminsile informatsiooni, mida ta kasutas oma põrandaaluses Saksa-vastases ajalehes "Briva Latvija" (Vaba Läti). Kui ajaleht [[Gestapo]] poolt avastati, siis 14. märtsil 1944 Celmins koos kaastöölistega vahistati, Celmins saadeti [[Flossenbürgi koonduslaager|Flossenbürgi koonduslaagrisse]]. Vahistamiste järel Perkonkrusti tegevus vaibus ja pärast Nõukogude okupatsiooni taastumist ei taastunud see enam ei Lätis ega paguluses.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Felder |eesnimi=Björn M. |pealkiri='Die Spreu vom Weizen Trennen ...': Die Lettische Kartei—Pērkonkrusts im SD Lettland 1941–1943 |kirjastus=Latvijas Okupācijas Muzeja Gadagrāmata |aasta=2003 |lehekülg=47–66 |keel=de |issn=1407-6330}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=Kas bija Pērkoņkrusts |url=https://web.archive.org/web/20250315085049/https://diena.lv/raksts/pasaule/krievija/kas-bija-perkonkrusts-10020071}}</ref> == Viited == {{Viited}} sqzbmrrkcv9m07ayp2l95ts515sqpr3 7254058 7253703 2026-10-16T11:26:49Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Perkonkrusts]] pealkirja [[Pērkonkrusts]] alla 7253703 wikitext text/x-wiki '''Perkonkrusts''' (läti keeles "välgurist") oli [[Läti]]s 1933–1944 tegutsenud marurahvuslik protofašistlik rühmitus, mille asutas [[Gustavs Celmiņš]]. Celmins oli [[Läti Vabadussõda|Läti vabadussõja]] veteran, olles võidelnud nii [[bolševikud|bolševike]] kui ka [[Landeswehr]]i vastu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šēnbergs |eesnimi=Modris |url=http://lkok.com/detail1.asp?ņID=292 |pealkiri=Lāčplēša Kara orden̦a kavalieri: Biogrāfiska vārdnīca |kirjastus=Jāņa seta |aasta=1995 |isbn=9789984508498 |koht=Riia |lehekülg=112 |keel=lv |tõlkepealkiri=Karutapja ordeni kavalerid: biograafiline sõnastik |artikkel=Gustavs Celmiņš}}</ref><ref name=":1" details="Lk 47">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paeglis |eesnimi=Armands |pealkiri=Pērkonkrusts pār Latviju 1932–1944 |kirjastus=Klubs 415 |aasta=2005 |isbn=9984-9405-4-3 |koht=Riia |lehekülg= |keel=lv |oclc=62894045}}</ref> Ta astus 1920. aastatel Arveds Bergsi juhitud äärmusparempoolse partei Rahvusliidu (''Nacionālā Apvienība'') liikmeks ja tõusis seal kiirelt prominentseks, kandideerides 4. oktoobril 1931 toimunud 4. Seimi valimistel partei nimekirjas Riia valimisringkonnas kandidaadina nr 301, kuid ei osutunud valituks, saades kokku vaid 4352 häält. NA sai ainult 10611 häält (1,09%) ja jäi Seimist välja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skujenieks |eesnimi=Marģers |url=https://web.archive.org/web/20190606181431/https://www.cvk.lv/upload_file/vesture/4_Saeima_4.pdf |pealkiri=Latvijas Respublikas Saeimas vēlēšanas 1931. gada |kirjastus=Valtera un Rapas |aasta=1932 |koht=Riia |avaldamispaik=Läti statistikaamet |lehekülg=113 |keel=lv,fr |tõlkepealkiri=Läti Vabariigi Seimi 1931. aasta valimistulemused |failitüüp=pdf |autor-link=Marģers Skujenieks}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lumans |eesnimi=Valdis O. |pealkiri=Latvia in World War II |kirjastus=Fordham University Press |aasta=2006 |isbn=9780823226276 |koht=New York |lehekülg=221–222}}</ref> Celmins arvas, et Bergs polnud piisavalt radikaalne ja lahkus parteist, otsustades moodustada omaenda rühmituse.<ref name=":1" details="Lk 11-12" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kott |eesnimi=Matthew |kuupäev=november 2015 |pealkiri=Latvia's Pērkonkrusts: Anti-German National Socialism in a Fascistogenic Milieu |url=https://www.aup-online.com/content/journals/10.1163/22116257-00402007 |ajakiri=Fascism – Journal of Comparative Fascist Studies |keel=en |väljaandja=Amsterdam University Press |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=169–193 |doi=10.1163/22116257-00402007 |issn=22116249 |eissn=22116257}}</ref> 5. novembril 1931 toimus esimene endiste Latvju Nacionalistu Klubs (Läti Rahvuslaste Klubi) liikmete koosolek, kus asutati organisatsioon Läti Rahva Liit (Latviešu tautas apvienība), Celminsi soovitusel lisati sellele ka hüüdnimi "Ugunskrusts" (tulerist). Selle põhikiri registreeriti Riia ringkonnakohtus 19. jaanuaril 1932, juhiks valiti Celmins. Ugunskrusts väljendas antisemitistlikke ja saksavastaseid vaateid ning oli vastu Lätis 1922. aasta põhiseaduse alusel kehtivale parlamentaarsele demokraatiale, lisaks selget sümpaatiat Itaalias [[Benito Mussolini]] fašistliku režiimi vastu. Ugunskrusts saavutas teatud edu akadeemilise noorsoo seas ja üliõpilaskorporatsioonides, [[Läti Ülikool]]i nõukogu valimistel sai 40 kohast ühe. Ugunskrusti sõjaväelise korra põhjal järeldas Läti siseministeerium, et organisatsioonide tegevus on vastuolus nende põhikirjadega, mispeale 17. märtsil 1933 võttis Seim vastu otsuse Ugunskrust sulgeda, mille kinnitas Riia ringkonnakohus 12. aprillil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Krēsliņš |eesnimi=Uldis |pealkiri=Aktīvais nacionālisms Latvijā 1922–1934 |kirjastus=Latvijas vēstures institūta apgāds |aasta=2005 |isbn=9789984601212 |koht=Riia |lehekülg=65–67}}</ref><ref name=":1" details="Lk 7-40" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Šulcs |eesnimi=Uģis |kuupäev=2001 |pealkiri=Ugunskrusts |url=https://web.archive.org/web/20050416171344/http://www.historia.lv/alfabets/U/ug/ugunskrusts/ugunskrusts.htm}}</ref> Kuu aega hiljem, 12. mail 1933, moodustas Celmins Perkonskrustsi. Rühmituse seisukohad olid kirjeldatud 1933. aastal välja antud brosüüris "Kas ir? Ko grib? Ka darbojas? Perkonkrusts" ("Perkonkrusts – Mis see on? Mida see tahab? Kuidas see toimib?)<ref name=":1" details="Lk 185" /> Perkonkrustsi sloganiks oli "Latviju latviešiem! Latviešiem darbu un maizi!" (Läti lätlastele! Töö ja leib lätlastele!) Kogu kontroll riigi poliit- ja majanduselu üle pidi olema üksnes etniliste lätlaste käes, rahvusvähemuste kultuuriline autonoomia tuli tühistada. Perkonkrusts süüdistas valdavalt [[baltisakslased|baltisakslasi]] ja [[juudid|juute]], kes olid väidetavalt [[Läti majandus]]e üle võtnud ning korrumpeerunud parlamentaarseid poliitikuid. Perkonkrusts oli vastu [[kristlus]]ele, pidades seda võõrmõjuks, selle asemel tulnuks tagasi pöörduda läti rahvausundisse ''[[Dievturība]]''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Misāne |eesnimi=Agita |pealkiri=Dievturība Latvijas reliģisko un politisko ideju vēsturē |tõlkepealkiri=Dievturiba Läti religioossete ja poliitiliste ideede ajaloos |ajakiri=Reliģiski-filozofiski raksti |keel=lv |väljaandja=Läti Ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituut |aastakäik=2005 |üksiknumber=X |lehekülg=101–117}}</ref> Vaatamata maaelu romantiseerimisele, oli Perkonkrustsi toetuspind suurem linnades nagu Riia, [[Cesis]], [[Valmiera]] ja [[Jelgava]], peamiselt Läti Ülikooli üliõpilaste seas. Oktoobris 1933 tegi Läti peaminister [[Kārlis Ulmanis]] [[Läti Talurahva Liit|Talurahva Liidust]] ettepaneku põhiseaduslike reformide läbiviimiseks. Novembris keelustatigi kommunistlik Tööliste ja talupoegade partei (Strādnieku un zemnieku partija, SZP) ja selle kuus parlamendiliiget vahistati, kuid Perkonkrusts jäi puutumata. Kui aga 15. mail 1934 korraldas Ulmanis riigipöörde, keelustati ka Perkonkrusts, koos kõigi teiste parteide ja Seimiga. Celmins vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi, 1937. aastal saadeti ta Lätist välja, mispeale ta elas Itaalias, Šveitsis, Rumeenias, siis Soomes, kus osales ka vabatahtlikuna Soome poolel [[Talvesõda|Talvesõjas]], peale sõda Natsi-Saksamaal. Pärast juunipööret vabastati iseseisva Läti ajal vangistatud kommunistid suure tseremooniaga, kuid vangistatud Perkonkrustsi liikmeid ei vabastatud, vahistati ka uusi liikmeid, mõned saadeti ka Siberisse. Pärast Saksamaa sissetungi tuli Celmins Lätisse tagasi [[Wehrmacht]]i Sonderführerina. Juulis 1941 lubati Perkonkrustsil algselt taas tegutseda, kuid juba augustis organisatsioon suleti. Mõned endised liikmed jätkasid kollaboratsiooni saksa okupatsioonivõimudega, teised jäid Saksa-vastaseks. Celmins jätkas välist koostööd natsidega, lootuses, et tal õnnestub moodustada läti väeosad. Teised Perkonkrustsi liikmed SD ridades edastasid Celminsile informatsiooni, mida ta kasutas oma põrandaaluses Saksa-vastases ajalehes "Briva Latvija" (Vaba Läti). Kui ajaleht [[Gestapo]] poolt avastati, siis 14. märtsil 1944 Celmins koos kaastöölistega vahistati, Celmins saadeti [[Flossenbürgi koonduslaager|Flossenbürgi koonduslaagrisse]]. Vahistamiste järel Perkonkrusti tegevus vaibus ja pärast Nõukogude okupatsiooni taastumist ei taastunud see enam ei Lätis ega paguluses.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Felder |eesnimi=Björn M. |pealkiri='Die Spreu vom Weizen Trennen ...': Die Lettische Kartei—Pērkonkrusts im SD Lettland 1941–1943 |kirjastus=Latvijas Okupācijas Muzeja Gadagrāmata |aasta=2003 |lehekülg=47–66 |keel=de |issn=1407-6330}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=Kas bija Pērkoņkrusts |url=https://web.archive.org/web/20250315085049/https://diena.lv/raksts/pasaule/krievija/kas-bija-perkonkrusts-10020071}}</ref> == Viited == {{Viited}} sqzbmrrkcv9m07ayp2l95ts515sqpr3 0 722701 7253682 2026-10-15T18:01:39Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] pealkirja [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] alla: EKI teatmik 7253682 wikitext text/x-wiki #suuna [[Chahār Maḩāli ja Bakhtīārī provints]] ol0punhv98fo58sddorfugb0snzi8tz 0 722702 7253689 2026-10-15T18:07:25Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints]] pealkirja [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmad provints]] alla: EKI teatmik 7253689 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmad provints]] rezv1f131sfp4ecz7312b7vfhglz0n1 7253691 7253689 2026-10-15T18:08:47Z Pikne 13803 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmad provints]] → [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints]] 7253691 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kohgīlūyeh' ja Bowyer Aḩmadi provints]] imy49uhqsht0co13bxa79wnk4el8g5r 0 722703 7253695 2026-10-15T18:14:31Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kermānshāhāni provints]] pealkirja [[Kermānshāhi provints]] alla: EKI teatmik 7253695 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kermānshāhi provints]] ecvmthledcvjkfryk4y8f53dl5wiph9 0 722704 7253698 2026-10-15T18:17:55Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Khorāsān-e Razavī provints]] pealkirja [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] alla: EKI teatmik 7253698 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khorāsān-e Raẕavī provints]] c14y95o44vyyfjxcfemnb4lancg32pu 0 722706 7253713 2026-10-15T18:52:13Z Pikne 13803 Ümbersuunamine lehele [[Luide]] 7253713 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luide]] n13kpch750chyga9ytbak4tumgfa90o 0 722707 7253714 2026-10-15T18:52:59Z Pikne 13803 ... 7253714 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Düün''' ehk '''[[luide]]''' on tuuletekkeline pinnavorm. '''Düün''' võib olla veel * [[Düün (romaanisari)]], Frank Herberti ulmeromaanide sari ** [[Düün (romaan)]] * [[Düün (filmisari)]], USA ulmefilmide sari ** [[Düün (film, 2021)]] * [[Düün (ühik)]] ml5qyyislrxnopzw1bfme4ft3v3jgmd 102 722708 7253715 2026-10-15T18:54:21Z Anneli Marhel 239262 Uus lehekülg: ''''BiOI ehk vismutoksüjodiid'''' 7253715 wikitext text/x-wiki '''BiOI ehk vismutoksüjodiid''' g4wxnrlkaoc77y1hkjexv9xcqk66e4y 7253737 7253715 2026-10-15T19:03:16Z Anneli Marhel 239262 7253737 wikitext text/x-wiki '''BiOI ehk vismutoksüjodiid''' {{kustutada}} mnkm3gu3wdo1vnkwo0raiflfhxr9hvd 0 722709 7253722 2026-10-15T18:55:18Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast esinduskogu | nimi = Rahvuskogu | omakeelne_nimi = Országgyűlés | kooseis = | embleem = Logo of the National Assembly (Hungary).svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline [[parlament]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1848}} (kaasaegne)<br/>{{Algusaeg ja vanus|1990}} (tänapäevasel kujul) | lõpp =...' 7253722 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Rahvuskogu | omakeelne_nimi = Országgyűlés | kooseis = | embleem = Logo of the National Assembly (Hungary).svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline [[parlament]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1848}} (kaasaegne)<br/>{{Algusaeg ja vanus|1990}} (tänapäevasel kujul) | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Spiiker | juht_nimi = [[Ágnes Forsthoffer]] | juht_partei = [[Tisza Partei]] | juht_valimised = 2026 | kohti = 199 | volituste_kestus = neli aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = 1848 (kaasaegne)<br/>1990 (tänapäevasel kujul) | viimased_valimised = 2026 | järgmised_valimised = 2030 | koosolekute_saal1 = Hungarian Parliament Building - Council Hall (27368050660).jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Ungari parlamendihoone]], [[Budapest]] | veebileht = | märkused = }} '''Rahvuskogu''' ([[ungari keel]]es ''Országgyűlés'', otsetõlkes "riigi kogu") on [[Ungari]] parlament. See on ühekojaline parlament, kuhu kuulub 199 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Rahvuskogu valimistel kasutatakse segavalimissüsteemi, mis ühendab proportsionaalse esindatuse ja enamussüsteemi elemente. Süsteem hõlmab segaliikmelist enamussüsteemi, mida osaliselt tasakaalustatakse ülekantavate häälte abil, ning segahääletamist, mille puhul valijad annavad hääle nii ühemandaadilise valimisringkonna kandidaadile kui ka parteinimekirjale. Nimekirjakohtade saamiseks peab erakond koguma vähemalt 5% häältest. Rahvuskogus tegutseb 25 alalist komisjoni, mille ülesanne on arutada menetlusse võetud seaduseelnõusid, esitada nende kohta raporteid ning kontrollida ministrite tegevust. [[Ungari Põhiseaduskohus|Ungari põhiseaduskohtul]] on õigus vaidlustada õigusakte nende põhiseadusele vastavuse alusel. Alates 1902. aastast on Rahvuskogu kogunenud [[Budapest]]is asuvas [[Ungari parlamendihoone]]s.<ref name="House" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="House">{{netiviide |pealkiri=The House of the Nation |väljaanne=Hungarian National Assembly |url=https://www.parlament.hu/web/visitors/house-of-parliament |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} 0ggqzywrr1iv6c7ooz0zrairwy87aks 7253725 7253722 2026-10-15T18:55:39Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ungari poliitika]]; +[[Kategooria:Parlamendid]] 7253725 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Rahvuskogu | omakeelne_nimi = Országgyűlés | kooseis = | embleem = Logo of the National Assembly (Hungary).svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline [[parlament]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1848}} (kaasaegne)<br/>{{Algusaeg ja vanus|1990}} (tänapäevasel kujul) | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Spiiker | juht_nimi = [[Ágnes Forsthoffer]] | juht_partei = [[Tisza Partei]] | juht_valimised = 2026 | kohti = 199 | volituste_kestus = neli aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = 1848 (kaasaegne)<br/>1990 (tänapäevasel kujul) | viimased_valimised = 2026 | järgmised_valimised = 2030 | koosolekute_saal1 = Hungarian Parliament Building - Council Hall (27368050660).jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Ungari parlamendihoone]], [[Budapest]] | veebileht = | märkused = }} '''Rahvuskogu''' ([[ungari keel]]es ''Országgyűlés'', otsetõlkes "riigi kogu") on [[Ungari]] parlament. See on ühekojaline parlament, kuhu kuulub 199 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Rahvuskogu valimistel kasutatakse segavalimissüsteemi, mis ühendab proportsionaalse esindatuse ja enamussüsteemi elemente. Süsteem hõlmab segaliikmelist enamussüsteemi, mida osaliselt tasakaalustatakse ülekantavate häälte abil, ning segahääletamist, mille puhul valijad annavad hääle nii ühemandaadilise valimisringkonna kandidaadile kui ka parteinimekirjale. Nimekirjakohtade saamiseks peab erakond koguma vähemalt 5% häältest. Rahvuskogus tegutseb 25 alalist komisjoni, mille ülesanne on arutada menetlusse võetud seaduseelnõusid, esitada nende kohta raporteid ning kontrollida ministrite tegevust. [[Ungari Põhiseaduskohus|Ungari põhiseaduskohtul]] on õigus vaidlustada õigusakte nende põhiseadusele vastavuse alusel. Alates 1902. aastast on Rahvuskogu kogunenud [[Budapest]]is asuvas [[Ungari parlamendihoone]]s.<ref name="House" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="House">{{netiviide |pealkiri=The House of the Nation |väljaanne=Hungarian National Assembly |url=https://www.parlament.hu/web/visitors/house-of-parliament |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} [[Kategooria:Ungari poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] tvjt4wxw0aeym74rt2x81lixg4vbbhb 0 722710 7253728 2026-10-15T18:56:24Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuskogu (Ungari)]] 7253728 wikitext text/x-wiki #suuna[[Rahvuskogu (Ungari)]] nar5eb46f7v8kp1lneee0oamb2y96da 0 722711 7253729 2026-10-15T18:57:02Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuskogu (Ungari)]] 7253729 wikitext text/x-wiki #suuna[[Rahvuskogu (Ungari)]] nar5eb46f7v8kp1lneee0oamb2y96da 102 722712 7253731 2026-10-15T18:59:52Z Anneli Marhel 239262 Uus lehekülg: ''''BiOI ehk vismutoksüjodiid''' on kihilise struktuuriga kahemõõtmeline nanomaterjal, mille ehituslikud omadused sarnanevad grafeeni omadega. == Füüsikalised omadused == BiOI ehk vismutoksüjodiid on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne aine, mis esineb tavaliselt pulbrilisel kujul. See on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustab BiOI suspensiooni, milles tahked osakesed jaotuvad vedelikus, kuid võivad aja jooksul põ...' 7253731 wikitext text/x-wiki '''BiOI ehk vismutoksüjodiid''' on kihilise struktuuriga kahemõõtmeline nanomaterjal, mille ehituslikud omadused sarnanevad grafeeni omadega. == Füüsikalised omadused == BiOI ehk vismutoksüjodiid on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne aine, mis esineb tavaliselt pulbrilisel kujul. See on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustab BiOI suspensiooni, milles tahked osakesed jaotuvad vedelikus, kuid võivad aja jooksul põhja settida. == Keemilised omadused == BiOI ehk vismutoksüjodiid on vees ja mitmetes orgaanilistes lahustites, sealhulgas etanoolis ja kloroformis, praktiliselt lahustumatu. Selle keemiline stabiilsus sõltub keskkonna tingimustest ning kokkupuutest erinevate keemiliste reagentidega. Happelises keskkonnas võib BiOI käituda erinevalt sõltuvalt kasutatavast happest ja reaktsioonitingimustest. Soolhappes võib ühend lahustuda, samas kui lämmastikhape võib põhjustada selle keemilist lagunemist. Tugevalt aluselises keskkonnas võivad BiOI koostises ja struktuuris toimuda muutused, sealhulgas jodiidioonide asendumine hüdroksiidioonidega ning teiste vismutiühendite moodustumine. == Süntees == Sünteesimiseks kasutatakse solvotermilist sünteesimeetodit, mille puhul lähteained viiakse sobivasse lahustisse ning reaktsioon viiakse läbi suletud reaktsioonianumas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul. Reaktsiooni tulemusena moodustub vismutoksüjodiid. Sünteesitingimused, sealhulgas temperatuur, reaktsiooniaeg ja lähteainete kontsentratsioon, mõjutavad saadava materjali kristallstruktuuri, osakeste suurust ja morfoloogiat. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiidil (BiOI) on pooljuhtomadused, mis võimaldavad neelata nähtavat valgust ja osaleda fotokatalüütilistes reaktsioonides. Valguse neeldumisel tekivad materjalis elektronid ja augud, mis võivad käivitada keemilisi reaktsioone ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Fotokatalüütiliste omaduste tõttu on vismutoksüjodiidi uuritud vees leiduvate orgaaniliste saasteainete lagundamiseks. Materjali fotokatalüütiline aktiivsus sõltub muu hulgas valguse intensiivsusest, kristallstruktuurist ja laengukandjate rekombinatsioonist. Selle tõhususe parandamiseks uuritakse ka komposiitmaterjale, milles vismutoksüjodiid on kombineeritud teiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga. == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) kasutatakse ja uuritakse mitmes valdkonnas, sealhulgas vee puhastamisel, keskkonnatehnoloogias, pooljuhttehnoloogias, optoelektroonikas ja päikeseenergia muundamisel 6wh4pu65yzc11p0j6x5ayr9kzvt8r26 7253743 7253731 2026-10-15T19:10:33Z Anneli Marhel 239262 Anneli Marhel teisaldas lehekülje [[Mustand:BiOI (vismutoksüjodiid)]] pealkirja [[Mustand:Vismutoksüjodiid (BiOI)]] alla 7253731 wikitext text/x-wiki '''BiOI ehk vismutoksüjodiid''' on kihilise struktuuriga kahemõõtmeline nanomaterjal, mille ehituslikud omadused sarnanevad grafeeni omadega. == Füüsikalised omadused == BiOI ehk vismutoksüjodiid on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne aine, mis esineb tavaliselt pulbrilisel kujul. See on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustab BiOI suspensiooni, milles tahked osakesed jaotuvad vedelikus, kuid võivad aja jooksul põhja settida. == Keemilised omadused == BiOI ehk vismutoksüjodiid on vees ja mitmetes orgaanilistes lahustites, sealhulgas etanoolis ja kloroformis, praktiliselt lahustumatu. Selle keemiline stabiilsus sõltub keskkonna tingimustest ning kokkupuutest erinevate keemiliste reagentidega. Happelises keskkonnas võib BiOI käituda erinevalt sõltuvalt kasutatavast happest ja reaktsioonitingimustest. Soolhappes võib ühend lahustuda, samas kui lämmastikhape võib põhjustada selle keemilist lagunemist. Tugevalt aluselises keskkonnas võivad BiOI koostises ja struktuuris toimuda muutused, sealhulgas jodiidioonide asendumine hüdroksiidioonidega ning teiste vismutiühendite moodustumine. == Süntees == Sünteesimiseks kasutatakse solvotermilist sünteesimeetodit, mille puhul lähteained viiakse sobivasse lahustisse ning reaktsioon viiakse läbi suletud reaktsioonianumas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul. Reaktsiooni tulemusena moodustub vismutoksüjodiid. Sünteesitingimused, sealhulgas temperatuur, reaktsiooniaeg ja lähteainete kontsentratsioon, mõjutavad saadava materjali kristallstruktuuri, osakeste suurust ja morfoloogiat. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiidil (BiOI) on pooljuhtomadused, mis võimaldavad neelata nähtavat valgust ja osaleda fotokatalüütilistes reaktsioonides. Valguse neeldumisel tekivad materjalis elektronid ja augud, mis võivad käivitada keemilisi reaktsioone ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Fotokatalüütiliste omaduste tõttu on vismutoksüjodiidi uuritud vees leiduvate orgaaniliste saasteainete lagundamiseks. Materjali fotokatalüütiline aktiivsus sõltub muu hulgas valguse intensiivsusest, kristallstruktuurist ja laengukandjate rekombinatsioonist. Selle tõhususe parandamiseks uuritakse ka komposiitmaterjale, milles vismutoksüjodiid on kombineeritud teiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga. == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) kasutatakse ja uuritakse mitmes valdkonnas, sealhulgas vee puhastamisel, keskkonnatehnoloogias, pooljuhttehnoloogias, optoelektroonikas ja päikeseenergia muundamisel 6wh4pu65yzc11p0j6x5ayr9kzvt8r26 0 722713 7253735 2026-10-15T19:02:52Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuskogu (Ungari)]] 7253735 wikitext text/x-wiki #suuna[[Rahvuskogu (Ungari)]] nar5eb46f7v8kp1lneee0oamb2y96da 102 722714 7253744 2026-10-15T19:10:33Z Anneli Marhel 239262 Anneli Marhel teisaldas lehekülje [[Mustand:BiOI (vismutoksüjodiid)]] pealkirja [[Mustand:Vismutoksüjodiid (BiOI)]] alla 7253744 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mustand:Vismutoksüjodiid (BiOI)]] ju6xlanjics2a6b8d4sk5zof3gq6ctf 0 722715 7253750 2026-10-15T19:23:08Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '{{täpsustuslehekülg}} '''Tiridates''' (partia 𐭕𐭉𐭓𐭉𐭃𐭕, Tīridāt; vanaarmeenia Տրդատ, Trdat) on [[iraani keeled|iraani]] päritolu sõna, mis tähendab "jumal [[Tir]]i antud". Nimena võib see viidata mitmetele isikutele. [[Partia riik|Partia riigi]] valitsejad: * [[Tiridates I (Partia)]] * [[Tiridates II (Partia)]] * [[Tiridates III (Partia)]] [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]] valitsejad: * [[Tiridates I (Armeenia)]] * Tiridates II (A...' 7253750 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''Tiridates''' (partia 𐭕𐭉𐭓𐭉𐭃𐭕, Tīridāt; vanaarmeenia Տրդատ, Trdat) on [[iraani keeled|iraani]] päritolu sõna, mis tähendab "jumal [[Tir]]i antud". Nimena võib see viidata mitmetele isikutele. [[Partia riik|Partia riigi]] valitsejad: * [[Tiridates I (Partia)]] * [[Tiridates II (Partia)]] * [[Tiridates III (Partia)]] [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]] valitsejad: * [[Tiridates I (Armeenia)]] * [[Tiridates II (Armeenia)]] * [[Tiridates III (Armeenia)]] Samuti: * Tiridates ehk [[Trdat (arhitekt)|Trdat]], armeenia arhitekt 6p6lbb9rti3yuisizzc9wybwn8zifuc 0 722716 7253751 2026-10-15T19:23:32Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Tiridates]] 7253751 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tiridates]] abnnojej1x0kt824yc64fxv5p8ug5xa 0 722717 7253757 2026-10-15T19:34:47Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: ''''Ungari põhiseadus''' ([[ungari keel]]es ''Magyarország alaptörvénye'') võeti [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogus]] vastu 18. aprillil 2011, kuulutati presidendi poolt välja nädal hiljem ja jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="About" /> See on [[Ungari]] esimene põhiseadus, mis on vastu võetud demokraatlikus raamistikus ja vabade valimiste tulemusena. Dokument asendas [[1949. aasta Ungari põhiseadus]]e, mis võeti algselt vastu Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahv...' 7253757 wikitext text/x-wiki '''Ungari põhiseadus''' ([[ungari keel]]es ''Magyarország alaptörvénye'') võeti [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogus]] vastu 18. aprillil 2011, kuulutati presidendi poolt välja nädal hiljem ja jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="About" /> See on [[Ungari]] esimene põhiseadus, mis on vastu võetud demokraatlikus raamistikus ja vabade valimiste tulemusena. Dokument asendas [[1949. aasta Ungari põhiseadus]]e, mis võeti algselt vastu [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigi]] loomisel 20. augustil 1949 ja mida oluliselt muudeti 23. oktoobril 1989. 1949. aasta põhiseadus oli Ungari esimene alaline kirjalik põhiseadus ning kuni selle asendamiseni oli Ungari ainus endise [[Idablokk|idabloki]] riik, millel polnud pärast kommunistliku ajastu lõppu täiesti uut põhiseadust. Põhiseadus on nii Ungaris kui ka välismaal tekitanud vaidlusi. Kriitikud väitsid et see peegeldas [[Fidesz]]i ideoloogiat ja kindlustas selle võimul püsimist ning et see piiras varem sõltumatute institutsioonide tegevust ja politiseeris neid. Põhiseaduse kehtestanud valitsus lükkas sellised väited tagasi, märkides, et dokument võeti vastu seaduslikult ja see peegeldas rahva tahet. Põhiseadust on pärast vastuvõtmist korduvalt muudetud.<ref name="Passes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Fundamental Law |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-fundamental-law |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Passes">{{netiviide |pealkiri=Hungary’s parliament passes amendment of the constitution |väljaanne=CMS |url=https://cms.law/en/hun/legal-updates/hungary-s-parliament-passes-amendment-of-the-constitution |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} qzf0zjwwq3q18nuhj9bwo030eynciyp 7253758 7253757 2026-10-15T19:35:12Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ungari]]; +[[Kategooria:Põhiseadused]] 7253758 wikitext text/x-wiki '''Ungari põhiseadus''' ([[ungari keel]]es ''Magyarország alaptörvénye'') võeti [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogus]] vastu 18. aprillil 2011, kuulutati presidendi poolt välja nädal hiljem ja jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="About" /> See on [[Ungari]] esimene põhiseadus, mis on vastu võetud demokraatlikus raamistikus ja vabade valimiste tulemusena. Dokument asendas [[1949. aasta Ungari põhiseadus]]e, mis võeti algselt vastu [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigi]] loomisel 20. augustil 1949 ja mida oluliselt muudeti 23. oktoobril 1989. 1949. aasta põhiseadus oli Ungari esimene alaline kirjalik põhiseadus ning kuni selle asendamiseni oli Ungari ainus endise [[Idablokk|idabloki]] riik, millel polnud pärast kommunistliku ajastu lõppu täiesti uut põhiseadust. Põhiseadus on nii Ungaris kui ka välismaal tekitanud vaidlusi. Kriitikud väitsid et see peegeldas [[Fidesz]]i ideoloogiat ja kindlustas selle võimul püsimist ning et see piiras varem sõltumatute institutsioonide tegevust ja politiseeris neid. Põhiseaduse kehtestanud valitsus lükkas sellised väited tagasi, märkides, et dokument võeti vastu seaduslikult ja see peegeldas rahva tahet. Põhiseadust on pärast vastuvõtmist korduvalt muudetud.<ref name="Passes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Fundamental Law |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-fundamental-law |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Passes">{{netiviide |pealkiri=Hungary’s parliament passes amendment of the constitution |väljaanne=CMS |url=https://cms.law/en/hun/legal-updates/hungary-s-parliament-passes-amendment-of-the-constitution |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} [[Kategooria:Ungari]] [[Kategooria:Põhiseadused]] n74a65pq69dmicjocq2arspj2pgvqn7 7253792 7253758 2026-10-15T20:41:57Z Kuuskinen 33651 7253792 wikitext text/x-wiki '''Ungari põhiseadus''' ([[ungari keel]]es ''Magyarország alaptörvénye'') on [[Ungari|Ungari Vabariigi]] põhiseadus. Praegu kehtiv põhiseadus võeti [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogus]] vastu 18. aprillil 2011, kuulutati presidendi poolt välja nädal hiljem ja jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="About" /> See on Ungari esimene põhiseadus, mis on vastu võetud demokraatlikus raamistikus ja vabade valimiste tulemusena. Kehtiv põhiseadus asendas [[1949. aasta Ungari põhiseadus]]e, mis võeti algselt vastu [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigi]] loomisel 20. augustil 1949 ja mida oluliselt muudeti 23. oktoobril 1989. 1949. aasta põhiseadus oli Ungari esimene alaline kirjalik põhiseadus ning kuni selle asendamiseni oli Ungari ainus endise [[Idablokk|idabloki]] riik, millel polnud pärast kommunistliku ajastu lõppu täiesti uut põhiseadust. Põhiseadus on nii Ungaris kui ka välismaal tekitanud vaidlusi. Kriitikud väitsid et see peegeldas [[Fidesz]]i ideoloogiat ja kindlustas selle võimul püsimist ning et see piiras varem sõltumatute institutsioonide tegevust ja politiseeris neid. Põhiseaduse kehtestanud valitsus lükkas sellised väited tagasi, märkides, et dokument võeti vastu seaduslikult ja see peegeldas rahva tahet. Põhiseadust on pärast vastuvõtmist korduvalt muudetud.<ref name="Passes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Fundamental Law |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-fundamental-law |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Passes">{{netiviide |pealkiri=Hungary’s parliament passes amendment of the constitution |väljaanne=CMS |url=https://cms.law/en/hun/legal-updates/hungary-s-parliament-passes-amendment-of-the-constitution |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} [[Kategooria:Ungari]] [[Kategooria:Põhiseadused]] ju7cymyu57t1yti46xffbd5x8k8cd9c 7253793 7253792 2026-10-15T20:42:19Z Kuuskinen 33651 7253793 wikitext text/x-wiki '''Ungari põhiseadus''' ([[ungari keel]]es ''Magyarország alaptörvénye'') on [[Ungari]] põhiseadus. Praegu kehtiv põhiseadus võeti [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogus]] vastu 18. aprillil 2011, kuulutati presidendi poolt välja nädal hiljem ja jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="About" /> See on Ungari esimene põhiseadus, mis on vastu võetud demokraatlikus raamistikus ja vabade valimiste tulemusena. Kehtiv põhiseadus asendas [[1949. aasta Ungari põhiseadus]]e, mis võeti algselt vastu [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigi]] loomisel 20. augustil 1949 ja mida oluliselt muudeti 23. oktoobril 1989. 1949. aasta põhiseadus oli Ungari esimene alaline kirjalik põhiseadus ning kuni selle asendamiseni oli Ungari ainus endise [[Idablokk|idabloki]] riik, millel polnud pärast kommunistliku ajastu lõppu täiesti uut põhiseadust. Põhiseadus on nii Ungaris kui ka välismaal tekitanud vaidlusi. Kriitikud väitsid et see peegeldas [[Fidesz]]i ideoloogiat ja kindlustas selle võimul püsimist ning et see piiras varem sõltumatute institutsioonide tegevust ja politiseeris neid. Põhiseaduse kehtestanud valitsus lükkas sellised väited tagasi, märkides, et dokument võeti vastu seaduslikult ja see peegeldas rahva tahet. Põhiseadust on pärast vastuvõtmist korduvalt muudetud.<ref name="Passes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=The Fundamental Law |väljaanne=About Hungary |url=https://2015-2019.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-fundamental-law |vaadatud=2026-10-15}}</ref> <ref name="Passes">{{netiviide |pealkiri=Hungary’s parliament passes amendment of the constitution |väljaanne=CMS |url=https://cms.law/en/hun/legal-updates/hungary-s-parliament-passes-amendment-of-the-constitution |vaadatud=2026-10-15}}</ref> }} [[Kategooria:Ungari]] [[Kategooria:Põhiseadused]] jr2e8irqs1rblhn30qzh6xoo1iq1hun 1 722718 7253764 2026-10-15T19:40:47Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Kui Ungaril on ka varem põhiseadus olnud, siis minu arvates ei sobi algusse kirjutada, et "Ungari põhiseadus võeti Rahvuskogus vastu 18. aprillil 2011", sest see jätab mulje, et varem midagi polnud. ~~~~' 7253764 wikitext text/x-wiki Kui Ungaril on ka varem põhiseadus olnud, siis minu arvates ei sobi algusse kirjutada, et "Ungari põhiseadus võeti Rahvuskogus vastu 18. aprillil 2011", sest see jätab mulje, et varem midagi polnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2026, kell 22:40 (EEST) a0epplm0z7z9kd3l4zkajixmw61orhe 0 722719 7253789 2026-10-15T20:38:32Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Makedoonia renessanss''' (kreeka keeles Μακεδονική Αναγέννηση) on historiograafiline termin, mis tähistab Bütsantsi kultuuri õitsengut 9.–11. sajandil, Makedoonia dünastia (867–1056) valitsusajal pärast 7.–8. sajandi vapustusi ja muutusi. == Arhitektuur == [[File:Μονή Οσίου Λουκά 1290.jpg|thumb|Hosios Loukase kloostri kirikud]] [[File:Istanbul, Bodrum Mosque (Myrelaion).jpg|thumb|Myrelaioni kirik]] File:Nea Moni Monastery M...' 7253789 wikitext text/x-wiki '''Makedoonia renessanss''' (kreeka keeles Μακεδονική Αναγέννηση) on historiograafiline termin, mis tähistab Bütsantsi kultuuri õitsengut 9.–11. sajandil, Makedoonia dünastia (867–1056) valitsusajal pärast 7.–8. sajandi vapustusi ja muutusi. == Arhitektuur == [[File:Μονή Οσίου Λουκά 1290.jpg|thumb|Hosios Loukase kloostri kirikud]] [[File:Istanbul, Bodrum Mosque (Myrelaion).jpg|thumb|Myrelaioni kirik]] [[File:Nea Moni Monastery Mosaics.jpg|thumb|Mosaiik Nea Moni kloostris]] 9. sajandi teisel poolel kujundati kirikuid ümber ja ehitati uusi, näiteks loodi [[Hagia Sophia]]s [[mosaiik]]e, aastatel 876–880 ehitati [[Basileios I]] rajatud [[Konstantinoopoli Nea Ekklesia]] ning 864. aastal valmis [[Pharose Jumalaema kirik]]. Keiserlik ehitustegevus jätkus 10. sajandi alguses [[Myrelaion]]i kiriku- ja paleekompleksi rajamisega ning 10. sajandi lõpu ja 11. sajandi keskpaiga kirikutega [[Néa Moní klooster|Nea Moni]], [[Hosios Loukase klooster|Hosios Loukase]] ja [[Daphni klooster|Daphni kloostrites]]. == Kirjandus ja haridus == Kirjandustegevus elavnaes, näiteks valmis teos "Tseremooniate raamat", mis käsitles valitsemist, diplomaatilisi suhteid naaberriikidega ja muid tolleaegseid tavasid. Haridus tõusis taas au sisse ning Konstantinoopoli ülikoolis tegutsesid sellised õpetlased nagu [[Michael Psellos]], kes kirjutas "Chronographia", ajalookroonika neljateistkümnest Bütsantsi valitsejast. Samal ajal püüti õigusreformidega piirata suurmaaomanike võimu ja nende valduste laienemist; selleks loodi kutseühendused (tsunftid), mis võimaldasid riigil nende kasvu kontrollida, nagu on kirjeldatud "Eparhi raamatus". Teaduse ja matemaatika vallas andis olulise panuse Leo Matemaatik, kes on tuntud ka optilise telegraafi rajamise poolest Konstantinoopolist impeeriumi idaprovintsidesse. Konstantinoopolis asuvas [[Magnaura]] hoones hakkas 849. aastal tegutsema kool Leo Matemaatiku juhtimisel. == Entsüklopedism == [[File:Geoponika 12 1 MS Laur Plut 59 32 f 171v.png|thumb|Lehekülg põllumajanduse alase teose "Geoponika" käsikirjast, fo 171v]] Sel perioodil püüti korrastada ja organiseerida teadmisi kõigis kultuuri- ja haldustegevuse valdkondades. Koostati käsiraamatuid õukonna hierarhia ja halduse, sõjanduse, maksustamise ja põllumajanduse kohta ("Geoponika"). Valmisid teatmeteosed, nagu entsüklopeedia "Suda" ja "Bibliotheca"; loodi Rooma õiguse uusi kodifikatsioone ja kehtestati eeskirju, mis sisalduvad "Eparhi raamatus". Keiser [[Konstantinos VII Porphyrogennetos]] ise koostas kolm entsüklopeedilist teost: "De Administrando Imperio", "De Thematibus" ja "De Ceremoniis". Tähelepanuväärsete mitmekülgsete õpetlaste hulka kuulusid Leo Matemaatik, patriarh Photios ja Arethas Kaisareast. Siiski ei pandud rõhku mitte loovusele, vaid olemasoleva teadmise kopeerimisele ja kogumisele. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsantsi ajalugu]] frxtl351as7vwnguao88t7bozkqu6g0 7253795 7253789 2026-10-15T20:51:30Z Evlper 104506 7253795 wikitext text/x-wiki '''Makedoonia renessanss''' (kreeka keeles Μακεδονική Αναγέννηση) on [[Historiograafia|historiograafiline]] termin, mis tähistab [[Bütsants]]i kultuuri õitsengut 9.–11. sajandil, [[Makedoonia dünastia]] (867–1056) valitsusajal pärast 7.–8. sajandi vapustusi ja muutusi. == Arhitektuur == [[File:Μονή Οσίου Λουκά 1290.jpg|thumb|Hosios Loukase kloostri kirikud]] [[File:Istanbul, Bodrum Mosque (Myrelaion).jpg|thumb|Myrelaioni kirik]] [[File:Nea Moni Monastery Mosaics.jpg|thumb|Mosaiik Nea Moni kloostris]] 9. sajandi teisel poolel kujundati kirikuid ümber ja ehitati uusi, näiteks loodi [[Hagia Sophia]]s [[mosaiik]]e, aastatel 876–880 ehitati [[Basileios I]] rajatud [[Konstantinoopoli Nea Ekklesia]] ning 864. aastal valmis [[Pharose Jumalaema kirik]]. Keiserlik ehitustegevus jätkus 10. sajandi alguses [[Myrelaion]]i kiriku- ja paleekompleksi rajamisega ning 10. sajandi lõpu ja 11. sajandi keskpaiga kirikutega [[Néa Moní klooster|Nea Moni]], [[Hosios Loukase klooster|Hosios Loukase]] ja [[Daphni klooster|Daphni kloostrites]]. == Kirjandus ja haridus == [[Kirjandus]]tegevus elavnes ja [[haridus]] tõusis taas au sisse ning [[Konstantinoopoli ülikool]]is tegutsesid sellised õpetlased nagu [[Michael Psellos]], kes kirjutas "[[Chronographia]]", [[kroonika|ajalookroonika]] neljateistkümnest Bütsantsi valitsejast. Samal ajal püüti [[õigus]][[reform]]idega piirata suurmaaomanike võimu ja nende valduste laienemist; selleks loodi kutseühendused (tsunftid), mis võimaldasid riigil nende kasvu kontrollida, nagu on kirjeldatud "[[Eparhi raamat]]us". [[Teadus]]e ja [[matemaatika]] vallas andis olulise panuse [[Leo Matemaatik]], kes on tuntud ka optilise [[Telegraafside|telegraaf]]i rajamise poolest Konstantinoopolist riigi idaprovintsidesse. Konstantinoopolis asuvas [[Magnaura]] hoones hakkas 849. aastal tegutsema [[kool]] Leo Matemaatiku juhtimisel. == Entsüklopedism == [[File:Geoponika 12 1 MS Laur Plut 59 32 f 171v.png|thumb|Lehekülg põllumajanduse alase teose "Geoponika" käsikirjast, fo 171v]] Sel perioodil püüti korrastada ja organiseerida teadmisi kõigis kultuuri- ja haldustegevuse valdkondades. Koostati käsiraamatuid õukonna hierarhia ja halduse, sõjanduse, maksustamise ja põllumajanduse kohta ("[[Geoponika]]"). Valmisid [[teatmeteos]]ed, nagu [[entsüklopeedia]] "Suda" ja "Bibliotheca"; loodi [[Rooma õigus]]e uusi kodifikatsioone ja kehtestati eeskirju, mis on kirjas "Eparhi raamatus". Keiser [[Konstantinos VII Porphyrogennetos]] ise koostas kolm entsüklopeedilist teost: "Keiserlikust administreerimisest", "Ida ja Lääne teemadest" ja "Tseremooniatest", mis käsitlesid [[Valitsemine|valitsemist]], [[Diplomaatia|diplomaatilisi]] suhteid naaberriikidega ja muid tolleaegseid tavasid. Tähelepanuväärsete mitmekülgsete [[Õpetlane|õpetlaste]] hulka kuulusid Leo Matemaatik, patriarh [[Photios]] ja [[Arethas Kaisareast]]. Siiski ei pandud rõhku mitte loovusele, vaid olemasoleva teadmise kopeerimisele ja kogumisele. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsantsi ajalugu]] 9i903y5xqdomxdbli4yg2tor9kod055 7253796 7253795 2026-10-15T20:51:56Z Evlper 104506 7253796 wikitext text/x-wiki [[File:Μονή Οσίου Λουκά 1290.jpg|thumb|Hosios Loukase kloostri kirikud]] [[File:Istanbul, Bodrum Mosque (Myrelaion).jpg|thumb|Myrelaioni kirik]] [[File:Nea Moni Monastery Mosaics.jpg|thumb|Mosaiik Nea Moni kloostris]] '''Makedoonia renessanss''' (kreeka keeles Μακεδονική Αναγέννηση) on [[Historiograafia|historiograafiline]] termin, mis tähistab [[Bütsants]]i kultuuri õitsengut 9.–11. sajandil, [[Makedoonia dünastia]] (867–1056) valitsusajal pärast 7.–8. sajandi vapustusi ja muutusi. == Arhitektuur == 9. sajandi teisel poolel kujundati kirikuid ümber ja ehitati uusi, näiteks loodi [[Hagia Sophia]]s [[mosaiik]]e, aastatel 876–880 ehitati [[Basileios I]] rajatud [[Konstantinoopoli Nea Ekklesia]] ning 864. aastal valmis [[Pharose Jumalaema kirik]]. Keiserlik ehitustegevus jätkus 10. sajandi alguses [[Myrelaion]]i kiriku- ja paleekompleksi rajamisega ning 10. sajandi lõpu ja 11. sajandi keskpaiga kirikutega [[Néa Moní klooster|Nea Moni]], [[Hosios Loukase klooster|Hosios Loukase]] ja [[Daphni klooster|Daphni kloostrites]]. == Kirjandus ja haridus == [[Kirjandus]]tegevus elavnes ja [[haridus]] tõusis taas au sisse ning [[Konstantinoopoli ülikool]]is tegutsesid sellised õpetlased nagu [[Michael Psellos]], kes kirjutas "[[Chronographia]]", [[kroonika|ajalookroonika]] neljateistkümnest Bütsantsi valitsejast. Samal ajal püüti [[õigus]][[reform]]idega piirata suurmaaomanike võimu ja nende valduste laienemist; selleks loodi kutseühendused (tsunftid), mis võimaldasid riigil nende kasvu kontrollida, nagu on kirjeldatud "[[Eparhi raamat]]us". [[Teadus]]e ja [[matemaatika]] vallas andis olulise panuse [[Leo Matemaatik]], kes on tuntud ka optilise [[Telegraafside|telegraaf]]i rajamise poolest Konstantinoopolist riigi idaprovintsidesse. Konstantinoopolis asuvas [[Magnaura]] hoones hakkas 849. aastal tegutsema [[kool]] Leo Matemaatiku juhtimisel. == Entsüklopedism == [[File:Geoponika 12 1 MS Laur Plut 59 32 f 171v.png|thumb|Lehekülg põllumajanduse alase teose "Geoponika" käsikirjast, fo 171v]] Sel perioodil püüti korrastada ja organiseerida teadmisi kõigis kultuuri- ja haldustegevuse valdkondades. Koostati käsiraamatuid õukonna hierarhia ja halduse, sõjanduse, maksustamise ja põllumajanduse kohta ("[[Geoponika]]"). Valmisid [[teatmeteos]]ed, nagu [[entsüklopeedia]] "Suda" ja "Bibliotheca"; loodi [[Rooma õigus]]e uusi kodifikatsioone ja kehtestati eeskirju, mis on kirjas "Eparhi raamatus". Keiser [[Konstantinos VII Porphyrogennetos]] ise koostas kolm entsüklopeedilist teost: "Keiserlikust administreerimisest", "Ida ja Lääne teemadest" ja "Tseremooniatest", mis käsitlesid [[Valitsemine|valitsemist]], [[Diplomaatia|diplomaatilisi]] suhteid naaberriikidega ja muid tolleaegseid tavasid. Tähelepanuväärsete mitmekülgsete [[Õpetlane|õpetlaste]] hulka kuulusid Leo Matemaatik, patriarh [[Photios]] ja [[Arethas Kaisareast]]. Siiski ei pandud rõhku mitte loovusele, vaid olemasoleva teadmise kopeerimisele ja kogumisele. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsantsi ajalugu]] qiav8tarvdppnvmf3uiizz1u8rnmrxr 7253797 7253796 2026-10-15T20:52:18Z Evlper 104506 7253797 wikitext text/x-wiki [[File:Μονή Οσίου Λουκά 1290.jpg|thumb|Hosios Loukase kloostri kirikud]] [[File:Istanbul, Bodrum Mosque (Myrelaion).jpg|thumb|Myrelaioni kirik]] [[File:Nea Moni Monastery Mosaics.jpg|thumb|Mosaiik Nea Moni kloostris]] '''Makedoonia renessanss''' (kreeka keeles Μακεδονική Αναγέννηση) on [[Historiograafia|historiograafiline]] termin, mis tähistab [[Bütsants]]i kultuuri õitsengut 9.–11. sajandil, [[Makedoonia dünastia]] (867–1056) valitsusajal pärast 7.–8. sajandi vapustusi ja muutusi. == Arhitektuur == 9. sajandi teisel poolel kujundati kirikuid ümber ja ehitati uusi, näiteks loodi [[Hagia Sophia]]s [[mosaiik]]e, aastatel 876–880 ehitati [[Basileios I]] rajatud [[Konstantinoopoli Nea Ekklesia]] ning 864. aastal valmis [[Pharose Jumalaema kirik]]. Keiserlik ehitustegevus jätkus 10. sajandi alguses [[Myrelaion]]i kiriku- ja paleekompleksi rajamisega ning 10. sajandi lõpu ja 11. sajandi keskpaiga kirikutega [[Néa Moní klooster|Nea Moni]], [[Hosios Loukase klooster|Hosios Loukase]] ja [[Daphni klooster|Daphni kloostrites]]. == Kirjandus ja haridus == [[Kirjandus]]tegevus elavnes ja [[haridus]] tõusis taas au sisse ning [[Konstantinoopoli ülikool]]is tegutsesid sellised õpetlased nagu [[Michael Psellos]], kes kirjutas "[[Chronographia]]", [[kroonika|ajalookroonika]] neljateistkümnest Bütsantsi valitsejast. Samal ajal püüti [[õigus]][[reform]]idega piirata suurmaaomanike võimu ja nende valduste laienemist; selleks loodi kutseühendused (tsunftid), mis võimaldasid riigil nende kasvu kontrollida, nagu on kirjeldatud "[[Eparhi raamat]]us". [[Teadus]]e ja [[matemaatika]] vallas andis olulise panuse [[Leo Matemaatik]], kes on tuntud ka optilise [[Telegraafside|telegraaf]]i rajamise poolest Konstantinoopolist riigi idaprovintsidesse. Konstantinoopolis asuvas [[Magnaura]] hoones hakkas 849. aastal tegutsema [[kool]] Leo Matemaatiku juhtimisel. == Entsüklopedism == [[File:Geoponika 12 1 MS Laur Plut 59 32 f 171v.png|thumb|Lehekülg põllumajanduse alase teose "Geoponika" käsikirjast, fo 171v]] Sel perioodil püüti korrastada ja organiseerida teadmisi kõigis kultuuri- ja haldustegevuse valdkondades. Koostati käsiraamatuid õukonna hierarhia ja halduse, sõjanduse, maksustamise ja põllumajanduse kohta ("[[Geoponika]]"). Valmisid [[teatmeteos]]ed, nagu [[entsüklopeedia]] "Suda" ja "Bibliotheca"; loodi [[Rooma õigus]]e uusi kodifikatsioone ja kehtestati eeskirju, mis on kirjas "Eparhi raamatus". Keiser [[Konstantinos VII Porphyrogennetos]] ise koostas kolm entsüklopeedilist teost: "Keiserlikust administreerimisest", "Ida ja Lääne teemadest" ja "Tseremooniatest", mis käsitlesid [[Valitsemine|valitsemist]], [[Diplomaatia|diplomaatilisi]] suhteid naaberriikidega ja muid tolleaegseid tavasid. Tähelepanuväärsete mitmekülgsete [[Õpetlane|õpetlaste]] hulka kuulusid Leo Matemaatik, patriarh [[Photios]] ja [[Arethas Kaisareast]]. Siiski ei pandud rõhku mitte loovusele, vaid olemasoleva teadmise kopeerimisele ja kogumisele. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsants]] 0za8iin7l9eqgnenu4vndpvvirhsmc1 0 722720 7253801 2026-10-15T21:08:21Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: ''''Makaam''' (araabia keeles {{langx|ar|مقام|maqām}}, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia ja iraani traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helikõrgused, helide mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, olulised helid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil...' 7253801 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles {{langx|ar|مقام|maqām}}, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia ja iraani traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helikõrgused, helide mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, olulised helid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv taktide süsteem ja kindel meetrum. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks rust, bayāti) ja karakter. Makaam on mõjuta­nud ka turgi rahvaste muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] 0xmanb4n5b5foa2jwy7ax8coi4czvqk 7253803 7253801 2026-10-15T21:08:58Z Andrus Kallastu 1157 7253803 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles مقام, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia ja iraani traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helikõrgused, helide mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, olulised helid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv taktide süsteem ja kindel meetrum. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks rust, bayāti) ja karakter. Makaam on mõjuta­nud ka turgi rahvaste muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] pab4rwbocjpctyg3r3tsp811p5r5gsj 7253804 7253803 2026-10-15T21:09:56Z Andrus Kallastu 1157 7253804 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles مقام, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia ja iraani traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helide kõrgused, mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, olulised helid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv taktide süsteem ja kindel meetrum. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks rust, bayāti) ja karakter. Makaam on mõjuta­nud ka turgi rahvaste muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] qtmhtrtvj3vo08o7zdwlz9hqicurcqy 7253805 7253804 2026-10-15T21:10:47Z Andrus Kallastu 1157 7253805 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles مقام, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia ja iraani traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helide kõrgused, mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, tuumhelid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv taktide süsteem ja kindel meetrum. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks rust, bayāti) ja karakter. Makaam on mõjuta­nud ka turgi rahvaste muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] f1dm9kzxpar62va9aj15mftv1fvxg1o 7253806 7253805 2026-10-15T21:11:27Z Andrus Kallastu 1157 7253806 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles مقام, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja improvisatsioonitehnika, mis määrab helide kõrgused, mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, tuumhelid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv taktide süsteem ja kindel meetrum. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks rust, bayāti) ja karakter. Makaam on mõjuta­nud ka turgi rahvaste muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] 6g1clhs2jvvx4mn0skvmo5hzgp7tg8f 7253814 7253806 2026-10-15T22:00:00Z Kruusamägi 1530 7253814 wikitext text/x-wiki '''Makaam''' (araabia keeles مقام, ''maqām'', tõus, koht, asukoht, positsioon) on araabia traditsioonilise muusika laad, meloodia tüüp ja [[improvisatsioon (muusika)|improvisatsioonitehnika]], mis määrab [[helikõrgus|helide kõrgused]], mustrid ja muusika arengu. Lisaks laadistruktuurile kannab iga makaam traditsiooni, mis määratleb sellele omased fraasid, tuumhelid, meloodilise arengu ja modulatsiooniprintsiibid. Araabia traditsioonilises muusikas põhinevad makaamil nii kompositsioonid kui ka improvisatsioonid. Makaamidele võib põhineda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Makaam ei määra muusika rütmilist aspekti. Samuti puudub makaamil väljakujunenud, regulaarselt korduv [[takt]]ide süsteem ja kindel [[meetrum]]. Mõnikord võib teatud rütm määrata esitaja stiili, kuid see sõltub tema esitustehnikast ega ole kunagi omane makaamile kui sellisele. Makaami kompositsiooniline aspekt on seotud heliruumi organiseerimisega ja improvisatsiooniline aspekt rütmilis-ajalise struktuuri konstrueerimisega. Makaami vorm on tavaliselt tsükliline, kus instrumentaalosad vahelduvad vokaalsetega. Igal makaamil on oma nimetus (näiteks ''rust'', ''bayāti'') ja karakter. Makaam on mõjutanud ka [[turgi rahvad|turgi rahvaste]] muusikat (aserbaidžaani mugaam). ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/makaam1 Makaam, Eesti Entsüklopeedia 6, 1992] 2t24ckglzvx8dzsgx54njprm48sbeg8 14 722721 7253824 2026-10-15T22:51:47Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Keeletoimetamist ootavad| 2026-10]]' 7253824 wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Keeletoimetamist ootavad| 2026-10]] b3dx8kpdu22e8umkridv05tdf59xri7 0 722722 7253831 2026-10-16T00:49:57Z Rebane450 173683 Furry lehe sünd 7253831 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anthro vixen colored.jpg|pisi|Antropomorfset rebast kujutav ''fursona''.]] '''Furry'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furry - Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/furry/1/est |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> ehk '''furry fänlus''' (inglise keelest; sõna ''furry'' tähendab „karvane”, kasutatakse ka ''furri'' nimetust) on [[Antropomorfism|antropomorfsete]] loomafiguuride ümber kujunenud [[subkultuur]]. ''Furry’''dele on iseloomulik luua endale ''fursona'' (karvane [[persona]]) ehk avatar, mis esindab neid antropomorfse loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furri |url=https://et.wikifur.com/wiki/Furri |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=et.wikifur.com |keel=et}}</ref> Need personad võivad lisaks tuntud loomadele kujutada endast kasutaja loodud fiktiivseid loomi või mütoloogilisi olendeid, mis võivad kanda sellele olendile loodud iseloomulikke jooni alates riietumisest kuni iseloomuomadusteni. Iga ''fursona'' on ainulaadne ning peegeldab sageli kasutaja isiklikku stiili ja isiksuseomadusi. See mitmekesisus võimaldab liikmetel uurida ja väljendada oma isiksuse erinevaid aspekte.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Loomadeks kehastuvate laste subkultuurist. Millal peaks vanem muretsema? {{!}} Sotsiaalkindlustusamet |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/loomadeks-kehastuvate-laste-subkultuurist-millal-peaks-vanem-muretsema |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=sotsiaalkindlustusamet.ee |keel=et}}</ref> ''Fursonast'' omakorda võidakse teha päris elu kostüüm ehk ''fursuit'' (karvane ülikond)'','' mida kantakse niisama või siis [[Konvent|konventidel]]. Esimeseks ''furry''-konventiks loetakse 1989. aastal USAs toimunud ConFurence Zerot, kuigi antropomorfsete loomade kujutamine oli kultuuris ja kirjanduses eksisteerinud ka varem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-16 |pealkiri=Hästi hoitud saladus: furry’d ehk Inimesed karvase maski taga |url=https://parnu.postimees.ee/6546136/hasti-hoitud-saladus-furry-d-ehk-inimesed-karvase-maski-taga |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Interneti areng on soodustanud ''furry fandomi'' liikmete omavahelist suhtlust ja kogukonna kujunemist. Veebisaitidel ja suhtlusplatvormidel, nagu [[DeviantART|DeviantArt]], [[Fur Affinity]] ja [[Telegram (tarkvara)|Telegram]], jagavad ''furry’d'' oma ''fursonadest'' taustalugusid ja kunsti ning tellivad kunstnikelt oma ''fursonadest'' kunstiteoseid.<ref>{{Viide |pealkiri=Furry fandom |kuupäev=2026-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Furry_fandom&oldid=1380099350 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> ''Furry’''dega käivad kaasa tihti ka müüdid ja väärarusaamad. Näiteks et ''furry''<nowiki/>'d käituvad nagu loomad igapäevaelus või et see kogukond on seotud ebasobivate tegevustega. Enamik ''furry’''sid lükkab need müüdid ümber, rõhutades, et nende huvi keskendub loovusele ja sõprusele, mitte sobimatule käitumisele.<ref name=":1" /> Tihti aetakse ''furry''’sid sassi [[Kvadroobik|kvadroobikutega]]. Kvadroobikud on isikud, kes liiguvad loomi jäljendades neljakäpukil, kasutades sageli maske ja sabasid. Need rühmad ei välista teineteist: inimene võib olla korraga nii ''furry'' kui ka kvadroobik. Samuti ei tähenda loomakostüümi kandmine või neljakäpukil liikumine iseenesest seda, et inimene peaks end loomaks. Selles osas erinevad nad mõlemad ka ''therian''’itest, kes tunnetavad end mitteinimliku loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Experts unpack ‘quadrobics’, the fitness trend that claims leaping around on all fours will make you fit |url=https://www.unsw.edu.au/newsroom/news/2025/10/experts-unpack-quadrobics-the-fitness-trend-that-claims-leaping-around-on-all-fours-will-make-you-fit |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=UNSW Sites |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://et.wikifur.com/wiki/Esileht WikiFur Eesti] - vaba entsüklopeedia, mis on loodud ''furry’''de poolt * [https://furryest.org/ FurryEST] - Eestis toimuv iga-aastane ''furry'' konvent ccs8kjmx7ono4lhyn9i8c6lqkffzumt 7253832 7253831 2026-10-16T00:57:06Z Rebane450 173683 väike täpsustus nimede osas 7253832 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anthro vixen colored.jpg|pisi|Antropomorfset rebast kujutav ''fursona''.]] '''Furry'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furry - Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/furry/1/est |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> ehk '''furry fänlus''' (inglise keeles ''furry fandom;'' sõna ''furry'' tähendab „karvane”, kasutusel on ka eestipärane nimetus ''furri'') on [[Antropomorfism|antropomorfsete]] loomafiguuride ümber kujunenud [[subkultuur]]. ''Furry’''dele on iseloomulik luua endale ''fursona'' (karvane [[persona]]) ehk avatar, mis esindab neid antropomorfse loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furri |url=https://et.wikifur.com/wiki/Furri |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=et.wikifur.com |keel=et}}</ref> Need personad võivad lisaks tuntud loomadele kujutada endast kasutaja loodud fiktiivseid loomi või mütoloogilisi olendeid, mis võivad kanda sellele olendile loodud iseloomulikke jooni alates riietumisest kuni iseloomuomadusteni. Iga ''fursona'' on ainulaadne ning peegeldab sageli kasutaja isiklikku stiili ja isiksuseomadusi. See mitmekesisus võimaldab liikmetel uurida ja väljendada oma isiksuse erinevaid aspekte.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Loomadeks kehastuvate laste subkultuurist. Millal peaks vanem muretsema? {{!}} Sotsiaalkindlustusamet |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/loomadeks-kehastuvate-laste-subkultuurist-millal-peaks-vanem-muretsema |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=sotsiaalkindlustusamet.ee |keel=et}}</ref> ''Fursonast'' omakorda võidakse teha päris elu kostüüm ehk ''fursuit'' (karvane ülikond)'','' mida kantakse niisama või siis [[Konvent|konventidel]]. Esimeseks ''furry''-konventiks loetakse 1989. aastal USAs toimunud ConFurence Zerot, kuigi antropomorfsete loomade kujutamine oli kultuuris ja kirjanduses eksisteerinud ka varem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-16 |pealkiri=Hästi hoitud saladus: furry’d ehk Inimesed karvase maski taga |url=https://parnu.postimees.ee/6546136/hasti-hoitud-saladus-furry-d-ehk-inimesed-karvase-maski-taga |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Interneti areng on soodustanud ''furry fandomi'' liikmete omavahelist suhtlust ja kogukonna kujunemist. Veebisaitidel ja suhtlusplatvormidel, nagu [[DeviantART|DeviantArt]], [[Fur Affinity]] ja [[Telegram (tarkvara)|Telegram]], jagavad ''furry’d'' oma ''fursonadest'' taustalugusid ja kunsti ning tellivad kunstnikelt oma ''fursonadest'' kunstiteoseid.<ref>{{Viide |pealkiri=Furry fandom |kuupäev=2026-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Furry_fandom&oldid=1380099350 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> ''Furry’''dega käivad kaasa tihti ka müüdid ja väärarusaamad. Näiteks et ''furry''<nowiki/>'d käituvad nagu loomad igapäevaelus või et see kogukond on seotud ebasobivate tegevustega. Enamik ''furry’''sid lükkab need müüdid ümber, rõhutades, et nende huvi keskendub loovusele ja sõprusele, mitte sobimatule käitumisele.<ref name=":1" /> Tihti aetakse ''furry''’sid sassi [[Kvadroobik|kvadroobikutega]]. Kvadroobikud on isikud, kes liiguvad loomi jäljendades neljakäpukil, kasutades sageli maske ja sabasid. Need rühmad ei välista teineteist: inimene võib olla korraga nii ''furry'' kui ka kvadroobik. Samuti ei tähenda loomakostüümi kandmine või neljakäpukil liikumine iseenesest seda, et inimene peaks end loomaks. Selles osas erinevad nad mõlemad ka ''therian''’itest, kes tunnetavad end mitteinimliku loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Experts unpack ‘quadrobics’, the fitness trend that claims leaping around on all fours will make you fit |url=https://www.unsw.edu.au/newsroom/news/2025/10/experts-unpack-quadrobics-the-fitness-trend-that-claims-leaping-around-on-all-fours-will-make-you-fit |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=UNSW Sites |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://et.wikifur.com/wiki/Esileht WikiFur Eesti] - vaba entsüklopeedia, mis on loodud ''furry’''de poolt * [https://furryest.org/ FurryEST] - Eestis toimuv iga-aastane ''furry'' konvent c92v85p1ftgn568n2sgs0yps6qgoi95 7253833 7253832 2026-10-16T00:59:16Z Rebane450 173683 7253833 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anthro vixen colored.jpg|pisi|Antropomorfset rebast kujutav ''fursona''.]] '''Furry'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furry - Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/furry/1/est |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> ehk '''furry fänlus''' (inglise keeles ''furry fandom;'' sõna ''furry'' tähendab „karvane”, kasutusel on ka eestipärane nimetus ''furri'') on [[Antropomorfism|antropomorfsete]] loomafiguuride ümber kujunenud [[subkultuur]]. ''Furry’''dele on iseloomulik luua endale ''fursona'' (karvane [[persona]]) ehk avatar, mis esindab neid antropomorfse loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furri |url=https://et.wikifur.com/wiki/Furri |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=et.wikifur.com |keel=et}}</ref> Need personad võivad lisaks tuntud loomadele kujutada endast kasutaja loodud fiktiivseid loomi või mütoloogilisi olendeid, mis võivad kanda sellele olendile loodud iseloomulikke jooni alates riietumisest kuni iseloomuomadusteni. Iga ''fursona'' on ainulaadne ning peegeldab sageli kasutaja isiklikku stiili ja isiksuseomadusi. See mitmekesisus võimaldab liikmetel uurida ja väljendada oma isiksuse erinevaid aspekte.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Loomadeks kehastuvate laste subkultuurist. Millal peaks vanem muretsema? {{!}} Sotsiaalkindlustusamet |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/loomadeks-kehastuvate-laste-subkultuurist-millal-peaks-vanem-muretsema |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=sotsiaalkindlustusamet.ee |keel=et}}</ref> ''Fursonast'' omakorda võidakse teha päris elu kostüüm ehk ''fursuit'' (karvane ülikond)'','' mida kantakse niisama või siis [[Konvent|konventidel]]. Esimeseks ''furry''-konventiks loetakse 1989. aastal USAs toimunud ConFurence Zerot, kuigi antropomorfsete loomade kujutamine oli kultuuris ja kirjanduses eksisteerinud ka varem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-16 |pealkiri=Hästi hoitud saladus: furry’d ehk Inimesed karvase maski taga |url=https://parnu.postimees.ee/6546136/hasti-hoitud-saladus-furry-d-ehk-inimesed-karvase-maski-taga |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Interneti areng on soodustanud ''furry fandomi'' liikmete omavahelist suhtlust ja kogukonna kujunemist. Veebisaitidel ja suhtlusplatvormidel, nagu [[DeviantART|DeviantArt]], [[Fur Affinity]] ja [[Telegram (tarkvara)|Telegram]], jagavad ''furry’d'' oma ''fursonadest'' taustalugusid ja kunsti ning tellivad kunstnikelt oma ''fursonadest'' kunstiteoseid.<ref>{{Viide |pealkiri=Furry fandom |kuupäev=2026-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Furry_fandom&oldid=1380099350 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> ''Furry’''dega käivad kaasa tihti ka müüdid ja väärarusaamad. Näiteks et ''furry'''d käituvad nagu loomad igapäevaelus või et see kogukond on seotud ebasobivate tegevustega. Enamik ''furry’''sid lükkab need müüdid ümber, rõhutades, et nende huvi keskendub loovusele ja sõprusele, mitte sobimatule käitumisele.<ref name=":1" /> Tihti aetakse ''furry’''sid sassi [[Kvadroobik|kvadroobikutega]]. Kvadroobikud on isikud, kes liiguvad loomi jäljendades neljakäpukil, kasutades sageli maske ja sabasid. Need rühmad ei välista teineteist: inimene võib olla korraga nii ''furry'' kui ka kvadroobik. Samuti ei tähenda loomakostüümi kandmine või neljakäpukil liikumine iseenesest seda, et inimene peaks end loomaks. Selles osas erinevad nad mõlemad ka ''therian''’itest, kes tunnetavad end mitteinimliku loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Experts unpack ‘quadrobics’, the fitness trend that claims leaping around on all fours will make you fit |url=https://www.unsw.edu.au/newsroom/news/2025/10/experts-unpack-quadrobics-the-fitness-trend-that-claims-leaping-around-on-all-fours-will-make-you-fit |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=UNSW Sites |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://et.wikifur.com/wiki/Esileht WikiFur Eesti] - vaba entsüklopeedia, mis on loodud ''furry’''de poolt * [https://furryest.org/ FurryEST] - Eestis toimuv iga-aastane ''furry'' konvent 908x7fke7gsz2ab6r8dvhhdecagovos 7253834 7253833 2026-10-16T01:03:23Z Rebane450 173683 viimased linkimised 7253834 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anthro vixen colored.jpg|pisi|Antropomorfset rebast kujutav ''fursona''.]] '''Furry'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furry - Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/furry/1/est |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> ehk '''furry fänlus''' (inglise keeles ''furry fandom;'' sõna ''furry'' tähendab „karvane”, kasutusel on ka eestipärane nimetus ''furri'') on [[Antropomorfism|antropomorfsete]] loomafiguuride ümber kujunenud [[subkultuur]]. ''Furry’''dele on iseloomulik luua endale ''[[fursona]]'' (karvane [[persona]]) ehk avatar, mis esindab neid antropomorfse loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furri |url=https://et.wikifur.com/wiki/Furri |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=et.wikifur.com |keel=et}}</ref> Need personad võivad lisaks tuntud loomadele kujutada endast kasutaja loodud fiktiivseid loomi või mütoloogilisi olendeid, mis võivad kanda sellele olendile loodud iseloomulikke jooni alates riietumisest kuni iseloomuomadusteni. Iga ''fursona'' on ainulaadne ning peegeldab sageli kasutaja isiklikku stiili ja isiksuseomadusi. See mitmekesisus võimaldab liikmetel uurida ja väljendada oma isiksuse erinevaid aspekte.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Loomadeks kehastuvate laste subkultuurist. Millal peaks vanem muretsema? {{!}} Sotsiaalkindlustusamet |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/loomadeks-kehastuvate-laste-subkultuurist-millal-peaks-vanem-muretsema |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=sotsiaalkindlustusamet.ee |keel=et}}</ref> ''Fursonast'' omakorda võidakse teha päris elu kostüüm ehk ''[[fursuit]]'' (karvane ülikond)'','' mida kantakse niisama või siis [[Konvent|konventidel]]. Esimeseks ''furry''-konventiks loetakse 1989. aastal USAs toimunud [[ConFurence 0|ConFurence Zerot]], kuigi antropomorfsete loomade kujutamine oli kultuuris ja kirjanduses eksisteerinud ka varem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-16 |pealkiri=Hästi hoitud saladus: furry’d ehk Inimesed karvase maski taga |url=https://parnu.postimees.ee/6546136/hasti-hoitud-saladus-furry-d-ehk-inimesed-karvase-maski-taga |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Interneti areng on soodustanud ''furry fandomi'' liikmete omavahelist suhtlust ja kogukonna kujunemist. Veebisaitidel ja suhtlusplatvormidel, nagu [[DeviantART|DeviantArt]], [[Fur Affinity]] ja [[Telegram (tarkvara)|Telegram]], jagavad ''furry’d'' oma ''fursonadest'' taustalugusid ja kunsti ning tellivad kunstnikelt oma ''fursonadest'' kunstiteoseid.<ref>{{Viide |pealkiri=Furry fandom |kuupäev=2026-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Furry_fandom&oldid=1380099350 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-10-16}}</ref> ''Furry’''dega käivad kaasa tihti ka müüdid ja väärarusaamad. Näiteks et ''furry'''d käituvad nagu loomad igapäevaelus või et see kogukond on seotud ebasobivate tegevustega. Enamik ''furry’''sid lükkab need müüdid ümber, rõhutades, et nende huvi keskendub loovusele ja sõprusele, mitte sobimatule käitumisele.<ref name=":1" /> Tihti aetakse ''furry’''sid sassi [[Kvadroobik|kvadroobikutega]]. Kvadroobikud on isikud, kes liiguvad loomi jäljendades neljakäpukil, kasutades sageli maske ja sabasid. Need rühmad ei välista teineteist: inimene võib olla korraga nii ''furry'' kui ka kvadroobik. Samuti ei tähenda loomakostüümi kandmine või neljakäpukil liikumine iseenesest seda, et inimene peaks end loomaks. Selles osas erinevad nad mõlemad ka ''[[therian]]''’itest, kes tunnetavad end mitteinimliku loomana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Experts unpack ‘quadrobics’, the fitness trend that claims leaping around on all fours will make you fit |url=https://www.unsw.edu.au/newsroom/news/2025/10/experts-unpack-quadrobics-the-fitness-trend-that-claims-leaping-around-on-all-fours-will-make-you-fit |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=UNSW Sites |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://et.wikifur.com/wiki/Esileht WikiFur Eesti] - vaba entsüklopeedia, mis on loodud ''furry’''de poolt * [https://furryest.org/ FurryEST] - Eestis toimuv iga-aastane ''furry'' konvent 5am4l04ipf2ylusbkws6q65fv23me4b 0 722724 7253959 2026-10-16T08:30:11Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: '* [[ Henry Ward Poole ]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[ Eugène Ysaÿe ]] (Belgia, USA, 1858–1931) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[ Ferruccio Busoni ]] (Itaalia, Saksamaa, 1866–1924) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[ Charles Ives ]] (USA, 1874–1954)...' 7253959 wikitext text/x-wiki * [[ Henry Ward Poole ]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[ Eugène Ysaÿe ]] (Belgia, USA, 1858–1931) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[ Ferruccio Busoni ]] (Itaalia, Saksamaa, 1866–1924) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[ Charles Ives ]] (USA, 1874–1954) – kasutas veerandtoone. * [[ Julián Carrillo ]] (Mehhiko, 1875–1965) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Béla Bartók ]] (Ungari, 1881–1945) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[ George Enescu ]] (Rumeenia, Prantsusmaa, 1881–1955) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[ Karol Szymanowski ]] (Poola, 1882–1937) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915). * [[ Percy Grainger ]] (Austraalia, 1882–1961) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[ Edgard Varèse ]] (Prantsusmaa, USA, 1883–1965). * [[ Luigi Russolo ]] (Itaalia, 1885–1947) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[ Mildred Couper ]] (USA, 1887–1974) – kasutas veerandtoone. * [[ Alois Hába ]] (Tšehhoslovakkia, 1893–1973) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Ivan Wyschnegradsky ]] (Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa, 1893–1979) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Mordecai Sandberg ]] (Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada, 1897–1973). * [[ Harry Partch ]] (USA, 1901–1974) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[ Eivind Groven ]] (Norra, 1901–1977) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[ Giacinto Scelsi ]] (Itaalia, 1905–1988) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[ Henk Badings ]] (Holland, 1907–1987) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[ Maurice Ohana ]] (Prantsusmaa, 1913–1992) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus). * [[ Lou Harrison ]] (USA, 1917–2003) – kasutas puhast häälestust. * [[ Ivor Darreg ]] (USA, 1917–1994). * [[ Jean-Étienne Marie ]] (Prantsusmaa, 1919–1989) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[ Franz Richter Herf ]] (Austria, 1920–1989) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[ Iannis Xenakis ]] (Kreeka, Prantsusmaa, 1922–2001) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[ György Ligeti ]] (Ungari, 1923–2006) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[ Luigi Nono ]] (Itaalia, 1924–1990) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[ Claude Ballif ]] (Prantsusmaa, 1924–2004) – kasutas veerandtoone. * [[ Tui St. George Tucker ]] (1924–2004). * [[ Pierre Boulez ]] (Prantsusmaa, 1925–2016) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[ Ben Johnston ]] (USA, 1926–2019) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[ Joe Maneri ]] (USA, 1927–2009). * [[ Karlheinz Stockhausen ]] (Saksamaa, 1928–2007) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[ Ezra Sims ]] (USA, 1928–2015) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[ Erv Wilson ]] (1928–2016). * [[ Carlton Gamer ]] (USA, 1929–2023) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Alvin Lucier ]] (USA, 1931–2021). * [[ Joel Mandelbaum ]] (USA, sünd. 1932). * [[ Krzysztof Penderecki ]] (Poola, 1933–2020) – kasutas veerandtoone. * [[ Easley Blackwood ]] (1933–2023). * [[ Alain Bancquart ]] (Prantsusmaa, sünd. 1934) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[ James Tenney ]] (USA, 1934–2006) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[ Terry Riley ]] (USA, sünd. 1935) – kasutas puhast häälestust. * [[ La Monte Young ]] (USA, sünd. 1935) – kasutas puhast häälestust. * [[ John Corigliano ]] (USA, sünd. 1938) – kasutas veerandtoone. * [[ Douglas Leedy ]] (sünd. 1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[ Wendy Carlos ]] (USA, sünd. 1939) – kasutas mitteoktaveeruvaid heliridu. * [[ Bruce Mather ]] (Kanada, sünd. 1939) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Brian Ferneyhough ]] (Suurbritannia, sünd. 1943) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988). * [[ Jukka Tiensuu ]] (Soome, sünd. 1948) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[ Hans-Joachim Koellreutter ]] (Brasiilia, 1915–2005). * [[ Clarence Barlow ]] (1945–2023). * [[ Gérard Grisey ]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[ Max Méreaux ]] (sünd. 1946). * [[ Michael Tilson Thomas ]] (sünd. 1944). * [[ Tristan Murail ]] (sünd. 1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[ Glenn Branca ]] (1948–2018). * [[ Elizabeth Brown ]] (sünd. 1953). * [[ Claude Vivier ]] (1948–1983). * [[ Dean Drummond ]] (1949–2013). * [[ Greg Schiemer ]] (sünd. 1949). * [[ Lasse Thoresen ]] (sünd. 1949). * [[ Warren Burt ]] (sünd. 1949). * [[ Manfred Stahnke ]] (sünd. 1951). * [[ James Erber ]] (sünd. 1951) – kasutas veerandtoone. * [[ Rhys Chatham ]] (sünd. 1952). * [[ Kraig Grady ]] (sünd. 1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[ David First ]] (sünd. 1953). * [[ Georg Friedrich ]] Haas (sünd. 1953). * [[ James Wood ]] (sünd. 1953). * [[ Pascale Criton ]] (sünd. 1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[ Paul Dirmeikis ]] (sünd. 1954). * [[ Stephen James Taylor ]] (sünd. 1954). * [[ Pascal Dusapin ]] (sünd. 1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[ Kyle Gann ]] (sünd. 1955). * [[ Johnny Reinhard ]] (sünd. 1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[ Dave Soldier ]] (sünd. 1956). * [[ Eric Mandat ]] (sünd. 1957). * [[ Erling Wold ]] (sünd. 1958). * [[ Michael Bach Bachtischa ]] (sünd. 1958). * [[ Lucio Garau ]] (sünd. (sünd. 1959). * [[ Michael Harrison ]] (sünd. (sünd. 1959) – kasutas puhast häälestust. * [[ Martin Smolka ]] (sünd. (sünd. 1959). * [[ Richard Barrett ]] (sünd. (sünd. 1959). * [[ Georg Hajdu ]] (sünd. (sünd. 1960). * [[ William Susman ]] (sünd. (sünd. 1960). * [[ François Paris ]] (sünd. (sünd. 1961). * [[ Franklin Cox ]] (sünd. (sünd. 1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[ Daniel James Wolf ]] (sünd. 1961). * [[ Claus-Steffen Mahnkopf ]] (sünd. 1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[ Harold Fortuin ]] (sünd. 1964). * [[ Marc Sabat ]] (sünd. 1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit). * [[ Georges Lentz ]] (sünd. 1965). * [[ Jeffrey Ching ]] (sünd. 1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[ Geoff Smith ]] (sünd. 1966). * [[ Peter Thoegersen ]] (sünd. 1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[ Trey Spruance ]] (sünd. 1969). * [[ Elaine Walker ]] (sünd. 1969). * [[ Enno Poppe ]] (sünd. 1969). * [[ Richard David James ]] (sünd. 1971). Tuntud ka kui Aphex Twin * [[ Paweł Mykietyn ]] (sünd. 1971). * [[ Yitzhak Yedid ]] (sünd. 1971). * [[ Fabio Costa ]] (sünd. 1971). * [[ Yuri Landman ]] (sünd. 1973). * [[ Kristoffer Zegers ]] (sünd. 1973). * [[ Karola Obermueller ]] (sünd. 1977). * [[ Dongryul Lee ]] (sünd. 1978). * [[ Martin Suckling ]] (sünd. 1981). * [[ Saman Samadi ]] (sünd. 1984). * [[ Taylor Brook ]] (sünd. 1985). * [[ Michael Waller ]] (sünd. 1985). * [[ Mick Gordon ]] (sünd. 1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[ Sean Archibald ]] (sünd. 1988). Tuntud ka kui Sevish * [[ Seppe Gebruers ]] (sünd. 1990). * [[ Robin Haigh ]] (sünd. 1993). * [[ Jacob Collier ]] (sünd. 1994). * [[ Mordecai Sandberg ]] (1897–1973). * [[ Christiaan Huygens ]] (1629–1695). * [[ Julián Carrillo ]] (1875–1965). * [[ Adriaan Daniël Fokker ]] (1887–1972). * [[ Ivan Wyschnegradsky ]] (1893–1979). * [[ Joseph Yasser ]] (1893–1981). * [[ Alois Hába ]] (1893–1973). * [[ Harry Partch ]] (1901–1974). * [[ Alain Daniélou ]] (1907–1994). * [[ Jean-Étienne Marie ]] (1917–1989). * [[ Erv Wilson ]] (1928–2016). * [[ Carlton Gamer ]] (1929–2023). * [[ Joel Mandelbaum ]] (sünd. 1932). * [[ James Tenney ]] (1934–2006). * [[ Seppe Gebruers ]] (sünd. 1990). * [[ Tom Zé ]] (sünd. 1936). * [[ Clarence Barlow ]] (1945–2023). * [[ Valeri Brainin ]] (sünd. 1948). * [[ Jacques Dudon ]] (sünd. 1951). * [[ William Sethares ]] (sünd. 1955). * [[ Georg Hajdu ]] (sünd. 1960). * [[ Bob Gilmore ]] (1961–2015). * [[ Marc Sabat ]] (sünd. 1965). * [[ Mathius Shadow-Sky ]] (sünd. 1961). lk1fl5nhzfgkf2ohlvawpmytatm4jso 7253965 7253959 2026-10-16T08:32:46Z Andrus Kallastu 1157 7253965 wikitext text/x-wiki * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Eugène Ysaÿe]] (Belgia, USA, 1858–1931) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (Itaalia, Saksamaa, 1866–1924) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Charles Ives]] (USA, 1874–1954) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (Mehhiko, 1875–1965) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (Ungari, 1881–1945) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (Rumeenia, Prantsusmaa, 1881–1955) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (Poola, 1882–1937) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915). * [[Percy Grainger]] (Austraalia, 1882–1961) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (Prantsusmaa, USA, 1883–1965). * [[Luigi Russolo]] (Itaalia, 1885–1947) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (USA, 1887–1974) – kasutas veerandtoone. * [[Alois Hába]] (Tšehhoslovakkia, 1893–1973) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa, 1893–1979) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Mordecai Sandberg]] (Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada, 1897–1973). * [[Harry Partch]] (USA, 1901–1974) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (Norra, 1901–1977) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (Itaalia, 1905–1988) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (Holland, 1907–1987) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Maurice Ohana]] (Prantsusmaa, 1913–1992) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus). * [[Lou Harrison]] (USA, 1917–2003) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (USA, 1917–1994). * [[Jean-Étienne Marie]] (Prantsusmaa, 1919–1989) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (Austria, 1920–1989) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (Kreeka, Prantsusmaa, 1922–2001) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (Ungari, 1923–2006) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (Itaalia, 1924–1990) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (Prantsusmaa, 1924–2004) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004). * [[Pierre Boulez]] (Prantsusmaa, 1925–2016) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (USA, 1926–2019) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] (USA, 1927–2009). * [[Karlheinz Stockhausen]] (Saksamaa, 1928–2007) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (USA, 1928–2015) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016). * [[Carlton Gamer]] (USA, 1929–2023) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (USA, 1931–2021). * [[Joel Mandelbaum]] (USA, sünd. 1932). * [[Krzysztof Penderecki]] (Poola, 1933–2020) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023). * [[Alain Bancquart]] (Prantsusmaa, sünd. 1934) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (USA, 1934–2006) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Terry Riley]] (USA, sünd. 1935) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (USA, sünd. 1935) – kasutas puhast häälestust. * [[John Corigliano]] (USA, sünd. 1938) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (sünd. 1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] (USA, sünd. 1939) – kasutas mitteoktaveeruvaid heliridu. * [[Bruce Mather]] (Kanada, sünd. 1939) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (Suurbritannia, sünd. 1943) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988). * [[Jukka Tiensuu]] (Soome, sünd. 1948) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (Brasiilia, 1915–2005). * [[Clarence Barlow]] (1945–2023). * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (sünd. 1946). * [[Michael Tilson Thomas]] (sünd. 1944). * [[Tristan Murail]] (sünd. 1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Glenn Branca]] (1948–2018). * [[Elizabeth Brown]] (sünd. 1953). * [[Claude Vivier]] (1948–1983). * [[Dean Drummond]] (1949–2013). * [[Greg Schiemer]] (sünd. 1949). * [[Lasse Thoresen]] (sünd. 1949). * [[Warren Burt]] (sünd. 1949). * [[Manfred Stahnke]] (sünd. 1951). * [[James Erber]] (sünd. 1951) – kasutas veerandtoone. * [[Rhys Chatham]] (sünd. 1952). * [[Kraig Grady]] (sünd. 1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (sünd. 1953). * [[Georg Friedrich]] Haas (sünd. 1953). * [[James Wood]] (sünd. 1953). * [[Pascale Criton]] (sünd. 1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (sünd. 1954). * [[Stephen James Taylor]] (sünd. 1954). * [[Pascal Dusapin]] (sünd. 1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (sünd. 1955). * [[Johnny Reinhard]] (sünd. 1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (sünd. 1956). * [[Eric Mandat]] (sünd. 1957). * [[Erling Wold]] (sünd. 1958). * [[Michael Bach Bachtischa]] (sünd. 1958). * [[Lucio Garau]] (sünd. (sünd. 1959). * [[Michael Harrison]] (sünd. (sünd. 1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (sünd. (sünd. 1959). * [[Richard Barrett]] (sünd. (sünd. 1959). * [[Georg Hajdu]] (sünd. (sünd. 1960). * [[William Susman]] (sünd. (sünd. 1960). * [[François Paris]] (sünd. (sünd. 1961). * [[Franklin Cox]] (sünd. (sünd. 1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (sünd. 1961). * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (sünd. 1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Harold Fortuin]] (sünd. 1964). * [[Marc Sabat]] (sünd. 1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit). * [[Georges Lentz]] (sünd. 1965). * [[Jeffrey Ching]] (sünd. 1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (sünd. 1966). * [[Peter Thoegersen]] (sünd. 1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (sünd. 1969). * [[Elaine Walker]] (sünd. 1969). * [[Enno Poppe]] (sünd. 1969). * [[Richard David James]] (sünd. 1971). Tuntud ka kui Aphex Twin * [[Paweł Mykietyn]] (sünd. 1971). * [[Yitzhak Yedid]] (sünd. 1971). * [[Fabio Costa]] (sünd. 1971). * [[Yuri Landman]] (sünd. 1973). * [[Kristoffer Zegers]] (sünd. 1973). * [[Karola Obermueller]] (sünd. 1977). * [[Dongryul Lee]] (sünd. 1978). * [[Martin Suckling]] (sünd. 1981). * [[Saman Samadi]] (sünd. 1984). * [[Taylor Brook]] (sünd. 1985). * [[Michael Waller]] (sünd. 1985). * [[Mick Gordon]] (sünd. 1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Sean Archibald]] (sünd. 1988). Tuntud ka kui Sevish * [[Seppe Gebruers]] (sünd. 1990). * [[Robin Haigh]] (sünd. 1993). * [[Jacob Collier]] (sünd. 1994). * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973). * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695). * [[Julián Carrillo]] (1875–1965). * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972). * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979). * [[Joseph Yasser]] (1893–1981). * [[Alois Hába]] (1893–1973). * [[Harry Partch]] (1901–1974). * [[Alain Daniélou]] (1907–1994). * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989). * [[Erv Wilson]] (1928–2016). * [[Carlton Gamer]] (1929–2023). * [[Joel Mandelbaum]] (sünd. 1932). * [[James Tenney]] (1934–2006). * [[Seppe Gebruers]] (sünd. 1990). * [[Tom Zé]] (sünd. 1936). * [[Clarence Barlow]] (1945–2023). * [[Valeri Brainin]] (sünd. 1948). * [[Jacques Dudon]] (sünd. 1951). * [[William Sethares]] (sünd. 1955). * [[Georg Hajdu]] (sünd. 1960). * [[Bob Gilmore]] (1961–2015). * [[Marc Sabat]] (sünd. 1965). * [[Mathius Shadow-Sky]] (sünd. 1961). 2syzfsijjqw96o46j9p0umdoaf6cs4z 0 722725 7253974 2026-10-16T08:38:36Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Surnud meeste rünnak]] 7253974 wikitext text/x-wiki #suuna [[surnud meeste rünnak]] s9msqzuw2683724f4fv1akcdfcgseuf 1 722726 7253976 2026-10-16T08:40:07Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Võib-olla "surnute rünnak" oleks parem. --~~~~' 7253976 wikitext text/x-wiki Võib-olla "surnute rünnak" oleks parem. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 11:40 (EEST) 1kkq1yfl0jc47jzdtqyaol1secpqqas 0 722727 7253982 2026-10-16T08:50:55Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ri Yong-ho (poliitik)]] pealkirja [[Ri Yong-ho]] alla 7253982 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ri Yong-ho]] porthv34lycz98jb3kft1cp7nk0xsty 0 722728 7253986 2026-10-16T09:02:50Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Shane Byrne (mootorrattur)]] pealkirja [[Shane Byrne]] alla 7253986 wikitext text/x-wiki #suuna [[Shane Byrne]] s1wr7sc5z7dfed0u6q290q1hkjl97eu 1 722729 7253988 2026-10-16T09:07:26Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Artiklit on hoopis kärbitud. --~~~~' 7253988 wikitext text/x-wiki Artiklit on hoopis kärbitud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 12:07 (EEST) 066pjlnnhzydaqb0p861qorgrmsejab 0 722730 7253995 2026-10-16T09:18:28Z ~2026-55447-74 239862 Uus lehekülg: ' '''Francesca Romana Elisei''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1978]] [[Rooma]]s) on [[Itaalia]] ajakirjanik ja telesaatejuht. == Karjäär == Ta alustas ajakirjanduslikku tegevust ajalehe ''Il Messaggero'' Umbria toimetuses. 2004. aastal võeti ta vastu Perugias asuvasse Rai raadio- ja televisioonikaubanduse kooli (''Scuola di Giornalismo Radiotelevisivo''). Alates 2007. aastast on ta professionaalne ajakirjanik. Ta on teinud koostööd mitmete meediaväljaannetega, sealhulga...' 7253995 wikitext text/x-wiki '''Francesca Romana Elisei''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1978]] [[Rooma]]s) on [[Itaalia]] ajakirjanik ja telesaatejuht. == Karjäär == Ta alustas ajakirjanduslikku tegevust ajalehe ''Il Messaggero'' Umbria toimetuses. 2004. aastal võeti ta vastu Perugias asuvasse Rai raadio- ja televisioonikaubanduse kooli (''Scuola di Giornalismo Radiotelevisivo''). Alates 2007. aastast on ta professionaalne ajakirjanik. Ta on teinud koostööd mitmete meediaväljaannetega, sealhulgas ''la Repubblica'', Giornale Radio Rai ja Sky TG24. 2007. aastal töötas ta Michele Santoro saate ''Annozero'' toimetuses. Alates 2008. aastast töötab ta riiklikus ringhäälingus [[RAI]] telekanali [[TG2]] uudistetoimetuses, kus ta on töötanud nii korrespondendi kui ka saatekülalisena ja uudisteankruna. Ta on juhtinud ka saateid ''TG2 Post'' (2019) ja ''Titolo V'' (2020–2021). == Isiklikku == Elisei abiellus 21. septembril 2024 Assisis kuraatori ja arhitekti Joseph Grimaga. Varem oli ta abielus Carlo Cianettiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.telegiornaliste.com/schede/francesca_romana_elisei.htm Francesca Romana Elisei profiil] lehel Telegiornaliste.com [[Kategooria:Itaalia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] {{pisinupp}} hz379xuat9v5c7cvhcm6bxk2skj9b3p 7253996 7253995 2026-10-16T09:19:15Z ~2026-55447-74 239862 7253996 wikitext text/x-wiki [[Fail:Francesca Romana Elisei.jpg|pisi]] '''Francesca Romana Elisei''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1978]] [[Rooma]]s) on [[Itaalia]] ajakirjanik ja telesaatejuht. == Karjäär == Ta alustas ajakirjanduslikku tegevust ajalehe ''Il Messaggero'' Umbria toimetuses. 2004. aastal võeti ta vastu Perugias asuvasse Rai raadio- ja televisioonikaubanduse kooli (''Scuola di Giornalismo Radiotelevisivo''). Alates 2007. aastast on ta professionaalne ajakirjanik. Ta on teinud koostööd mitmete meediaväljaannetega, sealhulgas ''la Repubblica'', Giornale Radio Rai ja Sky TG24. 2007. aastal töötas ta Michele Santoro saate ''Annozero'' toimetuses. Alates 2008. aastast töötab ta riiklikus ringhäälingus [[RAI]] telekanali [[TG2]] uudistetoimetuses, kus ta on töötanud nii korrespondendi kui ka saatekülalisena ja uudisteankruna. Ta on juhtinud ka saateid ''TG2 Post'' (2019) ja ''Titolo V'' (2020–2021). == Isiklikku == Elisei abiellus 21. septembril 2024 Assisis kuraatori ja arhitekti Joseph Grimaga. Varem oli ta abielus Carlo Cianettiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.telegiornaliste.com/schede/francesca_romana_elisei.htm Francesca Romana Elisei profiil] lehel Telegiornaliste.com [[Kategooria:Itaalia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] {{pisinupp}} bbhhl5x1hpisj7om7f4asycweldjeao 0 722731 7254025 2026-10-16T09:59:13Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Basiilika]] pealkirja [[Basiilika (ehitisetüüp)]] alla 7254025 wikitext text/x-wiki #suuna [[Basiilika (ehitisetüüp)]] 1vg8j21giotgse5gv17e8jrfx2b9gm7 1 722732 7254027 2026-10-16T09:59:13Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Arutelu:Basiilika]] pealkirja [[Arutelu:Basiilika (ehitisetüüp)]] alla 7254027 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Basiilika (ehitisetüüp)]] cocqzc2bmc9ocv5619niul9p523ppdt 6 722733 7254028 2026-10-16T10:02:07Z Re401 238607 {{pildiinfo | kirjeldus = TUUBi erinevad riideesemed, mida toodetakse | kuupäev = 16.10.2026 | allikas = https://tuub.ee/et/brand/ | autor = TUUB OÜ }} 7254028 wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = TUUBi erinevad riideesemed, mida toodetakse | kuupäev = 16.10.2026 | allikas = https://tuub.ee/et/brand/ | autor = TUUB OÜ }} 2na8gnawjjokyg7ukhqi7x02q52ab5u 0 722734 7254031 2026-10-16T10:08:26Z ~2026-55350-48 239867 Uus lehekülg: ''''Aivo Pihlakas''' ([[27. aprill]] [[1963]] – [[8. aprill]] [[2024]]) oli lühijuttude autor, kelle teoseid ilmestas [[absurd]]ihuumor. Pihlakas sündis [[Tallinn]]as ja lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i 1981. aastal. Ta omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille majandusteaduskonna ta lõpetas 1985. aastal. Pärast kõrgkooli oli Pihlakas sõjaväes Lõuna-Siberis. Seejärel töötas ta mõnda aega kirjastuses Capella reklaami müügi alal, ku...' 7254031 wikitext text/x-wiki '''Aivo Pihlakas''' ([[27. aprill]] [[1963]] – [[8. aprill]] [[2024]]) oli lühijuttude autor, kelle teoseid ilmestas [[absurd]]ihuumor. Pihlakas sündis [[Tallinn]]as ja lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i 1981. aastal. Ta omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille majandusteaduskonna ta lõpetas 1985. aastal. Pärast kõrgkooli oli Pihlakas sõjaväes Lõuna-Siberis. Seejärel töötas ta mõnda aega kirjastuses Capella reklaami müügi alal, kuid hakkas peagi kirjutama lugusid. Esimesed lood ilmusid ajakirjas Pikker 1980. aastate lõpus. Pihlakas kasutas oma teostes sageli [[grotesk]]i ja nihkes [[loogika]]t. 2001. aastal ilmunud kogumik „I [love] you” koondab absurdihõngulisi jutte. Pihlakas on kogumikule lisanud veel kahe autori nimed, jätmaks muljet, nagu oleks kirjutajaid rohkem kui üks. Ta avaldas palasid erinevate varjunimede all ning pidas veebipäevikut „Aivo Pihlaka lood”. Pihlakas põdes noorusest saadik rasket haigust ja ta oli enne elu lõppu paarkümmend aastat voodihaige. Aivo Pihlakas ise end kirjanikuks ei pidanud. Kirjutamise põhjuseks nimetas ta „vajadust absurdi järele“. Pihlaka loomingut on hinnanud mitmed kaasaegsed kirjanikud, näiteks Mart Juur, Urmo Jaanimägi, Mehis Heinsaar jt. sb9cxuzgvfmoomcnblk3go658mfy1yv 7254040 7254031 2026-10-16T10:26:29Z ~2026-55350-48 239867 7254040 wikitext text/x-wiki '''Aivo Pihlakas''' ([[27. aprill]] [[1963]] – [[8. aprill]] [[2024]]) oli lühijuttude autor, kelle teoseid ilmestas [[absurd]]ihuumor. Pihlakas sündis [[Tallinn]]as ja lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i 1981. aastal. Ta omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille majandusteaduskonna ta lõpetas 1985. aastal. Pärast kõrgkooli oli Pihlakas sõjaväes Lõuna-Siberis. Seejärel töötas ta mõnda aega kirjastuses Capella reklaami müügi alal, kuid hakkas peagi kirjutama lugusid. Esimesed lood ilmusid ajakirjas Pikker 1980. aastate lõpus. Pihlakas kasutas oma teostes sageli [[grotesk]]i ja nihkes [[loogika]]t. 2001. aastal ilmunud kogumik „I [love] you” koondab absurdihõngulisi jutte. Pihlakas on kogumikule lisanud veel kahe autori nimed, jätmaks muljet, nagu oleks kirjutajaid rohkem kui üks. Ta avaldas palasid erinevate varjunimede all ning pidas veebipäevikut „Aivo Pihlaka lood”. Pihlakas põdes noorusest saadik rasket haigust ja ta oli enne elu lõppu paarkümmend aastat voodihaige. Aivo Pihlakas ise end kirjanikuks ei pidanud. Kirjutamise põhjuseks nimetas ta „vajadust absurdi järele“. Pihlaka loomingut on hinnanud mitmed kaasaegsed kirjanikud, näiteks [[Mart Juur]], Urmo Jaanimägi, [[Mehis Heinsaar]] jt. mtds8j676qhivvg7w064de1hkhhinap 6 722735 7254032 2026-10-16T10:08:29Z Re401 238607 {{pildiinfo | kirjeldus = | kuupäev = | allikas = TUUB OÜ | autor = }} 7254032 wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = | kuupäev = | allikas = TUUB OÜ | autor = }} 01tzypb35981wextf90ncyy1q7idzl4 0 722736 7254034 2026-10-16T10:10:44Z Morel 26171 Uus lehekülg: '[[Pilt:María-Zambrano-1-e1602071174321.png|pisi|María Zambrano Madridis 1930. aastatel]] '''María Zambrano Alarcón''' ([[22. aprill]] [[1904]] [[Vélez-Málaga]], [[Málaga provints]] – [[6. veebruar]] [[1991]] [[Madrid]]) oli [[hispaanlased|hispaania]] [[filosoof]], [[esseist]] ja ühiskonnategelane. Ta õppis filosoofiat [[Madridi Ülikool]]is, kus 1920.–1930. aastatel oli tema õpetajaks ja kaastööliseks filosoof [[José Ortega y Gasset]]. Ta kuulus 1927. aa...' 7254034 wikitext text/x-wiki [[Pilt:María-Zambrano-1-e1602071174321.png|pisi|María Zambrano Madridis 1930. aastatel]] '''María Zambrano Alarcón''' ([[22. aprill]] [[1904]] [[Vélez-Málaga]], [[Málaga provints]] – [[6. veebruar]] [[1991]] [[Madrid]]) oli [[hispaanlased|hispaania]] [[filosoof]], [[esseist]] ja ühiskonnategelane. Ta õppis filosoofiat [[Madridi Ülikool]]is, kus 1920.–1930. aastatel oli tema õpetajaks ja kaastööliseks filosoof [[José Ortega y Gasset]]. Ta kuulus [[1927. aasta põlvkond]]a ning osales [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] (1931–1939) loomises. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal (1936–1939) tegutses ta [[Valencia]]s, aidates evakueerida lapsi ja koordineerides intellektuaalide osalemist vabariigi kaitses. Sõja lõpus ja [[Francisco Franco]] [[Franco diktatuur|diktatuuri]] alguses suundus ta [[eksiil]]i, kuhu jäi rohkem kui 40 aastaks. Ta elas [[Mehhiko]]s, [[Kuuba]]s, [[Puerto Rico]]s, [[Itaalia]]s ja [[Prantsusmaa]]l. [[Hispaania]]sse naasis ta 1984. aastal ja alles siis hakati teda kodumaal laiemalt tunnustama. Zambrano kirjutas mitukümmend raamatut, sadu esseid, ajakirjaartikleid ja luuletusi. Tal oli ka väga ulatuslik kirjavahetus eri riikide intellektuaalidega. == Teoseid == * "Horizonte del liberalismo" (1930) * "Por qué se escribe" (1934) * "Hacia un saber sobre el alma" (1934) * "Los intelectuales en el drama de España" (1937) * "Filosofía y poesía" (1939) * "Pensamiento y poesía en la vida española" (1939) * "Isla de Puerto Rico. Nostalgia y esperanza de un mundo mejor" (1940) * "La confesión, género literario y método" (1943) * "El pensamiento vivo de Séneca" (1944) * "La agonía de Europa" (1945) * "Delirio y destino" (kirjutatud 1953, ilmus 1989) * "La España de Galdós" (1960) * "Los sueños y el tiempo" (1960) * "Carta sobre el exilio" (1961) * "El hombre y lo divino" (1955, 2. laiendatud väljaanne 1973) * "Persona y Democracia" (1958) * "España, sueño y verdad" (1965) * "El sueño creador" (1965) * "La tumba de Antígona" (1967) * "Claros del bosque" (1977) * "Los bienaventurados" (1979) * "Dos fragmentos sobre el amor" (1982) * "Andalucía, sueño y realidad" (1984) * "De la aurora" (1986) * "Notas de un método" (1989) * "Para una historia de la piedad" (1989) * "Los peligros de la paz" (1990) * "Unamuno" (kirjutatud 1940, ilmus 2003) * "Filosofía y educación: manuscritos" (postuumne kogumik, 2007) * "Algunos lugares de la pintura" (postuumne kogumik, 2012) ==Tunnustus== * 1981 – [[Astuuria printsi auhind]] (kommunikatsiooni ja humanitaaria vallas) * 1983 – [[Malaga Ülikool]]i audoktor * 1988 – [[Miguel de Cervantese auhind]] (esimene naine, kes selle auhinna sai) {{JÄRJESTA:Zambrano, Maria}} [[Kategooria:Hispaania filosoofid]] [[Kategooria:Hispaania kirjanikud]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 9z6qm3xs8otmmj1xq1o1do3k2jt7szu 0 722737 7254035 2026-10-16T10:11:10Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[María Zambrano]] 7254035 wikitext text/x-wiki #suuna[[María Zambrano]] l8mamqygdjwb05a4fqt8ymjlqpzglwt 1 722738 7254057 2026-10-16T11:24:47Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Protofašistlik? --~~~~' 7254057 wikitext text/x-wiki Protofašistlik? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 14:24 (EEST) 709m64pztzeebyoyr68632db60a9ema 7254060 7254057 2026-10-16T11:26:49Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Perkonkrusts]] pealkirja [[Arutelu:Pērkonkrusts]] alla 7254057 wikitext text/x-wiki Protofašistlik? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. oktoober 2026, kell 14:24 (EEST) 709m64pztzeebyoyr68632db60a9ema 0 722739 7254059 2026-10-16T11:26:49Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Perkonkrusts]] pealkirja [[Pērkonkrusts]] alla 7254059 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pērkonkrusts]] t0whhe2dsxcmqb4pj5gpdt8iwrqn5iq 1 722740 7254061 2026-10-16T11:26:49Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Perkonkrusts]] pealkirja [[Arutelu:Pērkonkrusts]] alla 7254061 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Pērkonkrusts]] ne0pxw7s7qba10209h2blsvsxqqed5i